Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu Eesti Teaduste Akadeemia 0 300 7157317 7154543 2026-05-19T17:50:41Z Neptuunium 58653 toim 7157317 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' on Eesti [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia vabas Eestis tegutseda kaks aastat]]. Seejärel asutati see uuesti 1946. aastal [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]na, mis kannab 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] == Liikmeskond ja osakonnad == {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> === Astronoomia ja füüsika osakond === [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] === Informaatika- ja tehnikateaduste osakond === [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] === Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond: === [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] === Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond === [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] jftzedfm3p2c3r5aiqzs4fm4kcxkvcq 7157318 7157317 2026-05-19T17:51:55Z Neptuunium 58653 7157318 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' on Eesti [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat]]. Seejärel asutati see uuesti 1946. aastal [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]na, mis kannab alates 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] === Liikmeskond ja osakonnad === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> ==== Astronoomia ja füüsika osakond ==== [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] ==== Informaatika- ja tehnikateaduste osakond ==== [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] ==== Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond: ==== [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] ==== Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond ==== [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] ali7iplufyo0u1etr0bl3un3m0ybsp0 7157319 7157318 2026-05-19T17:52:56Z Neptuunium 58653 /* Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond: */ 7157319 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' on Eesti [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat]]. Seejärel asutati see uuesti 1946. aastal [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]na, mis kannab alates 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] === Liikmeskond ja osakonnad === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> ==== Astronoomia ja füüsika osakond ==== [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] ==== Informaatika- ja tehnikateaduste osakond ==== [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] ==== Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond ==== [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] ==== Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond ==== [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] mj81rrwysbijqvxxjr53bmmuepqgy9d 7157336 7157319 2026-05-19T18:40:10Z Andres 5 7157336 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' on Eesti [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat]]. 1946. aastal asutati [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], mis kannab alates 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] === Liikmeskond ja osakonnad === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> ==== Astronoomia ja füüsika osakond ==== [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] ==== Informaatika- ja tehnikateaduste osakond ==== [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] ==== Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond ==== [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] ==== Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond ==== [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] s7f712fcxbqm6175g3ptg5tcnkn0hm9 7157393 7157336 2026-05-19T20:14:45Z Neptuunium 58653 7157393 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat]]. 1946. aastal asutati [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], mis kannab alates 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] === Liikmeskond ja osakonnad === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> ==== Astronoomia ja füüsika osakond ==== [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] ==== Informaatika- ja tehnikateaduste osakond ==== [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] ==== Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond ==== [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] ==== Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond ==== [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] 99vbyny1myjnuqqaijl0qf8mt51bsb0 7157395 7157393 2026-05-19T20:15:14Z Neptuunium 58653 7157395 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib praegusest teaduste akadeemiast; 1938. aastal asutatud akadeemia kohta vaata artiklit [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)]].}} {{Organisatsioon |nimi = Eesti Teaduste Akadeemia |embleem = Estonian Academy of Sciences Logo.svg |embleemiallkiri = |pilt = Kohtu 6, Tallinn.IMGP6035.JPG |pildiallkiri = Eesti Teaduste Akadeemia maja, endine [[Ungern-Sternbergi palee]] ja [[Eestimaa Provintsiaalmuuseum]] |pildisuurus = 200px |lühend = Eesti TA |deviis = ''Facta non solum verba'' ("Teod, mitte üksnes sõnad") |asutatud = [[28. jaanuar]] [[1938]] |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 6, [[Tallinn]] |liikmed = |keeled = |juht_nimetus = President |juht_nimi = [[Mart Saarma]] |peaorgan = |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = http://www.akadeemia.ee/ }} {{koord |NS=59/26/12.2/N |EW=24/44/27.5/E |type=waterbody |region=EE-N}} '''Eesti Teaduste Akadeemia''' (ladina keeles ''Academia Scientiarum Estoniae'') on [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[teaduste akadeemia]], praegu eelkõige [[personaalakadeemia]], varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtiv asutus. Selle ülesandeks on ülesanne arendada esindada [[Eesti teadus]]t, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teaduslikku mõtteviisi Eestis. Akadeemia asutamisajaks loetakse aastat 1938, misjärel jõudis [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|akadeemia iseseisvas Eestis tegutseda kaks aastat]]. 1946. aastal asutati [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]], mis kannab alates 1989. aastast praegust nime. [[Eesti Teaduste Akadeemia president|Akadeemia President]] on aastast 2024 [[Mart Saarma]]. Asepresidendid on [[Marek Tamm]] ja [[Jaak Vilo]]. Praegu moodustavad akadeemia liikmeskonna [[akadeemik]]ud ja välisliikmed. Varem jagunesid liikmed tegevliikmeiks ja korrespondentliikmeiks. Kuuluvus akadeemia liikmeskonda on eluaegne. Akadeemia valib ise oma liikmeid. Akadeemia annab välja [[Teaduste akadeemia sõber|teaduste akadeemia sõbra]] tiitlit.<ref>{{Netiviide|autor=[[Toomas Jüriado]]|url=http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|pealkiri=Uudistaja 14.02.2018|väljaanne=Uudistaja|väljaandja=[[MTÜ Loodusajakiri]]|aeg=13. veebruar 2018|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180217185232/http://www.loodusajakiri.ee/uudistaja-14-02-2018/|arhiivimisaeg=2018-02-17}}</ref> == Struktuur == === Juhtkond === ==== Akadeemia presidendid ==== {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia president}} * 1946–1950 [[Hans Kruus]] (ENSV TA) * 1950–1968 [[Johan Eichfeld]] (ENSV TA) * 1968–1973 [[Arnold Veimer]] (ENSV TA) * 1973–1990 [[Karl Rebane]] (ENSV TA; ETA) * 1990–1994 [[Arno Köörna]] * 1994–2004 [[Jüri Engelbrecht]] * 2004–2014 [[Richard Villems]] * 2014–2024 [[Tarmo Soomere]] * 2024. aastast [[Mart Saarma]] === Liikmeskond ja osakonnad === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend}} ''seisuga 30. jaanuar 2026''<ref>[https://www.akadeemia.ee/liikmeskond/ Liikmeskond], Teaduste Akadeemia koduleht</ref> ==== Astronoomia ja füüsika osakond ==== [[Jaan Aarik]], [[Jaak Aaviksoo]], [[Jaan Einasto]], [[Ene Ergma]], [[Krista Fischer]], [[Arvi Freiberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Heikki Junninen]], [[Marco Kirm]] (osakonnajuhataja), [[Martti Raidal]], [[Toomas Rõõm]], [[Enn Saar]], [[Peeter Saari]], [[Mart Saarma]], [[Elmo Tempel]], [[Richard Villems]] Välisliikmed: [[Jonathan R. Ellis]], [[Markku Kulmala]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Jaan Laane]], [[Alar Toomre]] ==== Informaatika- ja tehnikateaduste osakond ==== [[Olav Aarna]], [[Dan Bogdanov]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Maarja Grossberg-Kuusk]], [[Rainis Haller]], [[Ülo Jaaksoo]], [[Maarja Kruusmaa]], [[Meelis Kull]], [[Jarek Kurnitski]], [[Jakob Kübarsepp]] (osakonnajuhataja), [[Enn Lust]], [[Leo Mõtus]], [[Tarmo Soomere]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Tarmo Uustalu]], [[Jaak Vilo]], [[Dmitri Vinnikov]] Välisliikmed: [[Steven R. Bishop]], [[Michael Godfrey Rodd]], [[Gábor Stépán]], [[Esko Ukkonen]], [[Margus Veanes]] ==== Bioloogia, geoloogia ja keemia osakond ==== [[Toomas Asser]] (osakonnajuhataja), [[Jaan Eha]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]], [[Anne Kahru]], [[Dimitri Kaljo]], [[Mati Karelson]], [[Kalle Kirsimäe]], [[Urmas Kõljalg]], [[Maris Laan]], [[Agu Laisk]], [[Margus Lopp]], [[Ülo Mander]], [[Jüri Martin]], [[Andres Metspalu]], [[Ülo Niinemets]], [[Pärt Peterson]], [[Valdur Saks]], [[Joel Starkopf]], [[Martin Zobel]], [[Raivo Uibo]], [[Veiko Uri]], [[Mart Ustav]], [[Eero Vasar]], [[Maarja Öpik]] Välisliikmed: [[Ülo Langel]], [[Pekka T. Männistö]], [[Svante Pääbo]], [[Matti Saarnisto]], [[Helmut Schwarz]] ==== Humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakond ==== [[Jüri Allik]], [[Ivari Ilja]], [[Mart Kalm]], [[Veronika Kalmus]], [[Mare Kõiva]], [[Valter Lang]] (osakonnajuhataja), [[Lauri Mälksoo]], [[Elmo Nüganen]], [[Karl Pajusalu]], [[Arvo Pärt]], [[Tiina Randma-Liiv]], [[Anu Raud]], [[Anu Realo]], [[Hando Runnel]], [[Huno Rätsep]], [[Marek Tamm]], [[Tiit Tammaru]], [[Tõnu-Andrus Tannberg]], [[Jaan Undusk]], [[Urmas Varblane]], [[Haldur Õim]] Välisliikmed: [[Juri Berezkin]], [[Cornelius Hasselblatt]], [[Raimo Raag]], [[Jaan Valsiner]] == Ajalugu == === 1938–1940 === {{Vaata|Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)}} === 1946–1990 === [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] asutati NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega: {{Tsitaat|[[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] organiseerimise kohta [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu]] määrab: rahuldada [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] ja [[EK(b)P Keskkomitee]] taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees [[Jossif Stalin|J. V. STALIN]] NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV<br />[[19. jaanuar]]il [[1946]]. a. }} 1953. aastal valmis Tallinnas [[Estonia puiestee]]l uus [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Instituutide hoone ning 1954. aastal [[Teadlaste maja|akadeemikute elumaja]] ([[Rävala puiestee|Lenini puiestee]] 11/13/15). [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] andis välja uurimustoid [[Jätkväljaanne|jätkuväljaan]]des [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Aastatel 1946–1998 kuulus Eesti NSV Teaduste Akadeemia juurde [[Emakeele Selts]]. Aastatel 1925–1952 kandis see Akadeemilise Emakeele Seltsi nime ning andis välja uurimustoid [[Emakeele Seltsi toimetised|Emakeele Seltsi toimetis]]te sarjana 1958. aastast ja [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]ut. [[Pilt:Estonia puiestee, 7.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade [[Tammsaare park|Tammsaare pargist]]]] [[File:Teaduste Akadeemia Hoone 20110930 by Ahsoous.JPG|pisi|Estonia puiestee 7, vaade Teaduste Akadeemia hoonele]] === 1960 === 1960. aastatel oli Eesti NSV TA-s 3 osakonda: * füüsikalis-tehniliste ja matemaatiliste teaduste osakond; * keemilis-tehnoloogiliste ja bioloogiateaduste osakond; * ühiskonnateaduste osakond. Nende osakondade koosseisus oli üle 20 teadusliku uurimise instituudi: * [[TTÜ majandusuuringute teaduskeskus|Eesti NSV TA Majanduse Instituut]], * [[Eesti NSV TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituut]], * [[Keemia Instituut|Eesti NSV TA Keemia Instituut]], * [[TTÜ Geoloogia Instituut|Eesti NSV TA Geoloogia Instituut]], * [[Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituut|Eesti NSV TA Küberneetika Instituut]], * [[Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut|Põlevkivi Tootmise ja Ümbertöötlemise Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituut]], * [[Eesti Maaviljeluse Instituut|Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituut]], * [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]] jt. *[[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut|Eesti NSV TA Ajaloo Instituut]] *Eesti NSV TA [[Eesti Keele Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituut]] Lisaks kuulusid Eesti NSV TA koosseisu veel mitmed asutused: * [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo|TA Spetsiaalne Konstrueerimisbüroo]] (TA SKB) Tallinnas, * TA SKB filiaal Tartus, * [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA]], jt. === Alates 1989. aastast === {{lisa infot}} 2013. aastal kinnitati akadeemia praegune põhikiri, milles sätestati, et "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal [[Eesti Teaduste Akadeemia seadus (1938)|Eesti Teaduste Akadeemia seadusega]] asutatud silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis."<ref>[https://web.archive.org/web/20160305150635/http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri], I.1.</ref> == Vaata ka == * [[Teaduste Akadeemia kirjastus]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] * [[Eesti Akadeemiline Välisvahetuse Fond]] (Eesti TA juures) * [[Eesti Teaduste Akadeemia Teaduslik Keskarhiiv]] (TATKA) * [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Energeetikakomisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Mereteaduste Komisjon]] * [[Eesti Teaduste Akadeemia Toimetus- ja Kirjastusnõukogu]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Margus Maidla]]. ''Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut''. Tallinn: Incorp Holding OÜ 2014. ISBN 9789949336623 == Välislingid == {{Commonskat|Estonian Academy of Sciences}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.akadeemia.ee/ Eesti Teaduste Akadeemia koduleht] * [http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Eesti_Teaduste_Akadeemia/Akadeemia_%C3%BCldkirjeldus/ Estonica artikkel. akadeemia üldkirjeldus] * [https://epl.delfi.ee/artikkel/51146273/ Akadeemikud peaksid võtma sihiks ajakirjanduse hõlvamise], president [[Toomas Hendrik Ilves]]e kõne Teaduste akadeemia üldkogu juubeliistungil 22. oktoobril 2008 * [[Olaf Mertelsmann]]. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/viimaks-ometi-ueks-teaduse-ajalugu/ Viimaks ometi üks teaduse ajalugu!] Sirp, 12. jaanuar 2009 * [[Vello Helk]]. [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=18834 Kuidas tähistab Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Eesti Teaduste Akadeemia?] * [http://arhiiv.err.ee/guid/31636 Montaaž ENSV Ministrite Nõukogu koosolekust ENSV TA asutamise puhul] [[Kategooria:Eesti teadusasutused]] [[Kategooria:Eesti teadusakadeemiad]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia| ]] mi0n1o3t5fsd48w52i12qxovzmebj9y Emajõgi 0 309 7157320 7156701 2026-05-19T17:53:52Z Heakeel 122460 /* Nimi */ 7157320 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jõest; laulu kohta vaata artiklit [[Emajõgi (laul)]]. "Embach" suunab siia, perekonnanime kohta vaata [[Embach (perekonnanimi)]].}} {{Jõgi | nimi = Emajõgi | pildi_nimi = Udu Emajõel.jpg | pildi_seletus = Emajõgi [[Tartu]]s [[Supilinn]]as | lähe = [[Võrtsjärv]] | lähe_NS = 58.38332 | lähe_EW = 26.13302 | suue = [[Praaga]]l [[Peipsi järv]]e | suue_NS = 58.43828 | suue_EW = 27.2414 | valgla_maad = [[Eesti]], [[Läti]] | pikkus = 99,3 km<ref name="kkr">[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380161 Emajõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 13.12.2021.</ref> | valgla_pindala = 9628 km²<ref name="kkr" /> | jõe_langus = 3,6 m | jõe_lang = 0,03 m/km | vooluhulk = 70,1 m&sup3;/s | paremad_lisajõed = [[Kavilda jõgi]], [[Elva jõgi]], [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mudajõgi]], [[Luutsna jõgi]], [[Ahja jõgi]] ja [[Mõra jõgi]] | vasakud_lisajõed = [[Pedja jõgi]], [[Laeva jõgi]], [[Amme jõgi]] ja [[Koosa jõgi]] | osm = jah }} '''Emajõgi''' on [[jõgi]] [[Tartu maakond|Tartumaal]], Eesti suuremaid jõgesid. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e.<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõgi algab Võrtsjärve kirdenurgast [[Rannu-Jõesuu]]st ja suubub Peipsi järve [[Praaga]]l. Suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Pedja jõgi|Pedja]], [[Elva jõgi|Elva]], [[Amme jõgi|Amme]], [[Laeva jõgi|Laeva]] ja [[Ahja jõgi]]. Viimane on Emajõe suurim lisajõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Pedja, Laeva ja Amme jõgi, parempoolsed [[Kavilda jõgi|Kavilda]], Elva, [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mõra jõgi|Mõra]], [[Luutsna jõgi|Luutsna]] ja [[Kalli jõgi]]. [[Keskjooks]]ul voolab jõgi Emajõe [[ürgorg|ürgorus]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe laius on 20–145 m, pikkus 101 km ja suurim sügavus 11 m.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emaj%C3%B5gi3 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> 1927. aastal oli jõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi (Suur-Emajõgi) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/4261.html |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}</ref> Emajõe keskmine voolukiirus on 3,7 km/h, kuna kogulang on 3,5 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.<ref name="kalastusinfo" /> Suudmes on keskmine vooluhulk 71,8 m³/s, millega on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi|Narva jõge]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe omapärasid on soised kaldad, mis on üle aegade teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Tartu [[Vabadussild|Vabadussilla]] juures on väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse veepiirini. Seal asus vanim jõeületuskoht, kuhu [[Tartu]] linn enam kui tuhat aastat tagasi rajati. Jõe [[ülemjooks|ülem]]- ja [[alamjooks]]ul laiub [[soo|soid]] ja [[heinamaa|heinamaid]] ([[luht]]i), mis [[suurvesi|suurvee]] ajal on vee all. Siis esineb ka Tartus [[üleujutus]]i. Emajõe veetase võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.<ref name="Alam Vesikonn" /> Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, mida on kokku 102. [[Jõelooge|Jõelookeist]] on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse tõttu tekkinud arvukaid [[soot|vanajõgesid]]. Enamik neist asub 35 km pikkusel lõigul Pedja suudme ja [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]] küla vahel.<ref name="Alam Vesikonn" /> Suur-Emajõe [[Soot|soodid]] on kunagise voolusängi jäänukid laiemal jõelammil. Enamik neist kannab mingit nime<ref>https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=277580</ref>, see viitab Suur-Emajõe lammi majandamisele ja kalapüügile omal ajal.<ref>Juhani Püttsepp. Alam-Pedja lood. aD 2019. lk 191.</ref> == Voolusuund == [[Pilt:Emajõgi floods near Tartu.jpg|pisi|Emajõe kevadine suurvesi on üle ujutanud Veibri tee Tartumaal.]] Nüüdisajal voolab Emajõgi läänest itta. Suurvee ajal – enamasti mais, kuid vahel ka talvel – kui Pedja jõe vooluhulk on nii suur, et Peipsi suunas see kõik ära ei voola, muudab Emajõgi Pedja suudme ja Võrtsjärve vahel suunda ning hakkab voolama Võrtsjärve. Kuna see tagurpidi voolav osa on tavalisest mitu korda laiem, kutsutakse seda ka Järvejõeks. Äraspidine vool on aeglane, 7 cm/s. Hüdroloog Liidia Saali kinnitusel ükski teine Eesti jõgi nii ei käitu.<ref name="KKU9e" /> == Nimi == [[Pilt:Jalutajad Emajõe jääl 2018. aasta veebruaris.jpg|pisi|Jalutajad Emajõe jääl (veebruar 2018)]] Emajõge ([[ladina keel|ladina keeles]] ''Mater Aquarum'' – 'vete ema' või 'jõgede ema')<ref name="Alvre" /> on esmamainitud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s seoses [[1211]]. aasta [[Mõõgavendade ordu]] [[Võnnu komtuur]]i [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldi]] ja [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderici]] juhitud sõjakäiguga jõe põhjakaldale.<ref name="HLK" /> Sama nime kasutatakse kroonikas ka [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kohta. Pärnu jõge kutsuti Emajõeks keskajal ([[alamsaksa keel]]es ''Embeke''; võrdluseks: Suure Emajõe saksakeelne nimi on olnud ''Embach''). Nimede samasust on nähtud võimaliku tõendina, et neid käsitleti [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|ühtse veeteena]].<ref name="Talts" /><ref name="Tvauri" /> Osa veeteest võis olla ka [[Velikaja jõgi]], mida on kutsutud Pihkva Emajõeks.{{lisa viide}} Vene [[leetopiss]]ides on Suurt Emajõge nimetatud Омовжа (Omovža) või Омовыжь. Ladina- ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks, et Emajõe nimi vanemas [[eesti keel]]es oli Emavesi. Samas sõnalõpp ''-vesi'' esineb [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] ainult [[järv]]e-, mitte jõenimedes. [[Jooseppi Julius Mikkola]] peab häälikuliselt võimalikuks venekeelse nime kujunemist variandist ''Emajõgi''. Ladinakeelset sõna ''aqua'' on ladina autorid aga lisaks 'veele' kasutatud ka tähenduses 'jõgi'.<ref name="Alvre" /><ref name="HLK" /><ref name="mGjha" /> [[Läti keel]]es on Emajõge nimetatud nimega ''Mētra''. [[Pilt:Cafe on the river Emajõgi in the downtown of Tartu (December 2023).jpg|pisi|Emajõgi Tartu kesklinnas 2023. aasta detsembris]] == Keskkonnaseisund == Emajõge [[Seire|seiratakse]] kolmes kohas: enne Tartut [[Reku]]s, Tartus Kvissentalis ja pärast Tartut [[Kavastu]]s. Kui veel 1970. aastail lasti kogu [[reovesi]] Tartus jõkke, siis järgnenud kümnendeil on olukord üksjagu paranenud ja reostuskoormus palju väiksem. Praegusaja seireandmed näitavad, et jõevee toitainete sisaldus ei ületa enam lubatud piirnorme ja Tartust tulnud reostus ei ole enam määrava tähtsusega Emajõe seisundile.<ref name="keskkond" /> Kuna Võrtsjärvest jõuab Emajõkke suures koguses [[mikroorganism]]e, mis voolavas vees hukkuvad, siis on jõe vesi hägune juba alates ülemjooksust. See viib alla ka jõevee hapnikusisalduse.<ref name="keskkond">[[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/837929/miks-27-aastat-parast-noukaaega-endiselt-emajoe-pohja-ei-nae "Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?"] ERR Novaator, 8. juuni 2018</ref> [[Pilt:Panoraam Emajõele.jpg|pisi|600px|keskel|Emajõe panoraam Tartu kesklinnas]] == Looduskaitsealad Emajõel == [[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]] Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loodus {{!}} Kaitsealad |url=https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/kaitsealast-9/loodus-9 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=kaitsealad.ee}}</ref> Jõe vahetus läheduses asub mitu väiksemat kaitseala, näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus. == Laevatatavus == [[Fail:Drone video of boat building shop Lodjakoda, outdoor swimming pool and river beach on the river Emajõgi in Tartu, Estonia.webm|pisi|Droonivideo lodjakojast ja väliujulast Emajõel 2022. aasta septembris]] [[Pilt:Boat on River Emajõgi.jpg|pisi|püsti|Paadid Emajõel]] Suur Emajõgi on Eesti ainus läbini laevatatav jõgi.<ref name=":0" /> Keskajal oli jõgi tähtis [[kaubatee]], mida mööda kulges kaubandus läänepoolsete [[Hansa Liit|hansalinnade]] ning idapoolsete [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i vahel. Veetaseme langusega kaotas jõetee tähtsust. Emajõel oli sõjaline tähtsus siiski veel [[Põhjasõda|Põhjasõjaski]], kui 14. mail [[1704]] toimus [[Kastre mõis]]a lähedal [[Kastre jõelahing]], kus [[Rootsi]] 13 laevast koosnenud eskaadri piiras ümber Vene laevastik. Rootsi komandör [[Carl Gustav Löschern von Hertzfeldt]] hukkus, kui ta lipulaev plahvatas.<ref name="s5mhg" /> Tartust üles- ja allavoolu on liiklus erinenud. Algul sõitsid suuremad jõelaevad Tartuni, sealt ülesvoolu said [[kärestik]]e tõttu sõita vaid väiksemad ja madalama [[süvis]]ega jõelaevad.<ref>Eesti. Õpperaamat keskkoolidele. Maateadus IV. [[Jakob Kents]], 1937. lk. 64</ref> Kastre jõelahingut kujutaval kaardil on näha suur [[kanal]], mis oli arvatavasti kaevatud purjelaevadele raskesti läbitava jõelooke vältimiseks. Tõenäoliselt on see vanim Emajõe juurde kaevatud kanal. Tsaariajal alustati jõe süvendamist Tartust allavoolu, kive ja kändusid koristati siiski mõlemal pool Tartut. Sel lõigul oli jõe väikseim sügavus 2,5 meetrit ja üsna mitmel mõisal oli jõe ääres oma sadamasild. Kui maareform mõisad kaotas, jäi mitu sadamasilda hooletusse. Suureks takistuseks kujunes [[Luunja sild]], mille valmimise järel olid paljud lodjaomanikud sunnitud oma [[lodi|lotjade]] maste lühemaks saagima, et need silla alt läbi pääseksid.<ref name="liisa-lota">Liisa-Lota Kaivo. "Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi". Eesti Loodus nr 2012/9</ref> [[Pilt:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 08.JPG|pisi|Emajõgi [[Tartu tudengipäevad]]e ajal]] Sõjaeelses Eesti Vabariigis parvetati Tartu [[küttepuud|küttepuid]] [[Mustvee]] lähistelt piki Peipsi randa ning Emajõe suudmest linnani ülesvoolu. Samuti viidi Võrtsjärve ja Pedja jõe ümbrusest palke Tartu [[saekaater|saekaatritesse]]. Emajõel olid levinud kohalikud madala põhjaga, Emajõe-Peipsi tüüpi lodjad.<ref name="5XJDi" /> Ülevalpool Tartut, Kärevere kärestikus langes vesi 18 cm, samas Muuge kärestikus 650 m pikkusel lõigul 1,5 meetrit. Lisaks oli jõe sügavus seal kohati vaid meeter või pool ja jõepõhi oli kivine. Aastail [[1843]]–[[1844]] puhastati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] alamjooks ja Tartust hakkas [[Rõika-Meleski peeglivabrik]]uni kurseerima aurulaev Karl. [[Jänese raudteesild]], mis oli aga madal, sulges aastal [[1889]] valmides sealse lõigu [[aurik]]utele, mis kõrge veeseisu korral silla alt enam läbi ei mahtunud. Aastail [[1936]]–[[1937]] tehti seal suuri süvendustöid ja parandati kärestike läbitavust. Liiklus [[Rõika]]ni jätkus, ent suureks puuduseks selle Emajõe osa jõeliiklusel oli sadamasildade puudumine. Takistuseks osutusid ka aastast [[1923]] [[Kärevere]] juures asunud ujuvsillad (1923–1928 ja 1929–1937). Teise maailmasõja ajal Jänese sild purustati, kuigi silla varemed jäid jõe põhja laevaliiklust takistama. Uus raudteesild on kõrgem ja laevaliiklusele väiksem takistus. Nõukogude perioodil kaevati tülikatest kärestikest mööda uus sirge jõelõik ehk Kabina kanal, mis valmis aastal [[1955]].<ref name="liisa-lota" /> Ülevalpool [[Pede jõgi|Pede jõe]] suuet oli Emajõgi samuti kärestikuline. Seal on jõge korduvalt süvendatud ja kärestikest eemaldatud materjal on jõe kallastel kõrgematel kohtadel kasvavate puuderividena märgatav. Seal asusid Kaabe ja Lustivere kärestikud, Kaabe kärestikku süvendati teadaolevalt ka aastail 1936–1937.<ref name="liisa-lota" /> Kauba- ja reisilaevade liiklus Venemaa vahet käis Emajõel vähemal määral kuni [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] lõpuni. Tänapäeval sõidavad Emajõel peamiselt harrastuskalurid, Tartu ümbruses liiguvad suviti ka väikesed lõbusõidulaevad.<ref name="5XJDi" /> Emajõe ülemjooks jääb [[Alam-Pedja looduskaitseala]]le. Selle piires on keelatud sõita [[jett]]ide, [[skuuter|skuutrite]], [[veeroller]]ite ja [[hõljuk]]itega, muude veesõidukite maksimaalne kiirus on 30 km/h. Sama piirkiirus kehtib ka Emajõe alamjooksul paikneval [[Peipsiveere looduskaitseala]]l [[Emajõe-Suursoo]]s.<ref name="kalastusinfo" /> Tartu linna piires ja lähiümbruses tegeldakse vähemal määral [[veemotosport|veemotospordiga]]. == Kalandus == Kala on Emajõest püütud juba aastatuhandeid. Harrastuskalameeste seas on see tänini populaarne püügikoht. 2009–2010 hindas [[Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi]] kalastajate arvu Emajõel märtsist oktoobrini ning uuringu andmete põhjal hinnati aastast kalastuskoormust ligikaudu 100 000 [[püüdjapäev]]ale aastas.<ref name="kalastusinfo" /> Teise maailmasõjani püüti Emajõel kala peamiselt [[noot (kalandus)|noodaga]], pärast sõda hakati kasutama ka [[mõrd|mõrra]]- ja [[kalavõrk|võrgupüüki]]. 1958–1976 tegutses Emajõel [[Lenini-nimeline kalurikolhoos]] ning [[1976]]. aastal loodi kalurikolhoos [[Peipsi Kalur]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt [[haug]]i, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[viidikas|viidikat]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ka [[särg]]e (kuna seda hakati kuivatama ([[vobla]])) ning [[ahven]]at. Viimasel ajal on põhiliseks püügikalaks [[latikas]]. Püütud on ka [[angerjas|angerjat]], [[karpkala]], [[koger|kokre]], [[koha]], [[linask]]it, [[luts]]u, [[säinas]]t ja [[turb]]a.<ref name="Alam Vesikonn" /> Kokku on Emajõest püütud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised.<ref name="Ba8hy" /> <gallery> Fail:Emajõgi on satellite image.jpg|Suur Emajõgi kogu pikkuses satelliidipildil Fail:Emajõgi Tartus 3.JPG|Emajõgi kevadise suurvee ajal Tartus, üle jõe paistab Lodjakoda Fail:Emajogi.jpg|Emajõe keskjooks pärast jääminekut Fail:Emajõgi Tartus 2.JPG|Emajõgi, vaade Kaarsilla lähedalt Tartus </gallery> == Sillad Emajõel == [[Pilt:TKM 1804M, Tartu kivisild, Hando Mugasto.jpg|pisi|[[Hando Mugasto]] 1931. aasta õlimaal "Tartu kivisild". [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] (1784–1941) oli kaua ainuke kivist sild Baltikumis.]] * [[Rannu-Jõesuu sild]] * [[Jõesuu sild]] – [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee]] 37. kilomeetril * [[Kärevere sild]] – [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee]] 171. kilomeetril * [[Jänese raudteesild]] * [[Kroonuaia sild]] – [[Tartu]]s * [[Vabaduse sild]] – Tartus * [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] – Tartus * [[Rahu sild]] – Tartus * [[Turusild]] – Tartus * [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]] – Tartus * [[Ihaste sild]] – [[Kambja vald|Kambja valla]] ja Tartu linna piiril * [[Luunja sild]] – [[Tartu–Räpina–Värska maantee|Tartu-Räpina-Värska maantee]] 11. kilomeetril == Ülesõiduparved Emajõel == [[Pilt:Kavastu over river Emajõgi.jpg|pisi|[[Kavastu parv]]]] * [[Reku parv]] * [[Haaslava parv]] * [[Kavastu parv]] == Emajõgi kujutavas kunstis == <gallery> TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|"Emajõgi", [[Hermann Friedrich Schrenck]] TKM 0520G, Emajõgi, Kaarel Liimand.jpg|"Emajõgi", [[Kaarel Liimand]] TKM 1119B, Tartu puusild, August Matthias Hagen ja Johann Wilhelm Krause.jpg|"Tartu puusild", [[August Matthias Hagen]] ja [[Johann Wilhelm Krause]] TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|"Talvine Tartu Emajõega", [[Nikolai Triik]] </gallery> == Vaata ka == * [[Emajõe ürgorg]] * [[Väike Emajõgi]] * [[Pihkva Emajõgi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Alam Vesikonn">Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit [https://web.archive.org/web/20140222003946/http://www.kalastusinfo.ee/media/Suur-Emajoe%20kalanduse%20arendamise%20tegevuskava%202007-2013.pdf "Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007–2013"] Kalastusinfo.ee (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="kalastusinfo">[https://web.archive.org/web/20131203045448/http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/mootorpaatidega-liiklemisest-emajoe-vesikonnas-405.php "Mootorpaatidega liiklemisest Emajõe vesikonnas"] Kalastusinfo.ee, 11.02.2011 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="KKU9e">Katrin Pauts [http://www.ohtuleht.ee/151053 "Emajõgi keeras otsa ringi"] Õhtuleht, 5. jaanuar 2004 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="s5mhg">[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1771&layer=93&lang=est#1771 "Kastre jõelahing"] Histrodamus (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="5XJDi">Liisa-Lota Kaivo [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html "Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi"] Eesti Loodus, 9/2012 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="Alvre">[[Paul Alvre]]. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 1, lk 32–36</ref> <ref name="HLK">Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 31, lk 127</ref> <ref name="Talts">[[Mait Talts]] (2003). [http://sakala.postimees.ee/2396289/kas-veetee-parnust-viljandi-kaudu-tartusse-on-muut-voi-ajalugu Kas veetee Pärnust Viljandi kaudu Tartusse on müüt või ajalugu?], ''[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] online väljaanne, 26.07.2003''</ref> <ref name="Tvauri">[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 210–212.</ref> <ref name="mGjha">[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.] Peatükk XV, kommentaar 42.</ref> <ref name="Ba8hy">Aimar Rakko [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144908/Tuntud+ja+vahemtuntud+Emajoe+kaladest+-+Aimar+Rakko.pdf "Tuntud ja vähemtuntud Emajõe kaladest"] (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> }} == Kirjandus == * M. Metsur "Võrtsjärv, Emajõgi ja meie" Eesti Loodus 9/2006, lk 6–11 * J. Ristkok "Emajõgi" Eesti Loodus 7/1971, 413–417. * A. Järvet "Kui Emajõgi voolab tagurpidi" Eesti Loodus 5/1995, lk 144–146 * M. Paju, E. Soover "Emajõe Jõeriik" Eesti Loodus 7/2000, lk 302–307 * J. Ristkok, J. Külmet "Mööda Emajõge" Eesti Raamat, 1976 * Surnukehad Emajõe voogudes. [[Rahvaleht]], 30. aprill 1932, nr. 51, lk. 4. https://dea.digar.ee/page/rahvalehtvabamaa/1932/04/30/4 == Välislingid == {{commonskat|Emajõgi}} {{vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/541125/ Aerofotod Tartu üleujutusest]. Novaator, 13. aprill 2010. * Risto Mets. [http://www.tartupostimees.ee/?id=268825 Tuuker võrdleb Kaarsillalt hüpet enesetapuga]. Tartu Postimees, 28. mai 2010. * Liisa-Lota Kaivo. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi]. Eesti Loodus, 9/2012. [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu veekogud]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]] 403j0om1w32l9tov3t4jyc1q86gl59t 7157340 7157320 2026-05-19T18:50:17Z Heakeel 122460 /* Keskkonnaseisund */ 7157340 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jõest; laulu kohta vaata artiklit [[Emajõgi (laul)]]. "Embach" suunab siia, perekonnanime kohta vaata [[Embach (perekonnanimi)]].}} {{Jõgi | nimi = Emajõgi | pildi_nimi = Udu Emajõel.jpg | pildi_seletus = Emajõgi [[Tartu]]s [[Supilinn]]as | lähe = [[Võrtsjärv]] | lähe_NS = 58.38332 | lähe_EW = 26.13302 | suue = [[Praaga]]l [[Peipsi järv]]e | suue_NS = 58.43828 | suue_EW = 27.2414 | valgla_maad = [[Eesti]], [[Läti]] | pikkus = 99,3 km<ref name="kkr">[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380161 Emajõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 13.12.2021.</ref> | valgla_pindala = 9628 km²<ref name="kkr" /> | jõe_langus = 3,6 m | jõe_lang = 0,03 m/km | vooluhulk = 70,1 m&sup3;/s | paremad_lisajõed = [[Kavilda jõgi]], [[Elva jõgi]], [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mudajõgi]], [[Luutsna jõgi]], [[Ahja jõgi]] ja [[Mõra jõgi]] | vasakud_lisajõed = [[Pedja jõgi]], [[Laeva jõgi]], [[Amme jõgi]] ja [[Koosa jõgi]] | osm = jah }} '''Emajõgi''' on [[jõgi]] [[Tartu maakond|Tartumaal]], Eesti suuremaid jõgesid. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e.<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõgi algab Võrtsjärve kirdenurgast [[Rannu-Jõesuu]]st ja suubub Peipsi järve [[Praaga]]l. Suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Pedja jõgi|Pedja]], [[Elva jõgi|Elva]], [[Amme jõgi|Amme]], [[Laeva jõgi|Laeva]] ja [[Ahja jõgi]]. Viimane on Emajõe suurim lisajõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Pedja, Laeva ja Amme jõgi, parempoolsed [[Kavilda jõgi|Kavilda]], Elva, [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mõra jõgi|Mõra]], [[Luutsna jõgi|Luutsna]] ja [[Kalli jõgi]]. [[Keskjooks]]ul voolab jõgi Emajõe [[ürgorg|ürgorus]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe laius on 20–145 m, pikkus 101 km ja suurim sügavus 11 m.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emaj%C3%B5gi3 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> 1927. aastal oli jõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi (Suur-Emajõgi) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/4261.html |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}</ref> Emajõe keskmine voolukiirus on 3,7 km/h, kuna kogulang on 3,5 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.<ref name="kalastusinfo" /> Suudmes on keskmine vooluhulk 71,8 m³/s, millega on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi|Narva jõge]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe omapärasid on soised kaldad, mis on üle aegade teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Tartu [[Vabadussild|Vabadussilla]] juures on väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse veepiirini. Seal asus vanim jõeületuskoht, kuhu [[Tartu]] linn enam kui tuhat aastat tagasi rajati. Jõe [[ülemjooks|ülem]]- ja [[alamjooks]]ul laiub [[soo|soid]] ja [[heinamaa|heinamaid]] ([[luht]]i), mis [[suurvesi|suurvee]] ajal on vee all. Siis esineb ka Tartus [[üleujutus]]i. Emajõe veetase võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.<ref name="Alam Vesikonn" /> Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, mida on kokku 102. [[Jõelooge|Jõelookeist]] on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse tõttu tekkinud arvukaid [[soot|vanajõgesid]]. Enamik neist asub 35 km pikkusel lõigul Pedja suudme ja [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]] küla vahel.<ref name="Alam Vesikonn" /> Suur-Emajõe [[Soot|soodid]] on kunagise voolusängi jäänukid laiemal jõelammil. Enamik neist kannab mingit nime<ref>https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=277580</ref>, see viitab Suur-Emajõe lammi majandamisele ja kalapüügile omal ajal.<ref>Juhani Püttsepp. Alam-Pedja lood. aD 2019. lk 191.</ref> == Voolusuund == [[Pilt:Emajõgi floods near Tartu.jpg|pisi|Emajõe kevadine suurvesi on üle ujutanud Veibri tee Tartumaal.]] Nüüdisajal voolab Emajõgi läänest itta. Suurvee ajal – enamasti mais, kuid vahel ka talvel – kui Pedja jõe vooluhulk on nii suur, et Peipsi suunas see kõik ära ei voola, muudab Emajõgi Pedja suudme ja Võrtsjärve vahel suunda ning hakkab voolama Võrtsjärve. Kuna see tagurpidi voolav osa on tavalisest mitu korda laiem, kutsutakse seda ka Järvejõeks. Äraspidine vool on aeglane, 7 cm/s. Hüdroloog Liidia Saali kinnitusel ükski teine Eesti jõgi nii ei käitu.<ref name="KKU9e" /> == Nimi == [[Pilt:Jalutajad Emajõe jääl 2018. aasta veebruaris.jpg|pisi|Jalutajad Emajõe jääl (veebruar 2018)]] Emajõge ([[ladina keel|ladina keeles]] ''Mater Aquarum'' – 'vete ema' või 'jõgede ema')<ref name="Alvre" /> on esmamainitud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s seoses [[1211]]. aasta [[Mõõgavendade ordu]] [[Võnnu komtuur]]i [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldi]] ja [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderici]] juhitud sõjakäiguga jõe põhjakaldale.<ref name="HLK" /> Sama nime kasutatakse kroonikas ka [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kohta. Pärnu jõge kutsuti Emajõeks keskajal ([[alamsaksa keel]]es ''Embeke''; võrdluseks: Suure Emajõe saksakeelne nimi on olnud ''Embach''). Nimede samasust on nähtud võimaliku tõendina, et neid käsitleti [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|ühtse veeteena]].<ref name="Talts" /><ref name="Tvauri" /> Osa veeteest võis olla ka [[Velikaja jõgi]], mida on kutsutud Pihkva Emajõeks.{{lisa viide}} Vene [[leetopiss]]ides on Suurt Emajõge nimetatud Омовжа (Omovža) või Омовыжь. Ladina- ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks, et Emajõe nimi vanemas [[eesti keel]]es oli Emavesi. Samas sõnalõpp ''-vesi'' esineb [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] ainult [[järv]]e-, mitte jõenimedes. [[Jooseppi Julius Mikkola]] peab häälikuliselt võimalikuks venekeelse nime kujunemist variandist ''Emajõgi''. Ladinakeelset sõna ''aqua'' on ladina autorid aga lisaks 'veele' kasutatud ka tähenduses 'jõgi'.<ref name="Alvre" /><ref name="HLK" /><ref name="mGjha" /> [[Läti keel]]es on Emajõge nimetatud nimega ''Mētra''. [[Pilt:Cafe on the river Emajõgi in the downtown of Tartu (December 2023).jpg|pisi|Emajõgi Tartu kesklinnas 2023. aasta detsembris]] == Keskkonnaseisund == Emajõe seisundit [[Seire|seiratakse]] kolmes kohas: enne Tartut [[Reku]]s, Tartus Kvissentalis ja pärast Tartut [[Kavastu]]s. Kui veel 1970. aastail lasti kogu [[reovesi]] Tartus jõkke, siis järgnenud kümnendeil on olukord üksjagu paranenud ja reostuskoormus palju väiksem. Praegusaja seire näitab, et jõevee toitainete sisaldus ei ületa enam lubatud piirnorme ja Tartust tulnud reostus ei ole enam määrava tähtsusega Emajõe seisundile.<ref name="keskkond" /> Kuna Võrtsjärvest jõuab Emajõkke suures koguses [[mikroorganism]]e, mis voolavas vees hukkuvad, siis on jõe vesi hägune juba alates ülemjooksust. See viib alla ka jõevee hapnikusisalduse.<ref name="keskkond">[[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/837929/miks-27-aastat-parast-noukaaega-endiselt-emajoe-pohja-ei-nae "Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?"] ERR Novaator, 8. juuni 2018</ref> [[Pilt:Panoraam Emajõele.jpg|pisi|600px|keskel|Emajõe panoraam Tartu kesklinnas]] == Looduskaitsealad Emajõel == [[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]] Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loodus {{!}} Kaitsealad |url=https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/kaitsealast-9/loodus-9 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=kaitsealad.ee}}</ref> Jõe vahetus läheduses asub mitu väiksemat kaitseala, näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus. == Laevatatavus == [[Fail:Drone video of boat building shop Lodjakoda, outdoor swimming pool and river beach on the river Emajõgi in Tartu, Estonia.webm|pisi|Droonivideo lodjakojast ja väliujulast Emajõel 2022. aasta septembris]] [[Pilt:Boat on River Emajõgi.jpg|pisi|püsti|Paadid Emajõel]] Suur Emajõgi on Eesti ainus läbini laevatatav jõgi.<ref name=":0" /> Keskajal oli jõgi tähtis [[kaubatee]], mida mööda kulges kaubandus läänepoolsete [[Hansa Liit|hansalinnade]] ning idapoolsete [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i vahel. Veetaseme langusega kaotas jõetee tähtsust. Emajõel oli sõjaline tähtsus siiski veel [[Põhjasõda|Põhjasõjaski]], kui 14. mail [[1704]] toimus [[Kastre mõis]]a lähedal [[Kastre jõelahing]], kus [[Rootsi]] 13 laevast koosnenud eskaadri piiras ümber Vene laevastik. Rootsi komandör [[Carl Gustav Löschern von Hertzfeldt]] hukkus, kui ta lipulaev plahvatas.<ref name="s5mhg" /> Tartust üles- ja allavoolu on liiklus erinenud. Algul sõitsid suuremad jõelaevad Tartuni, sealt ülesvoolu said [[kärestik]]e tõttu sõita vaid väiksemad ja madalama [[süvis]]ega jõelaevad.<ref>Eesti. Õpperaamat keskkoolidele. Maateadus IV. [[Jakob Kents]], 1937. lk. 64</ref> Kastre jõelahingut kujutaval kaardil on näha suur [[kanal]], mis oli arvatavasti kaevatud purjelaevadele raskesti läbitava jõelooke vältimiseks. Tõenäoliselt on see vanim Emajõe juurde kaevatud kanal. Tsaariajal alustati jõe süvendamist Tartust allavoolu, kive ja kändusid koristati siiski mõlemal pool Tartut. Sel lõigul oli jõe väikseim sügavus 2,5 meetrit ja üsna mitmel mõisal oli jõe ääres oma sadamasild. Kui maareform mõisad kaotas, jäi mitu sadamasilda hooletusse. Suureks takistuseks kujunes [[Luunja sild]], mille valmimise järel olid paljud lodjaomanikud sunnitud oma [[lodi|lotjade]] maste lühemaks saagima, et need silla alt läbi pääseksid.<ref name="liisa-lota">Liisa-Lota Kaivo. "Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi". Eesti Loodus nr 2012/9</ref> [[Pilt:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 08.JPG|pisi|Emajõgi [[Tartu tudengipäevad]]e ajal]] Sõjaeelses Eesti Vabariigis parvetati Tartu [[küttepuud|küttepuid]] [[Mustvee]] lähistelt piki Peipsi randa ning Emajõe suudmest linnani ülesvoolu. Samuti viidi Võrtsjärve ja Pedja jõe ümbrusest palke Tartu [[saekaater|saekaatreisse]]. Emajõel olid levinud kohalikud madala põhjaga, Emajõe-Peipsi tüüpi lodjad.<ref name="5XJDi" /> Ülevalpool Tartut, Kärevere kärestikus langes vesi 18 cm, samas Muuge kärestikus 650 m pikkusel lõigul 1,5 meetrit. Lisaks oli jõe sügavus seal kohati vaid meeter või pool ja jõepõhi oli kivine. Aastail [[1843]]–[[1844]] puhastati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] alamjooks ja Tartust hakkas [[Rõika-Meleski peeglivabrik]]uni kurseerima aurulaev Karl. [[Jänese raudteesild]], mis oli aga madal, sulges aastal [[1889]] valmides sealse lõigu [[aurik]]utele, mis kõrge veeseisu korral silla alt enam läbi ei mahtunud. Aastail [[1936]]–[[1937]] tehti seal suuri süvendustöid ja parandati kärestike läbitavust. Liiklus [[Rõika]]ni jätkus, ent suureks puuduseks selle Emajõe osa jõeliiklusel oli sadamasildade puudumine. Takistuseks osutusid ka aastast [[1923]] [[Kärevere]] juures asunud ujuvsillad (1923–1928 ja 1929–1937). Teise maailmasõja ajal Jänese sild purustati, kuigi silla varemed jäid jõe põhja laevaliiklust takistama. Uus raudteesild on kõrgem ja laevaliiklusele väiksem takistus. Nõukogude perioodil kaevati tülikatest kärestikest mööda uus sirge jõelõik ehk Kabina kanal, mis valmis aastal [[1955]].<ref name="liisa-lota" /> Ülevalpool [[Pede jõgi|Pede jõe]] suuet oli Emajõgi samuti kärestikuline. Seal on jõge korduvalt süvendatud ja kärestikest eemaldatud materjal on jõe kallastel kõrgematel kohtadel kasvavate puuderividena märgatav. Seal asusid Kaabe ja Lustivere kärestikud, Kaabe kärestikku süvendati teadaolevalt ka aastail 1936–1937.<ref name="liisa-lota" /> Kauba- ja reisilaevade liiklus Venemaa vahet käis Emajõel vähemal määral kuni [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] lõpuni. Tänapäeval sõidavad Emajõel peamiselt harrastuskalurid, Tartu ümbruses liiguvad suviti ka väikesed lõbusõidulaevad.<ref name="5XJDi" /> Emajõe ülemjooks jääb [[Alam-Pedja looduskaitseala]]le. Selle piires on keelatud sõita [[jett]]ide, [[skuuter|skuutrite]], [[veeroller]]ite ja [[hõljuk]]itega, muude veesõidukite lubatud kiirus on 30 km/h. Sama piirkiirus kehtib ka Emajõe alamjooksul paikneval [[Peipsiveere looduskaitseala]]l [[Emajõe-Suursoo]]s.<ref name="kalastusinfo" /> Tartu linna piires ja lähiümbruses tegeldakse vähemal määral [[veemotosport|veemotospordiga]]. == Kalandus == Kala on Emajõest püütud juba aastatuhandeid. Harrastuskalameeste seas on see tänini populaarne püügikoht. 2009–2010 hindas [[Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi]] kalastajate arvu Emajõel märtsist oktoobrini ning uuringu andmete põhjal hinnati aastast kalastuskoormust ligikaudu 100 000 [[püüdjapäev]]ale aastas.<ref name="kalastusinfo" /> Teise maailmasõjani püüti Emajõel kala peamiselt [[noot (kalandus)|noodaga]], pärast sõda hakati kasutama ka [[mõrd|mõrra]]- ja [[kalavõrk|võrgupüüki]]. 1958–1976 tegutses Emajõel [[Lenini-nimeline kalurikolhoos]] ning [[1976]]. aastal loodi kalurikolhoos [[Peipsi Kalur]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt [[haug]]i, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[viidikas|viidikat]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ka [[särg]]e (kuna seda hakati kuivatama ([[vobla]])) ning [[ahven]]at. Viimasel ajal on põhiliseks püügikalaks [[latikas]]. Püütud on ka [[angerjas|angerjat]], [[karpkala]], [[koger|kokre]], [[koha]], [[linask]]it, [[luts]]u, [[säinas]]t ja [[turb]]a.<ref name="Alam Vesikonn" /> Kokku on Emajõest püütud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised.<ref name="Ba8hy" /> <gallery> Fail:Emajõgi on satellite image.jpg|Suur Emajõgi kogu pikkuses satelliidipildil Fail:Emajõgi Tartus 3.JPG|Emajõgi kevadise suurvee ajal Tartus, üle jõe paistab Lodjakoda Fail:Emajogi.jpg|Emajõe keskjooks pärast jääminekut Fail:Emajõgi Tartus 2.JPG|Emajõgi, vaade Kaarsilla lähedalt Tartus </gallery> == Sillad Emajõel == [[Pilt:TKM 1804M, Tartu kivisild, Hando Mugasto.jpg|pisi|[[Hando Mugasto]] 1931. aasta õlimaal "Tartu kivisild". [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] (1784–1941) oli kaua ainuke kivist sild Baltikumis.]] * [[Rannu-Jõesuu sild]] * [[Jõesuu sild]] – [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee]] 37. kilomeetril * [[Kärevere sild]] – [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee]] 171. kilomeetril * [[Jänese raudteesild]] * [[Kroonuaia sild]] – [[Tartu]]s * [[Vabaduse sild]] – Tartus * [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] – Tartus * [[Rahu sild]] – Tartus * [[Turusild]] – Tartus * [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]] – Tartus * [[Ihaste sild]] – [[Kambja vald|Kambja valla]] ja Tartu linna piiril * [[Luunja sild]] – [[Tartu–Räpina–Värska maantee|Tartu-Räpina-Värska maantee]] 11. kilomeetril == Ülesõiduparved Emajõel == [[Pilt:Kavastu over river Emajõgi.jpg|pisi|[[Kavastu parv]]]] * [[Reku parv]] * [[Haaslava parv]] * [[Kavastu parv]] == Emajõgi kujutavas kunstis == <gallery> TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|"Emajõgi", [[Hermann Friedrich Schrenck]] TKM 0520G, Emajõgi, Kaarel Liimand.jpg|"Emajõgi", [[Kaarel Liimand]] TKM 1119B, Tartu puusild, August Matthias Hagen ja Johann Wilhelm Krause.jpg|"Tartu puusild", [[August Matthias Hagen]] ja [[Johann Wilhelm Krause]] TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|"Talvine Tartu Emajõega", [[Nikolai Triik]] </gallery> == Vaata ka == * [[Emajõe ürgorg]] * [[Väike Emajõgi]] * [[Pihkva Emajõgi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Alam Vesikonn">Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit [https://web.archive.org/web/20140222003946/http://www.kalastusinfo.ee/media/Suur-Emajoe%20kalanduse%20arendamise%20tegevuskava%202007-2013.pdf "Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007–2013"] Kalastusinfo.ee (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="kalastusinfo">[https://web.archive.org/web/20131203045448/http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/mootorpaatidega-liiklemisest-emajoe-vesikonnas-405.php "Mootorpaatidega liiklemisest Emajõe vesikonnas"] Kalastusinfo.ee, 11.02.2011 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="KKU9e">Katrin Pauts [http://www.ohtuleht.ee/151053 "Emajõgi keeras otsa ringi"] Õhtuleht, 5. jaanuar 2004 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="s5mhg">[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1771&layer=93&lang=est#1771 "Kastre jõelahing"] Histrodamus (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="5XJDi">Liisa-Lota Kaivo [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html "Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi"] Eesti Loodus, 9/2012 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="Alvre">[[Paul Alvre]]. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 1, lk 32–36</ref> <ref name="HLK">Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 31, lk 127</ref> <ref name="Talts">[[Mait Talts]] (2003). [http://sakala.postimees.ee/2396289/kas-veetee-parnust-viljandi-kaudu-tartusse-on-muut-voi-ajalugu Kas veetee Pärnust Viljandi kaudu Tartusse on müüt või ajalugu?], ''[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] online väljaanne, 26.07.2003''</ref> <ref name="Tvauri">[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 210–212.</ref> <ref name="mGjha">[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.] Peatükk XV, kommentaar 42.</ref> <ref name="Ba8hy">Aimar Rakko [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144908/Tuntud+ja+vahemtuntud+Emajoe+kaladest+-+Aimar+Rakko.pdf "Tuntud ja vähemtuntud Emajõe kaladest"] (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> }} == Kirjandus == * M. Metsur "Võrtsjärv, Emajõgi ja meie" Eesti Loodus 9/2006, lk 6–11 * J. Ristkok "Emajõgi" Eesti Loodus 7/1971, 413–417. * A. Järvet "Kui Emajõgi voolab tagurpidi" Eesti Loodus 5/1995, lk 144–146 * M. Paju, E. Soover "Emajõe Jõeriik" Eesti Loodus 7/2000, lk 302–307 * J. Ristkok, J. Külmet "Mööda Emajõge" Eesti Raamat, 1976 * Surnukehad Emajõe voogudes. [[Rahvaleht]], 30. aprill 1932, nr. 51, lk. 4. https://dea.digar.ee/page/rahvalehtvabamaa/1932/04/30/4 == Välislingid == {{commonskat|Emajõgi}} {{vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/541125/ Aerofotod Tartu üleujutusest]. Novaator, 13. aprill 2010. * Risto Mets. [http://www.tartupostimees.ee/?id=268825 Tuuker võrdleb Kaarsillalt hüpet enesetapuga]. Tartu Postimees, 28. mai 2010. * Liisa-Lota Kaivo. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi]. Eesti Loodus, 9/2012. [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu veekogud]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]] 0258muf2jp8tyj6xldjqxcy4uw2rywl 7157405 7157340 2026-05-19T20:31:16Z Heakeel 122460 /* Laevatatavus */ 7157405 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jõest; laulu kohta vaata artiklit [[Emajõgi (laul)]]. "Embach" suunab siia, perekonnanime kohta vaata [[Embach (perekonnanimi)]].}} {{Jõgi | nimi = Emajõgi | pildi_nimi = Udu Emajõel.jpg | pildi_seletus = Emajõgi [[Tartu]]s [[Supilinn]]as | lähe = [[Võrtsjärv]] | lähe_NS = 58.38332 | lähe_EW = 26.13302 | suue = [[Praaga]]l [[Peipsi järv]]e | suue_NS = 58.43828 | suue_EW = 27.2414 | valgla_maad = [[Eesti]], [[Läti]] | pikkus = 99,3 km<ref name="kkr">[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380161 Emajõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 13.12.2021.</ref> | valgla_pindala = 9628 km²<ref name="kkr" /> | jõe_langus = 3,6 m | jõe_lang = 0,03 m/km | vooluhulk = 70,1 m&sup3;/s | paremad_lisajõed = [[Kavilda jõgi]], [[Elva jõgi]], [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mudajõgi]], [[Luutsna jõgi]], [[Ahja jõgi]] ja [[Mõra jõgi]] | vasakud_lisajõed = [[Pedja jõgi]], [[Laeva jõgi]], [[Amme jõgi]] ja [[Koosa jõgi]] | osm = jah }} '''Emajõgi''' on [[jõgi]] [[Tartu maakond|Tartumaal]], Eesti suuremaid jõgesid. Jõgi voolab üldjoontes läänest itta, [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e.<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõgi algab Võrtsjärve kirdenurgast [[Rannu-Jõesuu]]st ja suubub Peipsi järve [[Praaga]]l. Suurimad [[lisajõgi|lisajõed]] on [[Pedja jõgi|Pedja]], [[Elva jõgi|Elva]], [[Amme jõgi|Amme]], [[Laeva jõgi|Laeva]] ja [[Ahja jõgi]]. Viimane on Emajõe suurim lisajõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Pedja, Laeva ja Amme jõgi, parempoolsed [[Kavilda jõgi|Kavilda]], Elva, [[Ilmatsalu jõgi]], [[Porijõgi]], [[Mõra jõgi|Mõra]], [[Luutsna jõgi|Luutsna]] ja [[Kalli jõgi]]. [[Keskjooks]]ul voolab jõgi Emajõe [[ürgorg|ürgorus]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe laius on 20–145 m, pikkus 101 km ja suurim sügavus 11 m.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/emaj%C3%B5gi3 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> 1927. aastal oli jõe pikkus 117 km, kuid hiljem on jõge süvendatud ja kanaliseeritud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emajõgi (Suur-Emajõgi) - KALAPEEDIA |url=https://www.kalapeedia.ee/4261.html |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=www.kalapeedia.ee}}</ref> Emajõe keskmine voolukiirus on 3,7 km/h, kuna kogulang on 3,5 meetrit. See teeb [[jõe lang]]uks 3 cm/km.<ref name="kalastusinfo" /> Suudmes on keskmine vooluhulk 71,8 m³/s, millega on Emajõgi Eestis teisel kohal pärast [[Narva jõgi|Narva jõge]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Emajõe omapärasid on soised kaldad, mis on üle aegade teinud raskeks nii sildade ehitamise kui ka jõe aastaringse ületamise. Tartu [[Vabadussild|Vabadussilla]] juures on väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool jõge otse veepiirini. Seal asus vanim jõeületuskoht, kuhu [[Tartu]] linn enam kui tuhat aastat tagasi rajati. Jõe [[ülemjooks|ülem]]- ja [[alamjooks]]ul laiub [[soo|soid]] ja [[heinamaa|heinamaid]] ([[luht]]i), mis [[suurvesi|suurvee]] ajal on vee all. Siis esineb ka Tartus [[üleujutus]]i. Emajõe veetase võib aastas kõikuda 1,2–2,6 m.<ref name="Alam Vesikonn" /> Üks Emajõe eripärasid on rohked luhaveekogud, mida on kokku 102. [[Jõelooge|Jõelookeist]] on voolutee loodusliku või kunstliku õgvenduse tõttu tekkinud arvukaid [[soot|vanajõgesid]]. Enamik neist asub 35 km pikkusel lõigul Pedja suudme ja [[Kärevere (Laeva)|Kärevere]] küla vahel.<ref name="Alam Vesikonn" /> Suur-Emajõe [[Soot|soodid]] on kunagise voolusängi jäänukid laiemal jõelammil. Enamik neist kannab mingit nime<ref>https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=277580</ref>, see viitab Suur-Emajõe lammi majandamisele ja kalapüügile omal ajal.<ref>Juhani Püttsepp. Alam-Pedja lood. aD 2019. lk 191.</ref> == Voolusuund == [[Pilt:Emajõgi floods near Tartu.jpg|pisi|Emajõe kevadine suurvesi on üle ujutanud Veibri tee Tartumaal.]] Nüüdisajal voolab Emajõgi läänest itta. Suurvee ajal – enamasti mais, kuid vahel ka talvel – kui Pedja jõe vooluhulk on nii suur, et Peipsi suunas see kõik ära ei voola, muudab Emajõgi Pedja suudme ja Võrtsjärve vahel suunda ning hakkab voolama Võrtsjärve. Kuna see tagurpidi voolav osa on tavalisest mitu korda laiem, kutsutakse seda ka Järvejõeks. Äraspidine vool on aeglane, 7 cm/s. Hüdroloog Liidia Saali kinnitusel ükski teine Eesti jõgi nii ei käitu.<ref name="KKU9e" /> == Nimi == [[Pilt:Jalutajad Emajõe jääl 2018. aasta veebruaris.jpg|pisi|Jalutajad Emajõe jääl (veebruar 2018)]] Emajõge ([[ladina keel|ladina keeles]] ''Mater Aquarum'' – 'vete ema' või 'jõgede ema')<ref name="Alvre" /> on esmamainitud [[Henriku Liivimaa kroonika]]s seoses [[1211]]. aasta [[Mõõgavendade ordu]] [[Võnnu komtuur]]i [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertoldi]] ja [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] venna [[Theoderic de Bekeshovede|Theoderici]] juhitud sõjakäiguga jõe põhjakaldale.<ref name="HLK" /> Sama nime kasutatakse kroonikas ka [[Väike Emajõgi|Väikese Emajõe]] ja [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] kohta. Pärnu jõge kutsuti Emajõeks keskajal ([[alamsaksa keel]]es ''Embeke''; võrdluseks: Suure Emajõe saksakeelne nimi on olnud ''Embach''). Nimede samasust on nähtud võimaliku tõendina, et neid käsitleti [[Pärnu–Viljandi–Tartu veetee|ühtse veeteena]].<ref name="Talts" /><ref name="Tvauri" /> Osa veeteest võis olla ka [[Velikaja jõgi]], mida on kutsutud Pihkva Emajõeks.{{lisa viide}} Vene [[leetopiss]]ides on Suurt Emajõge nimetatud Омовжа (Omovža) või Омовыжь. Ladina- ja venekeelseid nimekujusid on peetud kaudseks kinnituseks, et Emajõe nimi vanemas [[eesti keel]]es oli Emavesi. Samas sõnalõpp ''-vesi'' esineb [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keeltes]] ainult [[järv]]e-, mitte jõenimedes. [[Jooseppi Julius Mikkola]] peab häälikuliselt võimalikuks venekeelse nime kujunemist variandist ''Emajõgi''. Ladinakeelset sõna ''aqua'' on ladina autorid aga lisaks 'veele' kasutatud ka tähenduses 'jõgi'.<ref name="Alvre" /><ref name="HLK" /><ref name="mGjha" /> [[Läti keel]]es on Emajõge nimetatud nimega ''Mētra''. [[Pilt:Cafe on the river Emajõgi in the downtown of Tartu (December 2023).jpg|pisi|Emajõgi Tartu kesklinnas 2023. aasta detsembris]] == Keskkonnaseisund == Emajõe seisundit [[Seire|seiratakse]] kolmes kohas: enne Tartut [[Reku]]s, Tartus Kvissentalis ja pärast Tartut [[Kavastu]]s. Kui veel 1970. aastail lasti kogu [[reovesi]] Tartus jõkke, siis järgnenud kümnendeil on olukord üksjagu paranenud ja reostuskoormus palju väiksem. Praegusaja seire näitab, et jõevee toitainete sisaldus ei ületa enam lubatud piirnorme ja Tartust tulnud reostus ei ole enam määrava tähtsusega Emajõe seisundile.<ref name="keskkond" /> Kuna Võrtsjärvest jõuab Emajõkke suures koguses [[mikroorganism]]e, mis voolavas vees hukkuvad, siis on jõe vesi hägune juba alates ülemjooksust. See viib alla ka jõevee hapnikusisalduse.<ref name="keskkond">[[Jaan-Juhan Oidermaa]]: [https://novaator.err.ee/837929/miks-27-aastat-parast-noukaaega-endiselt-emajoe-pohja-ei-nae "Miks 27 aastat pärast nõukaaega endiselt Emajõe põhja ei näe?"] ERR Novaator, 8. juuni 2018</ref> [[Pilt:Panoraam Emajõele.jpg|pisi|600px|keskel|Emajõe panoraam Tartu kesklinnas]] == Looduskaitsealad Emajõel == [[Pilt:Suur-emajogi.JPG|pisi|Emajõgi Emajõe-Suursoo kaitsealal]] Jõe ülemjooks läbib [[Alam-Pedja looduskaitseala]] ja alamjooks [[Peipsiveere looduskaitseala]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loodus {{!}} Kaitsealad |url=https://kaitsealad.ee/et/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/kaitsealast-9/loodus-9 |vaadatud=2025-01-29 |väljaanne=kaitsealad.ee}}</ref> Jõe vahetus läheduses asub mitu väiksemat kaitseala, näiteks [[Kalmistu paljand]] Tartus. == Laevatatavus == [[Fail:Drone video of boat building shop Lodjakoda, outdoor swimming pool and river beach on the river Emajõgi in Tartu, Estonia.webm|pisi|Droonivideo lodjakojast ja väliujulast Emajõel 2022. aasta septembris]] [[Pilt:Boat on River Emajõgi.jpg|pisi|püsti|Paadid Emajõel]] Suur Emajõgi on Eesti ainus läbini laevatatav jõgi.<ref name=":0" /> Keskajal oli jõgi tähtis [[kaubatee]], mida mööda kulges kaubandus läänepoolsete [[Hansa Liit|hansalinnade]] ning idapoolsete [[Pihkva]] ja [[Novgorod]]i vahel. Veetaseme langusega kaotas jõetee tähtsust. Emajõel oli sõjaline tähtsus siiski veel [[Põhjasõda|Põhjasõjaski]], kui 14. mail [[1704]] toimus [[Kastre mõis]]a lähedal [[Kastre jõelahing]], kus [[Rootsi]] 13 laevast koosnenud eskaadri piiras ümber Vene laevastik. Rootsi komandör [[Carl Gustav Löschern von Hertzfeldt]] hukkus, kui ta lipulaev plahvatas.<ref name="s5mhg" /> Tartust üles- ja allavoolu on liiklus erinenud. Algul sõitsid suuremad jõelaevad Tartuni, sealt ülesvoolu said [[kärestik]]e tõttu sõita vaid väiksemad ja madalama [[süvis]]ega jõelaevad.<ref>Eesti. Õpperaamat keskkoolidele. Maateadus IV. [[Jakob Kents]], 1937. lk. 64</ref> Kastre jõelahingut kujutaval kaardil on näha suur [[kanal]], mis oli arvatavasti kaevatud purjelaevadele raskesti läbitava jõelooke vältimiseks. Tõenäoliselt on see vanim Emajõe juurde kaevatud kanal. Tsaariajal alustati jõe süvendamist Tartust allavoolu, kive ja kändusid koristati siiski mõlemal pool Tartut. Sel lõigul oli jõe väikseim sügavus 2,5 meetrit ja üsna mitmel mõisal oli jõe ääres oma sadamasild. Kui maareform mõisad kaotas, jäi mitu sadamasilda hooletusse. Suureks takistuseks kujunes [[Luunja sild]], mille valmimise järel olid paljud lodjaomanikud sunnitud oma [[lodi|lotjade]] maste lühemaks saagima, et need silla alt läbi pääseksid.<ref name="liisa-lota">Liisa-Lota Kaivo. "Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi". Eesti Loodus nr 2012/9</ref> [[Pilt:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 08.JPG|pisi|Emajõgi [[Tartu tudengipäevad]]e ajal]] Sõjaeelses Eesti Vabariigis parvetati Tartu [[küttepuud|küttepuid]] [[Mustvee]] lähistelt piki Peipsi randa ning Emajõe suudmest linnani ülesvoolu. Samuti viidi Võrtsjärve ja Pedja jõe ümbrusest palke Tartu [[saekaater|saekaatreisse]]. Emajõel olid levinud kohalikud madala põhjaga, Emajõe-Peipsi tüüpi lodjad.<ref name="5XJDi" /> Tartust ülesvoolu, Kärevere kärestikus oli vee langus 18 cm ning Muuge kärestiku 650 m pikkusel lõigul 1,5 meetrit. Pealegi oli jõe sügavus seal kohati vaid meeter või pool ja jõepõhi kivine. Aastail [[1843]]–[[1844]] puhastati [[Põltsamaa jõgi|Põltsamaa jõe]] alamjooks ja Tartust hakkas [[Rõika-Meleski peeglivabrik]]uni sõitma aurulaev Karl. Madal [[Jänese raudteesild]] sulges aastal 1876 valmides läbipääsu [[aurik]]utele, mis suurvee ajal silla alt enam läbi ei mahtunud. Aastail [[1936]]–[[1937]] tehti seal suuri süvendustöid ja parandati kärestike läbitavust. Liiklus [[Rõika]]ni jätkus, ent Emajõe selles osas oli suur puudus sadamasildadest. Takistuseks osutusid ka aastast [[1923]] [[Kärevere]] juures asunud ujuvsillad (1923–1928 ja 1929–1937). Teise maailmasõja ajal Jänese sild purustati, kuigi silla varemed jäid jõe põhja laevaliiklust takistama. Uus raudteesild on kõrgem ja laevaliiklusele väiksem takistus. Nõukogude perioodil kaevati tülikatest kärestikest mööda uus sirge jõelõik ehk Kabina kanal, mis valmis aastal [[1955]].<ref name="liisa-lota" /> Ülevalpool [[Pede jõgi|Pede jõe]] suuet oli Emajõgi samuti kärestikuline. Seal on jõge korduvalt süvendatud ja kärestikest eemaldatud materjal on jõe kallastel kõrgematel kohtadel kasvavate puuderividena märgatav. Seal asusid Kaabe ja Lustivere kärestikud, Kaabe kärestikku süvendati teadaolevalt ka aastail 1936–1937.<ref name="liisa-lota" /> Kauba- ja reisilaevade liiklus Venemaa vahet käis Emajõel vähemal määral kuni [[Nõukogude aeg|Nõukogude aja]] lõpuni. Tänapäeval sõidavad Emajõel peamiselt harrastuskalurid, Tartu ümbruses liiguvad suviti ka väikesed lõbusõidulaevad.<ref name="5XJDi" /> Emajõe ülemjooks jääb [[Alam-Pedja looduskaitseala]]le. Selle piires on keelatud sõita [[jett]]ide, [[skuuter|skuutrite]], [[veeroller]]ite ja [[hõljuk]]itega, muude veesõidukite lubatud kiirus on 30 km/h. Sama piirkiirus kehtib ka Emajõe alamjooksul paikneval [[Peipsiveere looduskaitseala]]l [[Emajõe-Suursoo]]s.<ref name="kalastusinfo" /> Tartu linna piires ja lähiümbruses tegeldakse vähemal määral [[veemotosport|veemotospordiga]]. == Kalandus == Kala on Emajõest püütud juba aastatuhandeid. Harrastuskalameeste seas on see tänini populaarne püügikoht. 2009–2010 hindas [[Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi]] kalastajate arvu Emajõel märtsist oktoobrini ning uuringu andmete põhjal hinnati aastast kalastuskoormust ligikaudu 100 000 [[püüdjapäev]]ale aastas.<ref name="kalastusinfo" /> Teise maailmasõjani püüti Emajõel kala peamiselt [[noot (kalandus)|noodaga]], pärast sõda hakati kasutama ka [[mõrd|mõrra]]- ja [[kalavõrk|võrgupüüki]]. 1958–1976 tegutses Emajõel [[Lenini-nimeline kalurikolhoos]] ning [[1976]]. aastal loodi kalurikolhoos [[Peipsi Kalur]].<ref name="Alam Vesikonn" /> Huvi eri kalaliikide vastu on ajaloo kestel muutunud: sõjaeelses Eestis püüti Emajõel peamiselt [[haug]]i, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[viidikas|viidikat]] ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] ka [[särg]]e (kuna seda hakati kuivatama ([[vobla]])) ning [[ahven]]at. Viimasel ajal on põhiliseks püügikalaks [[latikas]]. Püütud on ka [[angerjas|angerjat]], [[karpkala]], [[koger|kokre]], [[koha]], [[linask]]it, [[luts]]u, [[säinas]]t ja [[turb]]a.<ref name="Alam Vesikonn" /> Kokku on Emajõest püütud 36 kalaliiki, kellest 10 on eksikülalised.<ref name="Ba8hy" /> <gallery> Fail:Emajõgi on satellite image.jpg|Suur Emajõgi kogu pikkuses satelliidipildil Fail:Emajõgi Tartus 3.JPG|Emajõgi kevadise suurvee ajal Tartus, üle jõe paistab Lodjakoda Fail:Emajogi.jpg|Emajõe keskjooks pärast jääminekut Fail:Emajõgi Tartus 2.JPG|Emajõgi, vaade Kaarsilla lähedalt Tartus </gallery> == Sillad Emajõel == [[Pilt:TKM 1804M, Tartu kivisild, Hando Mugasto.jpg|pisi|[[Hando Mugasto]] 1931. aasta õlimaal "Tartu kivisild". [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] (1784–1941) oli kaua ainuke kivist sild Baltikumis.]] * [[Rannu-Jõesuu sild]] * [[Jõesuu sild]] – [[Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee|Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee]] 37. kilomeetril * [[Kärevere sild]] – [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee|Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee]] 171. kilomeetril * [[Jänese raudteesild]] * [[Kroonuaia sild]] – [[Tartu]]s * [[Vabaduse sild]] – Tartus * [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] – Tartus * [[Rahu sild]] – Tartus * [[Turusild]] – Tartus * [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]] – Tartus * [[Ihaste sild]] – [[Kambja vald|Kambja valla]] ja Tartu linna piiril * [[Luunja sild]] – [[Tartu–Räpina–Värska maantee|Tartu-Räpina-Värska maantee]] 11. kilomeetril == Ülesõiduparved Emajõel == [[Pilt:Kavastu over river Emajõgi.jpg|pisi|[[Kavastu parv]]]] * [[Reku parv]] * [[Haaslava parv]] * [[Kavastu parv]] == Emajõgi kujutavas kunstis == <gallery> TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|"Emajõgi", [[Hermann Friedrich Schrenck]] TKM 0520G, Emajõgi, Kaarel Liimand.jpg|"Emajõgi", [[Kaarel Liimand]] TKM 1119B, Tartu puusild, August Matthias Hagen ja Johann Wilhelm Krause.jpg|"Tartu puusild", [[August Matthias Hagen]] ja [[Johann Wilhelm Krause]] TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|"Talvine Tartu Emajõega", [[Nikolai Triik]] </gallery> == Vaata ka == * [[Emajõe ürgorg]] * [[Väike Emajõgi]] * [[Pihkva Emajõgi]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Alam Vesikonn">Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit [https://web.archive.org/web/20140222003946/http://www.kalastusinfo.ee/media/Suur-Emajoe%20kalanduse%20arendamise%20tegevuskava%202007-2013.pdf "Suur-Emajõe kalanduse arendamise tegevuskava 2007–2013"] Kalastusinfo.ee (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="kalastusinfo">[https://web.archive.org/web/20131203045448/http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/mootorpaatidega-liiklemisest-emajoe-vesikonnas-405.php "Mootorpaatidega liiklemisest Emajõe vesikonnas"] Kalastusinfo.ee, 11.02.2011 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="KKU9e">Katrin Pauts [http://www.ohtuleht.ee/151053 "Emajõgi keeras otsa ringi"] Õhtuleht, 5. jaanuar 2004 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="s5mhg">[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1771&layer=93&lang=est#1771 "Kastre jõelahing"] Histrodamus (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="5XJDi">Liisa-Lota Kaivo [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html "Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi"] Eesti Loodus, 9/2012 (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> <ref name="Alvre">[[Paul Alvre]]. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. ''[[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 1, lk 32–36</ref> <ref name="HLK">Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XV, kommentaar 31, lk 127</ref> <ref name="Talts">[[Mait Talts]] (2003). [http://sakala.postimees.ee/2396289/kas-veetee-parnust-viljandi-kaudu-tartusse-on-muut-voi-ajalugu Kas veetee Pärnust Viljandi kaudu Tartusse on müüt või ajalugu?], ''[[Sakala (ajaleht)|Sakala]] online väljaanne, 26.07.2003''</ref> <ref name="Tvauri">[[Andres Tvauri]]. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 210–212.</ref> <ref name="mGjha">[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993.] Peatükk XV, kommentaar 42.</ref> <ref name="Ba8hy">Aimar Rakko [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1144908/Tuntud+ja+vahemtuntud+Emajoe+kaladest+-+Aimar+Rakko.pdf "Tuntud ja vähemtuntud Emajõe kaladest"] (vaadatud 19. veebruaril 2013)</ref> }} == Kirjandus == * M. Metsur "Võrtsjärv, Emajõgi ja meie" Eesti Loodus 9/2006, lk 6–11 * J. Ristkok "Emajõgi" Eesti Loodus 7/1971, 413–417. * A. Järvet "Kui Emajõgi voolab tagurpidi" Eesti Loodus 5/1995, lk 144–146 * M. Paju, E. Soover "Emajõe Jõeriik" Eesti Loodus 7/2000, lk 302–307 * J. Ristkok, J. Külmet "Mööda Emajõge" Eesti Raamat, 1976 * Surnukehad Emajõe voogudes. [[Rahvaleht]], 30. aprill 1932, nr. 51, lk. 4. https://dea.digar.ee/page/rahvalehtvabamaa/1932/04/30/4 == Välislingid == {{commonskat|Emajõgi}} {{vikitsitaadid}} * [https://novaator.err.ee/541125/ Aerofotod Tartu üleujutusest]. Novaator, 13. aprill 2010. * Risto Mets. [http://www.tartupostimees.ee/?id=268825 Tuuker võrdleb Kaarsillalt hüpet enesetapuga]. Tartu Postimees, 28. mai 2010. * Liisa-Lota Kaivo. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel4784_4760.html Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi]. Eesti Loodus, 9/2012. [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu veekogud]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]] oc3ljnh2diufrpgd09212aqgxn0g1gb Õigeusk 0 1314 7157227 7157035 2026-05-19T13:22:20Z Kuriuss 38125 7157227 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Medieval Orthodox priest's liturgical robe in Moscow.jpg|pisi|[[Keskaeg]]ne [[svastika]]ga õigeusu kiriku [[preester|preestri]] [[Kirikutekstiilid#Vaimulike riietus|liturgiline riietus]], Venemaa]] '''Õigeusk''' ehk '''ida-ortodoksia''' on [[idakristlus]]e haru ning üks kristluse suuremaid ajaloolisi traditsioone [[katoliiklus]]e ja [[protestantism]]i kõrval. Tänapäeval on selle peamine institutsionaalne kandja [[Õigeusu kirik]], mis koosneb kanoonilises osaduses olevatest autokefaalsetest ja autonoomsetest kohalikest kirikutest. Õigeusu traditsiooni keskmes on [[Nikaia usutunnistus|Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]], esimese seitsme [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] õpetuslikud määratlused, piiskoplik kirikukord, liturgiline järjepidevus ning [[Pühakiri|Pühakirja]] ja püha pärimuse koosmõju.<ref name="Meyendorff">{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=Byzantine Theology: Historical Trends and Doctrinal Themes|aasta=1974|kirjastus=Fordham University Press|koht=New York}}</ref><ref name="Pelikan2">{{Raamatuviide|autor=Jaroslav Pelikan|pealkiri=The Spirit of Eastern Christendom (600–1700)|aasta=1974|kirjastus=University of Chicago Press|koht=Chicago}}</ref> Õigeusklikud nimetavad oma kirikut apostlikuks, katoolseks ja õigeusklikuks kirikuks ning peavad selle õpetust algkiriku usu järjepidevaks jätkuks. Ajaloolises uurimuses käsitletakse tänapäevast õigeusu traditsiooni siiski järk-järgult kujunenud idakristliku kirikliku, liturgilise ja teoloogilise vormina, mille põhitunnused hakkasid kujunema hilisantiigis ja hilisemal Bütsantsi perioodil: kristoloogiliste vaidluste, oikumeeniliste kirikukogude, kloostrikultuuri, liturgia arengu, ikoonitüli ja ida-lääne kirikliku eraldumise käigus ning pärast seda.<ref name="Louth">{{Raamatuviide|autor=Andrew Louth|pealkiri=Greek East and Latin West: The Church AD 681–1071|aasta=2007|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref><ref name="Chadwick">{{Raamatuviide|autor=Henry Chadwick|pealkiri=East and West: The Making of a Rift in the Church|aasta=2003|kirjastus=Oxford University Press|koht=Oxford}}</ref> Mõistet „õigeusk” tuleb eristada üldisemast mõistest „ortodoksia”, mis tähendab õiget õpetust või õigeusklikkust laiemas tähenduses. Samuti ei ole Ida-Õigeusu kirik sama mis [[vanad idakirikud|orientaalsed õigeusu kirikud]] ehk vanad idakirikud, mis eraldusid keisririigi kiriklikust osadusest pärast 451. aastal toimunud [[Kalchedoni kirikukogu|Kalchedoni kirikukogu]]. == Mõiste ja ulatus == Sõna „õigeusk” vastab kreekakeelsele sõnale ''orthodoxia'' (ὀρθοδοξία), mis koosneb sõnadest ''orthos'' (ὀρθός, „õige”, „sirge”) ja ''doxa'' (δόξα, „arvamus”, „õpetus”, „austus”, „ülistus”). Kristlikus kasutuses hakkas see esialgu tähistama õiget õpetust vastandina hereesia(te)le, kuid hiljem kinnistus see eriti idakristliku kiriku enesenimetusena. Pärast 1054. aasta lahknemist nimetasid nii Rooma kui Kreeka kirikud endid nii katoolseteks (universaalseteks) kui õigeusklikeks (ortodoksseteks) kirikuteks. Katoolsuse ja õigeusu tiitleid taotlesid nii armeenlased kui vanad idakirikud ja Assüüria õigeusklik kirik.<ref name="McGuckin">{{Raamatuviide|autor=John Anthony McGuckin|pealkiri=The Orthodox Church: An Introduction to its History, Doctrine, and Spiritual Culture|aasta=2008|kirjastus=Wiley-Blackwell|koht=Malden}}</ref> Eesti keeles kasutatakse sõnu „õigeusk”, „õigeusklik” ja „ortodoks” enamasti Ida-Õigeusu kiriku ja selle liikmete kohta. Teoloogiliselt laiemas tähenduses võib „ortodoksia” tähistada ka mistahes kiriku või õpetustraditsiooni normatiivset, õigeks peetud õpetust. == Ajalooline kujunemine == Õigeusu tõlgenduses iseenda pärimusest, nagu teistestki kristlikes traditsioonides, ulatub kiriku järjepidevus apostlite ja algkirikuni. Ajalooliselt kujunes idakristluse eripärane kuju Rooma riigi idaosas, kus kreeka keel, hellenistlik kultuur ja filosoofia, keiserlik kirikupoliitika, kirikukogude institutsioon ning Konstantinoopoli kasvav tähtsus mõjutasid tugevalt idakristliku õpetuse, liturgia ja kirikliku halduse arengut.. Varakristlikud keskused nagu [[Jeruusalemm]], [[Antiookia]], [[Aleksandria]], [[Rooma]] ja hiljem [[Konstantinoopol]] mängisid tähtsat rolli nii kirikliku autoriteedi kui ka õpetuslike vaidluste kujunemisel.<ref name="Meyendorff" /> Õigeusu dogmaatiline alus seostub eriti esimese seitsme oikumeenilise kirikukoguga aastatel 325–787. Nendel kirikukogudel määratleti õpetus [[Kolmainsus]]est, Kristuse jumalikust ja inimlikust loomusest, [[Jumalasünnitaja]] tiitlist ning lõpuks ka pühapiltide austamise nõutust anateemide ähvardusel. Seetõttu ei käsitle ajalooline uurimus tänapäevast õigeusu õpetuslikku ja liturgilist süsteemi lihtsalt muutumatu apostliku vormina, vaid hilisantiigis ja Bütsantsi perioodil kujunenud traditsioonina, mille normatiivne kuju sõnastati järk-järgult kirikukogude, liturgia, kloostrikultuuri ja teoloogiliste vaidluste kaudu.<ref name="Pelikan2" /> Bütsantsi perioodil kujunesid välja mitmed õigeusu traditsioonile iseloomulikud jooned: [[jumalik liturgia]], kloostrikultuuri tugev mõju, [[hesühhasm]], pühakute ja reliikviate austamine, kirikukalendri rütm, liturgiline laul, ikoonide kasutamine ning sakramentaalse elu keskne roll. Need arengud ei toimunud ühekordselt ega samal kujul ühel kindlal ajajärgul, vaid said eri etappidel kirikliku ja teoloogilise sõnastuse ning põhjenduse. Eriti oluline kujunemisetapp (pärast Palamase [[Essentsi-energia eristus (Palamase)|essentsi-energiate eristust]] 14. sajandil) oli [[Ikonoklasm Bütsantsis|tüli ikoonide üle 8.–9. sajandil]]. Kristlik kunst oli olemas juba varasematel sajanditel, kuid piltide kultuslik austamine – kummardamine, suudlemine, lampide süütamine ja palve pildi ees – sai alguse hilisantiigil ja arenes kultuslikuks varakeskajal, saades dogmaatilise kaitse [[Nikaia II kirikukogu]]l 787. aastal.<ref name="PriceNicaea">{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref><ref name="BrubakerHaldon">{{Raamatuviide|autor=Leslie Brubaker; John Haldon|pealkiri=Byzantium in the Iconoclast Era, c. 680–850: A History|aasta=2011|kirjastus=Cambridge University Press|koht=Cambridge}}</ref> === Nikaia II kirikukogu ja patristiliste allikate kasutamine === [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]] poolt kokku kutsutud [[Nikaia II kirikukogu]] ei piirdunud kristlike piltide lubamisega, vaid muutis piltide kultusliku austamise õige usu juurde kuuluvaks normiks. Kirikukogu otsuse järgi tuli Kristuse, Jumalasünnitaja, inglite ja pühakute kujutisi asetada kirikutesse, pühadele esemetele, rõivastele, seintele, tahvlitele, majadesse ja tänavatele; neile tuli osutada tervitust ja „austuse kummardust”, süüdata nende ees tulesid ning suitsutada viirukit. Kirikukogu eristas piltidele osutatavat austust Jumalale kuuluva ''latreia''{{'}}st ehk Jumalale kuuluvast teenimisest, kuid sidus pildi austamise otseselt kujutatud isikuga: "au, mida osutatakse kujutisele, läheb üle algkujule".<ref name="PriceNicaea">{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref> Kirikukogu ei olnud neutraalne arutelu ikonoklasmi ja pildiaustuse vahel. Selleks ajaks oli otsus ikonoklasm hukka mõista juba tehtud ning kirikukogule lubati osalema üksnes endised ikonoklastid, kes palusid andeksandmist. Seetõttu ei kaalutud Nikaia II kirikukogul ikonoklastlikku seisukohta kui võimalikku õigeusu seisukohta, vaid käsitleti seda hereesiana, mille vastu tuli taastada piltide austamine.<ref name="PriceNicaea" /> Nikaia II kirikukogu keskne eristus ''proskynēsis''{{'}}e ja ''latreia'' vahel oli allikaliselt problemaatiline. Kreeka ''proskynēsis'' võis tähendada nii ühiskondlikku žesti austuse avaldamiseks kui ka religioosset kummardamist, kuid [[Septuaginta]] pildikeeldudes kasutatakse just sellele sõnale vastavat tegusõna kujude ees kummardamise keelamiseks: "sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida" (''οὐ προσκυνήσεις αὐτοῖς οὐδὲ μὴ λατρεύσῃς αὐτοῖς''; 2Ms 20:5; 5Ms 5:9). Seega ei keelanud kasutatav piibellik tekst ainult Jumalale kuuluva ''latreia'' osutamist kujudele, vaid ka nende ees toimuvat ''proskynēsis''{{'}}t. Seega ei olnud Nikaia II kirikukogu vaidlus puhtterminoloogiline, vaid puudutas otseselt seda, kas Septuagintas kujude suhtes keelatud ''proskynēsis'' võis kristlike pühapiltide puhul saada kohustuslikuks kultuslikuks toiminguks. Nikaia II kirikukogu muutis keelava mõiste pühapiltide puhul mitte ainult jaatavaks, vaid kaasnevate anateemidega nõutud usupraktikaks. Seega [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]] [[Nikaia II kirikukogu|kirikukogu]] kinnitas pühapiltidele osutatava rituaalse austuse.<ref name="PriceNicaea" /> Nikaia II ikonofiilide leeri üks tähtsamaid argumente varasemast ajast oli [[Basileios Suur]]e kirjutistest võetud lause: „au, mida osutatakse kujutisele, läheb üle algkujule”. Basileios kasutas seda väidet enda tekstis Kolmainsuse õpetuse kontekstis: Poeg on Isa „kuju” ning Poja austamine ei lahuta austust Isast. Ikonofiilide kasutatud tekst ei rääkinud ikoonidest, pühapiltidest ega käsitsi tehtud religioossete kujutiste austamisest. Nikaia II rakendas Basileiose trinitaarse argumendi uude konteksti, kasutades seda valmistatud pühapiltide kultusliku austamise õigustamiseks.<ref name="PriceNicaea" /> Ikonofiilide, eriti [[Johannes Damaskusest|Johannes Damaskuse]], piltide kultusliku kasutamise apologeetika rakendas kristianiseeritud uusplatonismi kategooriaid, mille taustal olid [[Iamblichos]]e arusaam materiaalse vahendavast rollist, [[Proklos]]e ja Ateena Akadeemia osaluse- ja algkujuõpetus. Platonistliku filosoofia laiaulatuslik vahendamine kristlikku mõttemaailma tuli [[Pseudo-Dionysios Areopagita|Pseudo-Dionysiose]] hierarhilises sümboliteoloogias. Selle mõttemudeli järgi võis nähtav ja materiaalne kujutis toimida kõrgema tegelikkuse märgi ja vahendajana. Johannes rakendas selle ikoonidele, väites, et pildile osutatav austus suundub kujutatud algkujule ega jää kujutise juurde.<ref>{{Raamatuviide|autor=Ken Parry|pealkiri=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|aasta=1996|kirjastus=Brill|koht=Leiden}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Gerhart B. Ladner|pealkiri=The Concept of the Image in the Greek Fathers and the Byzantine Iconoclastic Controversy|väljaanne=Dumbarton Oaks Papers|aasta=1953|number=7|leheküljed=1–34}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Ken Parry|pealkiri=Depicting the Word: Byzantine Iconophile Thought of the Eighth and Ninth Centuries|aasta=1996|kirjastus=Brill|koht=Leiden}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Charles Barber|pealkiri=Figure and Likeness: On the Limits of Representation in Byzantine Iconoclasm|aasta=2002|kirjastus=Princeton University Press|koht=Princeton}}</ref> Price’i järgi ei olnud Nikaia II ja ikonofiilide argumentatsiooni eesmärk luua järjekindlat pilditeoloogiat, vaid tõestada, et kujutised väärivad kultuslikku austust; just seetõttu jäi lahendamata pinge kujutisele antava madalama austuse ja algkujule kanduva sama austuse vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool|leheküljed=44–49}}</ref> Allikakriitiliselt oli Nikaia II pildiaustuse patristiline põhjendus nõrk. Kirikukogu väitis, et pildid ja nende austamine kuulusid kiriku pärimusse algusest peale, kuid ei tsiteerinud ühtki pildiaustust toetavat teksti apostlikust ega apostlitele järgnenud ajast. Isegi autorite puhul 4.–5. sajandist, mida Bütsantsi kirik pidas kirikuisade „kuldajaks”, ei leidunud ühtki selget kohta, kus mõni tunnustatud kirikuisa oleks pühapiltide kultusliku austamise heaks kiitnud. Kasutatud tekstid näitasid parimal juhul, et kirikutes või kristlikel esemetel võis leiduda religioosseid kujutisi, kuid need ei tõestanud piltide ees kummardamist, nende suudlemist, lampide süütamist ega palvet pildi ees.<ref name="PriceNicaea" /> Seda puudujääki täitsid osaliselt ebaautentsed või eksitavalt kasutatud tekstid. Nikaia II aktides esitati [[Athanasios|Athanasiosele]] omistatud jutustus Berytuse Kristuse kujutisest, mis olevat läbistamisel verd jooksnud ja imesid teinud, kuid teos ei ole Athanasiose oma. Samuti kasutati Basileiosele omistatud kirja keiser Julianusele, milles väidetakse, et pühakute kujutiste austamine pärineb apostlitelt ja et neid kujutisi leidub kõigis kirikutes, kuigi kiri oli võltsing. Kirikuloolane ja emeriitprofessor R. Price on toonud välja, et 8. sajandi ikonofiilid püüdsid esitada hiljem kujunenud pildiaustust apostliku ja patristilise pärimusena ning erapooletud ajaloolased oleksid hinnanud ikonoklastide seisukohta ajalooliselt korrektsena, kuid kummagi leeri versioon pole siiski täiesti probleemivaba<ref name="PriceNicaea" /> Nikaia II pildikaitse põhines seega mitte varakristliku pildiaustuse selgel tõendusmaterjalil, vaid 8. sajandi vaidluse käigus kujunenud teoloogilisel ümbertõlgendusel. === Varakristlikud autorid piltide kultuslikust kasutusest === Säilinud 2.–5. sajandi kristlik kirjandus ei anna tunnistust piltide kultuslikust kasutamisest. Kui varakristlikud autorid räägivad piltidest, kujudest, piltide ees palvetamisest või üleüldse jumaliku kohalolu sidumisest valmistatud kujutisega, on nende hoiak, küll varieeruva intensiivsusega, tõrjuv. See kriitika oli suunatud kristliku usu kaitsmise eesmärgil paganlike etteheidete ning ebajumalateenistuse vastu, kuid selle argumentatsioon ei piirdunud ainult paganlike vaadetega jumalate teenimisest: korduvalt rõhutati, et Jumalat ei saa valmistatud kujuga esindada ega nähtava materiaalse objekti kaudu kultuslikult teenida.<ref name="Kitzinger">{{Ajakirjaviide|autor=Ernst Kitzinger|pealkiri=The Cult of Images in the Age before Iconoclasm|ajakiri=Dumbarton Oaks Papers|aasta=1954|köide=8|leheküljed=83–150|doi=10.2307/1291064}}</ref> [[Justinus Märter]] kirjutas, et kristlased ei austa inimeste valmistatud ja pühamutesse asetatud jumalakujusid, sest need on elutud ega kujuta Jumala palet. [[Theophilos Antiookiast]] nimetas paganlikke puust ja kivist kujusid inimkäte tööks ning seostas neid ebajumalate ja deemonitega. [[Tatianus]] rõhutas, et Jumal on nähtamatu ega mahu inimliku kunsti piiresse. [[Athenagoras]] käsitles jumalakujusid hilise inimliku leiutisena ning seletas neile omistatud väge deemonliku eksitusena. [[Klemens Aleksandriast]] ründas kujude ja piltide kultuslikku austamist, nimetades kujusid elutuks mateeriaks, kuid lubas samas mittekultuslikke kristlikke sümboleid pitsersõrmustel. Varakristlik vastuseis oli suunatud kultuslike talituste ja käsituste pihta, mitte iga võimaliku kujutise vastu.<ref name="JustinApology">{{Raamatuviide|autor=Justin Märter|pealkiri=Esimene apoloogia|lehekülg=9}}</ref><ref name="TheophilusAutol">{{Raamatuviide|autor=Theophilos Antiookiast|pealkiri=Ad Autolycum|lehekülg=I.1; I.10–11}}</ref><ref name="TatianOratio">{{Raamatuviide|autor=Tatianus|pealkiri=Oratio ad Graecos|lehekülg=4; 34}}</ref><ref name="AthenagorasLegatio">{{Raamatuviide|autor=Athenagoras|pealkiri=Legatio pro Christianis|lehekülg=17}}</ref><ref name="ClementProtr">{{Raamatuviide|autor=Klemens Aleksandriast|pealkiri=Protreptikos; Paedagogus|lehekülg=Protr. 1.3; 4.2; 4.5–6; 4.17–18; Paed. III.11}}</ref> [[Irenaeus]] kirjeldas Kristuse ja filosoofide kujutiste austamist seoses Carpocratese järgijate hereetiliste praktikatega. [[Tertullianus]] pidas kujude valmistamist ebajumalateenistuse allikaks. [[Minucius Felix]] rõhutas dialoogis ''Octavianus'', et kristlastel ei ole templeid, altareid ega kultuskujusid, ning küsis, millise pildi võiks inimene Jumalast valmistada, kui inimene ise on Jumala kuju. [[Origenes]] ei lükanud ümber paganast oponendi Celsuse etteheidet, et kristlased ei talu templeid, altareid ega pilte, vaid põhjendas kristlikku vastuseisu sellistele kultuslikele vahenditele spirituaalse teenistusega, mis on suunatud tõelisele Jumalale, kes on ise vaim.<ref name="IrenaeusAH">{{Raamatuviide|autor=Irenaeus|pealkiri=Adversus haereses|lehekülg=I.25.6}}</ref><ref name="TertullianIdol">{{Raamatuviide|autor=Tertullianus|pealkiri=De idololatria|lehekülg=3–4}}</ref><ref name="MinuciusOctavius">{{Raamatuviide|autor=Minucius Felix|pealkiri=Octavius|lehekülg=10; 32}}</ref><ref name="OrigenCelsum">{{Raamatuviide|autor=Origenes|pealkiri=Contra Celsum|lehekülg=VII.64–65; VIII.17}}</ref> 4. sajandi alguses keelas kohalik [[Elvira kirikukogu]] oma 36. kaanonis pildid kiriku seintel, põhjendades seda sellega, et seda, mida austatakse, ei tuleks seintele maalida. [[Eusebios Kaisareast]] lükkas Constantiale omistatud kirjas tagasi soovi saada pilti Kristusest ning küsis, kuidas saaks Kristuse kirkust kujutada surnud värvide ja varjudega. [[Epiphanios Salamisest]] kirjeldas 4. sajandi lõpul, kuidas ta rebis kirikust maha Kristuse või pühaku kujutisega eesriide, sest pidas inimkujutise riputamist Kristuse kirikusse pühakirjale vastukäivaks. Säilinud kirjalike allikate alusel on ilmne, et varajases kirikus ei esinenud varakeskaegset piltide kultuslikku kasutust, mis sai normatiivse dogmaatilise kaitse alles 8. sajandi ikoonitülis ja [[Nikaia II kirikukogu]]l.<ref name="Elvira36">{{Raamatuviide|autor=Elvira kirikukogu|pealkiri=Kaanonid|lehekülg=36}}</ref><ref name="EusebiusConstantia">{{Raamatuviide|autor=Eusebios Kaisareast|pealkiri=Kiri Constantiale|lehekülg=}}</ref><ref name="EpiphaniusJerome51">{{Raamatuviide|autor=Epiphanios Salamisest|pealkiri=Kiri Jeruusalemma Johannesele, säilinud Hieronymuse kirjana 51|lehekülg=9}}</ref><ref name="PriceNicaea">{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Second Council of Nicaea (787)|aasta=2018|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref> Varakristliku pildimaterjali tõlgendamisel eristatakse akadeemias dekoratiivseid/didaktilisi ja sümboolseid kujutisi piltide kultuslikust austamisest. Näiteks 3. sajandi [[Dura-Europos|Dura-Europos’e]] kristliku hoone seinamaalingud näitavad, et kristlikus ruumis võis esineda piibellikke kujutisi, kuid need ei tõenda hilisemat kultuslikku praktikat, mille juurde kuulus pildi ees kummardamine, pildi suudlemine, lampide süütamine ja palve pildi ees.<ref name="Peppard">{{Raamatuviide|autor=Michael Peppard|pealkiri=The World's Oldest Church: Bible, Art, and Ritual at Dura-Europos, Syria|aasta=2016|kirjastus=Yale University Press|koht=New Haven}}</ref> === Ida- ja läänekristluse lahku kasvamine === Ida ja lääne kiriklik eraldumine ei alanud 1054. aastal, vaid kujunes korduvate kriiside kaudu. Juba hilisantiigis tekkisid Rooma ja Konstantinoopoli vahel ajutised osaduskatkestused, mille põhjused olid korraga õpetuslikud, kirikuõiguslikud ja poliitilised. Need ei loonud veel püsivat ida-lääne skismat, kuid näitasid, et Rooma piiskopi autoriteedi, keisrivõimu kirikupoliitika ja ida patriarhaatide omavahelise positsiooni küsimused olid muutunud korduvaks pingekohaks.<ref name="Chadwick" /><ref name="Louth">{{Raamatuviide|autor=Andrew Louth|pealkiri=Greek East and Latin West: The Church AD 681–1071|aasta=2007|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref> Esimene suur pikem katkestus oli [[Akakiose skisma]] aastatel 484–519. Selle taustaks oli keiser [[Zeno|Zenoni]] ''Henotikon'', millega püüti lepitada [[Kalchedoni kirikukogu]] vastaseid ja pooldajaid, kuid mis Rooma hinnangul ähmastas Chalcedoni õpetust. Paavst Felix III ekskommunikeeris Konstantinoopoli patriarhi Akakiose. Konstantinoopolis eemaldati paavsti nimi [[Diptühhon|diptühhidest]]. Skisma lõppes 519. aastal [[Hormisdase vormeli]] vastuvõtmisega, kuid jättis selge jälje Rooma ja Konstantinoopoli autoriteedivaidlusse.<ref>{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=Imperial Unity and Christian Divisions: The Church 450–680 A.D.|aasta=1989|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref><ref name="Chadwick" /> 7. sajandil pingestas suhteid [[monoteletism]]i vaidlus. Rooma Lateraani sinod 649. aastal mõistis monoteletismi hukka, kuid keiser [[Constans II]] lasi paavst [[Martinus I|Martinus I]] vahistada ja pagendada. Kuigi see kriis ei kujunenud samasuguseks tõsiseks skismaks nagu Akakiose tüli, süvendas see lääne umbusku keiserliku kirikupoliitika vastu ning näitas, kui erinevalt mõisteti Roomas ja Konstantinoopolis kirikliku autoriteedi piire.<ref>{{Raamatuviide|autor=Richard Price|pealkiri=The Acts of the Lateran Synod of 649|aasta=2014|kirjastus=Liverpool University Press|koht=Liverpool}}</ref> 8. sajandil tekitas uusi pingeid [[Bütsantsi ikonoklasm|ikonoklasm]]. Rooma paavstid ei nõustunud Bütsansis parasjagu valitsevate ikonoklastiliste keisritega ([[Gregorius I|Gregorius Suur]] oli pooldanud didaktilist kasutust, mitte kultuslikku) ning suhted Konstantinoopoliga halvenesid. Samal ajal nõrgenes Bütsantsi poliitiline mõju Itaalias ja paavstlus hakkas üha enam toetuma tõisvale [[Frangi riik|frankide riigile]]. Nii põimusid õpetuslikud vaidlused poliitilise ümberorienteerumisega, mis eraldas ladinakeelset läänekirikut ja kreekakeelset idakirikut veelgi.<ref name="Louth" /> Kõige tähtsam 1054. aastale eelnenud ajutine ida-lääne skisma oli [[Photiuse skisma]] 9. sajandil. Tüli puhkes Konstantinoopoli patriarh Ignatiose tagandamise, [[Photios I|Photiose]] ametisse seadmise, paavst [[Nicolaus I]] sekkumise ja Bulgaaria kirikliku jurisdiktsiooni pärast. Rooma mõistis Photiose hukka ning Konstantinoopolis omakorda mõisteti hukka paavsti sekkumine ning esmakordselt ka lääne ''filioque''-kasutus. Osadus taastati hiljem, kuid vaidlus tõi esile need teemad, mis muutusid hiljem püsiva lõhe keskseteks aspektideks: Rooma esmasus, Konstantinoopoli patriarhi õigused, Balkani juridiktsioon ja ajaloolise usutunnistuse muutmine.<ref>{{Raamatuviide|autor=Francis Dvornik|pealkiri=The Photian Schism: History and Legend|aasta=1948|kirjastus=Cambridge University Press|koht=Cambridge}}</ref><ref name="Chadwick" /> 10. ja 11. sajandil ei olnud ida ja lääne osadus veel üheselt katkenud, kuid suhted olid ebastabiilsed. Rooma ja Konstantinoopoli diptühhide, paavstliku jurisdiktsiooni, Lõuna-Itaalia kirikliku kuuluvuse, ladina ja kreeka liturgiliste tavade ning ''filioque'' üle kogunenud vaidlused lõid olukorra, milles 1054. aasta vastastikused ekskommunikatsioonid ei olnud ootamatu algus, vaid pika lahku kasvamise avalik kulminatsioon.<ref name="Chadwick" /><ref name="Louth" /> Ida- ja läänekristluse eraldumine oli seega pikaajaline protsess. 1054. aasta vastastikused ekskommunikatsioonid olid küll erakordne pöördepunkt, kuid mitte lõhenemise algus ega selle lõplik seletus. Eraldumise taga olid keelelised, poliitilised, liturgilised, halduslikud ja õpetuslikud pinged. Probleeme tekitas filioque-lisandi levik lääne usutunnistuslikus kasutuses, eriti Hispaania ja [[Karl Suur|Karl Suure]] ajal [[Frangid|frankide]] kiriklikus kontekstis. Rooma liturgias kinnistus lisand alles 11. sajandil, kuid ''filioque'' muutus tüliküsimuse järjepidevaks keskmeks hiljem.<ref name="Chadwick" /><ref name="Papadakis">{{Raamatuviide|autor=Aristeides Papadakis; John Meyendorff|pealkiri=The Christian East and the Rise of the Papacy: The Church AD 1071–1453|aasta=1994|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref> == Õpetuslik alus == Õigeusu õpetuse normatiivseks aluseks on [[Pühakiri]], [[Nikaia usutunnistus|Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus]], esimese seitsme [[Oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]] õpetuslikud määratlused ning kiriku liturgilises ja askeetlikus elus säilinud püha pärimus. Õigeusu teoloogias ei käsitata Pühakirja ja pärimust kahe teineteisest sõltumatu autoriteedina, vaid Pühakirja mõistetakse kiriku usus, liturgias ja õpetustraditsioonis vastu võetud ning tõlgendatud tekstina.<ref name="Meyendorff">{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=Byzantine Theology: Historical Trends and Doctrinal Themes|aasta=1974|kirjastus=Fordham University Press|koht=New York}}</ref><ref name="McGuckin">{{Raamatuviide|autor=John Anthony McGuckin|pealkiri=The Orthodox Church: An Introduction to its History, Doctrine, and Spiritual Culture|aasta=2008|kirjastus=Wiley-Blackwell|koht=Malden}}</ref> Õigeusu õpetuslik enesemõistmine rõhutab järjepidevust apostliku kirikuga. Ajalooliselt on see järjepidevus väljendunud eeskätt piiskoplikus kirikukorras, usutunnistuslikus õpetuses, liturgilises praktikas ning kirikukogude kaudu sõnastatud dogmades. Seetõttu ei ole õigeusu õpetuse kujunemine mõistetav üksnes apostliku alguse väitena, vaid ka mitme sajandi jooksul toimunud õpetuslike vaidluste ja kirikukoguliste määratluste kaudu. === Pühakiri ja püha pärimus === Õigeusu kirikus on Pühakiri kiriku õpetuse keskne tunnistus Jumala ilmutusest, Kristusest ja päästeloost. Samal ajal rõhutatakse, et Pühakirja kaanon, lugemine ja tõlgendamine kuuluvad kiriku pärimuse sisse. Pärimus ei tähenda ainult vanade kommete kogumit, vaid kiriku usulist järjepidevust: usutunnistust, liturgiat, kirikukogude otsuseid, kirikuisade õpetust, kanoonilist korda ja pühakute elu eeskuju.<ref name="Ware">{{Raamatuviide|autor=Kallistos Ware|pealkiri=The Orthodox Church|aasta=1997|kirjastus=Penguin Books|koht=London}}</ref> Õigeusu traditsioonis on eriline kaal [[kirikuisad]]el, kuid nende autoriteeti ei mõisteta üksikute autorite eksimatuse, vaid kiriku õpetusliku konsensuse kaudu. Patristiline pärand on õigeusu teoloogia jaoks normatiivne eeskätt seal, kus see väljendab hiljem aktsepteeritud väiteid, mitte iga ajaloolise autori iga väite tasandil.<ref name="Florovsky">{{Raamatuviide|autor=Georges Florovsky|pealkiri=Bible, Church, Tradition: An Eastern Orthodox View|aasta=1972|kirjastus=Nordland Publishing Company|koht=Belmont}}</ref> === Usutunnistus ja oikumeenilised kirikukogud === Õigeusu kirik kasutab liturgias Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust, mis kujunes 4. sajandi kolmainuõpetuslike vaidluste käigus. Usutunnistus kinnitab usu ühte Jumalasse, Isa, Poja ja Püha Vaimu jumalikkusse, Poja lihakssaamisse, ristisurma ja ülestõusmisse ning kiriku, ristimise ja tulevase ülestõusmise tõelisusse. Esimesed seitse oikumeenilist kirikukogu on õigeusu traditsioonis erilise autoriteediga. Nikaia I kirikukogu 325. aastal sõnastas Poja jumalikkuse õpetuse vastu arianismi; Konstantinoopoli I kirikukogu 381. aastal kinnitas Püha Vaimu jumalikkust; Efesose kirikukogu 431. aastal kinnitas Jeesuse jumalikkuse küsimuste raames Maarja nimetuse [[Jumalasünnitaja]]na (kr k ''Theotokos''); [[Kalchedoni kirikukogu|Kalchedoni]] kirikukogu 451. aastal määratles Kristuse ühe isiku kahes loomuses; hilisemad kirikukogud täpsustasid kristoloogiat, õpetust tahtest ja lõpuks ikoonide austamise nõutust.<ref name="Pelikan">{{Raamatuviide|autor=Jaroslav Pelikan|pealkiri=The Spirit of Eastern Christendom (600–1700)|aasta=1974|kirjastus=University of Chicago Press|koht=Chicago}}</ref> === Kolmainsus ja kristoloogia === Õigeusu õpetus tunnistab ühte Jumalat kolmes isikus: Isa, Poeg ja Püha Vaim. Isa mõistetakse jumalikkuse algpõhjusena, Poeg on Isast igavesti sündinud ning Püha Vaim lähtub Isast. Just sellepärast on õigeusu traditsioonis olnud oluline vastuseis läänekirikus kasutusele võetud ''[[filioque]]''-lisandile, mille järgi Püha Vaim lähtub „Isast ja Pojast”. Õigeusu kriitika ei puudutanud ainult sõnastust, vaid ka kiriklikku autoriteeti: lääne kirik oli lisanud sõna üldkiriklikku usutunnistusse ilma oikumeenilise kirikukogu otsuseta.<ref name="Chadwick">{{Raamatuviide|autor=Henry Chadwick|pealkiri=East and West: The Making of a Rift in the Church|aasta=2003|kirjastus=Oxford University Press|koht=Oxford}}</ref> Kristoloogias järgib õigeusk Chalcedoni kirikukogu määratlust, mille järgi Jeesus Kristus on üks isik kahes loomuses, tõeline Jumal ja tõeline inimene. Õigeusu lunastusõpetuses on keskne Kristuse lihakssaamine, surm ja ülestõusmine: Kristus võtab inimloomuse omaks, võidab patu ja surma ning avab inimesele osaduse Jumala elus. === Lunastus ja jumalikustumine === Õigeusu teoloogias kirjeldatakse päästet sageli kui [[jumalikustumine|jumalikustumist]] ehk ''theosis'''t. Selle all ei mõelda inimese muutumist Jumalaks olemuse poolest, vaid osasaamist Jumala armust ja elust. Pääste ei ole seega ainult süüst vabastamine, vaid inimese tervendamine, uuendamine ja osadus Jumalaga Kristuses Püha Vaimu läbi.<ref name="Lossky">{{Raamatuviide|autor=Vladimir Lossky|pealkiri=The Mystical Theology of the Eastern Church|aasta=1957|kirjastus=James Clarke|koht=London}}</ref> Jumalikustumise õpetus tugineb varakristlikule ja patristilisele traditsioonile, kuid sai erilise teoloogilise kuju Bütsantsi teoloogias. 14. sajandil seostus see eriti [[Gregorius Palamas]]e õpetusega Jumala olemuse ja energiate eristusest. Palamase järgi jääb Jumala olemus loodud olendile kättesaamatuks, kuid inimene saab tõeliselt osa Jumala tegutsemisest ehk energiatest. See õpetus kinnitati Bütsantsi kirikukogudel 14. sajandil ning kujunes hilisemas õigeusu teoloogias üheks olulisemaks tunnuseks.<ref name="MeyendorffPalamas">{{Raamatuviide|autor=John Meyendorff|pealkiri=A Study of Gregory Palamas|aasta=1964|kirjastus=Faith Press|koht=London}}</ref> === Kirikukäsitus === Õigeusu kirikukäsituses on kirik Kristuse ihu, mille elu väljendub eriti armulaualises osaduses. Kohalik kirik koguneb piiskopi ümber, kuid ükski piiskop ei ole kogu kiriku absoluutne maine pea. Õigeusu kirikukord on piiskoplik ja sinodaalne: piiskopid juhivad kirikut koos kirikukogudes ning autokefaalsed kirikud on üksteisega kanoonilises osaduses. Konstantinoopoli patriarhil on õigeusu maailmas traditsiooniline auesikoht (n-ö võrdseim võrdsete seas), kuid mitte sama liiki jurisdiktsiooniline ülemvõim, mida roomakatoliku õpetus omistab Rooma paavstile. See erinevus kirikliku esmasuse mõistmises oli üks ida- ja läänekristluse pikaajalise eraldumise keskseid põhjusi.<ref name="Papadakis">{{Raamatuviide|autor=Aristeides Papadakis; John Meyendorff|pealkiri=The Christian East and the Rise of the Papacy: The Church AD 1071–1453|aasta=1994|kirjastus=St Vladimir's Seminary Press|koht=Crestwood}}</ref> == Liturgia ja müsteeriumid == Õigeusu kiriklik elu on tugevalt liturgiline. Jumalateenistus ei ole õigeusu enesemõistmises ainult usulise sõnumi esitamine, vaid kiriku osalemine Kristuse surma, ülestõusmise ja tulevase kuningriigi tegelikkuses. Seetõttu on liturgia, kirikukalender, paastud, pühad, ikoonid, laul ja sakramentaalne elu õigeusu identiteedi keskmes. Õigeusu traditsioonis kasutatakse sakramentide kohta sageli sõna [[salasus]] või „müsteerium”. Tänapäeval on üldlevinud seitsme müsteeriumi loetelu: ristimine, salvimine, armulaud, piht, pühitsemine, laulatus ja haige õlitamine. See seitsmene loetelu kinnistus õigeusu katekismustes eriti kesk- ja varauusajal, kuid õigeusu liturgiline mõtlemine ei piirdu rangelt ainult seitsme talitusega; kiriku kogu elu mõistetakse sakramentaalse osadusena Jumala armus.<ref name="Ware" /><ref name="Meyendorff" /> === Jumalik liturgia ja armulaud === Õigeusu jumalateenistuse keskmes on [[jumalik liturgia]], mille kõige levinum vorm on [[Johannes Kuldsuu liturgia]]. Teatud päevadel kasutatakse ka [[Basileios Suure liturgia]]t. Liturgia keskne sündmus on [[armulaud]], milles leib ja vein võetakse vastu Kristuse ihu ja verena. Õigeusu õpetuses ei seletata armulaua saladust tavaliselt ladina skolastika mõistestikus, vaid rõhutatakse, et Püha Vaimu appikutsumise ehk epikleesi ja kogu euharistliku palve kaudu osaleb kirik Kristuse ohvris ja ülestõusnud elus. Armulaud on õigeusu kirikliku osaduse kese. Üldjuhul saavad sellest osa võtta ainult õigeusu kiriku liikmed, sest armulaud väljendab ühist usku, kiriklikku osadust ja sakramentaalset ühtsust. === Ristimine ja salvimine === Õigeusu kirikus liidetakse inimene kirikuga ristimise ja salvimise kaudu. Ristimine toimub traditsiooniliselt kolmekordse vettekastmisega Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse. Kohe pärast ristimist toimub salvimine püha salviga, mida mõistetakse Püha Vaimu anni andmisena. Erinevalt läänekiriku tavalisest praktikast antakse õigeusu kirikus ka väikelastele pärast ristimist ja salvimist armulauda. Ristimine tähendab õigeusu õpetuses osalemist Kristuse surmas ja ülestõusmises, pattude andeksandmist ning uue elu algust kirikus. Salvimine täiendab ristimist, kinnitades ristitu osadust Püha Vaimu annis ja kiriku elus. === Piht ja vaimulik juhatus === [[Piht]] ehk patukahetsuse müsteerium on õigeusu kirikus seotud pattude tunnistamise, meeleparanduse ja vaimuliku juhatusega. Piht toimub tavaliselt preestri juuresolekul, kes kuulutab Jumala andeksandmist ning annab vajaduse korral vaimulikku nõu. Pihi eesmärk ei ole ainult juriidiline süüst vabastamine, vaid inimese vaimulik tervenemine ja tagasipöördumine kiriklikku osadusse. Õigeusu askeetlikus traditsioonis on tähtis roll pihiisal või vaimulikul juhendajal. See tava arenes eriti kloostrielus, kuid mõjutas laiemalt ka ilmikute vagadust. === Pühitsemine === Pühitsemise müsteeriumis seatakse inimene kiriklikku ametisse. Õigeusu kirikus on kolm põhilist vaimulikku astet: diakon, preester ja piiskop. Piiskopil on õpetuslik, liturgiline ja kanooniline vastutus kohaliku kiriku eest; preester teenib kogudust piiskopi volitusel; diakon osaleb liturgias ja teenib kogudust abistavas ametis. Õigeusu kirik rõhutab apostlikku suktsessiooni ehk piiskoppide järjepidevat pühitsemisjärge apostlitest alates. Ajalooliselt ei tähenda see ainult käte pealepanemise katkematut rida, vaid ka järjepidevust kiriku usus, liturgias ja kanoonilises osaduses. === Laulatus === Õigeusu laulatuses mõistetakse abielu mehe ja naise kiriklikult õnnistatud liiduna. Talitus koosneb traditsiooniliselt kihlumise ja kroonimise osast. Kroonimine väljendab abielu kui ühise elu, vastastikuse eneseandmise ja kristliku kutsumuse algust. Laulatuses viidatakse abielu piibellikule alusele, eriti mehe ja naise saamisele „üheks lihaks” ([[1. Moosese raamat|1Ms]] 2:24; [[Matteuse evangeelium|Mt]] 19:5; [[Pauluse kiri efeslastele|Ef]] 5:31). === Haige õlitamine === Haige õlitamise müsteerium põhineb [[Jaakobuse kiri|Jaakobuse kirja]] üleskutsel kutsuda haige juurde koguduse vanemad, et nad palvetaksid tema eest ja võidaksid teda õliga Issanda nimel (Jk 5:14–15). Õigeusu kirikus mõistetakse seda talitust palvena inimese tervenemise, pattude andeksandmise ja vaimuliku kinnitamise eest. See ei ole ainult surijate talitus, vaid seda võidakse kasutada ka haiguse, nõrkuse või vaimuliku koorma korral. == Vaimulik praktika == Õigeusu vaimulik praktika on tihedalt seotud liturgia, paastu, palve, pihi, kirikukalendri ja kloostritraditsiooniga. Õigeusu vagaduses ei eristata õpetust ja vaimulikku elu rangelt teineteisest: dogma on suunatud kiriklikule ja askeetlikule elule ning vaimulik elu omakorda kujundab teoloogilist keelt. === Palve ja Jeesuspalve === Õigeusu traditsioonis on tähtsal kohal isiklik ja koguduslik palve. Eriti tuntud on [[Jeesuspalve]]: „Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.” Jeesuspalve seostub meeleparanduse, tähelepanu, südamevalve ja lakkamatu palve ideaaliga. See praktika kujunes eriti kloostrites ning sai hiljem laiemalt tuntuks hesühhastliku vaimulikkuse kaudu. === Hesühhasm ja Palamase teoloogia === [[Hesühhasm]] on õigeusu askeetlik ja palveline traditsioon, mille keskmes on sisemine vaikus, meeleparandus ja Jumala poole pöördunud tähelepanu. Kuigi selle juured ulatuvad hilisantiigi kloostrieluni, sai hesühhasm erilise teoloogilise tähtsuse alles 14. sajandi Bütsantsis. Vaidluses [[Barlaam Kalaabriast|Barlaamiga]] kaitses Gregorius Palamas Athose munkade palvepraktikat ning õpetust Jumala armu kogemuslikkusest. Palamase õpetus Jumala olemuse ja energiate eristusest kinnitati 14. sajandi Konstantinoopoli kirikukogudel. Hilisemas õigeusu enesemõistmises on Palamase teoloogial olnud suur tähtsus, kuid see kuulub õigeusu õpetusliku ajaloo hilisemasse Bütsantsi etappi, mitte apostliku ajastu otsesesse institutsionaalsesse vormi.<ref name="MeyendorffPalamas" /> === Kloostrielu === Kloostrielu on õigeusu traditsiooni üks mõjukamaid osi. Munklus kujunes välja hilisantiigi Egiptuses, Palestiinas, Süürias ja Väike-Aasias ning mõjutas sügavalt Bütsantsi kiriklikku ja liturgilist kultuuri. Õigeusu kirikus on kloostrid olnud tähtsad liturgia, vaimuliku juhendamise, käsikirjakultuuri, teoloogilise vaidluse ja rahvapärase vagaduse kandjad. Eriti mõjukaks kujunes [[Athos]]e mägi, mis sai keskajal üheks õigeusu munkluse keskuseks. Athose traditsioonil oli oluline roll nii [[Hesühhasm|hesühhasmi]] kui ka hilisema õigeusu vaimulikkuse kujunemisel. == Õigeusk Eestis == Arvatakse, et 10.–13. sajandil elas Eesti alal väike, kuid kasvav kristlik vähemus. Rannikul ja Lääne-Eestis oli tunda läänekiriku ja Ida-Eestis idakiriku mõju. Mõnede ajaloolaste hinnangul jõudsid [[Photios I|Konstantinoopoli püha Fotiuse]] saadetud misjonärid ka eesti hõimudeni. [[Nestori kroonika]] üldlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. ([[1030]].) aastal [[Tartu]] ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.")<ref>https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E)</ref> ja kiriku. Väike osa kagu-eestlastest ([[setud]]) jäi [[Pihkva vürstiriik|Pihkva vürstiriigi]] ja hiljem [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] alla ning pöördusid järk-järgult õigeusku.<ref>Mattias Palli. A brief history of the orthodox church of Estonia. http://www.orthodoxa.org/GB/estonia/documentsEOC/a%20brief%20history.htm</ref><ref>Liina Eek. Sissejuhatus: õigeusk Eestis ning kogumikust "Mitut usku Eesti IV". – Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. Lk. 8.</ref> Suurem eestlaste õigeusku minek toimus aga aastatel 1845–1848 [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] ajal.<ref>http://www.eoc.ee/static/files/078/igeusu_kiriku_kalender_2013.pdf{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Õigeusu ajalugu Eestis käsitleb ka Eestist pärit [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]i [[Aleksius II]] teos "[[Õigeusk Eestimaal]]" (vene keeles "Православие в Эстонии", Moskva 1999). ==Vaata ka== *[[Õigeusu kirik]] *[[Õigeusu pühakute loend]] *[[Ortodoksia]] *[[Eesti õigeusu koguduste loend]] *[[Patriarh]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Õigeusk| ]] [[Kategooria:Kristlus]] dv3tw6159y98jvxt7yarx5b4fj5ibm4 Kuuba 0 2878 7157493 6907212 2026-05-20T02:04:36Z Mathguy2718 220657 [[Kuuba (perekonnanimi)]] 7157493 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on riigist; saare kohta vaata artiklit [[Kuuba saar]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Kuuba (perekonnanimi)]].}} {{Riik | riiginimi = Kuuba Vabariik | omastav = Kuuba | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República de Cuba | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Cuba.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Cuba in its region.svg | deviis = | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Havanna]] | riigipea_ametinimi = President | riigipea_nimi = [[Miguel Díaz-Canel]] | valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Manuel Marrero]] | pindala = 110860 | rahvaarv = | iseseisvus = [[10. oktoober]] [[1898]] | valuuta = [[Kuuba peeso]] (CUP) ja [[Kuuba konverteeritav peeso]] (CUC) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] −5 | hümn = [[La Bayamesa]] | usund = | tippdomeen = [[.cu]] | telefonikood = 53 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = CUB | märkused = }} [[Fail:02.Trinidad (59).JPG|pisi|Kuuba Trinidad kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja]] '''Kuuba''' on riik [[Ladina-Ameerika]]s. Ta hõlmab suurema osa [[Kuuba saar]]est ja seda ümbritsevad väiksemad saared. ==Loodus== ===Pinnamood=== Umbes kaht kolmandikku Kuubast hõlmavad künklikud tasandikud. Suurim mäestik on riigi idaosas paiknev [[Sierra Maestra]], kus asub Kuuba kõrgeim tipp [[Pico Turquino]] (1974&nbsp;m). === Kliima === Kuuba kliima on troopiline. [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] on 21&nbsp;°C ja [[juuli keskmine õhutemperatuur]] 27&nbsp;°C. ==Rahvastik== Riikliku Statistikavalitsuse andmete järgi kasvas Kuuba rahvaarv esimest korda viimase nelja aasta jooksul. [[2009]]. aasta lõpuks elas Kuubal 11 239 000 inimest, neist mehi 5 629 000 ja naisi 5 610 000. 60-aastased ja vanemad moodustavad rahvastikust 17%.<ref name="rian" /> Imikusuremus oli 2009. aastal 4,8‰, mis koos eelnenud aasta 4,7‰-ga on Kuuba ajaloo madalaim.<ref name="rian" /> == Ajalugu == Kuuba [[põliselanikud]] olid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[tainod]] ja [[siboneid]]. [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1492]] avastas [[Christoph Kolumbus]] oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai [[Hispaania]] [[koloonia]], mida valitses [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] esindajana [[Havanna]] [[kuberner]]. [[1762]]. aastal kuulus see suurlinn ka põgusalt [[Suurbritannia kuningriik|Suurbritannia kuningriigi]]le, enne kui ta vahetusena [[Florida]] eest tagasi saadi. Aastatel [[1756]]–[[1763]] toimunud [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Aafrikast Kuubasse tuhandeid orje. (Hispaanlased ise [[Aafrika]]st orje tuua ei saanud, sellega tegelesid peamiselt inglased, prantslased ja hollandlased.) Orje toodi ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid [[Suhkruroog|suhkru]]tootjaid 19. sajandil. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid [[tubakas]] ja [[suhkur]]. Aastatel [[1868]]–[[1878]] toimunud [[Kümneaastane sõda|Kümneaastase sõja]] tulemusena kaotati orjanduslik kord [[1884]]. aastal ja Kuuba oli eelviimane riik, kus seda tehti (viimane oli [[Brasiilia]]). [[19. sajand]]il toimus mitu [[ülestõus]]u, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis lõppesid [[Hispaania-Ameerika sõda|Hispaania-Ameerika sõjaga]] ja mille tulemusel saavutas Kuuba [[1902]]. aastal [[iseseisvus]]e Hispaaniast, kuid jäi [[USA]] mõjuvõimu alla; ka [[Guantánamo laht]] jäi USA-le. USA mõjuvõim tähendas, et USA-l oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida ja kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA [[investor]]itele. [[Havanna]]st ja [[Varadero]]st said [[turism]]ikeskused koos hulga [[kasiino]]de ja [[striptiis]]iklubidega. [[1902]]. aastal valiti Kuuba presidendiks [[Tomás Estrada Palma]], kes valitses edukalt neli aastat. Kui ta soovis oma valitsemisaega pikendada, järgnes sellele ülestõus, mis maha suruti. Palma astus tagasi ja USA kuberner [[Charles Magoon]] võttis Kuubas võimu üle kuni [[1909]]. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid [[José Miguel Gómez]] (1908–1912), [[Mario Garcia Menocal]] (1913–1920) ja [[Alfredo Zayas]] (1921–1925). [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba kuulutas sõja [[Saksamaa]]le üks päev pärast USA-d, [[7. aprill]] [[1917]]. [[1925]]. aastal valiti Kuuba presidendiks [[Gerardo Machado]], kes oli tuntud oma [[Rahvuslus|natsionalis]]tlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime Troopika-[[Benito Mussolini|Mussolini]]. Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud USA miljonärid [[Rockefeller]], [[Guggenheim]] ja Morgan. Esimesel valitsemispäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või [[eksiil]]i saata, nende hulgas saatis ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija [[Mario Garcia Menocal]]i. [[1933]]. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu ametist tagasi. Poole aasta pärast, septembris [[1933]] toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks [[Fulgencio Batista]]. Pärast seda oli Kuubal küll veel mitu riigijuhti, aga tegelik võim oli Batista käes. [[1940]]. aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega [[koalitsioon]]i moodustanud Fulgencio Batista, [[Grau San Martín]]i ees. [[1944]]. aastal võitis valimised Grau San Martín, sest põhiseaduse järgi ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USA-sse. 1948. aasta presidendivalimised võitis [[Carlos Prío Socarrás]]. [[1952]]. aastal pidid toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna avaliku arvamuse küsitlused ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse [[10. märts]]il [[1952]] võimult kõrvaldada, see tal ka õnnestus. Ta moodustas kõikide parteide esindajatest presidendivalimiste nõukogu, kes valis ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teist korda presidendiks. Tänu Batista valitsemisele (koos kommunistidega) sai Kuuba populaarseks turistimagnetiks. [[Havanna]] oli kalliduselt ja dünaamikalt{{lisa viide}} maailma kolmas linn.{{lisa viide}} Kuna kuubalased olid väsinud korrumpeerunud valitsustest, siis toetasid nad Batistat, kes rajas [[infrastruktuur]]e ja koolimaju. Hoolimata riigi majanduslikust edust organiseerisid opositsiooniparteid, näiteks Orthodoxo ja Auténtico, 1950. aastatel üliõpilaste osavõtul rahutusi, lõhkasid pomme ja tapsid tsiviilelanikke. Kuna lõpuks leiti, et ka Batista valitsus on korrumpeerunud ja teeb koostööd [[maffia]]ga, kasvas Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele. [[File:Fidel Castro - MATS Terminal Washington 1959.jpg|pisi|left|Fidel Castro, 1959]] [[Fidel Castro]], kes kuulus parteisse ''Orthodoxo'' ja parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusvastaseid. Ta levitas avaldusi, et Batista valitsus tagasi astuks, sest valimisel oli rikutud valimisprotseduuri. [[26. juuli]]l [[1953]] korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada kasarmutele [[Santiago de Cuba]]s, paljud tema sõdurid hukkusid ja Castro mõisteti 15 aastaks vangi. Havanna, mis oli [[USA]] maffiabossi [[Meyer Lansky]] võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumide sadam. Batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid, mida nad narkootikumiärist ja kasiinodest said. See aga ei meeldinud paljudele kuubalastele ja ameeriklastele. Rahva rahustamiseks kuulutas Batista [[1954]]. aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat – tema ise. [[1956]]. aastal kuulutas Batista valitsus välja [[amnestia]] poliitvangidele, kaasa arvatud Castrole. Castro läks eksiili [[Mehhiko]]sse, kus kohtus [[Ernesto Che Guevara]]ga, ja nad organiseerisid Batista valitsuse vastase [[26. juuli liikumine|26. juuli liikumise]]. Kui nad 80-mehelise salgaga [[1956]]. aasta detsembris laeval [[Granma (laev)|Granma]] Kuuba edelarannikul maabusid, tapsid valitsusjõud neist enamiku ja Castro põgenes [[Sierra Maestra]] mägedesse. 1956. aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958. aastal, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ning [[1. jaanuar]] [[1959]] astus Batista mitme poliitilise rühmituse survel ametist tagasi ja siirdus [[Dominikaani Vabariik]]i. Castrost sai [[Kuuba peaminister]]. USA tunnustas kohe [[Castro valitsus]]t. Castro alustas riigis radikaalseid [[reform]]e, [[Riigistamine|natsionaliseerides]] ettevõtted ja põllumajanduse ning lõpetas USA domineerimise riigis. 1960. aastatel loodi riiki [[koonduslaager|koonduslaagrid]], kus oli 1961. aastaks vangistatud kokku 300 000 inimest.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/riigid/kuuba|pealkiri=Kuuba|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> [[3. jaanuar]]il [[1961]] lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja [[16. aprill]] 1961 kuulutas Kuuba end [[sotsialism|sotsialistlikuks]] riigiks. Järgmisel päeval saatis USA [[CIA]]-s väljaõppe saanud sõdurid [[Sigade laht]]e, kus toimus [[Sigade lahe dessant]]. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruaris [[1962]] kuulutas USA välja täieliku [[kaubandusembargo]] Kuuba vastu, mis kehtib tänini. USA president [[Barack Obama]] siiski tühistas osaliselt piirangud Kuuba suhtes.<ref name="embargo" /> 2015. aasta juulis taastasid Washington ja Havanna rohkem kui pool sajandit kestnud vihavaenu järel diplomaatilised suhted. Kuuba arvutuste kohaselt on embargo läinud praegustes hindades maksma ühtekokku 125,8 miljardit dollarit.<ref name="embargo" /> Hoolimata embargost on USA aga ikkagi viies riik Kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest. === Raketikriis === {{Vaata|Kuuba kriis}} Suvel [[1962]] tõi [[NSV Liit]] Kuubale maa-maa-tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ja oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1962 tegi USA president [[John Kennedy]] avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba selleks, et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA sõjavägi viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Samaga vastas Nõukogude Liit. Tekkis reaalne tuumasõja oht. Mõlema riigi väed olid valmis iga hetk sõjategevust alustama. [[28. oktoober|28. oktoobril]] teatas NSV Liit, et toob raketid Kuubast ära. Vastusena sellele lõpetas USA Kuuba blokeerimise ja viis [[Türgi]]st ära ka sealt NSV Liidu suunas sihitud raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse riigipeade "kuum liin". == Haldusjaotus == Kuuba on halduslikult jaotatud 15 provintsiks ja 1 eriomavalitsuseks: [[Fail:Cuba, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|450px|Kuuba provintsid]] {| | *[[Artemisa provints]] *[[Camagüey provints]] *[[Ciego de Ávila provints]] *[[Cienfuegose provints]] *[[Granma provints]] *[[Guantánamo provints]] *[[Holguíni provints]] *[[Isla de la Juventud]]i eriomavalitsus | *[[La Habana]] *[[Las Tunase provints]] *[[Matanzase provints]] *[[Mayabeque provints]] *[[Pinar del Río provints]] *[[Sancti Spírituse provints]] *[[Santiago de Cuba provints]] *[[Villa Clara provints]] |} Artemisa ja Mayabeque provints moodustati 2011. aastal endise [[La Habana provints]]i jagamisel. == Vaata ka == * [[Kuuba riigipeade loend]] * [[Kuuba jalgpallikoondis]] * [[Kuuba pass]] * [[Kuuba Kommunistlik Partei]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rian">[http://www.rian.ru/world/20100106/203126592.html Население Кубы выросло впервые за четыре года] РИА Новости, 5.01.2010.</ref> <ref name="embargo">[http://m.postimees.ee/section/2277/3831719 USA embargo on Kuubale maksma läinud 125 miljardit dollarit] Postimees, 10. september 2016 (vaadatud 20.11.2016)</ref> }} ==Välislingid== {{vikisõnastikus}} {{commonscat|Cuba}} * [http://www.bnjm.cu/ Biblioteca Nacional de Cuba José Martí] – Kuuba José Martí Rahvusraamatukogu * Wednesday, 28 September 2011, [http://news.bbc.co.uk/2/hi/programmes/fast_track/9598888.stm Could tourism be the answer to Cuba's economic woes?] {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=CU}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Kuuba| ]] a89ptghr493fkq8j6at8cuqejut78db Keila 0 3883 7157623 7156044 2026-05-20T09:49:56Z ~2026-30199-00 229874 7157623 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit [[Kegel (aadlisuguvõsa)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keila (täpsustus)]].}} {{EestiAsula | nimi = Keila | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Keila kirik 15-03-2012.jpg | foto2a = Keila kultuurikeskus.jpg | foto2b = Keila jaamahoone03.jpg | foto3a = Harju KEKi peahoone 03.jpg | foto4a = Keila View, Summer 2010.jpg <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Ülevalt alla, vasakult paremale: [[Keila kirik]], [[Keila kultuurikeskus]], [[Keila raudteejaam]], [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]], vaade Keilale õhust.<hr> }} | lipp = Flag of Keila.svg | lipu_link = [[Keila lipp]] | vapp = Keila vapp.svg | vapi_link = [[Keila vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Harju |osm=pind}} '''Keila''' on [[linn]] ja [[omavalitsusüksus]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] lääneosas [[Keila jõgi|Keila jõe]] ääres, [[Tallinn]]ast 25&nbsp;km edelas. Keila piirneb kirdenurgast [[Harku vald|Harku valla]] [[Kumna]] külaga, idas [[Saue vald|Saue valla]] [[Valingu]] külaga, lõunas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju valla]] [[Ohtu]] ja [[Kulna]] külaga, lõunas ja läänes Lääne-Harju valla [[Niitvälja]] külaga ning põhjas Lääne-Harju valla [[Valkse]] ja [[Tõmmiku]] külaga. Keila idapiir kulgeb valdavalt mööda Keila jõge.<ref name="jõekaart" /> Keila pindala on 11,25&nbsp;km²<ref name="Keilatutvustus"/> ja elanike arv 2016. aasta alguse seisuga oli 9577.<ref name="stati1" /> Linn on elanike arvult [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Tallinn]]a ja [[Maardu]] järel kolmas. Keilat (''Keikæl'') on kirjalikes allikates esmamainitud 1241. aastal kümne [[adramaa]] suuruse külana.<ref name="giid"/> Hiliskeskaegses Eestis oli Keila üks viieteistkümnest linnaprivileegideta [[alev]]ist.<ref name="selart"/> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai see tugevalt kannatada ning pärast sõda jäi Keilasse vaid kirikuküla.<ref name="Nurger"/> 1925. aastal sai Keilast alev ja 1. mail 1938 jõustunud [[Linnaseadus]]ega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus]. Riigi Teataja nr 43, 27. aprill 1938</ref> [[kolmanda astme linn]].<ref name="KeilaAjalugu"/> Keila oli keskajal lähipiirkonna põllumajanduslik keskus. 20. sajandi algul arenes seal tekstiilitööstus ning Nõukogude ajal üldine tööstustootmine. Tänapäeval on suurimad tööandjad [[Harju Elekter]] AS, [[Ensto Ensek]] AS ja [[Prysmian Group Baltcs]]. Tähelepanuväärseks hooneks võib pidada [[Keila kirik]]ut, mis on [[Harjumaa]] suurim [[Keskaeg Eestis|keskaegne]] maakirik<ref name="arhit20"/> ja mille [[kirikutorn]] on [[Põhja-Eesti]] maakirikute seas üks kõrgemaid (50 meetrit).<ref name="aarma"/> Keilas asus [[Keila vasallilinnus|vasallilinnus]], millest on tänapäeval alles ainult varemed. Linnusega oli seotud [[Keila mõis]], mis kujunes üheks tähtsamaks [[Liivi ordu]] tugipunktiks Tallinna ümbruses.<ref name="raid200"/> Alates 1989. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Harjumaa Muuseum]]. Linna läbib elektrifitseeritud [[Tallinna–Keila raudtee]]liin, mis hargneb seal [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiski]] ja [[Keila–Turba raudteelõik|Turba]] liiniks. [[Keila raudteejaam|Raudteejaam]] ise pärineb 1870. aastast ja see on mänginud olulist rolli linna arengus. == Nimi == Keilat on [[Taani hindamisraamat]]us 1241 mainitud kujul ''Keikæl'' (see kõlas arvatavasti nagu "Keikälä" või "Keikala"). Nüüdseks on nimi lühenenud. Soomes on tänapäevalgi kohanimed "[[Käikkälä]]" ja "[[Keikkala]]".<ref>[[Endel Varep]]. Keila. – Harju rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, lk 351</ref><ref name="Gustavson"/><ref name=Kohanimeraamat /> Nime tähendus pole selge. [[Soome keel]]e läänemurdeis tähendab ''käikäle'' või ''käikälä'' tükki või osa. Nime aluseks või vahendajaks võib olla ka algupäralt selgusetu isikunimi.<ref name=Kohanimeraamat/> Saksa keeles on Keila nimi olnud ''Kegel'', vene keeles ''Кегель''. Selle nime järgi sai ka Keilat läbinud raudtee hüüdnimeks "keeglirada" (saksa keeles "Kegelbahn").<ref name="rongiinfo" /><ref name="raudteemuuseumhap" /> Esimene Eestisse jõudnud [[elektrirong]] [[Stadler FLIRT]] sai Keila raudteejaama ajaloolise nime järgi<ref name="Goodnews" /> nimeks Kegel.<ref name="Kegel" /> == Ajalugu == {{Vaata|Keila ajalugu}} [[Pilt:Keila Jõepargi kultusekivi Orjakivi.jpg|pisi|[[Kultusekivi]] [[Jõepark|Jõepargis]]]] === Esiaeg ja muinasaja küla === Keila territooriumilt leitud seni vanimaks esemeks on [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat|2. aastatuhandest eKr]] pärit kivikirves, mis tuli välja vundamendiaugu kaevamisel 1930. aastal, jõest umbes 200&nbsp;m kaugusel. Samast kohast leiti ka luid ja süsi.<ref name="Nurger"/> Muinasaja vanimaks säilinud mälestiseks on [[Jõepark|Keila Jõepargi]] territooriumil asuv [[Keila Jõepargi Orjakivi|Orjakivina]] tuntud [[kultuskivi]] hiljemalt 1. aastatuhandest, millesse on uuristatud lohukesed.<ref name="Gustavson"/> 1912. aastal leiti põllu kündmisel Keila jõe lähedusest (tänapäeval raudteeülekäigukoha juures) [[Keila aardeleid|aardeleid]], kuhu kuulusid [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]ist pärit pronks- ja [[Hõbemünt|hõbemündid]].<ref name="Nurger"/> Keila maa-alal asus küla juba [[muinasaeg|muinasajal]]. Asustuse jälgi on leitud peamiselt Keila jõe äärselt alalt, mida tänapäeval läbib raudteetamm. Arheoloogilistel [[proovikaevamised|proovikaevamistel]] on sealt leitud potikilde ja söestunud luid, mille järgi on oletatud, et küla eksisteeris seal 10.–15. sajandil.<ref name="Nurger"/> 1241. aastal on [[Keila küla]] (''Keikæl'') esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us,<ref name="giid"/> kus küla suuruseks oli märgitud kümme [[adramaa]]d.<ref name="Gustavson"/> [[13. sajand]]i algul kuulus Keila ala [[Revala]] maakonda ''[[Vomentaga|Vomentakœ]]'' [[muinaskihelkond]]a, mille nime on tõlgendatud Võhmatagusena.<ref name=Kohanimeraamat/> === Asula keskajal === [[Pilt:Keila kiriku torn.JPG|pisi|vasakul|[[Keila kirik]]u torn on Eesti maakirikute seas üks kõrgemaid]] 13. sajandi esimesel poolel rajati Keilasse [[Kirik (pühakoda)|kirik]] (arvatavalt puidust).<ref name="Gustavson"/> Sama sajandi lõpus valmis avar nelinurkne [[kabel]], kuid pikihoone ehitati arvatavasti [[14. sajand]]i esimesel poolel. 1452. aastal läks [[Keila kirik]] [[Tallinna Toomkirik]]u alluvuselt [[Tallinna komtuurkond|Tallinna Komtuurkonna]] alluvusse, mis tõi kaasa suured ümberehitused. 15.–16. sajandil oli Keila kirik üsna jõukal järjel ja seal oli neli altarit.<ref name="eelk"/> [[Pilt:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|pisi|[[Keila vasallilinnus]]e varemed]] 1350. aastal või veidi varem rajas [[Kegel (aadlisuguvõsa)|Kegelite suguvõsa]] Keila jõesaarele mõisa, kuhu kuulus 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis [[Liivi ordu]] mõisa Arndt Kallelt ja hakkas 1470. aastatel mõisa väikelinnuseks ümber ehitama.<ref name="Linnus"/> [[15. sajand|15]].–[[16. sajand]]il moodustus Keila kohale [[linnakodanik|kodanike]], [[bürgermeister|bürgermeistri]] ja [[gild]]iga alev, kuhu kuulusid kindlustatud ordumõis ja selle lähedal olev küla, kivist [[vesiveski]] (vabade möldritega), kirik ja selle lähedal asuv ligi 20 elamuga<ref group="m">"Keikæl. Kegel. Keila" andmetel oli tegemist kivihoonetega, "Eesti arhitektuur" räägib puumajadest.</ref> küla, kõrvalhoonete ja viie [[kõrts]]iga (pruulimisõigusega majapidamised).<ref name="Nurger"/> [[Käsitööline|Käsitöölised]] koondusid mitte ainult linnadesse, vaid ka alevitesse. Nii näiteks olid 16. sajandi esimesel poolel Keilas ametis [[pagar]], [[rätsep]], [[kingsepp]], [[köösner]], [[kangur]], [[sepp]] ja [[puusepp]].<ref name="selart230"/> Moskva väed põletasid ordumõisa maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal. Alevi hävitasid poolakad 1567. aastal, mille järel oli Keila paar sajandit väike kirikuküla.<ref name="Nurger"/> Liivi sõja ajal, täpsemalt 1558. aastal, rüüstati ja purustati ka kirik. Selle taastamine lõpetati 1596. aastaks.<ref name="eelk"/> === Uusaeg ja uusim aeg === Rootsi ajal taastati ordumõis.<ref name="Linnus"/> [[Keila kirikuaed|Kirikuaias]] olevad mitu 17. sajandist pärit talupoegade [[rõngasrist]]i viitavad ka selle aja talupoegade heale elujärjele.<ref name="eelk" /> 1700. aasta oktoobris liikus [[Rootsi]] sõjavägi kuningas [[Karl XII]] juhtimisel [[Pärnu]]st Tallinna kaudu [[Narva]] alla. [[Märjamaa]]lt oleks ka otsemini Tallinna pääsenud, kuid vägi keeras [[Nissi]] peale ja sealt Keila kaudu Tallinna. Põiked peasuunalt kõrvale tingis asjaolu, et oli vaja täiendada [[moonavoor]]e.<ref name="raid136"/> Tugevaid kahjustusi sai vasallilinnus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (umbes 1710) ja 1750. aastatel jäeti see maha. Üksikuid linnuseruume kasutati küll veel keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> 18. sajandil sai [[postimaantee]]ks Keilat läbinud ajalooline Tallinn–Haapsalu tee (vaata [[Tallinna–Haapsalu postimaantee]]), mille algusaja võib oletatavasti paigutada 13. sajandi esimesse poolde.<ref name="raid200"/> Postiühendus loodi 1739. aastal, kuid suleti juba 1743. Tallinna ja Haapsalu vahelise tee postijaamad, sealhulgas Keila postijaam, taasavati 1783. aastal. 1799–1804 veeti trassil ka reisijaid.<ref name="selli30"/> 1865. aastal otsustati jätta suurte kulutuste pärast Keilasse spetsiaalsed postijaamahooned ehitamata.<ref name="selli38"/> Keila vasallilinnuse kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist mõisa härrastemaja. Selle asemele ehitati aga umbes 1802. aastal uus peahoone, mis arhitektuuriliselt jäi teiste kihelkonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikuks.<ref name="Nurger"/> Tänapäevase välimuse sai [[Keila kirik]] 1851. aastal (roosaken, torni kaarmotiivid, peaportaali raamistamine sammastega jm) ning kiriku sees lõppesid viimased suuremad ehitustööd 1939.<ref name="eelk" /> 18. ja 19. sajandil muutus Keila ilme üsna vähe. Pööre saabus [[Balti raudtee]] valmimisega 1870. aastal, mis oli esimene Eestis asunud raudtee ja ühendas omavahel Paldiski, Tallinna ja Narva linnasid Peterburiga. Samuti mõjus asula kasvule soodsalt 1896. aastal alanud mõisamaa müümine ehituskruntideks.<ref name="Gustavson"/> [[Pilt:LutherKeilapostcard croped.jpg|pisi|püsti|Hävitatud [[Martin Lutheri mälestusmärk (Keila)|Martin Lutheri mälestusmärk]], mis asus Keila lähedal Kumna mõisa maadel]] Koos raudtee väljaehitamisega ühendati kõik [[raudteejaam]]ad [[Telegraafiside|telegraafiliiniga]]. Nii sai Keila esimese telegraafiühenduse 1870. aastal.<ref name="arjakas"/> 1897. aastal sai Keila telefoniühenduse Tallinnaga.<ref name="Gustavson"/> Panganduse ajalugu Keilas sai alguse 1899. aastal hoiukassa avamisega.<ref name="Gustavson"/> [[Keila–Haapsalu raudtee|Raudteeliin Keila ja Haapsalu vahel]] valmis alles 1905. Nõnda oli Keila jaam oluline peatuspaik Haapsallu suunduvatele puhkajatele ning pakkus kohalikele tööd hobutranspordi korraldamisel Keila ja Haapsalu vahel.<ref name="IA" /> Keila all peeti lahinguid nii [[Keila lahing (1918)|esimeses]] kui ka [[Keila lahing (1944)|teises]] ilmasõjas. 23. veebruaril 1918 kohtusid Keila mõisa maadel lahingus punakaartlaste ja sakslaste väeüksused.<ref name="Keila1918" /> ==== Keila alev ==== 1925. aastal sai Keila aleviõigused.<ref name="KeilaAjalugu"/> Postijaamad tegutsesid mõningail määral 1920.–1930. aastail neis paikades, kus puudusid bussiliinid.<ref name="selli38"/> 1924. aastal avati hobusepostijaam<ref name="side1927"/> ka Keilas, kuid bussiliikluse tormiline areng 1930. aastail viis Eestis postijaamade sulgemiseni.<ref name="selli121"/> Keilas tegutses [[Keila põllumeeste konvent]]. <gallery> Keila jaamahoone02.jpg|Keila jaamahoone Keila jaam.jpg|Raudteejaam nõukogude ajal Keila jaama elamu02.jpg|Elamu raudteejaama territooriumil Keila raudteejaama veetorn02.jpg|Veetorn raudteejaamas </gallery> ==== Keila linnana ==== [[19. aprill]]il 1938 võeti Eestis vastu uus [[linnaseadus]], millega muudeti [[linn]]adeks kõik Eesti alevid (v.a [[Võõpsu]]) ja Keilast sai [[Kolmanda astme linn|kolmanda järgu linn]], kuna seal oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt – 1. mai 1938 seisuga oli Keilas 1114 elanikku. Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus [[13. mai]]l 1938.<ref name="linn"/> Oktoobris 1939 valiti linnavolikogu. Kandidaate oli 18, saadikukohti 12. Osavõtt valimistest oli toona koguni 89,1%. 1944. aasta 23. septembril [[Keila lahing (1944)|toimus võitlus]] Eesti üksuste ja Punaarmee 72. laskurdiviisi kiiresti edasiliikuva motoriseeritud eelsalga vahel. 1941. ja 1949. aastal oli Keila raudteejaam üheks sõlmjaamaks, kuhu koondati arreteeritud inimesed ja paigutati nad jaamas seisvatesse loomavagunitesse. Vahistamised toimusid valdavalt öösiti ja ühte rongitäit komplekteeriti paar ööpäeva. Jaamast saadeti inimesed Siberisse [[küüditamine|asumisele]]. Küüditatute mälestuseks on jaama territooriumil mälestustahvliga kivi.<ref name="Nurger"/> Aastatel 1950–1962 oli Keila linn [[Keila rajoon]]i (tänapäeva Harju maakonna lääneosa) keskus.<ref name="eha"/> Juulis 1958 jõudis Keilasse elektriraudtee<ref name="Gustavson"/>, mis pikenes [[Klooga raudteejaam|Kloogani]] sama aasta detsembris ja 1965. aastal pikendati elektriraudteed ka [[Vasalemma raudteejaam|Vasalemmani]]. Nüüdisajal on linnal elektrirongide näol hea ühendus Tallinnaga. [[Pilt:Keila ajalugu 05.jpg|pisi|Nõukogude Liidu tankipolgust alles jäänud hooned 1990. aastatel]] Nõukogude ajal paiknes Keila linna territooriumil [[228. tankipolk]], mille garaažides oli 1990. aasta novembris 94 [[tank]]i [[T-72]]. Väeosa üleandmine toimus Keilas 1994. aasta 25. augustil.<ref>[https://web.archive.org/web/20240908082608/https://keila.ee/wp-content/uploads/2024/09/06.09.2024.pdf Keila Leht] 06.09.2024]</ref> Tankipolgu territooriumil töötas aastatel 1990–1991 [[Interliikumine|Interliikumise]] piraatraadiojaama [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] saatja.<ref name="Nurger"/><ref>[[Pekka Erelt]]: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/raadiohaal-keila-tankipolgust?id=69061539 Raadiohääl Keila tankipolgust] Eesti Ekspress, 17. august 2006.</ref> Nõukogude ajal kasvas linn jõudsalt. Linna äärde ehitati viiekorruseliste paneelmajade rajoon. Nende hulgas on ka kolm seitsmekorruselist korterelamut. Lisaks arenes välja Mudaaugu rajoon linna põhjaosas. Aastatel 1992–2017 asus Keilas [[Keila vald|Keila valla]] keskus, ehkki Keila linn ise Keila valda ei kuulunud. 1994. aastal valmis Mudaaugu elamupiirkonnas [[SOS-lasteküla]], millest sai esimene pere-tüüpi [[lastekodu]] Eestis.<ref name="Nurger"/> 1994–1996 oli [[Paldiski]] linn Keila linna koosseisus ühe Keila linnaosana, et seal saaks läbi viia kohaliku omavalitsuse valimisi.<ref name="Paldiski" /> See põhjustas hiljem aga pikaajalise kohtuvaidluse Keila ja Paldiski vahel, kuna viimane jättis Keila kanda ühe laenuvõla.<ref>Uwe Gnadenteich. [http://tallinncity.postimees.ee/894122/keila-ja-paldiski-kaivad-aastatetaguse-vola-parast-kohut "Keila ja Paldiski käivad aastatetaguse võla pärast kohut"]. Postimees, 2. juuli 2012</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140413230111/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/arvamus/erki-fels-paldiski-katlamaja-laenust-ehk-ukski-heategu-ei-jaa-karistuseta.d?id=65136768 "Erki Fels: Paldiski katlamaja laenust – ehk ükski heategu ei jää karistuseta"]. Eesti Elu, 19. oktoober 2012</ref> 2001. aastal valmis [[Keila tervisekeskus]].<ref name="Ujula" /> Linnaelanike sportimisvõimalusi on parandanud ka Keila terviseradade valmimine. 2012. aastal alustati ühinemisläbirääkimisi [[Keila vald|Keila vallaga]].<ref>[http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila-vald/elu/keila-vallajuhid-loodavad-linna-ja-valla-uhinemise-eeloleva-aasta-jooksul-ellu-viia.d?id=68140697 Keila vallajuhid loodavad linna ja valla ühinemise eeloleva aasta jooksul läbi viia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 3. märts 2014.</ref> Linnavolikogu lükkas juunis 2014 tagasi [[Saue vald|Saue valla]] ühinemisettepaneku.<ref name="Keilalehtt" /> 2016 pakuti välja ka Lääne-Harju valla idee, kuid Keila linn ning [[Vasalemma vald|Vasalemma]] ja [[Nõva vald|Nõva vallad]] ei olnud ühinemisest huvitatud ja hiljem loobus ka [[Padise vald]]. Seetõttu oli oodata ainult Keila valla ja Paldiski linna liitumist ning Keila linna jätkamist eraldiseisva haldusüksusena.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/9d02f446-7116-42b5-8dd4-17b7222f6c1d/laane-harju-valla-moodustavad-ilmselt-paldiski-linn-ja-keila-vald "Lääne-Harju valla moodustavad ilmselt Paldiski linn ja Keila vald"] ERR, 21. detsember 2016.</ref> [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i raames plaaniti Keila linn sundliita Paldiski linna ja Keila, Padise ning Vasalemma vallaga.<ref name="sundliitmineERR" /> 6. juulil 2017 otsustas valitsus aga, et Keila linna Lääne-Harju vallaga ei sundliideta ning et ta jätkab eraldi omavalitsusena.<ref name="sundliitmineAP" /> == Loodus == [[Pilt:Surnumäe, Keila.jpg|pisi|Keila lääneosa maastik, [[Surnumäe]]]] Keila paikneb [[Harju lavamaa]]l. === Pinnamood === [[Pilt:Keila mägi.png|pisi|Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.<br/>Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45&nbsp;m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45&nbsp;m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m]] Suur osa Keilast paikneb [[Keila mägi|Keila mäel]],<ref name="Gustavson"/> mis on [[voor]]t meenutav [[paas|paest]] tuumikuga enam-vähem tasase harjaga loode-kagusuunaline [[kõrgendik]],<ref name="varep120"/> mille loodeots on [[Valkse]] külas.<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> Selle ja kogu ümbruskonna kõrgeim looduslik punkt [[absoluutne kõrgus|absoluutse kõrgusega]] veidi üle 48&nbsp;m on linna loodeosas.<ref name="Maa-amet-1961"/> Selle punkti vahetus läheduses paikneb tehisküngas, mille absoluutne kõrgus on ligi 56&nbsp;m.<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> Linna lõunaosa asub kõrgendiku laugjal nõlval<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> ja idaosa paikneb Keila jõe tasastel kallastel.<ref name="Gustavson"/> Linna lääneosa on madalamal tasandikul, millele on tekkinud [[Niitvälja soo]].<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Keila lademe tüüppaljand Keilas.jpg|pisi|vasakul|[[Keila lade]]me tüüppaljand [[Keila paemurd|Keila paemurrus]]]] Keila asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i äärealal. [[Kristalsed kivimid|Kristalse]] [[Aluskord|aluskorra]] pealispind asub Keila kohal 150–180 meetrit allpool merepinda.<ref name="roomus26"/> Keila ala kerkis merest umbes 8000 aastat tagasi.<ref name="Gustavson"/> Keila alune kohati maapinnani ulatuv [[paekivi]] kuulub [[Keila lade]]messe. [[Keila paemurd|Keila paemurrus]] asuval [[tüüppaljand]]il paljandub vaid kolmemeetrine sein lademe keskmisest osast.<ref name="loodusajakiri"/> Linna järgi on nime saanud nii Keila lade<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila%20lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> kui ka Keila kihistu, viimase asemel soovitatakse aga kasutada laiematähenduslikku [[Kahula kihistu]]t.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> Keila põhjaservas Keila jõe orus [[avamusala|avanduvad]] ka [[Haljala lade|Haljala]] ja [[Kukruse lade]].<ref name="h1tK3" /> [[Kvaternaarisetted|Kvaternaarisetetest]] kattekiht ([[paerähk]]ne [[liivsavi]]) on Keila linnas õhuke (0–3&nbsp;m).<ref name="loodus8"/> Keila mägi on üks ümbruskonna paekivikõrgustikest, mida algselt peeti [[korallriff]]ideks, seejärel [[bioherm]]ideks, uuemal ajal arvatakse aga, et need on lihtsalt lubjarikka [[muda]] kuhjatised, ehkki neist on leitud koralli ''Cyathocystis rhizophora'' jäänuseid ja on võimalik, et need moodustavad seal rifisarnaseid struktuure.<ref>Keila Stage L. Hints & T. Meidla Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref> Liivase ja [[kruus]]ase pinnasega kõrgendikud on endised [[rannavall]]id, mis tekkisid [[Antsülusjärv]]e kallastele 8000–9500 aastat tagasi.<ref name="loodusajakiri"/> === Kliima === [[Pilt:Keila View, Summer 2010.jpg|pisi|Keila õhust]] Selles peatükis on kasutatud [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi]] (EMHI) Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmeid, mis asub Keilast linnulennult ligi 14&nbsp;km kaugusel.<ref group="m">Mõõdetud Maa-ameti kaardirakenduselt X-GIS.</ref> Keila hüdromeetriajaamas mõõdetud [[sademed|sademete]] ja [[õhutemperatuur]]ide andmed pole avalikud ning seal on õhutemperatuure registreeritud alles 2007. aastast.<ref group="m">Andmed pärinevad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist.</ref> Perioodil 1981–2010 oli Harku jaamas mõõdetud [[aasta keskmine õhutemperatuur]] 5,9&nbsp;°C (Eesti keskmine samal ajal vahemikus 4,9–7,1&nbsp;°C). Registreeritud õhu absoluutne maksimumtemperatuur oli +34,3&nbsp;°C ja miinimumtemperatuur −31,4&nbsp;°C. Veebruari keskmine minimaalne õhutemperatuur oli −7,1&nbsp;°C ja juuli keskmine maksimaalne õhutemperatuur oli +21,9&nbsp;°C.<ref name="emhi1"/> [[Aasta keskmine sademete hulk]] nimetatud perioodil on olnud 704&nbsp;mm, Eestis samal ajal vahemikus 578–766&nbsp;mm. Maksimaalne ööpäevas registreeritud sademete hulk 78,3&nbsp;mm.<ref name="emhi2"/> [[Suhteline õhuniiskus]] on aasta jooksul keskmiselt 81%.<ref name="ohuniiskus"/> Keskmine tuule kiirus perioodil 1981–2010 oli 3,5&nbsp;m/s, maksimaalne aga 28&nbsp;m/s (101&nbsp;km/h).<ref name="emhi3"/> Päikesepaistet esines aastas keskmiselt 1826 tundi (76 ööpäeva).<ref name="emhi4"/> === Veestik === [[Pilt:Keila maanteesild.jpg|pisi|vasakul|[[Keila jõgi]] ja vana maanteesild]] Keila idaosa asub [[Keila jõgi|Keila jõe]] kallastel. Keila jõge uuriti 1993. aastal kompleksselt mitmes lõigus, sealhulgas Keila kohal. [[Jõgi|Jõe]] laius oli Keilas 15&nbsp;m ja sügavus 0,3–0,6 (enamasti 0,5)&nbsp;m. Ligikaudne vooluhulk oli Keila linnas 1000 l/s. Kaldad olid Keilas osalt tasased ja osalt järsud. Jõepõhi oli Keilas [[kruus]]ane-kivine, paiguti pealt [[muda]]stunud. Jõe aasta üldvooluhulgast Keila linna kohal moodustab lumesulamisvesi 33%, [[vihmavesi]] 32% ja [[põhjavesi]] 35%.<ref name="Järvekülg"/> Linnaga piirnevast jõelõigust on püütud [[jõesilm]]u, [[haug]]i, [[angerjas|angerjat]], [[särg]]e, [[turb]]a ja [[roosärg]]e, harva ka [[lõhe]]t ja [[vimb]]a.<ref name="Järvekülg"/> [[Tõllaauk|Tõllaaugu]] lähedal paikneb Keila jõe lahknemiskoht, moodustades jõe parem- ja vasakpoolse haru. Ühinemiskoht asub [[Linnuse tänav (Keila)|Linnuse tänava]] silla lähedal.<ref name="haru"/> Harude vahele jääb [[Keila jõesaar|Jõesaar]]. Alates 1955. aastast on [[maaparandus]]likel eesmärkidel koostatud kaks Keila jõe süvendamise projekti Tallinna–Paldiski maantee sillast ülesvoolu kuni Tallinna–Pärnu maantee sillani. 1960. aastatel tehtud Keila jõe parempoolse haru süvendamine tõi kaasa vasakpoolse haru veetaseme alanemise. Linnuse tänava sild likvideeriti ning asendati [[pinnas]]est valliga, mis muutis vasaku haru umbseks ja veevool peatus.<ref name="haru"/> 1980. aastate uuringud on välja selgitanud, et Keila jõe parempoolse haru põhi on kohati sügavamaks kaevatud, mistõttu vasakpoolne jõe säng jäi kuivale.<ref name="haru"/> Selle tulemusel [[Supluskoht|supluskohad]] hävinesid.<ref name="jõesaar22"/> [[Pilt:Loigu keerdkadakas.jpg|pisi|püsti|Kaitsealune [[Loigu keerdkadakas]] Keila lääneosas]] 2012. aastal taasavati Keila jõe vasakharu ning taastati vee läbivool. Kuna puhastus- ja süvendustöid tehti kuni [[paekivi]]ni, siis jääb see jõeharu ikkagi suvel peaaegu kuivaks, sest paremharu on süvendatud tunduvalt rohkem.<ref name="jõesaar22"/> === Taimed === Endisel [[Keila jõesaar|Keila jõe saarel]] asub looduskaitse all olev [[Jõepark]]. Teised linna tähtsamad pargid on endise kalmistu kohal asuv [[Keskpark (Keila)|Keskpark]] ja muinsuskaitse all oleva [[Keila algkooli hoone]] taga asub Männik. Linna lääneosas asub Keila mäe lõunanõlval [[Keila tammik]]. Linna piiril kahe raudteeharu vahel ([[Kulna]] küla territooriumil) kasvab looduskaitse all olev [[Liivaaugu tamm]].<ref name="tamm"/> Teine looduskaitse all olev [[põlispuu]] on 150 aasta vanune [[Loigu keerdkadakas]].<ref name="loodusajakiri"/> [[File:Keila keskpark 1.jpg|thumb|vasakul|Keila Keskpargi kastaniallee]] Linna lääneosa soodes ja niitudel on looduskaitse all olevate taimeliikide kasvupaikasid. [[Käpalised|Käpalistest]] kasvavad Keilas [[balti sõrmkäpp]], [[hall käpp]], [[harilik käoraamat]], [[kahelehine käokeel]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kaunis kuldking]], [[kuradi-sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[pruunikas pesajuur]], [[rohekas käokeel]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[suur käopõll]], [[soo-neiuvaip]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]]. Looduskaitsealustest taimedest on veel esindatud [[eesti soojumikas]], [[harilik porss]], [[põõsasmaran]], [[kuninga-kuuskjalg]], [[kõrge kannike]], [[püst-linalehik]], [[sile tondipea]]<ref name="keskkonnainfo"/> [[paas-kolmissõnajalg]] ja [[harilik ungrukold]].<ref name="Natura" /> <gallery> Liivaaugu tamm.jpg|Kaitsealune [[Liivaaugu tamm]], mille tüve ümbermõõt on seitse meetrit<ref name="tamm"/> Loopealne Keilas 18-06-2012.jpg|Looniit Loode-Keilas Kuusk Keila-Paldiski rdt ääres.jpg|Kuusk Keila-Paldiski raudtee läheduses Pinus nigra Keila.jpg|[[Must mänd]] [[Keila Tervisekeskus]]e ees </gallery> === Loomastik === [[Pilt:Myotis daubentonii.jpg|pisi|[[Veelendlane]]]] [[Keila linnavalitsus]]e tellimusel on spetsialistid uurinud Keila [[park]]ides elunevaid [[nahkhiir]]i. [[Keila kirikuaed|Kirikuaias]] ja Keskpargis oli ainsaks kohatud [[Liik (bioloogia)|liigiks]] [[põhja-nahkhiir]]. Kõige väärtuslikumaks elupaigaks kolmest külastatud pargist osutus [[Jõepark]], kus põhja-nahkhiirele lisandusid [[veelendlane]] ja [[suurvidevlane]]. Veelendlase elupaigad on tihedalt seotud [[veekogu]]dega ja neid võibki näha suvel lendamas vastavatud jõeharu ning [[Keila jõgi|jõe]] kohal. Eesti oludes on aga kõige haruldasem vaid paiguti Eestis levinud suurvidevlane, kes on ühtlasi suurim Eestis elavatest nahkhiirtest.<ref name="nahk"/> Kõik kolm liiki on Eestis [[looduskaitse]] all, kuuludes [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]]. Keila lääneosa on [[hiireviu]] elupaigaks.<ref name="Hiireviu" /> == Planeering == Keila linna territooriumi pindala on 11,25&nbsp;km², millest ligi pool on tiheasustusega ning ülejäänud ala moodustavad peamiselt [[mets]]ad, [[soo]]d ja looduslikud [[heinamaa]]d. Raudteest lõuna poole jääv Keila osa on valdavalt eramutega [[aedlinn]], põhjapoolne aga korruselamutega linnaosa. Linna maa-alal on ka kolm suuremat [[park]]i: Keskpark, [[Jõepark]], [[Männik (Keila)|Männik]].<ref name="Keilatutvustus"/> === Üldplaneering === Linna esimene [[Üldplaneering|generaalplaan]] valmis 1957, järgmine 1967 (arhitekt [[Elva Kilps]]). [[Elamuehitus]] kandus [[Tallinna-Paldiski maantee|Uus-Paldiski maantee]] ja [[Paldiski maantee (Keila)|Paldiski maantee]] ning Põhja-Luha ja Piiri tänava kvartalisse. Uus generaalplaan aastast 1987 ([[arhitekt]] [[Tiina Nigul]]) nägi ette linna laiendamise Tammiku ja [[Niitvälja]] aladele.<ref name="arhit20"/> 2002. aastal koostatud Keila linna [[üldplaneering]] (autorid [[Toomas Paaver]], [[Oliver Alver]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]) seadis rõhu [[linnaruum]]ile, jäädes traditsioonilise üldplaneeringuga võrreldes muudes valdkondades käsitluselt vähem põhjalikuks.<ref name="plan"/> == Arhitektuur == Keilas on kaks linnakeskust: 13. sajandil asustatud [[Keila mägi]] ja teine, [[raudteejaam]]aga seotud [[uusasula]], mis tekkis 1870. aastal. Mõlemad väljakud on praegugi dominantideks. Keskväljaku-äärsetest hoonetest kõige vanem ja väärtuslikum on põlistest puudest ümbritsetud [[Keila kirik]] koos 6 [[kabel]]i ja [[Keila kirikuaed|kirikuaiaga]]. Teised hooned Keskväljaku ääres asuvad kirikust eemal, võimaldades kirikul jääda dominandiks.<ref name="erit"/> Keila keskosa kui kesklinna miljööväärtusliku ala kohta koostas [[kunstiajaloolane]] [[Silvi Lindmaa-Pihlak]] 1997. aastal aruande "Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud, arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele".<ref name="partei"/> [[Pilt:Harju KEKi peahoone 03.jpg|pisi|vasakul|[[Harju KEKi tehnotalituse hoone|2021. aasta alguses lammutatud Harju KEKi tehnotalituse hoone]]]] 1930. aastal valmis [[Keila algkooli hoone]] (Pargi tänav 2). See on riigis ainulaadne [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk. Sissepääsu kõrval vasakul asub [[marmortahvel]] aastaarvuga 1930 ja paremal marmortahvel tekstiga: "Austawaks mälestuseks Wabadussõjas langenuile ehitasid selle koolimaja Keila alew ja [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila wald]]".<ref name="wald"/> 1985. aastal valmis Keilas Paldiski mnt 21 arhitektide [[Ain Padrik]]u ja [[Rein Tomingas|Rein Tominga]] projekteeritud [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]]. [[Sisekujundus]]e autor on [[Rein Laur]]. [[Krista Kodres]]e hinnanguil on tegemist Eesti interjöörikujunduse esimese ''[[high-tech]]'''i [[idee]]de kontseptuaalse rakendusega. Ruumides on kõik kommunikatsioonid nähtavale jäetud.<ref name="kodres"/> Hoone valiti 1985. aastal Eesti parimaks ehitiseks.<ref name="uudis"/> Ehitis leidis tunnustust ka ([[NSVL|NSV Liidu]]) tasandil – III üleliidulisel arhitektuuriteoste konkurss-ülevaatusel pälvis ta II preemia.<ref name="kunst"/> Hoone lammutati 2021. aasta alguses.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91981153/jarjekordne-arhitektuuriparl-laheb-lammutamisele-auhinnatud-maja-pole-kellelegi-vaja "Järjekordne arhitektuuripärl läheb lammutamisele. Auhinnatud maja pole kellelegi vaja"]. Maaleht, 17. detsember 2020</ref> 1980. aastate lõpul jäi seisma Harju KEKi alustatud suure spordihoone ehitus, mis anti hiljem üle Keila linnale. Ehitus jätkus 2000. aastal. Keila tervisekeskuse hoone projekti autorid on arhitektid [[Ain Padrik]] ja [[Kristi Alamaa]]. Esialgu valmis [[ujula]]osa, mis avati mais 2001. Teise järguna avati sama aasta detsembris spordihall.<ref name="päike"/> Ehitis võitis konkursi "Terasehitis 2001".<ref name="teras"/> [[Pilt:Keila_Kultuurikeskus_talvel.jpg|pisi|vasakul|Keila kultuurikeskus. Valminud 1956. Foto aastast 2001]] === Stalinistlik rajoonikeskus === 1950. aastal muudeti Eestis [[Eesti haldusjaotus|haldusjaotust]] – senise 13 [[Maakond|maakonna]] asemele tekkis 39 [[Rajoon (NSVL)|rajooni]], sealhulgas [[Keila rajoon]].<ref name="atlas"/> Hoogsalt hakati rajoonikeskuseks saanud väikelinnadesse ehitama [[halduskeskus]]i.<ref name="kalm"/> Tollal [[arhitektuur]]is valitsenud [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik stiil]] eeldas, et rajoonikeskuse väljakuansambel kui [[nõukogude võim]]u [[sümbol]] pidi olema esinduslik kompositsiooniline tervik.<ref name="sada"/> [[Pilt:Keila ajalugu 19.jpg|pisi|[[Saluut (Keila)|Kino Saluut]], valmis 1952]] Keila peamised ühiskondlikud ehitised rühmitusid ümber keskväljaku. Nii kerkisidki 1952. aastal sinna 160 kohaga<ref name="kino160"/> kino [[Saluut (Keila)|Saluut]] (Keskväljak 10), 1956. aastal [[Keila kultuurimaja|kultuurimaja]] (Keskväljak 12),<ref name="kult"/> 1957. aastal<ref name="Gustavson"/> Keila Tarbijate Kooperatiivi kahekorruseline kaubamaja<ref name="kaubam"/> (Keskväljak 6) ja kultuurimaja vastas üle väljaku 1958. aastal rajooni [[EKP (NLKP)|partei]]- ja täitevkomitee hoone (Keskväljak 15).<ref name="partei"/> Iseloomulik oli, et hooneid ehitati korduvkasutusega [[Projekt (ehitus)|projekti]] järgi. Näiteks Keila kultuurimaja on arhitekt [[Arnold Matteus]]e [[Antsla]] kultuurimaja (projekt 1950) kordus<ref name="kalm"/> ja 1956. aastal projekteeritud parteikomitee hoone on sisuliselt identne [[Põlva]]sse ehitatud rajooni parteikomitee hoonega (autor [[Ilmar Laasi]]), ainult peegelpildis.<ref name="peegel"/> === Sillad === {{Vaata|Keila sillad}} Kuna [[Keila jõgi]] on Keila kandis madal ja paese põhjaga, siis sai juba kauges minevikus seda hõlpsasti ületada. Keilast üles- ja allavett on aga jõgi sügav ning ümbrus laialdaselt [[Soostumine|soostunud]], mis liiklust üksjagu takistab. Nii ongi juhtunud, et sealne iidne sillakoht on olnud [[asula]] tekkele määrava tähtsusega.<ref name="varep348"/> Esimese Keila jõge ületava kivisilla rajamise aeg pole teada. Küll olevat see aga hiljemalt 19. sajandi keskel olemas olnud, sest on dokumenteeritud juht, kus 1853. aastal olevat sild erakordselt kõrge [[suurvesi|suurvee]] tõttu avariiohtu sattunud.<ref name="matve"/> Rohkem on teada praeguse jalakäijate silla kohal asunud neljaavalise paevõlvsilla kohta, mis ehitati 1882. aastal. See oli 47,1&nbsp;m pikk ja [[sõidutee]] laiusega 4,1&nbsp;m. Üks silla [[võlv]] purustati teise maailmasõja ajal 1941. aastal ja sillati ajutise puittoestikuga.<ref name="rääsk"/> Sild lammutati jõe süvendustööde käigus 1960. aastate algul. 14.veebruaril 2023 avati samas kohas uus, jalakäijatele mõeldud ja nüüd Vesiveski nime kandev ühe-avaline terasest lihttalaga 27,6 meetri pikkune ja 4-meetri laiune sild. [[Pilt:Keila, sillaehitus.jpg|pisi|vasakul|Uue maanteesilla ehitamine 2015. aastal]] [[Fail:Keila raudteesild3.jpg|pisi|Keila raudteesild aprillis 2020]] [[Fail:Keila jalakaijate sild.jpg|alt=Keila jalakäijate sild|pisi|Keila jalakäijate sild. Valmis aastal 2019]] Mõisaaegset [[Keila jõesaar|Jõesaart]] kaunistasid mitmed kivisillad. Juba 1880. aastate lõpus mainitakse ajalooraamatutes Keila mõisa ilusaid kivisildu.<ref name="haru"/> Paekivist mitmeavaline [[võlvsild]] asus Keila jõel mõisa peahoone taga ja võimaldas otsepääsu teisele poole jõge jäävatesse mõisa valdustesse.<ref name="jõesaar22"/> Aastail 1960–1961, Keila jõe süvendamistööde käigus, sild lõhati.<ref name="jõesaar22"/> Samuti likvideeriti siis Jõesaarele viiv [[Linnuse tänav (Keila)|Linnuse tänava]] sild ning asendati pinnasest valliga.<ref name="haru"/> 2012. aastal, samaaegselt Keila jõe vasakharu puhastus- ja süvendustöödega, ehitati uus Linnuse tee sild. See on kuuemeetrise avaga [[raudbetoon]]ist talasild.<ref name="linnuse"/> Pärast Eesti ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[baaside leping]]u sõlmimist tekkis vajadus Keila ümbersõidutee järele.<ref name="baas"/> Seepärast projekteeriti 1940. aastal [[raudbetoonsild]] Kanama–Keila maanteele, mille ehitustööd algasid 1941. aastal. Ära jõuti teha parem [[kaldasammas]], kuid tööd katkesid sõja tõttu.<ref name="matve"/> 1950. aastal<ref name="matve"/> projekteeriti sild ümber viieavaliseks 52-meetriseks kahe [[jätkuvtala]]ga sillaks. Sild ehitati valmis 1956. aastal.<ref name="analüüs"/> 2015. aastal ehitati olemasoleva silla kõrvale uus sild, seejärel lammutati vana ja selle kohale rajati veel ka teine sild. Mõlemad uued raudbetoonsillad on kolmeavalised ja nende pikkus on 47,3&nbsp;m.<ref name="harjuelu"/> Kahe [[teras]]est talakanduriga [[raudteesild]] Haapsalu–Tallinna raudteel üle Keila jõe valmis 1903. aastal. Sild oli kaheavaline ja üldpikkusega 37,8&nbsp;m. Sild on hiljem ümber ehitatud.<ref name="rääsk"/> Arvatavasti oli esialgne sild, mis rajati aastal 1870 koos [[raudtee]]ga, [[Puit|puidust]]. 2017. aasta kevadel valmis linna seitsmenda sillana jalakäijate sild mõisapargis.<ref name="gKrUc" /><ref name="XrlrT" /> 2019. aasta 4. septembril avati 32-meetrine jalakäijate sild ja 180-meetrine jalakäijate tee lõik, mis ühendab Ülejõe linnaosa Kesklinnaga. 2022. aasta sügisel avati Keila-Valingu raudteelõigu 2. peatee. Vana raudteesilla kõrvale ehitati uus sild rongiliikluse jaoks. Uus sild tõstab liikluse tõhusust ja lubab tipptunnil panna rohkem ronge liikuma.<ref>{{Netiviide|autor=Allar Viivik|url=https://www.harjuelu.ee/lahiaja-ehitused-raudteel-keila-jaam-uus-sild-ja-teine-tee-paaskulani/|pealkiri=Lähiaja ehitused raudteel: Keila jaam, uus sild ja teine tee Pääskülani|väljaanne=harjuelu.ee|aeg=18.03.2020|vaadatud=02.07.2022}}</ref> 14. veebruaril 2023 avati Vesiveski sild vana kollase jalakäijate silla kohal. == Rahvastik == === Rahvaarv === {| class="wikitable floatright" style="font-size: 90%; text-align: center;" |+Rahvaarv<ref name="EE"/> !Aasta !Rahvaarv !Märkused |- |1922||789|| |- |1929||924|| |- |1934||969<ref name="ee" />|| |- |1939||1172|| |- |1959||3032<br />3017<ref name="tea" />|| |- |1970||5574<br />5531<ref name="tea" />|| |- |1976||6554<ref name="ee" />|| |- |1979||7194<ref name="tea" />|| |- |1980||7549|| |- |1985||8731|| |- |1990||10&nbsp;205<br />10&nbsp;702<ref name="tea" />|| |- |2000||9049<br />9410<ref name="tea" />||<br/> rännet arvestades |- |2001||10 030<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2002||10 030<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2003||9399<br />9890<ref name="dia" />||<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2004||9760<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2005||9670<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2006||9590<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2007||9530<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2008||9590<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2009||9850<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2010||9430<ref name="ee" /><br />9960<ref name="dia" />||<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2011||10 030<ref name="dia" /><br />9806<ref name="ppe"/>||1. jaanuar, Statistikaamet<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2012||9891<ref name="dia" /><br />9811<ref name="tea" />||1. jaanuar, Statistikaamet<br />rännet arvestades |- |2013||9848<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2014||9751<ref name="stati1" />|| 1. jaanuar, Statistikaamet |- |2015||9758<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2016||9577<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2017||9695<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |} Keila on Harju maakonna linnade seas [[Tallinn]]a ja [[Maardu]] järel kolmandal kohal ning [[Eesti linnad#Eesti linnade loend|Eesti linnade seas]] 2015. aasta seisuga 15. kohal. === Rahvastiku ajalugu === Keila alal on olnud asustus juba muinasajast alates. 15.–16. sajandil arenes külast linnaprivileegideta alev, kus elasid peamiselt eestlased, sakslased ja rootslased. Säilinud Keila kiriku [[vöörmünder|vöörmündrite]] arveraamatu põhjal oli Keilas elanikke ligi 100.<ref name="selart"/> Liivi sõja ajal 1567. aastal hävitasid Poola väesalgad selle alevi ning paari järgmise sajandi jooksul oli Keila üsna hõredalt asustatud. Rahvastiku kasvu pärssisid ka [[katk]] (aastatel 1657 ja 1710), [[Suur nälg|näljahäda]] (1695) ja [[Põhjasõda]].<ref name="Nurger"/> 1697. aastast säilinud Keila plaanil on vaid mõned majad koos kiriku, mõisa ja kahe kõrtsiga. Oluline pööre saabus 1870. aastal, kui valmis Keilat läbiv [[Balti raudtee]], mis soodustas piirkonna majanduslikku arengut ja rahvastiku kasvu. Oluline oli ka mõisamaade müümine ehituskruntideks.<ref name="Nurger"/> [[Pilt:Keila palvemaja rahvas.jpg|pisi|vasakul|Keila palvemaja inimesed 20. sajandi algul]] Vahetult enne [[esimene maailmasõda|I maailmasõda]] elas Keilas ligi 800,<ref name="Gustavson"/> pärast sõda aga umbes 600 inimest.<ref name="Nurger"/> Pidev kasv jätkus kuni 1990. aastani, mil Keilas elas üle 10 000 inimese.<ref name="EE"/> Rahvaarvu kasvatas ka Keilas asunud Nõukogude tankipolk. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel hakkas Keila linna elanike arv kahaneva [[sündimus]]e ja [[väljaränne|väljarände]] tõttu vähenema ja 2000. aastaks langes see 1990. aasta tippajaga võrreldes ligi 11%. Järgmise kümne aasta jooksul pööras aga elanike arv taas tõusuteele ning 2011. aastal elas Statistikaameti andmetel Keilas 9806 inimest.<ref name="ppe"/> Linna [[asustustihedus]] on nüüdisajal 925,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Ligi pool Keila linna territooriumist on tihedamini asustatud, ülejäänud maa-alal on metsad, heinamaad ja sood.<ref name="Keilatutvustus"/> Keila [[loomulik iive]] on viimastel aastatel olnud positiivne, 2013. aastal sündis linnas 124 last ja suri 88 inimest. [[Ülalpeetavate määr]] oli 2013. aastal 50,3.<ref name="M12KQ" /> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Keila elanikkonnast [[eestlased|eestlasi]] 82,8%, [[venelased|venelasi]] 12,07%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,77%, [[soomlased|soomlasi]] 0,89%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,68% ja teisi rahvusi 1,79%.<ref name="stat2000"/> 2014. aasta alguse seisuga elas Keilas Statistikaameti andmetel 9751<ref name="stati1" /> ja [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel 9748 inimest{{lisa viide}}. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="OssYU" /> !colspan="2" |1979<ref name="WO8Db" /> !colspan="2" |1989<ref name="34Bue" /> !colspan="2" |2000<ref name="Duxmm" /> !colspan="2" |2011<ref name="sGUnu" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left" | [[eestlased]] | 4621 | 82,61 | 5573 | 77,47 | 7094 | 70,43 | 7773 | 82,80 | 8291 | 84,92 |- | style="text-align:left" | [[venelased]] | 673 | 12,03 | 1191 | 16,56 | 2177 | 21,61 | 1133 | 12,07 | 1078 | 11,04 |- | style="text-align:left" | [[ukrainlased]] | 79 | 1,41 | 116 | 1,61 | 299 | 2,97 | 166 | 1,77 | 139 | 1,42 |- | style="text-align:left" | [[soomlased]] | 88 | 1,57 | 105 | 1,46 | 115 | 1,14 | 84 | 0,89 | 56 | 0,57 |- | style="text-align:left" | [[valgevenelased]] | 40 | 0,72 | 60 | 0,83 | 111 | 1,10 | 64 | 0,68 | 53 | 0,54 |- | style="text-align:left" | [[leedulased]] | 20 | 0,36 | 23 | 0,32 | 24 | 0,24 | 23 | 0,24 | 24 | 0,25 |- | style="text-align:left" | [[poolakad]] | ... | ... | 8 | 0,11 | 14 | 0,14 | 10 | 0,11 | 8 | 0,08 |- | style="text-align:left" | [[tatarlased]] | ... | ... | 31 | 0,43 | 43 | 0,43 | 8 | 0,09 | 7 | 0,07 |- | style="text-align:left" | [[lätlased]] | 15 | 0,27 | 11 | 0,15 | 16 | 0,16 | 7 | 0,07 | 5 | 0,05 |- | style="text-align:left" | [[sakslased]] | ... | ... | 18 | 0,25 | 23 | 0,23 | 7 | 0,07 | 10 | 0,10 |- | style="text-align:left" | [[juudid]] | 6 | 0,11 | 5 | 0,07 | 13 | 0,13 | 1 | 0,01 | 1 | 0,01 |- | style="text-align:left" | muud | 32 | 0,57 | 53 | 0,74 | 143 | 1,42 | 112 | 1,19 | 91 | 0,93 |- ! Kokku ! 5594 ! 100 ! 7194 ! 100 ! 10072 ! 100 ! 9388 ! 100 ! 9763 ! 100 |} == Liiklus == [[Fail:Keila raudteejaama perroon.jpg|vasakul|pisi|Keila raudteejaama ooteplatvormid, vaade Tallinna poole]] [[Maantee]]dest läbivad linna [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Keila–Haapsalu maantee]], [[Keila–Ääsmäe tee]] ja [[Keila–Ohtu tee]]. [[Tallinna–Keila raudtee]] hargneb Keilas [[Keila–Turba raudteelõik|Turba]] ja [[Keila–Paldiski raudtee|Paldiski]] suunas. Keila siseselt liiguvad bussiliinid K11, K12, K13 ja K14.<ref name="sOCRY" /><ref>{{Netiviide|url=https://hansabuss.ee/liinireisid/keila-linnaliinid/|pealkiri=Keila linnaliinid}}</ref> == Majandus == [[Pilt:Keila linnavaade.JPG|pisi|Keila linn]] [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Keila mõis]] lähipiirkonna [[põllumajandus]]lik keskus. Lisaks põlluharimisele tegeleti mõisas 17. sajandi lõpus kalkunikasvatusega, 19. ja 20. sajandi vahetusel peeti friisi tõugu [[veis]]eid ja itaalia tõugu [[kana|kanu]]. [[Keila kirikumõis]]as tegeleti peamiselt [[mesindus]]ega.<ref name="Gustavson"/> 16. sajandil vabadele möldritele renditud mõisa [[vesiveski]] tegutses kuni 1940. aastateni. Veski [[pais]] purustati 1941. aastal, kuid veski töötas veel mõned aastad abimootoriga.<ref name="Nurger"/> Keskajast on olemas andmed Keilas tegutsevate kõrtside kohta (enne Liivi sõda tegutses viis kõrtsi<ref name="Nurger"/>). Mõisa pruulikoda rajati 1694. aastal, mille asemele ehitati 19. sajandil väike õllevabrik (hävis põlengus 1904. aastal), kus valmistati ka karastusjooke. Tänapäeval seisavad Keila jõe lähedal mõisa piiritusetehase varemed, mis töötas lühikest aega aastatel 1888–1896.<ref name="Gustavson"/> Keilas toodetakse taas õlut alates 2014. aastast, kui alustas tööd käsitööõlut valmistav OÜ Lehe Pruulikoda.<ref name="ZfsmO" /> 20. sajandil oli Keilas küllaltki hästi esindatud [[tekstiilitööstus]]. Sajandi alguses oli tegev [[aurumasin|aurujõudu]] kasutav mõisa värvalitöökoda. 1918. aastal hakkas tööle [[vill]]akraasimis- ja ketrusvabrik.<ref name="Gustavson"/> Tuula teel asunud riidevabriku hooned lammutati 2013. aastal. [[Võrdlev linnageograafia|Võrdlevat linnageograafiat]] uurinud [[Edgar Kant]] on kirjutanud, et Keila rahvaarvu kasv aastatel 1922–1934 (22,8%) on küll peamiselt tänu võlgu viimasel viiel aastal seal töötavale tekstiilivabrikule. 1930. aastate keskel liigitas Kant [[Majandusgeograafia|majandusgeograafiliselt]] Keilat [[Tallinna peasüsteem]]is tagamaa sõltlasasulaks – peakeskuse ja välisvööndi vahel asetseva abikeskuste vööndi lääne- ja edelasektoris [[Paldiski]] kõrval teiseks tähtsamaks asulaks.<ref name="kant"/> Pagaritooteid valmistasid Keila elanikele väikesed pagariärid. [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel tegutses Keilas esialgu kaks leivatehast, kus töö käis käsitsi.<ref name="Gustavson"/> 1971. aastal elektriahjudega tööd alustanud ETK leivatehas suleti 2003. aastal.<ref name="pikk"/> Hoone lammutati ja selle asemele ehitati [[Selver]]i kauplus. Keila suurim kauplus on [[Rõõmu Kaubamaja]], mis on tegutsenud [[Keila Tarbijate Ühistu]] poena eri nimede all juba Nõukogude Liidu aegadest. Keila TÜ-l on Keilas kokku kolm poodi – lisaks Rõõmu kaubamajale ka Jaama ja Keila kauplus. Samuti asub Keilas [[Rimi]] ja alates 25. juuli 2013 [[Grossi Toidukaubad]]. 12. märtsil 2015 avati [[Maxima]] X kauplus. 30. november 2011 avati [[Bauhof]] Group AS-i kauplus. 1956. aastal loodi Keilas Eesti esimene<ref name="Nurger"/> kolhoosiehituse organisatsioon – Keila KEN (Kolhoosidevaheline Ehitusnõukogu), mis sai hiljem nimeks [[Harju KEK]] (Kolhoosidevaheline Ehituskontor).<ref name="uudis"/> Harju KEK-ist sai üks olulisemaid linna arengu mõjutajaid sõjajärgsel perioodil.<ref name="erit"/> 1978. aastal seoses märkimisväärse kasvuga sai ettevõtte uueks nimeks Harju Kolhoosiehituskoondis<ref name="uudis"/> (nime [[akronüüm]] jäi endiseks). Nõukogude ajast pärit Keila kõrgeimad tööstushooned (rajatud 1976. aastal) kuulusid Keila Teraviljasaaduste Eksperimentaalkombinaadile<ref name="Gustavson"/> (rahvasuus tuntud ka kui Terko). Tänapäeval kannab ettevõte nime Keila Veskid AS. 2024. aasta seisuga tegutses Keila linnas 12 suuremat (10 ja enama töötajaga) töötleva tööstuse ettevõtet, kus töötas 1265 töötajat ning müügitulu oli 410 miljonit eurot.{{lisa viide}} Valdav on elektrotehniliste toodete sh kaablite tootmine. Suurimad ettevõtted on Prysmian GB, Glamox, Harju Elekter elektrotehnika, Legrand Estonia, Ensto Estonia. Linna joogiveega varustamisega tegeleb 1997. aastal asutatud [[AS Keila Vesi]], mis kuulub täies ulatuses linnavalitsusele.<ref name="iubpv" /> Keila joogivesi tuleb [[kambrium]]-[[Vendium|vendi]] [[põhjaveekiht|põhjaveekihist]] ning seda on kvaliteedilt nimetatud üheks Eesti parimate sekka kuuluvaks.<ref name="zdnT5" /> === Suuremad ettevõtted === [[Pilt:Keila, Ensto.JPG|pisi|Ensto Estonia tootmishoone Keilas]] Nüüdisajal on Keilas peamised [[tööandja|tööandjad]] sellised [[tööstus]]-, [[jaemüük|jaemüügi]]- ja [[transpordiettevõte|transpordiettevõtted]] nagu * [[Ensto Ensek|Ensto]] Estonia{{lisa viide}} * [[Harju Elekter]] {{lisa viide}} * [[AS KeVa]],{{lisa viide}} * Keila Tarbijate Ühistu,{{lisa viide}} * [[Prysmian Group Baltics]] (endine Draka Keila Cables),{{lisa viide}} * KMV,{{lisa viide}} * [[Glamox HE|Glamox]] {{lisa viide}} * [[Entek]] jt.{{lisa viide}} == Haridus == Esimesed jäljed Keilas toimuvast haridustegevusest ilmnesid 17. sajandist, kui kirikuõpetaja [[Anton Heidrich]] (1659–1692) andis vaimuliku sisuga õpperaamatu abil [[leer]]iõpetust. Selle juurde kuulus lugemisoskuse omandamine ning [[katekismus]]e ja kirikulaulude õppimine. Kohaliku koguduse külastamisel 1694. aastal märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691–1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina [[Elias Packel]]. 1724. aastal ehitati pastoraadi juurde koolihoone. Seejärel puudub haridustegevuse kohta teave rohkem kui sajandi jooksul. 1820. aastal palkas pastor [[Otto Reinhold von Holtz]] kaks lugemisõpetajat, kes käisid [[Keila kihelkond|kihelkonnas]] lugemist ja piiblilugu õpetamas.<ref name="keilakool" /> Järjepidevus haridustegevuses sai alguse 1867. aastal, kui Keilast kolme kilomeetri kaugusel avati Väljaotsa talus (praeguse [[Valkse]] küla aladel) kool. Esialgu toimus õpe kahel, alates 1872. aastast kolmel päeval nädalas. Õpilasi oli alla kümne. 1873. aastast oli kool kaheklassiline, 1879–1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Ruumikitsikuse tõttu koliti 1886. aastal Keilast 3 km kaugusele Kruusiaugule, kus toimus õppetöö kuni 1918. aastani. Õppetöö toimus kolmes klassis viiel päeval nädalas. Õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist, piiblilugu ja [[katekismus]]t.<ref name="keilakool" /> [[Pilt:Keila ajalugu 16.jpg|pisi|1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud [[Keila algkooli hoone]]]] [[Pilt:Keila algkooli hoone.jpg|pisi|1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud algkooli hoone]] Aastatel 1907–1911 töötas Keilas [[Eesti Rahvahariduse Selts]]i eestikeelne erakool, mis oli algul kaheklassiline, 1908. aastast kolmeklassiline, kuid eestikeelne kool oli tsaarivõimule vastuvõetamatu ja see suleti. 1912. aastal alustas Keilas tööd venekeelne kolmeklassiline kool, mis tegutses kuni 1917. aastani. 1918. aastal viidi sinna üle Kruusiaugu õpilased ja õppetöö hakkas toimuma eesti keeles. Ühtlasi nimetati kool ümber Keila Kõrgemaks Rahvakooliks. Aastatel 1918–1919 juhatas kooli Hans Laagus, 1919–1920 August Käomägi. 1919. aastal muudeti kool kuueklassiliseks algkooliks ja 139 õpilasele andis õpetust viis õpetajat. Aastatel 1920–1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem (Brehm). Neil aastatel kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitmed naaberkoolid ([[Valingu]], [[Kumna]] ja [[Tuula]]). Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu ,maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist. Suurim probleem oli koolihoone puudumine. See ehitati 1930. aastal [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenute mälestuseks.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1927–1941 tegutses algkooli juures tütarlastele täiendusklass ja aastatel 1929–1947 oli [[Keila mõis]]as poiste põllutöökool.<ref name="keilakool" /> Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muudeti Keila 6-klassiline algkool mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainete hulgast jäeti välja usuõpetus, lisati vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed. 1944. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks. Keilas avati ka vene kool, mis paigutati Keila algkooli ruumidesse. Seetõttu hakkas kool 1946/1947. õppeaastal tööle kahes vahetuses – eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses vahetuses.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1944–1947 juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947. aasta märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H. Venda.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1947–1954 töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja. 1951. aastal liideti kooliga Keila venekeelne kool. 1954. aastal muudeti Keila 7-klassiline Kool Keila Keskkooliks, mille direktorina jätkas 1956. aastani Rudolf Oja. Aastatel 1959–1961 töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond ehitada uue koolimaja ja õpetajatele elamu. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel. 1960. aastal avati vana hoone kõrval uus koolimaja, mida omakorda laiendati aastatel 1967–1968. 1961. aasta veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt. Seejärel aastatel 1961–1984 (pensionini) töötas Keila Keskkooli (hiljem Keila 1. Keskkooli) direktorina [[Endel Kukner]]. 1965. aastal ületas Keila koolide õpilaste arv 1000 piiri. 1967. aastal lahutati eesti ja vene õppekeelega koolid ja need nimetati vastavalt [[Keila Kool|Keila 1. Keskkooliks]] ja [[Keila Põhikool|Keila 2. Keskkooliks]]. Eesti õppekeelega Keila 1. Keskkool kolis 3. oktoobril 1975 uude koolimajja Põhja tänaval. Uude majja asusid vaid 5.–11. klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud. Maja lagunes kiiresti ja kogu ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi. 1978. aastal eraldati Keila 1. Keskkoolist 1.–4. klassid. Uus kool sai nimeks [[Keila Algkool]].<ref name="keilakool" /> Keila Algkool oli 1980. aastatel Eesti suurim neljaklassiline algkool. Aastatel 1984–1994 töötas Keila 1. Keskkooli direktorina Andris-Leons Selg, aastatel 1994–1996 Kaido Prink. 1995/1996. õppeaastast hakkas Keila 1. Keskkool kandma Keila Gümnaasiumi nime ning Keila 2. Keskkoolist sai Keila Vene Gümnaasium. Viimane nimetati hiljem ümber Keila Ühisgümnaasiumiks ja 2019. aastal [[Keila Põhikool]]iks). Aastatel 1996–1998 oli Keila Gümnaasiumi direktor Ants Vospert, aastatel 1998–2001 Kaider Vardja. 2001. aastal asub direktori kohusetäitjana ametisse Liivi Prink, kellest saab järgmisel õppeaastal kooli direktor. 2002. aastal avati Keila Gümnaasiumi juures eestikeelne õhtuosakond ja Keila Vene Gümnaasiumi juures venekeelne õhtuosakond. [[Keila Õhtukeskkool]] lõpetas tegevuse 21. augustil 2002. Aastatel 2006–2009 on Keila Gümnaasiumi direktor Marju Käo, aastatel 2009–2012 Gled-Airiin Saarso. 2009. aastal liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium üheks [[Keila Kool]]iks, mida haldab Keila Hariduse SA.<ref name="keilakool2" /> Samal aastal suleti ka [[Keila SOS Hermann Gmeineri Kool]], mille enamik õpilasi asus õppima Keila Kooli. 2010. aasta lõpus kolis Keila Kool Põhja tänavalt uude koolihoonesse (aadressil Ehitajate tee 1).<ref name="postimees" /> Samas hoones tegutsevad ka 1964. aastal asutatud [[Keila Muusikakool]] ja [[Harju Maakonnaraamatukogu]]. Aastatel 2012–2017 oli Keila Kooli direktor Liivi Siim (Prink), alates 2017. aasta algusest Mait Tõitoja. 1. septembril 2020 liideti Keila Kooliga ka [[Keila Põhikool]]. Sestpeale tegutseb Keila Kool kolmes majas: Pargi majas õpivad 1.–4. klassi õpilased, Põhja majas 4.–12. klassi õpilased ja Loode majas eesti keelest erineva kodukeelega lapsed.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=keilaleht20200828.2.8 Käsi, Eike. See õppeaasta tuleb teisiti.] Keila Leht, 28. august 2020.</ref> 2022. aastal avati Pargi tänava ääres Loodemaja juurdeehitus. Sügisel sai omal soovil ametist lahkunud Tõitoja asemel direktoriks Martin Öövel. Keilas tegutseb ka 9-klassiline [[Waldorfi kool]] [[Läte (kool)|Läte]].<ref name="erakoollate" /> == Meedia == Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandjana ilmus 1953–1962 Keilas [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]], mis oli eestikeelne ajaleht. Aastatel 1950–1952 oli see tuntud nimega Bolševistlik Sõna. Ajalehe ilmumine lõppes seoses Keila rajooni liitmisega Harju rajooniga. 1991–1995 anti välja ajalehte Keila Leht, mida toimetas [[Marika Seppius]]. 1995–2006 tunti seda nime all [[Lääne-Harju Ekspress]] ning enne ilmumise lõpetamist ka lihtsalt Harju Ekspress.<ref name="CBHiL" /> 2001. aastast anti kord kuus välja Keila linna infolehte (25. mai 2001 – 21. september 2007; kokku 94 numbrit). 5. oktoobril 2007 hakkas ilmuma [[Keila Leht]]. == Kultuur == [[Pilt:Keila kultuurikeskus.jpg|pisi|Keila Kultuurikeskus]] 1865. aastal asutas [[Max Wilhelm Fick]] Keilas lühikest aega tegutsenud [[meeskoor]]i. 1876. aastal asutati [[Jakob Maaberg]]i eestvõtmisel segakoor. [[Keila Laulu ja Muusika Selts]] loodi aastal 1890 ja meeskoor uuesti aastal 1896.<ref name="Gustavson"/> 1897. aastast on andmeid ka Keilas tegutsenud puhkpilliorkestrist.<ref name="Linnaorkester" /> Aastal 1885 toimus esimene Keila laulupäev, kus osales 18 koori koos 300 lauljaga. Sellel üritusel esitati ka Keila esimene näitemäng. Järgmised laulupäevad toimusid aastatel 1895, 1897, 1898 ja 1927. Vahepealne mõõn oli tingitud sellest, et Keila Laulu ja Muusika Selts lõpetas tegevuse 1910. aastatel ning see taastati aastal 1923. Aastal 1900 asutati [[Keila Pritsimeeste Selts]] ja 1908 [[Keila Rahvahariduse Selts]].<ref name="Gustavson"/> Aastal 1935 moodustati kõikidest Keilas tegutsevatest [[selts]]idest ühine organisatsioon, mille nimeks sai Keila Rahvamaja. Rahvamaja tegutses algselt pritsumajas, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hoone hävis ja seetõttu koliti endisse vallamajja. Aastal 1956 valmis kultuurimaja, mida alates 1997. aastast kutsutakse [[Keila Kultuurikeskus]]eks. Tänapäeval toimuvad seal kontserdid, etendused ja huvitegevus.<ref name="kult"/> Näiteks käib Kultuurikeskuses koos [[Keila Linnaorkester]].<ref name="Linnaorkester" /> Kontserttegevust korraldab ka [[Keila Muusikakool]], kus asub Keila linna uusim ja hea [[Ruumiakustika#Ruumide akustiline projekteerimine|akustikaga]] kontserdisaal. [[Pilt:Keila mõisa peahoone (Harjumaa Muuseum).jpg|pisi|vasakul|Keila mõisa endises peahoones tegutseb tänapäeval Harjumaa Muuseum]] 1883. aastal asutas [[Jakob Maaberg]] Keila esimese laenu[[raamatukogu]], mis tegutses üheksa aastat. Aastal 1919 avati lugejatele Keila Rahvahariduse Seltsi raamatukogu, mis anti 1938. aastal linnale. 1941. aastal oli raamatukogus 3500 köidet. Aastatel 1957–2012 paiknes raamatukogu kultuurimajas,<ref name="hcl1"/> misjärel koliti [[Keila Kool]]i põhikooli ja gümnaasiumi majja,<ref name="raamatukogu"/> kus tegutseb tänapäeval [[Harju Maakonnaraamatukogu]] nime all. Raamatukogus oli 2011. aasta 1. jaanuari seisuga 82 684 raamatut, millest 63 547 olid eestikeelsed.<ref name="hcl2"/> 1989. aastal sai aasta varem asutatud [[Harjumaa Muuseum]] ruumid Keila mõisa peahoones. Muuseum kogub, näitab ja säilitab [[Harjumaa]] ajaloo ja kultuurilooga seotud materjale. Muuseumil on oma kodulooline ja erialane raamatukogu.<ref name="Nurger"/> "Udupilte" näidati 20. sajandi alguses pritsimajas. Eesti iseseisvuse ajal toimusid kinoetendused rahvamajas. Pärast teist maailmasõda alustas tegevust väike[[kino]] Keila ja 1952. aastal valmis kino [[Saluut (Keila)|Saluut]].<ref name="Gustavson"/> Saluudi hiilgeaegadel olid õhtused filmiseansid koguni kolm korda päevas, lisaks päevased laste seansid. 1986. aastal valmis hoone juurdeehitis. 1995. aastal taasavati hoone moodsa meelelahutuspaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, [[baar]], [[Diskoteek|diskosaal]] ja [[kasiino]]. Praegusel ajal asuvad hoones [[Pank|pangakontor]] (''suleti 1. märtsil 2022<ref>{{Netiviide|url=https://www.swedbank.ee/private/home/contacts/branches|pealkiri=Esindused|väljaanne=Swedbank}}</ref>''), ilukeskus ja [[kohvik]].<ref name="kino"/> Nüüdisajal toimuvad kinoseansid paar korda kuus [[Keila Kultuurikeskus]]es. 1997. aastal asutas Keila Linnavolikogu [[Keila kultuuripreemia]].<ref name="kultpr"/> === Kultuurimälestised === {{Vaata|Keila kultuurimälestised}} Keilas asub 5 [[ajaloomälestis]]t, 4 [[arheoloogiamälestis]]t, 10 [[ehitismälestis]]t ning 40 [[kunstimälestis]]t ehk kokku 58 [[kultuurimälestis]]t ([[Keila kirikuaed]] on arvel nii arheoloogia- kui ka ehitismälestisena). <gallery> Keila Churchyard 02.JPG|[[Keila kirikuaed]] Keila kirikuaia piirdemüür väravatega,14.-19.saj.jpg|Kirikuaia piirdemüür väravatega Keila kirikuaed, ratasrist 4.jpg|[[Rõngasrist]] Keila kirikuaias Keila kirikuaia kabel 4, 19.saj.jpg|Kabel kirikuaias 19. sajandist Keila kirikuaia kabel 6, 19.saj.jpg|Von Glasenappide kabel kirikuaias Keila kirikuaia Ohtu mõisa kabel, 19. saj.jpg|[[Ohtu mõis]]a kabel kirikuaias Keila I maailmasõjas hukkunute ühishaud.jpg|I maailmasõjas hukkunute ühishaud Keila II maailmasõjas hukkunute ühishaud.jpg|II maailmasõjas hukkunute ühishaud </gallery> [[Pilt:Keila Kirik.jpg|pisi|[[Keila kirik]] on Harju maakonna suurim maakirik]] == Religioon == Keilas on esindatud erinevad konfessioonid: [[Keila Miikaeli kogudus|EELK Miikaeli kogudus]], [[Keila baptisti kirik|Keila Baptistikogudus]], [[Uusapostlik kirik|Uusapostliku Kiriku]] kogudus, [[EMK Keila kogudus|Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus]], [[Seitsmenda Päeva Adventistide Keila kogudus]].<ref name="n30NM" /> Lisaks Miikaeli kogudusele kuuluvale [[Keila kirik]]ule asuvad linnas veel [[Keila Uusapostlik kirik]], [[Keila baptisti kirik]], [[EMK Keila kogudus|Keila Metodisti kirik]] ja adventistide kirik. Miikaeli koguduse majas peab oma teenistusi ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]. Keila linnas asub samuti [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajate]] [[kuningriigisaal]]. == Sport == Aprillis 1907 toimus Eesti esimene ametlik jooksuvõistlus. 25 versta pikkuse jooksu Keilast Tallinna võitis maadleja J. Loorberg.<ref name="xx165"/> Linna esimene spordiühing, [[Keila Spordi Ring]], loodi 1922. aastal [[Ernst Kuljus]]e ja [[Karl Vasko]] eestvõttel.<ref name="3ui3K" /> Keilaga on seotud ka 1913. aasta 30. augustil<ref name="cgEP9" /> toimunud Eesti esimene ametlik võidusõit [[auto]]dele, mis peeti [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i näituse ajal. Sõit toimus marsruudil Tallinn–Keila–[[Risti]]–Tallinn. Läbisõiduks ettenähtud viis tundi andis keskmiseks kiiruseks 39&nbsp;km/h. Võidusõidust võttis osa kolm autot. Võitjaks tuli tallinlaste vendade Hanshofide<ref name="vende"/> juhitud [[Darracq]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1971/08/25/5|pealkiri=Eesti autospordi poolsajand, mis tegelikult on veel pikem|väljaanne=Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet|aeg=25. august 1971}}</ref> Keilas tegutsevad [[Keila JK]], [[Keila Kergejõustikuklubi TIPP]], [[Keila Korvpallikool]], [[Keila Võrkpallikool]] ja teised klubid. Linna edelaosas asuvad Keila terviserajad, kus asuvad jooksu-, suusa-, rulluisu- ja [[kettagolf]]irajad ning jalgpalliväljakud. Piirkonna haldamiseks asutas linnavalitsus 28. augustil 2007 SA Keila Terviserajad, mis anti 2013. aasta augustis üle [[Keila tervisekeskus]]ele.{{lisa viide}} Keilas on korraldatud [[kuumaõhupall]]ide võistlusi.<ref name="cgEP9" /> Esimene võistlus peeti 2000. aastal ja idee tulenes sellest, et Keila sõpruslinnad [[Birštonas]] Leedus ja [[Sigulda]] Lätis on mõlemad oma riigi kuumaõhupallinduse keskused.<ref name="ZatVW" /> <gallery> Keila ujula.JPG|Keila ujula Keila, korvpall.JPG|Tänavakorvpall Keila, sport 07.JPG|Jalgrattavõistlus Keila, sport 05.JPG|Keila terviserajad Keila, ööorienteerumine.JPG|Ööorienteerumine Kuumaõhupallid Keila kohal 05.JPG|Kuumaõhupallid Keila kohal Keila, sport 03.jpg|Kunstmuruväljak Keila, sport 10.JPG|Talv Keilas Kuumaõhupallid Keila kohal 01.JPG|Kuumaõhupallid Keila kohal Keila Terviseradade avavõistlus.JPG|Keila terviseradade avavõistlus </gallery> == Tervishoid == Aastal 1865 saabus neljaks aastaks Keilasse tööle esimene arst [[Eduard Georg Fick]]. Esimene [[apteek]] alustas tegevust aastal 1889. Seejärel oli võimalik arstiabi saada aastatel 1901–1903 ja siis mõneaastase vahega alates aastast 1907 (välja arvatud [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal). Aastal 1909 osteti arstile oma maja ja selle kõrvalhoones avati kuue kohaga vaestehospidal, mille kohta pärinevad viimased teated aastast 1913. Iseseisvusperioodil Keilas haiglat polnud. 1930. aastate lõpus töötas linnas kolm üldarsti, üks hambaarst ja loomaarst.<ref name="Gustavson"/> Esimene haigla (linna- ja maa-ambulatoorium) hakkas Keilas tegutsema 1944. aastal vanas ja madalas puumajas ([[Jaama tänav (Keila)|Jaama]] 11, lammutati 1992. aastal). 1963. aastal koliti endisse [[Keila rajoon]]i parteikomitee hoonesse [[Keskväljak (Keila)|Keskväljakul]].<ref name="Nurger"/> 1970. aastate lõpus töötas Keila polikliinikus 29 ja haiglas 8 arsti.<ref name="Gustavson"/> Suur haiglakompleks valmis aastatel 1989–1991<ref name="Nurger"/> Keila Männiku serval Pargi 30 (voodikohtade arvu poolest vabariigi kolmas kliinik), mis sai tuntuks oma põletusravi osakonna tõttu.<ref name="err"/> Aastal 2003 lõpetati Keila haigla kui riigiasutuse tegevus ning selle vara anti üle [[sihtasutus]]ele [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] (PERH). PERH viis järk-järgult aktiivraviosakonnad Keilast oma [[Mustamäe]] korpusse ning Keilas pakuti edaspidi vaid hooldus- ja järelraviteenuseid. Aastal 2011 viis PERH järelraviosakonna üle Hiiu korpusse ning müüs Keila haigla hooldusravi kliiniku uuele omanikule, kes peaks pärast hoonete remonti osutama hooldusraviteenuseid peamiselt Lääne-Harjumaa elanikele.<ref name="hooldusravi"/> Lisaks hooldusravikliinikule töötavad Keilas veel mitu perearstikeskust,<ref name="perearstikeskus"/> mõni hambaravikabinet ja apteegid. [[Pilt:Keila päästeameti depoo.jpg|pisi|Päästeameti depoo Keilas]] == Turvalisus == Lääne-Harju politseijaoskond kolis 2014. aastal [[Saue]]lt Keilasse.<ref name="xuHaH" /><ref name="Gaqab" /> Nüüdisajal asub Keilas Lääne-Harju konstaablijaoskond.<ref name="konstaablijaoskond"/> Kohaliku tuletõrje sünniaastaks loetakse 1901. Keila päästekomando paiknes 2002. aastani Uuel tänaval raudtee ääres vabatahtliku tuletõrje hoones, kust koliti 2003 Ülejõe teele. 2014. aasta seisuga töötas komandos 1+26 meest. == Juhtimine == [[Pilt:Keila linnapea ametikett.JPG|pisi|Keila linnapea ametikett]] Keila linna juhitakse vastavalt Keila linna põhimäärusele.<ref name="ymIAX" /> Keila linnavalitsus ja linnavolikogu asuvad aadressil Keskväljak 11. 2018. aasta alguse seisuga on linnapea [[Enno Fels]]<ref name="W3U9P" /> ja linnavolikogu esimees [[Tanel Mõistus]]<ref name="ymrlt" /> ning linnavalitsuses koalitsiooni moodustavad vastavalt [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimise]] järel sõlmitud koalitsioonileppele [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja valimisliit [[Sõbralik Keila]].<ref name="XNDpx" /> Peaaegu kogu taasiseseisvusaja on linnavõimu eesotsas olnud Reformierakond. Vaid pool aastat (aprillist kuni oktoobrini 2006) oli võimul fraktsioon Tasakaal, mille moodustasid kaks sõltumatut volikogu liiget ning Isamaaliidu, Keskerakonna ja seni valimisliitu Linnakodanike Liit kuulunud linnavolikogu liikmed.<ref name="infoleht" /> Lähedus Tallinnale aitab kaasa sellele, et Keila kuulub Eesti jõukaimate omavalitsuste sekka.<ref name="roZsN" /> Põhiosa linna sissetulekust annab üksikisiku [[tulumaks]]u laekumine. Samas on linnajuhtidele ette heidetud suurt laenukoormust, mis moodustas 2013. aasta lõpu seisuga 117% põhitegevuse tulust, ja eelarveaukude lappimist läbi riigieraldiste mittesihipärase kasutamise.<ref name="wI8Z1" /> {|class=wikitable |+Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed<ref name="4QemY" /> !Nimi!!Ametinimetus!!Ametiaeg |- |[[Johann Nikolai Tähe]]||linnavanem||1. mai 1938 – 16. august 1940 |- |rowspan=2|[[Madis Povel]]||linnavanema asetäitja||16. august 1940 – 10. veebruar 1941 |- |täitevkomitee esimees||10. veebruar 1941 – 28. august 1941 |- |[[Gustav Kulp]]||linnavanema ajutine kohusetäitja||28. august 1941 – 12. detsember 1941 |- |[[Otto Pärnsalu]]||linnapea||12. detsember 1941 – 26. september 1944 |- !colspan=3|Täitevkomitee esimehed |- |[[Jaan Lemberg]]|| ||26. september 1944 – 31. märts 1945 |- |[[Lembit Malva]]|| ||31. märts 1945 – 23. oktoober 1946 |- |[[Voldemar Elb]]|| ||23. oktoober 1946 – 24. august 1949 |- |[[Hilli Katai]]|| ||24. august 1949 – 6. jaanuar 1951 |- |[[Sirje Kimer]]|| ||6. jaanuar 1951 – 6. detsember 1951 |- |[[Mihkel Adra]]|| ||6. detsember 1951 – 9. märts 1953 |- |[[Vladimir Merbach]]|| ||9. märts 1953 – 11. märts 1955 |- |[[Anna Laur]]|| ||11. märts 1955 – 20. märts 1957 |- |[[Ivan Ipits|Ivan (Juhan) Ipits]]|| ||20. märts 1957 – 29. märts 1963 |- |[[Ludmilla Kutnik]]|| ||29. märts 1963 – 1. juuli 1975 |- |[[Aino Kullo]]|| ||1. juuli 1975 – 30. juuni 1987 |- |[[Peeter Kõresaar]]|| ||30. juuni 1987 – 1. veebruar 1990 |- |[[Andres Pärt]]|| ||1. veebruar 1990 – 6. detsember 1990 |- !colspan=3|Linnapead |- |Andres Pärt||||6. detsember 1990 – 12. juuli 1994 |- |[[Sulev Jürgenson]]||aselinnapea linnapea kohustes||12. juuli 1994 – 10. aprill 1995 |- |[[Leino Mägi]]||||10. aprill 1995 – 21. märts 2003 |- |[[Tarvi Miilits]]||abilinnapea linnapea kohustes||21. märts 2003 – 25. märts 2003 |- |[[Ago Kokser]]|| ||25. märts 2003 – 4. aprill 2006 |- |[[Enno Fels]]||abilinnapea linnapea asendajana||4. aprill 2006 – 25. aprill 2006 |- |[[Mati Õunloo]]|| ||25. aprill – 26. september 2006 |- |[[Kaur Kaasik Aaslav]]||abilinnapea linnapea asendajana||26. september 2006 – 3. oktoober 2006 |- |[[Tanel Mõistus]]|| ||3. oktoober 2006 – 3. september 2012 |- |Enno Fels|| ||4. september 2012 – 29. aprill 2025 |- |[[Anneli Pärlin]]||esimene naislinnapea||29. aprill 2025 – 19. mai 2025 |- |[[Maret Pärnamets]] | |19. mai 2025 – 9. detsember 2025 |- |[[Keiu Valge]] | |9. detsember 2025 |} == Keilaga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=26em|style=max-width:45em| * [[Otto Hermann]], dirigent ja helilooja (maetud [[Keila kalmistu]]le)<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=13538 Otto Hermanni (1878-1933) haud mälestuskiviga], Kultuurimälestiste riiklik register, fotokogu.</ref> * [[Otto Reinhold von Holtz]], vaimulik ja kirjamees (sündis ja suri Keilas,<ref name="EEVA">[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=autor_yldandmed&lang=2&aid=42 EEVA]</ref> teenis Keilas,<ref name="EEVA"/> maetud Keila kirikaeda{{lisa viide}}) * [[Kadri Hunt]], muusik * [[Ülo Jõgi]], vabadusvõitleja * [[Helvi Jürisson]], kirjanik (elas ja töötas Keilas) * [[Ain Kalmus]], kirjanik (elas Keilas) * [[Jakob Kukk]], vaimulik ja piiskop (teenis Keilas) * [[Jüri Kuuskemaa]], kunstiajaloolane (õppis ja elas Keilas) * [[Ilmar Külvet]], kirjanik ja ajakirjanik (sündis ja elas Keilas) * [[Tiina Laanem]], kirjanik (elab Keilas) * [[Tarmo Leinatamm]], dirigent (sündis Keilas) * [[Astrid Lepa]], kirjanik (sündis Keilas) * [[Erik Lillo]], spordiajakirjanik (õppis Keilas) * [[Toivo Lodjak]], geoloog (elanud ja töötanud Keilas) * [[Katrin Mandel]], laulja (sündis ja elas Keilas) * [[Hillar Nahkmann]], ajakirjanik ja õpetaja (õppis, elas ja töötas Keilas) * [[Andrus Nilk]], spordiajakirjanik * [[Nublu (räppar)|Nublu]], räppar (sündis ja elas Keilas) * [[Rauno Nurger]], korvpallur (sündis ja elas Keilas) * [[Hillar Palamets]], ajaloo populariseerija (elas suviti lapsepõlvekodus Keilas) * [[Rauno Pehka]], korvpallur (sündis ja elas Keilas) * [[Koit Pikaro]], politseiametnik ja poliitik (sündis Keilas) * [[Karl Friedrich von Rehbinder]], mõisnikust tööstur, Saku õlletehase rajaja (maetud Keila kirikaeda) * [[Philipp von Scheiding]], Eestimaa kuberner (Keila mõisnik) * [[Indrek Sei]], ujuja ja ettevõtja (tegutseb Keilas) * [[Siiri Sisask]], laulja * [[Kerttu Soans]], kirjanik ja kunstnik * [[Olev Soans]], graafik (elas Keilas)<ref>[[Riine Kallas]]. [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/graafik-olev-soansi-maelestuskonverents-keilas/ Graafik Olev Soansi mälestuskonverents Keilas], sirp.ee, 25. mai 2010</ref> * [[Peeter Sookruus]], ajakirjanik * [[Oleg Sõlg]], muusik * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur (töötas Keilas) * [[Aksel Telgmaa]], matemaatikadidaktik ja õpetaja. * [[Erik Tohvri]], kirjanik * [[Kärt Tomingas]], laulja * [[Priit Tomson]], korvpallur (töötas Keilas) * [[Heini Vaikmaa]], muusik (õppinud Keilas) * [[Eduard Vilde]], kirjanik (veetis Keilas oma viimase suve) * [[Peeter Volkonski]], näitleja (õppis Keilas) * [[Vello Vensel]], majandusteadlane (maetud Keila kirikaeda) * [[Urmas Viilma]], eesti vaimulik (teenis Keilas) * [[Arved Viirlaid]], kirjanik (kujutas Keilat oma teostes) }} == Sõpruslinnad == Keila linnal on sõprussidemed kuue linna või vallaga.<ref name="soprus"/> Tšiathuraga on sõlmitud koostöölepe. <table><tr valign=top><td> * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Barsbüttel]], [[Saksamaa]]; * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Birštonas]], [[Leedu]]; * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Nacka vald]], [[Rootsi]]; <td> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Huittineni linn]], [[Soome]]; * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kerava]], Soome; * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Sigulda]], [[Läti]] <td> * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tšiathura]], [[Gruusia]]. </table> == Vaata ka == * [[Keila ajalugu]] * [[Keila linna teenetemärk]] * [[Keila linnavolinike loend 1939]] * [[Keila rahvasprint]] * [[Keila staadion]] * [[Keila tänavate loend]] == Märkused == <references group="m"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stati1">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV0241 |pealkiri=RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar |väljaandja=[[Statistikaamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815031123/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV0241 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ppe">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nurger">Heli Nurger (2003). "Keikæl, Kegel, Keila". Keila: [[Harjumaa Muuseum]]. ISBN 9985915860.</ref> <ref name="Gustavson">Heino Gustavson (1979). "Keila". [[Eesti Raamat]].</ref> <ref name="giid">{{netiviide |url = http://www.eestigiid.ee/?CatID=27| pealkiri = Keila| väljaanne = eestigiid.ee |väljaandja=Reval Esten OÜ |vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Linnus">{{netiviide |url = http://www.hmk.ee/linnus.php| pealkiri = Linnus| väljaandja = [[Harjumaa Muuseum]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110095756/http://www.hmk.ee/linnus.php |arhiivimisaeg=10. november 2011}}</ref> <ref name="KeilaAjalugu">{{netiviide |url = http://kodukohtkeila.weebly.com/ajalugu.html | pealkiri = Keila ajalugu| väljaanne = kodukohtkeila.weebly.com |vaadatud =11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keilatutvustus">{{netiviide|url = https://www.keila.ee/tutvustus-ja-asukoht|pealkiri = Tutvustus ja asukoht|väljaandja = Keila linnavalitsus|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2014-08-24|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140824122110/http://www.keila.ee/tutvustus-ja-asukoht|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eelk">{{netiviide|url = http://www.eelk.ee/~kkeila/ajalugu.html|pealkiri = Keila kiriku ajalugu|väljaandja = [[EELK Keila Miikaeli kogudus]]|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2012-05-04|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120504222125/http://www.eelk.ee/~kkeila/ajalugu.html|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="EE">[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. köide. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2003.</ref> <ref name="stat2000">{{netiviide |url = http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus.asp |pealkiri = Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus |väljaandja = Statistikaamet |vaadatud = 11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg = 2014-11-02 |arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141102014741/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus.asp |url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="loodusajakiri">{{netiviide |autor=Heli Nurger |url = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html| pealkiri = Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal| väljaanne = [[Eesti Loodus]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi1">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/| pealkiri = Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981–2010| väljaandja = [[Riigi Ilmateenistus]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi2">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/| pealkiri = Sademete hulk (mm) 1981–2010| väljaandja = Riigi Ilmateenistus| vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ohuniiskus">{{Netiviide |url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Suhteline õhuniiskus (%) 1981-2010 |väljaandja=Riigi Ilmateenistus |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi3">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/| pealkiri = Tuule kiirus (m/s) 1981–2010| väljaandja = Riigi Ilmateenistus| vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi4">{{netiviide|url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/|pealkiri = "Päikese paiste kestus (tundides) 1981–2010"|väljaandja = Riigi Ilmateenistus|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2019-11-02|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20191102212434/http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="soprus">{{netiviide| url = https://www.keila.ee/sopruslinnad?inheritRedirect=true| pealkiri = Sõpruslinnad| väljaandja = Keila linnavalitsus| vaadatud = 11. jaanuar 2018| arhiivimisaeg = 2018-01-11| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180111224020/https://www.keila.ee/sopruslinnad?inheritRedirect=true| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keilakool">{{netiviide|url = http://www.keilakool.ee/et/keila-kooli-lugu|pealkiri = Koolilugu|väljaandja = [[Keila Kool]]|vaadatud = 9. november 2011|arhiivimisaeg = 2018-01-12|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180112042416/http://www.keilakool.ee/et/keila-kooli-lugu|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keilakool2">{{Netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url=https://tallinn.postimees.ee/158426/tana-alustas-tood-keila-kool |pealkiri=Täna alustas tööd Keila Kool |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=1. september 2009 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="erakoollate">{{Netiviide |url=http://www.late.ee/kool |pealkiri=Waldorfkool Läte |väljaandja=Haridus- ja Kultuuriselts Läte |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="postimees">{{netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url = http://www.tallinnapostimees.ee/360883/galerii-keila-kool-kolis-uude-majja/| pealkiri = Galerii: Keila kool kolis uude majja| väljaanne = Postimees |aeg=21. detsember 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="eha">{{netiviide |url =http://www.eha.ee/labs/haldusyksused/index.php/unit/view?id=10924224&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slErzMkv0M%252FNSUiuUgCJGVkqZKSCGoZWSuZJ1bS0AxcIQGw%253D%253D |pealkiri =Keila rajoon (1950–1962) |väljaanne =[[Rahvusarhiiv]] |vaadatud =11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg =2015-04-02 |arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20150402112829/http://www.eha.ee/labs/haldusyksused/index.php/unit/view?id=10924224&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slErzMkv0M%252FNSUiuUgCJGVkqZKSCGoZWSuZJ1bS0AxcIQGw%253D%253D |url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="pikk">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/etk-leib-lopetab-keila-tsehhis-tootmise-ja-koondab-tootajad?id=50970211 |pealkiri=ETK Leib lõpetab Keila tsehhis tootmise ja koondab töötajad |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2003 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="hcl1">{{Netiviide |url=http://www.hcl.ee/?leht=ajalugu |pealkiri=Ajalugu |väljaandja=[[Harju Maakonnaraamatukogu]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125308/http://www.hcl.ee/?leht=ajalugu |arhiivimisaeg=20. juuli 2011}}</ref> <ref name="hcl2">{{Netiviide |url=http://www.hcl.ee/?leht=eestkirjandus |pealkiri=Eestikeelne kirjandus |väljaandja=[[Harju Maakonnaraamatukogu]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125208/http://www.hcl.ee/?leht=eestkirjandus |arhiivimisaeg=20. juuli 2011}}</ref> <ref name="err">{{Netiviide |autor=Berit-Helena Lamp |url=https://www.postimees.ee/415189/patsiendi-sugulased-suudistavad-haiglat-hoolimatuses |pealkiri=Patsiendi sugulased süüdistavad haiglat hoolimatuses |väljaanne=Postimees |aeg=6. aprill 2011 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="hooldusravi">{{Netiviide |url=http://www.hooldusravi.ee/keilatutvustus |pealkiri=Keila osakond |väljaandja=[[Vändra Tervisekeskus]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404191129/http://www.hooldusravi.ee/keilatutvustus |arhiivimisaeg=4. aprill 2015}}</ref> <ref name="perearstikeskus">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/et/perearstikeskus |pealkiri=Perearstikeskus |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111223957/http://www.keila.ee/et/perearstikeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raamatukogu">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-raamatukogu-joudis-koju?id=64612658 |pealkiri=Keila raamatukogu jõudis koju |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=29. juuni 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi}}</ref> <ref name="selart">[[Anti Selart]] (2012). "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Tartu: [[Avita]]. ISBN 978-9985-4-0723-3. lk 181.</ref> <ref name="arhit20">Villem Raam (1997). "Eesti arhitektuur III". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. lk 20–21.</ref> <ref name="aarma">Liivi Aarma (2005). "Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud. Matriklid 1525–1885". Tallinn: G&T Aarma Maja OÜ. ISBN 9949130565. lk 73.</ref> <ref name="raid200">Tõnu Raid (2005). "Eesti teedevõrgu kujunemine". Tallinn: Punnpaap. ISBN 9949132282. lk 200–201.</ref> <ref name="raid136">Raid (2005), lk 136</ref> <ref name="selli30">Selli (1976), lk 30–32</ref> <ref name="selli38">Selli (1976), lk 38–44</ref> <ref name="selli121">Eerik Selli (1976). "Postijaamad riigi ja reisija teenistuses". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valus]]. lk 121–122.</ref> <ref name="side1927">(1927) "Riiklise sideteenistuse 1927.a. käsiraamat". Tallinn: [[Kirjastus Side]]. lk 88.</ref> <ref name="varep348">Vello Tarmisto (1984). "Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek, 11.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik". Tallinn: [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]. lk 348–353.</ref> <ref name="matve">Hubert Matve (2004). "Eesti sillaehitus. Teadusliku uurimistöö faktimaterjal". Tallinn: [[TTÜ Kirjastus]]. ISBN 9985594355. lk 77.</ref> <ref name="rääsk">Mairo Rääsk (2006). "Eesti sillad". [[Tänapäev]]. ISBN 9985-62-420-3. lk 14–15</ref> <ref name="analüüs">{{Netiviide |autor=Andres Brakmann, Ain Kendra, Peeter Škepast, Aune Aunapuu, Raul Vibo |url=http://www.mnt.ee/public/tee/8/2010-0199-Tulemuslikkuse-analuus.pdf |pealkiri=Tallinna-Paldiski mnt eelprojekt Keila linnas. Tulemuslikkuse analüüs. |väljaandja=[[Maanteeamet]] |aeg=August 2011 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |failitüüp=PDF |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140804100151/http://www.mnt.ee/public/tee/8/2010-0199-Tulemuslikkuse-analuus.pdf |arhiivimisaeg=4. august 2014}}</ref> <ref name="harjuelu">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2015/01/3934/keila-sild-valmib-tanavu-jouluks/ |pealkiri=Keila sild valmib tänavu jõuluks |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=30. jaanuar 2015 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150406090222/http://www.harjuelu.ee/2015/01/3934/keila-sild-valmib-tanavu-jouluks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kalm">[[Mart Kalm]] (2001). "Eesti 20. sajandi arhitektuur". Tallinn: Prisma Print. ISBN 9985939816. lk 260.</ref> <ref name="päike">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/sport/river-tomera-keila-sport-pohineb-paljus-entusiasmil?id=67949123 |pealkiri=River Tomera: Keila sport põhineb paljus entusiasmil |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=14. veebruar 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214224149/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/sport/river-tomera-keila-sport-pohineb-paljus-entusiasmil?id=67949123 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="teras">{{Netiviide |url=http://www.teras.ee/pages/konkurss.htm |pealkiri=Konkurss |väljaandja=[[Eesti Teraskonstruktsiooniühing]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214231023/http://www.teras.ee/pages/konkurss.htm |arhiivimisaeg=14. veebruar 2015}}</ref> <ref name="atlas">[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], [[Birgit Kibal]], [[Andres Andresen]], [[Ago Pajur]] (2007). "Eesti ajaloo atlas". Tallinn: [[Avita]]. ISBN 9985-2-0915-X. lk 126.</ref> <ref name="sada">[[Leele Välja]] (2013). "Sada sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri". Tallinn: [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. ISBN 9789949907861. lk 170.<!-- – [[Lilian Hansar]]. "Stalinistlik rajoonikeskus". --></ref> <ref name="kult">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuurikeskus |pealkiri=Kultuurikeskus |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140830032336/http://www.keila.ee/kultuurikeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="partei">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-keskvaljakule-tuleb-kool?id=64443232 |pealkiri=Keila keskväljakule tuleb kool |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=25. mai 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215002200/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-keskvaljakule-tuleb-kool?id=64443232 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="peegel">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keskvaljak-15-majal-uus-omanik?id=64312903 |pealkiri=Keskväljak 15 majal uus omanik |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=27. aprill 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214225407/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keskvaljak-15-majal-uus-omanik?id=64312903 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wald">{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27085 |pealkiri=27085 Vabadussõja mälestusmärk – Keila algkooli hoone |väljaanne=[[Kultuurimälestiste riiklik register]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kodres">[[Krista Kodres]] (2001). "Ilus maja, kaunis ruum". Tallinn: Prisma Print. ISBN 9985931610. ptk [https://web.archive.org/web/20150402115152/http://net.htg.tartu.ee/moodle/pluginfile.php/1249/mod_folder/content/0/32.Postmodernism_Eestis_1980._aastail.PDF "Postmodernism Eestis 1980. aastail"] (PDF).</ref> <ref name="uudis">{{Netiviide |url=http://www.harjukek.ee/et/uudised |pealkiri=Uudised |väljaanne=[[Harju KEK]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160714044607/http://harjukek.ee/et/uudised/arhiiv/ |arhiivimisaeg=14. juuli 2016}}</ref> <ref name="kunst">Ignar Fjuk, Ain Padrik (1988). "Ehituskunst 4/1984. Eesti NSV Arhitektide Liidu aastaraamat." [[Kunst (kirjastus)|Kunst]]. lk 26.</ref> <ref name="kino160">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=87777 |pealkiri=Foto nr 0-5371 / Uus 160 kohaga kino Keilas. |väljaanne=Rahvusarhiivi fotode andmebaas |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=EFA.204.0–5371}}</ref> <ref name="kaubam">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28620 |pealkiri=Keila Tarbijate Kooperatiivi kaubamaja välisvaade |väljaanne=Rahvusarhiivi fotode andmebaas |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=EFA.364.0–87774}}</ref> <ref name="nahk">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/fotod-keila-joepark-on-koduks-suurimale-eestis-elavale-nahkhiireliigile?id=64814104 |pealkiri=FOTOD: Keila Jõepark on koduks suurimale Eestis elavale nahkhiireliigile |väljaanne=[[Keila leht]] |aeg=13. august 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215105413/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/fotod-keila-joepark-on-koduks-suurimale-eestis-elavale-nahkhiireliigile?id=64814104 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="haru">{{Netiviide |autor=Kobras AS |url=https://www.keila.ee/documents/179240/405892/seletuskiri.pdf/cdcf51a7-1e6f-4f7e-850e-48d21d0b1592 |pealkiri=Keila jõe vasaku haru veevoolu taasavamise ja ökoloogilise t ervendamise eelprojetk. Seletuskiri ja joonised. |väljaandja=Keila linnavalitsus |aeg=juuli 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215124425/https://www.keila.ee/documents/179240/405892/seletuskiri.pdf/cdcf51a7-1e6f-4f7e-850e-48d21d0b1592 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="linn">{{Netiviide |autor=[[Eike Käsi]] |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-linna-juubel-tuleb-koos-laulupeoga?id=65548476 |pealkiri=Keila linna juubel tuleb koos laulupeoga |väljaanne=Delfi |aeg=18. jaanuar 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2017 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216230740/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-linna-juubel-tuleb-koos-laulupeoga?id=65548476 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="erit">{{Netiviide |autor=Anne Kose |url=http://www.keila.ee/documents/179240/3988229/Keskv%C3%A4ljak+6+kinnistu+detailplaneeringu+eskiis.pdf/3306eaeb-fc51-438f-b090-bc79820c3343 |pealkiri=Keskväljak 6 asuva kinnistu hoonestamise eritingimused |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214235424/http://www.keila.ee/documents/179240/3988229/Keskv%C3%A4ljak+6+kinnistu+detailplaneeringu+eskiis.pdf/3306eaeb-fc51-438f-b090-bc79820c3343 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xx165">Allan Kasesalu, Raul Kilgas, Kristin Aasma (2002) "XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. ISBN 9985701070. lk 165.</ref> <ref name="selart230">Anti Selart (2012). "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg". ISBN 978-9985-4-0723-3. lk 230.</ref> <ref name="tamm">{{Netiviide |url=http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1216 |pealkiri=Keila Liivaaugu tamm |väljaanne=eestigiid.ee |väljaandja=Reval Esten OÜ |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kino">{{Netiviide |autor=Nele Kangert |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 |pealkiri=Enne ja nüüd: Keila kino Saluut |väljaanne=Delfi |aeg=2. detsember 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216230355/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{Netiviide |url=http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPPTvELXr0bripSWSQPXKNORzZAcSfUy |pealkiri=Keskkonna registri avalik teenus |väljaanne=[[Keskkonnaregister]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="jõesaar22">{{Netiviide |autor=Tanel Breede, Sulev Nurme |url=http://www.keila.ee/documents/179240/407201/Keila+m%C3%B5isa+pargi+hoolduskavauus.pdf/e26a1182-4475-45d1-b1ff-037b666023b9 |pealkiri=Keila õisa pargi hoolduskava |väljaandja=Artes Terrae |aeg=2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=lk 22 |failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221153614/http://www.keila.ee/documents/179240/407201/Keila+m%C3%B5isa+pargi+hoolduskavauus.pdf/e26a1182-4475-45d1-b1ff-037b666023b9 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="linnuse">{{Netiviide |autor=Valdur Vacht |url=http://www.keila.ee/documents/179240/416928/tervik_0615.pdf/2e055bb9-85ec-4be9-871a-40d3a9f57efd |pealkiri=Nädala tegija: Segei Bažeža |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=15. juuni 2012 |vaadatud= |täpsustus=lk 2 |failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221153752/http://www.keila.ee/documents/179240/416928/tervik_0615.pdf/2e055bb9-85ec-4be9-871a-40d3a9f57efd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="baas">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2014/10/3222/algab-paldiski-maantee-uuendamine/ |pealkiri=Algab Paldiski maantee uuendamine |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=10. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150210030728/http://www.harjuelu.ee/2014/10/3222/algab-paldiski-maantee-uuendamine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vende">[[Valdeko Vende]] (1989). "Esimesest autost viimase voorimeheni". Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. ISBN 5797901617. lk 78–79.</ref> <ref name="plan">{{Netiviide |autor=Toomas Paaver, Oliver Alver, Indrek Peil, Siiri Valner |url=https://www.keila.ee/documents/179240/388491/Keila+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/d0451498-1ac9-4d88-979c-6c6a15793faf |pealkiri=Keila linna üldplaneering |väljaandja=[[EKA linnaplaneerimise labor]] |aeg=2002 |failitüüp=PDF |vaadatud=2015-03-26 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402092523/https://www.keila.ee/documents/179240/388491/Keila%20linna%20%C3%BCldplaneering.pdf/d0451498-1ac9-4d88-979c-6c6a15793faf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Natura">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=520771.111897148,6574800.20415385,521413.734177183,6575302.14875859&LANG=1 |pealkiri=Looduskaitse ja Natura 2000 |väljaandja=[[Maaamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kultpr">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuuripreemia |pealkiri=Kultuuripreemia |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420012132/https://www.keila.ee/kultuuripreemia |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kant">[[Edgar Kant]] (2007). "Eesti rahvastus ja asustus". Koostaja [[Ott Kurs]]. Tartu: [[Ilmamaa]]. ISBN 9789985772256. lk 142–145.</ref> <ref name="arjakas">[[Küllo Arjakas]] (2010). "Eesti Raudtee 140: sissevaateid ajalukku". Tallinn: Eesti Raudtee. ISBN 978-9949-21-397-9. lk 42.</ref> <ref name="Järvekülg">[[Arvi Järvekülg]] (2001). "Eesti jõed". Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. lk 501–507.</ref> <ref name="varep120">Endel Varep. (1974). "Maastik" – "Harju rajoonis. Artiklite kogumik". Tallinn. lk 120.</ref> <ref name="roomus26">[[Arvo Rõõmusoks]] (1983). "Eesti aluspõhja geoloogia". Tallinn: Valgus. lk 26.</ref> <ref name="loodus8">[[Hella Kink]], [[Avo Miidel]], [[Anto Raukas]] (2003). "[http://www.gi.ee/loodusmalestised/8_Harjumaa_Harku-Keila-Padise_2003.pdf Harjumaa : Harku, Keila, Padise]" (PDF). Loodusmälestised 8. Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]] ISBN 9985-50-355-4. lk 26.</ref> <ref name="Maa-amet-Reljeef">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=930&zlevel=5,522404.51049806,6575774.9176027&setlegend=UUKAT1_l_82=0,UUHV_hind_82=0,SHYBR_ALUS01_82A=0,SHYBR_ALUS11_82A=1 |pealkiri=Reljeef |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Maa-amet-1961">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&bbox=521214.199226839,6575114.66582715,522268.34210008,6576069.09248265&setlegend=FUU6845=0,FUU6841=1,FUU6746i=0,FUU6748i=1&LANG=1 |pealkiri=NL topokaart 042 1:10000 (1961) |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ee">{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keila3 |pealkiri=Keila |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]] veebiversioon |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="tea">{{Netiviide |url=https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=Keila&art=ENC-34848 |pealkiri=Keila |väljaanne=[[Tea e-Entsüklopeedia]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="dia">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Rv0291 |pealkiri=RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174737/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Rv0291 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Linnaorkester">{{Netiviide |url=http://www.keilalinnaorkester.ee/ |pealkiri=Meist |väljaandja=Keila Linnaorkester |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174241/http://www.keilalinnaorkester.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="h1tK3">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=SMA01&user_id=at&bbox=517209.584706551,6572581.64539084,526099.580649756,6577109.2982834&setlegend=HMAGAPF_01=0,HMAGAPL_01=0&LANG=1 |pealkiri=Keila Maaameti geoloogilisel kaardil |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="gKrUc">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=https://harjuelu.ee/keila-linnas-ehitatatakse-seitsmendat-silda/ |pealkiri=Keila linnas ehitatatakse seitsmendat silda |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=11. november 2016 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="XrlrT">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2017/05/9959/taastati-17-hektarit-keila-moisaparki/ |pealkiri=Taastati 17 hektarit Keila mõisaparki |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=26. mai 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174240/http://www.harjuelu.ee/2017/05/9959/taastati-17-hektarit-keila-moisaparki/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M12KQ">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/ppe-55754 |pealkiri=Keila linn - Valik andmeid - Piirkondlik portree Eestist |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="OssYU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="WO8Db">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="34Bue">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="Duxmm">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL222 |pealkiri=RL222: Rahvastik elukoha ja rahvuse järgi |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224116/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL222 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sGUnu">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0429 |pealkiri=RL0429: Rahvastik rahvuse, soo, vanuserühma ja elukoha järgi, 31. detsember 2011 |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224108/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0429 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sOCRY">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/et/transport |pealkiri=Transport |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ZfsmO">{{Netiviide |autor=Raigo Neudorf |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2014/10/09/keila-olletootja-kevadel-vajame-suuremat-tootmisvoimsust |pealkiri=Keila õlletootja: kevadel vajame suuremat tootmisvõimsust |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=9. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="iubpv">{{Netiviide |url=http://vesi.keila.ee/index.php?page=320&lang=est |pealkiri=Tegevusalad |väljaandja=[[Keila Vesi]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140226182011/http://vesi.keila.ee/index.php?page=320&lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zdnT5">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-joogivesi-tuleb-200m-sugavuselt?id=43901155 |pealkiri=Keila joogivesi tuleb 200m sügavuselt |väljaanne=Keila Vee Leht |aeg=7. detsember 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174534/http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-joogivesi-tuleb-200m-sugavuselt?id=43901155 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CBHiL">{{Netiviide |autor=Agu Veetamm |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/tana-ilmub-keila-lehe-200-number?id=63868016 |pealkiri=Täna ilmub Keila Lehe 200. number |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=3. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi}}</ref> <ref name="n30NM">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/kirik-ja-kogudused |pealkiri=Kirik ja kogudused |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224113/https://www.keila.ee/kirik-ja-kogudused |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3ui3K">{{Netiviide |autor=[[Rein Tammis]] |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/90-aastat-jalgpalli-keilas?id=64861314 |pealkiri=90 aastat jalgpalli Keilas |väljaanne=[[Keila Leht]] |koht=Delfi |aeg=26. august 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="cgEP9">{{Netiviide |autor=Allan Keian |url=http://www.postimees.ee/1887643/keila-kohal-hakkavad-voistlema-kuumaohupallid |pealkiri=Keila kohal hakkavad võistlema kuumaõhupallid |väljaanne=Postimees |aeg=30. august 2001 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ZatVW">{{Netiviide |autor=Enn Heinsoo |url=http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/kuumaohupalliga-taevas-eufooria-tagatud.d?id=27678021 |pealkiri=Kuumaõhupalliga taevas – eufooria tagatud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=25. mai 2008 |vaadatud=11. jaanuar 2018 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xuHaH">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2014/08/2710/politsei-kolib-keilas-uude-majja/ |pealkiri=Politsei kolis Keilas uude majja |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=8. august 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141016213913/http://www.harjuelu.ee/2014/08/2710/politsei-kolib-keilas-uude-majja/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Gaqab">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-tulevases-politseimajas-algasid-ehitustood?id=66971650 |pealkiri=Keila tulevases politseimajas algasid ehitustööd |väljaanne=[[Keila Leht]] |koht=Delfi |aeg=25. oktoober 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ymIAX">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/423102012023 |pealkiri=Keila linna põhimäärus |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=Keila Linnavolikogu |aeg=19. juuni 2007 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="W3U9P">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/linnavalitsuse-koosseis |pealkiri=Linnavalitsuse koosseis |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106065156/https://www.keila.ee/linnavalitsuse-koosseis |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ymrlt">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/tanel-moistus-volikogu-esimees |pealkiri=Tanel Mõistus - volikogu esimees |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106072732/https://www.keila.ee/tanel-moistus-volikogu-esimees |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XNDpx">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/koalitsioonikokkulepe |pealkiri=Koalitsioonikokkulepe |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 }}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="roZsN">{{Netiviide |autor=[[Ants Leemets]] |url=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rikkad-ja-vaesed-omavalitsused?id=50774207 |pealkiri=Rikkad ja vaesed omavalitsused |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=28. juuni 1999 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="wI8Z1">{{Netiviide |autor=Marta Jaakson |url=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20141022.2.5.2 |pealkiri=Keila makseraskustes. Linnajuhid eitavad probleeme. |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=22. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=nr. 190, lk 5}}</ref> <ref name="4QemY">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/keila-linnapead-linnavanemad-ja-taitevkomitee-esimehed |pealkiri=Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305115709/http://www.keila.ee/keila-linnapead-linnavanemad-ja-taitevkomitee-esimehed |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="konstaablijaoskond">{{Netiviide |url=https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot |pealkiri=Politseijaoskondade kontaktid |väljaandja=[[Politsei- ja piirivalveamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2017-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170628061507/https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="infoleht">"Volikogus uus koalitsioon". Keila infoleht. 21. aprill 2006.</ref> <ref name="jõekaart">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=518083.526086957,6572994,525947.473913044,6576731&setlegend=UUKAT1_82=0,UUKAT1L_82=0&LANG=1 |pealkiri=Keila maa-ameti kaardil |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keilalehtt">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/documents/179240/414159/tervik_0620.pdf/ef7d6d09-2e93-479e-a1bc-94e19dfdd8fd |pealkiri=Keila linnavalitsuses |aeg=20. juuni 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |failitüüp=PDF |täpsustus=lk 4 (nr 42; 312) |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402182720/http://www.keila.ee/documents/179240/414159/tervik_0620.pdf/ef7d6d09-2e93-479e-a1bc-94e19dfdd8fd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rongiinfo">{{Netiviide |url=http://www.rongiinfo.xtreemhost.com/keila.html |pealkiri=Keila |väljaanne=rongiinfo.xtreemhost.com |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150413174450/http://www.rongiinfo.xtreemhost.com/keila.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raudteemuuseumhap">{{Netiviide |url=http://archive-ee-2014.com/ee/j/2014-01-06_3479625_2/Kontakt-laquo-Eesti-Raudteemuuseum-Haapsalus/ |pealkiri=Kontakt |väljaandja=[[Eesti Raudteemuuseum]] Haapsalus |aeg=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150416164238/http://archive-ee-2014.com/ee/j/2014-01-06_3479625_2/Kontakt-laquo-Eesti-Raudteemuuseum-Haapsalus/ |arhiivimisaeg=16. aprill 2015}}</ref> <ref name="Goodnews">{{Netiviide |url=http://www.goodnews.ee/elektriraudtee-kutsub-huvilisi-nimekonkursile |pealkiri=Elektriraudtee kutsub huvilisi nimekonkursile |väljaanne=GoodNews.ee |aeg=15. juuli 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Kegel">{{Netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url=http://tallinncity.postimees.ee/1286106/elektriraudtee-liinidel-soidavad-tanasest-esimesed-uued-rongid |pealkiri=Elektriraudtee liinidel sõidavad tänasest esimesed uued rongid |väljaanne=Postimees |aeg=1. juuli 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="sundliitmineERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/602160/riik-ei-saasta-keilat-sundliitmisest |pealkiri=Riik ei säästa Keilat sundliitmisest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. juuni 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="sundliitmineAP">{{Netiviide |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/06/neli-valda-paasevad-sundliitmisest |pealkiri=Neli valda pääsevad sundliitmisest |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=6. juuli 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Kohanimeraamat">Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop (2016). "[[Eesti kohanimeraamat]]". [[Eesti Keele Sihtasutus]]. ISBN 9789985796757. lk 182</ref> <ref name="Paldiski">{{Netiviide |url=http://www.paldiski.ee/index.php?id=10593 |pealkiri=Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost |väljaandja=Paldiski linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2016-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160929194607/http://paldiski.ee/index.php?id=10593 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ujula">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keilas-avati-tervisekeskuse-ujula.d?id=1575689 |pealkiri=Keilas avati tervisekeskuse ujula |väljaanne=Delfi |aeg=26. mai 2001 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140414015326/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keilas-avati-tervisekeskuse-ujula.d?id=1575689 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IA">{{Netiviide |url=http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/2/8/eesti_esimest_raudteed_kutsuti_apelsiniraudteeks |pealkiri=Eesti vanimat raudteed kutsuti apelsiniraudteeks |aeg=8. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |väljaanne=[[Imeline Ajalugu]] |arhiivimisaeg=2015-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150203214325/http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/2/8/eesti_esimest_raudteed_kutsuti_apelsiniraudteeks |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Hiireviu">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=520771.111897148,6574890.17464576,521413.734177183,6575212.17826668&LANG=1 |pealkiri=Looduskaitse ja Natura 2000 II |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keila1918">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/fotod-keila-aastal-1918.d?id=63956969 |pealkiri=FOTOD: Keila aastal 1918 |väljaanne=[[Keila Leht]] |väljaandja=Delfi |aeg=24. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413221157/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/fotod-keila-aastal-1918.d?id=63956969 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Johanna Lahesalu]]. ''Keila minevikust'', Tallinn, 1973. * Ed. Lahesalu. ''Vene revolutsiooni- ja saksa okupatsioonipäevilt Keilas'', Keila: E. Lahesalu, 1936. * Keila linnale vapp ja lipp. [[Uus Eesti]], 1. oktoober 1938, nr 269, lk 9. * [[Heino Gustavson]]. ''Keila'', Tallinn: Eesti Raamat, 1979. * [[Mati Mandel]]. ''Sõjalõpu sündmused Keila ümbruses'', Keila: Harju Muuseum, 1994. * [[Mati Mandel]]. ''Traagiline suvi 1941 Keilas'', Keila: Harjumaa Muuseum, 2001. * ''Keila enne ja nüüd''. Koostaja Marju Niinemaa. Keila: Harjumaa Muuseum, 2015. * [[Hillar Palamets]]. ''Pajatusi Keilast ja kaugemalt'', 2017, ISBN 9789949817818. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Keila}} * [https://www.keila.ee/ Koduleht] * [http://www.estonia360.ee/keila/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [https://www.youtube.com/watch?v=BE2GzqffMck Lühifilm "Keila – Eesti kauneim väikelinn"], autor [[Norman Tamkivi]] (2010). Kolmeminutiline [[video]]. * [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel156_40.html "Keila peidetud linnaruum"] Loodusesõber, 2/2002 * [http://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44441/Keila+linna+arengukava+aastani+2020.pdf "Keila linna arengukava aastani 2020"] Keila, 2010 * [https://pood.omniva.ee/et/margid-eestisse/300-standardmark-keila.html Eesti Posti postmark Keila vapiga (2016)] * [https://www.delfi.ee/artikkel/120348272/keila-erakordne-prugikakk-linnavalitsusel-oli-voimalus-elanikke-korgetest-prugihindadest-saasta-aga-nad-ei-teinud-seda "Keila erakordne prügikäkk. Linnavalitsusel oli võimalus elanikke kõrgetest prügihindades säästa aga nad ei teinud seda" Delfi, Tuuli Jõesaar, 08.01.2025] {{Harjumaa}} {{Eesti linnad}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Keila| ]] 3kf62bp6ntebocpjoel1cjnkcyytujl 7157625 7157623 2026-05-20T09:53:05Z ~2026-30199-00 229874 7157625 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit [[Kegel (aadlisuguvõsa)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keila (täpsustus)]].}} {{EestiAsula | nimi = Keila | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Keila kirik 15-03-2012.jpg | foto2a = Keila kultuurikeskus.jpg | foto2b = Keila jaamahoone03.jpg | foto3a = Harju KEKi peahoone 03.jpg | foto4a = Keila View, Summer 2010.jpg <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Ülevalt alla, vasakult paremale: [[Keila kirik]], [[Keila kultuurikeskus]], [[Keila raudteejaam]], [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]], vaade Keilale õhust.<hr> }} | lipp = Flag of Keila.svg | lipu_link = [[Keila lipp]] | vapp = Keila vapp.svg | vapi_link = [[Keila vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Harju |osm=pind}} '''Keila''' on [[linn]] ja [[omavalitsusüksus]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] lääneosas [[Keila jõgi|Keila jõe]] ääres, [[Tallinn]]ast 25&nbsp;km edelas. Keila piirneb kirdenurgast [[Harku vald|Harku valla]] [[Kumna]] külaga, idas [[Saue vald|Saue valla]] [[Valingu]] külaga, lõunas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju valla]] [[Ohtu]] ja [[Kulna]] külaga, lõunas ja läänes Lääne-Harju valla [[Niitvälja]] külaga ning põhjas Lääne-Harju valla [[Valkse]] ja [[Tõmmiku]] külaga. Keila idapiir kulgeb valdavalt mööda Keila jõge.<ref name="jõekaart" /> Keila pindala on 11,25&nbsp;km²<ref name="Keilatutvustus"/> ja elanike arv 2016. aasta alguse seisuga oli 9577.<ref name="stati1" /> Linn on elanike arvult [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Tallinn]]a ja [[Maardu]] järel kolmas. Keilat (''Keikæl'') on kirjalikes allikates esmamainitud 1241. aastal kümne [[adramaa]] suuruse külana.<ref name="giid"/> Hiliskeskaegses Eestis oli Keila üks viieteistkümnest linnaprivileegideta [[alev]]ist.<ref name="selart"/> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai see tugevalt kannatada ning pärast sõda jäi Keilasse vaid kirikuküla.<ref name="Nurger"/> 1925. aastal sai Keilast alev ja 1. mail 1938 jõustunud [[Linnaseadus]]ega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus]. Riigi Teataja nr 43, 27. aprill 1938</ref> [[kolmanda astme linn]].<ref name="KeilaAjalugu"/> Keila oli keskajal lähipiirkonna põllumajanduslik keskus. 20. sajandi algul arenes seal tekstiilitööstus ning Nõukogude ajal üldine tööstustootmine. Tänapäeval on suurimad tööandjad [[Harju Elekter]] AS, [[Ensto Ensek]] AS ja [[Prysmian Group Baltcs]]. Tähelepanuväärseks hooneks võib pidada [[Keila kirik]]ut, mis on [[Harjumaa]] suurim [[Keskaeg Eestis|keskaegne]] maakirik<ref name="arhit20"/> ja mille [[kirikutorn]] on [[Põhja-Eesti]] maakirikute seas üks kõrgemaid (50 meetrit).<ref name="aarma"/> Keilas asus [[Keila vasallilinnus|vasallilinnus]], millest on tänapäeval alles ainult varemed. Linnusega oli seotud [[Keila mõis]], mis kujunes üheks tähtsamaks [[Liivi ordu]] tugipunktiks Tallinna ümbruses.<ref name="raid200"/> Alates 1989. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Harjumaa Muuseum]]. Linna läbib elektrifitseeritud [[Tallinna–Keila raudtee]]liin, mis hargneb seal [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiski]] ja [[Keila–Turba raudteelõik|Turba]] liiniks. [[Keila raudteejaam|Raudteejaam]] ise pärineb 1870. aastast ja see on mänginud olulist rolli linna arengus. == Nimi == Keilat on [[Taani hindamisraamat]]us 1241 mainitud kujul ''Keikæl'' (see kõlas arvatavasti nagu "Keikälä" või "Keikala"). Nüüdseks on nimi lühenenud. Soomes on tänapäevalgi kohanimed "[[Käikkälä]]" ja "[[Keikkala]]".<ref>[[Endel Varep]]. Keila. – Harju rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, lk 351</ref><ref name="Gustavson"/><ref name=Kohanimeraamat /> Nime tähendus pole selge. [[Soome keel]]e läänemurdeis tähendab ''käikäle'' või ''käikälä'' tükki või osa. Nime aluseks või vahendajaks võib olla ka algupäralt selgusetu isikunimi.<ref name=Kohanimeraamat/> Saksa keeles on Keila nimi olnud ''Kegel'', vene keeles ''Кегель''. Selle nime järgi sai ka Keilat läbinud raudtee hüüdnimeks "keeglirada" (saksa keeles "Kegelbahn").<ref name="rongiinfo" /><ref name="raudteemuuseumhap" /> Esimene Eestisse jõudnud [[elektrirong]] [[Stadler FLIRT]] sai Keila raudteejaama ajaloolise nime järgi<ref name="Goodnews" /> nimeks Kegel.<ref name="Kegel" /> == Ajalugu == {{Vaata|Keila ajalugu}} [[Pilt:Keila Jõepargi kultusekivi Orjakivi.jpg|pisi|[[Kultusekivi]] [[Jõepark|Jõepargis]]]] === Esiaeg ja muinasaja küla === Keila territooriumilt leitud seni vanimaks esemeks on [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat|2. aastatuhandest eKr]] pärit kivikirves, mis tuli välja vundamendiaugu kaevamisel 1930. aastal, jõest umbes 200&nbsp;m kaugusel. Samast kohast leiti ka luid ja süsi.<ref name="Nurger"/> Muinasaja vanimaks säilinud mälestiseks on [[Jõepark|Keila Jõepargi]] territooriumil asuv [[Keila Jõepargi Orjakivi|Orjakivina]] tuntud [[kultuskivi]] hiljemalt 1. aastatuhandest, millesse on uuristatud lohukesed.<ref name="Gustavson"/> 1912. aastal leiti põllu kündmisel Keila jõe lähedusest (tänapäeval raudteeülekäigukoha juures) [[Keila aardeleid|aardeleid]], kuhu kuulusid [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]ist pärit pronks- ja [[Hõbemünt|hõbemündid]].<ref name="Nurger"/> Keila maa-alal asus küla juba [[muinasaeg|muinasajal]]. Asustuse jälgi on leitud peamiselt Keila jõe äärselt alalt, mida tänapäeval läbib raudteetamm. Arheoloogilistel [[proovikaevamised|proovikaevamistel]] on sealt leitud potikilde ja söestunud luid, mille järgi on oletatud, et küla eksisteeris seal 10.–15. sajandil.<ref name="Nurger"/> 1241. aastal on [[Keila küla]] (''Keikæl'') esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us,<ref name="giid"/> kus küla suuruseks oli märgitud kümme [[adramaa]]d.<ref name="Gustavson"/> [[13. sajand]]i algul kuulus Keila ala [[Revala]] maakonda ''[[Vomentaga|Vomentakœ]]'' [[muinaskihelkond]]a, mille nime on tõlgendatud Võhmatagusena.<ref name=Kohanimeraamat/> === Asula keskajal === [[Pilt:Keila kiriku torn.JPG|pisi|vasakul|[[Keila kirik]]u torn on Eesti maakirikute seas üks kõrgemaid]] 13. sajandi esimesel poolel rajati Keilasse [[Kirik (pühakoda)|kirik]] (arvatavalt puidust).<ref name="Gustavson"/> Sama sajandi lõpus valmis avar nelinurkne [[kabel]], kuid pikihoone ehitati arvatavasti [[14. sajand]]i esimesel poolel. 1452. aastal läks [[Keila kirik]] [[Tallinna Toomkirik]]u alluvuselt [[Tallinna komtuurkond|Tallinna Komtuurkonna]] alluvusse, mis tõi kaasa suured ümberehitused. 15.–16. sajandil oli Keila kirik üsna jõukal järjel ja seal oli neli altarit.<ref name="eelk"/> [[Pilt:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|pisi|[[Keila vasallilinnus]]e varemed]] 1350. aastal või veidi varem rajas [[Kegel (aadlisuguvõsa)|Kegelite suguvõsa]] Keila jõesaarele mõisa, kuhu kuulus 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis [[Liivi ordu]] mõisa Arndt Kallelt ja hakkas 1470. aastatel mõisa väikelinnuseks ümber ehitama.<ref name="Linnus"/> [[15. sajand|15]].–[[16. sajand]]il moodustus Keila kohale [[linnakodanik|kodanike]], [[bürgermeister|bürgermeistri]] ja [[gild]]iga alev, kuhu kuulusid kindlustatud ordumõis ja selle lähedal olev küla, kivist [[vesiveski]] (vabade möldritega), kirik ja selle lähedal asuv ligi 20 elamuga<ref group="m">"Keikæl. Kegel. Keila" andmetel oli tegemist kivihoonetega, "Eesti arhitektuur" räägib puumajadest.</ref> küla, kõrvalhoonete ja viie [[kõrts]]iga (pruulimisõigusega majapidamised).<ref name="Nurger"/> [[Käsitööline|Käsitöölised]] koondusid mitte ainult linnadesse, vaid ka alevitesse. Nii näiteks olid 16. sajandi esimesel poolel Keilas ametis [[pagar]], [[rätsep]], [[kingsepp]], [[köösner]], [[kangur]], [[sepp]] ja [[puusepp]].<ref name="selart230"/> Moskva väed põletasid ordumõisa maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal. Alevi hävitasid poolakad 1567. aastal, mille järel oli Keila paar sajandit väike kirikuküla.<ref name="Nurger"/> Liivi sõja ajal, täpsemalt 1558. aastal, rüüstati ja purustati ka kirik. Selle taastamine lõpetati 1596. aastaks.<ref name="eelk"/> === Uusaeg ja uusim aeg === Rootsi ajal taastati ordumõis.<ref name="Linnus"/> [[Keila kirikuaed|Kirikuaias]] olevad mitu 17. sajandist pärit talupoegade [[rõngasrist]]i viitavad ka selle aja talupoegade heale elujärjele.<ref name="eelk" /> 1700. aasta oktoobris liikus [[Rootsi]] sõjavägi kuningas [[Karl XII]] juhtimisel [[Pärnu]]st Tallinna kaudu [[Narva]] alla. [[Märjamaa]]lt oleks ka otsemini Tallinna pääsenud, kuid vägi keeras [[Nissi]] peale ja sealt Keila kaudu Tallinna. Põiked peasuunalt kõrvale tingis asjaolu, et oli vaja täiendada [[moonavoor]]e.<ref name="raid136"/> Tugevaid kahjustusi sai vasallilinnus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (umbes 1710) ja 1750. aastatel jäeti see maha. Üksikuid linnuseruume kasutati küll veel keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> 18. sajandil sai [[postimaantee]]ks Keilat läbinud ajalooline Tallinn–Haapsalu tee (vaata [[Tallinna–Haapsalu postimaantee]]), mille algusaja võib oletatavasti paigutada 13. sajandi esimesse poolde.<ref name="raid200"/> Postiühendus loodi 1739. aastal, kuid suleti juba 1743. Tallinna ja Haapsalu vahelise tee postijaamad, sealhulgas Keila postijaam, taasavati 1783. aastal. 1799–1804 veeti trassil ka reisijaid.<ref name="selli30"/> 1865. aastal otsustati jätta suurte kulutuste pärast Keilasse spetsiaalsed postijaamahooned ehitamata.<ref name="selli38"/> Keila vasallilinnuse kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist mõisa härrastemaja. Selle asemele ehitati aga umbes 1802. aastal uus peahoone, mis arhitektuuriliselt jäi teiste kihelkonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikuks.<ref name="Nurger"/> Tänapäevase välimuse sai [[Keila kirik]] 1851. aastal (roosaken, torni kaarmotiivid, peaportaali raamistamine sammastega jm) ning kiriku sees lõppesid viimased suuremad ehitustööd 1939.<ref name="eelk" /> 18. ja 19. sajandil muutus Keila ilme üsna vähe. Pööre saabus [[Balti raudtee]] valmimisega 1870. aastal, mis oli esimene Eestis asunud raudtee ja ühendas omavahel Paldiski, Tallinna ja Narva linnasid Peterburiga. Samuti mõjus asula kasvule soodsalt 1896. aastal alanud mõisamaa müümine ehituskruntideks.<ref name="Gustavson"/> [[Pilt:LutherKeilapostcard croped.jpg|pisi|püsti|Hävitatud [[Martin Lutheri mälestusmärk (Keila)|Martin Lutheri mälestusmärk]], mis asus Keila lähedal Kumna mõisa maadel]] Koos raudtee väljaehitamisega ühendati kõik [[raudteejaam]]ad [[Telegraafiside|telegraafiliiniga]]. Nii sai Keila esimese telegraafiühenduse 1870. aastal.<ref name="arjakas"/> 1897. aastal sai Keila telefoniühenduse Tallinnaga.<ref name="Gustavson"/> Panganduse ajalugu Keilas sai alguse 1899. aastal hoiukassa avamisega.<ref name="Gustavson"/> [[Keila–Haapsalu raudtee|Raudteeliin Keila ja Haapsalu vahel]] valmis alles 1905. Nõnda oli Keila jaam oluline peatuspaik Haapsallu suunduvatele puhkajatele ning pakkus kohalikele tööd hobutranspordi korraldamisel Keila ja Haapsalu vahel.<ref name="IA" /> Keila all peeti lahinguid nii [[Keila lahing (1918)|esimeses]] kui ka [[Keila lahing (1944)|teises]] ilmasõjas. 23. veebruaril 1918 kohtusid Keila mõisa maadel lahingus punakaartlaste ja sakslaste väeüksused.<ref name="Keila1918" /> ==== Keila alev ==== 1925. aastal sai Keila aleviõigused.<ref name="KeilaAjalugu"/> Postijaamad tegutsesid mõningail määral 1920.–1930. aastail neis paikades, kus puudusid bussiliinid.<ref name="selli38"/> 1924. aastal avati hobusepostijaam<ref name="side1927"/> ka Keilas, kuid bussiliikluse tormiline areng 1930. aastail viis Eestis postijaamade sulgemiseni.<ref name="selli121"/> Keilas tegutses [[Keila põllumeeste konvent]]. <gallery> Keila jaamahoone02.jpg|Keila jaamahoone Keila jaam.jpg|Raudteejaam nõukogude ajal Keila jaama elamu02.jpg|Elamu raudteejaama territooriumil Keila raudteejaama veetorn02.jpg|Veetorn raudteejaamas </gallery> ==== Keila linnana ==== [[19. aprill]]il 1938 võeti Eestis vastu uus [[linnaseadus]], millega muudeti [[linn]]adeks kõik Eesti alevid (v.a [[Võõpsu]]) ja Keilast sai [[Kolmanda astme linn|kolmanda järgu linn]], kuna seal oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt – 1. mai 1938 seisuga oli Keilas 1114 elanikku. Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus [[13. mai]]l 1938.<ref name="linn"/> Oktoobris 1939 valiti linnavolikogu. Kandidaate oli 18, saadikukohti 12. Osavõtt valimistest oli toona koguni 89,1%. 1944. aasta 23. septembril [[Keila lahing (1944)|toimus võitlus]] Eesti üksuste ja Punaarmee 72. laskurdiviisi kiiresti edasiliikuva motoriseeritud eelsalga vahel. 1941. ja 1949. aastal oli Keila raudteejaam üheks sõlmjaamaks, kuhu koondati arreteeritud inimesed ja paigutati nad jaamas seisvatesse loomavagunitesse. Vahistamised toimusid valdavalt öösiti ja ühte rongitäit komplekteeriti paar ööpäeva. Jaamast saadeti inimesed Siberisse [[küüditamine|asumisele]]. Küüditatute mälestuseks on jaama territooriumil mälestustahvliga kivi.<ref name="Nurger"/> Aastatel 1950–1962 oli Keila linn [[Keila rajoon]]i (tänapäeva Harju maakonna lääneosa) keskus.<ref name="eha"/> Juulis 1958 jõudis Keilasse elektriraudtee<ref name="Gustavson"/>, mis pikenes [[Klooga raudteejaam|Kloogani]] sama aasta detsembris ja 1965. aastal pikendati elektriraudteed ka [[Vasalemma raudteejaam|Vasalemmani]]. Nüüdisajal on linnal elektrirongide näol hea ühendus Tallinnaga. [[Pilt:Keila ajalugu 05.jpg|pisi|Nõukogude Liidu tankipolgust alles jäänud hooned 1990. aastatel. Vasakul haigla, paremal Rõõmu kaubamaja.]] Nõukogude ajal paiknes Keila linna territooriumil [[228. tankipolk]], mille garaažides oli 1990. aasta novembris 94 [[tank]]i [[T-72]]. Väeosa üleandmine toimus Keilas 1994. aasta 25. augustil.<ref>[https://web.archive.org/web/20240908082608/https://keila.ee/wp-content/uploads/2024/09/06.09.2024.pdf Keila Leht] 06.09.2024]</ref> Tankipolgu territooriumil töötas aastatel 1990–1991 [[Interliikumine|Interliikumise]] piraatraadiojaama [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] saatja.<ref name="Nurger"/><ref>[[Pekka Erelt]]: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/raadiohaal-keila-tankipolgust?id=69061539 Raadiohääl Keila tankipolgust] Eesti Ekspress, 17. august 2006.</ref> Nõukogude ajal kasvas linn jõudsalt. Linna äärde ehitati viiekorruseliste paneelmajade rajoon. Nende hulgas on ka kolm seitsmekorruselist korterelamut. Lisaks arenes välja Mudaaugu rajoon linna põhjaosas. Aastatel 1992–2017 asus Keilas [[Keila vald|Keila valla]] keskus, ehkki Keila linn ise Keila valda ei kuulunud. 1994. aastal valmis Mudaaugu elamupiirkonnas [[SOS-lasteküla]], millest sai esimene pere-tüüpi [[lastekodu]] Eestis.<ref name="Nurger"/> 1994–1996 oli [[Paldiski]] linn Keila linna koosseisus ühe Keila linnaosana, et seal saaks läbi viia kohaliku omavalitsuse valimisi.<ref name="Paldiski" /> See põhjustas hiljem aga pikaajalise kohtuvaidluse Keila ja Paldiski vahel, kuna viimane jättis Keila kanda ühe laenuvõla.<ref>Uwe Gnadenteich. [http://tallinncity.postimees.ee/894122/keila-ja-paldiski-kaivad-aastatetaguse-vola-parast-kohut "Keila ja Paldiski käivad aastatetaguse võla pärast kohut"]. Postimees, 2. juuli 2012</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140413230111/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/arvamus/erki-fels-paldiski-katlamaja-laenust-ehk-ukski-heategu-ei-jaa-karistuseta.d?id=65136768 "Erki Fels: Paldiski katlamaja laenust – ehk ükski heategu ei jää karistuseta"]. Eesti Elu, 19. oktoober 2012</ref> 2001. aastal valmis [[Keila tervisekeskus]].<ref name="Ujula" /> Linnaelanike sportimisvõimalusi on parandanud ka Keila terviseradade valmimine. 2012. aastal alustati ühinemisläbirääkimisi [[Keila vald|Keila vallaga]].<ref>[http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila-vald/elu/keila-vallajuhid-loodavad-linna-ja-valla-uhinemise-eeloleva-aasta-jooksul-ellu-viia.d?id=68140697 Keila vallajuhid loodavad linna ja valla ühinemise eeloleva aasta jooksul läbi viia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 3. märts 2014.</ref> Linnavolikogu lükkas juunis 2014 tagasi [[Saue vald|Saue valla]] ühinemisettepaneku.<ref name="Keilalehtt" /> 2016 pakuti välja ka Lääne-Harju valla idee, kuid Keila linn ning [[Vasalemma vald|Vasalemma]] ja [[Nõva vald|Nõva vallad]] ei olnud ühinemisest huvitatud ja hiljem loobus ka [[Padise vald]]. Seetõttu oli oodata ainult Keila valla ja Paldiski linna liitumist ning Keila linna jätkamist eraldiseisva haldusüksusena.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/9d02f446-7116-42b5-8dd4-17b7222f6c1d/laane-harju-valla-moodustavad-ilmselt-paldiski-linn-ja-keila-vald "Lääne-Harju valla moodustavad ilmselt Paldiski linn ja Keila vald"] ERR, 21. detsember 2016.</ref> [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i raames plaaniti Keila linn sundliita Paldiski linna ja Keila, Padise ning Vasalemma vallaga.<ref name="sundliitmineERR" /> 6. juulil 2017 otsustas valitsus aga, et Keila linna Lääne-Harju vallaga ei sundliideta ning et ta jätkab eraldi omavalitsusena.<ref name="sundliitmineAP" /> == Loodus == [[Pilt:Surnumäe, Keila.jpg|pisi|Keila lääneosa maastik, [[Surnumäe]]]] Keila paikneb [[Harju lavamaa]]l. === Pinnamood === [[Pilt:Keila mägi.png|pisi|Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.<br/>Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45&nbsp;m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45&nbsp;m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m]] Suur osa Keilast paikneb [[Keila mägi|Keila mäel]],<ref name="Gustavson"/> mis on [[voor]]t meenutav [[paas|paest]] tuumikuga enam-vähem tasase harjaga loode-kagusuunaline [[kõrgendik]],<ref name="varep120"/> mille loodeots on [[Valkse]] külas.<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> Selle ja kogu ümbruskonna kõrgeim looduslik punkt [[absoluutne kõrgus|absoluutse kõrgusega]] veidi üle 48&nbsp;m on linna loodeosas.<ref name="Maa-amet-1961"/> Selle punkti vahetus läheduses paikneb tehisküngas, mille absoluutne kõrgus on ligi 56&nbsp;m.<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> Linna lõunaosa asub kõrgendiku laugjal nõlval<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> ja idaosa paikneb Keila jõe tasastel kallastel.<ref name="Gustavson"/> Linna lääneosa on madalamal tasandikul, millele on tekkinud [[Niitvälja soo]].<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Keila lademe tüüppaljand Keilas.jpg|pisi|vasakul|[[Keila lade]]me tüüppaljand [[Keila paemurd|Keila paemurrus]]]] Keila asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i äärealal. [[Kristalsed kivimid|Kristalse]] [[Aluskord|aluskorra]] pealispind asub Keila kohal 150–180 meetrit allpool merepinda.<ref name="roomus26"/> Keila ala kerkis merest umbes 8000 aastat tagasi.<ref name="Gustavson"/> Keila alune kohati maapinnani ulatuv [[paekivi]] kuulub [[Keila lade]]messe. [[Keila paemurd|Keila paemurrus]] asuval [[tüüppaljand]]il paljandub vaid kolmemeetrine sein lademe keskmisest osast.<ref name="loodusajakiri"/> Linna järgi on nime saanud nii Keila lade<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila%20lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> kui ka Keila kihistu, viimase asemel soovitatakse aga kasutada laiematähenduslikku [[Kahula kihistu]]t.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> Keila põhjaservas Keila jõe orus [[avamusala|avanduvad]] ka [[Haljala lade|Haljala]] ja [[Kukruse lade]].<ref name="h1tK3" /> [[Kvaternaarisetted|Kvaternaarisetetest]] kattekiht ([[paerähk]]ne [[liivsavi]]) on Keila linnas õhuke (0–3&nbsp;m).<ref name="loodus8"/> Keila mägi on üks ümbruskonna paekivikõrgustikest, mida algselt peeti [[korallriff]]ideks, seejärel [[bioherm]]ideks, uuemal ajal arvatakse aga, et need on lihtsalt lubjarikka [[muda]] kuhjatised, ehkki neist on leitud koralli ''Cyathocystis rhizophora'' jäänuseid ja on võimalik, et need moodustavad seal rifisarnaseid struktuure.<ref>Keila Stage L. Hints & T. Meidla Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref> Liivase ja [[kruus]]ase pinnasega kõrgendikud on endised [[rannavall]]id, mis tekkisid [[Antsülusjärv]]e kallastele 8000–9500 aastat tagasi.<ref name="loodusajakiri"/> === Kliima === [[Pilt:Keila View, Summer 2010.jpg|pisi|Keila õhust]] Selles peatükis on kasutatud [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi]] (EMHI) Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmeid, mis asub Keilast linnulennult ligi 14&nbsp;km kaugusel.<ref group="m">Mõõdetud Maa-ameti kaardirakenduselt X-GIS.</ref> Keila hüdromeetriajaamas mõõdetud [[sademed|sademete]] ja [[õhutemperatuur]]ide andmed pole avalikud ning seal on õhutemperatuure registreeritud alles 2007. aastast.<ref group="m">Andmed pärinevad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist.</ref> Perioodil 1981–2010 oli Harku jaamas mõõdetud [[aasta keskmine õhutemperatuur]] 5,9&nbsp;°C (Eesti keskmine samal ajal vahemikus 4,9–7,1&nbsp;°C). Registreeritud õhu absoluutne maksimumtemperatuur oli +34,3&nbsp;°C ja miinimumtemperatuur −31,4&nbsp;°C. Veebruari keskmine minimaalne õhutemperatuur oli −7,1&nbsp;°C ja juuli keskmine maksimaalne õhutemperatuur oli +21,9&nbsp;°C.<ref name="emhi1"/> [[Aasta keskmine sademete hulk]] nimetatud perioodil on olnud 704&nbsp;mm, Eestis samal ajal vahemikus 578–766&nbsp;mm. Maksimaalne ööpäevas registreeritud sademete hulk 78,3&nbsp;mm.<ref name="emhi2"/> [[Suhteline õhuniiskus]] on aasta jooksul keskmiselt 81%.<ref name="ohuniiskus"/> Keskmine tuule kiirus perioodil 1981–2010 oli 3,5&nbsp;m/s, maksimaalne aga 28&nbsp;m/s (101&nbsp;km/h).<ref name="emhi3"/> Päikesepaistet esines aastas keskmiselt 1826 tundi (76 ööpäeva).<ref name="emhi4"/> === Veestik === [[Pilt:Keila maanteesild.jpg|pisi|vasakul|[[Keila jõgi]] ja vana maanteesild]] Keila idaosa asub [[Keila jõgi|Keila jõe]] kallastel. Keila jõge uuriti 1993. aastal kompleksselt mitmes lõigus, sealhulgas Keila kohal. [[Jõgi|Jõe]] laius oli Keilas 15&nbsp;m ja sügavus 0,3–0,6 (enamasti 0,5)&nbsp;m. Ligikaudne vooluhulk oli Keila linnas 1000 l/s. Kaldad olid Keilas osalt tasased ja osalt järsud. Jõepõhi oli Keilas [[kruus]]ane-kivine, paiguti pealt [[muda]]stunud. Jõe aasta üldvooluhulgast Keila linna kohal moodustab lumesulamisvesi 33%, [[vihmavesi]] 32% ja [[põhjavesi]] 35%.<ref name="Järvekülg"/> Linnaga piirnevast jõelõigust on püütud [[jõesilm]]u, [[haug]]i, [[angerjas|angerjat]], [[särg]]e, [[turb]]a ja [[roosärg]]e, harva ka [[lõhe]]t ja [[vimb]]a.<ref name="Järvekülg"/> [[Tõllaauk|Tõllaaugu]] lähedal paikneb Keila jõe lahknemiskoht, moodustades jõe parem- ja vasakpoolse haru. Ühinemiskoht asub [[Linnuse tänav (Keila)|Linnuse tänava]] silla lähedal.<ref name="haru"/> Harude vahele jääb [[Keila jõesaar|Jõesaar]]. Alates 1955. aastast on [[maaparandus]]likel eesmärkidel koostatud kaks Keila jõe süvendamise projekti Tallinna–Paldiski maantee sillast ülesvoolu kuni Tallinna–Pärnu maantee sillani. 1960. aastatel tehtud Keila jõe parempoolse haru süvendamine tõi kaasa vasakpoolse haru veetaseme alanemise. Linnuse tänava sild likvideeriti ning asendati [[pinnas]]est valliga, mis muutis vasaku haru umbseks ja veevool peatus.<ref name="haru"/> 1980. aastate uuringud on välja selgitanud, et Keila jõe parempoolse haru põhi on kohati sügavamaks kaevatud, mistõttu vasakpoolne jõe säng jäi kuivale.<ref name="haru"/> Selle tulemusel [[Supluskoht|supluskohad]] hävinesid.<ref name="jõesaar22"/> [[Pilt:Loigu keerdkadakas.jpg|pisi|püsti|Kaitsealune [[Loigu keerdkadakas]] Keila lääneosas]] 2012. aastal taasavati Keila jõe vasakharu ning taastati vee läbivool. Kuna puhastus- ja süvendustöid tehti kuni [[paekivi]]ni, siis jääb see jõeharu ikkagi suvel peaaegu kuivaks, sest paremharu on süvendatud tunduvalt rohkem.<ref name="jõesaar22"/> === Taimed === Endisel [[Keila jõesaar|Keila jõe saarel]] asub looduskaitse all olev [[Jõepark]]. Teised linna tähtsamad pargid on endise kalmistu kohal asuv [[Keskpark (Keila)|Keskpark]] ja muinsuskaitse all oleva [[Keila algkooli hoone]] taga asub Männik. Linna lääneosas asub Keila mäe lõunanõlval [[Keila tammik]]. Linna piiril kahe raudteeharu vahel ([[Kulna]] küla territooriumil) kasvab looduskaitse all olev [[Liivaaugu tamm]].<ref name="tamm"/> Teine looduskaitse all olev [[põlispuu]] on 150 aasta vanune [[Loigu keerdkadakas]].<ref name="loodusajakiri"/> [[File:Keila keskpark 1.jpg|thumb|vasakul|Keila Keskpargi kastaniallee]] Linna lääneosa soodes ja niitudel on looduskaitse all olevate taimeliikide kasvupaikasid. [[Käpalised|Käpalistest]] kasvavad Keilas [[balti sõrmkäpp]], [[hall käpp]], [[harilik käoraamat]], [[kahelehine käokeel]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kaunis kuldking]], [[kuradi-sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[pruunikas pesajuur]], [[rohekas käokeel]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[suur käopõll]], [[soo-neiuvaip]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]]. Looduskaitsealustest taimedest on veel esindatud [[eesti soojumikas]], [[harilik porss]], [[põõsasmaran]], [[kuninga-kuuskjalg]], [[kõrge kannike]], [[püst-linalehik]], [[sile tondipea]]<ref name="keskkonnainfo"/> [[paas-kolmissõnajalg]] ja [[harilik ungrukold]].<ref name="Natura" /> <gallery> Liivaaugu tamm.jpg|Kaitsealune [[Liivaaugu tamm]], mille tüve ümbermõõt on seitse meetrit<ref name="tamm"/> Loopealne Keilas 18-06-2012.jpg|Looniit Loode-Keilas Kuusk Keila-Paldiski rdt ääres.jpg|Kuusk Keila-Paldiski raudtee läheduses Pinus nigra Keila.jpg|[[Must mänd]] [[Keila Tervisekeskus]]e ees </gallery> === Loomastik === [[Pilt:Myotis daubentonii.jpg|pisi|[[Veelendlane]]]] [[Keila linnavalitsus]]e tellimusel on spetsialistid uurinud Keila [[park]]ides elunevaid [[nahkhiir]]i. [[Keila kirikuaed|Kirikuaias]] ja Keskpargis oli ainsaks kohatud [[Liik (bioloogia)|liigiks]] [[põhja-nahkhiir]]. Kõige väärtuslikumaks elupaigaks kolmest külastatud pargist osutus [[Jõepark]], kus põhja-nahkhiirele lisandusid [[veelendlane]] ja [[suurvidevlane]]. Veelendlase elupaigad on tihedalt seotud [[veekogu]]dega ja neid võibki näha suvel lendamas vastavatud jõeharu ning [[Keila jõgi|jõe]] kohal. Eesti oludes on aga kõige haruldasem vaid paiguti Eestis levinud suurvidevlane, kes on ühtlasi suurim Eestis elavatest nahkhiirtest.<ref name="nahk"/> Kõik kolm liiki on Eestis [[looduskaitse]] all, kuuludes [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]]. Keila lääneosa on [[hiireviu]] elupaigaks.<ref name="Hiireviu" /> == Planeering == Keila linna territooriumi pindala on 11,25&nbsp;km², millest ligi pool on tiheasustusega ning ülejäänud ala moodustavad peamiselt [[mets]]ad, [[soo]]d ja looduslikud [[heinamaa]]d. Raudteest lõuna poole jääv Keila osa on valdavalt eramutega [[aedlinn]], põhjapoolne aga korruselamutega linnaosa. Linna maa-alal on ka kolm suuremat [[park]]i: Keskpark, [[Jõepark]], [[Männik (Keila)|Männik]].<ref name="Keilatutvustus"/> === Üldplaneering === Linna esimene [[Üldplaneering|generaalplaan]] valmis 1957, järgmine 1967 (arhitekt [[Elva Kilps]]). [[Elamuehitus]] kandus [[Tallinna-Paldiski maantee|Uus-Paldiski maantee]] ja [[Paldiski maantee (Keila)|Paldiski maantee]] ning Põhja-Luha ja Piiri tänava kvartalisse. Uus generaalplaan aastast 1987 ([[arhitekt]] [[Tiina Nigul]]) nägi ette linna laiendamise Tammiku ja [[Niitvälja]] aladele.<ref name="arhit20"/> 2002. aastal koostatud Keila linna [[üldplaneering]] (autorid [[Toomas Paaver]], [[Oliver Alver]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]) seadis rõhu [[linnaruum]]ile, jäädes traditsioonilise üldplaneeringuga võrreldes muudes valdkondades käsitluselt vähem põhjalikuks.<ref name="plan"/> == Arhitektuur == Keilas on kaks linnakeskust: 13. sajandil asustatud [[Keila mägi]] ja teine, [[raudteejaam]]aga seotud [[uusasula]], mis tekkis 1870. aastal. Mõlemad väljakud on praegugi dominantideks. Keskväljaku-äärsetest hoonetest kõige vanem ja väärtuslikum on põlistest puudest ümbritsetud [[Keila kirik]] koos 6 [[kabel]]i ja [[Keila kirikuaed|kirikuaiaga]]. Teised hooned Keskväljaku ääres asuvad kirikust eemal, võimaldades kirikul jääda dominandiks.<ref name="erit"/> Keila keskosa kui kesklinna miljööväärtusliku ala kohta koostas [[kunstiajaloolane]] [[Silvi Lindmaa-Pihlak]] 1997. aastal aruande "Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud, arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele".<ref name="partei"/> [[Pilt:Harju KEKi peahoone 03.jpg|pisi|vasakul|[[Harju KEKi tehnotalituse hoone|2021. aasta alguses lammutatud Harju KEKi tehnotalituse hoone]]]] 1930. aastal valmis [[Keila algkooli hoone]] (Pargi tänav 2). See on riigis ainulaadne [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk. Sissepääsu kõrval vasakul asub [[marmortahvel]] aastaarvuga 1930 ja paremal marmortahvel tekstiga: "Austawaks mälestuseks Wabadussõjas langenuile ehitasid selle koolimaja Keila alew ja [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila wald]]".<ref name="wald"/> 1985. aastal valmis Keilas Paldiski mnt 21 arhitektide [[Ain Padrik]]u ja [[Rein Tomingas|Rein Tominga]] projekteeritud [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]]. [[Sisekujundus]]e autor on [[Rein Laur]]. [[Krista Kodres]]e hinnanguil on tegemist Eesti interjöörikujunduse esimese ''[[high-tech]]'''i [[idee]]de kontseptuaalse rakendusega. Ruumides on kõik kommunikatsioonid nähtavale jäetud.<ref name="kodres"/> Hoone valiti 1985. aastal Eesti parimaks ehitiseks.<ref name="uudis"/> Ehitis leidis tunnustust ka ([[NSVL|NSV Liidu]]) tasandil – III üleliidulisel arhitektuuriteoste konkurss-ülevaatusel pälvis ta II preemia.<ref name="kunst"/> Hoone lammutati 2021. aasta alguses.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91981153/jarjekordne-arhitektuuriparl-laheb-lammutamisele-auhinnatud-maja-pole-kellelegi-vaja "Järjekordne arhitektuuripärl läheb lammutamisele. Auhinnatud maja pole kellelegi vaja"]. Maaleht, 17. detsember 2020</ref> 1980. aastate lõpul jäi seisma Harju KEKi alustatud suure spordihoone ehitus, mis anti hiljem üle Keila linnale. Ehitus jätkus 2000. aastal. Keila tervisekeskuse hoone projekti autorid on arhitektid [[Ain Padrik]] ja [[Kristi Alamaa]]. Esialgu valmis [[ujula]]osa, mis avati mais 2001. Teise järguna avati sama aasta detsembris spordihall.<ref name="päike"/> Ehitis võitis konkursi "Terasehitis 2001".<ref name="teras"/> [[Pilt:Keila_Kultuurikeskus_talvel.jpg|pisi|vasakul|Keila kultuurikeskus. Valminud 1956. Foto aastast 2001]] === Stalinistlik rajoonikeskus === 1950. aastal muudeti Eestis [[Eesti haldusjaotus|haldusjaotust]] – senise 13 [[Maakond|maakonna]] asemele tekkis 39 [[Rajoon (NSVL)|rajooni]], sealhulgas [[Keila rajoon]].<ref name="atlas"/> Hoogsalt hakati rajoonikeskuseks saanud väikelinnadesse ehitama [[halduskeskus]]i.<ref name="kalm"/> Tollal [[arhitektuur]]is valitsenud [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik stiil]] eeldas, et rajoonikeskuse väljakuansambel kui [[nõukogude võim]]u [[sümbol]] pidi olema esinduslik kompositsiooniline tervik.<ref name="sada"/> [[Pilt:Keila ajalugu 19.jpg|pisi|[[Saluut (Keila)|Kino Saluut]], valmis 1952]] Keila peamised ühiskondlikud ehitised rühmitusid ümber keskväljaku. Nii kerkisidki 1952. aastal sinna 160 kohaga<ref name="kino160"/> kino [[Saluut (Keila)|Saluut]] (Keskväljak 10), 1956. aastal [[Keila kultuurimaja|kultuurimaja]] (Keskväljak 12),<ref name="kult"/> 1957. aastal<ref name="Gustavson"/> Keila Tarbijate Kooperatiivi kahekorruseline kaubamaja<ref name="kaubam"/> (Keskväljak 6) ja kultuurimaja vastas üle väljaku 1958. aastal rajooni [[EKP (NLKP)|partei]]- ja täitevkomitee hoone (Keskväljak 15).<ref name="partei"/> Iseloomulik oli, et hooneid ehitati korduvkasutusega [[Projekt (ehitus)|projekti]] järgi. Näiteks Keila kultuurimaja on arhitekt [[Arnold Matteus]]e [[Antsla]] kultuurimaja (projekt 1950) kordus<ref name="kalm"/> ja 1956. aastal projekteeritud parteikomitee hoone on sisuliselt identne [[Põlva]]sse ehitatud rajooni parteikomitee hoonega (autor [[Ilmar Laasi]]), ainult peegelpildis.<ref name="peegel"/> === Sillad === {{Vaata|Keila sillad}} Kuna [[Keila jõgi]] on Keila kandis madal ja paese põhjaga, siis sai juba kauges minevikus seda hõlpsasti ületada. Keilast üles- ja allavett on aga jõgi sügav ning ümbrus laialdaselt [[Soostumine|soostunud]], mis liiklust üksjagu takistab. Nii ongi juhtunud, et sealne iidne sillakoht on olnud [[asula]] tekkele määrava tähtsusega.<ref name="varep348"/> Esimese Keila jõge ületava kivisilla rajamise aeg pole teada. Küll olevat see aga hiljemalt 19. sajandi keskel olemas olnud, sest on dokumenteeritud juht, kus 1853. aastal olevat sild erakordselt kõrge [[suurvesi|suurvee]] tõttu avariiohtu sattunud.<ref name="matve"/> Rohkem on teada praeguse jalakäijate silla kohal asunud neljaavalise paevõlvsilla kohta, mis ehitati 1882. aastal. See oli 47,1&nbsp;m pikk ja [[sõidutee]] laiusega 4,1&nbsp;m. Üks silla [[võlv]] purustati teise maailmasõja ajal 1941. aastal ja sillati ajutise puittoestikuga.<ref name="rääsk"/> Sild lammutati jõe süvendustööde käigus 1960. aastate algul. 14.veebruaril 2023 avati samas kohas uus, jalakäijatele mõeldud ja nüüd Vesiveski nime kandev ühe-avaline terasest lihttalaga 27,6 meetri pikkune ja 4-meetri laiune sild. [[Pilt:Keila, sillaehitus.jpg|pisi|vasakul|Uue maanteesilla ehitamine 2015. aastal]] [[Fail:Keila raudteesild3.jpg|pisi|Keila raudteesild aprillis 2020]] [[Fail:Keila jalakaijate sild.jpg|alt=Keila jalakäijate sild|pisi|Keila jalakäijate sild. Valmis aastal 2019]] Mõisaaegset [[Keila jõesaar|Jõesaart]] kaunistasid mitmed kivisillad. Juba 1880. aastate lõpus mainitakse ajalooraamatutes Keila mõisa ilusaid kivisildu.<ref name="haru"/> Paekivist mitmeavaline [[võlvsild]] asus Keila jõel mõisa peahoone taga ja võimaldas otsepääsu teisele poole jõge jäävatesse mõisa valdustesse.<ref name="jõesaar22"/> Aastail 1960–1961, Keila jõe süvendamistööde käigus, sild lõhati.<ref name="jõesaar22"/> Samuti likvideeriti siis Jõesaarele viiv [[Linnuse tänav (Keila)|Linnuse tänava]] sild ning asendati pinnasest valliga.<ref name="haru"/> 2012. aastal, samaaegselt Keila jõe vasakharu puhastus- ja süvendustöödega, ehitati uus Linnuse tee sild. See on kuuemeetrise avaga [[raudbetoon]]ist talasild.<ref name="linnuse"/> Pärast Eesti ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[baaside leping]]u sõlmimist tekkis vajadus Keila ümbersõidutee järele.<ref name="baas"/> Seepärast projekteeriti 1940. aastal [[raudbetoonsild]] Kanama–Keila maanteele, mille ehitustööd algasid 1941. aastal. Ära jõuti teha parem [[kaldasammas]], kuid tööd katkesid sõja tõttu.<ref name="matve"/> 1950. aastal<ref name="matve"/> projekteeriti sild ümber viieavaliseks 52-meetriseks kahe [[jätkuvtala]]ga sillaks. Sild ehitati valmis 1956. aastal.<ref name="analüüs"/> 2015. aastal ehitati olemasoleva silla kõrvale uus sild, seejärel lammutati vana ja selle kohale rajati veel ka teine sild. Mõlemad uued raudbetoonsillad on kolmeavalised ja nende pikkus on 47,3&nbsp;m.<ref name="harjuelu"/> Kahe [[teras]]est talakanduriga [[raudteesild]] Haapsalu–Tallinna raudteel üle Keila jõe valmis 1903. aastal. Sild oli kaheavaline ja üldpikkusega 37,8&nbsp;m. Sild on hiljem ümber ehitatud.<ref name="rääsk"/> Arvatavasti oli esialgne sild, mis rajati aastal 1870 koos [[raudtee]]ga, [[Puit|puidust]]. 2017. aasta kevadel valmis linna seitsmenda sillana jalakäijate sild mõisapargis.<ref name="gKrUc" /><ref name="XrlrT" /> 2019. aasta 4. septembril avati 32-meetrine jalakäijate sild ja 180-meetrine jalakäijate tee lõik, mis ühendab Ülejõe linnaosa Kesklinnaga. 2022. aasta sügisel avati Keila-Valingu raudteelõigu 2. peatee. Vana raudteesilla kõrvale ehitati uus sild rongiliikluse jaoks. Uus sild tõstab liikluse tõhusust ja lubab tipptunnil panna rohkem ronge liikuma.<ref>{{Netiviide|autor=Allar Viivik|url=https://www.harjuelu.ee/lahiaja-ehitused-raudteel-keila-jaam-uus-sild-ja-teine-tee-paaskulani/|pealkiri=Lähiaja ehitused raudteel: Keila jaam, uus sild ja teine tee Pääskülani|väljaanne=harjuelu.ee|aeg=18.03.2020|vaadatud=02.07.2022}}</ref> 14. veebruaril 2023 avati Vesiveski sild vana kollase jalakäijate silla kohal. == Rahvastik == === Rahvaarv === {| class="wikitable floatright" style="font-size: 90%; text-align: center;" |+Rahvaarv<ref name="EE"/> !Aasta !Rahvaarv !Märkused |- |1922||789|| |- |1929||924|| |- |1934||969<ref name="ee" />|| |- |1939||1172|| |- |1959||3032<br />3017<ref name="tea" />|| |- |1970||5574<br />5531<ref name="tea" />|| |- |1976||6554<ref name="ee" />|| |- |1979||7194<ref name="tea" />|| |- |1980||7549|| |- |1985||8731|| |- |1990||10&nbsp;205<br />10&nbsp;702<ref name="tea" />|| |- |2000||9049<br />9410<ref name="tea" />||<br/> rännet arvestades |- |2001||10 030<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2002||10 030<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2003||9399<br />9890<ref name="dia" />||<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2004||9760<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2005||9670<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2006||9590<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2007||9530<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2008||9590<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2009||9850<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2010||9430<ref name="ee" /><br />9960<ref name="dia" />||<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2011||10 030<ref name="dia" /><br />9806<ref name="ppe"/>||1. jaanuar, Statistikaamet<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2012||9891<ref name="dia" /><br />9811<ref name="tea" />||1. jaanuar, Statistikaamet<br />rännet arvestades |- |2013||9848<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2014||9751<ref name="stati1" />|| 1. jaanuar, Statistikaamet |- |2015||9758<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2016||9577<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2017||9695<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |} Keila on Harju maakonna linnade seas [[Tallinn]]a ja [[Maardu]] järel kolmandal kohal ning [[Eesti linnad#Eesti linnade loend|Eesti linnade seas]] 2015. aasta seisuga 15. kohal. === Rahvastiku ajalugu === Keila alal on olnud asustus juba muinasajast alates. 15.–16. sajandil arenes külast linnaprivileegideta alev, kus elasid peamiselt eestlased, sakslased ja rootslased. Säilinud Keila kiriku [[vöörmünder|vöörmündrite]] arveraamatu põhjal oli Keilas elanikke ligi 100.<ref name="selart"/> Liivi sõja ajal 1567. aastal hävitasid Poola väesalgad selle alevi ning paari järgmise sajandi jooksul oli Keila üsna hõredalt asustatud. Rahvastiku kasvu pärssisid ka [[katk]] (aastatel 1657 ja 1710), [[Suur nälg|näljahäda]] (1695) ja [[Põhjasõda]].<ref name="Nurger"/> 1697. aastast säilinud Keila plaanil on vaid mõned majad koos kiriku, mõisa ja kahe kõrtsiga. Oluline pööre saabus 1870. aastal, kui valmis Keilat läbiv [[Balti raudtee]], mis soodustas piirkonna majanduslikku arengut ja rahvastiku kasvu. Oluline oli ka mõisamaade müümine ehituskruntideks.<ref name="Nurger"/> [[Pilt:Keila palvemaja rahvas.jpg|pisi|vasakul|Keila palvemaja inimesed 20. sajandi algul]] Vahetult enne [[esimene maailmasõda|I maailmasõda]] elas Keilas ligi 800,<ref name="Gustavson"/> pärast sõda aga umbes 600 inimest.<ref name="Nurger"/> Pidev kasv jätkus kuni 1990. aastani, mil Keilas elas üle 10 000 inimese.<ref name="EE"/> Rahvaarvu kasvatas ka Keilas asunud Nõukogude tankipolk. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel hakkas Keila linna elanike arv kahaneva [[sündimus]]e ja [[väljaränne|väljarände]] tõttu vähenema ja 2000. aastaks langes see 1990. aasta tippajaga võrreldes ligi 11%. Järgmise kümne aasta jooksul pööras aga elanike arv taas tõusuteele ning 2011. aastal elas Statistikaameti andmetel Keilas 9806 inimest.<ref name="ppe"/> Linna [[asustustihedus]] on nüüdisajal 925,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Ligi pool Keila linna territooriumist on tihedamini asustatud, ülejäänud maa-alal on metsad, heinamaad ja sood.<ref name="Keilatutvustus"/> Keila [[loomulik iive]] on viimastel aastatel olnud positiivne, 2013. aastal sündis linnas 124 last ja suri 88 inimest. [[Ülalpeetavate määr]] oli 2013. aastal 50,3.<ref name="M12KQ" /> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Keila elanikkonnast [[eestlased|eestlasi]] 82,8%, [[venelased|venelasi]] 12,07%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,77%, [[soomlased|soomlasi]] 0,89%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,68% ja teisi rahvusi 1,79%.<ref name="stat2000"/> 2014. aasta alguse seisuga elas Keilas Statistikaameti andmetel 9751<ref name="stati1" /> ja [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel 9748 inimest{{lisa viide}}. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="OssYU" /> !colspan="2" |1979<ref name="WO8Db" /> !colspan="2" |1989<ref name="34Bue" /> !colspan="2" |2000<ref name="Duxmm" /> !colspan="2" |2011<ref name="sGUnu" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left" | [[eestlased]] | 4621 | 82,61 | 5573 | 77,47 | 7094 | 70,43 | 7773 | 82,80 | 8291 | 84,92 |- | style="text-align:left" | [[venelased]] | 673 | 12,03 | 1191 | 16,56 | 2177 | 21,61 | 1133 | 12,07 | 1078 | 11,04 |- | style="text-align:left" | [[ukrainlased]] | 79 | 1,41 | 116 | 1,61 | 299 | 2,97 | 166 | 1,77 | 139 | 1,42 |- | style="text-align:left" | [[soomlased]] | 88 | 1,57 | 105 | 1,46 | 115 | 1,14 | 84 | 0,89 | 56 | 0,57 |- | style="text-align:left" | [[valgevenelased]] | 40 | 0,72 | 60 | 0,83 | 111 | 1,10 | 64 | 0,68 | 53 | 0,54 |- | style="text-align:left" | [[leedulased]] | 20 | 0,36 | 23 | 0,32 | 24 | 0,24 | 23 | 0,24 | 24 | 0,25 |- | style="text-align:left" | [[poolakad]] | ... | ... | 8 | 0,11 | 14 | 0,14 | 10 | 0,11 | 8 | 0,08 |- | style="text-align:left" | [[tatarlased]] | ... | ... | 31 | 0,43 | 43 | 0,43 | 8 | 0,09 | 7 | 0,07 |- | style="text-align:left" | [[lätlased]] | 15 | 0,27 | 11 | 0,15 | 16 | 0,16 | 7 | 0,07 | 5 | 0,05 |- | style="text-align:left" | [[sakslased]] | ... | ... | 18 | 0,25 | 23 | 0,23 | 7 | 0,07 | 10 | 0,10 |- | style="text-align:left" | [[juudid]] | 6 | 0,11 | 5 | 0,07 | 13 | 0,13 | 1 | 0,01 | 1 | 0,01 |- | style="text-align:left" | muud | 32 | 0,57 | 53 | 0,74 | 143 | 1,42 | 112 | 1,19 | 91 | 0,93 |- ! Kokku ! 5594 ! 100 ! 7194 ! 100 ! 10072 ! 100 ! 9388 ! 100 ! 9763 ! 100 |} == Liiklus == [[Fail:Keila raudteejaama perroon.jpg|vasakul|pisi|Keila raudteejaama ooteplatvormid, vaade Tallinna poole]] [[Maantee]]dest läbivad linna [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Keila–Haapsalu maantee]], [[Keila–Ääsmäe tee]] ja [[Keila–Ohtu tee]]. [[Tallinna–Keila raudtee]] hargneb Keilas [[Keila–Turba raudteelõik|Turba]] ja [[Keila–Paldiski raudtee|Paldiski]] suunas. Keila siseselt liiguvad bussiliinid K11, K12, K13 ja K14.<ref name="sOCRY" /><ref>{{Netiviide|url=https://hansabuss.ee/liinireisid/keila-linnaliinid/|pealkiri=Keila linnaliinid}}</ref> == Majandus == [[Pilt:Keila linnavaade.JPG|pisi|Keila linn]] [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Keila mõis]] lähipiirkonna [[põllumajandus]]lik keskus. Lisaks põlluharimisele tegeleti mõisas 17. sajandi lõpus kalkunikasvatusega, 19. ja 20. sajandi vahetusel peeti friisi tõugu [[veis]]eid ja itaalia tõugu [[kana|kanu]]. [[Keila kirikumõis]]as tegeleti peamiselt [[mesindus]]ega.<ref name="Gustavson"/> 16. sajandil vabadele möldritele renditud mõisa [[vesiveski]] tegutses kuni 1940. aastateni. Veski [[pais]] purustati 1941. aastal, kuid veski töötas veel mõned aastad abimootoriga.<ref name="Nurger"/> Keskajast on olemas andmed Keilas tegutsevate kõrtside kohta (enne Liivi sõda tegutses viis kõrtsi<ref name="Nurger"/>). Mõisa pruulikoda rajati 1694. aastal, mille asemele ehitati 19. sajandil väike õllevabrik (hävis põlengus 1904. aastal), kus valmistati ka karastusjooke. Tänapäeval seisavad Keila jõe lähedal mõisa piiritusetehase varemed, mis töötas lühikest aega aastatel 1888–1896.<ref name="Gustavson"/> Keilas toodetakse taas õlut alates 2014. aastast, kui alustas tööd käsitööõlut valmistav OÜ Lehe Pruulikoda.<ref name="ZfsmO" /> 20. sajandil oli Keilas küllaltki hästi esindatud [[tekstiilitööstus]]. Sajandi alguses oli tegev [[aurumasin|aurujõudu]] kasutav mõisa värvalitöökoda. 1918. aastal hakkas tööle [[vill]]akraasimis- ja ketrusvabrik.<ref name="Gustavson"/> Tuula teel asunud riidevabriku hooned lammutati 2013. aastal. [[Võrdlev linnageograafia|Võrdlevat linnageograafiat]] uurinud [[Edgar Kant]] on kirjutanud, et Keila rahvaarvu kasv aastatel 1922–1934 (22,8%) on küll peamiselt tänu võlgu viimasel viiel aastal seal töötavale tekstiilivabrikule. 1930. aastate keskel liigitas Kant [[Majandusgeograafia|majandusgeograafiliselt]] Keilat [[Tallinna peasüsteem]]is tagamaa sõltlasasulaks – peakeskuse ja välisvööndi vahel asetseva abikeskuste vööndi lääne- ja edelasektoris [[Paldiski]] kõrval teiseks tähtsamaks asulaks.<ref name="kant"/> Pagaritooteid valmistasid Keila elanikele väikesed pagariärid. [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel tegutses Keilas esialgu kaks leivatehast, kus töö käis käsitsi.<ref name="Gustavson"/> 1971. aastal elektriahjudega tööd alustanud ETK leivatehas suleti 2003. aastal.<ref name="pikk"/> Hoone lammutati ja selle asemele ehitati [[Selver]]i kauplus. Keila suurim kauplus on [[Rõõmu Kaubamaja]], mis on tegutsenud [[Keila Tarbijate Ühistu]] poena eri nimede all juba Nõukogude Liidu aegadest. Keila TÜ-l on Keilas kokku kolm poodi – lisaks Rõõmu kaubamajale ka Jaama ja Keila kauplus. Samuti asub Keilas [[Rimi]] ja alates 25. juuli 2013 [[Grossi Toidukaubad]]. 12. märtsil 2015 avati [[Maxima]] X kauplus. 30. november 2011 avati [[Bauhof]] Group AS-i kauplus. 1956. aastal loodi Keilas Eesti esimene<ref name="Nurger"/> kolhoosiehituse organisatsioon – Keila KEN (Kolhoosidevaheline Ehitusnõukogu), mis sai hiljem nimeks [[Harju KEK]] (Kolhoosidevaheline Ehituskontor).<ref name="uudis"/> Harju KEK-ist sai üks olulisemaid linna arengu mõjutajaid sõjajärgsel perioodil.<ref name="erit"/> 1978. aastal seoses märkimisväärse kasvuga sai ettevõtte uueks nimeks Harju Kolhoosiehituskoondis<ref name="uudis"/> (nime [[akronüüm]] jäi endiseks). Nõukogude ajast pärit Keila kõrgeimad tööstushooned (rajatud 1976. aastal) kuulusid Keila Teraviljasaaduste Eksperimentaalkombinaadile<ref name="Gustavson"/> (rahvasuus tuntud ka kui Terko). Tänapäeval kannab ettevõte nime Keila Veskid AS. 2024. aasta seisuga tegutses Keila linnas 12 suuremat (10 ja enama töötajaga) töötleva tööstuse ettevõtet, kus töötas 1265 töötajat ning müügitulu oli 410 miljonit eurot.{{lisa viide}} Valdav on elektrotehniliste toodete sh kaablite tootmine. Suurimad ettevõtted on Prysmian GB, Glamox, Harju Elekter elektrotehnika, Legrand Estonia, Ensto Estonia. Linna joogiveega varustamisega tegeleb 1997. aastal asutatud [[AS Keila Vesi]], mis kuulub täies ulatuses linnavalitsusele.<ref name="iubpv" /> Keila joogivesi tuleb [[kambrium]]-[[Vendium|vendi]] [[põhjaveekiht|põhjaveekihist]] ning seda on kvaliteedilt nimetatud üheks Eesti parimate sekka kuuluvaks.<ref name="zdnT5" /> === Suuremad ettevõtted === [[Pilt:Keila, Ensto.JPG|pisi|Ensto Estonia tootmishoone Keilas]] Nüüdisajal on Keilas peamised [[tööandja|tööandjad]] sellised [[tööstus]]-, [[jaemüük|jaemüügi]]- ja [[transpordiettevõte|transpordiettevõtted]] nagu * [[Ensto Ensek|Ensto]] Estonia{{lisa viide}} * [[Harju Elekter]] {{lisa viide}} * [[AS KeVa]],{{lisa viide}} * Keila Tarbijate Ühistu,{{lisa viide}} * [[Prysmian Group Baltics]] (endine Draka Keila Cables),{{lisa viide}} * KMV,{{lisa viide}} * [[Glamox HE|Glamox]] {{lisa viide}} * [[Entek]] jt.{{lisa viide}} == Haridus == Esimesed jäljed Keilas toimuvast haridustegevusest ilmnesid 17. sajandist, kui kirikuõpetaja [[Anton Heidrich]] (1659–1692) andis vaimuliku sisuga õpperaamatu abil [[leer]]iõpetust. Selle juurde kuulus lugemisoskuse omandamine ning [[katekismus]]e ja kirikulaulude õppimine. Kohaliku koguduse külastamisel 1694. aastal märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691–1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina [[Elias Packel]]. 1724. aastal ehitati pastoraadi juurde koolihoone. Seejärel puudub haridustegevuse kohta teave rohkem kui sajandi jooksul. 1820. aastal palkas pastor [[Otto Reinhold von Holtz]] kaks lugemisõpetajat, kes käisid [[Keila kihelkond|kihelkonnas]] lugemist ja piiblilugu õpetamas.<ref name="keilakool" /> Järjepidevus haridustegevuses sai alguse 1867. aastal, kui Keilast kolme kilomeetri kaugusel avati Väljaotsa talus (praeguse [[Valkse]] küla aladel) kool. Esialgu toimus õpe kahel, alates 1872. aastast kolmel päeval nädalas. Õpilasi oli alla kümne. 1873. aastast oli kool kaheklassiline, 1879–1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Ruumikitsikuse tõttu koliti 1886. aastal Keilast 3 km kaugusele Kruusiaugule, kus toimus õppetöö kuni 1918. aastani. Õppetöö toimus kolmes klassis viiel päeval nädalas. Õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist, piiblilugu ja [[katekismus]]t.<ref name="keilakool" /> [[Pilt:Keila ajalugu 16.jpg|pisi|1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud [[Keila algkooli hoone]]]] [[Pilt:Keila algkooli hoone.jpg|pisi|1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud algkooli hoone]] Aastatel 1907–1911 töötas Keilas [[Eesti Rahvahariduse Selts]]i eestikeelne erakool, mis oli algul kaheklassiline, 1908. aastast kolmeklassiline, kuid eestikeelne kool oli tsaarivõimule vastuvõetamatu ja see suleti. 1912. aastal alustas Keilas tööd venekeelne kolmeklassiline kool, mis tegutses kuni 1917. aastani. 1918. aastal viidi sinna üle Kruusiaugu õpilased ja õppetöö hakkas toimuma eesti keeles. Ühtlasi nimetati kool ümber Keila Kõrgemaks Rahvakooliks. Aastatel 1918–1919 juhatas kooli Hans Laagus, 1919–1920 August Käomägi. 1919. aastal muudeti kool kuueklassiliseks algkooliks ja 139 õpilasele andis õpetust viis õpetajat. Aastatel 1920–1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem (Brehm). Neil aastatel kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitmed naaberkoolid ([[Valingu]], [[Kumna]] ja [[Tuula]]). Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu ,maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist. Suurim probleem oli koolihoone puudumine. See ehitati 1930. aastal [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenute mälestuseks.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1927–1941 tegutses algkooli juures tütarlastele täiendusklass ja aastatel 1929–1947 oli [[Keila mõis]]as poiste põllutöökool.<ref name="keilakool" /> Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muudeti Keila 6-klassiline algkool mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainete hulgast jäeti välja usuõpetus, lisati vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed. 1944. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks. Keilas avati ka vene kool, mis paigutati Keila algkooli ruumidesse. Seetõttu hakkas kool 1946/1947. õppeaastal tööle kahes vahetuses – eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses vahetuses.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1944–1947 juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947. aasta märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H. Venda.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1947–1954 töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja. 1951. aastal liideti kooliga Keila venekeelne kool. 1954. aastal muudeti Keila 7-klassiline Kool Keila Keskkooliks, mille direktorina jätkas 1956. aastani Rudolf Oja. Aastatel 1959–1961 töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond ehitada uue koolimaja ja õpetajatele elamu. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel. 1960. aastal avati vana hoone kõrval uus koolimaja, mida omakorda laiendati aastatel 1967–1968. 1961. aasta veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt. Seejärel aastatel 1961–1984 (pensionini) töötas Keila Keskkooli (hiljem Keila 1. Keskkooli) direktorina [[Endel Kukner]]. 1965. aastal ületas Keila koolide õpilaste arv 1000 piiri. 1967. aastal lahutati eesti ja vene õppekeelega koolid ja need nimetati vastavalt [[Keila Kool|Keila 1. Keskkooliks]] ja [[Keila Põhikool|Keila 2. Keskkooliks]]. Eesti õppekeelega Keila 1. Keskkool kolis 3. oktoobril 1975 uude koolimajja Põhja tänaval. Uude majja asusid vaid 5.–11. klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud. Maja lagunes kiiresti ja kogu ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi. 1978. aastal eraldati Keila 1. Keskkoolist 1.–4. klassid. Uus kool sai nimeks [[Keila Algkool]].<ref name="keilakool" /> Keila Algkool oli 1980. aastatel Eesti suurim neljaklassiline algkool. Aastatel 1984–1994 töötas Keila 1. Keskkooli direktorina Andris-Leons Selg, aastatel 1994–1996 Kaido Prink. 1995/1996. õppeaastast hakkas Keila 1. Keskkool kandma Keila Gümnaasiumi nime ning Keila 2. Keskkoolist sai Keila Vene Gümnaasium. Viimane nimetati hiljem ümber Keila Ühisgümnaasiumiks ja 2019. aastal [[Keila Põhikool]]iks). Aastatel 1996–1998 oli Keila Gümnaasiumi direktor Ants Vospert, aastatel 1998–2001 Kaider Vardja. 2001. aastal asub direktori kohusetäitjana ametisse Liivi Prink, kellest saab järgmisel õppeaastal kooli direktor. 2002. aastal avati Keila Gümnaasiumi juures eestikeelne õhtuosakond ja Keila Vene Gümnaasiumi juures venekeelne õhtuosakond. [[Keila Õhtukeskkool]] lõpetas tegevuse 21. augustil 2002. Aastatel 2006–2009 on Keila Gümnaasiumi direktor Marju Käo, aastatel 2009–2012 Gled-Airiin Saarso. 2009. aastal liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium üheks [[Keila Kool]]iks, mida haldab Keila Hariduse SA.<ref name="keilakool2" /> Samal aastal suleti ka [[Keila SOS Hermann Gmeineri Kool]], mille enamik õpilasi asus õppima Keila Kooli. 2010. aasta lõpus kolis Keila Kool Põhja tänavalt uude koolihoonesse (aadressil Ehitajate tee 1).<ref name="postimees" /> Samas hoones tegutsevad ka 1964. aastal asutatud [[Keila Muusikakool]] ja [[Harju Maakonnaraamatukogu]]. Aastatel 2012–2017 oli Keila Kooli direktor Liivi Siim (Prink), alates 2017. aasta algusest Mait Tõitoja. 1. septembril 2020 liideti Keila Kooliga ka [[Keila Põhikool]]. Sestpeale tegutseb Keila Kool kolmes majas: Pargi majas õpivad 1.–4. klassi õpilased, Põhja majas 4.–12. klassi õpilased ja Loode majas eesti keelest erineva kodukeelega lapsed.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=keilaleht20200828.2.8 Käsi, Eike. See õppeaasta tuleb teisiti.] Keila Leht, 28. august 2020.</ref> 2022. aastal avati Pargi tänava ääres Loodemaja juurdeehitus. Sügisel sai omal soovil ametist lahkunud Tõitoja asemel direktoriks Martin Öövel. Keilas tegutseb ka 9-klassiline [[Waldorfi kool]] [[Läte (kool)|Läte]].<ref name="erakoollate" /> == Meedia == Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandjana ilmus 1953–1962 Keilas [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]], mis oli eestikeelne ajaleht. Aastatel 1950–1952 oli see tuntud nimega Bolševistlik Sõna. Ajalehe ilmumine lõppes seoses Keila rajooni liitmisega Harju rajooniga. 1991–1995 anti välja ajalehte Keila Leht, mida toimetas [[Marika Seppius]]. 1995–2006 tunti seda nime all [[Lääne-Harju Ekspress]] ning enne ilmumise lõpetamist ka lihtsalt Harju Ekspress.<ref name="CBHiL" /> 2001. aastast anti kord kuus välja Keila linna infolehte (25. mai 2001 – 21. september 2007; kokku 94 numbrit). 5. oktoobril 2007 hakkas ilmuma [[Keila Leht]]. == Kultuur == [[Pilt:Keila kultuurikeskus.jpg|pisi|Keila Kultuurikeskus]] 1865. aastal asutas [[Max Wilhelm Fick]] Keilas lühikest aega tegutsenud [[meeskoor]]i. 1876. aastal asutati [[Jakob Maaberg]]i eestvõtmisel segakoor. [[Keila Laulu ja Muusika Selts]] loodi aastal 1890 ja meeskoor uuesti aastal 1896.<ref name="Gustavson"/> 1897. aastast on andmeid ka Keilas tegutsenud puhkpilliorkestrist.<ref name="Linnaorkester" /> Aastal 1885 toimus esimene Keila laulupäev, kus osales 18 koori koos 300 lauljaga. Sellel üritusel esitati ka Keila esimene näitemäng. Järgmised laulupäevad toimusid aastatel 1895, 1897, 1898 ja 1927. Vahepealne mõõn oli tingitud sellest, et Keila Laulu ja Muusika Selts lõpetas tegevuse 1910. aastatel ning see taastati aastal 1923. Aastal 1900 asutati [[Keila Pritsimeeste Selts]] ja 1908 [[Keila Rahvahariduse Selts]].<ref name="Gustavson"/> Aastal 1935 moodustati kõikidest Keilas tegutsevatest [[selts]]idest ühine organisatsioon, mille nimeks sai Keila Rahvamaja. Rahvamaja tegutses algselt pritsumajas, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hoone hävis ja seetõttu koliti endisse vallamajja. Aastal 1956 valmis kultuurimaja, mida alates 1997. aastast kutsutakse [[Keila Kultuurikeskus]]eks. Tänapäeval toimuvad seal kontserdid, etendused ja huvitegevus.<ref name="kult"/> Näiteks käib Kultuurikeskuses koos [[Keila Linnaorkester]].<ref name="Linnaorkester" /> Kontserttegevust korraldab ka [[Keila Muusikakool]], kus asub Keila linna uusim ja hea [[Ruumiakustika#Ruumide akustiline projekteerimine|akustikaga]] kontserdisaal. [[Pilt:Keila mõisa peahoone (Harjumaa Muuseum).jpg|pisi|vasakul|Keila mõisa endises peahoones tegutseb tänapäeval Harjumaa Muuseum]] 1883. aastal asutas [[Jakob Maaberg]] Keila esimese laenu[[raamatukogu]], mis tegutses üheksa aastat. Aastal 1919 avati lugejatele Keila Rahvahariduse Seltsi raamatukogu, mis anti 1938. aastal linnale. 1941. aastal oli raamatukogus 3500 köidet. Aastatel 1957–2012 paiknes raamatukogu kultuurimajas,<ref name="hcl1"/> misjärel koliti [[Keila Kool]]i põhikooli ja gümnaasiumi majja,<ref name="raamatukogu"/> kus tegutseb tänapäeval [[Harju Maakonnaraamatukogu]] nime all. Raamatukogus oli 2011. aasta 1. jaanuari seisuga 82 684 raamatut, millest 63 547 olid eestikeelsed.<ref name="hcl2"/> 1989. aastal sai aasta varem asutatud [[Harjumaa Muuseum]] ruumid Keila mõisa peahoones. Muuseum kogub, näitab ja säilitab [[Harjumaa]] ajaloo ja kultuurilooga seotud materjale. Muuseumil on oma kodulooline ja erialane raamatukogu.<ref name="Nurger"/> "Udupilte" näidati 20. sajandi alguses pritsimajas. Eesti iseseisvuse ajal toimusid kinoetendused rahvamajas. Pärast teist maailmasõda alustas tegevust väike[[kino]] Keila ja 1952. aastal valmis kino [[Saluut (Keila)|Saluut]].<ref name="Gustavson"/> Saluudi hiilgeaegadel olid õhtused filmiseansid koguni kolm korda päevas, lisaks päevased laste seansid. 1986. aastal valmis hoone juurdeehitis. 1995. aastal taasavati hoone moodsa meelelahutuspaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, [[baar]], [[Diskoteek|diskosaal]] ja [[kasiino]]. Praegusel ajal asuvad hoones [[Pank|pangakontor]] (''suleti 1. märtsil 2022<ref>{{Netiviide|url=https://www.swedbank.ee/private/home/contacts/branches|pealkiri=Esindused|väljaanne=Swedbank}}</ref>''), ilukeskus ja [[kohvik]].<ref name="kino"/> Nüüdisajal toimuvad kinoseansid paar korda kuus [[Keila Kultuurikeskus]]es. 1997. aastal asutas Keila Linnavolikogu [[Keila kultuuripreemia]].<ref name="kultpr"/> === Kultuurimälestised === {{Vaata|Keila kultuurimälestised}} Keilas asub 5 [[ajaloomälestis]]t, 4 [[arheoloogiamälestis]]t, 10 [[ehitismälestis]]t ning 40 [[kunstimälestis]]t ehk kokku 58 [[kultuurimälestis]]t ([[Keila kirikuaed]] on arvel nii arheoloogia- kui ka ehitismälestisena). <gallery> Keila Churchyard 02.JPG|[[Keila kirikuaed]] Keila kirikuaia piirdemüür väravatega,14.-19.saj.jpg|Kirikuaia piirdemüür väravatega Keila kirikuaed, ratasrist 4.jpg|[[Rõngasrist]] Keila kirikuaias Keila kirikuaia kabel 4, 19.saj.jpg|Kabel kirikuaias 19. sajandist Keila kirikuaia kabel 6, 19.saj.jpg|Von Glasenappide kabel kirikuaias Keila kirikuaia Ohtu mõisa kabel, 19. saj.jpg|[[Ohtu mõis]]a kabel kirikuaias Keila I maailmasõjas hukkunute ühishaud.jpg|I maailmasõjas hukkunute ühishaud Keila II maailmasõjas hukkunute ühishaud.jpg|II maailmasõjas hukkunute ühishaud </gallery> [[Pilt:Keila Kirik.jpg|pisi|[[Keila kirik]] on Harju maakonna suurim maakirik]] == Religioon == Keilas on esindatud erinevad konfessioonid: [[Keila Miikaeli kogudus|EELK Miikaeli kogudus]], [[Keila baptisti kirik|Keila Baptistikogudus]], [[Uusapostlik kirik|Uusapostliku Kiriku]] kogudus, [[EMK Keila kogudus|Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus]], [[Seitsmenda Päeva Adventistide Keila kogudus]].<ref name="n30NM" /> Lisaks Miikaeli kogudusele kuuluvale [[Keila kirik]]ule asuvad linnas veel [[Keila Uusapostlik kirik]], [[Keila baptisti kirik]], [[EMK Keila kogudus|Keila Metodisti kirik]] ja adventistide kirik. Miikaeli koguduse majas peab oma teenistusi ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]. Keila linnas asub samuti [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajate]] [[kuningriigisaal]]. == Sport == Aprillis 1907 toimus Eesti esimene ametlik jooksuvõistlus. 25 versta pikkuse jooksu Keilast Tallinna võitis maadleja J. Loorberg.<ref name="xx165"/> Linna esimene spordiühing, [[Keila Spordi Ring]], loodi 1922. aastal [[Ernst Kuljus]]e ja [[Karl Vasko]] eestvõttel.<ref name="3ui3K" /> Keilaga on seotud ka 1913. aasta 30. augustil<ref name="cgEP9" /> toimunud Eesti esimene ametlik võidusõit [[auto]]dele, mis peeti [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i näituse ajal. Sõit toimus marsruudil Tallinn–Keila–[[Risti]]–Tallinn. Läbisõiduks ettenähtud viis tundi andis keskmiseks kiiruseks 39&nbsp;km/h. Võidusõidust võttis osa kolm autot. Võitjaks tuli tallinlaste vendade Hanshofide<ref name="vende"/> juhitud [[Darracq]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1971/08/25/5|pealkiri=Eesti autospordi poolsajand, mis tegelikult on veel pikem|väljaanne=Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet|aeg=25. august 1971}}</ref> Keilas tegutsevad [[Keila JK]], [[Keila Kergejõustikuklubi TIPP]], [[Keila Korvpallikool]], [[Keila Võrkpallikool]] ja teised klubid. Linna edelaosas asuvad Keila terviserajad, kus asuvad jooksu-, suusa-, rulluisu- ja [[kettagolf]]irajad ning jalgpalliväljakud. Piirkonna haldamiseks asutas linnavalitsus 28. augustil 2007 SA Keila Terviserajad, mis anti 2013. aasta augustis üle [[Keila tervisekeskus]]ele.{{lisa viide}} Keilas on korraldatud [[kuumaõhupall]]ide võistlusi.<ref name="cgEP9" /> Esimene võistlus peeti 2000. aastal ja idee tulenes sellest, et Keila sõpruslinnad [[Birštonas]] Leedus ja [[Sigulda]] Lätis on mõlemad oma riigi kuumaõhupallinduse keskused.<ref name="ZatVW" /> <gallery> Keila ujula.JPG|Keila ujula Keila, korvpall.JPG|Tänavakorvpall Keila, sport 07.JPG|Jalgrattavõistlus Keila, sport 05.JPG|Keila terviserajad Keila, ööorienteerumine.JPG|Ööorienteerumine Kuumaõhupallid Keila kohal 05.JPG|Kuumaõhupallid Keila kohal Keila, sport 03.jpg|Kunstmuruväljak Keila, sport 10.JPG|Talv Keilas Kuumaõhupallid Keila kohal 01.JPG|Kuumaõhupallid Keila kohal Keila Terviseradade avavõistlus.JPG|Keila terviseradade avavõistlus </gallery> == Tervishoid == Aastal 1865 saabus neljaks aastaks Keilasse tööle esimene arst [[Eduard Georg Fick]]. Esimene [[apteek]] alustas tegevust aastal 1889. Seejärel oli võimalik arstiabi saada aastatel 1901–1903 ja siis mõneaastase vahega alates aastast 1907 (välja arvatud [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal). Aastal 1909 osteti arstile oma maja ja selle kõrvalhoones avati kuue kohaga vaestehospidal, mille kohta pärinevad viimased teated aastast 1913. Iseseisvusperioodil Keilas haiglat polnud. 1930. aastate lõpus töötas linnas kolm üldarsti, üks hambaarst ja loomaarst.<ref name="Gustavson"/> Esimene haigla (linna- ja maa-ambulatoorium) hakkas Keilas tegutsema 1944. aastal vanas ja madalas puumajas ([[Jaama tänav (Keila)|Jaama]] 11, lammutati 1992. aastal). 1963. aastal koliti endisse [[Keila rajoon]]i parteikomitee hoonesse [[Keskväljak (Keila)|Keskväljakul]].<ref name="Nurger"/> 1970. aastate lõpus töötas Keila polikliinikus 29 ja haiglas 8 arsti.<ref name="Gustavson"/> Suur haiglakompleks valmis aastatel 1989–1991<ref name="Nurger"/> Keila Männiku serval Pargi 30 (voodikohtade arvu poolest vabariigi kolmas kliinik), mis sai tuntuks oma põletusravi osakonna tõttu.<ref name="err"/> Aastal 2003 lõpetati Keila haigla kui riigiasutuse tegevus ning selle vara anti üle [[sihtasutus]]ele [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] (PERH). PERH viis järk-järgult aktiivraviosakonnad Keilast oma [[Mustamäe]] korpusse ning Keilas pakuti edaspidi vaid hooldus- ja järelraviteenuseid. Aastal 2011 viis PERH järelraviosakonna üle Hiiu korpusse ning müüs Keila haigla hooldusravi kliiniku uuele omanikule, kes peaks pärast hoonete remonti osutama hooldusraviteenuseid peamiselt Lääne-Harjumaa elanikele.<ref name="hooldusravi"/> Lisaks hooldusravikliinikule töötavad Keilas veel mitu perearstikeskust,<ref name="perearstikeskus"/> mõni hambaravikabinet ja apteegid. [[Pilt:Keila päästeameti depoo.jpg|pisi|Päästeameti depoo Keilas]] == Turvalisus == Lääne-Harju politseijaoskond kolis 2014. aastal [[Saue]]lt Keilasse.<ref name="xuHaH" /><ref name="Gaqab" /> Nüüdisajal asub Keilas Lääne-Harju konstaablijaoskond.<ref name="konstaablijaoskond"/> Kohaliku tuletõrje sünniaastaks loetakse 1901. Keila päästekomando paiknes 2002. aastani Uuel tänaval raudtee ääres vabatahtliku tuletõrje hoones, kust koliti 2003 Ülejõe teele. 2014. aasta seisuga töötas komandos 1+26 meest. == Juhtimine == [[Pilt:Keila linnapea ametikett.JPG|pisi|Keila linnapea ametikett]] Keila linna juhitakse vastavalt Keila linna põhimäärusele.<ref name="ymIAX" /> Keila linnavalitsus ja linnavolikogu asuvad aadressil Keskväljak 11. 2018. aasta alguse seisuga on linnapea [[Enno Fels]]<ref name="W3U9P" /> ja linnavolikogu esimees [[Tanel Mõistus]]<ref name="ymrlt" /> ning linnavalitsuses koalitsiooni moodustavad vastavalt [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimise]] järel sõlmitud koalitsioonileppele [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja valimisliit [[Sõbralik Keila]].<ref name="XNDpx" /> Peaaegu kogu taasiseseisvusaja on linnavõimu eesotsas olnud Reformierakond. Vaid pool aastat (aprillist kuni oktoobrini 2006) oli võimul fraktsioon Tasakaal, mille moodustasid kaks sõltumatut volikogu liiget ning Isamaaliidu, Keskerakonna ja seni valimisliitu Linnakodanike Liit kuulunud linnavolikogu liikmed.<ref name="infoleht" /> Lähedus Tallinnale aitab kaasa sellele, et Keila kuulub Eesti jõukaimate omavalitsuste sekka.<ref name="roZsN" /> Põhiosa linna sissetulekust annab üksikisiku [[tulumaks]]u laekumine. Samas on linnajuhtidele ette heidetud suurt laenukoormust, mis moodustas 2013. aasta lõpu seisuga 117% põhitegevuse tulust, ja eelarveaukude lappimist läbi riigieraldiste mittesihipärase kasutamise.<ref name="wI8Z1" /> {|class=wikitable |+Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed<ref name="4QemY" /> !Nimi!!Ametinimetus!!Ametiaeg |- |[[Johann Nikolai Tähe]]||linnavanem||1. mai 1938 – 16. august 1940 |- |rowspan=2|[[Madis Povel]]||linnavanema asetäitja||16. august 1940 – 10. veebruar 1941 |- |täitevkomitee esimees||10. veebruar 1941 – 28. august 1941 |- |[[Gustav Kulp]]||linnavanema ajutine kohusetäitja||28. august 1941 – 12. detsember 1941 |- |[[Otto Pärnsalu]]||linnapea||12. detsember 1941 – 26. september 1944 |- !colspan=3|Täitevkomitee esimehed |- |[[Jaan Lemberg]]|| ||26. september 1944 – 31. märts 1945 |- |[[Lembit Malva]]|| ||31. märts 1945 – 23. oktoober 1946 |- |[[Voldemar Elb]]|| ||23. oktoober 1946 – 24. august 1949 |- |[[Hilli Katai]]|| ||24. august 1949 – 6. jaanuar 1951 |- |[[Sirje Kimer]]|| ||6. jaanuar 1951 – 6. detsember 1951 |- |[[Mihkel Adra]]|| ||6. detsember 1951 – 9. märts 1953 |- |[[Vladimir Merbach]]|| ||9. märts 1953 – 11. märts 1955 |- |[[Anna Laur]]|| ||11. märts 1955 – 20. märts 1957 |- |[[Ivan Ipits|Ivan (Juhan) Ipits]]|| ||20. märts 1957 – 29. märts 1963 |- |[[Ludmilla Kutnik]]|| ||29. märts 1963 – 1. juuli 1975 |- |[[Aino Kullo]]|| ||1. juuli 1975 – 30. juuni 1987 |- |[[Peeter Kõresaar]]|| ||30. juuni 1987 – 1. veebruar 1990 |- |[[Andres Pärt]]|| ||1. veebruar 1990 – 6. detsember 1990 |- !colspan=3|Linnapead |- |Andres Pärt||||6. detsember 1990 – 12. juuli 1994 |- |[[Sulev Jürgenson]]||aselinnapea linnapea kohustes||12. juuli 1994 – 10. aprill 1995 |- |[[Leino Mägi]]||||10. aprill 1995 – 21. märts 2003 |- |[[Tarvi Miilits]]||abilinnapea linnapea kohustes||21. märts 2003 – 25. märts 2003 |- |[[Ago Kokser]]|| ||25. märts 2003 – 4. aprill 2006 |- |[[Enno Fels]]||abilinnapea linnapea asendajana||4. aprill 2006 – 25. aprill 2006 |- |[[Mati Õunloo]]|| ||25. aprill – 26. september 2006 |- |[[Kaur Kaasik Aaslav]]||abilinnapea linnapea asendajana||26. september 2006 – 3. oktoober 2006 |- |[[Tanel Mõistus]]|| ||3. oktoober 2006 – 3. september 2012 |- |Enno Fels|| ||4. september 2012 – 29. aprill 2025 |- |[[Anneli Pärlin]]||esimene naislinnapea||29. aprill 2025 – 19. mai 2025 |- |[[Maret Pärnamets]] | |19. mai 2025 – 9. detsember 2025 |- |[[Keiu Valge]] | |9. detsember 2025 |} == Keilaga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=26em|style=max-width:45em| * [[Otto Hermann]], dirigent ja helilooja (maetud [[Keila kalmistu]]le)<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=13538 Otto Hermanni (1878-1933) haud mälestuskiviga], Kultuurimälestiste riiklik register, fotokogu.</ref> * [[Otto Reinhold von Holtz]], vaimulik ja kirjamees (sündis ja suri Keilas,<ref name="EEVA">[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=autor_yldandmed&lang=2&aid=42 EEVA]</ref> teenis Keilas,<ref name="EEVA"/> maetud Keila kirikaeda{{lisa viide}}) * [[Kadri Hunt]], muusik * [[Ülo Jõgi]], vabadusvõitleja * [[Helvi Jürisson]], kirjanik (elas ja töötas Keilas) * [[Ain Kalmus]], kirjanik (elas Keilas) * [[Jakob Kukk]], vaimulik ja piiskop (teenis Keilas) * [[Jüri Kuuskemaa]], kunstiajaloolane (õppis ja elas Keilas) * [[Ilmar Külvet]], kirjanik ja ajakirjanik (sündis ja elas Keilas) * [[Tiina Laanem]], kirjanik (elab Keilas) * [[Tarmo Leinatamm]], dirigent (sündis Keilas) * [[Astrid Lepa]], kirjanik (sündis Keilas) * [[Erik Lillo]], spordiajakirjanik (õppis Keilas) * [[Toivo Lodjak]], geoloog (elanud ja töötanud Keilas) * [[Katrin Mandel]], laulja (sündis ja elas Keilas) * [[Hillar Nahkmann]], ajakirjanik ja õpetaja (õppis, elas ja töötas Keilas) * [[Andrus Nilk]], spordiajakirjanik * [[Nublu (räppar)|Nublu]], räppar (sündis ja elas Keilas) * [[Rauno Nurger]], korvpallur (sündis ja elas Keilas) * [[Hillar Palamets]], ajaloo populariseerija (elas suviti lapsepõlvekodus Keilas) * [[Rauno Pehka]], korvpallur (sündis ja elas Keilas) * [[Koit Pikaro]], politseiametnik ja poliitik (sündis Keilas) * [[Karl Friedrich von Rehbinder]], mõisnikust tööstur, Saku õlletehase rajaja (maetud Keila kirikaeda) * [[Philipp von Scheiding]], Eestimaa kuberner (Keila mõisnik) * [[Indrek Sei]], ujuja ja ettevõtja (tegutseb Keilas) * [[Siiri Sisask]], laulja * [[Kerttu Soans]], kirjanik ja kunstnik * [[Olev Soans]], graafik (elas Keilas)<ref>[[Riine Kallas]]. [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/graafik-olev-soansi-maelestuskonverents-keilas/ Graafik Olev Soansi mälestuskonverents Keilas], sirp.ee, 25. mai 2010</ref> * [[Peeter Sookruus]], ajakirjanik * [[Oleg Sõlg]], muusik * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur (töötas Keilas) * [[Aksel Telgmaa]], matemaatikadidaktik ja õpetaja. * [[Erik Tohvri]], kirjanik * [[Kärt Tomingas]], laulja * [[Priit Tomson]], korvpallur (töötas Keilas) * [[Heini Vaikmaa]], muusik (õppinud Keilas) * [[Eduard Vilde]], kirjanik (veetis Keilas oma viimase suve) * [[Peeter Volkonski]], näitleja (õppis Keilas) * [[Vello Vensel]], majandusteadlane (maetud Keila kirikaeda) * [[Urmas Viilma]], eesti vaimulik (teenis Keilas) * [[Arved Viirlaid]], kirjanik (kujutas Keilat oma teostes) }} == Sõpruslinnad == Keila linnal on sõprussidemed kuue linna või vallaga.<ref name="soprus"/> Tšiathuraga on sõlmitud koostöölepe. <table><tr valign=top><td> * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Barsbüttel]], [[Saksamaa]]; * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Birštonas]], [[Leedu]]; * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Nacka vald]], [[Rootsi]]; <td> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Huittineni linn]], [[Soome]]; * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kerava]], Soome; * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Sigulda]], [[Läti]] <td> * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tšiathura]], [[Gruusia]]. </table> == Vaata ka == * [[Keila ajalugu]] * [[Keila linna teenetemärk]] * [[Keila linnavolinike loend 1939]] * [[Keila rahvasprint]] * [[Keila staadion]] * [[Keila tänavate loend]] == Märkused == <references group="m"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stati1">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV0241 |pealkiri=RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar |väljaandja=[[Statistikaamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815031123/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV0241 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ppe">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nurger">Heli Nurger (2003). "Keikæl, Kegel, Keila". Keila: [[Harjumaa Muuseum]]. ISBN 9985915860.</ref> <ref name="Gustavson">Heino Gustavson (1979). "Keila". [[Eesti Raamat]].</ref> <ref name="giid">{{netiviide |url = http://www.eestigiid.ee/?CatID=27| pealkiri = Keila| väljaanne = eestigiid.ee |väljaandja=Reval Esten OÜ |vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Linnus">{{netiviide |url = http://www.hmk.ee/linnus.php| pealkiri = Linnus| väljaandja = [[Harjumaa Muuseum]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110095756/http://www.hmk.ee/linnus.php |arhiivimisaeg=10. november 2011}}</ref> <ref name="KeilaAjalugu">{{netiviide |url = http://kodukohtkeila.weebly.com/ajalugu.html | pealkiri = Keila ajalugu| väljaanne = kodukohtkeila.weebly.com |vaadatud =11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keilatutvustus">{{netiviide|url = https://www.keila.ee/tutvustus-ja-asukoht|pealkiri = Tutvustus ja asukoht|väljaandja = Keila linnavalitsus|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2014-08-24|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140824122110/http://www.keila.ee/tutvustus-ja-asukoht|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eelk">{{netiviide|url = http://www.eelk.ee/~kkeila/ajalugu.html|pealkiri = Keila kiriku ajalugu|väljaandja = [[EELK Keila Miikaeli kogudus]]|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2012-05-04|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120504222125/http://www.eelk.ee/~kkeila/ajalugu.html|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="EE">[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. köide. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2003.</ref> <ref name="stat2000">{{netiviide |url = http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus.asp |pealkiri = Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus |väljaandja = Statistikaamet |vaadatud = 11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg = 2014-11-02 |arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141102014741/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus.asp |url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="loodusajakiri">{{netiviide |autor=Heli Nurger |url = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html| pealkiri = Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal| väljaanne = [[Eesti Loodus]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi1">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/| pealkiri = Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981–2010| väljaandja = [[Riigi Ilmateenistus]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi2">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/| pealkiri = Sademete hulk (mm) 1981–2010| väljaandja = Riigi Ilmateenistus| vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ohuniiskus">{{Netiviide |url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Suhteline õhuniiskus (%) 1981-2010 |väljaandja=Riigi Ilmateenistus |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi3">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/| pealkiri = Tuule kiirus (m/s) 1981–2010| väljaandja = Riigi Ilmateenistus| vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi4">{{netiviide|url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/|pealkiri = "Päikese paiste kestus (tundides) 1981–2010"|väljaandja = Riigi Ilmateenistus|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2019-11-02|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20191102212434/http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="soprus">{{netiviide| url = https://www.keila.ee/sopruslinnad?inheritRedirect=true| pealkiri = Sõpruslinnad| väljaandja = Keila linnavalitsus| vaadatud = 11. jaanuar 2018| arhiivimisaeg = 2018-01-11| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180111224020/https://www.keila.ee/sopruslinnad?inheritRedirect=true| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keilakool">{{netiviide|url = http://www.keilakool.ee/et/keila-kooli-lugu|pealkiri = Koolilugu|väljaandja = [[Keila Kool]]|vaadatud = 9. november 2011|arhiivimisaeg = 2018-01-12|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180112042416/http://www.keilakool.ee/et/keila-kooli-lugu|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keilakool2">{{Netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url=https://tallinn.postimees.ee/158426/tana-alustas-tood-keila-kool |pealkiri=Täna alustas tööd Keila Kool |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=1. september 2009 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="erakoollate">{{Netiviide |url=http://www.late.ee/kool |pealkiri=Waldorfkool Läte |väljaandja=Haridus- ja Kultuuriselts Läte |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="postimees">{{netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url = http://www.tallinnapostimees.ee/360883/galerii-keila-kool-kolis-uude-majja/| pealkiri = Galerii: Keila kool kolis uude majja| väljaanne = Postimees |aeg=21. detsember 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="eha">{{netiviide |url =http://www.eha.ee/labs/haldusyksused/index.php/unit/view?id=10924224&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slErzMkv0M%252FNSUiuUgCJGVkqZKSCGoZWSuZJ1bS0AxcIQGw%253D%253D |pealkiri =Keila rajoon (1950–1962) |väljaanne =[[Rahvusarhiiv]] |vaadatud =11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg =2015-04-02 |arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20150402112829/http://www.eha.ee/labs/haldusyksused/index.php/unit/view?id=10924224&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slErzMkv0M%252FNSUiuUgCJGVkqZKSCGoZWSuZJ1bS0AxcIQGw%253D%253D |url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="pikk">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/etk-leib-lopetab-keila-tsehhis-tootmise-ja-koondab-tootajad?id=50970211 |pealkiri=ETK Leib lõpetab Keila tsehhis tootmise ja koondab töötajad |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2003 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="hcl1">{{Netiviide |url=http://www.hcl.ee/?leht=ajalugu |pealkiri=Ajalugu |väljaandja=[[Harju Maakonnaraamatukogu]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125308/http://www.hcl.ee/?leht=ajalugu |arhiivimisaeg=20. juuli 2011}}</ref> <ref name="hcl2">{{Netiviide |url=http://www.hcl.ee/?leht=eestkirjandus |pealkiri=Eestikeelne kirjandus |väljaandja=[[Harju Maakonnaraamatukogu]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125208/http://www.hcl.ee/?leht=eestkirjandus |arhiivimisaeg=20. juuli 2011}}</ref> <ref name="err">{{Netiviide |autor=Berit-Helena Lamp |url=https://www.postimees.ee/415189/patsiendi-sugulased-suudistavad-haiglat-hoolimatuses |pealkiri=Patsiendi sugulased süüdistavad haiglat hoolimatuses |väljaanne=Postimees |aeg=6. aprill 2011 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="hooldusravi">{{Netiviide |url=http://www.hooldusravi.ee/keilatutvustus |pealkiri=Keila osakond |väljaandja=[[Vändra Tervisekeskus]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404191129/http://www.hooldusravi.ee/keilatutvustus |arhiivimisaeg=4. aprill 2015}}</ref> <ref name="perearstikeskus">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/et/perearstikeskus |pealkiri=Perearstikeskus |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111223957/http://www.keila.ee/et/perearstikeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raamatukogu">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-raamatukogu-joudis-koju?id=64612658 |pealkiri=Keila raamatukogu jõudis koju |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=29. juuni 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi}}</ref> <ref name="selart">[[Anti Selart]] (2012). "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Tartu: [[Avita]]. ISBN 978-9985-4-0723-3. lk 181.</ref> <ref name="arhit20">Villem Raam (1997). "Eesti arhitektuur III". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. lk 20–21.</ref> <ref name="aarma">Liivi Aarma (2005). "Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud. Matriklid 1525–1885". Tallinn: G&T Aarma Maja OÜ. ISBN 9949130565. lk 73.</ref> <ref name="raid200">Tõnu Raid (2005). "Eesti teedevõrgu kujunemine". Tallinn: Punnpaap. ISBN 9949132282. lk 200–201.</ref> <ref name="raid136">Raid (2005), lk 136</ref> <ref name="selli30">Selli (1976), lk 30–32</ref> <ref name="selli38">Selli (1976), lk 38–44</ref> <ref name="selli121">Eerik Selli (1976). "Postijaamad riigi ja reisija teenistuses". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valus]]. lk 121–122.</ref> <ref name="side1927">(1927) "Riiklise sideteenistuse 1927.a. käsiraamat". Tallinn: [[Kirjastus Side]]. lk 88.</ref> <ref name="varep348">Vello Tarmisto (1984). "Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek, 11.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik". Tallinn: [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]. lk 348–353.</ref> <ref name="matve">Hubert Matve (2004). "Eesti sillaehitus. Teadusliku uurimistöö faktimaterjal". Tallinn: [[TTÜ Kirjastus]]. ISBN 9985594355. lk 77.</ref> <ref name="rääsk">Mairo Rääsk (2006). "Eesti sillad". [[Tänapäev]]. ISBN 9985-62-420-3. lk 14–15</ref> <ref name="analüüs">{{Netiviide |autor=Andres Brakmann, Ain Kendra, Peeter Škepast, Aune Aunapuu, Raul Vibo |url=http://www.mnt.ee/public/tee/8/2010-0199-Tulemuslikkuse-analuus.pdf |pealkiri=Tallinna-Paldiski mnt eelprojekt Keila linnas. Tulemuslikkuse analüüs. |väljaandja=[[Maanteeamet]] |aeg=August 2011 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |failitüüp=PDF |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140804100151/http://www.mnt.ee/public/tee/8/2010-0199-Tulemuslikkuse-analuus.pdf |arhiivimisaeg=4. august 2014}}</ref> <ref name="harjuelu">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2015/01/3934/keila-sild-valmib-tanavu-jouluks/ |pealkiri=Keila sild valmib tänavu jõuluks |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=30. jaanuar 2015 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150406090222/http://www.harjuelu.ee/2015/01/3934/keila-sild-valmib-tanavu-jouluks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kalm">[[Mart Kalm]] (2001). "Eesti 20. sajandi arhitektuur". Tallinn: Prisma Print. ISBN 9985939816. lk 260.</ref> <ref name="päike">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/sport/river-tomera-keila-sport-pohineb-paljus-entusiasmil?id=67949123 |pealkiri=River Tomera: Keila sport põhineb paljus entusiasmil |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=14. veebruar 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214224149/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/sport/river-tomera-keila-sport-pohineb-paljus-entusiasmil?id=67949123 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="teras">{{Netiviide |url=http://www.teras.ee/pages/konkurss.htm |pealkiri=Konkurss |väljaandja=[[Eesti Teraskonstruktsiooniühing]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214231023/http://www.teras.ee/pages/konkurss.htm |arhiivimisaeg=14. veebruar 2015}}</ref> <ref name="atlas">[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], [[Birgit Kibal]], [[Andres Andresen]], [[Ago Pajur]] (2007). "Eesti ajaloo atlas". Tallinn: [[Avita]]. ISBN 9985-2-0915-X. lk 126.</ref> <ref name="sada">[[Leele Välja]] (2013). "Sada sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri". Tallinn: [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. ISBN 9789949907861. lk 170.<!-- – [[Lilian Hansar]]. "Stalinistlik rajoonikeskus". --></ref> <ref name="kult">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuurikeskus |pealkiri=Kultuurikeskus |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140830032336/http://www.keila.ee/kultuurikeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="partei">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-keskvaljakule-tuleb-kool?id=64443232 |pealkiri=Keila keskväljakule tuleb kool |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=25. mai 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215002200/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-keskvaljakule-tuleb-kool?id=64443232 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="peegel">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keskvaljak-15-majal-uus-omanik?id=64312903 |pealkiri=Keskväljak 15 majal uus omanik |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=27. aprill 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214225407/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keskvaljak-15-majal-uus-omanik?id=64312903 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wald">{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27085 |pealkiri=27085 Vabadussõja mälestusmärk – Keila algkooli hoone |väljaanne=[[Kultuurimälestiste riiklik register]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kodres">[[Krista Kodres]] (2001). "Ilus maja, kaunis ruum". Tallinn: Prisma Print. ISBN 9985931610. ptk [https://web.archive.org/web/20150402115152/http://net.htg.tartu.ee/moodle/pluginfile.php/1249/mod_folder/content/0/32.Postmodernism_Eestis_1980._aastail.PDF "Postmodernism Eestis 1980. aastail"] (PDF).</ref> <ref name="uudis">{{Netiviide |url=http://www.harjukek.ee/et/uudised |pealkiri=Uudised |väljaanne=[[Harju KEK]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160714044607/http://harjukek.ee/et/uudised/arhiiv/ |arhiivimisaeg=14. juuli 2016}}</ref> <ref name="kunst">Ignar Fjuk, Ain Padrik (1988). "Ehituskunst 4/1984. Eesti NSV Arhitektide Liidu aastaraamat." [[Kunst (kirjastus)|Kunst]]. lk 26.</ref> <ref name="kino160">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=87777 |pealkiri=Foto nr 0-5371 / Uus 160 kohaga kino Keilas. |väljaanne=Rahvusarhiivi fotode andmebaas |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=EFA.204.0–5371}}</ref> <ref name="kaubam">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28620 |pealkiri=Keila Tarbijate Kooperatiivi kaubamaja välisvaade |väljaanne=Rahvusarhiivi fotode andmebaas |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=EFA.364.0–87774}}</ref> <ref name="nahk">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/fotod-keila-joepark-on-koduks-suurimale-eestis-elavale-nahkhiireliigile?id=64814104 |pealkiri=FOTOD: Keila Jõepark on koduks suurimale Eestis elavale nahkhiireliigile |väljaanne=[[Keila leht]] |aeg=13. august 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215105413/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/fotod-keila-joepark-on-koduks-suurimale-eestis-elavale-nahkhiireliigile?id=64814104 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="haru">{{Netiviide |autor=Kobras AS |url=https://www.keila.ee/documents/179240/405892/seletuskiri.pdf/cdcf51a7-1e6f-4f7e-850e-48d21d0b1592 |pealkiri=Keila jõe vasaku haru veevoolu taasavamise ja ökoloogilise t ervendamise eelprojetk. Seletuskiri ja joonised. |väljaandja=Keila linnavalitsus |aeg=juuli 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215124425/https://www.keila.ee/documents/179240/405892/seletuskiri.pdf/cdcf51a7-1e6f-4f7e-850e-48d21d0b1592 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="linn">{{Netiviide |autor=[[Eike Käsi]] |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-linna-juubel-tuleb-koos-laulupeoga?id=65548476 |pealkiri=Keila linna juubel tuleb koos laulupeoga |väljaanne=Delfi |aeg=18. jaanuar 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2017 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216230740/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-linna-juubel-tuleb-koos-laulupeoga?id=65548476 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="erit">{{Netiviide |autor=Anne Kose |url=http://www.keila.ee/documents/179240/3988229/Keskv%C3%A4ljak+6+kinnistu+detailplaneeringu+eskiis.pdf/3306eaeb-fc51-438f-b090-bc79820c3343 |pealkiri=Keskväljak 6 asuva kinnistu hoonestamise eritingimused |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214235424/http://www.keila.ee/documents/179240/3988229/Keskv%C3%A4ljak+6+kinnistu+detailplaneeringu+eskiis.pdf/3306eaeb-fc51-438f-b090-bc79820c3343 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xx165">Allan Kasesalu, Raul Kilgas, Kristin Aasma (2002) "XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. ISBN 9985701070. lk 165.</ref> <ref name="selart230">Anti Selart (2012). "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg". ISBN 978-9985-4-0723-3. lk 230.</ref> <ref name="tamm">{{Netiviide |url=http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1216 |pealkiri=Keila Liivaaugu tamm |väljaanne=eestigiid.ee |väljaandja=Reval Esten OÜ |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kino">{{Netiviide |autor=Nele Kangert |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 |pealkiri=Enne ja nüüd: Keila kino Saluut |väljaanne=Delfi |aeg=2. detsember 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216230355/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{Netiviide |url=http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPPTvELXr0bripSWSQPXKNORzZAcSfUy |pealkiri=Keskkonna registri avalik teenus |väljaanne=[[Keskkonnaregister]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="jõesaar22">{{Netiviide |autor=Tanel Breede, Sulev Nurme |url=http://www.keila.ee/documents/179240/407201/Keila+m%C3%B5isa+pargi+hoolduskavauus.pdf/e26a1182-4475-45d1-b1ff-037b666023b9 |pealkiri=Keila õisa pargi hoolduskava |väljaandja=Artes Terrae |aeg=2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=lk 22 |failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221153614/http://www.keila.ee/documents/179240/407201/Keila+m%C3%B5isa+pargi+hoolduskavauus.pdf/e26a1182-4475-45d1-b1ff-037b666023b9 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="linnuse">{{Netiviide |autor=Valdur Vacht |url=http://www.keila.ee/documents/179240/416928/tervik_0615.pdf/2e055bb9-85ec-4be9-871a-40d3a9f57efd |pealkiri=Nädala tegija: Segei Bažeža |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=15. juuni 2012 |vaadatud= |täpsustus=lk 2 |failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221153752/http://www.keila.ee/documents/179240/416928/tervik_0615.pdf/2e055bb9-85ec-4be9-871a-40d3a9f57efd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="baas">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2014/10/3222/algab-paldiski-maantee-uuendamine/ |pealkiri=Algab Paldiski maantee uuendamine |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=10. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150210030728/http://www.harjuelu.ee/2014/10/3222/algab-paldiski-maantee-uuendamine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vende">[[Valdeko Vende]] (1989). "Esimesest autost viimase voorimeheni". Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. ISBN 5797901617. lk 78–79.</ref> <ref name="plan">{{Netiviide |autor=Toomas Paaver, Oliver Alver, Indrek Peil, Siiri Valner |url=https://www.keila.ee/documents/179240/388491/Keila+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/d0451498-1ac9-4d88-979c-6c6a15793faf |pealkiri=Keila linna üldplaneering |väljaandja=[[EKA linnaplaneerimise labor]] |aeg=2002 |failitüüp=PDF |vaadatud=2015-03-26 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402092523/https://www.keila.ee/documents/179240/388491/Keila%20linna%20%C3%BCldplaneering.pdf/d0451498-1ac9-4d88-979c-6c6a15793faf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Natura">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=520771.111897148,6574800.20415385,521413.734177183,6575302.14875859&LANG=1 |pealkiri=Looduskaitse ja Natura 2000 |väljaandja=[[Maaamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kultpr">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuuripreemia |pealkiri=Kultuuripreemia |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420012132/https://www.keila.ee/kultuuripreemia |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kant">[[Edgar Kant]] (2007). "Eesti rahvastus ja asustus". Koostaja [[Ott Kurs]]. Tartu: [[Ilmamaa]]. ISBN 9789985772256. lk 142–145.</ref> <ref name="arjakas">[[Küllo Arjakas]] (2010). "Eesti Raudtee 140: sissevaateid ajalukku". Tallinn: Eesti Raudtee. ISBN 978-9949-21-397-9. lk 42.</ref> <ref name="Järvekülg">[[Arvi Järvekülg]] (2001). "Eesti jõed". Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. lk 501–507.</ref> <ref name="varep120">Endel Varep. (1974). "Maastik" – "Harju rajoonis. Artiklite kogumik". Tallinn. lk 120.</ref> <ref name="roomus26">[[Arvo Rõõmusoks]] (1983). "Eesti aluspõhja geoloogia". Tallinn: Valgus. lk 26.</ref> <ref name="loodus8">[[Hella Kink]], [[Avo Miidel]], [[Anto Raukas]] (2003). "[http://www.gi.ee/loodusmalestised/8_Harjumaa_Harku-Keila-Padise_2003.pdf Harjumaa : Harku, Keila, Padise]" (PDF). Loodusmälestised 8. Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]] ISBN 9985-50-355-4. lk 26.</ref> <ref name="Maa-amet-Reljeef">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=930&zlevel=5,522404.51049806,6575774.9176027&setlegend=UUKAT1_l_82=0,UUHV_hind_82=0,SHYBR_ALUS01_82A=0,SHYBR_ALUS11_82A=1 |pealkiri=Reljeef |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Maa-amet-1961">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&bbox=521214.199226839,6575114.66582715,522268.34210008,6576069.09248265&setlegend=FUU6845=0,FUU6841=1,FUU6746i=0,FUU6748i=1&LANG=1 |pealkiri=NL topokaart 042 1:10000 (1961) |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ee">{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keila3 |pealkiri=Keila |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]] veebiversioon |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="tea">{{Netiviide |url=https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=Keila&art=ENC-34848 |pealkiri=Keila |väljaanne=[[Tea e-Entsüklopeedia]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="dia">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Rv0291 |pealkiri=RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174737/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Rv0291 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Linnaorkester">{{Netiviide |url=http://www.keilalinnaorkester.ee/ |pealkiri=Meist |väljaandja=Keila Linnaorkester |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174241/http://www.keilalinnaorkester.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="h1tK3">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=SMA01&user_id=at&bbox=517209.584706551,6572581.64539084,526099.580649756,6577109.2982834&setlegend=HMAGAPF_01=0,HMAGAPL_01=0&LANG=1 |pealkiri=Keila Maaameti geoloogilisel kaardil |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="gKrUc">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=https://harjuelu.ee/keila-linnas-ehitatatakse-seitsmendat-silda/ |pealkiri=Keila linnas ehitatatakse seitsmendat silda |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=11. november 2016 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="XrlrT">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2017/05/9959/taastati-17-hektarit-keila-moisaparki/ |pealkiri=Taastati 17 hektarit Keila mõisaparki |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=26. mai 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174240/http://www.harjuelu.ee/2017/05/9959/taastati-17-hektarit-keila-moisaparki/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M12KQ">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/ppe-55754 |pealkiri=Keila linn - Valik andmeid - Piirkondlik portree Eestist |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="OssYU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="WO8Db">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="34Bue">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="Duxmm">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL222 |pealkiri=RL222: Rahvastik elukoha ja rahvuse järgi |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224116/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL222 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sGUnu">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0429 |pealkiri=RL0429: Rahvastik rahvuse, soo, vanuserühma ja elukoha järgi, 31. detsember 2011 |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224108/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0429 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sOCRY">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/et/transport |pealkiri=Transport |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ZfsmO">{{Netiviide |autor=Raigo Neudorf |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2014/10/09/keila-olletootja-kevadel-vajame-suuremat-tootmisvoimsust |pealkiri=Keila õlletootja: kevadel vajame suuremat tootmisvõimsust |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=9. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="iubpv">{{Netiviide |url=http://vesi.keila.ee/index.php?page=320&lang=est |pealkiri=Tegevusalad |väljaandja=[[Keila Vesi]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140226182011/http://vesi.keila.ee/index.php?page=320&lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zdnT5">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-joogivesi-tuleb-200m-sugavuselt?id=43901155 |pealkiri=Keila joogivesi tuleb 200m sügavuselt |väljaanne=Keila Vee Leht |aeg=7. detsember 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174534/http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-joogivesi-tuleb-200m-sugavuselt?id=43901155 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CBHiL">{{Netiviide |autor=Agu Veetamm |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/tana-ilmub-keila-lehe-200-number?id=63868016 |pealkiri=Täna ilmub Keila Lehe 200. number |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=3. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi}}</ref> <ref name="n30NM">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/kirik-ja-kogudused |pealkiri=Kirik ja kogudused |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224113/https://www.keila.ee/kirik-ja-kogudused |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3ui3K">{{Netiviide |autor=[[Rein Tammis]] |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/90-aastat-jalgpalli-keilas?id=64861314 |pealkiri=90 aastat jalgpalli Keilas |väljaanne=[[Keila Leht]] |koht=Delfi |aeg=26. august 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="cgEP9">{{Netiviide |autor=Allan Keian |url=http://www.postimees.ee/1887643/keila-kohal-hakkavad-voistlema-kuumaohupallid |pealkiri=Keila kohal hakkavad võistlema kuumaõhupallid |väljaanne=Postimees |aeg=30. august 2001 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ZatVW">{{Netiviide |autor=Enn Heinsoo |url=http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/kuumaohupalliga-taevas-eufooria-tagatud.d?id=27678021 |pealkiri=Kuumaõhupalliga taevas – eufooria tagatud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=25. mai 2008 |vaadatud=11. jaanuar 2018 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xuHaH">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2014/08/2710/politsei-kolib-keilas-uude-majja/ |pealkiri=Politsei kolis Keilas uude majja |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=8. august 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141016213913/http://www.harjuelu.ee/2014/08/2710/politsei-kolib-keilas-uude-majja/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Gaqab">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-tulevases-politseimajas-algasid-ehitustood?id=66971650 |pealkiri=Keila tulevases politseimajas algasid ehitustööd |väljaanne=[[Keila Leht]] |koht=Delfi |aeg=25. oktoober 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ymIAX">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/423102012023 |pealkiri=Keila linna põhimäärus |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=Keila Linnavolikogu |aeg=19. juuni 2007 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="W3U9P">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/linnavalitsuse-koosseis |pealkiri=Linnavalitsuse koosseis |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106065156/https://www.keila.ee/linnavalitsuse-koosseis |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ymrlt">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/tanel-moistus-volikogu-esimees |pealkiri=Tanel Mõistus - volikogu esimees |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106072732/https://www.keila.ee/tanel-moistus-volikogu-esimees |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XNDpx">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/koalitsioonikokkulepe |pealkiri=Koalitsioonikokkulepe |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 }}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="roZsN">{{Netiviide |autor=[[Ants Leemets]] |url=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rikkad-ja-vaesed-omavalitsused?id=50774207 |pealkiri=Rikkad ja vaesed omavalitsused |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=28. juuni 1999 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="wI8Z1">{{Netiviide |autor=Marta Jaakson |url=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20141022.2.5.2 |pealkiri=Keila makseraskustes. Linnajuhid eitavad probleeme. |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=22. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=nr. 190, lk 5}}</ref> <ref name="4QemY">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/keila-linnapead-linnavanemad-ja-taitevkomitee-esimehed |pealkiri=Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305115709/http://www.keila.ee/keila-linnapead-linnavanemad-ja-taitevkomitee-esimehed |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="konstaablijaoskond">{{Netiviide |url=https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot |pealkiri=Politseijaoskondade kontaktid |väljaandja=[[Politsei- ja piirivalveamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2017-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170628061507/https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="infoleht">"Volikogus uus koalitsioon". Keila infoleht. 21. aprill 2006.</ref> <ref name="jõekaart">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=518083.526086957,6572994,525947.473913044,6576731&setlegend=UUKAT1_82=0,UUKAT1L_82=0&LANG=1 |pealkiri=Keila maa-ameti kaardil |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keilalehtt">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/documents/179240/414159/tervik_0620.pdf/ef7d6d09-2e93-479e-a1bc-94e19dfdd8fd |pealkiri=Keila linnavalitsuses |aeg=20. juuni 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |failitüüp=PDF |täpsustus=lk 4 (nr 42; 312) |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402182720/http://www.keila.ee/documents/179240/414159/tervik_0620.pdf/ef7d6d09-2e93-479e-a1bc-94e19dfdd8fd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rongiinfo">{{Netiviide |url=http://www.rongiinfo.xtreemhost.com/keila.html |pealkiri=Keila |väljaanne=rongiinfo.xtreemhost.com |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150413174450/http://www.rongiinfo.xtreemhost.com/keila.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raudteemuuseumhap">{{Netiviide |url=http://archive-ee-2014.com/ee/j/2014-01-06_3479625_2/Kontakt-laquo-Eesti-Raudteemuuseum-Haapsalus/ |pealkiri=Kontakt |väljaandja=[[Eesti Raudteemuuseum]] Haapsalus |aeg=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150416164238/http://archive-ee-2014.com/ee/j/2014-01-06_3479625_2/Kontakt-laquo-Eesti-Raudteemuuseum-Haapsalus/ |arhiivimisaeg=16. aprill 2015}}</ref> <ref name="Goodnews">{{Netiviide |url=http://www.goodnews.ee/elektriraudtee-kutsub-huvilisi-nimekonkursile |pealkiri=Elektriraudtee kutsub huvilisi nimekonkursile |väljaanne=GoodNews.ee |aeg=15. juuli 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Kegel">{{Netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url=http://tallinncity.postimees.ee/1286106/elektriraudtee-liinidel-soidavad-tanasest-esimesed-uued-rongid |pealkiri=Elektriraudtee liinidel sõidavad tänasest esimesed uued rongid |väljaanne=Postimees |aeg=1. juuli 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="sundliitmineERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/602160/riik-ei-saasta-keilat-sundliitmisest |pealkiri=Riik ei säästa Keilat sundliitmisest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. juuni 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="sundliitmineAP">{{Netiviide |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/06/neli-valda-paasevad-sundliitmisest |pealkiri=Neli valda pääsevad sundliitmisest |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=6. juuli 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Kohanimeraamat">Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop (2016). "[[Eesti kohanimeraamat]]". [[Eesti Keele Sihtasutus]]. ISBN 9789985796757. lk 182</ref> <ref name="Paldiski">{{Netiviide |url=http://www.paldiski.ee/index.php?id=10593 |pealkiri=Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost |väljaandja=Paldiski linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2016-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160929194607/http://paldiski.ee/index.php?id=10593 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ujula">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keilas-avati-tervisekeskuse-ujula.d?id=1575689 |pealkiri=Keilas avati tervisekeskuse ujula |väljaanne=Delfi |aeg=26. mai 2001 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140414015326/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keilas-avati-tervisekeskuse-ujula.d?id=1575689 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IA">{{Netiviide |url=http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/2/8/eesti_esimest_raudteed_kutsuti_apelsiniraudteeks |pealkiri=Eesti vanimat raudteed kutsuti apelsiniraudteeks |aeg=8. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |väljaanne=[[Imeline Ajalugu]] |arhiivimisaeg=2015-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150203214325/http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/2/8/eesti_esimest_raudteed_kutsuti_apelsiniraudteeks |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Hiireviu">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=520771.111897148,6574890.17464576,521413.734177183,6575212.17826668&LANG=1 |pealkiri=Looduskaitse ja Natura 2000 II |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keila1918">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/fotod-keila-aastal-1918.d?id=63956969 |pealkiri=FOTOD: Keila aastal 1918 |väljaanne=[[Keila Leht]] |väljaandja=Delfi |aeg=24. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413221157/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/fotod-keila-aastal-1918.d?id=63956969 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Johanna Lahesalu]]. ''Keila minevikust'', Tallinn, 1973. * Ed. Lahesalu. ''Vene revolutsiooni- ja saksa okupatsioonipäevilt Keilas'', Keila: E. Lahesalu, 1936. * Keila linnale vapp ja lipp. [[Uus Eesti]], 1. oktoober 1938, nr 269, lk 9. * [[Heino Gustavson]]. ''Keila'', Tallinn: Eesti Raamat, 1979. * [[Mati Mandel]]. ''Sõjalõpu sündmused Keila ümbruses'', Keila: Harju Muuseum, 1994. * [[Mati Mandel]]. ''Traagiline suvi 1941 Keilas'', Keila: Harjumaa Muuseum, 2001. * ''Keila enne ja nüüd''. Koostaja Marju Niinemaa. Keila: Harjumaa Muuseum, 2015. * [[Hillar Palamets]]. ''Pajatusi Keilast ja kaugemalt'', 2017, ISBN 9789949817818. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Keila}} * [https://www.keila.ee/ Koduleht] * [http://www.estonia360.ee/keila/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [https://www.youtube.com/watch?v=BE2GzqffMck Lühifilm "Keila – Eesti kauneim väikelinn"], autor [[Norman Tamkivi]] (2010). Kolmeminutiline [[video]]. * [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel156_40.html "Keila peidetud linnaruum"] Loodusesõber, 2/2002 * [http://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44441/Keila+linna+arengukava+aastani+2020.pdf "Keila linna arengukava aastani 2020"] Keila, 2010 * [https://pood.omniva.ee/et/margid-eestisse/300-standardmark-keila.html Eesti Posti postmark Keila vapiga (2016)] * [https://www.delfi.ee/artikkel/120348272/keila-erakordne-prugikakk-linnavalitsusel-oli-voimalus-elanikke-korgetest-prugihindadest-saasta-aga-nad-ei-teinud-seda "Keila erakordne prügikäkk. Linnavalitsusel oli võimalus elanikke kõrgetest prügihindades säästa aga nad ei teinud seda" Delfi, Tuuli Jõesaar, 08.01.2025] {{Harjumaa}} {{Eesti linnad}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Keila| ]] p7qtis0n96te6yu7vqxj4s8g255qzar Paldiski 0 3902 7157621 7156863 2026-05-20T09:42:42Z ~2026-30199-00 229874 7157621 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{EestiAsula | nimi = Paldiski | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]] '''Paldiski''' (aastani 1933 ''Baltiski'') on [[linn]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Ajalooline rootsi päritolu nimi on ''Rågervik''. Alates [[2017. aasta haldusreform]]ist on Paldiski [[vallasisene linn]]. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus. Linna mandriosa asub [[Pakri poolsaar]]el. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka [[Suur-Pakri|Suur]]- ja [[Väike-Pakri]] saar. Paldiski linna [[tunnuslause]] on "Rohelise energia linn". Poolsaare põhjaossa on rajatud ka [[Pakri tuulepark]] ja [[Paldiski tuulepark]] ning [[Pakri päikeseelektrijaam]]. Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Paljud linna elanikud käivad Tallinnas tööl. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Paldiskis asub kujur [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Poolsaare tipus asub [[Pakri tuletorn]]. == Ajalugu == Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]]. [[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama nimega Rogerwiek või Rågervik. Pärast Eestimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.<ref name="SjYNE" /> Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] 1746., [[Katariina II]] 1764. ja [[Nikolai II]] 1912. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja 1762. aastal hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (''Балтийский Порт''), eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].<ref name="ZoU6u" /> Aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]]. [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]] 1763. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast. 1775. aastal viidi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]]. Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] 1783. aastal<ref>[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-384-392_20240510152419.pdf Paldiski linna ajaloost asehalduskorra ajal], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Köide 19, 1970 nr 4</ref> ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]]. [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] (1788–1790) 17. märtsini (6. märts vkj) 1790 väike Rootsi eskaader ([[fregatt|fregatid]] ''Jarramas'' ja ''Ulla Fersen'' ning [[kutter]][[prikk]] ''Husar'') tungis kapten [[Olof Rudolf Cederström]]i (1764–1833) juhtimisel Paldiski sadamasse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |pealkiri=Ur Generalamiralen Excellensen Grefve R. Cederströms efterlemnade papper. Attacken på Roggersvik. |vaadatud=2023-09-10 |arhiivimisaeg=2024-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241204210620/http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Laevadelt maabus varahommikul umbes 50–60-meheline (teistel andmetel 110-meheline<ref>[http://runeberg.org/nfat/0961.html Rågö. Nordisk familjebok 1899. Lk 1905]</ref>) dessant, mis hävitas sadamas olevad varusid, rikkus sadamakindlustistes olevaid suurtükke, põletas maha 400 [[mastipuu]]d ja lahkus enne, kui kohale jõudis maavägi Tallinnast. Paldiski garnisoni komandant de Roberty anti sõjakohtu alla, kuid [[Katariina II]] andis talle siiski armu. [[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]] 1870. aastal valmis Paldiski–[[Keila]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Tapa]]–[[Narva]]–[[Gattšina]]–[[Tosno]] [[raudtee]] ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks. [[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|left|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]] 5. juulil 1912 toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine<ref name="TWeXw" /> Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ärahoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.<ref name="3Rs7K" /> === Esimene maailmasõda === 1910. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust. === Paldiski Eesti ajal === Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi. Linnaelu juhtisid [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski linnavalitsus]] ja [[Paldiski linnavolikogu]]. 1921. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]]. 1933. aastal nimetati Baltiski ümber Paldiskiks. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19390503.1.7 Uus nimi Paldiskile]<, Virumaa Teataja (1925-1944), nr 51, 3. mai 1939</ref> 1939. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks Lahe. Seda ei jõutud aga ametlikult kinnitada. 1934. aastal valiti linnavolikogusse 12 saadikut. Osavõtt oli 58,9%. Viis aastat hiljem oli samuti volikogu 12 saadikut. === Teine maailmasõda === ==== Paldiski pärast baaside lepingut ==== 1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka). [[Paldiski sõjamerebaas]] (Paldiski SMB) moodustati 1940. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskadron; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ning 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, millest igaühes oli kohti 326 inimesele, leivatehas ja neli [[arteesia kaev]]u. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti 6. septembril 1940.<ref name="Csu6o" /> 1939. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid. Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa. 31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman. === Paldiski Nõukogude ajal === Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Algul olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raketid]], millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu). 1950. aastate alguses ehitati Paldiskisse ühekorruselised ühe- ja kahekorterilised kokkupandavad [[Kilpmaja|kilpmaja]]d, mis monteeriti kokku mahapõletatud hoonete asemele Nõukogude (praegune nimi [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Oktoobri ([[Pakri tänav|Pakri]]) ja Lauristini ([[Rae tänav (Paldiski)|Rae]]) tänava piirkonnas. Selsamal perioodil moodustus Punaarmee ([[Tuule tänav (Paldiski)|Tuule]]) ja Põhja ([[Põhja tänav (Paldiski)|Põhja]]) tänava rajoon. 1958. aastal ehitati [[Paldiski haigla]]hoone, 1962. aastal elektrifitseeriti [[Keila–Paldiski raudteelõik]] ning avati elektrirongiliiklus. 1960. aastate alguses ehitati viiekorruselised [[paneelelamu]]d Osipovi ([[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama]]) tänaval, Lauristini (Rae) tänaval ning 1960. aastate lõpus kaubamajahoone. Linna lõunaosas asetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast, leivatehast, automajandit ja muid ettevõtteid. 1980. aastate alguses rajati linna ka [[Marat (ettevõte)|Tallinna Trikotaaži Tootmiskoondis (TTTK) Marati]] üks tsehh. Paldiski põhjaosas Nõukogude ([[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri), Balti ([[Pargi tänav (Paldiski)|Pargi]]), Adamsoni ([[Amandus Adamsoni tänav (Paldiski)|Adamsoni]]), Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja ([[Aia tänav (Paldiski)|Aia]]) ja Južnaja ([[Lõuna tänav (Paldiski)|Lõuna]]) tänavat, 32. kvartalit, Majatšnaja ([[Majaka tänav (Paldiski)|Majaka]]), Salavat Julajevi ([[Salavat Julajevi tänav]]) ja Meere ([[Mere tänav (Paldiski)|Mere]]) tänavate piirkonnas kujunesid elurajoonid. Paldiskis elas 1951. aastal üle 3500 inimese, 1967. aastal 8000 inimest ja 1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000 inimest.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paldiski/2010/01/29/15 Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost]. Paldiski linnaleht nr 4/73 2010</ref> ==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ==== {{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}} [[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|püsti|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]] 1962. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi 1994 Paldiskist ja linn avati. ==== Paldiski tuumareaktorid ==== Esimene [[tuumareaktor]] viidi [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]se 1967. aastal ja käivitati 10. aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.<ref name="r9Wsk" /> Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist 26. septembril 1995. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti "Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd" raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.<ref name="EIS25">{{Netiviide |autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |url=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023" juurde |väljaanne=Eelnõude infosüsteem |aeg=5.03.2019 |vaadatud=5.03.2019}}</ref> Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumusega.<ref name="EIS25"/> Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].<ref name="EIS25"/> ==== Allveelaevade baas ==== Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel 1951–1957. Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s. Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses. Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s. ==== Intsidendid allveelaevadega ==== Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks. 1956. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.<ref name="p8PAG" /> Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget. 1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7. Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga. 28. oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le. 1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisati 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st. === Paldiski taasiseseisvunud Eestis === [[Fail:Paldiski vaade Pakri tuletornist.jpg|pisi|Vaade Paldiskile Pakri tuletornist 2025. aastal]] 9. märtsil 1994 võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks. 1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus. == Rahvastik == {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv 1. jaanuari seisuga<ref name="stat.ee" /> |- |2001 |4246 |- |2002 |4226 |- |2003 |4230 |- |2004 |4224 |- |2005 |4207 |- |2006 |4190 |- |2007 |4170 |- |2008 |4154 |- |2009 |4133 (registreeritud elanikke 4400<ref name="BrILW" /> ) |- |2010 |4125 |} 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 1992. aastal elas linnas 7703 inimest. 22.–26. märtsini 1994 viidi läbi elanike registreerimine ja anketeerimine. Tulemus oli 4576 linnaelanikku. Ilmselt jättis aga tuhatkond ennast kirja panemata. {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv |- |1782 |209 |- |1874 |837 |- |1897 |900 |- |1913 |1309 |- |1922 |1053 |- |1930 |1136 |- |1934 |841 |- |1938 |686 |- |1940 |726 |- |1951 |3500 |- |1959 |3387 |- |1965 |4039 |- |1969 |5081 |- |1976 |7287 |- |1979 |7311 (alalised elanikud) |- |1989 |7690 (alalised elanikud) |- |1991 |7572 (alalised elanikud) |- |2000 |4262 |- |2003 |4230 |- |2010 |4125 |- |2019 |3529 |} == Haridus == [[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]] Paldiskis tegutsevad [[Paldiski ühisgümnaasium]] ja [[Paldiski vene põhikool]]. Ühisgümnaasiumi hoones asub ka [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool|Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli]] Paldiski õppekoht. 20. sajandi algul oli linnas ka [[Paldiski merekool]]. == Liiklus == [[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]] Linna jõuab [[Tallinna–Paldiski tee]], mis on üks Eesti põhimaanteid. Linna lõunaosas saab alguse [[Paldiski–Padise tee]], millega liitub ka [[Paldiski lõunasadama tee]]. Linna põhjaosas asub [[Paldiski majaka tee]], mis ühendab südalinna poolsaare tipus asuva Pakri tuletorniga. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Läbi Paldiski kulgeb maagaasi torujuhe [[Balticconnector]] ning selle juures asub [[veeldatud gaas|veeldatud gaasi]] terminal ([[Paldiski LNG-terminal]]). Linnas asub [[Paldiski raudteejaam]], mis on [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres ja jääb 48&nbsp;km kaugusele [[Balti jaam]]ast. == Religioon == Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]]. <gallery> Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|Paldiski Nikolai kirik Pilt:Paldiskisergi1.jpg|Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik </gallery> == Juhtimine == === Linnapead === {{vaata|Paldiski linnapea}} * [[Karl Friedrich Kalk]], aastatel 1836–1863 Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] * [[Mihhail Demin]] (1841–1876), Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] 1873–1876 *1876–1880 [[Nikolai Demin]], Paldiski kohtufoogti kohusetäitja *1880–1898 [[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea ja linnavanem *1898–1906 [[Theodor Fabian]], Paldiski linnavanem, foogtikohtunik 1883–1887 * –1912, W. Johannson,<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/07/31/6 Kodumaa ringwaade. Baltiski linnaametnikud hakkavad linnavalitsusest välja astuma], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 173, 31 juuli 1912</ref> Paldiski [[linnavanem]] * 1912<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/10/02/10 Kodumaalt. Baltiskist. Uus linnavanem], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 224, 2 oktoober 1912</ref>–1914, [[Karl Klesti]], Paldiski [[linnavanem]] * [[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1940. aasta Eestis|1940]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]]. Aselinnapea Edgar Lemberg (1909-1985). * märts 1941- Mihhail Niilus, Paldiski Linna RSN Täitevkomitee esimees *1941–1944 Julius Schwan (1880–1967), linnapea * Anton Filimonov, (1902- ) Paldiski linna RSN Täitevkomitee esimees * Vladimir Konšin, Paldiski linna RSN TK esimees 29. märtsini 1994. * 1996–2000 [[Jaan Mölder]] (1994–1996, Keila linna Paldiski linnaosa vanem, valiti ametisse 5. mail 1994) * 2000–2001 [[Mati Kadak]] * 2001–2008 [[Kaupo Kallas]] * 2008–2009 Jaan Mölder * 2009–2010 [[Mare Leiten]] * 2010–2013 Kaupo Kallas * 2013 [[Stanislav Tšerepanov]] * 2013–2014 [[Jaanus Ilumets]] * 2014–2017 [[Tiit Peedu]] === Linnavolikogu esimehed === * 1996–1999 [[Anne Taklaja]] (1994–1996, halduskogu esimees) * 1999–2000 [[Ain Verbo]] * 2000–2001 Anne Taklaja * 2001–2002 [[Mati Kadak]] * 2002–2008 [[Jaan Mölder]] * 2008–2009 Mati Kadak * 2009–2010 [[Kaupo Kallas]] * 2010–2013 [[Nikolai Pitšugov]] * 2013–2017 Kaupo Kallas == Vaata ka == * [[Paldiski Põhikool]] * [[Paldiski raamatukogu]] * [[Paldiski tänavate loend]] * [[Paldiski linnavolinike loend]] * [[Biodiesel Paldiski]] * [[Paldiski juga]] * [[Paldiski lipp]] * [[Paldiski linnakalmistu]] * [[Paldiski vapp]] * [[Pallaste mõis]] * [[Leetse-Lepiku talu kalmistu]] * [[Paldiski allveelaevnike kalmistu]] * [[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="BrILW">[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]</ref> <ref name="SjYNE">[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]</ref> <ref name="ZoU6u">[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&smid=2&lid=1] Paldiski ajalugu</ref> <ref name="TWeXw">[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3Rs7K">[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]</ref> <ref name="Csu6o">{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r9Wsk">{{Netiviide |url=http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |pealkiri=Õppekeskus nr 93 |vaadatud=2001-08-18 |arhiivimisaeg=2001-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010818053353/http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="p8PAG">[http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году.]</ref> }} == Kirjandus == * K-e. "Uus Eesti" küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2. * Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4. * Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9. * Paldiski uueks nimeks "Lahe". Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2. == Välislingid == {{commonscat|Paldiski}} {{vikitsitaadid}} * [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии] * [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" lõpparuanne, 28. detsember 2015] * Dmitri Pastuhhov. [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele ""Insight": sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele"] ERR, 16. mai 2020 * [https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht {{Lääne-Harju vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Paldiski| Paldiski]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] bgs6zlleec2htg15of84sdlz9coreew 7157622 7157621 2026-05-20T09:43:19Z ~2026-30199-00 229874 7157622 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{keeletoimeta}} {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{EestiAsula | nimi = Paldiski | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} [[Pilt:Paldiski, maja, kus elas ja töötas Amandus Adamson.jpg|pisi|[[Amandus Adamson]]i ateljee ]] '''Paldiski''' (aastani 1933 ''Baltiski'') on [[linn]] Harju maakonnas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Ajalooline rootsi päritolu nimi on ''Rågervik''. Alates [[2017. aasta haldusreform]]ist on Paldiski [[vallasisene linn]]. Pärast Venemaa sõjaväe lahkumist Paldiskist kuulus see aastatel 1994–1996 linnaosana [[Keila]] linna koosseisu. Aastatel 1996–2017 oli Paldiski linna staatuses iseseisev kohaliku omavalitsuse üksus. Linna mandriosa asub [[Pakri poolsaar]]el. Paldiski linna koosseisu kuuluvad ka [[Suur-Pakri|Suur]]- ja [[Väike-Pakri]] saar. Paldiski linna [[tunnuslause]] on "Rohelise energia linn". Poolsaare põhjaossa on rajatud ka [[Pakri tuulepark]] ja [[Paldiski tuulepark]] ning [[Pakri päikeseelektrijaam]]. Linnal on [[Tallinn]]aga nii [[elektrirong]]i- kui ka [[buss]]iühendus. Paljud linna elanikud käivad Tallinnas tööl. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Paldiskis asub kujur [[Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum]]. Poolsaare tipus asub [[Pakri tuletorn]]. == Ajalugu == Muistse asustuse jäljed on Paldiski ümbruses olemas juba [[1. aastatuhat|1. aastatuhandest]]. [[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama nimega Rogerwiek või Rågervik. Pärast Eestimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] 1710. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] 1718. aastal kindlustatud süvasadama ja [[lainemurdja]]te ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.<ref name="SjYNE" /> Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] 1746., [[Katariina II]] 1764. ja [[Nikolai II]] 1912. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja 1762. aastal hakkas asula vene keeles kandma nime Baltiiski Port (''Балтийский Порт''), eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].<ref name="ZoU6u" /> Aastal 1783 sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]]. [[File:Иллюстрация к статье «Балтийский порт». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Krahv [[Burchard Christoph von Münnich]]i kavandatud Paldiski sadama kaitserajatiste plaan]] 1763. aastal määrati [[Läänemere sadamate peadirektor]]iks krahv [[Burchard Christoph von Münnich]], kes kontrollis arengus seisma jäänud [[Tallinna sadam]]a seisukorda. Kuni selle ajani oli [[Tallinna sõjasadam]]a asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Paldiski suunal, kus oli laevastikule tormide eest varjumiseks soodsam kliima. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivi[[pulvärk]]idega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Paldiski kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]i projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 [[liinilaev (sõjandus)|liinilaeva]], 10 [[fregatt]]i ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast. 1775. aastal viidi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|mälestussammas]]. Paldiski sai Venemaa keisririigi [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonnas]] [[linnaõigused]] 1783. aastal<ref>[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1970-4-384-392_20240510152419.pdf Paldiski linna ajaloost asehalduskorra ajal], Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised, Köide 19, 1970 nr 4</ref> ja oli aastatel 1783–1796 [[Paldiski kreis]]i maakonnakeskus. Paldiski kreisi kuulusid [[Risti kihelkond]], [[Harju-Madise kihelkond]], [[Nissi kihelkond]], [[Keila kihelkond]], [[Hageri kihelkond]], [[Kullamaa kihelkond]], [[Märjamaa kihelkond]]. Pärast [[asehaldurkond]]ade likvideerimist 1796. aastal taastati endine ühine [[Harju kreis]]. [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõjas]] (1788–1790) 17. märtsini (6. märts vkj) 1790 väike Rootsi eskaader ([[fregatt|fregatid]] ''Jarramas'' ja ''Ulla Fersen'' ning [[kutter]][[prikk]] ''Husar'') tungis kapten [[Olof Rudolf Cederström]]i (1764–1833) juhtimisel Paldiski sadamasse.<ref>{{Netiviide |url=http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |pealkiri=Ur Generalamiralen Excellensen Grefve R. Cederströms efterlemnade papper. Attacken på Roggersvik. |vaadatud=2023-09-10 |arhiivimisaeg=2024-12-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241204210620/http://www.bruzelius.info/Nautica/Naval_History/SE/TiS(1894)_p385.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Laevadelt maabus varahommikul umbes 50–60-meheline (teistel andmetel 110-meheline<ref>[http://runeberg.org/nfat/0961.html Rågö. Nordisk familjebok 1899. Lk 1905]</ref>) dessant, mis hävitas sadamas olevad varusid, rikkus sadamakindlustistes olevaid suurtükke, põletas maha 400 [[mastipuu]]d ja lahkus enne, kui kohale jõudis maavägi Tallinnast. Paldiski garnisoni komandant de Roberty anti sõjakohtu alla, kuid [[Katariina II]] andis talle siiski armu. [[Pilt:RIGBY(1842) Baltic letters, p1.165 BALTISPORT (Pakri Cliff, Paldiski).jpg|pisi|Baltiiski Port, Pakri (1840)]] 1870. aastal valmis Paldiski–[[Keila]]–[[Tallinn|Tallinna]]–[[Tapa]]–[[Narva]]–[[Gattšina]]–[[Tosno]] [[raudtee]] ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks. [[Pilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|pisi|left|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4.–5. juulil 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg]] 5. juulil 1912 toimus [[Läänemeri|Läänemerel]] ajalooline kohtumine<ref name="TWeXw" /> Vene keisri ja Saksa keisri vahel. [[Wilhelm II]] jõudis jahil [[Hohenzollern (laev)|SMY Hohenzollern II]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel Paldiski [[reid]]ile. [[Nikolai II]] vastu tulnud jahil [[Standart (laev)|Štandart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei mänginud hiljem rolli [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ärahoidmisel. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.<ref name="3Rs7K" /> === Esimene maailmasõda === 1910. aastal allutati Paldiski kindlus Venemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid Venemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust. === Paldiski Eesti ajal === Vabadussõja ajal asusid Paldiskis Traalimise Ekspeditsioon (hilisem [[Traalerite Divisjon]]) ja [[Tankide Klass]]. Alates 1921. aastast viibisid suviti Paldiskis soomusrongid, tehes linnalähedastel laskeplatsidel laskeharjutusi. Linnaelu juhtisid [[Paldiski linnapea]], [[Paldiski linnavalitsus]] ja [[Paldiski linnavolikogu]]. 1921. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]]. 1933. aastal nimetati Baltiski ümber Paldiskiks. Alates 1. maist 1938 oli Paldiski [[kolmanda astme linn]]. 1939. aasta kevadel olid linna uute nimedena kaalumisel Paeneeme ja Pakre.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaavana19390503.1.7 Uus nimi Paldiskile]<, Virumaa Teataja (1925-1944), nr 51, 3. mai 1939</ref> 1939. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks Lahe. Seda ei jõutud aga ametlikult kinnitada. 1934. aastal valiti linnavolikogusse 12 saadikut. Osavõtt oli 58,9%. Viis aastat hiljem oli samuti volikogus 12 saadikut. === Teine maailmasõda === ==== Paldiski pärast baaside lepingut ==== 1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] [[punaarmee]] ja [[NSV Liidu merevägi|merevägi]] õiguse baaside rajamiseks [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja Paldiskisse. Esimesed Nõukogude Liidu transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude Liidu [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka). [[Paldiski sõjamerebaas]] (Paldiski SMB) moodustati 1940. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskadron; 3. [[torpeedokaater|torpeedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinna, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] (PBL) ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. Ehitustööde teostamiseks Eestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ning 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult neli kasarmuelamut, millest igaühes oli kohti 326 inimesele, leivatehas ja neli [[arteesia kaev]]u. Paldiski SMB [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast Eesti annekteerimist muudeti Tallinn Punalipulise Balti laevastiku peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti 6. septembril 1940.<ref name="Csu6o" /> 1939. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus Saaremaal [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus olid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid. Paldiski piirkonnal oli ka suur tähtsus kogu PBL Läänemere rannikukaitsesüsteemis, kuhu kuulusid peale [[Paldiski kindlustatud rajoon|Paldiski]] ja [[Tallinna kindlustatud rajoon]]i ka veel [[Suur-Pakri]] saar, [[Väike-Pakri]] saar, [[Osmussaar]], [[Hiiumaa]] ja Saaremaa. 31. märtsil 1941 kinnitati Paldiski Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega vabariikliku alluvusega linnaks. Samast päevast kinnitati ametisse Paldiski linna täitevkomitee järgmises koosseisus: esimees Mihhail Niilus, esimehe asetäitja Georgi Svirsdin, sekretär Aleksander Raidma; liikmed: Lev Reznikov, Pavel Krom ja Nikolai Opperman. === Paldiski Nõukogude ajal === Pärast Teise maailmasõja lõppu muudeti Paldiski uuesti Balti laevastiku baasiks. Algul olid [[Paldiski Põhjasadam]]as [[kaater|kaatrite]] baasid ja [[Paldiski Lõunasadam]]as [[allveelaev]]ade baas. Peale laevastiku oli Pakri poolsaarel veel ka [[NSV Liidu piirivalve Eestis|piirivalvekordon]], piirivalvesalga staap, ehituspataljoni rood, õhutõrje raketiüksus, rannakaitsepatareid tulejuhtimistorniga<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Harjumaa-Paldiski-Majaka-29-tulejuhtimistorn.pdf Rannapatarei tulejuhtimistorn Paldiski linnas Harjumaal], Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015</ref> ning Balti laevastiku distsiplinaarpataljon, [[hospidal]] ning sõjaväepolikliinik, 94. õhutõrjeraketibrigaadi raketiväeosad ja isegi [[ballistiline rakett|ballistilised raketid]], millest üks asus [[Leetse mõis]]as. Paldiskis olid ka maaväe üksused ([[144. diviis]]i tagalaladu). 1950. aastate alguses ehitati Paldiskisse ühekorruselised ühe- ja kahekorterilised kokkupandavad [[Kilpmaja|kilpmaja]]d, mis monteeriti kokku mahapõletatud hoonete asemele Nõukogude (praegune nimi [[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri tänav]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Oktoobri ([[Pakri tänav|Pakri]]) ja Lauristini ([[Rae tänav (Paldiski)|Rae]]) tänava piirkonnas. Selsamal perioodil moodustus Punaarmee ([[Tuule tänav (Paldiski)|Tuule]]) ja Põhja ([[Põhja tänav (Paldiski)|Põhja]]) tänava rajoon. 1958. aastal ehitati [[Paldiski haigla]]hoone, 1962. aastal elektrifitseeriti [[Keila–Paldiski raudteelõik]] ning avati elektrirongiliiklus. 1960. aastate alguses ehitati viiekorruselised [[paneelelamu]]d Osipovi ([[Sadama tänav (Paldiski)|Sadama]]) tänaval, Lauristini (Rae) tänaval ning 1960. aastate lõpus kaubamajahoone. Linna lõunaosas asetses tööstustsoon, mis hõlmas mehaanikatehast, leivatehast, automajandit ja muid ettevõtteid. 1980. aastate alguses rajati linna ka [[Marat (ettevõte)|Tallinna Trikotaaži Tootmiskoondis (TTTK) Marati]] üks tsehh. Paldiski põhjaosas Nõukogude ([[Peetri tänav (Paldiski)|Peetri]]), Kingissepa ([[Muuli tänav (Paldiski)|Muuli]]), Lauristini (Rae), Oktoobri (Pakri), Balti ([[Pargi tänav (Paldiski)|Pargi]]), Adamsoni ([[Amandus Adamsoni tänav (Paldiski)|Adamsoni]]), Punaarmee (Tuule), Põhja (Põhja), Sadovaja ([[Aia tänav (Paldiski)|Aia]]) ja Južnaja ([[Lõuna tänav (Paldiski)|Lõuna]]) tänavat, 32. kvartalit, Majatšnaja ([[Majaka tänav (Paldiski)|Majaka]]), Salavat Julajevi ([[Salavat Julajevi tänav]]) ja Meere ([[Mere tänav (Paldiski)|Mere]]) tänavate piirkonnas kujunesid elurajoonid. Paldiskis elas 1951. aastal üle 3500 inimese, 1967. aastal 8000 inimest ja 1980. aastate alguses aga ligikaudu 10 000 inimest.<ref>[https://dea.digar.ee/article/paldiski/2010/01/29/15 Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost]. Paldiski linnaleht nr 4/73 2010</ref> ==== Tuumaallveelaevade õppekeskus ==== {{Vaata| Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus}} [[Pilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|püsti|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]] 1962. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]. 1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi 1994 Paldiskist ja linn avati. ==== Paldiski tuumareaktorid ==== Esimene [[tuumareaktor]] viidi [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]]se 1967. aastal ja käivitati 10. aprillil 1968. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.<ref name="r9Wsk" /> Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist 26. septembril 1995. 2005–2008 läbi viidud Euroopa Liidu projekti "Paldiski sarkofaagide pikaajaline ohutu hoiustamine ja sellega seotud demonteerimistööd" raames paigaldati hoiustamistingimuste parandamiseks ja korrosioonikindluse tõstmise eesmärgil reaktorisektsioone ümbritsevatesse betoonsarkofaagidesse õhukuivatussüsteem, paigaldati reaktorisektsioonidele võimaliku saaste lekkimise operatiivseks avastamiseks seiresüsteem ja renoveeriti reaktoreid ümbritsev peahoone, parandades nii hoone ilmastikukindlust.<ref name="EIS25">{{Netiviide |autor=Saarik, Krista., Laastik, Liina., Lauk, Rene, Valge, Joel. |url=https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a001388c-e921-4737-ad98-6d782810df9b |pealkiri=SELETUSKIRI keskkonnaministri käskkirja "Toetuse andmise tingimuste, korra, tegevuskava ja eelarve kinnitamine meetme tegevuse 7.2.2 elluviimiseks Paldiski endisel tuumaobjektil aastateks 2019-2023" juurde |väljaanne=Eelnõude infosüsteem |aeg=5.03.2019 |vaadatud=5.03.2019}}</ref> Aastatel 2014–2015 teostatud Euroopa Liidu projekt "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" selgitas välja reaktorisektsioonide lammutamise sobivaima viisi ja maksumuse ning Eestis tekkinud ja tulevikus tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks vajaliku lõppladustuspaiga tüübid koos maksumusega.<ref name="EIS25"/> Paldiski objekti valitsejaks on [[Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]].<ref name="EIS25"/> ==== Allveelaevade baas ==== Pärast Teise maailmasõja lõppu väljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel 1951–1957. Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaad asusid [[Liepāja]]s. Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses. Paldiskis on nähtud ka väikeseid, umbes 30 meetri pikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s. ==== Intsidendid allveelaevadega ==== Kinnitamata andmetel on Eesti vetes uppunud 3 M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) ja 1 Whiskey-tüüpi allveelaev. Üks vana Whiskey-tüüpi allveelaev uppus [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel poolel teel Paldiskist Tallinna. See laev oli kasutusest maha võetud ja määratud vanarauaks. 1956. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.<ref name="p8PAG" /> Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget. 1956. aastal puhkes tulekahju allveelaeval M-257, kust 32 meeskonnaliikmest pääses samuti 7. Samal aastal oli plahvatus laeval M-259. Kogu meeskond hukkus koos laevaga. 28. oktoobril 1981 sattus segastel asjaoludel Paldiskis paiknenud Whiskey-tüüpi diiselallveelaev [[S-363]] Rootsi lähedal [[Karlskrona]] sissesõiduteel [[kari]]le. 1968. aasta 27. detsembri [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega laiendati Tallinna, Keila ja Paldiski linna piire. Seejuures Paldiski linnale lisati 2800 hektarit koos 110 või 241 inimesega [[Klooga külanõukogu]]st. === Paldiski taasiseseisvunud Eestis === [[Fail:Paldiski vaade Pakri tuletornist.jpg|pisi|Vaade Paldiskile Pakri tuletornist 2025. aastal]] 9. märtsil 1994 võttis Riigikogu vastu Paldiski omavalitsuse korraldamise seaduse, mille kohaselt [[Suur-Pakri saar|Suur-Pakri]] ja [[Väike-Pakri saar]]e ning [[Pakri poolsaar]]e maa-ala otsustati jagada [[Padise vald|Padise]] ja [[Keila vald|Keila valla]] ning [[Keila]] linna haldusterritooriumiks, lähtudes majanduslikust otstarbekusest, ajalooliselt väljakujunenud haldusterritoriaalsest korraldusest. Sama seaduse kohaselt Paldiski linna maa-ala liideti Keila linna haldusterritooriumiga Keila linna Paldiski linnaosaks. 1996. aasta 20. oktoobril toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel taastati Paldiski kui iseseisva linna staatus. == Rahvastik == {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv 1. jaanuari seisuga<ref name="stat.ee" /> |- |2001 |4246 |- |2002 |4226 |- |2003 |4230 |- |2004 |4224 |- |2005 |4207 |- |2006 |4190 |- |2007 |4170 |- |2008 |4154 |- |2009 |4133 (registreeritud elanikke 4400<ref name="BrILW" /> ) |- |2010 |4125 |} 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas venelasi 53,4%, eestlasi 32,8% ja muid rahvusi 13,7%. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paldiski elanike seas [[venelased|venelasi]] 52,19%, [[eestlased|eestlasi]] 29,66% ja muid rahvusi 18,85%. 1989. aastal moodustasid eestlased Paldiski elanikest 2,4%. 1992. aastal elas linnas 7703 inimest. 22.–26. märtsini 1994 viidi läbi elanike registreerimine ja anketeerimine. Tulemus oli 4576 linnaelanikku. Ilmselt jättis aga tuhatkond ennast kirja panemata. {| class="wikitable" !Aasta !Rahvaarv |- |1782 |209 |- |1874 |837 |- |1897 |900 |- |1913 |1309 |- |1922 |1053 |- |1930 |1136 |- |1934 |841 |- |1938 |686 |- |1940 |726 |- |1951 |3500 |- |1959 |3387 |- |1965 |4039 |- |1969 |5081 |- |1976 |7287 |- |1979 |7311 (alalised elanikud) |- |1989 |7690 (alalised elanikud) |- |1991 |7572 (alalised elanikud) |- |2000 |4262 |- |2003 |4230 |- |2010 |4125 |- |2019 |3529 |} == Haridus == [[Pilt:Paldiski linnavalitsuse endine hoone.jpg|pisi|Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009]] Paldiskis tegutsevad [[Paldiski ühisgümnaasium]] ja [[Paldiski vene põhikool]]. Ühisgümnaasiumi hoones asub ka [[Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kool|Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli]] Paldiski õppekoht. 20. sajandi algul oli linnas ka [[Paldiski merekool]]. == Liiklus == [[Pilt:Paldiski raudteejaama peahoone.jpg|pisi|Paldiski jaamahoone (2013)]] Linna jõuab [[Tallinna–Paldiski tee]], mis on üks Eesti põhimaanteid. Linna lõunaosas saab alguse [[Paldiski–Padise tee]], millega liitub ka [[Paldiski lõunasadama tee]]. Linna põhjaosas asub [[Paldiski majaka tee]], mis ühendab südalinna poolsaare tipus asuva Pakri tuletorniga. Linnas asuvad [[Paldiski Lõunasadam]] ja [[Paldiski Põhjasadam]]. Läbi Paldiski kulgeb maagaasi torujuhe [[Balticconnector]] ning selle juures asub [[veeldatud gaas|veeldatud gaasi]] terminal ([[Paldiski LNG-terminal]]). Linnas asub [[Paldiski raudteejaam]], mis on [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise]] [[Keila–Paldiski raudtee]] ääres ja jääb 48&nbsp;km kaugusele [[Balti jaam]]ast. == Religioon == Linnas tegutsevad [[EELK]] [[Paldiski Nikolai kogudus]] ([[Paldiski Nikolai kirik]]us), [[EAÕK]] [[Paldiski Püha Georgi kogudus]] ([[Paldiski Püha Georgi kirik]]us), MPEÕK [[Paldiski Püha Suurmärter Panteleimoni kogudus]] ([[Paldiski Suurmärter Panteleimoni kirik]]us), [[EKNK Paldiski Kogudus]] ning [[EMK Paldiski kogudus]]. <gallery> Pilt:Paldiski Georgi õigeusu kirik.jpg|Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Pilt:Paldiski Nikolai kirik.jpg|Paldiski Nikolai kirik Pilt:Paldiskisergi1.jpg|Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik </gallery> == Juhtimine == === Linnapead === {{vaata|Paldiski linnapea}} * [[Karl Friedrich Kalk]], aastatel 1836–1863 Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] * [[Mihhail Demin]] (1841–1876), Paldiski [[Paldiski foogtikohus|foogtikohtunik]] 1873–1876 *1876–1880 [[Nikolai Demin]], Paldiski kohtufoogti kohusetäitja *1880–1898 [[Nikolai Demin]], Paldiski linnapea ja linnavanem *1898–1906 [[Theodor Fabian]], Paldiski linnavanem, foogtikohtunik 1883–1887 * –1912, W. Johannson,<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/07/31/6 Kodumaa ringwaade. Baltiski linnaametnikud hakkavad linnavalitsusest välja astuma], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 173, 31 juuli 1912</ref> Paldiski [[linnavanem]] * 1912<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1912/10/02/10 Kodumaalt. Baltiskist. Uus linnavanem], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 224, 2 oktoober 1912</ref>–1914, [[Karl Klesti]], Paldiski [[linnavanem]] * [[1917. aasta Eestis|1917]]–[[1940. aasta Eestis|1940]] [[Johannes Odres]], Paldiski [[linnapea]] ja Paldiski [[linnavanem]]. Aselinnapea Edgar Lemberg (1909-1985). * märts 1941- Mihhail Niilus, Paldiski Linna RSN Täitevkomitee esimees *1941–1944 Julius Schwan (1880–1967), linnapea * Anton Filimonov, (1902- ) Paldiski linna RSN Täitevkomitee esimees * Vladimir Konšin, Paldiski linna RSN TK esimees 29. märtsini 1994. * 1996–2000 [[Jaan Mölder]] (1994–1996, Keila linna Paldiski linnaosa vanem, valiti ametisse 5. mail 1994) * 2000–2001 [[Mati Kadak]] * 2001–2008 [[Kaupo Kallas]] * 2008–2009 Jaan Mölder * 2009–2010 [[Mare Leiten]] * 2010–2013 Kaupo Kallas * 2013 [[Stanislav Tšerepanov]] * 2013–2014 [[Jaanus Ilumets]] * 2014–2017 [[Tiit Peedu]] === Linnavolikogu esimehed === * 1996–1999 [[Anne Taklaja]] (1994–1996, halduskogu esimees) * 1999–2000 [[Ain Verbo]] * 2000–2001 Anne Taklaja * 2001–2002 [[Mati Kadak]] * 2002–2008 [[Jaan Mölder]] * 2008–2009 Mati Kadak * 2009–2010 [[Kaupo Kallas]] * 2010–2013 [[Nikolai Pitšugov]] * 2013–2017 Kaupo Kallas == Vaata ka == * [[Paldiski Põhikool]] * [[Paldiski raamatukogu]] * [[Paldiski tänavate loend]] * [[Paldiski linnavolinike loend]] * [[Biodiesel Paldiski]] * [[Paldiski juga]] * [[Paldiski lipp]] * [[Paldiski linnakalmistu]] * [[Paldiski vapp]] * [[Pallaste mõis]] * [[Leetse-Lepiku talu kalmistu]] * [[Paldiski allveelaevnike kalmistu]] * [[Paldiski Radoneži Vaga Sergi kirik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stat.ee">[http://www.stat.ee/ppe-55733 Statistikaameti koduleht]</ref> <ref name="BrILW">[http://www.postimees.ee/?id=165532 Paldiski elanike arvu kasv ei too kriminaalmenetlust]</ref> <ref name="SjYNE">[http://www.moles.ee/02/May/13/12-1.php Знакомый, но неизвестный город]</ref> <ref name="ZoU6u">[https://web.archive.org/web/20141023181328/http://www.paldiski.net/index.php?cid=3&smid=2&lid=1] Paldiski ajalugu</ref> <ref name="TWeXw">[http://www.eha.ee/raamatud/Tuna/lk104-106%20fotoarhiiv%20Tuna_vene.pdf Свидание двух императоров, foto]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3Rs7K">[http://roogevik.ucoz.ru/publ/3-1-0-15 Встреча двух императоров в Палдиски 04.07.1912г]</ref> <ref name="Csu6o">{{Netiviide |url=http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |pealkiri=Полковник В.М. Курмышов. Развертывание военно-морских баз и береговой обороны в Прибалтике в феврале 1940 – июне 1941 года. ВИЖ № 2/2005 |vaadatud=2010-03-31 |arhiivimisaeg=2007-05-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070530043304/http://www.fortification.ru/library/kurmyshov/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="r9Wsk">{{Netiviide |url=http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |pealkiri=Õppekeskus nr 93 |vaadatud=2001-08-18 |arhiivimisaeg=2001-08-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20010818053353/http://arhiiv.postimees.ee/leht/00/08/15/alv1.htm |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="p8PAG">[http://newsru.com/world/30aug2004/submar.html В Эстонии перезахоронили 28 советских подводников, погибших в 1956 году.]</ref> }} == Kirjandus == * K-e. "Uus Eesti" küsib: Kas Paldiski sureb välja? [[Uus Eesti]], 26. september 1935, nr 9, lk 2. * Merkur. Paldiskist – unustatud linnast. Päevaleht, 9. juuli 1939, nr 182, lk 4. * Paldiski otsib uut nime. Uus Eesti, 4. august 1939, nr 208, lk 9. * Paldiski uueks nimeks "Lahe". Uus Eesti, 19. september 1939, nr 255, lk 2. == Välislingid == {{commonscat|Paldiski}} {{vikitsitaadid}} * [http://roogevik.ucoz.ru/ Палдиски – маленький уголок Эстонии] * [http://www.estonia360.ee/paldiski_pohjasadam/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [http://alara.ee/wp-content/uploads/2018/08/kodulehtPaldiskieeluuringudlopparuanne.pdf Euroopa Liidu projekti "Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud" lõpparuanne, 28. detsember 2015] * Dmitri Pastuhhov. [https://www.err.ee/1090691/insight-sadamalinn-paldiski-elanikud-nouavad-ligipaasu-merele ""Insight": sadamalinn Paldiski elanikud nõuavad ligipääsu merele"] ERR, 16. mai 2020 * [https://teejuht.esap.ee/pohja-eesti/paldiski/ Paldiski], Eesti Sõjaajaloo Teejuht {{Lääne-Harju vald}} {{Eesti linnad}} [[Kategooria:Paldiski| Paldiski]] [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] c6mlkpdbmv74sncjq6yit0018poct4r Eesti ajalehtede loend 0 7287 7157484 7152835 2026-05-20T00:45:58Z Andres 5 /* T */ 7157484 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}}{{toimeta}} ''Siin on loetletud [[Eesti]]s praegu välja antavaid ja varem välja antud [[ajaleht]]i ning väljaspool Eestit välja antavaid ja välja antud [[eesti keel|eestikeelseid]] ajalehti. On ka [[Eesti NSV rajoonilehtede loend]]. {{tähed}} === # === * [[4jaleht]] (Tallinn, 2020–) * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * 3M Mosaiik (Tallinn, 2000–2005) * 4FUN (Tallinn, 2007) * 4 Seina (Tallinn, 2005–2006) === A === * [[Aadressleht]] (1929) * Aastaajad * [[Abieluleht]] (1931–1933) * [[Aed & Interjöör]] (2009–) * [[Aeg (väljaanne 1906)|Aeg]] (1906) * Aeg (Rõngu, 1932–1934) * Aeg ja Vaim (Räpina, 2005–) * [[Aegviidu Aeg]] (1993–2017) * [[Agent (ajaleht)|Agent]] (Tallinn, 2004 –) * [[Ahja Valla Teabeleht]] * Aitab Alati (Paide, 1994–2011) * Ajakaja (Tartu, 1995–2009) * Aja Kaja (Saksamaa, 1944) * Ajalehe Leht (Tallinn, 1998–2010; eesti ja vene keeles) * Ajakiri Naisele * [[Ajakohane Naljaleht]] (1906) * Ajalehitseja (Tallinn, 1995) * [[Ajaleht (ajaleht)|Ajaleht]] (Tallinn, 1913–1914) * [[AjaLeht]] (Tallinn, 1996–1999) * Aja Leht (2012–2017) * [[Hiiumaa (ajaleht)|Ajaleht Hiiumaa]] (1989–2004) * Ajaratas (Salzburg, 1945) * Ajaviiteleht (Harjumaa, 1991) * [[Ajude Gümnastika]] (1933–1940) * [[Ajuspordi Magasin]] (Tallinn, 1933–1934) * [[Ajusportlane]] (Tallinn, 1933) * Aken (Tallinn, 2004–2013) * Akseletrator (Tallinn, 2004 vene k) * Aktuaalne (Pärnu, 2005) * [[Alajõe Valla Infoleht]] (eesti ja vene k, 2014–2017) * Alatskivi (1995–) * [[Alatskivi Traktorist]] (1951–1953) * [[Alatskivi Vallaleht]] (1995–2017) * Aleksandri Sõnumid (Tartu, 2002–2005) * Aleksandrist (Põltsamaa, 1894) * [[Algajad]] (Tapa Reaalgümnaasium, 1922) * Alter Ego (Jõgeva, 1997–2007) * [[Alutaguse Elu]] (1930–1933, 1990) * [[Alutaguse Teataja]] (Jõhvi, 1929–1934) * Alutaguse valla leht (2017–) * AM (Tallinn, 1989–1994) * AM! (Tallinn, 1988) * [[Ambla Vallaleht]] (Ambla, 1993–2017) * Ambur (Tallinn, Viljandi, 1989, 1990) * Ameerika Eesti Postimees (New York, 1897–1911) * [[Ameerika Ristirahva Leht]] (1916–1917) * [[Amerika Eesti Postimees]] (1897–1911) * Ameerika Eestlane (N.Y., 1925) * Anka (Lüganuse, 2019) * [[Annoncenblatt (ajaleht, 1865)|Annoncenblatt]] (Kuressaare, 1865–1882, saksa k) * Annoncenblatt (Valga, 1876, saksa k) * Annoncenblatt (Valga, 1913–1915, saksa k) * Annoncen-Blatt für die Stadt Reval und Umgebung (Tallinn, 1877, saksa k) * [[Antsla Valla Leht]] (1994–) * Apteek 5+/ Farmacia * APT Keskus teatab (Tartu, 1990–1995) * [[Are Valla Leht]] (2002–2017) * [[Areen (ajaleht)|Areen]] * Arensburger Anzeiger (1933–1934) * [[Arensburger Wochenblatt]] (Kuressaare, 1914–1915, saksa k) * Arensburger Zeitung (Kuressaare, 1917–1918, saksa k) * [[Armu Hääl]] (1934–1940) * [[Arstide Liidu Teataja]]<!-- (toimetaja [[Airi Värnik]])--> * [[Aru Pähe!]] (2016–) * [[Arvamus, Kultuur]] (Tartu, 2007–) * [[Aseri Valla Leht]] (1999–2017) * Askele (Jõhvi, 1994) * Aspekt (Tallinn, 1989–1991) * As-saljam (Tallinn, 2009–) * Audentes Argumentum (Tallinn, 2004,2005– 2006) * [[Audentese Teataja]] (Tallinn, 2001–2006) * Audentese Teataja (venekeelne) * Auditoorium (Tartu, 2004–2006, 2010–2014) * Der Aufstieg (Tallinn, 1932–1933) * Augsburgi Eesti Rahvusgrupi Päevauudised (1952–1955) * Auris (Tallinn, 1995–2015, eesti ja vene keeles) * Ausasse Ellu (Tallinn, 1968–1970) * Aus deutscher Geistesarbeit (Tallinn, 1987–1995) * Autobuss (Tallinn, 1987–1995) * [[Autoleht]] (1999–) * Auto24.ee (Tallinn, 2005–2009) * Avaja (Tallinn, 2003–2004) * Avalik Arvamus (Võru, 1988–1989) * A vot i naši poslednie izvestija (Haapsalu, 1927) * [[Avalik Eesti]] (Tartu, 2016–) * Avanduse Valla Kaja (Simuna, 1996–2005) * [[Avinurme Valla Leht]] (1997–2008) * Aviser (Pärnu, 1700) * [[Awwinorm]] (2009–2017) * A4/Fastleader === B === * [[Balti Elektrijaam]] (Narva, 1985–2003) * [[Baltische Wochenschrift]] * Babuškinõ sekretõ (Tallinn, 2024–) * Baltiiskaja Manufaktura (Tallinn, 1988–1995, vene k) * [[Balti Raudteelane]] (1953–1956) * Baltic Club (Saku, 1989) * The Baltic Guide (Tallinn, 2012–; venekeelne) * The Baltic Observer (1991–1996, inglise k) * [[Baltische Rundschau]] (1994–) * [[Baltische Wochenschrift für Landwirtschaft, Gewerbfleiss und Handel]] (Tartu, 1863–1915) * Baltic Independent (Tallinn, 1990–1996, inglise k) * The Baltic States (New York, apr. 1945) * The Baltic Times (Helsingi, 1921–) * The Baltic Times (Tallinn, 1932–1940) * [[The Baltic Times]] (Riia, 1996–2021) * Balti Laevaremonditehase Teataja (Tallinn, 2000–2014) * Baltiiskii pravovoi vestnik (Tallinn, 2015–) * Baltik-Revju (Tallinn, 1991, vene k) * Balt-Press (Stockholm, 1946) * Baltpress (Stockholm, 1956–2002) * Der Befehl (Eesti, 1942–1944, saksa k) * Berliini Kaja (1922) * Beta (Tallinn, 1991, vene k) * Bibliofiil (Tartu, 1. nr 19.01.2000) * Biznesmen (Tallinn, 1989–1991, vene k) * Boi-skaut (Narva, 1927; venekeelne) * [[Bolševistlik Lipp]] (1951–1953) * Bolševistlik Sõna * [[Bolševistlik Töö]] (1951–1953) * [[Bolševistlike Kolhooside eest]] (1951–1952) * [[The Baltic Guide]] (inglise k) * [[The Baltic Times]] (inglise k, 1996–) * [[The Baltics Worldwide]] (inglise k) * Bjulleten Jurjevskogo Soveta Rabotših... (Tartu, 1917, vene k) * * Bolševistlike Kolhooside eest (Suure-Jaani, 1951–1952) * Borba (Tallinn, 1917–1918; vene k.) * * Brisbane'i Teataja (1954–1956) * Brīvais Strēlnieks (Valga, 1917) * Brîvâs Domas (läti k, Tartu, 1917–1918) * Budni (Tallinn, 1989, vene k) * Budjte zdorovõ! (K-Järve, 2007; Tallinn, 2008–2021, vene k) * Buhgalterskije novosti (Tallinn, 1995–2023, vene k) * Bumerang (Tallinn, 2004–2010) * Bõloi narvskii listok (Narva, 1924–1925, vene k) * Bülletään/ The Bulletin: Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskus (Tallinn, 1995–2007) === C === * Caissa (Kuusalu, 1988–1993) * Caissa (Rakvere, august 1988–1990) * Caliga (Kanepi, 2004–2006) * Chicago Eesti Maja Uudised/ Teated (1966–2007) * Club Baltic (Tallinn, Riia, 1990, 1994) * [[The College Enquirer]] (1996–) * Connecticuti Eesti Seltsi Teataja (1951–2012) * Coolix (Põlva, 1999–2015) * Crüket (Rakvere, 2006–2007) * Curare (Tartu, 1998–) === D === * Daidžest (Tallinn, 1989–1999, vene k) * Daidžest (Jõhvi, 2001–) * Datšnik (Narva, 2017–) * Daižest (Jõhvi, 2001–) * Delovaja Estonija (Tallinn, 1992, vene k) * [[Delovõje Vedomosti]] (1996–, vene k) * [[Delo (ajaleht)|Delo]] (Tallinn, 1921–1922, vene k) * Demokraat (Tartu, 2001–2004) * [[Den za Dnjom]] (1991–2016, vene k) * Derptskii listok (Tartu, 1891-92, vene k) * Detskii Mir (Tallinn, 1943–1944, vene k) * Deutsche Zeitung im Ostland * DHL News (Tallinn, 1998–2002) * Diskusleht (Tallinn, 1928) * Diskussiooni Leht (Tallinn, 1926) * Dixi (Tartu Ülikooli Narva Kolledži venekeelne ajaleht, 2005 kuni vähemalt 2012) * Dlja Vas i Vašego doma (Tallinn, 2003–) * Dni operõ v Narve (Tallinn, 2017–) * Do kraja Zemli (Tallinn,2002 –) * Domkino Kolhoosnik (Leningradi oblast, 5.juuni 1932 kuni ?) * Domovoi (Tallinn, 1989–1991) * [[Dorpater Annoncenblatt]] (Tartu, saksa k) * Dorpater Nachrichten (Tartu, saksa k) * Dorpater Stadtblatt (1877, Tartu, saksa k) * [[Dorpater Zeitung]] (Tartu, saksa k) * Doverije (Tartu, 1990, vene k) * Draiv (Tallinn, 2016–) * Drug naroda (Petseri, 1932, vene k) * [[Dörptsche Zeitung]] (1789–1875, Tartu, saksa k) === E === * EAK Infoleht (Tallinn, 2004–2011) * EAKL Teataja. Narodnaja Gazeta (Tallinn, 1989–2004) * [[EBS Tudengileht]] * Edasi (Põltsamaa, 1892–1894) * [[Edasi (ajaleht, 1905)|Edasi]] (1905) * [[Edasi (ajaleht, 1917)|Edasi]] (Peterburi 5.jaanuar 1919–22.detsember 1937) * [[Edasi (ajaleht, 1917–1919)|Edasi]] (Tartu, 1917–1918), (Võru –1919) * Edasi (Tartu, 1999) * [[Edasi Kommunismile]] (Tapa, 1951–1962) * Edu (Berliin, 1905) * [[Edu (ajaleht, 1906)|Edu]] (1906) * [[Edu (ajaleht)|Edu]] : ''Rahvusliku Töökoonduse häälekandja'' (Tallinn, 1932) * E.D.U.Teated (Toronto, 1964–1965) * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * EELK Baltimore/Washingtoni Markuse Koguduse teated (1972–1981) * EELK Bergen County Koguduse Kirikuteated (Bogota [New Jersey], 1957–) * EELK Buenos Airese Reformatsiooni Koguduse Teataja (1958–1998) * EELK Chicago Esimese Koguduse Teated (1970–1973) * EELK Chicago Pauluse Koguduse Teated * EELK Juuru Mihkli Koguduse Leht (2001–2017) * EELK Los Angelese Peetri Koguduse Bülletään (1954–1963) * EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse Leht (200 –2017) * EELK Seabrooke'i Koguduse Ringkiri (1974) * [[Eesti (ajaleht, 1917)|Eesti]] (Petrograd, 12.11.1917–08.03.1918) * [[Eesti (ajaleht, 1923)|Eesti]] (1923–1924) * Eesti-Ameerika Kultuurklubi Sõnumid (Miami, 1950–1952) * [[Eesti Aeg]] (1991–1995) * Eesti Autosport (Tallinn, 1989–1991) * [[Eesti Demokraat]] * Eesti Eest (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Eest Võitluses Toona ja Täna (Tartu, 2001–2009) * [[Eesti Ekspress]] * Eesti Ekspress Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas (1991) * Eesti Elu (Tallinn, 1989–1995) * Eesti Elu (Toronto, 2002–) * [[Eesti Elu (Kultuur ja Elu)]] * Eesti Filmi Sihtasutus/EFS (2003–) * [[Eesti Haritlane]] (Tallinn, 1932–?) * Eesti Heal (Berliin, 1918) * [[Eesti Hääl]] (London, 1947–) * Eesti Invaliid (Lübeck, 1951) * [[Eesti Jõulu Majandus]] (Tallinn, 1934) * Eesti Kaevur * Eesti Kalakasvataja (Tartu, 1991–2005) * Eesti Kalur (Stockholm, 1980–1993) * Eesti Kalur (Tallinn, 2002–2003) * Eesti Kesk-Aasia ja Kaukaasia Lambakoerte Tõuühingu Infoleht (Tallinn, 2000–) * [[Eesti Kirik]] * Eesti Kiriku Teataja Austrias (1945–1946) * [[Eesti Koda]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Eesti Kodu (ajaleht)|Eesti Kodu]] (Tallinn, 1907–1911) * Eesti Kodu (Tallinn, 1934) * Eesti Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznõi Pahhar, 1935–1936) * Eesti Koonderakond (1993–1999) * Eesti Kristlik Nädalaleht (Tartu, 2002) * Eesti Kutsekogude Keskliidu Pärnu osakonna Ringkiri (Pärnu, 1943) * Eesti Kvaliteediühingu Infoleht (1991–2006) * [[Eesti Kütiväe Teataja]] (28.11.1918 Narva–14.01.1919 Jamburg) * Eesti Laagrileht (Saksamaa, 1945) * Eesti Lastearstide Seltsi Sõnumid (Tallinn, 1990–2004) * Eesti Lastevanemate Liidu Infoleht (Tallinn, 2004–2005) * [[Eesti Laulumees]] : ''Eesti Meestelaulu Seltsi ajaleht'' (Tallinn, 1989–) * [[Eesti Leht]] (Moskva, 1914–1918) * Eesti Leht (Tampere, 1997–2003) * Eesti Leht Prantsusmaal (Pariis, 1949–1982) * Eesti Leidur (Tallinn, 1934) * Eesti Lihasehaigete Seltsi Infoleht (Tallinn, 1995–2016) * Eesti Linn (Tartu, 1937–1939) * Eesti Linnade Liidu Teataja (Tallinn, 1927) * Eesti Lipp (Tallinn, 1935) * Eesti L Teave (Tallinn, 1992–2007) * [[Eesti Maa]] (Tallinn, 1992–1996) * Eesti Maailm (1987, 1988) * Eesti Maleleht (Rakvere, 1988–1990) * Eesti Matkaliidu Teataja (Tallinn, 1994–2006) * [[Eesti Meremees]] (1950–1962, 1989–2014) * Eesti Munaekspordi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Mõistatusleht (Tallinn, 1934–1936) * Eesti NSV Tartumaa Töötava Rahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee Teataja (Tartu, 1945) * Eesti Nädal (Tallinn, 1934) * Eesti Nädal (Tartu, 1937) * Eesti Omavalitsuse Juhi ringkiri (Tallinn, 1942) * Eesti Pank ( * [[Eesti Post (ajaleht)|Eesti Post]] (Geislingen, 1945–1953) * [[Eesti Postimees]] * Eesti Postimehe Õhtused Kõned * Eesti Pressikorrespondents (Tallinn, 1943–1944) * Eesti Psühholoogide Liidu Laualeht (Tartu, 1989–2009) * Eesti Punane Rist (Tallinn, 1995–1999) * Eesti Põllumees * [[Eesti Päevaleht (Rootsi)]] * [[Eesti Päevaleht]] * [[Eesti Päevaleht Peterburis]] (Petrograd, 28.04–27.06.1918) * [[Eesti Päevaleht Rootsis]] (ilmus ajalehe Eskilstuna-Kuriren vahel, 1959–1971) * [[Eesti Rada]] (Augsburg, Geislingen, Hamburg, Köln 1945–...) * Eesti Rada. Sport (Augsburg, 1948) * Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu Teataja (Tallinn, 1998–2024) * Eesti Rahvusliku Liidu Teated (Stockholm, 1949–1950) * [[Eesti Raudteelane]] * Eesti Raudteevalitsuse direktori ringkiri (Tallinn, 1941) * Eesti-Rootsi Ühingu Teataja (Tallinn, 1993–2005) * Eesti Skaut (Tallinn, 1990–2019) * Eesti Spordi Leht (Tallinn, 1993–1995) * [[Eesti Spordileht (1920–1940)]] (1920–1932 ajaleht, alates 1933 ajakiri) * Eestin Spordileht (Sydney, 1957) * Eesti Spordileht (Tallinn, 2003–2005) * Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (Niitvälja, 1999–2008) * [[Eesti Sõjamees]] * Eesti Sõjavangide Häälekandja (Saksamaa, 1944–1945) * [[Eesti Sõna]] * [[Eesti Sõnumid]] * Eesti Talu (Saku, 2004–2015) * Eesti Teataja (Stockholm, 1944) * [[Eesti Teataja (Stockholmi ajaleht)|Eesti Teataja]] (Stockholm, 1945–1953) * Eesti Teataja (Täby, Rootsi, 1963–1969) * [[Eesti Teataja (Tallinna ajaleht)|Eesti Teataja]] : ''Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatva Komitee häälekandja'' (Tallinn, 1917–1918) * Eesti Teataja (Tallinn, 2008–2009) * Eesti Teated (Göttingen, 1945–1946) * Eesti Teated Kodumaalt (Peterburi, 1918) * Eesti Tevishoiutöötajate Ametiühingute Liit (1994–) * Eesti Tõlkefond (Toronto, 20.sajand) * Eesti Töö (Tartu, 1933–1934) * [[Eesti Töö Jõulu Turg|"Eesti Töö" Jõulu Turg]] ("Omatööstuse ja Kodutöö Propagandaleht") (Tartu, 1932) * [[Eesti Töörahva Kommuuna]] Nõukogu Dekreedid, Määrused ja Teadaanded (Petrograd 20.02.–10.05.1919) * Eesti Võitlejate Ühingu Teated (Saksamaa, 1950–1952) * Eesti Õhtu (Võru, 1941) * Eesti (Õigeusu) Piiskopkonna Teataja (Tallinn, 1946–?) * Eesti Õpilasleht (Tallinn, 1990) * Eesti Õpilasleht (Tartu, 2002) * Eesti Ämmaemandate Ühingu Häälekandja (1997–) * [[Eesti Üliõpilasleht]] * [[Eestimaa (ajaleht)|Eestimaa]] (Tallinn, 1917) * [[Eestimaa Kubermangu Teataja]] (1853–1917) * [[Eestlane (ajaleht)|Eestlane]] (Narva, 1906) * Eestlane (Pärnumaa, 1945) * Eestlane (Tallinn, 1997–1998) * EFiL (Tallinn, 1990–1995) * Eha (Petseri, 1927–1929) * Ehitus * Ehitustoode * Eile. Täna. Homme. (Tallinn, 1996–1997) * EKaL (Tallinn, 1990–1993) * EKALi Infoleht (Tallinn, 2009) * EKAS Extra (Tallinn, 2000) * EKE Projekt * EKE Teatis (Tallinn) * Ekonomist Menedžer (Sillamjae, 2003–) * Eksport toob sisse (Tallinn, 2008) * Ekspress (Narva, 1999–; venekeelne) * Ekstrapunkt (Tallinn, 1994–1995) * Ekstrennõi bjulleten' mestnõhh i inostrannõhh telegrafnõhh soobštšenii (Tallinn, 1920) * Elektrileht (eesti- ja venekeelne) * Elesinine Elevant (Tallinn, 2002) * [[Eliisabet (ajaleht)|Eliisabet]] (EELK Pärnu Koguduse ajaleht, 1990­–1997) * Elisa (eesti ja vene keeles) * Elkur (Elva, 2007–2019) * [[Elu (ajaleht 1905)|Elu]] (Tartu, 1905–1917) * [[Elu (ajaleht, 1907)|Elu]] (Tartu, 1907–1908) * [[Elu (ajaleht 1908)|Elu]] : ''Pärnu väljaanne'' (Pärnu, 1908) * [[Elu (ajaleht 1926)|Elu]] : ''Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja'' (Võru, 1926–1941 ´12.07.) * [[Elu (ajaleht 1993)|Elu]] : ''maakonnaleht'' (Võru, 1993–1996) * [[Elu (ajaleht 1996)|Elu]] : ''[[Võrumaa Teataja]] nädalalõpulisa'' (Võru, 1996–2006) * [[Elu Jutunurk]] (Tartu, 1905–1906) * [[Elukaar (ajaleht)|Elukaar]] * Elupuu kuldsed oksad (Tallinn, 1913–1931) * Elu Sõna Leht (Tartu, 1994–2001) * Elutõde (Tallinn, 1936–1940) * Elva (1991–1992) * [[Elva Elu]] (Elva, 1932–1937) * Elva Elu (1992–1994) * Elva Elu (1995) * Elva Elu ( 2019) * Elva Filatelist (1992–2001) * Elva Leht (2016–2017) * Elvamaa.ee (2021–2024) * [[Elva Postipoiss]] * [[Elva Sõna]] (Tartu, 1933) * [[Elva Tulevik]] (Elva, 1934–1934) * Elva Uudised * Elva Valla Leht (2019– * Emadepäevaleht (Tartu, 1937–1940) * Emajõe Veevärk * Emigrant * EMSL-i Infoleht * EMTS-i Infoleht (Tallinn, 1992–2008) * EMÜ Sõnumid * [[Endine Kosjaleht]] (1930–1931) * Ennetaja (Tallinn, 2003) * ENT (Stockholm, 1973–1974) * ENUT-i Uudised * Epifanio * Eriksdali Teataja (Stockholm, 1944) * [[Erilane (ajaleht)|Erilane]] * Eripedagoogika * ERKAS * [[Erootiline Anekdoot]] (mai ja juuli 1991) * [[ERSP Teataja]] * ERÜ (Tallinn, 1989–1997) * Esemesjatšnaja gazeta g. Kunda (2007–) * ESE Teataja (Tallinn, 1997) * Esinduse Informatsioon (Stockholm, 1961–2004) * Esku Külaseltsi Piirkonna Leht (Esku, 2006–) * [[Esmaspäev (ajaleht)|Esmaspäev]] (Tallinn, 1922) * Esmaspäev (Adelaide, 1978) * [[Esmaspäev (ajaleht, 1989)|Esmaspäev]] (1989–1996) * ESNA (Sydney, 1950–1958) * ES-QTC (Kadrina, 1990–2018) * ESSPress (Tallinn, 1994) * Estländische Wochenschau (Tallinn, 1929–1930) * Estljandskije Gubernskije Vedomosti * Estonia (Buenos Aires, 1957) * Estonia (Tallinn, 1994, eesti k) * Estonian Independent (Tallinn, 18.04.1990 – 5.06.1991) * Estonian Review (London, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1919–1920) * Estonian Review (Tallinn, 1990. aastad; 2001–2016) * [[Estonija]] * Estonskaja Elektrostantsija (Narva, 1985–2003) * [[Estonski Morjak]] (Tallinn, 1950–1962) * [[Estonski Ekspress]] (Tallinn, * ESTO-80 Teated (Stockholm, 1978–1979) * ETKVL KRV Reklaamikombinaadi infoleht (Tallinn, 1988–1989) * Ettevõtlik Kodanik (Rapla, 2007–2013) * Euroopa Liit : teave põllumehele (Saku, 2001–2003) * Evangeeliumi-luteri usu Tallinna Jaani kiriku teataja (Tallinn, 1934) * The Evergreen (Tartu, 1991) * [[Evreiskoje Slovo]] (Tallinn, 1920) * Evropeiskii Sojuz (Kohtla-Järve, 2015–?) * E-zdorovja (Tallinn, 2006–) * EXPO (venekeelne) === F === * Felliner Anzeiger (Viljandi, 1876–1922, saksa k) * Femina : "Toitumise ABC" (Tallinn, 1989) * Fenno-Ugria Infoleht * [[Filmileht]] (1926–1931) * Finansovõi Menedžment (2006–, vene k) * Flugblätter der Innerer Mission (Tartu, 1923–1925) * Fokus (Tallinn, 1998 –, vene k) * Folgileht (Tallinn, 2005) * Fookus (Jõgeva, 1997–2018) * Forum (Tallinn, 1989, vene k) * Forum (Tallinn, 2001, vene k) * Foruse Infoleht * Fotogazeta (Tallinn, 1945, vene k) * Fotoleht (Tallinn, 1944–1946) * Fotoleht (Rapla, 1993–2002) * Friis (Tallinn, Tallinn, 2005–2006) * Fööniks (Saku, 2002–) * Füsioterapeut (Tartu, 2004–2005) === G === Gaidide Infoleht * Galereja (Tallinn, 1991) ** Gaidskii i skautskii listok (Tallinn, 1922) ** Gazeta Alutaguzeskoi volosti (Iisaku, 2018–) ** Gazeta dlja personala (Toila, 1995–) ** Gazeta dlja tehh, kto utšitsja (Tallinn, 2003–) ** Gazeta druzei po perepiske (Tallinn, 1991) ** Gazeta klienta DHL Worldwide (Tallinn, 2000–) ** Gazeta Sojuza Kvartirnõhh Tovarištšestv Estonii (Tartu, 2011–) ** Gazeta goroda Loksa * Gazeta Lasnamjae (2002–) * Gazeta osteoporoza (Kuusalu, 2009–) * Gazeta pjatatsek (Tartu, 1913) * Gazeta rodnogo kraja (Loksa, 2010–) * Gazeta Strahhovoi kassõ po bezrabotitse (Tallinn, 2005–) * Gazeta upravõ Kristiine (2002–) * ´Glaza druga (Tartu, 1999–) * Going UP (Tartu, 2004–2005) * Golos Naroda (Narva, 1917) * Golos naroda (Petseri, 1927–1932) * [[Gorod]] (Narva, 2004–) * Gorod (Jõhvi, 2005–) * Gorodskoi park (Tapa, 1997–) * Gotlands Allehanda (eestikeelne veerg, 1944) * Gotlands Folkblad (eestikeelne veerg, 1944) * [[Grüüne]] (2007–2011) * GWP * G4SPress: G4S Eesti infoleht (Tallinn, 1994–2014, ka vene keeles) === H === * [[Haabersti Postipoiss]] (Tallinn, 1993–) * Haabersti: gazeta upravõ Haabersti (Tallinn, 2002–) * Haapsalu (1993) * Haapsalu Teataja (2002–2020) * Haapsalu Teated (1925) * Haapsaluski Vestnik (1989) * Haapsalu Uudiseid (ainult üks? (eri)number Haapsalu linnavolikogu valimiste puhul 1927) * [[Haaslava Teataja]] (1994–2017) * [[Hai (ajaleht)|Hai]] (Tallinn, 2001–2008) * Haljala Kihelkonna Leht (2006–) * Haljala Valla Sõnumid (1992–) * Hambaleht (2008–2016) * Hammasratas (Jüri, 1996–1998) * Handels- und Industrie-Blatt (Tallinn, 1923) * Hanila Valla Infoleht * Hansaleht (Viljandi, 2015) * Hansa Paper * Harju KEK (Keila, 1984–1989) * Harjulane (Tallinn, 1928–1940) * Harjulane (Tallinn, 1989–1990) * Harjulane (1994–1999) * [[Harju Uudised]] (2002) * Harjumaa (Tallinn, 1988) * [[Harjumaa (ajaleht)|Harjumaa]] (Tallinn, 1992–2008) * Harjumaa (Tallinn, 1996) * Harjuskii Vestnik (Tallinn, 1988–1993) * Harku Valla Teataja * Harmi Ekspress (Harmi, 2006) * Hašahar (Tallinn, 1988–2014, vene k) * Hea Toidu Leht (2010–2012) * [[Heerold (ajaleht)|Heerold]] (Pärnu, 1995–1996) * [[Heimath]] (1882–1885) * Heinakuu (Tallinn, 1988–1991) * [[Helme Kihelkonnaleht]] (2014–2018) * Helme Sõnumid (Tartu, 2006–2008) * [[Helme Traktorist]] (1951–1953) * Helme-Tõrva Elu (1997–) * Helme-Tõrva Sõnumed (Tõrva, 1930–1931) * Herald * Hermes * Hermes * [[Herold]] (1932–1934) * Heureka! * Hiiu Kalur (1985–1995) * Hiiu Koguja (Hiiumaa, 1990–2000) * [[Hiiu Leht]] (1997–) * Hiiu Nädal (2010–2012) * [[Hiiu Teataja]] : ''Hiiumaa häälekandja'' (Kärdla, Suuremõisa, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Haapsalu, 1934-36) * Hiiu Valla Teataja * [[Hiiumaa (ajaleht)|Hiiumaa]] * Hiiumaa 24 (Kuressaare, 2012–2014) * [[Hiiumaa Kolhoosnik]] (1951–1953) * Hiiu Teataja (Kärdla, 1934–1938) * Hiiu Teataja (Kärdla, 1995–1999) * Hiiumaa Teataja * Homeland (inglise k, end. Kodumaa lisa; Tallinn, alates 22.02.1990) * Homme Parem (Tallinn, 2010–) * [[Hommik Tallinn ajaleht|Hommik]] (Tallinn, 1913–1914) * [[Hommik Tallinn teine ajaleht|Hommik]] ''teine õhtune väljaanne'' (Tallinn, 1914) * [[Hommik (Tartu ajaleht)|Hommik]] (Tartu, 1906–1907) * [[Hommikleht]] (1933–1934) * [[Hommikuleht (ajaleht, 1932)|Hommikuleht]] (Tallinn, 1932) * [[Hommikuleht]] (Tallinn, 1992–1995) * [[Hommiku Postimees]] (Tartu, 1917) * Hong (Võru, 1992–1995, Tartu, 2002–2020) * [[Hooliv Eesti]] (2000–2010) * Horošee obrazovanije (Tallinn, 2011) * Hummuli Uudised (2006–) * Huvileht (Tamsalu, 1989–1990) * Huvitavad Uudised (Pala, 1907) * Hõimurahvaste Aeg (Tallinn, 2008–2011) * [[Hõissa Poisid]] ''Paralepa suurlaagrileht'' (Haapsalu, 1936) * [[Häire (ajaleht)|Häire]] (1934) * Häädemeeste Elu (1933–1934) * [[Häädemeeste Elu]] (1990­–2020) * [[Hääl (ajaleht)|Hääl]] (Kuressaare, 1906–1915) * [[Hüüdja]] (Tallinn, 1906–1907) * Hüüdja Hääl (Imavere, 1989) * Hyppelaud.ee (Tallinn, 2005–2009) === I === * [[Igihaljas (ajaleht)|Igihaljas]] * Ida-Virumaa Keskkonnaleht (Jõhvi, 2006–2008) * Ida-Virumaa zavtra (Jõhvi, 2008–) * IDEE * [[IL Teataja]] * Illuka Valla Sõnumilaegas (2000–2017,eesti- ja venekeelne) * Illustrierte landwirtschaftliche Mittheilungen (Riia, 1871–1873) * Ilmapuu * [[Ilmarine (ajaleht)|Ilmarine]] (Narva, 1911–1912) * [[Ilmatar (ajaleht)|Ilmatar]] : ''Antsla ja ümbruskonna häälekandja'' (Antsla, 1932) * Ilmatar (Antsla, 1998) * Ilmavalgus (Tartu, 2000–) * [[Ilmre]] (Tallinn, 1989–1991) * Imavere Sõnumid (1992–2017) * Imeturg (Valga, 1990) * Industry News * Info (Pärnu, 1988–1989, vene k.) * Infoekstra (Tallinn, 1994) * Infoelektron (Tallinn, 1998–2015) * Infogazeta volosti Ljuganuze (2014–2017) * Infogazeta volosti Mjaetaguze *Infogazeta volosti Sonda (Kiviõli, 2003–) * [[Infolaine]] (Tartu, 1997–2016) * [[Infoleht (9.mai kolhoos)|Infoleht]] : ''"9. mai" kolhoos'' (Väätsa, 1987–1990) * [[Infoleht (Lääne Kalur)|Infoleht]] : ''"Lääne Kalur". Kolhoosi juhatuse väljaanne'' (Haapsalu, 1983–1984) * [[Infoleht (Tallinna Kohanemiskeskus)|Infoleht]] : ''abiks onkoloogilisele haigele'' (Tallinn, 1998–2005) * [[Infoleht (Rae vald)|Infoleht]] '': abimees Rae valla elanikule'' (Assaku, 2004) * [[Infoleht (Kalev)|Infoleht]] : ''AS Kalevi siseinfo kandja'' (Tallinn, 199?–2002?) * [[Infoleht (Tallink Grupp)|Infoleht]] : ''AS Tallink Grupp teataja'' (Tallinn, 2008) * [[Infoleht (Energia Õppekombinaat)|Infoleht]] : ''EE ÕK = Инфолист / Energia Õppekombinaat = Учебный комбинат "Эстонглавэнерго"'' (Tallinn, 1985) * [[Infoleht (Eesti Inseneride Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Inseneride Liit'' (Tallinn, 1989) * [[Infoleht (Eesti Karusloomakasvatajate Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Karusloomakasvatajate Selts'' (Tallinn, 2000) * [[Infoleht (Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit)|Infoleht]] : ''Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit'' (Tallinn, 200?–2009) * [[Infoleht (Eesti Kristlikud Demokraatid)|Infoleht]] : ''Eesti Kristlike Demokraatide tegemisi kajastav leht'' (Tallinn, 1999–2010) * [[Infoleht (Eesti Kütusefirmade Ühing)|Infoleht]] : ''Eesti Kütusefirmade Ühing'' (Tallinn, 1997) * [[Infoleht (Eesti Matemaatika Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Matemaatika Selts'' (Tartu, 1989) * [[Infoleht (Eesti Metsatöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Eesti Metsatöötajate Ametiühing'' (Tallinn, 1990–1993) * [[Infoleht (Eesti Naistearstide Selts)|Infoleht]] : ''Eesti Naistearstide Selts'' (Tallinn, 1995–199?) * [[Infoleht (Eesti NSV Agrotööstuskoondis)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Agrotööstuskoondis'' (Tallinn, 1984) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee'' (Tallinn, 1981) * [[Infoleht (Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee)|Infoleht]] '': Eesti NSV Riiklik Transpordikomitee'' (Tallinn, 1961–1989) * [[Infoleht (Pärnu Töölerakendamise Büroo)|Infoleht]] : ''Eesti NSV Riiklik Töö- ja Sotsiaalküsimuste Komitee, Pärnu Töölerakendamise Büroo'' (Pärnu, 1988) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 1999, eesti k) * [[Infoleht (Eesti Raudtee)|Infoleht]] : ''Eesti Raudtee'' (Tallinn, alates 2002, vene k) * [[Infoleht (Eesti Reservohvitseride Kogu)|Infoleht]] : ''Eesti Reservohvitseride Kogu'' (Tallinn, alates 2003) * [[Infoleht (Eesti Riiklik Kindlustus)|Infoleht]] : ''Eesti Riiklik Kindlustus'' (Tallinn, 1980–1990) * [[Infoleht (Eesti Ringhääling)|Infoleht]] : ''Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse infoleht'' (Tallinn, 2002–2003) * [[Infoleht (Eesti-Saami Ühendus)|Infoleht]] '': Eesti-Saami Ühendus'' (Tallinn, 1999) * [[Infoleht (Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus)|Infoleht]] : ''Eesti Vabadusvõitlejate Tallinna Ühendus'' (Tallinn, 2000?–2002?) * [[Infoleht (Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium)|Infoleht]] : ''Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, info- ja tehnokeskus'' (Tallinn, 1996–1998) * [[Infoleht (Elva ajaleht)|Infoleht]] '': Elva valla infokandja'' (Elva, 2017–2018) * [[Infoleht (Emmaste Põllumajanduse Osaühistu)|Infoleht]] : ''Emmaste Põllumajanduse Osaühistu'' (Emmaste, 1988–1991) * [[Infoleht (EMOR)|Infoleht]] : ''EMOR / Eesti Turu- ja Arvamusuuringute Keskus (EMOR)'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Enterprise Estonia)|Infoleht]] : ''Enterprise Estonia'' (Tallinn, 2001–2002) * [[Infoleht (ettevõtluse arendamise sihtasutus)|Infoleht]] : ''ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiagentuur'' (Tallinn, 1997–2001) * [[Infoleht (Haridustöötajate Ametiühing)|Infoleht]] : ''Haridustöötajate Ametiühingu leht'' (Tallinn, 1992) * [[Infoleht (Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis)|Infoleht]] : ''Harju Rajooni Põllumajandustehnika Tootmiskoondis'' (Tallinn, 1986–1988) * [[Infoleht (Hiiu Kalur)|Infoleht]] : ''Hiiu Kalur'' (Kärdla, 1981–1983) * [[Infoleht (Hiiu Maavalitsus)|Infoleht]] : ''Hiiu Maavalitsuse Teataja'' (Kärdla, 1989–1992) * [[Infoleht (Anija)|Infoleht]] : ''Ida-Harju Koostöökoda'' (Anija, 2009) * [[Infoleht (Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus)|Infoleht]] : ''il / Vabariiklik Koondis Eesti Külaehitus'' (Tallinn, 1966–1989) * [[Infoleht (Isamaaliit)|Infoleht]] : ''Isamaaliit'' (Tallinn, 1995–2005) * Infoleht: Itaalia 1990 (Tallinn) * [[Infoleht (Jõgeva KEK)|Infoleht]] : Jõgeva KEK (Jõgeva, 1988?–1990) * [[Infoleht (Jäneda Sovhoostehnikum)|Infoleht]] : ''Jäneda Sovhoostehnikum'' (Jäneda, 1988–1991) * [[Infoleht (Kirna kolhoos)|Infoleht]] : ''Kirna kolhoos'' (Kirna, 1989–1993) * [[Infoleht (Kolhoos Kaardiväelane)|Infoleht]] : ''Kolhoos Kaardiväelane'' (Ahula, 1988–1989) * [[Infoleht (Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programm)|Infoleht]] : ''kord kvartalis ilmuv "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise programmi aastateks 1997–2007" väljaanne'' (Tallinn, 1999–2001) * [[Infoleht (Kuressaare Ametikool)|Infoleht]] : ''Kuressaare Ametikool'' (Kuressaare, 200?–2006) * [[Infoleht (ajaleht 2012)|Infoleht]] '': Lasnamäe, Mustamäe, Kesklinn, Haabersti, Kristiine'' (Tallinn, 2012–2013) * [[Infoleht (Märjamaa EPT)|Infoleht]] : ''Märjamaa EPT'' (Märjamaa, 1986–1987) * [[Infoleht (Paide Autobaas)|Infoleht]] : ''Paide Autobaasi infoleht'' (Paide, 1989–1990) * [[Infoleht (Paide Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Paide Tööbüroo'' (Paide, 1988) * [[Infoleht (Puumarket)|Infoleht]] : ''Puumarket AS'' (Tallinn, alates 2005?) * [[Infoleht (põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast)|Infoleht]] : ''põllumajandus- ja toidu-uudised Euroopast'' (199?–2013) * [[Infoleht (Pärnu)|Infoleht]] : ''Pärnumaa Kodukant'' (Pärnu, 2003) * [[Infoleht (Saaremaa Restaureerimisvalitsus)|Infoleht]] : ''Saaremaa Restaureerimisvalitsus'' (Kuressaare, 1988–1989) * [[Infoleht (Sclerosis Multiplex)|Infoleht]] : ''Sclerosis Multiplex`i Ühingu häälekandja'' (Tallinn, 199?–2006?) * [[Infoleht (Statistikaamet)|Infoleht]] : ''Statistikaamet'' (Tallinn, 1993–2001) * [[Infoleht (Tallinna Ettevõtlusamet)|Infoleht]] : ''Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond'' (Tallinn, märts 2002) * [[Infoleht (Tallinna Linnukasvatus)|Infoleht]] : ''Tallinna Linnukasvatus'' (Loo, 1988–1993) * [[Infoleht (Tallinna Vesi)|Infoleht]] : ''Tallinna Vesi'' (Tallinn, alates 2000) * [[Infoleht (Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit)|Infoleht]] : ''Tartu Haridustöötajate Ametiühingute Liit'' (Tartu, 1991) * [[Infoleht (Tartu Kaubanduskoondis)|Infoleht]] : ''Tartu Kaubanduskoondis'' (Tartu, 1989–1990) * [[Infoleht (Tartu)|Infoleht]] : ''Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitus'' (Tartu, Tallinn, 2012–2015) [ajalehe Postimees lisa] * [[Infoleht (täiskasvanute koolitus Tartus)|Infoleht]] : ''täiskasvanute koolitus Tartus'' (Tartu, 1996–1999?) * [[Infoleht (Uuemõisa)|Infoleht]] (Uuemõisa, 2012 oktoober) * [[Infoleht (V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis)|Infoleht]] : ''V. Klementi nim. Tallinna Õmblustootmiskoondis'' (Tallinn, 1991–1992) * [[Infoleht (Vastemõisa vald)|Infoleht]] : ''Vastemõisa Vallavalitsus'' (Vastsemõisa, 1996–2005) * [[Infoleht (Vennad-Dahl)|Infoleht]] : ''Vennad-Dahl'' (Tallinn, 2004–2008) * [[Infoleht (Viljandi Paalalinna Gümnaasium)|Infoleht]] : ''Viljandi Paalalinna Gümnaasium'' (Viljandi, 2002–2006) * [[Infoleht (Viljandi Rajooni Tööbüroo)|Infoleht]] : ''Viljandi Rajooni Tööbüroo'' (Viljandi, 1988) * [[Infoleht (Viru Rand)|Infoleht]] : ''Viru Rand väljaanne'' (Toila, 1995–1998) * [[Infoleht (Virumaa informatsioon)|Infoleht]] : ''Virumaa informatsioon : tasuta kuulutused, reklaam'' (Kohtla-Järve, 1995–1996) * [[Infoleht (Võru Huvikoda)|Infoleht]] : ''Võru Huvikoda'' (Võru, 1990) * [[Infoleht Energiatarbijaile]] (Tallinn, 1975–1978) * [[Infoleht Estica materjalidest]] : ''ühiskonnateadused : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infoleht soome-ugri materjalidest]] : ''etnograafia ja rahvaluule : signaalinformatsioon'' (Tallinn, 1972–1990) * [[Infopress]] (Jõhvi, 1995–) * Infopress (Tallinn, 1994–1995) * Informatsioonileht * Informatsioonileht (Paterson [USA], 1956) * (Infosarv (Tallinn, 2013–2014) * * Informoj de Esperanto-Asocio de Estonio ([[esperanto]] k, Tallinn, 1989–2010) * Infotilk * Ilmre (Tallinn, 1989–1991) * Inkeri (Tartu, 1989 ja 1993–) * [[Inland]] (Tartu, 1836–1863, saksa k) * Inlanddienst Nachrichtenbüro Estland (Tallinn, 1943) * Insider (Tallinn, 22.03.2001) * Intellektuaalse Omandi Infokiri * Interdviženije Estonii (Tallinn, 1989, Leningrad, 1990, vene k) * Interliikumise Teataja (Tallinn, 1989, eesti k) * The International * [[Invateataja]], [[Eesti Invaliidide Ühing]]u teataja, toimetaja Toom Õunapuu * [[Isamaa Eest]] (Pärnu, 1936–1937) * [[Isamaa (ajaleht 1906)|Isamaa]] (Tartu, 1906–1909) * Isamaa (Tallinn, 1932) * Isamaa Eritelegramm (Tallinn, 1932) * [[Isamaa ja Res Publica Liidu Ajaleht]] (Tallinn, 2006) * Isamaaleht (Tallinn, 2005–2006) * Isamaaliit (Tallinn, 1995–2005) * ISE (Rapla, 1995–2005) * Iseseisev Eesti Vabariik (Tallinn, 1918) * Isiklik Kiri (London, 1947) * Isupile (Kärdla, 2004) * Ivake (Tallinn, 2004) * [[Ivan Käbina-nimeline]] (Helsingi, 1963–1988) * Ivanov den' (Tallinn, 2004–) * Izobretatel (Tallinn, 2003, vene k) * Izvestii Jurjevskogo Soveta Rabotših (Tartu, 7.märts 1917) * Izvestija Estonskogo Epahhialnogo Soveta (vene k) * Izvestija Ob´jedinenija kvartirnõhh tovarišeštv (Harjumaa, 2000–, vene k) * Izvestija Tartuskogo Soveta Rabotših (Tartu, 21.juuni - 8.november 1917, vene k) === J === * [[Jaan Kägu (ajakiri)|Jaan Kägu]] (Tallinn, 1928–1929, 1931–1932) * Jaan Kägu (Rapla, 1989–1991) * Jaani Teataja (Järva-Jaani, 1990–2017) * Jaakobi Täht (Tapa, 2001–2002) * Jakobi Elu (Pärnu-Jaagupi, 1928–1930) * Jakobi Pühapäev (Pärnu-Jaagupi, 2005–2007) * [[Jakobi Teataja]] (Jakobi, 1913–1915) * JCI * [[Jeeriko Pasaune]] : ''krifatsiuchide, öötööliste ja teiste siidiwendade lendleht'' (Võru, 1930) * [[Jeeriko Pasun]] (Narva, 1934) * Jess (1998) * JK Sõnumid (Tartu, 2007–2022) * JKK Sõnumid * Jokker (Tallinn, 2002–2003) * Juhansoni Päevaleht (Gimo [Rootsi], 1959–1971) * Jurjevskoje Utro (Tartu, 1917–1919, vene k) * [[Junnumaa Kuukiri]] * Jurjev pen' (Tartu, 1993) * Juuru Mihkli koguduse leht (2001–2017) * Juuru Valla Teataja * Južnaja Stolitsa (Tartu, 2009–2010, vene k) * [[Jutuleht]] (Tallinn, 1929–1940) * Jutuleht (Tallinn, 1990–1992) * Jõelähtme Teataja (1991) * Jõelähtme Teataja (2009) * [[Jõelähtme Vallaleht]]: (Jõelähtme, alates 1996) * Jõgeva Autobaasi infoleht 5. ABI (aprill 1988–1990) * Jõgeva EPT (1988–1989) * Jõgeva Linna Leht (1998–2017) * Jõgevamaa (2005–) * Jõgevamaa ja Tartumaa Postipoiss (Tartu, 2010, 2015–) * Jõgevamaa Fookus (1997–2018) * Jõgevamaa Kalandusleht * Jõgevamaa Keskkonnaleht * Jõgevamaa Ärileht (1998–) * Jõgeva Noorus * Jõhvikas (Viljandi, 1998–2015) * [[Jõhvi Teataja]] * [[Jõhvi Traktorist]] (1951–1953) * Jõgeva Valla Teataja (1994–2017) * Jõululeht * JÄP Infoleht (Roosna-Alliku, 2008–2010) * Järvakandi Kaja * Järva Kirik (Türi, 1988–1989) * Järva Kirik (2018) * [[Järva Teataja]] (Paide, 1926–1944, alates 1989) * Järva Uudised (Paide, 1929) * [[Järvalane]] (Paide, 1945–1950) * [[Järvamaa Elu]] (Paide, 1932–1933) * [[Järvamaa (ajaleht)|Järvamaa]] (Paide, 1925–1932) * Järvemetsa Kõlakoda (USA, 1986) * Jääsport 2006 (Tallinn, 2005) * Jwa (Paide, 1989–2004) === K === * [[Kaak (väljaanne)|Kaak]] * Kaanekangutaja (Rapla, 2004–) * Kaarma Elu * [[Kadakas (ajaleht)|Kadakas]] : ''Abja Gümnaasiumi ajaleht'' (Abja-Paluoja, 1995–2011) * Kadriorg (Tallinn, 1988–1989) * Kaevur Kohtla-Järve (1947–1960) * [[Kagukaar]] (Võru, 1989) * [[20-es Sajand]]: Rahvajutuleht (1934) * [[Kaiu (ajaleht)|Kaiu]] * Kaiu Valla Teataja (Kaiu [Raplamaa], 1995–2017) * [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] (Tallinn, 1919–1935) * [[Kaja (Narva ajaleht)|Kaja]] : ''Politikaline majandusline ja kirjandusline ajaleht'' (Narva ajaleht, 1906–1911) * Kaja (Kotkajärve, 1966) * Kaja (Tallinn, 1967) * Kaja (Tallinn, 1992–1993) * Kaja (Saku, 1999–2007) * Kaja (Karja [Saaremaa], 1988–1991) * Kaja (Vaivara) * Kaja (Valjala, 1994–2017) * [[Kaja nalja ja pilke-lisa Siil]] (Narva, 1910) * [[Kaja Kirjandusline Lisa]] (Narva, 1909–1911) * Kaja lisaleht (Narva, 1907–1909) * Kalamaja Leht (Tallinn, 1989–1990) * [[Kaldad (ajaleht)|Kaldad]] (Tori, 1996–2017) * Kalev (Tallinn, 1906) * Kalevlane (Tallinn, 1933–1934) * Kalevlane (Jägala, 1995–1996) * Kalevlane (Tallinn, 1993–2009, 2016) * Kaljuvalla... (Toronto, 1966) * Kallaste (1998–) * Kalmetu Sõna (Tänassilma,1995–) * [[Kalurileht]] (1999–...) * [[Kanepi Teataja]] : ''vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleh''t (Kanepi, alates 1999) * [[Kareda Vallaleht]] * Karitsa Tribüün * Karjäärituul * Karksi Sõna (1996–2017) * Karnevali Teated (Rakvere, 1929–1937) * Karula Kuller * [[Karula Stahhaanovlane]] * Kaseküla Hääl (Tartumaa, 1991) * Kasepää Teataja (1996 2010) * Kas Kõik On Õpitud'''?''' (Tartu, 2005–2014) * Kasseli Postimees (1945–1946) * [[Kaubaleht]] /(Tallinn, 1990–1997) * Kaubamaja Teavitaja (Tallinn, 1995–2007) * Kaubandus-Tööstuskoja Teataja (1989–1995) * Kauge Kodu * Kauge Kodu Päevauudised * Kaukasia Eesti Asunduste Teataja (Kislovodsk, 1918) * Kavak (Tartu, 1989–1990) * [[Ka Üks Minut]] (Tallinn, 1924) * [[Keila (ajaleht)|Keila]] : ''linna info leht'' (Keila, 2001–2004) * Keila Gümnaasiumi Teataja (1999–) * [[Keila Leht]] * Keila Nädal (1998) * [[Keila Valla Leht]] * Keskkonnaleht * Keskkonnaministeeriumi Teataja (1996–1999) * [[Kesklinna Sõnumid]] : ''Kesklinna linnaosavalitsuse ajaleht'' (Tallinn, alates 2003) * [[Kesknädal]] * [[Kesknädal (Pärnu)]] * [[KesKus]] * Kesköö Hüüd (Arroyo Grande, 1953–1984) * Ketu * [[Kihnu Leht]] * [[Kiil (ajaleht)|Kiil]] (Tartu, 1931) * [[Kiili Leht|Kiili]] (Kiili, 1991–1993) * [[Kiili Leht]] : ''Kiili valla ajaleht'' (Kiili, alates 1994) * [[Kiir (Peterburi ajaleht)|Kiir]] (Peterburi, 1906–1907) * [[Kiir (Narva ajaleht)|Kiir]] (Narva, 1912–1913) * [[Kiir (ajaleht, 1917)|Kiir]] (Tallinn, 1917) * [[Kiir (ajaleht, 1920)|Kiir]] (Narva, 1920) * [[Kiir (1927)|Kiir]] (Tallinn, 1927) * [[Kiir (ajaleht, 1930)|Kiir]] (Tallinn, 1930) * [[Kiir (ajaleht, 1931)|Kiir]] (Tartu, 1931) * [[Kiir (Põltsamaa ajaleht)|Kiir]] (Põltsamaa, 1951–1962'')'' * Kiir-Tööline (Tallinn, 1912–1922) * [[Kilk (ajaleht)|Kilk]] * Kindel Tõde (Tallinn, 1924) * Kinnisvara (Tallinn, 2002–2005) * Kinnisvara Pakkumised (Tallinn,1999–2010) * Kino-Film (Tallinn, 1927–28) * [[Kirde Ekspress]] * [[Kirev Karlova]] * Kirikuleht (Ulm, 1944) * Kirikuleht (Geislingen, 1946–1955) * Kirikuleht (Rapla, 1996–) * Kirjanduslik Lehekülg (Novosibirsk, ajalehe Kommunaar ühekordne lisa 1933) * Kirjanduslik Orbiit (Tartu, 1929–1930) * Kirjasõprade Leht (Tallinn, 1991) * Kivilill (Tartu, 2002–2005) * Kivimäe Kooli Majaleht (Tallinn,1990–) * Kiviõli (2003–, vene keeles) * [[Kliinikumi Leht]] * Klubi "Wiking-Narva" teatab (Tartu, 1997–2006) * Knut * Kodanik (Tallinn, 1918) * Kodukaja (Albu, 1992– 2017) * Kodukaja (Tallinn, 1990) * Kodukandi Leht (Hiiumaa, 2005–) * Kodukant Viljandimaa * Koduküla Teated (New Jersey, 1962–1963) * Koduleht (Kuressaare, 1990–1991) * Kodurada * [[Kodu Uudised]] (Tapa, 1930) * Kodu Uudised (Luunja, 2005–) * [[Koduloolane (ajaleht)|Koduloolane]] (Pärnu, 2002­–2008) * [[Kodukant (ajaleht 1992)|Kodukant]] : ''Kadrina valla ajaleht'' (Kadrina, 1992–) * [[Kodukant (ajaleht 1997)|Kodukant]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997­–1999) * [[Kodukant (ajaleht 2002)|Kodukant]] : ''Eesti külade ja väikelinnade liikumine'' (Tallinn, 2002­–2004), [ajalehe [[Maaleht]] lisa] * [[Kodukant Läänemaa]] '': infoleht'' (Haapsalu, 2009), [ajalehe [[Lääne Elu]] lisa] * Kodukant Viljandimaa (Viljandi, 1996–2004, 2008) * Kodukolle * Kodukotus (Viljandi) * Kodulinn (Tallinn, 1980. aastad) * Koduloolane (Pärnu, 2002–2008) * Koduloolane (Rapla, 2011–) * Kodulävel (Jõgeva, 1990–1991) * [[Kodumaa (ajaleht)|Kodumaa]] (Viljandi, 1905–1907) * Kodumaa (Tallinn, 1917) * Kodumaa (Valga, 1925) * Kodumaa (Kuressaare, 1944 1.10., 5.10.) * Kodumaa (Tallinn, 1958–1991) * [[Kodumaa Hääl]] (Viljandi, 1906–1907) * Kodumaa Hääled (Stockholm, 1944–1951) * Kodumaa Kutse (Tallinn, 1949–1950) * Kodumaa Tütred (Pärnu, 1930) * Kodumaale Tagasipöördumise Eest (Berliin, 1955–1958) * [[Kodumaa Uudised]] (Valga, 1914) * Kodumaja (Kuressaare, 1999–2021) * Kodused Hääled (Audru, 2012–) * Kodused Uudised (Vara, 1999–) * Kodutark (Tartu, 1988–1990) * Kodutee (Soome, 1943–1944) * Koduteel (Jõgeva, 1990) * Koduteel (Rapla, 1994) * Kodutohter (Tallinn, 1988, edaspidi ajakiri) * Kodu Uudised (Luunja, 1997–) * [[Koduvald (Häädemeeste ajaleht)|Koduvald]] : ''Häädemeeste valla ajaleht'' (Häädemeeste, 1991–2017) * [[Koduvald (Kambja ajaleht)|Koduvald]] : ''Kambja valla ajaleht'' (Kambja, 1995–2017) * Koduvald (Leisi) * [[Koduvald (Saue ajaleht)|Koduvald]] : ''Saue vallaleht'' (Saue, 1994–2017) * Koduvalla Sõnumid (Vinni, 1990–) * Koeru Kaja * Koguduse Teated * Koguja (Tallinn, 1989–1991) * Kohalik Agenda 21 (Tartu, 1999) * [[Kohila (ajaleht)|Kohila]] : ''Kohila valla infoleht'' (Kohila, 1997–1999) * Kohtla-Järve Linna Leht (1996) * Kohtla Valla Teataja (2003–2008) * Kohvilähker (Kärdla, 1995–2007) * Koigi Vallaleht * Ko Ju La (Tallinn, 1937) * [[Kolga-Jaani Valla Leht]] (Kolga-Jaani, 1998–2017) * [[Kolgata (ajaleht)|Kolgata]] * [[Koit (ajaleht)|Koit]] : ''Põlvamaa ajaleh''t (Põlva, 1953–2019) * [[Koit (Lihula)]] * Kolga-Jaani (1998–) * [[Kolhoosi Aktivist]] * [[‎Kolhoosi Avarustel]] * [[Kolhoosi Eesrindlane]] * Kolhoosi Ehitus (Leningradi oblast, Strugi Krasnõje, 1936, eesti k lehekülg ajalehes Kolhoznaja Stroika) * [[Kolhoosi Elu]] * [[Kolhoosi Jõud]] * [[Kolhoosi Küla]] * [[Kolhoosi Tee]] : ''[[EKP Kilingi-Nõmme rajoonikomitee]] ja [[täitevkomitee]] häälekandja'' (1951–1959) * [[Kolhoosi Tõde (Kiltsi)]] * [[Kolhoosi Tõde]] * [[Kolhoosi Võit]] * Kolhoosnik (Jõgeva, 1949–1962) * Kolhoosnik (eesti k lehekülg Leningradi oblasti ajalehes Kolhoznik 1935) * [[Kolhoosniku Hääl]] * Koljutška (Jõhvi, 2022–, vene k) * Kollane Vanker (Narva, 1906–1907) * [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]] * [[Kollektiivne Töö (Kingissepa ajaleht)|Kollektiivne Töö]], Kingissepa ajaleht * Kolõvan (Tallinn, 1890–1892, vene k.) * [[Kombain (ajaleht)|Kombain]] * Kombainer (Paide, 1956) * Kommunaar (Novosibirsk 1930–1937<!--, viimane number ilmus 1936 , toimetaja 17. oktoobrist 1933 J. Põldema, edasi kuni lõpuni A. Rosberg, ühekordsed lisad Kirjanduslik Lehekülg 3. mai 1933 nr 48 ja Koolilaste Lehekülg nr 37 1935, vt ka Siberi Teataja-->) * [[Kommunaar (ajaleht)|Kommunaar]] (Abja, 1951–1962) * [[Kommunismiehitaja]] * [[Kommunismi Koit (Krüüdneri)]] * [[Kommunismi Koit (Lihula)]] * [[Kommunismi Koit (Väike-Maarja)]] * [[Kommunismi Lipp]] * [[Kommunist (ajaleht)|Kommunist]] (Petrograd, 1918–1940) * Kommunist (1918–1941 EK (b)P Keskkomitee häälekandja) * [[Kommunist (ajaleht 1920)|Kommunist]] : ''Amerika Ühendatud Kommunistlise Partei healekandja'' (USA, 1920) * [[Kommunist (ajaleht 1962)|Kommunist]] : ''Eestimaa KP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu ajaleht Abja territoriaalse tootmisvalitsuse juures'' (Abja, 1962) * [[Kommunist (Valga ajaleht 1963)|Kommunist]] : ''EKP Valga Rajoonikomitee ja Valga Rajooni RSN häälekandja : ilmub alates 6. nov. 1944. a.'' (Valga, 1963–1988) * Kommunist (Valga, juuni, september 1984, veebr 1985 ja 14.04.1988, vene k) * [[Kommunist Kaitsetöödel]] : ''Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee ja ENSV Ülemnõukogu häälekandja'' (ühekordne väljaanne<sub>,</sub>Tallinn, 1941) * [[Kommunisti lendleht]] : ''Kommunistlise Partei Eesti Keskkomitee'' (Tallinn, 1919–1935) * [[Kommunistlik Töö]] * [[Komsomolskaja Pravda – Estonija]] * Komsomolskaja pravda v Severnoi Evrope (Tallin, 2007–) * Konguta Valla Teataja * Kontorist välja! (Tallinn, 2015–) * Koolibri Uudised (Tallinn, 2004–) * Koolieelne Kasvatus * Koolielu (Tihemetsa) * Koolielukas (Tallinn, 2005–) * Koolikuller (Jõõpre, 2001–2004) * [[Koolileht]] * Koolimelu (Tihemetsa, 2007) * Kooli Pluss (Ardu, 2000–) * Kooliraadio (Tallinn, 1963) * Kooli Sõnumid (Montreal, 1962–1963) * Koolivaim (Tõstamaa, 1998–) * Kool ja Kodu (Põltsamaa, 2002–) * Kool ja Muusika (Tallinn, 1965–1967) * Kool Paberil (Palivere, 2007–) * Koopinform (Tallinn, 1988) * Koopula (Kolga, 1995–) * [[Kopikas: Tallinna leht]] (1913) * [[Korteriühistu (ajaleht)|Korteriühistu]] * [[Kortsleht (ajaleht)|Kortsleht]] * Korvpallileht * [[Kose Teataja]] * [[Kosjaleht (1923)]] * [[Kostabi]] * * Kotkajärve A'al (1972) * Kotkajärve Koputaja (1977) * Ko:lime:l (Väätsa, 1994–) * Kraater (Saaremaa Pihtla, 1999–2019) * Krasnõi Baltiiskii Flot ´(Tallinnas 30.11.1944...7.01.45 ) * Krasnõi Baltijets (alates 15.06.46) * Krassota.Zdorovje.Sport (Tallinn, 2004–) * Kreenholm (Narva, 1990–1999) * Kreenholm (2001-, vene k) * Kreis-Blatt der Kreisverwaltung Fellin (Viljandi, 1918) * Krengolmskii prospekt (Narva, 1999–) * Kresku (Tallinn, 1995–) * Krihvel (Varbla, 2003–) * [[Krimmi Eestlased]] (2003–2014) * [[Kristiine Leht]] : ''Kristiine Linnaosa ajaleht'' (Tallinn, alates 2001) * [[Kristlik Perekonna Leht]] * Kristlik Ühendus (Tallinn, 1989–1991) * Kristlikud Sõnumed (Tapa, 2001–2005) * Krulli Tööline (Tallinn, 1931) * K Tšestnoi Trudovoi Žizni (Tallinn, 1968–1970) * [[Kuldkinga Teataja]] * [[Kuldne Börs]] * Kuldre Leht (1989) * [[Kullamaa Valla Ajaleht]] (Kullamaa, 1996–2017) * Kuller * Kultuuri- ja Haridusministeeriumi teataja (Tallinn, 1995) * Kultuur ja linn (Tallinn, 2011) * [[Kultuurileht]] * [[Kultuurimaa]] * Kultuuriside (New York, 1967–1996) * Kultuuri Valgel (Kuresssaare, 2001–2011) * Kulutaja (1992–1993) * Kulutaja (1993–1996) * Kuma (Paide, 1988–) * Kunda Nordic (2003–) * [[Kunstileht]] * Kunst ja Kirjandus (Tallinn, 1932–1940) * Kupetšeskaja gavanj (Tallinn 1995–1999) * Kuraaz (Pärnu, 2005) * [[Kuressaare Sõnumid]] * Kuressaare Teataja (1917–1918) * Kurjer (Sillamäe, 2005–2013) * Kurjer Haabersti (Tallinn, 1993–) * Kurjeeri Õhtused Telegrammid (Tallinn, 1923) * Kurtide Elu (Tartu, 1988.5.5. –2007) * Kurttummade Hääl (Tallinn, 1928) * Kurttummade Sõber (Vändra, 1899–1907) * Kurttummade Sõber (Tartu, 1934–1936) * Kustbon (Tallinn 1918–1940) * Kuukiir (Tallinn, 1997–) * [[Kuukiri]] * [[Kuulutaja]] * [[Kõdistaja (ajaleht)|Kõdistaja]] (1908) * Kuulutaja (Valga, 1989–2020) * Kuulutaja (Võru, 1926–1934) * Kuulutaja (Rakvere, 1997–) * Kuulutaja (U.S.A., 1978) * Kõhutäis (Tallinn, 2005) * Kõik tööle! (Pärnu, 29. juuli 1946) * Kõlakoda (Saue, 2006) * Kõo Vallaleht (2002–) * Kõpu (Viljandimaa, 1998–) * [[Kõrge Agrotehnika]] * [[Kõrge Saak]] * Kõue Kuulutaja (Ardu, 1994–2013) * Kõrgessaare Valla Teataja (1993–2013) * Käina Kuller (Käina, 1993–2017) * Käina Kuller (Kärdla, 2001–2006) * Käkk (Tartu, 1993–1995) * Käre Lõke (Rakvere, 2003) * Käre Lõke (Põlvamaa, 2006) * Kärla Teated * Käru Valla Leht (1997–2017) * Käsitööleht (Tartu, 1906–1926) * Käsitööleht (Tallinn, 1931–1935) * Käsitööleht (Tallinn, 1991–1992) * Küberneetika Instituudi Infoleht (Tallinn, 1997–2009) * Külaelu (Rakvere, 2003–2004) * Külajutud (Juminda, 2006–2009) * Külaleht (Võhma, 1930–1935) * Külaleht (Kabala, Järvamaa, 1988–1993) * Külaleht (Lau, Raplamaa, 2011) * Külaleht (Tsooru, Võrumaa, 2020–) * Külaline (Ravila, 2004–2007) * Külaproletaarlane (Paduvere, Jõgevamaa, 1932–1934)<!--Külaproletaarlane nr-d 1–15, 19) K... lendleht (1933–34, 6 tk)--> *Küla Teataja * Külimitu Kiri (Kanada, 1955–1962) * Küllus Kööki (Võru, 1991–1995) * Külmaleht * Külvaja (Tartu, 1925–1940) * [[Kündja (ajaleht)|Kündja]] (1882–1891) * Kyne (Kihnu, 2005–) * K1K-i Teataja : Koolikuller (Kiviõli, 1997–) === L === Laekvere Valla Sõnumid * [[Lasteleht]] (1901–1940) * Laagri Elu (Traunstein, 1946) * Laagri Prillid (Lakewood, 1952) * Lasteleht (Tallinn, 2010) * Laagrileht (Elva, 1934–1939) * Laagrileht (Tallinn, 2002) * Laanekaja (Lakewood, 1960) * Laheda Valla Sõnumid * Lahingleht * Laine (Tallinn, 1907) * Laiuse Koguduse Teataja (1931–1940. 2009–) * Landwirtschaftliches Wochenblatt (Riia, 1943–1944) * Laser (Pärnu, 1988) * [[Laekvere Valla Sõnumid]] '': Laekvere valla ajaleht'' * [[Lasnamäe (ajaleht)|Lasnamäe]] : ''Lasnamäe linnaosa ajaleht'' * Lasteaed Mari Sünnipäevaleht (Põltsamaa, 2003, 2008) * Lasteleht (Tallinn, 2009) * Lasva Sõnum * [[Laulu ja Mängude leht]] * [[Laulukuller]] '': Eesti Segakooride Liidu ajaleht'' (Tartu, 1995–2004) * Laululeht (Tartu, 1989–1990) * Laupäev (1914–1915) * Laupäev (1924–1925) * Laupäevaleht (Tallinn, 1996–1998) * Lavassaare Vallaleht * Leegid (Edasi lisaleht, Leningrad 1927–1936, 1932. aastast eraldi ajakiri) * [[Leek (ajaleht)|Leek]] * Lehepapp (Kuusalu, 2000–) * Lehesadu (Tallinn, 2001–2004) * Leht (Rootsi, 1966–1967) * Lehtse * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * Leelo (New York, 1951) * Leie Täht (Leie, 1998–) * Lembitu Kiri (Toronto, 1981) * Lembitu leht (Tallinn, 1989) * Lendleht (Tartu, 1898–1902) * Leninlane (Vasalemma, 1951–1953) * Leninlane (K.-Järve, 1989–1991) * Leninlik Lipp (Kohtla–Järve) * [[Leninlik Lipp (Loksa)]] * [[Leninlik Lipp (Vändra)]] * Leninskoje Znamja (Kohtla-Järve, 1960–1990) * Lennuk (Tallinn, 1999–) * [[Leole (ajaleht)|Leole]] '': Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla ajaleht'' * Lepalind (Saksamaa, 1945) * Lesnõje Vesti (Jõhvi, 2012) * Leto Ida-Virumaa (K-Järve, 2004) * Lihula Teataja * Liberaal (Stockholm, 1954–1963) * Liiklus ja Teed (Narva, 1937) * [[Liiklusleht]] (Tallinn, 1980–1991) * Liit (Tallinn, 1921–22) * [[Liivimaa Kroonika]] * [[Liivimaa Kuller]] * Liivimaa kuulutuste leht (Tartu, 1898–1905) * [[Linnaleht]] (endine [[Pärnu Päevaleht]]) * [[Linnaleht (ajaleht 1994)|Linnaleht]] : ''Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse teabeleht'' (Pärnu, 1994) * [[Linnaleht (ajaleht 1997)|Linnaleht]] : ''Pärnu linna ajaleht'' ([[Pärnu Linnavalitsus]]e leht, 1997–1999) * [[Linnaleht (ajaleht 2005)|Linnaleht]] : ''tasuta uudisteleht, ilmub igal tööpäeval'' (Tallinn, alates 2005) * Linna Teataja (Tallinn, 1941) * Linna Teataja (Kuressaare, 1997) * Linna Teataja (Pärnu, 2005) * Listok objavlenii dlja goroda Revelja i ego okrestnostei (1877) * Lohusuu Valla Uudised (Lohusuu, 2009–2017) * Loide (Luidja, 1999–) * Loksa Elu (2003–, eesti- ja venekeelne) * Lokulaud (Argentina, 1953) * Lokulaud (Göteborg, 1952) * Loodusleht (Tallinn, 1989) * Loomakasvataja VetPost (Tartu, 1994–2012) * Loov Mõte (Tartu, 1950–1954) * [[Loov Töö]] * Lumi on seiklus! (Otepää, 2003–2007) * Lutš (Narva, 1920) * Lutš (Narva, 1991) * Lux (Tallinn, 2007–, venekeelne) * Lõikustänu Leht (Tallinn, 1922–1939) * [[Lõke (ajaleht)|Lõke]] : ''Tapa skautide häälekandja'' (Tapa, 1933) * [[Lõrp]] : ''Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi väljaanne'' (Viljandi, 1992–1999?) * [[Lõuna-Eesti (ajaleht)|Lõuna-Eesti]] (Valga, 1921–1940) * Lõunaeestlane (Võru, 2019) * Lõuna-Järvamaa Rahvaleht (Türi, 2004) * Lõunakaar (Võru, 1990–1993) * [[LõunaLeht]] : ''Lõuna-Eesti suurim ajaleht'' (Võru, alates 2002) * [[Lõunaleht (Kristiine ajaleht)|Lõunaleht]] : ''Kristiine linnaosa rahva leht'' (Tallinn, 1993–2001) * Lõunalisa (Tallinn, 2002) * Lõuna Läänlane (Lihula, ilmus alates 1990., aprilliks 1990 oli ilmunud neli numbrit) * [[Lõuna-Mulgimaa]] * Lõuna-Rootsi Eesti Maja Teated (Lund, 1975–1981) * [[Läti Eestlane]] * [[Lääne Elu (1928-1940)]] * [[Lääne Elu]] (alates 1989) * Lääne-Harju Valla Leht (venekeelne) * Lääne Hääl (Haapsalu, 1930–1931) * Läänekaare Postipoiss (Vancouver, 1960–2022) * Läänekalda Läkitaja (Vancouver, 1987) * Lääne Maakonnaleht (Haapsalu, 1918) * Läänemaa (Haapsalu, 1927–1930) * [[Läänemaa Linnuklubi Infoleht]] * Lääne Malevlane (Haapsalu, 2004–) * [[Lääne-Nigula Valla Ajaleht]] * Lääne Sõna (Haapsalu, 1942–44) * [[Läänlane]] Haapsalu, 1944–1950) * Läänlane (Haapsalu, 1988) * Läänlane (Haapsalu, 2014–2015) * Lühilaine (Saksamaa, 1946) * Lümanda valla infoleht (Kuressaare, 1989–1991) * Lümanda Valla Teataja (Lümanda, 1995–2014) * Lümanda Teataja (2020–) === M === * [[Maa (ajaleht 1926)|Maa (1926)]] * [[Maa (ajaleht)|Maa]] (Tallinn, 1906–1907) * Maa Hääl (Tallinn, 1932–1940) * Maailm (Viljandi, 1933) * Maailma Otsani * Maailm piltides (Tallinn, 1944) * [[Maa Sõna]] * Maa Tarkvara (Viljandi, 1996) * [[Maaleht]] * Maaliit (1919) * Maamees * Maarduskaja Panorama (2010–) * Maarduskije vedomosti (2005–2009) * Maardu Sõnumid (2005–2009) * Marja Koguduse Kuulutaja (Tartu, 2001) * Maarja Viljandi (al juuni 1989) * [[Maarja Maa]] ''/ Eesti Demokraatlik Liit (''Tallinn, 1989–1996) * Maatamees (Tallinn, 1917) * [[Maaülikool (ajaleht)|Maaülikool]] : ''Eesti Põllumajandusülikooli ajaleht'' * Mahtra Kuller (2006–) * Magasin (Tallinn, 1996–2001) * Majaomanike Teataja (Tallinn, 1939–1940) * Majandus- ja Rahandusdirektooriumi ringkiri (Tallinn, 1941–1942) * Majandusteated (1935–1940) * [[Maleva (ajaleht)|Maleva]] (Viljandi, 1909–1910) * [[Malevaleht]] (Tallinn, 1967–1990) * Maleva Teataja (Kuressaare, 1997–2004) * Malevlane (Tartu, 1935–1936) * Malevlane (Helsinki, 1943–1944) * Malevlane (Jõhvi, 2004–2020) * Marginaalid (New York, 1960) * Martna Valla Uudised * Masterskaja (Tallinn, 1988–1992) * [[Matsi poeg Ats]] (1908) * [[Matsi poeg Mats]] (1908) * [[Meditsiiniuudised]] * Meelejahutaja (Tallinn, 1989–1996) * Meestekliinu Teataja (Tartu, 2006) * Meie Aastasada (Tartu, 1907.1915) * Meie Aeg (Tallinn, 1915) * Meie Aeg (Tallinn, 1989–) * Meie Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * Meie Eesrindlane (Otepää, 1957–1958) * Meie Elu (Narva) * Meie Elu (Toronto, 1950–2001) * Meie Hääl (Tallinn, 1922) * [[Meie Keskel]] : ''Iisaku valla rahva kultuurileht'' (Iisaku 1999–2017) * Meie KG (Kuressaare, 1998–) * Meie Kodu (Jõgeva, 1966) * Meie Kodu (Kunda, 1994–2017, eesti ja vene k) * Meie Kodu (Mäksa,Tartumaa, 2000, 2017) * [[Meie Kodu]] (Sydney, 1949–2019) * Meie Kodu Haapsalu (2008–2009) * Meie Kodumaa (Viljandi) * Meie Kodumaa (Pärnu) * Meie Kodu Uudis (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Leht]] * Meie Maa (Tallinn, 1918) * Meie Maa (Kuressaare, 1919–1944) * Meie Maa (Kuressaare, 1989–2022) * Meie Maa (Toronto, 1987–1993) * [[Meie Maa]] * [[Meie Maa (väliseesti ajaleht)]] * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] * [[Meie Matsi vastane]] * [[Meie Meel]] * Meie Meierei (Kiiu, Harjumaa, 1996) * Meie Metsa Heaks * Meie Noorus (Tõrva, 1957–1959) * [[Meie Kodu Uudis]] (Tapa, 1930–1931) * [[Meie Post]] * Meie Pühapäevakool (Toronto, 1952–1969) * 'Meie Reede (Kiviõli) * Meie Siht (Tallinn, 1924) * Meie sport (Valga, 1960) * [[Meie Sõna (ajaleht 1988)|Meie Sõna]] : ''infoleht / Võidu kolhoos'' (Tääksi (Viljandi maakond), 1988–1989) * [[Meie Sõna (ajaleht 1972)|Meie Sõna]] : ''Tallinna Sanitaartehniliste Tööde Valitsuse sotsialistliku võistluse informatsioonileht'' (Tallinn, 1972–1973) * [[Meie Sõna (ajaleht 1924)|Meie Sõna]] : ''töörahva ajaleht'' (Tallinn, 1924) * Meie Sõna (Tartu, 1931–1937) * [[Meie Tallinna Ajaleht]] * Meie Vald (Vastse-Kuuste) * Meie Valga (2008–2013) * Meie Võitluse Aeg (Tallinn, 1932) * Meil (Tallinn, 2002–) * Melbourne'i Eesti Ühing Kodu Teateleht (1950–) * Memento (1989–2007) * Memmeküla Postimees (Memmingen [Saksamaa], 1959) * Memmingeni Post (1957) * [[Mente & Manu]] : ''Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht'' * Mercurius (Tallinn, 1988–1990) * Mereakadeemia (Tallinn, 2006–2008) * [[Merevägilane]] : ''Mereväe ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metroo (Tallinn, 2007–2010) * Metropoolia (Tallinn, 2001–) * Metropoolia Noorteleht (Tallinn, 2004) * [[Metsamees (ajaleht)|Metsamees]] : ''Riigimetsa Majandamise Keskuse ajaleht'' (Tallinn, 2000–2008) * Metsküla Elu (Viljandimaa, 1995–) * Mida Teeme Ühiselt? (Kambja, 2006–) * [[Miilang]] * Militarist (Põlva, 2005) * Mind to Mind (Tallinn, 2001–2006) * Minu pesa (Tallinn, 2005) * Mir (Tartu, 1920) * [[Mir Pravoslavija]] (Tallinn, 1998–2017) * Mis on uudist (Augsburg, 1945) * [[Missioni-Leht]] (1858–1862) * Missionerskije zametki (Narva, 1934–1940) * [[Misso Valla Leht]] * Mixer (Tartu, 1997) * Mkapital (Tallinn, 2005–2007) * [[MK-Estonija]] * [[Molodjož Estonii]] * Molot (Tartu, 1917–1919) * Momentum (Tallinn, 1989) * Monumendileht (Tallinn, 2008) * [[Morjak Estonii]] (ˇ1967–1993) * Moskva Eesti Leht (1915) * [[Movies.ee]] : ''film, muusika, trend'' (Tallinn, 2001–2004) * [[Muhulane]] * Muinsuskaitse (Tartu, 1991) * [[Muinsuskaitse Seltsi Sõnumid]] * Mulgi Meier (Viljandi, 1989– 2003) * [[Mulgi Sõna]] * Mulgi Talu (Viljandi, 1995–2009) * Mulke Sõna (Viljandi, 2003 –2008) * Muri * [[Mustamäe (ajaleht)|Mustamäe]] : ''Mustamäe linnaosa halduskogu ja linnaosa valitsuse ajaleht'' (Tallinn, 1999–2001) * Mustjala Ex'press * Mustvee Linna Leht (Jõgeva, 2003–2007) * Mustvee Teataja (1996, 1998–2007) * Muuga info - Muuga vtšera, segodnja, zavtra (2005–2009) * Muuseum (Tallinn, 1991–1999) * Muusik * Muusikaleht (1924–1940) * Muusikaleht (1990) * Muusikaleht (Tallinn, 1991, ka inglise ja vene k.) * Mõeldes Tagasi (Rapla, 1994–2010) * Mõistatusleht (Tallinn, 1932–1933) * Mõistuleht (Tallinn, 1933–1934.1935) * [[Mõnikord]] : ''Luksemburgi eestlaste ajaleht'' (Luksemburg, alates 2015) * Mõttekriips (Sydney, 1955–1977) * [[Mägede Hääl (ajaleht)|Mägede Hääl]] (Rõuge, 2019–) * Mälestusteleht (Püssi, 1999) * [[Märjamaa Nädalaleht]] * [[Märjamaa Valla Leht]] * [[Müürileht]] === N === * [[Naiste Käsitööleht]] * NAAK (Tartu, 1992) * Naerev Narva (1931) * Naistööline (New York, 1934–1937) * [[Naljaleht (Tartu)|Naljaleht (Tartu, 1901)]] * [[Naljaleht (Tallinn)|Naljaleht (Tallinn, 1929–1930)]] * Narodnoje delo (Tartu, 1920 [nr.8–50 ] ; Tallinn, 1920 [1–7, 51–180] ) * Narova (Narva, 1922, vene k) * Narva (1995–2018, vene k) * [[Narva (ajaleht)|Narva]] * Narva Bonus (2012–2018 vene k) * [[Narva Elu]] (1914–1915) * Narwa Front (1944) * [[Narva Haigla (ajaleht)|Narva Haigla]] (2017–2018, vene k) * Narva- Iõesuu * Narva-Jõesuu (eesti k, 1994–1995) * Narva-Jõesuu (vene k, 2007–2017) * Narva Jõulunumber (1933) * [[Narva Kiir]] : ''Marksistline töörahva ajaleht'' (Narva, 1913) * [[Narva Kirik]] (Narva, 2002–...) * Narva Linnaleht (vene k, 2018–2020) * Narva Muuseumi teataja/vestnik Narvskogo muzeja (2008–2010) * Narvan Sanomat * [[Narvski listok]] * [[Narva Postiljon]] (Narva, 2004–...) * [[Narva Postimees]] (1927–1929) * Narva Reporter * Narva Teataja (1923) * Narva Teataja (2009) * [[Narva Tööline]] (Narva, 1940–1941 ja 1951–1962) * [[Narva Uudised]] * Narva Võidupüha (1937–1939) * Narvskaja Gazeta (1991–2023) * [[Narvskaja Gazeta]] (aastatel 1945–1991 ''Narvski Rabotši'') * Narvskaja žizn´ (1910) * [[Narvskaja Nedelja]] (1997–) * Narvskii gorodskoi listok (1874–1876) * Narvskii Rabotšii (1945–1990) * Narvskii Rabotšii (2016–2019) * Narvskii Reporter * Narvskoje objedinenije (1930) * [[Na Straže]] Tallinn, (1953–1970) * [[Narvski Rabotši (2016)]] * Naš tšass (Tallinn, 1925–1927) * Naš zavod (Tallinn, 2002–2008) * Naša gazeta (Tallinn, 1927–28) * Naša gazeta (Eesti, 1944) * Naša gazeta (K-Järve, 1991) * Naša gazeta (Narva-Jõesuu, 2017–) * Naša gazeta (Tallinn, 2009) * Naša pjatnitsa (Kiviõli, 2008–2017) * Naša žizn' (Tallinn, 1926) * Naša žizn´ (Kohtla-Järve, 1990) * Naš Viljandi (1989) * Naše vremja (Tallinn, 1944) * Naši poslednije izvestija (Tallinn, 1926) * NATO (Tallinn, 2003, 2009, vene k) * Nauku – v predprijatija! (Tallinn, 2016) * Na Vahte (Tallinn, 9.08.1947–1949) * Nedelja TV (Jõhvi, 1998–) * Neemekene (Harjumaa, 2002–2005) * 4jaleht (Tallinn, 2020–) * [[Nelli Teataja]] * Neposeda (Tartu, 2022–23, vene k) * Die Neue Zeit (Tallinn, 1935–39, saksa k) * New Yorgi Eestlane (New York, 1928, eesti k) * Ninatark (Tartu, 2009–) * Noarootsi Valla Infoleht * Nofretete (Tallinn, 1989) * Noh (Tallinn, 1994) * Nool * [[Nooled]] * Noor-Eesti Sõnumid (Tallinn, alates 20.09.1995) * Noore Pere Leht (Tartu, 1993) * Nooresooleht (Tartu, 1909–1910) * Noor Insener (Tallinn, 2000–2015) * Noor Supilinn (2004–2006) * [[Noorte Hääl]] * Noorte Hääl (Tartu, 2001–2002) * Noortekogu Leht (Tallinn, (2002–2008) * Noorte Leht (Los Angeles, 1953–1956) * Noorte Sõna (Tõrva, 1957–1959) * Noorteleht (Austraalia, 1977–1979) * Noorteleht (Stockholm, 1959–1969) * Noorteleht (Stockholm, 1993–2001) * Noorteleht (Rapla, 1997–1998) * Noorteleht (Tallinn, 2004) * Noorteleht (Tõlliste, 2004) * Noorteleht (Keila, 2020–) * Noorte-Uudisleht (Tallinn, 1930) * Nordlivländische Zeitung (Tartu) * Norrköpingi Väike Postimees (1959–2005) * Novaja epohha (Narva, 1933) * Novaja Rossia (Tallinn, 1919) * Novator semiletki (Tallinn, 1961) * Novoje Vremja (Petseri, 1941–1944) * Novosti (Loksa, 1998–) * Novosti KKT (K-Järve (2011–) * Novosti nedelji (Tallinn, 1944) * Novosti volosti Lohusuu (2011–) * Novõi mir (Narva, 1919–1920) * Novõi Svet (Tallinn, 1933) * Nuhkur (Viljandi, 1990–2008) * Nurmekundlane (Põltsamaa, 1894) * Nurmekundlane (Aseri, 1994) * Nursipalu harjutusvälja infoleht (Tallinn, 2011) * Nuti (Viljandi, 1988–1997) * Nõmmelane (1932) * Nõmme Leht (1938–1940) * Nõmme Leht (1989–1992) * Nõmme Leht (2018–2019) * Nõmme Majaomanik (1932–1934) * Nõmme Rahukoguduse Rahuhääl (2000–2005) * Nõmme Revüü * [[Nõmme Sõnumid]] * [[Nõo Valla Leht]] * [[Nõukogude Agrotehnik]] * Nõukogude Eesti eest (Leningrad, 1942, 1943) * [[Nõukogude Hiiumaa]] (Kärdla, 1949–1989) * [[Nõukogude Informatsioonibüroo Viimased Teated]] * Nõukogude Kaitsel (Tallinn, 1940–1941) * [[Nõukogude Küla]] * [[Nõukogude Patrioot]] * [[Nõukogude Sõdur]] * [[Nõukogude Vimpel]] (Tartu, 16. mai 1941) * [[Nõukogude Õpetaja]] * Nõustaja (Tartu, 1996–2007) * [[Nõva Valla Infoleht]] * Nädal (Tartu, 1928) * Nädalaleht (viis erinevat lehte) * Nädalaleht (Kanada, 1949) * Nädalaring (Rapla, 1992) * Nädaline (Rapla, 1992–2012) * Nädaline 2 (Rapla, 1992) * Nädal X (Rapla, 1995–2013) * Näituse Uudised (Tallin, 1930) * Nya Kustbon (Tallinn, 1935–1937, rootsi k.) * N.Y. Eesti Baptisti Koguduse ringkiri * N.Y. Eesti Skautlipkond Viiking Väljaanne Hundipoegadele (1975) === O === * [[Odamees (August Alle ajaleht)]] * Obštšestvennõi transport (Tallinn, 2015–) * Oblaka (Tallinn, 1920) * [[Ohtu Leht]] (Harjumaa, 2001–2004) * [[Okkad (ajaleht)|Okkad]] * OK - Ole Kaine! (Tallinn. Tartu, 2003–2007) * Okopnaja pravda (1917–1918) * Okraina (Tartu, 1912–1913) * [[Oktoobri Lipp (Pöide)]] * [[Oktoobri Lipp]] (Suure-Jaani) * [[Oktoobri Tee]] * [[Okupeeritud Eesti Sõna]] * [[Olevik (ajaleht)|Olevik]] * Olevik (Valga, 1933) * Olevik (Ülenurme, 1997–2021) * Olevik ja Koduvald (Ülenurme) * [[Oleviku Naljalisa]] (1883) * Olevilinna Sõnumid (Savonlinna, 1960) * Olion (Paide, 1997–2001) * Olümpia-ekstra (Tallinn, 2002) * Olümpialeht (Tallinn, 1935–1936) * [[Olümpialeht]] * Olümpialeht (Tallinn, 1989) * Olümpialeht (Tallinn, 1997–2000) * Olümpialeht (Tallinn, 2004, 2008) * Oma Kodu (Tallinn, 1989–1990) * Oma Leht (Rapla, 1999) ** Oma Leht (Tahkuranna, 1994–2017) ** Oma Leht (Tallinn, 1998) * Oma Maa (Viljandi, 1922–1940) * Oma Maa (Viljandimaa, 2000–2018) * Oma Maa (Stockholm, 1959–1960) * Oma Poolsaar (Harjumaa, 2007–) * Oma Saar (Kuressaare, 1991) * [[Oma Saar]] * Oma Sõna (Põltsamaa, 1931–1932) * [[Oma Sõna]] (Viljandi, 1988–) * Oma Taevas (Tallinn, 1991–1993) * Oma Vald (Kernu, 1994–2017) * Oma Vald (Meremäe, 2004–2009) * Oma Vald (Pärsti, 1997–2013) * Oma Vald (Valgjärve, 1997–2017) * OM Eesti Uudised (Tartu, 1999) * Omnikas (Tallinn, 1994–) * Omnikas (Tallinn, 2014–) * Oparino Säde (Oparino, Arhangelski oblast, 1934–1938) * Orissaare Teataja * Oru Valla Teabeleht (Linnamäe, 1992 –1997) * Ostsee-Provinzen-Blatt (Riia, 1823–1827) * Ostsee-Zeitung (Tallinn, 1940) * Osula Kooli Vilistlasleht (2015) * Otdõhh v Estonii (Tallinn, 2010–) * Otepää Haigla (1985) * Otepää Teataja (1932–1944) * Otepää Teataja (1989–) * Otepää Uudised (1932) * OT Koolileht (Otepää, 2000) * Otklik * Otkliki (Tallinn, 1921) * Otstavka (Tallinn, 1990) * Otu (Otepää, 1993–2005) * Oudova Kolhoosnik (Oudova, 1936, vene k ajalehe Gdovskii Kolhoznik eestik. lisaleht) === P === * Paadimees (Tallinn, 1998–2000) * Paberminut (Tallinn, 2005) * Paide Linnaleht * Paide Teataja (Paide, 1900–1912) * Paide Teataja (Tallinn, 1924) * Paide Valla Teataja * Paikuse Postipaun (1994–) * Paistu Valla Info * Pajataja (Lakewood, 1955) * Pajataja (Edmonton, 1979) * Pajataja (Ottawa, 2000) * Pala Teataja (1932) * Pala Teataja (1996–2017) * Palamuse Valla Teataja (1994–2017) * Paldiski (1996–1999, 2007–2017, vene k) * [[Paldiski Bolševik]] (1941, vene k) * Palvetame. Õpime. Kuulutame. (Tallinn, 1973–1974) * [[Panorama (ajaleht)|Panorama]] (Pärnu, 1998, 2002­–2006, 2009...2015 vene k) * Panorama (Tartu, 1990, 1991) * Panorama (vene k, Jõhvi, 2006–) * Paradiis (1924) * [[Paremad Uudised]] * Parlamentskije koridorõ (Narva, 2004–) * Partei Elu (Petrograd, 1920–1921) * Parvepoiss (New York, 1971–1972) * Parvepoiste Pajataja (Lakewood, 1964) * Pasta (Tallinn, 2014) * Pauluse Laste Leht (Tartu, 1994) * [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]] * Pealinna Piduleht (Stockholm, 1949–1951) * Pealinna Teataja (Tallinn, 1933–1939) * Pealinna Teataja (Peterburi) * [[Pealkirjata]] * Pedagogitšeskii eženedelnik (Tallinn, 1893–1896, 1899) * Pedagoogiline Kogemus (Antsla) * Peetri Koguduse Teataja (Tartu, 1988–2022) * Peipsi Pealinna Leht (Jõgeva, 2013–2017) * [[Peipsirannik]] * [[Peipsiääre Teataja]] * Perekiri (Jõgeva, 1988–1997) * [[Perekonnaleht]] * Peremees (Lihula, 1990–1991) * Pernauer Anzeiger (1928–1931) * Pernausche Zeitung (1869–1918) * [[Perno Postimees]] * Perpetuum-Mobile (Kohtla-Järve, 1989, vene k) * Personalis (Tallinn, 1993) * Perthi Eesti Noorteringi Teated (1952) * Petania (Tallinn, 1899–1915) * [[Peterburi Teataja]] (1908–1914) * Peterburi Teataja (1999–2022) * [[Petseri Postimees]] (Tartu, 1909–1910) * Petserimaskaja Pravda (Petseri, 1944.08.12.–1945.02.28. № 12 (43), 2000 eks., t. L.Sergejeva. Alates 7.03.1945 № 13 (44) Petšerskaja Pravda, 3000 eks., t. Z.Bulahhova) * Petseri Teataja (1921 Петсеримаская Правда 1922) * Petseri Uudised (1932–1937) * Petserlane (Tartu, 1920) * [[Petserskaja Pravda]] (Petseri, 1941) * Petšerjanin (Petseri, 1920) * Petšerskije novosti (1923) * Petšerskii krai (1931–1933) * Petšerskii listok objavlenii (1924) * Petšerskii selsko-hozjaistvennõi i kooperativnõi listok (1925–1926) * Petšerskii vestnik (1921–1922) * Pihtla Valla Infoleht * PiibeLeht (Aravete, 1993–2013) * Piibeleht (Tartu, 2014–2016) * Piimaturg (Tallinn, 1999–2007) * Piiril - Na rubeže (Tallinn, 1945–1947) * Piirivalveleht (1999–2007) * Pildipost (1947–1949) * Pildiposti Kõverpeegel * Pilistvere Kogudus (2012) * [[Pilk (ajaleht)|Pilk]] (Tallinn, 1992) * [[Pilkeleht]] (1906) * Pillerkaare Kaja (Montreal, 1961–1966) * Pilt ja Sõna (Tallinn, 1990–1992; eesti ja vene k) * Pinkcafé (Tallinn, 2004–2005) * Pirita (1993–) * Pistik (Rakvere, 2003–2004) * Pisuhänd (Tallinn, 1989–1991) * Pjarnu (Pärnu, 2009–) * [[Pjarnuski Ekspress]] (vene k, Pärnu, 1995–2007) * Point (Tallinn, 2006–2007) * Poisk (vene k, Kohtla-Järve, 1989–1992) * Policy Analysis (Tallinn, 2002–2011) * Poliitikaanalüüs (Tallinn, 2002–2012) * [[Poliitiline Anekdoot]] * Politseileht (Tallinn, 1942) * Politsei Pilk (Haapsalu, 1990–1997) * [[Poljana]] * Poloda Helü (Mikitamäe, 1994–2017) * Položenije o võborahh v Revelskii evreiskii obštšinnõi sovet (Tallinn, 1919) * [[Poolpäevaleht]] * Portfolio (Tallinn, 2000 –2008) * Portlandi Sõnumid (1951–) * Poslednije Izvestija * [[Post (ajaleht)|Post]] * Postikaru (Võru, 1998–2014 ) * [[Postimees]] * Postimees (Heidelberg, Saksamaa, 1944) * Postimees Juunior (2019–2022) * Postimees: Pärnu Extra 1992 * Postimees. Pärnu väljaanne (1905–1930) * Postimees vene keeles (Tallinn, 2007–2023) * Pozitsija (Tartu, juuni kuni detsember 1990) * [[Prangli leht]] * Pravda (Narva, 1933) * [[Pravo i Pravda]] * [[Mir Pravoslavija|Pravoslavnõi Sobessednik]] (Tallinn, 2017–) * Predigtblatt (Pärnu, 1932–1939) * Preemia (Tallinn, 2002–2006) * [[Press (ajaleht)|Press]] (1944–1945) * Pressemeeste Press (Austria, 1944) * PRIA Uudised (Tartu, 2003–2007) * Pribaltiiskii listok (Tartu, 1893–1896) * Priius (Tallinn, 2006–) * Prinarovskii krai (Narva, 1922–1930) * Prinevskii krai (Narva, 1919–1920), * Profil (Tallinn, 2004–2006; venekeelne) * Proletaarlane (Peterburi, 1917) * Proletaarlane (Tallinn, 1926–1927) * Proletariaadi Punane Täht (Tallinn, 1922) * PromFest (Tallinn, 2008–2010, 2013, 2015) * Prospekt biznesmena (Tallinn, 2008–) * Provinzialblatt für Kur-, Liv- und Esthland (Riia, 1828–1838) * Pskovo-Petšerskii Blagovest (Pertseri, 1943) * Puhas Leht (Jõgeva, 2014) * [[Puhja Valla Leht]] * Puhtalt Sinule! (Tallinn, 2004) * [[Pulss (ajaleht)]] * Punalipp (Jõgeva) * [[Punalipp (Orissaare)]] * Punane Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * [[Punane Hommik]] (Riia, 1919) * Punane Kunda (Kunda, 1960–1962, vene k) * Punane Lipp (Tallinn, 1935) * Punane Püssi-Tääk (1919, Luuga, Staraja Russa, Valdai) * Punane Sõdur (jaanuar 1920) * [[Punane Sõdur ja Madrus]] (Tallinn, 1924) * Punane Täht (Tallinn, 1922) * [[Punane Täht]] (Rakvere, 1950–1988) * Punane Täht (Viljandi, 2.12.1940–5.07.1941) * Punane Viisnurk * [[Punane Virumaa]] (1940–1941) * [[Punaväelane (ajaleht)|Punaväelane]], ''[[7. Eesti laskurdiviis]]i poliitosakonna häälekandja'' (8. veebruar 1942–) * [[Punaväelane-Krasnoarmejets]], ''Punaarmee Eesti tagavarapolgu ajaleht'' * Purila Teataja (1990) * [[Purjetaja (ajaleht)|Purjetaja]] * Puškin (Narva, 1937.02.12.) * Put' Sotsializma (Kohtla-Järve, 1949–1960) * Put' Žizni (Petseri. Narva, 1935–1940) * [[Puurmani Uudised]] * Põdrala Teataja * Põhja-Ameerika Eesti Päevade Teataja (N.Y.) * [[Põhja Eesti (ajaleht)|Põhja Eesti]] : ''Narva ja Alutaguse häälekandja'' (Narva, 1929–1940) * [[Põhja Kodu]] (Narva, 1919–1944) * Põhja Kodu (Narva, 1988–1996) * [[Põhja Nael]] * [[Põhjala (ajaleht)|Põhjala]] : ''Narva ja põhja-eesti häälekandja'' (Narva, 1930–1931) * Põhjala (Rootsi, 1963–1964) * Põhjala (Tallinn, 1992–1994) * Põhjala Tähistel * Põhja-Liivi Uudised * Põhjamaa Tähistel (Saksamaa, 1946–1949) * [[Põhjanael (ajaleht)|Põhjanael]] (Narva, 1906–1907) * Põhjanael (Tartu, 1929) * [[Põhjarannik (ajaleht)]] * Põhjatäht (Endla, Saaremaa, 2014–2018) * Põlevik (Tallinn, 1989–1993) * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajanduse Akadeemia]] (Tartu, 1957–1991) * [[Maaülikool (ajaleht)|Põllumajandusülikool]] (Tartu, 1991–2001) * Põllumees (Rakke, 1971 –1974, 5.05.1975–1991) * Põllumees (Kose, 1988–1990) * [[Põllumeeste Leht]] (Tallinn, 1932) * [[Põllumeeste Omaabi]] (1930–1931) * [[Põllumehe Hääl]] : ''Üleriikliku Põllupidajate Ühingu "Põllumeeste Keskkassa" häälekandja'' (Tartu, 1931–32, [[Postimees|Postimehe]] lisa) * [[Põllumehe Nädalaleht]] : ''Rahvalik põllumajanduse ajakiri'' (Tallinn, 1929–1931) * Põllumehe Nädalaleht (Tallinn, 1943–1944) * [[Põllutööleht]] (Tartu, 1906–1918) * Põllu Vagudel (New York, 1950–1963) * Põltsamaa Majaomanik (1934) * Põltsamaa Teataja (1926–1935) * Põltsamaa Teataja (1990–1991) * Põltsamaa Teataja (2019–2020) * Põlva Linna Teataja * Põlva Teataja * Põlvnemislugu (Tallinn, 1997–) * Päevaleht (Tallinn, 1905–1940, 29.august 1941) * Päevauudised (Tallinn, 1933) * [[Päevauudised (ajaleht, 1944)|Päevauudised]] (Tallinn, Kuressaare, 1944) * [[Päevauudised (ajaleht, 1945)|Päevauudised]] (Saksamaa, Bocholt, 1945–1953) * Päevauudised (Kopenhaagen, 1946–1947) * Päevauudised, (Saksamaa, Sielbeck, 1945 suvi, 64 numbrit) * Päevik (Kotkajärve, 1973) * [[Päikesetuul (ajaleht)|Päikesetuul]] (1990–1995) * Päris Eesti (Stockholm, 1943) * [[Pärnu (ajaleht)|Pärnu]] (Pärnu, 2006–2009) * [[Pärnu Börs]] * Pärnu Haigla Leht (2003–) * [[Pärnu Kommunist]] (1953­–1988, eesti ja vene k)<!--sh venekeelne nr 23.09.1969--> * [[Pärnu Leht]] (Pärnu, 1994, 1995–) * Pärnumaa (1926–1933)<!--sh 1931-1933 ilmus kahes variandis- 2 ja 4 lehekülge, õhemas ainult Pärnu uudised, paksemas ka ajaleht Sakala materjalid--> * Pärnumaa Hääl (1923–1924) * Pärnumaa Keakkonnaleht * Pärnu Maaleht (1931–1932) * * Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918) * Pärnumaa Nädal (1926–1929) * Pärnumaa Teataja (1924–1940) * Pärnumaa Teataja (2019–) * Pärnumaa Terviseleht (2005–2008) * Pärnumaa Nõukogude Teataja (1918) * [[Pärnu Nädalaleht]] (Pärnu, 1995­–1996) * Pärnu Näitus (1938) * [[Pärnu Postimees]] * [[Pärnu Päevaleht]] * Pärnu Päevaleht (1998–1999) * [[Pärnu Rahva Hääl]] (Pärnu, 1940) * [[Pärnu Reklaam]] (Pärnu, 1992 –1993) * Pärnu Teataja (1988–1989) * [[Pärnu Teataja]] (Pärnu, 1990­–1991) * Pärsti Keskkonnaleht * Päästeleht (Tallinn, 1996–2024) * Pääsuke (Tallinn, 1993–2001) * Pääsuke (Tartu, u. 2000) * PÖFF (Tallinn, 2006–2008) * Pöide Valla Infoleht * Pööripäev (Viljandi, 1933–1934) * Pühadeleht (Tallinn, 1931) * Püha Jüri (Jüri. Harjumaa, 2002–2004) * Pühalepa Teataja (Tempa, 1991 –2017) * Pühalepa Teataja (Kärdla, 2001–2004) * Pühapäevaleht (Tallinn, 1992–1999) * Püssi Linnaleht (2006–2009) * Pyladese Laagrileht (Tallinn, 2002–2005) === R === * Raadio (1930-38) * RS [Raadio saatekavad] (Tallinn, 1935–1938) * Raadio ja Televisiooni Saatekava (1956–1961) * Raadioleht (1927–1940, 1962–1995) * Raadio-Nädal (Tallinn, 1928) * Raadio Nädalleht (Tallinn, 1927, alates nr 15 nim. Raadioleht) * [[Raamat (ajaleht)|Raamat]] * Raatuse Gümnaasiumi Kuulutaja, Tartu, 1997–1998) * Raatuse Raginad (Tartu, 1998–1999) * Rabotšaja pravda (Narva, 1932) * Radar (Pärnu, 1988–1991) * Radiaator (Türi, 1999–2007) * Radikaaldemokraat * [[Rae Sõnumid]] * [[Raeküla Sõnumid]] (2011­–2013) * Rae Valla Ajaleht (Jüri, 200 –2008) * Raginakuulutaja (Tartu, 1999–2002) * Rahaleht (Tallinn, 2005) * [[Rahva Elu]] (Tallinn, 1932–1933) * Rahva Hääl (Võru, 1917–1918) * Rahva Hääl (Narva, 1926) * Rahva Hääl (Kuressaare, 1928–1935) * [[Rahva Hääl (ajaleht 1937)|Rahva Hääl]] (Oslo, 1937, neli numbrit) * [[Rahva Hääl]] (1940–1995) * Rahva Hääl A (Moskva 1943–4.02.1944, Leningrad 1942, al 17.02.1944, Võru 1944) * Rahva Hääl (1998–2004) * 20-es Sajand: [[20-es Sajand|Rahvajutuleht]] (1934) * Rahvakasvatuse Peavalitsuse Informatsioon (Tallinn, 1944) * [[Rahva Leht]] * Rahvaleht (Narva, 1913) * Rahva Lõbuleht (1898–1906) * Rahva Leht (Tartu, 1997–1998) * Rahvaleht (Tallinn, 1989–2004) * Rahva Nädalaleht (Tallinn, 1995) * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) * [[Rahvaleht (ajaleht, 1913)|Rahvaleht]] : ''Töörahva häälekandja'' (Narva, 1913) * Rahvapiduline (Tartu, 1924–1927) * [[Rahva Päevaleht]] * [[Rahva Sõna]] * Rahva Tahe (Tallinn, 1934) * [[Rahvarinde Teataja]]. (Tallinn, 1988) * [[Rahvuslik Koguja]] * Rahvuslik Teataja (Tallinn, 2011–) * Rahvuslik Ärkamine (Tartu, 1934–1935) * Rahvusliku Keskerakonna Teataja (Tallinn, 1932–1933) * Rahvusvõitlus (Tartu, 1932–1933) * Raikküla Valla Leht * [[Rajalane]] (Valga, 1919–1921) * Rajaleidja * Rakke Kaja (Rakke, 1994–2017) * Rakvere Sõnumid (2004–) * Rakvere Teataja (1914) * Rakvere Teataja (2008–2010) * Rakvere Valla Sõnumid * Randlane (Pärnu, 1914) * [[Randlane (ajaleht)|Randlane]] (Haabneeme, 1975–1999; 1983–1989 ka vene keeles) * Randlane (Viimsi, 1989–) * Ranna Teataja (Viinistu, 1932) * Ranna Teataja (Kiiu, 1995) * Rannikmaa Radadel (Lakewood, 1959) * [[Rannu Valla Leht]] * Raplamaa Nädalaleht (1996) * Rapla rajooni Noorte Infoleht (1987–1990) * [[Rapla Novaator]] * [[Rapla Teataja]] (1933–1934) * Rapla Teataja (1990–) * [[Raplamaa Sõnumid]] * [[Raplamaa Ühistöö]] * [[Raske Musa Maailm]] (Rakvere, 1989–1991) * Rassvet (Tallinn, 1927–28) * Razumnõi dosug (Petseri, 1925–26) * Ravensburgi Postimees (1944) * Ravimiinfo Bülletään (Tartu, 1995–2004, 2006–2008) * [[Reaali Poiss (koolileht)|Reaali Poiss]] * Reakesed Saatuskaaslastele (Salzburg, 1945) * Reakesi Saatusekaaslastele (1954–1964) * [[Referent]] * Referent (Tallinn, 2004–; venekeelne) * der Refraktor (Tartu, 1836–1837) * Regionaalhaigla Kuukiri (Tallinn, 2001–2014, eesti ja vene keeles) * Reipalt kooli! (Tallinn, 2005) * Reklaam (Tallinn, 1992) * Reklaami Expert (Tartu, 1993–1994) * Reklaami Püramiid (Jõgeva, 1993) * Reklamnaja Nedelja (Kohtla-Järve, 1990–1993) * Respublika (Tallinn, 1989, vene k) * Res Publica (Tallinn, 2003) * [[Revaler Beobachter]] (Tallinn, saksa k) * Revaler Blatt (1878, Tallinn, saksa k) * Revaler Bote (1918–1930, Tallinn, saksa k) * [[Revalische Post-Zeitung|Reval(i)sche Post-Zeitung]] (esimene Eestis ilmunud ajaleht [[13. mai]] [[1689]] – 27. juuni [[1710]]) * Revalsches Tageblatt = Ревельский ежедневник (1914, Tallinn, saksa ja vene k) * [[Revalsche Zeitung]] (Tallinn, saksa k) * [[Revalsche Wöchentliche Nachrichten]] (Tallinn, saksa k) * Revelskaja mõsl * Revelskii gorodskoi listok * Revelskii kurjer (1923, vene k) * Revelskii listok (1878, vene k) * Revelskii listok (1912–1913, vene k) * Revelskii nabljudatelj (Tallinn, 1915–1917) * Revelskii russkii invalid (1930) * Revelskije Izvestija Soldatskih i Rabotshih Deputatov (Tallinn, 1917, vene k)<!--(''Ревельские известия''), väljaandja Andrei Filippov--> * Revelskije novosti (Tallinn, 1920) * Revelskije poslednije izvestija (Tallinn, 1926, vene k) * Revelskoje slovo (Tallinn, 1916–1919, 1925, vene k) * Revelskije sobõtija (Tallinn, 1930) * Revelskoje vremja (Tallinn, 1925, vene k) * Rewideerija (Viljandi, 1908) * Rikka Riigi Viletsus (Rakvere, 1990) * Rindeleht (Tallinn, 1943–1944) * Ringhäälingujaamade saatekavad * Ringhäälingu saatekava (Tallinn, 1940–1941) * Ringvaade (Tartu, 1933) * Risti Ekspress (Risti, Läänemaa) * [[Ristirahva Pühapäevaleht]] * Rock Summer´91 * Rodina (Petseri, 1929) * Roditelskaja gazeta (Ida-Virumaa, 2006–) * Rodnoi Otšag (Tallinn, 1989) * Roela sovhoosi infoleht (1987–1991) * Roheline (Kuressaare, 1989) * [[Roheline Häädemeeste]] (2007­–2009) * Roheline Keskkond (Tallinn, 2015) * Roheline Maakond (Rakvere, 2002–2008) * Roheline Pealinn * Roheline Post (Tallinn, 1934) * Roheline Sakalamaa (Viljandi, 1989–1990) * Roheline Teataja (Tallinn, 2007–) * [[Roheline Värav]] * Rohkem Põlevkivi (Kohtla-Järve, 1945–1947) * Ronor (Haapsalu, 1988–1996) * Roosna-Alliku Valla Leht (1996–2005) * Rootsi (Tallinn, 2005) * Rotala (Uuemõisa, Läänemaa) * RS (Tallinn, 1935–1938) * Rukkilill (Kuusalu, 2003 –) * Russkaja gazeta (Tallinn, 1928) * Russkaja gazeta (Tartu, 1992–1997) * Russkii golos * Ruskaja narodnaja gazeta (Narva, 1926) * Russkaja potšta (Tallinn, aprill 1990–1994) * Russkaja vosskresnaja škola (Tallinn, 2007–2011) * Russkii golos (Narva, 1923–1924) *Russkii potštaljon (Tallinn, 1998–1999) * Russkii Vestnik (Narva, 1931–1932) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1935) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1934–1940) * Russkii Vestnik (Tallinn, 1990) * Russkii Vestnik (Valga, 1990) * Russkoje Slovo (Narva, 1932–1935) * Russkii svet (Tallinn, 1929) * Ruupor (Kopenhaagen, 1946) * Ruupor (Viljandi, 1998–1999) * Ruupor (Tallinn, 2001–2005) * Ruupor (Tallinn, 2010) * [[Roosa Lipp]] * [[Rõbak Estonii]] (Tallinn, 1962–1992) * Rõhutute Hääl (Tallinn, 1920–1921) * Rõngulane (1998–) * Rõuge Kiriku Teataja (1931–1933) * Rõuge Teataja (1931) * Rägavere Valla Leht (2004–) * Rändur (Tallinn, 1930–1931) * Räpina Leht (1994–2000) * Räpina Rahvaleht (2004–) * [[Räwala]] (Tallinn, 1988–1990) * Rääk (Tartu, 2004–2014) * Rünnak (Saksamaa, 1944–1945) * [[Rünnakule]], [[249. Eesti laskurkorpus]]e poliitosakonna häälekandja (aprillist 1943 [[Tasuja]]) === S === * Saarde Sõnumid * Saaremaa (1913–1919) * Saaremaa (1919–1929) * Saaremaa Kodukant (Kuressaare, 2003–2004) * Saaremaa Teataja (1929–1935) * Saaremaa Teataja (2018–) * Saarepeedi Sõnumid (1998–) * Saare Kooperaator (Kuressaare, 1989–1993) * [[Saare Muusika]] * [[Saare Nädalaleht]] * Saare Tööline (Ratla, Saaremaa 1928–1931) * Saare Valla Teataja (1996–2017) * [[Saarepeedi Sõnumid]] * Saarlane (1884–1913) * Saarlane (Kuressaare, 1999) * [[Saarte Hääl (1988–1992)]] * Saarte Kaja (Kuressaare, 1919) * [[Saarte Suvenädal]] * Saatus (Tartu, 2015–2021) * Saatuse Teed (Tartu, 2003–2015) * Sabasõnumid (Tallinn, 2004) * Sadam (Tallinn, 1935) * Sajas Lammas (Tartu, 1998–1999) * [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] * Sakala erinumber (16.09.1941) * Sakala Killamängude number ([[Ontario]], 29.07.1978) * Sakalamaa Teataja (Viljandi, 1928–1929) * Sakala Lisaleht (1878–1923) * Sakala Pühapäev * Saksa valik (Pärnu, 2005) * Saksi Valla Leht (1992–2005) * Sakutaja * Salme Valla Infoleht * [[Sammas (ajaleht)|Sammas]] * Sanaseppä (Narva-Jõesuu, 1927...1938) * San Francisco Eesti Seltsi Teataja (1975) * San Francisco Eesti Võitlejate Ühingu Teated (1972–1973) * Sangaste (1999–) * [[Sarjaja]] - [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] lisaleht (1912–1914) * Sassi Sõnumid (Kõlleste, Põlvamaa) * [[Saue Sõna]] * Saue Sõnumid (2004–2005) * Saue Valdur (2017–) * Sauga Sõnumid * Scanner (Tallinn, 2000–2005) * Schengen (Tallinn, 2007) * Schülerzeitung (Tallinn, 1936–1939) * Seda ja Teist (Tartu, 1999–2003) * Seenior (Tallinn, 2005) * Seitse Päeva / 7 Päeva (Tallinn, 1989) * Selskii vestnik (Tallinn, 2006–) * Selveri Sõnumid (Tallinn, 2002–2007) * Sem' (Tallinn, 1993–2012; venekeelne) * 777 (Viljandi, 1993) * Serebrjannõi vozrast (Maardu, 2018–) * Servitie (Kuusalu, 2001) * [[Setomaa (ajaleht)|Setomaa]] * Setomaa Omavalitsuse Leht (Obintsa, 2017) * Setumaa * [[Severnoje Poberežje]] * Severnoje Slovo (Tallinn, 1942–1944) * Severnoje Znamja (K-Järve, 1995–) * Siberi Asunik (Tomsk, 1918–1919) * [[Siberi Teataja]] (Novonikolajevsk, september 1922–1930), Siberi Töölise järglane * [[Siberi Tööline]]<!-- (Omsk, 25. veebruar 1920–1921; 5. augustist 1921 Novosibirskis, lõpetas ilmumise 3. märtsil 1922; kuni 20. mai 1920 toimetaja F. Rei, siis K. Treufeldt; lisalehed Naislehekülg 1921 numbrid 35.38, 43, 47 ja Noorte Lehekülg 1921 numbrid 36, 40, 45, 49)--> * Side (Saksamaa, 1945–1946) * Sidewalk (Tsirguliina, 2000–2007) * Signal (Tallinn 1927, vene k) * Signaal (Tallinn 1935) * Signal (Tallinn 1977–1989, vene k) * Signaal (Tallinn, 1977–1989) * Signaal (Tallinn, 1968–1970, 1990–1992) * Siidisellid (Tallinn, 1937) * [[Siioni sõnumetooja leht]] (1877–1889) * [[Sillamäeski Kurjer]] (2005–) * [[Sillamäeski Vestnik]] (1989–) * [[Sindi Sõnumid]] * [[Sinu Mets]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * [[Sipelgas (ajaleht)|Sipelgas]] * [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] * Sirp ja Haamer (Tallinn, 1935–1936) * [[Sirp ja Vasar]] * SISINF (Stockholm, 1966–1970) * Sledujuštšaja ostanovka (Tallinn, 2018–) * Slovo derevni (Tallinn, 1926) * [[SL Õhtuleht]] * Socium (Tallinn, 1997) * Solidarnost´ (Paldiski, 2005–2008) * [[Solvaja]] (Tallinn, 1989) * Sonda Sõnumid * Sooja Sõnumid (K-Järve, 1998–) * Soome Laht (Tallinn, 1993) * Soomemaa Eesti Sõjaväelaste Liidu Teataja (1917) * Soome tööle (Tallinn, 2005) * [[Soov (ajaleht)|Soov]] * Sordi Sõnumid (Jõgeva, 1987–1990) * [[Sotsiaaldemokraatia (ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (ESDTP ajaleht)]] * [[Sotsiaaldemokraat (SDE ajaleht)]] * Sotsialdemokrat (Tallinn, 1906–1907) * Sotsial-demokrat (Loksa, 2004–, vene k) * Sotsial-demokrat (Tallinn, 2008–) * [[Sotsiaalne Demokraatia]] * [[Sotsialismi Tee (Audru)|Sotsialismi Tee]] (K-Järve, 1949–1960) * [[Sotsialismi Võit]], [[Vändra]] kohaliku võimu häälekandja (1951–1959) * [[Sotsialistlik Küla]] * [[Sotsialistlik Räpina]] * Sovetskaja Derevnja (Narva, 1940–1941, 1944) * Sovetskaja Derevnja (Kallaste, 1951–1959) * [[Sovetskaja Estonija|Sovetskaja Estonia]] * [[Sovetski Võmpel|Sovetskii Võmpel]] (Tartu, 16.05.1941) * Sovjet-Estland (Tallinn, 1940–1941) * Spartakus (Tallinn, 1922) * Spetsvõpusk (Tallinn, 1997–) * Spiiker (Avinurme, 2000–) * Spikker (Otepää, 2017) * Spikker (Saue, 2001–) * Spikker (Tallinn, 2009–2011) * [[Spordileht]] * Spordileht (Saksamaa) * Spordi Ringvaade (Tallinn, 1934) * Sport (Tallinn, 2008–; venekeelne) * Sport ja auto (Tallinn, 1930) * Sport ja Maailm (Tallinn, 1989...1990) * Spravka EKE (Tallinn) * Staadion (Tallinn, 2000–2008) * Stahhaanovlane (Elva, Rannu, 1951–1953) * [[Stahhaanovlik Töö]] * [[Stalinlane]] * [[Stalinlik Saak]] * [[Stalinlik Sõprus]] * [[Stalinlik tee]] (Järvamaa, 1951–1956) * Stalinlikul Teel * [[Stalinlik Võit]] * Stalinskaja Molodjož (1950–1956) * Starter (K-Järve, 1989–1990) *Starõi Narvskii Listok *Statistika Teataja (Tallinn, 1989–1990) *Stockholmi Eesti Natsiooni Teated (1962–1963) *Stockholmi Eesti Osakonna Teated (1964) * [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] * [[Stolitsa (ajaleht)|Stolitsa]] * Strahhovaja kassa po bezraboti (Tallinn, 2005–) * Stranitsa dlja deteij (Tallinn, 2009–) * Straussiana Estonica (Elva, 1992) * Suema (Kohila, 2002–) * [[Supilinna Tirin]] * Surju Sõnumid * Suure-Jaani koguduse leht (2000–) * Suure-Jaani Koguduseleht (1943–1944) * Suurlaagri Tuulemaa Ringkiri (Kanada, 1958) * Suurlaagrite Sõnumitooja (Stockholm, 1956) * Suvesirp (Tallinn, 1991), * Svenska S:t Mikaels församlingsblad (Tallinn, 2000. aastad) * Sverstnik (Tallinn, vene k, 1970) * Svet i Krest (Tallinn, 1933) * Svoboda Rossii (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnaja Rossia (Tallinn, 1919–1920) * Svobodnoje slovo (Tallinn, 1921) * Sõbra Silmad (Tartu,1999 –2009) * [[Sõdurileht]] * Sõmerpalu Sõnumid (1997–) * Sõmeru Sõnumid * Sõna (Valga, 1907–1909) * Sõna (Tallinn, 1924) * Sõnasild (New York, 1958) * Sõnum (1924) * [[Sõnumed (ajaleht 1906)|Sõnumed]] (Tallinn, 1906) * [[Sõnumed (ajaleht 1931)|Sõnumed (Tallinn, 1931)]] * Sõnumed (Tapa, 1990–) * [[Sõnumed]] (Tapa, 1997) * Sõnumiallikas (Roosna-Alliku, 2006–2017) * [[Sõnumid (Saksamaa)|Sõnumid]] (Saksamaa, 1945–1948) * [[Sõnumid (San Francisco)|Sõnumid]] (San Francisco, 1953–1958) * Sõnumid Briti Tsooni Eestlastele (Saksamaa, 1948–1951) * Sõnumid (Suure-Jaani, 1990–) * Sõnumid Vanemgaididelt Vanemgaididele (Oakland, 1971–1972) * [[Sõnumileht]] * Sõnumileht (Tabivere, 1995–2017) * Sõnumitooja (Viljandi, 1920) * Sõnumitooja (Konguta, Tartumaa, 2005–2007) * Sõnumitooja (NY, 1963–1964) * Sõnumitooja (Tartu, 1989–1991) * Sõnumitooja (Tallinn, 1906–1907) * Sõnumitooja (Kiiu Harjumaa, 1994–) * Sõnumitooja (Rootsi, 1955–1966) * Sõnumitooja (Viru-Jaagupi, 2002) * [[Sõnumitooja (ajaleht, 1994)|Sõnumitooja]] * Sõprus (Tallinn, 2004–2008) * Sõrve Sõnum (Sydney, 1968) * [[Säde (ajaleht 1906)|Säde]] (Tallinn, 1906–1907) * Säde (Tallinn, 1924) * [[Säde (ajaleht 1927)|Säde]] : ''ÜLKNÜ keskkomitee ja Leningradi oblasti komitee Eesti sektsioonide häälekandja'' (Leningrad, 1927–1929) * [[Säde (ajaleht 1929)|Säde]] : ''Hageri alg- ja täienduskooli õpilaste Lootusringi häälekandja'' (Hageri, 1929) * [[Säde (ajaleht 1931)|Säde]] : ''Eestimaa Kommunistliku Noorsoo Ühingu illegaalne ajaleht'' (1931) * [[Säde]] : Lasteleht (Tallinn, 1946–1990) * [[Säde (1951)|Säde]] : ''Kadrina Masina-Traktorijaama poliitosakonna häälekandja'' (Kadrina, 1951–1953) * [[Sädemed]] * Sädemed (Cleveland, 1956–1957) * Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1907–1917) * [[Sügise (ajaleht)|Sügise]] * SÜG Press (Kuressaare, 2001–) * Sünnimaa (Viljandi, 1989–1990) * Šag vperjod (2018–) * Šahtjor (Kohtla-Järve, 1947–1960) * Šahtjor Estonii (Jõhvi, 1975–2014) ** Šengen (Tallinn, 2007–) * Školnaja žizn´ (Tallinn, 1969, 2009–) * Školnõi vestnik Maardu (2014–) * Za Estoniu (Tallinn, 2008–) * Za narodnoje delo (Tallinn, 1921) * Zdravstvui, Estonia (Tallinn, 2013) * Želtjabr (Tartu, 1992) * Žizn´ (Tallinn, 1920) * Žizn´ (Tallinn, 1922) === T === * [[Taebla Traktorist]] * Taaralinn (Rootsi, 1962) * Taarupgaardi Post (Taani, 1946) * Taheva Häälekandja (1997–) * [[Talendid Tuleviku Teenistuses]] (Tartu, 2009) * [[Taarupgaardi Post]] * Taebla Infoleht * [[Taheva Häälekandja]] * TallEPT (Harju m, 1989 –1990) * (Tallinna) Pedagoogiline Instituut (1983–1991) * Tallinna Pedagoogiumi Algkooli Teataja (1930. aastad) * [[Tallinna Polütehnik]] (1949–1989) * Tallinna Post (1926–1940) * [[Tallinna Postimees]] (1995–1999) * [[Tallinna Päevaleht]] (1914) * Tallinna Päevaleht (1918) * Tallinna Päevalehe eraväljaanne (1918) * Tallinna Päevalehe jutulisa (1918) * Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse ajaleht (2004–2016) * Tallinna Skout (1925–1926) * [[Tallinna Sõber]] * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 1910–1922) * Tallinna Teataja (Tallinn, 1930–1931) * [[Tallinna Teataja]] (Tallinn, 2006–2009) * Tallinna Teataja (Göteborg, 1957–2010) * Tallinna Turud (2017) * [[Tallinna tööline]] * [[Tallinna Uudised]] (1910–1919) * [[Tallinna Ülikooli Ajaleht]] * [[Tallinski Politehnik]] (1953–1989) * Tallinskii Russkii Golos (1932–1934) * Tallinskii vestnik (2006–) * Talunik (Tallinn, 1917) * Talunik (Tallinn, 1991) * [[Talurahva Hääl]] (Tallinn, 1940–1941) * [[Talurahvaleht]] (1944–1951) * Tamme-Press (Tartu, 1998–1999) * Tamsalu Ajaleht * Taninfo (Tallinn, 2003–2004) * Tank (Tõlliste, 2004) * Tankla (Valga, 2009–2019) * [[Tapa Kaja]] (Tapa, 1934–1935) * [[Tapa Post]] (Tapa, 1933) * Tapaskije Vesti (2007–2022) * Tapaskije Vesti (2000–2017) * [[Tapa Sõna]] (Tapa, 1930–1931) * [[Tapa Sõnumed]] (Tapa, 1929–1935) * [[Tapa Teataja]] (Tapa, 1930) * [[Tapa Uudised]] (Tapa, 1929) * Tarbijainfo (Põlva, 1995–2004) * Tarbijaleht (Põlva, 2005–2009) * Tareva (Tartu, 1972–1981–) * Tark tegu toob tulu (Eesti, 2009) * [[Tarto ma-rahwa Näddali-Leht]] * Tartu Aparaaditehase Rentnike Organisatsiooni Infoleht (1987–1991) * Tartu Börs (2000–2001) * [[Tartu Eesti Seitung]] (1879–1882) * Tartu Katsesovhoosi infoleht (Ilmatsalu, 1987–1990) * Tartu KEK (Tartu, 1985–1991) * [[Tartu Kommunist]] * [[Tartu Linnaleht]] * Tartu Maakonna Kütte-komitee Ringkiri (1917) * Tartu Maaleht * Tartu Maarja Kuulutaja (2001) * Tartu Maarja leht (2001) * Tartu Noorproleet (1928) * Tartu Näituse Teataja (1931–1938) * Tartu Pauluse II Koguduse Teataja (1937–1939) * Tartu Pauluse Kiri (2.01.2011–) * Tartu Postimees (Tartu, al 1993) * Tartu Postimees (Rootsi, 1968–1969) * Tartu Postipoiss (1989–1990) * [[Tartu Postipoiss]] (Tartu, 2011–...) * [[Tartu Päevaleht]] * Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Koguduse Teated (2000.aastad) * [[Tartu Riiklik Ülikool (ajaleht)|Tartu Riiklik Ülikool]] * [[Tartu Teataja]] * [[Tartu Teataja (1924–1927)]] * [[Tartu Tudeng]] * Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja (1917) * Tartu Uudised (1928) * Tartumaa (1990–1993) [1.nr 26.09.1990 , 8 lk, toimetaja Lembit Küüts, toimetus Riia 15 Tartu, tiraaž 7000; viimane nr 2.12.1993] * Tartumaa <!--(ilmus nime järgi otsustades Tartus,1. number 26.09.1990, vähemalt 6.06.1991 veel ilmus, igasugused muud andmed puuduvad)--> * Tartumaa (Tallinn, 1996) * Tartumaa Põllumees (Tartu, 1997–2008) * [[Tartumaa Teataja]] (Tartu, 1997–1998) * [[Tartuski Kurjer|Tartuskii Kurjer]] (''Тартуский Курьер'', 1988–...) * Tartu Õigus (1917) * Tartu Valla Kuukiri * Tarupettäi * Tarvastu Teataja * Tasub Teada (Tallinn, 1993–1994) * [[Tasub Teada]] : ''Eesti Päevalehe lisa'' (Tallinn, 1994–1998) * Tasub Teada (RH lisa, Tallinn, 1994–1998) * Tasuja (1942–1946; alates 9.02.1944, Leningrad) * Tasuja (Raplamaa, 1989–1990) * (ETV) Teabeleht (Tallinn, 1998–1999) * Teabeleht 1 (Viimsi, 1996) * Teabeleht Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (Tallinn, 2003–2015) * [[Teadete Leht]] (Tallinn, 1924) * Teadlik Kodanik (Tõrva, 1932) * Teadus ja Tehnika (Tallinn, 1934) * Teataja (Võru, 1918) * [[Teataja (ajaleht 1922)|Teataja]] (1922) * Teataja (Võru, 2000) * Teataja: Balti Laevaremondi Tehase infobülletään (1988–1991) * [[Teataja (Stockholm)]] * [[Teataja: Eestimaa Rahvaliidu ajaleht]] * Teataja, Eesti Gaasi infoleht" (Tallinn, 1936–2021) * Teataja : Eesti Harrastusteatrite Liit (Tallinn, 1990) * Teataja (Rahvaliit, Tallinn, 2000–2008) * Teataja : ENSV TA SKB ühiskondlike organisatsioonide häälekandja (Tallinn, 1966–1988) * Teataja (Haaslava, 1994) * Teataja / Haridusdirektoorium (Tallinn, 1941–1942) * Teataja / Leicesteri Eesti Maja (1982–2008) * Teataja / Rakvere Lihakombinaat (1988–1989) * (Teataja) : Riia Läti Eestlaste Seltsi infoleht (Pärnu, 1992–1994) * Teataja : Vanalinna Hariduskolleegium * Teataja : I Ülemaailmsete Eesti Noorte Päevade Korraldustoimkond (Tallinn, 1989) * [[Teataja (ajaleht, 1994)|Teataja]] (Nissi valla ajaleht, 1994) * [[Teataja]] (1901–1905) * Teataja (Eesti, 1947–1949) * [[Teataja Nalja Lisa]] * Teated (Tali, Pärnumaa, ilmus täpsemalt teadmata ajal tõenäoliselt aastail 1922–1925) * Teated / EELK Chicago Pauluse Kogudus (1957–2002) * Teated (Saksamaa, 1960) * Teateleht Eestlastele (Berliin, Gdansk, 1944) * Teated [Narva Revolutsiooniliste Tööliste Ajutise Komitee poolt] (1917) * Teated (Dortmund, 1953–1967) * Teated: XIX Lääneranniku Eesti Päevad (Los Angeles, 1988–1989) * Teated Pärnumaa põllumeestele (Pärnu, 1923) * Teated ja kuulutused (Väätsa, 1927) * Teated Lipkonnajuhile (Stockholm, 1954–1971) * Teated Lastevanematele (Rootsi, 1962) * Teatriuudised (Tallinn, 1989) * Teave (Tallinn, 1988–1990) * Tee Kommunismile * Teelahe (Pärnu, 2008) * TeeLeht (Lehtse, 1996) * [[Teel Kommunismile]] * [[Tegelikkuse Keskus]] * Tehnika Bülletään (Tallinn, 1956–1958) * Tehnika i proizvodstvo (Maardu, 2008) * Tehnika ja Majandus (Tallinn, 1989–1990) * Tehnika ja Tootmine (Maardu, 2008) * [[Tehnika Võit]] * Teine Tööliste Võitlus (Tallinn, 1932–1933) * Tekstilštsik (Tallinn, 1995; Narva, 2005) * Tekstilštsik Krengolma (Narva, 1979–1990) * [[Telegramm (ajaleht)|Telegramm]] * Telegramm (Tallinn, 1932–1939) * Telegramm (Tartu, 1933–1934) * Telegrammõ ežednevnoi demokratitšeskoi gazetõ Novaja Rossija (Tallinn, 1919) * Telekraat (Tallinn, 1993) * [[Teleleht]] (Tallinn, 1993–) * Televidenije * [[Televisioon (ajaleht)|Televisioon]] (1962–1995) * [[Televisioonileht]] * Tempo (Tallinn, 1931–1932) * Tendency (Tallinn, 2005–; venekeelne) * [[Teoinimene]] * Teovägi (Tallinn, 1989) * [[Teras (ajaleht)|Teras]] ''([[Tapa Soomusrongirügement|Tapa Soomusrongirügemendi]] 1.diviisi häälekandja'', 1940) * Teravilja- ja Õlikultuuride Turg (Tallinn, 1999–2007) * Te-Re : "Teated ja Reklaam" (Tallinn 1991–1993) * Tere, Eesti! (Tallinn, 2013) * Tervise Edendaja (Põlva, 2004) * Tervise Edendaja (Rapla, 2004–) * [[Terviseleht]] (Tallinn, 1993–2023) * Terviseleht (Haapsalu, 2009–2017) * Terviseleht (Jõgeva, 2011–2012) * Terviseleht (Rapla, 1995, 2003–2004) * [[Terviseuudised]] ** Tervitus- ja Informatsioonileht (London, 1947) * TET (Tartu Ehitusmaterjalide Tehase infoleht) (1985– * TG Express (Tapa, 1996–) * TGU (Tartuskii Gosudarstvennõi Universitet, 1977–1985) * [[The Baltic Independent]] (Tallinn, 12.06.1991 – märts 1996) * [[The Baltic Observer]] * [[The Baltic Times (1932)|The Baltic Times]] (1932–1940) * [[The Estonian Independent]] * [[Tihnu Teataja]] ''- [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum]]i õpilasleht'' * Tiirutaja (Tartu, alates 2008) * Tikker (Lihula, 2010) * Tindinokk (Taani, 1946) * Tipa Tapake (Tartu, 1995) * Tipa-Tapake (Tallinn, 1996) * [[Toila Valla Leht]] * Tomus (Tallinn, 1988–1989) * [[Tootsi Teataja]] * Torgovo-promõšlennõi listok (Tallinn, 1923) * Torgu Valla Leht (1995–2017) * [[Torma Stahhaanovlane]] * Torma Valla Teataja (1996–2017) * Tormozilka (Tartu, 1996) * Torniööbik (Rõuge, 2015–2017) * Totalisaator (Tallinn, 2007) * [[Traktor (ajaleht)|Traktor]] * Traktorist * [[Traktoristi Hääl]] * Traktoristi Sõna * Tramm Troll (Tallinn, 2003–2004) * Tramvai Trolleibus (Tallinn, 2003–) * Transport ja Logistika (Tallinn, 2004–2022) * Tribüün (Tallinn, 2001–2005) *[[Trinokkel]] * Trudovoi Putj (Tallinn, 1940) * Trudõ Pervogo Petšorskogo kooperativnogo soveštšanija * Trump (Tartu, 1993) * Trüki Sõna (Tallinn, 1989–1990) * Tsement (Kunda, 1988) * Tsenter (Väimela, 2016–2018) * Tsentristskii vestnik (Maardu, 2013–) * Tsoon (Tallinn, 2007–2017) * Tsooru (1989) * TSS! (Tallinn, 2002) * Tšass (Tallinn, 1925–1926) * Tšilli (Viimsi, 2007–2010) * Tšudskoje poberežje * Tšudskoi Rõbak (Kallaste, 1983–1990) * ´T.T.G. (Tartu, 1928–1930) * Tudengileht (Tallinn,1995–2011) * Tudulinna Hääl (1930–1931) * Tudulinna Leht (1997–2017) * Tuglas-seuran jäsenlehti (Helsingi 1986–2008) * Tulehoidja (Kotkajärve, 1958) * [[Tule Tee]] * Tuletõrje Valvepostil (Tallinn, 1956–1988) * Tulevik (Peterburi, 1907) * Tulevik (Tallinn, 1917) * Tulevik (Tallinn, 1921–1923) * Tulevik (Tartu, 1932–1933) * Tuleviku Nimel (Audru, 1996–) * Tund Ruudus (Tallinn, 2008–2009) * [[Turg (ajaleht)|Turg]] '': kõigi kuulutajate häälekandja'' (Pärnu, 1995–2001) * Turism (Tallinn, 2006) * [Tartu] Turu Teataja (2019) * [[Tuulemaa (Toronto, 1958)]] * [[Tuulemaa (Stockholm 1960–1976)]] * TV afissa (Jõhvi, 2008–; venekeelne) * TV Leht (Tallinn, 1993–1995) * TV Magasin (Tallinn, 1996–2001) * TV nedelja (Jõhvi, 1998–) * Tvoi denj v Estonii (Tartu, 2003) * Tvoi Dom (Rakvere, 1990) * TV Park (Tallinn, 2000–2007; venekeelne) * TV7 Uudised (Pärnu, 2010–) * Tõde (Tallinn, 1924) * Tõde Kodumaalt (Tallinn, 1951–1953) * Tõe Hääl (Tartu, 1930–1933) * Tõe Hääl (Tallinn, 1958–1963) * Tõlliste Teataja * Tõrva Spordileht (1958–1959) * Tõrva Sõnumid (2012–2017) * Tõrva Teataja (1922, 1926, 1927) * Tõrva Teataja (1995–1996) * Tõrva Teataja (2018–2023) * [[Tõstamaa Tuuled]] * [[Täht (ajaleht)|Täht]] (Tallinn, 1905) * Tähtvere Elu * Täitevkomitee Teataja (Haapsalu, 1989) * Tänane Kaubastu (Pärnu, 1957) * Tänane Võitlusülesanne (New York, 1954) * Tänapäev (Tõrva, 1932) * Tänapäev (Viiratsi, 1988–1991) * Tänapäev (Pärnu, 1989–1992) * Tänapäev (Tallinn, 2002–2004) * [[Tänapäevane]] (Pärnu, 1989­–1991) * [[Töö (ajakiri)|Töö]] (Tallinn, 1908–1909) * Tööelu (Tallinn, 2013) * Töö Hääl (Narva, 1914) * Töö Hääl (Tallinn, 1919) * Töö Hääl (Tallinn, 2004–2005) * Tööjõuturg (Tallinn, 2006–2010) * Töö Kiir (Narva, 1914) * Töökoda (Tallinn, 1988) * Tööliit (Tallinn, 1923–1926) * Tööline (Tallinn, 1917–1918) * Tööline (Peterburi, 1.08.1918-31.12.1918 [numbrid 1–118]) * Tööline (1919, Võru - Alūksne - Pihkva - Luuga, Staraja Russa - Valdai) * Tööline (Tallinn, 24.10.1922–31.03.1923) * [[Töö Lipp]] * Töö Lipp (Tartu, 1917) * Töö Lipp (Tallinn, 1923) * Töö Lipp (Kiviõli, 1955–1959) * Töö Mees (Tallinn, 1919) * Töö Täht (Tallinn, 1922–1923) * [[Töölipp]] (Kilingi-Nõmme, 1951–1953) * Töölised, edasi! (1929) * Tööliste Aeg * Tööliste Elu (Tallinn-Nõmme, 1929–1930) * Tööliste Hääl (Tallinn, 1928–1938) * Tööliste Kiir (Tallinn, 1927) * [[Tööliste Leht]] * [[Tööliste Sõna (ajaleht)|Tööliste Sõna]] (Haapsalu, 1923) * [[Tööliste Võitlus]] (1920−1923) * Tööliste Võitlus (1932) * Töömees (Oakland, U.S.A., 1907–1908) * [[Töörahva Elu]] * Töörahva Elu eriväljaanne (Võru, 7.11.1944–20.12.1944) * Töörahva Hääl (Viljandi, 1917–1918) * [[Töörahva Hääl]], (1940/1944–1952) * [[Töörahva Hääl]] : ''[[EK(b)P Pärnumaa komitee]]de häälekandja'' (1940–1941) * Töörahva Siht (Tallinn, 1924) * [[Töörahva Võitlus]] : ''[[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] häälekandja'' * Töörõõm (Tallinn, 2005–2007) * [[Töösangar]] : ''[[Pärnu-Jaagupi]] kohaliku võimu häälekandja'' (1951–1959) * [[Töötav Järvalane]] (1941) * [[Töötav Läänlane]] * Töövõimeleht (Tallinn, 2015) * [[Türi Rahvaleht]] * Türi Uudisleht (1932–1935) * Türi Uudisleht (2003–2004) * Türi Valla Külaleht (2004) * [[Türilane]] (1929) * Tüüger (Tallinn, 2005) * Tylösandi Kaja (Rootsi, 1944–1945) === Z === * [[Zdorovje dlja Vsehh]] (Tallinn, 1995–) * Za Estoniju (Tallinn, 2008–) * Zdravstvui, Maardu! * Zakonodatelstvo (Tallinn, 2012–) * Za narod! (Narva, 2004–) * Za narod! (Tallinn, 2004–) * Za narodnoje delo (Tallinn, 1921) * Za Svobodu Rossii (Tallinn, 1920) * Za Rodinu (Tallinn, 1944) * Zdorovje dlja vsehh (Tallinn, 1995–) * Zeitung für Stadt und Land * Železnodorožnik Pribaltiki (Tallinn, 2017–) * Železnodorožnik Estonii (Tallinn, 1941–1962) * Zeljonaja Stolitsa (Tallinn, 2013–2017) * Zima Ida-Virumaa (Jõhvi, 2012–) * Zima severnogo poberežja (Jõhvi, 2012–) * Ziņotājs (Valga, 1917) * [[Zizn (ajaleht)|Zizn]] (Tallinn, 1922) * Zolotoi Vestnik (Tallinn, 2006–) * Zur Lage (Tallinn, 1944) * Zveno (Tallinn, 1932, vene k) * [[Zvezda (ajaleht)|Zvezda / Utro Pravdõ]] (Tallinn, 1917–1918) === U === * Udeva sovhoosi infoleht (1988–1989) * Ufo-Revju (Tartu, 1990) * Ugala (Valga, 1928–1929) * Ugala (Võru, 1931–1932) *Ugandi (ajaleht) * [[Ugandi (ajaleht)|Ugandi]] * Ugandi (Tartu, 2012) * Uisuleht (Tallinn, 2005–) * Ulak (Viljandi, 1907–1910) * [[Uma Leht]] (Võru, Tallinn, 2000–) * Uma Leht (Lasva, Võrumaa, 1994–1996) * UndserWort (Tartu, 1931–1937) * Unihea (Kuressaare, 1994) * [[Universitas Tartuensis]] * Upsala Postinaine (Uppsala, 1962) * Urali Kiir (Perm, augusti lõpust 1918) * Urvaste Kirik (2000–) * [[Urvaste Valla Leht]] * Ust´-Narva (Narva, 2006) * Utro Pravdõ (Tallinn, 1917–1918) * Utšitel (Tallinn, 1990–2017) * Utšitel.Dopolnitelnõi võpusk (Tallinn, 1991) * Utšitelskaja Gazeta (Tallinn, al 2001) * [[Uudised]] (Tartu, 1905–1906) * Uudised (Tartu, 1929–1930) * Uudised /Kesko Agro (Jüri, 2004–2006) * Uudised : Märzfeldi Eesti Rahvuskoondise informatsioonileht (1946) * Uudised / Viimsi Vesi (2007) * Uudisleht (Tallinn, 1927–1940) * Uudismaa Uudised (Rootsi, 1967–1968) * Uudne Linn (Tartu, 1932–1937) * Uued Ajad (Viljandi, 1933–1934) * Uuesalu Teataja (Harjumaa, 2009–2010) * Uue Õppeaasta ABC (Tallinn, 1969) * [[Uus Aeg]] * Uus Aeg (Tallinn, 1930) * Uus Alutaguse Teataja (Jõhvi, 1934–1935) * Uus Edasi (Tallinn-Nõmme, 1929) * [[Uus Eesti]] * [[Uus Eesti (1930)]] * Uus Eesti (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Eesti (ajaleht, 1968)]] * Uus Eesti (Stockholm, 1968–1978) * Uus Eesti (Tallinn, 1991) * Uus Eesti (Pärnu, 1999) * [[Uus Eesti Narva Uudised]] (Narva, 1936–1940) * Uus Elu (Pärnu, 1941–1944) * Uus Elu (Tallinn, Valga, 1918–1933) * [[Uus Elu (Rakke)]] * [[Uus Elu (Tõrva)|Uus Elu (Tõrva, 1951–1959)]] * [[Uus Elu]] * Uus Elu (Tallinn, 1989) * Uus Elu (Sydney, 1968–1975) * [[Uus Ilm]] (New York, 20. juuni 1909 – juuni 1989) * Uus Ilm (Narva, 1919–1920) * [[Uus Järvalane]] (1944–1945) * Uus Kodu (Sao Paulo, 1926) * [[Uus Küla]] (Siberi Teataja lisaleht 1926–1930 kaks korda kuus) * Uus Lehekülg * Uusleht (Narva, 1912–1918) * Uusleht (Viljandi, 1928) * Uus Loomistöö (Petrograd, 1920–1921) * [[Uus Meie Hääl]] : ''töörahva häälekandja'' (Tallinn, 1926) * [[Uus Meie Sõna]] : (Tallinn, 1931–1933) * [[Uus Nõmme Leht]] * Uus Postimees * Uus Postimees * [[Uus Päevaleht]] * Uus Pärnu Postimees (1917–1918) * Uus Rada (Petseri 1941–1944) * Uus Rahva Hääl (Kuressaare, 1927) * Uus Rahvaleht (Tallinn, 1907) * [[Uus Rajalane]] (Valga, 1926–1929) * [[Uus Sakala]] (Viljandi, 3.10.–16.11.1944; alates 18.11. Sakala) * Uus Sõna(Tartu, 1934–1935) * Uus Sõna (USA * [[Uus Tee]] (Elva, 1951–1962) * Uus Tee (Võnnu, 1951–1953) * Uus Tee (Helsingi, 1989) * ,Uus Töö (Tallinn, 1922) * [[Uus Virulane (ajaleht 1934)|Uus Virulane]] (Rakvere, 1934–1935) * [[Uus Virulane (ajaleht 1906)|Uus Virulane]] (Tallinn, 1906–1907) * [[Uus Virulane (ajaleht 1907)|Uus Virulane]] : ''teine väljaanne'' (Tallinn, 1907–1908) * [[Uus Võitluse Aeg]] : ''Ametiühingute häälekandja'' (Tallinn, 1932) * [[Uusleht (ajaleht 1912)|Uusleht]] (Narva, 1912–1918) * [[Uusleht (ajaleht 1928)|Uusleht]] : ''Erapooletu piltidega rahvaleht'' (Viljandi, 1928) === V === * Vaagn (Tallinn, 1990–1991, vene k) * Vaade ((Tallinn, 1907–1908) * [[Vaatleja (ajaleht)|Vaatleja]] (Tallinn, 1906) * Vaatleja (Tallinn, 1990–1994) * Vabadus (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vaba Eesti (Peterburi, 1918) * [[Vaba Eesti (ajaleht 1933)|Vaba Eesti]] : ''Nooreestlaste häälekandja'' (Tartu, 1933–1934) * Vaba Eesti (Eesti, sept või okt 1942- märts 1944, 14 numbrit) * [[Vaba Eesti (väljaanne)|Vaba Eesti]] (Rootsi, 1951–1964) * [[Vaba Eesti Sõna]] (New York, 1949) * Vaba Eestlane (Eesti, 1944) * [[Vaba Eestlane]] (Toronto, 1952–2001) * Vaba Elu (Toronto, 1971–1972) * Vaba Eurooplane (Tallinn, 1990) * [[Vaba Maa (ajaleht)]], [[Rahvarinne|Rahvarinde]] häälekandja (1989–1990) * Vaba Maa (Tallinn, 1918–1938) * Vaba Maa: Pärnu väljaanne (1920–1938) * Vaba Naine (Pärnu, 1932) * Vabariik (Tallinn, 2004–2006) * [[Vaba Saaremaa]] * Vaba Sõna * Vaba Tsoon (Paldiski, 1994–1995) * [[Vabadus (ajaleht)|Vabadus]] (Tartu, 1906–1908) * Vabadus (Peterburi, 1917) * Vabadus (Võru, 1918) * [[Vabadussõjalaste Koduleht]] * Vabadusvõitlus (N.Y., 1954) * Vabakaja (ainus nr 3.05.2024) * Vagabund (Tallinn, 25.04.1990 ja 1995) * [[Vahipostil]] * [[Väike-Ameerika Hääl]] * [[Vaivara Kaja]] * [[Valga Bolševik]] (Valga, 1941 ning 1950–1952) * [[Valga Enamlane]] (Valga, 1940) > alates 1941 [[Valga Bolševik]] * [[Valga Kommunist]] (Valga, 1952–1962) > 1963 nimemuutus "Kommunist" * [[Valga Linna Leht]] (Valga, 2011–2017) * Valga Muuseumi infoleht (03.2006–2012) * [[Valga Rahva Leht]] (Hummuli, 1992–1994) * Valga-Valka Linna Leht * [[Valga Teataja]] (Valga, 1941–1944, alates 2018 ilmub uuesti) * [[Valgamaalane]] (Valga, 1944–1950) > alates 1950–1952 [[Valga Bolševik]] > Valgamaalane (1988–2017) * [[Walgjõe Waatleja|Valgjõe Vaatleja]] (Tapa, 1926, üks number) * [[Valgus (ajaleht)|Valgus]] (Rakvere, Tallinn 1880–1906) * Valgus (Orava, 1997–) * Valguse Kaja (Tallinn, 1990–) * [[Vali Uudised]] (Põltsamaa, 1994–2019) * Vallaelu (Laimjala, 1997–2017) * Valla Elu (Tähtvere, Tartumaa) * Vallakaja (Laeva, Tartumaa) * Valla Teated (Põlva, 2003–2013) * [[Välis-Eesti (ajaleht)|Välis-Eesti]] * [[Valla Sõnumid]] * [[Valla Vaatleja]] * [[Vallakaja]] * Valla Teataja (Halinga) * Valla Teataja (Mooste) * Valla Teated (Põlva) * [[Vana Meie Mats]] * Vangla Ekspress (Tallinn, 2005–) * Varemeist Tõuseb Kättemaks (Poola, 1944–1945) * Varia (Valga, 1989) * Varja Küla Leht (Ida-Virumaa, 2006) * [[Vändra Teataja]] * [[Vangimaja Kiir]] (Tallinna keskvangla, 1.mai 1927–1933, 1935–1937) * Vangla Hääl (Lasnamäe vangla, juuni 1929 – mai 1934; 41 numbrit) * Varbla Valla Infoleht * Vargusse Nuhtlused (Tallinn, 1856) * Variantõ (Tartu, 1990) * Varstukas (Varstu, 2000–2010) * Varstu Valla Infoleht (2006–) * Vasalemma Vald (1994–2017) * Vasalemma Vald/Volost' Vazalemma (1999–2017) * Vastseliina Külade Ühenduse Teasaandmised (2006–) * Vastseliina Valla Teated (2004–) * Vedomosti (Narva, 1990–1992) * Veeleht (Tallinn, 2003–2006) * Veeleht (Türi, 2014) * Veimevaka Teataja (Järvamaa, 1999–) * Veimevakk (Saksamaa, 1944) * [[Vemmal]] (Peterburi, 1923) ajalehe [[Edasi (Leningradi ajaleht)|Edasi]] lisaleht * VEMO Leht (Tartu, 1984–1989) * Veondussõnumid (Tallinn, 1998–2009) *Vernõi putj (Tallinn, 1920) * Verordnungs-Blatt des Kreishauptmanns Pernau (1918) * [[Versus (ajaleht)|Versus]] (Tallinn, 2002–2005) * Vesikelluke * Vesistaja (Rapla, 2006–2008) * Vesjolaja Gazeta (Tallinn, 1991) * Vesti Dnja (Tallinn 1. oktoober 1926, nr 1 kuni 24. juuni 1940, nr 141) * [[Vesti Dnja]] (Tallinn, 1991–) * Vesti Estonii (Tallinn, 2008–) * Vesti HK Scan Baltic (Tallin, 2013) * Vesti Kesklinna (Tallinn, 2018–) * [[Vesti Nedeli]] * Vesti okružajuštšei sredõ (Tallinn, 2020–) * Vesti Põhja-Tallinna (2001–) * Vestnik (Saaremaa, 1988–1989) * Vestnik (Tallinn, 1996–) * Vestnik (Tallinn, 2001–) * Vestnik/ Baltiiskii sudoremontnõi zavod (Tallinn, 2000–) * Vestnik Bjuro ministra narodonaselenija (Tallin, 2003–) * Vestnik BK/ Bolnitšnoi kassõ (Tallinn, 2008–) * Vestnik Departamenta graždanstva i migratsii (Tallinn, 2005–2007) * Vestnik ISS (Tallinn, 2009–) * Vestnik Jõhvi (1992–) * Vestnik Jõhvi (2008–) * Vestnik Kalamaja (Tallinn) * Vestnik Kohtla-Järve (2006–) * Vestnik Kutsekoda (2012) * Vestnik Maardu (2000–) * [[Vestnik Narodnogo Fronta]], (''Вестник Народного Фронта'') (1988–...) * Vestnik Narodnogo sojuza Estonii (Tallinn, 2001–2003) * Vestnik Narvskogo muzeja (Narva, 2008–) * Vestnik Nelli (Tallinn, 1990–1992) * Vestnik / Narvskaja elektrostantsija (Narva, 2010–) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 1989) * Vestnik Prirodõ (Tallinn, 2009–2013) * Vestnik selskogo hozjaistva (1927–1932) * Vestnik Severnoi armii (Narva, 1919) * Vestnik Severo-Zapadnoi armii (Narva, 1919) * Vestnik Tallinna Turud (2015–) * Vestnik Tartu (1992) * [[Vestnik Tartu]] * Vestnik uezdnogo upravlenija (Kohtla-Järve, 2004) * Vestnik Valga (2011–2017) * Vestnik Viimsi (2011) * Vestnik volosti Viru-Nigula (2017–) * Vetšernii Kurjer (1991–1995) * [[Vetšerni Tallin]] (1972–1991) * Vetšernii vestnik (1995–1997) * Viadukt (Tallinn, 2002 * Vihula Valla Leht–2013) * [[Vibulane]] * [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] * Vigala Sõnumid * Viimasel Minutil (Lakewood, 1967) * Viimsi Pank (1992) * [[Viimsi Teataja]] * Viira Ekspress (Viira, Pärnumaa, 1996) * Viiratsi Valla Kuukiri (1993 2013) * [[Viiteleht]] * Vikerkaar (Viljandi, 1995–2007) * Viljandi (1990–2001, vene k) * Viljandi (1999–) * [[Viljandi - kindla tulevikuga kodulinn]] (2017, 2021) * Viljandi Leht (sügis 1940, detsembrist nimeks Punane Täht) * Viljandimaa Kirik (1989–1990) * Viljandi Maakonna Teataja * Viljandi Teataja (1918) * Viljandi Uudised (1927–1929) * Virgats (Reiu, 1936) * Virgo Intacta (Kuressaare, 1992–) * Virk ja kraps (Tallinn, 2005) * Virmaline (1898) * [[Virmalised (ajaleht 1913)|Virmalised]] (1913))[[Virmalised (ajaleht 1907)|Virmalised]] (Tartu, 1907) * [[Wirmalise Jutulisa|Virmalise Jutulisa]] (Narva, 1893, 1898) * [[Wirmalise Lisa|Virmalise Lisa]] (Narva, 1889–1897) * Viru Hääl (Rakvere, 1932–1933) * Viru Kaja (Rootsi, 1955–1956) * [[Virulane (ajaleht 1924)|Virulane]] (Rakvere, 1924–1934) * [[Virulane (ajaleht 1906)|Virulane]] (Tallinn, 1906, 1908–1911) * [[Virulane]] (Tallinn, 1882–1889) * Virula-Vinkel (Austraalia, 1965–1966) * Viru Maaleht * Virumaa (Narva, 1922–1923) * Virumaa Elu (Rakvere, 1931–1932) * Virumaa Euroleht (Rakvere, 2005–2007) * Virumaa Kinnisvaraleht (Rakvere, 2004–2008) * [[Virumaa Nädalaleht]] (Rakvere, 1994–...) * Virumaaskaja biznes-gazeta (Jõhvi, 1995–) * [[Virumaa Süda]] * [[Virumaa Teataja]] : ''ühiskondlik-poliitiline ajaleht'' (Rakvere, kirjastus Virumaa, 1925–1940) * [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, kirjastus Eesti Ajaleht: 1941–1944) * [[Virumaa Teataja]] (Rakvere, 1993–...) * [[Virumaa Teataja (ajaleht, 1989)|Virumaa Teataja]] : ''[[Virumaa Fond]]i ajaleht'' (Rakvere, 1989–1992) * Virumaa Teedel (Rakvere, 1988–1991) * Viru-Nigula Teataja * [[Viru Prospekt]] (Narva, 1999–2021) * Viruskundra (Võru, 1989–2007) * [[Viru Sõna]] (Rakvere, 1944–1950) * Virvik (Kuressaare, 1989–1992) * [[Visioon (ajaleht)|Visioon]] (Tartu, 2009) * Vitamin (Tallinn, 2007– ; venekeelne) * Vitjaz (Tallinn, 1932; v.k.) * Viuu (Tallinn, 1995–2008) * Vkus žizni (Tallinn, 2003–) * Voh 2.0 (Kehra, 1994 –) * Vollekiri (Tallinn, 1988–1990) * Volostnaja uprava Ljaene-Harju (Paldiski, 2018–) * Voskresnaja Gazeta (Tallinn, 1990) * Voskresnaja Gazeta dlja semeinogo tštenija (Tallinn, 1991) * Voog (Tallinn, 1935) * Vot nii (Põlva, 1990)Viljandi, 2001–2004) * Vox Culturae (Viljandi, 2001–2004) * [[Vperjod]] (''Вперед'') * Vremennik Estljandskoi gubernii (1893) * Vshodõ (Narva, 1928) * Vzgljad (Tallinn, 1995–1999) * Võbor (Tallinn, 1993) * [[Võhma Linnaleht]] * Võhma Paremad Uudised * [[Võit (ajaleht)|Võit]] * Võitleja (Pärnu, 1905) * Võitleja (Pärnu, 1918) * Võitleja (Pärnu, 1990) * Võitlev Eestlane (Tartu, 1943) * [[Võitlev Sõna]] (Järvamaa, 1956–1989) * Võitlev Sõna (Tallinn, 2000–2001) * Võitlus (Tallinn, 1918–1919) * [[Võitlus (ajaleht)|Võitlus]] : ''Vabadussõjalaste häälekandja'' (Tallinn, 1931–1934) * Võitlus (Pärnu, 1933–1934) * Võitlusrinne (Tallinn, 1933) * Võitluse Aeg (Tallinn, 1931–1932) * Võitlus Hõik (Tallinn, 1930. aastad) * Võitluse Lipp (Tallinn, 1933) * Võitluse Teedel (1993–2012) * Võnnu Valla Infoleht * [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]] * [[Võru Instituudi Uudised]] ''= Võro Instituudi Uudissõq'' (Võru, 1995–1997) * Võru Joru (Adelaide, 1968–1969) * Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi Infoleht (2004–2010) * [[Võru linna ja kreisi töörahva Täidesaatva Komitee Teataja]] (Võru, 1918–1919) * [[Võru Linna Jalgrattaleht]] : ''ajalehe [[Võru Linna Leht]] lisa'' (Võru, 2013) * [[Võru Linna Leht]] : ''[[Võru linnavalitsus|Võru Linnavalitsus]]'' (Võru, 2004–) * [[Võru Linnaleht]] (Võru, 1997) * Võrumaa (1922–1923) * Võrumaa (1989) * Võrumaa Elu (1925–1926) * Võrumaa Praostkonna Leht (1932) * Võrumaa Suvi (2011–2012) * [[Võru maakond - uma ja hää ...]] (Võru, alates 2016) * Võru Maaleht * [[Võru Praostkonna Sõna]] (Tartu, 1988–1999) * Võru Teataja * [[Võru Tööstustehnikumi Eri]] : maakonnalehe Elu lisa (Võru, 1996) * [[Võru Valla Teataja]] : ''Võru Vallavalitsus'' (Võru, alates 1997) * [[Võru Vesi (ajaleht)|Võru Vesi]] : ''ASi [[Võru Vesi]] liitumiseriväljaanne : [ajalehe [[Võrumaa Teataja]] lisa] (''Võru, 2002) * Võrumaa (2017) * [[Võrumaa Teataja]] * Väike-Ameerika Hääl (Tallinn, 2008–2014) * Väike Eesti Sõna * Väike Kiir (Austraalia, 1956) * Väike-Maarja Valla Infoleht (1992–2023) * Välis-Eesti * [[Vändra Kaja]] * Vändra Leht (1939) * Vändra Sõnumed (1932–1935) * Vändra Teataja (1997–) * Vändra Uudised (1935–1939) * Värat (Tartu, 2007–2015) * Värdjas (Salzburg, 1945) * Värska Valla Sõnumid * Väätsa Valla Teataja === W === * Wabadus (Viljandi, 1997 –) * [[Walk (ajaleht)|Walk]] (2003–2011, Valga, eesti ja vene k) <!--al 14.02.2003 kuni 01.05.2011 ilmus ajalehte kokku 233 numbrit--> * [[Walksches Annoncenblatt]] (Valga, 1876–1878, saksa k) * Walkscher Anzeiger / Südlivländischer Anzeiger (Valga, 1883–1918, saksa k)<!--(kandis nime Südlivländischer Anzeiger 1907-19??)--> * Wellesto (Tallinn, 1988) * Wesenberger Anzeiger (Rakvere, 1880–1913, saksa k) * Winnipegimaa Eestlaste Teataja (Winnipeg, 1957–1959) * Wirulane (Haljala, 1987-89) * Wochenblatt der Landesbauernschaft Ostpreussen (1942–1944) === Õ === * [[Õ (ajaleht)|Õ]] (Tallinn, 2006–2007) * Õe Sõna (Viljandi, 1991–1995) * Õhtu Tuled * [[Õhtuleht (Tallinn)]] * [[Õhtuleht]] * Õigeusk Eestis (Tartu, 2001–2008) * Õiglane Kaubandus (Tallinn, 2011) * Õigus (Tallinn, 1907–1910) * Õisu [ST] (Õisu, Viljandimaa, 1989–1990) * Õkva (Tallinn, 2013) * [[Õpetajate Leht]] * Õpilasleht (Tartu, 1932–1939) * Õpilasleht (Tartu, 2007–2008) * Õpimets (Lohusuu, 2004–2005) * Õpsik (Tallinn, {{kas|201}}–2018) === Ä === * [[Ämblik (ajaleht)|Ämblik]] (Tartu, 2002–2003) * Ärataja (Põlva, 1991–1993) * Ärataja (Kadrina.Virumaa, 1994–1996) * [[Äri ja Elu]] (Pärnu, 1993) * [[Ärielu (ajaleht)|Ärielu]] (Pärnu, 1992) * [[Ärileht]] * Ärimees (Tallinn, 1989–1990) * [[Äripäev]] * Äriöö (Rakvere, 1993) * [[Ärka Eesti]] === Ö === * Öppetus Vabbadrahvale (käsikirjaline. Vigala khk, 1844–?) * Ökula (Tallinn, 2000–) * Ökull (Saksamaa, 1946) * Öökull (Tallinn, 1989) * Öökulli Teataja (Maidla, 2002–) * Öösel (Kuressaare, 2004) === Ü === * 1 Leht (Viljandi, 2007; Võru, 2008–) * Üheksandad Lääneranniku Eesti Päevad (Vancouver, 1969) * Ühendaja Rada (Saksamaa, 1970) * Ühendus (Tallinn, 1923–1927) * Ühendus (Tallinn, 1999–2003) * Üheskoos (Viljandi, 2012–2017) * Ühine Kirik (Tallinn, 1935–1940) * Ühinemise Sõnumed (Tapa, 2004–2005; eesti ja vene keeles) * Ühinemisleht * Ühinenud Koondise Sõnumid (Toronto, 1966) * Ühisleht (Põltsamaa, 2004) * Ühisleht (Rakvere, 2009) * [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1922–1940) * [[Ühistegelised Uudised]] (Tallinn, 1997–2003) * Ühistransport (Tallinn, 2015–2020, vene k) * [[Ühistuleht]] * Ühistöö (Viljandi, 1919) * Ühistöö (Tallinn, 1928) * [[Ühistöö Jõud]] * [[Ühistöö Võit]] * [[Ühistöö (Rapla ajaleht)|Ühistöö]] (Rapla, 1951–1995, 2001)<!--(v.a.18.08.92 nr, mille kogu tiraaž rööviti; 24.03.2001 üksiknr)--> * [[Üitsainus Mulgimaa]] * Üle Lahe (Soome, 1943–1944) * [[Üleriikliku Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated]] * Üliõpilaskonna Ajaleht (Tallinn, 2006–2008) * [[Üliõpilasleht]] * [[Üliõpilaste Leht]] * ÜÜT Teated (Nürnberg, 1969) * XY-Bit (Kohtla-Järve, 2005–; venekeelne) ==Vaata ka== *[[Eesti ajakirjade loend]] ==Välislingid== * [http://dea.nlib.ee/ Digiteeritud eesti ajalehed] Valik ajalehti aastatest 1821–1944 ning väliseesti ajalehti alates 1944. aastast. [[Kategooria:Eesti ajalehed| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Ajalehtede loend]] hn3c6f1pkiaz6pgp0agz5aqz0m5f8iy Sportlaste loend 0 7827 7157461 7156992 2026-05-19T22:25:30Z Sjur 66496 /* H */ 7157461 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 37ur3ibueveimcdpy6ksxw58ptalbdi 7157522 7157461 2026-05-20T06:02:49Z Velirand 67997 /* R */ 7157522 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] e66h5nrd4q8offejdtj8ookr3w13yxy 7157556 7157522 2026-05-20T07:11:25Z Velirand 67997 /* V */ 7157556 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 1mi4xhs4obrpu1jqr8s9i0dap0qm2ba Lindude loend 0 8646 7157377 7155867 2026-05-19T19:51:53Z Andres 5 /* S */ 7157377 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sgk [[flamingolased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Accipiter albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk partlased *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 7zv5opl7qrpzifz633ztxr04jtsixm2 7157506 7157377 2026-05-20T04:26:23Z Ojassaar 206682 /* S */ 7157506 wikitext text/x-wiki '''Lindude loend''' loetleb [[Linnud|linde]]. Selles nimekirjas on lindude [[liik (bioloogia)|liigid]] ja teised [[takson]]id. Muud [[zooloogia]] [[mõiste]]d on loetletud loendites [[zooloogia mõisteid]] ja [[anatoomia mõisteid]]. Kogu [[bioloogia]]s käibel olevad mõisted on loetletud loendis [[Bioloogia mõisteid]]. Kui taksonil on [[eesti keel|eestikeelne]] nimetus, siis see on paigutatud loendisse vastavalt oma kohale tähestikus. Taksoninimetuse järel on [[sulud|sulgudes]] [[ladina keel|ladinakeelne]] nimetus [[Kaldkiri|kursiivis]]. Edasi tulevad lühiandmed [[Sugukond (bioloogia)|sugukondliku kuuluvuse]] (sgk) ja [[levila]] kohta, samuti esinemise kohta Eestis: *''Eestis haudelind'' – pesitseb Eestis *''Eestis läbirändaja'' – Eestis viibib rändel *''Eestis eksikülaline'' – Eestisse satub eksikülalise või [[Hulgulind|hulgulinnuna]] *<span style="background-color:#FFF68F">{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}{{tühik}}</span> – välja surnud __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[aafrika madukael]] (''Anhinga rufa''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[aafrika pingviin]] (''Spheniscus demersus''), sgk [[pingviinlased]] *[[aafrika villkael-toonekurg]] (''Ciconia microscelis''), sgk [[toonekurglased]] *[[aafrika väike-hõbehaigur]] (''Ardea brachyrhyncha''), sgk [[haigurlased]] *[[aara]] (''Ara''), perekond, sgk [[papagoilased]], Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, lemmikloomadena üle maailma *[[aasia madukael]] (''Anhinga melanogaster''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *''[[Actophilornis]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), sgk [[pingviinlased]] *[[aedporr]] (''Certhia brachydactyla''), sgk [[porlased]] *[[aed-põõsalind]] (''Sylvia borin''), sgk [[põõsalindlased]] *[[aed-roolind]] (''Acrocephalus dumetorum''), sgk [[roolindlased]] *[[ahvikotkas]] (''Pithecophaga jefferyi''), sgk [[haugaslased]] *[[albatroslased]] (''Diomedeidae''), sugukond *[[albatross]] (''Diomedea''), perekond, sgk [[albatroslased]] *[[alk]] (''Alca torda''), sgk [[alklased]], Atlandi ookeani põhjaosas, Eestis haruldane haudelind *[[alklased]] (''Alcidae''), sugukond *<span style="background-color:#FFF68F">[[aloatra väikepütt]] (''Tachybaptus rufolavatus'')</span>, sgk [[pütlased]] *[[amadiinlased]] (''Estrildidae''), sugukond *[[amatsoonpapagoi]] (''Amazona''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[ameerika hallhaigur]] (''Ardea herodias''), sgk [[haigurlased]] *[[ameerika karmiinleevike]] (''Haemorhous purpureus''), sgk [[vintlased]] *[[ameerika madukael]] (''Anhinga anhinga''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[ameerika piilpart]] (''Anas carolinensis'') *[[ameerika vihitaja]] ehk ameerika jõgitilder (''Actitis macularius''), sgk [[kurvitslased]] *[[ameerika viupart]] (''Anas americana'') *[[ameerika väikehüüp]] (''Botaurus exilis''), sgk [[haigurlased]] *[[ametüst-kuldnokk]] (''Cinnyricinclus leucogaster''), sgk [[kuldnoklased]] *[[amuuri vart]] (''Aythya baeri''), sgk [[partlased]] *''[[Anarhynchus]]'', perekond, sgk [[tülllased]] *[[andi kondor]] ehk kaeluskondor (''Vultur gryphus''), sgk [[kondorlased]] *[[andi naaskelnokk]] (''Recurvirostra andina''), sgk [[karkjalglased]] *[[antarktika änn]] (''Stercorarius maccormicki''), sgk [[änlased]] *''[[Aptenodytes]]'', perekond, sgk [[pingviinlased]] *[[araabia vadavilbas]] (''Turdoides squamiceps''), sgk [[vilbaslased]] *[[ararauna]] (''Ara ararauna''), sgk papagoilased *[[araripe tantsulind]] (''Antilophia bokermanni''), sgk [[tantsulindlased]] *''[[Arini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[asiitilased]] (''Philepittidae''), sugukond *[[atlandi kormoran]] (''Phalacrocorax carbo carbo''), [[kormoran]]i alamliik, sgk [[kormoranlased]] *[[atlantise tormilind]] (''Calonectris diomedea''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Attagis]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[aul]] (''Clangula hyemalis''), sgk [[partlased]], Eestis läbirändaja *[[aul (perekond)|aul]] (''Clangula''), perekond, sgk [[partlased]] *[[austraalia händpart]] (''Oxyura australis''), sgk [[partlased]] *[[austraalia jämejalg]] (''Esacus magnirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[austraalia madukael]] (''Anhinga novaehollandiae''), sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[austraalia pelikan]] (''Pelecanus conspicillatus''), sgk [[pelikanlased]] *[[austraalia väike-hõbehaigur]] (''Ardea plumifera''), sgk [[haigurlased]] ==B== *[[bahama masksäälik]] (''Geothlypis rostrata''), sgk [[sääliklased]] *[[Baleaari tormilind]] (''Puffinus mauretanicus'') *[[bambusesäälik]] (''Vermivora bachmanii''), sgk [[sääliklased]] *[[bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa magnifica''), sgk [[haigurlased]] *[[bambuse-ööhaigur (perekond)|bambuse-ööhaigur]] (''Oroanassa''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[boliivia ararauna]] ehk boliivia lasuuraara (''Ara glaucogularis''), sgk [[papagoilased]] * ''[[Bubalornis]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[buru lapatspapagoi]] (''Prioniturus mada''), sgk [[papagoilased]] *[[bülbüllased]] (''Pycnonotidae''), sugukond ==C== *''[[Circetinae]]'', alamsugukond, sgk [[haugaslased]] == D == *<span style="background-color:#FFF68F">[[dodo]] (''Raphus cucullatus'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[drongolased]] (''Dicruridae''), sugukond *[[džunglikana]] (''Gallus''), perekond, sgk [[faasanlased]] == E == *''[[Egretta]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ehis-toonekurg]] (''Mycteria leucocephala''), sgk [[toonekurglased]] *[[emu]] (''Dromaius novaehollandiae''), sgk [[kaasuarlased]] *''[[Esacus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[eskimo lagle]] (''Branta hutchinsii''), sgk [[partlased]], Eestis üliharuldane läbirändaja *''[[Ephippiorhynchus]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Euplectes]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]] *[[euroopa kaelustäks]] (''Saxicola rubicola''), sgk [[rästaslased]] == F == *[[faasan]] (''Phasianus colchicus''), sgk [[faasanlased]] *[[faasanlased]] ehk kanalased (''Phasianidae''), sugukond *[[faasantuvi]] (''Otidiphaps nobilis''), sgk [[tuvilased]] *[[flamingo]] (''Phoenicopterus ruber''), sgk [[flamingolased]] *[[flamingo (perekond)|flamingo]] (''Phoenicopterus''), perekond *[[foja paradiisilind]] (''Parotia berlepschi''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Foudia]]'', perekond, sgk [[kangurlindlased]], India ookeani lääneosa saartel *[[fregattlind]] (''Fregata''), sgk [[fregattlindlased]] *[[fregattlindlased]] (''Fregatidae''), sugukond ==G== *[[galápagose pingviin]] (''Spheniscus mendiculus''), sgk [[pingviinlased]], [[Galápagose saared|Galápagose saartel]] *''[[Galloanserae]]'', ülemselts *[[ginea kaljukark]] (''Picathartes gymnocephalus''), sgk ''[[kaljukarklased]]'' *[[gongon-tormilind]] (''Pterodroma feae''), sgk [[tormilindlased]] *''[[Gorsachius]]'', perekond, sgk [[haigurlased]] ==H== *[[habehüüp]] (''Botaurus lentiginosus''), sgk [[haigurlased]] *[[habekakk]] (''Strix nebulosa''), sgk [[kaklased]] *[[habekotkas]] (''Gypaetus barbatus''), sgk [[haugaslased]] *[[habelindlased]] (''Megalaimidae''), sugukond *[[habeviires]] (''Chlidonias hybridus''), sgk [[tiirlased]] *[[hahk]] (''Somateria mollissima''), sgk [[partlased]] *[[hahk (perekond)|hahk]] (''Somateria''), perekond, sgk [[partlased]] *[[haigur]] (''Ardea''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[haigurlased]] (''Ardeidae''), sugukond *[[hakk]] (''Coloeus monedula'', ''Corvus monedula''), sgk [[vareslased]] *[[hakk (perekond)|hakk]] (''Coloeus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[hallhaigur]] (''Ardea cinerea''), sgk [[haigurlased]] *[[hallhani]] (''Anser anser''), sgk [[partlased]] *[[hallkibu]] ehk kibutilder (''Xenus cinereus''), sgk [[kurvitslased]] *[[hallkibu (perekond)|hallkibu]] (''Xenus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[hall-kärbsenäpp]] (''Muscicapa striata''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[hallmänsak]] (''Nucifraga columbiana''), sgk [[vareslased]] *[[hallpea-rähn]] (hallrähn) (''Picus canus''), sgk [[rähnlased]] *[[hallpõsk-pütt]] (''Podiceps grisegena''), sgk [[pütlased]] *[[hallrästas]] (''Turdus pilaris''), sgk [[rästaslased]] *[[hallrüdi]] ehk hallrisla (''Calidris pusilla''), sgk [[kurvitslased]] *[[halltihane]] (''Melaniparus afer''), sgk [[tihaslased]] *[[halltsiitsitaja]] (''Miliaria calandra''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[hallvares]] (''Corvus corone cornix'' või ''Corvus cornix''), [[vares]]e alamliik või omaette liik, sgk [[vareslased]] *[[hallõgija]] (''Lanius excubitor''), sgk [[õgijalased]] *[[hammastuvi]] (''Didunculus strigirostris''), sgk [[tuvilased]] *[[hammastuvi (perekond)|hammastuvi]] (''Didunculus''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[hanelised]] (''Anseriformes''), selts *[[hani]] (''Anser''), perekond, sgk [[partlased]] *[[hangelind]] (''Plectrophenax nivalis''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[harakas]] (''Pica pica''), sgk [[vareslased]] *[[harakas (perekond)|harakas]] (''Pica''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[harksaba-kajakas]] (''Xema sabini''), sgk [[kajaklased]], [[Arktika]]s *[[harksaba-kajakas (perekond)|harksaba-kajakas]], sgk [[kajaklased]] *[[havai vares]] (''Corvus hawaiiensis''), sgk [[vareslased]], varem [[Hawaii saared|Hawaii saartel]], nüüd ainult vangistuses *[[haugas]] (''Accipiter''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[haugaslased]] (''Accipitridae''), sugukond *[[haukalised]] ehk kullilised (''Accipitriformes''), selts *[[heletilder]] (''Tringa nebularia''), sgk [[kurvitslased]] *[[hele-urvalind]] (''Carduelis hornemanni''), sgk [[vintlased]] *[[herilaseviu]] (''Pernis apivorus''), sgk [[haugaslased]] *''[[Hesperoburhinus]]'', perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[hiid-merikotkas]] (''Haliaeëtus pelagicus''), sgk [[haugaslased]] *[[hiidturako]] (''Corythaeola cristata''), sgk [[turakolased]] *[[hiina siidhaigur]] (''Egretta eulophotes''), sgk [[haigurlased]] *[[hiina tiigihaigur]] (''Ardeola bacchus''), sgk [[haigurlased]] *[[hiireviu]] (''Buteo buteo''), sgk [[haugaslased]] *[[hoatsiin]] (''Opisthocomus hoazin''), sgk [[hoatsiinlased]], Lõuna-Ameerikas *[[hoburästas]] (''Turdus viscivorus''), sgk [[rästaslased]] *[[huik]] (''Porzana''), perekond, sgk [[ruiklased]] *[[hund-rohetuvi]] (''Ptilinopus superbus''), sgk [[tuvilased]] *[[hõbehaigur]] (''Ardea alba''), sgk [[haigurlased]] *[[hõbekajakas]] (''Larus argentatus''), sgk [[kajaklased]] *[[hõbelaup-paradiisilind]] (''Parotia lawesii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hõlmik-paradiisilind]] (''Lophorina superba''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[händkakk]] (''Strix uralensis''), sgk [[kaklased]] *[[händ-paradiisilind]] (''Epimachus fastuosus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[hänilane]] (''Motacilla flava''), sgk [[västriklased]] *[[hüatsint-siniaara]] (''Anodorhynchus hyacinthinus''), sgk [[papagoilased]] *[[hüüp]] (''Botaurus stellaris''), sgk [[haigurlased]] *[[hüüp (perekond)|hüüp]] (''Botaurus''), perekond, sgk [[haigurlased]] ==I== *[[idalunn]] (''Fratercula corniculata''), sgk [[alklased]] *[[ida-mustvaeras]] (''Melanitta nigra americana''), [[mustvaeras|mustvaera]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[ida-sinivutt]] (''Synoicus chinensis''), sgk [[faasanlased]] *[[idatalvike]] (''Emberiza citrinella erythrogenys''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[ida-toonekurg]] (''Ciconia boyciana''), sgk [[toonekurglased]] *[[ida-tuppnokk]] (''Chionis minor''), sgk [[tuppnoklased]] *[[ida-väikehüüp]] (''Botaurus eurhythmus''), sgk [[haigurlased]] *[[ida-ööhaigur]] (''Gorsachius melanolophus''), sgk [[haigurlased]] *[[india jämejalg]] (''Esacus recurvirostris''), sgk [[jämejalglased]] *[[india marabu]] ehk argala (''Leptoptilos dubius''), sgk [[toonekurglased]] *[[india tiigihaigur]] (''Ardeola grayii''), sgk [[haigurlased]] *[[indigo-siniaara]] (''Anodorhynchus leari''), sgk [[papagoilased]] *[[irvnokk]] (''Anastomus''), perekond, sgk [[toonekurglased]] ==J== *[[jaanalind (perekond)|jaanalind]] (''Struthio''), perekond, sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalind]] (''Struthio camelus''), sgk [[jaanalindlased]] *[[jaanalinnulised]] (''Struthioniformes''), selts *[[jabiru-toonekurg]] (''Jabiru mycteria''), sgk [[toonekurglased]] *[[jabiru-toonekurg (perekond)|jabiru-toonekurg]] (''Jabiru''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *''[[Jacana]]'', perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[jahipistrik]] (''Falco rusticolus''), sgk [[pistriklased]] *[[jooksurkägu]] (''Geococcyx''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[jõgiaara]] (''Ara severus''), sgk [[papagoilased]] *[[jõgi-jämejalg]] (''Burhinus senegalensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[jõgi-ritsiklind]] (''Locustella fluviatilis''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[jõgitiir]] (''Sterna hirundo''), sgk [[tiirlased]] *[[jõgivästrik]] (''Motacilla cinerea''), sgk [[västriklased]] *[[jämejalg]] (''Burhinus oedicnemus''), sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalg (perekond)|jämejalg]] (''Burhinus''), perekond, sgk [[jämejalglased]] *[[jämejalglased]] (''Burhinidae''), sugukond *[[järve-kalakajakas]] (''Larus canus heinei''), [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik, sgk [[kajaklased]] *[[järvekaur]] (''Gavia arctica''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkajakas]] (''Larus hyperboreus''), sgk [[kajaklased]] *[[jääkaur]] (''Gavia immer''), sgk [[kaurlased]] *[[jääkoskel]] (''Mergus merganser''), sgk [[partlased]] *[[jäälind]] (''Alcedo atthis''), sgk [[jäälindlased]] *[[jäälind (perekond)|jäälind]] (''Alcedo''), perekond, sgk [[jäälindlased]] *[[jäälindlased]] (''Alcedinidae''), sugukond *[[jää-tormilind]] (''Fulmarus glacialis''), sgk [[tormilindlased]] ==K== *[[kaasuar]] (''Casuarius''), perekond, sgk [[kaasuarlased]] *[[kaasuarlased]] (''Casuariidae''), sugukond *[[kadakasäälik]] (''Dendroica chrysoparia''), sgk [[sääliklased]] *[[kadakatäks]] (''Saxicola rubetra''), sgk [[rästaslased]] *[[kaeluskotkas]] (''Gyps fulvus''), sgk [[haugaslased]] *[[kaelus-kärbsenäpp]] (''Ficedula albicollis''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[kaeluspapagoi]] (''Psittacula krameri''), sgk [[papagoilased]] *[[kaelusrästas]] (''Turdus torquatus''), sgk [[rästaslased]] *[[kaelus-torminiglas]] (''Pelecanoides magellani''), sgk [[tormilindlased]] *[[kaelus-turteltuvi]] (''Streptopelia decaocto'') *[[kaelustuvi]] (''Columba palumbus'') *[[kajakas]] (''Larus''), perekond, sgk [[kajaklased]] *[[kajaklased]] (''Laridae''), sugukond *[[kakaduulased]] (''Cacatuidae''), sugukond *[[kalakajakas]] (''Larus canus''), sgk [[kajaklased]] *[[kalakotkas]] (''Pandion haliaetus''), sgk [[kalakotkaslased]] *[[kalda-jämejalg]] (''Burhinus vermiculatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[kaldapääsuke]] (''Riparia riparia''), sgk [[pääsulased]] *[[kalifornia harakas]] (''Pica nuttalli''), sgk [[vareslased]] *[[kaljukajakas]] (''Rissa tridactyla''), sgk [[kajaklased]] *[[kaljukotkas]] (''Aquila chrysaetos''), sgk [[haugaslased]] *[[kalju-puukoristaja]] (''Sitta neumayer''), sgk [[puukoristajalased]] *[[kaljutuvi]] (''Columba livia'') *[[kakk]] (''Strix''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kakkpapagoi]] ehk kakapo (''Strigops habroptila''), sgk [[kakkpapagoilased]] *[[kakkpapagoilased]] (''Strigopidae''), sugukond *[[kaklased]] (''Strigidae''), sugukond *[[Kaktusekakk (perekond)|kaktusekakk]] (''Micrathene''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[kaktusekakk]] (''Micrathene whitneyi''), sgk [[kaklased]] *[[kakulised]] (''Strigiformes''), selts *[[kalkun]] ehk kodukalkun ehk kodustatud kalkun, kodustatud [[metskalkun]], sgk [[kalkunlased]] *[[kalkun (perekond)|kalkun]] (''Meleagris''), perekond, sgk [[kalkunlased]] *[[kalkunlased]] (''Meleagridae''), sugukond *[[kana]] ehk kodukana (''Gallus gallus domesticus''), [[puna-džunglikana]] alamliik, sgk [[faasanlased]] *[[kanada kurg]] (''Grus canadensis''), sgk [[kurglased]] *[[kanada lagle]] (''Branta canadensis'') *[[kanakull]] (''Accipiter gentilis''), sgk [[haugaslased]] *[[kanalised]] (''Galliformes''), selts *[[kanepilind]] (''Carduelis cannabina''), sgk [[vintlased]] *[[kangurlindlased]] (''Ploceidae''), sugukond *[[karbuskajakas]] (''Larus melanocephalus''), sgk [[kajaklased]] *[[karkjalg]] (''Himantopus himantopus''), sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalg (perekond)|karkjalg]] (''Himantopus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[karkjalglased]] (''Recurvirostridae''), sugukond *[[karmiinleevike]] (''Carpodacus erythrinus''), sgk [[vintlased]] *[[karmiin-paradiisilind]] (''Cicinnurus regius''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[karravong]] (''Strepera''), perekond, sgk ''[[Cracticidae]]'' või [[tuulaslased]] *[[karvasjalg-kakk]] (''Aegolius funereus''), skg [[kaklased]] *[[karvasjalg-viu]] (hallviu) (''Buteo lagopus''), sgk [[haugaslased]] *[[kassikakk]] (''Bubo bubo''), sgk [[kaklased]], [[Euroopa]]s ja [[Aasia]]s, Eestis harv haudelind *[[kassikakk (perekond)|kassikakk]] (''Bubo''), perekond, sgk [[kaklased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[kauai o'o]]</span> (''Moho braccatus''), sgk [[o'olased]] *[[kaur]] (''Gavia''), perekond, sgk [[kaurilised]] *[[kea]] ehk keapapagoi (''Nestor notabilis''), sgk ''[[Strigopidae]]'' *[[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), sgk [[pingviinlased]] *[[kiilasbülbül]] (''Pycnonotus hualon''), sgk [[bülbüllased]] *[[kiiverkaasuar]] (''Casuarius casuarius''), sgk [[kaasuarlased]] *[[kiiver-lootoselind]] (''Irediparra gallinacea''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kiiver-lootoselind (perekond)|kiiver-lootoselind]] (''Irediparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[kiivertihane]] (''Parus holsti''), sgk [[tihaslased]] *[[kiivilased]] (''Apterygidae''), sugukond *[[kiivitaja]] (''Vanellus vanellus''), sgk [[tülllased]] *[[kiivitaja (perekond)|kiivitaja]] (''Vanellus''), perekond, sgk [[tülllased]] *[[kilg-merikotkas]] (''Haliaeetus vocifer''), sgk [[haugaslased]] *[[kiltkajakas]] (''Larus occidentalis''), sgk [[kajaklased]] *[[kimalaskoolibri]] (''Mellisuga helenae''), sgk [[koolibrilased]] *[[kinaver-kangurlind]] (''Foudia madagascariensis''), sgk [[kangurlindlased]] (''Ploceidae'') *[[kingnokk]] (''Balaeniceps rex''), sgk [[kingnoklased]] *[[kingnoklased]] (''Balaenicipitidae''), sugukond *[[kirdekrüüsel]] (''Cepphus columba''), sgk [[alklased]] *[[kiripugu-rüdi]] ehk kiripugu-risla (''Calidris melanotos''), sgk [[kurvitslased]] *[[kirjuhahk]] (''Polysticta stelleri''), sgk [[partlased]] *[[kirjurähn]] (''Dendrocopos''), sgk [[rähnlased]] *[[kivikakk]] (''Athene noctua'') *[[kivipääsuke]] (''Ptyonoprogne rupestris''), sgk [[pääsulased]] *[[kivirullija]] (''Arenaria interpres''), sgk [[kurvitslased]] *[[Kivirullija (perekond)|kivirullija]] (''Arenaria''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kivirästas]] (''Monticola saxatilis''), sgk [[rästaslased]] *[[kivitäks]] (''Oenanthe oenanthe''), sgk [[rästaslased]] *[[koduhani]], [[hallhani|hallhane]] kodustatud vorm *[[kodukakk]] (''Strix aluco''), sgk [[kaklased]] *[[kodupart]], sgk [[partlased]] *[[kodutuvi]] (''Columba livia'' ''domestica''), [[kaljutuvi]] vormm teisend või alamliik, sgk [[tuvilased]] *[[koduvarblane]] (''Passer domesticus''), sgk [[varblaslased]] *[[koko-hallhaigur]] (''Ardea cocoi''), sgk [[haigurlased]] *[[koldhaigur]] (''Ardeola ralloides''), sgk [[haigurlased]] *[[koldjalg-hõbekajakas]] (''Larus cachinnans'') *[[koldsäälik]] (''Dendroica petechia''), sgk [[sääliklased]] *[[laanerähn]] (kolmvarvas-rähn) (''Picoides tridactylus''), sgk [[rähnlased]] *[[kold-väikehüüp]] (''Botaurus sinensis''), sgk [[haigurlased]] *[[koldvint]] (''Serinus serinus''), sgk [[vintlased]] *[[koljathaigur]] (''Ardea goliath''), sgk [[haigurlased]] *[[kondorilised]] (''Cathartiformes''), selts *[[kondorlased]] (''Cathartidae''), sugukond *[[kongo paabulind]] (''Afropavo congensis''), sgk [[faasanlased]] *[[kongo paabulind (perekond)|kongo paabulind]] (''Afropavo''), sgk [[faasanlased]] *[[kookako]] (''Callaes''), perekond, sgk [[kookakolased]] * [[kookakolased]] (''Callaeidae'', ''Callaeatidae''), sugukond *[[koolibrilased]] (''Trochilidae''), sugukond *[[koovitaja]] (''Numenius''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder]] (''Bartramia longicauda''), sgk [[kurvitslased]] *[[koovtilder (perekond)|koovtilder]] (''Bartramia''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kormoran]] (''Phalacrocorax carbo''), sgk [[kormoranlased]] *[[kormoranlased]] ehk karbaslased (''Phalacrocoracidae''), sugukond *[[koskel]] (''Mergus''), perekond *[[kotkad]] *[[krabijooksur]] (''Dromas ardeola''), sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksur (perekond)|karbijooksur]] (''Dromas''), perekond, sgk [[krabijooksurlased]] *[[krabijooksurlased]] (''Dromadidae''), sugukond *[[krae-paradiisihakk]] (''Manucodia keraudrenii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[krokodillilind]] (''Pluvianus aegyptius''), sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilind (perekond)|krokodillilind]] (''Pluvianus''), perekond, sgk [[krokodillilindlased]] *[[krokodillilindlased]] (''Pluvianidae''), sugukond *[[krüüsel]] (''Cepphus grylle''), sgk [[alklased]] *[[krüüsel (perekond)|krüüsel]] (''Cepphus''), perekond, sgk [[alklased]] *[[kukkurtihane]] (''Remiz pendulinus''), sgk [[kukkurtihaslased]] *[[kuldhänilane]] (''Motacilla citreola''), sgk [[västriklased]] *[[kuldlauk-lootoselind]] (''Jacana spinosa''), sgk [[lootoselindlased]] *[[kuld-lehelind]] (''Phylloscopus proregulus''), sgk [[lehelindlased]] *[[kuldnokk]] (''Sturnus vulgaris''), sgk [[kuldnoklased]] *[[kuldnoklased]] (''Sturnidae''), sugukond *[[kuld-paradiisilind]] (''Cicinnurus magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuldtiib-säälik]] (''Vermivora chrysoptera''), sgk [[sääliklased]] *[[kuldtsiitsitaja]] (''Emberiza aureola''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[kuninghahk]] (''Somateria spectabilis'') *[[kuning-paradiisilind]] (''Paradisaea raggiana''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[kuningviu]] (''Buteo regalis''), sgk [[haugaslased]], Põhja-Ameerika *[[kurelised]] (''Gruiformes''), selts *[[kurg]] (''Grus''), perekond, sgk [[kurglased]] *[[kurgkotkas]] (''Sagittarius serpentarius''), sgk [[kurgkotkaslased]] *[[kurglased]] (''Gruidae''), sugukond *[[kurplased]] (''Thinocoridae''), sugukond *[[kurvits (perekond)|kurvits]] (''Scolopax''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[kurvitsalised]] (''Charadriiformes''), selts *[[kurvitslased]] (''Scolopacidae''), sugukond *[[kuuse-käbilind]] (''Loxia curvirostra''), sgk [[vintlased]] *[[kuusepüü]] (''Canachites canadensis''), sgk [[faasanlased]], Põhja-Ameerikas *[[kõdulindlased]] (''Orthonychidae''), sugukond *[[kõnnukajakas]] (''Larus relictus''), sgk [[kajaklased]] *[[kõnnu-käosulane]] (''Hippolais languida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõnnu-pääsujooksur]] (''Glareola pratincola''), sgk [[jooksurlased]] *[[kõnnuõgija]] (''Lanius isabellinus''), sgk [[õgijalased]] *[[kõrbe-kivitäks]] (''Oenanthe deserti''), sgk [[rästaslased]] *[[kõrbeleevike]] (''Bucanetes githagineus'', ''Rhodopechys githaginea''), sgk [[vintlased]] *[[kõrbe-põõsalind]] (''Sylvia nana''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kõrbesäälik]] (''Vermivora luciae''), sgk [[sääliklased]] *[[kõrbetüll]] (''Anarhynchus leschenaultii''), sgk [[tülllased]] *[[kõrkja-roolind]] (''Acrocephalus schoenobaenus''), sgk [[roolindlased]] *[[kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[kõrvukpütt]] (''Rollandia rolland''), sgk [[pütlased]] *[[kõrvukpütt (perekond)|kõrvukpütt]] (''Rollandia''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[kõrvukräts]] (''Asio otus''), sgk [[kakulised]] *[[kõvernokk-rüdi]] ehk kõvernokk-risla (''Calidris ferruginea''), sgk [[kurvitslased]] *[[käbilind]] (''Loxia''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[käblik]] (''Troglodytes troglodytes''), sgk [[käbliklased]] *[[käblik (perekond)|käblik]] (''Troglodytes''), perekond, sgk [[käbliklased]] *[[kägu]] (''Cuculus canorus''), sgk [[kägulased]] *[[Kägu (perekond)|kägu]] (''Cuculus''), perekond, sgk [[kägulased]] *[[kägulased]] (''Cuculidae''), sugukond *[[käharpelikan]] (''Pelecanus crispus''), sgk [[pelikanlased]] *[[käolised]] (''Cuculiformes''), selts *[[Käosulane (perekond)|käosulane]] (''Hippolais''), perekond, [[põõsalindlased]] *[[käosulane]] (''Hippolais icterina''), sgk [[põõsalindlased]] *[[kääbuskotkas]] (''Hieraaetus pennatus'', sünonüüm ''Aquila pennata''), sgk [[haugaslased]] *[[kääbuskurp]] (''Thinocorus rumicivorus''), sgk [[kurplased]] *[[kääbuspingviin]] (''Eudyptula minor''), sgk [[pingviinlased]] *[[kübarkoskel]] (''Lophodytes cucullatus'') *[[kühmnokk-luik]] (''Cygnus olor''), sgk [[partlased]] *[[künkakana]] (''Arborophila''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[künnivares]] (''Corvus frugilegus''), sgk [[vareslased]] ==L== *[[laanenäär]] (''Perisoreus infaustus''), sgk [[vareslased]] *[[laanenäär (perekond)|laanenäär]] (''Perisoreus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[laanepüü]] (''Bonasa bonasia''), sgk [[metsislased]] *[[lagle]] (''Branta''), perekond, sgk [[partlased]] *[[laikkael-kormoran]] ehk laikkael-karbas (''Phalacrocorax gaimardi''), sgk [[kormoranlased]] *[[lainokk-todi]] (''Todus subulatus''), sgk [[todilased]] *[[laisaba-padulind]] (''Schoenicola brevirostris''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[laisaba-paradiisilind]] (''Astrapia rothschildi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[laisaba-änn]] (''Stercorarius pomarinus'') *[[lakk-lehtlalind]] (''Sericulus bakeri''), sgk [[lehtlalindlased]] *[[lakktuvi]] (''Caloenas nicobarica''), sgk [[tuvilased]] *[[lakktuvi (perekond)|lakktuvi]] (''Caloenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[lammitilder]] (''Tringa stagnatilis''), sgk [[kurvitslased]] *[[lapi tsiitsitaja]] (''Calcarius lapponicus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[lasuurtihane]] (''Parus cyanus, Cyanistes cyanus''), sgk [[tihaslased]] *[[lannuvart]] (''Aythya collaris''), perekond [[vart]], sugukond [[partlased]] *''[[Larus canus canus]]'', [[kalakajakas|kalakajaka]] alamliik *[[lauk (lind)|lauk]] (''Fulica atra''), sgk [[ruiklased]] *[[lauk-paradiisilind]] (''Paradigalla carunculata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lauktihane]] (''Parus semilarvatus''), sgk [[tihaslased]] *[[laululinnud]] ehk laululised (''Passeri'', ''Oscines''), alamselts *[[laululuik]] (''Cygnus cygnus''), sgk [[partlased]] *[[laulurästas]] (''Turdus philomelos''), sgk [[rästaslased]] *[[leeksäälik]] (''Parula gutturalis''), sgk [[sääliklased]] *[[leeterüdi]] ehk leeterisla (''Calidris alba''), sgk [[kurvitslased]] *[[leet-käosulane]] (''Hippolais pallida'', ''Iduna pallida''), sgk [[põõsalindlased]] *[[leetsaba-paradiisilind]] (''Drepanornis albertisi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[leevike]] (''Pyrrhula pyrrhula''), sgk [[vintlased]] *[[lehelind]] (''Phylloscopus''), perekond, sgk [[lehelindlased]] *[[lehelindlased]] (''Phylloscopidae''), sugukond *[[lehtlalindlased]] (''Ptilonorhynchidae''), sugukond *[[lembelind]] (''Agapornis''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[lepalind]] (''Phoenicurus phoenicurus''), sgk [[rästaslased]] *[[lepalind (perekond)|lepalind]] (''Phoenicurus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[liivatüll]] (''Charadrius hiaticula''), sgk [[tülllased]] *[[liiv-kivitäks]] (''Oenanthe isabellina''), sgk [[rästaslased]] või [[kärbsenäplased]] *[[linavästrik]] (''Motacilla alba''), sgk [[västriklased]] *[[lint-paradiisilind]] (''Pteridophora alberti''), sgk [[paradiisilindlased]] *''[[Liocichla bugunorum]]'', sgk [[vilbaslased]] *[[lodinokk-haigur]] (''Cochlearius cochlearius''), sgk [[haigurlased]] *[[lodinokk-haigur (perekond)|lodinokk-haigur]] (''Cochlearius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[lokut-lootoselind]] (''Jacana jacana''), sgk [[lootoselindlased]] *[[loorkakk]] (''Tyto alba''), sgk [[loorkaklased]] *[[loorkull]] (''Circus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[lootoselindlased]] (''Jacanidae''), sugukond *[[luha-sinirind]] (''Luscinia svecica cyanecula''), sgk [[rästaslased]] *[[luik]] (''Cygnus''), perekond, sgk [[partlased]] *[[luitsnokk-iibis]] (''Platalea leucorodia'') *[[luitsnokk-part]] (''Anas clypeata''), sgk [[partlased]] *[[lumehani]] (''Anser caerulescens''), sgk [[partlased]] *[[lumekakk]] (''Nyctea scandiaca''), sgk [[kaklased]] *[[lumekurp]] (''Attagis gayi''), sgk [[kurplased]] *[[lumelind]] (''Plectrophenax hyperboreus'', ka ''Plectrophenax nivalis hyperboreus'') *[[lumepüü]] (''Lagopus muta'', ''Lagopus mutus''), sgk [[metsislased]], Arktikas *[[Lumevarblane (perekond)|Lumevarblane]] (''Montifringilla''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[lunn]] (''Fratercula arctica''), sgk [[alklased]] *[[lunn (perekond)|lunn]] (''Fratercula''), perekond, sgk [[alklased]] *[[lõoke]] (''Alauda''), perekond, sgk [[lõolased]] *[[lõolased]] (''Alaudidae''), sugukond *[[lõopistrik]] (''Falco subbuteo''), sgk [[pistriklased]] *[[lõuna-hallõgija]] (''Lanius meridionalis'') *[[lõuna-hõbekajakas]] (''Larus michahellis'') *[[lõunahüüp]] (''Botaurus poiciloptilus''), sgk [[haigurlased]] *[[lõuna-käosulane]] (''Hippolais rama'', ''Iduna rama''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lõuna-nõgipääsuke]] (''Psalidoprocne pristoptera''), sgk [[pääsulased]] *[[lõuna-paradiisilind]] (''Ptiloris paradiseus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[lõunatirk]] (''Uria aalge'') *[[lõuna-urvalind]] (''Carduelis flammea cabaret''), sgk [[vintlased]] *[[lõunaänn]] (''Stercorarius antarcticus''), sgk [[änlased]] *[[läikdrongo]] (''Dicrurus aeneus''), sgk [[drongolased]] *[[läik-lootoselind]] (''Metopidius indicus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[läik-lootoselind (perekond)|läik-lootoselind]] (''Metopidius''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[lääne-käosulane]] (''Hippolais polyglotta''), sgk [[põõsalindlased]] *[[lääne-pöialpoiss]] (''Regulus ignicapillus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[läänesõtkas]] (''Bucephala islandica'') *[[lääne-tuppnokk]] (''Chionis albus''), sgk [[tuppnoklased]] *[[lühinokk-hani]] (''Anser brachyrhynchus'') *[[lüürasaba]] (''Menura''), perekond ==M== *[[maasarviklased]] (''Bucorvidae''), sugukond *[[maasirk]] (''Geospiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[maatihane]] (''Pseudopodoces humilis''), sgk [[tihaslased]] *''[[Machaeropterus]]'', perekond, sgk [[tantsulindlased]] *[[madagaskari lootoselind]] (''Actophilornis albinucha''), sgk [[lootoselindlased]] *[[madagaskari tiigihaigur]] (''Ardeola idae''), sgk [[haigurlased]] *[[madeira tormilind]] (''Pterodroma madeira''), sgk [[tormilindlased]] *[[maduhaugas]] (''Spilornis''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukaellased (linnud)|madukaellased]] (''Anhingidae''), sugukond *[[madukael]] (''Anhinga''), perekond, sgk [[madukaellased (linnud)|madukaellased]] *[[madukotkas]] (''Circaetus gallicus''), sgk [[haugaslased]] *[[madukotkas (perekond)|madukotkas]] (''Circaetus''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[madukotkaslased]] (''Circaetinae''), alamsugukond, sgk [[haugaslased]] *[[mainakuldnokk]] ehk harilik mainakuldnokk ehk maina (''Acridotheres tristis''), sgk [[kuldnoklased]] *[[mainakuldnokk (perekond)|mainakuldnokk]], perekond (''Acridotheres'') *[[malagassi tuvi]] (''Nesoenas picturatus''), sgk [[tuvilased]], Madagaskar ja India ookeani saared *[[malai künkakana]] (''Arborophila campbelli''), sgk [[faasanlased]] *[[mangroovihaigur]] (''Ardea sumatrana''), sgk [[haigurlased]] *[[marabu]] ehk aafrika marabu (''Leptoptilos crumenifer''), sgk [[toonekurglased]] *[[marabu (perekond)|marabu]] (''Leptoptilos''), perekond, sgk [[toonekurglased]] *[[masksäälik (perekond)|masksäälik]] (''Geothlypis''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[mauri käosulane]] (''Hippolais pallida opaca'', ''Iduna pallida opaca'', ''Hippolais opaca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[meelindlased]] (''Meliphagidae''), sugukond *[[meenäitur]] (''Indicator''), perekond, sgk [[meenäiturlased]] *[[meenäiturlased]] (''Indicatoridae''), sugukond *[[merikajakas]] (''Larus marinus''), sgk [[kajaklased]] *[[merikotkas]] (''Haliaeetus albicilla''), sgk [[haugaslased]] *[[meririsla]] (merirüdi) (''Calidris maritima''), sgk [[kurvitslased]] *[[merisk]] (''Haematopus ostralegus''), sgk [[merisklased]] *[[merisk (perekond)|merisk]] (''Haematopus''), perekond, sgk [[merisklased]] *[[merisklased]] (''Haematopodidae''), sugukond *[[merivart]] (''Aythya marila''), sgk [[partlased]] *[[mesilasenäpp]] (''Merops apiaster'') *[[metsis]] (''Tetrao urogallus''), sgk [[metsislased]] *[[metskalkun]] (''Meleagris gallopavo''), sgk [[kalkunlased]] *[[metskiur]] (''Anthus trivialis''), sgk [[västriklased]] *[[metskurvits]] (''Scolopax rusticola''), sgk [[kurvitslased]] *[[mets-lehelind]] (''Phylloscopus sibilatrix''), sgk [[lehelindlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[mets-nürisaba]] (''Xenicus longipes'')</span>, sgk [[nürisabalased]] *[[metstilder]] (''Tringa ochropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[metsvint]] (''Fringilla coelebs''), sgk [[vintlased]] *[[michigani säälik]] (''Dendroica kirtlandii''), sgk [[sääliklased]] *[[mongoolia kiur]] (''Anthus godlewskii''), sgk [[västriklased]] *[[mudahaigur]] (''Egretta tricolor''), sgk [[haigurlased]] *[[mudanepp]] (''Lymnocryptes minimus''), sgk [[kurvitslased]] *[[mudanepp (perekond)|mudanepp]] (''Lymnocryptes''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[mudatilder]] (''Tringa glareola''), sgk [[kurvitslased]] *[[muda-toonekurg]] (''Mycteria americana''), sgk [[toonekurglased]] *[[muskuspart]] (''Cairina moschata''), sgk [[partlased]] *[[muskuspart (perekond)|muskuspart]] (''Cairina''), perekond, sgk [[partlased]] *[[must-harksaba]] (''Milvus migrans''), sgk [[haugaslased]] *[[musthüüp]] (''Botaurus flavicollis''), sgk [[haigurlased]] *[[must-irvnokk]] (''Anastomus lamelligerus''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustjalg-tüll]] ehk meritüll (''Anarhynchus alexandrinus''), sgk [[tülllased]] *[[mustkael-pütt]] (''Podiceps nigricollis''), sgk [[pütlased]] *[[must-karkjalg]] (''Himantopus novaezelandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[mustkiird-selvasäälik]] (''Basileuterus nigrocristatus''), sgk [[sääliklased]] *[[must-kivirullija]] (''Arenaria melanocephala''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustkoolibri]] (''Florisuga fusca''), sgk [[koolibrilased]] *[[mustlagle]] (''Branta bernicla'') *[[mustlauk-õgija]] (''Lanius minor''), sgk [[õgijalased]] *[[must-lepalind]] (''Phoenicurus ochruros''), sgk [[rästaslased]] *[[mustluik]] (''Cygnus atratus''), sgk [[partlased]] *[[mustpea-hänilane]] (''Motacilla flava feldegg''), [[hänilane|hänilase]] alamliik, sgk [[västriklased]] *[[mustpea-põõsalind]] (''Sylvia atricapilla''), sgk [[põõsalindlased]] *[[mustpea-tsiitsitaja]] (''Emberiza melanocephala''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[mustpugu-rästas]] (''Turdus ruficollis''), sgk [[rästaslased]] *[[mustpõsk-lembelind]] ehk mustpõsk-lembepapagoi (''Agapornis nigrigenis''), sgk [[papagoilased]] *[[mustrind]] (''Erithacus komadori'', ''Luscinia komadori''), sgk [[rästaslased]], Jaapanis Sensai saartel *[[musträhn]] (''Dryocopus martius''), sgk [[rähnlased]] *[[musträstas]] (''Turdus merula''), sgk [[rästaslased]] *[[mustsaba-vigle]] (''Limosa limosa''), sgk [[kurvitslased]] *[[mustselg-laanerähn]] (''Picoides arcticus''), sgk [[rähnlased]], Põhja-Ameerikas *[[musttihane]] (''Periparus ater'', ''Parus ater''), sgk [[tihaslased]] *[[must-toonekurg]] (''Ciconia nigra''), sgk [[toonekurglased]] *[[mustvaeras]] (''Melanitta nigra''), sgk [[partlased]] *[[mustvares]] (''Corvus corone corone''), [[vares]]e alamliik, sgk [[vareslased]] *[[mustviires]] (''Chlidonias niger''), sgk [[tiirlased]] *[[mõõksaba-paradiisilind]] (''Epimachus meyeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[mägiaara]] (''Ara rubrogenys''), sgk [[papagoilased]] *[[mägi-kanepilind]] (''Carduelis flavirostris''), sgk [[vintlased]] *[[mägikiur]] (''Anthus spinoletta''), sgk [[västriklased]] *[[mägikurg]] (''Grus nigricollis''), sgk [[kurglased]]) *[[mägiraat]] (''Prunella collaris''), sgk [[raatlased]] *[[mägi-rasvatihane]] (''Parus monticolus''), sgk [[tihaslased]] *[[mägi-roherähn]] (''Picus squamatus''), sgk [[rähnlased]] *[[mägisäälik (perekond)|mägisäälik]] (''Myioborus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[männi-käbilind]] (''Loxia pytyopsittacus''), sgk [[vintlased]] *[[männileevike]] (''Pinicola enucleator''), sgk [[vintlased]] *[[mänsak (perekond)|mänsak]] (''Nucifraga''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[mänsak]] (''Nucifraga caryocatactes''), sgk [[vareslased]] *[[mürkpeoleo]] (''Pitohui''), perekond, sgk ''Pachycephalidae'' *''[[Mycteria]]'', perekond, sgk [[toonekurglased]] ==N== *[[naaskelnokk]] (''Recurvirostra avosetta''), sgk [[karkjalglased]] *[[naaskelnokk (perekond)|naaskelnokk]] (''Recurvirostra''), perekond, [[karkjalglased]] *[[naerukajakas]] (''Larus ridibundus''), sgk [[kajaklased]] *[[naerutiir]] (Gelochelidon nilotica), sgk [[tiirlased]] *[[nandu]] (''Rhea americana''), sgk [[nandulased]] *[[nauru roolind]] (''Acrocephalus rehsei)'', sgk [[roolindlased]], [[Nauru]] [[endeem]] *[[neitsikurg]] (''Grus virgo''), sgk [[kurglased]] *[[nepp]] (''Gallinago''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[neppvigle]] (''Limnodromus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *''[[Nesoenas]]'', perekond, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas cicur]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *<span style="background-color:#FFF68F">''[[Nesoenas rodericanus]]''</span>, sgk [[tuvilased]] *''[[Nestor (linnuperekond)|Nestor]]'', perekond, sgk [[kakkpapagoilased]] *[[niidu-kaelustäks]] (''Saxicola maurus''), sgk [[rästaslased]] *[[niidukiur]] ehk stepi-niidukiur (''Anthus richardi''), sgk [[västriklased]] *[[niidurüdi]] ehk niidurisla (''Calidris alpina schinzii''), sgk [[kurvitslased]] *[[ninasarviklind]] (''Buceros rhinoceros''), sgk [[sarvlindlased]] *[[nunn-kivitäks]] (''Oenanthe pleschanka''), sgk [[rästaslased]] *[[nurmkana]] (''Perdix perdix''), sgk [[faasanlased]] *[[nõgihaigur]] (''Egretta ardesiaca''), sgk [[haigurlased]] *[[nõgi-tormilind]] (''Bulweria bulwerii''), sgk [[tormilindlased]] *[[nõlva-lehelind]] (''Phylloscopus trochiloides''), sgk [[lehelindlased]] *[[nõmmekiur]] (''Anthus campestris''), sgk [[västriklased]] *[[nõmmelõoke]] (''Lullula arborea''), sgk [[lõolased]] ==O== *[[odahaigur]] (''Agamia agami''), sgk [[haigurlased]] *[[odahaigur (perekond)|odahaigur]] (''Agamia''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[ohakalind (perekond)|ohakalind]] (''Carduelis''), perekond, sgk [[vintlased]] *[[ohakalind]] (''Carduelis carduelis''), sgk [[vintlased]] *[[ojahüüp]] (''Botaurus sturmii''), sgk [[haigurlased]] ==P== *[[paduhaigur]] (''Ardeola rufiventris''), sgk [[haigurlased]] *[[padu-roolind]] (''Acrocephalus agricola''), [[roolindlased]] *[[paelsaba-paradiisilind]] (''Astrapia mayeri''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[paeltiib-paradiisilind]] (''Semioptera wallacii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus chirurgus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pahlsaba-lootoselind (perekond)|pahlsaba-lootoselind]] (''Hydrophasianus''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[paindpuulind]] (''Hypocolius ampelinus''), sgk [[paindpuulindlased]] *[[palmi-amatsoonpapagoi]] (''Amazona autumnalis''), sgk [[papagoilased]] *[[papagoilised]] (''Psittaciformes''), selts *[[paradiisikurg]] (''Grus paradisea'', ka ''Anthropoides paradiseus''), sgk kurglased *[[paradiisilindlased]] (''Paradisaeidae''), sugukond *[[paradiisivares]] (''Lycocorax pyrrhopterus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pardid]] (''Anatinae''), alamsugukond, sgk [[partlased]] *[[part]] (''Anas''), perekond, sgk [[partlased]] *[[partlased]] (''Anatidae''), sugukond *[[pasknäär]] (''Garrulus glandarius''), sgk [[vareslased]] *[[pasknäär (perekond)|pasknäär]] (''Garrulus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[patagoonia kurp]] (''Attagis malouinus''), sgk [[kurplased]] *[[pelikan]] ehk roosapelikan (''Pelecanus onocrotalus''), sgk [[pelikanlased]] *[[pelikan (perekond)|pelikan]] (''Pelecanus''), perekond, sgk [[pelikanlased]] *[[pelikanilised]] (''Pelecaniformes''), selts *[[pelikanlased]] (''Pelecanidae''), sugukond *[[peoleo]] (''Oriolus oriolus''), sgk [[peoleolased]] *''[[Perdicinae]]'', alamsugukond, sgk [[faasanlased]] *[[peruu jämejalg]] (''Hesperoburhinus superciliaris''), sgk [[jämejalglased]] *[[peruu torminiglas]] (''Pelecanoides garnotii''), sgk [[tormilindlased]] *[[piilpart]] (''Anas crecca''), sgk [[partlased]] *[[piiritaja]] ehk piirpääsuke (''Apus apus''), sgk [[piiritajalased]] *[[Piiritaja (perekond)|piiritaja]] (''Apus''), perekond *[[piiritajalased]] (''Apodidae''), sugukond *[[piiritajalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikatiivalised]] (''Apodiformes''), selts *[[pikkjalg-rüdi]] (''Calidris himantopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[pikksaba-änn]] (''Stercorarius longicaudus'') *[[pilalindlased]] (''Mimidae''), sugukond *[[pingviinilised]] (''Sphenisciformes''), selts *[[pingviinlased]] (''Spheniscidae''), sugukond *[[pisi-lootoselind]] (''Microparra capensis''), sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-lootoselind (perekond)|pisi-lootoselind]] (''Microparra''), perekond, sgk [[lootoselindlased]] *[[pisi-sabatihane]] ehk pisitihane (''Psaltria exilis''), sgk [[sabatihaslased]] *[[plütt]] (''Limicola falcinellus''), sgk [[kurvitslased]] *[[plüü]] (''Pluvialis squatarola''), sgk [[tülllased]] *[[polaarkajakas]] (''Larus glaucoides'') *[[porr]] (''Certhia familiaris''), sgk [[porlased]] *[[preeria-naaskelnokk]] (''Recurvirostra americana''), sgk [[karkjalglased]] *[[preeriavigle]] (''Limosa fedoa''), sgk [[kurvitslased]] *[[prillkrüüsel]] (''Cepphus carbo''), sgk [[alklased]] *[[prillvaeras]] (''Melanitta perspicillata''), sgk [[partlased]] *[[prill-ööhaigur]] (''Calherodius leuconotus''), sgk [[haigurlased]] *[[prill-ööhaigur (perekond)|prill-ööhaigur]] (''Calherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[pruunselg-põõsalind]] (''Sylvia communis''), sgk [[põõsalindlased]] *[[pruun-ööhaigur]] (''Gorsachius goisagi''), sgk [[haigurlased]] *''[[Psittacini]]'', triibus, sgk [[papagoilased]] *[[pugalsaba-paradiisilind]] (''Astrapia splendidissima''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[pugal-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus asiaticus''), sgk [[toonekurglased]] *[[puhv-paradiisilind]] (''Seleucidis melanoleucus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[puispelikan]] (''Pelecanus rufescens''), sgk [[pelikanlased]] *[[puna-aara]] (''Ara macao'') sgk [[papagoilased]] *[[puna-džunglikana]] (''Gallus gallus''), sgk [[faasanlased]], Lõuna-Aasias, kodustatuna üle maailma *[[puna-harksaba]] (''Milvus milvus''), sgk [[haugaslased]] *[[punajalg-pistrik]] (''Falco vespertinus''), sgk [[pistriklased]] *[[punajalg-tilder]] (''Tringa totanus''), sgk [[kurvitslased]] *[[punakael-lagle]] (''Branta ruficollis''), sgk [[partlased]] *[[punakael-väikehaigur]] (''Butorides virescens''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-haigur]] (''Egretta vinaceigula''), sgk [[haigurlased]] *[[punakurk-kaur]] (''Gavia stellata''), sgk [[kaurlased]] *[[punanokk-vart]] (''Netta rufina'') *[[punapea-naaskelnokk]] (''Recurvirostra novaehollandiae''), sgk [[karkjalglased]] *[[punapea-tsiitsitaja]] (''Emberiza bruniceps''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[punapea-vart]] (''Aythya ferina''), sgk [[partlased]] *[[punapea-õgija]] (''Lanius senator''), sgk [[õgijalased]] *[[punapõsk-bülbül]] (''Pycnonotus jocosus''), sgk [[bülbüllased]] *[[punarind (perekond)|punarind]] (''Erithacus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[punarind]] (''Erithacus rubecula''), sgk [[rästaslased]] *[[punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus leucocephalus''), sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-karkjalg (perekond)|punarind-karkjalg]] (''Cladorhynchus''), perekond, sgk [[karkjalglased]] *[[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius''), sgk [[rästaslased]] *[[puna-rosellapapagoi]] (''Platycercus elegans''), sgk ''[[Psittaculidae]]'' *[[punasaba-paradiisilind]] (''Paradisaea rubra''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[punaselg-õgija]] (''Lanius collurio''), sgk [[õgijalased]] *[[puna-veetallaja]] (''Phalaropus fulicarius''), sgk [[kurvitslased]] *[[puna-väikehüüp]] (''Botaurus cinnamomeus''), sgk [[haigurlased]] *[[puna-ööhaigur]] (''Nycticorax caledonicus''), sgk [[haigurlased]] *[[purpurhaigur]] (''Ardea purpurea''), sgk [[haigurlased]] *[[puukoristaja]] (''Sitta europaea''), sgk [[puukoristajalased]] *[[põhjahänilane]] (''Motacilla flava thunbergi''), sgk [[västriklased]] *[[põhja-lehelind]] (''Phylloscopus borealis''), sgk [[lehelindlased]] *[[põhja-masksäälik]] (''Geothlypis trichas''), sgk [[sääliklased]] *[[põhjatihane]] (''Parus montanus'', ''Poecile montanus''), sgk [[tihaslased]] *[[põhjatirk]] (''Uria lomvia''), sgk [[alklased]] *[[põhja-tormipääsu]] (''Oceanodroma leucorhoa''), sgk [[tormipääsulased]] *[[põhjavint]] (''Fringilla montifringilla''), sgk [[vintlased]] *[[põhjatsiitsitaja]] (''Emberiza rustica''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldlõoke]] (''Alauda arvensis''), sgk [[lõolased]] *[[põldtsiitsitaja]] (''Emberiza hortulana''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[põldvarblane]] (''Passer montanus''), sgk [[varblaslased]] *[[põldvutt]] (''Coturnix coturnix'') *[[põõsalind]] (''Sylvia''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[põõsalindlased]] (''Sylviidae''), sugukond *[[pöialpoiss]] (''Regulus regulus''), sgk [[pöialpoislased]] *[[pähklimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes caryocatactes''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[pärlkanalased]], sugukond *[[pääsujooksur]] (''Glareola''), perekond, sugukond [[jooksurlased]] *[[pütilised]] (''Podicipediformes''), selts *[[pütlased]] (''Podicipedidae''), sugukond *[[pütt (perekond)|pütt]], (''Podiceps''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[püü]] (''Lagopus''), perekond, sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan]] (''Ithaginis cruentus''), sgk [[faasanlased]] *[[püüfaasan (perekond)|püüfaasan]] (''Ithaginis''), perekond, sgk [[faasanlased]] ==Q== *[[queenslandi paradiisilind]] (''Ptiloris victoriae''), sgk [[paradiisilindlased]] ==R== *[[raat]] (''Prunella''), perekond, sgk [[raatlased]] *[[raatlased]] (''Prunellidae''), sugukond *[[rabahani]] (''Anser fabalis''), sgk [[partlased]] *[[rabapistrik]] (''Falco peregrinus''), sgk [[pistriklased]] *[[rabapüü]] (''Lagopus lagopus''), sgk [[metsislased]] *[[raipekotkas]] (''Neophron percnopterus''), sgk [[haugaslased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[raitlind]] (''Aepyornis maximus'' või ''Aepyornis titan'')</span>, sgk [[raitlindlased]], elas [[Madagaskar]]il *''[[Ramphastos]]'', perekond, sgk [[tuukanlased]] *[[rand-jämejalg]] (''Burhinus grallarius''), sgk [[jämejalglased]] *[[randkiur]] (''Anthus petrosus), sgk [[västriklased]] *[[randtiir]] (''Sterna paradisae''), sgk [[tiirlased]] *[[rand-toonekurg]] (''Mycteria cinerea''), sgk [[toonekurglased]] *[[rasvatihane]] (''Parus major''), sgk [[tihaslased]] *[[raudkull]] (''Accipiter nisus''), sgk [[haugaslased]] *[[rebassidrik]] (''Passerella iliaca''), sgk [[tsiitsitajalased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[réunioni iibis]] (''Threskiornis solitarius'')</span>, sgk [[iibislased]], elas Réunionil *[[ristpart]] (''Tadorna tadorna''), sgk [[partlased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese dront]] (''Pezophaps solitaria'')</span>, sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rodriguese kangurlind]] (''Foudia flavicans''), sgk [[kangurlindlased]], Rodriguese saare endeem *<span style="background-color:#FFF68F">[[rodriguese sinituvi]] (''Alectroenas payandeei''), sgk [[tuvilased]], elas Rodriguese saarel *[[rohe-paabulind]] (''Pavo muticus''), sgk [[faasanlased]] *[[roherähn]] (''Picus viridis''), sgk [[rähnlased]] *[[rohetiib-aara]] (''Ara chloropterus''), sgk [[papagoilased]] *[[rohevint]] (''Carduelis chloris''), sgk [[vintlased]] *[[rohtla-jämejalg]] (''Hesperoburhinus bistriatus''), sgk [[jämejalglased]] *[[rohtlakurp]] (''Pedionomus torquatus''), sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurp (perekond)|rohtlakurp]] (''Pedionomus''), perekond, sgk [[rohtlakurplased]] *[[rohtlakurplased]] (''Pedionomidae''), sugukond *[[rohukoskel]] (''Mergus serrator''), sgk [[partlased]] *[[rohunepp]] (''Gallinago media''), sgk [[kurvitslased]] *[[ronk]] (''Corvus corax''), sgk [[vareslased]] *[[roohabekas]] ehk roovilbas (''Panurus biarmicus''), sgk [[habeklased]] *[[roolind]] (''Acrocephalus''), perekond, sgk [[roolindlased]] *[[roo-loorkull]] (''Circus aeruginosus''), sgk [[haugaslased]] *[[roo-ritsiklind]] (''Locustella luscinioides''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[rooruik]] (''Rallus aquaticus ''), sgk [[ruiklased]] *[[roosakajakas]] (''Rhodostethia rosea''), sgk [[kajaklased]] *[[roosa-kuldnokk]] (''Sturnus roseus''), sgk [[kuldnoklased]] *[[roosapõsk-lembelind]] (''Agapornis roseicollis''), sgk [[papagoilased]] *[[roosa-toonekurg]] (''Mycteria ibis''), sgk [[toonekurglased]] * [[roosatuvi]] (''Nesoenas mayeri''), sgk [[tuvilased]] *[[roostepääsuke]] (''Cecropis daurica''), sgk [[pääsulased]] *[[Roostepääsuke (perekond)|roostepääsuke]] (''Cecropis''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[roosterind-tüll]] (''Charadrius morinellus''), sgk [[tülllased]] *<span style="background-color:#FFF68F">[[roostetuvi]] (''Nesoenas duboisi'')</span>, sgk [[tuvilased]] *[[roo-toonekurg]] (''Ciconia maguari''), sgk [[toonekurglased]] *[[rootsiitsitaja]] (''Emberiza schoeniclus''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[rubiinööbik]] (''Luscinia calliope''), sgk [[rästaslased]] *[[ruiklased]] (''Rallidae''), sugukond *[[rukkirääk]] (''Crex crex''), sgk [[ruiklased]] *[[ruskerästas]] (''Turdus naumanni''), sgk [[rästaslased]] *[[ruugerüdi]] (''Tryngites subruficollis'') sgk [[kurvitslased]] *[[rägapart]] (''Anas querquedula''), sgk [[partlased]] *[[rähn]] (''Picus''), perekond, sgk [[rähnlased]] *[[rähnilised]] (''Piciformes''), selts *[[rästas]] (''Turdus''), perekond, sgk [[rästaslased]] *[[rästaslased]] (''Turdidae''), sugukond *[[rästas-roolind]] (''Acrocephalus arundinaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[räts]] (''Asio''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[räusktiir]] (''Sterna caspia''), sgk [[tiirlased]] *[[rääkspart]] (''Anas strepera''), sgk [[partlased]] *[[räästapääsuke]] (''Delichon urbica''), sgk [[pääsulased]] *[[rüdi]] ehk risla (''Calidris''), sgk [[kurvitslased]] *[[rüüt]] (''Pluvialis apricaria''), sgk [[tülllased]] *[[rüüt (perekond)|rüüt]] (''Pluvialis''), perekond, sgk [[tülllased]] ==S== *[[saalomonisaarte raudkull]] (''Accipiter albogularis''), sgk [[haugaslased]], Bougainville'i saarel ja Saalomoni saartel *[[sabatihane]] (''Aegithalos caudatus''), sgk [[sabatihaslased]] *[[sadulnokk-toonekurg]] (''Ephippiorhynchus senegalensis''), sgk [[toonekurglased]] *[[safiir-paradiisilind]] (''Ptiloris magnificus''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[salu-lehelind]] (''Phylloscopus trochilus''), sgk [[lehelindlased]] *[[salutihane]] ehk sootihane (''Parus palustris'', ''Poecile palustris''), sgk [[tihaslased]] *[[samblikusäälik]] (''Parula americana''), sgk [[sääliklased]] *[[sarvikbülbül]] (''Pycnonotus penicillatus''), sgk [[bülbüllased]] *[[sarviklõoke]] (''Eremophila alpestris'') *[[sarvikpütt]] (''Podiceps auritus''), sgk [[pütlased]] *[[sarvlindlased]] (''Bucerotidae''), sugukond *[[sarvlinnulised]] (''Bucerotiformes''), selts *[[sarvnokk-pelikan]] (''Pelecanus erythrorhynchos''), sgk [[pelikanlased]]ý *[[savannihaigur]] (''Ardea melanocephala''), sgk [[haigurlased]] *[[savanni-toonekurg]] (''Ciconia abdimii''), sgk [[toonekurglased]] *[[sebra-amadiin]] (''Taeniopygia guttata''), sgk [[vintlased]] *[[seedrimänsak]] (''Nucifraga caryocatactes macrorhynchos''), [[mänsak]]u alamliik, sgk [[vareslased]] *[[selvasäälik]] (''Basileuterus''), perekond, sgk [[sääliklased]] *[[selvatutlased]] (''Odontophoridae''), sugukond *[[siberi lehelind]] (''Phylloscopus schwarzi''), sgk [[lehelindlased]] *[[siberi raat]] (''Prunella montanella''), sgk [[raatlased]] *[[siberi tõmmuvaeras]] (''Melanitta stejnegeri''), sgk [[partlased]] *[[siidhaigur]] (''Egretta garzetta'') *[[siidisaba]] ehk viristaja (''Bombycilla garrulus''), sgk [[siidisabalased]] *[[siidisaba (perekond)|siidisaba]] (''Bombycilla''), perekond, sgk [[siidisabalased]] *[[siisike]] (''Carduelis spinus''), sgk [[vintlased]] *[[siniaara]] (''Anodorhynchus''), perekond, sgk [[papagoilased]] *[[sinijalg-suula]] (''Sula nebouxii''), sgk [[suulalased]] *[[sinikael-part]] (''Anas platyrhynchos''), sgk [[partlased]] *[[sini-kõrvukfaasan]] (''Crossoptilon auritum''), sgk [[faasanlased]] *[[sininäär]] (''Cyanocitta cristata''), sgk [[vareslased]] *[[sini-paradiisilind]] (''Paradisaea rudolphi''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[siniraag]] (''Coracias garrulus''), sgk [[siniraaglased]] *[[sinirind]] (''Luscinia svecica''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sini-rägapart]] (''Anas discors'') *[[sinisaba]] (''Tarsiger cyanurus''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[sinisäälik]] (''Setophaga caerulescens''), sgk [[sääliklased]] *[[sinitihane]] (''Parus caeruleus'', ''Cyanistes caeruleus''), sgk [[tihaslased]] *[[sinituvi]] (''Alectroenas''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[siniõlg-kuukabarra]] (''Dacelo leachii''), sgk [[jäälindlased]] *[[sirpnokk]] (''Ibidorhyncha struthersii''), sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnokk (perekond)|sirpnokk]] (''Ibidorhyncha''), perekond, sgk [[sirpnoklased]] *[[sirpnoklased]] (''Ibidorhynchidae''), sugukond *[[soldat-aara]] (''Ara militaris''), sgk [[papagoilased]] *[[sookiur]] (''Anthus pratensis''), sgk [[västriklased]] *[[sookurg]] (''Grus grus''), sgk [[kurglased]] *[[soo-loorkull]] (''Circus pygargus''), sgk [[haugaslased]] *[[soopart]] (''Anas acuta''), sgk [[partlased]] *[[soo-roolind]] (''Acrocephalus palustris''), sgk [[roolindlased]] *[[sooräts]] (''Asio flammeus''), sgk [[kaklased]] *[[soorüdi]] (''Calidris alpina''), sgk [[kurvitslased]] *[[stepi-händpart]] (''Oxyura leucocephala''), sgk [[partlased]] *[[stepikiivitaja]] (''Vanellus gregarius''), sgk [[tülllased]] *[[stepikotkas]] (''Aquila nipalensis''), sgk [[haugaslased]] *[[stepi-loorkull]] (''Circus macrourus''), sgk [[haugaslased]] *[[stepilõoke]] (''Melanocorypha calandra''), sgk [[lõolased]] *[[stepipistrik]] (''Falco cherrug''), sgk [[pistriklased]] *[[stepi-pääsujooksur]] (''Glareola nordmanni''), sgk [[jooksurlased]] *[[stepi-tuuletallaja]] (''Falco naumanni''), sgk [[pistriklased]] *[[stepivuril]] (''Syrrhaptes paradoxus'') *[[suitsupääsuke (perekond)|suitsupääsuke]] (''Hirundo''), perekond, sgk [[pääsulased]] *[[suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica''), sgk [[pääsulased]] *[[sulawesi maduhaugas]] (''Spilornis rufipectus''), sgk [[haugaslased]] *[[sultantihane]] (''Melanochlora sultanea''), sgk [[tihaslased]] *[[sunda tiigihaigur]] (''Ardeola speciosa''), sgk [[haigurlased]] *[[sunda toonekurg]] (''Ciconia stormi''), sgk [[toonekurglased]] *[[suula]] (''Morus bassanus''), sgk [[suulalased]] *[[suurbülbül]] (''Pycnonotus zeylanicus''), sgk [[bülbüllased]] *[[suur-kirjurähn]] (''Dendrocopos major''), sgk [[rähnlased]] *[[suur-konnakotkas]] (''Aquila clanga''), sgk [[haugaslased]] *[[suurkoovitaja]] (''Numenius arquata''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-laukhani]] (''Anser albifrons'') *[[suur-lootoselind]] (''Actophilornis africanus''), sgk [[lootoselindlased]] *[[suur-meenäitur]] (''Indicator indicator''), sgk [[meenäiturlased]] *[[suurnokk-hüüp]] (''Botaurus pinnatus''), sgk [[haigurlased]] *[[suurnokk-vanga]] (''Euryceros prevostii''), sgk [[vangalased]] *[[suurnokk-vint]] ehk suurnokk (''Coccothraustes coccothraustes''), sgk [[vintlased]] *[[suur-paradiisihakk]] (''Manucodia comrii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[suurpiiritaja]] ehk suur-piirpääsuke (''Apus melba''; ''Tachymarptis melba''), sgk [[piiritajalased]] *[[suurpütt]] (''Aechmophorus occidentalis''), sgk [[pütlased]] *[[suurpütt (perekond)|suurpütt]] (''Aechmophorus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[suurrüdi]] ehk suurrisla (''Calidris canutus''), sgk [[kurvitslased]] *[[suur-soldataara]] (''Ara ambiguus''), sgk [[papagoilased]] *[[suursäälik]] (''Icteria virens''), sgk [[sääliklased]] *[[suurtrapp]] (''Otis tarda''), sgk [[traplased]] *[[suur-turteltuvi]] (''Streptopelia orientalis'') *[[suur-veetallaja]] (''Phalaropus tricolor''), sgk [[kurvitslased]] *[[suuränn]] (''Stercorarius skua'') *[[sõnnpea-sõtkas]] (''Bucephala albeola'') *[[sõtkas]] (''Bucephala clangula''), sgk [[partlased]] *[[sääliklased]] (''Parulidae''), sugukond *[[söödikänn]] (''Stercorarius parasiticus'') ==Š== *[[šikra-raudkull]] ehk hele-raudkull (''Accipiter badius''), sgk [[haugaslased]] *[[šoti käbilind]] (''Loxia scotica''), sgk [[vintlased]] ==T== *[[taigakiur]] (''Anthus hodgsoni''), sgk [[västriklased]] *[[taigatihane]] (''Parus cinctus'' või ''Poecile cinctus''), sgk [[tihaslased]] *[[tait]] (''Gallinula chronopis''), sgk [[ruiklased]] *[[talbsaba-paradiisilind]] (''Astrapia stephaniae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[talvike]] (''Emberiza citrinella''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[talvike (alamliik)|talvike]] (''Emberiza citrinella citrinella''), [[talvike]]se alamliik, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tamaulipase masksäälik]] (''Geothlypis flavovelata''), sgk [[sääliklased]] *[[tamme-kirjurähn]] (''Dendrocopos medius''), sgk [[rähnlased]] *[[tammetihane]] (''Parus lugubris''), sgk [[tihaslased]] *[[tantsuhaigur]] (''Egretta rufescens''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur]] (''Pilherodius pileatus''), sgk [[haigurlased]] *[[tanuhaigur (perekond)|tanuhaigur]] (''Pilherodius''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tanu-paradiisilind]] (''Parotia carolae''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[tarna-roolind]] (''Acrocephalus paludicola''), sgk [[roolindlased]] *[[tarna-väikehüüp]] (''Botaurus involucris''), sgk [[haigurlased]] *[[teder]] (''Tetrao tetrix''), sgk [[metsislased]] *[[teemantlindlased]] (''Pardalotidae''), sugukond *[[terai-haigur]] (''Ardea insignis''), sgk [[haigurlased]] *''[[Thinocorus]]'', perekond, sgk [[kurplased]] *[[tieke]] (''Philesturnus''), perekond, sgk [[kookakolased]] *[[tihane]] (''Parus''), perekond, sgk [[tihaslased]] *[[tihaslased]] (''Paridae''), sugukond *[[tiigihaigur (perekond)|tiigihaigur]] (''Ardeola''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[tiigi-roolind]] (''Acrocephalus scirpaceus''), sgk [[roolindlased]] *[[tiir]] (''Sterna''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[tikksabalased]] (''Maluridae''), sugukond *[[tikutaja]] ehk taevasikk, sgk [[kurvitslased]] *[[tilder]] (''Tringa''), perekond, sgk [[põõsalindlased]] *[[tinamulased]] (''Tinamidae''), sugukond *[[tirk]] (''Uria''), perekond, sgk [[alklased]] *[[toonehani]] (''Plectropterus gambensis''), sgk [[partlased]] *[[toonekurelised]] (''Ciconiiformes''), selts *[[toonekurg (perekond)|toonekurg]] (''Ciconia''), sgk [[toonekurglased]] *[[toonekurglased]] (''Ciconiidae''), sugukond *[[tormilinnulised]] (''Procellariiformes''), selts *[[tsiitsitaja]] (''Emberiza''), perekond, sgk [[tsiitsitajalased]] *[[tsiitsitajalased]] (''Emberizidae''), sugukond *[[tšiili änn]] (''Stercorarius chilensis''), sgk [[änlased]] *[[tuamotu tormilind]] (''Pterodroma ultima''), sgk [[tormilindlased]] *[[tuhkhaigur]] (''Ardea humbloti''), sgk [[haigurlased]] *[[tuhk-lehelind]] (''Phylloscopus humei''), sgk [[lehelindlased]] *[[tuhksäälik]] (''Leucopeza semperi''), sgk [[sääliklased]] *[[tulemaa tüll]] (''Pluvianellus socialis''), sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaa tüll (perekond)|tulemaa tüll]] (''Pluvianellus''), perekond, sgk [[tulemaatülllased]] *[[tulemaatülllased]] (''Pluvianellidae''), sugukond *[[tulikurk-säälik]] (''Dendroica fusca''), sgk [[sääliklased]] *[[tulipart]] (''Tadorna ferruginea''), sgk [[partlased]] *[[tumetilder]] (''Tringa erythropus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tumevigle]] (''Limosa haemastica''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundrakaur]] (''Gavia adamsii''), sgk [[kaurlased]] *[[tundrakiur]] (''Anthus cervinus''), sgk [[västriklased]] *[[tundra-neppvigle]] (''Limnodromus scolopaceus''), sgk [[kurvitslased]] *[[tundra-rabahani]] (''Anser fabalis rossicus''), [[rabahani|rabahane]] alamliik, sgk [[partlased]] *[[tuppnokk]] (''Chionis''), perekond, sgk [[tuppnoklased]] *[[tuppnoklased]] (''Chionidae''), sugukond *[[tupslunn]] (''Fratercula cirrhata''), sgk [[alklased]] *[[turdtuvi]] (''Drepanoptila holosericea''), sgk [[tuvilased]], Uus-Kaledoonia saarel *[[turkestani rasvatihane]] (''Parus bokharensis'', ''Parus major bokharensis''), sgk [[tihaslased]] *[[Turteltuvi (perekond)|turteltuvi]] (''Streptopelia''), perekond, sgk [[tuvilased]] *[[turteltuvi]] (''Streptopelia turtur''), sgk [[tuvilased]] *[[tutkas]] (''Calidris pugnax''), sgk [[kurvitslased]] *[[tuttdrongo]] (''Dicrurus forficatus''), sgk [[drongolased]] *[[tuttfaasan]] (''Pucrasia macrolopha''), sgk [[faasanlased]] *[[tuttlõoke]] (''Galerida cristata''), sgk [[lõolased]] *[[tuttpütt]] (''Podiceps cristatus''), sgk [[pütlased]] *[[tutt-tihane]] (''Lophophanes cristatus''), sgk [[tihaslased]] *[[tutt-tiir]] (''Thalasseus sandvicensis''), sgk [[tiirlased]] *[[tuttvart]] (''Aythya fuligula''), sgk [[partlased]] *[[tuulas]] (''Artamus''), perekond *[[tuulaslased]] (''Artamidae''), sugukond *[[tuuletallaja]] (''Falco tinnunculus''), sgk [[pistriklased]] *[[tuvilased]] (''Columbidae''), sugukond *[[tõmmuiibis]] (''Plegadis falcinellus'') *[[tõmmukajakas]] (''Larus fuscus''), sgk [[kajaklased]] *[[tõmmu-lehelind]] (''Phylloscopus fuscatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[tõmmu-linavästrik]] (''Motacilla alba yarrellii''), [[linavästrik]]u alamliik, sgk [[västriklased]] *[[tõmmu-torminiglas]] (''Pelecanoides urinatrix''), sgk [[tormilindlased]] *[[tõmmuvaeras]] (''Melanitta fusca''), sgk [[partlased]] *[[täks]] (''Saxicola''), sgk [[rästaslased]] *[[täpik-jämejalg]] (''Burhinus capensis''), sgk [[jämejalglased]] *[[täpiknokk-pelikan]] (''Pelecanus philippensis''), sgk [[pelikanlased]] *[[tääknoklased]] (''Phoeniculidae''), sugukond *[[töbi-paradiisilind]] (''Paradigalla brevicauda''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[Tüll (perekond)|tüll]], perekond, sgk [[tülllased]] *[[tülllased]] (''Charadriidae''), sugukond *[[tüvelindlased]] (''Climacteridae''), sugukond *[[tüvesäälik]] (''Mniotilta varia''), sgk [[sääliklased]] *[[tüükasorlased]] (''Nyctibiidae''), sugukond *[[tüükasorr]] (''Nyctibius''), perekond, sgk [[tüükasorlased]] ==U== *[[uganda veriamadiin]] (''Spermophaga ruficapilla''), sgk [[amadiinlased]] *[[urutüll]] (''Thinornis novaeseelandiae''), sgk [[tülllased]] *[[urvalind]] (''Carduelis flammea''), sgk [[vintlased]] *[[urvalind (alamliik)|urvalind]] (''Carduelis flammea flammea''), [[urvalind|urvalinnu]] alamliik, sgk [[vintlased]] ==V== *[[vaaraohani]] (''Alochen aegyptiaca''), sgk [[hanelised]], Aafrika päritolu, Euroopasse sisse talutud, Eestis eksikülaline *[[vaenukägu]] (''Upupa epops''), sgk [[vaenukägulased]] *[[vainurästas]] (''Turdus iliacus''), sgk [[rästaslased]] *[[valge-irvnokk]] (''Anastomus oscitans''), sgk [[toonekurglased]] *[[valgekurg]] (''Grus leucogeranus''), sgk [[kurglased]] *[[valgelaup-paradiisilind]] (''Parotia sefilata''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[valgepea-haigur]] (''Ardea pacifica''), sgk [[haigurlased]] * [[valgepea-kangurlind]] (''Dinemellia dinemelli''), sgk kangurlindlased *[[valgepõsk-lagle]] (''Branta leucopsis''), sgk [[partlased]] *[[valgerähn]] (''Melanerpes candidus''), sgk [[rähnlased]] *[[valgeselg-kirjurähn]] (''Dendrocopos leucotos''), sgk [[rähnlased]] *[[valgesilm-vart]] (''Aythya nyroca'') *[[valgetiib-pirk]] (''Sarothrura ayresi''), sgk [[ruiklased]] *[[valgetiib-viires]] (''Chlidonias leucopterus''), sgk [[tiirlased]] *[[valge-toonekurg]] (''Ciconia ciconia''), sgk [[toonekurglased]], Mandri-Eestis tavaline, saartel harva *[[valgesaba-kiivitaja]] (''Vanellus leucurus''), sgk [[tülllased]] *[[vandelkajakas]] (''Pagophila eburnea''), sgk [[kajaklased]], Eestis eksikülaline *[[vandelnokk-kuningrähn]] (''Campep­hilus principalis'') *[[vandelnokk-paradiisilind]] (''Drepanornis bruijnii''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vangalased]] (''Vangidae''), sugukond *[[varblane]] (''Passer''), perekond, sgk [[varblaslased]] *[[varblaslased]] (''Passeridae''), sugukond *[[vares (perekond)|vares]] (''Corvus''), perekond, sgk [[vareslased]] *[[vareslased]] (''Corvidae''), sugukond *[[vart]] (''Aythya''), perekond, sgk [[partlased]] *[[vasarpea]] (''Scopus umbretta''), sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpea (perekond)|vasarpea]] (''Scopus''), perekond, sgk [[vasarpealased]] *[[vasarpealased]] (''Scopidae''), sugukond *[[vedik-kangurlind]] (''Euplectes progne''), sgk [[kangurlindlased]] *[[veeka]] ehk veekaruik (''Gallirallus australis''), sgk [[ruiklased]] *[[veetallaja]] (''Phalaropus lobatus''), sgk [[kurvitslased]] *[[Veetallaja (perekond)|veetallaja]] (''Phalaropus''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[veisehaigur]] (''Ardea ibis''), sgk [[haigurlased]] *[[vesipapp]] (''Cinclus cinclus''), sgk [[vesipaplased]] *[[vigle]] (''Limosa''), perekond, sgk [[kurvitslased]] *[[vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis hypoleucos''), sgk [[kurvitslased]] *[[Vihitaja (perekond)|vihitaja]] ehk jõgitilder (''Actitis''), perekond. sgk [[kurvitslased]] *[[viires]] (''Childonias''), perekond, sgk [[tiirlased]] *[[viirhüüp]] (''Zebrilus undulatus''), sgk [[haigurlased]] *[[viirhüüp (perekond)|viirhüüp]] (''Zebrilus''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[viirpapagoi]] (''Melopsittacus undulatus''), sgk [[papagoilased]] *[[viirpea-pütt]] (''Poliocephalus poliocephalus''), sgk [[pütlased]] *[[viirpea-pütt (perekond)|viirpea-pütt]] (''Poliocephalus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[viker-paradiisilind]] (''Cicinnurus respublica''), sgk [[paradiisilindlased]] *[[vikertangara]] (''Tangara chilensis''), sgk [[tangaralased]] *[[vilbas]] (''Leiothrix''), perekond *[[vilehaigur]] (''Syrigma sibilatrix''), sgk [[haigurlased]] *[[vilehaigur (perekond)|vilehaigur]] (''Syrigma''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[villkael-toonekurg]] (''Ciconia episcopus''), sgk [[toonekurglased]] *[[vintlased]] (''Fringillidae''), sugukond *[[virelindlased]] (''Vireonidae''), sugukond *''[[Vireolanius pulchellus]]'', sgk [[virelindlased]] *[[viu]] (''Buteo''), perekond, sgk [[haugaslased]] *[[viupart]] (''Anas penelope'') *[[vuril]] *[[võra-roherähn]] (''Picus puniceus''), sgk [[rähnlased]] *[[võsaraat]] (''Prunella modularis''), sgk [[raatlased]] *[[võsa-ritsiklind]] (''Locustella naevia''), sgk [[ritsiklindlased]] *[[väikealk]] (''Alle alle'') *[[väikehaigur (perekond)|väikehaigur]] (''Butorides''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[väikehuik]] (''Porzana parva''), sgk [[ruiklased]] *[[väike-hõbehaigur]] (''Ardea intermedia''), sgk [[haigurlased]] *[[väikehüüp]] ehk hüüpel (''Botaurus minutus''), sgk [[haigurlased]] *[[väikekajakas]] (''Larus minutus''), sgk [[kajaklased]] *[[väike-kirjurähn]] (''Dryobates minor''), sgk [[rähnlased]] *[[väike-konnakotkas]] (''Aquila pomarina''), sgk [[haugaslased]] *[[väikekoskel]] (''Mergellus albellus''), sgk [[partlased]] *[[väikekoovitaja]] (''Numenius phaeopus''), sgk [[kurvitslased]] *[[väikekurp]] (''Thinocorus orbignyianus''), sgk [[kurplased]] *[[väikekägu]] (''Cuculus poliocephalus''), sgk [[kägulased]] *[[väike-käosulane]] (''Hippolais caligata'', ''Iduna caligata''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väike-kärbsenäpp]] (''Ficedula parva''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[väike-laukhani]] (''Anser erythropus''), sgk [[partlased]] *[[väike-lehelind]] (''Phylloscopus collybita''), sgk [[lehelindlased]] *[[väikeluik]] (''Cygnus columbianus''), sgk [[partlased]] *[[väike-merivart]] (''Aythya affinis''), sgk partlased *[[väikepistrik]] (''Falco columbarius''), sgk [[pistriklased]] *[[väike-põõsalind]] (''Sylvia curruca''), sgk [[põõsalindlased]] *[[väikepütt]] (''Tachybaptus ruficollis''), sgk [[pütlased]] *[[väikepütt (perekond)|väikepütt]] (''Tachybaptus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[väikerüdi]] ehk väikerisla (''Calidris minuta''), sgk [[kurvitslased]] *[[väike-tanukull]] (''Accipiter bicolor''), sgk [[haugaslased]] *[[väiketiir]] (''Sternula albifrons'' või ''Sterna albifrons''), sgk [[tiirlased]] *[[väike-torminiglas]] (''Pelecanoides georgicus''), sgk [[tormilindlased]] *[[väiketrapp]] (''Tetrax tetrax''), sgk [[traplased]] *[[väiketsiitsitaja]] (''Emberiza pusilla''), sgk [[tsiitsitajalased]] *[[väiketüll]] (''Charadrius dubius''), sgk [[tülllased]] *[[välja-loorkull]] (''Circus cyaneus''), sgk [[haugaslased]] *[[välja-safiirlind]] (''Halcyon albiventris''), sgk [[jäälindlased]] *[[välja-väikelõoke]] (''Calandrella brachydactyla''), sgk [[lõolased]] *[[värbhuik]] (''Porzana pusilla''), sgk [[ruiklased]] *[[värbkakk]] (''Glaucidium passerinum''), [[kaklased]] *[[värbrüdi]] ehk värbrisla (''Calidris temminckii''), sgk [[kurvitslased]] *[[värvulised]] (''Passeriformes''), selts *[[västrik]] (''Motacilla''), perekond, sgk [[västriklased]] *[[västriklased]] (''Motacillidae''), sugukond *[[väänkael]] (''Jynx torquilla''), sgk [[rähnlased]] *[[vöötkakk]] (''Surnia ulula''), sgk [[kaklased]] *[[vöötkakk (perekond)|vöötkakk]] (''Surnia''), perekond, sgk [[kaklased]] *[[vööt-käbilind]] (''Loxia leucoptera''), sgk [[vintlased]] *[[vööt-lehelind]] (''Phylloscopus inornatus''), sgk [[lehelindlased]] *[[vöötnokk-pütt (perekond)|vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus''), perekond, sgk [[pütlased]] *[[vöötnokk-pütt]] (''Podilymbus podiceps''), sgk [[pütlased]] *[[vööt-põõsalind]] (''Sylvia nisoria''), sgk [[põõsalindlased]] *[[vöötsaba-vigle]] (''Limosa lapponica''), sgk [[kurvitslased]] ==Õ== * [[õgija]] (''Lanius''), perekond, sgk [[õgijalased]] * [[õgijalased]] (''Laniidae''), sugukond * [[õlilind]] ehk guahaaro (''Steatornis caripensis''), sgk [[õlilindlased]] * [[õlipuu-käosulane]] (''Hippolais olivetorum''), sgk [[põõsalindlased]] * [[õnnekurg]] ehk jaapani kurg (''Grus japonensis''), sgk [[kurglased]] * [[õõnesäälik]] (''Protonotaria citrea''), sgk [[sääliklased]] * [[õõnetuvi]] (''Columba oenas''), sgk [[tuvilased]] ==Ä== *[[älverüdi]] ehk älverisla (''Calidris acuminata''), sgk [[kurvitslased]] *[[änlased]] (''Stercorariidae''), sugukond *[[änn]] (''Stercorarius''), perekond, sgk [[änlased]] ==Ö== *[[örd]] *[[ööbik]] (''Luscinia luscinia''), sgk [[kärbsenäplased]] *[[ööhaigur]] (''Nycticorax nycticorax''), sgk [[haigurlased]] *[[ööhaigur (perekond)|ööhaigur]] (''Nycticorax''), perekond, sgk [[haigurlased]] *[[öökajakas]] (''Creagrus furcatus''), sgk [[kajaklased]] *[[öösorr (perekond)|öösorr]] (''Caprimulgus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorr]] (''Caprimulgus europaeus''), sgk [[öösorlased]] *[[öösorrilised]] (''Caprimulgiformes''), selts == Ü == * [[ühis-kangurlind]] (''Philetairus socius''), sgk [[kangurlindlased]] ==X== *''[[Xanthomyza phrygia]]'', sgk [[meelindlased]] ==Vaata ka== * [[Eesti lindude süstemaatiline nimestik]] * [[Norra lindude süstemaatiline nimestik]] [[Kategooria:Linnud| Lindude loend]] [[Kategooria:Loomade loendid]] 86fqzs4q1fghzx6xzdz4yaco817ir07 Kolmikhüpe 0 8745 7157468 6447734 2026-05-19T22:38:14Z Sjur 66496 /* Mehed */ 7157468 wikitext text/x-wiki '''Kolmikhüpe''' on [[kergejõustik]]uala. [[File:Men's Triple Jump.webm|thumb|[[International University Sports Federation]] - Gwangju 2015 - Men's Triple Jump Final, Dmitrii SOROKIN (RUS 17.29) wins Gold.]] Meeste maailmarekord on 18.29 ([[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], 1995). Naiste maailmarekord kuulub [[Yulimar Rojas]]ele Venezuelast, kes hüppas [[2020. aasta suveolümpiamängud|2020. aasta olümpiamängudel]] Tokyos 15.67. ==[[Olümpiamängud|Olümpiamedalistid]]== === Mehed === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1896. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1896]] | style="background:#F7F6A8;" |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Alexandre Tuffère]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 12.70 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ioannis Persakis]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 12.52 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1900. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1900]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Meyer Prinstein]] {{Riigi ikoon|USA}} 14.47 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Connolly]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.97 | style="background:#FFDAB9;" |[[Lewis P. Sheldon]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.64 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1904. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1904]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Meyer Prinstein]] {{Riigi ikoon|USA}} 14.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Fred Englehardt]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.90 | style="background:#FFDAB9;" |[[Robert Stangland]] {{Riigi ikoon|USA}} 13.36 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1908. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1908]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Timothy Ahearne]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 14.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Garfield MacDonald]] {{Riigi ikoon|Kanada}} 14.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Edvard Larsen]] {{Riigi ikoon|Norra}} 14.39 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1912. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1912]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Gustaf Lindblom]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.76 | style="background:#DCE5E5;" |[[Georg Åberg]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.51 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eric Almlöf]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.17 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1920. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1920]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Vilho Tuulos]] {{Riigi ikoon|Soome}} 14.50 | style="background:#DCE5E5;" |[[Folke Jansson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.48 | style="background:#FFDAB9;" |[[Eric Almlöf]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 14.27 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1924. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1924]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anthony Winter]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} '''15.52 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Luis Brunetto]] {{Riigi ikoon|Argentina}} 15.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vilho Tuulos]] {{Riigi ikoon|Soome}} 15.37 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1928]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mikio Oda]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15.21 | style="background:#DCE5E5;" |[[Levi Casey]] {{Riigi ikoon|USA}} 15.17 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vilho Tuulos]] {{Riigi ikoon|Soome}} 15.11 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1932. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1932]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Chuhei Nambu]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} '''15.72 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Eric Svensson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 15.32 | style="background:#FFDAB9;" |[[Kenkichi Oshima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15.12 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1936. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1936]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Naoto Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} '''16.00 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Masao Harada]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} 15.66 | style="background:#FFDAB9;" |[[John Metcalfe]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 15.50 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1948. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1948]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Arne Åhman]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 15.40 | style="background:#DCE5E5;" |[[George Avery ]] {{Riigi ikoon|Austraalia}} 15.36 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ruhi Sarialp]] {{Riigi ikoon|Türgi}} 15.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1952. aasta suveolümpiamängudel#kolmikhüpe|1952]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Adhemar da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} '''16.22 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Leonid Štšerbakov]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 15.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Arnoldo Devonish]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.52 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1956. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1956]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Adhemar da Silva]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 16.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vilhjálmur Einarsson]] {{Riigi ikoon|Island}} 16.26 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vitold Krejer]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.02 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1960. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1960]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Józef Schmidt]] {{Riigi ikoon|Poola}} 16.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Vladimir Gorjajev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.63 | style="background:#FFDAB9;" |[[Vitold Krejer]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.43 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1964. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1964]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Józef Schmidt]] {{Riigi ikoon|Poola}} 16.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Oleg Fedossejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.58 | style="background:#FFDAB9;" |[[Viktor Kravtšenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 16.57 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1968. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1968]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} '''17.39 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Nelson Prudêncio]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.27 | style="background:#FFDAB9;" |[[Giuseppe Gentile]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 17.22 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1972. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1972]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jörg Drehmel]] {{Riigi ikoon|Saksa DV}} 17.31 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nelson Prudencio]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.05 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1976. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1976]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.29 | style="background:#DCE5E5;" |[[James Butts]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[João Oliveira]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 16.90 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1980]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jaak Uudmäe]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.35 | style="background:#DCE5E5;" |[[Viktor Sanejev]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.24 | style="background:#FFDAB9;" |[[João Oliveira]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.22 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1984. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1984]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Al Joyner]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.26 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Keith Connor]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 16.87 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1988. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1988]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Khristo Markov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 17.61 | style="background:#DCE5E5;" |[[Igor Lapšin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.52 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aleksandr Kovalenko]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.42 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1992. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1992]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 18.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Charlie Simpkins]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Frank Rutherford]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 17.36 |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kenny Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 18.09 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.88 | style="background:#FFDAB9;" |[[Yoelbi Quesada]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.44 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.71 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yoel García]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Deniss Kapustin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.46 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Olsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 17.79 | style="background:#DCE5E5;" |[[Marian Oprea]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 17.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Danila Burkenja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.67 | style="background:#DCE5E5;" |[[Phillips Idowu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.62 | style="background:#FFDAB9;" |[[Leevan Sands]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 17.59 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.81 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.62 | style="background:#FFDAB9;" |[[Fabrizio Donato]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 17.48 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.76 | style="background:#FFDAB9;" |[[Dong Bin]] {{Riigi ikoon|Hiina}} 17.58 |} === Naised === {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:90%" |-bgcolor="#E4E4E4" !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=50|Aasta !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Gouden medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Zilveren medaille.svg|20px]] !style="border-bottom:1px solid #AAAAAA" width=200|[[Pilt:Bronzen medaille.svg|20px]] |- | align="center"|[[Kergejõustik 1996. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|1996]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Inessa Kravets]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 15.33 | style="background:#DCE5E5;" |[[Inna Lasovskaja]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Sárka Kaspárková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 14.98 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2000. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2000]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tereza Marinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 15.20 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.00 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jelena Govorova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.96 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2004]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Françoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 15.30 | style="background:#DCE5E5;" |[[Chrysopigí Devetzí]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 15.25 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.14 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2008. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2008]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Françoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 15.39}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.32 | style="background:#FFDAB9;" |[[Chrysopigí Devetzí]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 15.23 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2012]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.98 | style="background:#DCE5E5;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.80 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olha Saladuhha]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.79 |- | align="center"|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kolmikhüpe 2|2016]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 15.17 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 14.98 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.74 |} == [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistluste]] medalivõitjad == === Mehed === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1983 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Zdzisław Hoffmann]] {{Riigi ikoon|Poola}} 17.42 | style="background:#DCE5E5;" |[[Willie Banks]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Ajayi Agbebaku]] {{Riigi ikoon|Nigeeria}} 17.18 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1987 Rooma]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Hristo Markov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 17.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.67 | style="background:#FFDAB9;" |[[Oleg Sakirkin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.43 |- | [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1991 Tokio]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Kenny Harrison]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.78 | style="background:#DCE5E5;" |[[Leonid Vološin]] {{Riigi ikoon|NSVL}} 17.75 | style="background:#FFDAB9;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.62 |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Mike Conley]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.86 | style="background:#DCE5E5;" |[[Leonid Vološin]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.65 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.44 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} '''18.29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Brian Wellman]] [[Pilt:Flag of Bermuda.svg|24px|Bermuuda]] 17.62 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jerome Romain]] {{Riigi ikoon|Dominica}} 17.59 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yoelbi Quesada]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.69 | style="background:#FFDAB9;" |[[Aliecer Urrutia]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.64 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |{{nowrap|[[Charles Michael Friedek]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} 17.59}} | style="background:#DCE5E5;" |[[Rostislav Dimitrov]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 17.49 | style="background:#FFDAB9;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.48 |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Christian Olsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 17.47 | style="background:#FFDAB9;" |[[Igor Spassovhodski]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 17.44 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Olsson]] {{Riigi ikoon|Rootsi}} 17.72 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yoandri Betanzos]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.28 | style="background:#FFDAB9;" |[[Leevan Sands]] {{Riigi ikoon|Bahama}} 17.26 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.57 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yoandri Betanzos]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.42 | style="background:#FFDAB9;" |[[Marian Oprea]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 17.40 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.74 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jadel Gregório]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} 17.59 | style="background:#FFDAB9;" |[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.33 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Phillips Idowu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.73 | style="background:#DCE5E5;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.55 | style="background:#FFDAB9;" |[[Alexis Copello]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.36 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.96 | style="background:#DCE5E5;" |[[Phillips Idowu]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} 17.77 | style="background:#FFDAB9;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.50 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Teddy Tamgho]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} 18.04 | style="background:#DCE5E5;" |[[Pedro Pablo Pichardo]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.68 | style="background:#FFDAB9;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.52 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 18.21 | style="background:#DCE5E5;" |[[Pedro Pablo Pichardo]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 17.73 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.52 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.68 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.63 | style="background:#FFDAB9;" |[[Nelson Évora]] {{Riigi ikoon|Portugal}} 17.19 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Christian Taylor]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.92 | style="background:#DCE5E5;" |[[Will Claye]] {{Riigi ikoon|USA}} 17.74 | style="background:#FFDAB9;" |[[Hugues Fabrice Zango]] {{Riigi ikoon|Burkina Faso}} 17.66 |} === Naised === {| class="wikitable" style="font-size: 95%;" |- ! Aasta ! style="background:gold;"|Kuld ! style="background:silver;"|Hõbe ! style="background:#cc9966;"|Pronks |- | [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1993 Stuttgart]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Anna Birjukova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} ''' 15.09 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Iolanda Tšen]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.70 | style="background:#FFDAB9;" |[[Iva Prandtževa]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 14.23 |- | [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1995 Göteborg]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Inessa Kravets]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''15.50 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' | style="background:#DCE5E5;" |[[Iva Prandtževa]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 15.18 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Birjukova]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.08 |- | [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1997 Ateena]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Sárka Kaspárková]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} 15.20 | style="background:#DCE5E5;" |{{nowrap|[[Rodica Petrescu-Mateescu]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} 15.16}} | style="background:#FFDAB9;" |[[Jelena Govorova]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.67 |- | [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|1999 Sevilla]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Paraskeví Tsiamíta]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 14.88 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yamilé Aldama]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.61 | style="background:#FFDAB9;" |{{nowrap|[[Ólga-Anastasía Vasdéki]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 14.61}} |- | [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2001 Edmonton]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.25 | style="background:#DCE5E5;" |[[Francoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 14.60 | style="background:#FFDAB9;" |[[Tereza Marinova]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} 14.58 |- | [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2003 Pariis]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.18 | style="background:#DCE5E5;" |[[Francoise Mbango Etone]] {{Riigi ikoon|Kamerun}} 15.05 | style="background:#FFDAB9;" |[[Magdelin Martinez]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} 14.90 |- | [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2005 Helsingi]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Trecia Smith]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 15.11 | style="background:#DCE5E5;" |[[Yargelis Savigne]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.82 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Pjatõhh]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.78 |- | [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2007 Osaka]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yargelis Savigne]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 15.28 | style="background:#DCE5E5;" |[[Tatjana Lebedeva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 15.07 | style="background:#FFDAB9;" |[[Chrysopigí Devetzí]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} 15.04 |- | [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2009 Berliin]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yargeris Savigne]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.95 | style="background:#DCE5E5;" |[[Mabel Gay]] {{Riigi ikoon|Kuuba}} 14.61 | style="background:#FFDAB9;" |[[Anna Pjatõhh]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.58 |- | [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2011 Daegu]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Olha Saladuhha]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.94 | style="background:#DCE5E5;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.84 |- | [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2013 Moskva]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.85 | style="background:#DCE5E5;" |[[Jekaterina Koneva]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} 14.81 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olha Saladuhha]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} 14.65 |- | [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2015 Peking]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.90 | style="background:#DCE5E5;" |[[Hanna Knjazeva-Minenko]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} 14.78 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.77 |- | [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2017 London]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 14.91 | style="background:#DCE5E5;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.89 | style="background:#FFDAB9;" |[[Olga Rõpakova]] {{Riigi ikoon|Kasahstan}} 14.77 |- | [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|2019 Doha]] | style="background:#F7F6A8;" |[[Yulimar Rojas]] {{Riigi ikoon|Venezuela}} 15.37 | style="background:#DCE5E5;" |[[Shanieka Ricketts]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} 14.92 | style="background:#FFDAB9;" |[[Caterine Ibargüen]] {{Riigi ikoon|Colombia}} 14.73 |} ==Vaata ka== *[[Kolmikhüppe Eesti meistrivõistluste medalivõitjad]] *[[Meeste kolmikhüpe 1997. aasta maailmameistrivõistlustel kergejõustikus]] == Välislingid == {{Commonscat|Triple jump}} * [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=M/all=y/legal=A/disc=TJ/detail.htmx Meeste kolmikhüppe kõigi aegade edetabel] * [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=0/sex=W/all=y/legal=A/disc=TJ/detail.htmx Naiste kolmikhüppe kõigi aegade edetabel] * Meeste kolmikhüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2003] –[http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=M/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.html 2009] * Naiste kolmikhüppe edetabelid: [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2002/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2002] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2003/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2003] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2004/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2004] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2005/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2005] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2006/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2006] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2007/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2007] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=O/age=N/season=2008/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.htmx 2008] – [http://www.iaaf.org/statistics/toplists/inout=o/age=n/season=2009/sex=W/all=n/legal=A/disc=TJ/detail.html 2009] {{kergejõustiku alad}} [[Kategooria:Kolmikhüpe| ]] ip927fjlnx893bp1swkcr2sf3mh60u3 Nansei saared 0 13298 7157588 7111241 2026-05-20T08:21:41Z Metsavend 738 7157588 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2009}}[[Pilt:Location of the Ryukyu Islands.JPG|thumb|Kaart suuremate Nansei saartega]] '''Nansei saared''' (mööndav ka kuju '''Riukiu saared'''; [[jaapani keel|jaapani]] 南西諸島 (Nansei-shotō)) on saarteahelik [[Taiwan]]i ja [[Jaapan]]i vahel, mis eraldab [[Filipiini meri|Filipiini merd]] [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina merest]]. Saared kuuluvad Jaapanile. Saared on halduslikult jaotatud kahte ossa. Põhjaosas asuvad [[Amami saared]] kuuluvad [[Satsunani saared|Satsunani saartega]] [[Kagoshima prefektuur]]i. Halduspiir jääb [[Yoron (saar)|Yoroni saarest]] lõunasse. [[Okinawa saared]] kuuluvad koos [[Sakishima saared|Sakishima saartega]] [[Okinawa prefektuur]]i. Suurim saar saarestikus on [[Okinawa saar]]. Saartel valitseb [[Lähistroopiline kliimavööde|lähistroopiline kliima]] pehme lühikese talve ja kuiva kuuma suvega. Kõrge sademetehulgaga kaasnevad pikad vihmaperioodid ja [[taifuun]]id. Saartel kõneldakse [[riukiu keeled|riukiu keeli]]. Need on [[jaapani keel]]e sugulaskeeled, kuid on hakanud viimasel sajandil jaapani keele survel taanduma. ==Ajalugu== Kunagi eksisteeris Riukiu kuningriik, mis hõlmas kogu saarestiku. [[1372]] muutus see riik [[Mingi dünastia]] maksualuseks. [[1609]] ründas saarestikku Satsuma isand Shimazu Tadatsune koos 2500 [[samurai]]ga, kehtestades saartel oma ülemvõimu. Riukiulastel puudus märkimisväärne sõjavägi ja -kogemus ning nende kuningas Shō Nei pidas inimelude säästmiseks paremaks alistuda.<ref>Kerr, George H. (2000). Okinawa: the History of an Island People. (revised ed.) Boston: Tuttle Publishing</ref> Riukiu hakkas maksma andamit nii [[Jaapan]]i [[šogun]]ile kui ka [[Qingi dünastia|Hiina keisrile]]. Kuni [[1829]]. aastani kasutati saarte kohta [[inglise keel]]es nimesid '''Luchu, Loo-Choo või Lewchew''', [[hiina keel]]es aga '''Liuqiu'''. [[1879]] kuulutas Jaapan [[Mutsuhito|Meiji]] reformide käigus Riukiu saared enda omaks. Riukiu kuningas saatis saadikud [[Peking]]isse palvega mitte eraldada Riukiu saari Hiinast. Hiina võimud palusid vahekohtunikuks [[Suurbritannia]], kes kohalike soove arvestamata otsustas Jaapani kasuks. Ülevõtmise käigus hukkas Jaapan poliitikuid ja tsiviliste, kes sellele vastu olid. Koolides keelati kohaliku keele kasutamine, kogu õpe pidi toimuma jaapani keeles. Esialgu allusid Riukiu saared Satsumale, pärast loodi eraldi Okinawa prefektuur. Tänapäeval on see Jaapani kõige vaesem prefektuur. Rängalt mõjus Riukiu saartele [[Teine maailmasõda]]. Riukiu saared oli ainus Jaapani osa, mis okupeeriti. Seal on tänapäevani USA sõjaväebaas. ==Saarte loend== ===[[Kagoshima prefektuur]]=== *'''Satsunani saared''' (saarestiku põhjaosa) **'''[[Ōsumi saared]]''' : ***[[Tanegashima]], [[Yakushima]], [[Kuchinoerabujima]] saarestiku kirdepiirkond. ***[[Takeshima]], [[Iojima]], [[Kuroshima]] saarestiku loodepiirkond. **'''[[Tokara saared]]''' (''Shichi-tō''): [[Kuchinoshima]], [[Nakanoshima (Kagoshima)|Nakanoshima]], [[Gajajima]], [[Suwanosejima]], [[Akusekijima]], [[Tairajima]], [[Kodakarajima]], [[Takarajima]] **'''[[Amami saared]]''': [[Amami Ōshima]], [[Kikaigashima]], [[Kakeromajima]], [[Yoroshima]], [[Ukeshima]], [[Tokunoshima]], [[Okinoerabujima]], [[Yoronjima]] ===[[Okinawa prefektuur]]=== *[[Fail:Japan, Okinawa, Kerama islands - view from Zamami island 2018.webm|pisi|Droonivideo Kerama saartest Zamami saarelt vaadatuna 2018. aastal]]''' Nansei saared''' (saarestiku lõunaosa) **'''[[Okinawa saared]]''': [[Okinawa saar]] (Okinawa hontō), [[Kumejima, Okinawa|Kumejima]], [[Iheyajima]], [[Izenajima]], [[Agunijima]], [[Iejima]], [[Iwo Tori Shima]] (Iōtorishima) ***'''[[Kerama saared]]''': [[Tokashikijima]], [[Zamamijima]], [[Akajima]], [[Gerumajima]] ***'''[[Daitō saared]]''': [[Kita daitō]], [[Minami daitō]], [[Oki daitō]] *'''[[Sakishima saared]]''' **'''[[Miyako saared]]''': [[Miyakojima]], [[Ikema]], [[Ogami]], [[Irabu]], [[Shimoji]], [[Kurima]], [[Minna, Okinawa|Minna]], [[Tarama, Okinawa|Tarama]] **'''[[Yaeyama saared]]''': [[Iriomote]], [[Ishigaki]], [[Taketomi]], [[Kohamajima|Kohama]], [[Kuroshima]], [[Aragusuku]], [[Hatoma]], [[Yubujima]], [[Hateruma]], [[Yonaguni]] **'''[[Senkaku saared]]''' (asustamata saared [[Uotsurijima]], [[Kuba Jima]], [[Taisho Jima]], [[Kita Kojima]], [[Minami Kojima]]). Need kuuluvad [[Jaapan]]ile, kuid nendele pretendeerivad ka [[Hiina Rahvavabariik]] ja [[Hiina Vabariik]]) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://encarta.msn.com/map_701516137/Ryukyu_Islands.html Map of Ryukyu Islands (island(s)), Pacific Ocean]. MSN Encarta *[http://www.karate.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=74:shotokankarateajalugu&catid=40:ajalugu&Itemid=71 Shotokan karate ajalugu. Eesti Shotokan Karate Assotsiatsioon] {{koord |type=isle |region=JP-46/JP-47 |dim=1000000}} [[Kategooria:Jaapani saarestikud]] [[Kategooria:Vaikse ookeani saarestikud]] g66xbp38otda4svdyuyl36tp28i7vhy Arutelu:Eesti Teaduste Akadeemia 1 14924 7157307 5325544 2026-05-19T17:35:12Z Neptuunium 58653 /* ENSV TA-st */ uus alaosa 7157307 wikitext text/x-wiki Miks ei ole akadeemikute nimekirjas Endel Lippmaad? Minu teada ta on akadeemik. Nimekirja võtsin akadeemia kodulehelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:20, 18 Oct 2004 (UTC) : Lippmaa oli eraldi välja toodud osakonnajuhatajana. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) ---- Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) Kas teeks eraldi artiklid ''Eesti Teaduste Akadeemia'' ja ''Eesti Teaduste Akadeemia (1938 - 1940)''? :: Mina teeksin küll eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.52 (UTC) :: Aga siiski, loen nüüd EE-st, et 1945 anti välja määrus Eesti Teaduste Akadeemia taastamise ja selle Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks kujundamise kohta. Milles see taastamine võis seisneda? Kardan, et see on sõnakõlks. ENE 1. väljaandes ei mainita taastamist, vaid käsitletakse neid täiesti erinevatena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.57 (UTC) Loomulikust intelligentsist usun, et 1945 küll mingit ''klikeaegset'' akadeemiat taastada ei tulnud ENSV-lastel mõttessegi. See on hilisem tõlgendus, et praegust akadeemiat vanema ja auväärsemana näidata, usun. : Igatahes tuleb asja uurida. Jutt on Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P [siin on organi nimetus puudu] ühismäärusest 28. juulist 1945. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 13.51 (UTC) NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV 19. jaanuaril 1946. a. ENSV hariduse rahvakomissar Eesti NSV teeneline teadlane prof. dr. J. Nuut: "Neil päevil, kus kogu sotsialismimaa avaldab oma üksmeelset toetust kommunistide ja parteitute blokile, peavad ka meie eesti teadlased oma usaldust ja tänu avaldama Nõukogude valitsusele ja selle juhile, seltsimees Stalinile, kelle isalikust hoolitsemisest eesti rahva eest annab järjekordse näite otsus ENSV Teaduste Akadeemia loomise kohta." ("Rahva Hääl", 25. I 1946) Vältimaks valestimõistmist: mul ei ole midagi Uncle Joe' ega tema loodud akadeemia vastu. Kuid miks viimased vaikivad maha oma asutaja ning ehivad end võõraste sulgedega? : Hea oleks, kui saaks ka 1945. aasta määruse teksti. Võib-olla kavatseti algul tõepoolest midagi taastada, aga Moskva ei lubanud seda. : Ka mulle ei meeldi selline asjade sogamine. Sama käib ka Kirjanike Liidu ja Riigikohtu kohta (viimase puhul samastavad kahte organit juristid ise). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.55 (UTC) ''Eesti Teaduste Akadeemia asutamise seadus jõustus [[4. veebruar]]il [[1938]]. [[President]] [[Konstantin Päts]] nimetas [[13. aprill]]il esimesed 12 liiget. [[Akadeemia]] pidulik avakoosolek peeti [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1938]]. : Tõstsin selle lõigu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.58 (UTC) ---- '''''Eesti Teaduste Akadeemia''' on [[organisatsioon]], mis ühendab [[Eesti]] [[Akadeemik|akadeemikuid]]. : Säärane definitsioon jätab mulje, nagu oleks akadeemikuks olemine kriteerium, mille põhjal akadeemiasse võetakse. Eestis võib olla ka mõne teise akadeemia liikmeid, pealegi ei ole akadeemia liige sõna "akadeemik" ainuke tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 13.01 (UTC) ---- Siin tuleks kuidagi ära tuua ka varasemad liikmed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. november 2006, kell 18:40 (UTC) Ka lahkunud akadeemikud tuleb ära tuua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2007, kell 11:33 (UTC) : Teen ettepaneku lisada loetellu kõik akadeemias olnud akadeemikud ning nime järele sulgudes aastaarv(ud) - akadeemikuks saamine praegustel liikmetel ning mõlemad aastaarvud lahkunuil. [[Kasutaja:Andres.Kuusk|andresk]] 24. detsember 2007, kell 16:53 (UTC) ---- Ma järjekordselt pilti ei näe:) avjoska 20. mai 2009, kell 16:23 (UTC) : Mina ka mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. mai 2009, kell 20:34 (UTC) ::Siin on ilmselt põhjus lihtsalt selles, et pilt on väga suur, ligi 3 MB, ta laadimine võtab aega. Lõpuks tuli nähtavale. [[Kasutaja:Kk|Kk]] 20. mai 2009, kell 20:39 (UTC) ---- 2009. aasta valimised on nüüd kajastatud. Aga oleks tarvis liikmete nimekirja praeguse seisuga. Selle koostamisel tuleb arvestada peale juurde valitute ka lahkunuid, nii et uisapäisa seda uuendada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC) ---- Ühe otsusega võrdsustati korrespondentliikmed akadeemikutega. Ka see otsus peaks olema valimiste hulgas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:55 (UTC) ---- Eespoolt: ''Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga''. Isegi kui seda järjepidevust kahtluse alla seada, miks ei või jätkata sealt, kus ennist pooleli jäädi? Minu jaoks on samasisulise ja -nimelise ning sama rolliga organisatsiooni näol tegu küllalt sama asjaga, et tast samas artiklis rääkida. Ka akadeemia kodulehel on suurelt kirjas "Asutatud 1938. aastal". Seda, et ''Nõukogude'' entsüklopeedia kodanliku riigi ja nõukogude vabariigi teaduste akadeemiaid mõistetavalt täiesti erienvatena käsitleb, ei saa siin adekvaatselt aluseks võtta. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 16:35 (UTC) : See on ju fakt, et järjepidevus puudub ja tegu on täiesti erinevate institutsioonidega. Funktsioonid on muidugi sarnased. Loomulikult võib praegune akadeemia varasemat lugeda oma eelkäijaks, kuid öelda "asutatud 1938. aastal" on eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:00 (UTC) : Aga kui ma olen eksiarvamusel ja see järjepidevus tõesti on olemas, siis oleks tarvis seda tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC) :: Pean silmas, et isegi kui näpuga järge ajades järjepidevust välja ei tule, pole ainult selle põhjal põhjust neid kui täiesti erinevaid käsitleda. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:31 (UTC) ::: Kui järjepidevust ei ole, siis nad ju on vähemalt nii erinevad, et neist peaksid olema eri artiklid. ::: [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2009/Ajalugu.pdf Selles raamatus] (pdf) lk 78–79 on näha, et kuigi ametlikku järjepidevust püüti tekitada, see ei õnnestunud. ::: Leian, et ka ajakirja Akadeemia ning Riigikohtu puhul me peaksime asjad eraldi hoidma. Seose varasema asutisega võib ju artiklis lahti kirjutada, aga artiklite ühendamine ei võimalda selget ja faktitruud esitust. ::: Muide, on ka niisuguseid juhtumeid, kus järjepidevus on olemas, aga asutuse juhtkond eitab seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:39 (UTC) :: Kui eraldi artiklid on eesmärk omaette? Saab ju ka lihtsalt selle õiguslikku järjepidevust puudutava nüansi samas artiklis ära mainida ja ei pea ülejäänut sellepärast hakkima. Praegune esitus pole ladus ja tekitab segadust – tuleb kõigepealt uurida miks on eraldi artikleid vajalikuks peetud. Vastupidisel juhul aga pole midagi kaotada. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC) ::: Mina vaatan asjale nii. Kui on kaks eri asja, siis peab lugejal olema võimalik lugeda kummastki asjast eraldi ning tal ei tohi tekkida muljet, nagu tegu oleks ühe ja sama asjaga. Linkimisel tuleb linkida emmale-kummale. ::: Küsimus ei ole mitte ainult õigusliku, vaid ka sisulise küsimusega: akadeemikud ju määrati uuesti, mitte ei valitud vana akadeemia järelejäänud liikmete poolt. Ja vana akadeemia lakkas eksisteerimast nii juriidiliselt kui ka sisuliselt. ::: Arvan, et see ongi hea, kui uuritakse. Siis jõuab inimeste teadvusse, et pole tegemist sama asjaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:58 (UTC) :::: Ka minu jaoks on see pigem sisuline küsimus ja sisuliselt on tegu sama asjaga. Jutt on Eesti riigi teaduste akadeemiast, ühest ja ainsast, tollasest ja praegusest. Miks peaks tõestama, et need on erinevad asjad? Järjepidevusest ja kõigest muust, mida mainisid, saab asutuse ajaloo juures juttu teha. Või kui nüüd põhikiri ümber teha nii, et uued akadeemikud teisiti määratakse, oleks ka su meelest kohe tegu täiesti uue ühendusega? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:18 (UTC) :::::: Võib-olla Riigikohtu puhul sellest piisab, sest tegu on põhiseadusliku asutisega. :::::: Ma toon sellise näite. Kui riigi pealinn viiakse üle teise linna, kas siis tegu on ühe ja sama linnaga? Või kui keegi abiellub uuesti, kas ta abiellub siis sama isikuga, sest tema abikaasa on ju ikka üks ja ainus? :::::: Seda, et tegu on erinevate asutistega, ei ole tarvis tõestada, see on fakt. Mina ei saa jälle aru, miks on tarvis nii kangesti rõhutada, et see on "sisuliselt" üks ja seesama asi? Tegu on eri asjadega, millel on sarnane funktsioon. :::::: Kui praegune akadeemia koosseis saadetakse laiali ja määratakse uued akadeemikud, siis tõenäoliselt ei ole tegu enam sama akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 18:32 (UTC) ::::: Olgu peale, ''üks ja ainus'' polnud ehk kõige õnnestunum sõnavalik, vähemalt mitte su toodud näidete jaoks. See on fakt ainult juhul kui sa teed selle antud alusel faktiks. Ütleme siis nii, et see raudne eristamine on kunstlik. Ühe artikli esitus on ladusam ja ei tekita küsitavusi (nagu ennist ütlesin). No neh, uued akadeemikud annavad akadeemiale uue näo, aga endiselt räägime Eesti riigi teaduste akadeemiast. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:48 (UTC) :::::: Jah, see on tõsi, et mõlemal juhul on tegu Eesti riigi teaduste akadeemiaga. Aga see, et selliseid akadeemiaid on üks, ei ole paratamatu. Näiteks Nõukogude Liidus oli mitu riiklikku akadeemiat. :::::: Minu meelest määrab asutise identsuse institutsionaalne järjepidevus. Teaduste akadeemiast üldse võib ju rääkida artiklites [[Teaduste akadeemia]] ja [[Akadeemia]], ning seal saab ka rääkida sellest, millised asutised on Eestis seda funktsiooni täitnud. Samuti saab sellest rääkida artikli [[Eesti]] teaduse alajaotuses ja küllap eraldi artiklis [[Eesti teadus]]. :::::: On fakt, et Eesti ajaloos on olnud kaks teaduste akadeemiat. Mis selles siis kunstlikku on? Ühes funktsioonis võib ju olla eri aegadel eri asjad. Artikkel peab olema üheselt mõistetav ka neile, kellel ei ole asjast eelteadmisi. Kui ma asjast midagi ei tea ja loen esimesest lõigust, et akadeemia asutati 1938, siis mul ei tule üldse pähe küsida, kas tegu on sama akadeemiaga. See on eksitav. Ma ju ei pruugi edasi lugeda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC) ::::: Ehk saan aru, sul on põhimõtte, et säärastel juhtudel peavad artiklid kindla peale "identsetest" asutistest olema. Selle pealkirja alt aga otsitakse artiklit just enne ja nüüd seda nime kandva Eesti riigi teaduste akadeemia kohta ja kui selline juba oleks, pole mõtet kahe vastava "identse" asutise kohta enam eraldi artikleid teha (kui artikkel just pikaks ei veni ja võiks allartiklite peale mõelda). Miks peaks sellest ainult artiklites "Teaduste akadeemia" jms kirjutama, kui "Eesti Teaduste Akadeemia" on isegi küllalt konkreetne mõiste. ::::: Kuis eksitav? Asutati ju 1938. aastal Eesti riigi teaduste akadeemia ehk Eesti Teaduste Akadeemia kui selline. Ega teda järjepidevuse puudumise pärast vähem ei asutatud. ::::: Kuidagi ei taha sellised kitsaskohad välja tulla, kui praktiliselt üks inimene entsüklopeediat teeb. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 20:02 (UTC) :::::: Mina lihtsalt selgitasin oma vaatenurka, sest Sa küsisid. Mida inimesed eelkõige otsivad, selle üle me saame praktiliselt otsustada ainult enda järgi. Eks erinevad soovid tule tegijate omavahelisest arutelust välja. Seni ei ole keegi teine sellise lahenduse vastu protestinud. Kui see lahendus ebaotstarbekas on, küll see siis välja tuleb, kui tegijaid rohkem saab:-) :::::: Ma ei tea, "Eesti Teaduste Akadeemia" on ju nimi, sellepärast kirjutaksegi suurte tähtedega. Lihtsalt kaks asja ühe nimega. Muidu võiks olla "Eesti teaduste akadeemia", aga lisaks kahele olemasolevale sellist artiklit kirjutada ei tundu olevat mõtet. :::::: Miks minu meelest on mõtet eraldi kirjutada, seda ma selgitasin. :::::: Kui nüüd keegi otsib mõlema kohta, saab ta praegu artikli päises olevast märkusest kohe aru, et siin on kummagi kohta eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:29 (UTC) ::::: Et asutamisaasta on ikkagi 1938 on fikseeritud Eesti Teaduste Akadeemia põhikirjas, mis on kinnitatud Akadeemia üldkogu poolt (18.12.1997) ja registreeritud Haridusministeeriumis (10.02.1998). Põhikiri omakorda tugineb Akadeemia seadusele (19.05.1997). Need dokumendid on päris kindlasti ülimuslikud ülalpool viidatud raamatu ees. :::::: Me võime kirjutada, et põhikirja järgi on asutamisaasta 1938. Aga fakte ei saa ei Akadeemia üldkogu ega Haridusministeerium muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:51 (UTC) ::::::: Panin selle sisse. Praegune esitus kajastab mõlemat asutamisaastat. ::::::: Ajaloo ossa võib panna "Eelloo", siis oleks ajaloo esituses võimalik lühidalt rääkida ka varasemast akadeemiast ning muidugi akadeemia taastamise või taasasutamise ettevalmistamisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) ::::::: Eesti Teaduste Akadeemia seaduse paragrahvi 19 lõige 3 võimaldab tõlgendust, mille järgi kaks akadeemiat on seadusandja silmis samased (võib tõlgendada ka nii, et jutt on samanimelisest akadeemiast, mille õigusjärglasena praegust akadeemiat vaadeldakse). Seda tuleks ka mainida, aga ma ei leidnud seaduse praegu kehtivat versiooni. ::::::: Üldse, sellest identsuseküsimusest võib artiklis rääkida nii põhjalikult kui vähegi tarvis. Mulle isiklikult tundub, et on otstarbekas artiklid lahus hoida (põhjustel, mida olen ülalpool maininud). Muidugi möönan, et on argumente teistsuguse lahenduse kasuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:27 (UTC) ---- Minu meelest on algus praegu liiga üksikasjalik ega arvesta, et akadeemia on vahepeal reformi läbi teinud (algselt ta oli ka uurimisasutus; välisliikmeid polnud, aga olid korrespondentliikmed). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:49 (UTC) : Muutsin esitust natuke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) :: Minu arust on praegu õige. 1946. aastal ignoreeriti olemasolevaid akadeemia liikmeid, presidenti ja auliikmeid (isegi Ilmjärv ei tuleks selle peale, et Päts ja Laidoner olid 1946 ENSV TA auliikmed). Kas tollal ei pidanud igal liiduvabariigil olema oma välisministeerium, kirjanike liit ja teaduste akadeemia, isegi seal, kus neid varem polnud? --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 11. veebruar 2010, kell 09:35 (UTC) ---- ''Eesti Teaduste Akadeemia on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis. : See tuleks esitada tsitaadina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:52 (UTC) ---- Eelnimetatud raamatust leiame, et 6. aprillil 1989 üldkogul kinniitsatud võetud põhikirjaga hakkas Akadeemia end pidama varasema akadeemia õigusjärglaseks (lk 189). Sama põhikirjaga kaotati erinevus akadeemikute ja korrespondentliikmete vahel: mõlemaid hakati nimetama akadeemia liikmeteks; samuti võeti endale õigus nimetada välisliikmeid (lk 191). 1. septembril 1989 toimunud üldkogul otsustati hakati kõiki akadeemia liikmeid nimetama akadeemikuteks (lk 191). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 15:11 (UTC) ---- Millal uus president ametisse astub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2014, kell 23:28 (EEST) ---- Lippmaa suri. Kas midagi oleks veel tarvis ümber teha, et liikmete nimekirja uuendada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:54 (EEST) ==Aastaarvud entsüklopeediaartikli avalauses (üle toodud teisest arutelust)== Eesti TA kronoloogiast saame lugeda ([http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/]): * 29. juunil 1988 võttis TA üldkogu vastu otsuse lugeda 1938. a. rajatud Eesti Teaduste Akadeemia Eesti NSV Teaduste Akadeemia otseseks eelkäijaks ja Akadeemia tegevuse algusaastaks aastat 1938. * 6. aprillil 1989 võttis TA üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja ja selle juurde kuuluvad alusdokumendid. Uus põhikiri määratles Akadeemia senise Eesti NSV Teaduste Akadeemia asemel Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938. Sellest peaks piisama, et artikli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] avalausest kaoks 1946 ja asemele tuleks 1938. Aga sellest, et juriidiliselt on asi näiteks teistmoodi, sellest võib vajadusel artiklis terve alapeatüki teha.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:20 (EEST) : Seda arvu võib esimeses lauses mainida küll, aga me saame öelda ainult seda, et akadeemia põhikirja järgne asutamisaasta on 1938. See on ju ainult fraas, millel ei ole faktilist tähendust, ka mitte mittejuriidilist (või vähemalt see tähendus ei ole teada). Kusjuures 1988. aasta ja 1989. aasta formuleering on omavahel vastuolus, sest ei saa olla iseenda otsene eelkäija. Ja ka "otsene eelkäija" on tähenduseta fraas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:38 (EEST) : Panin need asjad esimesse lausesse sisse. Aga miks peaks 1946. aasta ära kaotama? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:35 (EEST) :: Vaatasin seda lauset. Jah, olen seda meelt, et 1946 peab avalausest igal juhul kaduma mitmel põhjusel - 1) avalause on eksitav, Eesti TA ei asutatud 1946, 2) akadeemia pidas 60. juubelit 1998, 70. juubelit 2008, kaks aastat tagasi 75. juubelit. Kas peaks neile ütlema, et teie asutamisest möödub järgmisel aastal 70 aastat Palju õnneǃ Naeravad välja. 3) kas Eestis on veel mõni kooslus, kes kiidaks heaks 1946. aasta rõhutamise? Arvan, et Vikipeedia kogukond on ainuke.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:52 (EEST) ::: Aga kellel sellega asja peaks olema? See ei muuda midagi, sel pole mingeid õiguslikke tagajärgi. Küsimus on ainult tões. ::: Kuidas siis ei asutatud 1946, kui 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis 1989 nimetas end ümber Eesti Teaduste Akadeemiaks? Ümbernimetamine ei muuda ju asja ennast teiseks? Seda, et 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, ei vaidlusta keegi, ümbernimetamist ja samasust Eesti NSV Teaduste Akadeemiaga ei vaidlusta, Eesti Teaduste Akadeemia asutamist 1938 ka ei vaidlusta. Ainuke asi, mis sellesse ritta ei sobi, on kahe akadeemia samastamine. Kui seda sõna-sõnalt võtta, siis meil tekib vastuolu. Ärme siis rõhuta, paneme selle teise lausesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 23:26 (EEST) :::: Mis mõttes tões? Sa nimetatud nähtavasti tõeks neidsamu fakti pähe esitatavaid hinnanguid. :::: Sellele on ju seletus olemas, miks akadeemia uuesti asutati. Tegevus oli katkenud või katkestatud, riigikord oli vahetunud. Ma ei saa aru, mis siit nii meeleheitlikult vastuolu on vaja otsida. :::: Kui see kellegi teise asi pole, siis vähemalt meie enda asi võiks olla. Praegu vaidleb Vikipeedia artikkel üldlevinud arusaamale otseselt vastu, ilma et selleks oleks Vikipeedia kirjutamise heade tavade järgi mingit ratsionaalset põhjust. Pikne 20. august 2015, kell 00:58 (EEST) ::::: Võib ju öelda, et riigis oli akadeemiategevus katkenud või katkestatud, aga sellest ei järeldu, et senine akadeemia alustas uuesti tegevust. Kui me seda ütleksime, siis see oleks faktiliselt väär. Vana akadeemia ei taasalustanud tegevust mitte kunagi. Võtame teise näite. Kolmekümnendatel anti välja "Eesti Entsüklopeedia", selle uut väljaannet välja ei antud, sest entsüklopeediategevus katkes või kakestati. 1960ndatel tekkis taas võimalus entsüklopeedia väljaandmiseks, ning see anti välja kahes väljaandes, sealhulgas "Eesti entsüklopeedia" nime all. Kas siis peaks ütlema, et tegu on esimese entsüklopeedia uusväljaannetega ning entsüklopeedia on sama? Alust oleks minu meelest enam-vähem sama palju, vahe on ainult selles, et entsüklopeediategijad pole säärast samastamist välja kuulutanud. ::::: Mina jälle ei saa aru, miks kaht akadeemiat meeleheitlikult samastada tahetakse :) Kui see tähendab, et akadeemiat vahepeal ei olnud ja nüüd tehti jälle akadeemia, siis tulebki nii öelda, et tähendus oleks selge. Kui inimene loeb entsüklopeediast, et tegu on sama akadeemiaga, siis ta peab seda faktiväiteks järjepidevuse kohta. Minu meelest entsüklopeedia peab käsitletava subjekti poliitilistest avaldustest iseenda kohta distantseeruma, mitte esitama neid faktitõena. Samamoodi näiteks ei saa faktitõena võtta seda, millise ideoloogilise sildi partei endale riputab, vaid tuleb kasutada politoloogide hinnanguid, kui neid on. Saab aga öelda, et partei nimetab end selliseks ja selliseks. ::::: Minu meelest pole arusaama, on ainult sõnad, ja sõnadele vastu ei vaielda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 08:58 (EEST) ::::Kui võrdlust juba teha, siis pigem [[Tartu Ülikool]]iga. EE ja Vikipeedia toovad avalauses ära asutamisaastaks 1632 ja punkt. Ometigi kui 1802 rajati Tartusse keiserlik ülikool, polnud juttugi rootsiaegse ülikooli taasavamisest, lihtsalt tehti valik Jelgava ja Tartu vahel, õnneks leiti, et Tartus toiduained on odavamad.... See meid ei takista 1632. aastat lugema asutamisaastaks. ::::Sama lugu on akadeemiaga. Avalause peaks minu meelest olema sama lihtsa konstruktsiooniga nagu on seda TEA-s. Asutati 1938 ja punkt. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 09:16 (EEST) ::::: Minu meelest tuleks Tartu Ülikooli juures sõnastust muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:09 (EEST) ::::: Ma kirjutasin mõlemasse kohta "asutamisaastaks loetakse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:21 (EEST) ::::::Ma arvan, et Tartu sõnastus läks paremaks. ::::::Akadeemia puhul on minu meelest nii avalause kui ka teine lause eksitavad. Artikkel on praegusest akadeemiast, mis rajati 1938 personaalakadeemiana (seda oleks vaja esimeses lauses öelda). Praeguse akadeemia artiklis ei saa öelda juba teises lauses, et akadeemia asutati 1946. Sasipundar. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:54 (EEST) ::::::: Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli. Pakun, et jutu personaalakadeemiast võiks avalausest välja jätta. ::::::: Vastuolu tuleb ju sellest, et praegune akadeemia faktiliselt asutati 1946, aga asutamisaastaks loetakse 1938. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 11:26 (EEST) ::::::Kui praegune akadeemia asutati faktiliselt 1946, siis millal asutati faktiliselt selle loogika järgi Tartu Ülikool? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 12:00 (EEST) Akadeemia artiklid tõesti ei läinud kuigivõrd paremaks. Kuna endiselt antakse selgelt mõista, et akadeemia võib lugeda oma asutamisaastaks mida tahes, aga see on ''vale''. Viidatakse teise artiklisse, mille järgi 1938. aastal asutatud akadeemiat selgesõnaliselt pole enam ning järgmises lauses öeldakse, et tegelikult asutati 1946. aastal. Minu meelest sa tekitad artiklis öeldu kohta lihtsalt rohkem usaldamatust, kui ütled, et on ''fakt'', et vana akadeemia ei alustanud kunagi uuesti tegevust, saamata aru, et tegu on kõigest sinu isikliku hinnanguga. Nagu juba korduvalt öeldud, ei tahetagi näidata akadeemia asutamine 1938. aastal on vaieldamatu fakt, mis mingitest asjaoludest vääramatult järeldub. See on samamoodi kokkuleppeline seisukoht. Aga nüüdne üldarusaam on arusaadavatel põhjustel, et seni tegutsev akadeemia alustas tegevust 1938. aastal. See, miks teoreetiliselt võiks mõelda, et ta alustas tegevust 1946. aastal, on ka arusaadav, kuigi sellist lähenemist tegelikult enam ei järgita. Ma arvan küll, et kui varasemast ja hilisemast "Eesti entsüklopeediast" oleks räägitud ühes artiklis, siis seda poleks põhjust tingimata valeks pidada. Seda küll, et on kaks erinevat väljaannet ja teisel väljaandel omakorda kaks erinevat trükki, mis iseenesest pole samastatavad. Aga mõlemal juhul on nime poolest tegu n-ö rahvusentsüklopeediaga ja võib mõelda, et jurdiidilistest suhtetest sõltuata traditsiooni jätkati. Parem oleks vaadata, kuidas tavaliselt mõistetakse. Võib-olla peetaks siiski kaalukaks fakti, et väljaandjad on erinevad. Ja kuna nüüd on TEA entsüklopeedia, mida samuti on tituleeritud rahvusentsüklopeediaks, siis ehk ka seetõttu on nüüd vähem põhjust varasemaid väljaandeid omavahel seostada ja samasse entsüklopeediatraditsiooni kuuluvaks pidada. Pikne 20. august 2015, kell 14:22 (EEST) Me võime koos arutada, kuidas sõnastada. Ma olen mitu korda ümber sõnastanud, aga rahuldavat olukorda ei ole. Aga ilma samasusküsimuse lahendamiseta seda vaevalt luua õnnestub. Ma mõtlesin vahepeal, kas võib nii olla, et akadeemia deklaratsioon samasuse kohta mingis mõttes (mingi kriteeriumi järgi) tekitab selle samasuse. Ma ei tea. Nii palju kui ma aru saan, ei ole mitte kellelgi peale akadeemia enda võimu tema põhikirja üle, ja sellised volitused sai akadeemia 1988. aastal. Kui nüüd akadeemia ütleb, et ta on varasema akadeemiaga samane, siis sellest tuleneb nähtavasti tõesti ka see, millal akadeemia oma juubeleid peab. Kas sellest oleneb veel midagi ja kas see kohustab peale akadeemia enese kedagi millekski? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:26 (EEST) Ja siis ma mõtlesin veel seda, et võib-olla see samasus, mida akadeemia deklareerib, on sümboolne. Võib-olla on sellega kehtestatud sümboolne samasus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:28 (EEST) :Mõned pretsedendid: Õpetatud Eesti Selts asutati 1838, suleti 1950, taastati 1988 (mitte ei nimetatud mõnda Eesti NSV-s vahepeal tegutsenud asja ümber ÕES-iks. Eesti Looduseuurijate Selts on üldise seisukoha järgi eksisteerinud katkestamatult alates 1853. aastast, ma ei tea eksisteerivat vastuväiteid (vahepeal oli ka Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, ma ei tea, kas neil oli ülimuslikkuse pretensioone). Kaitseliit taasasutati 1990. aastal (mitte ei nimetatud Eesti NSV tsiviilkaitset või ALMAVÜ-d ümber Kaitseliiduks) ja oli algul illegaalne. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik eksisteeris järjepidevalt eksiilis (eksisteerib tänaseni), aga Eesti NSV-s tegutsenud Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut samastatakse Eesti-aegsega; õigeusuliste puhul on vastupidi: eksiilis toiminud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut loetakse ametlikult õigeks järjepidevaks kirikuks, Moskva patriarhaadile alluvat kirikut mitte. 1946. aastal asutatud Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalat nimetati 1989. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojaks ja seda samastatakse Eesti-aegse Kaubandus-Tööstuskojaga. Eesti NSV välisministeeriumi ei peeta Eesti Vabariigi välispoliitika järjepidevuse kandjaks. Jne. : Kas moraal on see, et mingit üldist loogikat ei ole, kuidas midagi samastatakse? Kaubandus-Tööstuskoja juhtum olevat Akadeemia juhtumiga väga sarnane. : Samuti nähtub siit, et nõukogude ajal võisid olla organisatsioonid, mille asutamisaasta oli enne nõukogude aega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 19:33 (EEST) == Personaalakadeemia? == ''Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli''. Ma ei tea [[personaalakadeemia]] täpset definitsiooni. Kuid näen, et terminit pruugitakse sageli. Usun, et lugejatena, me saame hästi aru, mida seda sõna kasutades öelda tahetakse. On vaja kuidagi eristada Eesti TA tüüpi akadeemiatest nn "teadusministeeriumi" tüüpi akadeemiaid (Venemaa, Austria, Ungari, Iisrael, Eesti NSV jt). Muidugi, et ma jagan akadeemiad vaid kahte kategooriasse (personaalakadeemiad ja kõik ülejäänud), on mugandus. Peaks ilmselt eristama näiteks veel Šveitsi TA tüüpi (kus personaalliikmeid minu teada ei valitagi) ja küllap on teisigi erisusi, mille põhjal liigitama peaks. Minu meelest on 1938. aastal rajatud akadeemiat ja praegust akadeemiat kirjanduses käsitletud kui personaalakadeemiad (vaata nt ajaloo alt esimest lauset [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_teaduste_akadeemia2]). Ühesainsamas Sirbi artiklis ([http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-teaduste-akadeemia-presidendiks-kandideerivad-mart-ustav-ja-tarmo-soomere/]) on seda sõna kasutatud 8 korda. Võtame lahti Eesti TA põhikirja ([http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf] ) ja loeme esimest paragrahvi: "silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus" – no mis see siis muud on kui viide personaalakadeemiale.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:09 (EEST) : Olen nõus, et on käsitletud, ja ma olen vist ise selle sõna siia kunagi sisse pannud. Aga praegu mulle tundub, et see ei ole piisavalt täpne ning meil oleks tarvis rohkem mõistelist ja faktilist selgust. (Eriti avalauses, kus tuleb lühidalt väljenduda, on sellest võib-olla liiga keeruline rääkida. See jutt võib olla pisut allpool.) Ma lihtsalt kujutasin ette, et personaalakadeemia on umbes nagu prestiižikas klubi, mis võib-olla ka riiklikult tunnustatud institutsioon. Kui isegi ühendus tähendab sedasama, siis minu meelest ta ei ole ainult see, kui tema alluvuses töötavad mõned teadusasutused ja uurimisinstituudid. Alustada võiks sellest, et kirjutada lahti artiklid [[Teaduste akadeemia]] ja [[Personaalakadeemia]]. Peaks toetuma teaduskirjandusele, mitte entsüklopeedia- ja ajaleheartiklitele. Eesti Teaduste Akadeemia enda kohta on muidugi teaduskirjandust vähe, aga me saaksime vähemalt mõisteid ja fakte informeeritult seostada. : Minu mõte oli ka see, et minu meelest samasusküsimuse puhul ei ole oluline, kas on tegu personaalakadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:28 (EEST) Kas Schlossmanni peeti tema eluajal Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks? Ei. :Lihtsalt reageerisin viimasele muudatusele, ilma mingi pahatahtlikkuseta. ---- == Eesti TA ja ENSV TA presidendid == Tsitaat 1988. aasta Horisondist nr. 9 lk. 31: :''1945. aasta 28. juunil anti välja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee määrus, milles öeldakse:'' :''"Teadusliku uurimistöö õigeks nõukogulikuks korraldamiseks Eesti NSVs Eesti NSV RKN ja EK(b)P KK määravad:'' :''1. '''Taastada''' Eesti Teaduste Akadeemia ning kujundada see Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks.'' Seega, juhul kui selline määrus ikka olemas oli (ja ilmselt oli), siis ei teki vististi üldse küsimustki, et akadeemia asutamisaasta on 1938. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. september 2015, kell 23:21 (EEST) :: Selline määrus anti välja küll, aga praegu Sa rebid selle (tahtmatult) kontekstist välja. Vaata, mis on kirjas akadeemia ajaloo raamatus. Esiteks, autorid ütlevad, et on teadmata, mida sellega mõeldi. Teiseks selgub, et Teaduste Akadeemia tegelikuks rajamiseks oli tarvis Moskvas välja antud Stalini allkirjaga dokumenti, millele Eestis samuti järgnes teistsuguse sisuga määrus. Nagu ajalooraamatust selgub, oli kavas tõesti mingisugune taastamine, aga Moskva ignoreeris Eestis koostatud määruseprojekti. Seega, Eestis ei olnud võimu, et varasemat akadeemiat taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:01 (EEST) Leian, et Sa oled muudatuste tegemisega kiirustanud. Panen ette eelnev arutelu läbi lugeda. Schlossmanni ei saa praeguse artikli kontekstis presidendiks lugeda. Ja "(NSV)" ei tohiks ära võtta, sest kõik nimetatud ei olnud Eesti Teaduste Akadeemia presidendid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:09 (EEST) :Kui me ütleme, et Akadeemia loeb oma asutamisaastaks 1938, siis Schlossmann oli president. See sulgudes NSV tekitab segadust. Ilmselt parem oleks kirjutada Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendid. Muide ma olen arutelu mingil määral lugenud ja probleemi tean, aga kui Te Pirita kloostri aiaaukudest rääkisite, siis läks jutt ikka väga võsa poole ja kogu seda teksti mõelda ma paraku küll ei viitsi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 00:36 (EEST) :: No vaata, akadeemia loeb küll oma asutamisaastaks 1938, aga kas sellel on ka mingi faktiline sisu? See võiks tähendada, et ta samastab end 1938. aastal asutatud akadeemiaga, aga milles see samasus seisneb? See ei ole arusaadav. Kas samasuseks piisab sellest, kui seda lihtsalt kuulutada? Ma ei oska seda võtta faktiväitena (või kui seda nii võtta, siis on see minu meelest ilmselt väär, kui ajaloo üksikasju teada), vaid ainult mingi sümboolse või poliitilise deklaratsioonina. :: Kui öelda, et Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia, siis mina loeksin välja, et jutt on kahest akadeemiast. Mõeldud oli: Eesti Teaduste Akadeemia (varasema nimega Eesti NSV Teaduste Akadeemia) presidendid. Nii võikski kirjutada, kui varasem sõnastus on ebaselge. :: See Pirita kloostri arutelu oli teises kohas, aga mul jäi mulje, et Sa pole lugenud siinse arutelu algusosa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:59 (EEST) ::: Olen lugenud. Ja praegune akadeemia samastabki ju end 1938. aasta akadeemiaga. Vikipeedias pole mõtet asja ülearu keeruliseks viia ja kõiki juriidilisi üksikasju lahkama hakata, sest see kipub originaaluurimuseks kätte ära ja peale selle pole see tegelikult ka mitte entsüklopeedia teema. Kui öelda, et on üks akadeemia, siis on ka vahepealkiri korrektne, aga kuna mulle jääb mulje, et sa soovid selle ühe akadeemia kolmeks ära jagada, siis ilmselt ei hakkagi ma su loogikast aru saama. Aga igastahes praegune põhikiri hakkab peale: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud..." &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 02:25 (EEST) :::Kas me ei näe siin analoogiat [[Tartu Ülikool]]iga? :::Mis puutub alapeatükki "Eesti Teaduste Akadeemia presidendid", siis seda saab ju liigendada, eeskujuna võiks olla näiteks [[Tartu ülikooli rektor]]. :::Anonüümsele kasutajale. Seda pole ju keegi väitnud.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:29 (EEST) :::: Ahsoousele. Kus Sa näed originaaluurimust? :::: Mingisugune allikakriitika (faktiväidete ja teaduslike väidete eristamine sümboolsetest või poliitilistest deklaratsioonidest) ning kahtluse korral mittetoetumine mittesõltumatutele allikatele on Vikipeedia koostamisel ikkagi vajalik. Vähemalt ei saa panna väidetena sisse asju, mille tähendus pole arusaadav. :::: Misjaoks kolmeks jagada? Minu meelest on olnud kaks akadeemiat, teine eksisteerib siiamaani, ainult praegu uue nime all. :::: Akadeemia võib põhikirja kirjutada mida tahes, see ju fakte ei muuda. Kas või millised juriidilised järelmid sellel on, seda ma ei tea, ja minu teada pole ükski jurist seda kommenteerinud. Ainsad järelmid, mida ma tean, on ametlik sõnatarvitus (ka näiteks rektorite nimekirja vormistamisel), ja juubelite ajastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) :::: Hirvelaiule. Arvan, et ka Tartu Ülikooli kohta kirjutatu tuleks selle pilguga üle vaadata. Tartu ülikooli samasus Academia Gustavianaga ei ole fakt. Saab ainult öelda, et (teatud ajast saadik) neid samastatakse vms. :::: Kui teha koondtabel, siis tuleb nii kirjutada, et ei oleks sidumust, et on tegu sama asutusega. Iseasi, et selline koondtabel ähmastab artikli teemat. Võib kirjutada tabeli juurde selgituseks, et selline pilt tekib kahe akadeemia samasuse eeldusel. Jah, liigendamine on ka hea, aga minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) ::: Teaduste Akadeemiad loetakse [[Laulev revolutsioon|laulvast revolutsioonist]] alates üheks ja selleks samaks asutuseks. Kui sinu meelest on olnud kaks asutust, siis enamike jaoks on tegu siiski ühe asutusega. Sisuliselt oli ta seda kogu aeg (1945. aasta otsuski kinnitab seda), 1989. aastast alates on ta seda aga ka juriidiliselt ehk siis juba 26 aastat ametlikult. Ajalugu kirjutatakse vahel ümber, põhjuseid on selleks erinevaid. Me võime kuupäevad ja otsused kirjutada artiklisse sisse, aga meil ei ole põhjust jagada asja mitmeks laiali. Prantsuse riigi ajaloo puhul me ju ka loeme riigivalitsejateks ka kõik kuningad ja imperaatorid, hoolimata sellest, et praegusel riigil (alates 1958. aastast) on olnud 7(8) presidenti. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 14:01 (EEST) ::::: 1938. aastal asutatud akadeemia otsustati 1941. aastal likvideerida, ja see likvideeritigi igas mõttes, varadki jagati laiali. 1945. aastal tuli võimudel mõte jälle akadeemia teha, aga sellest sai sisuliselt ja ka juriidiliselt uus akadeemia. Tehti uus asi sarnases funktsioonis. See on umbes midagi sellist. Mul oli õues kuur, mille eelmine majaomanik oli jätnud, leidsin, et seda pole tarvis, ja lammutasin ära. Nüüd tuli mõte, et kuuri on ikka tarvis, ehitan jälle kuuri. Võib-olla oli mul mõni tükk vanast kuurist veel alles, aga põhiliselt olid need tükid juba ära visatud või põletatud. Oleks võib-olla proovinud kuidagi samadest tükkidest uuesti kokku panna. Aga linn keelas mul selle ära, pidin kindlasti uue kuuri tegema. Aga minu poeg ütleb kunagi, et tegelikult on see uus kuur seesama vana kuur, kuigi seda ei tohtinud öelda, sest linn oleks karistanud. See on sama kuur, sest mõlemad olid minu kuurid. ::: Prantsusmaa on ikka sama riik sõltumata riigikorra muutustest. Saab rääkida ka Prantsusmaa riigipeadest ning panna kuningad, keisrid ja presidendid ühte loetellu. Selles tabelis siin tuleks rääkida Eesti teaduste akadeemiate presidentidest (iseasi, kas see vastab artikli teemale). See ei ole muide üldse paratamatu, et ühes riigis on korraga ainult üks teaduste akadeemia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) :::Sidumus on väga tugev – jutt käib ju Eesti teaduste akadeemia presidendist, olgu akadeemia juriidiline staatus milline tahes. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 15:17 (EEST) ::: Jutt ei ole ühe akadeemia juriidilise staatuse muutumisest, vaid eri akadeemiatest. Kui öelda "Eesti teaduste akadeemiate presidendid", siis on OK. Ainsuse puhul ma pole kindel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) Varem väljaöeldud argumentide kordamine pidavat väljendama madalat väitluskultuuri, aga ma üritan ikka. Enamuse ajast on seni (43 aastat 67-st) Eesti NSV TA-d ja Eesti Teaduste Akadeemiat loetud erinevateks nähtusteks. ENE mõlemas väljaandes on eri artiklid. 1946. aasta asutamisotsuses on selge sõnaga öeldud, et organiseerida (Stalin ei ole isikupõhine argument, lihtsalt temal oli õigus 1946. aastal uusi akadeemiaid asutada). Kui Schlossmanni ei peetud ja ta ise ei pidanud end oma eluajal (ja seda oli veel paarkümmend aastat) Eesti NSV TA endiseks presidendiks, millise siis? Eesti Vabariigi ja Eesti NSV välisministeeriume ei peeta samaks järjepidevalt tegutsenud asjaks. 1938 on praeguse akadeemia ''praegune'' arvamus. Võib-olla nihutatakse tulevikus asutamine veel sada aastat varasemaks (ÕES-i järgi). : Jah, need on head argumendid, eriti see Schlossmanni argument. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 23:08 (EEST) == Liikmeloendid == Loendid tuleks viia artiklist välja, nende asemel võiks olla rohkem entsüklopeedilist sisu ETA ajaloo ja praeguse tegevuse kohta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. aprill 2018, kell 15:31 (EEST) ---- ''Budapesti Tehnika ja Majandusülikool'' :See on minu arvates keelevastane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 11:51 (EEST) == ENSV TA-st == Nõukogude aja akadeemiast tuleb rääkida eraldi artiklis. Sellel on kyllant vähe ühist akadeemia tänase toimimisega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2026, kell 20:35 (EEST) 6t62did80offs8lcw1gbadnxnunel6h 7157337 7157307 2026-05-19T18:43:55Z Andres 5 /* ENSV TA-st */ Vastus 7157337 wikitext text/x-wiki Miks ei ole akadeemikute nimekirjas Endel Lippmaad? Minu teada ta on akadeemik. Nimekirja võtsin akadeemia kodulehelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:20, 18 Oct 2004 (UTC) : Lippmaa oli eraldi välja toodud osakonnajuhatajana. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) ---- Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) Kas teeks eraldi artiklid ''Eesti Teaduste Akadeemia'' ja ''Eesti Teaduste Akadeemia (1938 - 1940)''? :: Mina teeksin küll eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.52 (UTC) :: Aga siiski, loen nüüd EE-st, et 1945 anti välja määrus Eesti Teaduste Akadeemia taastamise ja selle Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks kujundamise kohta. Milles see taastamine võis seisneda? Kardan, et see on sõnakõlks. ENE 1. väljaandes ei mainita taastamist, vaid käsitletakse neid täiesti erinevatena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.57 (UTC) Loomulikust intelligentsist usun, et 1945 küll mingit ''klikeaegset'' akadeemiat taastada ei tulnud ENSV-lastel mõttessegi. See on hilisem tõlgendus, et praegust akadeemiat vanema ja auväärsemana näidata, usun. : Igatahes tuleb asja uurida. Jutt on Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P [siin on organi nimetus puudu] ühismäärusest 28. juulist 1945. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 13.51 (UTC) NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV 19. jaanuaril 1946. a. ENSV hariduse rahvakomissar Eesti NSV teeneline teadlane prof. dr. J. Nuut: "Neil päevil, kus kogu sotsialismimaa avaldab oma üksmeelset toetust kommunistide ja parteitute blokile, peavad ka meie eesti teadlased oma usaldust ja tänu avaldama Nõukogude valitsusele ja selle juhile, seltsimees Stalinile, kelle isalikust hoolitsemisest eesti rahva eest annab järjekordse näite otsus ENSV Teaduste Akadeemia loomise kohta." ("Rahva Hääl", 25. I 1946) Vältimaks valestimõistmist: mul ei ole midagi Uncle Joe' ega tema loodud akadeemia vastu. Kuid miks viimased vaikivad maha oma asutaja ning ehivad end võõraste sulgedega? : Hea oleks, kui saaks ka 1945. aasta määruse teksti. Võib-olla kavatseti algul tõepoolest midagi taastada, aga Moskva ei lubanud seda. : Ka mulle ei meeldi selline asjade sogamine. Sama käib ka Kirjanike Liidu ja Riigikohtu kohta (viimase puhul samastavad kahte organit juristid ise). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.55 (UTC) ''Eesti Teaduste Akadeemia asutamise seadus jõustus [[4. veebruar]]il [[1938]]. [[President]] [[Konstantin Päts]] nimetas [[13. aprill]]il esimesed 12 liiget. [[Akadeemia]] pidulik avakoosolek peeti [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1938]]. : Tõstsin selle lõigu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.58 (UTC) ---- '''''Eesti Teaduste Akadeemia''' on [[organisatsioon]], mis ühendab [[Eesti]] [[Akadeemik|akadeemikuid]]. : Säärane definitsioon jätab mulje, nagu oleks akadeemikuks olemine kriteerium, mille põhjal akadeemiasse võetakse. Eestis võib olla ka mõne teise akadeemia liikmeid, pealegi ei ole akadeemia liige sõna "akadeemik" ainuke tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 13.01 (UTC) ---- Siin tuleks kuidagi ära tuua ka varasemad liikmed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. november 2006, kell 18:40 (UTC) Ka lahkunud akadeemikud tuleb ära tuua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2007, kell 11:33 (UTC) : Teen ettepaneku lisada loetellu kõik akadeemias olnud akadeemikud ning nime järele sulgudes aastaarv(ud) - akadeemikuks saamine praegustel liikmetel ning mõlemad aastaarvud lahkunuil. [[Kasutaja:Andres.Kuusk|andresk]] 24. detsember 2007, kell 16:53 (UTC) ---- Ma järjekordselt pilti ei näe:) avjoska 20. mai 2009, kell 16:23 (UTC) : Mina ka mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. mai 2009, kell 20:34 (UTC) ::Siin on ilmselt põhjus lihtsalt selles, et pilt on väga suur, ligi 3 MB, ta laadimine võtab aega. Lõpuks tuli nähtavale. [[Kasutaja:Kk|Kk]] 20. mai 2009, kell 20:39 (UTC) ---- 2009. aasta valimised on nüüd kajastatud. Aga oleks tarvis liikmete nimekirja praeguse seisuga. Selle koostamisel tuleb arvestada peale juurde valitute ka lahkunuid, nii et uisapäisa seda uuendada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC) ---- Ühe otsusega võrdsustati korrespondentliikmed akadeemikutega. Ka see otsus peaks olema valimiste hulgas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:55 (UTC) ---- Eespoolt: ''Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga''. Isegi kui seda järjepidevust kahtluse alla seada, miks ei või jätkata sealt, kus ennist pooleli jäädi? Minu jaoks on samasisulise ja -nimelise ning sama rolliga organisatsiooni näol tegu küllalt sama asjaga, et tast samas artiklis rääkida. Ka akadeemia kodulehel on suurelt kirjas "Asutatud 1938. aastal". Seda, et ''Nõukogude'' entsüklopeedia kodanliku riigi ja nõukogude vabariigi teaduste akadeemiaid mõistetavalt täiesti erienvatena käsitleb, ei saa siin adekvaatselt aluseks võtta. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 16:35 (UTC) : See on ju fakt, et järjepidevus puudub ja tegu on täiesti erinevate institutsioonidega. Funktsioonid on muidugi sarnased. Loomulikult võib praegune akadeemia varasemat lugeda oma eelkäijaks, kuid öelda "asutatud 1938. aastal" on eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:00 (UTC) : Aga kui ma olen eksiarvamusel ja see järjepidevus tõesti on olemas, siis oleks tarvis seda tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC) :: Pean silmas, et isegi kui näpuga järge ajades järjepidevust välja ei tule, pole ainult selle põhjal põhjust neid kui täiesti erinevaid käsitleda. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:31 (UTC) ::: Kui järjepidevust ei ole, siis nad ju on vähemalt nii erinevad, et neist peaksid olema eri artiklid. ::: [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2009/Ajalugu.pdf Selles raamatus] (pdf) lk 78–79 on näha, et kuigi ametlikku järjepidevust püüti tekitada, see ei õnnestunud. ::: Leian, et ka ajakirja Akadeemia ning Riigikohtu puhul me peaksime asjad eraldi hoidma. Seose varasema asutisega võib ju artiklis lahti kirjutada, aga artiklite ühendamine ei võimalda selget ja faktitruud esitust. ::: Muide, on ka niisuguseid juhtumeid, kus järjepidevus on olemas, aga asutuse juhtkond eitab seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:39 (UTC) :: Kui eraldi artiklid on eesmärk omaette? Saab ju ka lihtsalt selle õiguslikku järjepidevust puudutava nüansi samas artiklis ära mainida ja ei pea ülejäänut sellepärast hakkima. Praegune esitus pole ladus ja tekitab segadust – tuleb kõigepealt uurida miks on eraldi artikleid vajalikuks peetud. Vastupidisel juhul aga pole midagi kaotada. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC) ::: Mina vaatan asjale nii. Kui on kaks eri asja, siis peab lugejal olema võimalik lugeda kummastki asjast eraldi ning tal ei tohi tekkida muljet, nagu tegu oleks ühe ja sama asjaga. Linkimisel tuleb linkida emmale-kummale. ::: Küsimus ei ole mitte ainult õigusliku, vaid ka sisulise küsimusega: akadeemikud ju määrati uuesti, mitte ei valitud vana akadeemia järelejäänud liikmete poolt. Ja vana akadeemia lakkas eksisteerimast nii juriidiliselt kui ka sisuliselt. ::: Arvan, et see ongi hea, kui uuritakse. Siis jõuab inimeste teadvusse, et pole tegemist sama asjaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:58 (UTC) :::: Ka minu jaoks on see pigem sisuline küsimus ja sisuliselt on tegu sama asjaga. Jutt on Eesti riigi teaduste akadeemiast, ühest ja ainsast, tollasest ja praegusest. Miks peaks tõestama, et need on erinevad asjad? Järjepidevusest ja kõigest muust, mida mainisid, saab asutuse ajaloo juures juttu teha. Või kui nüüd põhikiri ümber teha nii, et uued akadeemikud teisiti määratakse, oleks ka su meelest kohe tegu täiesti uue ühendusega? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:18 (UTC) :::::: Võib-olla Riigikohtu puhul sellest piisab, sest tegu on põhiseadusliku asutisega. :::::: Ma toon sellise näite. Kui riigi pealinn viiakse üle teise linna, kas siis tegu on ühe ja sama linnaga? Või kui keegi abiellub uuesti, kas ta abiellub siis sama isikuga, sest tema abikaasa on ju ikka üks ja ainus? :::::: Seda, et tegu on erinevate asutistega, ei ole tarvis tõestada, see on fakt. Mina ei saa jälle aru, miks on tarvis nii kangesti rõhutada, et see on "sisuliselt" üks ja seesama asi? Tegu on eri asjadega, millel on sarnane funktsioon. :::::: Kui praegune akadeemia koosseis saadetakse laiali ja määratakse uued akadeemikud, siis tõenäoliselt ei ole tegu enam sama akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 18:32 (UTC) ::::: Olgu peale, ''üks ja ainus'' polnud ehk kõige õnnestunum sõnavalik, vähemalt mitte su toodud näidete jaoks. See on fakt ainult juhul kui sa teed selle antud alusel faktiks. Ütleme siis nii, et see raudne eristamine on kunstlik. Ühe artikli esitus on ladusam ja ei tekita küsitavusi (nagu ennist ütlesin). No neh, uued akadeemikud annavad akadeemiale uue näo, aga endiselt räägime Eesti riigi teaduste akadeemiast. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:48 (UTC) :::::: Jah, see on tõsi, et mõlemal juhul on tegu Eesti riigi teaduste akadeemiaga. Aga see, et selliseid akadeemiaid on üks, ei ole paratamatu. Näiteks Nõukogude Liidus oli mitu riiklikku akadeemiat. :::::: Minu meelest määrab asutise identsuse institutsionaalne järjepidevus. Teaduste akadeemiast üldse võib ju rääkida artiklites [[Teaduste akadeemia]] ja [[Akadeemia]], ning seal saab ka rääkida sellest, millised asutised on Eestis seda funktsiooni täitnud. Samuti saab sellest rääkida artikli [[Eesti]] teaduse alajaotuses ja küllap eraldi artiklis [[Eesti teadus]]. :::::: On fakt, et Eesti ajaloos on olnud kaks teaduste akadeemiat. Mis selles siis kunstlikku on? Ühes funktsioonis võib ju olla eri aegadel eri asjad. Artikkel peab olema üheselt mõistetav ka neile, kellel ei ole asjast eelteadmisi. Kui ma asjast midagi ei tea ja loen esimesest lõigust, et akadeemia asutati 1938, siis mul ei tule üldse pähe küsida, kas tegu on sama akadeemiaga. See on eksitav. Ma ju ei pruugi edasi lugeda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC) ::::: Ehk saan aru, sul on põhimõtte, et säärastel juhtudel peavad artiklid kindla peale "identsetest" asutistest olema. Selle pealkirja alt aga otsitakse artiklit just enne ja nüüd seda nime kandva Eesti riigi teaduste akadeemia kohta ja kui selline juba oleks, pole mõtet kahe vastava "identse" asutise kohta enam eraldi artikleid teha (kui artikkel just pikaks ei veni ja võiks allartiklite peale mõelda). Miks peaks sellest ainult artiklites "Teaduste akadeemia" jms kirjutama, kui "Eesti Teaduste Akadeemia" on isegi küllalt konkreetne mõiste. ::::: Kuis eksitav? Asutati ju 1938. aastal Eesti riigi teaduste akadeemia ehk Eesti Teaduste Akadeemia kui selline. Ega teda järjepidevuse puudumise pärast vähem ei asutatud. ::::: Kuidagi ei taha sellised kitsaskohad välja tulla, kui praktiliselt üks inimene entsüklopeediat teeb. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 20:02 (UTC) :::::: Mina lihtsalt selgitasin oma vaatenurka, sest Sa küsisid. Mida inimesed eelkõige otsivad, selle üle me saame praktiliselt otsustada ainult enda järgi. Eks erinevad soovid tule tegijate omavahelisest arutelust välja. Seni ei ole keegi teine sellise lahenduse vastu protestinud. Kui see lahendus ebaotstarbekas on, küll see siis välja tuleb, kui tegijaid rohkem saab:-) :::::: Ma ei tea, "Eesti Teaduste Akadeemia" on ju nimi, sellepärast kirjutaksegi suurte tähtedega. Lihtsalt kaks asja ühe nimega. Muidu võiks olla "Eesti teaduste akadeemia", aga lisaks kahele olemasolevale sellist artiklit kirjutada ei tundu olevat mõtet. :::::: Miks minu meelest on mõtet eraldi kirjutada, seda ma selgitasin. :::::: Kui nüüd keegi otsib mõlema kohta, saab ta praegu artikli päises olevast märkusest kohe aru, et siin on kummagi kohta eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:29 (UTC) ::::: Et asutamisaasta on ikkagi 1938 on fikseeritud Eesti Teaduste Akadeemia põhikirjas, mis on kinnitatud Akadeemia üldkogu poolt (18.12.1997) ja registreeritud Haridusministeeriumis (10.02.1998). Põhikiri omakorda tugineb Akadeemia seadusele (19.05.1997). Need dokumendid on päris kindlasti ülimuslikud ülalpool viidatud raamatu ees. :::::: Me võime kirjutada, et põhikirja järgi on asutamisaasta 1938. Aga fakte ei saa ei Akadeemia üldkogu ega Haridusministeerium muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:51 (UTC) ::::::: Panin selle sisse. Praegune esitus kajastab mõlemat asutamisaastat. ::::::: Ajaloo ossa võib panna "Eelloo", siis oleks ajaloo esituses võimalik lühidalt rääkida ka varasemast akadeemiast ning muidugi akadeemia taastamise või taasasutamise ettevalmistamisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) ::::::: Eesti Teaduste Akadeemia seaduse paragrahvi 19 lõige 3 võimaldab tõlgendust, mille järgi kaks akadeemiat on seadusandja silmis samased (võib tõlgendada ka nii, et jutt on samanimelisest akadeemiast, mille õigusjärglasena praegust akadeemiat vaadeldakse). Seda tuleks ka mainida, aga ma ei leidnud seaduse praegu kehtivat versiooni. ::::::: Üldse, sellest identsuseküsimusest võib artiklis rääkida nii põhjalikult kui vähegi tarvis. Mulle isiklikult tundub, et on otstarbekas artiklid lahus hoida (põhjustel, mida olen ülalpool maininud). Muidugi möönan, et on argumente teistsuguse lahenduse kasuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:27 (UTC) ---- Minu meelest on algus praegu liiga üksikasjalik ega arvesta, et akadeemia on vahepeal reformi läbi teinud (algselt ta oli ka uurimisasutus; välisliikmeid polnud, aga olid korrespondentliikmed). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:49 (UTC) : Muutsin esitust natuke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) :: Minu arust on praegu õige. 1946. aastal ignoreeriti olemasolevaid akadeemia liikmeid, presidenti ja auliikmeid (isegi Ilmjärv ei tuleks selle peale, et Päts ja Laidoner olid 1946 ENSV TA auliikmed). Kas tollal ei pidanud igal liiduvabariigil olema oma välisministeerium, kirjanike liit ja teaduste akadeemia, isegi seal, kus neid varem polnud? --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 11. veebruar 2010, kell 09:35 (UTC) ---- ''Eesti Teaduste Akadeemia on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis. : See tuleks esitada tsitaadina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:52 (UTC) ---- Eelnimetatud raamatust leiame, et 6. aprillil 1989 üldkogul kinniitsatud võetud põhikirjaga hakkas Akadeemia end pidama varasema akadeemia õigusjärglaseks (lk 189). Sama põhikirjaga kaotati erinevus akadeemikute ja korrespondentliikmete vahel: mõlemaid hakati nimetama akadeemia liikmeteks; samuti võeti endale õigus nimetada välisliikmeid (lk 191). 1. septembril 1989 toimunud üldkogul otsustati hakati kõiki akadeemia liikmeid nimetama akadeemikuteks (lk 191). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 15:11 (UTC) ---- Millal uus president ametisse astub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2014, kell 23:28 (EEST) ---- Lippmaa suri. Kas midagi oleks veel tarvis ümber teha, et liikmete nimekirja uuendada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:54 (EEST) ==Aastaarvud entsüklopeediaartikli avalauses (üle toodud teisest arutelust)== Eesti TA kronoloogiast saame lugeda ([http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/]): * 29. juunil 1988 võttis TA üldkogu vastu otsuse lugeda 1938. a. rajatud Eesti Teaduste Akadeemia Eesti NSV Teaduste Akadeemia otseseks eelkäijaks ja Akadeemia tegevuse algusaastaks aastat 1938. * 6. aprillil 1989 võttis TA üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja ja selle juurde kuuluvad alusdokumendid. Uus põhikiri määratles Akadeemia senise Eesti NSV Teaduste Akadeemia asemel Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938. Sellest peaks piisama, et artikli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] avalausest kaoks 1946 ja asemele tuleks 1938. Aga sellest, et juriidiliselt on asi näiteks teistmoodi, sellest võib vajadusel artiklis terve alapeatüki teha.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:20 (EEST) : Seda arvu võib esimeses lauses mainida küll, aga me saame öelda ainult seda, et akadeemia põhikirja järgne asutamisaasta on 1938. See on ju ainult fraas, millel ei ole faktilist tähendust, ka mitte mittejuriidilist (või vähemalt see tähendus ei ole teada). Kusjuures 1988. aasta ja 1989. aasta formuleering on omavahel vastuolus, sest ei saa olla iseenda otsene eelkäija. Ja ka "otsene eelkäija" on tähenduseta fraas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:38 (EEST) : Panin need asjad esimesse lausesse sisse. Aga miks peaks 1946. aasta ära kaotama? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:35 (EEST) :: Vaatasin seda lauset. Jah, olen seda meelt, et 1946 peab avalausest igal juhul kaduma mitmel põhjusel - 1) avalause on eksitav, Eesti TA ei asutatud 1946, 2) akadeemia pidas 60. juubelit 1998, 70. juubelit 2008, kaks aastat tagasi 75. juubelit. Kas peaks neile ütlema, et teie asutamisest möödub järgmisel aastal 70 aastat Palju õnneǃ Naeravad välja. 3) kas Eestis on veel mõni kooslus, kes kiidaks heaks 1946. aasta rõhutamise? Arvan, et Vikipeedia kogukond on ainuke.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:52 (EEST) ::: Aga kellel sellega asja peaks olema? See ei muuda midagi, sel pole mingeid õiguslikke tagajärgi. Küsimus on ainult tões. ::: Kuidas siis ei asutatud 1946, kui 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis 1989 nimetas end ümber Eesti Teaduste Akadeemiaks? Ümbernimetamine ei muuda ju asja ennast teiseks? Seda, et 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, ei vaidlusta keegi, ümbernimetamist ja samasust Eesti NSV Teaduste Akadeemiaga ei vaidlusta, Eesti Teaduste Akadeemia asutamist 1938 ka ei vaidlusta. Ainuke asi, mis sellesse ritta ei sobi, on kahe akadeemia samastamine. Kui seda sõna-sõnalt võtta, siis meil tekib vastuolu. Ärme siis rõhuta, paneme selle teise lausesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 23:26 (EEST) :::: Mis mõttes tões? Sa nimetatud nähtavasti tõeks neidsamu fakti pähe esitatavaid hinnanguid. :::: Sellele on ju seletus olemas, miks akadeemia uuesti asutati. Tegevus oli katkenud või katkestatud, riigikord oli vahetunud. Ma ei saa aru, mis siit nii meeleheitlikult vastuolu on vaja otsida. :::: Kui see kellegi teise asi pole, siis vähemalt meie enda asi võiks olla. Praegu vaidleb Vikipeedia artikkel üldlevinud arusaamale otseselt vastu, ilma et selleks oleks Vikipeedia kirjutamise heade tavade järgi mingit ratsionaalset põhjust. Pikne 20. august 2015, kell 00:58 (EEST) ::::: Võib ju öelda, et riigis oli akadeemiategevus katkenud või katkestatud, aga sellest ei järeldu, et senine akadeemia alustas uuesti tegevust. Kui me seda ütleksime, siis see oleks faktiliselt väär. Vana akadeemia ei taasalustanud tegevust mitte kunagi. Võtame teise näite. Kolmekümnendatel anti välja "Eesti Entsüklopeedia", selle uut väljaannet välja ei antud, sest entsüklopeediategevus katkes või kakestati. 1960ndatel tekkis taas võimalus entsüklopeedia väljaandmiseks, ning see anti välja kahes väljaandes, sealhulgas "Eesti entsüklopeedia" nime all. Kas siis peaks ütlema, et tegu on esimese entsüklopeedia uusväljaannetega ning entsüklopeedia on sama? Alust oleks minu meelest enam-vähem sama palju, vahe on ainult selles, et entsüklopeediategijad pole säärast samastamist välja kuulutanud. ::::: Mina jälle ei saa aru, miks kaht akadeemiat meeleheitlikult samastada tahetakse :) Kui see tähendab, et akadeemiat vahepeal ei olnud ja nüüd tehti jälle akadeemia, siis tulebki nii öelda, et tähendus oleks selge. Kui inimene loeb entsüklopeediast, et tegu on sama akadeemiaga, siis ta peab seda faktiväiteks järjepidevuse kohta. Minu meelest entsüklopeedia peab käsitletava subjekti poliitilistest avaldustest iseenda kohta distantseeruma, mitte esitama neid faktitõena. Samamoodi näiteks ei saa faktitõena võtta seda, millise ideoloogilise sildi partei endale riputab, vaid tuleb kasutada politoloogide hinnanguid, kui neid on. Saab aga öelda, et partei nimetab end selliseks ja selliseks. ::::: Minu meelest pole arusaama, on ainult sõnad, ja sõnadele vastu ei vaielda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 08:58 (EEST) ::::Kui võrdlust juba teha, siis pigem [[Tartu Ülikool]]iga. EE ja Vikipeedia toovad avalauses ära asutamisaastaks 1632 ja punkt. Ometigi kui 1802 rajati Tartusse keiserlik ülikool, polnud juttugi rootsiaegse ülikooli taasavamisest, lihtsalt tehti valik Jelgava ja Tartu vahel, õnneks leiti, et Tartus toiduained on odavamad.... See meid ei takista 1632. aastat lugema asutamisaastaks. ::::Sama lugu on akadeemiaga. Avalause peaks minu meelest olema sama lihtsa konstruktsiooniga nagu on seda TEA-s. Asutati 1938 ja punkt. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 09:16 (EEST) ::::: Minu meelest tuleks Tartu Ülikooli juures sõnastust muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:09 (EEST) ::::: Ma kirjutasin mõlemasse kohta "asutamisaastaks loetakse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:21 (EEST) ::::::Ma arvan, et Tartu sõnastus läks paremaks. ::::::Akadeemia puhul on minu meelest nii avalause kui ka teine lause eksitavad. Artikkel on praegusest akadeemiast, mis rajati 1938 personaalakadeemiana (seda oleks vaja esimeses lauses öelda). Praeguse akadeemia artiklis ei saa öelda juba teises lauses, et akadeemia asutati 1946. Sasipundar. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:54 (EEST) ::::::: Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli. Pakun, et jutu personaalakadeemiast võiks avalausest välja jätta. ::::::: Vastuolu tuleb ju sellest, et praegune akadeemia faktiliselt asutati 1946, aga asutamisaastaks loetakse 1938. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 11:26 (EEST) ::::::Kui praegune akadeemia asutati faktiliselt 1946, siis millal asutati faktiliselt selle loogika järgi Tartu Ülikool? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 12:00 (EEST) Akadeemia artiklid tõesti ei läinud kuigivõrd paremaks. Kuna endiselt antakse selgelt mõista, et akadeemia võib lugeda oma asutamisaastaks mida tahes, aga see on ''vale''. Viidatakse teise artiklisse, mille järgi 1938. aastal asutatud akadeemiat selgesõnaliselt pole enam ning järgmises lauses öeldakse, et tegelikult asutati 1946. aastal. Minu meelest sa tekitad artiklis öeldu kohta lihtsalt rohkem usaldamatust, kui ütled, et on ''fakt'', et vana akadeemia ei alustanud kunagi uuesti tegevust, saamata aru, et tegu on kõigest sinu isikliku hinnanguga. Nagu juba korduvalt öeldud, ei tahetagi näidata akadeemia asutamine 1938. aastal on vaieldamatu fakt, mis mingitest asjaoludest vääramatult järeldub. See on samamoodi kokkuleppeline seisukoht. Aga nüüdne üldarusaam on arusaadavatel põhjustel, et seni tegutsev akadeemia alustas tegevust 1938. aastal. See, miks teoreetiliselt võiks mõelda, et ta alustas tegevust 1946. aastal, on ka arusaadav, kuigi sellist lähenemist tegelikult enam ei järgita. Ma arvan küll, et kui varasemast ja hilisemast "Eesti entsüklopeediast" oleks räägitud ühes artiklis, siis seda poleks põhjust tingimata valeks pidada. Seda küll, et on kaks erinevat väljaannet ja teisel väljaandel omakorda kaks erinevat trükki, mis iseenesest pole samastatavad. Aga mõlemal juhul on nime poolest tegu n-ö rahvusentsüklopeediaga ja võib mõelda, et jurdiidilistest suhtetest sõltuata traditsiooni jätkati. Parem oleks vaadata, kuidas tavaliselt mõistetakse. Võib-olla peetaks siiski kaalukaks fakti, et väljaandjad on erinevad. Ja kuna nüüd on TEA entsüklopeedia, mida samuti on tituleeritud rahvusentsüklopeediaks, siis ehk ka seetõttu on nüüd vähem põhjust varasemaid väljaandeid omavahel seostada ja samasse entsüklopeediatraditsiooni kuuluvaks pidada. Pikne 20. august 2015, kell 14:22 (EEST) Me võime koos arutada, kuidas sõnastada. Ma olen mitu korda ümber sõnastanud, aga rahuldavat olukorda ei ole. Aga ilma samasusküsimuse lahendamiseta seda vaevalt luua õnnestub. Ma mõtlesin vahepeal, kas võib nii olla, et akadeemia deklaratsioon samasuse kohta mingis mõttes (mingi kriteeriumi järgi) tekitab selle samasuse. Ma ei tea. Nii palju kui ma aru saan, ei ole mitte kellelgi peale akadeemia enda võimu tema põhikirja üle, ja sellised volitused sai akadeemia 1988. aastal. Kui nüüd akadeemia ütleb, et ta on varasema akadeemiaga samane, siis sellest tuleneb nähtavasti tõesti ka see, millal akadeemia oma juubeleid peab. Kas sellest oleneb veel midagi ja kas see kohustab peale akadeemia enese kedagi millekski? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:26 (EEST) Ja siis ma mõtlesin veel seda, et võib-olla see samasus, mida akadeemia deklareerib, on sümboolne. Võib-olla on sellega kehtestatud sümboolne samasus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:28 (EEST) :Mõned pretsedendid: Õpetatud Eesti Selts asutati 1838, suleti 1950, taastati 1988 (mitte ei nimetatud mõnda Eesti NSV-s vahepeal tegutsenud asja ümber ÕES-iks. Eesti Looduseuurijate Selts on üldise seisukoha järgi eksisteerinud katkestamatult alates 1853. aastast, ma ei tea eksisteerivat vastuväiteid (vahepeal oli ka Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, ma ei tea, kas neil oli ülimuslikkuse pretensioone). Kaitseliit taasasutati 1990. aastal (mitte ei nimetatud Eesti NSV tsiviilkaitset või ALMAVÜ-d ümber Kaitseliiduks) ja oli algul illegaalne. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik eksisteeris järjepidevalt eksiilis (eksisteerib tänaseni), aga Eesti NSV-s tegutsenud Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut samastatakse Eesti-aegsega; õigeusuliste puhul on vastupidi: eksiilis toiminud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut loetakse ametlikult õigeks järjepidevaks kirikuks, Moskva patriarhaadile alluvat kirikut mitte. 1946. aastal asutatud Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalat nimetati 1989. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojaks ja seda samastatakse Eesti-aegse Kaubandus-Tööstuskojaga. Eesti NSV välisministeeriumi ei peeta Eesti Vabariigi välispoliitika järjepidevuse kandjaks. Jne. : Kas moraal on see, et mingit üldist loogikat ei ole, kuidas midagi samastatakse? Kaubandus-Tööstuskoja juhtum olevat Akadeemia juhtumiga väga sarnane. : Samuti nähtub siit, et nõukogude ajal võisid olla organisatsioonid, mille asutamisaasta oli enne nõukogude aega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 19:33 (EEST) == Personaalakadeemia? == ''Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli''. Ma ei tea [[personaalakadeemia]] täpset definitsiooni. Kuid näen, et terminit pruugitakse sageli. Usun, et lugejatena, me saame hästi aru, mida seda sõna kasutades öelda tahetakse. On vaja kuidagi eristada Eesti TA tüüpi akadeemiatest nn "teadusministeeriumi" tüüpi akadeemiaid (Venemaa, Austria, Ungari, Iisrael, Eesti NSV jt). Muidugi, et ma jagan akadeemiad vaid kahte kategooriasse (personaalakadeemiad ja kõik ülejäänud), on mugandus. Peaks ilmselt eristama näiteks veel Šveitsi TA tüüpi (kus personaalliikmeid minu teada ei valitagi) ja küllap on teisigi erisusi, mille põhjal liigitama peaks. Minu meelest on 1938. aastal rajatud akadeemiat ja praegust akadeemiat kirjanduses käsitletud kui personaalakadeemiad (vaata nt ajaloo alt esimest lauset [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_teaduste_akadeemia2]). Ühesainsamas Sirbi artiklis ([http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-teaduste-akadeemia-presidendiks-kandideerivad-mart-ustav-ja-tarmo-soomere/]) on seda sõna kasutatud 8 korda. Võtame lahti Eesti TA põhikirja ([http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf] ) ja loeme esimest paragrahvi: "silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus" – no mis see siis muud on kui viide personaalakadeemiale.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:09 (EEST) : Olen nõus, et on käsitletud, ja ma olen vist ise selle sõna siia kunagi sisse pannud. Aga praegu mulle tundub, et see ei ole piisavalt täpne ning meil oleks tarvis rohkem mõistelist ja faktilist selgust. (Eriti avalauses, kus tuleb lühidalt väljenduda, on sellest võib-olla liiga keeruline rääkida. See jutt võib olla pisut allpool.) Ma lihtsalt kujutasin ette, et personaalakadeemia on umbes nagu prestiižikas klubi, mis võib-olla ka riiklikult tunnustatud institutsioon. Kui isegi ühendus tähendab sedasama, siis minu meelest ta ei ole ainult see, kui tema alluvuses töötavad mõned teadusasutused ja uurimisinstituudid. Alustada võiks sellest, et kirjutada lahti artiklid [[Teaduste akadeemia]] ja [[Personaalakadeemia]]. Peaks toetuma teaduskirjandusele, mitte entsüklopeedia- ja ajaleheartiklitele. Eesti Teaduste Akadeemia enda kohta on muidugi teaduskirjandust vähe, aga me saaksime vähemalt mõisteid ja fakte informeeritult seostada. : Minu mõte oli ka see, et minu meelest samasusküsimuse puhul ei ole oluline, kas on tegu personaalakadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:28 (EEST) Kas Schlossmanni peeti tema eluajal Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks? Ei. :Lihtsalt reageerisin viimasele muudatusele, ilma mingi pahatahtlikkuseta. ---- == Eesti TA ja ENSV TA presidendid == Tsitaat 1988. aasta Horisondist nr. 9 lk. 31: :''1945. aasta 28. juunil anti välja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee määrus, milles öeldakse:'' :''"Teadusliku uurimistöö õigeks nõukogulikuks korraldamiseks Eesti NSVs Eesti NSV RKN ja EK(b)P KK määravad:'' :''1. '''Taastada''' Eesti Teaduste Akadeemia ning kujundada see Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks.'' Seega, juhul kui selline määrus ikka olemas oli (ja ilmselt oli), siis ei teki vististi üldse küsimustki, et akadeemia asutamisaasta on 1938. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. september 2015, kell 23:21 (EEST) :: Selline määrus anti välja küll, aga praegu Sa rebid selle (tahtmatult) kontekstist välja. Vaata, mis on kirjas akadeemia ajaloo raamatus. Esiteks, autorid ütlevad, et on teadmata, mida sellega mõeldi. Teiseks selgub, et Teaduste Akadeemia tegelikuks rajamiseks oli tarvis Moskvas välja antud Stalini allkirjaga dokumenti, millele Eestis samuti järgnes teistsuguse sisuga määrus. Nagu ajalooraamatust selgub, oli kavas tõesti mingisugune taastamine, aga Moskva ignoreeris Eestis koostatud määruseprojekti. Seega, Eestis ei olnud võimu, et varasemat akadeemiat taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:01 (EEST) Leian, et Sa oled muudatuste tegemisega kiirustanud. Panen ette eelnev arutelu läbi lugeda. Schlossmanni ei saa praeguse artikli kontekstis presidendiks lugeda. Ja "(NSV)" ei tohiks ära võtta, sest kõik nimetatud ei olnud Eesti Teaduste Akadeemia presidendid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:09 (EEST) :Kui me ütleme, et Akadeemia loeb oma asutamisaastaks 1938, siis Schlossmann oli president. See sulgudes NSV tekitab segadust. Ilmselt parem oleks kirjutada Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendid. Muide ma olen arutelu mingil määral lugenud ja probleemi tean, aga kui Te Pirita kloostri aiaaukudest rääkisite, siis läks jutt ikka väga võsa poole ja kogu seda teksti mõelda ma paraku küll ei viitsi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 00:36 (EEST) :: No vaata, akadeemia loeb küll oma asutamisaastaks 1938, aga kas sellel on ka mingi faktiline sisu? See võiks tähendada, et ta samastab end 1938. aastal asutatud akadeemiaga, aga milles see samasus seisneb? See ei ole arusaadav. Kas samasuseks piisab sellest, kui seda lihtsalt kuulutada? Ma ei oska seda võtta faktiväitena (või kui seda nii võtta, siis on see minu meelest ilmselt väär, kui ajaloo üksikasju teada), vaid ainult mingi sümboolse või poliitilise deklaratsioonina. :: Kui öelda, et Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia, siis mina loeksin välja, et jutt on kahest akadeemiast. Mõeldud oli: Eesti Teaduste Akadeemia (varasema nimega Eesti NSV Teaduste Akadeemia) presidendid. Nii võikski kirjutada, kui varasem sõnastus on ebaselge. :: See Pirita kloostri arutelu oli teises kohas, aga mul jäi mulje, et Sa pole lugenud siinse arutelu algusosa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:59 (EEST) ::: Olen lugenud. Ja praegune akadeemia samastabki ju end 1938. aasta akadeemiaga. Vikipeedias pole mõtet asja ülearu keeruliseks viia ja kõiki juriidilisi üksikasju lahkama hakata, sest see kipub originaaluurimuseks kätte ära ja peale selle pole see tegelikult ka mitte entsüklopeedia teema. Kui öelda, et on üks akadeemia, siis on ka vahepealkiri korrektne, aga kuna mulle jääb mulje, et sa soovid selle ühe akadeemia kolmeks ära jagada, siis ilmselt ei hakkagi ma su loogikast aru saama. Aga igastahes praegune põhikiri hakkab peale: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud..." &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 02:25 (EEST) :::Kas me ei näe siin analoogiat [[Tartu Ülikool]]iga? :::Mis puutub alapeatükki "Eesti Teaduste Akadeemia presidendid", siis seda saab ju liigendada, eeskujuna võiks olla näiteks [[Tartu ülikooli rektor]]. :::Anonüümsele kasutajale. Seda pole ju keegi väitnud.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:29 (EEST) :::: Ahsoousele. Kus Sa näed originaaluurimust? :::: Mingisugune allikakriitika (faktiväidete ja teaduslike väidete eristamine sümboolsetest või poliitilistest deklaratsioonidest) ning kahtluse korral mittetoetumine mittesõltumatutele allikatele on Vikipeedia koostamisel ikkagi vajalik. Vähemalt ei saa panna väidetena sisse asju, mille tähendus pole arusaadav. :::: Misjaoks kolmeks jagada? Minu meelest on olnud kaks akadeemiat, teine eksisteerib siiamaani, ainult praegu uue nime all. :::: Akadeemia võib põhikirja kirjutada mida tahes, see ju fakte ei muuda. Kas või millised juriidilised järelmid sellel on, seda ma ei tea, ja minu teada pole ükski jurist seda kommenteerinud. Ainsad järelmid, mida ma tean, on ametlik sõnatarvitus (ka näiteks rektorite nimekirja vormistamisel), ja juubelite ajastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) :::: Hirvelaiule. Arvan, et ka Tartu Ülikooli kohta kirjutatu tuleks selle pilguga üle vaadata. Tartu ülikooli samasus Academia Gustavianaga ei ole fakt. Saab ainult öelda, et (teatud ajast saadik) neid samastatakse vms. :::: Kui teha koondtabel, siis tuleb nii kirjutada, et ei oleks sidumust, et on tegu sama asutusega. Iseasi, et selline koondtabel ähmastab artikli teemat. Võib kirjutada tabeli juurde selgituseks, et selline pilt tekib kahe akadeemia samasuse eeldusel. Jah, liigendamine on ka hea, aga minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) ::: Teaduste Akadeemiad loetakse [[Laulev revolutsioon|laulvast revolutsioonist]] alates üheks ja selleks samaks asutuseks. Kui sinu meelest on olnud kaks asutust, siis enamike jaoks on tegu siiski ühe asutusega. Sisuliselt oli ta seda kogu aeg (1945. aasta otsuski kinnitab seda), 1989. aastast alates on ta seda aga ka juriidiliselt ehk siis juba 26 aastat ametlikult. Ajalugu kirjutatakse vahel ümber, põhjuseid on selleks erinevaid. Me võime kuupäevad ja otsused kirjutada artiklisse sisse, aga meil ei ole põhjust jagada asja mitmeks laiali. Prantsuse riigi ajaloo puhul me ju ka loeme riigivalitsejateks ka kõik kuningad ja imperaatorid, hoolimata sellest, et praegusel riigil (alates 1958. aastast) on olnud 7(8) presidenti. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 14:01 (EEST) ::::: 1938. aastal asutatud akadeemia otsustati 1941. aastal likvideerida, ja see likvideeritigi igas mõttes, varadki jagati laiali. 1945. aastal tuli võimudel mõte jälle akadeemia teha, aga sellest sai sisuliselt ja ka juriidiliselt uus akadeemia. Tehti uus asi sarnases funktsioonis. See on umbes midagi sellist. Mul oli õues kuur, mille eelmine majaomanik oli jätnud, leidsin, et seda pole tarvis, ja lammutasin ära. Nüüd tuli mõte, et kuuri on ikka tarvis, ehitan jälle kuuri. Võib-olla oli mul mõni tükk vanast kuurist veel alles, aga põhiliselt olid need tükid juba ära visatud või põletatud. Oleks võib-olla proovinud kuidagi samadest tükkidest uuesti kokku panna. Aga linn keelas mul selle ära, pidin kindlasti uue kuuri tegema. Aga minu poeg ütleb kunagi, et tegelikult on see uus kuur seesama vana kuur, kuigi seda ei tohtinud öelda, sest linn oleks karistanud. See on sama kuur, sest mõlemad olid minu kuurid. ::: Prantsusmaa on ikka sama riik sõltumata riigikorra muutustest. Saab rääkida ka Prantsusmaa riigipeadest ning panna kuningad, keisrid ja presidendid ühte loetellu. Selles tabelis siin tuleks rääkida Eesti teaduste akadeemiate presidentidest (iseasi, kas see vastab artikli teemale). See ei ole muide üldse paratamatu, et ühes riigis on korraga ainult üks teaduste akadeemia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) :::Sidumus on väga tugev – jutt käib ju Eesti teaduste akadeemia presidendist, olgu akadeemia juriidiline staatus milline tahes. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 15:17 (EEST) ::: Jutt ei ole ühe akadeemia juriidilise staatuse muutumisest, vaid eri akadeemiatest. Kui öelda "Eesti teaduste akadeemiate presidendid", siis on OK. Ainsuse puhul ma pole kindel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) Varem väljaöeldud argumentide kordamine pidavat väljendama madalat väitluskultuuri, aga ma üritan ikka. Enamuse ajast on seni (43 aastat 67-st) Eesti NSV TA-d ja Eesti Teaduste Akadeemiat loetud erinevateks nähtusteks. ENE mõlemas väljaandes on eri artiklid. 1946. aasta asutamisotsuses on selge sõnaga öeldud, et organiseerida (Stalin ei ole isikupõhine argument, lihtsalt temal oli õigus 1946. aastal uusi akadeemiaid asutada). Kui Schlossmanni ei peetud ja ta ise ei pidanud end oma eluajal (ja seda oli veel paarkümmend aastat) Eesti NSV TA endiseks presidendiks, millise siis? Eesti Vabariigi ja Eesti NSV välisministeeriume ei peeta samaks järjepidevalt tegutsenud asjaks. 1938 on praeguse akadeemia ''praegune'' arvamus. Võib-olla nihutatakse tulevikus asutamine veel sada aastat varasemaks (ÕES-i järgi). : Jah, need on head argumendid, eriti see Schlossmanni argument. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 23:08 (EEST) == Liikmeloendid == Loendid tuleks viia artiklist välja, nende asemel võiks olla rohkem entsüklopeedilist sisu ETA ajaloo ja praeguse tegevuse kohta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. aprill 2018, kell 15:31 (EEST) ---- ''Budapesti Tehnika ja Majandusülikool'' :See on minu arvates keelevastane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 11:51 (EEST) == ENSV TA-st == Nõukogude aja akadeemiast tuleb rääkida eraldi artiklis. Sellel on kyllant vähe ühist akadeemia tänase toimimisega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2026, kell 20:35 (EEST) :Osa sellest jutust peab jääma siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 21:43 (EEST) cpk2ge1t2ul2mrldmkr9hzn58ljhxnc 7157342 7157337 2026-05-19T18:53:22Z Pikne 13803 7157342 wikitext text/x-wiki Miks ei ole akadeemikute nimekirjas Endel Lippmaad? Minu teada ta on akadeemik. Nimekirja võtsin akadeemia kodulehelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:20, 18 Oct 2004 (UTC) : Lippmaa oli eraldi välja toodud osakonnajuhatajana. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) ---- Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) Kas teeks eraldi artiklid ''Eesti Teaduste Akadeemia'' ja ''Eesti Teaduste Akadeemia (1938 - 1940)''? :: Mina teeksin küll eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.52 (UTC) :: Aga siiski, loen nüüd EE-st, et 1945 anti välja määrus Eesti Teaduste Akadeemia taastamise ja selle Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks kujundamise kohta. Milles see taastamine võis seisneda? Kardan, et see on sõnakõlks. ENE 1. väljaandes ei mainita taastamist, vaid käsitletakse neid täiesti erinevatena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.57 (UTC) Loomulikust intelligentsist usun, et 1945 küll mingit ''klikeaegset'' akadeemiat taastada ei tulnud ENSV-lastel mõttessegi. See on hilisem tõlgendus, et praegust akadeemiat vanema ja auväärsemana näidata, usun. : Igatahes tuleb asja uurida. Jutt on Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P [siin on organi nimetus puudu] ühismäärusest 28. juulist 1945. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 13.51 (UTC) NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV 19. jaanuaril 1946. a. ENSV hariduse rahvakomissar Eesti NSV teeneline teadlane prof. dr. J. Nuut: "Neil päevil, kus kogu sotsialismimaa avaldab oma üksmeelset toetust kommunistide ja parteitute blokile, peavad ka meie eesti teadlased oma usaldust ja tänu avaldama Nõukogude valitsusele ja selle juhile, seltsimees Stalinile, kelle isalikust hoolitsemisest eesti rahva eest annab järjekordse näite otsus ENSV Teaduste Akadeemia loomise kohta." ("Rahva Hääl", 25. I 1946) Vältimaks valestimõistmist: mul ei ole midagi Uncle Joe' ega tema loodud akadeemia vastu. Kuid miks viimased vaikivad maha oma asutaja ning ehivad end võõraste sulgedega? : Hea oleks, kui saaks ka 1945. aasta määruse teksti. Võib-olla kavatseti algul tõepoolest midagi taastada, aga Moskva ei lubanud seda. : Ka mulle ei meeldi selline asjade sogamine. Sama käib ka Kirjanike Liidu ja Riigikohtu kohta (viimase puhul samastavad kahte organit juristid ise). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.55 (UTC) ''Eesti Teaduste Akadeemia asutamise seadus jõustus [[4. veebruar]]il [[1938]]. [[President]] [[Konstantin Päts]] nimetas [[13. aprill]]il esimesed 12 liiget. [[Akadeemia]] pidulik avakoosolek peeti [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1938]]. : Tõstsin selle lõigu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.58 (UTC) ---- '''''Eesti Teaduste Akadeemia''' on [[organisatsioon]], mis ühendab [[Eesti]] [[Akadeemik|akadeemikuid]]. : Säärane definitsioon jätab mulje, nagu oleks akadeemikuks olemine kriteerium, mille põhjal akadeemiasse võetakse. Eestis võib olla ka mõne teise akadeemia liikmeid, pealegi ei ole akadeemia liige sõna "akadeemik" ainuke tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 13.01 (UTC) ---- Siin tuleks kuidagi ära tuua ka varasemad liikmed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. november 2006, kell 18:40 (UTC) Ka lahkunud akadeemikud tuleb ära tuua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2007, kell 11:33 (UTC) : Teen ettepaneku lisada loetellu kõik akadeemias olnud akadeemikud ning nime järele sulgudes aastaarv(ud) - akadeemikuks saamine praegustel liikmetel ning mõlemad aastaarvud lahkunuil. [[Kasutaja:Andres.Kuusk|andresk]] 24. detsember 2007, kell 16:53 (UTC) ---- Ma järjekordselt pilti ei näe:) avjoska 20. mai 2009, kell 16:23 (UTC) : Mina ka mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. mai 2009, kell 20:34 (UTC) ::Siin on ilmselt põhjus lihtsalt selles, et pilt on väga suur, ligi 3 MB, ta laadimine võtab aega. Lõpuks tuli nähtavale. [[Kasutaja:Kk|Kk]] 20. mai 2009, kell 20:39 (UTC) ---- 2009. aasta valimised on nüüd kajastatud. Aga oleks tarvis liikmete nimekirja praeguse seisuga. Selle koostamisel tuleb arvestada peale juurde valitute ka lahkunuid, nii et uisapäisa seda uuendada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC) ---- Ühe otsusega võrdsustati korrespondentliikmed akadeemikutega. Ka see otsus peaks olema valimiste hulgas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:55 (UTC) ---- Eespoolt: ''Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga''. Isegi kui seda järjepidevust kahtluse alla seada, miks ei või jätkata sealt, kus ennist pooleli jäädi? Minu jaoks on samasisulise ja -nimelise ning sama rolliga organisatsiooni näol tegu küllalt sama asjaga, et tast samas artiklis rääkida. Ka akadeemia kodulehel on suurelt kirjas "Asutatud 1938. aastal". Seda, et ''Nõukogude'' entsüklopeedia kodanliku riigi ja nõukogude vabariigi teaduste akadeemiaid mõistetavalt täiesti erienvatena käsitleb, ei saa siin adekvaatselt aluseks võtta. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 16:35 (UTC) : See on ju fakt, et järjepidevus puudub ja tegu on täiesti erinevate institutsioonidega. Funktsioonid on muidugi sarnased. Loomulikult võib praegune akadeemia varasemat lugeda oma eelkäijaks, kuid öelda "asutatud 1938. aastal" on eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:00 (UTC) : Aga kui ma olen eksiarvamusel ja see järjepidevus tõesti on olemas, siis oleks tarvis seda tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC) :: Pean silmas, et isegi kui näpuga järge ajades järjepidevust välja ei tule, pole ainult selle põhjal põhjust neid kui täiesti erinevaid käsitleda. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:31 (UTC) ::: Kui järjepidevust ei ole, siis nad ju on vähemalt nii erinevad, et neist peaksid olema eri artiklid. ::: [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2009/Ajalugu.pdf Selles raamatus] (pdf) lk 78–79 on näha, et kuigi ametlikku järjepidevust püüti tekitada, see ei õnnestunud. ::: Leian, et ka ajakirja Akadeemia ning Riigikohtu puhul me peaksime asjad eraldi hoidma. Seose varasema asutisega võib ju artiklis lahti kirjutada, aga artiklite ühendamine ei võimalda selget ja faktitruud esitust. ::: Muide, on ka niisuguseid juhtumeid, kus järjepidevus on olemas, aga asutuse juhtkond eitab seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:39 (UTC) :: Kui eraldi artiklid on eesmärk omaette? Saab ju ka lihtsalt selle õiguslikku järjepidevust puudutava nüansi samas artiklis ära mainida ja ei pea ülejäänut sellepärast hakkima. Praegune esitus pole ladus ja tekitab segadust – tuleb kõigepealt uurida miks on eraldi artikleid vajalikuks peetud. Vastupidisel juhul aga pole midagi kaotada. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC) ::: Mina vaatan asjale nii. Kui on kaks eri asja, siis peab lugejal olema võimalik lugeda kummastki asjast eraldi ning tal ei tohi tekkida muljet, nagu tegu oleks ühe ja sama asjaga. Linkimisel tuleb linkida emmale-kummale. ::: Küsimus ei ole mitte ainult õigusliku, vaid ka sisulise küsimusega: akadeemikud ju määrati uuesti, mitte ei valitud vana akadeemia järelejäänud liikmete poolt. Ja vana akadeemia lakkas eksisteerimast nii juriidiliselt kui ka sisuliselt. ::: Arvan, et see ongi hea, kui uuritakse. Siis jõuab inimeste teadvusse, et pole tegemist sama asjaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:58 (UTC) :::: Ka minu jaoks on see pigem sisuline küsimus ja sisuliselt on tegu sama asjaga. Jutt on Eesti riigi teaduste akadeemiast, ühest ja ainsast, tollasest ja praegusest. Miks peaks tõestama, et need on erinevad asjad? Järjepidevusest ja kõigest muust, mida mainisid, saab asutuse ajaloo juures juttu teha. Või kui nüüd põhikiri ümber teha nii, et uued akadeemikud teisiti määratakse, oleks ka su meelest kohe tegu täiesti uue ühendusega? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:18 (UTC) :::::: Võib-olla Riigikohtu puhul sellest piisab, sest tegu on põhiseadusliku asutisega. :::::: Ma toon sellise näite. Kui riigi pealinn viiakse üle teise linna, kas siis tegu on ühe ja sama linnaga? Või kui keegi abiellub uuesti, kas ta abiellub siis sama isikuga, sest tema abikaasa on ju ikka üks ja ainus? :::::: Seda, et tegu on erinevate asutistega, ei ole tarvis tõestada, see on fakt. Mina ei saa jälle aru, miks on tarvis nii kangesti rõhutada, et see on "sisuliselt" üks ja seesama asi? Tegu on eri asjadega, millel on sarnane funktsioon. :::::: Kui praegune akadeemia koosseis saadetakse laiali ja määratakse uued akadeemikud, siis tõenäoliselt ei ole tegu enam sama akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 18:32 (UTC) ::::: Olgu peale, ''üks ja ainus'' polnud ehk kõige õnnestunum sõnavalik, vähemalt mitte su toodud näidete jaoks. See on fakt ainult juhul kui sa teed selle antud alusel faktiks. Ütleme siis nii, et see raudne eristamine on kunstlik. Ühe artikli esitus on ladusam ja ei tekita küsitavusi (nagu ennist ütlesin). No neh, uued akadeemikud annavad akadeemiale uue näo, aga endiselt räägime Eesti riigi teaduste akadeemiast. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:48 (UTC) :::::: Jah, see on tõsi, et mõlemal juhul on tegu Eesti riigi teaduste akadeemiaga. Aga see, et selliseid akadeemiaid on üks, ei ole paratamatu. Näiteks Nõukogude Liidus oli mitu riiklikku akadeemiat. :::::: Minu meelest määrab asutise identsuse institutsionaalne järjepidevus. Teaduste akadeemiast üldse võib ju rääkida artiklites [[Teaduste akadeemia]] ja [[Akadeemia]], ning seal saab ka rääkida sellest, millised asutised on Eestis seda funktsiooni täitnud. Samuti saab sellest rääkida artikli [[Eesti]] teaduse alajaotuses ja küllap eraldi artiklis [[Eesti teadus]]. :::::: On fakt, et Eesti ajaloos on olnud kaks teaduste akadeemiat. Mis selles siis kunstlikku on? Ühes funktsioonis võib ju olla eri aegadel eri asjad. Artikkel peab olema üheselt mõistetav ka neile, kellel ei ole asjast eelteadmisi. Kui ma asjast midagi ei tea ja loen esimesest lõigust, et akadeemia asutati 1938, siis mul ei tule üldse pähe küsida, kas tegu on sama akadeemiaga. See on eksitav. Ma ju ei pruugi edasi lugeda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC) ::::: Ehk saan aru, sul on põhimõtte, et säärastel juhtudel peavad artiklid kindla peale "identsetest" asutistest olema. Selle pealkirja alt aga otsitakse artiklit just enne ja nüüd seda nime kandva Eesti riigi teaduste akadeemia kohta ja kui selline juba oleks, pole mõtet kahe vastava "identse" asutise kohta enam eraldi artikleid teha (kui artikkel just pikaks ei veni ja võiks allartiklite peale mõelda). Miks peaks sellest ainult artiklites "Teaduste akadeemia" jms kirjutama, kui "Eesti Teaduste Akadeemia" on isegi küllalt konkreetne mõiste. ::::: Kuis eksitav? Asutati ju 1938. aastal Eesti riigi teaduste akadeemia ehk Eesti Teaduste Akadeemia kui selline. Ega teda järjepidevuse puudumise pärast vähem ei asutatud. ::::: Kuidagi ei taha sellised kitsaskohad välja tulla, kui praktiliselt üks inimene entsüklopeediat teeb. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 20:02 (UTC) :::::: Mina lihtsalt selgitasin oma vaatenurka, sest Sa küsisid. Mida inimesed eelkõige otsivad, selle üle me saame praktiliselt otsustada ainult enda järgi. Eks erinevad soovid tule tegijate omavahelisest arutelust välja. Seni ei ole keegi teine sellise lahenduse vastu protestinud. Kui see lahendus ebaotstarbekas on, küll see siis välja tuleb, kui tegijaid rohkem saab:-) :::::: Ma ei tea, "Eesti Teaduste Akadeemia" on ju nimi, sellepärast kirjutaksegi suurte tähtedega. Lihtsalt kaks asja ühe nimega. Muidu võiks olla "Eesti teaduste akadeemia", aga lisaks kahele olemasolevale sellist artiklit kirjutada ei tundu olevat mõtet. :::::: Miks minu meelest on mõtet eraldi kirjutada, seda ma selgitasin. :::::: Kui nüüd keegi otsib mõlema kohta, saab ta praegu artikli päises olevast märkusest kohe aru, et siin on kummagi kohta eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:29 (UTC) ::::: Et asutamisaasta on ikkagi 1938 on fikseeritud Eesti Teaduste Akadeemia põhikirjas, mis on kinnitatud Akadeemia üldkogu poolt (18.12.1997) ja registreeritud Haridusministeeriumis (10.02.1998). Põhikiri omakorda tugineb Akadeemia seadusele (19.05.1997). Need dokumendid on päris kindlasti ülimuslikud ülalpool viidatud raamatu ees. :::::: Me võime kirjutada, et põhikirja järgi on asutamisaasta 1938. Aga fakte ei saa ei Akadeemia üldkogu ega Haridusministeerium muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:51 (UTC) ::::::: Panin selle sisse. Praegune esitus kajastab mõlemat asutamisaastat. ::::::: Ajaloo ossa võib panna "Eelloo", siis oleks ajaloo esituses võimalik lühidalt rääkida ka varasemast akadeemiast ning muidugi akadeemia taastamise või taasasutamise ettevalmistamisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) ::::::: Eesti Teaduste Akadeemia seaduse paragrahvi 19 lõige 3 võimaldab tõlgendust, mille järgi kaks akadeemiat on seadusandja silmis samased (võib tõlgendada ka nii, et jutt on samanimelisest akadeemiast, mille õigusjärglasena praegust akadeemiat vaadeldakse). Seda tuleks ka mainida, aga ma ei leidnud seaduse praegu kehtivat versiooni. ::::::: Üldse, sellest identsuseküsimusest võib artiklis rääkida nii põhjalikult kui vähegi tarvis. Mulle isiklikult tundub, et on otstarbekas artiklid lahus hoida (põhjustel, mida olen ülalpool maininud). Muidugi möönan, et on argumente teistsuguse lahenduse kasuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:27 (UTC) ---- Minu meelest on algus praegu liiga üksikasjalik ega arvesta, et akadeemia on vahepeal reformi läbi teinud (algselt ta oli ka uurimisasutus; välisliikmeid polnud, aga olid korrespondentliikmed). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:49 (UTC) : Muutsin esitust natuke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) :: Minu arust on praegu õige. 1946. aastal ignoreeriti olemasolevaid akadeemia liikmeid, presidenti ja auliikmeid (isegi Ilmjärv ei tuleks selle peale, et Päts ja Laidoner olid 1946 ENSV TA auliikmed). Kas tollal ei pidanud igal liiduvabariigil olema oma välisministeerium, kirjanike liit ja teaduste akadeemia, isegi seal, kus neid varem polnud? --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 11. veebruar 2010, kell 09:35 (UTC) ---- ''Eesti Teaduste Akadeemia on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis. : See tuleks esitada tsitaadina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:52 (UTC) ---- Eelnimetatud raamatust leiame, et 6. aprillil 1989 üldkogul kinniitsatud võetud põhikirjaga hakkas Akadeemia end pidama varasema akadeemia õigusjärglaseks (lk 189). Sama põhikirjaga kaotati erinevus akadeemikute ja korrespondentliikmete vahel: mõlemaid hakati nimetama akadeemia liikmeteks; samuti võeti endale õigus nimetada välisliikmeid (lk 191). 1. septembril 1989 toimunud üldkogul otsustati hakati kõiki akadeemia liikmeid nimetama akadeemikuteks (lk 191). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 15:11 (UTC) ---- Millal uus president ametisse astub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2014, kell 23:28 (EEST) ---- Lippmaa suri. Kas midagi oleks veel tarvis ümber teha, et liikmete nimekirja uuendada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:54 (EEST) ==Aastaarvud entsüklopeediaartikli avalauses (üle toodud teisest arutelust)== Eesti TA kronoloogiast saame lugeda ([http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/]): * 29. juunil 1988 võttis TA üldkogu vastu otsuse lugeda 1938. a. rajatud Eesti Teaduste Akadeemia Eesti NSV Teaduste Akadeemia otseseks eelkäijaks ja Akadeemia tegevuse algusaastaks aastat 1938. * 6. aprillil 1989 võttis TA üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja ja selle juurde kuuluvad alusdokumendid. Uus põhikiri määratles Akadeemia senise Eesti NSV Teaduste Akadeemia asemel Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938. Sellest peaks piisama, et artikli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] avalausest kaoks 1946 ja asemele tuleks 1938. Aga sellest, et juriidiliselt on asi näiteks teistmoodi, sellest võib vajadusel artiklis terve alapeatüki teha.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:20 (EEST) : Seda arvu võib esimeses lauses mainida küll, aga me saame öelda ainult seda, et akadeemia põhikirja järgne asutamisaasta on 1938. See on ju ainult fraas, millel ei ole faktilist tähendust, ka mitte mittejuriidilist (või vähemalt see tähendus ei ole teada). Kusjuures 1988. aasta ja 1989. aasta formuleering on omavahel vastuolus, sest ei saa olla iseenda otsene eelkäija. Ja ka "otsene eelkäija" on tähenduseta fraas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:38 (EEST) : Panin need asjad esimesse lausesse sisse. Aga miks peaks 1946. aasta ära kaotama? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:35 (EEST) :: Vaatasin seda lauset. Jah, olen seda meelt, et 1946 peab avalausest igal juhul kaduma mitmel põhjusel - 1) avalause on eksitav, Eesti TA ei asutatud 1946, 2) akadeemia pidas 60. juubelit 1998, 70. juubelit 2008, kaks aastat tagasi 75. juubelit. Kas peaks neile ütlema, et teie asutamisest möödub järgmisel aastal 70 aastat Palju õnneǃ Naeravad välja. 3) kas Eestis on veel mõni kooslus, kes kiidaks heaks 1946. aasta rõhutamise? Arvan, et Vikipeedia kogukond on ainuke.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:52 (EEST) ::: Aga kellel sellega asja peaks olema? See ei muuda midagi, sel pole mingeid õiguslikke tagajärgi. Küsimus on ainult tões. ::: Kuidas siis ei asutatud 1946, kui 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis 1989 nimetas end ümber Eesti Teaduste Akadeemiaks? Ümbernimetamine ei muuda ju asja ennast teiseks? Seda, et 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, ei vaidlusta keegi, ümbernimetamist ja samasust Eesti NSV Teaduste Akadeemiaga ei vaidlusta, Eesti Teaduste Akadeemia asutamist 1938 ka ei vaidlusta. Ainuke asi, mis sellesse ritta ei sobi, on kahe akadeemia samastamine. Kui seda sõna-sõnalt võtta, siis meil tekib vastuolu. Ärme siis rõhuta, paneme selle teise lausesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 23:26 (EEST) :::: Mis mõttes tões? Sa nimetatud nähtavasti tõeks neidsamu fakti pähe esitatavaid hinnanguid. :::: Sellele on ju seletus olemas, miks akadeemia uuesti asutati. Tegevus oli katkenud või katkestatud, riigikord oli vahetunud. Ma ei saa aru, mis siit nii meeleheitlikult vastuolu on vaja otsida. :::: Kui see kellegi teise asi pole, siis vähemalt meie enda asi võiks olla. Praegu vaidleb Vikipeedia artikkel üldlevinud arusaamale otseselt vastu, ilma et selleks oleks Vikipeedia kirjutamise heade tavade järgi mingit ratsionaalset põhjust. Pikne 20. august 2015, kell 00:58 (EEST) ::::: Võib ju öelda, et riigis oli akadeemiategevus katkenud või katkestatud, aga sellest ei järeldu, et senine akadeemia alustas uuesti tegevust. Kui me seda ütleksime, siis see oleks faktiliselt väär. Vana akadeemia ei taasalustanud tegevust mitte kunagi. Võtame teise näite. Kolmekümnendatel anti välja "Eesti Entsüklopeedia", selle uut väljaannet välja ei antud, sest entsüklopeediategevus katkes või kakestati. 1960ndatel tekkis taas võimalus entsüklopeedia väljaandmiseks, ning see anti välja kahes väljaandes, sealhulgas "Eesti entsüklopeedia" nime all. Kas siis peaks ütlema, et tegu on esimese entsüklopeedia uusväljaannetega ning entsüklopeedia on sama? Alust oleks minu meelest enam-vähem sama palju, vahe on ainult selles, et entsüklopeediategijad pole säärast samastamist välja kuulutanud. ::::: Mina jälle ei saa aru, miks kaht akadeemiat meeleheitlikult samastada tahetakse :) Kui see tähendab, et akadeemiat vahepeal ei olnud ja nüüd tehti jälle akadeemia, siis tulebki nii öelda, et tähendus oleks selge. Kui inimene loeb entsüklopeediast, et tegu on sama akadeemiaga, siis ta peab seda faktiväiteks järjepidevuse kohta. Minu meelest entsüklopeedia peab käsitletava subjekti poliitilistest avaldustest iseenda kohta distantseeruma, mitte esitama neid faktitõena. Samamoodi näiteks ei saa faktitõena võtta seda, millise ideoloogilise sildi partei endale riputab, vaid tuleb kasutada politoloogide hinnanguid, kui neid on. Saab aga öelda, et partei nimetab end selliseks ja selliseks. ::::: Minu meelest pole arusaama, on ainult sõnad, ja sõnadele vastu ei vaielda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 08:58 (EEST) ::::Kui võrdlust juba teha, siis pigem [[Tartu Ülikool]]iga. EE ja Vikipeedia toovad avalauses ära asutamisaastaks 1632 ja punkt. Ometigi kui 1802 rajati Tartusse keiserlik ülikool, polnud juttugi rootsiaegse ülikooli taasavamisest, lihtsalt tehti valik Jelgava ja Tartu vahel, õnneks leiti, et Tartus toiduained on odavamad.... See meid ei takista 1632. aastat lugema asutamisaastaks. ::::Sama lugu on akadeemiaga. Avalause peaks minu meelest olema sama lihtsa konstruktsiooniga nagu on seda TEA-s. Asutati 1938 ja punkt. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 09:16 (EEST) ::::: Minu meelest tuleks Tartu Ülikooli juures sõnastust muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:09 (EEST) ::::: Ma kirjutasin mõlemasse kohta "asutamisaastaks loetakse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:21 (EEST) ::::::Ma arvan, et Tartu sõnastus läks paremaks. ::::::Akadeemia puhul on minu meelest nii avalause kui ka teine lause eksitavad. Artikkel on praegusest akadeemiast, mis rajati 1938 personaalakadeemiana (seda oleks vaja esimeses lauses öelda). Praeguse akadeemia artiklis ei saa öelda juba teises lauses, et akadeemia asutati 1946. Sasipundar. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:54 (EEST) ::::::: Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli. Pakun, et jutu personaalakadeemiast võiks avalausest välja jätta. ::::::: Vastuolu tuleb ju sellest, et praegune akadeemia faktiliselt asutati 1946, aga asutamisaastaks loetakse 1938. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 11:26 (EEST) ::::::Kui praegune akadeemia asutati faktiliselt 1946, siis millal asutati faktiliselt selle loogika järgi Tartu Ülikool? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 12:00 (EEST) Akadeemia artiklid tõesti ei läinud kuigivõrd paremaks. Kuna endiselt antakse selgelt mõista, et akadeemia võib lugeda oma asutamisaastaks mida tahes, aga see on ''vale''. Viidatakse teise artiklisse, mille järgi 1938. aastal asutatud akadeemiat selgesõnaliselt pole enam ning järgmises lauses öeldakse, et tegelikult asutati 1946. aastal. Minu meelest sa tekitad artiklis öeldu kohta lihtsalt rohkem usaldamatust, kui ütled, et on ''fakt'', et vana akadeemia ei alustanud kunagi uuesti tegevust, saamata aru, et tegu on kõigest sinu isikliku hinnanguga. Nagu juba korduvalt öeldud, ei tahetagi näidata akadeemia asutamine 1938. aastal on vaieldamatu fakt, mis mingitest asjaoludest vääramatult järeldub. See on samamoodi kokkuleppeline seisukoht. Aga nüüdne üldarusaam on arusaadavatel põhjustel, et seni tegutsev akadeemia alustas tegevust 1938. aastal. See, miks teoreetiliselt võiks mõelda, et ta alustas tegevust 1946. aastal, on ka arusaadav, kuigi sellist lähenemist tegelikult enam ei järgita. Ma arvan küll, et kui varasemast ja hilisemast "Eesti entsüklopeediast" oleks räägitud ühes artiklis, siis seda poleks põhjust tingimata valeks pidada. Seda küll, et on kaks erinevat väljaannet ja teisel väljaandel omakorda kaks erinevat trükki, mis iseenesest pole samastatavad. Aga mõlemal juhul on nime poolest tegu n-ö rahvusentsüklopeediaga ja võib mõelda, et jurdiidilistest suhtetest sõltuata traditsiooni jätkati. Parem oleks vaadata, kuidas tavaliselt mõistetakse. Võib-olla peetaks siiski kaalukaks fakti, et väljaandjad on erinevad. Ja kuna nüüd on TEA entsüklopeedia, mida samuti on tituleeritud rahvusentsüklopeediaks, siis ehk ka seetõttu on nüüd vähem põhjust varasemaid väljaandeid omavahel seostada ja samasse entsüklopeediatraditsiooni kuuluvaks pidada. Pikne 20. august 2015, kell 14:22 (EEST) Me võime koos arutada, kuidas sõnastada. Ma olen mitu korda ümber sõnastanud, aga rahuldavat olukorda ei ole. Aga ilma samasusküsimuse lahendamiseta seda vaevalt luua õnnestub. Ma mõtlesin vahepeal, kas võib nii olla, et akadeemia deklaratsioon samasuse kohta mingis mõttes (mingi kriteeriumi järgi) tekitab selle samasuse. Ma ei tea. Nii palju kui ma aru saan, ei ole mitte kellelgi peale akadeemia enda võimu tema põhikirja üle, ja sellised volitused sai akadeemia 1988. aastal. Kui nüüd akadeemia ütleb, et ta on varasema akadeemiaga samane, siis sellest tuleneb nähtavasti tõesti ka see, millal akadeemia oma juubeleid peab. Kas sellest oleneb veel midagi ja kas see kohustab peale akadeemia enese kedagi millekski? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:26 (EEST) Ja siis ma mõtlesin veel seda, et võib-olla see samasus, mida akadeemia deklareerib, on sümboolne. Võib-olla on sellega kehtestatud sümboolne samasus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:28 (EEST) :Mõned pretsedendid: Õpetatud Eesti Selts asutati 1838, suleti 1950, taastati 1988 (mitte ei nimetatud mõnda Eesti NSV-s vahepeal tegutsenud asja ümber ÕES-iks. Eesti Looduseuurijate Selts on üldise seisukoha järgi eksisteerinud katkestamatult alates 1853. aastast, ma ei tea eksisteerivat vastuväiteid (vahepeal oli ka Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, ma ei tea, kas neil oli ülimuslikkuse pretensioone). Kaitseliit taasasutati 1990. aastal (mitte ei nimetatud Eesti NSV tsiviilkaitset või ALMAVÜ-d ümber Kaitseliiduks) ja oli algul illegaalne. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik eksisteeris järjepidevalt eksiilis (eksisteerib tänaseni), aga Eesti NSV-s tegutsenud Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut samastatakse Eesti-aegsega; õigeusuliste puhul on vastupidi: eksiilis toiminud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut loetakse ametlikult õigeks järjepidevaks kirikuks, Moskva patriarhaadile alluvat kirikut mitte. 1946. aastal asutatud Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalat nimetati 1989. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojaks ja seda samastatakse Eesti-aegse Kaubandus-Tööstuskojaga. Eesti NSV välisministeeriumi ei peeta Eesti Vabariigi välispoliitika järjepidevuse kandjaks. Jne. : Kas moraal on see, et mingit üldist loogikat ei ole, kuidas midagi samastatakse? Kaubandus-Tööstuskoja juhtum olevat Akadeemia juhtumiga väga sarnane. : Samuti nähtub siit, et nõukogude ajal võisid olla organisatsioonid, mille asutamisaasta oli enne nõukogude aega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 19:33 (EEST) == Personaalakadeemia? == ''Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli''. Ma ei tea [[personaalakadeemia]] täpset definitsiooni. Kuid näen, et terminit pruugitakse sageli. Usun, et lugejatena, me saame hästi aru, mida seda sõna kasutades öelda tahetakse. On vaja kuidagi eristada Eesti TA tüüpi akadeemiatest nn "teadusministeeriumi" tüüpi akadeemiaid (Venemaa, Austria, Ungari, Iisrael, Eesti NSV jt). Muidugi, et ma jagan akadeemiad vaid kahte kategooriasse (personaalakadeemiad ja kõik ülejäänud), on mugandus. Peaks ilmselt eristama näiteks veel Šveitsi TA tüüpi (kus personaalliikmeid minu teada ei valitagi) ja küllap on teisigi erisusi, mille põhjal liigitama peaks. Minu meelest on 1938. aastal rajatud akadeemiat ja praegust akadeemiat kirjanduses käsitletud kui personaalakadeemiad (vaata nt ajaloo alt esimest lauset [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_teaduste_akadeemia2]). Ühesainsamas Sirbi artiklis ([http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-teaduste-akadeemia-presidendiks-kandideerivad-mart-ustav-ja-tarmo-soomere/]) on seda sõna kasutatud 8 korda. Võtame lahti Eesti TA põhikirja ([http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf] ) ja loeme esimest paragrahvi: "silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus" – no mis see siis muud on kui viide personaalakadeemiale.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:09 (EEST) : Olen nõus, et on käsitletud, ja ma olen vist ise selle sõna siia kunagi sisse pannud. Aga praegu mulle tundub, et see ei ole piisavalt täpne ning meil oleks tarvis rohkem mõistelist ja faktilist selgust. (Eriti avalauses, kus tuleb lühidalt väljenduda, on sellest võib-olla liiga keeruline rääkida. See jutt võib olla pisut allpool.) Ma lihtsalt kujutasin ette, et personaalakadeemia on umbes nagu prestiižikas klubi, mis võib-olla ka riiklikult tunnustatud institutsioon. Kui isegi ühendus tähendab sedasama, siis minu meelest ta ei ole ainult see, kui tema alluvuses töötavad mõned teadusasutused ja uurimisinstituudid. Alustada võiks sellest, et kirjutada lahti artiklid [[Teaduste akadeemia]] ja [[Personaalakadeemia]]. Peaks toetuma teaduskirjandusele, mitte entsüklopeedia- ja ajaleheartiklitele. Eesti Teaduste Akadeemia enda kohta on muidugi teaduskirjandust vähe, aga me saaksime vähemalt mõisteid ja fakte informeeritult seostada. : Minu mõte oli ka see, et minu meelest samasusküsimuse puhul ei ole oluline, kas on tegu personaalakadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:28 (EEST) Kas Schlossmanni peeti tema eluajal Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks? Ei. :Lihtsalt reageerisin viimasele muudatusele, ilma mingi pahatahtlikkuseta. ---- == Eesti TA ja ENSV TA presidendid == Tsitaat 1988. aasta Horisondist nr. 9 lk. 31: :''1945. aasta 28. juunil anti välja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee määrus, milles öeldakse:'' :''"Teadusliku uurimistöö õigeks nõukogulikuks korraldamiseks Eesti NSVs Eesti NSV RKN ja EK(b)P KK määravad:'' :''1. '''Taastada''' Eesti Teaduste Akadeemia ning kujundada see Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks.'' Seega, juhul kui selline määrus ikka olemas oli (ja ilmselt oli), siis ei teki vististi üldse küsimustki, et akadeemia asutamisaasta on 1938. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. september 2015, kell 23:21 (EEST) :: Selline määrus anti välja küll, aga praegu Sa rebid selle (tahtmatult) kontekstist välja. Vaata, mis on kirjas akadeemia ajaloo raamatus. Esiteks, autorid ütlevad, et on teadmata, mida sellega mõeldi. Teiseks selgub, et Teaduste Akadeemia tegelikuks rajamiseks oli tarvis Moskvas välja antud Stalini allkirjaga dokumenti, millele Eestis samuti järgnes teistsuguse sisuga määrus. Nagu ajalooraamatust selgub, oli kavas tõesti mingisugune taastamine, aga Moskva ignoreeris Eestis koostatud määruseprojekti. Seega, Eestis ei olnud võimu, et varasemat akadeemiat taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:01 (EEST) Leian, et Sa oled muudatuste tegemisega kiirustanud. Panen ette eelnev arutelu läbi lugeda. Schlossmanni ei saa praeguse artikli kontekstis presidendiks lugeda. Ja "(NSV)" ei tohiks ära võtta, sest kõik nimetatud ei olnud Eesti Teaduste Akadeemia presidendid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:09 (EEST) :Kui me ütleme, et Akadeemia loeb oma asutamisaastaks 1938, siis Schlossmann oli president. See sulgudes NSV tekitab segadust. Ilmselt parem oleks kirjutada Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendid. Muide ma olen arutelu mingil määral lugenud ja probleemi tean, aga kui Te Pirita kloostri aiaaukudest rääkisite, siis läks jutt ikka väga võsa poole ja kogu seda teksti mõelda ma paraku küll ei viitsi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 00:36 (EEST) :: No vaata, akadeemia loeb küll oma asutamisaastaks 1938, aga kas sellel on ka mingi faktiline sisu? See võiks tähendada, et ta samastab end 1938. aastal asutatud akadeemiaga, aga milles see samasus seisneb? See ei ole arusaadav. Kas samasuseks piisab sellest, kui seda lihtsalt kuulutada? Ma ei oska seda võtta faktiväitena (või kui seda nii võtta, siis on see minu meelest ilmselt väär, kui ajaloo üksikasju teada), vaid ainult mingi sümboolse või poliitilise deklaratsioonina. :: Kui öelda, et Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia, siis mina loeksin välja, et jutt on kahest akadeemiast. Mõeldud oli: Eesti Teaduste Akadeemia (varasema nimega Eesti NSV Teaduste Akadeemia) presidendid. Nii võikski kirjutada, kui varasem sõnastus on ebaselge. :: See Pirita kloostri arutelu oli teises kohas, aga mul jäi mulje, et Sa pole lugenud siinse arutelu algusosa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:59 (EEST) ::: Olen lugenud. Ja praegune akadeemia samastabki ju end 1938. aasta akadeemiaga. Vikipeedias pole mõtet asja ülearu keeruliseks viia ja kõiki juriidilisi üksikasju lahkama hakata, sest see kipub originaaluurimuseks kätte ära ja peale selle pole see tegelikult ka mitte entsüklopeedia teema. Kui öelda, et on üks akadeemia, siis on ka vahepealkiri korrektne, aga kuna mulle jääb mulje, et sa soovid selle ühe akadeemia kolmeks ära jagada, siis ilmselt ei hakkagi ma su loogikast aru saama. Aga igastahes praegune põhikiri hakkab peale: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud..." &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 02:25 (EEST) :::Kas me ei näe siin analoogiat [[Tartu Ülikool]]iga? :::Mis puutub alapeatükki "Eesti Teaduste Akadeemia presidendid", siis seda saab ju liigendada, eeskujuna võiks olla näiteks [[Tartu ülikooli rektor]]. :::Anonüümsele kasutajale. Seda pole ju keegi väitnud.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:29 (EEST) :::: Ahsoousele. Kus Sa näed originaaluurimust? :::: Mingisugune allikakriitika (faktiväidete ja teaduslike väidete eristamine sümboolsetest või poliitilistest deklaratsioonidest) ning kahtluse korral mittetoetumine mittesõltumatutele allikatele on Vikipeedia koostamisel ikkagi vajalik. Vähemalt ei saa panna väidetena sisse asju, mille tähendus pole arusaadav. :::: Misjaoks kolmeks jagada? Minu meelest on olnud kaks akadeemiat, teine eksisteerib siiamaani, ainult praegu uue nime all. :::: Akadeemia võib põhikirja kirjutada mida tahes, see ju fakte ei muuda. Kas või millised juriidilised järelmid sellel on, seda ma ei tea, ja minu teada pole ükski jurist seda kommenteerinud. Ainsad järelmid, mida ma tean, on ametlik sõnatarvitus (ka näiteks rektorite nimekirja vormistamisel), ja juubelite ajastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) :::: Hirvelaiule. Arvan, et ka Tartu Ülikooli kohta kirjutatu tuleks selle pilguga üle vaadata. Tartu ülikooli samasus Academia Gustavianaga ei ole fakt. Saab ainult öelda, et (teatud ajast saadik) neid samastatakse vms. :::: Kui teha koondtabel, siis tuleb nii kirjutada, et ei oleks sidumust, et on tegu sama asutusega. Iseasi, et selline koondtabel ähmastab artikli teemat. Võib kirjutada tabeli juurde selgituseks, et selline pilt tekib kahe akadeemia samasuse eeldusel. Jah, liigendamine on ka hea, aga minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) ::: Teaduste Akadeemiad loetakse [[Laulev revolutsioon|laulvast revolutsioonist]] alates üheks ja selleks samaks asutuseks. Kui sinu meelest on olnud kaks asutust, siis enamike jaoks on tegu siiski ühe asutusega. Sisuliselt oli ta seda kogu aeg (1945. aasta otsuski kinnitab seda), 1989. aastast alates on ta seda aga ka juriidiliselt ehk siis juba 26 aastat ametlikult. Ajalugu kirjutatakse vahel ümber, põhjuseid on selleks erinevaid. Me võime kuupäevad ja otsused kirjutada artiklisse sisse, aga meil ei ole põhjust jagada asja mitmeks laiali. Prantsuse riigi ajaloo puhul me ju ka loeme riigivalitsejateks ka kõik kuningad ja imperaatorid, hoolimata sellest, et praegusel riigil (alates 1958. aastast) on olnud 7(8) presidenti. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 14:01 (EEST) ::::: 1938. aastal asutatud akadeemia otsustati 1941. aastal likvideerida, ja see likvideeritigi igas mõttes, varadki jagati laiali. 1945. aastal tuli võimudel mõte jälle akadeemia teha, aga sellest sai sisuliselt ja ka juriidiliselt uus akadeemia. Tehti uus asi sarnases funktsioonis. See on umbes midagi sellist. Mul oli õues kuur, mille eelmine majaomanik oli jätnud, leidsin, et seda pole tarvis, ja lammutasin ära. Nüüd tuli mõte, et kuuri on ikka tarvis, ehitan jälle kuuri. Võib-olla oli mul mõni tükk vanast kuurist veel alles, aga põhiliselt olid need tükid juba ära visatud või põletatud. Oleks võib-olla proovinud kuidagi samadest tükkidest uuesti kokku panna. Aga linn keelas mul selle ära, pidin kindlasti uue kuuri tegema. Aga minu poeg ütleb kunagi, et tegelikult on see uus kuur seesama vana kuur, kuigi seda ei tohtinud öelda, sest linn oleks karistanud. See on sama kuur, sest mõlemad olid minu kuurid. ::: Prantsusmaa on ikka sama riik sõltumata riigikorra muutustest. Saab rääkida ka Prantsusmaa riigipeadest ning panna kuningad, keisrid ja presidendid ühte loetellu. Selles tabelis siin tuleks rääkida Eesti teaduste akadeemiate presidentidest (iseasi, kas see vastab artikli teemale). See ei ole muide üldse paratamatu, et ühes riigis on korraga ainult üks teaduste akadeemia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) :::Sidumus on väga tugev – jutt käib ju Eesti teaduste akadeemia presidendist, olgu akadeemia juriidiline staatus milline tahes. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 15:17 (EEST) ::: Jutt ei ole ühe akadeemia juriidilise staatuse muutumisest, vaid eri akadeemiatest. Kui öelda "Eesti teaduste akadeemiate presidendid", siis on OK. Ainsuse puhul ma pole kindel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) Varem väljaöeldud argumentide kordamine pidavat väljendama madalat väitluskultuuri, aga ma üritan ikka. Enamuse ajast on seni (43 aastat 67-st) Eesti NSV TA-d ja Eesti Teaduste Akadeemiat loetud erinevateks nähtusteks. ENE mõlemas väljaandes on eri artiklid. 1946. aasta asutamisotsuses on selge sõnaga öeldud, et organiseerida (Stalin ei ole isikupõhine argument, lihtsalt temal oli õigus 1946. aastal uusi akadeemiaid asutada). Kui Schlossmanni ei peetud ja ta ise ei pidanud end oma eluajal (ja seda oli veel paarkümmend aastat) Eesti NSV TA endiseks presidendiks, millise siis? Eesti Vabariigi ja Eesti NSV välisministeeriume ei peeta samaks järjepidevalt tegutsenud asjaks. 1938 on praeguse akadeemia ''praegune'' arvamus. Võib-olla nihutatakse tulevikus asutamine veel sada aastat varasemaks (ÕES-i järgi). : Jah, need on head argumendid, eriti see Schlossmanni argument. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 23:08 (EEST) == Liikmeloendid == Loendid tuleks viia artiklist välja, nende asemel võiks olla rohkem entsüklopeedilist sisu ETA ajaloo ja praeguse tegevuse kohta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. aprill 2018, kell 15:31 (EEST) ---- ''Budapesti Tehnika ja Majandusülikool'' :See on minu arvates keelevastane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 11:51 (EEST) == ENSV TA-st == Nõukogude aja akadeemiast tuleb rääkida eraldi artiklis. Sellel on kyllant vähe ühist akadeemia tänase toimimisega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2026, kell 20:35 (EEST) :Osa sellest jutust peab jääma siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 21:43 (EEST) : Tegu on ikkagi sama asutusega, muudeti vaid nime. Struktuur ja muu on muutunud ajapikku. Kui hiljem peaks osutuma vajalikuks mahukaalutlusel osa ajaloost eraldi tõsta, siis vana nimi [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] peaks ikka siia suunama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 21:52 (EEST) 6x0x10qs31g62un2klx78gihya6m0j7 7157390 7157342 2026-05-19T20:13:17Z Neptuunium 58653 7157390 wikitext text/x-wiki Miks ei ole akadeemikute nimekirjas Endel Lippmaad? Minu teada ta on akadeemik. Nimekirja võtsin akadeemia kodulehelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:20, 18 Oct 2004 (UTC) : Lippmaa oli eraldi välja toodud osakonnajuhatajana. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) ---- Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) Kas teeks eraldi artiklid ''Eesti Teaduste Akadeemia'' ja ''Eesti Teaduste Akadeemia (1938 - 1940)''? :: Mina teeksin küll eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.52 (UTC) :: Aga siiski, loen nüüd EE-st, et 1945 anti välja määrus Eesti Teaduste Akadeemia taastamise ja selle Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks kujundamise kohta. Milles see taastamine võis seisneda? Kardan, et see on sõnakõlks. ENE 1. väljaandes ei mainita taastamist, vaid käsitletakse neid täiesti erinevatena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.57 (UTC) Loomulikust intelligentsist usun, et 1945 küll mingit ''klikeaegset'' akadeemiat taastada ei tulnud ENSV-lastel mõttessegi. See on hilisem tõlgendus, et praegust akadeemiat vanema ja auväärsemana näidata, usun. : Igatahes tuleb asja uurida. Jutt on Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P [siin on organi nimetus puudu] ühismäärusest 28. juulist 1945. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 13.51 (UTC) NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV 19. jaanuaril 1946. a. ENSV hariduse rahvakomissar Eesti NSV teeneline teadlane prof. dr. J. Nuut: "Neil päevil, kus kogu sotsialismimaa avaldab oma üksmeelset toetust kommunistide ja parteitute blokile, peavad ka meie eesti teadlased oma usaldust ja tänu avaldama Nõukogude valitsusele ja selle juhile, seltsimees Stalinile, kelle isalikust hoolitsemisest eesti rahva eest annab järjekordse näite otsus ENSV Teaduste Akadeemia loomise kohta." ("Rahva Hääl", 25. I 1946) Vältimaks valestimõistmist: mul ei ole midagi Uncle Joe' ega tema loodud akadeemia vastu. Kuid miks viimased vaikivad maha oma asutaja ning ehivad end võõraste sulgedega? : Hea oleks, kui saaks ka 1945. aasta määruse teksti. Võib-olla kavatseti algul tõepoolest midagi taastada, aga Moskva ei lubanud seda. : Ka mulle ei meeldi selline asjade sogamine. Sama käib ka Kirjanike Liidu ja Riigikohtu kohta (viimase puhul samastavad kahte organit juristid ise). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.55 (UTC) ''Eesti Teaduste Akadeemia asutamise seadus jõustus [[4. veebruar]]il [[1938]]. [[President]] [[Konstantin Päts]] nimetas [[13. aprill]]il esimesed 12 liiget. [[Akadeemia]] pidulik avakoosolek peeti [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1938]]. : Tõstsin selle lõigu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.58 (UTC) ---- '''''Eesti Teaduste Akadeemia''' on [[organisatsioon]], mis ühendab [[Eesti]] [[Akadeemik|akadeemikuid]]. : Säärane definitsioon jätab mulje, nagu oleks akadeemikuks olemine kriteerium, mille põhjal akadeemiasse võetakse. Eestis võib olla ka mõne teise akadeemia liikmeid, pealegi ei ole akadeemia liige sõna "akadeemik" ainuke tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 13.01 (UTC) ---- Siin tuleks kuidagi ära tuua ka varasemad liikmed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. november 2006, kell 18:40 (UTC) Ka lahkunud akadeemikud tuleb ära tuua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2007, kell 11:33 (UTC) : Teen ettepaneku lisada loetellu kõik akadeemias olnud akadeemikud ning nime järele sulgudes aastaarv(ud) - akadeemikuks saamine praegustel liikmetel ning mõlemad aastaarvud lahkunuil. [[Kasutaja:Andres.Kuusk|andresk]] 24. detsember 2007, kell 16:53 (UTC) ---- Ma järjekordselt pilti ei näe:) avjoska 20. mai 2009, kell 16:23 (UTC) : Mina ka mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. mai 2009, kell 20:34 (UTC) ::Siin on ilmselt põhjus lihtsalt selles, et pilt on väga suur, ligi 3 MB, ta laadimine võtab aega. Lõpuks tuli nähtavale. [[Kasutaja:Kk|Kk]] 20. mai 2009, kell 20:39 (UTC) ---- 2009. aasta valimised on nüüd kajastatud. Aga oleks tarvis liikmete nimekirja praeguse seisuga. Selle koostamisel tuleb arvestada peale juurde valitute ka lahkunuid, nii et uisapäisa seda uuendada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC) ---- Ühe otsusega võrdsustati korrespondentliikmed akadeemikutega. Ka see otsus peaks olema valimiste hulgas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:55 (UTC) ---- Eespoolt: ''Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga''. Isegi kui seda järjepidevust kahtluse alla seada, miks ei või jätkata sealt, kus ennist pooleli jäädi? Minu jaoks on samasisulise ja -nimelise ning sama rolliga organisatsiooni näol tegu küllalt sama asjaga, et tast samas artiklis rääkida. Ka akadeemia kodulehel on suurelt kirjas "Asutatud 1938. aastal". Seda, et ''Nõukogude'' entsüklopeedia kodanliku riigi ja nõukogude vabariigi teaduste akadeemiaid mõistetavalt täiesti erienvatena käsitleb, ei saa siin adekvaatselt aluseks võtta. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 16:35 (UTC) : See on ju fakt, et järjepidevus puudub ja tegu on täiesti erinevate institutsioonidega. Funktsioonid on muidugi sarnased. Loomulikult võib praegune akadeemia varasemat lugeda oma eelkäijaks, kuid öelda "asutatud 1938. aastal" on eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:00 (UTC) : Aga kui ma olen eksiarvamusel ja see järjepidevus tõesti on olemas, siis oleks tarvis seda tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC) :: Pean silmas, et isegi kui näpuga järge ajades järjepidevust välja ei tule, pole ainult selle põhjal põhjust neid kui täiesti erinevaid käsitleda. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:31 (UTC) ::: Kui järjepidevust ei ole, siis nad ju on vähemalt nii erinevad, et neist peaksid olema eri artiklid. ::: [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2009/Ajalugu.pdf Selles raamatus] (pdf) lk 78–79 on näha, et kuigi ametlikku järjepidevust püüti tekitada, see ei õnnestunud. ::: Leian, et ka ajakirja Akadeemia ning Riigikohtu puhul me peaksime asjad eraldi hoidma. Seose varasema asutisega võib ju artiklis lahti kirjutada, aga artiklite ühendamine ei võimalda selget ja faktitruud esitust. ::: Muide, on ka niisuguseid juhtumeid, kus järjepidevus on olemas, aga asutuse juhtkond eitab seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:39 (UTC) :: Kui eraldi artiklid on eesmärk omaette? Saab ju ka lihtsalt selle õiguslikku järjepidevust puudutava nüansi samas artiklis ära mainida ja ei pea ülejäänut sellepärast hakkima. Praegune esitus pole ladus ja tekitab segadust – tuleb kõigepealt uurida miks on eraldi artikleid vajalikuks peetud. Vastupidisel juhul aga pole midagi kaotada. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC) ::: Mina vaatan asjale nii. Kui on kaks eri asja, siis peab lugejal olema võimalik lugeda kummastki asjast eraldi ning tal ei tohi tekkida muljet, nagu tegu oleks ühe ja sama asjaga. Linkimisel tuleb linkida emmale-kummale. ::: Küsimus ei ole mitte ainult õigusliku, vaid ka sisulise küsimusega: akadeemikud ju määrati uuesti, mitte ei valitud vana akadeemia järelejäänud liikmete poolt. Ja vana akadeemia lakkas eksisteerimast nii juriidiliselt kui ka sisuliselt. ::: Arvan, et see ongi hea, kui uuritakse. Siis jõuab inimeste teadvusse, et pole tegemist sama asjaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:58 (UTC) :::: Ka minu jaoks on see pigem sisuline küsimus ja sisuliselt on tegu sama asjaga. Jutt on Eesti riigi teaduste akadeemiast, ühest ja ainsast, tollasest ja praegusest. Miks peaks tõestama, et need on erinevad asjad? Järjepidevusest ja kõigest muust, mida mainisid, saab asutuse ajaloo juures juttu teha. Või kui nüüd põhikiri ümber teha nii, et uued akadeemikud teisiti määratakse, oleks ka su meelest kohe tegu täiesti uue ühendusega? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:18 (UTC) :::::: Võib-olla Riigikohtu puhul sellest piisab, sest tegu on põhiseadusliku asutisega. :::::: Ma toon sellise näite. Kui riigi pealinn viiakse üle teise linna, kas siis tegu on ühe ja sama linnaga? Või kui keegi abiellub uuesti, kas ta abiellub siis sama isikuga, sest tema abikaasa on ju ikka üks ja ainus? :::::: Seda, et tegu on erinevate asutistega, ei ole tarvis tõestada, see on fakt. Mina ei saa jälle aru, miks on tarvis nii kangesti rõhutada, et see on "sisuliselt" üks ja seesama asi? Tegu on eri asjadega, millel on sarnane funktsioon. :::::: Kui praegune akadeemia koosseis saadetakse laiali ja määratakse uued akadeemikud, siis tõenäoliselt ei ole tegu enam sama akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 18:32 (UTC) ::::: Olgu peale, ''üks ja ainus'' polnud ehk kõige õnnestunum sõnavalik, vähemalt mitte su toodud näidete jaoks. See on fakt ainult juhul kui sa teed selle antud alusel faktiks. Ütleme siis nii, et see raudne eristamine on kunstlik. Ühe artikli esitus on ladusam ja ei tekita küsitavusi (nagu ennist ütlesin). No neh, uued akadeemikud annavad akadeemiale uue näo, aga endiselt räägime Eesti riigi teaduste akadeemiast. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:48 (UTC) :::::: Jah, see on tõsi, et mõlemal juhul on tegu Eesti riigi teaduste akadeemiaga. Aga see, et selliseid akadeemiaid on üks, ei ole paratamatu. Näiteks Nõukogude Liidus oli mitu riiklikku akadeemiat. :::::: Minu meelest määrab asutise identsuse institutsionaalne järjepidevus. Teaduste akadeemiast üldse võib ju rääkida artiklites [[Teaduste akadeemia]] ja [[Akadeemia]], ning seal saab ka rääkida sellest, millised asutised on Eestis seda funktsiooni täitnud. Samuti saab sellest rääkida artikli [[Eesti]] teaduse alajaotuses ja küllap eraldi artiklis [[Eesti teadus]]. :::::: On fakt, et Eesti ajaloos on olnud kaks teaduste akadeemiat. Mis selles siis kunstlikku on? Ühes funktsioonis võib ju olla eri aegadel eri asjad. Artikkel peab olema üheselt mõistetav ka neile, kellel ei ole asjast eelteadmisi. Kui ma asjast midagi ei tea ja loen esimesest lõigust, et akadeemia asutati 1938, siis mul ei tule üldse pähe küsida, kas tegu on sama akadeemiaga. See on eksitav. Ma ju ei pruugi edasi lugeda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC) ::::: Ehk saan aru, sul on põhimõtte, et säärastel juhtudel peavad artiklid kindla peale "identsetest" asutistest olema. Selle pealkirja alt aga otsitakse artiklit just enne ja nüüd seda nime kandva Eesti riigi teaduste akadeemia kohta ja kui selline juba oleks, pole mõtet kahe vastava "identse" asutise kohta enam eraldi artikleid teha (kui artikkel just pikaks ei veni ja võiks allartiklite peale mõelda). Miks peaks sellest ainult artiklites "Teaduste akadeemia" jms kirjutama, kui "Eesti Teaduste Akadeemia" on isegi küllalt konkreetne mõiste. ::::: Kuis eksitav? Asutati ju 1938. aastal Eesti riigi teaduste akadeemia ehk Eesti Teaduste Akadeemia kui selline. Ega teda järjepidevuse puudumise pärast vähem ei asutatud. ::::: Kuidagi ei taha sellised kitsaskohad välja tulla, kui praktiliselt üks inimene entsüklopeediat teeb. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 20:02 (UTC) :::::: Mina lihtsalt selgitasin oma vaatenurka, sest Sa küsisid. Mida inimesed eelkõige otsivad, selle üle me saame praktiliselt otsustada ainult enda järgi. Eks erinevad soovid tule tegijate omavahelisest arutelust välja. Seni ei ole keegi teine sellise lahenduse vastu protestinud. Kui see lahendus ebaotstarbekas on, küll see siis välja tuleb, kui tegijaid rohkem saab:-) :::::: Ma ei tea, "Eesti Teaduste Akadeemia" on ju nimi, sellepärast kirjutaksegi suurte tähtedega. Lihtsalt kaks asja ühe nimega. Muidu võiks olla "Eesti teaduste akadeemia", aga lisaks kahele olemasolevale sellist artiklit kirjutada ei tundu olevat mõtet. :::::: Miks minu meelest on mõtet eraldi kirjutada, seda ma selgitasin. :::::: Kui nüüd keegi otsib mõlema kohta, saab ta praegu artikli päises olevast märkusest kohe aru, et siin on kummagi kohta eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:29 (UTC) ::::: Et asutamisaasta on ikkagi 1938 on fikseeritud Eesti Teaduste Akadeemia põhikirjas, mis on kinnitatud Akadeemia üldkogu poolt (18.12.1997) ja registreeritud Haridusministeeriumis (10.02.1998). Põhikiri omakorda tugineb Akadeemia seadusele (19.05.1997). Need dokumendid on päris kindlasti ülimuslikud ülalpool viidatud raamatu ees. :::::: Me võime kirjutada, et põhikirja järgi on asutamisaasta 1938. Aga fakte ei saa ei Akadeemia üldkogu ega Haridusministeerium muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:51 (UTC) ::::::: Panin selle sisse. Praegune esitus kajastab mõlemat asutamisaastat. ::::::: Ajaloo ossa võib panna "Eelloo", siis oleks ajaloo esituses võimalik lühidalt rääkida ka varasemast akadeemiast ning muidugi akadeemia taastamise või taasasutamise ettevalmistamisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) ::::::: Eesti Teaduste Akadeemia seaduse paragrahvi 19 lõige 3 võimaldab tõlgendust, mille järgi kaks akadeemiat on seadusandja silmis samased (võib tõlgendada ka nii, et jutt on samanimelisest akadeemiast, mille õigusjärglasena praegust akadeemiat vaadeldakse). Seda tuleks ka mainida, aga ma ei leidnud seaduse praegu kehtivat versiooni. ::::::: Üldse, sellest identsuseküsimusest võib artiklis rääkida nii põhjalikult kui vähegi tarvis. Mulle isiklikult tundub, et on otstarbekas artiklid lahus hoida (põhjustel, mida olen ülalpool maininud). Muidugi möönan, et on argumente teistsuguse lahenduse kasuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:27 (UTC) ---- Minu meelest on algus praegu liiga üksikasjalik ega arvesta, et akadeemia on vahepeal reformi läbi teinud (algselt ta oli ka uurimisasutus; välisliikmeid polnud, aga olid korrespondentliikmed). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:49 (UTC) : Muutsin esitust natuke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) :: Minu arust on praegu õige. 1946. aastal ignoreeriti olemasolevaid akadeemia liikmeid, presidenti ja auliikmeid (isegi Ilmjärv ei tuleks selle peale, et Päts ja Laidoner olid 1946 ENSV TA auliikmed). Kas tollal ei pidanud igal liiduvabariigil olema oma välisministeerium, kirjanike liit ja teaduste akadeemia, isegi seal, kus neid varem polnud? --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 11. veebruar 2010, kell 09:35 (UTC) ---- ''Eesti Teaduste Akadeemia on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis. : See tuleks esitada tsitaadina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:52 (UTC) ---- Eelnimetatud raamatust leiame, et 6. aprillil 1989 üldkogul kinniitsatud võetud põhikirjaga hakkas Akadeemia end pidama varasema akadeemia õigusjärglaseks (lk 189). Sama põhikirjaga kaotati erinevus akadeemikute ja korrespondentliikmete vahel: mõlemaid hakati nimetama akadeemia liikmeteks; samuti võeti endale õigus nimetada välisliikmeid (lk 191). 1. septembril 1989 toimunud üldkogul otsustati hakati kõiki akadeemia liikmeid nimetama akadeemikuteks (lk 191). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 15:11 (UTC) ---- Millal uus president ametisse astub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2014, kell 23:28 (EEST) ---- Lippmaa suri. Kas midagi oleks veel tarvis ümber teha, et liikmete nimekirja uuendada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:54 (EEST) ==Aastaarvud entsüklopeediaartikli avalauses (üle toodud teisest arutelust)== Eesti TA kronoloogiast saame lugeda ([http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/]): * 29. juunil 1988 võttis TA üldkogu vastu otsuse lugeda 1938. a. rajatud Eesti Teaduste Akadeemia Eesti NSV Teaduste Akadeemia otseseks eelkäijaks ja Akadeemia tegevuse algusaastaks aastat 1938. * 6. aprillil 1989 võttis TA üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja ja selle juurde kuuluvad alusdokumendid. Uus põhikiri määratles Akadeemia senise Eesti NSV Teaduste Akadeemia asemel Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938. Sellest peaks piisama, et artikli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] avalausest kaoks 1946 ja asemele tuleks 1938. Aga sellest, et juriidiliselt on asi näiteks teistmoodi, sellest võib vajadusel artiklis terve alapeatüki teha.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:20 (EEST) : Seda arvu võib esimeses lauses mainida küll, aga me saame öelda ainult seda, et akadeemia põhikirja järgne asutamisaasta on 1938. See on ju ainult fraas, millel ei ole faktilist tähendust, ka mitte mittejuriidilist (või vähemalt see tähendus ei ole teada). Kusjuures 1988. aasta ja 1989. aasta formuleering on omavahel vastuolus, sest ei saa olla iseenda otsene eelkäija. Ja ka "otsene eelkäija" on tähenduseta fraas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:38 (EEST) : Panin need asjad esimesse lausesse sisse. Aga miks peaks 1946. aasta ära kaotama? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:35 (EEST) :: Vaatasin seda lauset. Jah, olen seda meelt, et 1946 peab avalausest igal juhul kaduma mitmel põhjusel - 1) avalause on eksitav, Eesti TA ei asutatud 1946, 2) akadeemia pidas 60. juubelit 1998, 70. juubelit 2008, kaks aastat tagasi 75. juubelit. Kas peaks neile ütlema, et teie asutamisest möödub järgmisel aastal 70 aastat Palju õnneǃ Naeravad välja. 3) kas Eestis on veel mõni kooslus, kes kiidaks heaks 1946. aasta rõhutamise? Arvan, et Vikipeedia kogukond on ainuke.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:52 (EEST) ::: Aga kellel sellega asja peaks olema? See ei muuda midagi, sel pole mingeid õiguslikke tagajärgi. Küsimus on ainult tões. ::: Kuidas siis ei asutatud 1946, kui 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis 1989 nimetas end ümber Eesti Teaduste Akadeemiaks? Ümbernimetamine ei muuda ju asja ennast teiseks? Seda, et 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, ei vaidlusta keegi, ümbernimetamist ja samasust Eesti NSV Teaduste Akadeemiaga ei vaidlusta, Eesti Teaduste Akadeemia asutamist 1938 ka ei vaidlusta. Ainuke asi, mis sellesse ritta ei sobi, on kahe akadeemia samastamine. Kui seda sõna-sõnalt võtta, siis meil tekib vastuolu. Ärme siis rõhuta, paneme selle teise lausesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 23:26 (EEST) :::: Mis mõttes tões? Sa nimetatud nähtavasti tõeks neidsamu fakti pähe esitatavaid hinnanguid. :::: Sellele on ju seletus olemas, miks akadeemia uuesti asutati. Tegevus oli katkenud või katkestatud, riigikord oli vahetunud. Ma ei saa aru, mis siit nii meeleheitlikult vastuolu on vaja otsida. :::: Kui see kellegi teise asi pole, siis vähemalt meie enda asi võiks olla. Praegu vaidleb Vikipeedia artikkel üldlevinud arusaamale otseselt vastu, ilma et selleks oleks Vikipeedia kirjutamise heade tavade järgi mingit ratsionaalset põhjust. Pikne 20. august 2015, kell 00:58 (EEST) ::::: Võib ju öelda, et riigis oli akadeemiategevus katkenud või katkestatud, aga sellest ei järeldu, et senine akadeemia alustas uuesti tegevust. Kui me seda ütleksime, siis see oleks faktiliselt väär. Vana akadeemia ei taasalustanud tegevust mitte kunagi. Võtame teise näite. Kolmekümnendatel anti välja "Eesti Entsüklopeedia", selle uut väljaannet välja ei antud, sest entsüklopeediategevus katkes või kakestati. 1960ndatel tekkis taas võimalus entsüklopeedia väljaandmiseks, ning see anti välja kahes väljaandes, sealhulgas "Eesti entsüklopeedia" nime all. Kas siis peaks ütlema, et tegu on esimese entsüklopeedia uusväljaannetega ning entsüklopeedia on sama? Alust oleks minu meelest enam-vähem sama palju, vahe on ainult selles, et entsüklopeediategijad pole säärast samastamist välja kuulutanud. ::::: Mina jälle ei saa aru, miks kaht akadeemiat meeleheitlikult samastada tahetakse :) Kui see tähendab, et akadeemiat vahepeal ei olnud ja nüüd tehti jälle akadeemia, siis tulebki nii öelda, et tähendus oleks selge. Kui inimene loeb entsüklopeediast, et tegu on sama akadeemiaga, siis ta peab seda faktiväiteks järjepidevuse kohta. Minu meelest entsüklopeedia peab käsitletava subjekti poliitilistest avaldustest iseenda kohta distantseeruma, mitte esitama neid faktitõena. Samamoodi näiteks ei saa faktitõena võtta seda, millise ideoloogilise sildi partei endale riputab, vaid tuleb kasutada politoloogide hinnanguid, kui neid on. Saab aga öelda, et partei nimetab end selliseks ja selliseks. ::::: Minu meelest pole arusaama, on ainult sõnad, ja sõnadele vastu ei vaielda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 08:58 (EEST) ::::Kui võrdlust juba teha, siis pigem [[Tartu Ülikool]]iga. EE ja Vikipeedia toovad avalauses ära asutamisaastaks 1632 ja punkt. Ometigi kui 1802 rajati Tartusse keiserlik ülikool, polnud juttugi rootsiaegse ülikooli taasavamisest, lihtsalt tehti valik Jelgava ja Tartu vahel, õnneks leiti, et Tartus toiduained on odavamad.... See meid ei takista 1632. aastat lugema asutamisaastaks. ::::Sama lugu on akadeemiaga. Avalause peaks minu meelest olema sama lihtsa konstruktsiooniga nagu on seda TEA-s. Asutati 1938 ja punkt. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 09:16 (EEST) ::::: Minu meelest tuleks Tartu Ülikooli juures sõnastust muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:09 (EEST) ::::: Ma kirjutasin mõlemasse kohta "asutamisaastaks loetakse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:21 (EEST) ::::::Ma arvan, et Tartu sõnastus läks paremaks. ::::::Akadeemia puhul on minu meelest nii avalause kui ka teine lause eksitavad. Artikkel on praegusest akadeemiast, mis rajati 1938 personaalakadeemiana (seda oleks vaja esimeses lauses öelda). Praeguse akadeemia artiklis ei saa öelda juba teises lauses, et akadeemia asutati 1946. Sasipundar. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:54 (EEST) ::::::: Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli. Pakun, et jutu personaalakadeemiast võiks avalausest välja jätta. ::::::: Vastuolu tuleb ju sellest, et praegune akadeemia faktiliselt asutati 1946, aga asutamisaastaks loetakse 1938. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 11:26 (EEST) ::::::Kui praegune akadeemia asutati faktiliselt 1946, siis millal asutati faktiliselt selle loogika järgi Tartu Ülikool? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 12:00 (EEST) Akadeemia artiklid tõesti ei läinud kuigivõrd paremaks. Kuna endiselt antakse selgelt mõista, et akadeemia võib lugeda oma asutamisaastaks mida tahes, aga see on ''vale''. Viidatakse teise artiklisse, mille järgi 1938. aastal asutatud akadeemiat selgesõnaliselt pole enam ning järgmises lauses öeldakse, et tegelikult asutati 1946. aastal. Minu meelest sa tekitad artiklis öeldu kohta lihtsalt rohkem usaldamatust, kui ütled, et on ''fakt'', et vana akadeemia ei alustanud kunagi uuesti tegevust, saamata aru, et tegu on kõigest sinu isikliku hinnanguga. Nagu juba korduvalt öeldud, ei tahetagi näidata akadeemia asutamine 1938. aastal on vaieldamatu fakt, mis mingitest asjaoludest vääramatult järeldub. See on samamoodi kokkuleppeline seisukoht. Aga nüüdne üldarusaam on arusaadavatel põhjustel, et seni tegutsev akadeemia alustas tegevust 1938. aastal. See, miks teoreetiliselt võiks mõelda, et ta alustas tegevust 1946. aastal, on ka arusaadav, kuigi sellist lähenemist tegelikult enam ei järgita. Ma arvan küll, et kui varasemast ja hilisemast "Eesti entsüklopeediast" oleks räägitud ühes artiklis, siis seda poleks põhjust tingimata valeks pidada. Seda küll, et on kaks erinevat väljaannet ja teisel väljaandel omakorda kaks erinevat trükki, mis iseenesest pole samastatavad. Aga mõlemal juhul on nime poolest tegu n-ö rahvusentsüklopeediaga ja võib mõelda, et jurdiidilistest suhtetest sõltuata traditsiooni jätkati. Parem oleks vaadata, kuidas tavaliselt mõistetakse. Võib-olla peetaks siiski kaalukaks fakti, et väljaandjad on erinevad. Ja kuna nüüd on TEA entsüklopeedia, mida samuti on tituleeritud rahvusentsüklopeediaks, siis ehk ka seetõttu on nüüd vähem põhjust varasemaid väljaandeid omavahel seostada ja samasse entsüklopeediatraditsiooni kuuluvaks pidada. Pikne 20. august 2015, kell 14:22 (EEST) Me võime koos arutada, kuidas sõnastada. Ma olen mitu korda ümber sõnastanud, aga rahuldavat olukorda ei ole. Aga ilma samasusküsimuse lahendamiseta seda vaevalt luua õnnestub. Ma mõtlesin vahepeal, kas võib nii olla, et akadeemia deklaratsioon samasuse kohta mingis mõttes (mingi kriteeriumi järgi) tekitab selle samasuse. Ma ei tea. Nii palju kui ma aru saan, ei ole mitte kellelgi peale akadeemia enda võimu tema põhikirja üle, ja sellised volitused sai akadeemia 1988. aastal. Kui nüüd akadeemia ütleb, et ta on varasema akadeemiaga samane, siis sellest tuleneb nähtavasti tõesti ka see, millal akadeemia oma juubeleid peab. Kas sellest oleneb veel midagi ja kas see kohustab peale akadeemia enese kedagi millekski? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:26 (EEST) Ja siis ma mõtlesin veel seda, et võib-olla see samasus, mida akadeemia deklareerib, on sümboolne. Võib-olla on sellega kehtestatud sümboolne samasus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:28 (EEST) :Mõned pretsedendid: Õpetatud Eesti Selts asutati 1838, suleti 1950, taastati 1988 (mitte ei nimetatud mõnda Eesti NSV-s vahepeal tegutsenud asja ümber ÕES-iks. Eesti Looduseuurijate Selts on üldise seisukoha järgi eksisteerinud katkestamatult alates 1853. aastast, ma ei tea eksisteerivat vastuväiteid (vahepeal oli ka Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, ma ei tea, kas neil oli ülimuslikkuse pretensioone). Kaitseliit taasasutati 1990. aastal (mitte ei nimetatud Eesti NSV tsiviilkaitset või ALMAVÜ-d ümber Kaitseliiduks) ja oli algul illegaalne. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik eksisteeris järjepidevalt eksiilis (eksisteerib tänaseni), aga Eesti NSV-s tegutsenud Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut samastatakse Eesti-aegsega; õigeusuliste puhul on vastupidi: eksiilis toiminud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut loetakse ametlikult õigeks järjepidevaks kirikuks, Moskva patriarhaadile alluvat kirikut mitte. 1946. aastal asutatud Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalat nimetati 1989. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojaks ja seda samastatakse Eesti-aegse Kaubandus-Tööstuskojaga. Eesti NSV välisministeeriumi ei peeta Eesti Vabariigi välispoliitika järjepidevuse kandjaks. Jne. : Kas moraal on see, et mingit üldist loogikat ei ole, kuidas midagi samastatakse? Kaubandus-Tööstuskoja juhtum olevat Akadeemia juhtumiga väga sarnane. : Samuti nähtub siit, et nõukogude ajal võisid olla organisatsioonid, mille asutamisaasta oli enne nõukogude aega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 19:33 (EEST) == Personaalakadeemia? == ''Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli''. Ma ei tea [[personaalakadeemia]] täpset definitsiooni. Kuid näen, et terminit pruugitakse sageli. Usun, et lugejatena, me saame hästi aru, mida seda sõna kasutades öelda tahetakse. On vaja kuidagi eristada Eesti TA tüüpi akadeemiatest nn "teadusministeeriumi" tüüpi akadeemiaid (Venemaa, Austria, Ungari, Iisrael, Eesti NSV jt). Muidugi, et ma jagan akadeemiad vaid kahte kategooriasse (personaalakadeemiad ja kõik ülejäänud), on mugandus. Peaks ilmselt eristama näiteks veel Šveitsi TA tüüpi (kus personaalliikmeid minu teada ei valitagi) ja küllap on teisigi erisusi, mille põhjal liigitama peaks. Minu meelest on 1938. aastal rajatud akadeemiat ja praegust akadeemiat kirjanduses käsitletud kui personaalakadeemiad (vaata nt ajaloo alt esimest lauset [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_teaduste_akadeemia2]). Ühesainsamas Sirbi artiklis ([http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-teaduste-akadeemia-presidendiks-kandideerivad-mart-ustav-ja-tarmo-soomere/]) on seda sõna kasutatud 8 korda. Võtame lahti Eesti TA põhikirja ([http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf] ) ja loeme esimest paragrahvi: "silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus" – no mis see siis muud on kui viide personaalakadeemiale.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:09 (EEST) : Olen nõus, et on käsitletud, ja ma olen vist ise selle sõna siia kunagi sisse pannud. Aga praegu mulle tundub, et see ei ole piisavalt täpne ning meil oleks tarvis rohkem mõistelist ja faktilist selgust. (Eriti avalauses, kus tuleb lühidalt väljenduda, on sellest võib-olla liiga keeruline rääkida. See jutt võib olla pisut allpool.) Ma lihtsalt kujutasin ette, et personaalakadeemia on umbes nagu prestiižikas klubi, mis võib-olla ka riiklikult tunnustatud institutsioon. Kui isegi ühendus tähendab sedasama, siis minu meelest ta ei ole ainult see, kui tema alluvuses töötavad mõned teadusasutused ja uurimisinstituudid. Alustada võiks sellest, et kirjutada lahti artiklid [[Teaduste akadeemia]] ja [[Personaalakadeemia]]. Peaks toetuma teaduskirjandusele, mitte entsüklopeedia- ja ajaleheartiklitele. Eesti Teaduste Akadeemia enda kohta on muidugi teaduskirjandust vähe, aga me saaksime vähemalt mõisteid ja fakte informeeritult seostada. : Minu mõte oli ka see, et minu meelest samasusküsimuse puhul ei ole oluline, kas on tegu personaalakadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:28 (EEST) Kas Schlossmanni peeti tema eluajal Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks? Ei. :Lihtsalt reageerisin viimasele muudatusele, ilma mingi pahatahtlikkuseta. ---- == Eesti TA ja ENSV TA presidendid == Tsitaat 1988. aasta Horisondist nr. 9 lk. 31: :''1945. aasta 28. juunil anti välja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee määrus, milles öeldakse:'' :''"Teadusliku uurimistöö õigeks nõukogulikuks korraldamiseks Eesti NSVs Eesti NSV RKN ja EK(b)P KK määravad:'' :''1. '''Taastada''' Eesti Teaduste Akadeemia ning kujundada see Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks.'' Seega, juhul kui selline määrus ikka olemas oli (ja ilmselt oli), siis ei teki vististi üldse küsimustki, et akadeemia asutamisaasta on 1938. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. september 2015, kell 23:21 (EEST) :: Selline määrus anti välja küll, aga praegu Sa rebid selle (tahtmatult) kontekstist välja. Vaata, mis on kirjas akadeemia ajaloo raamatus. Esiteks, autorid ütlevad, et on teadmata, mida sellega mõeldi. Teiseks selgub, et Teaduste Akadeemia tegelikuks rajamiseks oli tarvis Moskvas välja antud Stalini allkirjaga dokumenti, millele Eestis samuti järgnes teistsuguse sisuga määrus. Nagu ajalooraamatust selgub, oli kavas tõesti mingisugune taastamine, aga Moskva ignoreeris Eestis koostatud määruseprojekti. Seega, Eestis ei olnud võimu, et varasemat akadeemiat taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:01 (EEST) Leian, et Sa oled muudatuste tegemisega kiirustanud. Panen ette eelnev arutelu läbi lugeda. Schlossmanni ei saa praeguse artikli kontekstis presidendiks lugeda. Ja "(NSV)" ei tohiks ära võtta, sest kõik nimetatud ei olnud Eesti Teaduste Akadeemia presidendid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:09 (EEST) :Kui me ütleme, et Akadeemia loeb oma asutamisaastaks 1938, siis Schlossmann oli president. See sulgudes NSV tekitab segadust. Ilmselt parem oleks kirjutada Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendid. Muide ma olen arutelu mingil määral lugenud ja probleemi tean, aga kui Te Pirita kloostri aiaaukudest rääkisite, siis läks jutt ikka väga võsa poole ja kogu seda teksti mõelda ma paraku küll ei viitsi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 00:36 (EEST) :: No vaata, akadeemia loeb küll oma asutamisaastaks 1938, aga kas sellel on ka mingi faktiline sisu? See võiks tähendada, et ta samastab end 1938. aastal asutatud akadeemiaga, aga milles see samasus seisneb? See ei ole arusaadav. Kas samasuseks piisab sellest, kui seda lihtsalt kuulutada? Ma ei oska seda võtta faktiväitena (või kui seda nii võtta, siis on see minu meelest ilmselt väär, kui ajaloo üksikasju teada), vaid ainult mingi sümboolse või poliitilise deklaratsioonina. :: Kui öelda, et Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia, siis mina loeksin välja, et jutt on kahest akadeemiast. Mõeldud oli: Eesti Teaduste Akadeemia (varasema nimega Eesti NSV Teaduste Akadeemia) presidendid. Nii võikski kirjutada, kui varasem sõnastus on ebaselge. :: See Pirita kloostri arutelu oli teises kohas, aga mul jäi mulje, et Sa pole lugenud siinse arutelu algusosa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:59 (EEST) ::: Olen lugenud. Ja praegune akadeemia samastabki ju end 1938. aasta akadeemiaga. Vikipeedias pole mõtet asja ülearu keeruliseks viia ja kõiki juriidilisi üksikasju lahkama hakata, sest see kipub originaaluurimuseks kätte ära ja peale selle pole see tegelikult ka mitte entsüklopeedia teema. Kui öelda, et on üks akadeemia, siis on ka vahepealkiri korrektne, aga kuna mulle jääb mulje, et sa soovid selle ühe akadeemia kolmeks ära jagada, siis ilmselt ei hakkagi ma su loogikast aru saama. Aga igastahes praegune põhikiri hakkab peale: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud..." &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 02:25 (EEST) :::Kas me ei näe siin analoogiat [[Tartu Ülikool]]iga? :::Mis puutub alapeatükki "Eesti Teaduste Akadeemia presidendid", siis seda saab ju liigendada, eeskujuna võiks olla näiteks [[Tartu ülikooli rektor]]. :::Anonüümsele kasutajale. Seda pole ju keegi väitnud.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:29 (EEST) :::: Ahsoousele. Kus Sa näed originaaluurimust? :::: Mingisugune allikakriitika (faktiväidete ja teaduslike väidete eristamine sümboolsetest või poliitilistest deklaratsioonidest) ning kahtluse korral mittetoetumine mittesõltumatutele allikatele on Vikipeedia koostamisel ikkagi vajalik. Vähemalt ei saa panna väidetena sisse asju, mille tähendus pole arusaadav. :::: Misjaoks kolmeks jagada? Minu meelest on olnud kaks akadeemiat, teine eksisteerib siiamaani, ainult praegu uue nime all. :::: Akadeemia võib põhikirja kirjutada mida tahes, see ju fakte ei muuda. Kas või millised juriidilised järelmid sellel on, seda ma ei tea, ja minu teada pole ükski jurist seda kommenteerinud. Ainsad järelmid, mida ma tean, on ametlik sõnatarvitus (ka näiteks rektorite nimekirja vormistamisel), ja juubelite ajastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) :::: Hirvelaiule. Arvan, et ka Tartu Ülikooli kohta kirjutatu tuleks selle pilguga üle vaadata. Tartu ülikooli samasus Academia Gustavianaga ei ole fakt. Saab ainult öelda, et (teatud ajast saadik) neid samastatakse vms. :::: Kui teha koondtabel, siis tuleb nii kirjutada, et ei oleks sidumust, et on tegu sama asutusega. Iseasi, et selline koondtabel ähmastab artikli teemat. Võib kirjutada tabeli juurde selgituseks, et selline pilt tekib kahe akadeemia samasuse eeldusel. Jah, liigendamine on ka hea, aga minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) ::: Teaduste Akadeemiad loetakse [[Laulev revolutsioon|laulvast revolutsioonist]] alates üheks ja selleks samaks asutuseks. Kui sinu meelest on olnud kaks asutust, siis enamike jaoks on tegu siiski ühe asutusega. Sisuliselt oli ta seda kogu aeg (1945. aasta otsuski kinnitab seda), 1989. aastast alates on ta seda aga ka juriidiliselt ehk siis juba 26 aastat ametlikult. Ajalugu kirjutatakse vahel ümber, põhjuseid on selleks erinevaid. Me võime kuupäevad ja otsused kirjutada artiklisse sisse, aga meil ei ole põhjust jagada asja mitmeks laiali. Prantsuse riigi ajaloo puhul me ju ka loeme riigivalitsejateks ka kõik kuningad ja imperaatorid, hoolimata sellest, et praegusel riigil (alates 1958. aastast) on olnud 7(8) presidenti. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 14:01 (EEST) ::::: 1938. aastal asutatud akadeemia otsustati 1941. aastal likvideerida, ja see likvideeritigi igas mõttes, varadki jagati laiali. 1945. aastal tuli võimudel mõte jälle akadeemia teha, aga sellest sai sisuliselt ja ka juriidiliselt uus akadeemia. Tehti uus asi sarnases funktsioonis. See on umbes midagi sellist. Mul oli õues kuur, mille eelmine majaomanik oli jätnud, leidsin, et seda pole tarvis, ja lammutasin ära. Nüüd tuli mõte, et kuuri on ikka tarvis, ehitan jälle kuuri. Võib-olla oli mul mõni tükk vanast kuurist veel alles, aga põhiliselt olid need tükid juba ära visatud või põletatud. Oleks võib-olla proovinud kuidagi samadest tükkidest uuesti kokku panna. Aga linn keelas mul selle ära, pidin kindlasti uue kuuri tegema. Aga minu poeg ütleb kunagi, et tegelikult on see uus kuur seesama vana kuur, kuigi seda ei tohtinud öelda, sest linn oleks karistanud. See on sama kuur, sest mõlemad olid minu kuurid. ::: Prantsusmaa on ikka sama riik sõltumata riigikorra muutustest. Saab rääkida ka Prantsusmaa riigipeadest ning panna kuningad, keisrid ja presidendid ühte loetellu. Selles tabelis siin tuleks rääkida Eesti teaduste akadeemiate presidentidest (iseasi, kas see vastab artikli teemale). See ei ole muide üldse paratamatu, et ühes riigis on korraga ainult üks teaduste akadeemia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) :::Sidumus on väga tugev – jutt käib ju Eesti teaduste akadeemia presidendist, olgu akadeemia juriidiline staatus milline tahes. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 15:17 (EEST) ::: Jutt ei ole ühe akadeemia juriidilise staatuse muutumisest, vaid eri akadeemiatest. Kui öelda "Eesti teaduste akadeemiate presidendid", siis on OK. Ainsuse puhul ma pole kindel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) Varem väljaöeldud argumentide kordamine pidavat väljendama madalat väitluskultuuri, aga ma üritan ikka. Enamuse ajast on seni (43 aastat 67-st) Eesti NSV TA-d ja Eesti Teaduste Akadeemiat loetud erinevateks nähtusteks. ENE mõlemas väljaandes on eri artiklid. 1946. aasta asutamisotsuses on selge sõnaga öeldud, et organiseerida (Stalin ei ole isikupõhine argument, lihtsalt temal oli õigus 1946. aastal uusi akadeemiaid asutada). Kui Schlossmanni ei peetud ja ta ise ei pidanud end oma eluajal (ja seda oli veel paarkümmend aastat) Eesti NSV TA endiseks presidendiks, millise siis? Eesti Vabariigi ja Eesti NSV välisministeeriume ei peeta samaks järjepidevalt tegutsenud asjaks. 1938 on praeguse akadeemia ''praegune'' arvamus. Võib-olla nihutatakse tulevikus asutamine veel sada aastat varasemaks (ÕES-i järgi). : Jah, need on head argumendid, eriti see Schlossmanni argument. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 23:08 (EEST) == Liikmeloendid == Loendid tuleks viia artiklist välja, nende asemel võiks olla rohkem entsüklopeedilist sisu ETA ajaloo ja praeguse tegevuse kohta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. aprill 2018, kell 15:31 (EEST) ---- ''Budapesti Tehnika ja Majandusülikool'' :See on minu arvates keelevastane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 11:51 (EEST) == ENSV TA-st == Nõukogude aja akadeemiast tuleb rääkida eraldi artiklis. Sellel on kyllant vähe yhist akadeemia tänase toimimisega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2026, kell 20:35 (EEST) :Osa sellest jutust peab jääma siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 21:43 (EEST) : Tegu on ikkagi sama asutusega, muudeti vaid nime. Struktuur ja muu on muutunud ajapikku. Kui hiljem peaks osutuma vajalikuks mahukaalutlusel osa ajaloost eraldi tõsta, siis vana nimi [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] peaks ikka siia suunama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 21:52 (EEST) 2kvo57z17sb2tfl2vlehcpmkuwhlv4o 7157548 7157390 2026-05-20T06:54:06Z Neptuunium 58653 7157548 wikitext text/x-wiki Miks ei ole akadeemikute nimekirjas Endel Lippmaad? Minu teada ta on akadeemik. Nimekirja võtsin akadeemia kodulehelt. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:20, 18 Oct 2004 (UTC) : Lippmaa oli eraldi välja toodud osakonnajuhatajana. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) ---- Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:58, 18 Oct 2004 (UTC) Kas teeks eraldi artiklid ''Eesti Teaduste Akadeemia'' ja ''Eesti Teaduste Akadeemia (1938 - 1940)''? :: Mina teeksin küll eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.52 (UTC) :: Aga siiski, loen nüüd EE-st, et 1945 anti välja määrus Eesti Teaduste Akadeemia taastamise ja selle Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks kujundamise kohta. Milles see taastamine võis seisneda? Kardan, et see on sõnakõlks. ENE 1. väljaandes ei mainita taastamist, vaid käsitletakse neid täiesti erinevatena. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 11.57 (UTC) Loomulikust intelligentsist usun, et 1945 küll mingit ''klikeaegset'' akadeemiat taastada ei tulnud ENSV-lastel mõttessegi. See on hilisem tõlgendus, et praegust akadeemiat vanema ja auväärsemana näidata, usun. : Igatahes tuleb asja uurida. Jutt on Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P [siin on organi nimetus puudu] ühismäärusest 28. juulist 1945. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 13.51 (UTC) NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu MÄÄRUS NR. 111 19. jaanuaril 1946. a. Moskva, Kreml Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrab: rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotlus Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu esimees J. V. STALIN NSV Liidu Rahvakomisssaride Nõukogu asjadevalitseja J. TŠADAJEV 19. jaanuaril 1946. a. ENSV hariduse rahvakomissar Eesti NSV teeneline teadlane prof. dr. J. Nuut: "Neil päevil, kus kogu sotsialismimaa avaldab oma üksmeelset toetust kommunistide ja parteitute blokile, peavad ka meie eesti teadlased oma usaldust ja tänu avaldama Nõukogude valitsusele ja selle juhile, seltsimees Stalinile, kelle isalikust hoolitsemisest eesti rahva eest annab järjekordse näite otsus ENSV Teaduste Akadeemia loomise kohta." ("Rahva Hääl", 25. I 1946) Vältimaks valestimõistmist: mul ei ole midagi Uncle Joe' ega tema loodud akadeemia vastu. Kuid miks viimased vaikivad maha oma asutaja ning ehivad end võõraste sulgedega? : Hea oleks, kui saaks ka 1945. aasta määruse teksti. Võib-olla kavatseti algul tõepoolest midagi taastada, aga Moskva ei lubanud seda. : Ka mulle ei meeldi selline asjade sogamine. Sama käib ka Kirjanike Liidu ja Riigikohtu kohta (viimase puhul samastavad kahte organit juristid ise). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.55 (UTC) ''Eesti Teaduste Akadeemia asutamise seadus jõustus [[4. veebruar]]il [[1938]]. [[President]] [[Konstantin Päts]] nimetas [[13. aprill]]il esimesed 12 liiget. [[Akadeemia]] pidulik avakoosolek peeti [[22. oktoober|22. oktoobril]] [[1938]]. : Tõstsin selle lõigu välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 12.58 (UTC) ---- '''''Eesti Teaduste Akadeemia''' on [[organisatsioon]], mis ühendab [[Eesti]] [[Akadeemik|akadeemikuid]]. : Säärane definitsioon jätab mulje, nagu oleks akadeemikuks olemine kriteerium, mille põhjal akadeemiasse võetakse. Eestis võib olla ka mõne teise akadeemia liikmeid, pealegi ei ole akadeemia liige sõna "akadeemik" ainuke tähendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. märts 2006, kell 13.01 (UTC) ---- Siin tuleks kuidagi ära tuua ka varasemad liikmed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. november 2006, kell 18:40 (UTC) Ka lahkunud akadeemikud tuleb ära tuua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. detsember 2007, kell 11:33 (UTC) : Teen ettepaneku lisada loetellu kõik akadeemias olnud akadeemikud ning nime järele sulgudes aastaarv(ud) - akadeemikuks saamine praegustel liikmetel ning mõlemad aastaarvud lahkunuil. [[Kasutaja:Andres.Kuusk|andresk]] 24. detsember 2007, kell 16:53 (UTC) ---- Ma järjekordselt pilti ei näe:) avjoska 20. mai 2009, kell 16:23 (UTC) : Mina ka mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. mai 2009, kell 20:34 (UTC) ::Siin on ilmselt põhjus lihtsalt selles, et pilt on väga suur, ligi 3 MB, ta laadimine võtab aega. Lõpuks tuli nähtavale. [[Kasutaja:Kk|Kk]] 20. mai 2009, kell 20:39 (UTC) ---- 2009. aasta valimised on nüüd kajastatud. Aga oleks tarvis liikmete nimekirja praeguse seisuga. Selle koostamisel tuleb arvestada peale juurde valitute ka lahkunuid, nii et uisapäisa seda uuendada ei saa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:39 (UTC) ---- Ühe otsusega võrdsustati korrespondentliikmed akadeemikutega. Ka see otsus peaks olema valimiste hulgas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2010, kell 09:55 (UTC) ---- Eespoolt: ''Praegusel Akadeemial puudub järjepidevus 1938. aasta akadeemiaga''. Isegi kui seda järjepidevust kahtluse alla seada, miks ei või jätkata sealt, kus ennist pooleli jäädi? Minu jaoks on samasisulise ja -nimelise ning sama rolliga organisatsiooni näol tegu küllalt sama asjaga, et tast samas artiklis rääkida. Ka akadeemia kodulehel on suurelt kirjas "Asutatud 1938. aastal". Seda, et ''Nõukogude'' entsüklopeedia kodanliku riigi ja nõukogude vabariigi teaduste akadeemiaid mõistetavalt täiesti erienvatena käsitleb, ei saa siin adekvaatselt aluseks võtta. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 16:35 (UTC) : See on ju fakt, et järjepidevus puudub ja tegu on täiesti erinevate institutsioonidega. Funktsioonid on muidugi sarnased. Loomulikult võib praegune akadeemia varasemat lugeda oma eelkäijaks, kuid öelda "asutatud 1938. aastal" on eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:00 (UTC) : Aga kui ma olen eksiarvamusel ja see järjepidevus tõesti on olemas, siis oleks tarvis seda tõendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:03 (UTC) :: Pean silmas, et isegi kui näpuga järge ajades järjepidevust välja ei tule, pole ainult selle põhjal põhjust neid kui täiesti erinevaid käsitleda. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:31 (UTC) ::: Kui järjepidevust ei ole, siis nad ju on vähemalt nii erinevad, et neist peaksid olema eri artiklid. ::: [http://www.akadeemia.ee/_repository/file/PUBLIKATSIOONID/2009/Ajalugu.pdf Selles raamatus] (pdf) lk 78–79 on näha, et kuigi ametlikku järjepidevust püüti tekitada, see ei õnnestunud. ::: Leian, et ka ajakirja Akadeemia ning Riigikohtu puhul me peaksime asjad eraldi hoidma. Seose varasema asutisega võib ju artiklis lahti kirjutada, aga artiklite ühendamine ei võimalda selget ja faktitruud esitust. ::: Muide, on ka niisuguseid juhtumeid, kus järjepidevus on olemas, aga asutuse juhtkond eitab seda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:39 (UTC) :: Kui eraldi artiklid on eesmärk omaette? Saab ju ka lihtsalt selle õiguslikku järjepidevust puudutava nüansi samas artiklis ära mainida ja ei pea ülejäänut sellepärast hakkima. Praegune esitus pole ladus ja tekitab segadust – tuleb kõigepealt uurida miks on eraldi artikleid vajalikuks peetud. Vastupidisel juhul aga pole midagi kaotada. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 17:51 (UTC) ::: Mina vaatan asjale nii. Kui on kaks eri asja, siis peab lugejal olema võimalik lugeda kummastki asjast eraldi ning tal ei tohi tekkida muljet, nagu tegu oleks ühe ja sama asjaga. Linkimisel tuleb linkida emmale-kummale. ::: Küsimus ei ole mitte ainult õigusliku, vaid ka sisulise küsimusega: akadeemikud ju määrati uuesti, mitte ei valitud vana akadeemia järelejäänud liikmete poolt. Ja vana akadeemia lakkas eksisteerimast nii juriidiliselt kui ka sisuliselt. ::: Arvan, et see ongi hea, kui uuritakse. Siis jõuab inimeste teadvusse, et pole tegemist sama asjaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 17:58 (UTC) :::: Ka minu jaoks on see pigem sisuline küsimus ja sisuliselt on tegu sama asjaga. Jutt on Eesti riigi teaduste akadeemiast, ühest ja ainsast, tollasest ja praegusest. Miks peaks tõestama, et need on erinevad asjad? Järjepidevusest ja kõigest muust, mida mainisid, saab asutuse ajaloo juures juttu teha. Või kui nüüd põhikiri ümber teha nii, et uued akadeemikud teisiti määratakse, oleks ka su meelest kohe tegu täiesti uue ühendusega? [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:18 (UTC) :::::: Võib-olla Riigikohtu puhul sellest piisab, sest tegu on põhiseadusliku asutisega. :::::: Ma toon sellise näite. Kui riigi pealinn viiakse üle teise linna, kas siis tegu on ühe ja sama linnaga? Või kui keegi abiellub uuesti, kas ta abiellub siis sama isikuga, sest tema abikaasa on ju ikka üks ja ainus? :::::: Seda, et tegu on erinevate asutistega, ei ole tarvis tõestada, see on fakt. Mina ei saa jälle aru, miks on tarvis nii kangesti rõhutada, et see on "sisuliselt" üks ja seesama asi? Tegu on eri asjadega, millel on sarnane funktsioon. :::::: Kui praegune akadeemia koosseis saadetakse laiali ja määratakse uued akadeemikud, siis tõenäoliselt ei ole tegu enam sama akadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 18:32 (UTC) ::::: Olgu peale, ''üks ja ainus'' polnud ehk kõige õnnestunum sõnavalik, vähemalt mitte su toodud näidete jaoks. See on fakt ainult juhul kui sa teed selle antud alusel faktiks. Ütleme siis nii, et see raudne eristamine on kunstlik. Ühe artikli esitus on ladusam ja ei tekita küsitavusi (nagu ennist ütlesin). No neh, uued akadeemikud annavad akadeemiale uue näo, aga endiselt räägime Eesti riigi teaduste akadeemiast. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 18:48 (UTC) :::::: Jah, see on tõsi, et mõlemal juhul on tegu Eesti riigi teaduste akadeemiaga. Aga see, et selliseid akadeemiaid on üks, ei ole paratamatu. Näiteks Nõukogude Liidus oli mitu riiklikku akadeemiat. :::::: Minu meelest määrab asutise identsuse institutsionaalne järjepidevus. Teaduste akadeemiast üldse võib ju rääkida artiklites [[Teaduste akadeemia]] ja [[Akadeemia]], ning seal saab ka rääkida sellest, millised asutised on Eestis seda funktsiooni täitnud. Samuti saab sellest rääkida artikli [[Eesti]] teaduse alajaotuses ja küllap eraldi artiklis [[Eesti teadus]]. :::::: On fakt, et Eesti ajaloos on olnud kaks teaduste akadeemiat. Mis selles siis kunstlikku on? Ühes funktsioonis võib ju olla eri aegadel eri asjad. Artikkel peab olema üheselt mõistetav ka neile, kellel ei ole asjast eelteadmisi. Kui ma asjast midagi ei tea ja loen esimesest lõigust, et akadeemia asutati 1938, siis mul ei tule üldse pähe küsida, kas tegu on sama akadeemiaga. See on eksitav. Ma ju ei pruugi edasi lugeda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 19:13 (UTC) ::::: Ehk saan aru, sul on põhimõtte, et säärastel juhtudel peavad artiklid kindla peale "identsetest" asutistest olema. Selle pealkirja alt aga otsitakse artiklit just enne ja nüüd seda nime kandva Eesti riigi teaduste akadeemia kohta ja kui selline juba oleks, pole mõtet kahe vastava "identse" asutise kohta enam eraldi artikleid teha (kui artikkel just pikaks ei veni ja võiks allartiklite peale mõelda). Miks peaks sellest ainult artiklites "Teaduste akadeemia" jms kirjutama, kui "Eesti Teaduste Akadeemia" on isegi küllalt konkreetne mõiste. ::::: Kuis eksitav? Asutati ju 1938. aastal Eesti riigi teaduste akadeemia ehk Eesti Teaduste Akadeemia kui selline. Ega teda järjepidevuse puudumise pärast vähem ei asutatud. ::::: Kuidagi ei taha sellised kitsaskohad välja tulla, kui praktiliselt üks inimene entsüklopeediat teeb. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 10. veebruar 2010, kell 20:02 (UTC) :::::: Mina lihtsalt selgitasin oma vaatenurka, sest Sa küsisid. Mida inimesed eelkõige otsivad, selle üle me saame praktiliselt otsustada ainult enda järgi. Eks erinevad soovid tule tegijate omavahelisest arutelust välja. Seni ei ole keegi teine sellise lahenduse vastu protestinud. Kui see lahendus ebaotstarbekas on, küll see siis välja tuleb, kui tegijaid rohkem saab:-) :::::: Ma ei tea, "Eesti Teaduste Akadeemia" on ju nimi, sellepärast kirjutaksegi suurte tähtedega. Lihtsalt kaks asja ühe nimega. Muidu võiks olla "Eesti teaduste akadeemia", aga lisaks kahele olemasolevale sellist artiklit kirjutada ei tundu olevat mõtet. :::::: Miks minu meelest on mõtet eraldi kirjutada, seda ma selgitasin. :::::: Kui nüüd keegi otsib mõlema kohta, saab ta praegu artikli päises olevast märkusest kohe aru, et siin on kummagi kohta eraldi artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:29 (UTC) ::::: Et asutamisaasta on ikkagi 1938 on fikseeritud Eesti Teaduste Akadeemia põhikirjas, mis on kinnitatud Akadeemia üldkogu poolt (18.12.1997) ja registreeritud Haridusministeeriumis (10.02.1998). Põhikiri omakorda tugineb Akadeemia seadusele (19.05.1997). Need dokumendid on päris kindlasti ülimuslikud ülalpool viidatud raamatu ees. :::::: Me võime kirjutada, et põhikirja järgi on asutamisaasta 1938. Aga fakte ei saa ei Akadeemia üldkogu ega Haridusministeerium muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 08:51 (UTC) ::::::: Panin selle sisse. Praegune esitus kajastab mõlemat asutamisaastat. ::::::: Ajaloo ossa võib panna "Eelloo", siis oleks ajaloo esituses võimalik lühidalt rääkida ka varasemast akadeemiast ning muidugi akadeemia taastamise või taasasutamise ettevalmistamisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) ::::::: Eesti Teaduste Akadeemia seaduse paragrahvi 19 lõige 3 võimaldab tõlgendust, mille järgi kaks akadeemiat on seadusandja silmis samased (võib tõlgendada ka nii, et jutt on samanimelisest akadeemiast, mille õigusjärglasena praegust akadeemiat vaadeldakse). Seda tuleks ka mainida, aga ma ei leidnud seaduse praegu kehtivat versiooni. ::::::: Üldse, sellest identsuseküsimusest võib artiklis rääkida nii põhjalikult kui vähegi tarvis. Mulle isiklikult tundub, et on otstarbekas artiklid lahus hoida (põhjustel, mida olen ülalpool maininud). Muidugi möönan, et on argumente teistsuguse lahenduse kasuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:27 (UTC) ---- Minu meelest on algus praegu liiga üksikasjalik ega arvesta, et akadeemia on vahepeal reformi läbi teinud (algselt ta oli ka uurimisasutus; välisliikmeid polnud, aga olid korrespondentliikmed). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2010, kell 20:49 (UTC) : Muutsin esitust natuke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:11 (UTC) :: Minu arust on praegu õige. 1946. aastal ignoreeriti olemasolevaid akadeemia liikmeid, presidenti ja auliikmeid (isegi Ilmjärv ei tuleks selle peale, et Päts ja Laidoner olid 1946 ENSV TA auliikmed). Kas tollal ei pidanud igal liiduvabariigil olema oma välisministeerium, kirjanike liit ja teaduste akadeemia, isegi seal, kus neid varem polnud? --[[Kasutaja:Kontra|Kontra]] 11. veebruar 2010, kell 09:35 (UTC) ---- ''Eesti Teaduste Akadeemia on kõrge teadusliku kvalifikatsiooniga teadlaste ühendus, mille ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust ja teaduslikku mõtteviisi Eestis. : See tuleks esitada tsitaadina. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 09:52 (UTC) ---- Eelnimetatud raamatust leiame, et 6. aprillil 1989 üldkogul kinniitsatud võetud põhikirjaga hakkas Akadeemia end pidama varasema akadeemia õigusjärglaseks (lk 189). Sama põhikirjaga kaotati erinevus akadeemikute ja korrespondentliikmete vahel: mõlemaid hakati nimetama akadeemia liikmeteks; samuti võeti endale õigus nimetada välisliikmeid (lk 191). 1. septembril 1989 toimunud üldkogul otsustati hakati kõiki akadeemia liikmeid nimetama akadeemikuteks (lk 191). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2010, kell 15:11 (UTC) ---- Millal uus president ametisse astub? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. oktoober 2014, kell 23:28 (EEST) ---- Lippmaa suri. Kas midagi oleks veel tarvis ümber teha, et liikmete nimekirja uuendada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 13:54 (EEST) ==Aastaarvud entsüklopeediaartikli avalauses (üle toodud teisest arutelust)== Eesti TA kronoloogiast saame lugeda ([http://www.akadeemia.ee/et/akadeemia/ajalugu/]): * 29. juunil 1988 võttis TA üldkogu vastu otsuse lugeda 1938. a. rajatud Eesti Teaduste Akadeemia Eesti NSV Teaduste Akadeemia otseseks eelkäijaks ja Akadeemia tegevuse algusaastaks aastat 1938. * 6. aprillil 1989 võttis TA üldkogu võttis vastu Akadeemia uue põhikirja ja selle juurde kuuluvad alusdokumendid. Uus põhikiri määratles Akadeemia senise Eesti NSV Teaduste Akadeemia asemel Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938. Sellest peaks piisama, et artikli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] avalausest kaoks 1946 ja asemele tuleks 1938. Aga sellest, et juriidiliselt on asi näiteks teistmoodi, sellest võib vajadusel artiklis terve alapeatüki teha.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:20 (EEST) : Seda arvu võib esimeses lauses mainida küll, aga me saame öelda ainult seda, et akadeemia põhikirja järgne asutamisaasta on 1938. See on ju ainult fraas, millel ei ole faktilist tähendust, ka mitte mittejuriidilist (või vähemalt see tähendus ei ole teada). Kusjuures 1988. aasta ja 1989. aasta formuleering on omavahel vastuolus, sest ei saa olla iseenda otsene eelkäija. Ja ka "otsene eelkäija" on tähenduseta fraas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 21:38 (EEST) : Panin need asjad esimesse lausesse sisse. Aga miks peaks 1946. aasta ära kaotama? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:35 (EEST) :: Vaatasin seda lauset. Jah, olen seda meelt, et 1946 peab avalausest igal juhul kaduma mitmel põhjusel - 1) avalause on eksitav, Eesti TA ei asutatud 1946, 2) akadeemia pidas 60. juubelit 1998, 70. juubelit 2008, kaks aastat tagasi 75. juubelit. Kas peaks neile ütlema, et teie asutamisest möödub järgmisel aastal 70 aastat Palju õnneǃ Naeravad välja. 3) kas Eestis on veel mõni kooslus, kes kiidaks heaks 1946. aasta rõhutamise? Arvan, et Vikipeedia kogukond on ainuke.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. august 2015, kell 22:52 (EEST) ::: Aga kellel sellega asja peaks olema? See ei muuda midagi, sel pole mingeid õiguslikke tagajärgi. Küsimus on ainult tões. ::: Kuidas siis ei asutatud 1946, kui 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis 1989 nimetas end ümber Eesti Teaduste Akadeemiaks? Ümbernimetamine ei muuda ju asja ennast teiseks? Seda, et 1946 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia, ei vaidlusta keegi, ümbernimetamist ja samasust Eesti NSV Teaduste Akadeemiaga ei vaidlusta, Eesti Teaduste Akadeemia asutamist 1938 ka ei vaidlusta. Ainuke asi, mis sellesse ritta ei sobi, on kahe akadeemia samastamine. Kui seda sõna-sõnalt võtta, siis meil tekib vastuolu. Ärme siis rõhuta, paneme selle teise lausesse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. august 2015, kell 23:26 (EEST) :::: Mis mõttes tões? Sa nimetatud nähtavasti tõeks neidsamu fakti pähe esitatavaid hinnanguid. :::: Sellele on ju seletus olemas, miks akadeemia uuesti asutati. Tegevus oli katkenud või katkestatud, riigikord oli vahetunud. Ma ei saa aru, mis siit nii meeleheitlikult vastuolu on vaja otsida. :::: Kui see kellegi teise asi pole, siis vähemalt meie enda asi võiks olla. Praegu vaidleb Vikipeedia artikkel üldlevinud arusaamale otseselt vastu, ilma et selleks oleks Vikipeedia kirjutamise heade tavade järgi mingit ratsionaalset põhjust. Pikne 20. august 2015, kell 00:58 (EEST) ::::: Võib ju öelda, et riigis oli akadeemiategevus katkenud või katkestatud, aga sellest ei järeldu, et senine akadeemia alustas uuesti tegevust. Kui me seda ütleksime, siis see oleks faktiliselt väär. Vana akadeemia ei taasalustanud tegevust mitte kunagi. Võtame teise näite. Kolmekümnendatel anti välja "Eesti Entsüklopeedia", selle uut väljaannet välja ei antud, sest entsüklopeediategevus katkes või kakestati. 1960ndatel tekkis taas võimalus entsüklopeedia väljaandmiseks, ning see anti välja kahes väljaandes, sealhulgas "Eesti entsüklopeedia" nime all. Kas siis peaks ütlema, et tegu on esimese entsüklopeedia uusväljaannetega ning entsüklopeedia on sama? Alust oleks minu meelest enam-vähem sama palju, vahe on ainult selles, et entsüklopeediategijad pole säärast samastamist välja kuulutanud. ::::: Mina jälle ei saa aru, miks kaht akadeemiat meeleheitlikult samastada tahetakse :) Kui see tähendab, et akadeemiat vahepeal ei olnud ja nüüd tehti jälle akadeemia, siis tulebki nii öelda, et tähendus oleks selge. Kui inimene loeb entsüklopeediast, et tegu on sama akadeemiaga, siis ta peab seda faktiväiteks järjepidevuse kohta. Minu meelest entsüklopeedia peab käsitletava subjekti poliitilistest avaldustest iseenda kohta distantseeruma, mitte esitama neid faktitõena. Samamoodi näiteks ei saa faktitõena võtta seda, millise ideoloogilise sildi partei endale riputab, vaid tuleb kasutada politoloogide hinnanguid, kui neid on. Saab aga öelda, et partei nimetab end selliseks ja selliseks. ::::: Minu meelest pole arusaama, on ainult sõnad, ja sõnadele vastu ei vaielda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 08:58 (EEST) ::::Kui võrdlust juba teha, siis pigem [[Tartu Ülikool]]iga. EE ja Vikipeedia toovad avalauses ära asutamisaastaks 1632 ja punkt. Ometigi kui 1802 rajati Tartusse keiserlik ülikool, polnud juttugi rootsiaegse ülikooli taasavamisest, lihtsalt tehti valik Jelgava ja Tartu vahel, õnneks leiti, et Tartus toiduained on odavamad.... See meid ei takista 1632. aastat lugema asutamisaastaks. ::::Sama lugu on akadeemiaga. Avalause peaks minu meelest olema sama lihtsa konstruktsiooniga nagu on seda TEA-s. Asutati 1938 ja punkt. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 09:16 (EEST) ::::: Minu meelest tuleks Tartu Ülikooli juures sõnastust muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:09 (EEST) ::::: Ma kirjutasin mõlemasse kohta "asutamisaastaks loetakse". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:21 (EEST) ::::::Ma arvan, et Tartu sõnastus läks paremaks. ::::::Akadeemia puhul on minu meelest nii avalause kui ka teine lause eksitavad. Artikkel on praegusest akadeemiast, mis rajati 1938 personaalakadeemiana (seda oleks vaja esimeses lauses öelda). Praeguse akadeemia artiklis ei saa öelda juba teises lauses, et akadeemia asutati 1946. Sasipundar. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 10:54 (EEST) ::::::: Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli. Pakun, et jutu personaalakadeemiast võiks avalausest välja jätta. ::::::: Vastuolu tuleb ju sellest, et praegune akadeemia faktiliselt asutati 1946, aga asutamisaastaks loetakse 1938. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 11:26 (EEST) ::::::Kui praegune akadeemia asutati faktiliselt 1946, siis millal asutati faktiliselt selle loogika järgi Tartu Ülikool? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 12:00 (EEST) Akadeemia artiklid tõesti ei läinud kuigivõrd paremaks. Kuna endiselt antakse selgelt mõista, et akadeemia võib lugeda oma asutamisaastaks mida tahes, aga see on ''vale''. Viidatakse teise artiklisse, mille järgi 1938. aastal asutatud akadeemiat selgesõnaliselt pole enam ning järgmises lauses öeldakse, et tegelikult asutati 1946. aastal. Minu meelest sa tekitad artiklis öeldu kohta lihtsalt rohkem usaldamatust, kui ütled, et on ''fakt'', et vana akadeemia ei alustanud kunagi uuesti tegevust, saamata aru, et tegu on kõigest sinu isikliku hinnanguga. Nagu juba korduvalt öeldud, ei tahetagi näidata akadeemia asutamine 1938. aastal on vaieldamatu fakt, mis mingitest asjaoludest vääramatult järeldub. See on samamoodi kokkuleppeline seisukoht. Aga nüüdne üldarusaam on arusaadavatel põhjustel, et seni tegutsev akadeemia alustas tegevust 1938. aastal. See, miks teoreetiliselt võiks mõelda, et ta alustas tegevust 1946. aastal, on ka arusaadav, kuigi sellist lähenemist tegelikult enam ei järgita. Ma arvan küll, et kui varasemast ja hilisemast "Eesti entsüklopeediast" oleks räägitud ühes artiklis, siis seda poleks põhjust tingimata valeks pidada. Seda küll, et on kaks erinevat väljaannet ja teisel väljaandel omakorda kaks erinevat trükki, mis iseenesest pole samastatavad. Aga mõlemal juhul on nime poolest tegu n-ö rahvusentsüklopeediaga ja võib mõelda, et jurdiidilistest suhtetest sõltuata traditsiooni jätkati. Parem oleks vaadata, kuidas tavaliselt mõistetakse. Võib-olla peetaks siiski kaalukaks fakti, et väljaandjad on erinevad. Ja kuna nüüd on TEA entsüklopeedia, mida samuti on tituleeritud rahvusentsüklopeediaks, siis ehk ka seetõttu on nüüd vähem põhjust varasemaid väljaandeid omavahel seostada ja samasse entsüklopeediatraditsiooni kuuluvaks pidada. Pikne 20. august 2015, kell 14:22 (EEST) Me võime koos arutada, kuidas sõnastada. Ma olen mitu korda ümber sõnastanud, aga rahuldavat olukorda ei ole. Aga ilma samasusküsimuse lahendamiseta seda vaevalt luua õnnestub. Ma mõtlesin vahepeal, kas võib nii olla, et akadeemia deklaratsioon samasuse kohta mingis mõttes (mingi kriteeriumi järgi) tekitab selle samasuse. Ma ei tea. Nii palju kui ma aru saan, ei ole mitte kellelgi peale akadeemia enda võimu tema põhikirja üle, ja sellised volitused sai akadeemia 1988. aastal. Kui nüüd akadeemia ütleb, et ta on varasema akadeemiaga samane, siis sellest tuleneb nähtavasti tõesti ka see, millal akadeemia oma juubeleid peab. Kas sellest oleneb veel midagi ja kas see kohustab peale akadeemia enese kedagi millekski? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:26 (EEST) Ja siis ma mõtlesin veel seda, et võib-olla see samasus, mida akadeemia deklareerib, on sümboolne. Võib-olla on sellega kehtestatud sümboolne samasus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 16:28 (EEST) :Mõned pretsedendid: Õpetatud Eesti Selts asutati 1838, suleti 1950, taastati 1988 (mitte ei nimetatud mõnda Eesti NSV-s vahepeal tegutsenud asja ümber ÕES-iks. Eesti Looduseuurijate Selts on üldise seisukoha järgi eksisteerinud katkestamatult alates 1853. aastast, ma ei tea eksisteerivat vastuväiteid (vahepeal oli ka Eesti Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, ma ei tea, kas neil oli ülimuslikkuse pretensioone). Kaitseliit taasasutati 1990. aastal (mitte ei nimetatud Eesti NSV tsiviilkaitset või ALMAVÜ-d ümber Kaitseliiduks) ja oli algul illegaalne. Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik eksisteeris järjepidevalt eksiilis (eksisteerib tänaseni), aga Eesti NSV-s tegutsenud Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut samastatakse Eesti-aegsega; õigeusuliste puhul on vastupidi: eksiilis toiminud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut loetakse ametlikult õigeks järjepidevaks kirikuks, Moskva patriarhaadile alluvat kirikut mitte. 1946. aastal asutatud Eesti NSV Kaubandus- ja Tööstuspalat nimetati 1989. aastal Eesti Kaubandus-Tööstuskojaks ja seda samastatakse Eesti-aegse Kaubandus-Tööstuskojaga. Eesti NSV välisministeeriumi ei peeta Eesti Vabariigi välispoliitika järjepidevuse kandjaks. Jne. : Kas moraal on see, et mingit üldist loogikat ei ole, kuidas midagi samastatakse? Kaubandus-Tööstuskoja juhtum olevat Akadeemia juhtumiga väga sarnane. : Samuti nähtub siit, et nõukogude ajal võisid olla organisatsioonid, mille asutamisaasta oli enne nõukogude aega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 19:33 (EEST) == Personaalakadeemia? == ''Ei 1938. aastal rajatud akadeemia ega praegune akadeemia ei ole puhtalt personaalakadeemiad. Lihtsalt algsel akadeemial ega ka akadeemial praegu ei ole nii palju allasutusi, kui nõukogude ajal oli''. Ma ei tea [[personaalakadeemia]] täpset definitsiooni. Kuid näen, et terminit pruugitakse sageli. Usun, et lugejatena, me saame hästi aru, mida seda sõna kasutades öelda tahetakse. On vaja kuidagi eristada Eesti TA tüüpi akadeemiatest nn "teadusministeeriumi" tüüpi akadeemiaid (Venemaa, Austria, Ungari, Iisrael, Eesti NSV jt). Muidugi, et ma jagan akadeemiad vaid kahte kategooriasse (personaalakadeemiad ja kõik ülejäänud), on mugandus. Peaks ilmselt eristama näiteks veel Šveitsi TA tüüpi (kus personaalliikmeid minu teada ei valitagi) ja küllap on teisigi erisusi, mille põhjal liigitama peaks. Minu meelest on 1938. aastal rajatud akadeemiat ja praegust akadeemiat kirjanduses käsitletud kui personaalakadeemiad (vaata nt ajaloo alt esimest lauset [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_teaduste_akadeemia2]). Ühesainsamas Sirbi artiklis ([http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/eesti-teaduste-akadeemia-presidendiks-kandideerivad-mart-ustav-ja-tarmo-soomere/]) on seda sõna kasutatud 8 korda. Võtame lahti Eesti TA põhikirja ([http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/EestiTA_Pohikirii_registreeritud_2014.pdf] ) ja loeme esimest paragrahvi: "silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus" – no mis see siis muud on kui viide personaalakadeemiale.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:09 (EEST) : Olen nõus, et on käsitletud, ja ma olen vist ise selle sõna siia kunagi sisse pannud. Aga praegu mulle tundub, et see ei ole piisavalt täpne ning meil oleks tarvis rohkem mõistelist ja faktilist selgust. (Eriti avalauses, kus tuleb lühidalt väljenduda, on sellest võib-olla liiga keeruline rääkida. See jutt võib olla pisut allpool.) Ma lihtsalt kujutasin ette, et personaalakadeemia on umbes nagu prestiižikas klubi, mis võib-olla ka riiklikult tunnustatud institutsioon. Kui isegi ühendus tähendab sedasama, siis minu meelest ta ei ole ainult see, kui tema alluvuses töötavad mõned teadusasutused ja uurimisinstituudid. Alustada võiks sellest, et kirjutada lahti artiklid [[Teaduste akadeemia]] ja [[Personaalakadeemia]]. Peaks toetuma teaduskirjandusele, mitte entsüklopeedia- ja ajaleheartiklitele. Eesti Teaduste Akadeemia enda kohta on muidugi teaduskirjandust vähe, aga me saaksime vähemalt mõisteid ja fakte informeeritult seostada. : Minu mõte oli ka see, et minu meelest samasusküsimuse puhul ei ole oluline, kas on tegu personaalakadeemiaga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 17:28 (EEST) Kas Schlossmanni peeti tema eluajal Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendiks? Ei. :Lihtsalt reageerisin viimasele muudatusele, ilma mingi pahatahtlikkuseta. ---- == Eesti TA ja ENSV TA presidendid == Tsitaat 1988. aasta Horisondist nr. 9 lk. 31: :''1945. aasta 28. juunil anti välja Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee määrus, milles öeldakse:'' :''"Teadusliku uurimistöö õigeks nõukogulikuks korraldamiseks Eesti NSVs Eesti NSV RKN ja EK(b)P KK määravad:'' :''1. '''Taastada''' Eesti Teaduste Akadeemia ning kujundada see Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks.'' Seega, juhul kui selline määrus ikka olemas oli (ja ilmselt oli), siis ei teki vististi üldse küsimustki, et akadeemia asutamisaasta on 1938. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. september 2015, kell 23:21 (EEST) :: Selline määrus anti välja küll, aga praegu Sa rebid selle (tahtmatult) kontekstist välja. Vaata, mis on kirjas akadeemia ajaloo raamatus. Esiteks, autorid ütlevad, et on teadmata, mida sellega mõeldi. Teiseks selgub, et Teaduste Akadeemia tegelikuks rajamiseks oli tarvis Moskvas välja antud Stalini allkirjaga dokumenti, millele Eestis samuti järgnes teistsuguse sisuga määrus. Nagu ajalooraamatust selgub, oli kavas tõesti mingisugune taastamine, aga Moskva ignoreeris Eestis koostatud määruseprojekti. Seega, Eestis ei olnud võimu, et varasemat akadeemiat taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:01 (EEST) Leian, et Sa oled muudatuste tegemisega kiirustanud. Panen ette eelnev arutelu läbi lugeda. Schlossmanni ei saa praeguse artikli kontekstis presidendiks lugeda. Ja "(NSV)" ei tohiks ära võtta, sest kõik nimetatud ei olnud Eesti Teaduste Akadeemia presidendid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:09 (EEST) :Kui me ütleme, et Akadeemia loeb oma asutamisaastaks 1938, siis Schlossmann oli president. See sulgudes NSV tekitab segadust. Ilmselt parem oleks kirjutada Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia presidendid. Muide ma olen arutelu mingil määral lugenud ja probleemi tean, aga kui Te Pirita kloostri aiaaukudest rääkisite, siis läks jutt ikka väga võsa poole ja kogu seda teksti mõelda ma paraku küll ei viitsi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 00:36 (EEST) :: No vaata, akadeemia loeb küll oma asutamisaastaks 1938, aga kas sellel on ka mingi faktiline sisu? See võiks tähendada, et ta samastab end 1938. aastal asutatud akadeemiaga, aga milles see samasus seisneb? See ei ole arusaadav. Kas samasuseks piisab sellest, kui seda lihtsalt kuulutada? Ma ei oska seda võtta faktiväitena (või kui seda nii võtta, siis on see minu meelest ilmselt väär, kui ajaloo üksikasju teada), vaid ainult mingi sümboolse või poliitilise deklaratsioonina. :: Kui öelda, et Eesti ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia, siis mina loeksin välja, et jutt on kahest akadeemiast. Mõeldud oli: Eesti Teaduste Akadeemia (varasema nimega Eesti NSV Teaduste Akadeemia) presidendid. Nii võikski kirjutada, kui varasem sõnastus on ebaselge. :: See Pirita kloostri arutelu oli teises kohas, aga mul jäi mulje, et Sa pole lugenud siinse arutelu algusosa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 00:59 (EEST) ::: Olen lugenud. Ja praegune akadeemia samastabki ju end 1938. aasta akadeemiaga. Vikipeedias pole mõtet asja ülearu keeruliseks viia ja kõiki juriidilisi üksikasju lahkama hakata, sest see kipub originaaluurimuseks kätte ära ja peale selle pole see tegelikult ka mitte entsüklopeedia teema. Kui öelda, et on üks akadeemia, siis on ka vahepealkiri korrektne, aga kuna mulle jääb mulje, et sa soovid selle ühe akadeemia kolmeks ära jagada, siis ilmselt ei hakkagi ma su loogikast aru saama. Aga igastahes praegune põhikiri hakkab peale: "Eesti Teaduste Akadeemia on 1938. aastal Eesti Teaduste Akadeemia seadusega asutatud..." &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 02:25 (EEST) :::Kas me ei näe siin analoogiat [[Tartu Ülikool]]iga? :::Mis puutub alapeatükki "Eesti Teaduste Akadeemia presidendid", siis seda saab ju liigendada, eeskujuna võiks olla näiteks [[Tartu ülikooli rektor]]. :::Anonüümsele kasutajale. Seda pole ju keegi väitnud.--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:29 (EEST) :::: Ahsoousele. Kus Sa näed originaaluurimust? :::: Mingisugune allikakriitika (faktiväidete ja teaduslike väidete eristamine sümboolsetest või poliitilistest deklaratsioonidest) ning kahtluse korral mittetoetumine mittesõltumatutele allikatele on Vikipeedia koostamisel ikkagi vajalik. Vähemalt ei saa panna väidetena sisse asju, mille tähendus pole arusaadav. :::: Misjaoks kolmeks jagada? Minu meelest on olnud kaks akadeemiat, teine eksisteerib siiamaani, ainult praegu uue nime all. :::: Akadeemia võib põhikirja kirjutada mida tahes, see ju fakte ei muuda. Kas või millised juriidilised järelmid sellel on, seda ma ei tea, ja minu teada pole ükski jurist seda kommenteerinud. Ainsad järelmid, mida ma tean, on ametlik sõnatarvitus (ka näiteks rektorite nimekirja vormistamisel), ja juubelite ajastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) :::: Hirvelaiule. Arvan, et ka Tartu Ülikooli kohta kirjutatu tuleks selle pilguga üle vaadata. Tartu ülikooli samasus Academia Gustavianaga ei ole fakt. Saab ainult öelda, et (teatud ajast saadik) neid samastatakse vms. :::: Kui teha koondtabel, siis tuleb nii kirjutada, et ei oleks sidumust, et on tegu sama asutusega. Iseasi, et selline koondtabel ähmastab artikli teemat. Võib kirjutada tabeli juurde selgituseks, et selline pilt tekib kahe akadeemia samasuse eeldusel. Jah, liigendamine on ka hea, aga minu meelest sellest ei piisa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 08:52 (EEST) ::: Teaduste Akadeemiad loetakse [[Laulev revolutsioon|laulvast revolutsioonist]] alates üheks ja selleks samaks asutuseks. Kui sinu meelest on olnud kaks asutust, siis enamike jaoks on tegu siiski ühe asutusega. Sisuliselt oli ta seda kogu aeg (1945. aasta otsuski kinnitab seda), 1989. aastast alates on ta seda aga ka juriidiliselt ehk siis juba 26 aastat ametlikult. Ajalugu kirjutatakse vahel ümber, põhjuseid on selleks erinevaid. Me võime kuupäevad ja otsused kirjutada artiklisse sisse, aga meil ei ole põhjust jagada asja mitmeks laiali. Prantsuse riigi ajaloo puhul me ju ka loeme riigivalitsejateks ka kõik kuningad ja imperaatorid, hoolimata sellest, et praegusel riigil (alates 1958. aastast) on olnud 7(8) presidenti. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. september 2015, kell 14:01 (EEST) ::::: 1938. aastal asutatud akadeemia otsustati 1941. aastal likvideerida, ja see likvideeritigi igas mõttes, varadki jagati laiali. 1945. aastal tuli võimudel mõte jälle akadeemia teha, aga sellest sai sisuliselt ja ka juriidiliselt uus akadeemia. Tehti uus asi sarnases funktsioonis. See on umbes midagi sellist. Mul oli õues kuur, mille eelmine majaomanik oli jätnud, leidsin, et seda pole tarvis, ja lammutasin ära. Nüüd tuli mõte, et kuuri on ikka tarvis, ehitan jälle kuuri. Võib-olla oli mul mõni tükk vanast kuurist veel alles, aga põhiliselt olid need tükid juba ära visatud või põletatud. Oleks võib-olla proovinud kuidagi samadest tükkidest uuesti kokku panna. Aga linn keelas mul selle ära, pidin kindlasti uue kuuri tegema. Aga minu poeg ütleb kunagi, et tegelikult on see uus kuur seesama vana kuur, kuigi seda ei tohtinud öelda, sest linn oleks karistanud. See on sama kuur, sest mõlemad olid minu kuurid. ::: Prantsusmaa on ikka sama riik sõltumata riigikorra muutustest. Saab rääkida ka Prantsusmaa riigipeadest ning panna kuningad, keisrid ja presidendid ühte loetellu. Selles tabelis siin tuleks rääkida Eesti teaduste akadeemiate presidentidest (iseasi, kas see vastab artikli teemale). See ei ole muide üldse paratamatu, et ühes riigis on korraga ainult üks teaduste akadeemia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) :::Sidumus on väga tugev – jutt käib ju Eesti teaduste akadeemia presidendist, olgu akadeemia juriidiline staatus milline tahes. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 11. september 2015, kell 15:17 (EEST) ::: Jutt ei ole ühe akadeemia juriidilise staatuse muutumisest, vaid eri akadeemiatest. Kui öelda "Eesti teaduste akadeemiate presidendid", siis on OK. Ainsuse puhul ma pole kindel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 22:55 (EEST) Varem väljaöeldud argumentide kordamine pidavat väljendama madalat väitluskultuuri, aga ma üritan ikka. Enamuse ajast on seni (43 aastat 67-st) Eesti NSV TA-d ja Eesti Teaduste Akadeemiat loetud erinevateks nähtusteks. ENE mõlemas väljaandes on eri artiklid. 1946. aasta asutamisotsuses on selge sõnaga öeldud, et organiseerida (Stalin ei ole isikupõhine argument, lihtsalt temal oli õigus 1946. aastal uusi akadeemiaid asutada). Kui Schlossmanni ei peetud ja ta ise ei pidanud end oma eluajal (ja seda oli veel paarkümmend aastat) Eesti NSV TA endiseks presidendiks, millise siis? Eesti Vabariigi ja Eesti NSV välisministeeriume ei peeta samaks järjepidevalt tegutsenud asjaks. 1938 on praeguse akadeemia ''praegune'' arvamus. Võib-olla nihutatakse tulevikus asutamine veel sada aastat varasemaks (ÕES-i järgi). : Jah, need on head argumendid, eriti see Schlossmanni argument. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. september 2015, kell 23:08 (EEST) == Liikmeloendid == Loendid tuleks viia artiklist välja, nende asemel võiks olla rohkem entsüklopeedilist sisu ETA ajaloo ja praeguse tegevuse kohta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 20. aprill 2018, kell 15:31 (EEST) ---- ''Budapesti Tehnika ja Majandusülikool'' :See on minu arvates keelevastane. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 11:51 (EEST) == ENSV TA-st == Nõukogude aja akadeemiast tuleb rääkida eraldi artiklis. Sellel on kyllant vähe yhist akadeemia tänase toimimisega. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2026, kell 20:35 (EEST) :Osa sellest jutust peab jääma siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 21:43 (EEST) : Tegu on ikkagi sama asutusega, muudeti vaid nime. Struktuur ja muu on muutunud ajapikku. Kui hiljem peaks osutuma vajalikuks mahukaalutlusel osa ajaloost eraldi tõsta, siis vana nimi [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] peaks ikka siia suunama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 21:52 (EEST) :: Sama asutus või mitte, tegevuse ajajärk oli piisavalt teistsugune, et sellest tuleks rääkida eraldi artiklis. Juba praegu on need ylidetailsed omaaegse struktuuri kirjeldused siin segavad. Vt ka [[Kirjanike Liit]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. mai 2026, kell 09:54 (EEST) koui0libnf6jt9vt69wks184cm5seyw Jaak Aab 0 14933 7157206 6985390 2026-05-19T12:54:58Z Taurus404 80079 /* Eesti Keskerakond */ 7157206 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaak Aab | pilt = Jaak_Aab_(crop).jpg | pildiallkiri = Jaak Aab (2021) | amet = [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 6. juuni 2022 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti riigihalduse minister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 3. juuni 2022 | eelmine2 = [[Anneli Ott]] | järgmine2 = [[Keit Pentus-Rosimannus]], kt | amet3 = [[Eesti haridus- ja teadusminister]] | ametiajaalgus3 = 25. november 2020 | ametiajalõpp3 = 26. jaanuar 2021 | eelmine3 = [[Mailis Reps]] | järgmine3 = [[Liina Kersna]] | amet4 = [[Eesti riigihalduse minister]] | ametiajaalgus4 = 29. aprill 2019 | ametiajalõpp4 = 25. november 2020 | eelmine4 = [[Janek Mäggi]] | järgmine4 = [[Anneli Ott]] | amet5 = [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus5 = 4. aprill 2019 | ametiajalõpp5 = 28. aprill 2019 | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = [[Eesti riigihalduse minister]] | ametiajaalgus6 = 12. juuni 2017 | ametiajalõpp6 = 2. mai 2018 | eelmine6 = [[Mihhail Korb]] | järgmine6 = [[Janek Mäggi]] | amet7 = [[XI Riigikogu]] liige | ametiajaalgus7 = 5. aprill 2007 | ametiajalõpp7 = 4. aprill 2011 | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = [[Eesti sotsiaalminister]] | ametiajaalgus8 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp8 = 5. aprill 2007 | eelmine8 = [[Marko Pomerants]] | järgmine8 = [[Maret Maripuu]] | amet9 = [[IX Riigikogu]] liige | ametiajaalgus9 = 2002 | ametiajalõpp9 = 2003 | eelmine9 = | järgmine9 = | amet10 = [[Võhma]] linnapea | ametiajaalgus10 = 1998 | ametiajalõpp10 = 2002 | eelmine10 = [[Enno Plaks]] | järgmine10 = [[Ants Pärna (poliitik)|Ants Pärna]] | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1960|4|9}} | sünnikoht = [[Taagepera]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] (1994–2024) <br/> [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2024–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (vene keel ja kirjandus, 1986) | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Fail:Jaak Aab 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Jaak Aab 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Jaak Aab''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1960]] [[Taagepera]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], [[XV Riigikogu]] liige. Jaak Aab on alates 5. jaanuarist 2024 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige, 12. septembrist 1994 kuni 5. jaanuarini 2024 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige, aastatel 2016–2017 oli ta ka erakonna peasekretär. Ta on olnud muu hulgas [[Võhma]] linnapea ja mitme Riigikogu koosseisu ([[IX Riigikogu|IX]], [[XI Riigikogu|XI]] ja [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]]) liige. 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 oli Jaak Aab [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] [[Eesti sotsiaalminister]]. Ta on olnud kolmel korral [[Eesti riigihalduse minister]]: 1) 12. juunist 2017<ref>[https://www.valitsus.ee/et/riigihalduse-minister-jaak-aab Riigihalduse minister Jaak Aab]</ref><ref>[https://www.valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/valitsuse-koosseis Valitsuse koosseis], Viimati uuendatud: 12. juuni 2017</ref> kuni 2. maini 2018<ref name="RT-05-2018" /> [[Jüri Ratase esimene valitsus|Jüri Ratase esimeses valitsuses]]; 2) 29. aprillist 2019<ref>https://www.valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/riigihalduse-minister-jaak-aab</ref> kuni 25. novembril 2020 [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]] ja 3) 26. jaanuarist 2021 kuni 3. juunini 2022 [[Kaja Kallase esimene valitsus|Kaja Kallase esimeses valitsuses]]. Ajavahemikul 25. novembrist 2020 kuni 26. jaanuarini 2021 oli Jaak Aab [[Eesti haridus- ja teadusminister]]. == Haridus == *1967–1972 [[Ala 8-klassiline Kool]] *1972–1978 [[Viljandi 5. Keskkool]] *1978–1986 [[Tallinna Pedagoogiline Instituut]] (vene keele ja kirjanduse õpetaja) ==Töökohad ja ühiskondlikud ametid== *[[30. jaanuar]] [[1984]] – [[31. august]] 1985 &ndash; [[Ala 8-klassiline Kool|Ala 8-klassilises Koolis]] eesti ja vene keele õpetaja *[[1. september]] [[1985]] – 19. jaanuar 1988 &ndash; [[Võhma Keskkool|Võhma Keskkoolis]] õpetaja ja [[pioneerijuht]] *[[19. jaanuar]] [[1988]] – 23. oktoober 1989 &ndash; [[Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing|Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu]] (ELKNÜ) [[ELKNÜ piirkondlikud asutused#ELKN.C3.9C Viljandi Rajooni Komitee|Viljandi Rajoonikomitee]] I sekretär * [[23. oktoober]] [[1989]] – [[30. oktoober]] 1991 &ndash; [[Võhma Keskkool|Võhma Keskkoolis]] õpetaja ja direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal *[[31. oktoober]] [[1991]] – [[31. märts]] 1994 &ndash; [[Soome]]s [[Pielavesi vald|Pielavesi valla]] taludes puhkuseasendaja *[[1. november]] 1994 – [[1. jaanuar]] [[1996]] (?) &ndash; [[Võhma]] [[abilinnapea]] *[[18. august]] [[1998]] – [[6. veebruar]] 2002 &ndash; Võhma [[linnapea]] *[[Viljandimaa Omavalitsuste Liit|Viljandimaa Omavalitsuste Liidu]] eestseisuse liige *[[Regionaalarengu Agentuuri Nõukoda|Regionaalarengu Agentuuri Nõukoja]] liige *[[7. veebruar]] [[2002]] – [[21. märts]] 2003 &ndash; [[IX Riigikogu]] liige (Riigikogu majanduskomisjoni liige, [[Narva Elektrijaamad]]e erastamise uurimiskomisjoni esimees) *[[Hasartmängumaksu Nõukogu]] esimees *Võhma linnavolikogu esimees *Võhma linnavolikogu eelarvekomisjoni esimees *[[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] juhatuse liige, volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees *1. aprill 2003 – 21. juuli 2003 &ndash; Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni nõunik, sekretariaadijuhataja *22. juuli 2003 – 13. aprill 2005 &ndash; [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] tegevdirektor (büroo direktor) *13. aprill 2005 – 5. aprill 2007 &ndash; [[Eesti sotsiaalminister]] *5. aprill 2007 – 4. aprill 2011 – [[XI Riigikogu]] liige (17. aprillist 2007 Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees) ===Võhma=== [[1993]]. aastal kandideeris Jaak Aab nimekirjas [[Elujõuline Võhma]] Võhma linnavolikogusse. Ta kogus 33 häält 678-st, mis oli paremuselt 5. tulemus. 1996. aastal kandideeris Aab nimekirjas [[Kodulinn Võhma]] Võhma linnavolikogusse. Ta sai 75 häält 683-st, mis oli parim tulemus, ja pääses linnavolikokku. Jaak Aabi abilinnapeaks oleku ajal läks [[Võhma Lihakombinaat]] pankrotti ja see põhjustas linnas sotsiaalkriisi. Aab püüdis soodustada uute töökohtade tekkimist ettevõtluse arengu kaudu ning hankis riigi investeeringuid. 1996. aastal ostis Võhma linnavalitsus Võhma Majandusühisuselt vana kaubamaja esimese korruse, et ehitada mahapõlenud kultuurimaja asemele uus kultuurikeskus. Vabariigi valitsuse reservfondist selleks eraldatud rahast jäi üle 357 000 krooni. See oleks tulnud seaduse järgi tagastada reservfondi, kuid linnavalitsus maksis sellega lihakombinaadi pankroti tagajärjel töötuks jäänud inimeste küttevõlgu. Et tulumaksu laekus tol aastal eelarvesse loodetust vähem, ei õnnestunudki summat reservfondi tagasi maksta. [[Riigikontroll]] avastas selle 1997. aastal. 1998. aastal eraldati see summa uue kultuurikeskuse ehituseks. Aab toimetas ka koos [[Riina Pakane|Riina Pakasega]] [[Võhma Linnaleht]]e. 1999. aastal kandideeris Jaak Aab Võhma linnavolikokku valimisliidu [[Keskerakonna ja Koonderakonna Liit]] kandidaadina. Ta kogus 161 häält 672-st, saades suurima arvu hääli ja pääses seega linnavolikogusse. [[2002. aasta Eesti kohalikud valimised|2002. aastal]] kandideeris Jaak Aab Riigikogu liikmena Eesti Keskerakonna nimekirjas Võhma linnavolikokku. Ta kogus 118 häält 729-st, mis oli parim tulemus, ning pääses linnavolikokku. === Riigikogu === [[1999. aasta Eesti parlamendivalimised|1999. aastal]] kandideeris Jaak Aab [[Riigikogu|Riigikokku]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] nimekirjas [[Valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] (Järva- ja Viljandimaa) [[Peeter Kreitzberg]]i järel teise numbrina. Ta sai 503 häält (71 häält Järva maakonnast ja 432 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnas sai ta 262 häält 759-st, saades enim hääli. Riigikokku ta ei pääsenud. Erakonna valimiskampaaniaks annetas ta 15 000 krooni. ==== IX Riigikogu ==== Alates 7. veebruarist 2002 kuulus ta asendusliikmena [[IX Riigikogu]]sse (andis ametivande [[11. veebruar]]il). 11. veebruaril registreeris Riigikogu juhatus ta Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeks. [[12. veebruar]]il kinnitati ta majanduskomisjoni liikmeks. 17. aprillil 2002 valiti ta Riigikogu uurimiskomisjoni AS [[Narva Elektrijaamad]] erastamisprotsessi käigu ja kulutuste otstarbekuse väljaselgitamiseks. Komisjoni esimesel istungil [[22. aprill]]il 2002 valiti Jaak Aab selle esimeheks. Veebruaris 2003 esitas komisjon lõpparuande. Komisjon pidas ainsaks erastamisprotsessis tehtud veaks avalikkuse ebapiisavat teavitamist: "erastamise lõppfaasis ei selgitanud Vabariigi Valitsus piisavalt protsessi käiku Riigikogus esindatud poliitilistele jõududele ega Eesti elanikele, mille tulemusena kasvas ka elanikkonna vastuseis Narva elektrijaamade erastamisele". Kulutuste otstarbekust ei leitud olevat võimalik hinnata. Jaak Aab algatas [[Elektriohutuse seadus|elektriohutuse seaduse]] muutmise eelnõu, mille riigikogu vastu võttis. Oma suurima saavutuse kohta Riigikogus ütles Aab: "Elektriohutuse seaduse muutmine vabastas kohustuslikust elektripaigaldiste kontrollist elukondlikud ruumid. Korterite ja elumajade omanikud said vältida küllaltki suuri ja põhjendamatuid kulutusi." [[25. aprill]]il 2002 valiti Jaak Aab Riigikogu esindajana [[hasartmängumaks]]ust toetuste määramise nõukogusse. Ta valiti selle nõukogu esimeheks. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal]] kandideeris Jaak Aab Riigikokku Eesti Keskerakonna nimekirjas [[Valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] (Valga- ja Viljandimaa). Erakonna üldnimekirjas oli ta 21. kohal, ringkonnas [[Jaanus Marrandi]] järel 2. kohal, kuid häälte arvu poolest edestasid teda [[Jaanus Marrandi]], [[Arnold Kimber]] ja [[Indrek Meelak]]. Firma Faktum uuringu järgi oleks ta pidanud koguma korraliku arvu hääli, sest ta oli kandidaatide seas [[Helir-Valdor Seeder]]i ja [[Jaanus Marrandi]] järel populaarsuselt teine. Jaak Aab sai 972 häält (74 häält Järva maakonnast ja 898 häält Viljandi maakonnast). Võhma linnast sai ta 390 häält 785-st, mis oli suurim Võhmast saadud häälte arv. Riigikokku Jaak Aab ei pääsenud. ==== XI Riigikogu ==== Alates 5. aprillist 2007 kuni 4. aprillini 2011 oli Jaak Aab [[XI Riigikogu]] liige, 17. aprillist 2007 [[Riigikogu sotsiaalkomisjon]]i aseesimees. ==== XV Riigikogu==== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 1562 häält ning osutus valituks. [[Fail:177th meeting of the Bureau of the European Committee of the Regions (CoR) Jaak Aab (36768058496).jpg|pisi|Jaak Aab 2017. aastal]] ===Eesti Keskerakond=== Jaak Aab oli alates 12. septembrist 1994 [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] liige. Eesti Keskerakonna VIII kongressil [[26. jaanuar]]il 2002 valiti Jaak Aab 386 häälega erakonna juhatusse. Aab on osalenud Keskerakonna haridus-, regionaal- ja [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] poliitika väljatöötamises. Jaak Aabi nähti erakonna võimaliku uue peasekretärina, kuid seoses [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] tegevdirektoriks saamisega 2003. aastal see võimalus ei realiseerunud. [[6. mai]]l 2003 määrati Eesti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud omavalitsustegelaste parteisse kaasamise kampaania üldkoordinaatoriks Jaak Aab. Jaak Aab on võidelnud [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] tugevdamise eest. 25. septembril 2016 määras Eesti Keskerakonna juhatus pärast [[Oudekki Loone]] tagandamist peasekretäri kohalt Jaak Aabi erakonna peasekretäri kohusetäitjaks. 5. novembri 2016 kinnitas erakonna kongressil valitud uus juhatus Jaak Aabi erakonna peasekretäriks. Ta oli valitud ka juhatusse, kuid peasekretäri ameti tõttu taandas ta end juhatusest. 5. jaanuaril 2024 teatas ta Keskerakonnast lahkumisest ja liitumisest [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]].<ref>[https://www.err.ee/1609213009/kuus-riigikogu-keskerakondlast-lahkus-parteist-neist-neli-liitub-sotsidega "Kuus riigikogu keskerakondlast lahkus parteist, neist neli liitub sotsidega"] ERR, 5. jaanuar 2024</ref> ===Sotsiaaldemokraatlik Erakond=== Aab kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]], kogus 95 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 19. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> == Kiiruseületamine ja jääknähtudega autojuhtimine== 11. märtsil 2018 jäi Jaak Aab Tartus Lõunakeskuse juures politseile vahele kiiruse ületamisega, sõites 50&nbsp;km/h alas kiirusega 73&nbsp;km/h. Samuti mõõdeti tema vere alkoholisisalduseks 0,28 promilli. Aab sai väärteokaristuse, milleks oli juhtimisõiguse peatamine üheks kuuks.<ref>https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaaknahtudega-soitnud-minister-jaak-aab-oleks-peaaegu-puhtalt-paasenud-sest-patrull-ei-tundnud-teda-ara?id=81793799</ref> 17. aprillil teatas ta avalikult, et astub riigihalduse ministri kohalt tagasi.<ref>https://www.aripaev.ee/uudised/2018/04/17/jaak-aab-astub-tagasi</ref> ==Publikatsioone== *Miks läksin Riigikokku? – [[Võhma Linnaleht]], veebruar 2002, nr 60, lk 1 *Linnavolikogu istungil. – Võhma Linnaleht, veebruar 2002, nr 60, lk 2 *Miks läksin Riigikokku? – [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 12. veebruar 2002, lk 2. *Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – Sakala, 5. aprill 2002, lk 2 *Usaldusväärsus ja vastutus ehk klaperjaht Mõisa moodi. – [[Järva Teataja]], 16. aprill, lk 2 *Klaperjaht MÕ+ISA moodi. – [[Kesknädal (ajaleht)|Kesknädal]], 17. aprill, 2002, lk 4–5. [http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=1350 Välislink] *Miks ma Riigikogus lisaeelarve poolt hääletasin. – Sakala, 5. juuli 2002, lk 2 *Mida oleks vaja esmajärjekorras ette võtta, et linna paremaks muuta? – Sakala, 17. oktoober 2002, lk 9 [Küsitlus Võhma kohta, vastus [[Rannar Raba]] vahendusel] *Areng sõltub paljuski rahakotist. – Sakala, 6. novembrist 2002, lk 2 (omavalitsuste tulubaasist) *Astmelise tulumaksu hirmust. – Järva Teataja, 17. jaanuar 2003, lk 2 *Astmelise tulumaksuga võidavad kõik. – Sakala, 24. jaanuar 2003, lk 2 ==Isiklikku== Jaak Aabil on abielust Kaie Aabiga (sündinud 23. oktoobril 1958) tütar Karen (sündinud 14. jaanuaril 1985). 2005. aastal tutvus Jaak Aab endast 18 aastat noorema vene rahvusest õpetajaga.{{Lisa viide}} Alates kevadest 2008 elasid nad koos. 4. juulil 2020 abiellus<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/93926955/vatipulm-jaak-aab-olen-lopuks-joudnud-onneliku-rahu-sadamasse]</ref> Jaak Aab pärast ligi nelja-aastast kooselu Marianiga. Harrastustena on Jaak Aab nimetanud tervisesporti, kirjandust ja mälumängu. Ta valdab eesti, soome, vene ja inglise keelt.<ref>[https://www.valitsus.ee/jaak-aab Jaak Aab.] Vabariigi Valitsuse veebisait.</ref> Detsembri keskel 2006 sattus Aab liiklusõnnetusse, kui ta varahommikul [[Viljandi]]–[[Imavere (Järva)|Imavere]] maanteel tööle sõitis. Autos oli peale tema veel autojuht. [[Arkma]] teeristil ei andnud kõrvalteelt tulnud sõiduauto Aabi autole teed, vaid sõitis talle külje pealt sisse. Aabi auto käis mitu korda üle katuse, kuid tänu kinnitatud turvavööle ei saanud tema ega autojuht vigastusi.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2008, lk 198</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RT-05-2018">[https://www.riigiteataja.ee/akt/303052018001 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 02.05.2018 otsus nr 248 "Muudatuste tegemine Vabariigi Valitsuse koosseisus". Avaldamismärge: RT III, 03.05.2018, 1.]</ref> }} ==Kirjandus== *[[Vello Lattik]]. ''Kass ja hiired jagavad urgu'', [[2000]]. *Jaak Aab – 45. – ''[[Hippokrates (ajakiri)|Hippokrates]]'', 2005, aprill/VII, lk 314. ==Välislingid== {{commons|Category:Jaak Aab}} '''Tutvustused''' *[https://www.valitsus.ee/et/peaminister-ministrid/riigihalduse-minister-jaak-aab Riigihalduse minister Jaak Aab] Vabariigi Valitsus *[https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/02/Autoritest-3.pdf Riigikogu] *[http://web.archive.org/web/20051018034631/http://www.riigikogu.ee/failid/Jaak_Aab.ppt Jaak Aab: Kuidas tugevdada kohalikku omavalitsust?], PowerPoint' fail, Riigikogu koduleht (arhiveeritud) '''Õpetajate Leht''' *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/27.10.00/paevateema/2.shtml Jaak Aab läbirääkimistest Haridusministeeriumiga munitsipaalkoolide finantseerimise osalise üleandmise kohta omavalitsustele (2000); foto]{{Katkine viide}} *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2000/17.11.00/dialoog/1.shtml Jaak Aab omavalitsuste kulutustest koolitoidule (2000)]{{Katkine viide}} *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/28.11.03/arvamus/1.shtml Jaak Aab koolide rahastamise probleemidest (2003)]{{Katkine viide}} *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/11.06.04/paevateema/1.shtml Jaak Aab hariduse uue rahastamismudeli ettevalmistamisest (2004)]{{Katkine viide}} '''Muu ajakirjandus''' *[http://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=17584&kat=2 Jaak Aab: Linnade liit tahab tulumaksust omavalitsustele suuremat osa (Saarlane, 2004)] *[http://www.sakala.ajaleht.ee/220904/esileht/5012528.php Jaak Aab riigi ja omavalitsuste vaheliste eelarveläbirääkimiste tulemustest (Sakala, 2004)] *[http://www.epl.ee/artikkel_227810.html Jaak Aabi kommentaarid elektrijaamade erastamist uurinud komisjoni aruande kohta. Eesti Päevaleht] *[[Hans Väre]]: [http://www.sakala.ajaleht.ee/170705/esileht/5016892.php JAAK AAB: igal pool tuli mul komandöri mängida], Sakala, 16. juuli 2005 *[[Anna-Maria Veidemann]]-Makko: [http://www.kroonika.ee/artikkel.php?id=13903 Eksminister Jaak Aab hülgas naise], Kroonika, 21. oktoober 2008 *[http://www.elu24.ee/?id=42487 Jaak Aab lahutas abikaasast], elu24.ee, 21. oktoober 2008 *[https://www.ohtuleht.ee/301083 Jaak Aab vahetas abikaasa noorema vastu], Õhtuleht, 21. oktoober 2008 * Sander Ilvest, Maidis Vaikmaa: [http://www.postimees.ee/3921333/jaak-aab-voimuvahetuse-arhitekt "Jaak Aab – võimuvahetuse arhitekt"]. Postimees.ee, 26. november 2016 *https://www.postimees.ee/3903497/politsei-aabi-sonad-ei-ole-kaugeltki-eetilised-kuid-neis-pole-midagi-kuritegelikku *https://lounaeestlane.ee/keskerakonna-peasekretar-jaak-aab-kahetseb-vorus-praalimist/ *https://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/jaak-aab-veebruaris-valitsuse-tegevusest-tuleks-tahtmine-votta-katte-kalasnikovi-automaat?id=76214169 *https://www.err.ee/821100/jaaknahtudega-roolist-tabatud-jaak-aab-astub-ministrikohalt-tagasi * [https://www.err.ee/1609241616/aab-voimuambitsioon-viis-keskerakonna-alla "Aab: võimuambitsioon viis Keskerakonna alla"] ERR, 3. veebruar 2024 '''Keskerakonna väljaanded''' *[http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=660 Omavalitsused ilma nii kolmikliidu kui ka Keskerakonna toetusest; foto] *[http://www.kesknadal.ee/arhiiv/20.12/sisu/arvamus1.htm Jaak Aab: Milleks ministeerium kui töö teeb omavalitsus?] *[http://www.kesknadal.ee/arhiiv/23.08/sisu/poliitika1.htm Jaak Aab: Regionaalpoliitika vaid tugevate huvides] *[http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=758 Jaak Aab: Hädaorg Võhma puhkeb õide] *[http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=4579 Jaak Aab: Omavalitsustel miljard puudu] *[http://www.kesknadal.ee/index.php?fromo=31&aid=1996 Võhmalase arvamus Jaak Aabi kohta] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Marko Pomerants]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg=2005–2007| järgnev=[[Maret Maripuu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mihhail Korb]] | nimi=[[riigihalduse minister]] | aeg=2017–2018| järgnev=[[Janek Mäggi]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Janek Mäggi]] | nimi=[[riigihalduse minister]] | aeg=2018–2020| järgnev=[[Anneli Ott]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Mailis Reps]] | nimi=[[haridus- ja teadusminister]] | aeg=2020–2021| järgnev=[[Liina Kersna]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Anneli Ott]] | nimi=[[riigihalduse minister]] | aeg=2021–2022| järgnev=[[Riina Solman]]}} {{lõpp}} {{XV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Aab, Jaak}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] p5nqfg4uvlcnsa5xw7niaf7p82d8b17 Septuaginta 0 18677 7157239 7077406 2026-05-19T13:59:53Z Kuriuss 38125 7157239 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} {{Viited|kuupäev=oktoober 2025}} '''Septuaginta''' (ladina keeles ''septuaginta'' 'seitsekümmend'; lühendina '''LXX''') on [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ehk heebrea [[Piibel|Piibli]] vanim kreekakeelne tõlge. See on üks olulisemaid ja mõjukamaid tekste maailma ajaloos, olles sillaks juudi ja kreeka-rooma kultuuride vahel ning saades varakristliku kiriku peamiseks pühakirjaks.<ref name="Jobes2015" /> Tõlge sai alguse 3. sajandil eKr [[Aleksandria]]s, Egiptuses, kus elas suur kreekakeelne juudi kogukond, ning selle valmimine kestis üle saja aasta. Septuaginta ei ole üksnes tõlge, vaid ka oluline tunnistaja heebrea Piibli tekstide varasemast arengust, kuna selle aluseks olnud heebrea tekstid erinesid kohati hilisemast standardiseeritud masoreetlikust tekstist.<ref name="Law2013" /> ==Nimetus ja tekkelugu== === Aristease kiri ja legend === Septuaginta nimetus pärineb legendist, mis on kirja pandud 2. sajandil eKr teoses nimega "Aristease kiri". Legendi kohaselt soovis Egiptuse kuningas [[Ptolemaios II Philadelphos]] (valitses 285–247 eKr) lisada oma kuulsasse Aleksandria raamatukokku koopia juutide seadusest ([[Toora|Toorast]]) kreekakeelses tõlkes. Selleks palus ta Jeruusalemma ülempreestrilt Eleazarilt saata Aleksandriasse tõlkijad. Igast Iisraeli kaheteistkümnest suguharust valiti kuus vanemat, kokku 72 õpetlast, kes asusid Pharose saarel tööle. Legendi hilisemad versioonid (nt Philon Aleksandriast ja kirikuisad) lisasid loole imelise mõõtme: väidetavalt töötasid kõik 72 tõlkijat eraldi kambrites, kuid 72 päevaga jõudsid nad täiesti iseseisvalt identse tõlkeni, mis kinnitas selle jumalikku inspiratsiooni. Selle loo järgi hakati tõlget kutsuma "seitsmekümne (kahe) tõlkeks", millest ongi tuletatud nimi Septuaginta, lühendatult LXX.<ref name="Dines2004" /> === Ajalooline tegelikkus === Tänapäeva teadlased suhtuvad Aristease kirja kui ajaloolisse dokumenti kriitiliselt, pidades seda pigem apologeetiliseks teoseks, mille eesmärk oli rõhutada tõlke autoriteetsust ja jumalikku heakskiitu. Siiski peetakse usutavaks legendi ajaloolist tuuma: * '''Tõlkimise aeg ja koht:''' Tõlkimine algas tõepoolest 3. sajandil eKr Aleksandrias Ptolemaios II valitsusajal. * '''Esmalt tõlgiti Toora:''' Esmalt tõlgiti viis Moosese raamatut (Pentateuh ehk [[Toora]]), kuna need olid juudi kogukonna jaoks kõige olulisemad seadustekstid. Keeleline analüüs kinnitab, et Pentateuhi tõlge on ühtlasem kui ülejäänud raamatute oma. * '''Protsessi pikkus:''' Ülejäänud heebrea pühakirja raamatud (Prohvetid ja Kirjad) ning lisaks mõned teised juudi usulised teosed tõlgiti järk-järgult järgmise kahe sajandi jooksul erinevate tõlkijate poolt. See seletab ka suuri erinevusi tõlkestiilides – mõned raamatud (nt Jesaja) on tõlgitud väga vabalt, teised aga (nt Kohtumõistjate raamat) peaaegu sõna-sõnalt.<ref name="Jobes2015" /> == Keel ja tõlketehnika == [[Septuaginta]] on kirjutatud [[koinee|koinee kreeka keeles]], mis oli [[hellenism|hellenistliku]] maailma ühiskeel (''lingua franca''). Siiski ei ole Septuaginta keel ühtlane, vaid varieerub tugevalt raamatute lõikes, peegeldades erinevate tõlkijate oskusi ja meetodeid. * '''Pentateuh (Moosese raamatud).''' Tõlge on heas ja loomulikus koinee kreeka keeles, olles samas truu heebrea algtekstile. See osutab [[Aleksandria]] juutide kõrgele haridustasemele 3. sajandil eKr. * '''Hilisemad raamatud.''' Paljudes hiljem tõlgitud raamatutes (nt [[Koguja raamat]], [[Ülemlaul]]) esineb nn "tõlkijate kreeka keelt", tähendab, tooremat otsetõlget. See sisaldab rohkelt [[hebraism]]e – heebrea lauseehituse ja ütlemiste sõnasõnalist ja kohati kohmakat ülekandmist kreeka keelde. * '''Tõlkeideoloogia.''' Septuaginta uurijad (nt Ilmari Soisalon-Soininen) on toonud välja, et tõlkijad kasutasid sageli stereotüüpset tõlkimist: nad valisid heebrea sõnale alati ühe ja sama kreeka vaste, sõltumata kontekstist. See teeb Septuagintast kohati pigem heebrea teksti kreekakeelse "koodi" kui iseseisva kirjandusteose, olles abivahendiks neile, kes soovisid uurida püha teksti struktuuri. == Jumalanime tõlkimine == Üks olulisemaid teoloogilisi nihkeid, mis Septuagintaga kaasnes, oli Jumalanime ([[Tetragramm|tetragrammi]] '''[[YHWH]]''') asendamine. * '''Vanemad käsikirjad.''' Mõned vanimad säilinud Septuaginta fragmendid (nt Papüürus Fouad 266, 1. sajand eKr) näitavad, et varajastes koopiates kirjutati heebrea tetragramm kreekakeelse teksti sisse heebrea tähtedega, et rõhutada nime pühadust. * '''Kyrios (Issand).''' Kristliku ajastu alguseks ja enamikus säilinud käsikirjades asendati heebrea nimi kreekakeelse tiitliga '''''Kyrios''''' (Κύριος, 'Issand'). See praktika, mis tulenes juutide seas hiljem tavastunud praktikaga lugeda YHWH asemel ''[[Adonai]]'' ('Issand'), omas tohutut mõju varakristlikule teoloogiale. Kuna [[Uus Testament|Uue Testamendi]] autorid kasutasid Septuagintat, kandus [[Vana Testament|Vana Testamendi]] Jumala tiitel ''Kyrios'' üle [[Jeesus]]ele (nt "Jeesus on Issand"), võimaldades varakristlastel omistada Jeesusele Vana Testamendi Yahweh-le kuuluvad omadused ja kirjakohad. ==Sisu ja erinevused heebrea Piiblist== Septuaginta ei ole lihtsalt heebrea Piibli (tänapäeval tuntud kui [[Tanah]]) kreekakeelne vaste, vaid erineb sellest nii sisu, raamatute arvu kui ka järjekorra poolest. === Laiem kaanon === Lisaks kõigile heebrea kaanoni raamatutele sisaldab Septuaginta ka mitmeid teoseid, mida protestantlikus traditsioonis nimetatakse '''[[apokrüüf]]ideks''' ja roomakatoliku ning õigeusu traditsioonis '''deuterokanoonilisteks raamatuteks'''. Nende hulka kuuluvad näiteks: * [[Toobiti raamat]] * [[Juuditi raamat]] * Saalomoni Tarkuseraamat * [[Jeesus Siiraki tarkuseraamat]] * [[Baaruki raamat]] * [[Esimene Makkabeide raamat]] ja [[Teine Makkabeide raamat]] * Lisad [[Estri raamat]]ule ja [[Taanieli raamat]]ule. Nende raamatute lisamine võib osutada sellele, et kreekakeelsete juutide diasporaa arusaam pühakirjast oli laiem kui Juudamaal ning hiljem standardiseeritud [[Tanah|heebrea kaanonis]]. === Tekstilised erinevused === Septuaginta tõlkijate aluseks olnud heebrea käsikirjad olid vanemad kui hilisem standardne masoreetlik tekst. See tähendab, et Septuaginta peegeldab kohati varasemat tekstivormi. Kõige tuntumad näited on: * '''[[Jeremija raamat]]''' on Septuagintas umbes kaheksandiku võrra lühem ja selle peatükkide järjekord erineb masoreetlikust tekstist. [[Surnumere käsikirjad]]e leiud on kinnitanud, et selline lühem heebreakeelne versioon oli tõepoolest antiikajal olemas.<ref name="Tov2012" /> * '''[[Iiobi raamat]]''' on samuti Septuagintas oluliselt lühem. * '''[[Taanieli raamat]]''' on aga kõige äärmuslikum näide. Algne Septuaginta tõlge erines heebrea/aramea keelest nii drastiliselt – olles pigem vaba parafraas kui tõlge –, et varakristlik kirik hülgas selle juba 2. või 3. sajandil peaaegu täielikult. Selle asemel võeti kasutusele hilisem, 2. sajandil pKr loodud Theodotioni versioon, mis oli palju sõnasõnalisem ja vastas paremini heebrea tekstile. Kirikuisa [[Hieronymus]] kinnitab seda otsesõnu oma Taanieli raamatu kommentaari eessõnas, märkides, et "kirikud ei loe prohvet Taanieli Septuaginta versiooni järgi, vaid kasutavad Theodotioni oma". Seetõttu on tänapäeval enamikus trükitud Septuaginta väljaannetes ja tõlgetes Taanieli raamatu tekstina kasutusel Theodotioni versioon, mitte algne Septuaginta tõlge.<ref name="Collins2001" /> Need erinevused teevad Septuagintast hindamatu allika [[Piibel|Piibli]] tekstikriitika ja tekkeloo uurimisel. ==Tähtsus ja mõju== Septuaginta mõju Lääne kultuurile on raske üle hinnata, kuna see oli peamine sild heebrea mõttemaailma ja kreeka-rooma tsivilisatsiooni vahel. === Tähtsus hellenistlikus judaismis === Enne kristluse esilekerkimist oli Septuaginta kreekakeelse diasporaa-judaismi pühakiri. See tegi heebrea pühakirja ja monoteistliku mõtte kättesaadavaks laiale kreekakeelsele lugejaskonnale Rooma impeeriumis, võimaldades judaismil osaleda tolleaegses filosoofilises ja kultuurilises dialoogis. Aleksandria juudi filosoof [[Philon Aleksandriast|Philon]] (u 20 eKr – 50 pKr) rajas kogu oma filosoofilis-teoloogilise süsteemi just Septuaginta tekstile, tõlgendades seda kreeka filosoofia, eriti platonismi, valguses.<ref name="Hengel2004" /> === Tähtsus kristluses === ==== Uue Testamendi alustekst ==== Varakristlaste ja Uue Testamendi autorite jaoks oli Septuaginta nö esimene [[Tanah|Vana Testament]]. Enamik Vana Testamendi tsitaate Uues Testamendis pärineb just Septuagintast, mitte hilisemast heebrea masoreetlikust tekstist. See on oluline, kuna Septuaginta tõlkevalikud mõjutasid otseselt kristliku teoloogia kujunemist.<ref name="Jobes2015" /> Kaks kuulsat näidet on: * '''Jesaja 7:14:''' Kui heebrea tekstis seisab, et ''‘almāh'' ('noor naine') jääb lapseootele, siis Septuaginta tõlkis selle sõnaga ''parthenos'' ('neitsi'). Matteuse evangeeliumi autor tsiteerib just seda Septuaginta versiooni, et tõendada Jeesuse neitsistsündi (Mt 1:23).<ref name="Law2013" /> See ei tähenda, et LXX tõlge oleks automaatselt vale, kuivõrd antiikses Lähis-Ida kultuuriruumis  eeldatigi vaikimisi, et vallaline noor naine on "neitsi" ning sõna ''‘almāh'' ei kasutata kunagi abielunaise või mitte-neitsi kohta. Tuntud näide on Rebekast (1Ms24:16, 43), kus sama isiku kohta kasutatakse mõlemat terminit – ''‘almāh'' kirjeldamaks tema sotsiaalset staatust (noor neiu) ja ''bǝtûlāh'' tema füüsilist seisundit (neitsi), mõlemal juhul osutatakse tema seksuaalsele puutumatusele. Septuaginta tõlkijad, kandes teksti heebrea kultuurikontekstist üle kreekakeelsesse maailma, võisid valida sõna ''parthenos'', et teha see kultuuriline eeldus ja VT kasutus kreekakeelsele lugejale selgeks ja ühemõtteliseks. Seega tõenäoliselt tegid tõlgid selgitava, tõlgendusliku valiku.  * '''Psalm 40:6/7:''' Kui masoreetlik tekst ütleb sõnasõnalt: "kõrvad oled sa mulle kaevanud/uuristanud", siis Septuaginta tõlgib sama koha: "aga ihu oled sa mulle valmistanud". [[Kiri heebrealastele]] (Hb 10:5–7) tsiteerib just seda Septuaginta versiooni ja rakendab seda otse Kristuse lihakssaamisele, andes sellele sügava kristoloogilise tähenduse. Septuaginta tõlgid asendasid spetsiifilise heebrea metafoori (kuulekad kõrvad) üldisema ja universaalsema kontseptsiooniga (teenimiseks valmis ihu), mis kandis edasi sama teoloogilist põhiideed: täielik allumine Jumala tahtele. ==== Varakristliku kiriku pühakiri ==== Septuaginta oli varakristlike autorite ja kirikuisade (nt Justinus Märter, Irenaeus, Tertullianus) peamine autoriteet. Selle staatust kinnitab ka [[Origenes|Origenese]] monumentaalne teos '''"Hexapla"''' (3. saj), kus ta reastas kuude veergu kõrvuti heebrea teksti ja mitu kreekakeelset tõlget (sh Septuaginta), et uurida nende erinevusi. Hiljem, 4. sajandil, tekkis kuulus vaidlus [[Hieronymus|Hieronymuse]] ja [[Augustinus|Augustinuse]] vahel. Kui Hieronymus soovis luua uue ladinakeelse tõlke ([[Vulgata]]) otse heebrea keelest (''Hebraica veritas''), siis Augustinus kaitses Septuaginta traditsioonilist autoriteeti, kartes, et uus tõlge tekitab kirikus segadust. Hieronymus oli ladinakeelses kirikus ainus uurija ''par excellence'', kes valdas heebrea keelt, kuid sellegipoolest leidus Augustinuse juhtimisel mitmeid, kes seisid algkeeltest tehtava tõlke vastu. <ref name="Rajak2009" /> Hieronymuse lähenemine võib tunduda tänapäevasele lugejale elementaarne, kuid tuleb mõista, et juutide ja kristlaste vahel eksisteerinud umbusalduse ja vaenu tõttu paistis tema seisukoht (lähtuda algkeeltest) kriitikutele lausa ohtlikutena. Varasem ja tänapäevane piibliteadus ja tekstikriitika on valdavalt kinnitanud Hieronymuse seisukohta algkeeltest tõlkimise vajalikkuse osas, kuigi Septuagintat peetakse endiselt asendamatuks allikaks tekstiajaloo uurimisel. === Mõju hilisemale judaismile === Pärast seda, kui kristlased võtsid Septuaginta omaks ja hakkasid seda kasutama oma teoloogia (eriti Jeesust puudutavate prohvetikuulutuste) tõestamiseks, hakkasid juudi kogukonnad sellest distantseeruma. Tekkis vajadus uute, heebrea tekstile ustavamate ja sõnasõnalisemate kreekakeelsete tõlgete järele. Tuntumad neist olid Aquila, Symmachuse ja Theodotioni tõlked, mis loodi 2. sajandil pKr ja mis püüdsid vältida Septuaginta tõlgenduslikke vabadusi.<ref name="Dines2004" /> ==Tekstiajalugu ja käsikirjad== === "Vana-Kreeka" tekst ja hilisemad revisjonid === Teadlased rõhutavad, et "Septuaginta" ei ole üksainus, monoliitne tekst, vaid pigem kogum tõlkeid, mille tekst arenes ja muutus sajandite jooksul. Algset tõlget, mis tehti igast raamatust, nimetatakse '''Vana-Kreeka tekstiks''' (''Old Greek'', OG). Aja jooksul hakati seda teksti aga parandama ja revideerima, enamasti selleks, et viia see paremasse vastavusse tolleaegse heebrea tekstiga.<ref name="McLay2003" /> Peamised revisjonid ja retsensioonid olid: * Kaige retsensioon: See on tuntuim juudi revisjon, mis tehti tõenäoliselt 1. sajandil eKr või pKr. See oli väga süstemaatiline ja sõnasõnaline parandus, mille eesmärk oli viia Vana-Kreeka tekst vastavusse proto-masoreetliku heebrea tekstiga. Sellegipoolest suhtusid varakristlased juutide parandatud tõlgetesse väga kriitiliselt ega pidanud uusi tõlkeid usaldusväärseteks.   * [[Origenes|Origenese]] "Hexapla": 3. sajandil lõi Origenes oma monumentaalse teose viienda veeru, kus ta revideeris tolleaegset Septuaginta teksti, et see vastaks tema kasutuses olnud heebrea tekstile. Ta kasutas selleks spetsiaalseid tekstikriitilisi märke (nt asteriskid ja obelused), et näidata, mida ta oli lisanud või eemaldanud. Kuigi "Hexapla" ise on säilinud vaid fragmentidena, kopeeriti selle viiendat veergu laialdaselt (sageli ilma märgistuseta) ja see sai väga mõjukaks tekstivormiks.<ref name="Jobes2015" /> * Lukianose ja Hesychiose retsensioonid: 4. sajandi alguses koostasid veel kaks kristlikku õpetlast, Lukianos Antiookiast ja Hesychios, oma versioonid Septuagintast. Lukianose retsensioon sai domineerivaks Antiookia ja Konstantinoopoli piirkonnas, Hesychiose oma aga Egiptuses. Selle tulemusena eksisteeris varakeskajal mitu erinevat Septuaginta versiooni kõrvuti. Ka meie olulisimad tunnistajad – Codex Vaticanus, Sinaiticus ja Alexandrinus – esindavad erinevaid tekstivorme ja retsensioone, mis teeb algupärase Vana-Kreeka teksti rekonstrueerimise keeruliseks teaduslikuks ülesandeks.<ref name="Tov2012" /> === Olulisemad käsikirjad === Septuaginta teksti on meieni pärandanud suur hulk käsikirju. Vanimad neist on papüürusfragmendid Egiptusest, mis pärinevad ajast enne Kristust (nt Papüürus Rylands 458). Kõige olulisemad ja täielikumad käsikirjad on suured 4. ja 5. sajandist pärinevad pärgamentkoodeksid: * '''[[Codex Vaticanus]]''' (4. saj) * '''[[Codex Sinaiticus]]''' (4. saj) * '''[[Codex Alexandrinus]]''' (5. saj) Need kolm käsikirja on peamised allikad, mida kasutatakse tänapäevaste kriitiliste Septuaginta väljaannete (nt Alfred Rahlfsi või Göttingeni Septuaginta) koostamisel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Jobes2015">{{raamatuviide | autorid = Jobes, Karen H., & Silva, Moisés | pealkiri = Invitation to the Septuagint | väljaandja = Baker Academic | koht = Grand Rapids | aasta = 2015 | keel = en}}</ref> <ref name="Law2013">{{raamatuviide | autorid = Law, Timothy Michael | pealkiri = When God Spoke Greek: The Septuagint and the Making of the Christian Bible | väljaandja = Oxford University Press | koht = Oxford | aasta = 2013 | keel = en}}</ref> <ref name="Dines2004">{{raamatuviide | autorid = Dines, Jennifer M. | pealkiri = The Septuagint | väljaandja = T&T Clark | koht = London | aasta = 2004 | keel = en}}</ref> <ref name="Tov2012">{{raamatuviide | autorid = Tov, Emanuel | pealkiri = Textual Criticism of the Hebrew Bible | trükk = 3. | väljaandja = Fortress Press | koht = Minneapolis | aasta = 2012 | keel = en}}</ref> <ref name="Hengel2004">{{raamatuviide | autorid = Hengel, Martin | pealkiri = The Septuagint as Christian Scripture: Its Prehistory and the Problem of Its Canon | väljaandja = T&T Clark | koht = Edinburgh | aasta = 2004 | keel = en}}</ref> <ref name="Rajak2009">{{raamatuviide | autorid = Rajak, Tessa | pealkiri = Translation and Survival: The Greek Bible of the Ancient Jewish Diaspora | väljaandja = Oxford University Press | koht = Oxford | aasta = 2009 | keel = en}}</ref> <ref name="McLay2003">{{raamatuviide | autorid = McLay, R. Timothy | pealkiri = The Use of the Septuagint in New Testament Research | väljaandja = Eerdmans | koht = Grand Rapids | aasta = 2003 | keel = en}}</ref> <ref name="Collins2001">{{raamatuviide | autorid = Collins, John J. | pealkiri = Daniel: A Commentary on the Book of Daniel | sari = Hermeneia | väljaandja = Fortress Press | koht = Minneapolis | aasta = 1993 | isbn = 978-0800660406 | keel = en | leheküljed = 2-4}}</ref> }} == Kirjandus == * Lanier, G. R., & Ross, W. A. (toim.). ''The Septuagint: What It Is and Why It Matters''. Wheaton: Crossway, 2021. [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Kreeka kirjandus]] [[Kategooria:Judaism]] jnd6u6ajvhar53yhc14o17ycanpeamg Früügia helilaad 0 19072 7157187 6515893 2026-05-19T12:20:27Z ~2026-30071-19 229806 Lisasin früügia helirea a-noodist 7157187 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Interval diagram phrygian.svg |thumb|72px|Früügia]] '''Früügia''' ([[Väike-Aasia]]s asunud maakonna ja riigi [[Früügia]] järgi) on [[diatooniline helilaad]], mille [[kõrgusastmik]] on ½ - 1 - 1 - 1 - ½ - 1 - 1 früügia a-st a b c d e f g a früügia [[c (muusika)|c-st]] c [[des]] es f g as b c früügia [[e (muusika)|e-st]] e f g a h c d e Vastab madaldatud II astmega [[minoor]]ile. [[Pilt:EFGABCDE.png|thumb|left|500px|früügia [[heptatoonika]]]] {{brClear}} {{Audio|Tonleiter_c-phrygisch.mid|Kuula früügia helilaadi}} ===Vaata ka=== *[[Minoorne laad]] *[[Diatooniline helilaad]] *[[Diatooniline helirida]] {{Diatooniline helirida}} [[Kategooria:Helilaadid]] 7zecohkj5df87fmdz6dub866jp5j8rr Pavlodari oblast 0 19775 7157314 6988326 2026-05-19T17:46:21Z Metsavend 738 7157314 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Pavlodari oblast | nimi1_keel = kasahhi | nimi1 = Павлодар облысы | nimi1_latin = (Pavlodar oblõsõ) | nimi2_keel = vene | nimi2 = Павлодарская область | nimi2_latin = (Pavlodarskaja oblast) | lipp = | lipu_link = [[Pavlodari oblasti lipp]] | vapp = Logo Pavlodar region.png | vapi_link = [[Pavlodari oblasti vapp]] | pindala = 124800 | elanikke = 750027 | elanikke_seis = 2025 | keskuse_nimi = [[Pavlodar]] | asendikaardi_pilt = Pavlodar in Kazakhstan.svg }} '''Pavlodari oblast''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[oblast (Kasahstan)|oblast]]) [[Kasahstan]]is. 2009. aasta rahvaloenduse järgi olid 47,6% elanikest [[kasahhid]], 38,8% [[venelased]], 5,4% [[ukrainlased]], 2,8% [[sakslased]], 1,9% [[tatarlased]] ja 0,7% [[valgevenelased]].<ref>{{Netiviide |url=http://www.kz.all.biz/regions/?fuseaction=adm_oda.showSection&rgn_id=12&sc_id=8 |pealkiri=Kasahstani piirkonnad |vaadatud=2011-09-11 |arhiivimisaeg=2014-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140308235142/http://www.kz.all.biz/regions/?fuseaction=adm_oda.showSection&rgn_id=12&sc_id=8 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2020. aasta rahvaloenduse järgi oli oblasti elanikest kasahhe 53,07%, venelasi 34,91%, ukrainlasi 4,18%, sakslasi 2,66% ja tatarlasi 1,84%. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.pavlodar.gov.kz Oblasti koduleht] {{KAZ}} [[Kategooria:Kasahstani oblastid]] kdnocbp67worvqhn5o1batrct2odz30 Kalevipoeg 0 20016 7157680 7108203 2026-05-20T11:44:08Z Peeter Eeter 229883 Info 7157680 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eesti rahvuseeposest; eepose peategelase kohta vaata artiklit [[Kalevipoeg (tegelane)]]; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Kalevipoeg (täpsustus)]].}} {{Raamatu info | pealkiri = Kalevipoeg | orig_tiitel = | tõlge = | kaane_pilt = Kalevipoeg.jpg|pildisuurus=250px | alltekst = 1935. aastal ilmunud väljaande kaas | autor = | kaane_kujun = | toimetaja = | riik = [[Eesti]] | keel = [[eesti keel]]es | sari = | teema = | žanr = [[rahvuseepos]] | kirjastaja = | ee_kirjastaja = | avaldatud = 1857–1861 (osadena)<br>1862 (terviklik) | ee_avaldatud = | tüüp = | lehekülgi = | mõõtmed_kaal = | isbn = | oclc = | eelnev = | järgnev = }} '''"Kalevipoeg"''' on 19. sajandil peamiselt [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]i koostatud eesti [[rahvuseepos]] eesti [[rahvaluule]] ainetel. "Kalevipoega" peetakse üheks [[eesti kirjandus]]e olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed porno staarid kellest üks tuntumaid on Christopher Veski. Samuti oli teosel roll eesti [[ärkamisaeg|rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel]]. Esimene "Kalevipoja" variant, tuntud kui "Alg-Kalevipoeg", valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi tollal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] toiminud [[tsensuur]]i tõttu ilmumata.<ref name="snnFO" /> "Kalevipoja" lõplik versioon ilmus 1862. aastal ja see koosneb 19 023 värsist,<ref name="kdP6l" /> mis on jaotatud 2 sissejuhatavaks osaks ja 20 looks. "Kalevipoja" täistekst on tõlgitud 14 keelde.<ref name="bUua1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-03-11 |pealkiri=Rahvuseepos "Kalevipoeg" ilmus võrukeelsena |url=https://kultuur.err.ee/1608528838/rahvuseepos-kalevipoeg-ilmus-vorukeelsena |vaadatud=2024-03-29 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Eepose koostamine ja ilmumine == === Õpetatud Eesti Selts ja Faehlmann === [[19. sajand]]i alguse [[rahvuslik liikumine|rahvusliku liikumise]] tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. [[Õpetatud Eesti Selts]]i estofiilist liige [[Georg Julius von Schultz]]-Bertram küsis 1839. aastal seltsis peetud kõnes: "Kuidas peab nüüd meie Selts ühe täisealiseks kuulutatud, pärisorjusest vabastatud ja ometi oma mittetäisealisuse ja julgusetuse koorma all edasi ägava rahva valgustamist ja vaimset taassündi kõige jõudsamini edendama?" Ning vastas sellele ise: "Anname rahvale ''eepose'' ja ''ajaloo'' ja kõik on võidetud!"<ref>Felix Oinas. Kalevipoeg kütkeis. Raamatus: Felix Oinas. Surematu Kalevipoeg. Tallinn: Keel ja Kirjandus 1994, lk 11–57.</ref> Aastal 1839 pidas [[Friedrich Robert Faehlmann]] Õpetatud Eesti Seltsis ettekande [[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]] [[muistend]]itest. Kangelasloo peamiseks aineks pidid saama rahvasuust pärinevad [[proosa]]vormis [[hiid|hiiumuistendid]]. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja halva tervise tõttu. === Kreutzwald === [[Fail:Kreutzwald-köler.jpg|pisi|püsti|F. R. Kreutzwald, "Kalevipoja" peamine koostaja]] Pärast Faehlmanni surma 1850. aastal jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega [[Virumaa]]lt pärit ja [[Tartu Ülikool]]is õppinud [[Võru]] [[arst|linnaarst]] [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas [[regivärss]]i. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "[[Kalevala]]" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga [[regivärss|regivärsilise]] vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem [[lüürika|lüüriline]] kui [[eepika|eepiline]]. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku [[faabula]]t. Kreutzwald püüdis põimida nad üheks tervikuks, kasutades selleks regivärssi meenutavaid värsse. Kreutzwaldi abistasid ka baltisaksa arst ja folklorist [[Georg Julius von Schultz]] ning maamõõtja [[Johan Lagos]].<ref name="jiWqi" /> === Ilmumine === [[Pilt:TKM 0123B, Magav Kalevipoeg, Kristjan Raud.jpg|pisi|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] "Magav Kalevipoeg" (1933). [[Tartu Kunstimuuseum]] ]] "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853. aastal ning seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel [[Soome]]s [[Kuopio]]s 1862. aastal 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. "Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "[[Kalevala]]" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910. aastal, ent juba varem, 1903. aastal avaldas [[Gustav Suits]] ajakirjas Linda artikli "Kujutavast kunstist Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus üles koguma raha illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks. Küsimus aktualiseerus uuesti Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 1911–1913, mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati anda tellimus [[Kristjan Raud|Kristjan Rauale]], kes lubas töö teha nelja aasta jooksul. Poliitilised sündmused ning rahapuudus aga venitasid illustratsioonide valmimist. 1929. aastal ilmus [[August Roosileht|August Roosilehe]] illustratsioonidega tagasihoidlik kooliväljaanne. 1933. aastal pöördus Eesti Kirjanduse Selts uuesti sama palvega Raua poole ning aastatel 1933–1935 valmis enamik 21 illustratsioonist. Väljaande [[vinjett|vinjetid]], lehekülgede [[päisliist]]ud ja [[initsiaal]]id telliti [[puugravüür]]imeistrilt [[Hando Mugasto]]lt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935. aastal, Eesti raamatuaastal. == Sisu == Eepos koosneb kahest sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on [[värss]]e 19 023. Eepos algab Kalevipoja ([[Sohni]]) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema [[Linda (mütoloogia)|Linda]] röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab [[Soome sepp]]a, kellelt ostab mõõga, seejärel tõmbab mõtlematusega enda peale veresüü ja needuse. Koju naasnult saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistluse võitmisega maa kuningaks. Ta künnab maad, toob [[Pihkva]]st laudu, ehitab koos kaaslastega linnu ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Sõdade vahel on rahval õnneaeg. Kangelane ehitab laeva ning teeb kaaslastega avastusreisi maailma otsa. Vägimees võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb [[Sarvik]]-taadi ja tema põrgulistega, teisel retkel [[põrgu]]sse aheldab ta Sarviku. Pidevatest sõdadest väsinuna ja peale sõprade [[Alevipoeg|Alevipoja]] ja [[Sulevipoeg|Sulevipoja]] surma annab ta valitsuse üle [[Olevipoeg|Olevipojale]]. Vanast needusest märgitud saatus viib ta [[Kääpa jõgi|Kääpa jõe]] äärde, kus kunagi [[sorts]]i varastatud ning vette pillatud mõõk tal Soome sepa sajatuse tõttu jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb, tema vaim tõuseb taevasse ning [[Vanaisa (mütoloogia)|Vanaisa]] otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: ''"Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."'' === Sünopsis === ==== I lugu: Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad ==== Põhja piiril [[Taara]] tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks [[Venemaa]]le ja hakkas kaupmeheks, teine läks [[Turjamaa]]le ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas [[Viru rand]]a. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Tema nimi oli Kalev. [[Läänemaa]]l aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, mille põue pistis, tedremuna, mille pani samuti põue, ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi, et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidesse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid neile ütles ka Linda ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi. Linda lausus, et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja [[Kungla kuningas|Kungla kuninga]] pojal. Kui aga Linda Kalevit nägi, teadis ta, et see mees on talle meelepärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma. Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulmi pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa – sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid pulmi kaua, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. [[Fail:A) Lamav akt b) Kalev kotka se, Oskar Kallis, EKM j 24456-ab M 5624-ab.jpg|pisi|"Kalev kotka seljas". [[Oskar Kallis]]e maal]] ==== II lugu: Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv ==== Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitses rahvast. Viimaks tundis ta, et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles, et pärast tema surma sünnib naisele viimane poeg. Tema seda enam ei näe. Ometi saab pojast oma isa vääriline mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale. Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda. Siis kaevas Linda ise haua ja sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune [[Toompea]]. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käest. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest [[Ülemiste järv]]. [[Fail:Linda Kalevit leinamas, Oskar Kallis, TKM TR 8402 A 552.jpg|pisi|"Linda Kalevit leinamas". Oskar Kallise pastellmaal 1917. aastast]] Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunult mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga kiskus mängides üles noori kuuski. Tundus, et Kalevipojast kasvab igati oma isa vääriline vägilane. Pärast Kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik koju tagasi. Teiste hulgas käis ka [[tuuslar]], Soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. ==== III lugu: Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek ==== Kurjad vaimud pilkasid [[Pikker]]-taati, kes puistas mustast pilvest tuult ja viskas välku. Pilkajad pugesid seejärel kohkunult merepõhja peitu. Kaldal olnud Kalevipoeg kargas kiirelt nende kannule lainetesse, püüdis need nagu vähid oma kaelakotti ja paiskas kaldale Pikkerile nuhelda. Vennad läksid kolmekesi metsa jahile, jättes ema üksi koju rooga keetma. [[Irmi, Armi ja Mustukene]] olid vendade koerad, kelle abil saadi jahisaagiks [[karu]], [[põder]], [[tarvas|metshärg]], viis tosinat [[hunt]]i, [[rebane|rebast]] ja [[jänes]]t. Noorem vend võttis kogu saagi ja kõik nülitud nahad enda kanda. Mehed istusid metsa varju väsimust puhkama ja hakkasid ajaviiteks laulma. Vanem vend laulis lehed ja okkad puudel haljendama ning [[urvad]] päikesepaistel paisuma. Teine vend laulis õilmed õitsema, vilja, [[mari|marjad]], [[õun]]ad ja [[pähkel|pähklid]] kasvama. Siis tõstis noorem vend oma lauluhäält, millega ta metsad, lagedad ja tuuleõhu elustas, nii et laululinnud igale poole siginesid. Seda kuulasid igatsedes metsapiigad ja [[Näkk|näkineiud]]. Soome tuuslar märkas oma paadist merekalda veeres, et Kalevi pojad on kodunt lahkunud. Salamahti liikus ta Kalevi talu väravasse ning röövis Linda talust leemepaja juurest sooviga lesk lootsikusse viia. Linda hüüdis küll jumalaid appi, kuid tuuslar kasutas oma väevõimu suurendamiseks salasõnu. Kui röövel oli jõudnud saagiga [[Iru mägi|Iru mäele]], tuli abi [[Vanaisa (mütoloogia)|Vanataadilt]]. Pilve seest kärgatas pikne ning tuuslar langes meelemärkuseta maha, Linda aga muutus kõrgeks kaljusambaks – [[Iru ämm]]aks. Toibunud tuuslar ei leidnud leske kusagilt ning pidi tühjade kätega lahkuma. Õhtu saabudes jõudsid vennad koju, kuid ei leidnud ema eest. Mehed hõikusid kolmel korral laante, kaljude ja mere poole, kuid vastust ei tulnud. Seejärel mindi kolmes suunas ema otsima. Noorem vend, kes jõudis merekaldale, pani tähele märke tuuslarist. Pidanud hiljem nõu, mida teha, otsustasid vanemad vennad puhkama heita, et järgmisel päeval otsimist jätkata. Noorem vend otsustas seevastu minna isa kalmule abi küsima. Isa aga ütles hauast, et ei suuda kalmukünka alt tõusta, ja soovitas pojal ise õiget teed ja tarkust otsida. Kalevipoeg läks mere äärde emast ja vargast jälgi otsima. ==== IV lugu: Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest ==== [[Fail:Hando Mugasto. Illustreeritud kavandid "Kalevipojale", Neljas lugu. Tartmus.tif|pisi|[[Hando Mugasto]] kavandid "Kalevipojale". Neljas lugu. Tartu Kunstimuuseum]] Kuna Kalevipoeg kusagilt jälgi ei leidnud, hüppas ta kaldalt lainetesse ja hakkas Soome poole ujuma, et tuuslar tabada ja ema päästa. [[Põhjanael]] taevaveerel juhtis teda eesmärgi poole, kuni ta ühe saare kaldale jõudis, kus otsustas hinge tõmmata. Väsinud mees oli suikumas, kui tema kõrvu kostis neiu noor lauluhääl, mis igatses vete taga olevat armsamat. Tamme varjus tule ääres märkas mees käharajuukselist neidu, kes istus valves enda kootud kangaste ja lõuendite juures, mis olid päevaks maha [[pleegitamine|pleekima]] pandud. Kalevipoeg soovitas piigale vastu lauldes otsida paremat peigu hoopis lähemalt. Tütarlaps astus kartlikult ligemale, lootes leida kosilast, ja istus viimaks noore mehe kõrvale. Äkitselt hakkas piiga kiljuma ja appi hüüdma. Tema vanemad arvasid kisa esiteks unenäoks, kuid siis tõusis Saare taat sängist, võttis vembla kätte ja läks asja vaatama. Võõra mehe kange kuju ehmatas taati, tema tütar aga seisis noruspäi. Kalevipoeg küsis taadilt kartuseta, kas ta on Soome tuuslarit näinud eelmisel õhtul saarest mööda sõudmas. Saare taat ei olnud tuuletarka näinud, seevastu tahtis ta teada, kus on vägimehe kodu ja kes on ta ema. Kalevipoeg andis teada oma sünnipaiga ning isa ja ema nimed, mille peale tütarlaps kohkus, kaldaserval libises ning merre kukkus. Taat hüüdis appi ning Kalevite noorim poeg hüppas neidu merepõhjast päästma, kuid see ei õnnestunud. Lohutanud seejärel Saare taati, jätkas ta ujumist põhja suunas. Tütarlapse vanemad läksid pikkade rehadega merd riisuma ja tugevate nootadega laineid tõmbama, et püüda piigat vetevallast. Merepõhjast tõmmati välja tamm ja kuusk, [[Kotkas|kotkamuna]] ja raudkübar, kala ja hõbekausike, mis kõik kanti koju. Piigat meri välja ei andnud, kuid Saarepiiga kostis leinahäälel lainetest, et vetekoorem ei lase teda enam välja ja lainete all on nüüd tema salatare ning vanemad ärgu kurvastagu. ==== V lugu: Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile ==== Soome ranna kallastele jõudis Kalevipoeg hommikuks ja istus kaljurünkale. Tuuletark oli paadi kalju külge aheldanud, kuid märke temast näha polnud. Väsinud kangelane jäi tukastama. Saarepiiga vanemad lõpetasid otsimise ja läksid kurtes koju. Nad võtsid vetest leitud tamme ning kuuse ja istutasid need tütre iluks kiige lähedale. Merest saadud kotkamuna pani saare eit raudkübarasse ning päeva paistele hauduma, öösel soojendas muna oma kaisus. Kalakese hõbekausis lasi taat aga kala palve peale merre tagasi. Tamm ja kuusk kasvasid pilvedeni ning taat läks otsima tarka, kes tamme maha raiuks. Munast kasvas kotkapoeg, kes lendas metsa. Eit leidis pärast loogu võttes kotka heinakaare alt. Kotka tiiva all oli kahe vaksa pikkune mehike, kirves käes. Kalevipoeg puhkas järgmise hommikuni ning asus teele kaugemale sisemaale, ise radasid tallates ja ühtepuhku vaadates, kas ehk kuskil kastepinnalt ema jälgi nähtavale tõuseb. Mäelt vaadates silmas mees orus asuvat tuuslari talu. Õuele jõudnud ja leidnud tuuslari murul magamas, tõmbas vägimees koplist koos juurtega tamme valuriistaks. Tuuslar ärkas raskete sammude peale, kuid põgeneda ei jõudnud. Ta puistas tuulde peotäie sulgi, millest said sortsisõna sunnil sõdalased. Kalevipoeg hakkas vaenlasi vemmeldama, kuhu matsu andis, sinna suikus vaenumees ja hobu. Üürikese ajaga oli taplemine lõppenud ning tuuslaril jäi üle ainult armu paluma hakata. Mees seletas, kuidas röövis varga kombel lesknaise Kalevi talust, kuid teda paati viies tabas tuuletarka ennast piksenool. Kui ta toibus, olevat lesk olnud jälgi jätmata kadunud. Pärast seda põgenes tuuslar paadiga üle mere kodukaldale, kartes kolme venna karistust. Kalevipoeg ei uskunud lobasuu lepitust ning langetas röövlile palgaks vembla kulmu kohale, mille järel tuuslar langes sõna lausumata maha. Kalevite noorem poeg uuris tuuslarite talu risti ja põigiti läbi, lõhkus rusikaga kõik tabad ja piidad, vaatas üle kõik vargaurkad ja keldrid, kuid eide jäljed jäid leidmata.Tekkinud mürin kostis kaugele, nii et rahvas arvas vaenuvankreid saabunud olevat. Ema otsimine kestis pimedani, kuni väsimuse mõjul kange mees une hõlma vajus. Unenäos avaldus talle Linda vari, mis istus mõrsjana noorel ilul [[Uku]] õues õnnepäeva paistel. Ärgates sai Kalevipoeg aru, et ema tee on lõppenud ja ta on surmale suikunud. ==== VI lugu: Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. ==== Kaks päeva veetis Kalevipoeg kurbuses ja leinas ema, kolmandal päeval hakkas ranna poole minema. Samas tuli talle meelde, et Soomes elab kuulus sepp, kes on osav sõjariistade valmistaja. Mees otsustas endale mõõga muretseda ning seadis sammud teise suunda. Kuna tal selget sihti polnud, eksles Kalevipoeg mööda metsi ja soid kolm päeva. Lõpuks langes laia kuuse alla pikali ja hakkas ennast haletsema oma üksilduse pärast – isa teises ilmas, ema surmasängis, vennad kaugel Virus. Järgmisel hommikul juhatasid talle teed linnud, kes soovitasid videviku suunas pöörata. Teel tuli talle vastu kargu toel kõndiv vanaeit, kes andis teada, et Soome sepa talu asub kolme päevatee kaugusel orus kõrge mäe veeres. Kolmandal päeval jõudiski vägimees orgu, kus suits ja sädemed andsid märki sepa kojast. Vana Soome sepp koos kolme pojaga, kes olid sellideks, oli ametis mõõga tagumisega. Kalevipoeg tervitas, mille peale sepp mõõtis teda pika pilguga ning uuris, kas ta pole mitte Kalevi pere kasvandik. Saabuja aga soovis osta hüva mõõka, mis mehe käes ei murduks. Sepa noorem poeg tõi sületäie mõõku katsekaubaks, mille Kalevite kange poeg vastu kaljupakku puruks lõi, nii et käepide jäi pihku. Selle peale lasi sepp keskmisel pojal parema teraga mõõgad tuua, mille tugevust külaline alasi vastu lüües proovis, aga tera keerdus kahekorra. Seepeale tõi sepp seitsme luku tagant parima mõõga, mille oli omal ajal enda tarbeks sepalt tellinud vana Kalev. Mõõka taoti seitse aastat ning seda karastati seitsmest eri kohast võetud veega. See mõõk lõi kriimu saamata alasi kaheks tükiks. Kalevipoeg tunnistas mõõga mehe vääriliseks ning lubas sepale väärilist tasu, kui see Virusse tuleb. Soome sepp aga palus tasu saata laevadega Soome. Seepeale tehti lustilised liigud, mis kestsid seitse päeva ja mille jooksul võttis õlu meeled meeste peast. Kalevipoeg hakkas hooplema sellega, et oli Soome tulles saare peal Saarepiiga võrgutanud. Soome sepa vanem poeg vihastas kiitlemise peale ning meeste sõnasõimust tekkis tüli. Kalevipoeg kiskus kerge käega mõõga tupest ning surmas sepa poja. Soome sepp, nähes, et vägimehest jagu ei saa, hakkas sajatama, soovides, et Kalevipoega saaks oma mõõk surmama. Kalevite noorem poeg tormas tuikuval sammul sepa õuest välja ja tallas teed käia, kuni väsimus ta murdis. Saarel lainetest leitud tamm oli nii suureks kerkinud, et varjas kuu ja kattis päeva ning mattis maa pimedusse. Saare taat oli mitmel rannal käinud kirvemehi otsimas, kes määratu tamme maha raiuks, kuid abi ei leidnud. Ta kurtis muret kodus eidelegi, kes viis ta kambrisse, kus oli kütkes heinakaare alt leitud kotkas ja tema tiiva all vangipaelades väikene mees kirvega. Saare taat küsis mehikeselt, kas too tahaks tamme raiuma minna. Mehike palus end paeltest vabastada ning küsis palgaks kausitäie kulda. Õue peal sirgus mees mitme sülla kõrguseks. Ta raius tamme kolm päeva, siis langes tamm ladvaga lainetesse ja tüvi kattis kogu saare. Tüvest ehitati kahe haruga Soome sild, millest üks haru ulatus saarelt Viru randa ja teine Soome randa. Ladvast tehti igas suuruses laevu ja väikseid linnakesi. Mis tammest üle jäi, sellest said kehvadele, leskedele ja vaeslastele varjupaigad. Järelejäänust ehitati laulikule lustikamber, kus sõnu laululõngaks seati. ==== VII lugu: Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual ==== Kalevipoeg ärkas une paelust ning püüdis eelmise päeva sündmusi meelde tuletada. Kuid ta ei saanud selgust, kas pidas pikka lusti Soomes või Saares, kas oli tüli ja taplust. Ei meenunud ka sepa poja surmamine ning seetõttu polnud muret ega kahetsust. Kolm päeva kõndis kangelane rannani ning leidis kaldal kütkes oleva tuuslari paadi, mille võttis endale ema surma eest lepituseks. Tuulehoog pani purjed paisuma ning tõukas paati Viru poole. Verejäljed mõõgal ei andnud kangele mehele ikkagi mingit selgitust. Jõudnud saare lähedale, tahtis ta sellest vaikselt mööduda, kuid peatas paadi, kui kuulis neiu laulu lainete sängist. Saarepiiga heitis Kalevipojale ette kahekordset põhjuseta verevalamist ning pajatas, et mehele jääb võlakoorem ülekohtu eest pikaks kandmiseks. Piiga mõistusõnad tegid Kalevite poja kurvaks ja talle viirastus Soome sepa poja kuju. Koidu ajal jõudis ta koduranda ning tõusis Iru mäele, kus Linda oli kiviks muutunud. Seal kuulis ta häält tuule kohinas. Kuulaja kõrvu kostev hääl teatas, et lese piinapäevad olid Taara abiga lõppenud, ning hoiatas teda ennast mõõga eest, sest ta oli saanud kahekordse verevõla valatud vaga vere eest. Kalevipoeg sai ema varju laulust aru, et ta oli kahel korral kurja teinud, korra kogemata, teisel teadmata. Õues tulid talle vennad, kes arvasid ta kadunud olevat, vastu ning imetlesid uhket mõõka. Järgmisel päeval pajatasid vennad, kuidas keegi oli ema otsimas käinud. Vanem vend jutustas, et oma otsingutel kohtas ta teel tinast, vasest ja hõbedast neide, kes teda aidata ei osanud, ning vaid kullast neid juhatas ta kanarbikku, kus elas lihast-luust neid. Too neid aga tahtis meest vaid kosjateele kutsuda. Keskmine vend kohtas otsingutel eite-taati, hunti, karu, kes midagi ei öelnud, ning alles kuldkägu juhatas ta kaasiku taha talusse, kus ees kenad neiud. Sealt soovitati kihlad kotti panna ja kosja minna. Noorem vend kõneles oma Soome-käigust, mainimata sepa poega, Saarepiigat ja ema varju laulu. Vennad otsustasid lõpuks, et nüüd tuleb kadunud taadi surmaeelset soovi kuulda võtta ning [[liisuvõtmine|liisku]] heita, kes saab kuningaks. Südames lootis igaüks oma liisuõnne peale. Õhtul kõndis noorem vend kurval sammul isa haua peale. Isa küsis, kes see sõtkub kalmul sõmerat. Poeg palus isa hauast tõusta, et saada isa armu ja lohutust. Taat vastas mulla alt, et ta ei või tõusta, aga tema vari valvab kalmust lapse käike ja jumalate juhatusel saab kogemata tehtud kurja teo jälle parandada. ==== VIII lugu: Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm ==== [[Pilt:TKMB1702 Kristjan Raud.jpg|pisi|[[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] joonistus "Kalevipoeg kivi viskamas" (1935). Tartu Kunstimuuseum]] Järgmisel hommikul koidu ajal läksid vennad sobivat liisukohta otsima. Õhtuks jõudsid nad taluõue, kus pereisa ja pereema tundsid ära Kalevite pojad, rõõmustasid, pidasid neid kosilasteks ning kutsusid kambrisse. Vanem vend kostis, et nad ei käi kosjateed, nad alles õnne otsijad. Isa pani imeks, kuidas siis mehed nende õue jõudsid. Keskmine vend palus pererahval piigad murule kiige juurde kutsuda. Neiud tulid toast kallites riietes ja ehituna ning alustasid tantsu. Ema kiitis tütred virkadeks, kes pole tukkunud tööd tehes. Noorem vend aga andis teada, et Kalevite kodukanad on alles kasvamata, neiud ärgu kurvastagu, kui nendest ei tule talusse kosilasi. Vennad läksid lõuna suunas ja kolmandal päeval jõudsid kena järve äärde, mis tundus neile sobivat liisuheite paigaks. Võidu määraks seati järve laius, kelle liisukivi järve teisel kaldal teistest kaugemale veereb, peab kodumaal valitsejaks saama. Vanem vend leidis oma kohuseks esimesena heita, tema kivi lendas madalalt teise kalda ligidale, langes libamisi ja kukkus lainetesse. Teine vend viskas liisukivi kõrgele pilvi pillutama ning see langes teise kalda äärde nii, et see jäi vee ja kuiva piirile. Noorem vend seevastu viskas kivi osavalt õigel kõrgusel ja see lendas üle laia järve kuivale maale. Kive vaatama minna otsustasid vennad läbi järve, kus vesi ulatus neile kintsuni. Nähes liisuheite tulemusi, jätsid vanemad vennad noorema venna ja kodumaaga jumalaga, et laiast lahkest maailmast õnn ning kodupaik leida. [[Fail:Aleksander Uurits. Kalevipoeg kündmas. Tartmus, 1912.tif|pisi|[[Aleksander Uurits]]. "Kalevipoeg kündmas" (1912). Tartu Kunstimuuseum]] Noor kuningas viskas vanarahva käsu kohaselt vette [[Hõbevalge (etnograafia)|hõbevalget]] lepituseks ja tulevaste päevade tuluks. Ta pidas vajalikuks, et põllumeeste põlv rahupäevil ikka õitseks, selleks rakendas hobu [[ader|adra]] ette ning asus [[kündmine|künnile]]. Künnitöö kestis päevade kaupa hommikust õhtuni. Ühel kuuma päeva lõunal otsustas mees puhata, ta rakendas [[ruun]]a lahti, pani looma [[kammits]]asse ja heitis ise puhkama. Palava päeva tõttu tekkinud higi vajus kehalt maapõue ja sellest sigines veesooni ja allikaid. Õhtuni maganud vägimees ei pannud tähele, et [[kihulased|kihulaste]] eest oli hobu liikunud laane serva, kus ruuna higilõhn meelitas susi kokku. Kammitsad ei võimaldanud kõrvil põgeneda ja ratsu rabas kiskjaid kapjadega. Kalevite kalli ruuna heitlusest metsaröövlitega jäid tulevatele põlvedele maha mitmed maamärgid: künkad, orud, sood, rabad, kõrkjastikud-põõsastikud. ==== IX lugu: Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit ==== Kalevipoeg ärkas ning hakkas hobust hüüdma, kuid vastust ei tulnud. Ratsu jälgedel liikus ta kohani, kus hobu oli huntidele roaks langenud, ja leidis hobuse jäänused. Võtnud mättalt ratsu naha mälestuseks, hakkas mees hundisugu sajatama. Seejärel tungis ta läbi laanemetsa tihniku hundipesi otsima, tehes endale mõõgaga teed, nii et lage taga. Kes kiskjatest ette juhtus, see surma leidis, varsti lamas neid karjakaupa. Kui õhtune pimedus poleks peale tulnud, oleks hundisugu sootumaks otsa saanud. Künd ja kiskjate surmamine olid vägilase väsitanud ning ööasemeks laotas ta maha hobusenaha. Eha valgel saabus sõjasõnumite tooja, kes andis edasi teateid Viru ranna vanemalt. Põhja poolt oli nähtud purjekaid tulemas, milles olid salakuulajad. [[Kallaspapp|Kallaspapid]] teatasid, et nende järel on tulemas laiad lodjad sõjameestega, kes kui röövlid sõuavad Viru randa. Kartus olevat meeste kanguse võtnud ja ei ole kedagi, kes astuks välja nõrkade kaitsjana ja läheks taplusse. Kalevipoeg sarjas sõnumitoojat ja käskis tal suu lukus hoida, et mitte laimata mehepoegi. Nad seisku kui tammed tuules, aga kui meestel kitsik käes, tuleb kuningas ise abimeheks. Ta soovitas tulijal puhata ning enne varavalget tõusta, sõita tasa üle silla ja tasaselt läbi tänava vanema õuele, kes saadaks vahvad mehed vaenuväljale. Kui ta oli teist külge keeramas, astus ligi uus võõras. Vägimees kurjustas, et tema vintsutatud keha tahab puhata ja tulgu mees hommikul. Halli habemega rauk teatas seepeale, et on käinud siinseil mail juba siis, kui Linda polnud veel tedremunast tulnud ega Kalev kosjas käinud. Kalevipoega nägi ta ajal, kui too veel ema rinda imes või murul mängis. Nüüd on ta kasvanud kangeks meheks, sest tema tegemistest tuleb kõvasti kasu, rohkesti õnne rahvale ja tehtud töö annab abi ka häda ajal. Kalevite poeg arvas, et ta kündiski kümme päeva, sest sellest tööst peab tõusma tulu ja kosumist ka järgmistele põlvedele. Rauk kostis vastu, et ilma jumaliku abi, samuti taeva toetuseta ei saa inimeste sugu tööst tulu ning et tuultest tuleb abi ja õhust Uku õnnistusi. Vägimees hakkas uurima, kes on see tark taat, kes on varem sala siin käinud, kui alles Päikest paigale pandi ja tähti tehti, kus on tema kauge kodu. Taat lausus, et pole vaja hakata arvama, kus on tema kodu, aga niikaua, kui Kalevipoeg on valitseja, on rahval rahuaeg ja lustipidu. Kuid õnnepõlv ei saa kaua kesta, sest vaga vere valamine ja sepa sajatused saavad kohut mõistma. Seepärast peab mees valvas olema, et oma mõõgast kättetasujat ei saaks. Seepeale vaikis taadi kõne ning tema vari kadus hommikuses udus. Päeva tõusul ärgates püüdis mees unesegaselt meenutada võõra kuulutusi, kuid targad tähendused olid kui tuulde tuisanud. Kalevipoeg kiirustas käskjalga randa naasma ja vanematele käske jagama, et vahid vaenulaevade märkamiseks välja pandaks. Kui vaenuväed kohal, tuleb meestel seista kui sein ja panna oma ramm raua vastu. Kui aga lahing ei vaibu, vaid laieneb, tuleb kuningas ise abimeheks. Sõjakuller sõitis sõnumite kandjana ranna poole, kuid teel kohtas ta vastu vankumas varest, kotkast, kaarnat, hunti, karu, nälga ja katku – kes olid kui sõda haistnud, vere lõhna nuusutanud. Käskjälg otsustas sõjasõnumid sajatuste saatel sügavasse merepõhja paisata, et ei tuleks vaenu-viletsust. Seepeale vaibus sõjakärin. ==== X lugu: Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus ==== Kalevipoeg otsustas uue hobuse hankida ning asus minekule, mille juures linnud talle teed juhatasid. Oma käigul juhtus vägimees [[Kikerpära soo]] juurde, kus tülitsesid [[paharet]]i pojad. Nad olid kodujärvest pahandusega välja aetud ning nüüd ei suutnud nad uues kohas selgitada, kes on soo pärisperemees. Nad kutsusid Kalevipoja kohtumõistjaks ning pahareti vanem poeg lausus, et soo õige peremees on tema, kuna jõudis esimesena soo serva. Kangelane pidas selle nõu halvaks, mispeale mehikesed palusid tal raba õiglaselt jagada. Kalevite kallis poeg otsustas anda mõõtmistöö raba kaheks jagamisel kaasas olnud [[Alevipoeg|Alevipojale]] toimetada. Alevipoeg võttis sõbra appi ning nad hakkasid jõekaldal piirivaiasid kaldasse lööma. Vana kiusakas [[vetevaim]] pistis pea veest välja ja uuris, mis tööd tehakse. Alevipoeg vastas, et kavatsus on jõevool seisma panna. Kuna vetevaimu talu oli samas vee all, palus ta mehi, et need jätaks jõe paelumata, selle eest tahab ta meestele suure palga maksta. Seepeale teatati talle, et jõgi jääb kütkemata, kui tasuks on kaabutäis taalreid. Vetevaim lubas hommikul rahaga kohal olla. Öösel kaevas Alevipoeg muru alla süllasügavuse augu, pealt kitsa ja alt laia ning kattis selle põhjata kaabuga. Järgmisel päeval asus vetevaim kaabut täitma, käis kuus korda kulla järel, kuid kaabu põhja katta ei suutnud. Nüüd palus ta ajapikendust sügiseni, sest raha oli otsas. Alevipoeg jäi endale kindlaks ja lubas kõik vetekäigud kinni köita, kui tasu ei tule. Nüüd kutsus vetevaim Alevite poega endaga kaasa raha tooma, kuid too saatis kaasa oma sõbra, Kalevite kannupoisi. Kannupoiss jõudis vetevaimu kannul piki salaradu varjuriigi vainule, kus ei olnud taevavalgust. Kui mees oli jõudnud üle talu läve, panid vetevaimu vennad võõra söögilaua taha istuma. Kannupoiss ei julgenud rooga puutuda, sest sellest välkus tulesädemeid. Seejärel hakkasid põrgulised kannupoisi kui takukoonlaga mängima. Too lubas pääsemiseks vetevaimu toad üle mõõta, et sellest pärast teistelegi kuulutada. Oma tegevuse käigus pääses mees aga putku ning enne tagasi ei vaadanud, kui pääses päeva paistele. Vetevaim kihutas talle järele ning pakkus nüüd oma võla lahendamiseks rammukatsumist. Valinud sobivaks kohaks [[Närska mägi|Närska mäe]], said nad kokku Kalevipoja ja Alevipojaga, kes oli jõudnud kulla ära peita. Kalevipoeg, kuulnud jõukatsumise plaanist, pistis kannupoisi taskusse ning astus ise vetevaimu vastu. Esimeseks jõuprooviks oli kiviviskamine. Vetevaim kasutas lingu ning heitis kivi [[Võrtsjärv]]e ääre peale, Kalevite kange poeg aga viskas kivi otse [[Peipsi]] rannale. Teiseks katsumiseks oli vägikaikavedu. Vetevaim ei jõudnud oma vastast maast kergitada, too seevastu tõmbas ta ühe hooga kui linnu lendama seitsme versta peale. Alevipoeg pajatas, kuidas ta oli vetevaimu rahaga tüssanud, ja see tuletas Kalevipojale meelde, et tal on mõõgavõlg Soome sepale maksmata. Ta saatis Alevipoja sobivaid laevu otsima, mis kullakoorma Soome randa veaksid, ning jäi ise aru pidama Virust saabunud sõjasõnumite üle. Vägimees otsustas rajada rahva kaitseks kindlad linnad. Esimene tuli rajada eide iluks ja taadi kalmu kaunistuseks [[Toompea]] kaljule, teine [[Emajõgi|Emajõe]] äärde [[Taara]]<nowiki/>mäele, kolmas [[Alutaguse kihelkond|Alutaha]] Jaani kolka soosse. Tõstnud taskust kannupoisi välja, käskis ta tollel jääda kohapealseks sõnumitoojaks, seni kuni ta Peipsi järve piiridel toimetab. Öösel sammus [[Kõu]]e tütar, käharpäine [[Ilmaneitsi]], laias laanes lustiteedel ja jõudis sügava kaevu äärde, millest soovis keelekastet võtta. Kuid kaevust vett vinnates ta ehmatas ning sõrmus kukkus sõrmest. Kalevite kallis poeg kuulis neitsi kurvastust ning tõttas appi, karates kaevu põhja. [[Sorts]]id nägid seda ning rõõmustasid, et hiir ise lõksu läks. Nad kukutasid veskikivi raketelt kaevu, et see vägimehe murraks. Kalevipoeg tuli kaevust välja, keerutas sõrme otsas veskikivi ja küsis Ilmaneitsilt, kas see mitte tema sõrmus ei ole, sest midagi muud suuremat ta kaevust ei leidnud. ==== XI lugu: Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus ==== Kalevipoeg võttis hommikul [[linnupete]]t ning sammus Peipsi järve äärde. Seal otsis ta silm sobivat lotja, kuid seda leidmata pani mees hõlmad vöö vahele ja hakkas läbi lainete sammuma teise kalda poole. [[Pihkva]]s sai ta koorma laudu, mis olid kolme [[toll (pikkusühik)|tolli]] paksused, kahe [[jalg (pikkusühik)|jala]] laiused ning kümme [[süld|sülla]] pikkused. Heitnud linnaehituseks mõeldud lauakoorma turjale, asus ta tagasiteele. Seda märkas Peipsi ranna sorts, karvane ja rähmas pilusilmadega. Ta oli tükati kui tuuletark, osates mitmesuguseid salasõnu, ka valude ja haiguste vastu. Seekord otsustas ta siiski Kalevite poega kiusata, puhus tuulesõnu järve peale ja lennutas lained kõrgeks. Kalevipojale aga tegi vaid nalja, kui laineharjad talle vastu reisi tagusid. Kaldale jõudnud ja lauakoorma turjalt heitnud, tõmbas ta mõõga tupest, et kiusajale vastav palk maksta. Sorts oli jõudnud paksu metsa peitu põgeneda. Kalevipoeg jättis sortsi rahule, võttis kehakinnitust ning seadis end sõmerale liivale puhkama. Ta võttis mõõga vöölt ja pani selle endast pahemale poole, et sõjariist oleks vajadusel käeulatuses. Väsinud mehe unenorin pani nurmel maapinna põruma. Peipsi sorts kuulis seda ja tuli salamahti vaatama. Ta silmas magaja kõrval mõõka ning soovis selle vargaküüsil ära viia. Mõõk aga oli maasse kui kinni kasvanud. Sorts proovis kasutada soolapuhumist ja sala kergitamise sõnu, kuid mõõk käsku ei kuulanud. Siis võttis mehike kõik oma oskused appi: puistas mõõgale erinevaid nõiataimi, sosistas kooljakuul kokku pandud seitset salasõna, veristas oma nimeta sõrme lepituseks. Mõõk hakkaski manasõnade peale kerkima, kuni jõudis sortsi kaenla alla. Raske mõõk vaevas mehikest ning ta pidi mitu korda oma teel puhkama. Kui sorts üritas [[Kääpa jõgi|Kääpa jõe]] teisele kaldale hüpata, kukkus mõõk varga kaenlast sügavale jõesängi. Uuesti proovitud manasõnad seekord ei aidanud ja mõõk põhjast ei kerkinud, sorts puges hirmuga varju. Ärgates Kalevite kangelane oma mõnusat seltsimeest enam murult ei leidnud. Ta sai aru, et kelmi vargatembu on sorts teinud, aga kindlasti kaugele ei olnud väetil vennikesel võimu rauda kanda. Ta hüüdis mõõka, kuid ümberringi varjas maad vaikus. Vägimees kõndis kaua ümberkaudu ja kaugemalt metsades-soodes, kuid mõõk märku ei andnud. Lõpuks leidis ta mõõga Kääpa jõe põhjas hiilgamas. Küsimusele, kes ta siia kandis, vastas mõõk, et sorts on seda võluväega teinud. Kuid jõge ületades meelitas teda jõepõhjast näkineitsi ning mõõk kargas seepärast lainetesse. Kalevipoeg arvas, et mõõga õige paik on olla vahva mehe käes ja vaenlasi vemmeldamas. Mõõk vastas seepeale, et mehe viha on liig kerge süttima, misläbi on süütut verd valatud, nagu Soome sepa juures, ning see on teda kurvastanud. Kalevipoeg mõistis mõõga soovi, kuid arvas, et parematel päevadel võiks väärilise mehe saabudes mõõk ikkagi lainetest tõusta. Kuid kui juhtub lainetes kõndima too, kes mõõka enne ise kandnud, siis murdku mõõk tal jalad mõlemad. Kalevipoeg võttis lauakoorma ja jätkas teekonda läbi metsade, kuni keegi talle jalgu jäi. Kõndija nägi põõsastikus väikest meest, kes hirmust vabises ja palus armu heita. Vägimees tundis huvi, mis on hirmu sünnitanud, ning seepeale rääkis mehike oma loo. Ta oli rännates eelmisel õhtul jõudnud väikesesse tallu, kus leeaugul istuv vanaeit keetis hernesuppi. Eit söötis mehikesel kõhu täis, tegi talle põhkudest aseme laua alla ning käskis vagusi olla, kui tema pojad koju jõuavad. Kostis maamüdinat ning eide pojad kui karud tormasid tuppa. Üks neist hakkas nuusutama ja tundis inimese higilõhna. Vanaeit aga tõi söögi lauale ja rahustas neid, et lõhn on tuulest. Peale sööki heitsid mehed põrandale kahele poole lauda magama. Söödud hernesupp tekitas meestes paugutuult, mis pani väikse mehe selle mõjul lausa lendama ühe püssi eest teise ette. Nii vintsutati teda terve öö. Kui vanaeit varahommikul ukse lahti tegi, pistis mehike kohe punuma, kuni jõudis põõsastesse. Kalevipojale tegi lugu nalja ja ta pani väikese mehe oma kaelakotti. ==== XII lugu: Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeselapse tall. Silla ehitus ==== Kalevite kallis poeg käis lauavirnaga tüki teed, mehikene kaelakotis magamas. Ta murdis endale männist kümne sülla kõrguse kepi, mis võis olla ka vembla eest. Metsast ilmusid lagedale kolm Peipsi sortsi poega, keda isa oli kihutanud Kalevipoega kiusama. Neil olid pikkade piugudega piitsad, otsas asusid veskikivid, millega hakati mehele matse jagama. Kalevite kange poeg ütles, et nad on argpüksid poisikesed, kes lähevad mõõgata mehe peale. Ta keerutas oma keppi, kuid männivemmal katkes kildudeks. Nüüd võttis ta koormast laudu, millega hakkas sortse sugema. Kuid lauad purunesid üksteise järel ning sortsipojad tungisid ägedalt peale. Õigel ajal hüüdis peenike hääl põõsast, et vaja on serviti virutada. Vägilane võttis soovitust kuulda ning sortsid põgenesid ulgudes pakku. Kalevipoeg uuris hüva nõu andja kohta ja palus tal põõsast välja astuda. Abimees tunnistas ennast siiliks, kuid ei saanud välja tulla, sest [[Vanaisa (mütoloogia)|Vanaisa]] oli loomakesi luues unustanud talle külma vastu kasuka anda. Nüüd pani Kalevite poeg siilile tänutäheks oma okkalisest kasukast tüki selga, nii et ainult kõht jäi katmata. Enne puhkama heitmist tahtis mees kaelakotist leiba võtta ning seejuures puutus ta pöial väikese mehe vastu, kes aga oli tüli käigus vaenuvembla vopsust surmale suikunud. Kalevipoeg kaevas mehikesele kalmu, mille kattis mätaste ja samblaga. Peale õhtust einestust vangistas uni mehe võimu ning kirju kangana olid päevased juhtumised tema unenäos. Nüüd astus mehe kruusast sängi juurde Peipsi tuuslar, kes võttis kimbu unerohtusid ning sortsisõnade lausudes pani need sängi kange mehe unepaelte pikendamiseks. Kalevipoja uni kestis juba nädala jagu päevi, kui Kalevite kannupoiss tõi Virust rutusti sõnumeid, kuid kuningat Peipsi rannast ei leidnud. Päevad ja ööd venisid kuuks, aga Kalevipoeg lebas liikumata unerohu sidemetes. Unes nägi ta, kuidas kõrge mäe sisemuses seitse sepaselli alasil terast mõõgaks tagusid. Need polnud siiski Soome sepa sellid, vaid nende meister oli imesepp [[Ilmarinen]], kes kuldsel istmel jälgis sellide tööd. Üle sepiskoja läve astus mehekuju, keda katsid verevermed, ja see hakkas paluma, et mõrtsukale ei tohi kallist rauda raisata. Tema, Soome sepa vanem poeg, isa ja vennad valmistasid mõõka seitse aastat, kuid tasuks sai ta vihakütkes Kalevipojalt noorelt surmas närtsimise. Kalevipoeg pingutas unes kogu jõudu, et luupainaja kammitsatest pääseda, seda lugu õieti tähendada ja valelikku karistada. Ta kargas maast üles ja märkas, et nähtud kujud olid vaid unenägu, kuid ei saanud aru, et oli seitse nädalat maganud. Märganud puruks taotud lauakoormat, otsustas mees minna Peipsi taha uute laudade järele. Peipsi järve kaldal ühes talus elas vaenelaps, kes kasvas karjapoisina. Ei olnud tal hauda läinud isa kaitset ega ema armu, veli oli sõjasurmas ja sõsar katku kolletanud. Karja hoides kurtis vaenelaps metsale oma kurba saatust: peremees oli väga kuri ja perenaine liiga vali, peretütar tulehark. Nad ei andnud kehakatet ega toitu, ka mitte piima lähkrisse. Metsapiiga, haldja tütar, kuulis lapse kaebust ja vastas talle tamme ladvust õhtul hilja. Ta soovitas poisil koiduaegsel karjateel otsida õnne maast ja selle, mille leiab, põue panna. Poiss leidis teelt lõokese muna, mille pistis põue paisuma. Munast kasvas hiirepoeg, sellest põues kassikene, kassist juba koerakene. Ka koera pani vaenelaps sooja põue ning koerast sirgus nüüd lambatall, kes jäi karjapoisile rõõmuks ning kustutas mured. Kui Kalevipoeg Peipsi äärde jõudis, kuulis ta karjapoissi appi hüüdmas, sest hunt oli karjast lambatalle kinni püüdnud. Vägimees kiskus maast kivi, millest võis kaks paari veskikive valmistada, ning heitis kriimsilma peale, nii et tall pääses vabaks. Kalevipoeg otsustas nüüd hakata ehitama silda üle Peipsi. Ta kandis kokku kive, millele pani peale palgid ning serva tõkked. Kui silda oli ehitatud [[penikoorem|penikoorma]] jagu Pihkva poole, algas tugev maru, mis pooliku silla lainetesse langetas. Mees mõtles seepeale, et milleks silla seadmisega aega viita, kõige targem on tuntud teed pidi läbi lainete minna. Seepeale püüdis ta koormajagu vähke, kinnitas keha ning seadis sammud piki järve Pihkva poole, kus võõrad teda ei kimbutanud. ==== XIII lugu: Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad ==== [[Pilt:TKMB1698 Kristjan Raud.jpg|pisi|Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg sammub läbi urka põrgu" (1935). Tartu Kunstimuuseum]] Kui Kalevipoeg sai oma sihid saavutatud ja sammus laudadega tagasiteel, jõudis ta kohta, kus oli mõõga kaotanud, kuid sortse ei kohanud. Hommikul alustas ta teed läbi metsade ja mööda soid Viru poole. Teel andis haraka laul kuuse otsast talle teada, et sõbrad ootavad pikisilmi teadet, kuhu on jäänud kuningas ja mis käigud tal on. Veel mainis lind, et vägimees on sortsi unerohu tõttu maganud seitse nädalat. Linnu teade pani lauakoormat kandva Kalevipoja kiirustama, kuni ta jõudis [[Ilmjärv (Nava)|Ilmajärveni]]. Mees astus järve, et sealt läbi sammuda, kuid juba kolme sammu pärast tõusis vesi talle ninani. Ta imestas väga, kuid pöördus tagasi kaldale ja seadis sammud Viru poole. Teel kuulis ta kedagi pajupõõsas istumas ning nõelamistest saadud vägeva valu vaigistamiseks ussisõnu lausumas. Põõsas istuv manatarga vanamoor ei märganud teda ning Kalevipoeg jäi kuulama. Kui ta oli küllalt salatarkust kuulnud, tõttas ta edasi. Puhkama heitis õhtul murtud puudele, millest ladus kõrge aseme. Järgmisel päeval jõudis Kalevipoeg lauakoormaga [[Endla järv]]e äärde, kus künka tagant juhtus suitsu silmama. Lähemale astudes leidis ta koopa, mille suul rippus keedukatel ja tulekohendajateks olid kolm tahmast meest. Vägimees lootis leida õhtusööki ja öömaja ning küsis, mis rooga keedetakse. Mehed pajatasid, et kui neil pidu peetakse, siis ikka sada härga surmatakse, kuid täna on keemas kehva katel, milles põdrapoolik, kuldi küljed, karu maks, hundi neer ja põhjas kotka muna. Kalevite poega imestas, kas veidramat leemekeetu oskaksid sortsidki sobitada. Vastuseks tuli, et roog keedetakse nõidadele, tuuslaritele ja sortsi poegadele. Nüüd otsustas kangelane mitte jääda õhtusööki ootama ja küsis teed meeste peremehe koja poole. Pajahoidjad näitasid koopa kurgus värava kätte ja kui Kalevipoeg pimedas urkas alustas käsikaudu küürakil teed, irvitasid isekeskis, et nüüd läks lõvi paeltesse, kuhu oma naha kaotab. Tee läks viimaks laiemaks ning viis kõrgesse koopasse, mida valgustas laelamp. Tagaseina ukse kõrval seisis kaks ämbrit, millest ühes oli vedelik piimakarva ja teises tõrvakarva. Ukse tagant oli kuulda voki vurinat ning piiga laulu. Laulja andis teada, et varem oli tal õekestega isa õue peal pidupõlv, kuid praegu igavleb ta vangis võõra voli all, ei ole tal käimas kosilasi ega peiukesi, kes leinapõlvest lunastaks. Kalevite kallis poega kuulis neiu lugu ning püüdis ust avada, kuid see seisis vankumata. Mees tegi nüüd hääle mahedaks ning sõnas, et tuli kaugelt kosjamõtetega ning jõudis selle ukse taha. Neiu rõõmustas, et kosilane tulnud õigel ajal, kuna peremeest pole kodus ja põrgueit küpsetab kooki, tema õed on asjatoimetustel. Ta soovitas tulijal kätt kasta tõmmu märjaga ämbrisse, mis annab rammu. Piimakarva märjuke seevastu kustutab väe. Kalevipoeg võttis õpetust kuulda ja põrutas seejärel ukse piitadega põrandale. Piiga tundis sisseastujas kuulsa Kalevite poja ära, kuid palus tal oma jõudu vähendada, kastes käe teise ämbrisse. Mees aga märkas seinal kohe varnas mõõka, selle kõrval oli pajust [[võluvits]] ning kolmandas varnas [[küüntest kübar]]. Mõõka arvas ta oma pikas unes näinud olevat, kui sepasellid seda salakojas tagusid. Piiga palus, et mees jätaks mõõga [[Sarvik]]ule ning selle asemel võtaks vitsakese, millel seitse saladust, ja kübara, millel kümme väge. Korraga pani ta küüntest kübara pähe ning kasvas oma soovil kahe sülla jagu, vägimehe kõrguseks, mille järel vähenes tagasi. Nüüd oli Kalevipoja kord proovida ning ta vähendas ennast neiu suuruseks, milliseks otsustas mõneks ajaks jäädagi. [[Põrgupiigad|Põrgupiiga]] kutsus tuppa oma mõlemad õed külalist kaema. Otsustati köögi uks lukku panna, et vanaeit välja ei pääseks neid lustipeol segama. Kalevite kallis poeg lubas neiud põrgupõlvest päästa ja maa peal neile kosilasi leida. ==== XIV lugu: Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-taadiga. Lahkumine ==== Kalevite kallis poeg ja neiud ei lasknud öösel aega igavaks minna ega unesõba silmale ning vanaeit ei pääsenud kasutütreid keelama. Järgmisel päeval läksid piigad mööda kivist teed Kalevipojale maja ja varakambreid näitama. Nad jõudsid tuppa, kus kõik oli tehtud rauast. Vanem piiga pajatas, et see tuba on teo- ja orjapoiste varjupaik, kus neid vaeseid vaevatakse. Siis läksid nad edasi mööda rauast teed ja jõudsid vasest tuppa. Piiga seletas, et see on tütarlaste töötuba ja orjapiigade varjupaik, kus neid mitmel puhul piinatakse. Seejärel läksid nad mööda vasest teed, kuni jõudsid tuppa, kus kõik oli hõbedast. Keskmine piiga andis teada, et see on Sarvik-taadi argipäevatuba, kus ta puhkab. Nüüd mindi edasi mööda hõbedast teed, mis viis neljandasse, kullast tuppa. Piiga seletas, et see tuba on Sarviku pidukamber ja lustituba, kus tema eile oli pidanud küürima ja pühkima. Liikudes edasi mööda kullast teed, jõuti kambrisse, kus kõik oli siidist. Noorim piiga andis teada, et see on noorte neidude ehtetuba, kus nad kannavad siidiriideid. Jätkates teekonda mööda siidist teed, saabuti samettuppa. Piiga seletas, et ka see on noorte neidude ehtekamber, kus nad panevad ennast sametisse. Sametteed mööda minnes jõuti viimasesse tuppa, seal oli kõik poordist. Siin need noored ehivad ja päid poordile panevad. Sealt edasi mindi mööda rahast teed ja jõuti kohta, kus seisis seitse aita. Aidad olid tehtud igaüks eri materjalist – raudkivist, paekivist, kanamunast, hanemunast, vikikivist, kotkamunast ja siuru munast. Esimeses aidas hoiti rukkeid, teises kesvasid, järgmistes kaeru, nisu, linnakseid, keeduvilja ning searasva. Tagapool õues asusid kontidest kokku pandud laudad. [[Fail:TKM 2797B Kristjan Raud - Kalevipoeg ja Vanapagan.jpg|pisi|left|Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum]] Kalevipoeg asus pärima, et mis sugupuust kuulus Sarvik on. Vanem piiga kostis, et nad ei ole sellest kuulnud, näevad vaid tema tulekut ja minekut, kuid tema käikusid ei tea. Oma valdasid valitseb Sarvik kange käega, tema teenijad saavad korra aastas, hingedeajal, varjuriigist välja koju käima. Voliaja lõpul peavad kõik tulistvalu tagasi tulema. Teine piiga lausus, et raudkambris sunnib sulaseid tööle raudkepp ja vaskkambris tüdrukuid vaskpiits. Hõbekamber on Sarviku puhkamise paik, kus põrgueit teda hõbepartel vihtleb. Vanatühi on ta kälimees ja põrgu lita on ta tädi ning koos sõpradega lustib ta kullast toas. Õhtuks pidavat Sarvik-taat jälle koju jõudma. Noorem piiga hoiatas Kalevite poega ohu eest – kui ta satub Sarviku silma alla, saab ta surma, sest kes üle põrguläve tulnud, ei ole eluga pääsenud. Ja lisas, et nad toodi kolmekesi Sarvikule pärisorjaks tuhande versta tagant, kus neil kena ilma keskel olid ilupäevad. Kalevipoeg lohutas, et küllap ta päästab piigad vanaeide vangipaelust ning Sarviku sidemetest. Vanem piiga soovitas vägimehel Sarviku ja tema abimeeste vastu kasutada võluvitsa ja küüntest kübarat, sest ainult tavalisest mehe rammust siin ei piisa. See aga arvas, et kui ta juba surmas Soomes hulga mehi, võidab võimas käsi ka põrguväe. Teine piiga palus Kalevipoega kiirelt lahkuda küüntest kübara abil, sest kui Sarvik saabub, kukub koopa uks kinni ja pääsemist pole loota. Kalevipoeg vastas, et vajadusel kaevab siis uue käigu. Piigad otsustasid Kalevite poega aidata. Sarviku sängisambal seisis kaks klaasi õllekarva jookidega. Jookidel oli võluvõime – parempoolne oli rammusünnitaja, vasakpoolne rammusuretaja. Vanem õde vahetas klaasid omavahel ära. Samal ajal oli kuulda kauget müdinat. Piigad ehmatasid ning ütlesid, et nüüd on Sarvik kodu poole kihutamas. Juba raksatas Sarviku rusikas vastu uksepiita ja jalg astus üle läve. Tulija märkas Kalevipoega, kes seisis piigade suurusena vähendatud kujul, võlukübar käes, ning hakkas teda pilkama. Too aga pakkus, et peaks minema välja lagedale võidu peale võitlema. Sarvik oli nõus ja jõi turgutuseks tühjaks klaasi, mis seisis parempoolsel sängisambal. Siis käskis vanemat piigat tuua raudtoast kammitsad, millega võitja kaotaja kinni aheldab. Mehed astusid lagedale, võtsid teineteise vööst kinni ja proovisid vastast kukutada. Vägev võitlus kestis hulka aega, aga tugevamat ei selgunud. Hingetõmbe ajal pani Kalevipoeg küüntest kübara pähe, kasvas tugeva tamme suuruseks, rabas Sarviku kinni ning virutas tolle nagu teiba põlvist saadik maa sisse. Nüüd otsustas ta kaotaja aheldada vangiraudadega, kuid see hakkas järjest vähenema, kuni kadus maa sisse ning temast jäi vaid sinine loik. Kalevite poeg pilkas Sarviku argpüksiks ning arvas, et paneb ta kammitsasse järgmisel korral, kui salaurkast leiab. Seejärel võttis ta mõõga varnast, ladus varakambris kullakotid turjale, võttis piigad sülle ning jõudis võlukaabu abiga tagasi koopa suhu. Põrgukokad koos katlaga olid kadunud, kuid söed miilasid veel. Vägimees puhus leegi üles ning viskas küüntest kübara tulle, mida piigad jäid kahetsema. Kalevipoeg ütles, et lõpp on leinaajal ning soovitas piigadel endid ehtida ja sinisesse siidi riietada, sest varsti tulevad kanged mehed, Kalevite sugulased neid kosima. Neiud olidki enne lahkumist siidi- ja sametkambrist kõik vajaliku kaasa võtnud. Kalevite poega ladus õlgadele lauakoorma, pani peale kullakotid, nendele piigakesed ning asus koduteed kõndima. ==== XV lugu: Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus ==== Kui Kalevipoeg oma koormaga oli tuhatkond sammu astunud, oli kuulda, et Vana Tühi ja tema seitsekümmend selli olid hakanud minejaid jälitama. Noorem piiga nägi vaenlasi ning viibutas nõiavitsa, muutes luhad veteväljadeks. Vägimehe sammude ees kerkis kindel sild, mis kandis teda kuival jalal edasi ning kadus samas selja taga voogudesse. Tagaajajad jäid vete äärde kaldale seisma, imestades lainete üle. Vana Tühi hakkas kaldalt pärima, kas Kalevipoeg viis kaasa piigakesed, kas tema torkas Sarviku teibana sõmerasse liiva, kas tema lukustas vanaeide leivakasti lebama, kas tema tõstis mõõga varnast, kas tema võttis küüntest soovikaabukese, kas tema käis kullakambris vara võtmas, kas tema haaras kaasa võluvitsa. Kalevite kange poeg andis Tühi-taadi pärimistele jaatavad vastused. Lõpuks küsis Vana Tühi, kas mees ehk teistki korda tahab tulla tüli talitama ning sai vastuseks, et kui taalrid otsas, siis ehk tullakse uuesti kullakambreid koristama ja vanu tülisid lahendama. Nüüd tormas Tühja-taat sellidega kodu poole punuma, nagu oleks taskus tulesöed. Päeva lõppedes tundis Kalevipoeg väsimust kõigist talitustest, ta pani koorma maha ja heitis murule puhkama, padjaks kivi. Pea oli mõtteraske, sest äsja saadud sõnumid olid kurjad – kui kuningas enne sortsi nõiakütkes suikus, oli vaenuvanker Virus rasket surma sünnitanud. Raskes unes vägimees ärkas siis, kui tundis, et küljealune on märjaks saanud ning imestas, mis on suure oja sünnitanud. Ta märkas tuuletuuslari tütart, kes künkal kükitades oli sooja märga teinud, et see allpool oleva mehe uputaks. Nüüd otsustas Kalevipoeg sooja oja lätte sulgeda. Ta võttis padjaks olnud kivi ja viskas selle otse neiu õnnekohta kiiluks, nii et sellest vesiväravast vood enam välja ei pääsenud. Nõiataadi tütar hüüdis kibedusest appi, kuid siin ei aidanud teda ka tuuslarite tarkus. Vangistatud vesivärav, millest algavad veesooned, muutus [[Raudoja (Soodla jõgi)|Raudojaks]]. Hommikul jätkas kange mees oma teekonda, koorem õlul. Ta jõudis talu õue, kus külalisele tuli vastu võõras mees ja hakkas pärima – kust on saadud lauakoormad, neist võiks kantsid ja kindlused kasvatada. Mees lisas, et on meister-linnaehitaja, ja palus lauad ära müüa. Kalevipoeg sai juttu vestes [[Olevipoeg|Olevipojaga]] tuttavaks ning hakkas linnade ehitamiseks kaupa tegema. Hoonetark oli nõus, kuid vajas selleks kivide kokku kandmist, laantest tammepalkide vedamist ning töövaeva eest palga maksmist kullas. Olevipoeg pidas kolm päeva paastu, pani Uku-kivile ohvriande ning sai tunnismärke hoonete püstitamiseks sobivatest kohtadest. Siis alustati linna ehitamist kivikeldrite rajamisega. Kalevipoeg kandis koormakaupa kokku laudasid Peipsi tagant ja tüvesid tammikutest, lisaks tassis kive merekaldalt ning murdis paasi maa põhjast. Et targalt valitseda ja rahva õnne kasvatada, pidi siit kerkima koda kuningale, peavari vanemale ning kindel koht ja varjupaik rahvale. Ühtlasi andis Kalevipoeg põrgust toodud piigad Alevipoja kaitse alla ning soovitas korraldada neidudele kosilaste leidmist. Kohe kosis noorima piiga Alevipoeg ja vanima Sulevipoeg, kuid keskmisele kosilast polnud, mis tegi neiukese kurvaks. Lähedal elas tuuletark, kes oli neide märganud juba siis, kui need kullakoormal istudes põrgust tulid. Nüüd käis ta piigade järel luuramas, kui nad nurmel lõõritasid või vainul kiikusid. Ta pidas plaani neiud kinni püüda, sest juurde minna julgust polnud. Kuna keskmine piiga oli kaasata, leidis tuuletark võimaluse neitsi röövida, et teda kodus meelitada kaasaks saama. Kui [[kälimees|kälimehed]] juhtunust kuulsid, otsustasid nad piiga päästa. Tuuletark, nähes ohtu, pani sortsisõna abil päästjate ette järve lainetama. Sellest takistusest sai üle Alevipoeg, kes nõiavitsa kasutades tekitas penikoormapikkuse silla. Jõudnud tallu, päästsid Alevipoeg ja Sulevipoeg keskmise õe, surmasid tuuletarga ning panid talule tulekuke katusele. Päästetud piiga kosis kodukanaks Olevipoeg. ==== XVI lugu: Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak ==== [[Fail:Nikolai Triik, Lennuk.jpg|pisi|Kalevipoja laev [[Lennuk (Triik)|Lennuk]] kunstnik [[Nikolai Triik|Nikolai Triigi]] kujutatuna]] Kalevipoeg mõlgutas mõtteid sõitmisest suure ilma otsa, kus taevakumm on maa külge kinnitatud. Ta tahtis käia seal, kuhu ükski käik teda polnud varem viinud. Tark lind [[Kaaren (mütoloogia)|kaaren]] aga andis talle teada, et kohas, kus mees näeb kõrkjaid vete ääres, tuleb põrutada parema jala kannaga vastu kallast, siis avaneb salasuu, mis viib maailma otsa. Kalevite kange poeg teatas, et tema on varem sada korda suurtest järvedest läbi käinud ning ükski pole olnud liiga sügav, ainult Ilmjärv jäi keskelt katsumata. Mehe salasoovi täitmiseks oli vaja ehitada laev ning vägimees tegi linnameister Olevipojale ülesandeks Kalevite õue ääres kõrgel kaldal kasvav suur tamm, mille isa istutas ja ema kasvatas, maha raiuda. Tüvest tuleb teha tarbe- ja kaubalaevad, ladvast sõjalaevad, otsapakust orjalaevad, laastudest lastelaevad. Olevipoeg kostis vastu, et tema ei tea meest, kes suudaks seda tamme raiuda. Samas andsid sõnatargad hüva nõu, et põhja randadele ei saagi sõita puust laevaga, sest [[virmalised|virmaliste]] vägevad välgud paneksid laevukese põlema. Nüüd lasi Kalevipoeg ehitada puhtast [[hõbe]]dast laeva, millele pandi nimeks [[Lennuk (Kalevipoja laev)|Lennuk]], sest see lõhkus laineid lennates. Kaitseks virmaliste vehklemise vastu lasi ta endale [[kuld|kullast]], ülematele ja vanematele hõbedast ja vasest, muule rahvale [[teras]]est ning [[raud|rauast]] kuued teha. Hommikul enne koitu asus Lennuk põhja poole teele. Kalevipoeg asus laevamehi juhendama, istudes tüürimehe kõrval. Kui laev oli mõni päev purjetanud, läks Soome sortsilaste sunnil taevas pilve ja tõusis maru, mis kestis seitse ööd-päeva. Kui maru vaibus, paistis kaugelt võõras rand. Kalevite kange poeg ujus kaldale ning sai teada, et see pole ei Soome ega Turja rand, vaid hoopis Lapu rand. Nüüd mindi maad uurima ning kohati üksiku talu ukse ees pingil piigat istumas, kes ehmatas võõraid nähes ning hüüdis taadi appi. Tema taat oli Lapu tark [[Varrak]], kellelt küsiti kohe juhatust sõiduks maailma otsa. Tark vastas, et mehed, kes sellist sõitu enne proovinud, on [[Sädemesaar]]el hukka saanud, ja oli nõus tagasisõidu teejuhiks tulema. Kalevipoeg arvas, et koju oskab ta tuldud teed tagasi isegi minna, ja küsis, mida tark tasuks tahab, kui neid ilma otsa ukse ette juhib. Varrak soovis tasuks midagi, mis vägimehel kodus seina küljes kütkes seisab, ning selle Kalevipoeg talle ka lubas. Lapulane võeti laeva ning sõit ilma otsa jätkus. Kogemata sattus Lennuk neelukohta, kus enam aerud ei aidanud ning purjed ei päästnud. Nüüd võttis Varrak vaadi, kattis selle punakaleviga ning köitis laeva külge rippuma. Veest tuli valaskala, ahmis punase vaadikese suhu ning eemale ujudes vedas laeva põrguneelust välja. Purjetanud mitu ööd-päeva, jõudis laev põhja piirile Sädemesaare juurde, kust tõusid tulesambad ja suitsupilved. Varraku keelust hoolimata läks Sulevipoeg kaldale tuliteed pidi põrgu leeaugu poole sammuma. Raudkuub läks nüüd nii kuumaks, et hakkas keha küpsetama ja juukseid kõrvetama. Sulevipoeg leidis, et tuleküngas võiks kodus rehekütjaks olla, võttis piibule tuld ning kõndis laevale tagasi põlenud külgi arstima. Seejärel sõudsid reisumehed maale, kus kuked sõid kulda, kanad karda, haned haljasta hõbedat ning kapsad kasvasid kuuse kõrguseks. Kalevipoeg saatis oma keeletarga ja sulased võõrast kohta vaatama, ise heitis Sulevipojaga laevas puhkama, jättes Alevipoja valvesse. Rännumehed, käinud loojanguni, heitsid põõsa varju suikuma. Hommikul äratas magajaid hiigelsuur tüdruk, kes oli tulnud kapsaaeda lehmadele lehti võtma ning pani ühteaegu ka mehed oma põlle rüppe. Kodus raputas [[Hiiglaneitsi]] nad põrandale ja ütles isale, et need kirbud olid kuuekesi kapsapea all põõnutanud. Nüüd hakkas hiiglakasvu taat küsimusi esitama, millele keeletark andis ainult õigeid vastuseid. [[Hiiglatark]] sai aru, et toodud mehed käivad tarka teed pidi, ja lasi tütrel leitud võõrad kapsaaeda tagasi viia. Mehed aga palusid suurel piigal nad hoopis kaldani kanda, mida too tegigi ning puistas mehed otse hõbelaeva. Tema hingeõhk puhus laeva penikoorma kaugusele merele. Lennuk lõikas põhja poole purjetades lustlikult laineid ning jõudis kohta, kus virmaliste hõbeodad taevas välkusid, ja see pani mehed kõva hirmu tundma. Samas asuval võõral rannal elas tundmata rahvas – näost kui inimesed, kuid poolest kehast kui koerad, penisabad taga. Keegi ei saanud laevalt maale, sest penisabalised tulid kurjalt vastu. Kalevipoeg kargas laevast kaldale, leidis tubli hobu ning hakkas selle turjalt penilasi pillutama, nii et surma sai sadasid. Kuid hobu komistas vaenuköitesse ning langes surnult maha. Seepeale tõmbas kange mees maast tugeva tamme, millega hakkas soid sõtkuma ja põlde sahkama, et need enam vilja ei kannaks. Sealtmaa tark asus teda sõitlema, et milleks mees vihas nende maad moondab ja rahvast hävitab. Kalevipoeg kahetses äkilist ägedust ja asus targaga nõu pidama. Kuulnud kaarna soovitusest otsida ilma otsa väravat kaldalt kõrkjaist, hoiatas tark, et see koht petab vägimehe põrgusse surmasuhu. Kalevite kange poeg otsustas nüüd kaaslastega tagasi lõuna poole, koju purjetada. Maailma lõpu otsimisest arvas ta, et oli sõitnud tühja teed, kui otsis taeva tagaseina, ning et ei ole suurel ilmal otsa. Reisist saadud kogemust ja tarkust tuleb aga kõigist ülemaks tunnistada. Kui Lennuk jõudis [[Lindanisa]] lahe peale, paistsid meestele kõrged tornid, mille Olevipoeg oli kaldale kasvatanud. ==== XVII lugu: Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tants ==== Eesti radadel kestis rahupõlv seitse talve ja suve. Olevipoeg oli Kalevi kalmukünka juurde linna kindlaks kantsiks ehitanud ning sellele pandi nimeks Lindanisa. Teise linna oli Alevipoeg [[Harjumaa]]le ning kolmanda linna Sulevipoeg [[Alutaguse kihelkond|Alutaha]] asutanud. Kuid pärast õnneaega saabusid Viru randa võõrad sõdalased ning käskjalad tõid kuningale sellest teateid. Kalevipoeg sõitis ise ratsul koos sõdalastega Viru väljadele, kus seisis vaenuvägi, kes oli külasid laastanud. Kihutanud vaenlaste keskele, lasi ta mõõgal möllata ning puistas vastaliste päid kui lehti lepikus. Assamalla väljale jäi kümme tuhat surnukeha ning ükski vaenumees poleks pääsenud, kui kange mehe hobu ei oleks kihutades salaauku kukkunud ja hinge heitnud. Kalevipoeg kutsus sõjamehed vaenuväljalt tagasi sõjasaaki jagama ning koju võidusõnumeid viima, et kui mehed seisavad taplemiskohal kui raudsein, ei ole uut sõda karta. Koduteel jõudis Kalevite kange poeg koos kolme sõbraga laande, kus nad varem ei olnud käinud. Märganud suitsu tõusmas, jõudsid nad koopani, mille suul istus vanamoor tulel oleva paja juures. Alevipoeg, saanud teada, et eit keedab kapsaid endale ja poegadele, palus tulijate jagu kapsaid leemepatta juurde lisada, sest teelt tulles on nälg näpistamas. Ta lubas ise tuld valvata, kuni toit valmib, kuid vanamoor hoiatas kutsumata võõraste eest, kes soovivad keedust maitsta ning võivad paja tühjaks süüa. Mehed lubasid valvsad olla ja heitsid puhkama, jättes Alevipoja lõket kohendama. Murupinnast astus välja kitsehabemega kolme vaksa kõrgune [[härjapõlvlane|härjapõlvlase]] poeg, [[kuldkelluke]] kaelas. Mehike palus leememärga maitsta, mille peale Alevipoeg arvas, et kõhetu küsija võib paja põhja ära uppuda. Härjapõlvlane kargas paja serva peale, rüüpas selle tühjaks, kerkis kuuse kõrguseks ning kadus kui sinine suits. Alevipoeg kandis vett katlasse, pani uued kapsapead paja täiteks ning äratas Olevipoja tulevalvuriks. Uuesti saabus argsel sammul kolme vaksa kõrgune härjapõlvlane ja palus luba kapsakeedust maitsta. Olevipoeg pilkas, et mehike murrab kaela, kui üle kulbi serva kukub. See aga kargas paja servale, limpsas keeduse, paisus kuuse kõrguseks ja kadus. Nüüd täitis Olevipoeg katla, äratas Sulevipoja ja puges ise magama. Härjapõlvlane saabus taas ning kõik kordus kui varemgi. Sulevipoeg täitis veel kord katla ja kutsus Kalevipoja leeme keetmist valvama. Taas oli kuldkellukesega väike mehike kohal ning soovis palvekeelil keedust katsuda. Kalevipoeg oli nõus, aga küsis kellukest enda kätte pandiks, niikauaks kuni tulija kõhtu täidab, sest vanaeit ja kaaslased võivad helina peale üles ärgata. Härjapõlvlase poeg andiski kellukese vägimehele, too aga lõi sõrmega lopsu mehikesele otsaette, mille peale vennike mürinaga maapinda kadus, sinine suits järel. Vanaeit ärkas koos meestega, tuli asja kaema ning tundis ära kellukese, mehe rammu kasvatava Sarvik-taadi salariista. Nüüd teatas vanamoor, et ta oli noorena kerge tantsujalaga ja ei murra kaela tänagi, kui kõpsti kargab. Seepeale hüppas ta kuristikku, sinine suits järel. Kui mehed heitsid uuesti puhkama, tulid [[murueide tütred]] kastesele murule mängima. Õekesed lustisid ja kiikusid kasteheina kõrre peal ning angervaksa varre peal. Ühtlasi laulsid nad Kalevipojale õpetussõnu – kui too tahab minna taevateed, ärgu kuule komistagu ega päikest puutugu; kui tahab minna põrguteed, jätku seisma põrgu seinad ja uksed lõhkumata; kui tahab minna sõjateed, jätku nõdrad nottimata ja laste isad langemata, siis ei jää lesed leinama. ==== XVIII lugu: Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus Sarvikuga ==== Kalevipoeg tõusis vara, koidu ajal, jättis kaaslased magama, võttis leemepajast linnupetet ning läks vaatama kohta, kus härjapõlvlane oli maa sisse vajunud. Seal silmas ta nüüd sinist vett, kõrkjaid ning võhumõõku kalda peal. Meenutades kaarna ja targa varasemat nõuannet, lõi ta parema jala kannaga vastu maad, nii et varjul olnud väravad avanesid. Põrgu koopast tõusev tihe aur ja suits ei lubanud mehel käigurada leida. Kuuseladvast teatas tark kaaren, et tuleb kuldkellukest kõlistada, mida vägimees tegigi. Suits kadus, kuid teel ei paistnud kaua valgust ning koobas jäi kottpimedaks. Hiireke pimedusest soovitas kellukest kasutada ning pimedus asenduski valgusega. Nüüd sattus Kalevite kange poeg võrkudesse, kütkete purustamisel sigis neid veel rohkem juurde ning mehe ramm hakkas lõppema. Kärnkonn nurgast krooksus, et vaja on helistada kellukest, ning nõianöörid kadusid helina peale silmapilgul. Seejärel jõudis kõndija jõe kaldale, jõgi ei tundunud lai, kuid sada korda sammu seades ei jõudnud jalakand kuidagi teisele kaldale, vaid jäi kõntsa kinni. Vähk andis jõepõhjast teada, et kellukese kõlin aitab. Kohe sai Kalevipoeg panna jala kuivale sõmerale. Koopas käijale polnud ajal mõõtu, sest päike ei paistnud ning kuu ei kumanud. Siis tulid teel kimbutama sääseparved, mida rohkem neid surmata sai, seda paksemaks parv muutus. Kui juba jõud hakkas kaduma, tähendas sirts mättalt, et tuleb kelluke kätte võtta. Imekombel oleksid kihulased kõlina peale kui tuulde tuisatud. Põrguteel sammuja istus murule puhkama ning otsustas kellukese väikse sõrme külge köita, et salajõud oleks kogu aeg abiks. Sarvik-taadi sulased kuulsid kedagi tulemas, läksid vaatama ning tulid tuulekiirul tagasi pealikule teadet tooma. See saatis oma sõdalased tulijale vastu. Kalevipoeg jõudis laia jõe äärde, mille põlevailt laineilt tõusis sinist suitsu. Üle jõe seisis terassild, millel asus põrgupoiste väesalk. Teine salk oli silla taga, kolmas kaldal ning neljas taamal. Kangelane asus mõõgateraga vemmeldama vihamehi, kes langesid sadadena surmasülle või põgenesid. Kuldkelluke sõrmes hoidis meest väsimast ning ta seisis kindlalt kui kalju. Sarvik saatis lahingusse sada vahvamat põrgulist, kes olid sortsi saunas karastatud ning kanged kui karud, kuid nendestki ei jäänud kedagi, kes veel koju jõuaks. Seda nähes kindlustas Sarvik vainuväravat kaljurahnudega, et takistada tulijat. Kalevipoeg põrutas rusikaga vastu väravat ning kolmandal löögil lendasid sambapakud kildudeks. Taluõuel jõudis ta ukse ette, mille piidad purunesid rusikaraksatusel. Astunud üle läve, märkas mees eidekese varju, kellel oli Linda kuju. Eideke tallas vokiratast, millest kahel pool olid kruusid. Paremal pool seisvas oli võimu andev elumärg, pahemal aga märjuke, mis rammu närtsitas. Varjueit tähendas pojale parempoolse kruusi poole, millest too rüüpas keha karastuseks. Lõhkunud seejärel kaljurahnuga salaseina, nägi kange mees seina taga põrgueite kangast kudumas. See märkas kohe kuldkellukest tulija sõrmes ning palus seda endale, pakkudes vastu parimat mõdu, mis olevat kangastelgede kõrval pahemal pool kruusis. Kalevipoeg, teades märjukese mõju, astus hoopis tagaseina ukse juurde. Uks kargas lahti ning selle tagant tulid Sarviku parimad sõdalased, kuid kes nendest matsu sai, see teist enam ei vajanud. Nüüd hüüdis põrgumees Kalevipoja peatuma ning sõnas ta vargaks, kes eelmisel põrguskäigul viis tema varanduse ja võluasjad. Kange mees vastas, et eelmine vaidlus oli lahendamisel rammukatsumise teel, kuid vastaline kui vedel mees kadus härjapõlvlasena murupõhja. Kalevipoeg pani mõõga tuppe ning võttis sõrmest kellukese, et meeste kangus kaaluks ühevõrra, ning kutsus Sarviku kambrist välja jõukatsumist ausalt lõpetama. Sarvik-taat, soovinud küll rammu tõsta, võttis ehmatusega rüübet pahempoolsest kruusist, mis jõudu vähendas. Kalevite kangele pojale jäi nüüd parempoolne kruus, millest sai kuivanud kurku kastetud. ==== XIX lugu: Sarvik-taadi aheldamine. Õnneaeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated ==== Vainul leiti rammukatsumiseks paras paik ning mehed haarasid teineteise püksivärvlist kinni, et vastalist tõsta ja maha heita. Ehkki Sarvik oli rüübanud rammu kurnavat ja Kalevipoeg võimu karastavat märjukest, kestis võitlus seitse ööd ja seitse päeva tulemuseta. Võitluse müdin kõigutas kaljusid ja pani veed vahutama. Eide varju valvas silm märkas, et poja ramm hakkab raugema. Et võitluseks eeskuju anda, haaras eit vokikoonla, keerutas kümme korda ümber pea ning paiskas põrandale. Kalevipoeg mõistis tarka tähendust ning toimetas vastasega samal viisil. Maha heidetud vaenumehe vedas ta raudkambrisse, köitis ahelatega kaljuseina külge ja veeretas saunasuuruse kivi ukse ette. Sarvik palus armu heita ja pakkus vastu kulda-hõbedat. Vägimees aga sammus ise varakambrisse ning täitis neli kotti kullaga, mida igas kotis oli kolme [[tünder|tündri]] jagu. Kui ta asus raske koormaga koduteele, hakkas põrgu vanaeit teda suurel suul surmale sajatama. Tagasiteel allilmast ei olnud Kalevite poega takistamas ei kammitsad ega kiusajad. Jõudnud koopasuule, leidis ta ootamas Alevipoja, kes oli juba kartnud sõbra surma. Alevipoeg avaldas tulijale, et põrguskäik oli kestnud kolm nädalat, mille peale too teatas, et allilmas polnud ööl ja päeval vahet. Seejärel võtsid mehed [[tarvas|metsasõnni]] lihast tehtud õhtueinet ning vägilane heitis puhkama kolmeks päevaks, jättes kaaslase kulda valvama. Kalevipoeg elas nüüd sõpradega Lindanisas. Põrgukullast andis ta ühe koti Olevipojale, mille eest too ehitas lähedusse veel kolm linna. Sõbrad käisid Kalevipojale peale, et see paneks [[kihlad]] kotti ning läheks Kunglast noorikuid kosima. Vägimees vastas, et enne tuleks pulmadeks sobiv kants ehitada, mis oleks kaunistatud kui lustilinn, mida võõradki jääksid vahtima ning kus asuks ka siidist sängiga [[kosjad|kosja]]<nowiki/>kamber. Sõjaratsutki oleks vaja ravitseda ja sööta kolme kuu võrra, enne kui sobib temaga kosjateele sõita. Mehed olid linnas õnnel hõiskamas ning naljakäras kambrites käisid [[mõdu]]<nowiki/>kannud ringi. Laulik istus teiste keskel ning laskis laule Taara tütrest [[siurulind|Siurulinnust]], kes oli sündinud isa sundimata ja ema haudemata. Vanaisa oli valmistanud talle tuuletiivad, millega Siurulind liugles üle kolme ilma ning lendas Kõue teedel ja vikerkaare vihmateedel. Koju jõudes oli ta rääkinud taadile, et oli kohanud mitmes ilmas kenasid neide kasvamas, kes palju naljatasid, aga ka kurvastasid, sest elasid aina üksi, kosilasteta. Järgnevas Alevipoja lõbusas laulus selgus, kuidas temale anti kord teada, et kogu pere vaagub kodus hinge, aga koju jõudes istus isa hoopis toas, õllekann käes, ema niitis lammast, õde sõtkus sepikut ja vend oli kündmas. Sulevipoeg kiitis oma laulus humala vääte ja käbisid ning teatas, et peale parsil kuivamist tükib humal ise õllepoolikusse, et pärast meeste meeled ära pöörata. Sõprade keskel teatas nüüd Kalevipoeg lustlikult, et pidu pidades ja õllevahtu maha puhudes saab õnn õitsema ja armsam aeg algama. Piduliste keskele astus lapu tark ning teatas, et tal on aeg koju pöörduda. Ta soovis võtta kaasa Kalevipoja varem lubatud kingituse, mille oli leidnud kolikambrist. See oli seina külge kindlate ahelate kütkesse pandud raudkaanega raamat, millesse vana Kalev oli lasknud tululikke tarkusi üles panna ja milles seisis kirjas vanaaegne vaba põli. Lustimeelel Kalevite poeg, kes sellest raamatust midagi ei mäletanud, lubas oma sõna pidada ning Varrakul [[tarkuseraamat]]u ära viia, kuigi sõbrad teda selle eest sõitlesid. Kuna raamatut hoidvate ahelalukkude võtmeid ei leitud, murti müüriseinad tükkis kütketega maha ning veeti koos raamatu ja Varrak-taadi tasukullaga sadamasse. Samas olid Lindanisa poole teel sõjasõnumid, sest Lätist olid saabunud [[raudmehed]] laevadega ning sõjamehed olid ka Vene väljadelt tulemas, et kestvat rahupõlve pillutada. Käsukandjad jõudsid Kalevipoja kambrisse ja kuulutasid, et vaenuvanker on veeremas, raudmehed maad muljumas ning noored mehed seisavad norgus, sest mõõk ei mõista rauda murda. Kalevite kallis poega saatis mehed puhkama, kuid ei saanud und ning läks tusameelel vainu peale isa kalmule. Kuid üle vaikse haua ohkas vaid tuul ning vägimees kõndis kurvalt koju tagasi. ==== XX lugu: Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas ==== [[Fail:Hando Mugasto. Illustreeritud kavandid "Kalevipojale", Kahekümnes lugu. Tartmus, 1934 - 1935.tif|pisi|Hando Mugasto kavandid "Kalevipojale". Kahekümnes lugu. Tartu Kunstimuuseum]] Kalevipoeg saatis saadikud sõjakäsuga teele, et sõdalased kõikjal vaenu vastu valmistuksid. Koos Alevipoja ja Sulevipojaga otsustas ta varad viia peidupaika, varju röövlite eest, et uuel õnneajal need jälle välja tuua. Öö hakul kaevati kolmekesi kuld, hõbe ja rahad salamahti sõmerasse liiva. Kange mees luges salasõnad peidukohale peale, et vaid õigel mehel, õnnelapsel, oleks teadmist Kalevite kuld peidukünkast üles korjata. Koidu ajal võttis kangelane relvad, talutas teele sõjaratsu ning puhus sõjasarve. Kalevite sarvekutse jõudis kõikjale – Viru rannast Lääne luhtadeni ja Tartu raja taha Pihkva piirile ning tõtates tulid mehed sõjateed tallama. Väed kogunesid kuninga käsul viie päeva jooksul Emajõe kaldale Taara hiie juurde. Tugevaid tuli igalt poolt – viissada Virumaalt, kuussada Kuressaarest, seitsesada Soomestki. Seejärel asuti sõjateed sõitma. Juba teisel päeval algas lahing raudriides rüütlitega. Kalevipoeg puistas raudmeeste ridasid väsimatu võimuga, nii et surnukaared katsid nurme ja surnupäid oli sadades. Samas sünnitasid surma ka raudmeeste rasked hoobid. Nüüd langes maha Sulevipoeg, vaenukirves oli tabanud tema puusa ning verevool kippus mehe elu kustutama. Sõnatark lausus haavatule salasõnu, arstis haava üheksa rohu segust salviga ning mähkis sidemesse. Vaenuvägi lõi lahingus vankuma ning põgenes pakku. Seejärel maeti langenud kaaslased, puhati paar päeva ning vägi sammus [[Võhandu jõgi|Võhandu jõe]] piiridele. Olevipoja juhatusel ehitati sild üle jõe ning suunduti Pihkva maile, kus olid väega ootamas poolakad, tatarlased ja leedukad. Puhkes uus lahing ning Kalevipoja mõõk niitis mehi maha nõmme peale nii, et kehad katsid maad kolme [[küünar|küünra]] kõrguselt. Sõda kestis seitse päeva ja rohkete langenute tõttu olid väesalgad sootuks vähenenud. Kalevite poeg kogus oma allesjäänud sõjamehed kokku ning saatis nad Alevipoja juhtimisel Vene väe vastu. Pärast lahingut maeti kõik langenud sõbrad. Haavadesse surnud Sulevipoja mälestuseks rajati kõrge küngas, mille tippu maeti tuhaks põlenud põrm. Järgmise päeva lahingus langes palju Eesti poegi ning paljud põgenesid, kuid Kalevipoeg Olevipoja ja Alevipojaga seisid kui raudsein vaenlaste vastu. Õhtul, lahingu järel, mindi kõrge kaldaga järve äärde janu kustutama. Väsinud Alevipoeg vääratas kaldal ning langes sügava hauakoha lainetesse. Sõbrad ei suutnud teda surmast päästa, kuid kandsid ta kaldale ning matsid kalmukünka alla. [[Fail:TKM 2141 B Kristjan Raud -- Kalevipoeg põrgu väravas.jpg|pisi|left|Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg põrgu väravas" (1942). Tartu Kunstimuuseum]] Sõja viletsus ja sõprade surm kurvastasid Kalevite kanget poega ning ta otsustas ära minna leinama. Loobudes kuningakohast, pakkus ta seda Olevipojale ning palus olla alamatele armulik ja hoida rahva rahupõlve. Kõndinud kurvas tujus mööda metsi ja soid, jõudis ta [[Koiva jõgi|Koiva jõe]] äärde, kuhu jäi oma leinas elama. Rannast tulid sinna kolm raudmeest, kes meelitasid vägimeest endaga liituma, kuid üritasid seejärel teda selja tagant tappa. Kalevipoeg sasis võltsid võõrad kinni ning paiskas nad vastu maad surnuks. Nüüd saadeti käskjalg teda meelitama, kuid kangelane ütles, et enne elab ta kehva mehena üksi, kui et läheb võõra voli alla. Saadikute käigud tüütasid Kalevite poega, ta läks uuesti rändama ja jõudis kolmandal päeval Kääpa jõe kallastele, kus lainete põhjas lebas tema varastatud mõõk. Kalevipoeg oli andnud relvale käsu, et sellel, kes mõõga s i i a kandnud, jalad lõigata. Soome sepa sajatusel oli ta eksinud aga sõnaga, nii et mõõk sai kohustuse murda jalad sellel, kes teda e n n e kandnud. Kui nüüd kangelane astus jõkke, täitis mõõk lubaduse ning lõikas mehel jalad põlvedeni otsast. Saadud haavadest välja voolanud veri täitis kogu välja, Kalevipoeg suri ning tema vaim tõusis linnuna taevasse. Seal sai ta vaim uue keha, mis istus Taara kangelaste keskel ning kuulas laulikute lugusid tema enda vägitegudest. Vanaisa pidas nõu taevaliste tarkadega, kuidas Kalevite poeg taevas tööle toimetada, ning leiti ühel meelel, et talle on sobiv põrguvärava vahi amet, et kuri ei pääseks kütkeist. Kuna Kalevite pojal puudusid altpoolt põlve jalad, pandi ta valge ratsu selga ja saadeti allilma kaljuvärava ette. Saanud ülevalt käsu, raksas Kalevipoeg kaljut rusikaga, nii et see lõhenes, kuid rusikas jäi kaljusse kinni. Kui kalju kütkes olev vahimees üritab vahel kätt vabastada, siis müdiseb maa ja vahutab meri. Aga ükskord tuleb aeg, mil tuleleek lõikab käe kaljukammitsast, küllap siis jõuab Kalev koju oma lastele õnne tooma ja Eesti põlve uueks looma. == Väljaanded == * 1857–1861 – esimene trükk vihkudena koos saksakeelse tõlkega Õpetatud Eesti Seltsi teadusliku väljaandena. H. Laakmann, Tartu. ([https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:184775 täistekst]) * 1862 – teine trükk ainult eestikeelsena (rahvaväljaanne). P. Aschan ja Co., Kuopio. ([http://hdl.handle.net/10062/2428 täistekst]) * 1875 – kolmas täielik trükk. Schnakenburg, Tartu. ([http://hdl.handle.net/2027/uc1.a0013865688 täistekst]) * 1901 – neljas täielik trükk. Schnakenburg, Tartu. * 1930 – parandatud ja illustreeritud väljaanne koolidele. Kaanekujundus [[August Roosileht]]. Kirjastus Töökool. * 1935 – viies (kärbitud?) trükk. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu. Söejoonised [[Kristjan Raud]], puugravüürid [[Hando Mugasto]]. Esimese trüki eessõna Fr. R. Kreutzwald. Teise trüki eessõna (1862). Viienda trüki saatesõna [[August Annist]]. Trükitud OÜ K. Mattieseni trükikojas Tartus, 30 nummerdatud eksemplari Schoelleri Parole joonistuspaberil, suures kaustas, tekst pruunikashallil aluspõhjal. 250 nummerdatud eksemplari suures kaustas, tekst pruunikashallil aluspõhjal, 9500 eksemplari tavalises kaustas. * 1946 – kuues (kärbetega) trükk. Illustreerinud P. Luhtein, järelsõna O. Urgart. Riiklik Kirjastus Ilukirjandus ja Kunst, Tallinn. Trükiarv 20 200. * 1947 – kuues (?) trükk. Illustratsioonid Hando Mugasto ja Kristjan Raud, lisas on esimese, teise, viienda ja kuuenda trüki saatesõna. Kirjastus Orto, Vadstena. Trükitud 2000 eksemplari, millest 1000 on nummerdatud. * 1951 – illustreerinud Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagrits, Richard Kaljo, Edith Paris. Järelsõna E. Laugaste. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi toimetusel, keeleliselt redigeerinud P. Ariste. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. Trükiarv 25 000. * 1953 – illustreerinud Alo Hoidre, Ott Kangilaski, R. Sagrits, järelsõna: E. Laugaste, kujundanud Felix Valdvere. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. * 1954 – seitsmes (?) trükk. Illustratsioonid Eerik Haamer ja Hando Mugasto. Kirjastus Orto, Toronto. * 1961 – illustreerinud Evald Okas, kujundanud Aleksander Koemets. E. Nirgi järelsõna. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. * 1961, 1963 – Kalevipoeg. 1., 2. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Peatoimetaja P. Ariste, eessõna August Annist, kujundanud Paul Luhtein. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut. * 1975 – illustreerinud Kristjan Raud, kujundanud Rudolf Pangsepp, kommentaarid A. Annist, järelsõna E. Nirk. Kirjastus Eesti Raamat. * 1977 – illustreerinud Kristjan Raud, järelsõna E. Nirk. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. * 1992 – 1935. aasta väljaande faksiimiletrükk, ära on jäetud omaaegsed lisad. Kirjastus Roto. * 1997 – taskuformaadis. Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud R. Pangsepp, E. Nirgi, A. Annisti ja L. Viiroja kommentaarid. Kirjastus Eesti Raamat. * 1997 – kujundanud Anne Linnamägi. Kirjastus Avita. * 1998 – seitsmeteistkümnes trükk. Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud Kadi Pajupuu ja Rein Seppius. Kirjastus SE&JS. * 2003 – kaheksateistkümnes trükk. Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud Andres Tali. Kirjastus SE&JS. * 2009 – üheksateistkümnes trükk. Illustratsioonid Andres Tali. Kirjastus SE&JS. === Proosavormis ümberjutustused === [[Fail:Kalevipoeg heliraamat Punga.mp3|pisi|Eno Raua versioon Kalevipojast, mille luges [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i 150. aastapäevaks sisse [[Oskar Punga]] ]] * 1904 – "Kalevipoeg." Lühendatud kujul nelja lisaga Eesti nooresoole. Eessõna P. Org., G. Pihlakas, Tallinn. * 1918 – "Kalevipoeg". Lühendatud kujul nelja lisaga Eesti nooresoole. Eessõna P. Org., G. Pihlakas, Tallinn. * 1921 – "Kalevipoeg". Villem Ridala koolidele kirjutatud proosavormis ümberjutustus, Illustratsioonid August Roosileht. Kirjastus Kool. * 1929 – "Kalevipoeg". V. Ridala proosaümberjutustus. Otava, Helsingi. * 1930 – "Kalevipoeg". Parandatud ja illustreeritud väljaanne koolidele. Eessõna M. Nurmik, kaas A. Roosileht. Kirjastus Töökool, Tallinn. * 1946 – "Kalevipoeg". Jutustav kokkuvõte E. Toomse. Eesti Kooli Kirjastus, Swarzenbeck. * 1960 – "Kalevipoeg". Ümber jutustanud E. Laugaste. Illustreerinud H. Rooneem. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. * 1961 – "Kalevipoeg". Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud. Illustreerinud A. Viidalepp, kiri P. Reeveer, järelsõna E. Nirk. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. * 1970 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Illustratsioonid Ants Viidalepp, kaanekujundus Ants Viidalepp. Eesti Raamat, Tallinn. * 1976 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Illustreerinud H. Laretei, järelsõna E. Nirk. Eesti Raamat. Tallinn. * 1985 – "Kalevipoeg". Jutustav kokkuvõte E. Toomse Eesti Koolide Keskus USA-s, Baltimore. * 1998 – "Kalevipoeg". Villem Ridala proosaümberjutustus noortele. Illustratsioonid Heldur Laretei. Kirjastus Athena. * 1998 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Illustratsioonid Jaan Tammsaar. Kirjastus Tiritamm. * 1998 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Inge Kenn. Kirjastus Mixi. * 2004 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Hille Jääger. Kirjastus Ilo. * 2008 – "Kalevipoeg". Teksti koostanud Õnne Puhk, Illustreerinud Jens Anton. Kirjastus Loovmeedia. * 2013 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Andres Tali, kasutatud on Kristjan Raua pilte. Kirjastus Tammerraamat. * 2018 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Andres Tali, kasutatud on Kristjan Raua pilte. Kirjastus Tammerraamat. * 2020 – "Kalevipoeg". Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Andres Tali, kasutatud on Kristjan Raua pilte. Kirjastus Tammerraamat. == Mõju ja kriitikute hinnangud == Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses, seda on ka [[paroodia|parodeeritud]]. Paljud kriitikud on hiljem tähelepanu juhtinud "Kalevipoja" kunstlikkusele, küündimatusele ja vigadele ([[Johannes Aavik]], [[Friedebert Tuglas]] jt). Helilooja [[Eugen Kapp]] on kirjutanud balleti "Kalevipoeg", [[Veljo Tormis]] samanimelise kantaadi. [[Lembit Vimb]] on kirjutanud eeposele järje "[[Kalevipoja tagasitulek]]". [[Enn Vetemaa]] on kirjutanud "[[Kalevipoja mälestused]]". Raoul Annion, Marek Laimets ja Toom Tragel on loonud [[Pilteepos Kalevipoeg|pilteepose "Kalevipoeg"]]. == Tõlked == "Kalevipoeg" on tõlgitud [[Võru keel|võru]] ([[Urmas Kalla]] 2022)<ref>[https://lounapostimees.postimees.ee/7474371/rahvuseepos-kalevipoeg-ilmus-vorukeelsena "Rahvuseepos «Kalevipoeg» ilmus võrukeelsena"] Lõuna-Eesti Postimees, 11. märts 2022</ref>, [[saksa keel|saksa]], [[vene keel|vene]], [[ungari keel|ungari]], [[läti keel|läti]], [[soome keel|soome]], [[leedu keel|leedu]], [[rumeenia keel|rumeenia]], [[ukraina keel|ukraina]] ([[Anfissa Räppo]] 1981)<ref>[https://lauluisa.ee/ukrainakeelne-kalevipoeg/ Ukrainakeelne „Kalevipoeg“] Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum</ref>, [[inglise keel|inglise]], [[rootsi keel|rootsi]] ([[Alex Milits]])<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50800283/kalevipoja-tolkija-sai-rootsi-eestlaste-kultuuriauhinna "”Kalevipoja” tõlkija sai Rootsi eestlaste kultuuriauhinna"] Eesti Päevaleht, 15. märts 2001</ref>, [[prantsuse keel|prantsuse]] ([[Antoine Chalvin]])<ref name="jaTõlge" /> ja [[hindi keel|hindi]] ([[Vishnu Khare]])<ref name="jaTõlge">[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kalevipoeg-ja-tolge/ "Kalevipoeg ja tõlge"] Sirp, 21. oktoober 2011 </ref> keelde. Lühendatud tõlked on ilmunud [[taani keel|taani]], [[tšehhi keel|tšehhi]], [[heebrea keel|heebrea]], [[itaalia keel|itaalia]], [[esperanto]] ja hispaania keeles.{{lisa viide}} == Kalevipoeg kunstis == <gallery> TKM 0472A Oskar Kallis - Kalevipoeg kellukest helistamas.jpg|[[Oskar Kallis]], "Kalevipoeg kellukest helistamas" (1914–1915). [[Tartu Kunstimuuseum]] Oskar Kallis. Tiritamme kasvatamine. 1914.jpg|Oskar Kallis, "Tiritamme kasvatamine" (1914). [[Eesti Kunstimuuseum]] TKM 0844A August Roosileht -- Kalevipoeg Põrgu väravas.jpg|[[August Roosileht]], "Kalevipoeg Põrgu väravas". Tartu Kunstimuuseum TKM 0845A August Roosileht.jpg|August Roosilehe pastellmaal "Kalevipoeg kivi viskamas". Tartu Kunstimuuseum TKM 1701B Kristjan Raud.jpg|Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja saladuslik võõras" (1935). Tartu Kunstimuuseum TKMB1700 Kristjan Raud.jpg|Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg põrgu teel võrke purustamas". Tartu Kunstimuuseum Hando Mugasto. Illustreeritud kavandid "Kalevipojale". Tartmus.tif|[[Hando Mugasto]] kavand "Kalevipojale". Tartu Kunstimuuseum Kalevipoeg allilmas, Oskar Kallis, EKM j 153-152 M 116.jpg|Oskar Kallise pastellmaal "Kalevipoeg allilmas" (1915) Kalevipoja motiiv, Välko Tuul, EKM j 31648 M 5939.jpg|[[Välko Tuul]]. Kalevipoja motiiv Kalevipoeg mõõgaga, Oskar Kallis, EKM j 26442 M 5723.jpg|Oskar Kallise pastellmaal "Kalevipoeg mõõgaga" (u 1912–1913). Eesti Kunstimuuseumi maalikogu Kalevipoja kroonimine, Oskar Kallis, EKM j 24354 M 5522.jpg|Oskar Kallise pastellmaal "Kalevipoja kroonimine" (1915). Eesti Kunstimuuseumi maalikogu Kalevipoja laul, Oskar Kallis, TKM TR 12214 A 820.jpg|Oskar Kallise pastellmaal "Kalevipoja laul" (1914). Tartu Kunstimuuseumi akvarellikogu Edward von Lõngus, "Kalevipoeg 3.0".jpg|[[Edward von Lõngus]], "Kalevipoeg 3.0" ([[Vabadussild]] Tartus) Kalevipoeg_(Glehni_park)_01.jpg|Kalevipoja kuju [[Glehni park|Glehni pargis]] TLA 1465 1 4535 Nõmme. Glehni Kalevipoeg fotogr A F Wannas.jpg|Algne [[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoja kuju Glehni pargis]] Vabadussõjas langenute mälestusmärk Kalevipoeg Tartus. Skulptor Amandus Adamson, EAM Fk 16285.jpg|[[Amandus Adamson]]i [[Tartu Vabadussõja mälestussammas]] </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="snnFO">{{Netiviide |url=http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kuremae/73-kalevipoeg-ja-kalevipoeg/ |pealkiri=Kalevipoeg ja "Kalevipoeg" |väljaanne=Eestimaa Looduslikud Pühapaigad |väljaandja=[[Eesti Instituut]] |vaadatud=2. september 2018 |arhiivimisaeg=2019-05-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190529083356/http://maatundmine.estinst.ee/kohad/kuremae/73-kalevipoeg-ja-kalevipoeg/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kdP6l">{{Netiviide |url=https://tartu.postimees.ee/4342347/setu-rahvuseepos-ilmus-piduliku-raamatuna |pealkiri=Setu rahvuseepos ilmus piduliku raamatuna |autor=Raimu Hanson |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=13. detsember 2013 |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="bUua1">{{Netiviide |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/keelesaade-keelesaade-kalevipoeg-inglise-keeles |pealkiri=Keelesaade: KEELESAADE. Kalevipoeg inglise keeles |väljaanne=ERR arhiiv |väljaandja=[[ERR]] |aeg=18. detsember 2011 |vaadatud=2. september 2018}}</ref> <ref name="jiWqi">{{Netiviide |autor=[[Felix Oinas]] |url=http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/klvp_kytkes.html |pealkiri=Kalevipoeg kütkeis |väljaanne=folklore.ee |vaadatud=3. detsember 2017}}</ref> }} == Kirjandus == * Anton Paul Fedor Constantin Possart "[http://reader.digitale-sammlungen.de/de/fs1/object/display/bsb10783270_00175.html Sitten und Gebräuche: Sagen und alte Religion die Esthen"] Rmt: "Statistik und Geographie des Gouvernements Esthland". Stuttgart, 1846, lk. 173– * Johannes Aavik. "Meie rahvusliku suurteose keel". 1914. * August Annist. "Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg"". Eesti Keele Sihtasutus 2005. ISBN 9985-79-103-7. * [[Cornelius Hasselblatt]]: "Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic." Helsinki: Finnish Literature Society – SKS 2016. (Studia Fennica Folkloristica 21) * Sven Kivisildnik. "Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus". Tuum 2003. ISBN 9985-802-64-0. * Felix Oinas. "Surematu Kalevipoeg". Keel ja Kirjandus 1994. * Sirje Purga. "Mõtteid eepose "Kalevipoeg" pildikeelest". 2004. ISBN 9985-68-092-8. * [[Pilteepos Kalevipoeg|Pilteepos "Kalevipoeg"]] ISBN 978-9949-9912-0-4. == Välislingid == {{Commonscat}} {{vikitekstid|Kalevipoeg}} {{vikitsitaadid}} * [http://kreutzwald.kirmus.ee/et/kalevipoeg/ Kreutzwaldi sajand. Kalevipoeg] * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69083125/ Jaan Unduski essee "Eksistentsiaalne Kreutzwald"] * [http://keeljakirjandus.eki.ee/889-898.pdf Hasso Krulli essee "Kalevipoja mõõk pärimuslikul maastikul"] * [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2012/3/132 Hasso Krulli essee "Kalevipoja" geograafiast] * [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/2428/1/kalewipoeg.pdf "Kalewipoeg. Üks ennemuistne Eesti jut, kaheskümnes laulus". Kuopio linnas, Soome maal. 1862] * [http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/ Uurimusi Kalevipojast]. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu 2004. {{Kalevipoeg}} [[Kategooria:Kalevipoeg| ]] [[Kategooria:Friedrich Reinhold Kreutzwaldi teosed]] [[Kategooria:Eeposed]] [[Kategooria:1862]] a0x90m4g99nqeiwayytrud4vbfltx92 Maksud 0 20053 7157646 7053584 2026-05-20T10:25:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157646 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}}{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2006}}{{keeletoimeta}} {{Riigi rahandus}} '''Maks''' on rahaline kohustis, mida [[füüsiline isik]] või [[juriidiline isik]] maksab [[riik|riigile]] või [[omavalitsus]]ele vastavalt [[seadus]]ele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka [[riigilõiv]]ud. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu ratifitseerimise seaduse tähenduses on maks ükskõik missugune praegu kehtiv või tulevikus kehtestatav [[lõiv]], maks, [[koormis]] ja [[tasu]].<ref name="C7uM8" /> [[Üldkeel]]es nimetatakse maksudeks ka mitmesuguseid [[makse]]id: liikmemaks, kiirteemaks vms. Samuti võidakse maksudeks nimetada ebaseaduslikke makseid: [[altkäemaks]], "katusemaks" [[maffia]]le vms. [[Eesti]] [[maksukorralduse seadus]]e järgi on maks "seadusega või seaduse alusel [[Vallavolikogu|valla- või linnavolikogu]] [[Määrus|määrusega]] riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.<ref>''[https://www.riigiteataja.ee/akt/121042020020?leiaKehtiv Maksukorralduse] seadus § 2''</ref> == Rahvusvaheline klassifikatsioon == Rahvusvahelises plaanis on mõiste "maks" ja selle sisenemine jagunemine sätestatud [[OECD]] klassifikaatoriga, milles maksutulusid märgitakse numbritega 1000–6000, s.h * ''1000 – tulu, kasumi ja kapitalitulud;'' * ''2000 – sotsiaalkindlustuse sissemaksed;'' * ''3000 – palgafondi ja töötasu maksed;'' * ''4000 – omandi- ja rikkusemaksud;'' * ''5000 – maksud kaupadele ja teenustele;'' * ''6000 – muud maksud.'' Mõiste "maks" ei hõlma OECD arvestuses [[trahv]]e, [[Rahaline karistus|rahalise karistuse]] summasid ega valitsusele sundkorras laenatud rahalisi ülekandeid.<ref name=":0">''OECD Tax Revenue Statistics 1965-2017 Interpretative guide. P. 1; osa A.4 ja lisa A. [https://www.oecd.org/tax/tax-policy/oecd-classification-taxes-interpretative-guide.pdf]''</ref> ==Maksude funktsioonid== Maksude kogumine on üks vanemaid [[majandus]]e reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni: #fiskaalne funktsioon, millega kogutakse majanduse arenguks vajalikke ressursse; #reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on mõjutada majandussubjektide käitumist ning muuta ressursside paigutuse proportsiooni. Viimane funktsioon on oluline [[majanduspoliitika]] aspektist, sest [[maksumäär]]ade muutmise ja [[maksusoodus]]tuste kehtestamisega saab mõjutada majandusprotsesse soovitud suunas. ==Maksusüsteemi printsiibid== [[Maksusüsteemid|Maksusüsteem]] peab vastama teatud printsiipidele: *'''Neutraalsus'''. Kui maks ei ole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks või selle ärahoidmiseks, siis peab maks ahendama vaba turgu võimalikult vähe. Mitteneutraalse maksustamise näitena võib tuua olukorra, kus inimene on ära värvinud oma maja, korrastanud aia ja seejärel järsku tõstetakse kinnisvaramaksu. Selle tagajärjeks on kõrvalmõjud, mis antud näite puhul tähendavad seda, et inimene laseb kõrgematest maksudest pääsemiseks majal laguneda. *'''Suunatus'''. Maks võib olla suunatud turu puudulikkuse vastu. Selleks et vältida looduse saastamist, tuleb saastaja maksustada [[saastemaks]]uga. Kuid maksudega võib ka soodustada teatud tegevust, näiteks ettevõtlust ääremaadel. *'''Lihtsus'''. Maksud peavad olema üheselt tõlgendatavad ja arusaadavad. See kehtib kõigi maksude kohta, sest segaselt sätestatud ja paljude tõlgendamisvõimalustega maksud tekitavad riigile kasu asemel kahju. Selle asemel et eelarvesse raha juurde saada, peab riik kodanike ja ettevõtetega kohtus käima. Maksusüsteemi lihtsus ja selgus peaksid tagama ka maksude laekumise, s.t maksude vältimine peab olema raske. * '''Võrdsus'''. Maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. Võrdsuse määratlemisel on kaks kriteeriumi: #horisontaalne võrdsus ja #vertikaalne võrdsus. '''Horisontaalne võrdsus''' tähendab kõige üldisemalt seda, et ühesuguse jõukusastmega indiviide koheldakse maksustamise seisukohalt ühtmoodi. See ei pea alati tähendama, et nad maksaksid täpselt ühepalju, näiteks võivad suitsetajatel olla suuremad maksud ([[aktsiis]]imaks tubakatoodetele). '''Vertikaalne võrdsus''' tähendab seda, et erineva sissetulekuga subjektid peaksid maksma erineva suurusega makse. Mida suurem on sissetulek, seda suuremad peaksid olema ka maksud. Seda printsiipi järgibki enamikus riikides kasutusel olev [[maksusüsteemid|progresseeruv tulumaks]]. Üheks võrdsuse väljenduseks on ka maksudest kasusaamise põhimõte – eeldatavalt peaksid mingi konkreetse ühishüve eest maksma rohkem need, kes seda hüve tarbivad. Näiteks maanteede kasutajad peaksid maksma teede ja sildade remondi eest rohkem kui need, kellel autot ei ole. Sellepärast ongi mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks, mille abil hoitakse maanteed korras. *'''Efektiivsus'''. Maksusüsteem peab olema efektiivne. Ei ole mõtet kehtestada maksu, mille kogumisel on kulutused suuremad kui laekuv tulu. ==Fiskaalpoliitilised otsused== Maksudega seonduvad otsused kuuluvad '''[[fiskaalpoliitika]]''' alla. [[SKT]] [[Intressimäär]] Maksude tõstmine väheneb langeb Maksude alandamine kasvab tõuseb Kirjeldatud tulemust võib loota siis, kui muud tingimused majanduses ei muutu. Aga nii ei ole see kunagi – näiteks majanduse edendamiseks makse alandades peab valitsus oma kulutusi vähendama või rohkem laenama. Mõlemal juhul [[majanduskasv]] aeglustub. Riigi majanduskasvu mõjutavaid sündmusi on maailmas muidki. Peale selle ei ilmne majanduspoliitiliste sammude mõju kohe, vaid see võtab aega (täpset ajakulu ei teata). Samuti on võimalik, et enne kui maksude mõju alandamine hakkab mõju avaldama, on riigi majandus muude tegurite mõjul juba kasvama hakanud. Maksukulud tõstavad [[elukallidus]]t riigis – mida kõrgem on maksukoormus, seda kallimaks muutuvad kaubad ja teenused antud riigis. Tõsi, kaudselt võib maksutuludest finantseeritud teenused, mida inimene tarbib tasuta (näiteks alg- ja põhikooli õpe, autoteed jms) või alandatud hinnaga (näiteks lasteaiateenus jms) ka elukallidust alandada, kuid see kehtib vaid nende inimeste osas, kes vastavat teenust tarbivad. ==Põhiterminid== *[[Maksukohustuslane]] ehk ''maksu subjekt'' on [[juriidiline isik|juriidiline]] või [[füüsiline isik]], kes peab maksu maksma. *[[Maksustamise alus]] on ''maksu objekt'', mille alusel määratakse maksukohustus. Maksustamise alus ehk maksuobjekt on näiteks üksikisiku tulumaksu korral kodaniku sissetulekud, kinnisvaramaksu puhul [[kinnisvara]] koguväärtus jne. *[[Maksuvaba miinimum]] on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksu kogusummast. *[[Maksukoormus]] on summa, mida maksukohustuslane peab maksudena maksma riigile ja kohalikule omavalitsusele. *[[Maksumäär]] näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksumäär võib olla väljendatud kas suhtelise (protsentides) või absoluutse näitajana (summa mingi mõõtühiku kohta). *[[Maksutoime]] näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda see lõpuks jääb. Näiteks aktsiisimaksu maksukohustuslane on tootja või kauba maaletooja, aga see on tootjal või maaletoojal arvestatud toote hinna sisse kui osa tootmiskulust. Aktsiisimaksu tõstmine suurendab kohe ka toote hinda ja tulemuseks on see, et tegelikult maksab maksumäära tõusu kinni lõpptarbija. Järelikult saab riik mõjutada majandusprotsesse, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamisega piiratakse [[import]]i antud riiki, sest see muudab sisseveetavad kaubad kallimaks ja vähendab nende [[konkurentsivõime]]t kodumaiste kaupade seas. *[[Maksu piirmäär]] on igalt täiendavalt teenitud rahaühikult makstav maksumäär. *[[Maksupettus]] on ebaseaduslik maksude maksmata jätmine. *[[Maksude vältimine]] on maksukoormuse vähendamine seaduslike meetoditega (Eestis näiteks abikaasade ühine tulumaksu [[deklareerimine]]). [[Uno Mereste]] järgi on maksu elementideks: maksumaksja, maksuobjekt, maksuallikas, maksukandja, maksustamisühik ja maksumäär.<ref name="C7uM8" /> '''Maksed''' on rahalised ülekanded, mida tehakse eelnevalt sõlmitud lepingu alusel ühelt isikult teisele. [[Töötuskindlustus|Töötuskindlustuse]] ja kohustusliku pensionikindlustuse ülekandeid tuleb nimetada makseteks, sest need laekuvad mitte riigieelarvesse, vaid avalik-õiguslikule isikule ([[Eesti Haigekassa|Haigekassa]], [[Eesti Töötukassa|Töötukassa]]) või eraõiguslikele äriühingutele (pensionikindlustuse fondid) kuigi neid kogub [[Maksu- ja Tolliamet]]. Kuna nimetatud maksetega maandab makse tegija enda toimetuleku riski tulevikus, siis ei tohiks neid ülekandeid lugeda riikliku maksukohustuse osaks. Rahvusvahelises võrdluses on Eesti [[maksukoormus]] seetõttu kõrgem, kuna paljudes võrdluses olevates riikides tasuvad inimesed sotsiaalkindlustusmaksed ise oma netotuludest. Tavakeeles nimetatakse makseteks ka ebaseaduslikke makse, nagu altkäemaks ametnikule, või katusemaks kuritegelikule grupeeringule puutumatuse eest.   ==Otsesed ja kaudsed maksud== Majandusteoreetiliselt liigitatakse maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud arvatakse maha otse isiku sissetulekutelt: *[[tulumaks]], *[[sotsiaalmaks]]. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist: *[[aktsiis]], *[[käibemaks]]. == Maksutüübid == Maksud koormavad erinevaid objekte ja nendele rakendatakse riigiti erinevaid makse. Siinkohal loetelu nendest: '''Tulumaks''': maksustamise objektiks on [[Ettevõte|ettevõtete]] tulu (''corporate tax''), kapitalitulu, s.h [[intress]], [[Dividend|dividendid]], [[müügitulu]] (''capital gains tax''), [[Füüsilisest isikust ettevõtja|FIE]] ettevõtlustulu (''business income tax'') ja [[Töötasu|töötasud]] (''payroll tax'', ''Wwithholding tax''). Mõned riigid ([[Šveits|Šveitsis]] [[Kanton (Šveits)|kantonid]], [[Malta]], [[Küpros]] jts) on kehtestanud rikastele inimestele ühekordse maksu (''lump-sum tax''), kui nad tahavad saada antud riigis elamisluba või soovivad koguni osta [[kodakondsus]]t. Vanal- ja keskajal oli tavaks nõuda iga-aastast peamaksu (''poll tax'', ''head, tax'' või ''capitation''), mille suurus oli kõigi jaoks sama suur ning mida pidid tasuma kõik inimesed. '''Omandimaks''': Aastamaksuna on kogutud [[Maamaks|maamaksu]] (''Land tax''), hoonemaksu (''House tax''), kinnisvaramaksu (''Real estate tax'') ja rikkusemaksu (''Wealth tax''). Ettevõtete omandile on rakendatud põhivaramaksu ja omavahendite maksu (''Net Worth tax''). Ajalooliselt on kogutud veel Inglismaal aknamaksu (''Windows tax''), sambamaksu. Ühelt isikult teisele üleantavat vara on maksustatud pärandi ja kinkemaksuga (Eestis maksustatakse seda [[riigilõiv]]uga). Isikutele, kes lahkuvad suure varaga riigist on nõutud sisse lahkumismaksu (''Expatriation tax''). Tehingute käigus üleantavale vara on maksustatud ülekandemaksuga (''Transfer tax'') – Eestis riigilõiv. Tarbimismaksud jagunevad üldisteks tarbimismaksudeks ja tootemaksudeks. Üldised tarbimismaksud ei tohi moonutada tehinguid ning peavad vähemalt teoorias koormama kõiki tehinguid ühesugusel määral. Tootemaksud on taas teatavad rahalised karistused halva teo eest ning nende ülesandeks ongi moonutada tarbimist ning teha taunimisväärsed tehingud tavalisest kallimaks. '''Üldised tarbimismaksud''' on käibemaks (''Turnover tax''), müügimaks (''Sales tax'') ja [[Käibemaks|lisandväärtusmaks]] (''Value added tax'' ehk VAT). '''Tootemaksude''' gruppi kuuluvad '''[[Tollimaks|tollimaksud]]''', mis maksustavad vaid välisriikidest imporditavaid tooteid vastavalt igale kaubagrupile määratud tariifiga ja on seega käsitletavad siseturu kaitsmise vahendina. Kuna Eesti on osa Euroopa Liidu tolliterritooriumist, siis tollimaksud kehtestab Euroopa Liit ja temale laekuvad maksutulud. Teine grupp tootemakse on '''[[Aktsiis|aktsiisid]]''', mis koormavad võrdselt nii välisriikidest toodud kui ka siseriiklikult toodetud maksustamise objekte. Sõltuvalt riigist võivad selle maksu objektiks olla ükskõik millised kaubad või teenused, kui valitsusvõim on nii määranud. Kõige keerulisem on klassifitseerida sotsiaalkindlustusmakse, sest enamikus maailma maades need kas puuduvad üldse või on eraviisilised, s.t inimene ostab kindlustust ise oma tuludest, mis on talle laekunud peale tulumaksu tasumist. Riikliku maksuna või riigi maksuameti poolt kogutavana ning avalik- või eraõiguslikule isikule ülekantavana on see vormistatud kuni üheksakümnes riigis ning vastav praktika algas valdavalt alles 20. sajandi teisel poolel. '''Sotsiaalkindlustusmaksud''': haiguskindlus, pensionikindlustus, töötuskindlustus, õnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, toitjakaotuskindlustus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika |pealkiri=Maksu- ja Tollipoliitika |vaadatud=2020-06-15 |arhiivimisaeg=2020-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200617111316/https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /> == Maksusoodustused == Eesti ainulaadne ettevõtete tulumaksu mudel kohaldab makse ainult jaotatud kasumile, mitte reinvesteeritud tuludele. Selles süsteemis saavad ettevõtted maha arvata oma teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulud 150% ulatuses, mis suurendab veelgi kasumi uuesti innovatsiooni suunamise atraktiivsust.<ref>{{cite web|url=https://swansonreed.ee/|title=Innovatsiooni fiskaalpoliitika lahknevad teed Põhja-Euroopas}}</ref> ==Kes peaksid makse maksma?== [[Kasumiprintsiip|Kasumiprintsiibi]] järgi peaksid need, kes saavad valitsuse programmist tulu, selle eest ka maksma. Selle alusel peaksid maantee või silla ehituse eest maksma need, kes neid ka kasutavad – sõidukijuhid. '''Maksuvõimelisuse printsiibi''' järgi tuleks makse koguda proportsionaalses vastavuses sellega, kui palju inimesed on võimelised maksma. Inimene, kes teenib aastas 100 000 krooni, on võimeline enam makse maksma kui see, kes teenib 25 000 krooni. Aga kui palju enam peaks makse maksma suurema sissetulekuga inimene – kas tema maksevõime on neli, kümme või ainult kaks korda suurem? Majandusteadlased ei oska sellele vastata. Eeldatakse vaid, et kuna üks kroon rikkale annab tundavalt vähem kui vaesele, siis peaks ka jõukam inimene olema valmis protsentuaalselt rohkem raha maksudeks loovutama ehk tema maksevõime on suurem. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest suurem sissetulek on jõukamate inimeste oma tarkuse ja püüdlikkuse tulemus. Samas on neid, kes leiavad, et jõukamad inimesed peaksid maksma maksudest suurema protsendi tuludest. Vaidlused keskenduvad erinevustele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel. == Eesti maksusüsteem == {{Vaata|Eesti maksusüsteem}} Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Riiklikeks maksudeks on Eestis: tulumaks (s.h ettevõtte-, kapitali- ja töötasu tulumaks); sotsiaalmaks; maamaks (kantakse otse asukohajärgse valla eelarvesse); hasartmängumaks (läheb kultuuri, spordi ja heategevuse toetamiseks); käibemaks; tollimaks; (alkoholi-, tubaka-, kütuse-, elektri- ja pakendi) aktsiisid; raskeveokimaks; ettevõtlustulu maks.<ref>''Maksukorralduse seadus § 3''</ref> Lisaks kogub Maksu- ja Tolliamet veel riigilõivusid, keskkonnatasusid, töötuskindlustusemaksu ja kohustusliku kogumispensioni sissemakseid (kantakse otse üle vastavatele avalikele või eraõiguslikele isikutele) ning Tollimaksu (laekub Euroopa Liidu eelarvesse). Kohaliku omavalitsuse maksud on Eestis reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. 1990. aastatel olid veel isikumaks; ettevõtte tulumaks; müügimaks ja paadimaks. Neid koguvad kohaliku omavalitsuse asutused ise.<ref>''Kohalike maksude seadus § [https://www.riigiteataja.ee/akt/107062013005?leiaKehtiv 5]''</ref> == Maksudest kõrvalehoidmine == {{Vaata|Maksupettus}} Maksudest kõrvalehoidmine on tahtlik ebaseaduslik tegevus, millega isik vähendab enda maksukoormust. Eestis on maksukohustuse täitmata jätmine või sellest kõrvalehoidmine karistatav vastavalt maksukorralduse seaduse 15. peatükis sätestatule. Tasumata maksusumma tuleb tasuda, lisaks tasumata jäänud perioodilt arvestatakse intressi määratakse karistus, mille suurus võib ulatuda 300 [[Trahviühik|trahviühikuni]]. 2020. aastal on trahviühiku suurus 4 eurot. Juriidilisele isikule võidakse väärteo puhul määrata karistuseks rahatrahv vahemikus 100 – 400 000 eurot. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} <table><tr valign=top><td> * [[Aktsiis]] * [[Maamaks]] * [[Magustatud jookide maks]] * [[Maksude loend]] * [[Maksude osakaal SKPs]] * [[Maksu- ja Tolliamet]] * [[Maksukiil]] <td> * [[Maksukoormus]] * [[Maksumaksja sõber]] * [[Maksumaksja vaenlane]] * [[Maksumäär]] * [[Maksupoliitika]] * [[Maksusüsteemid]] * [[Omandimaks]] <td> * [[Rikkusemaks]] * [[Sotsiaalmaks]] * [[Tarbimismaks]] * [[Tollimaks]] * [[Tootemaks]] * [[Tulumaks]] </table> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="C7uM8">[[Uno Mereste]], Majandusleksikon I, A-M, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], lk 579, 2003, ISBN 9985 70 130 5</ref> }} [[Kategooria:Maksud| ]] mxvl1s6blk65layc1ki4cdhb8om0bq0 Biograafiad (R) 0 24936 7157524 7130919 2026-05-20T06:06:32Z Velirand 67997 /* Rä */ 7157524 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (R)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab R-tähega. ==Ra== ''Vaata [[Biograafiad (Ra)]]'' ==Re== ''Vaata [[Biograafiad (Re)]]'' ==Rh== *[[Rolf von Rhade]], Rēzekne foogt (suri enne 1542) *[[Shonda Rhimes]], USA stsenarist, telerežissöör ja teleprodutsent (1970–) *[[Lana Rhoades]], Ameerika Ühendriikide netipersoon, ''podcaster'' ja endine pornonäitleja (1996–) *[[Randy Rhoads]], Ameerikast Ühendriikide ''heavy metal''<nowiki/>'i kitarrist (1956–1982) *[[Cecil Rhodes]], inglise ärimees ja koloniaalpoliitik (1853–1902) *[[Patricia Rhomberg]], Austria pornonäitleja (1953–) *[[Jonathan Rhys-Meyers]], iiri näitleja (1977–) ==Ri== {{vaata|Biograafiad (Ri)}} ==Rj== *[[Aleksandr Rjabenko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1915–1993) *[[Aleksander Rjabov]], Eesti muusik (1928–2005) *[[Anatoli Rjabov]], ersa keeleteadlane, pedagoog ja ühiskonnategelane (1894–1938) *[[Georgi Rjabov]], Eesti ja Venemaa jalgpallur (1938–2020) *[[Jakov Rjabov]], Nõukogude Liidu riigi- ja parteitegelane (1928–2018) *[[Vladimir Rjabov]], esimene agronoomia haridusega inimene Mordvast, venekeelse materjali ersa keelde tõlkija (1900–1938) *[[Oleg Rjahhovski]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (1933–2023) *[[Serafima Rjangina]], vene maalikunstnik (1891–1955) *[[Eldar Rjazanov]], Vene filmilavastaja (1927–2015) *[[Juri Rjazanov]], vene riistvõimleja (1987–2009) *[[Vladislav Rjazanov]], eesti arstiteadlane ja hügieenik (1953–) *[[Jekki Rjazin]], estofiil (1964–) *[[Rjurik]] ==Ro== ''Vaata [[Biograafiad (Ro)]]'' ==Rz== *[[Gina Marie Rzucidlo]], ameerika alpinist (1978–2023) ==Ru== ''Vaata [[Biograafiad (Ru)]]'' ==Rw== *[[Leo Rwabwogo]], Uganda poksija (1949–2009) *[[Louis Rwagasore]], Burundi prints ja poliitik (1932–1961) == Rõ == *[[Mark Rõbak]], eesti-juudi taustaga matemaatikaõppejõud, Eesti Juudi Muuseumi looja ja mälu-uurija (1945–2018) *[[Anatoli Rõbakov]], vene kirjanik (1911–1998) *[[Jaroslav Rõbakov]], vene kergejõustiklane (1980–) *[[Nikolai Rõbakov]], Venemaa poliitik (1978–) *[[Pavlo Rõbalko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, tankivägede marssal (1894–1948) *[[Boriss Rõbkin]], Nõukogude Liidu luuraja ja diplomaat (1899–1947) *[[Aleksei Rõbnikov]], vene helilooja (1945–) *[[Nikolai Rõbnikov]], vene näitleja (1930–1990) *[[Andres Rõhu]], eesti maalikunstnik ja raamatukujundaja (1965–2021) *[[Elmar Rõigas]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog (1913–2002) *[[Maia Rõigas]], eesti didaktik (1942–) *[[Mart Rõigas]], Eesti poliitik (1908–1941) *[[Peeter Rõigas]], eesti metsateadlane (1914–1998) *[[Heili Rõivas]], eesti loomakasvatusteadlane (1934–) *[[Taavi Rõivas]], Eesti poliitik (1979–) *[[Aleksei Rõkov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1881–1938) *[[Jelena Rõkovtseva]], vene ajakirjanik (1962–) *[[Voldemar Rõks]], eesti jalg- ja jääpallur (1900–1941) *[[Tamara Rõlova]], Nõukogude Liidu kiiruisutaja (1931–2021) *[[Roza Rõmbajeva]], Kasahstani estraadilaulja ja filminäitleja (1957–) *[[Maik Rõngelep]], eesti trummar ja lumelaudur (1970–) *[[Olga Rõpakova]], Kasahstani kergejõustiklane (1984–) *[[Nikolai Rõžkov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa partei- ja riigitegelane (1929–2024) *[[Vladimir Rõžkov]], Venemaa poliitik, riigitegelane ja politoloog (1966–) *[[Boriss Rõtov]], Eesti maletaja (1937–1987) *[[Igor Rõtov]], Eesti ajakirjanik (1963–) *[[Mihhail Rõtšagov]], Eesti maletaja (1967–) *[[Alfred Rõude]], Eesti kunstikoguja (1896–1968) *[[Aarend-Mihkel Rõuk]], eesti geograaf, geoarheoloog ja kirjastustöötaja (1943–1997) *[[Andrus Rõuk]], eesti kunstnik (1957–) *[[Mihkel Rõuk]], eesti koolitegelane (1891–1941) *[[Nikolai Rõuk]], vandeadvokaat, kaitseliitlane ja eesti elu edendaja Kanadas (1902–1992) *[[Grethe Rõõm]], eesti kirjanik (1976–) *[[Rein Rõõm]], eesti füüsik (1945–2026) *[[Tairi Rõõm]], eesti majandusteadlane (1972–) *[[Toomas Rõõm]], eesti füüsik (1961–) *[[Eike Rõõmus]], eesti rahvatantsujuht (1931–2009) *[[Jaan Rõõmus]], eesti fotograaf (1943–) *[[Kalle Rõõmus]], eesti arhitekt (1955–2020) *[[Maiu Rõõmus]], eesti lavastus- ja kostüümikunstnik (1952–) *[[Riho Rõõmus]], eesti tippjuht, muusik ja laulja (1960–) *[[Arvo Rõõmusoks]], eesti geoloog ja paleontoloog (1928–2010) *[[Jaan Rõõmussaar]], eesti näitleja ja ajakirjanik (1950–2020) *[[Nils Rõõmussaar]], eesti oboemängija (1974–) *[[Oolu Rõõs]], eesti mullamikrobioloog (1933–2014) ==Rä== *[[Teymur Rəcəbov]], aserbaidžaani maletaja (1987–) *[[Gerhard Rägo]], eesti matemaatik (1892–1968) *[[Kaljo Rägo]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (1921–1985) *[[Karl Rägo]], Eesti sõjaväelane (1889–1955) *[[Lembit Rägo]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1955–) *[[Natalie Rägo]], eesti keemik (1897–1970) *[[Jaak Rähesoo]], eesti tõlkija ja teatrikriitik (1941–2019) *[[Karl Rähesoo]], eesti rohuteadlane (1893–1972) *[[Azad Rəhimov]], Aserbaidžaani poliitik (1964–2021) *[[Hele Rähn]] (Helene Helemäe), eesti laulja ja näitleja (1931–1991) *[[Taavi Rähn]], eesti jalgpallur (1981–) *[[Tiit Rähn]], eesti arstiteadlane ja neurokirurg (1940–) *[[Vambola Rähn]], eesti näitekirjanik ja teatrikriitik (1923–1984) *[[Endel Rähni]], eesti geoloog (1917–1994) *[[Selvadore Rähni]], eesti klarnetist ja helilooja (1968–) *[[Kimi Räikkönen]], soome autovõidusõitja (1979–) *[[Jüri Räim]], eesti poliitik (1933–1995) *[[Mihkel Räim]], Eesti jalgrattur (1993–) *[[Toivo Räim]], eesti molekulaarbioloog (1949–) *[[Tiit Räis]], eesti fotokunstnik (1949–) *[[Heikko Rämma]], eesti bioloog (1953–) *[[Veiko Rämmel]], (1964–) *[[Ene Rämmeld]], eesti näitleja (1950–) *[[Meelis Rämmeld]], eesti näitleja (1975–) *[[Andu Rämmer]], eesti psühholoog ja sotsioloog (1964–) *[[Geiu Rämmer]], eesti muusikateadlane (1975–) *[[Karri Rämö]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Ellinor Rängel]], eesti kirjanik (1902–1967) *[[Ahto Räni]], eesti tehnikateadlane (1930–2020) *[[Aivar Räni]], eesti vasaraheitja (1963–) *[[Hele-Mai Räni]], eesti tehnikateadlane (1931–2017) *[[Krista Räni]], eesti tõlkija (1962–) *[[Piret Räni]], eesti illustraator ja lastekirjanik, kunstnik, kuraator, fotograaf, graafiline disainer ning keskkonnaaktivist (1974–) *[[Riho Räni]], eesti näitleja (1947–1987) *[[Valeria Ränik]], eesti kirjanik (1964–) *[[Tarmo Ränisoo]], Eesti sõjaväelane *[[Arvi Ränk]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1960–1994) *[[Gustav Ränk]], eesti etnoloog (1902–1998) *[[Richard Ränk]], eesti õigusteadlane (1914–1973) *[[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja (1990–) *[[Lauri Räpp]], eesti kirjanik ja ettevõtja (1977–) *[[Jaan Räppo]], eesti pedagoog ja kultuuritegelane (1880–1958) *[[Ain Rästa]], eesti alpinist (1968–) *[[Alar Rästa]], eesti ajakirjanik *[[Stig Rästa]], eesti muusik (1980–) *[[Alfred Rästas]], eesti ajakirjanik (1904–1972) *[[Maila Rästas]], eesti näitleja (1937–2008) *[[Jüri Rästas (kommunist)|Jüri Rästas]], eesti kommunist (1885–1937) *[[Otto Rästas]], eesti kommunist (1890–1938) *[[Peeter Rästas]], eesti näitleja (1978–) *[[Päivi Räsänen]], Soome poliitik (1959–) *[[Aavo Rätsep]], eesti põlevkivikeemiateadlane (1933–2018) *[[Artur-Mihail Rätsep]], eesti ajakirjanik (1918–2012) *[[Auris Rätsep]], eesti ärimees (1969–) *[[Elmar Rätsep]], eesti loomakasvatusteadlane (1923–2001) *[[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (1927–) *[[Ilme Rätsep]], eesti tekstiilikunstnik (1958–) *[[Irina Rätsep]], Eesti skulptor (1946–2016) *[[Jüri Rätsep]], Eesti poliitik (1935–2018) *[[Kaide Rätsep]], eesti vaimulik (1926–1994) *[[Marek Rätsep]], eesti muusik ja merendustegelane (1969–) *[[Margus Rätsep]], eesti füüsik (1959–) *[[Tõnis Rätsep]], eesti näitleja (1947–) *[[Tõnu Rätsep]], eesti arstiteadlane (1969–) *[[Väino Rätsep]], eesti onkoloog ja tervishoiutegelane (1928–2023) *[[Ülo Rätsep]], eesti tehnikateadlane (1943–1994) *[[Hermann Rätsepp]], Eesti sõjaväelane (1896–1924) *[[Rita Rätsepp]], eesti näitleja (1962–) *[[Raivo Rätte]], eesti muusik (1970–2018) *[[Artur Rättel]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Aatu Räty]], Soome jäähokimängija (2002–) *[[Seppo Räty]], endine soome odaviskaja (1962–) *[[Andriela Rääbis]], eesti keeleteadlane (1966–) *[[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Alvar Räägel]], eesti sõudja (1986–) *[[Koidu Räägel]], eesti kultuuritegelane (1912–1979) *[[Kristiin Räägel]], eesti näitleja (1993–) *[[Veena Räägel]], eesti geoloog (1934–2002) *[[Richard Räägo]], eesti jurist (1893–1941) *[[Kaie-Ene Rääk]], eesti filmiprodutsent ja -monteerija (1961–) *[[Margus Rääk]], eesti maadleja (1981–) *[[Mari Rääk]], eesti keraamik ja metallikunstnik (1907–1986) *[[Reet Rääk]], eesti sotsiaaltöötaja ja õpetaja (1953–) *[[Tiina Rääk]], eesti näitleja (1951–) *[[Tiit Rääk]], eesti spordiajakirjanik (1945–2010) *[[Raimund Räämet]], eesti tehnikateadlane (1918–2004) *[[Mairo Rääsk]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Ahti Rääst]], eesti dirigent ja orkestrijuht (1948–2010) *[[Helmuth Räästas]], eesti jalgpallur (1901–1945?) *[[Kaljo Räästas]], eesti laulja (1934–1992) *[[Aago Rääts]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1961–2018) *[[Jaan Rääts]], eesti helilooja (1932–2020) ==Rö== *[[Alfred Röding]], eesti poksija (1916–1996) *[[Voldemar Röding]], eesti poksija (1908–1991) *[[Thomas Röhler]], Saksamaa kergejõustiklane (1991–) *[[Ernst Röhm]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1887–1934) *[[Walter Röhrl]], saksa rallisõitja (1947–) *[[Marika Rökk]], näitleja, tantsija, laulja (1913–2004) *[[Karl Gustav von Rönne]], Venemaa sõjaväelane (suri 1786) *[[Geir Rönning]], norra laulja (1962–) *[[Assar Rönnlund]], rootsi murdmaasuusataja (1935–2011) *[[Christel Rönns]], soomerootsi kirjanik, illustraator ja graafiline disainer (1960–) *[[Wilhelm Conrad Röntgen]], saksa füüsik (1845–1923) *[[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja (1983–) *[[Sjur Røthe]], Norra murdmaasuusataja (1988–) *[[Maximilian Rötscher]], Eesti arhitekt (1837–1886) *[[İradə Rövşən]], Aserbaidžaani arhitekt ja arhitektuuriteadlane (1968–2014) *[[Artur Rööp]], eesti agronoom (1907–1967) *[[Marko Rööpson]], eesti pedagoog ja koolijuht (1959–2017) ==Rü== *[[Mariann Rückenberg]], eesti laulja ja kirjanik (1988–) *[[August Wilhelm Rücker]], Eesti vaimulik (1805–1881) *[[Carl Gottlieb Rücker]], Eesti kartograaf (1778–1856) *[[Franz Ludwig Rücker]], Eesti vaimulik (1769–1860) *[[Ludwig Nikolaus Rücker]], Eesti vaimulik (1735–1791) *[[Antonio Rüdiger]], Saksamaa jalgpallur (1993–) *[[Helmut Rüdmik]], eesti vaimulik (1923–1998) *[[Eduard Rüga]], eesti kunstnik (1903–1997) *[[Adolf Rühka]], eesti teatritegelane ja kirjamees (1878–1901) *[[Artur Hermann von Rühl]], Eesti metsateadlane ja geobotaanik (1899–1975) *[[Karl Friedrich Julius Peter Franz Rühl]], ajaloolane (1845–1916) *[[Leho Ründal]], eesti tehnikateadlane (1915–2006) *[[Kai Rünk]], eesti taimeökoloog (1953–) *[[Ott Rünk]], eesti matemaatik (1914–1968) *[[Indrek Rünkla]], eesti arhitekt (1971–) *[[Jüri Rünkla]], eesti tehnikateadlane (1937–2022) *[[Eha Rünne]], eesti kuulitõukaja (1963–) *[[Jörn Rüsen]], saksa ajaloolane (1938–) *[[Elman Rüstəmov]], aserbaidžaani majandustegelane (1952–) *[[Ennu Rüstern]], eesti tehnikateadlane (1946–2025) *[[Oskar Rütli]], (1871–1949) *[[Airi Rütter]], eesti rahvatantsupedagoog (1947–2016) *[[Adolf Rüütel]], eesti jalgpallur (1906–1981) *[[Arnold Rüütel]], Eesti poliitik ja loomakasvatusteadlane (1928–2024) *[[Eduard Rüütel]], Eesti sõjaväelane (1895–1969) *[[Eha Rüütel]], eesti psühholoog (1956–) *[[Erik Rüütel]], eesti psühholoog (1978–) *[[Hans Rüütel]], eesti autorallisõitja *[[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur (1997–) *[[Ingrid Rüütel]], eesti etnomusikoloog (1935–) *[[Kai Rüütel]], eesti ooperilaulja (1981–) *[[Ken Rüütel]], eesti näitleja (1995–) *[[Kristi Rüütel]], Tervise Arengu Instituudi teadussekretär (1976–) *[[Margit Rüütel]], eesti tennisist (1983–) *[[Raivo Rüütel]], eesti näitleja (1956–) *[[Valdo Rüütelmaa]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent ja metsasarvemängija (1967–) *[[Aksel Rüütli|Aksel Herman Rüütli]], Eesti poliitik (1893–1976) *[[Henri Rüütli]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Hilja Rüütli]], eesti proosakirjanik, velsker ja meditsiiniõde (1921–2009) *[[Karel Rüütli]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kenneth Rüütli]], eesti räppmuusik ja muusikaprodutsent (1990–) *[[Malle Rüütli]], Eesti keeleteadlane ja vene filoloog (1952–) *[[Tarmo Rüütli]], eesti jalgpallitreener (1954–) *[[Velda Aurora Rüütli]], eesti arstiteadlane ja stomatoloog (1912–1958) ==Ry== *[[Alexander Ryabchikov]], mari rahvusest Eesti tehnikateadlane (1975–) *[[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja (1993–) *[[Derek Ryan]], USA jäähokimängija (1986–) *[[Kate Ryan]], Belgia laulja (1980–) *[[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja (1983–) *[[Mathew Ryan]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Meg Ryan]], ameerika filminäitleja (1961–) *[[Patty Ryan]], saksa poplaulja (1961–2023) *[[Alexander Rybak]], Norra laulja, viiuldaja, helilooja ja näitleja (1986–) *[[Jerzy Rybicki]], poola endine poksija ning poksitreener ja -tegelane (1953–) *[[Joseph Rychlak]], USA psühholoog (1928–) *[[Janne Rydberg]], rootsi füüsik (1854–1919) *[[Ingvar Rydell]], Rootsi jalgpallur (1922–2013) *[[Albert Pinkham Ryder]], ameerika kunstnik (1847–1917) *[[Winona Ryder]], USA näitleja (1971–) *[[Dave Ryding]], inglise mäesuusataja (1986–) *[[Wille Rydman]], Soome poliitik (1986–) *[[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja (1991–) *[[Edward Rydz-Śmigły]], Poola sõjaväelane (1886–1941) *[[Julian Ryerson]], Norra jalgpallur (1997–) *[[Jaakko Ryhänen]], soome ooperilaulja (bass) ja laulupedagoog (1946–) *[[Julia Ryjanova]], Austraalia maletaja (1974–) *[[Gilbert Ryle]], inglise filosoof (1900–1976) *[[Martin Ryle]], inglise astronoom (1918–1984) *[[Axel Ryning]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1552–1629) *[[Erik Eriksson Ryning]], Rootsi riiginõunik, admiral ja laaman (1592–1654) *[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija (1984–2011) *[[Göran Rystad]], rootsi ajaloolane (1925–2020) *[[Risto Ryti]], Soome poliitik (1889–1956) *[[Ryu Jun-yeol]], Lõuna-Korea näitleja (1986–) *[[Mauri Ryömä]], Soome vasakpoolne poliitik ja arst (1911–1958) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|R, Biograafiad]] iwfrqo5w0z8gpd5c5vf9et1x8i7p51n 2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused 0 25937 7157467 6974428 2026-05-19T22:37:46Z Sjur 66496 /* Kolmikhüpe */ 7157467 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Soome}}, [[Helsingi]] |- | '''<''': '''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Pariis 2003]]''' | '''[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Osaka 2007]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:2005 World Championships in Athletics 2.jpg|pisi|Helsingi olümpiastaadion, 2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistluste peaareen]] '''2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' olid X [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]. Need toimusid [[2005]]. aasta [[6. august|6.]]–[[14. august]]il [[Soome]]s [[Helsingi]]s. == Eestlaste osalemine == Kümnendatel kergejõustiku maailmameistrivõistlustel osales 8 [[Eesti]] sportlast: [[odavise|odaviskajad]] [[Moonika Aava]] ja [[Andrus Värnik]], [[400 m jooks]]ja [[Egle Uljas]], [[kuulitõuge|kuulitõukaja]] [[Taavi Peetre]], [[kettaheide|kettaheitjad]] [[Gerd Kanter]] ja [[Aleksander Tammert]] ning [[kümnevõistlus|kümnevõistlejad]] [[Kristjan Rahnu]] ja [[Mikk Pahapill]]. {{sisukord paremale}} == Mehed == === [[100 m jooks|100 m]] === Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 58 <br>Maailmarekord: '''9,77''' [[Asafa Powell]], [[Jamaica]] ([[14. juuni]] [[2005]] [[Ateena]]) <br>MM rekord: '''9,80''' [[Maurice Greene]], [[USA]] ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''10,07''' [[Kim Collins]], [[Saint Kitts ja Nevis]] ([[25. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Justin Gatlin]]||[[USA]]||9,88 |- |2.||[[Michael Frater]]||[[Jamaica]]||10,05 |- |3.||[[Kim Collins]]||[[Saint Kitts ja Nevis]]||10,05 |- |4.||[[Francis Obikwelu]]||[[Portugal]]||10,07 |- |5.||[[Dwight Thomas]]||[[Jamaica]]||10,09 |- |6.||[[Leonard Scott]]||USA||10,13 |- |7.||[[Marc Burns]]||[[Trinidad ja Tobago]]||10,14 |- |8.||[[Aziz Zakari]]||[[Ghana]]||10,20 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=100/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=100/combCode=hash/roundCode=qf/index.html Veerandfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=100/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=100/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[200 m jooks|200 m]] === Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Maailmarekord: '''19,32''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[1. august]] [[1996]] [[Atlanta]]) <br>MM rekord: '''19,79''' Michael Johnson, USA ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameister 2003]]:''' 20,30''' [[John Capel]], USA ([[29. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Justin Gatlin]]||[[USA]]||20,04 |- |2.||[[Wallace Spearmon]]||USA||20,20 |- |3.||[[John Capel]]||USA||20,31 |- |4.||[[Tyson Gay]]||USA||20,34 |- |5.||[[Stephane Buckland]]||[[Mauritius]]||20,41 |- |6.||[[Patrick Johnson]]||[[Austraalia]]||20,58 |- |7.||[[Tobias Unger]]||[[Saksamaa]]||20,81 |- |8.||[[Usain Bolt]]||[[Jamaica]]||26,27 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=200/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=200/combCode=hash/roundCode=qf/index.html Veerandfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=200/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=200/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[400 m jooks|400 m]] === Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 56 <br>Maailmarekord: '''43.18''' [[Michael Johnson]], [[USA]] ([[26. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>MM rekord: '''43,18''' Michael Johnson, USA (26. august 1999 Sevilla) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''44,50''' [[Jerome Young]], [[USA]] ([[26. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jeremy Wariner]]||[[USA]]||43,93 |- |2.||[[Andrew Rock]]||USA||44,35 |- |3.||[[Tyler Christopher]]||[[Kanada]]||44,44 |- |4.||[[Christopher Brown]]||[[Bahama]]||44,48 |- |5.||[[Timothy Benjamin]]||[[Suurbritannia]]||44,93 |- |6.||[[Brandon Simpson]]||[[Jamaica]]||45,01 |- |7.||[[Darold Williamson]]||USA||45,12 |- |8.||[[John Steffensen]]||[[Austraalia]]||45,46 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[800 m jooks|800 m]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Maailmarekord:''' 1:41.11''' [[Wilson Kipketer]], [[taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>MM rekord: '''1:43.06''' [[Billy Konchellah]], [[Keenia]] ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 1.44,81''' [[Djabir Said-Guerni]], [[Alžeeria]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Rashid Ramzi]]||[[Bahrein]]||1.44,24 |- |2.||[[Juri Borzakovski]]||[[Venemaa]]||1.44,51 |- |3.||[[William Yiampoy]]||[[Keenia]]||1.44,55 |- |4.||[[Wilfred Bungei]]||Keenia||1.44,98 |- |5.||[[Djabir Said-Guerni]]||[[Alžeeria]]||1.45,31 |- |6.||[[Mehdi Baala]]||[[Prantsusmaa]]||1.45,32 |- |7.||[[Belal Mansoor Ali]]||[[Bahrein]]||1.45,55 |- |8.||[[Gary Reed]]||[[Kanada]]||1.46,20 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=800/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=800/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=800/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[1500 m jooks|1500 m]] === Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Maailmarekord: '''3:26.00''' [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 3:27.65''' Hicham El Guerrouj, Maroko ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 3.31,77''' Hicham El Guerrouj, Maroko ([[27. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Rashid Ramzi]]||[[Bahrein]]||3.37,88 |- |2.||[[Adil Kaouch]]||[[Maroko]]||3.38,00 |- |3.||[[Rui Silva]]||[[Portugal]]||3.38,02 |- |4.||[[Ivan Geško]]||[[Ukraina]]||3.38,71 |- |5.||[[Arturo Casado]]||[[Hispaania]]||3.39,45 |- |6.||[[Juan Carlos Higuero]]||Hispaania||3.40,34 |- |7.||[[Alex Kipchirchir]]||[[Keenia]]||3.40,43 |- |8.||[[Tarek Boukensa]]||[[Alžeeria]]||3.41,01 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=1500/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=1500/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=1500/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[5000 m jooks|5000 m]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Maailmarekord:''' 12:37.35''' [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>MM rekord:''' 12:52.79''' [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 12.52,79''' [[Eliud Kipchoge]], [[Keenia]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Benjamin Limo]]||[[Keenia]]||13.32,55 |- |2.||[[Sileshi Sihine]]||[[Etioopia]]||13.32,81 |- |3.||[[Craig Mottram]]||[[Austraalia]]||13.32,96 |- |4.||[[Eliud Kopchoge]]||Keenia||13.33,04 |- |5.||[[Ali Saidi-Sief]]||[[Alžeeria]]||13.33,25 |- |6.||[[John Kobowen]]||Keenia||13.33,77 |- |7.||[[Tariku Bekele]]||Etioopia||13.34,76 |- |8.||[[Dejene Birhanu]]||Etioopia||13.34,98 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=5000/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=5000/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[10 000 m jooks|10 000 m]] === Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Maailmarekord: '''26:20.31''' [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] ([[8. juuni]] [[2004]] [[Ostrava]]) <br>MM rekord:''' 26:49.57''' Kenenisa Bekele, Etioopia ([[24. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 26.49,57''' Kenenisa Bekele, Etioopia (24. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Kenenisa Bekele]]||[[Etioopia]]||27.08,33 |- |2.||[[Sileshi Sihine]]||Etioopia||27.08,87 |- |3.||[[Moses Mosop]]||[[Keenia]]||27.08,96 |- |4.||[[Boniface Kiprop]]||[[Uganda]]||27.10,98 |- |5.||[[Martin Irungu Mathati]]||Keenia||27.12,51 |- |6.||[[Zersenay Tadesse]]||[[Eritrea]]||27.12,82 |- |7.||[[Abebe Dinkesa Negera]]||Etioopia||27.13,09 |- |8.||[[Abderrahim Goumri]]||[[Maroko]]||27.14,64 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=10K/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Maraton]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 96 <br>Maailma tippaeg: '''2:04:55''' [[Paul Tergat]], [[Keenia]] ([[28. september]] [[2003]] [[Berliin]]) <br>MM rekord: '''2:08:31''' [[Jaouad Gharib]], [[Maroko]] ([[30. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''2.08,31''' Jaouad Gharib, Maroko (30. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jaouad Gharib]]||[[Maroko]]||2.10,10 |- |2.||[[Christopher Isegwe]]||[[Tansaania]]||2.10,21 |- |3.||[[Tsuyoshi Ogata]]||[[Jaapan]]||2.11,16 |- |4.||[[Toshinari Takaoka]]||Jaapan||2.11,53 |- |5.||[[Samson Ramadhani]]||Tansaania||2.12,08 |- |6.||[[Alex Malinga]]||[[Uganda]]||2.12,12 |- |7.||[[Paul Biwott]]||[[Keenia]]||2.12,39 |- |8.||[[Julio Rey]]||[[Hispaania]]||2.12,51 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=MAR/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[4×100 m teatejooks|4 x 100 m]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 16 <br>Maailmarekord: '''37.40''' [[USA]] ([[8. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>'''37.40''' [[USA]] ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: '''37.40''' USA (21. august 1993 Stuttgart) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 38,06''' [[USA]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!Sportlane!!Tulemus |- |1.||[[Prantsusmaa]]||[[Ladji Doucouré]], [[Ronald Pognon]], [[Eddy De Lépine]], [[Lueyi Dovy]]||38,08 |- |2.||[[Trinidad ja Tobago]]||[[Kevon Pierre]], [[Marc Burns]], [[Jacey Harper]], [[Darrel Brown]]||38,10 |- |3.||[[Suurbritannia]]||[[Jason Gardener]],[[Marlon Devonish]], [[Christian Malcolm]], [[Mark Lewis-Francis]]||38,27 |- |4.||[[Jamaica]]||[[Lerone Clarke]], [[Dwight Thomas]], [[Ainsley Waugh]], [[Michael Frater]]||38,28 |- |5.||[[Austraalia]]||[[Daniel Batman]], [[Joshua Ross]], [[Kristopher Neofytou]], [[Patrick Johnson]]||38,32 |- |6.||[[Hollandi Antillid]]||[[Geronimo Goeloe]], [[Charlton Rafaela]], [[Jairo Duzant]], [[Churandy Martina]]||38,45 |- |7.||[[Saksamaa]]||[[Alexander Kosenkow]], [[Marc Blume]], [[Tobias Unger]], [[Marius Broening]]||38,48 |- |8.||[[Jaapan]]||[[Shingo Suetsugu]], [[Shinji Takahira]], [[Tatsuro Yoshino]], [[Nobuharu Asahara]]||38,77 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=4X1/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=4X1/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[4×400 m teatejooks|4 x 400 m]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Maailmarekord: '''2:54.20''' [[USA]] ([[22. juuli]] [[1998]] [[Uniondale]]) <br>MM rekord: '''2:54.29''' [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 2.58,88''' [[USA]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[USA]]||[[Andrew Rock]], [[Derrick Brew]], [[Darold Willamson]], [[Jeremy Wariner]]||2.56,91 |- |2.||[[Bahama]]||[[Nathanie McKinney]], [[Avard Moncur]], [[Andrae Williams]], [[Christopher Brown]]||2.57,32 |- |3.||[[Jamaica]]||[[Sanjay Ayre]], [[Brandon Simpson]], [[Lansford Spence]], [[Davian Clarke]]||2.58,07 |- |4.||[[Suurbritannia]]||[[Timothy Benjamin]], [[Martyn Rooney]], [[Robert Tobin]], [[Malachi Davis]]||2.58,82 |- |5.||[[Poola]]||[[Marcin Marciniszyn]], [[Robert Mackowiak]], [[Piotr Rysiukiewicz]], [[Piotr Klimczak]]||3.00,58 |- |6.||[[Prantsusmaa]]||[[Leslie Djhone]], [[Naman Keïta]], [[Abderrahim El Haouzy]], [[Marc Raquil]] ||3.03,10 |- |7.||[[Venemaa]]||[[Dmitri Foršev]], [[Andrei Rudnitski]], [[Oleg Mišukov]], [[Jevgeni Lebedev]] ||3.03,20 |- |.||[[Trinidad ja Tobago]]||[[Ato Modibo]], [[Julieon Raeburn]], [[Renny Quow]], [[Damion Barry]] ||diskvaifitseeriti |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=4X4/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=4X4/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[110 m tõkkejooks]] === Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Maailmarekord: '''12.91''' [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''12.91''' [[Liu Xiang]], [[Hiina]] ([[27. august]] [[2004]] [[Ateena]]) <br>MM rekord: '''12,91''' Colin Jackson, Suurbritannia (20. august 1993 Stuttgart) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 13,12''' [[Allen Johnson]], [[USA]] ([[30. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Ladji Doucouré]]||[[Prantsusmaa]]||13,07 |- |2.||[[Liu Xiang]]||[[Hiina]]||13,08 |- |3.||[[Allen Johnson]]||[[USA]]||13,10 |- |4.||[[Dominique Arnold]]||USA||13,13 |- |5.||[[Terrence Trammell]]||USA||13,20 |- |6.||[[Joel Brown]]||USA||13,47 |- |7.||[[Maurice Wignall]]||[[Jamaica]]||13,47 |- |8.||[[Mateus Facho Inocecio]]||[[Brasiilia]]||13,48 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=110H/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=110H/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=110H/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[400 m tõkkejooks]] === Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Maailmarekord: '''46.78''' [[Kevin Young]], [[USA]] ([[6. august]] [[1992]] [[Barcelona]]) <br>MM rekord: '''47.18''' Kevin Young, USA ([[19. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 47,25''' [[Felix Sanchez]], [[Dominikaani Vabariik]] ([[29. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Bershawn Jackson]]||[[USA]]||47,30 |- |2.||[[James Carter (sprinter)|James Carter]]||USA||47,30 |- |3.||[[Dai Tamesue]]||[[Jaapan]]||48,10 |- |4.||[[Kerron Clement]]||USA||48,18 |- |5.||[[Naman Keita]]||[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||48,28 |- |6.||[[L.J. van Zul]]||LAV||48,54 |- |7.||[[Bayano Kamani]]||[[Panama]]||50,18 |- |-.||[[Felix Sanchez]]||[[Dominikaani Vabariik]]||katkestas |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400H/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400H/combCode=hash/roundCode=sf/index.html Poolfinaalid] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400H/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[3000 m takistusjooks]] === Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Maailmarekord: '''7.53,63''' [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], [[Katar]] ([[3. september]] [[2004]] [[Brüssel]]) <br>MM rekord: '''8.04,16''' [[Moses Kiptanui]], [[Keenia]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''8.04,39''' Sayf Sa‘īd Shāhīn, Katar ([[26. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]||[[Katar]]||8.13,31 |- |2.||[[Ezekiel Kemboi]]||[[Keenia]]||8.14,95 |- |3.||[[Brimin Kipruto]]||Keenia||8.15,30 |- |4.||[[Brahim Boulami]]||[[Maroko]]||8.15,32 |- |5.||[[Simon Vroemen]]||[[Holland]]||8.16,76 |- |6.||[[David Jimenez Antonio]]||[[Hispaania]]||8.17,69 |- |7.||[[Paul Kipsilie Koech]]||Keenia||8.19,14 |- |8.||[[Bouabdallah Tahri]]||[[Prantsusmaa]]||8.19,96 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=3KSC/combCode=hash/roundCode=h/index.html Eeljooksud] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=3KSC/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[20 km käimine]] === Finaal: [[4. august]] <br>Osavõtjaid: 40 <br>Maailmarekord: '''1:17.21''' [[Jefferson Perez]], [[Ecuador]] ([[23. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>MM rekord: '''1:17.21''' Jefferson Perez, Ecuador (23. august 2003 Pariis) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''1:17.21''' Jefferson Perez, Ecuador (23. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jefferson Perez]]||[[Ecuador]] |1:18.35 |- |2.||[[Francisco Javier Fernandez]]||[[Hispaania]] |1:19.36 |- |3.||[[Juan Manuel Molina]]||Hispaania |1:19.44 |- |4.||[[Andre Hohne]]||[[Saksamaa]] |1:20.00 |- |5.||[[Hatem Ghoula]]||[[Tuneesia]] |1:20.19 |- |6.||[[Vladimir Stankin]]||[[Venemaa]] |1:20.25 |- |7.||[[Benjamin Kucinski]]||[[Poola]] |1:20.34 |- |8.||[[Eder Sanchez]]||[[Mehhiko]] |1:20.45 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=20KR/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[50 km käimine]] === Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Maailmarekord: '''3:36:03''' [[Robert Korzeniowski]], [[Poola]] ([[27. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>MM rekord: '''3:36:03''' Robert Korzeniowski, Poola (27. august 2003 Pariis) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''3:36:03''' Robert Korzeniowski, Poola (27. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Sergei Kirdjapkin]]||[[Venemaa]]||3.38,08 |- |2.||[[Aleksei Vojevodin]]||Venemaa||3.41,25 |- |3.||[[Alex Schwazer]]||[[Itaalia]]||3.41,54 |- |4.||[[Trond Nymark]]||[[Norra]]||3.44,04 |- |5.||[[Zhao Chengliang]]||[[Hiina]]||3.44,45 |- |6.||[[Omar Zepeda]]||[[Mehhiko]]||3.49,01 |- |7.||[[Roman Magdziarczyk]]||[[Poola]]||3.40,55 |- |8.||[[Yuki Yamazaki]]||[[Jaapan]]||3.51,15 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=50KR/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Kõrgushüpe]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Maailmarekord: '''2.45''' [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>MM rekord: '''2.40''' Javier Sotomayor, Kuuba ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''2.35''' [[Jacques Freitag]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[25. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Juri Krimarenko]]||[[UKR]]||2.32 |- |2.||[[Jaroslav Rõbakov]]||[[Venemaa]]||2.29 |- |2.||[[Victor Moya]]||[[Kuuba]]||2.29 |- |4.||[[Mark Boswell]]||[[Kanada]]||2.29 |- |5.||[[Jaroslav Baba]]||[[Tšehhi]]||2.29 |- |5.||[[Nicola Ciotti]]||[[Itaalia]]||2.29 |- |7.||[[Steffan Holm]]||[[Rootsi]]||2.29 |- |8.||[[Vjatšeslav Voronin]]||Venemaa||2.29 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=HJ/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=HJ/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Teivashüpe]] === Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Maailmarekord: '''6.14''' [[Sergei Bubka]], [[Ukraina]] ([[31. juuli]] [[1994]] [[Sestriere]]) <br>MM rekord: '''6.05''' [[Dmitri Markov]], [[Austraalia]] ([[9. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''5.90''' [[Giuseppe Gibilisco]], [[Itaalia]] ([[28. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Rens Blom]]||[[Holland]]||5.80 |- |2.||[[Brad Walker]]||[[USA]]||5.75 |- |3.||[[Pavel Gerassimov]]||[[Venemaa]]||5.65 |- |4.||[[Igor Pavlov]]||Venemaa||5.65 |- |5.||[[Tim Lobinger]]||[[Saksamaa]]||5.50 |- |5.||[[Giuseppe Gibilisco]]||[[Itaalia]]||5.50 |- |7.||[[Nick Hysong]]||USA||5.50 |- |8.||[[Daichi Sawano]]||[[Jaapan]]||5.50 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=PV/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=PV/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Kaugushüpe]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Maailmarekord: '''8.95''' [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>MM rekord: '''8.95''' Mike Powell, USA (30. august 1991 Tōkyō ) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''8.32''' [[Dwight Phillips]], [[USA]] ([[29. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Dwight Phillips]]||[[USA]]||8.60 |- |2.||[[Ignisious Gaisah]]||[[Ghana]]||8.34 |- |3.||[[Tommi Evilä]]||[[Soome]]||8.25 |- |4.||[[Juan Lino Martinez]]||[[Hispaania]]||8.24 |- |5.||[[Salim Sdiri]]||[[Prantsusmaa]]||8.21 |- |6.||[[Irving Saladino]]||[[Panama]]||8.20 |- |7.||[[Godfrey Khotso Mokoena]]||[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]||8.11 |- |8.||[[Vladimir Zjuskov]]||[[Ukraina]]||8.06 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=LJ/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=LJ/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Kolmikhüpe]] === Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Maailmarekord: '''18.29''' [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: '''18.29''' Jonathan Edwards, Suurbritannia (7. august 1995 Göteborg) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''17.72''' [[Christian Olsson]], [[Rootsi]] ([[25. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Walter Davis (kolmikhüppaja)|Walter Davis]]||[[USA]]||17.57 |- |2.||[[Yoandri Betanzos]]||[[Kuuba]]||17.42 |- |3.||[[Marian Oprea]]||[[Rumeenia]]||17.40 |- |4.||[[Leevan Sands]]||[[Bahama]]||17.39 |- |5.||[[Karl Taillepierre]]||[[Prantsusmaa]]||17,27 |- |6.||[[Jadel Gregoio]]||[[Brasiilia]]||17.20 |- |7.||[[Kenta Bell]]||USA||17.11 |- |8.||[[David Giralt]]||Kuuba||17.09 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=TJ/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=TJ/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Kuulitõuge]] === Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Maailmarekord: '''23.12''' [[Randy Barnes]], [[USA]] ([[20. mai]] [[1990]] [[Westwood (Los Angeles)|Westwood]]) <br>MM rekord: '''21.97''' [[Werner Günthör]], [[Šveits]] ([[21. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br> [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''21.69''' [[Andrei Mihhnevitš]], [[Valgevene]] ([[23. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |{{Kuld}} || [[Adam Nelson]] || {{PisiLipp|USA}} || 21.73 |- |{{Hõbe}} || [[Rutger Smith]] || {{PisiLipp|Holland}} || 21.29 |- | {{Pronks}} || [[Ralf Bartels]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 20.99 |- | 4. || [[Christian Cantwell]] || {{PisiLipp|USA}} || 20.87 |- | 5. ||[[Joachim Olsen]] || {{PisiLipp|Taani}} ||20.73 |- | 6. || [[Ville Tiisanoja]] || {{PisiLipp|Soome}} || 20.57 |- | || <s>[[Juri Bilonog]]</s> || <s>{{PisiLipp|Ukraina}}</s> || <s>20.89</s> |- | || <s>[[Andrei Mihhnevitš]]</s> || <s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s> || <s>20.74</s> |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Taavi Peetre]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 19.20 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=SP/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=SP/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] [[Juri Bilonog]] ja [[Andrei Mihnevitš]] diskvalifitseeriti positiivse dopinguproovi tõttu. === [[Kettaheide]] === Finaal: 7. august <br>Võistlejaid: 27 <br>Maailmarekord: '''74.08''' [[Jürgen Schult]], [[Saksa DV|SDV]] ([[6. juuni]] [[1986]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord: '''69.72''' [[Riedel Lars]], [[Saksamaa]] ([[8. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''69.69''' [[Virgilijus Alekna]], [[Leedu]] ([[26. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus!!1!!2!!3!!4!!5!!6 |- |1.||[[Virgilijus Alekna]]||[[Leedu]]||70.17 MMR||63.93||67.90||68.10||66.75||X||'''70.17''' |- |2.||[[Gerd Kanter]]||[[Eesti]]||68.57 ||X ||64.69 ||65.10 ||'''68.57''' ||65.53 ||62.64 |- |3.||[[Michael Möllenbeck]]||[[Saksamaa]]||65.95 || X ||65.24 ||64.99 ||'''65.95''' ||X ||- |- |4.||[[Aleksander Tammert]]||[[Eesti]]||64.84 ||62.28 ||63.59 ||63.18 ||64.18 ||63.50 ||'''64.84''' |- |5.||[[Ian Waltz]]||[[USA]]||64.27 ||63.88 ||64.05 ||X ||X ||'''64.27''' ||64.02 |- |6.||[[Frantz Kruger]]||[[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]]|| 64.23 || 63.19 || 61.47 || 60.92 || 63.64 || '''64.23''' || X |- |7.||[[Jarred Rome]]||[[USA]]||64.22 ||'''64.22''' ||61.87 ||X ||62.64 ||63.68 ||X |- |8.||[[Jason Tunks]]||[[Kanada]]|| 63.77 || 63.39 || '''63.77''' || X || X || X || X |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DT/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DT/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Vasaraheide]] === Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Maailmarekord: '''86.74''' [[Juri Sedõhh]], [[NSVL]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>MM rekord: '''83.38''' [[Szymon Ziółkowski]], [[Poola]] ([[5. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''83.05''' [[Ivan Tihhon]], [[Valgevene]] ([[25. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Ivan Tihhon]]||[[Valgevene]]||83.89 |- |2.||[[Vadim Devjatovski]]||Valgevene||82.60 |- |3.||[[Szymon Ziólkowski]]||[[Poola]]||79.35 |- |4.||[[Markus Esser]]||[[Saksamaa]]||79.16 |- |5.||[[Olli-Pekka Karjalainen]]||[[Soome]]||78.77 |- |6.||[[Ilja Konovalov]]||[[Venemaa]]||78.59 |- |7.||[[Krisztián Pars]]||[[Ungari]]||78.03 |- |8.||[[Vadim Hersontsev]]||Venemaa||77.59 |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=HT/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=HT/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Odavise]] === Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Maailmarekord: '''98.48''' [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1996]] [[Jena]]) <br>MM rekord:''' 92.80''' Jan Železný, Tšehhi ([[12. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 85.44''' [[Sergei Makarov]], [[Venemaa]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus!!1!!2!!3!!4!!5!!6 |- |1.||[[Andrus Värnik]]||[[Eesti]]||87.17|| 79.06 ||X ||76.47 ||'''87.17''' ||85.29 ||X |- |2.||[[Andreas Thorkildsen]]||[[Norra]]||86.18||78.36 ||81.52 || 83.41||85.71 ||'''86.18''' || X |- |3.||[[Sergei Makarov]]||[[Venemaa]]||83.54|| 80.77|| 83.30|| 79.95|| 83.48||82.55 ||'''83.54''' |- |4.||[[Tero Pitkämäki]]||[[Soome]]||81.27|| 75.44|| X|| 79.64|| '''81.27'''|| X|| X |- |5.||[[Aleksandr Ivanov (odaviskaja)|Aleksandr Ivanov]]||Venemaa||79.14||77.93|| '''79.14'''|| X||X || X|| 77.12 |- |6.||[[Ēriks Rags]]||[[Läti]]||78.77||73.12 || '''78.77'''|| X||X || X|| 77.34 |- |7.||[[Ainārs Kovals]]||Läti||77.61||74.05 || X|| '''77.61'''|| X|| X||X |- |8.||[[Mark Frank]]||[[Saksamaa]]||77.56||75.82||73.19 ||71.17 ||X ||'''77.56''' ||X |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=JT/combCode=hash/roundCode=q/index.html Kvalifikatsioon] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=JT/combCode=hash/roundCode=f/index.html Finaal] === [[Kümnevõistlus]] === Finaal: [[9. august|9]].–[[10. august]] <br>Võistlejaid: 26 <br>Maailmarekord: '''9026''' [[Roman Šebrle]], [[Tšehhi]] ( [[27. mai]] [[2001]] [[Götzis]]) <br>MM rekord: '''8902''' [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi ([[7. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''8750''' [[Tom Pappas]], [[USA]] ([[26. august|26]].–[[27. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Punktid!!Tulemused |- |1.||[[Bryan Clay]]||[[USA]]||8732 ||(10,43-7.54–16.25–2.00–47,78–14,43–53.68–4.90–72.00–5.03,77) |- |2.||[[Roman Šebrle]]||[[Tšehhi]]||8521 ||(10,91-7.86–16.29–2.00–48,62–14,71–46.85–4.80–63.21–4.39,54) |- |3.||[[Attila Zsivoczky]]||[[Ungari]]|| 8385 || (10,90-7.03–15.52–2.15–49,29–15,15–49.58–4.80–63.02–4.32,17) |- |4.||[[Andre Niklaus]]||[[Saksamaa]]|| 8316||(11,04-7.20–14.24–2.03–49,42–14,78–46.13–5.30–61.74–4.28,93) |- |5.||[[Aleksandr Pogorelov]]||[[Venemaa]]||8246 || (10,86-47.49–15.90–2.09–50,58–14,45–46.68–5.00–59.79–5.03,62) |- |6.||[[Kristjan Rahnu]]||[[Eesti]]||8223 ||(10,59-7.36–15.79–2.03–48,58–14,87–47.13–4.70–61.65–4.59,73) |- |7.||[[Romain Barras]]||[[Prantsusmaa]]||8087 ||(11,15-7.35–14.62–1.94–48,63–14,65–44.24–4.80–60.39–4.31,94) |- |8.||[[Tomáš Dvořák]]||Tšehhi||8068 || (10,94-7.31–15.95–2.00–50,34–14,81–45.69–4.20–64.89–4.34,24) |- |12.||[[Mikk Pahapill]]||Eesti||8003 || (11,06-7.27–15.36–2.06–51,44–15,37–45.81–4.80–63.53–4.48,26) |} [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=100/combCode=DEC/roundCode=u/index.html 100 m] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=1/index.html Punktid peale 1 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=LJ/combCode=DEC/roundCode=u/index.html Kaugushüpe] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=2/index.html Punktid peale 2 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=SP/combCode=DEC/roundCode=u/index.html Kuulitõuge] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=3/index.html Punktid peale 3 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=HJ/combCode=DEC/roundCode=u/index.html Kõrgushüpe] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=4/index.html Punktid peale 4 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=400/combCode=DEC/roundCode=u/index.html 400 m] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=5/index.html Punktid peale 5 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=110H/combCode=DEC/roundCode=u/index.html 110 m tõkkejooks] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=6/index.html Punktid peale 6 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DT/combCode=DEC/roundCode=u/index.html Kettaheide] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=7/index.html Punktid peale 7 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=PV/combCode=DEC/roundCode=u/index.html Teivashüpe] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=8/index.html Punktid peale 8 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=JT/combCode=DEC/roundCode=u/index.html Odavise] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=9/index.html Punktid peale 9 ala] <br>[http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=1500/combCode=DEC/roundCode=u/index.html 1500 m] [http://www.iaaf.org/WCH05/results/gender=M/discipline=DEC/combCode=hash/roundCode=10/index.html Punktid peale 10 ala] == Naised == === [[100 m jooks|100 m]] === Finaal: [[8. august]] <br>Osavõtjaid: 57 <br>Maailmarekord:''' 10,49''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>MM rekord:''' 10,70''' [[Marion Jones]], USA ([[22. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''10,93''' [[Torri Edwards]], [[USA]] ([[24. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Lauryn Williams]]||[[USA]]||10,93 |- |2.||[[Veronica Campbell]]||[[Jamaica]]||10,95 |- |3.||[[Christine Arron]]||[[Prantsusmaa]]||10,98 |- |4.||[[Chandra Sturrup]]||[[Bahama]]||11,09 |- |5.||[[Me´Lisa Barber]]||USA||11,09 |- |6.||[[Sherone Simpson]]||Jamaica||11,09 |- |7.||[[Muna Lee]]||USA||11,09 |- |8.||[[Julia Nesterenko]]||[[Valgevene]]||11,13 |} === [[200 m jooks|200 m]] === Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Maailmarekord: '''21,34''' [[Florence Griffith-Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord:''' 21,74''' [[Silke Gladisch-Möller]], [[Saksa DV]] ([[3. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''22,38''' [[Anastassia Kapatšinskaja]], [[Venemaa]] ([[28. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Allyson Felix]]||[[USA]]||22,16 |- |2.||[[Rochelle Boone-Smith]]||USA||22,31 |- |3.||[[Christine Arron]]||[[Prantsusmaa]]||22,31 |- |4.||[[Veronika Campbell]]||[[Jamaica]]||22,38 |- |5.||[[LaTasha Colander]]||USA||22,66 |- |6.||[[Julia Gusstšina]]||[[Venemaa]]||22,75 |- |7.||[[Kim Gevaert]]||[[Belgia]]||22,86 |- |8.||[[Cydonie Mothersill]]||[[Guyana]]||23,00 |} === [[400 m jooks|400 m]] === Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Maailmarekord:''' 47,60''' [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord:''' 47,99''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[10. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''48,89''' [[Ana Guevara]], [[Mehhiko]] ([[27. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tonique Williams-Darling]]||[[Bahama]]||49,55 |- |2.||[[Sanya Richards]]||[[USA]]||49,74 |- |3.||[[Ana Guevara]]||[[Mehhiko]]||49,81 |- |4.||[[Svetlana Pospelova]]||[[Venemaa]]||50,11 |- |5.||[[DeeDee trotter]]||USA||51,14 |- |6.||[[Olesia Zõkina]]||Venemaa||51,24 |- |7.||[[Manique Henderson]]||USA||51,77 |- |8.||[[Amy Mbacke Thiam]]||[[Senegal]]||52,22 |- |31.||[[Egle Uljas]]||[[Eesti]]||52.94 |} === [[800 m jooks|800 m]] === Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Maailmarekord:''' 1.53,28''' [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>MM rekord:'''1.54,68''' Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia ([[9. august]] [[1983]] [[Helsingi]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 1.59,89''' [[Maria Mutola]], [[Mosambiik]] ([[26. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Zulina Calatayud]]||[[Kuuba]]||1.58,82 |- |2.||[[Hasna Benhassi]]||[[Maroko]]||1.59,82 |- |3.||[[Tatjana Andrianova]]||[[Venemaa]]||1.59,60 |- |4.||[[Maria Mutola]]||[[Mosambiik]]||1.59,71 |- |5.||[[Mayte Martinez]]||[[Hispaania]]||1.59,99 |- |6.||[[Larissa Tšaho]]||Venemaa||2.00,25 |- |7.||[[Svetlana Tšerkasova]]||Venemaa||2.00,71 |- |8.||[[Hazel Clark]]||[[USA]]||2.01,52 |} === [[1500 m jooks|1500 m]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Maailmarekord: '''3.50,46''' [[Yunxia Qu]], [[Hiina]] ([[11. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord:''' 3.58,52''' [[Tatjana Tomašova]], [[Venemaa]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 3.58,52''' Tatjana Tomašova, Venemaa (31. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tatjana Tomašova]]||[[Venemaa]]||4.00,35 |- |2.||[[Olga Jegorova]]||Venemaa||4.01,46 |- |3.||[[Bouchra Ghezielle]]||[[Prantsusmaa]]||4.02,45 |- |4.||[[Jelena Soboleva]]||Venemaa||4.02,48 |- |5.||[[Maryam Yusuf Jamal]]||[[Bahrein]]||4.02,49 |- |6.||[[Natalija Rodriguez]]||[[Hispaania]]||4.03,06 |- |7.||[[Anna Jakubczak]]||[[Poola]]||4.03,38 |- |8.||[[Gelete Burika Bati]]||[[Etioopia]]||4.04,77 |} === [[5000 m jooks|5000 m]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Maailmarekord:''' 14.24,68''' [[Elvan Abeylegesse]], [[Türgi]] ([[11. juuni]] [[2004]] [[Bergen]]) <br>MM rekord:''' 14.41,82''' [[Gabriela Szabo]], [[Rumeenia]] ([[27. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 14.51,72''' [[Tirunesh Dibaba]], [[Etioopia]] ([[30. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tirunesh Dibaba]]||[[Etioopia]]||14.38,59 MMR |- |2.||[[Meseret Defar]]||Etioopia||14.39,54 |- |3.||[[Ejegayehu Dibaba]]||Etioopia||14.42,47 |- |4.||[[Masselech Melkamu]]||Etioopia||14.43,47 |- |5.||[[Xing Huina]]||[[Hiina]]||14.43,64 |- |6.||[[Zakia Mrisho Mohamed]]||[[Tansaania]]||14.43,87 |- |7.||[[Prisca Jepleting Ngetich]]||[[Keenia]]||14.44,00 |- |8.||[[Isabella Ochichi]]||Keenia||14.45,07 |} === [[10 000 m jooks|10 000 m]] === Finaal: [[6. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Maailmarekord: '''29.31,78''' [[Wang Junxia]], [[Hiina]] ([[8. september]] [[1993]] [[Peking]]) <br>MM rekord: '''30.04,18''' [[Berhane Adere]], [[Etioopia]] ([[23. august]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''30.04,18''' Berhane Adere, Etioopia (23. august Pariis) {| class=wikitable !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tirunesh Dibaba]]||[[Etioopia]] ||30.24,02 |- |2.||[[Berhane Adere]]||Etioopia ||30.25,41 |- |3.||[[Ejegayehu Dibaba]]||Etioopia ||30.26,00 |- |4.||[[Huina Xing]]||[[Hiina]] ||30.27,18 |- |5.||[[Edith Masai]]||[[Keenia]] ||30.30,26 |- |6.||[[Werknesh Kidane]]||Etioopia ||30.32,47 |- |7.||[[Yingjie Sun]]||Hiina ||30.33,53 |- |8.||[[Galina Bogomolova]]||[[Venemaa]] ||30.33,75 |} === [[Maraton]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Maailma tippaeg: '''2.15,25''' [[Paula Ragcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[13. aprill]] [[2003]] [[London]]) <br>MM rekord:''' 2.23,55''' [[Catherine Ndereba]], [[Keenia]] ([[31. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''2.23,55''' Catherine Ndereba, Keenia (31. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Paula Radcliffe]]||[[Suurbritannia]]||2.20,57 MMR |- |2.||[[Catherine Ndereba]]||[[Keenia]]||2.22,01 |- |3.||[[Constantia Tomescu]]||[[Rumeenia]]||2.23,19 |- |4.||[[Derartu Tulu]]||[[Etioopia]]||2.23,30 |- |5.||[[Chunxiu Zhou]]||[[Hiina]]||2.24,12 |- |6.||[[Yumiko Hara]]||[[Jaapan]]||2.24,20 |- |7.||[[Rita Sitienei Jeptoo]]||Keenia||2.24,22 |- |8.||[[Harumi Hiroyama]]||Jaapan||2.25,46 |} === [[4×100 m teatejooks|4 x 100 m]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 18 <br>Maailmarekord: '''41,37''' [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>MM rekord: '''41,47''' [[USA]] ([[9. august]] [[1997]] [[Ateena]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''41,78''' [[Prantsusmaa]] ([[30. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[USA]]||[[Angela Daigle]], [[Muna Lee]], [[Me'Lisa Barber]], [[Lauryn Williams]]||41,78 |- |2.||[[Jamaica]]||[[Daniele Browning]], [[Sherone Simpson]], [[Aleen Bailey]], [[Veronica Campbell]]||41,99 |- |3.||[[Valgevene]]||[[Julija Nesterenko]], [[Natalja Sologub]], [[Aljona Nevmeržitskaja]], [[Oksana Dragun]]||42,56 |- |4.||[[Prantsusmaa]]||[[Patricia Buval]], [[Lina Jacques-Sébastien]], [[Fabe Dia]], [[Christine Arron]]||42,85 |- |5.||[[Brasiilia]]||[[Raquel Martins da Costa]], [[Lucimar Aparecida de Moura]], [[Thatiana Regina Ignâcio]], [[Luciana dos Santos]]||42,99 |- |6.||[[Colombia]]||[[Melisa Murillo]], [[Felipa Palacios]], [[Darlenis Obregón]], [[Norma González]]||43,07 |- |7.||[[Nigeeria]]||[[Gloria Kemasuode]], [[Endurance Ojokolo]], [[Damola Osayomi]], [[Mercy Nku]]||43,25 |- |8.||[[Poola]]||[[Iwona Dorobisz]], [[Daria Onysko]], [[Dorota Dydo]], [[Iwona Brzezinska]]||43,49 |} === [[4×400 m teatejooks|4 x 400 m]] === Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 14 <br>Maailmarekord:''' 3.15,17''' [[NSVL]] ([[1. oktoober]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: '''3.16,71''' [[USA]] ([[22. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 3.22,63''' [[USA]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Riik!!Sportlased!!Tulemus |- |1.||[[Venemaa]]||[[Julija Petšonkina]], [[Olesja Krasnomovets]], [[Natalja Antjuhh]], [[Svetlana Pospelova]]||3.20,95 |- |2.||[[Jamaica]]||[[Shericka Williams]], [[Novlene Williams]], [[Ronetta Smith]], [[Lorraine Fenton]]||3.23,29 |- |3.||[[Suurbritannia]]||[[Lee McConnell]], [[Donna Fraser]], [[Nicola Sanders]], [[Christine Ohuruogu]]||3.24,44 |- |4.||[[Poola]]||[[Anna Guzowska]], [[Monika Bejnar]], [[Grazyna Prokopek]], [[Anna Jesien]]||3.24,49 |- |5.||[[Ukraina]]||[[Antonina Jefremova]], [[Oksana Iljuškina]], [[Lilija Piljuhhina]], [[Natalija Põhõda]]||3.28,00 |- |6.||[[Saksamaa]]||[[Claudia Marx]], [[Claudia Hoffmann]], [[Corinna Fink]], [[Ulrike Urbansky]]||3.28,39 |- ||[[Valgevene]]||[[Aljona Nevmeržitskaja]], [[Natalja Sologub]], [[Hanna Kazak]], [[Iłona Usovič]]||Diskvalifitseeriti |- ||[[Brasiilia]]||[[Maria Laura Almirão]], [[Geisa Aparecida Coutinho]], [[Josiane Tito]], [[Lucimar Teodoro]]||Diskvalifitseeriti |} === [[100 m tõkkejooks]] === Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>Maailmarekord: '''12,21''' [[Yordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>MM rekord:''' 12,34''' [[Ginka Zagorcheva]], Bulgaaria ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 12,53''' [[Perdita Felicien]], [[Kanada]] ([[27. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Michelle Perry]]||[[USA]]||12,66 |- |2.||[[Delloreen Ennis-London]]||[[Jamaica]]||12,76 |- |3.||[[Brigitte Foster-Hylton]]||Jamaica||12,76 |- |4.||[[Kirsten Bolm]]||[[Saksamaa]]||12,82 |- |5.||[[Maria Korotejeva]]||[[Venemaa]]||12,93 |- |6.||[[Jenny Kallur]]||[[Rootsi]]||12,95 |- |7.||[[Irina Ševtšenko]]||[[Venemaa]]||12,97 |- |.||[[Joanna Hayes]]||USA||kukkus |} === [[400 m tõkkejooks]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Maailmarekord: '''52,34''' [[Julija Petšonkina]], [[Venemaa]] ([[8. august]] [[2003]] [[Tula]]) <br>MM rekord:''' 52,61''' [[Kim Batten]], [[USA]] ([[11. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 53,22''' [[Jana Rawlinson|Jana Pittman]], [[Austraalia]] ([[28. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Julija Petšonkina]]||[[Venemaa]]||52,90 |- |2.||[[Lashinda Demus]]||[[USA]]||53,27 |- |3.||[[Sandra Glover]]||USA||53,32 |- |4.||[[Anna Jesien]]||[[Poola]]||54,17 |- |5.||[[Huang Xiaoxiao]]||[[Hiina]]||54,57 |- |6.||[[Andrea Blackett]]||[[Barbados]]||55,06 |- |7.||[[Tatjana Terešuk-Antipova]]||[[Ukraina]]||55,09 |- |8.||[[Malgorzata Pskit]]||Poola||55,58 |} === [[3000 m takistusjooks]] === Finaal:[[8. august]] <br>Osavõtjaid:35 <br>Maailmarekord:''' 9.01,59''' [[Gulnara Samitova]], [[Venemaa]] ([[4. juuli]] [[2004]] [[Iráklio]]) <br>MM rekord: Esmakordselt kavas {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Docus Inzikuru]]||[[Uganda]]||9.18,24 |- |2.||[[Jekaterina Volkova]]||[[Venemaa]]||9.20,49 |- |3.||[[Jeruto Kiptum]]||[[Keenia]]||9.26,95 |- |4.||[[Korene Hinds]]||[[Jamaica]]||9.33,30 |- |5.||[[Salome Chechumba]]||Keenia||9.37,39 |- |6.||[[Jelena Zadoroznaja]]||Venemaa||9.37,91 |- |7.||[[Cristina Casandra]]||[[Rumeenia]]||9.39,52 |- |8.||[[Mardrea Human]]||Jamaica||9.39,66 |} === [[20 km käimine]] === Finaal: [[7. august]] <br>Võistlejaid: 25 <br>Maailmarekord: '''1.26.52,3''' [[Olimpiada Ivanova]], [[Venemaa]] ([[6. september]] [[2001]] [[Brisbane]]) <br>MM rekord:'''1:26.52''' [[Jelena Nikolajeva]], [[Venemaa]] ([[24. august]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:'''1:26.52''' Jelena Nikolajeva, Venemaa (24. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Olimpiada Ivanova]]||[[Venemaa]]|| 1.25,41 MR |- |2.||[[Rita Turava]]||[[Valgevene]]|| 1.27,05 |- |3.||[[Susana Feitor]]||[[Portugal]]||1.28,44 |- |4.||[[Maria Vasco]]||[[Hispaania]]||1.28,51 |- |5.||[[Barbora Dibelková]]||[[Tšehhi]]||1.29,05 |- |6.||[[Athiná Papayiánni]]||[[Kreeka]]||1.29,21 |- |7.||[[Elisa Rigaudo]]||[[Itaalia]]||1.29,52 |- |8.||[[Claudia Stef]]||[[Rumeenia]]||1.30,07 |} === [[Kõrgushüpe]] === Finaal:[[8. august]] <br>Osavõtjaid:30 <br>Maailmarekord:''' 2.09''' [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]] ([[30. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>MM rekord:''' 2.09''' Stefka Kostadinova, Bulgaaria (30. august 1987 Rooma) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:'''2.06''' [[Hestrie Cloete]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|LAV]] ([[31. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Kajsa Bergqvist]]||[[Rootsi]]||2.02 |- |2.||[[Chaunte Howard]]||[[USA]]||2.00 |- |3.||[[Emma Green]]||Rootsi||1.96 |- |4.||[[Anna Tšitšerova]]||[[Venemaa]]||1.96 |- |5.||[[Viktoria Palamar]]||[[Ukraina]]||1.93 |- |6.||[[Tia Hellebaut]]||[[Belgia]]||1.93 |- |7.||[[Viktoria Stjopina]]||Ukraina||1.93 |- |8.||[[Amy Acuff]]||USA||1.89 |} === [[Teivashüpe]] === Finaal:[[12. august]] <br>Osavõtjaid:30 <br>Maailmarekord:'''5.00''' [[Jelena Isinbajeva]], [[Venemaa]] ([[22. juuli]] [[2005]] [[London]]) <br>MM rekord:'''4.75''' [[Svetlana Feofanova]], Venemaa ([[25. august]] [[2003]] [[Pariis]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:'''4.75''' Svetlana Feofanova, Venemaa (25. august Pariis) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Jelena Isinbajeva]]||[[Venemaa]]||5.01MR |- |2.||[[Monika Pyrek]]||[[Poola]]||4.60 |- |3.||[[Pavla Hamackova]]||[[Tšehhi]]||4.50 |- |4.||[[Tatjana Polnova]]||Venemaa||4.50 |- |5.||[[Cao Shuying]]||[[Hiina]]||4.50 |- |6.||[[Anna Rogowska]]||Poola||4.35 |- |6.||[[Dana Ellis]]||[[Kanada]]||4.35 |- |8.||[[Vanessa Boslak]]||[[Prantsusmaa]]||4.35 |} === [[Kaugushüpe]] === Finaal:[[10. august]] <br>Osavõtjaid:27 <br>Maailmarekord:''' 7.52''' [[Galina Tšistjakova]], [[NSVL]] ([[11. juuni]] [[1988]] [[Leningrad]]) <br>MM rekord:''' 7.36''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ([[4. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:'''6.90''' [[Eunice Barber]], [[Prantsusmaa]] ([[30. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Tianna Madison]]||[[USA]]||6.89 |- |2.||[[Eunice Barber]]||[[Prantsusmaa]]||6.76 |- |3.||[[Yargelis Savinge]]||[[Kuuba]]||6.69 |- |4.||[[Anju Bobby George]]||[[India]]||6.66 |- |5.||[[Oksana Udmurtova]]||Venemaa||6.53 |- |6.||[[Grace Upshaw]]||USA||6.51 |- |7.||[[Kelly Sotherton]]||[[Suurbritannia]]||6.42 |- |||<s>[[Tatjana Kotova]]</s>||<s>[[Venemaa]]</s>||<s>6.79</s> |} === [[Kolmikhüpe]] === Finaal: [[7. august]] <br>Võistlejaid: 27 <br>Maailmarekord: '''15.50''' [[Inessa Kravetš]], [[Ukraina]] ([[10. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>MM rekord: '''15.50''' Inessa Kravetš, Ukraina (10. august 1995 Göteborg) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:'''15.18''' [[Tatjana Lebedeva]], [[Venemaa]] ([[26. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Trecia Smith]]||[[Jamaica]]||15.11 |- |2.||[[Yargelis Savigne]]||[[Kuuba]]||14.82 |- |3.||[[Anna Pjatõhh]]||[[Venemaa]]||14.78 |- |4.||[[Yamile Aldama]]||[[Sudaan]]||14.72 |- |5.||[[Chrysopigí Devetzí]]||[[Kreeka]]||14.64 |- |6.||[[Kene Ndoye]]||[[Senegal]]||14.47 |- |7.||[[Baya Rahouli]]||[[Alžeeria]]||14.40 |- |8.||[[Magdelin Martinez]]||[[Itaalia]]||14.31 |} === [[Kuulitõuge]] === Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Maailmarekord: '''22.63''' [[Natalja Lissovskaja]], [[NSVL]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>MM rekord: '''21.24''' Natalja Lissovskaja, NSVL (5. september [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]: '''20.63''' [[Svetlana Kriveljova]], [[Venemaa]] ([[27. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |{{Kuld}}||[[Olga Rjabinkina]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||19.64 |- |{{Hõbe}}||[[Valerie Vili]]||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||19.62 |- |{{Pronks}}||[[Svetlana Kriveljova]]||{{PisiLipp|Venemaa}}||19.16 |- |4.||[[Nadine Kleinert]]||{{PisiLipp|Saksamaa}}||19.07 |- |5.||[[Yumileidi Cumba]]||{{PisiLipp|Kuuba}}||18.64 |- |6.||[[Li Meiju]]||{{PisiLipp|Hiina}}||18.35 |- |7.||[[Natalia Horonenko]]||{{PisiLipp|Valgevene}}||18.34 |- | ||<s>[[Nadežda Ostaptšuk]]</s>||<s>{{PisiLipp|Valgevene}}</s>||<s>20.51</s> |} === [[Kettaheide]] === Finaal:[[11. august]] <br>Osavõtjaid:22 <br>Maailmarekord:''' 76.80''' [[Gabriele Reinsch]], [[Saksa DV]] ([[9. juuli]] [[1988]] [[Neubrandenburg]]) <br>MM rekord:''' 71.62''' [[Martina Hellmann]], Saksa DV ([[31. august]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 67.32''' [[Iryna Jatčanka]], [[Valgevene]] ([[25. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Franka Dietzsch]]||[[Saksamaa]]||66.56 |- |2.||[[Natalia Sadova]]||[[Venemaa]]||64.33 |- |3.||[[Vera Pospisilova-Cechlova]]||[[Tšehhi]]||63.19 |- |4.||[[Peatrice Faumuina]]||[[Uus-Meremaa]]||62.73 |- |5.||[[Nicoleta Grasu]]||[[Rumeenia]]||62.05 |- |6.||[[Ma Shuli]]||[[Hiina]]||61.33 |- |7.||[[Tragana Tomasevic]]||[[Slovakkia]]||60.56 |- |8.||[[Olena Antonova]]||[[Ukraina]]||59.37 |} === [[Vasaraheide]] === Finaal:[[12. august]] <br>Osavõtjaid:35 <br>Maailmarekord:''' 77.06''' [[Tatjana Lõssenko]], [[Venemaa]] ([[15. juuli]] [[2005]] [[Moskva]]) <br>MM rekord:''' 75.20''' [[Mihaela Melinte]], [[Rumeenia]] ([[24. august]] [[1999]] [[Sevilla]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 73.33''' [[Yipsi Moreno]], [[Kuuba]] ([[28. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Yipsi Moreno]]||[[Kuuba]]||73.08 |- |2.||[[Tatjana Lõssenko]]||Venemaa||72.46 |- |3.||[[Manuela Montebrun]]||[[Prantsusmaa]]||71.41 |- |4.||[[Wenxiu Zhang]]||[[Hiina]]||69.82 |- |5.||[[Irina Sekatšova]]||[[Ukraina]]||69.65 |- |6.||[[Kamila Skolimowska]]||[[Poola]]||68.96 |- |7.||[[Candice Scott]]||[[Trinidad ja Tobago]]||66.55 |- |||<s>[[Olga Kuzenkova]]</s>||<s>[[Venemaa]]</s>||<s>75.10</s> |} === [[Odavise]] === Finaal:[[14. august]] <br>Osavõtjaid:30 <br>Maailmarekord:''' 71.54''' [[Osleidys Menéndez]], [[Kuuba]] ([[1. juuli]] [[2001]] [[Réthimno]]) <br>MM rekord:''' 69.53''' Osleidys Menéndez, Kuuba ([[6. august]] [[2001]] [[Edmonton]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:''' 66.52''' [[Miréla Maniáni]], [[Kreeka]] ([[30. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Tulemus |- |1.||[[Osleidys Menéndez]]||[[Kuuba]]||71.70MR |- |2.||[[Christina Obergföll]]||[[Saksamaa]]||70.03ER |- |3.||[[Steffi Nerius]]||Saksamaa||65.96 |- |4.||[[Christina Scerwin]]||[[Taani]]||63.43 |- |5.||[[Zahra Bani]]||[[Itaalia]]||62.75 |- |6.||[[Paula Tarviainen]]||[[Soome]]||62.64 |- |7.||[[Sonja Bisset]]||Kuuba||61.75 |- |8.||[[Aggeliki Tsiolakoudi]]||[[Kreeka]]||57.99 |- |26.||[[Moonika Aava]]||[[Eesti]]||54.24 |} === [[Seitsmevõistlus]] === Finaal:[[6. august|6]]. – [[7. august]] <br>Võistlejaid: 26 <br>Maailmarekord: '''7291''' [[Jackie Joyner-Kersee]], [[USA]] ( [[24. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>MM rekord: '''7128''' Jackie Joyner-Kersee, USA ([[1. september]] [[1987]] [[Rooma]]) <br>[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameister 2003]]:'''7001''' [[Carolina Klüft]], [[Rootsi]] ([[23. august|23]]. – [[24. august]] [[Pariis]]) {| class=wikitable |- !Koht!!Sportlane!!Riik!!Punktid!!Tulemused |- |1.||[[Carolina Klüft]]||[[Rootsi]]||6887 ||(13,19-1.82–15.02–23,70–6.87–47.20–2.08,89) |- |2.||[[Eunice Barber]]||[[Prantsusmaa]]||6824 ||(12,94-1.91–13.20–24,01–6.75–48.24–2.11,94) |- |3.||[[Margaret Simpson]]||[[Ghana]]|| 6375 || (13.55–1.79–13.33–24.94–6.08–56.36–2.17,02) |- |4.||[[Austra Skujyte]]||[[Leedu]]|| 6360||(14,22-1.82–16.61–25,24–6.12–48.82–2.17,48) |- |5.||[[Kelly Sotherton]]||[[Inglismaa]]||6325 || (13,33-1.82–13.38–23,94–6.41–33.09–2.07,96) |- |6.||[[Marie Collonville]]||Prantsusmaa||6248 ||(13,78-1.85–12.36–25,44–6.30–45.65–2.11,74) |- |7.||[[Naide Gomes]]||[[Portugal]]||6189 ||(13,88-1.79–14.00–25,18–6.47–41.36–2.16,31) |- |8.||[[Karin Ruckstuhl]]||[[Holland]]||6174 || (13,48-1.79–13.19–24,66–6.52–36.84–2.16,17) |} == Mitteametlik paremusjärjestus == {| class=wikitable !Koht!!Riik!!{{Kuld}}!!{{Hõbe}}!!{{Pronks}}!!Kokku |- |1.||{{PisiLipp|USA}} ||14||8||3||25 |- |2.||{{PisiLipp|Venemaa}}||7||7||4||18 |- |3.||{{PisiLipp|Etioopia}}||3||4||2||9 |- |4.||{{PisiLipp|Kuuba}}||3||3||1||7 |- |5.||{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2||2||4||8 |- |6.||{{PisiLipp|Rootsi}}||2||0||1||3 |- |7.||{{PisiLipp|Bahrein}}||2||0||0||2 |- |8.||{{PisiLipp|Jamaica}}||1||5||2||8 |- |9.||{{PisiLipp|Keenia}}||1||2||4||7 |- |10.||{{PisiLipp|Maroko}}||1||2||0||3 |- |11.||{{PisiLipp|Saksamaa}}||1||1||5||7 |- |12.||{{PisiLipp|Valgevene}}||1||1||1||3 |- |13.||{{PisiLipp|Bahama}}||1||1||0||2 |- |||{{PisiLipp|Eesti}}||1||1||0||2 |- |||{{PisiLipp|Holland}}||1||1||0||2 |- |16.||{{PisiLipp|Suurbritannia}}||1||0||2||3 |- |17.||{{PisiLipp|Ecuador}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Leedu}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Katar}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Uganda}}||1||0||0||1 |- |||{{PisiLipp|Ukraina}}||1||0||0||1 |- |22.||{{PisiLipp|Poola}}||0||2||0||2 |- |23.||{{PisiLipp|Tšehhi}}||0||1||2||3 |- |24.||{{PisiLipp|Ghana}}||0||1||1||2 |- |||{{PisiLipp|Hispaania}}||0||1||1||2 |- |26.||{{PisiLipp|Hiina}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Norra}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Tansaania}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}||0||1||0||1 |- |||{{PisiLipp|Uus-Meremaa}}||0||1||0||1 |- |31.||{{PisiLipp|Jaapan}}||0||0||2||2 |- |||{{PisiLipp|Portugal}}||0||0||2||2 |- |||{{PisiLipp|Rumeenia}}||0||0||2||2 |- |34.||{{PisiLipp|Austraalia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Itaalia}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Kanada}}||0||o||1||1 |- |||{{PisiLipp|Mehhiko}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Saint Kitts ja Nevis}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Soome}}||0||0||1||1 |- |||{{PisiLipp|Ungari}}||0||0||1||1 |} == Välislingid == *[http://www.iaaf.org/WCH05/results/byEvent.html Tulemused IAAF-i kodulehel] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2005. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, 2005. aasta kergejõustiku]] [[Kategooria:Helsingi spordivõistlused]] hy72y0rmewyvmb018c1wdosg2s7ddgk Luunja vald 0 27765 7157488 7062326 2026-05-20T00:58:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 3 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157488 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=detsember|aasta=2021}}{{see artikkel|räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit [[Luunja vald (1939)]], veel varasema valla kohta vaata artiklit [[Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond)]].}} {{EestiVald | nimi = Luunja vald | lipp = Luunja valla lipp.svg | lipu_link = [[Luunja valla lipp]] | vapp = Luunja valla vapp.svg | vapi_link = [[Luunja valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Luunja]] | kaart = Eesti Luunja vald 2017.svg | osm = pind }} '''Luunja vald''' on [[omavalitsusüksus]] [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] idaosas, täpsemalt Eesti 2. järgu haldusüksus ([[vald]]) [[Emajõe ürgorg|Emajõe ürgoru]] vasakul kaldal. Luunja vald moodustati 16. mail 1991.<ref name="riigiteataja1991" /> Kuni [[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformini]] 2017. aastal piirnes Luunja vald läänes [[Tartu]] linnaga, põhjas [[Tartu vald|Tartu]] ja [[Vara vald|Vara vallaga]], lõunas [[Haaslava vald|Haaslava]], [[Ülenurme vald|Ülenurme]] ja [[Mäksa vald|Mäksa vallaga]] ning idas kulges piir mööda [[Emajõe-Suursoo|Emajõe-Suursood]] [[Vara vald|Vara vallaga]]. Alates 2017. aastast piirneb Luunja vald läänes [[Tartu]] linnaga, põhjas [[Tartu vald|Tartu valla]], läänes [[Peipsiääre vald|Peipsiääre valla]] ja lõunas [[Kastre vald|Kastre vallaga]]. Valla üldpindala on 132 ruutkilomeetrit, ulatudes läänest itta 22 kilomeetri ulatuses ning põhjast lõunasse 6 kilomeetri ulatuses<ref name="luunjaksh" />. Valla administratiivkeskus on [[Luunja]] alevik. Alates 2021-2025 aasta detsember oli Luunja vallavanem Aare Anderson. Ta oli vallavanem ka aastatel 2008–2020.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7388090/luunja-vallavanemaks-sai-aare-anderson "Luunja vallavanemaks sai Aare Anderson"] Tartu Postimees, 17. november 2021</ref> Luunja vallavanem alates detsember 2025 on [[Annika Pajumaa-Murov.]] == Asustus == === Alevik === [[Luunja]] === Külad === [[Kabina]] – [[Kakumetsa]] – [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] – [[Kikaste]] – [[Kõivu]] – [[Lohkva]] – [[Muri (Luunja)|Muri]] – [[Pajukurmu]] – [[Pilka]] – [[Poksi]] – [[Põvvatu]] – [[Rõõmu]] – [[Sava küla|Sava]] – [[Savikoja]] – [[Sirgu]] – [[Sirgumetsa]] – [[Sääsekõrva]] – [[Sääsküla (Luunja)|Sääsküla]] – [[Veibri]] – [[Viira (Luunja)|Viira]] == Ajalugu == [[Fail:BM09026Am.jpg|pisi|Johann Christoph Brotze ürikutest pärinev Uue-Kastre linnuse joonis]] === Keskaeg === ==== Uue-Kastre piiskopilinnus ==== [[Uue-Kastre piiskopilinnus|Uue-Kastre piiskopilinnust]], mis asub Kavastust allpool jõe põhjakaldal, on ürikuis esmamainitud 1392. aastal. Linnust mainitakse ürikuis muu hulgas nimedega “Warbeck” ning “Werbeke” (“jõe tõke”). Keskajal asus jõel tõke, mida kasutati laevade kinni pidamiseks. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal etendas linnus Tartu kaitsel olulist osa, kui 1704. aastal hävitati linnuse lähedal lahingus kolmeteistkümnest laevast koosnev [[Rootsi]] laevastik; Rootsi laevastiku lipulaeva vrakk asub praegugi jõe põhjas. 1784. aastal alustas linnuse varemetest ehitatud [[Kantsi kõrts]], mis tegutses üle sajandi. Tänapäevani on linnusest säilinud vaid ase. Linnuse asukohas asub [[Emajõe-Suursoo looduskeskus]]<ref name="luunjatutvustus" />. [[Fail:Luunja mõis.jpg|pisi|left|Luunja mõisa härrastemaja esifassaad 19. sajandi lõpul]] ==== Mõisaaeg ==== Tänapäeva Luunja valla territooriumil asusid [[keskaeg|keskajal]] mõisavaldused, neist suurimad [[Luunja mõis|Luunja]] ja [[Kavastu mõis]], lisaks väiksemad [[Kabina mõis|Kabina]], [[Pilka mõis|Pilka]], [[Põvvatu mõis|Põvvatu]], [[Sirgu mõis|Sirgu]], [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa]] ja [[Veibri mõis|Veibri]] mõis<ref name="arengukava"/>. Esimesed teated on [[Luunja mõis|Luunja (Lunia) mõisast]] pärinevad 1503. aastast. Ajaloolised Luunja mõisa omanikud on olnud <ref name="luunjatutvustus" /> kindralfeldmarssal [[Boriss Šeremetev]] (1652–1719), kindralfeldmarssal krahv [[Burchard Christoph von Münnich]] (1683–1767) ja [[Nolcken|Nolckenite perekond]] (1767. aastast kuni mõisa võõrandamiseni 20. sajandi algul). [[Fail:Kavastu allee.JPG|pisi|Kavastu pärnaallee]] [[Kavastu mõis|Kavastu mõisast]] on esimesi teateid aastast 1544. Kavastu mõisas asutati 1924. aastal vanadekodu. 1944. aasta sügistel hävis [[Kavastu mõisa peahoone]] ja hulk kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud park ja üksikud kõrvalhooned. Alles on ka [[Tartu]] poole kulgev kahe kilomeetri pikkune pärnaallee<ref name="luunjatutvustus" />. === Eesti Vabariik 1918–1940 === [[Kohalik omavalitsus|Kohalike omavalitsuste]] süsteem Eesti Vabariigi ajal sarnanes olemuselt praegusega, kuid omavalitsusüksuste piirid ja jaotus erinesid nüüdsest ning omavalitsuse ülesannete ja ressursside maht oli oluliselt väiksem. === Nõukogude periood === [[Nõukogude liit|Nõukogude ajal]] oli tänapäevase Luunja valla territooriumi haldusorgan [[Luunja külanõukogu]]. Majandusüksustena tegelesid rida ühismajandeid. Need liideti aja jooksul kaheks suuremaks majandiks: [[Luunja sovhoos]]iks ja [[Emajõe kolhoos]]iks. Luunja sovhoosi lõpuaastatel sai Luunja valla tuntus hoo sisse tänu majandusolude paranemisele. Luunja sovhoos rajas heakorrastatud keskasula, kuhu kuulusid muuseas renoveeritud mõisaaegsed tootmishooned ning mõisaaegses stiilis kultuurikeskus. Vana mõisapark korrastati ja selle juurde rajati roosiaed. Alus pandi hobuste pidamise ja ratsaspordi traditsioonidele, mis kestavad tänapäevani. [[Lohkva|Lohkvale]] rajati kasvuhoonete kompleks ja selle tarbeks suure võimsusega katlamaja; saadud köögivilju ja roose müüdi lisaks Eestile ka Venemaal. === Eesti Vabariigi taasiseseisvumine === Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] taastati omavalitsuste kord sarnaselt sellega, nagu see oli olnud enne Nõukogude aega. Luunja sai vallaõigused 1991. aasta kevadel, millega kaasnesid ülesanded hoolitseda heakorra ja sotsiaalobjektide eest<ref name="riigiteataja1991" />. Majandiaegsed tootmishooned erastati. Kavastus avati 1999. aastal taas parveliiklus, millel on seal pikk traditsioon. == Sümboolika == [[Luunja valla vapp|Luunja valla vapil]] ja [[Luunja valla lipp|lipul]] kasutatud roheline värv ning [[Hakk (viljakoristus)|rukkihakk]] sümboliseerivad põlluharimist ja rukkileiba. Sinine sektsioon ja kuldne lainelõikeline [[varras]] viitavad Emajõele. Vapp ja lipp kinnitati 29. septembril 1994. == Rahvastik == {| class="wikitable" |+Luunja valla elanike arv aastati <ref name="padarh" /> !Aasta !1989 !2000 !2011 !2020 |- |Kavastu küla |389 |407 |368 |383 |- |Luunja alevik |1090 |1074 |1223 |1376 |- |Lohkva küla |739 |1066 |2616 |3241 |- |Luunja vald |2218 |2547 |4207 |5000 |} == Haldus == === Vallavolikogu === [[Luunja vallavolikogu|Luunja Vallavolikogus]] on 17 liiget. Luunja Vallavolikogu esimees Kaimo Keerdo ja aseesimees on Mervi Raudsaar. 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel on volikogus kolme valimisliidu ja kahe erakonna esindajad: * ISAMAA Erakond: Einar Viira, Janek Sõber, [[Kaimo Keerdo]], Kaja Õis, Joosep Pärnalaas * Valimisliit Luunja Hooandjad: Kaire Vahejõe, Aare Anderson, Rait Aviste, Alla Vallades, Küllo Vään, Kadi Kalmus, Rainer Leidik * Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: Madis Märtson * VALIMISLIIT LUUNJA RESTART: Ulvi Hanila, Aivar Karus * Valimisliit Meie Luunja: Mervi Raudsaar, Chris Laas === Vallavalitsus === [[Luunja valla vallavalitsus|Luunja vallavalitsus]] on viieliikmeline. Vallavalitsuses töötab kokku 23 inimest. [[Luunja vallavanem]] on Annika Pajumaa-Murov. ''' Vallavanemad ''' {| class="wikitable" |[[Jaan Õunapuu]] |1991–1993 |- |[[Kaljo Pung]] |1993–1996 |- |[[Aare Songe]] |1996–2008 |- |[[Aare Anderson]] |2008–2020 |- |[[Tõnu Muru]] |2020–2021 |- |[[Aare Anderson]] |2021 – 2025 |- |Annika Pajumaa-Murov |2025 - .... |} == Haridus == Luunja vallas on kaks lasteaeda: [[Lohkva lasteaed]]<ref name ="lohkvalasteaed"/> ja [[Luunja Lasteaed Midrimaa]]<ref name ="midrimaalasteaed"/>. 2021. aastal sai Midrimaa lasteaed uue hoone, mille maksumus oli 3,3 miljonit<ref name ="postimeeslasteaed"/>. Samal aastal liideti Midrimaaga Kavastu lasteaed<ref name ="midrimaalasteaedajalugu"/>. Luunja vallas on üks keskkool – [[Luunja Keskkool]]. 2020/2021. õppeaastal oli seal 475 õpilast, kellest 66 õppis gümnaasiumiastmes<ref name ="haridusasutused"/>. == Majandus == Luunja valla peamised tuluallikad pärinevad tootmisest ja põllumajandusest, vähemal määral mängivad rolli ka kaubandus, teenindus ja puhkemajandus. Vallas on registreeritud kokku üle 300 ettevõtlusega tegeleva ettevõtte ja organisatsiooni. {| class="wikitable" |+Luunja valla suuremad tööandjad 30. juuni 2020. aasta seisuga <ref name="arengukava" /> !Ettevõte või organisatsioon !Tegevusala !Töötajate arv |- |Grüne Fee Eesti AS |Aastaringne köögiviljade kasvatamine katmikalal |118 |- |Luunja vallavalitsus |Valla juhtimine |65 |- |[[Greif OÜ]] |Raamatute trükkimine |64 |- |Tarmeko Spoon AS |Vineeri tootmine |57 |- |Tarmeko LPD OÜ |Mööblikomponentide tootmine |54 |- |Tatoli AS |Põllumajandustehnika müük ja rent |51 |- |Luunja Keskkool |Keskkool |48 |- |Tarmeko Pehmemööbel OÜ |Mööbli tootmine |37 |} Vallas asub kolm toidu- ja esmatarbekaupade müügiga tegelevat kauplust Luunja, Veibri ja Kavastu külas. Majutusteenuseid pakuvad Luunja vallas hotell ja turismitalu. Samuti tegeletakse jõeturismiga ning renditakse välja jõesauna, jõelaeva ja paate. Muri külas asub loodusravikeskus. Ratsutamise ja hobuste pidamise teenust osutab Luunja vallas mitu ettevõtet<ref name="arengukava" />. [[Fail:Lohkva.JPG|pisi|Lohkva kasvuhooned ja katlamaja]] === Tööstus === Luunja vald on tuntud kurgikasvatuse poolest. Lohkva külas tegutseb Eesti suurim katmikaladel värsket kurki ja maitserohelist kasvatav ettevõte<ref name ="luunjakurgid"/>. Viimaste aastakümnete jooksul on valla territooriumile ehitatud mitu suure tootmismahuga ettevõtet. 2009. aastal ehitati [[Fortum Tartu]] soojuse ja elektri koostootmisjaam ([[Tartu elektrijaam]]). Samuti avas 2009. aastal OÜ Greif Luunja vallas uue trükikoja. Mööbitootmisettevõte AS Tarmeko on toonud oma tootmise Luunja valda<ref name="arengukava"/>. == Taristu == === Elekter === Luunja valla tarbijaid varustatakse elektriga Anne 110 kV alajaamast keskpinge jaotusvõrgu kaudu. === Veevarustus ja kanalisatsioon === Lohkva, Veibri, Rõõmu, Pilka ja Kakumetsa külas ning Luunja alevikus osutavad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust eraettevõtted. Hajaasustusega piirkondade veevarustus toimub lokaalsete salv- või puurkaevude baasil<ref name="arengukava"/>. Luunja alevikus rekonstrueeriti 2010. aastal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud; sama projekti raames rajati ka uus reovee puhastusseade ja veetöötlusjaam. Projekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, KIK ja Luunja vald<ref name="arengukava"/>. === Transport === [[Fail:Rõõmu–Viira maantee 2009-10-03.jpg|pisi|Rõõmu–Viira maantee]] Luunja valla haldusterritooriumi läbivad 15,2 kilomeetri ulatuses kaks tugimaanteed: Tartu-Räpina ja Aovere-Luunja. Luunja valla kõrvalteed, kogupikkusega 49 kilomeetrit, on Pilka-Tähemaa, Luunja-Kavastu-Koosa, Luunja-Põvvatu, Lohkva-Kabina-Vanamõisa, Rõõmu-Viira, Põvvatu-Sahkapuu, Haki-Savikoja ja Sava-Sääsküla. Kohalike teede kogupikkus on 143,3 kilomeetrit<ref name="arengukava"/>. Rajatud on kolm kergliiklusteed<ref name="arengukava"/>: * Tartu linna ja Luunja alevikku ühendav kergliiklustee, * Lohkva-Kabina-Vanamõisa alguslõik, * Rõõmu-Viiratee alguslõik. Luunja valla territooriumil asuvad üle Kitseoja kulgevad Vanamõisa ja Kabina sild<ref name="arengukava"/>. 1930. aastatel plaaniti Luunjasse rajada Emajõe-alune tunnel, kuna pikka aega ületati sealkandis jõge parvega. Silla ehitamist ei peetud otstarbekaks, kuna selles piirkonnas oleks talvel tuul sillalt lume ära puhunud, mis muutnuks ajastukohase hobuse ja reega sillaületuse võimatuks<ref name ="tunnel"/>. Sama aasta lõpuks sai aga selgeks, et ka tunnelit pole mõtet ehitada, kuna ka tunnelis sulaks saanitee jaoks vajalik lumi maapinna soojuse tõttu ära; seetõttu jäi tunneli ehitus katki<ref name ="tunnel2"/>. Koostöös Tartu linnaga pandi 2012. aastal tööle esimene ühine bussiliin<ref name="arengukava"/>. === Tervishoid === 1. jaanuarist 2021 on Luunja valla elanikke seni teenindanud perearsti praksis suletud. Seetõttu suleti ka valla velskripunktid. Valla perearsti vastuvõtt toimub Tartus <ref name ="tervishoid"/>. Muri külas asub ravikuure ja alternatiivprotseduure pakkuv loodusravikeskus Loodus<ref name ="tervishoid"/>. == Kultuur == [[Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus|Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus]] korraldab Luunja vallas kultuuri-, spordi- ja noorsootööd. Keskus avati 1985. aastal Luunja Kultuurimajana, 2013. aastal muudeti keskuse nimi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuseks. Keskuses toimub igal aastal üle 150 ürituse<ref name ="luunjakultuur"/>. Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 2014. aasta seisuga 19 huviringi, millest 11 on suunatud täiskasvanutele ning 8 noortele ja lastele. Pikima traditsiooniga huviringid on naisrahvatantsurühm Klopandi, kellel täitus 2014. aastal 35. tegevusaasta, ning laulukoor Jõeõed, kes on 2014. aasta seisuga tegutsenud 10 aastat<ref name ="arengukavakultuur"/>. === Festivalid === Üks suuremaid üritusi Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses on [[Tartu Folklooriklubi Maatasa]] korraldatav [[Tartu Noorte Folkloorifestival]]. Rahvusvaheline muusikafestival [[Luunja Suvekantri]] jõudis Eesti tuntumate suviste traditsiooniliste vabaõhuürituste hulka ning pidas 2016. aastal oma 20. aastapäeva <ref name ="arengukavakultuur"/>. === Noorsootöö === Luunja vallas koordineerib noorsootööd [[Luunja Vallavalitsus]]. Luunja vallas asub kaks noortekeskust, [[Luunja Noortekeskus]] ning [[Kavastu noortekeskus]]. Aastatel 2009–2013 tegutses Luunja vallas [[Luunja Noortevolikogu]], mille eesmärgiks oli ürituste korraldamine, volikogu komisjonide töös osalemine ning nii maakondlikul kui ka riiklikul tasandil noortepoliitika arendamine<ref name ="arengukavakultuur"/>. === Raamatukogud === [[Luunja valla keskraamatukogu|Valla keskraamatukogu]] loodi [[Lohkva raamatukogu]] baasil, harukogudega Luunjas ja Kavastus. Lohkva raamatukogu on suurima teavikukoguga külaraamatukogu Tartumaal. [[Kavastu raamatukogu|Kavastu haruraamatukogu]] asutati 1949. aastal Emajõe raamatukoguna, kuid alates 1996. aastast kannab see harukogu Kavastu raamatukogu nime. [[Luunja raamatukogu|Luunja haruraamatukogu]] asutati 1908. aastal. Raamatukogu ruumidesse rajati 2014. aastal ka [[Jaan Jaago]] tubamuuseum<ref name ="arengukavakultuur"/>. === Meedia === Luunja vallas ilmub kord kuus valla infoleht [[Kodu Uudised]]. Samuti annab vallavalitsus iga aasta lõpus välja seinakalendri järgmise aasta olulisemate sündmustega. === Henrik Visnapuu nimeline kirjandus- ja kultuuriauhind === {{Vaata|Henrik Visnapuu preemia}} Henrik Visnapuu sündis 2. jaanuaril 1890 [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] [[Luunja vald (Tartu-Maarja kihelkond)|Luunja vallas]] ja suri 3. aprillil 1951 Ameerika Ühendriikides [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]] Long Islandil. Pärast Visnapuu surma hakkas Ülemaailmne Eesti Kirjanduse Selts andma välja Visnapuu-nimelise kirjanduspreemiat<ref name="luunjakultuurpress" />. Preemia väljaandmine katkes, kuid 2020. aasta novembris otsustas Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides koostöös Luunja vallaga taastada [[Henrik Visnapuu preemia|Henrik Visnapuu nimelise kirjandus- ja kultuuriauhinna]], mis kuulutatakse välja igal teisel aastal laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest<ref name ="luunjakultuurpress"/> . == Vaatamisväärsused == [[Fail:Emajõe-Suursoo maastikukaitseala (Peipsiveere looduskaitseala) algus Kavastu poolt 31.05.2014.JPG|pisi|left|Peipsiveere looduskaitseala algus Kavastu poolt]] [[Peipsiveere looduskaitseala]], endise nimega [[Emajõe-Suursoo maastikukaitseala]], kuulub juba 1981. aastast riikliku looduskaitse alla. Ala kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka ning on pindala suuruselt viies Eesti soostik, ühtlasi Eesti suurim deltasoostik. Looduskaitsealal asub Kantsi kõrtsihoone juurest algav kolme kilomeetri pikkune laudtee <ref name ="looduskaitsepeipsi"/>. [[Fail:LuunjaMõisaPark2.JPG|pisi|Luunja mõisapark]] [[Luunja mõisa park]] asub Luunja aleviku kõrval Emajõe ürgoru serval. Mõisapark on umbes 2,5 hektari suurune ja rajati 19. sajandi alguses. See on arvatud looduskaitsealuste objektide hulka. Märkimist väärib ka [[Luunja sovhoos|Luunja sovhoosi]] ajal rajatud Luunja mõisapargi roosiaed<ref name ="arengukava/>. [[Sirgu|Sirgu külas]] [[Urmas Saksa Ratsatalu|Urmas Saksa Ratsatalus]] kasvatatakse võistlushobuseid, korraldatakse treeningulaagreid ja ratsavõistlusi. <ref name ="arengukava/> [[Fail:Kabina Quarry.jpg|pisi|Kabina karjäär]] [[Kabina|Kabina küla]] oli tänu mõisapargile ja männimetsadele populaarne puhkekoht juba 19. sajandil. Tänapäeval on populaarne ka endises [[Kabina karjäär|kruusakarjääris]] olev ujumis- ja puhkekoht. [[Kabina park|Kabina pargis]] asub 1995. aastal avatud mälestuskivi 1870. aastal toimunud esimese ülemaailmse laste laulupeo mälestuseks<ref name ="arengukava/>. [[Fail:Kavastu parv emajõgi o1.jpg|pisi|Kavastu parve asupaik]] [[Fail:Kavastu meierei hoone 2014.jpg|pisi|Kavastu meierei]] [[Kavastu (Luunja)|Kavastu küla]] mõisapark on koos teiste Emajõe-äärsete mõisaparkidega võetud looduskaitse alla. Märkimisväärsed loodusväärtused ja huviväärsused on ka [[Kavastu Kohtukivi]] Koosa maantee ääres ja [[Luunja Suurkivi]] [[Kikaste|Kikaste külas]]. Kavastu mõisakompleksi lähedusse ehitatud maakivist hoones, kus varem tegutses Kavastu meierei, asub majutuskoht Varastatud Parve hotell. Kavastu on tuntuks teinud [[Kavastu parv]]. Parveliiklus avati Kavastus juba 1899. aastal<ref name ="arengukava/>. Kavastust [[Emajõgi|Emajõge]] pidi kolm kilomeetrit allavoolu asub Põhjasõja-aegne [[Kastre jõelahingu paik]], kus 1704. aastal toimunud lahingus uputati Rootsi laevastiku lipulaev [[Carolus]]. Laeva jäänused lebavad tänapäevani Emajõe põhjamudas<ref name ="arengukava/>. [[Kantsi kindlus]] oli sajandeid Tartu linna jaoks oluline valvepost Emajõe veeteel. Esimene märge Kantsi kindluse kohta pärineb juba 1392. aastast Hansa kaupmeeste ja novgorodlaste vahelisest liidulepingust. 1784. aastal rajati kindluse kõrvale [[Kantsi kõrts]], mis tegutses 20. sajandi esimese pooleni. 2004. aastal rajas [[Keskkonnaministeerium]] ajaloolise Kantsi kõrtsi asukohale [[Emajõe-Suursoo looduskeskus|Emajõe-Suursoo looduskeskuse]]. Eesti esimese klaverite püsinäituse ehk [[Eesti Klaverimuuseum]]i Luunja filiaali eesmärk on tähtsustada Luunjas sündinud rahvusvahelise tähtsusega klaverimeistrit [[Ernst Hiis]]i. Püsiekspositsiooni põhiosaks on kaheksa Hiisi valmistatud klaverit. Enamik klavereid pärineb Eesti Klaverimuuseumi kogust. Näitus sündis Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuse ja Eesti Klaverimuuseumi koostöös ning filiaali avamist toetas Eesti Kultuurkapital. Klaverinäituse on koostanud [[Alo Põldmäe]].<ref name ="klaver"/> == Religioon == Luunja vallal puudub oma kirik; seetõttu on Luunja valla elanikud eelkõige [[Tartu Maarja kogudus|Tartu Maarja]] ja [[Võnnu Jakobi kogudus|Võnnu koguduse]] liikmed. Kord kuus viib valla buss soovijad Maarja koguduse jumalateenistusele<ref name ="arengukavakultuur"/>. 2013. aasta seisuga on 19% Luunja elanikest usklikud, neist 9% luterlased, 7% õigeusklikud ja 3% muud usku.<ref name ="religioon"/> == Sport == Luunja vallas on kuus registreeritud spordiehitist <ref name ="luunjaspordiehitised"/>: * [[Kavastu jalgpalliväljak]] * [[Kavastu palliväljakud]] * [[Luunja Keskkooli spordisaalid]] * [[Luunja Keskkooli staadion]] * [[Luunja Ratsakooli maneež ja ratsaspordiväljakud]] * [[Urmas Saksa Ratsutamiskompleks]] Luunja alevikus on valgustatud suusarada (pikkusega umbes 1 km).<ref name ="arengukavakultuur"/> Luunja vallas tegutseb korvpallinaiskond.<ref name ="kpnaiskond"/> Aastatel 2005–2016 tegutses Luunja vallas jalgpalliklubi [[JK Luunja]]. Klubi lõpetas tegevuse, kui [[JK Luunja]] ja Tammeka II asemel alustas Esiliiga B-s tegevust [[Tammeka U-21]]. Luunjas toimub ka iga-aastane [[Luunja Triatlon]], mida korraldab Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskus koostöös rahvatantsuseltsiga Trambali <ref name ="luunjatrialton"/>. === Ratsasport === Ratsutamistraditsioon pärineb Luunjas juba Nõukogude ajast. Ratsutamisega tegutsevad Luunjas Liivimaa Ratsaklubi, OÜ Luunja Stud ja Tartumaa Ratsaspordiklubi.<ref name ="arengukavakultuur"/> Tartumaa Ratsaspordiklubi liikmete seast on sirgunud mitmeid Eesti meistreid <ref name ="arengukavakultuur"/>: * [[Urmas Raag]] (üheksakordne Eesti meister) * [[Tjorven Siiboja]] (Eesti meister noorteklassis 2008) * [[Catlyn Resto]] (Eesti meister juunioride klassis 2011) * [[Stefani Sabrodin]] (Eesti meister noorteklassis 2012) * [[Kristi Luha]] (Eesti meister noorteklassis 2014) Alates 1980. aastast korraldatakse Luunjas ratsavõistlust Luunja Karikas.<ref name ="arengukavakultuur"/> == Loodus == === Kliima === Luunja vald asub parasvöötme mereliselt mandrilisele ülemineku kliimavöötmes. {|class="wikitable" |- | align="center" colspan="15" bgcolor="#CCCCCC" | '''Luunja valla meteoroloogilised andmed'''<ref name ="luunjaksh"/> |- | align="center" colspan="15" | '''Temperatuur (°C)''' |- !width="200" style="background:#efefef;" | !width="80" align="center" style="background:#efefef;" | Aasta |- | Aasta keskmine õhutemperatuur (°C) |bgcolor=FFFF99 align="center"|4,9 |- | Kõrgeim kuu keskmine temperatuur (°C) |bgcolor=FF9900 align="center"|16,6 |- | Madalaim kuu keskmine temperatuur (°C) |bgcolor=508CFF align="center"| –6,0 |- | align="center" colspan="15" | '''Sademete hulk (mm)''' |- | Aasta keskmine (mm) |bgcolor=8CA0FF align="center"|585 |- | Suurim kuu keskmine (mm) |bgcolor=6478FF align="center"|86 |- | Väikseim kuu keskmine (mm) |bgcolor=B4C8FF align="center"|23 |- | align="center" colspan="15" | '''Tuule kiirus (m/s)''' |- | Keskmine (m/s) |bgcolor=63ba57 align="center"|4,1 |- | Suurim kuu keskmine (m/s) |bgcolor=72c767 align="center"|4,6 |- | Väikseim kuu keskmine (m/s) |bgcolor=45943a align="center"|3,2 |- |} === Pinnamood === Luunja vald asub [[Ugandi lavamaa|Ugandi lavamaal]] aluspõhja [[Keskdevon|keskdevoni]] [[Burtnieki lade|Burtnieki]] ja [[Aruküla lade|Aruküla]] [[liivakivi]] lademe avamusalal. Luunja valla piirkonnas domineerivad peamiselt [[Näivleetunud muld|näivleetunud]] (kahkjad leetunud) mullad. Valla idaosas on ka Peipsi soostunud, soo- ja leetunud muldasid. Luunja valla pinnakatte moodustab enamasti kvaternaari moreen, v.a Peipsiäärse madaliku piirkond, kus domineerivad rohkem soosetted. Aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni liivakivid. <ref name ="luunjaksh"/> === Veestik === [[Fail:Emajõgi river - panoramio (1).jpg|pisi|Emajõgi]] ''' Jõed ''' * [[Emajõgi]] ''' Järved ''' * [[Sirkjärv]] * [[Koosa järv]] ''' Peakraavid ''' * [[Jürisoo]] * [[Laukasoo (Luunja)|Laukasoo]] * [[Lodu (Luunja)| Lodu]] ''' Ojad ''' * [[Kitseoja]] ''' Tehisjärved ''' * [[Kabina karjäär]] === Kaitsealused alad ja objektid === [[Fail:Kavastu kohtukivi.JPG|pisi|Kavastu kohtukivi]] [[Fail:Luunja suurkivi 1.JPG|pisi|Luunja suurkivi]] Luunja vallas on kaitse all <ref name ="luunjaent"/>: * [[Kavastu mõisa park]] alleedega (13,4 ha) * [[Luunja mõisa park]] alleedega (7,1 ha) * [[Hansi kadakas]] (ümbermõõt 0,7 m ja kõrgus 8 m; Kõivu külas) * [[Kavastu Kohtukivi]] (ümbermõõt 14,1 m; Kavastu külas) * [[Luunja Suurkivi]] (ümbermõõt 28 m; Kikaste külas) * [[Pähklisaare maastikukaitseala]] * [[Peipsiveere looduskaitseala]] == Kuritegevus == 2007. aasta oktoobris tappis 1965. aastal sündinud Einar Pajukurmu küla talumajas noahoopidega 1963. aastal sündinud Õie, kes oli Einari kunagine klassiõde <ref name ="surm1"/>. 2013. aastal leiti Luunja valla Pajunurme küla Kolga talust kaks vanemas eas külaelanikku, kes surid kuulihaavadest tekkinud vigastustesse <ref name ="surm2"/>. Kuritegevus on Luunja vallas aastate jooksul vähenenud. Näiteks 2010. aastal registreeriti Luunja vallas 4937 väärtegu, kuid 2016. aastal vaid 2917 väärtegu <ref name ="surm3"/>. == Tuntud isikuid == [[Fail:Weltmeister Jaan Jaago c1925.jpg|pisi|Jaan Jaago]] *[[Ernst Hiis]] (1872–1964), klaverimeister ja ettevõtja, Estonia klaverivabriku rajaja; sündis Luunja vallas *[[Jaan Jaago]] (1887–1949), maadleja; sündis Luunja vallas *[[Karl Eduard Sööt]] (1862–1950), luuletaja; sündis Lohkva külas *[[Eduard Sõrmus]] (1878–1940), viiuldaja; sündis Luunja valla Kõivu küla Kure talus *[[Gregor von Berg]] (1765–1838), baltisaksa päritolu Venemaa keisririigi sõjaväelane, sündis Luunja mõisas == Sõprussuhted == Luunja valla sõprusvald on [[Jämsänkoski]]. Jämsänkoski on endine linn [[Soome|Soomes]] Lääne-Soome läänis [[Kesk-Soome maakond|Kesk-Soome maakonnas]], praegune [[Jämsä]] linnaosa. 1. jaanuaril 2009 liitus Jämsänkoski linn Jämsä linnaga.<ref name ="sister"/> == Vaata ka == {{veergude loend|laius=25em| * [[Luunja mõis]] * [[Luunja mõisa kalmistu]] * [[Luunja|Luunja alevik]] * [[Kavastu mõis]] * [[Luunja Keskkool]] * [[Luunja vald (1939)]] * [[Luunja raamatukogu]] * [[Luunja Suurkivi]] * [[Luunja kultuuri- ja vabaajakeskus]] * [[Luunja külanõukogu]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="riigiteataja1991">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13070954 Tartu maakonna Elva linna ning Alatskivi, Kambja, Konguta, Luunja, Mäksa, Puhja, Tartu, Tähtvere ja Võnnu valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta]</ref> <ref name ="padarh">[https://web.archive.org/web/20211211125536/https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/6676/Padar_Heidi_MA2021_taistekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y Padar, H. Asutuse muutused ja selle planeerimine Tartu linna lähitagamaal], vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name ="luunjatutvustus">[https://web.archive.org/web/20211212100540/https://luunja.ee/tutvustus-ja-asukoht Luunja vald. Tutvustus ja asukoht.], vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name="arengukava"> [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4050/1201/9025/64_2018L.pdf Luunja valla arengukava 2019–2027], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="lohkvalasteaed"> [https://www.lohkva.edu.ee/ Lohkva lasteaed], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="midrimaalasteaed"> [midrimaa.luunja.ee Midrimaa lasteaed], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="midrimaalasteaedajalugu"> [https://midrimaa.luunja.ee/ajalugu/ Midrimaa lasteaed. Ajalugu], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="postimeeslasteaed"> [https://haridus.postimees.ee/7327406/luunja-vald-avab-3-3-miljonit-maksnud-uue-lasteaiahoone Luunja vald avab 3.3 miljonit maksnud uue lasteaiahoone]. Postimees, vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="haridusasutused">[https://web.archive.org/web/20200717095643/https://luunja.ee/haridusasutused Luunja vald. Haridusasutused], vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name ="luunjaksh"> [ttp://luunja.ee/documents/23601738/24272450/Luunja_KSH_aruanne.doc/639137b5-38ee-42f8-b1eb-b38072e4015e?version=1.0&targetExtension=odt Luunja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine 2007], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="luunjakurgid"> [https://grynefee.ee/ AS Grüne Fee Eesti], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="sister"> [http://en.sistercity.info/sister-cities/Luunja%20Parish.html Sister cities], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="klaver"> [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67013158/fotod-luunjas-avati-esimene-klaverite-pusinaitus-eestis Luunjas avati esimene klaverite püsinäitus Eestis.] Maaleht, vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="valimistulemused">[https://web.archive.org/web/20211212104504/https://www.delfi.ee/leht/valimised2021/tulemused/0432. KOV 2021 valimistulemused.] Delfi, vaadatud 11.12.2021</ref> <ref name ="kontaktid"> [luunja.ee/kontaktid1. Luunja valla kontaktid], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="luunjaent"> [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/luunja_vald Luunja vald], vaadatud 11.12.2021 </ref> <ref name ="luunjakultuur"> [https://luunjakultuur.ee/meist/ Luunja kultuur], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="arengukavakultuur"> [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4040/4201/5044/15_2015_L.pdf Luunja valla kultuuri, sporti ja noorsootöö arengukava 2015–2022], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="surm1"> [https://www.delfi.ee/artikkel/65953786/traagilise-margiga-pajukurmu-kula-teine-tapmine-kuue-aasta-jooksul Traagilise märgiga Pajukurmu küla: teine tapmine kuue aasta jooksul]. Delfi, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="surm2"> [https://www.delfi.ee/artikkel/65955768/luunja-vallavanem-veretoos-hukka-saanud-pererahvas-hoidis-omaette Luunja vallavanem: veretöös hukka saanud pererahvas hoidis omaette ]. Delfi, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="surm3"> [https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_est_web_0.pdf Kuritegevus Eestis], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="luunjakultuurpress"> [https://luunjakultuur.ee/uncategorized/pressiteade/ Luunja kultuur. Pressiteade], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="kpnaiskond"> [https://luunjakultuur.ee/luunja-korvpallinaiskond-2/ Luunja korvpallinaiskond], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="luunjaspordiehitised"> [https://www.sport.ee/et/kov/197/index.html#ehitised Luunja spordiehitised], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="luunjatrialton"> [https://luunjakultuur.ee/luunja-triatlon-2021/ Luunja triatlon], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="religioon"> [http://www.eestikirik.ee/uploads/2013/09/Eesti-elanike-suhtumine-usku.pdf Eesti elanike suhtumine usku]. Eesti kirik, vaadatud 12.12.2021 </ref>redirect=https%3A%2F%2Fluunja.ee%2Fkorrakaitse%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_9EbgXBCrdkdy%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D3 Luunja valla korrakaitse], vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="looduskaitsepeipsi">[https://web.archive.org/web/20211212130020/https://www.puhkaeestis.ee/et/peipsiveere-looduskaitseala Peipsiveere looduskaitseala], vaadatud 12.12.2021</ref> <ref name ="tunnel"> [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19340825.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Luunajs ehitatakse silla asemele Emajõe alla tunnel.] Päewaleht, nr. 233, 25 august 1934, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="tunnel2"> [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19341102.2.6&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Luunja tunnelist ei saa asja] Postimees, nr. 300, 2 november 1934, vaadatud 12.12.2021 </ref> <ref name ="tervishoid">[https://web.archive.org/web/20200719085253/https://luunja.ee/perearstid-ja-velskrid Luunja vald. Tervishoid], vaadatud 12.12.2021</ref> }} == Välislingid == {{commonskat|Luunja Parish}} * [https://luunja.ee/ Luunja valla koduleht] {{Tartumaa}} {{koord |NS=58.35555556 |EW=26.88055556 |type=adm2nd |region=EE-78}} [[Kategooria:Tartu maakonna vallad]] [[Kategooria:Luunja vald| ]] m9o0o00ur5eyc4qwyyx0ssj30xos58n Pornograafia 0 28735 7157688 6989906 2026-05-20T11:53:23Z Peeter Eeter 229883 Fix 7157688 wikitext text/x-wiki [[Fail:XXX P icon.svg|pisi|Pornograafilise materjali tähistamiseks kasutatakse tihti kolme X-i]] '''Pornograafia''' ehk '''porno''' on põhiliselt [[seksuaalne erutus|seksuaalse erutuse]] [[stiimul|stimuleerimiseks]] mõeldud [[teos]]te liik, mis tavaliselt sisaldab [[inimene|inimeste]] paljastatud kehade või kehaosade, [[suguelundid|suguelundite]], [[seksuaalvahekord]]ade või muu [[seksuaalsus]]ega seotu eksponeerimist ja/või kirjeldamist. Eesti üks tuntumaid porno staare on Christopher Veski, kes on loonud palju LGBTQ sisu mida on võimalik tasuta vaatata veebilehel pornhub.com ==Ülevaade== Visuaalne pornograafia esineb eelkõige pornograafiliste [[film]]ide, [[foto]]de, [[maal]]ide, [[graafika]]teostena, [[skulptuur]]idena, [[etendus]]tena. [[Kirjandus]]lik pornograafia esineb [[tekst]]idena ([[romaan]]id, [[novell]]id, [[jutustus]]ed, [[luule]], [[näidend]]id jne). Pildilis-tekstiline pornograafia esineb pilt- või fotoromaanide, -novellide, -jutustustena, [[koomiks]]itena jne. Auditiivne pornograafia esineb enamasti pornograafiliste tekstide ettelugemisena, [[heli]]dena. Valdavalt tarbitakse tänapäeval audiovisuaalset pornograafiat [[pornofilm]]ide, tekstilis-visuaalset pornograafiat [[pornoajakiri|pornoajakirjade]] ja eelmistele omaste vormidega kohandatud veebiportaalide kujul. Vastavalt liigitatakse pornograafiat kõige üldisemalt kahte liiki: ''hardcore'' (eksponeeritakse suguelundeid) ja ''softcore'' (ka "pehme porno", kus hoidutakse suguelundite eksponeerimisest). Populaarsemad suunad: * [[amatöörpornograafia]] – mitteprofessionaalsete vahendite ja osalistega loodud teosed, sealhulgas ka näiteks [[veebikaamera]] abil; * [[fetišpornograafia]] – spetsiifiliste kostüümide, võtete, materjalide, vahendite jmt eksponeerimine (maskid, piitsad, sidumine, kumm, lateks, nahk jne); * [[homoseksuaalne pornograafia]] – samasooliste isikute ([[gei]]de või [[lesbi]]de) seksuaalse suhtlemise kujutamine; * [[orgiastiline pornograafia]] – paljude isikute üheaegse seksuaalse suhtlemise kujutamine; * [[rassispetsiifiline pornograafia]] – esinevad spetsiifilistesse rassidesse kuuluvad isikud (neegrid, asiaadid vmt); * [[vuajeristlik pornograafia]] – varjatud kaameratega salvestatud pornograafia; * [[tõsielupornograafia]] – salvestised väidetavalt reaalsest ja lavastamata seksuaalsest materjalist. ==Ajalugu== [[Fail:Eveready Harton in Buried Treasure.ogv|pisi|Pornograafiline animatsioon "Eveready Harton in Buried Treasure" (u 1928)]] Pornograafia kui iseseisva ja ühiskonna poolt tunnistatud valdkonna sündi seostatakse varase [[uusaeg|uusajaga]] (17. sajand), mil see kerkis esile koos [[esteetika]]ga kui selle vastaspoolus ning puudutas eelkõige st ihulis-erutavate raamatute kirjutamist, väljaandmist ja levitamist. Väljaanded olid enamasti varustatud pildimaterjaliga, peamiselt [[ladina keel|ladina]] või [[prantsuse keel]]es ja paljud neist olid trükitud anonüümsete [[libertiin|libertiinide]] poolt [[Amsterdam]]is ning sealt levitatud üle [[Euroopa]]. Pornograafia sündimist võib seostada just kunstiliste vahenditega seksuaalse erutuse tekitamise institutsionaliseerumisega, mille kaudu see eristus muudest kunsti vormidest. Pornograafiat levitati enamasti põranda all ning sellega olid seotud suured trahvid ning väljaandjate üle peeti kohtuprotsesse. Kuigi piirid pornograafia ja esteetilise elamuse vahel on sajanditega nihkunud, siiski on pornograafia kasutus siiani enamikus riikides seadusega piiratud ja sellega muudest kunstilise väljenduse laadidest eristatud, kuigi illegaalseks suurt osa seaduslikult toodetud ja levitatud pornograafiast enam ei peeta. Pornograafia vabanemine põranda alt algas 20. sajandi keskel ning selle viimaseks veerandiks oli pornograafia, sh pornograafilised filmid ja nende levitamine enamikus riikides mingil viisil legaliseeritud. Siiani on valdavalt keelatud alaealiste, loomade ja seksuaalse vägivalla kasutamine pornograafiliste teoste loomisel. Esimeste pornograafiliste teoste hulka kuulusid näiteks "Ekslev hoor" ("La puttana errante", 1650), "Tütarlaste kool" ("L'Ecole des filles", 1655), "Satyra sotadica" (1660). Ka varasemal ajal valmistati teoseid, mis tänapäevase pilgu jaoks võivad paista pornograafilised, kuid neisse ei suhtutud toona nii nagu pornograafiasse ega levitatud institutsionaliseeritult, kuigi teatud suguline aktiivsus ja selle kujutamine võis eri kultuurides olla taunitud nii ühiskondlikult kui ka õiguslikult. ==Tulevik== Seoses [[Internet]]is toimiva [[interaktiivsus|interaktiivsust]] võimaldava pornograafiaga tegeldakse [[teleseks]]i vahendite väljatöötamisega, mis võimaldaks astuda tehislikku sugulisse vahekorda (harrastada [[küberseks]]i) inimestel, kes omavad vastavaid seadmeid ja võrguühendust. Kuna pornograafia on olemuselt suunatud seksuaalse erutuse tekitamisele teiseste või kunstlike vahenditega, siis peetakse teleseksi võimaldamist loomulikuks sammuks pornograafia arengus, kuigi see hakkab ähmastama piire pornograafia, [[prostitutsioon]]i ja üldse seksi vahel. ==Pornograafiavastased== [[Fail:Aarre-Panula-1969.jpg|pisi|Soome piiril konfiskeeritud pornograafiline materjal (1969)]] Üks tulisemaid pornograafiavastaseid on [[kristlus|kristlik religioon]]. Tõsiseid probleeme on ka pornograafia [[õigusteadus|õigusliku]] staatuse määratlemisega. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Pornofilm]] *[[Kväärpornograafia]] *[[Geipornograafia]] *[[Obstsöönsus]] *[[Ned de Baggo]] *[[Lapspornograafia]] *[[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] ==Kirjandus== *"Tütarlaste kool". [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]], nr 12, 2000. [[Kategooria:Kunst]] [[Kategooria:Kultuur]] [[Kategooria:Pornograafia| ]] hyym1dfmrrvdb81ucporw7l2ylvf321 Hirohito 0 30079 7157209 7153105 2026-05-19T12:59:39Z Kuriuss 38125 7157209 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Pilt:Emperor Showa.jpg|pisi|Hirohito kroonimisrüüs 1926]] '''Hirohito''' (裕仁) ([[29. aprill]] [[1901]] – [[7. jaanuar]] [[1989]]) oli 124. [[Jaapani keiser]], kes valitses aastatel [[1926]]–1989. Tema valitsejadeviis oli "Shōwa", mistõttu teda tuntakse ka '''Shōwa-tenno'na'''. Ta oli viimane Jaapani keiser, keda austati [[šintoism]]is elava [[jumal]]ana [[1945]]. aastani. Hirohito oli keiser [[Yoshihito]] ja keisrinna Teimei poeg ning sai troonile pärast oma isa surma<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bix |eesnimi=Herbert P. |pealkiri=Hirohito and the making of modern Japan |kuupäev=2002 |kirjastus=Perennial |isbn=978-0-06-019314-0 |trükk=Nachdr. |koht=New York}}</ref>. Ta oli keiser Meiji esimene pojapoeg.<ref name=":0" /> Formaalselt oli ta absoluutne monarh, reaalselt juhtis riiki aga aastani 1945 sõjaväelastest koosnev autoritaarne valitsus, mille eesotsas oli [[Hideki Tojo]]. Valitsus soovis teha Jaapanist [[Kaug-Ida]] valitsejat. Selle üle, kas Hirohito seda suunda toetas, on palju polemiseeritud, ent tõde pole selgunud siiani. Siiski ei antud Hirohitot [[sõjakuritegu|sõjakurjategijana]] kohtu alla; ta pidi vaid loobuma enda kummardamisest jumalana. Kui sõja kulg juunis [[1942]] pöördus Jaapani vastu, kaasas [[Hideki Tōjō|Hideki Tojo]] keisri riigi ellu, sundides inimesi end tema nimel ohverdama. Hirohito hakkas valitsust mõjutama alles siis, kui kaotus muutus möödapääsmatuks, ent ta jäi oma otsustega hiljaks: [[Hiroshima]]le ja [[Nagasaki]]le heideti [[tuumapomm]]. Hiroshimale heideti tuumapomm 6. augustil 1945 kell 8.15, Nagasakile 9. augustil 1945. Hiroshimale visatud [[tuumapomm]] tappis 100 000 – 140 000 inimest. Nagasakile heidetud tuumapommi tõttu hukkus ligikaudu 35 000 – 40 000 inimest ning sai vigastada rohkem kui 60 000 inimest. 1945. aasta [[15. august]]i raadiokõne, milles ta teatas Jaapani alistumisest eelmisel päeval, oli läbi aegade esimene Jaapani keisri otsepöördumine oma rahva poole. <ref name=":0" /> Enne teist pommi polnud Hirohitol plaani alistuda, kuid pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjakuulutust ja teist pommi otsustas ta alistuda. Nii mõnegi arvates olid pommid jumala poolt saadetud, kuna andsid Hirohitole võimaluse alistuda, hoides au.<ref name=":0" /> == Varajane valitsusaeg == 25. detsembril 1926 suri keiser Taishō Hayamas kell 1.25. Hirohito võttis kohe võimu enda kätte ja 25-aastaselt sai ta 124. Jaapani keiseriks. Õiguse troonile kinnitasid sugulusõigus, traditsioon, ajalugu ja konstitutsioon. Konstitutsiooni artikli 1 järgi peab Jaapani keiser olema valitud katkematu liini järgi. Shōwa ajastu nimi kuulutati välja 28. detsembril.<ref name=":0" /> == Mandžuuria kriis == [[Mandžuuria kriis]] algas 18. septembril 1931 ja oli ettekäändeks Jaapanile, et tungida [[Mandžuuria|Mandžuuriasse.]] Kwantungi armee ohvitserid lõhkasid pommi Jaapani kontrolli all oleva Lõuna-Mandžuuria raudtee liini lähedal ja süüdistasid selles Hiina bandiite ja [[Zhang Xueliang]]<nowiki/>i sõdureid, kuigi rongiliin tegelikult kannatada ei saanud. Keiser Hirohito sai tegevusest teada järgmisel päeval 19. septembril. 22. septembril tunnustas keiser tegu tehtuks, kuigi ta teadis, et tegevus oli lavastatud. Siiski, Jaapani rahvas oli sõjaväe poolel. Militaarseadust rikkunud ohvitseridele anti kerged karistused. Hirohito ei olnud impeeriumi suurenemise vastu niikaua, kui operatsioon oli edukas. [[Hiina]] otsis [[Rahvasteliit|Rahvasteliidult]] abi, mille tõttu kuulutas [[Rahvasteliit]] välja Lyttoni rapordis Jaapani agressoriks, kuna nad ei uskunud Jaapani ametlikku versiooni juhtunust ja nõudis Jaapanilt Mandžuuria tagastamist Hiinale. Selle tagajärjel andis Jaapan 27. märtsil 1933 ametlikult teada Rahvasteliidule, et nad lahkuvad Rahvasteliidust.<ref name=":0" /> ==Perekond== Keisri abikaasa oli keisrinna [[Nagako]] ([[1903]]–[[2000]]), kellega ta abiellus 26. jaanuaril 1924. Hirohito nõudis monogaamilist abielu, millega pandi lõpp pikale konkubiinitraditsioonile.<ref name=":0" /> Ta nõudis ka, et tema kasvatab oma lapsed üles palees, erinevalt traditsioonist, mille järgi kasvatasid lapsi teenrid. Neil sündis seitse last, kellest neli esimest last olid tütred: * printsess Teru ([[1925]]–[[1961]]) * printsess Hisa ([[1927]]–[[1928]]) * printsess Taka ([[1929]]–[[1989]]) * printsess Yori (sündinud [[1931]]) * kroonprints (hiljem keiser) [[Akihito]] (sündinud [[1933]]) * prints Hitachi (sündinud [[1935]]) * printsess Suga (sündinud [[1939]]) == Isiklikku == Hirohito oli [[bioloog]] ja [[Merebioloogia|merebioloogiat]] käsitlevate raamatute autor. Keiser Hirohito isiklikku elu iseloomustas tihe reguleeritud rutiin. Teda huvitas kõige rohkem poliitiline võim ja sõjaline sõjaväeline juhatus. Kõige suurema osa tema ajast õppides võtsid sõjalised küsimused. <ref name=":0" /> Keiser Hirohito ärkas alati kell 7.30 ning tema abikaasa veidi enne teda. Nad panid end ise riidesse ja nende hommikusöögi osaks oli alati [[piim]], mille koos toiduga valmistasid ette teenijad.<ref name=":0" />{{algus}} {{eelnev-järgnev |eelnev=[[Yoshihito|Taishō]] |nimi=[[Jaapani keiser]] |aeg=[[1926]]–[[1989]] |järgnev=[[Akihito]]}} {{lõpp}} ==Välislingid== {{commons|Hirohito}} [[Kategooria:Jaapani monarhid]] [[Kategooria:Bioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1989]] ezmfhwrjt59u5n2abcw02fgko0wk53m Julius II 0 31566 7157269 6899204 2026-05-19T15:11:25Z Kask 77839 Viited 7157269 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Julius II |pilt = Pope Julius II.jpg |pildiallkiri = [[Raffael]]. Paavsti portree, 1511–1512 |sünninimi = Giuliano della Rovere |valitsemisaja algus= [[1. november]] [[1503]] |valitsemisaja lõpp= [[21. veebruar]] [[1513]] |eelkäija = [[Pius III]] |järeltulija = [[Leo X]] |sünnikuupäev = {{Sünniaeg|1443|12|5}} |sünnikoht = [[Albissola]] |surmakuupäev = {{Surmaaeg ja vanus|1513|02|21|1443|12|5}} |surmakoht = [[Rooma]] |maetud = [[Rooma Peetri kirik]] |vanemad = Raffaello della Rovere ja Theodora Manerola |lapsed = [[Felice della Rovere]] |autogramm = Signature of Pope Julius II.svg |vapp = C o a popes Della Rovere.svg }} '''Julius II''', [[ladina keel|ladinapäraselt]] '''Iulius II''' ('''Giuliano della Rovere''' või '''Giuliane della Rovere''', [[5. detsember]] [[1443]] – [[21. veebruar]] [[1513]]) oli [[paavst]] aastatel 1503–1513. Ta oli 216. paavst. Tema hüüdnimi oli ''il Terrible''. ==Noorpõlv== [[Pilt:Melozzo da_Forlì_001.jpg|pisi|vasakul|[[Sixtus IV]] määrab [[Bartolomeo Platina]] Vatikani raamatukogu prefektiks. Keskel seisab punases [[sutaan]]is kardinal Giuliano della Rovere. [[Melozzo da Forlì]] fresko, [[1477]]]] Giuliano della Rovere sündis [[Albissola]]s Raffaele della Rovere ja Teodora (Theodora) Manirolo viielapselise pere vanima pojana. Tema ema oli kreeklanna, isa pärines vaesunud [[aadel|aadlisuguvõsast]]. Nooruses soovis della Rovere teha karjääri [[kaubandus]]es, kuid siis ühines [[Perugia]]s oma onu Francesco della Rovere ([[Sixtus IV]]) eeskujul [[frantsisklased|frantsiskaani]] konventuaalidega. Ta lahkus [[klooster|kloostrist]] [[noviits]]ina ega andnud [[munk|mungatõotusi]], vaid jäi ordu ilmikliikmeks ja [[ordinatsioon|ordineeriti]] hiljem [[preester|preestriks]]. Kui [[1471]] sai paavstiks Sixtus IV (Francesco della Rovere), siirdus Giuliano della Rovere tema teenistusse. [[Aprill]]is [[1474]] võõrustas della Rovere [[Rooma]]s [[Taani kuningas|Taani kuningat]] [[Christian I]]-t. 1474 suvel oli ta paavsti väejuht [[sõda|sõjas]] [[Umbria]]ga. [[Jaanuar]]is [[1475]] kohtus della Rovere [[Terracina]]s [[Napoli kuningas|Napoli kuninga]] [[Fernando I (Napoli kuningas)|Fernando]]ga ja saatis teda Rooma. [[Kardinal]]ina omas ta häid suhteid [[Prantsusmaa]]ga, kus ta viibis [[1476]] ja [[1480]]–[[1482]] [[legaat|legaadina]]. 1476 tekkisid ta Prantsusmaal probleemid [[Avignon]]i haldamise üle. Kardinal della Rovere vahendusel sõlmisid [[Prantsusmaa kuningas]] [[Louis XI]] ja [[Saksa-Rooma keiser]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] lepingu [[Burgundia]] pärandi jaotamise üle. Aprillis [[1481]] tegeles ta türklaste vastase [[ristisõda|ristisõja]] organiseerimisega. Ta saavutas kardinal [[Jean Balue]]' vabastamise, keda Louis XI hoidis vahi all. Kardinal della Rovere osales [[12. detsember|12. detsembril]] [[1482]] liidu sõlmimisel [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] ja [[Veneetsia]] vahel. Ta kaitses [[Colonna]] suguvõsa huve kardinal [[Girolamo Riario]] korraldatud tagakiusamise ajal. [[25. august]]il [[1483]] pidas ta [[Sixtus IV]] kroonimise aastapäeva puhul [[Sixtuse kabel]]is [[missa]]. Della Rovere oli [[Innocentius VIII]] ajal üks mõjukamaid kardinale. [[Märts]]ist [[september|septembrini]] [[1486]] moodustas ta [[Genova]]s laevastikku, et pidada ristisõda türklaste vastu. [[Mai]]s [[1491]] osales ta türklaste kingitud [[Püha oda|Püha Oda]], millega olevat torgatut [[Kristus]]t [[Jeesuse ristilöömine|ristil]], toomisel Rooma. [[1492]]. aasta [[konklaav]]il oli della Rovere arvestatav soosik, kuid ta oli oma Prantsusmaa suhtes avaldatud varjamatu poolehoiu tõttu mõne kardinali jaoks ebasobiv ja pidi [[Aleksander VI|Rodrigo Borjalt]] vastu võtma valimiskaotuse. Sama aasta lõpus viibis ta [[Ostia]]s, kus ta haigestus. Sel ajal külastas teda Napoli prints [[Frederico IV (Napoli kuningas)|Frederico]]. [[24. juuni]]l [[1493]] oli della Rovere taas [[kuuria]]s, siirdus sealt [[Marino]]sse ja pöördus [[26. märts]]il [[1494]] tagasi Rooma. Seejärel läks ta taas Ostiasse ja siis Genovasse, kust siirdus edasi Prantsusmaale. Hoolimata sellest, et Aleksander VI säilitas talle ametid ja lubas tagasipöördumise korral puutumatust, ei uskunud della Rovere nende lubaduste siirust ning viibis Aleksander VI ajal [[eksiil]]is Prantsusmaal, kus õhutas uut kuningat [[Charles VIII]]-t tungima [[Itaalia]]sse, et kukutada [[simoonia]]s süüdistatud paavsti ja kutsuda kokku [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilist kirikukogu]].<ref name="Aleksander6" /> Ta saatis Charles VIII-t [[Itaalia sõjad|Itaalia sõjaretkel]]. [[1497]] liikusid Prantsusmaa õukonnas kuulujutud, et [[Prantsusmaa kuningas]] soovis kardinal della Roveret teha paavstiks, mistõttu Aleksander VI ähvardas kardinali ametitest tagandada. [[Oktoober|Oktoobris]] [[1498]] võõrustas della Rovere Avignonis [[Cesare Borgia]]t. [[9. veebruar]]il [[1499]] sõlmis ta lepingu Prantsusmaa ja [[Veneetsia]] vahel ning samal aastal sõlmis ta Prantsusmaal Cesare Borgia abielu [[Navarra kuningriik|Navarra]] printsessiga. Seejärel siirdus della Rovere koos [[Louis XII]]-ga sõjakäigule Itaaliasse. [[Juuli]]s [[1502]] halvenesid tema suhted paavstiga taas. Kardinal della Rovere saabus Rooma [[3. september|3. septembril]] 1503 ja kroonis [[8. oktoober|8. oktoobril]] paavstiks [[Pius III]]. Kardinal della Rovere lasi kujundada Rooma San Pietro in Vincoli kiriku. Ta lasi rajada Sixtus IV hauamonumendi. Ta oli frantsiskaanide protektor ja rajas Avignonis ühe [[kool]]i vaestele. Kardinal della Rovere osales [[1484]], [[1492]] ja 1503 toimunud [[konklaav]]idel, kus ta oli mõjukas soosik. Tal oli abieluvälisest suhtest Lucrezia Normanniga 1 tütar (teistel andmetel 3 last). Julius II kandis [[27. juuni]]st [[1511]] kuni [[märts]]ini [[1512]] [[habe]]t, ehkki [[13. sajand]]il oli [[kanooniline õigus]] [[vaimulik]]el habeme kandmise keelanud. ==Ametid== *[[1469]] apostellik protonotar *[[16. oktoober]] [[1471]] – 31. jaanuar 1472 [[Carpentras]]i [[piiskop]] (pühitseti piiskopiks ajavahemikus [[1479]]–[[1483]]) *[[16. detsember]] 1471 – 1. november 1503 '''San Pietro in Vincoli [[kardinal]]preester''' *[[31. jaanuar]] [[1472]] – [[15. juuli]] 1476 [[Lausanne]]'i piiskop, *[[13. jaanuar]] [[1473]] – 23. mai 1474 [[Catania]] piiskop, *[[3. november]] 1473 [[legaat]] [[Ancona]]s *1473 – 23. mai 1474 [[Messina]] administraator *[[23. mai]] [[1474]] – 1. november 1503 [[Avignon]]i peapiiskop, *[[17. veebruar]] [[1476]] legaat Prantsusmaal *[[11. juuli]] 1476 – 3. detsember 1477 [[Coutances]]'i piiskop, *[[August]] [[1477]] Lateraani basiilika ülempreester *[[3. detsember]] 1477 – 3. juuli 1478 Viviers'i piiskop *[[3. juuli]] [[1478]] – [[oktoober]] 1483 [[Mende]]' piiskop, *[[8. jaanuar]] [[1479]] – [[7. jaanuar]] 1480 [[kardinalide kolleegium]]i [[camerlengo]] *[[19. aprill]] [[1479]] – 31. jaanuar 1483 '''Santa Sabina kardinalpiiskop''' *[[24. aprill]] [[1480]] – [[3. veebruar]] [[1482]] legaat [[Prantsusmaa]]l ja [[Madalmaad]]es *[[31. jaanuar]] [[1483]] – 1. november 1503 '''[[Ostia]] kardinalpiiskop''' *[[3. november]] [[1483]] – 24. jaanuar 1502 [[Bologna]] piiskop, *[[29. august]] [[1484]] – [[15. september]] 1484 kardinalide kolleegiumi camerlengo *[[1486]] legaat Anconas ja [[Veneetsia]]s. *[[1488]] – [[aprill]] [[1489]] Lodève'i administraator *[[1492]]–1503 legaat Avignonis *[[20. september]] [[1499]] – 24. jaanuar 1502 [[Savona]] piiskop *[[24. jaanuar]] [[1502]] – 1. november 1503 [[Vercelli]] piiskop *Ta oli Grottaferrata, [[Verdun]]i Saint-Paul'i, [[Poitiers]]' Sainte-Marie de Bonneveaux', Nonantola, San Sabino fuori le Mura, [[Besançon]]'i Saint-Pierre de Luxeuil'i, [[Benevento]] Santa Sofia, Metz'i Saint-Symphorien'i, [[Camerino]] San Romoaldo, Adria Santa Maria della Vangadizza, [[Toulouse]]'i Grandselve'i, [[Firenze]] Santi Pietro e Paolo de Moscheta, San Bartolome de Anghiari ja Gorze kloostrite [[abt commendatario]]. ==1503. aasta teine konklaav== Julius II valiti paavstiks 1. novembri varahommikul 1503 [[Vatikani paavstipalee]]s ühel lühemal [[konklaav]]il [[paavstlus]]e ajaloos, mis kestis vaid ühe hääletusvooru. Ta krooniti [[26. november|26. novembril]] 1503 ja võttis nime arvatavasti oma ristinime (Giuliano) ladinapärase vormi (Julianus = Julius) järgi. Julius II sai paavstiks [[Cesare Borgia]] toetusel, kes oli [[Aleksander VI]] surma järel sattunud poliitiliselt keerulisse olukorda, kuid ta sai kardinal della Roverelt lubaduse enda määramiseks Kirikuriigi vägede ülemjuhatajaks. Konklaavil pidid kardinalid tunnustama 4 punkti: *uus paavst pidi korraldama türklaste vastase [[ristisõda|ristisõja]], *2 aasta jooksul kokku kutsuma [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]],<ref name="Oikum" /> *määrama oikumeenilise kirikukogu toimumise koha, *ei peaks paavstina ühtegi sõda, kui selleks pole kahe kolmandiku kardinalide nõusolekut. Konklaavil osales 38 kardinali: *[[Paulus II]] määratud kardinal **[[Oliviero Carafa]] *[[Sixtus IV]] määratud kardinalid **[[Giovanni Colonna]] **[[Jorge da Costa]] **[[Raffaele Riario Sansoni]] **[[Girolamo Basso della Rovere]] **Giuliano della Rovere **[[Ascanio Maria Sforza Visconti]] *[[Innocentius VIII]] määratud kardinalid **[[Lorenzo Cibo]] **[[Leo X|Giovanni de' Medici]] **[[Antonio Pallavicini]] **[[Federico di Sanseverino]] *[[Aleksander VI]] määratud kardinalid **[[Amanieu d'Albret]] **[[Georges d'Amboise]] **[[Luis de Aragón]] **[[Francisco de Borja]] **[[Pedro Luis de Borja-Llançol de Romanì]] **[[Jaime Casanova]] **[[Juan Castellar]] **[[Juan de Castro]] **[[Giuliano Cesarini (1466–1510)|Giuliano Cesarini]] **[[Marco Cornaro]] **[[Adriano de Corneto]] **[[Francisco Desprats]] **[[Ippolito d'Este]] **[[Paulus III|Alessandro Farnese]] **[[Giovanni Stefano Ferrero]] **[[Niccolò Fieschi]] **[[Domenico Grimani]] **[[Pietro Isualles]] **[[Francisco Lloris]] **[[Bernardino López de Carvajal]] **[[Ludovico Podocator]] **[[Francisco Remolino]] **[[Giovanni Antonio di San Giorgio]] **[[Jaime Serra]] **[[Francesco Soderini]] **[[Giovanni Antonio Trivulzio]] **[[Juan de Vera]] ==Itaalia sõjad== [[Pilt:Gentile_bellini,_processione_in_piazza_san_marco_02.jpg|pisi|[[Protsessioon]] [[Veneetsia]] San Marco väljakul. Julius II kehtestas Veneetsiale [[interdikt]]i, kuid 1511 sõlmis linnriigiga liiga [[Prantsusmaa]] vastu. [[Gentile Bellini]] maal, [[1496]]]] {{Vaata|Itaalia sõjad}} Julius II päris oma eelkäijatelt finantsiliselt raskes olukorras, kuid tugeva keskvõimuga riigi tingimustes, kus [[Põhja-Itaalia]] oli [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] mõju all, [[Kesk-Itaalia]]s valitses tegelikult [[Cesare Borgia]] ja [[paavstlus]] oli poliitiliselt iseseisev jõud. Tema valitsemisaega iseloomustavad kavatsus taastada [[Kirikuriik]] [[Aleksander VI]] valitsemisaja eelsetes piirides, paavstluse sõltumatuse tagamine ja vastuolulised suhted Prantsusmaaga. Julius II kutsus [[1505]] šveitslased "kiriku vabaduse kaitsjatena" [[Rooma]] ja asutas ametlikult [[22. jaanuar]]il [[1506]] paavsti [[Šveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväe]]. Ta lepitas [[Colonna]]de ja [[Orsini]]de suguvõsad. 1506 tegi Julius II sõjaretke [[Bologna]] valitseja [[Giovanni Bentivoglio]] ja [[Perugia]] valitseja [[Giampaolo Baglioni]] vastu. Ta [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Bentivoglio. Paavsti [[nuntsius]] [[Saksamaa]]l oli 1511 Lorenzo Campeggio.<ref name="Nuntsius" /> ===Vaen Cesare Borgiaga=== Esmalt otsustas Julius II, vaatamata toetuse osutamisele [[konklaav]]il, vaenust hispaanlaste vastu karistada [[Cesare Borgia]]t, kes oli sel ajal Kirikuriigi tegelik poliitiline valitseja. Borgia lootis uue paavsti tänutundele, sest ta oli suutnud lõpetada sajandeid kestnud tülid Rooma perekondade, eriti [[Colonna]]de ja [[Orsini]]de vahel, kuid eksis, sest paavstiks saanud [[Borgia]]te vana vaenlane ei unustanud kätte maksmast talle varem osaks saanud alanduste eest. Kirikuriigi valitsejana oli Julius II huvitatud sellest, et saada Borgialt tagasi talle [[läänistamine|läänistatud]] [[Romagna]]. Suhete teravnemise tõttu võttis paavst temalt kõik tema valdused ja vara, mistõttu Cesare Borgia lahkus [[Itaalia]]st. ===Sõda Veneetsiaga=== Itaaliast oli [[16. sajand]]i alguseks saanud [[Euroopa]] kahe suurvõimu taotluste tallermaa, mis viis [[Napoli kuningriik|Napoli]] jaotamise pärast sõjani [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] ja [[Hispaania]] vahel. [[Louis XII]] oli pärast Hispaania sõjalist edu sunnitud [[Blois' leping]]uga tunnistama [[Napoli]] kaotust Hispaaniale, sõlmides 3-aastase [[vaherahu]], mis peatas sõjategevuse Itaalias. Vaherahu järgi jäid Hispaania väed [[Napoli kuningriik|Napoli]]sse ja seega oli [[Apenniini poolsaar]]ele levinud Hispaania ülemvõim esmalt kehtestatud Lõuna-Itaalias. Hispaania ülemvõim Napolis ei kujutanud sel ajal paavstile otsest ohtu, vaid pigem kindlustas prantslaste mõju kasvades poliitilist tagalat; prantslased omakorda kindlustasid paavsti tagalat Hispaania mõju vastu ja kahe suurvõimu vahele jäänud Kirikuriik oli olukorras, kus ühe osapoole võimalik tungimine Kirikuriiki oleks sissetungija viinud automaatselt sõtta teise osapoolega. Julius II valitsemisaja esimesel poolel oli paavstil tõsine konflikt [[Veneetsia]]ga, milles Prantsusmaast sai paavsti mõjukaim liitlane.<ref name="Veneetsia" /> Julius II nõudis Veneetsialt tagasi [[Aleksander VI]] surma järel 1503 okupeeritud [[Romagna]]t. Kui Veneetsia paavsti nõudmist ei rahuldanud, sõlmis Julius II liidu Prantsusmaaga ja [[Saksa-Rooma keiser|Saksa keisriga]]. Vägi, mida ametlikult juhtis [[Urbino]] [[hertsog]], tegelikult aga sõjakäigule kaasa tulnud Julius II, vallutas esmalt eelkõige paavsti autoriteedile kui sõjalisele jõule tuginedes tagasi Romagna, välja arvatud [[Rimini]]<ref name="Rimini" /> ja [[Faenza]]<ref name="Faenza" />. Vastasseis Veneetsiaga saavutas haripunkti, kui Veneetsia vallutas [[Habsburgid]]e valdused [[Gorizia]], [[Trieste]] ja [[Istria]] ning Veneetsia väed purustasid keisri väed. [[23. märts]]il [[1509]] sõlmiti paavsti eestvedamisel Veneetsia-vastane [[Cambrai liiga]], millega ühinesid Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, [[Ungari]], [[Inglismaa]], [[Mantova]] ja [[Ferrara]]. Cambrai liiga eduka vasturünnaku järel, mille käigus Prantsuse vägi okupeeris kõik mandril asuvad Veneetsia valdused, oli [[27. aprill]]il 1509 [[interdikt]]i alla pandud Veneetsia sunnitud sõlmima rahu tingimustel, millest Kirikuriiki puudutasid järgmised punktid: Veneetsia kohustus *loovutama Kirikuriigile Rimini ja Faenza; *loobuma oma nõudmistest vakantsete [[benefiits]]ide täitmisel; *tunnustama vaimulike üle peetavate protsesside jaoks määratud kirikutribunali ja selle vabastama maksudest; *tühistama Kirikuriigi linnadega tehtud lepingud; *lubama paavsti subjektidel vabalt [[navigeerimine|navigeerida]] [[Aadria meri|Aadria merel]]. Julius II oli nende tingimustega saavutanud olulise võidu, sest nüüd oli Kirikuriigist saanud ka poliitiliselt Itaalia mõjukaim riik. ===Sõda Prantsusmaaga=== Järgmiseks tegi Julius II ootamatult poliitilise pöörde ja asus ette valmistama sõda senise liitlase [[Prantsusmaa]] vastu. [[Ferrara hertsogiriik]] oli paavsti [[vasall]], kuid Prantsusmaa liitlane, ning nüüd leidis paavst olevat sobiliku hetke seda täielikult endale allutada. [[Läänistamine|Läänistanud]] [[3. juuli]]l [[1510]] [[Hispaania]]le [[Napoli]], kindlustas Julius II endale kõigepealt tagala ja ründas siis [[Modena]]t ja 20. jaanuaril 1511 [[Mirandola]]t, kuid Ferrara jäi vallutamata ja hoolimata hertsog Alfonso [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerimisest]] oli paavst sunnitud sõlmima prantslastega rahu, saades esimese tõsise tagasilöögi oma poliitilise mõju suurendamisel. Julius II jättis tähelepanuta Louis XII poolt [[Tours]]'is 1510 tehtud avalduse, et paavst ei tohi pidada sõda ilmaliku valitsejaga, vastasel juhul on ilmalikul valitsejal õigus sõdida Kirikuriigiga, ning kuulutas sõja Prantsusmaa liitlasele [[Bologna]]le.<ref name="Bologna" /> Prantslaste eduka vasturünnaku järel langes Bologna Prantsuse vägede kätte, kusjuures oma väge juhtinud paavst pääses lahinguväljalt vaevu põgenema. Pärast Romagna tagasivallutamist paavstiarmee poolt lahkus Julius II erimeelsuste tõttu Prantsuse kuningaga Cambrai liigast, mille järel liiga lõpetas tegevuse. [[Mai]]s 1511 hõivasid prantslased taas Bologna. Paavsti teravnenud suhete tõttu Prantsusmaaga moodustati [[oktoober|oktoobris]] 1511 paavsti eestvedamisel koos Veneetsia ja Hispaaniaga [[Püha Liiga (1511)|Püha Liiga]] paavstluse kaitseks ja Itaalia vabastamiseks Prantsusmaa okupatsioonist, millega ühinesid ka [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]] ja [[Šveits]]i [[Kanton (Šveits)|kantonid]]. [[Pisa kirikukogu]] otsusega nõustunud [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ei soovinud sõjas osaleda. Liiga väed said [[11. aprill]]il 1512 [[Ravenna]] all prantslaste vägedelt kaotuse osaliseks<ref name="Ravenna" />, kuid Šveitsi palgasõdurite liitumine liigaga tagas uuesti edu, mille tagajärjel liideti Kirikuriigiga [[Milano]] hertsogkonnast [[Parma]]<ref name="Parma" /> ja [[Piacenza]] ning Ferrara hertsogkonnast [[Modena]] ja [[Reggio Emilia]]. Paavsti võim kehtestati taas Bolognas. Kasutades ära prantslaste hävitavat kaotust, laiendas Julius II selle võiduga oma poliitilist mõju Itaalias. == Suhted Inglismaaga == [[Inglismaa]] osales 1511 Prantsusmaa vastases [[Püha Liiga (1511)|Püha Liigas]] . 1503 lubas Julius II Inglismaa printsil [[Henry VIII|Henryl]] abielluda tolle venna lesega.<ref name="Henry8" /> == Suhted Poolaga <ref name="ReferenceA">Friedrich Georg von Bunge, "Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten".</ref>== Julius II andis [[30. august]]il 1505 igale [[Liivimaa]] elanikule, nagu ka [[Poola]], [[Taani]], [[Norra]] ja [[Rootsi]] elanikele, kes toetasid [[Poola kuningas|Poola kuningat]] võitluses türklaste vastu, täieliku patukustutuse 2 aastaks. 1509 lubas paavst Saksa ordul osutada vastupanu Poola kuningale. Julius II saatis 1505 kuldroosi [[Poola kuningas|Poola kuningale]] [[Aleksander (Poola kuningas)|Aleksandrile]].<ref name="Kuldroos" /> ==Suhted Portugaliga== Julius II saatis 1506 [[Portugali kuningas|Portugali kuningale]] [[Manuel I (Portugali kuningas)|Manuel I]]-le [[kuldroos]]i.<ref name="Kuldroos" /> ==Suhted Pärsiaga== Julius II kavatses arendada suhteid [[Pärsia šahh]]iga. ==Julius II ja [[Eesti]] <ref name="ReferenceA"/>== [[Pilt:Blankenfeld.jpg|pisi|[[Johann Blankenfeld]]. Julius II määras Blankenfeldi protonotariks]] Kardinal della Rovere tegi [[18. oktoober|18. oktoobril]] [[1482]] [[Tallinn]]a elaniku Hinrik Hunningkhuseni [[pihiisa]]le ''cura primarie'' alusel kohustuseks Hunningkhuseni merehädas antud vande muutmiseks ja võimaldada tal ilmikuna edasi elada.<ref>[[Christian Gahlbeck]], [[Klaus Neitmann]], [[Madlena Mahling]]: "Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch 1480–1483." 14. kd</ref> Ostia kardinalpiiskop della Rovere lubas [[7. aprill]]il [[1501]] Liivimaa aadlikul Johann Uxküll von Risenbergil ja tema kodakondsetel pidada [[missa]]t kaasaskantava [[altar]]i (''altare portatile'') juures. [[November|Novembris]] 1503 kehtestas paavst Liivimaale [[interdikt]]i, mille ta [[1504]] tühistas. Ta andis [[30. august]]il 1505 igale [[Liivimaa]] elanikule, nagu ka [[Poola]], [[Taani]], [[Norra]] ja [[Rootsi]] elanikele, kes toetasid [[Poola kuningas|Poola kuningat]] võitluses türklaste vastu, täieliku patukustutuse 2 aastaks. [[22. mai]]l 1509 andis ta patukustutuse [[Liivi ordu]] liikmetele. Ta kinnitas [[1. märts]]il 1505 ametisse [[Tartu]] [[toomhärra]] Johann Superi. [[27. juuni]]l 1505 manitses paavst Saksamaa piiskoppe ja vürste, et nad ei takistaks relvade ja toiduainete tollivaba [[import]]i [[Saksa ordu]] aladele. Ta kinnitas 1506 Tallinna piiskopi [[Nikolaus Roddendorp]]i ja Jasper Notke vahelise kohtuprotsessi otsuse. [[8. detsember|8. detsembril]] 1506 määras ta [[Ruhja]] kiriku rektori Christian Bomhoweri [[nuntsius]]eks [[Mainz]]is, [[Trier]]is, [[Köln]]is ja [[Meissen]]is. Ta teatas [[18. detsember|18. detsembril]] 1508 Bomhowerile Kölni asjus, andis talle volituse tühistada [[interdikt]]i ja [[ekskommunikatsioon]]i. Paavst saatis [[17. jaanuar]]il 1509 Bomhowerile [[motu proprio]] patukustutuse asjus. Julius II teatas [[18. juuli]]l 1509 Liivi ordu maameistrile [[Wolter von Plettenberg]]ile ja Christian Bomhowerile Roomas sissemakstud summast. Ta kinnitas [[29. juuli]]l 1509 Bomhoweri volitused. Julius II määras [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1507]] hilisema [[Riia peapiiskop]]i [[Johann Blankenfeld]]i protonotariks. Ta andis [[5. aprill]]il [[1508]] [[Riia]] [[kapiitel|kapiitlile]] taas õiguse valida peapiiskoppi. [[Saksa ordu kõrgmeister]] [[Friedrich von Sachsen]] palus [[27. mai]]l 1508 kardinal [[Raffaele Sansoni Riario]]t olla ordu seisukohtade eestkostjaks paavsti juures. [[11. juuni]]l 1509 lubas Julius II läänistada Lielupe (Aa) ala mõisad aadlikule Christian von Rosenile ja tema järeltulijatele. ===Piiskoppide määramised <ref>Leonid Arbusow, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert".</ref>=== Julius II määras 1505 [[Tartu piiskop]]iks [[Gerhard Schrove]]. Ta määras [[4. mai]]l 1509 [[Tallinna piiskop]]iks [[Gottschalk Hagen]]i ja kinnitas [[23. mai]]l 1509 [[Riia peapiiskop]]iks [[Jasper Linde]]. ==Lateraani V kirikukogu== {{Vaata|Lateraani V kirikukogu}} 1510 toimus [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[Louis XII]] poolt [[Tours]]'is kokku kutsutud [[sinod]], milles tauniti paavsti tegevust. [[18. juuli]]l 1511 avaldas Julius II [[bulla]] "Sacrosantae Romanae Ecclesiae", milles ta kutsus [[19. aprill]]iks 1512 kokku [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilise kirikukogu]].<ref name="Oikum" /> Louis XII kutsus [[1. september|1. septembril]] 1511 omakorda kokku kirikukogu, mis kogunes sama aasta [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Pisa]]s, kus langetati otsus paavsti otsustusvõimetuse kohta. Pisa kirikukogu tegevust toetas lühikest aega ka keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]. Seepeale [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] Julius II [[24. oktoober|24. oktoobril]] viis kirikukogul osalenud [[kardinal]]i: [[René de Brie]]', [[Federico di Sanseverino]], [[Francisco Borja]], [[Bernardino Lopez de Carvajal]]i ja [[Guillaume Briconnet]]'. Lateraani kirikukogu avati prantslastega peetava sõja tõttu [[3. mai]]l 1512. Sellel lükati ümber Pisa kirikukogul langetatud otsused ja tagandati neid toetanud kardinalid, kes jäid Prantsuse kuninga kaitse alla. [[19. veebruar]]il 1513 kinnitas Julius II oma tahet algatada kirikureformi. ==Suhted kirikuinstitutsioonidega== Paavsti teenistuses oli hiljem pühakuks kuulutatud [[Cajetan]].<ref name="Cajetan" /> Julius II sätestas 1510 [[Orihuela]] kiriku tegevuse [[katedraal]]ina.<ref name="Orihuela" /> 1512 rajas ta [[Freiburg]]i Nikolause kiriku [[kapiitel|kapiitli]]. Ta andis [[22. november|22. novembril]] 1506 kolmeks aastaks patukustutuse [[Mainz]]ile, [[Köln]]ile, [[Trier]]ile ja [[Meissen]]ile. '''[[Benediktlased]]''' 1504 ühendas ta [[Monte Cassino]] [[klooster|kloostri]] Santa Giustina [[kongregatsioon]]iga.<ref name="Cassino" /> 1510 taastas ta [[Subiaco]] kloostri omandi. '''Kontseptsionistid''' 1506 kinnitas ta kontseptsionistide reeglid.<ref name="Konts" /> '''Minimi''' [[28. juuli]]l 1506 avaldatud [[bulla]]s "Dudum ad sacrum" kinnitas ta minimi ordu reeglid ja tunnustas [[Francesco di Paola]] [[korrektoorium]]it.<ref name="Minimi" /> '''Neitsi Maarja pärispatuta saamise nunnaordu''' 1511 tunnustas ta [[Beatrice da Silva]] rajatud Neitsi Maarja pärispatuta saamise nunnaordut.<ref name="Maarja" /> '''[[Rüütliordu]]d''' Ta kinnitas [[Innocentius VIII]] otsust Jeruusalemma Püha Laatsaruse rüütliordu laialisaatmise osas.<ref name="Lazarus" /> '''Vennaskonnad''' [[21. august]]il 1508 tunnustas ta [[Rooma]]s Kõige Pühama Sakramendi vennaskonna tegutsemist. ==Liturgilised otsused== [[Pilt:Replika_calunu_2.jpg|pisi|[[Torino surilina]]. Julius II tunnustas surilina pühitsemiseks peetavat missat]] [[25. aprill]]il 1506 tunnustas Julius II [[Torino surilina]] pühitsemiseks peetavat [[missa]]t ja [[offiitsium]]it. Ta seadis [[Savoia]]s sisse vastava kirikupüha, et austada Torino surilina pühadust.<ref name="Surilina" /> [[22. november|22. novembril]] 1506 lubas Julius II seoses [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamise rahastamisega [[indulgents]]ide müümist.<ref name="Kirik" /> 1507 tunnustas ta [[Loreto]] pühapaiga austamist. 1511 avaldatud [[bulla]]s "In coena domini" sätestas ta [[ekskommunikatsioon]]i määramise 12 juhul.<ref name="Bulla" /> Ta määras püha [[Joakim]]i mälestuspäevaks [[20. märts]]i. ==Notker Balbuluse beatifikatsioon== Julius II kinnitas 1512 [[Notker Balbulus]]e austamise õndsana. 1512 eraldas Julius II [[kanoniseerimine|kanoniseerimisprotsessist]] [[beatifikatsioon]]iprotsessi. ==Uued piiskopkonnad== *[[8. detsember]] 1503 [[Itaalia]]s Alghero [[piiskopkond]]; ta ühendas Alesi ja Terralba piiskopkonnad. *[[15. november]] 1504 [[Haiti]]l Hyaguata peapiiskopkond; Magua ja Bayuna piiskopkonnad. *[[5. juuni]] 1506 ühendas Itaalias Ampuriase ja Tempio piiskopkonnad. *[[8. august]] 1511 [[San Domingo]], Concepción de la Vega ja [[Puerto Rico]]<ref name="Puerto" /> piiskopkonnad. *[[29. oktoober]] 1511 Itaalias Saluzzo piiskopkond. ==Kristlik eetika ja moraal== {{Vaata|Kristlik eetika}} Julius II keelustas [[duell]]ide pidamise. ==Teoloogilised vaidlused== Julius II mõistis [[7. september|7. septembril]] 1511 hukka [[Piero de Lucca]] õpetuse [[inkarnatsioon]]ist. ==Onupojapoliitika== Julius II soovis oma sugulussidemete tõttu Rooma mõjukate suguvõsade [[Colonna]]de ja [[Orsini]]dega hästi läbi saada, tagastades neile nende võõrandatud varad. Roverede mõju laienes esmalt [[Urbino]]le, mille eelmine hertsog [[Guidobaldo]] oli hirmust [[Cesare Borgia]] ees [[lapsendamine|lapsendanud]] oma õepoja, Julius II vennapoja [[Francesco Maria della Rovere]], kellest sai 1508 Urbino hertsog.<ref name="Urbino" /> Talle [[läänistamine|läänistati]] 1512 [[Pesaro]].<ref name="Pesaro" /> Paavsti tütar Felicia della Rovere abiellus 1506 [[Bracciano]] hertsogi Giovanni Giordano Orsiniga. Niccole Franciotti della Rovere abiellus [[Aleksander VI]] tütrega. Julius II nimetas 5 sugulast ametisse kardinalidena, neist kaks olid üksteise järel [[Lucca]] piiskopid. Julius II kardinalideks saanud sugulased: #[[Galeotto Franciotto della Rovere]] #[[Sisto Gara della Rovere]] #[[Clemente Grosso della Rovere]] #[[Leonardo Grosso della Rovere]] #[[Marco Vigerio della Rovere]] ==Kardinalide pühitsemised== Julius II pühitses oma ametiajal 27 [[kardinal]]i 6 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 5 prantslast, 2 hispaanlast, 1 inglane, 1 sakslane ja 1 šveitslane. Julius II avaldas [[14. jaanuar]]il (või [[19. veebruar]]il) 1505 apostliku konstitutsiooni "Cum tam divino", keelustades paavstivalimistel [[simoonia]].<ref name="Simoonia" /> # konsistoorium [[29. november|29. novembril]] 1503 ## [[François Guillaume de Castelnau-Clermont-Ludêve]] ## [[Galeotto Franciotto della Rovere]] ## [[Clemente Grosso della Rovere]] ## [[Juan de Zúñiga y Pimentel]] # konsistoorium [[1. detsember|1. detsembril]] 1505 ## [[Francesco Alidosi]] ## [[Carlo Domenico del Carretto]] ## [[Sigismondo Gonzaga]] ## [[Robert Britto Guibé de Challand]] ## [[Antonio de Ferreri]] ## [[Gabriele de' Gabrielli]] ## [[Leonardo Grosso della Rovere]] ## [[Fazio Giovanni Santori]] ## [[Marco Vigerio della Rovere]] # konsistoorium [[18. detsember|18. detsembril]] 1506 ## [[Louis d'Amboise]] ## [[René de Prie]] ## [[Jean-François de la Trémoille]] # konsistoorium [[mai]]s 1507 ## [[Francisco Jiménez de Cisneros]] # konsistoorium [[11. september|11. septembril]] 1507 ## [[Sisto Gara della Rovere]] # konsistoorium [[10. märts]]il 1511 ## [[Pietro Accolti]] ## [[Francesco Argentino]] ## [[Christopher Bainbridge]] ## [[Antonio Maria Ciocchi del Monte]] ## [[Achille Grassi]] ## [[Matthäus Lang von Wellenburg]] ## [[Alfonso Petrucci]] ## [[Bandinello Sauli]] ## [[Matthäus Schiner]] ==Julius II kultuuriloos== [[Pilt:Petersdom_von_Engelsburg_gesehen_crop.jpg|pisi|Julius II korraldusel alustati 1506 [[Rooma Peetri kirik]]u praeguse hoone ehitamist]] Julius II oli [[Michelangelo]]<ref name="Michelangelo" />, [[Pinturicchio]], [[Raffael]]i<ref name="Raffael" />, [[Sodoma]], [[Perugino]] ja [[Donato Bramante]] [[patroon]]. Michelangelo rajas paavstile hauamonumendi, Raffael maalis temast 1512. aasta paiku [[portree]] ja Melozzo da Forlì kujutas teda [[1477]] valminud [[fresko]]l. Paavsti ihuarst oli [[Giovanni Vigo]].<ref name="Pare" /> [[18. aprill]]il 1506 pandi [[nurgakivi]] [[Rooma Peetri kirik]]u praegusele hoonele.<ref name="Kirik" /> Julius II huvitus [[astroloogia]]st ja valis vastavalt sellele oma kroonimise päeva.<ref name="Astro" /> [[17. detsember|17. detsembril]] 1504 rajati Santiago ülikool.<ref name="Santiago" /> 1505 ja 1506 andis ta privileege [[Sevilla ülikool]]ile.<ref name="Sevilla" /> Giovanni Giocondo pühendas talle oma [[Vitrusius]]e [[tõlge|tõlke]]. [[19. veebruar]]il 1512 rajas ta Juliuse kapelli (''capella Julia'').<ref name="Koor" /> Ta lubas Tudela [[dekaan]]idel kasutada [[pontifikaal]]e. Tema [[tiaara]] valmistas [[Milano]] [[juveliir]] Caradossa. Paavstil oli hinnaline [[skulptuur]]ikogu. Julius II on kujutatud [[1965]] esilinastunud filmis "The Agony and the Ecstasy", kus Juliuse osas oli [[Rex Harrison]]. ==Haigused== Julius II oli [[25. august|25.]] – [[28. august]]ini 1511 väga haige. ==Surm== Julius II suri 69-aastaselt [[Rooma]]s ööl vastu [[21. veebruar]]i 1513, olles valitsenud 9 aastat ja 3 kuud. Ta maeti Rooma San Pietro in Vincoli kiriku Sant' Andrea kabelisse Sixtus IV kõrvale. Tema säilmed maeti [[Urbanus VIII]] ajal ümber. ==Hinnang== Julius II-t peetakse ajalookäsitlustes üheks kõige sõjakamaks paavstiks. Ta oli ka osav [[diplomaat]] ja riigimees ning võimekas [[administraator]], kes laiendas kogu oma valitsemisaja vältel [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] valduseid ja hoidis paavstluse välisvõimust sõltumatuna. Tema valitsemisaja järel oli paavstlus üks võimsamaid poliitilisi jõude [[Euroopa]]s. Talle meeldis vägede eesotsas seista ning neid vallutustele juhtida. Julius II-t peetakse ajalookirjutuses klassikaliseks [[renessanss|renessansi]]paavst. Ajaloolane [[Francesco Guicciardini]] on märkinud, et temas polnud midagi preesterlikku kui välja arvata tema riietus ja nimi. [[Rotterdami Erasmus]] taunis paavsti tegevust oma kirjutistes. Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] on teda iseloomustanud kui jõulist, halastamatut ja vägivaldset valitsejat, kuid hinnanud tema vähenõudlikkust administraatorina. Julius II oli inimesena kangekaelne ja äkiline. Teda peeti Itaalia vabastajaks välisjõudude domineerimisest. [[Niccolò Machiavelli]] on tema kohta oma "[[Valitseja]]s" öelnud, et "Julius II: {{Tsitaat||"...käitus kõigis oma ettevõtmistes tormakalt, ja leidis eest aja ning asjaolud, mis olid sedavõrd hästi tema käitumislaadiga kooskõlas, et teda saatis alati edu… Kõik Julius II ettevõtmised läksid edukalt korda; tema elupäevade lühidus ei lasknud tal tunda saada vastupidist; sest kui saabunuksid ajad, mil ta oleks olnud sunnitud käituma ettevaatlikult, olnuks tulemuseks tema hukk; ja ta poleks eales kaldunud kõrvale käitumislaadist, mille poole iseloom teda kallutas."}} Giralomo Priuli ja ajaloolane [[Marino Sanudo]] on tema kohta andnud väga kriitilisi hinnanguid. "[[Catholic Encyclopedia]]" on rõhutanud tema kannatamatust, äkkviha ja ambitsioonikust. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aleksander6">{{cite web |last= Loughlin|first= James|date=1907|title=Pope Alexander VI. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01289a.htm}}</ref> <ref name="Astro">{{cite web |last= Jacobi|first= Maximilian|date=1907|title= Astrology. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02018e.htm}}</ref> <ref name="Bologna">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1907|title=Bologna. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02639b.htm}}</ref> <ref name="Bulla">{{cite web |last=Prior|first= John|date=1910|title=In Cœna Domini. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07717c.htm}}</ref> <ref name="Cajetan">{{cite web |last= Keating|first= Joseph|date=1908|title=St. Cajetan. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03145a.htm}}</ref> <ref name="Faenza">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1909|title= Faenza. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05751b.htm}}</ref> <ref name="Henry8">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title= Henry VIII. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07222a.htm}}</ref> <ref name="Lazarus">{{cite web |last= Moeller|first=Charles|date=1910|title=Order of St. Lazarus of Jerusalem. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09096b.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first=P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> <ref name="Konts">{{cite web |last= Bihl|first= Michael|date=1908|title= Conceptionists. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04190c.htm}}</ref> <ref name="Minimi">{{cite web |last= Oliger|first=Livarius|date=1911|title=Minimi. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10325a.htm}}</ref> <ref name="Michelangelo">{{cite web |last= Gietmann|first=Gerharddate=1912|title=Michelangelo Buonarroti. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03059b.htm}}</ref> <ref name="Cassino">{{cite web |last= Huddleston|first=Gilbert|date=1911|title=Abbey of Monte Cassino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/10526b.htm}}</ref> <ref name="Nuntsius">{{cite web |last= Kirsch|first= Johann Peter|date=1911|title=Nuncio. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11160a.htm}}</ref> <ref name="Orihuela">{{cite web |last= Amadó|first= Ramón Ruiz|date=1911|title=Orihuela. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11315a.htm}}</ref> <ref name="Oikum">{{cite web |last= Leclercq|first= Henri|date=1910|title=Fifth Lateran Council (1512-17). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/09018b.htm}}</ref> <ref name="Pare">{{cite web |last= Senfelder|first=Leopold|date=1911|title=Ambroise Paré. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11478a.htm}}</ref> <ref name="Parma">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1911|title=Diocese of Parma. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11505a.htm}}</ref> <ref name="Maarja">{{cite web |last= Rudge|first= F.M.|date=1910|title= Congregation of the Immaculate Conception. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07681a.htm}}</ref> <ref name="Pesaro">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1911|title=Diocese of Pesaro. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11738b.htm}}</ref> <ref name="Puerto">{{cite web |last= Jones|first= William|date=1911|title=Porto Rico. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12291b.htm}}</ref> <ref name="Raffael">{{cite web |last= Gillet|first= Louis|date=1911|title= Raphael. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12640c.htm}}</ref> <ref name="Ravenna">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1911|title=Ravenna. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/12662b.htm}}</ref> <ref name="Rimini">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title=Rimini. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13057c.htm}}</ref> <ref name="Kirik">{{cite web |last= Baumgarten|first= Paul Maria|date=1912|title=Basilica of St. Peter. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13369b.htm}}</ref> <ref name="Santiago">{{cite web |last= Rodríguez y Fernández|first= Teodoro|date=1912|title= University of Santiago. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13460a.htm}}</ref> <ref name="Sevilla">{{cite web |last= Rodríguez y Fernández|first= Teodoro|date=1912|title= University of Seville. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13746a.htm}}</ref> <ref name="Surilina">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1912|title= The Holy Shroud (of Turin). Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13762a.htm}}</ref> <ref name="Simoonia">{{cite web |last= Weber|first= Nicholas|date=1912|title=Simony. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14001a.htm}}</ref> <ref name="Koor">{{cite web |last=Otten|first= Joseph|date=1912|title=Sistine Choir. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14029b.htm}}</ref> <ref name="Urbino">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= Archdiocese of Urbino. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15221b.htm}}</ref> <ref name="Veneetsia">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1912|title= Venice. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/15333a.htm}}</ref> }} ==Allikad== *[[Friedrich Georg von Bunge]]: ''Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten''. *[[Johann Burchard]]: ''Liber notarum''. *[[Raffaele Maffei]]: ''Breuis historia''. *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1503-1513-_Iulius_II.html Julius II dokumendid.] ==Kirjandus== *[[John F. D'Amico]]: ''Papal history and curial reform in the renaissance. Raffaele Maffeis's "Breuis historia" of Julius II and Leo X''. "Archivum Historiae Pontificiae" 18, 1980: 157–210. *[[Giovanni Assereto]]: ''Quarantanove lettere inedite del cardinale Giuliano Della Rovere''. "Bollettino storico-bibliografico subalpino. Supplemento savonese" 1, 1912: 29–79. *[[James Henry Beck]]: ''The portrait of Julius II in London's National Gallery. The goose that turned into a gander''. "Artibus et historiae" 33, 1996: 69–95. *[[Lazzaro Maria de Bernardis]]: ''Giulio II e il trattato di Tordesillas''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 269–272. *[[Émile Bertaux]]: ''Rome, des catacombes à Jules II''. 1929. *[[Gabriele Borghini]], [[Silvia Danesi Squarzina]]: ''Il borgo di Ostia da Sisto IV a Giulio II''. Roma, 1981. *[[Silvia Bottaro]], [[Anna Dagnino]], [[Giovanna Rotondi Terminiello]]: ''Sisto IV e Giulio II: mecenati e promotori di cultura''. Savona, 1989. *[[Jean Patrice Boudet]]: ''Manipuler le ciel: note sur les horoscopes d'Alexandre VI et de Jules II établis par Luca Gaurico''. O. Capitani, M. Chiabò, "La fortuna dei Borgia". Roma, 2005: 225–234. *[[Jean-Pierre van den Branden]]: ''Un pamphlet d'Érasme contre Jules II''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris 2007: 455–464. *[[Horst Bredekamp]]: ''Ende (1545) und Anfang (1505) von Michelangelos Juliusgrab. Frei- oder Wandgrab?'' H. Bredekamp, "Totenkult und Wille zur Macht. Die unruhigen Ruhestätten der Päpste in St. Peter". Darmstadt, 2004: 61–83. *[[Moritz Brosch]]: ''Papst Julius II. und die Gründung des Kirchenstaates''. Gotha, 1878. *[[Arnaldo Bruschi]]: ''Dopo Alessandro VI: gli interventi di Giulio II nella fortezza di Civita Castellana''. M. Chiabò, M. Gargano, "Le rocche alessandrine e la Rocca di Civita Castellana". Roma, 2003: 129–141. *[[Ivan Cloulas]]: ''Giulio II''. Roma, 1993. *[[Michael Dewar]]: ''Encomium of Agostino Chigi and Pope Julius II in the "Suburbanum Augustini Chisii" of Blosio Palladio''. "Studi umanistici Piceni" 11, 1991: 61–68; "Res publica litterarum" 14, 1991: 61–73. *M. A. J. Dumesnil: ''Histoire de Jules II. Sa vie et son pontificat''. Paris, 1873. *[[Claudia Echinger-Maurach]]: ''Studien zu Michelangelos Juliusgrabmal''. Hildesheim, 1991. *Claudia Echinger-Maurach: ''Michelangelos Grabmal für Papst Julius II''. München, 2009. *[[Stephan Ehses]]: ''Das Dispensbreve Julius' II. für die Ehe Heinrichs VIII. mit Katharina von Aragonien''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 7, 1893: 180–198. *[[Pier Giovanni Fabbri]]: ''Giulio II a Cesena''. Critica storica, 26, 1989: 175–204. *Pier Giovanni Fabbri: ''Giulio II in Romagna alla conquista di Bologna (1506)''. "Studi romagnoli", 41 1990: 415–440. *Pier Giovanni Fabbri: ''Cesena tra Quattro e Cinquecento: dal Malatesta al Valentino a Giulio II; la città, le vicende, le fonti''. Ravenna, 1990. *[[Vincenzo Farinella]]: ''La stanza della segnatura di Giulio II e di Raffaello: una nuova prospettiva''. "Res publica litterarum" 26, 2003: 47–79. *[[Alessandro Ferrajoli]]: ''Breve inedito di Giulio II per la investitura del regno di Francia ad Enrico VIII d'Inghilterra''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 19, 1896: 425–442. *[[Nerino Ferri]]: ''Disegno rappresentante il primitivo progetto di Michelangelo pel monumento sepolcrale di papa Giulio II''. "Miscellanea d'arte" 1, 1903: 11–14. *[[Maria Floriani Squarciapino]]: ''La rocca di Giulio II ad Ostia antica''. "Studi romani" 12, 1964: 407–414. *[[Mario Fois]]: ''I Papi Della Rovere e l'osservanza''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 24, 1988: 129–176. *[[Maria Forcellino]]: ''Problemi critici intorno alla sepoltura di Giulio II in San Pietro in Vincoli (1505–1545)''. "Bollettino d'arte" 90, 2005: 9–40. *[[Umberto Foschi]]: ''La bolla di Giulio II alla comunità di Cervia (1511)''. "Studi romagnoli" 22, 1971: 71–87. *[[Luigi Frati]]: ''Delle monete gettate al popolo nel solenne ingresso in Bologna di Giulio II per la cacciata di Giovanni II Bentivoglio''. "Atti e memorie (Romagna)" 1 (1882/83): 474–487. *Luigi Frati: ''Le due spedizoni militari di Giulio II tratte dal diario di Paride Grassi Bolognese, maestro delle cerimonie della cappella papale''. Bologna, 1886. *[[Josef Frei]]: ''Die Pfarrwahlbulle Papst Julius' II''. Der Geschichtsfreund 89, 1934: 165–193. *[[Thomas Frenz]]: ''Armarium XXXIX vol. 11 im Vatikanischen Archiv. Ein Formelbuch für Breven aus der Zeit Julius' II''. "Römische Kurie. Kirchliche Finanzen. Vatikanisches Archiv. Studien zu Ehren von Hermann Hoberg". Roma, 1979: 197–213. *[[Christa Friess]]: ''Die Beziehungen Kaiser Maximilians I. zur römischen Kurie und zur deutschen Kirche unter dem Ponitifikat Julius II. (1508–1513)''. Graz, 1974. *[[Christoph Luitpold Frommel]]: ''Die Peterskirche unter Papst Julius II. im Licht neuer Dokumente''. "Römisches Jahrbuch für Kunstgeschichte" 16, 1976: 57–136. *Christoph Luitpold Frommel: ''"Capella Iulia": Die Grabkapelle Papst Julius' II in Neu-St. Peter''. "Zeitschrift für Kunstgeschichte" 40, 1977: 26–62. *Christoph Luitpold Frommel: ''Kirche und Tempel: Giuliano della Roveres Kathedrale Sant'Aurea in Ostia''. H. Cain, "Festschrift für Nikolaus Himmelmann". Mainz, 1989: 491–505. *Christoph Luitpold Frommel: ''I programmi di Niccolò V e di Giulio II per il palazzo del Vaticano''. Alessio Monciatti, "Domus et splendida palatia: residenze papali e cardinalizie a Roma fra XII e XV secolo". Pisa, 2004: 157–168. *[[Clemente Fusero]]: ''Giulio II''. Milano, 1965. *[[Maria Accomando Gandini]]: ''Relazioni e confronti negli affreschi listini e nel mausoleo du Giulio II''. Ascoli Piceno, 2004. *[[Émile Gebhart]]: ''Jules II''. Paris, 1904. *[[Cecil Hilton Monk Gould]]: ''Raphael's portrait of Pope Julius II''. "Apollo" 92, 103 (1970): 186–189. *[[Réginald Grégoire]]: ''Il sacro collegio cardinalizio dall'elezione di Sisto IV all'elezione di Giulio II (1471–1503)''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 24, 1988): 209–232. *[[Lucius Grisebach]]: ''Baugeschichtliche Notiz zum Statuenhof Julius' II im vatikanischen Belvedere''. "Zeitschrift für Kunstgeschichte" 39, 1976: 209–220. *[[Christian Hecht]]: ''Warum ließ Julius II. die alte Peterskirche abreißen?'' W. Augustyn, E. Leuschner, "Kunst und Humanismus: Festschrift für Gosbert Schüßler zum 60. Geburtstag." Passau, 2007: 149–168. *[[Tom Henry]]: ''Cesare da Sesto and Baldino Baldini in the Vatican apartments of Julius II''. "The Burlington magazine" 142, 2000: 29–35. *R. Honig: ''Bologna e Giulio II. 1511–1513''. Bologna, 1904. *[[Paul Joannides]]: ''La chronologie du tombeau de Jules II a propos d'un dessin de Michel-Ange découvert''. "Revue du Louvre" 41, 2 (1991): 33–42. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[Ross King]]: ''Michelangelo und die Fresken des Papstes''. München, 2009. *[[Julian Klaczko]]: ''Rome et la Renaissance, Essais et Esquisees, Jules II''. Paris, 1902. *[[Alfred Kohler]]: ''L'influenza della politica dei papi Sisto IV e Giulio II sul Sacro Romano Impero e sugli Asburgo''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 187–204. *[[Léon Honoré Labande]]: ''Avignon au XVe siècle. Légation de Charles de Bourbon et du cardinal Julien de la Rovère''. Monaco, Paris, 1920. *D. D. Loughlin: ''Cardinal Giuliano della Rovere''. "American Catholic Quarterly Review", 25, 1900: 138–147. *[[Alessandro Luzio]]: ''Federico Gonzaga ostaggio alla corte di Giulio II''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 9, 1886: 509–582. *Alessandro Luzio: ''Isabella d'Este e Giulio II (1503–1505)''. "Rivista d'Italia", 12, 1909: 837–876; "Archivio storico lombardo" 39, 1912: 55–144, 245–334 ja 393–496. *[[Raymond Mauny]]: ''César Borgia et le futur Jules II à Chinon (décembre 1498)''. "Bulletin de la Société des Amis du Vieux Chinon" 7, 5 (1971): 452–459. *[[Philippe Maurice]]: ''Évêque par l'élection du chapitre ou par la volonté du roi? François Alamand (env. 1413–1505), protonotaire apostolique, élu de l'Église de Mende et vicaire général de Julien Della Rovere''. "Revue d'histoire de l'église de France" 86, 2000: 39–54. *[[Massimo Miglio]]: ''Sisto IV e Giulio II: pontefici Della Rovere. Il tema della Roma moderna''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 9–18. *[[Marco Minghetti]]: ''Raffaello a Roma sotto Giulio II''. "Nuova antologia di scienze, lettere ed arti" 69, 1883: 600–624. *[[Nelson H. Minnich]]: ''Julius II and Leo X as presidents of the Fifth Lateran Council (1512–1517)''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris, 2007: 153–166. *L. Miran: ''Le dernier Pape de la Renaissance. Jules II''. "Revue des études historiques" 94, 1928: 247–260. *[[Theodor Ernst Mommsen]]: ''The Accession of the Helvetian Federation to the Holy League: An Unpublished Bull of Pope Julius II of March 17, 1512''. T. E. Mommsen, "Medieval and Renaissance Studies". Ithaca, 1959: 33–49. *[[Maria Teresa Noberasco]]: ''Sisto IV e Giulio II Della Rovere: il nepotista ed il mecenate guerriero''. "Studi in omaggio a Carlo Russo". Savona, 1995: 295–304. *[[Barnaby Nygren]]: ''Cognitive psychology and the reception of Raphael's "Pope Julius II". Source''. "Notes in the history of art" 21, 1 (2002): 22–29. *[[Peter D. Partner]]: ''Sisto IV, Giulio II e Roma rinascimentale: la politica sociale di una grande iniziativa urbanistica''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 25, 1989: 81–90. *[[Pio Paschini]]: ''L' autore del dialogo satirico contro Giulio II''. "Atti dell'Accademia e scritti dei soci. Arcadia" 13/14 (1937): 85–98. *[[Oscar Peschel]]: ''Die Theilung Der Erde Unter Papst Alexander VI. und Julius II''. 2010. *[[Heinrich Pfeiffer]]: ''Gemalte Theologie in der Sixtinischen Kapelle. II: Die Fresken des Michelangelo Buonarotti ausgeführt unter Julius II''. "Archivum Historiae Pontificiae" 31, 1993: 69–108. *[[Giovanni Battista Picotti]]: ''La politica italiana sotto il pontificato di Giulio II''. Pisa, 1948. *[[Luigi Pongiglione]]: ''Un bando politico di Giulio II''. "Bollettino storico-bibliografico subalpino. Supplemento savonese" 2, 1915: 87–88. *[[Maurice Raimbault]]: ''Documents inédits concernant le monnayage de Jules II, aux armes du cardinal d'Amboise''. A. de Blanchet, "Congrès international de numismatique réuni à Paris". Paris, 1900: 316–331. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''Le pontificat de Jules II''. Paris, 1928. *[[Giovanna Rotondi Terminiello]], [[Giulio Nepi]]: ''Giulio II: papa, politico, mecenate''. Genova. 2005. *[[Antonio Saltini]]: ''L'assedio della Mirandola: vita, guerra e amore al tempo di Pico e di Papa Giulio''. Reggio Emilia, 2003. *[[Giuseppe dalla Santa]]: ''Le appellazioni della Repubblica di Venezia dalle scommuniche di Sisto IV e Giulio II''. "Nuovo archivio veneto" 20, 1899: 216–242. *[[Armando Schiavo]]: ''Il San Pietro del Rossellino e il monumento di Giulio II''. "Studi romani" 11, 1963: 693–695. *[[Joseph Schlecht]]: ''Ein Ablaßbrief Julius II. für König Maximilian I''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 4, 1890: 278. *[[Italo Scovazzi]]: ''Il processo dei vegliardi – Episodio delle lotte tra Savona e Genova nell'età di Giulio II''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 10, 1928: 1–35. *Italo Scovazzi: ''Genovesi e Savonesi davanti al Commissario di Giulio II''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 21, 1939: 229–275. *[[Federico Seneca]]: ''Venezia e Giulio II''. Padova, 1962. *[[Christine Shaw]]: ''A pope and his nipote: Sixtus IV and Giuliano Della Rovere''. "Atti e memorie della Società Savonese di Storia Patria" 24, 1988: 233–250. *Christine Shaw: ''Julius II: The Warrior Pope''. 1997. *Christine Shaw: ''Cardinal Giuliano della Rovere: The man, the politician, the prince of the church''. Giovanna Rotondi Terminiello, Giulio Nepi: "Giulio II: papa, politico, mecenate". Genova. 2005: 37–45. *[[John Shearman]]: ''Il mecenatismo di Giulio II e Leone X''. A. Esch, C. L. Frommel, "Arte, committenza ed economia a Roma e nelle corti del Rinascimento 1420 – 1530". Torino, 1995: 213–242. *[[Edmondo Solmi]]: ''Leonardo da Vinci e papa Giulio II''. "Archivio storico lombardo" 38, 1911: 390–411. *[[Winfried Stelzer]]: ''Konstantin Arianiti als Diplomat zwischen König Maximilian I. und Papst Julius II. in den Jahren 1503 bis 1508''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 63, 1968: 29–48. *[[Charles de Tolnay]]: ''The tomb of Julius II''. Princeton, 1954. *[[Walter Ullmann]]: ''Julius II and the schismatic cardinals''. "Studies in church history" 9, 1972: 177–194. *[[Angela Valente]]: ''I Farnesi ed il possesso di Parma dalla morte di Pierluigi all'elezione di papa Giulio II''. "Archivio storico per le province Napoletane" 28, 1942: 157–175. *[[Franz-Joachim Verspohl]]: ''Michelangelo Buonarroti und Papst Julius II''. Göttingen: Wallstein-Verlag, 2004; ISBN 3-89244-804-3 *[[Leonce de Villeneuve]]: ''Recherches sur la famille della Rovere. Contribution pour servir à l'histoire du pape Jules II''. Roma, 1987. *[[William E. Wallace]]: ''Tomb of Julius II and other works in Rome''. 1995. *[[Katherine Walsh]]: ''Päpstliche Kurie und Reformideologie am Beispiel von Santa Maria del Popolo in Rom. Die Augustiner-Observanten in Spannungsfeld zwischen Borgia und Della Rovere''. "Archivum Historiae Pontificiae" 20, 1982: 129–161. *[[Franz Wickhoff]]: ''Die Bibliothek Julius' II''. "Jahrbuch der Preußischen Kunstsammlungen" 14, 1893: 1–16. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/08562a.htm Artikkel Julius II kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1471.htm#Dellarovere Julius II elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1503A 1503. aasta teine konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1503b.html 1503. aasta esimene konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#JuliusII Julius II määratud kardinalid.] *[https://www.sardimpex.com Della Rovere suguvõsa.] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pius III]] | nimi=[[Rooma paavst]] | aeg=[[1503]]–[[1513]] | järgnev=[[Leo X]]}} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Sündinud 1443]] [[Kategooria:Surnud 1513]] ig9lfvpmuswu9kcr0z6inkr7faheo9r Yakushima 0 37131 7157590 5458480 2026-05-20T08:23:30Z Metsavend 738 7157590 wikitext text/x-wiki {{UNESCO |Nimi = Yakushima |Pilt = Senpiro Fall Yaku Island.jpg |pildisuurus=225px |Pildiinfo = [[Senpiro juga]] Yakushima saarel |Asukoht = {{PisiLipp|Jaapan}} |Tüüp = Loodusmälestis |Kriteerium = VII, IX |ID = 662 |Regioon = Aasia-Okeaania |laiuskoord = |pikkuskoord = |Aasta = 1993 |Istung = |Laiendatud = |Ohus = }} '''Yakushima''' ehk '''Yaku''' ([[jaapani keel]]es 屋久島) on [[Jaapan]]i saar [[Ōsumi saared|Ōsumi saarestikus]] [[Kyūshū]] saarest 80 km lõunas. Yakushima asub [[Nansei saared|Nansei saarestikus]], täpsemalt [[Satsunani saared|Satsunani saarestiku]] põhjaosa moodustavas [[Ōsumi saared|Ōsumi saarestikus]]. Saarestikust loodesse jääb [[Ida-Hiina meri]], kagusse [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] see osa, mida ei ole eraldi meredeks jagatud. Ōsumi saari eraldab põhjas olevast Kyūshūst [[Ōsumi väin]] ja edelas olevatest [[Tokara saared|Tokara saartest]] [[Tokara väin]]. Ōsumi saarestiku suurimast saarest [[Tanega]]st eraldab Yakushimat [[Tanega väin]].<ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 88-89</ref> Yakushima kuulub [[Kagoshima prefektuur]]i, mille keskus [[Kagoshima]] asub Kyūshūl<ref name=SMA/>. Kuid halduslikult on moodustatud [[Yakushima linn]], mille koosseisu kuulub terve saar ja lisaks veel läheduses asuv [[Kuchinoerabujima]] saar. Saare pindala 503 km². Saarel elab umbes 15 000 inimest. Kõige suurem asula saarel on põhjarannikul paiknev [[Kamiyaku]]<ref name=SMA/>. Saare kõrgeim punkt [[Miyanoura]] on 1935 meetrit kõrge.<ref name=SMA/> Yakushima on Jaapani kõige suurema sademehulgaga paik. Aastane sademehulk on 4175 mm. Kõige rohkem sajab [[juuni]]s (778 mm) ja [[mai]]s (437 mm), kõige vähem [[veebruar]]is (224 mm) ja [[detsember|detsembris]] (241 mm). Rahvasuu räägib, et saarel sajab 35 päeva kuus. Suvel esineb aeg-ajalt [[maalihe|maalihkeid]], mis on põhjustatud pikaaegsetest sadudest. Yakushima on ka Jaapani lõunapoolseim punkt, kus talvel on mägedes lumi maas, mõnel aastal seejuures kuude viisi, ehkki ookeani temperatuur ei lange saarel kunagi alla 19 °C. [[1980]] moodustati saarel 18,958 ha suurune [[biosfäärikaitseala]]. [[1993]] määrati 10 ha suurune ala saarel [[Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalad|Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalaks]]. See on ühtlasi ohustatud [[merikilpkonn]]a suurim munemispaik Vaikse ookeani põhjaosas. Saar on alates [[1993]] [[UNESCO maailma looduspärand]]i nimekirjas, sest seal on säilinud [[ürgmets]], kus kasvab palju [[krüptomeeria]]id (''Cryptomeria japonica'') ja [[rododendron]]eid. Suurtest loomadest elavad saarel [[jaapani makaak]] ja [[hirv]]. Yakushima on osa [[Kirishima-Yaku rahvuspark|Kirishima-Yaku rahvuspargist]]<ref name=SMA/>. Aastas külastab saart umbes 300 000 turisti. Väidetavalt on Yakushima saare mets inspireerinud [[Hayao Miyazaki]]t filmi "[[Printsess Mononoke]]" metsa väljamõtlemisel. Üle 99% Yakushima saarel kasutatavast [[elektrienergia]]st on saadud [[hüdroenergia]]st.<ref>https://www.town.yakushima.kagoshima.jp/t_yakushima/wp-content/uploads/2025/04/20250403_ondankataisaku-jikkokeikaku_gaiyoban.pdf#page=10</ref> Üle jäävat energiat kasutatakse [[vesinik]]u tootmiseks väikeses [[Kagoshima ülikool]]i katsejaamas. == Viited == {{viited}} {{koord|type=isle |region=None}} [[Kategooria:Jaapani saared]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Jaapanis]] [[Kategooria:Kagoshima prefektuur]] {{commons|Yaku Island}} nr6orttnsh3g7pg95x9qiqjwnate05h Tõnu Tannberg 0 37346 7157304 7157034 2026-05-19T17:18:05Z Neptuunium 58653 7157304 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | pilt = Pilt:Tõnu Tannberg.jpg | pildiallkiri = Tannberg [[Rahvusarhiiv]]i Noora maja fuajees. [[Lauri Kulpsoo]] foto 2017. aastast | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1961|9|22}} | sünnikoht = [[Rakvere]] | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[Eesti NSV]] poliitiline ajalugu, [[lähiajalugu]], Venemaa ajalugu 19.−20. sajandil, Baltikumi sõjaajalugu 1710−1940. | töökoht = [[Tartu Ülikool]] (alates 1990)<br>[[Rahvusarhiiv]] (1999–2011)<br>[[Eesti Ajalooarhiiv]] (1995–1999) | haridus = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] (PhD) | doktoritöö = "[https://www.etis.ee/Portal/Mentorships/Display/6116f957-6b57-4f94-ac23-4138694baa99 Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)]" (1996) | doktoritöö_juhendaja = [[Helmut Piirimäe]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = [[Feliks Gornischeff]], [[Olev Liivik]], [[Ivo Juurvee]], [[Meelis Saueauk]], [[Meelis Maripuu]], [[Tiiu Kreegipuu]], [[Mati Kröönström]], [[Sirje Tamul]], [[Kaarel Piirimäe]], [[Aivar Niglas]], [[Ardi Siilaberg]], [[Eve Kubi]], [[Hiljar Tammela]], [[Olavi Punga]], [[Johannes Vedru]], [[Triin Tark]], [[Mihkel Truman]], [[Jens Raevald]], [[Elmar Gams]], [[Agur Benno]], [[Lauri Kann]], [[Egle Jaomaa]] | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Tõnu-Andrus Tannberg''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1961]] [[Rakvere]]s) on eesti ajaloolane, [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (alates 2012). == Haridus ja varasem töökäik. == 1981. aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli, lõpetades selle 1986. aastal. 1996. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonna juures doktoritööd "Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806-1856)", mida juhendas [[Helmut Piirimäe]].<ref name=":0" /> Aastatel 1986−1994 oli [[Puka Keskkool|Puka Keskkooli]] ajalooõpetaja. == Teaduskarjäär == Aastatel 1990−2000 oli Tannberg Tartu ülikooli õpetaja ja lektor, 1995−1997 [[Eesti Ajalooarhiiv|Eesti Ajalooarhiivi]] osakonnajuhataja, 1997−1999 samas asedirektor. Aastatel 1999−2011 oli [[Rahvusarhiiv|Rahvusarhiivis]] riigiarhivaari nõunik, 2000–2013 Tartu Ülikooli [[Ajaloo ja arheoloogia instituut|ajaloo ja arheoloogia instituudi]] dotsent. Alates 2012 on ta Rahvusarhiivi teadusdirektor, alates 2013 Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi professor. Uurimistöö põhisuunad on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], eriti [[Eesti NSV]] poliitiline ja lähiajalugu. Uurib ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririig]]i ajalugu, Baltikumi sõjaajalugu. Avaldanud mitmeid monograafiaid, on õpikute kaasautor. Kirjandusteadlane [[Janika Kronberg]] on hinnanud tema tööd Eesti [[kirjakultuur]]i, eriti [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] ajaloo uurimisel.<ref name="KJK">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kronberg |eesnimi=Janika |pealkiri=Lühidalt |url=https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/38161 |ajakiri=[[Keel ja Kirjandus]] |aastakäik=3 |üksiknumber=LXVIII |lehekülg=269–270}}</ref> 1995. aasta hilissügisel keskel avastas Tannberg Peterburist [[Venemaa Riiklik Ajalooarhiiv|Venemaa Riiklikust Ajalooarhiivist]] esimese eestikeelse (õieti [[Tartu keel|tartukeelse]]) [[Tarto maa rahwa Näddali-Leht|Tarto maa rahwa Näddali-Lehe]] 10 originaalnumbrit. Varem peeti lehe numbreid kadunuks ning teada olid vaid koopiad.<ref>{{Ajakirjaviide |url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/TannbergTonu_Tarto_maa_rahwa_TUNA1999_1.pdf |perekonnanimi=Helme |eesnimi=Rein |kuupäev=1999 |pealkiri=Tarto maa rahwa Näddali-Leht uuesti lugejate ees |ajakiri=[[Tuna]] |aastakäik=1 |lehekülg=147–148}}</ref><ref name="Täna 190 aastat tagasi">[http://www.postimees.ee/2472193/tana-190-aastat-tagasi-ilmus-tartus-esimeneeestikeelne-ajaleht-uudis-aastast-1806-keegi-polnud-oma-ihusilmaga-nainud-sajandiavastus-esimene-number-tartu-on-ajast-ees-sisust-eesti-ajakirjandusloo-tahtpaevi-1996-aastal "Täna 190 aastat tagasi ilmus Tartus esimene eestikeelne ajaleht, Uudis aastast 1806, Keegi polnud oma ihusilmaga näinud, Sajandiavastus, Esimene number, Tartu on ajast ees, Sisust, Eesti ajakirjandusloo tähtpäevi 1996. aastal"] Postimees, 13. märts 1996.</ref><ref>[[Sergei Issakov]], [[Juhan Peegel]], Uusi andmeid esimese eestikeelse ajalehe kohta. Keel ja Kirjandus, 1967, nr 6, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193390/142699/page/20 lk 338]-349</ref> Ta oli aastatel 1998–2020 [[Kirjandusmuuseum]]i teadusnõukogu liige ning vahemikus 1999–2013 [[Rahvusarhiiv]]i teadusnõukogu esimees. Samuti kuulub ta 1998. aastast ajakirja [[Tuna]] toimetuskolleegiumi ja [[S-Keskus]]e juhatusse ning on alates 1998. aastast ka sariväljaande "Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost" peatoimetaja. 1999. aastast on ta [[Eesti Akadeemiline Ajalooselts|Eesti Akadeemilisse Ajalooseltsi]] ja 2000. aastast ka [[Õpetatud Eesti Selts]]i juhatuse liige. Tannberg kuulub 2009. aastast [[Eesti Arhivaaride Ühing]]usse, 2011. aastast [[Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat]]u toimetuskolleegiumi, 2013. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i nõukotta ning [[Eesti Ajaloomuuseum]]i teadusnõukotta. Aastatel 2010–2014 oli ta [[Kaitseministri nõukoda|kaitseministri nõukoja]] liige. 2017. aastast kuulub ta [[Eesti Mälu Instituut|Eesti Mälu Instituudi]] nõukokku, 2020. aastast [[Eesti Meremuuseum]]i teadusnõukokku ning [[Acta Historica Tallinnensia]] toimetuskolleegiumi.<ref name=":0" /> 2012. aastal valiti ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liikmeks ajaloo alal, kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda. ==Raamatud== *Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni; kaasautorid [[Mati Laur]] ja [[Helmut Piirimäe]]; peatoimetaja [[Sulev Vahtre]]. Tartu, 2003 ISBN 9985-77-062-5 (köites) *Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni; kaasautor ja tegevtoimetaja koos [[Ago Pajur]]iga, peatoimetaja Sulev Vahtre. Tartu, 2005 ISBN 9985771427 (köites) *Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi I poolel (1806–1856). Tartu, 1996 ISBN 9985-858-03-4 *Toimik "Priboi": Artikleid ja dokumente 1949. aasta märtsiküüditamisest. Tartu, 2020 ISBN 9789949968718 ''.'' Kirjutanud raamatusse artikleid.<ref>{{Netiviide |autor=[[Linda Pärn]] |aeg=12. juuni 2020 |pealkiri=Uus raamat avab salatoimiku «Priboi» materjalid, mis kajastavad küüditamise läbiviimist Eestis |url=https://raamatud.elu24.ee/6995102/uus-raamat-avab-salatoimiku-priboi-materjalid-mis-kajastavad-kuuditamise-labiviimist-eestis |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200612115815/https://raamatud.elu24.ee/6995102/uus-raamat-avab-salatoimiku-priboi-materjalid-mis-kajastavad-kuuditamise-labiviimist-eestis |arhiivimisaeg=2020-06-12 |vaadatud= |väljaanne=[[Elu24]] |väljaandja=[[Postimees Grupp]]}}</ref> *Eesti sõjaajalugu : valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani. Tartu, 2021 ISBN 9789949035762 *Eesti mees vene kroonus : uurimusi Baltikumi ja Venemaa sõjaajaloost impeeriumi perioodil 1721-1917. Tartu, 2023 ISBN 9789985774311 *Ajalugu ei ole kunagi liiga palju. Tartu : Ilmamaa, 2024 ISBN 9789985778050 == Tunnustus == * 1997 parima eestikeelse ajalooraamatu auhind<ref name=":0">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Tannberg/est/ |Pealkiri=CV: Tõnu-Andrus Tannberg |Väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=6. juuni 2023}}</ref> * 1999 [[Friedrich Puksoo auhind]]<ref name=":0" /> * 1998 Tartu Raepreemia<ref name=":0" /> * 2006 parima eestikeelse ajalooraamatu auhind<ref name=":0" /> * 2010 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |URL=https://www.delfi.ee/artikkel/28925093/ordenid-kes-saavad-tanavu-teenetemargid |Pealkiri=ORDENID: Kes saavad tänavu teenetemärgid? |Aeg=3. veebruar 2010 |Kasutatud=6. juuni 2023 |Väljaanne=Delfi}}</ref> * 2011 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref> * 2015 [[Riigi teaduspreemia]]<ref name=":0" /> * 2015 [[Hendrik Sepa nimeline preemia Eesti sõjaajaloo alase publikatsiooni eest]] 2014. aastal<ref name=":0" /> * 2016 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]]<ref>{{Netiviide |URL=https://humanitaarteadused.ut.ee/et/sisu/professor-tonu-tannberg-palvis-riikliku-teaduspreemia-humanitaarteaduste-alal |Pealkiri=Professor Tõnu Tannberg pälvis riikliku teaduspreemia humanitaarteaduste alal |Aeg=14. veebruar 2016 |Kasutatud=6. juuni 2023 |Väljaandja=[[Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond]]}}</ref> * 2021 [[Tartu Ülikooli medal]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{ETIS}} *[https://www.akadeemia.ee/member/tannberg/ Tõnu-Andrus Tannberg] Eesti TA kodulehel *[http://www.fl.ut.ee/200119 Elulugu Tartu Ülikooli veebis] {{JÄRJESTA:Tannberg, Tõnu}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti sõjaajaloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ncv5worsjfs4cwc16pk5m2tlmuzexpz Lühirajauisutamine 1992. aasta taliolümpiamängudel 0 39321 7157497 7153907 2026-05-20T03:41:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157497 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 26em;" | colspan="2" | '''[[Lühirajauisutamine olümpiamängudel|Lühirajauisutamine 1992. aasta taliolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|80x80px]] [[Fail:Short track speed skating pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa]], [[Albertville]] |- |<< : '''[[Lühirajauisutamine 1988. aasta taliolümpiamängudel|Calgary 1988]]''' |'''[[Lühirajauisutamine 1994. aasta taliolümpiamängudel|Lillehammer 1994]]''': >> |} [[Pilt:1992 Winter Olympics Albertville halle olympique 01.JPG|pisi|360px|Albertville'i olümpiahall]] '''[[Lühirajauisutamine]] [[1992. aasta taliolümpiamängud]]el''' toimus 18.–22. veebruarini 1992 [[Albertville|Albertville'i]][[Albertville olümpiahall| olümpiahallis]] [[Prantsusmaa]]i. Lühirajauisutamine oli olümpiamängude võistluskavas esimest korda, võisteldi neljal distantsil.<ref>[https://stillmedab.olympic.org/media/Document%20Library/OlympicOrg/Factsheets-Reference-Documents/Games/OWG/History-of-sports/Document-de-reference-Patinage-de-vitesse-sur-piste-courte-Histoire-aux-JO-d-hiver.pdf PATINAGE : histoire du patinage de vitesse sur piste courte aux Jeux Olympiques d’hiver] https://stillmedab.olympic.org{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Demonstratsioonalana prooviti lühirajauisutamist [[1988. aasta taliolümpiamängud]]el [[Calgary]]s. Pärast seal esitletud kümne distantsi kaalumist valiti Albertville'i olümpiamängudele naiste 500 m, meeste 1000 m ja kaks teatesõidu (3000 m naistele ja 5000 m meestele) distants. Naiste aladel võitis ameeriklanna [[Cathy Turner]], kes oli hiljuti pärast lauljakarjääri pausi kiiruisutamise juurde naasnud, individuaalvõistluses kulla ja teatevõistluses hõbeda. [[Lõuna-Korea]] sportlane [[Kim Ki-hoon]] võitis kaks kuldmedalit, tema kaasmaalane Lee Joon-ho aga võitis individuaalvõistluses pronksi ja jagas teatevõistluses kuldmedalit. [[Põhja-Korea]] võitis oma teise taliolümpiamedali ajaloos, kui [[Hwang Ok-sil]] võitis 500 meetri distantsil pronksmedali. Mängude lõpuks oli Lõuna-Koreal kolm medalit, nad võitsid kaks meeste alal ja olid medalitabeli tipus. Need tulemused panid aluse riiklikule traditsioonile, mis tegi riigist aastakümneteks spordi ülekaaluka favoriidi. == Kvalifikatsioon == Igal [[Rahvuslik olümpiakomitee|riiklikul olümpiakomiteel]] oli lubatud registreerida igale individuaalalale üks sportlane ja teatevõistlusele kuni kuueliikmeline võistkond (neli uisutajat ja kaks varuuisutajat). Maailmameistrivõistlustel kõrgeima asetusega riigid võisid registreerida kuni kolm uisutajat soo kohta, samas kui teatevõistluses võisid võistelda ainult kaheksa maailmameistrivõistlustel teatevõistluses kõrgematele kohtadele jõudnud riiki. Registreerimine lõppes 24. jaanuaril 1992. == Mehed == === 1000 meetrit === [[20. veebruar]]<br> 27 võistlejat {| class="wikitable" |- ! Koht !! Võistleja !! Riik !! Aeg |- | 1. || [[Kim Ki-Hoon]] || [[Lõuna-Korea]] || 1.30,76 |- | 2. || [[Frédéric Blackburn]] || [[Kanada]] || 1.31,11 |- | 3. || [[Lee Joon-Ho]] || Lõuna-Korea || 1.31,16 |- | 4. || [[Mike McMillen]] || [[Uus-Meremaa]] || 1.31,32 |- | 5. || [[Willy O'Reilly]] || [[Suurbritannia]] || 1.36,28 |- | 6. || [[Geert Blanchart]] || [[Belgia]] || 1.36,28 |- | 7. || [[Mark Lackie]] || Kanada || |- | 8. || [[Michel Daignault]] || Kanada || |- | 9. || [[Matthew Jaspur]] || Suurbritannia || |- | 10. || [[Mark Velzebur]] || [[Holland]] || |- | 11. || [[Dmitri Jeršov]] || [[SRÜ]] || |- | 12. || [[Hugo Herrnhof]] || [[Itaalia]] || |- | 13. || [[La Lianki]] || [[Hiina]] || |- | 14. || [[Alain de Ruyter]] || Belgia || |- | 15. || [[Tatsuyoshi Ishihara]] || [[Jaapan]] || |} ==== 5000 m teateuisutamine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" ! Koht !! Riik!! Sportlane !! Aeg |- |-bgcolor="#F7F6A8" | align=center|[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || align=left|[[Song Jae-kun]]<br>[[Kim Ki-hoon]]<br>[[Lee Joon-ho]]<br>[[Mo Ji-soo]] || align=center| '''7.14,02''' [[Maailmarekord|MR]] |-bgcolor="#DCE5E5" | align=center|[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || align=left|[[Frédéric Blackburn]]<br>[[Michel Daignault]]<br>[[Mark Lackie]]<br>[[Sylvain Gagnon]] || align=center| 7.14,06 |-bgcolor="#FFDAB9" | align=center|[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || align=left|[[Yuichi Akasaka]]<br>[[Tatsuyoshi Ishihara]]<br>[[Toshinobu Kawai]]<br>[[Tsutomu Kawasaki]] || align=center| 7.18,18 |- | align=center|4. || align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || align=left|[[Mike McMillen]]<br>[[Andrew Nicholson]]<br>[[Chris Nicholson]]<br>[[Tony Smith]] || align=center| 7.18,91 |- |colspan="4"|'''B-finaal ''' |- | align=center|5. || align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left|[[Marc Bella]]<br>[[Arnaud Drouet]]<br>[[Rémi Ingres]]<br>[[Claude Nicouleau]] || align=center| 7.26,09 |- | align=center|6. || align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=left|[[Nicky Gooch]]<br>[[Stuart Horsepool]]<br>[[Matthew Jasper]]<br>[[Wilf O'Reilly]] || align=center| 7.29,46 |- | align=center|7. || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || align=left|[[Kieran Hansen]]<br>[[John Kah]]<br>[[Andrew Murtha]]<br>[[Richard Nizielski]] || align=center| 7.32,57 |- | align=center|8. || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} || align=left|[[Orazio Fagone]]<br>[[Hugo Herrnhof]]<br>[[Roberto Peretti]]<br>[[Mirko Vuillermin]] || align=center| 7.32,80 |} </div> <br>Finaal: [[22. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 37 <br>Riike: 9 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.olympedia.org/results/501 Finaal] <br><br>Poolfinaalide neli kvalifitseerunud võistkonda võistlesid A-finaalis ja neli järgmist võistkonda B-finaalis. <br><br>Esimese vooru eelvoorus 18. veebruaril uuendas Lõuna-Korea tulemusega 7.14,07 maailmarekordit. <br style="clear:both;" /> == Naised == === 500 meetrit === 22. veebruar<br> 26 võistlejat {| class="wikitable" |- ! Koht !! Võistleja !! Riik !! Aeg |- | 1. || [[Cathy Turner]] || [[USA]] || 47,04 |- | 2. || [[Yan Li]] || [[Hiina]] || 47,08 |- | 3. || [[Ok Sil Hwang]] || [[Põhja-Korea]] || 47,23 |- | 4. || [[Monique Velzboer]] || [[Holland]] || |- | 5. || [[Marina Põlajeva]] || [[SRÜ]] || |- | 6. || [[Nathalie Lambert]] || [[Kanada]] || |- | 7. || [[Julia Vlassova]] || SRÜ || |- | 8. || [[Xiulan Wang]] || Hiina || |- | 9. || [[So-Hee Kim]] || [[Lõuna-Korea]] || |- | 10. || [[Nobuko Yamada]] || [[Jaapan]] || |- | 11. || [[Marinella Canclini]] || [[Itaalia]] || |- | 12. || [[Lee-Kyun Chun]] || Lõuna-Korea || |- | 13. || Van Ankere van Koetsvald || Holland || |- | 14. || [[Bea Pintens]] || Belgia |- | 15. || [[Carine Rubini]] || [[Prantsusmaa]] || |} ==== 3000 m teateuisutamine ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable cellspacing="1" cellpadding="3" style="border:1px solid #AAAAAA;font-size:95%" ! Koht !! Riik!! Sportlane !! Aeg |- |-bgcolor="#F7F6A8" | align=center|[[Fail:Gold_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || align=left|[[Angela Cutrone]]<br>[[Sylvie Daigle]]<br>[[Nathalie Lambert]]<br>[[Annie Perreault]] || align=center| 4.36,62 |-bgcolor="#DCE5E5" | align=center|[[Fail:Silver_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|{{PisiLipp|USA}} || align=left|[[Darcie Dohnal]]<br>[[Amy Peterson]]<br>[[Cathy Turner]]<br>[[Nikki Ziegelmeyer]] || align=center| 4.37,85 |-bgcolor="#FFDAB9" | align=center|[[Fail:Bronze_medal_olympic.svg|15x15px]] || align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[SRÜ]] || align=left|[[Julija Alagulova]]<br>[[Natalja Issakova]]<br>[[Viktoria Troitskaja]]<br>[[Julija Vlassova]] || align=center| 4.42,69 |- | align=center|4. || align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || align=left|[[Mie Naito]]<br>[[Rie Sato]]<br>[[Hiromi Takeuchi]]<br>[[Nobuko Yamada]] || align=center| 4.44,50 |} </div> <br>Finaal: [[20. veebruar]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 8 <br><br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://www.olympedia.org/results/530 Finaal] <br><br>A-finaali pääsesid kahe poolfinaali kaks parimat võistkonda. B-finaali ei peetud. <br style="clear:both;" /> == Medalitabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|40px|Olümpiarõngad]] [[Lühirajauisutamine 1992. aasta taliolümpiamängudel|Albertville 1992]] [[Pilt:Short track speed skating pictogram.svg|40px|Lühirajauisutamine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 2|| 0||1|| 3 |- |2.||align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 1|| 2||0 || 3 |- |3.||align=left|{{PisiLipp|USA}} || 1|| 1||0 || 2 |- |4.||align=left|{{PisiLipp|Hiina}} || 0|| 1||0 || 1 |- |rowspan=3|5.||align=left|{{PisiLipp|Jaapan}} || 0|| 0||1 || 1 |- |align=left|{{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 0|| 0||1|| 1 |- |align=left|[[Pilt:Olympic_flag.svg|25px]] [[SRÜ]] || 0|| 0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 7 riiki || 4 || 4 || 4 || 12 |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1992. aasta taliolümpiamängud]] [[Kategooria:Lühirajauisutamine olümpiamängudel]] mb935lc610zac22i70aj93adhszl8b4 Kehakeel 0 39613 7157412 7154605 2026-05-19T20:42:17Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7157412 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{See artikkel|räägib liigutuste ja pooside abil antavatest peamiselt ebateadlikest signaalidest; viipekeele osa kohta vaata artiklit [[Kehakeel (viipekeel)]].}} '''Kehakeel''' (inglise keeles ''body language'') on tõlgendusraamistik, milles käsitletakse [[mitteverbaalne suhtlemine|mitteverbaalset suhtlemist]]. == Kehakeele mõiste == Ungari-Ameerika semiootik [[Thomas A. Sebeok]] leidis,<ref name="Sebeok 1975: 12" /> et see "võrreldamatult vulgaarne" mõiste pärineb Israel A. Latifi 1934. aasta uurimusest, milles räägitakse imiku roomamisest lutipudeli poole kui "kogu keha keelest" (inglise keeles ''whole-body language'').<ref name="Latif 1934: 76" /> 1930. aastatel, enne kommunikatsiooniteooria tekkimist, ei eristatud veel keele ja kommunikatsiooni mõisteid, mistõttu võttis Ameerika kirjanik [[Julius Fast]] selle termini kasutusele lühendatud kujul. Ta avaldas samanimelise raamatu "Body Language" (1970),<ref name="Fast 1971" /> millest sai alguse pseudoteaduslik või anekdootlik kehakeele-diskursus. == Kehakeele kui teaduse seos pseudoteadusega == Kehakeele mõjust sotsiaalses suhtluses on avaldatud tuhandeid [[Eelretsenseeritud artikkel|eelretsenseeritud artikleid]], mis annavad mitteverbaalse suhtluse kohta olulist infot.<ref>{{Netiviide|autor=Vince Denault|url=https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|pealkiri=“Alternative facts” about nonverbal communication: How to distinguish facts from fiction|väljaanne=CFIL Global|aeg=05.01.2018|vaadatud=24.02.2022|arhiivimisaeg=24.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220224182416/https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|url-olek=ei tööta}}</ref> Teadlased, kelle töö on eristada tõest ja väära teavet, puutuvad kokku paljude väärarusaamade, stereotüüpide ning [[Pseudoteadus|pseudoteaduslike]] tehnikatega. Ekslik käsitlus tuleneb ebaõigetest vaatlustest või eksperimentidest. Üldiselt ei ole pseudoteaduslikud kirjutised eelretsenseeritud ning neid ei avaldata [[Teadusajakiri|teadusajakirjades]]. Mitmeid tõeks peetud kehakeele tõlgendusi on nüüdseks kummutatud, näiteks valelikkuse seostamist nihelemise ja silmside vältimisega.<ref>DePaulo, B. M., Lindsay, J. J., Malone, B. E., Muhlenbruck, L., Charlton, K., & Cooper, H. (2003). Cues to deception. ''Psychological Bulletin, 129''(1), 74–118. <nowiki>https://doi.org/10.1037/0033-2909.129.1.74</nowiki></ref> Psühholoogid ja teadlased nõustuvad, et kehakeel võib edastada teatud emotsionaalset seisundit, kuid paljusid kehakeele tõlgendusi pole teaduslike tõenditega toetatud.<ref>{{Netiviide|autor=Ramin Skibba|url=https://undark.org/2020/10/07/body-language-analysis/|pealkiri=What Can Body Language Analysis Really Tell Us?|väljaanne=Undark|aeg=10.07.2020|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Mõne teadlase arvates pole olemas üht kindlat signaali valeliku või agressiivse käitumise jaoks. == Keelelisus == Kehakeele mõiste on ekslik, sest mitteverbaalne suhtlemine ei vasta [[Charles W. Morris]]e viiele keele tingimusele.<ref name="Morris 1949: 36" /> Nimelt ei kanna kehakeele märgid tõlgendajate jaoks alati ühist tähendust ning ei ole ühel viisil kombineeritavad ja teisel viisil mitte.<ref name="Rebane 2012: 8" /> Mitteverbaalse suhtlemise uurimise pioneer [[Ray L. Birdwhistell]] nentis, et arvamus, nagu oleks igal žestil "päris" tähendus nii, nagu sõnadel peaks olema, lähtub keeleteaduslikust naiivsusest. Kui uurija üritaks luua sõnastikku kõikidest kehaliigutustest ja nende tähendustest, siis ta avastaks, et enamik inimesi on mitteverbaalselt kirjaoskamatud ja liiguvad vigaselt.<ref name="Birdwhistell 1971: 186" /> Thomas A. Sebeok soovitab vältida selliseid metafoorseid väljendeid nagu "kehakeel", "lillede keel", "mesilaste keel", "ahvide keel".<ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]" /> "Kehakeele lugemine" on ka keeleliselt ebakorrektne, sest näiteks sõnumi tõlgendamise puhul ei öelda "ma lugesin ta keelest, et ...". == Kehakeele signaalide alateadlik tõlgendamine == Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed [[žest]]ide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et eri [[emotsioon]]id, nagu näiteks hirm, üllatus, armastus, nälg ja tüütus nõuavad erinevaid žeste.<ref name="rYtJ3" /> Kehakeele eest vastutav ajuosa on limbiline aju, mis reageerib ümbritsevale maailmale reflektoorselt. Seetõttu on keha reaktsioon keskkonnast tulenevale informatsioonile ehtne ja tõeline. Limbiline aju on ka emotsioonide keskus. Sealt liiguvad signaalid mujale ajuosadesse, mis omakorda juhivad käitumist. Seda käitumist saab vaadelda ning tõlgendada, kuna see avaldub füüsiliselt jalgade, torso, käsivarte, käte ja näo kaudu. Need reaktsioonid ilmnevad mõtlemata, mitte nagu sõnad, seega on nad tõelised. Limbilist aju peetakse n-ö ausaks ajuks. Kuna inimesed pole alati mitteverbaalsest suhtlusest teadlikud, reedab kehakeel tihti inimeste tegelikke kavatsusi, mõtteid ja emotsioone, isegi kui nad oma kõnes väidavad midagi muud.<ref name="tbVWI" /> Kui inimesed räägivad oma eelaimustest ja "kuuendast meelest", on nad märganud vastuolu kellegi kehakeele ja sõnade vahel. Naised on tavaliselt meestest tundlikumad, kuna neil on kaasasündinud võime märgata ja ära mõistatada sõnatuid signaale ning panna tähele üksikasju. Naised tunnevad kergemini ära, kui nende lähedased neile valetavad. Eriti arenenud on naiselik [[intuitsioon]] emadel. Esimestel eluaastatel on suur osa ema ja lapse vahelisest suhtlusest mitteverbaalne. Naisi peetakse tänu intuitsioonile ka paremateks läbirääkimiste pidajateks.<ref name="dEtLd" /> [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Magnetresonantskuva]] (MRI) aju skaneeringud on näidanud, et naistel tegeleb teiste inimeste käitumise hindamisega 14–16 ajupiirkonda, meestel aga 4–6 ajupiirkonda.<ref name="EgsQe" /> == Kehakeele signaalide tõlgendusi == === Keha kallutamine vestluskaaslase poole === Keha kallutamine vestluskaaslase poole on märk sellest, et ollakse inimesest ja tema jutust huvitatud.<ref name="tbVWI" /> === Jäljendav kehakeel === Vestluskaaslast jäljendavast kehakeelest võib välja lugeda, et isik tunneb kaaslase vastu tõmmet, on saavutanud temaga vastastikuse mõistmise ning õhkkond kahe inimese vahel on sundimatu. Jäljendavad liigutused on ka märk sellest, et soovitakse võita kellegi poolehoidu ja luua selle isikuga usalduslikku vahekorda.<ref name="wRHH7" /> === Laiutav käitumine === Laiutav käitumine väljendab lugupidamatust ja ükskõiksust autoriteetide vastu, domineerimist ja allumatust.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse ajal enese korrastamine === Vestluse ajal riiete või aksessuaaride kohendamine ning riietelt näiteks puru või niidijuppide ärakorjamine näitab huvipuudust vestluse, vestluskaaslase või vestlusaluse teema vastu. Inimene ei ole kogu tähelepanuga arutelu juures.<ref name="tbVWI" /> === Vestluskaaslasest eemale suunatud jalalabad === Kui vähemalt üks inimese jalalabadest on suunatud vestluskaaslasest eemale, võib sellest järeldada, et tal ei ole soovi antud seltskonnas viibida või on soov ja vajadus lahkuda. Inimesel võib olla kiire või on tema vestluskaaslane teinud midagi solvavat, mis on põhjustanud tahtmise vestlusest eemalduda.<ref name="tbVWI" /> === Ülesvaatavad varbad === Kui inimese jalakand toetub vastu maapinda, kuid varbad on maast lahti ja vaatavad üles, on tegu gravitatsiooni eirava kehakeelega ja seega hea tuju väljendusega. See peegeldab positiivseid mõtteid, olukorraga rahul olemist ning rõõmsat suhtumist.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse käigus jalgade lahkuviimine === Kui inimene viib jalad vestluse käigus koos asendist lahku, tähendab see enamasti seda, et ta tunneb end olukorras järjest halvemini. On tekkinud vastasseis ja potentsiaalne konflikt. Ebakindluse suurenemine paneb inimest hõivama suuremat territooriumi ning otsima kindlamat toetuspinda ja tasakaalu. Asendi muutmisega üritab ta end kehtestada ning vestluskaaslase üle domineerida ja kontrolli saavutada.<ref name="tbVWI" /> === Seisvas asendis jalgade ristamine === Jalgade ristamisel võib olla mitu tähendust. Enamasti on see seotud positiivsete emotsioonidega. Kui seistes ristatakse üks jalg üle teise, vähendab see tasakaalu, mistõttu ohtu tajudes seda liigutust enamasti ei tehta. Jalgu ristatakse alateadlikult, näiteks kõige sümpaatsema inimese meeleheaks nii, et kehaga kaldutakse tema suunas. Asend väljendab seda, et seltskond on meeldiv ning seal on turvaline olla.<ref name="tbVWI" /> Samas võib ristatud jalgu lugeda ka kinnise kehakeelena ning kaitseasendina. Sel juhul esineb see tihti koos rinnal ristatud käsivartega.<ref name="dEtLd" /> Kui inimene on ristanud jalad, pole ta minekuvalmis ega kavatse veel kohalt lahkuda, vaid plaanib jääda sellesse asendisse mõneks ajaks.<ref name="tbVWI" /> === Kilpkonnaefekt === Kui inimese õlad liiguvad aeglaselt kõrvade suunas nii, et kael tundub ära kaduvat ja tekib kilpkonnaefekt, on tegu gravitatsiooni järgiva kehakeelega. See näitab negatiivseid emotsioone ''–'' nõrkust, alistumist ja ebakindlust. Inimene tunneb end olukorras või seltskonnas väga ebaturvaliselt, tal puudub enesekindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedest katus === Sõrmedest moodustatud katust, milles sõrmed vaatavad üles-poole, peetakse jõuliseks kindlustunde väljenduseks, mida kasutatakse tihti oma jutu rõhutamiseks.<ref name="tbVWI" /> See näitab, et inimene on oma mõtete ja seisundiga rahul ning arvamustes kindel.<ref name="dEtLd" /> === Kokku põimitud sõrmed === Kui inimese sõrmed on nagu palveks kokku põimitud, on see alandlik poos, mis võib väljendada mõtisklust ja tähelepanelikkust. Tegu võib olla ka kõikuma löönud enesekindlusega. Inimene on mures, pinges, pettunud või kergelt ärritunud. Tema mõtteid on haaranud kahtlus, kuid ta üritab oma eitava suhtumisega olukorda varjata.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Taskutest väljas olevad pöidlad === Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad on taskutest väljas, näitab see kõrget enesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust.<ref name="tbVWI" /> === Pöidlad taskus === Kui inimene seisab pöidlad taskus, nii et ülejäänud käelabad on nähtaval, on see märk madalast staatusest ja enesehinnangust. Sellega kaasneb tihti ka ebakindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmede hõõrumine === Sõrmedega peopesa aeglaselt hõõrumine või ristatud sõrmede edasi-tagasi hõõrumine on märk muretsemisest ja kõhklemisest. Seda kasutatakse tavaliselt närvilistes olukordades, kus inimesed kogevad kerget stressi ja ärevust. Tegemist on rahustava käitumisega.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Käed puusas asend === Kui inimene seisab käed puusas ning küünarnukid on külgedel suunatud välja-poole, on tegu territoriaalse domineerimist väljendava sõnumiga, mis ütleb: "hoidke minust eemale, te ei taha minuga pahandusi." Asend näitab ülimat enesekindlust ning sõltumatust, territoriaalset ülemvõimu.<ref name="tbVWI" /> === Ettepööratud pöialdega käed puusas asend === Kui käed on asetatud puusadele nii, et pöidlad asuvad eespool keha ning käelabad jäävad keha taha, on tegemist küsitleva ja vastuseid nõudva asendiga. See võib näidata, et inimene soovib probleemi arutada ja asju selgeks rääkida.<ref name="tbVWI" /> === Seljataha asetatud käed === Kui inimese mõlemad käed on asetatud selja taha, näitab see eemaletõmbumist ja soovi distantsi järele. See saadab sõnumi, et inimene ei taha, et talle lähenetaks või temaga kontakti astutaks. Ta võib tunda end teistest üleolevalt ning ülimalt kindlalt. Seda asendit kasutavad tihti distantsi hoidmiseks ka näiteks kuninglikust soost isikud. Sageli arvatakse ekslikult, et käte selja taha asetamine näitab mõttessevajumist.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Kuklal käed === Sõrmsoengus kuklale asetatud käed näitavad kõrget enesekindluse taset ning domineerimist ja võimukust. Tegu on territoriaalse asendiga, millest võib välja lugeda, et inimene on olukorras liider ja kõrgel positsioonil.<ref name="tbVWI" /> === Lauale toetuvad sõrmeotsad === Kui inimene seisab laua taga käed laiali nii, et sõrmeotsad toetuvad lauale, on tegu territoriaalse sõnumiga, mis väljendab enesekindlust ja autoriteeti. Sageli kasutatakse seda asendit vaidluste korral, kui midagi nõutakse, tahetakse ennast kehtestada või soovitakse oma seisukohti rõhutada.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedega laual trummeldamine === Sõrmedega trummeldatakse vastu lauda, kui ollakse närviline. Samuti esineb see olukordades, kus inimesed on millegi suhtes väga kannatamatud või tegelevad väga keskendunult mõtlemisega. Muul juhul võib tegu olla lihtsalt igavusest rütmi koputamisega. Enda ehete, riiete või laual olevate esemete sõrmitsemine on märk närvilisusest.<ref name="tbVWI" /> === Peopesade hõõrumine vastu reisi === Kui inimene on pinges või närviline, siis ta hõõrub peopesi vastu reisi, et rahuneda. Ta tunneb end olukorras ebamugavalt, see põhjustab stressi ja ärevust. Tavaliselt on liigutuse põhjustanud negatiivne sündmus.<ref name="tbVWI" /> === Kerge peakallutus === Kerge peakallutus väljendab avatut ja sõbralikku inimest. Inimesed teevad seda tavaliselt siis, kui nad vestluskaaslast süvenenult kuulavad.<ref name="tbVWI" /> Naiste puhul võib peakallutus viidata ka flirdile, et tähelepanu püüda.<ref name="wRHH7" /> === Huulte torutamine === Huulte torutamine on märk lahkarvamustest ja pahameelest. Huuli torutav isik ei nõustu öelduga või kaalub alternatiivset vaatepunkti. Seda žesti võib sageli näha kohtus, kui erinevad osapooled kuulavad üksteise kõnesid, samuti ülekuulamistel, kui politseinik esitab kahtlusalustele valeinfot. Olenevalt kontekstist võib tegu olla ka seksuaalse žestiga.<ref name="tbVWI" /><ref name="tbVWI" /> == Kehakeeleõpikute väärtõlgendused == Aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud on kirjutatud kindlal ajal ja kindlas kohas. Näiteks ühe mõjukaima autori, Allan Pease'i õpik on kirjutatud 1980. aastate alguses Austraalias, pidades silmas müügimeeste huve. Sellise kultuurikonteksti tõttu sisaldab õpik ka tähelepanekuid, mis vastavad rohkem tolle aja (Austraalia) müügikonsultantide käitumisele ametlikel koosolekutel, mitte näiteks tänapäeva eestlase käitumisele tema igapäevaelus. Allpool on mõned valitud näited väärtõlgendustest, mida enamik aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad. === Käte ja jalgade ristamine === [[Allan Pease]] väidab, et käte ja jalgade ristamine pärineb lapsepõlvest, mil peituti asjade taha. Nüüd proovitakse end peita ebameeldiva olukorra eest. Pease on kindel, et käte rinnale ristamine väljendab närvilisust ja negatiivset või kaitsvat suhtumist. Alternatiivina kaitseb see keha külma ilma eest.<ref name="Pease 1981" /> 1980. aastal avaldas USA kunstiajaloolane Henry Maguire Bütsantsi kunstist uurimuse,<ref name="Maguire 1981" /> milles ta leidis, et ikoonimaalil "The Forty Martyrs of Sebaste" tähendasid rinnale ristatud käed figuuride vaikimist või surnuks külmumist.<ref name="Brubaker 2009: 55" /> Ei ole teada, kas Pease mugandas selle tõlgenduse Maguire'i tööst või mõtles ise välja. Sellegipoolest on tema õpik mõjutanud lugematute pahaaimamatute lugejate käitumist ja soovitanud käsi mitte rinnale ristata. Tänapäeva psühholoogid soovitavad käte rinnale ristamist mitte üle tõlgendada, eriti kui toolil puuduvad käetoed, sest siis hakatakse käsi ristama, et nad saaks puhata.<ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1" /> === Mehrabiani müüt === Mehrabiani müüt on järgnev: "Suhtlemise mõju on 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne) ja 55% kehakeel (põhiliselt näoilme)." California Ülikooli psühholoogia emeriitprofessor [[Albert Mehrabian]] uuris 1960. aastate lõpul kanali usaldusväärsuse (inglise keeles ''channel reliance'') põhimõttel ''meeldivust'', mõõtes ühe ja sama reklaamteksti mõju ainult tekstina, ainult häälena ja ainult videopildina. Sellise uurimuse põhjal lõi ta üldistatud võrrandi: "Kogu meeldivus on võrdne 7% verbaalse meeldivuse, 38% vokaalse meeldivuse ja 55% näolise meeldivusega." Mehrabian kordas neid tulemusi pidevalt nii tavalugejale mõeldud kehakeeleõpikus<ref name="Mehrabian 1971" /> kui ka teadlastele mõeldud tehnilises raamatus,<ref name="Mehrabian 1972" /> mistõttu muutus see linnalegendiks (inglise keeles ''urban myth''). 21. sajandi algul selgitas Mehrabian oma kodulehel, et tema võrrand tuletati psühholoogilistest katsetest, mis tegelesid tunnetest ja suhtumisest (näiteks meeldivuse-ebameeldivuse) suhtlemisega<ref name="Mehrabiani koduleht" /> ja on rakendatavad ainult taolises kontekstis. Enamik eelmise sajandi lõpu aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad "Mehrabiani reeglit" ja seda esitatakse tõsiasjana. === Silmad on hinge peegel === See väljend on laialdaselt tuntud ja viitab ülanäo väljenduslikkusele (seejuures silmad ise ei mängi nii olulist rolli kui kulmud ja silmaümbrused). Väljend on tõenäoliselt pärinenud [[Cicero]]lt, kes kirjutas raamatus "Kohustustest" ("De Officiis"), et "nägu on hinge peegel", sest see on ainus osa kehast, mis on võimeline sama palju väljendama, kui on emotsioone; silmad omakorda valitsevad nägu (teisele inimesele näkku vaadates keskendutakse silmadele).<ref name="Synnott 1989: 614" /> Cicero käsitluses oli see osa antiiksest füsioloogiast, mille järgi silmad, kõrvad ja muud meeleorganid (kokku viis "sõnumikandjat") on "hinge aknad"<ref name="Cicero 1853: 305" /> ja nägu hinge peegel. Sageli seostatakse (eriti USA evangeelses kristluses) seda ütlust järgneva uue testamendi katkendiga: "Silm on ihu lamp [valgus]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?" (Matteus 6: 22–23)<ref name="Matteus 6: 22-23" /> === Siiras naeratus === Kõik kehakeele tõlgendused ei ole anekdootlikud või igasuguse teadusliku aluseta. Kindel osa on ekslik teaduse aeglase arenemise tõttu. Näiteks eristus siira ja teeseldud naeratuse vahel pärineb Prantsuse neuroloogi [[Duchenne de Boulogne]]'i tööst, mistõttu siirast naeratust nimetatakse sageli "Duchenne'i naeratuseks". Duchenne tegi elektro-füsioloogiliste katsetuste tulemusel kindlaks, et tõelist õnnetunnet väljendav naeratus ei kasuta ainult suulihaseid, vaid ka silmalihaseid,<ref name="name" /> ja loob silmade ümber väikesed kortsud n-ö naerukurrud või varesejalad. Rootsi anatoom Carl-Herman Hjortsjö õppis tahtlikult kontrollima näolihaseid<ref name="Hjortsjö 1970" /> ja avastas ainult ühe näolihase, mida ei saa tahtlikult kontrollida – [[ülalautõstur|ülalau tõstur]] (ladina keeles ''levator palpebrae superioris''), mis on seotud siirast naeratust tekitava [[silmasõõrlihas]]ega (ladina keeles ''musculus orbicularis oculi'').<ref name="Ekman & Friesen 1976: 64" /> Alles 2013. aastal tõestasid uurijad, et vähemusel on võime kuvada Duchenne'i naeratust tahtlikult.<ref name="Gunnery et al. 2012" /> Kuigi Allan Pease on juba "lõpliku" kehakeeleõpiku (inglise keeles "The Definitive Book of Body Language") kirjutanud, on mitteverbaalse suhtlemise teaduslik uurimine veel pooleli. == Vaata ka == * [[Kõnekeel]] * [[Kirjakeel]] * [[žest]] * [[ebaviisakas žest]] * [[viipekeel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sebeok 1975: 12">Sebeok, Thomas A. 1975. The Semiotic Web: A Chronicle of Prejudices. ''Bulletin of Literary Semiotics'' 2: 1–63. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-semiotic-web.html#sebeok197512 Lk 12].</ref> <ref name="Latif 1934: 76">Latif, Israil A. 1934. The Physiological Basis of Linguistic Development and of the Ontogeny of Meaning. Part I. ''Psychological Review'' 41(1): 55–85. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-ontogeny-of-meaning.html#latif193476 Lk 76].</ref> <ref name="Fast 1971">Fast, Julius 1970. ''Body Language''. New York: Simon & Schuster Adult Publishing Group.</ref> <ref name="Morris 1949: 36">Morris, Charles 1949. ''Signs, Language and Behavior''. New York: Prentice-Hall, Inc. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/09/signs-language-and-behavior.html#morris194936 Lk 36].</ref> <ref name="Rebane 2012: 8">Rebane, Rasmus 2012. Nonverbal Communication and Power. Seminar paper. Tartu: University of Tartu, Institute of Philosophy and Semiotics. [https://web.archive.org/web/20131122201238/http://www.academia.edu/1583914/Nonverbal_Communication_and_Power Vt lk 8].</ref> <ref name="Birdwhistell 1971: 186">Birdwhistell, Ray L. 1971. ''Kinesic and Context: Essays on Body-Motion Communication''. Allen Lane: The Penguin Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2011/11/kinesics-and-context.html#birdwhistell1971186 Lk 186]</ref> <ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]">Sebeok, Thomas A. 2001. ''Signs: An Introduction to Semiotics''. Toronto: University of Toronto Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2010/12/signs-introduction-to-semiotics.html#sebeok200112 Lk 12].</ref> <ref name="rYtJ3">Kuhnke, E. Body Language For Dummies. Inglismaa: John Wiley & Sons, Ltd, 2007.</ref> <ref name="tbVWI">Navarro, J. Karlins, M. Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest. Tallinn: Varrak, 2010.</ref> <ref name="dEtLd">Pease, A. Kehakeel: kuidas lugeda mõtteid žestide järgi. Tallinn: Varrak, 1994.</ref> <ref name="EgsQe">Pease, A. Pease, B. The Definitive Book of Body Language. Austraalia: Pease International, 2004.</ref> <ref name="wRHH7">Jaskolka, A. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: Ersen, 2005.</ref> <ref name="Pease 1981">Pease, Allan 1981. ''Body Language: How to read others' thoughts by their gestures''. Sydney: Camel/Pease Training International.</ref> <ref name="Maguire 1981">Maguire, Henry 1981. ''Art and Eloquence in Byzantium''. Princeton: Princeton University Press.</ref> <ref name="Brubaker 2009: 55">Brubaker, Leslie 2009. Gesture in Byzantium. In: Braddick, Michael J. (ed.), ''The Politics of Gesture: Historical Perspectives''. Oxford, New York: Oxford Journals, Oxford University Press, 36–56. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/the-politics-of-gesture.html#brubaker200955 Lk 55.]</ref> <ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1">Matsumoto, David and Hyi Sung Hwang 2013b. Body and Gesture. In: Matsumoto, David; Mark G. Frank and Hyi Sung Hwang (eds.), ''Nonverbal Communication: Science and Applications''. Los Angeles (etc.): SAGE, 75–96. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/nvc-science-and-applications.html#matsumotohwang2013b92note1 Lk 92.]</ref> <ref name="Mehrabian 1971">Mehrabian, Albert 1971. ''Silent messages''. Belmont: Wadsworth.</ref> <ref name="Mehrabian 1972">Mehrabian, Albert 1972. ''Nonverbal Communication''. Los Angeles: University of California Press.</ref> <ref name="Mehrabiani koduleht">{{cite web |url=http://www.kaaj.com/psych/smorder.html |title="Silent Messages" – Description and Ordering Information |last=Mehrabian |first=Albert |website=Albert Mehrabian |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="Synnott 1989: 614">Synnott, Anthony 1989. Truth and Goodness, Mirrors and Masks – Part I: A Sociology of Beauty and the Face. ''The British Journal of Sociology'' 40(4): 607–636. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/02/physiological-aspects-of-communication.html#synnott1989614 Lk 614].</ref> <ref name="Cicero 1853: 305">Cicero, Marcus Tullius 1853. ''The Academic questions, treatise De finibus, and Tusculan disputations of M.T. Cicero''. Translated by C.D. Yonge. London: Henry G. Bohn. [http://books.google.co.uk/books?id=EdIIAAAAQAAJ&client=firefox-a&pg=PA305#v=onepage&q&f=false Lk 305].</ref> <ref name="Matteus 6: 22-23">{{cite web |url=http://www.piibel.net/#q=Mt%206 |title=Piibel.NET :: Matteuse evangeelium 6. ptk |author=Matteus |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="name">Duchenne, Guillaume-Benjamin 1867. ''Physiologie des mouvements démontrée à l'aide de l'expérimentation électrique et de l'observation clinique, et applicable à l'étude des paralysies et des déformation''. Paris: J.-B. Baillière et fils.</ref> <ref name="Hjortsjö 1970">Hjortsjö, Carl-Herman 1970. ''Man's face and mimic language''. Lund: Student-litteratur.</ref> <ref name="Ekman & Friesen 1976: 64">Ekman, Paul and Wallace V. Friesen 1976. Measuring facial movement. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 1(1): 56–75. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2014/05/jnb-volume-1-issue-1-fall-1976.html#ekmanfriesen197664 Lk 64].</ref> <ref name="Gunnery et al. 2012">Gunnery, Sarah D.; Judith A. Hall and Mollie A. Ruben 2013. The Deliberate Duchenne Smile: Individual Differences in Expressive Control. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 37(1): 39–41.</ref> }} ==Kirjandus== === Eestikeelsed aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud === * Nierenberg, Gerard I. 1997. ''Kuidas lugeda kehakeelt''. Koos Henry H. Caleroga; tõlkinud ja eessõna Anne Tuurand. Tallinn: Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1054155~S1*est] *[[Susan Quilliam]]. "Lapse kehakeel. (Nõuandeid laste paremaks mõistmiseks)." Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]. Toimetanud [[Kalle Kurg]]. Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 1997. 128 lk. ISBN 9985-3-0118-8 * James, Judy 1998. ''Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta''. Inglise keelest tõlkinud Tiit Kändler. Tallinn: TEA Kirjastus. [http://www.ester.ee/record=b1054926~S1*est] * Tuurand, Anne 1999. ''Ülekuulatava kehakeele jälgimise metoodika''. Tallinn: A. Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1287206~S1*est] * Topf, Cornelia 2000. ''Kehakeel ja edukas karjäär: töövestlused. Suhtlemine kolleegidega. Ülemus ja alluvad. Koosolekud. Kõned ja presentatsioonid. Suhtlemine klientidega''. Tõlkinud Eve Paikre. Tallinn: Odamees. [http://www.ester.ee/record=b1360915~S1*est] * Pease, Allan 2001. ''Kehakeel: kuidas žestide järgi mõtteid lugeda''. Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik. Tallinn: Ühiselu. [http://www.ester.ee/record=b1474821~S1*est] * Morris, Desmond 2002. ''Intiimkäitumine''. Tõlkija ja järelsõna: Ilmar Palli. Tallinn: Mondo. [http://www.ester.ee/record=b1706238~S1*est] * Enäkoski, Ritva 2003. ''Pane oma isiksus mängu''. Tõlkinud Eve Rütel. Tallinn: Sinisukk. [http://www.ester.ee/record=b1826219~S1*est] * Clayton, Peter 2004. ''Kehakeel töökeskkonnas: tõlgenda signaale ja reageeri õigesti''. Inglise keelest tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b1941465~S1*est] * Jaskolka, Anna 2005. ''Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt''. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2027463~S1*est] * Lloyd-Elliott, Martin 2006. ''Seksuaalse kehakeele saladused''. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b2164361~S1*est] * Givens, David 2007. ''Armastuse märgid: praktiline kurameerimiskeele õpik''. Tõlkija Kadre Vaik; toimetaja Kairit Põder; illustratsioonid: Aaron Huffman; kujundus: Erki Schotter. Tallinn: Pilgrim Group. [http://www.ester.ee/record=b2296300~S1*est] * Plonka, Lavinia 2007. ''Keha kõneleb: muuda oma elu maagilise kehakeele abil''. Inglise keelest tõlkinud Ketlin Tamm; toimetanud Jana Kuremägi; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2300845~S1*est] * Bachmann, Talis 2008. ''Valetamismärgid: kuidas tunda ära valetamist?''. Toimetaja Aita Nurga; kujundaja Siiri Timmermann. Tallinn: Äripäev. [http://www.ester.ee/record=b2439840~S1*est] * Kuhnke, Elizabeth 2010. ''Kehakeel võhikutele''. Inglise keelest tõlkinud Eva-Liisa Pärtel; toimetanud Irma Aren. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2548872~S1*est] * Navarro, Joe 2010. ''Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest''. Koos Marvin Karlinsiga; Inglise keelest tõlkinud Tiina Voolaid; toimetanud Mari Klein; kujundanud Britt Urbla Keller. Tallinn: Varrak. [http://www.ester.ee/record=b2638406~S1*est] * Bachmann, Talis 2010. ''Keha ja tema isiksus''. Koostanud, ingliskeelse materjali eesti keelde vahendanud, illustratsioonid valinud Talis Bachmann; toimetanud Raul Kilgas, Silvi-Aire Villo; kujundanud Tiina Alver. Tallinn: Ilo. [http://www.ester.ee/record=b2473109~S1*est] * Kents, Aleksandr 2011. ''Käsiraamat unelmate naiste võrgutamiseks''. Kiviõli: A. Kents. [http://www.ester.ee/record=b2664420~S1*est] * Borg, James 2012. ''Kehakeel''. Inglise keelest tõlkinud Anne Kull; toimetanud Anneli Sihvart; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2801086~S1*est] * Karro, Kersti 2012. ''Kuidas me tegelikult suhtleme: suhtlemise ja suhete keerukas kunst''. Toimetaja ja kaasautor Klaire Kolmann; kujundaja Laura Kangur; fotod: Klaire Kolmann, Laura Kangur. Tallinn: Agitaator. [http://www.ester.ee/record=b2888840~S1*est] * Havener, Thorsten 2012. ''Ma tean, mida sa mõtled''. Saksa keelest tõlkinud Ann Kitsnik; toimetanud Anu Murakas; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b3504310~S1*est] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[cs:Neverbální komunikace]] c4mmzuj1nnk77mokkps9mzhw3tjgtvu 7157415 7157412 2026-05-19T20:47:11Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7157415 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{See artikkel|räägib liigutuste ja pooside abil antavatest peamiselt ebateadlikest signaalidest; viipekeele osa kohta vaata artiklit [[Kehakeel (viipekeel)]].}} '''Kehakeel''' (inglise keeles ''body language'') on tõlgendusraamistik, milles käsitletakse [[mitteverbaalne suhtlemine|mitteverbaalset suhtlemist]]. == Kehakeele mõiste == Ungari-Ameerika semiootik [[Thomas A. Sebeok]] leidis,<ref name="Sebeok 1975: 12" /> et see "võrreldamatult vulgaarne" mõiste pärineb Israel A. Latifi 1934. aasta uurimusest, milles räägitakse imiku roomamisest lutipudeli poole kui "kogu keha keelest" (inglise keeles ''whole-body language'').<ref name="Latif 1934: 76" /> 1930. aastatel, enne kommunikatsiooniteooria tekkimist, ei eristatud veel keele ja kommunikatsiooni mõisteid, mistõttu võttis Ameerika kirjanik [[Julius Fast]] selle termini kasutusele lühendatud kujul. Ta avaldas samanimelise raamatu "Body Language" (1970),<ref name="Fast 1971" /> millest sai alguse pseudoteaduslik või anekdootlik kehakeele-diskursus. == Kehakeele kui teaduse seos pseudoteadusega == Kehakeele mõjust sotsiaalses suhtluses on avaldatud tuhandeid [[Eelretsenseeritud artikkel|eelretsenseeritud artikleid]], mis annavad mitteverbaalse suhtluse kohta olulist infot.<ref>{{Netiviide|autor=Vince Denault|url=https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|pealkiri=“Alternative facts” about nonverbal communication: How to distinguish facts from fiction|väljaanne=CFIL Global|aeg=05.01.2018|vaadatud=24.02.2022|arhiivimisaeg=24.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220224182416/https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|url-olek=ei tööta}}</ref> Teadlased, kelle töö on eristada tõest ja väära teavet, puutuvad kokku paljude väärarusaamade, stereotüüpide ning [[Pseudoteadus|pseudoteaduslike]] tehnikatega. Ekslik käsitlus tuleneb ebaõigetest vaatlustest või eksperimentidest. Üldiselt ei ole pseudoteaduslikud kirjutised eelretsenseeritud ning neid ei avaldata [[Teadusajakiri|teadusajakirjades]]. Mitmeid tõeks peetud kehakeele tõlgendusi on nüüdseks kummutatud, näiteks valelikkuse seostamist nihelemise ja silmside vältimisega.<ref>DePaulo, B. M., Lindsay, J. J., Malone, B. E., Muhlenbruck, L., Charlton, K., & Cooper, H. (2003). Cues to deception. ''Psychological Bulletin, 129''(1), 74–118. <nowiki>https://doi.org/10.1037/0033-2909.129.1.74</nowiki></ref> Psühholoogid ja teadlased nõustuvad, et kehakeel võib edastada teatud emotsionaalset seisundit, kuid paljusid kehakeele tõlgendusi pole teaduslike tõenditega toetatud.<ref>{{Netiviide|autor=Ramin Skibba|url=https://undark.org/2020/10/07/body-language-analysis/|pealkiri=What Can Body Language Analysis Really Tell Us?|väljaanne=Undark|aeg=10.07.2020|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Mõne teadlase arvates pole olemas üht kindlat signaali valeliku või agressiivse käitumise jaoks. == Keelelisus == Kehakeele mõiste on ekslik, sest mitteverbaalne suhtlemine ei vasta [[Charles W. Morris]]e viiele keele tingimusele.<ref name="Morris 1949: 36" /> Nimelt ei kanna kehakeele märgid tõlgendajate jaoks alati ühist tähendust ning ei ole ühel viisil kombineeritavad ja teisel viisil mitte.<ref name="Rebane 2012: 8" /> Mitteverbaalse suhtlemise uurimise pioneer [[Ray L. Birdwhistell]] nentis, et arvamus, nagu oleks igal žestil "päris" tähendus nii, nagu sõnadel peaks olema, lähtub keeleteaduslikust naiivsusest. Kui uurija üritaks luua sõnastikku kõikidest kehaliigutustest ja nende tähendustest, siis ta avastaks, et enamik inimesi on mitteverbaalselt kirjaoskamatud ja liiguvad vigaselt.<ref name="Birdwhistell 1971: 186" /> Thomas A. Sebeok soovitab vältida selliseid metafoorseid väljendeid nagu "kehakeel", "lillede keel", "mesilaste keel", "ahvide keel".<ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]" /> "Kehakeele lugemine" on ka keeleliselt ebakorrektne, sest näiteks sõnumi tõlgendamise puhul ei öelda "ma lugesin ta keelest, et ...". == Kehakeele signaalide alateadlik tõlgendamine == Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed [[žest]]ide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et eri [[emotsioon]]id, nagu näiteks hirm, üllatus, armastus, nälg ja tüütus nõuavad erinevaid žeste.<ref name="rYtJ3" /> Kehakeele eest vastutav ajuosa on limbiline aju, mis reageerib ümbritsevale maailmale reflektoorselt. Seetõttu on keha reaktsioon keskkonnast tulenevale informatsioonile ehtne ja tõeline. Limbiline aju on ka emotsioonide keskus. Sealt liiguvad signaalid mujale ajuosadesse, mis omakorda juhivad käitumist. Seda käitumist saab vaadelda ning tõlgendada, kuna see avaldub füüsiliselt jalgade, torso, käsivarte, käte ja näo kaudu. Need reaktsioonid ilmnevad mõtlemata, mitte nagu sõnad, seega on nad tõelised. Limbilist aju peetakse n-ö ausaks ajuks. Kuna inimesed pole alati mitteverbaalsest suhtlusest teadlikud, reedab kehakeel tihti inimeste tegelikke kavatsusi, mõtteid ja emotsioone, isegi kui nad oma kõnes väidavad midagi muud.<ref name="tbVWI" /> Kui inimesed räägivad oma eelaimustest ja "kuuendast meelest", on nad märganud vastuolu kellegi kehakeele ja sõnade vahel. Naised on tavaliselt meestest tundlikumad, kuna neil on kaasasündinud võime märgata ja ära mõistatada sõnatuid signaale ning panna tähele üksikasju. Naised tunnevad kergemini ära, kui nende lähedased neile valetavad. Eriti arenenud on naiselik [[intuitsioon]] emadel. Esimestel eluaastatel on suur osa ema ja lapse vahelisest suhtlusest mitteverbaalne. Naisi peetakse tänu intuitsioonile ka paremateks läbirääkimiste pidajateks.<ref name="dEtLd" /> [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Magnetresonantskuva]] (MRI) aju skaneeringud on näidanud, et naistel tegeleb teiste inimeste käitumise hindamisega 14–16 ajupiirkonda, meestel aga 4–6 ajupiirkonda.<ref name="EgsQe" /> == Kehakeele signaalide tõlgendusi == === Keha kallutamine vestluskaaslase poole === Keha kallutamine vestluskaaslase poole on märk sellest, et ollakse inimesest ja tema jutust huvitatud.<ref name="tbVWI" /> === Jäljendav kehakeel === Vestluskaaslast jäljendavast kehakeelest võib välja lugeda, et isik tunneb kaaslase vastu tõmmet, on saavutanud temaga vastastikuse mõistmise ning õhkkond kahe inimese vahel on sundimatu. Jäljendavad liigutused on ka märk sellest, et soovitakse võita kellegi poolehoidu ja luua selle isikuga usalduslikku vahekorda.<ref name="wRHH7" /> === Laiutav käitumine === Laiutav käitumine väljendab lugupidamatust ja ükskõiksust autoriteetide vastu, domineerimist ja allumatust.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse ajal enese korrastamine === Vestluse ajal riiete või aksessuaaride kohendamine ning riietelt näiteks puru või niidijuppide ärakorjamine näitab huvipuudust vestluse, vestluskaaslase või vestlusaluse teema vastu. Inimene ei ole kogu tähelepanuga arutelu juures.<ref name="tbVWI" /> === Vestluskaaslasest eemale suunatud jalalabad === Kui vähemalt üks inimese jalalabadest on suunatud vestluskaaslasest eemale, võib sellest järeldada, et tal ei ole soovi antud seltskonnas viibida või on soov ja vajadus lahkuda. Inimesel võib olla kiire või on tema vestluskaaslane teinud midagi solvavat, mis on põhjustanud tahtmise vestlusest eemalduda.<ref name="tbVWI" /> === Ülesvaatavad varbad === Kui inimese jalakand toetub vastu maapinda, kuid varbad on maast lahti ja vaatavad üles, on tegu gravitatsiooni eirava kehakeelega ja seega hea tuju väljendusega. See peegeldab positiivseid mõtteid, olukorraga rahul olemist ning rõõmsat suhtumist.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse käigus jalgade lahkuviimine === Kui inimene viib jalad vestluse käigus koos asendist lahku, tähendab see enamasti seda, et ta tunneb end olukorras järjest halvemini. On tekkinud vastasseis ja potentsiaalne konflikt. Ebakindluse suurenemine paneb inimest hõivama suuremat territooriumi ning otsima kindlamat toetuspinda ja tasakaalu. Asendi muutmisega üritab ta end kehtestada ning vestluskaaslase üle domineerida ja kontrolli saavutada.<ref name="tbVWI" /> === Seisvas asendis jalgade ristamine === Jalgade ristamisel võib olla mitu tähendust. Enamasti on see seotud positiivsete emotsioonidega. Kui seistes ristatakse üks jalg üle teise, vähendab see tasakaalu, mistõttu ohtu tajudes seda liigutust enamasti ei tehta. Jalgu ristatakse alateadlikult, näiteks kõige sümpaatsema inimese meeleheaks nii, et kehaga kaldutakse tema suunas. Asend väljendab seda, et seltskond on meeldiv ning seal on turvaline olla.<ref name="tbVWI" /> Samas võib ristatud jalgu lugeda ka kinnise kehakeelena ning kaitseasendina. Sel juhul esineb see tihti koos rinnal ristatud käsivartega.<ref name="dEtLd" /> Kui inimene on ristanud jalad, pole ta minekuvalmis ega kavatse veel kohalt lahkuda, vaid plaanib jääda sellesse asendisse mõneks ajaks.<ref name="tbVWI" /> === Kilpkonnaefekt === Kui inimese õlad liiguvad aeglaselt kõrvade suunas nii, et kael tundub ära kaduvat ja tekib kilpkonnaefekt, on tegu gravitatsiooni järgiva kehakeelega. See näitab negatiivseid emotsioone ''–'' nõrkust, alistumist ja ebakindlust. Inimene tunneb end olukorras või seltskonnas väga ebaturvaliselt, tal puudub enesekindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedest katus === Sõrmedest moodustatud katust, milles sõrmed vaatavad üles-poole, peetakse jõuliseks kindlustunde väljenduseks, mida kasutatakse tihti oma jutu rõhutamiseks.<ref name="tbVWI" /> See näitab, et inimene on oma mõtete ja seisundiga rahul ning arvamustes kindel.<ref name="dEtLd" /> === Kokku põimitud sõrmed === Kui inimese sõrmed on nagu palveks kokku põimitud, on see alandlik poos, mis võib väljendada mõtisklust ja tähelepanelikkust. Tegu võib olla ka kõikuma löönud enesekindlusega. Inimene on mures, pinges, pettunud või kergelt ärritunud. Tema mõtteid on haaranud kahtlus, kuid ta üritab oma eitava suhtumisega olukorda varjata.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Taskutest väljas olevad pöidlad === Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad on taskutest väljas, näitab see kõrget enesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust.<ref name="tbVWI" /> === Pöidlad taskus === Kui inimene seisab pöidlad taskus, nii et ülejäänud käelabad on nähtaval, on see märk madalast staatusest ja enesehinnangust. Sellega kaasneb tihti ka ebakindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmede hõõrumine === Sõrmedega peopesa aeglaselt hõõrumine või ristatud sõrmede edasi-tagasi hõõrumine on märk muretsemisest ja kõhklemisest. Seda kasutatakse tavaliselt närvilistes olukordades, kus inimesed kogevad kerget stressi ja ärevust. Tegemist on rahustava käitumisega.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Käed puusas asend === Kui inimene seisab käed puusas ning küünarnukid on külgedel suunatud välja-poole, on tegu territoriaalse domineerimist väljendava sõnumiga, mis ütleb: "hoidke minust eemale, te ei taha minuga pahandusi." Asend näitab ülimat enesekindlust ning sõltumatust, territoriaalset ülemvõimu.<ref name="tbVWI" /> === Ettepööratud pöialdega käed puusas asend === Kui käed on asetatud puusadele nii, et pöidlad asuvad eespool keha ning käelabad jäävad keha taha, on tegemist küsitleva ja vastuseid nõudva asendiga. See võib näidata, et inimene soovib probleemi arutada ja asju selgeks rääkida.<ref name="tbVWI" /> === Seljataha asetatud käed === Kui inimese mõlemad käed on asetatud selja taha, näitab see eemaletõmbumist ja soovi distantsi järele. See saadab sõnumi, et inimene ei taha, et talle lähenetaks või temaga kontakti astutaks. Ta võib tunda end teistest üleolevalt ning ülimalt kindlalt. Seda asendit kasutavad tihti distantsi hoidmiseks ka näiteks kuninglikust soost isikud. Sageli arvatakse ekslikult, et käte selja taha asetamine näitab mõttessevajumist.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Kuklal käed === Sõrmsoengus kuklale asetatud käed näitavad kõrget enesekindluse taset ning domineerimist ja võimukust. Tegu on territoriaalse asendiga, millest võib välja lugeda, et inimene on olukorras liider ja kõrgel positsioonil.<ref name="tbVWI" /> === Lauale toetuvad sõrmeotsad === Kui inimene seisab laua taga käed laiali nii, et sõrmeotsad toetuvad lauale, on tegu territoriaalse sõnumiga, mis väljendab enesekindlust ja autoriteeti. Sageli kasutatakse seda asendit vaidluste korral, kui midagi nõutakse, tahetakse ennast kehtestada või soovitakse oma seisukohti rõhutada.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedega laual trummeldamine === Sõrmedega trummeldatakse vastu lauda, kui ollakse närviline. Samuti esineb see olukordades, kus inimesed on millegi suhtes väga kannatamatud või tegelevad väga keskendunult mõtlemisega. Muul juhul võib tegu olla lihtsalt igavusest rütmi koputamisega. Enda ehete, riiete või laual olevate esemete sõrmitsemine on märk närvilisusest.<ref name="tbVWI" /> === Peopesade hõõrumine vastu reisi === Kui inimene on pinges või närviline, siis ta hõõrub peopesi vastu reisi, et rahuneda. Ta tunneb end olukorras ebamugavalt, see põhjustab stressi ja ärevust. Tavaliselt on liigutuse põhjustanud negatiivne sündmus.<ref name="tbVWI" /> === Kerge peakallutus === Kerge peakallutus väljendab avatut ja sõbralikku inimest. Inimesed teevad seda tavaliselt siis, kui nad vestluskaaslast süvenenult kuulavad.<ref name="tbVWI" /> Naiste puhul võib peakallutus viidata ka flirdile, et tähelepanu püüda.<ref name="wRHH7" /> === Huulte torutamine === Huulte torutamine on märk lahkarvamustest ja pahameelest. Huuli torutav isik ei nõustu öelduga või kaalub alternatiivset vaatepunkti. Seda žesti võib sageli näha kohtus, kui erinevad osapooled kuulavad üksteise kõnesid, samuti ülekuulamistel, kui politseinik esitab kahtlusalustele valeinfot. Olenevalt kontekstist võib tegu olla ka seksuaalse žestiga.<ref name="tbVWI" /><ref name="tbVWI" /> == Kehakeeleõpikute väärtõlgendused == Aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud on kirjutatud kindlal ajal ja kindlas kohas. Näiteks ühe mõjukaima autori, Allan Pease'i õpik on kirjutatud 1980. aastate alguses Austraalias, pidades silmas müügimeeste huve. Sellise kultuurikonteksti tõttu sisaldab õpik ka tähelepanekuid, mis vastavad rohkem tolle aja (Austraalia) müügikonsultantide käitumisele ametlikel koosolekutel, mitte näiteks tänapäeva eestlase käitumisele tema igapäevaelus. Allpool on mõned valitud näited väärtõlgendustest, mida enamik aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad. === Käte ja jalgade ristamine === [[Allan Pease]] väidab, et käte ja jalgade ristamine pärineb lapsepõlvest, mil peituti asjade taha. Nüüd proovitakse end peita ebameeldiva olukorra eest. Pease on kindel, et käte rinnale ristamine väljendab närvilisust ja negatiivset või kaitsvat suhtumist. Alternatiivina kaitseb see keha külma ilma eest.<ref name="Pease 1981" /> 1980. aastal avaldas USA kunstiajaloolane Henry Maguire Bütsantsi kunstist uurimuse,<ref name="Maguire 1981" /> milles ta leidis, et ikoonimaalil "The Forty Martyrs of Sebaste" tähendasid rinnale ristatud käed figuuride vaikimist või surnuks külmumist.<ref name="Brubaker 2009: 55" /> Ei ole teada, kas Pease mugandas selle tõlgenduse Maguire'i tööst või mõtles ise välja. Sellegipoolest on tema õpik mõjutanud lugematute pahaaimamatute lugejate käitumist ja soovitanud käsi mitte rinnale ristata. Tänapäeva psühholoogid soovitavad käte rinnale ristamist mitte üle tõlgendada, eriti kui toolil puuduvad käetoed, sest siis hakatakse käsi ristama, et nad saaks puhata.<ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1" /> === Mehrabiani müüt === Mehrabiani müüt on järgnev: "Suhtlemise mõju on 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne) ja 55% kehakeel (põhiliselt näoilme)." California Ülikooli psühholoogia emeriitprofessor [[Albert Mehrabian]] uuris 1960. aastate lõpul kanali usaldusväärsuse (inglise keeles ''channel reliance'') põhimõttel ''meeldivust'', mõõtes ühe ja sama reklaamteksti mõju ainult tekstina, ainult häälena ja ainult videopildina. Sellise uurimuse põhjal lõi ta üldistatud võrrandi: "Kogu meeldivus on võrdne 7% verbaalse meeldivuse, 38% vokaalse meeldivuse ja 55% näolise meeldivusega." Mehrabian kordas neid tulemusi pidevalt nii tavalugejale mõeldud kehakeeleõpikus<ref name="Mehrabian 1971" /> kui ka teadlastele mõeldud tehnilises raamatus,<ref name="Mehrabian 1972" /> mistõttu muutus see linnalegendiks (inglise keeles ''urban myth''). 21. sajandi algul selgitas Mehrabian oma kodulehel, et tema võrrand tuletati psühholoogilistest katsetest, mis tegelesid tunnetest ja suhtumisest (näiteks meeldivuse-ebameeldivuse) suhtlemisega<ref name="Mehrabiani koduleht" /> ja on rakendatavad ainult taolises kontekstis. Enamik eelmise sajandi lõpu aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad "Mehrabiani reeglit" ja seda esitatakse tõsiasjana. === Silmad on hinge peegel === See väljend on laialdaselt tuntud ja viitab ülanäo väljenduslikkusele (seejuures silmad ise ei mängi nii olulist rolli kui kulmud ja silmaümbrused). Väljend on tõenäoliselt pärinenud [[Cicero]]lt, kes kirjutas raamatus "Kohustustest" ("De Officiis"), et "nägu on hinge peegel", sest see on ainus osa kehast, mis on võimeline sama palju väljendama, kui on emotsioone; silmad omakorda valitsevad nägu (teisele inimesele näkku vaadates keskendutakse silmadele).<ref name="Synnott 1989: 614" /> Cicero käsitluses oli see osa antiiksest füsioloogiast, mille järgi silmad, kõrvad ja muud meeleorganid (kokku viis "sõnumikandjat") on "hinge aknad"<ref name="Cicero 1853: 305" /> ja nägu hinge peegel. Sageli seostatakse (eriti USA evangeelses kristluses) seda ütlust järgneva uue testamendi katkendiga: "Silm on ihu lamp [valgus]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?" (Matteus 6: 22–23)<ref name="Matteus 6: 22-23" /> === Siiras naeratus === Kõik kehakeele tõlgendused ei ole anekdootlikud või igasuguse teadusliku aluseta. Kindel osa on ekslik teaduse aeglase arenemise tõttu. Näiteks eristus siira ja teeseldud naeratuse vahel pärineb Prantsuse neuroloogi [[Duchenne de Boulogne]]'i tööst, mistõttu siirast naeratust nimetatakse sageli "Duchenne'i naeratuseks". Duchenne tegi elektro-füsioloogiliste katsetuste tulemusel kindlaks, et tõelist õnnetunnet väljendav naeratus ei kasuta ainult suulihaseid, vaid ka silmalihaseid,<ref name="name" /> ja loob silmade ümber väikesed kortsud n-ö naerukurrud või varesejalad. Rootsi anatoom Carl-Herman Hjortsjö õppis tahtlikult kontrollima näolihaseid<ref name="Hjortsjö 1970" /> ja avastas ainult ühe näolihase, mida ei saa tahtlikult kontrollida – [[ülalautõstur|ülalau tõstur]] (ladina keeles ''levator palpebrae superioris''), mis on seotud siirast naeratust tekitava [[silmasõõrlihas]]ega (ladina keeles ''musculus orbicularis oculi'').<ref name="Ekman & Friesen 1976: 64" /> Alles 2013. aastal tõestasid uurijad, et vähemusel on võime kuvada Duchenne'i naeratust tahtlikult.<ref name="Gunnery et al. 2012" /> Kuigi Allan Pease on juba "lõpliku" kehakeeleõpiku (inglise keeles "The Definitive Book of Body Language") kirjutanud, on mitteverbaalse suhtlemise teaduslik uurimine veel pooleli. == Vaata ka == * [[Kõnekeel]] * [[Kirjakeel]] * [[žest]] * [[ebaviisakas žest]] * [[viipekeel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sebeok 1975: 12">Sebeok, Thomas A. 1975. The Semiotic Web: A Chronicle of Prejudices. ''Bulletin of Literary Semiotics'' 2: 1–63. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-semiotic-web.html#sebeok197512 Lk 12].</ref> <ref name="Latif 1934: 76">Latif, Israil A. 1934. The Physiological Basis of Linguistic Development and of the Ontogeny of Meaning. Part I. ''Psychological Review'' 41(1): 55–85. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-ontogeny-of-meaning.html#latif193476 Lk 76].</ref> <ref name="Fast 1971">Fast, Julius 1970. ''Body Language''. New York: Simon & Schuster Adult Publishing Group.</ref> <ref name="Morris 1949: 36">Morris, Charles 1949. ''Signs, Language and Behavior''. New York: Prentice-Hall, Inc. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/09/signs-language-and-behavior.html#morris194936 Lk 36].</ref> <ref name="Rebane 2012: 8">Rebane, Rasmus 2012. Nonverbal Communication and Power. Seminar paper. Tartu: University of Tartu, Institute of Philosophy and Semiotics. [https://web.archive.org/web/20131122201238/http://www.academia.edu/1583914/Nonverbal_Communication_and_Power Vt lk 8].</ref> <ref name="Birdwhistell 1971: 186 >Birdwhistell, Ray L. 1971. ''Kinesic and Context: Essays on Body-Motion Communication''. Allen Lane: The Penguin Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2011/11/kinesics-and-context.html#birdwhistell1971186 Lk 186]</ref> <ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]">Sebeok, Thomas A. 2001. ''Signs: An Introduction to Semiotics''. Toronto: University of Toronto Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2010/12/signs-introduction-to-semiotics.html#sebeok200112 Lk 12].</ref> <ref name="rYtJ3">Kuhnke, E. Body Language For Dummies. Inglismaa: John Wiley & Sons, Ltd, 2007.</ref> <ref name="tbVWI">Navarro, J. Karlins, M. Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest. Tallinn: Varrak, 2010.</ref> <ref name="dEtLd">Pease, A. Kehakeel: kuidas lugeda mõtteid žestide järgi. Tallinn: Varrak, 1994.</ref> <ref name="EgsQe">Pease, A. Pease, B. The Definitive Book of Body Language. Austraalia: Pease International, 2004.</ref> <ref name="wRHH7">Jaskolka, A. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: Ersen, 2005.</ref> <ref name="Pease 1981">Pease, Allan 1981. ''Body Language: How to read others' thoughts by their gestures''. Sydney: Camel/Pease Training International.</ref> <ref name="Maguire 1981">Maguire, Henry 1981. ''Art and Eloquence in Byzantium''. Princeton: Princeton University Press.</ref> <ref name="Brubaker 2009: 55">Brubaker, Leslie 2009. Gesture in Byzantium. In: Braddick, Michael J. (ed.), ''The Politics of Gesture: Historical Perspectives''. Oxford, New York: Oxford Journals, Oxford University Press, 36–56. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/the-politics-of-gesture.html#brubaker200955 Lk 55.]</ref> <ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1">Matsumoto, David and Hyi Sung Hwang 2013b. Body and Gesture. In: Matsumoto, David; Mark G. Frank and Hyi Sung Hwang (eds.), ''Nonverbal Communication: Science and Applications''. Los Angeles (etc.): SAGE, 75–96. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/nvc-science-and-applications.html#matsumotohwang2013b92note1 Lk 92.]</ref> <ref name="Mehrabian 1971">Mehrabian, Albert 1971. ''Silent messages''. Belmont: Wadsworth.</ref> <ref name="Mehrabian 1972">Mehrabian, Albert 1972. ''Nonverbal Communication''. Los Angeles: University of California Press.</ref> <ref name="Mehrabiani koduleht">{{cite web |url=http://www.kaaj.com/psych/smorder.html |title="Silent Messages" – Description and Ordering Information |last=Mehrabian |first=Albert |website=Albert Mehrabian |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="Synnott 1989: 614">Synnott, Anthony 1989. Truth and Goodness, Mirrors and Masks – Part I: A Sociology of Beauty and the Face. ''The British Journal of Sociology'' 40(4): 607–636. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/02/physiological-aspects-of-communication.html#synnott1989614 Lk 614].</ref> <ref name="Cicero 1853: 305">Cicero, Marcus Tullius 1853. ''The Academic questions, treatise De finibus, and Tusculan disputations of M.T. Cicero''. Translated by C.D. Yonge. London: Henry G. Bohn. [http://books.google.co.uk/books?id=EdIIAAAAQAAJ&client=firefox-a&pg=PA305#v=onepage&q&f=false Lk 305].</ref> <ref name="Matteus 6: 22-23">{{cite web |url=http://www.piibel.net/#q=Mt%206 |title=Piibel.NET :: Matteuse evangeelium 6. ptk |author=Matteus |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="name">Duchenne, Guillaume-Benjamin 1867. ''Physiologie des mouvements démontrée à l'aide de l'expérimentation électrique et de l'observation clinique, et applicable à l'étude des paralysies et des déformation''. Paris: J.-B. Baillière et fils.</ref> <ref name="Hjortsjö 1970">Hjortsjö, Carl-Herman 1970. ''Man's face and mimic language''. Lund: Student-litteratur.</ref> <ref name="Ekman & Friesen 1976: 64">Ekman, Paul and Wallace V. Friesen 1976. Measuring facial movement. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 1(1): 56–75. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2014/05/jnb-volume-1-issue-1-fall-1976.html#ekmanfriesen197664 Lk 64].</ref> <ref name="Gunnery et al. 2012">Gunnery, Sarah D.; Judith A. Hall and Mollie A. Ruben 2013. The Deliberate Duchenne Smile: Individual Differences in Expressive Control. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 37(1): 39–41.</ref> }} ==Kirjandus== === Eestikeelsed aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud === * Nierenberg, Gerard I. 1997. ''Kuidas lugeda kehakeelt''. Koos Henry H. Caleroga; tõlkinud ja eessõna Anne Tuurand. Tallinn: Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1054155~S1*est] *[[Susan Quilliam]]. "Lapse kehakeel. (Nõuandeid laste paremaks mõistmiseks)." Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]. Toimetanud [[Kalle Kurg]]. Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 1997. 128 lk. ISBN 9985-3-0118-8 * James, Judy 1998. ''Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta''. Inglise keelest tõlkinud Tiit Kändler. Tallinn: TEA Kirjastus. [http://www.ester.ee/record=b1054926~S1*est] * Tuurand, Anne 1999. ''Ülekuulatava kehakeele jälgimise metoodika''. Tallinn: A. Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1287206~S1*est] * Topf, Cornelia 2000. ''Kehakeel ja edukas karjäär: töövestlused. Suhtlemine kolleegidega. Ülemus ja alluvad. Koosolekud. Kõned ja presentatsioonid. Suhtlemine klientidega''. Tõlkinud Eve Paikre. Tallinn: Odamees. [http://www.ester.ee/record=b1360915~S1*est] * Pease, Allan 2001. ''Kehakeel: kuidas žestide järgi mõtteid lugeda''. Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik. Tallinn: Ühiselu. [http://www.ester.ee/record=b1474821~S1*est] * Morris, Desmond 2002. ''Intiimkäitumine''. Tõlkija ja järelsõna: Ilmar Palli. Tallinn: Mondo. [http://www.ester.ee/record=b1706238~S1*est] * Enäkoski, Ritva 2003. ''Pane oma isiksus mängu''. Tõlkinud Eve Rütel. Tallinn: Sinisukk. [http://www.ester.ee/record=b1826219~S1*est] * Clayton, Peter 2004. ''Kehakeel töökeskkonnas: tõlgenda signaale ja reageeri õigesti''. Inglise keelest tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b1941465~S1*est] * Jaskolka, Anna 2005. ''Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt''. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2027463~S1*est] * Lloyd-Elliott, Martin 2006. ''Seksuaalse kehakeele saladused''. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b2164361~S1*est] * Givens, David 2007. ''Armastuse märgid: praktiline kurameerimiskeele õpik''. Tõlkija Kadre Vaik; toimetaja Kairit Põder; illustratsioonid: Aaron Huffman; kujundus: Erki Schotter. Tallinn: Pilgrim Group. [http://www.ester.ee/record=b2296300~S1*est] * Plonka, Lavinia 2007. ''Keha kõneleb: muuda oma elu maagilise kehakeele abil''. Inglise keelest tõlkinud Ketlin Tamm; toimetanud Jana Kuremägi; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2300845~S1*est] * Bachmann, Talis 2008. ''Valetamismärgid: kuidas tunda ära valetamist?''. Toimetaja Aita Nurga; kujundaja Siiri Timmermann. Tallinn: Äripäev. [http://www.ester.ee/record=b2439840~S1*est] * Kuhnke, Elizabeth 2010. ''Kehakeel võhikutele''. Inglise keelest tõlkinud Eva-Liisa Pärtel; toimetanud Irma Aren. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2548872~S1*est] * Navarro, Joe 2010. ''Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest''. Koos Marvin Karlinsiga; Inglise keelest tõlkinud Tiina Voolaid; toimetanud Mari Klein; kujundanud Britt Urbla Keller. Tallinn: Varrak. [http://www.ester.ee/record=b2638406~S1*est] * Bachmann, Talis 2010. ''Keha ja tema isiksus''. Koostanud, ingliskeelse materjali eesti keelde vahendanud, illustratsioonid valinud Talis Bachmann; toimetanud Raul Kilgas, Silvi-Aire Villo; kujundanud Tiina Alver. Tallinn: Ilo. [http://www.ester.ee/record=b2473109~S1*est] * Kents, Aleksandr 2011. ''Käsiraamat unelmate naiste võrgutamiseks''. Kiviõli: A. Kents. [http://www.ester.ee/record=b2664420~S1*est] * Borg, James 2012. ''Kehakeel''. Inglise keelest tõlkinud Anne Kull; toimetanud Anneli Sihvart; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2801086~S1*est] * Karro, Kersti 2012. ''Kuidas me tegelikult suhtleme: suhtlemise ja suhete keerukas kunst''. Toimetaja ja kaasautor Klaire Kolmann; kujundaja Laura Kangur; fotod: Klaire Kolmann, Laura Kangur. Tallinn: Agitaator. [http://www.ester.ee/record=b2888840~S1*est] * Havener, Thorsten 2012. ''Ma tean, mida sa mõtled''. Saksa keelest tõlkinud Ann Kitsnik; toimetanud Anu Murakas; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b3504310~S1*est] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[cs:Neverbální komunikace]] iw0dwwytkt05x1vgji0riu6aixpkrt7 7157417 7157415 2026-05-19T20:52:24Z Jaqsuurna 199594 /* Viited */ 7157417 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} {{See artikkel|räägib liigutuste ja pooside abil antavatest peamiselt ebateadlikest signaalidest; viipekeele osa kohta vaata artiklit [[Kehakeel (viipekeel)]].}} '''Kehakeel''' (inglise keeles ''body language'') on tõlgendusraamistik, milles käsitletakse [[mitteverbaalne suhtlemine|mitteverbaalset suhtlemist]]. == Kehakeele mõiste == Ungari-Ameerika semiootik [[Thomas A. Sebeok]] leidis,<ref name="Sebeok 1975: 12" /> et see "võrreldamatult vulgaarne" mõiste pärineb Israel A. Latifi 1934. aasta uurimusest, milles räägitakse imiku roomamisest lutipudeli poole kui "kogu keha keelest" (inglise keeles ''whole-body language'').<ref name="Latif 1934: 76" /> 1930. aastatel, enne kommunikatsiooniteooria tekkimist, ei eristatud veel keele ja kommunikatsiooni mõisteid, mistõttu võttis Ameerika kirjanik [[Julius Fast]] selle termini kasutusele lühendatud kujul. Ta avaldas samanimelise raamatu "Body Language" (1970),<ref name="Fast 1971" /> millest sai alguse pseudoteaduslik või anekdootlik kehakeele-diskursus. == Kehakeele kui teaduse seos pseudoteadusega == Kehakeele mõjust sotsiaalses suhtluses on avaldatud tuhandeid [[Eelretsenseeritud artikkel|eelretsenseeritud artikleid]], mis annavad mitteverbaalse suhtluse kohta olulist infot.<ref>{{Netiviide|autor=Vince Denault|url=https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|pealkiri=“Alternative facts” about nonverbal communication: How to distinguish facts from fiction|väljaanne=CFIL Global|aeg=05.01.2018|vaadatud=24.02.2022|arhiivimisaeg=24.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220224182416/https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|url-olek=ei tööta}}</ref> Teadlased, kelle töö on eristada tõest ja väära teavet, puutuvad kokku paljude väärarusaamade, stereotüüpide ning [[Pseudoteadus|pseudoteaduslike]] tehnikatega. Ekslik käsitlus tuleneb ebaõigetest vaatlustest või eksperimentidest. Üldiselt ei ole pseudoteaduslikud kirjutised eelretsenseeritud ning neid ei avaldata [[Teadusajakiri|teadusajakirjades]]. Mitmeid tõeks peetud kehakeele tõlgendusi on nüüdseks kummutatud, näiteks valelikkuse seostamist nihelemise ja silmside vältimisega.<ref>DePaulo, B. M., Lindsay, J. J., Malone, B. E., Muhlenbruck, L., Charlton, K., & Cooper, H. (2003). Cues to deception. ''Psychological Bulletin, 129''(1), 74–118. <nowiki>https://doi.org/10.1037/0033-2909.129.1.74</nowiki></ref> Psühholoogid ja teadlased nõustuvad, et kehakeel võib edastada teatud emotsionaalset seisundit, kuid paljusid kehakeele tõlgendusi pole teaduslike tõenditega toetatud.<ref>{{Netiviide|autor=Ramin Skibba|url=https://undark.org/2020/10/07/body-language-analysis/|pealkiri=What Can Body Language Analysis Really Tell Us?|väljaanne=Undark|aeg=10.07.2020|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Mõne teadlase arvates pole olemas üht kindlat signaali valeliku või agressiivse käitumise jaoks. == Keelelisus == Kehakeele mõiste on ekslik, sest mitteverbaalne suhtlemine ei vasta [[Charles W. Morris]]e viiele keele tingimusele.<ref name="Morris 1949: 36" /> Nimelt ei kanna kehakeele märgid tõlgendajate jaoks alati ühist tähendust ning ei ole ühel viisil kombineeritavad ja teisel viisil mitte.<ref name="Rebane 2012: 8" /> Mitteverbaalse suhtlemise uurimise pioneer [[Ray L. Birdwhistell]] nentis, et arvamus, nagu oleks igal žestil "päris" tähendus nii, nagu sõnadel peaks olema, lähtub keeleteaduslikust naiivsusest. Kui uurija üritaks luua sõnastikku kõikidest kehaliigutustest ja nende tähendustest, siis ta avastaks, et enamik inimesi on mitteverbaalselt kirjaoskamatud ja liiguvad vigaselt.<ref name="Birdwhistell 1971: 186" /> Thomas A. Sebeok soovitab vältida selliseid metafoorseid väljendeid nagu "kehakeel", "lillede keel", "mesilaste keel", "ahvide keel".<ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]" /> "Kehakeele lugemine" on ka keeleliselt ebakorrektne, sest näiteks sõnumi tõlgendamise puhul ei öelda "ma lugesin ta keelest, et ...". == Kehakeele signaalide alateadlik tõlgendamine == Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed [[žest]]ide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et eri [[emotsioon]]id, nagu näiteks hirm, üllatus, armastus, nälg ja tüütus nõuavad erinevaid žeste.<ref name="rYtJ3" /> Kehakeele eest vastutav ajuosa on limbiline aju, mis reageerib ümbritsevale maailmale reflektoorselt. Seetõttu on keha reaktsioon keskkonnast tulenevale informatsioonile ehtne ja tõeline. Limbiline aju on ka emotsioonide keskus. Sealt liiguvad signaalid mujale ajuosadesse, mis omakorda juhivad käitumist. Seda käitumist saab vaadelda ning tõlgendada, kuna see avaldub füüsiliselt jalgade, torso, käsivarte, käte ja näo kaudu. Need reaktsioonid ilmnevad mõtlemata, mitte nagu sõnad, seega on nad tõelised. Limbilist aju peetakse n-ö ausaks ajuks. Kuna inimesed pole alati mitteverbaalsest suhtlusest teadlikud, reedab kehakeel tihti inimeste tegelikke kavatsusi, mõtteid ja emotsioone, isegi kui nad oma kõnes väidavad midagi muud.<ref name="tbVWI" /> Kui inimesed räägivad oma eelaimustest ja "kuuendast meelest", on nad märganud vastuolu kellegi kehakeele ja sõnade vahel. Naised on tavaliselt meestest tundlikumad, kuna neil on kaasasündinud võime märgata ja ära mõistatada sõnatuid signaale ning panna tähele üksikasju. Naised tunnevad kergemini ära, kui nende lähedased neile valetavad. Eriti arenenud on naiselik [[intuitsioon]] emadel. Esimestel eluaastatel on suur osa ema ja lapse vahelisest suhtlusest mitteverbaalne. Naisi peetakse tänu intuitsioonile ka paremateks läbirääkimiste pidajateks.<ref name="dEtLd" /> [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Magnetresonantskuva]] (MRI) aju skaneeringud on näidanud, et naistel tegeleb teiste inimeste käitumise hindamisega 14–16 ajupiirkonda, meestel aga 4–6 ajupiirkonda.<ref name="EgsQe" /> == Kehakeele signaalide tõlgendusi == === Keha kallutamine vestluskaaslase poole === Keha kallutamine vestluskaaslase poole on märk sellest, et ollakse inimesest ja tema jutust huvitatud.<ref name="tbVWI" /> === Jäljendav kehakeel === Vestluskaaslast jäljendavast kehakeelest võib välja lugeda, et isik tunneb kaaslase vastu tõmmet, on saavutanud temaga vastastikuse mõistmise ning õhkkond kahe inimese vahel on sundimatu. Jäljendavad liigutused on ka märk sellest, et soovitakse võita kellegi poolehoidu ja luua selle isikuga usalduslikku vahekorda.<ref name="wRHH7" /> === Laiutav käitumine === Laiutav käitumine väljendab lugupidamatust ja ükskõiksust autoriteetide vastu, domineerimist ja allumatust.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse ajal enese korrastamine === Vestluse ajal riiete või aksessuaaride kohendamine ning riietelt näiteks puru või niidijuppide ärakorjamine näitab huvipuudust vestluse, vestluskaaslase või vestlusaluse teema vastu. Inimene ei ole kogu tähelepanuga arutelu juures.<ref name="tbVWI" /> === Vestluskaaslasest eemale suunatud jalalabad === Kui vähemalt üks inimese jalalabadest on suunatud vestluskaaslasest eemale, võib sellest järeldada, et tal ei ole soovi antud seltskonnas viibida või on soov ja vajadus lahkuda. Inimesel võib olla kiire või on tema vestluskaaslane teinud midagi solvavat, mis on põhjustanud tahtmise vestlusest eemalduda.<ref name="tbVWI" /> === Ülesvaatavad varbad === Kui inimese jalakand toetub vastu maapinda, kuid varbad on maast lahti ja vaatavad üles, on tegu gravitatsiooni eirava kehakeelega ja seega hea tuju väljendusega. See peegeldab positiivseid mõtteid, olukorraga rahul olemist ning rõõmsat suhtumist.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse käigus jalgade lahkuviimine === Kui inimene viib jalad vestluse käigus koos asendist lahku, tähendab see enamasti seda, et ta tunneb end olukorras järjest halvemini. On tekkinud vastasseis ja potentsiaalne konflikt. Ebakindluse suurenemine paneb inimest hõivama suuremat territooriumi ning otsima kindlamat toetuspinda ja tasakaalu. Asendi muutmisega üritab ta end kehtestada ning vestluskaaslase üle domineerida ja kontrolli saavutada.<ref name="tbVWI" /> === Seisvas asendis jalgade ristamine === Jalgade ristamisel võib olla mitu tähendust. Enamasti on see seotud positiivsete emotsioonidega. Kui seistes ristatakse üks jalg üle teise, vähendab see tasakaalu, mistõttu ohtu tajudes seda liigutust enamasti ei tehta. Jalgu ristatakse alateadlikult, näiteks kõige sümpaatsema inimese meeleheaks nii, et kehaga kaldutakse tema suunas. Asend väljendab seda, et seltskond on meeldiv ning seal on turvaline olla.<ref name="tbVWI" /> Samas võib ristatud jalgu lugeda ka kinnise kehakeelena ning kaitseasendina. Sel juhul esineb see tihti koos rinnal ristatud käsivartega.<ref name="dEtLd" /> Kui inimene on ristanud jalad, pole ta minekuvalmis ega kavatse veel kohalt lahkuda, vaid plaanib jääda sellesse asendisse mõneks ajaks.<ref name="tbVWI" /> === Kilpkonnaefekt === Kui inimese õlad liiguvad aeglaselt kõrvade suunas nii, et kael tundub ära kaduvat ja tekib kilpkonnaefekt, on tegu gravitatsiooni järgiva kehakeelega. See näitab negatiivseid emotsioone ''–'' nõrkust, alistumist ja ebakindlust. Inimene tunneb end olukorras või seltskonnas väga ebaturvaliselt, tal puudub enesekindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedest katus === Sõrmedest moodustatud katust, milles sõrmed vaatavad üles-poole, peetakse jõuliseks kindlustunde väljenduseks, mida kasutatakse tihti oma jutu rõhutamiseks.<ref name="tbVWI" /> See näitab, et inimene on oma mõtete ja seisundiga rahul ning arvamustes kindel.<ref name="dEtLd" /> === Kokku põimitud sõrmed === Kui inimese sõrmed on nagu palveks kokku põimitud, on see alandlik poos, mis võib väljendada mõtisklust ja tähelepanelikkust. Tegu võib olla ka kõikuma löönud enesekindlusega. Inimene on mures, pinges, pettunud või kergelt ärritunud. Tema mõtteid on haaranud kahtlus, kuid ta üritab oma eitava suhtumisega olukorda varjata.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Taskutest väljas olevad pöidlad === Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad on taskutest väljas, näitab see kõrget enesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust.<ref name="tbVWI" /> === Pöidlad taskus === Kui inimene seisab pöidlad taskus, nii et ülejäänud käelabad on nähtaval, on see märk madalast staatusest ja enesehinnangust. Sellega kaasneb tihti ka ebakindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmede hõõrumine === Sõrmedega peopesa aeglaselt hõõrumine või ristatud sõrmede edasi-tagasi hõõrumine on märk muretsemisest ja kõhklemisest. Seda kasutatakse tavaliselt närvilistes olukordades, kus inimesed kogevad kerget stressi ja ärevust. Tegemist on rahustava käitumisega.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Käed puusas asend === Kui inimene seisab käed puusas ning küünarnukid on külgedel suunatud välja-poole, on tegu territoriaalse domineerimist väljendava sõnumiga, mis ütleb: "hoidke minust eemale, te ei taha minuga pahandusi." Asend näitab ülimat enesekindlust ning sõltumatust, territoriaalset ülemvõimu.<ref name="tbVWI" /> === Ettepööratud pöialdega käed puusas asend === Kui käed on asetatud puusadele nii, et pöidlad asuvad eespool keha ning käelabad jäävad keha taha, on tegemist küsitleva ja vastuseid nõudva asendiga. See võib näidata, et inimene soovib probleemi arutada ja asju selgeks rääkida.<ref name="tbVWI" /> === Seljataha asetatud käed === Kui inimese mõlemad käed on asetatud selja taha, näitab see eemaletõmbumist ja soovi distantsi järele. See saadab sõnumi, et inimene ei taha, et talle lähenetaks või temaga kontakti astutaks. Ta võib tunda end teistest üleolevalt ning ülimalt kindlalt. Seda asendit kasutavad tihti distantsi hoidmiseks ka näiteks kuninglikust soost isikud. Sageli arvatakse ekslikult, et käte selja taha asetamine näitab mõttessevajumist.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Kuklal käed === Sõrmsoengus kuklale asetatud käed näitavad kõrget enesekindluse taset ning domineerimist ja võimukust. Tegu on territoriaalse asendiga, millest võib välja lugeda, et inimene on olukorras liider ja kõrgel positsioonil.<ref name="tbVWI" /> === Lauale toetuvad sõrmeotsad === Kui inimene seisab laua taga käed laiali nii, et sõrmeotsad toetuvad lauale, on tegu territoriaalse sõnumiga, mis väljendab enesekindlust ja autoriteeti. Sageli kasutatakse seda asendit vaidluste korral, kui midagi nõutakse, tahetakse ennast kehtestada või soovitakse oma seisukohti rõhutada.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedega laual trummeldamine === Sõrmedega trummeldatakse vastu lauda, kui ollakse närviline. Samuti esineb see olukordades, kus inimesed on millegi suhtes väga kannatamatud või tegelevad väga keskendunult mõtlemisega. Muul juhul võib tegu olla lihtsalt igavusest rütmi koputamisega. Enda ehete, riiete või laual olevate esemete sõrmitsemine on märk närvilisusest.<ref name="tbVWI" /> === Peopesade hõõrumine vastu reisi === Kui inimene on pinges või närviline, siis ta hõõrub peopesi vastu reisi, et rahuneda. Ta tunneb end olukorras ebamugavalt, see põhjustab stressi ja ärevust. Tavaliselt on liigutuse põhjustanud negatiivne sündmus.<ref name="tbVWI" /> === Kerge peakallutus === Kerge peakallutus väljendab avatut ja sõbralikku inimest. Inimesed teevad seda tavaliselt siis, kui nad vestluskaaslast süvenenult kuulavad.<ref name="tbVWI" /> Naiste puhul võib peakallutus viidata ka flirdile, et tähelepanu püüda.<ref name="wRHH7" /> === Huulte torutamine === Huulte torutamine on märk lahkarvamustest ja pahameelest. Huuli torutav isik ei nõustu öelduga või kaalub alternatiivset vaatepunkti. Seda žesti võib sageli näha kohtus, kui erinevad osapooled kuulavad üksteise kõnesid, samuti ülekuulamistel, kui politseinik esitab kahtlusalustele valeinfot. Olenevalt kontekstist võib tegu olla ka seksuaalse žestiga.<ref name="tbVWI" /><ref name="tbVWI" /> == Kehakeeleõpikute väärtõlgendused == Aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud on kirjutatud kindlal ajal ja kindlas kohas. Näiteks ühe mõjukaima autori, Allan Pease'i õpik on kirjutatud 1980. aastate alguses Austraalias, pidades silmas müügimeeste huve. Sellise kultuurikonteksti tõttu sisaldab õpik ka tähelepanekuid, mis vastavad rohkem tolle aja (Austraalia) müügikonsultantide käitumisele ametlikel koosolekutel, mitte näiteks tänapäeva eestlase käitumisele tema igapäevaelus. Allpool on mõned valitud näited väärtõlgendustest, mida enamik aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad. === Käte ja jalgade ristamine === [[Allan Pease]] väidab, et käte ja jalgade ristamine pärineb lapsepõlvest, mil peituti asjade taha. Nüüd proovitakse end peita ebameeldiva olukorra eest. Pease on kindel, et käte rinnale ristamine väljendab närvilisust ja negatiivset või kaitsvat suhtumist. Alternatiivina kaitseb see keha külma ilma eest.<ref name="Pease 1981" /> 1980. aastal avaldas USA kunstiajaloolane Henry Maguire Bütsantsi kunstist uurimuse,<ref name="Maguire 1981" /> milles ta leidis, et ikoonimaalil "The Forty Martyrs of Sebaste" tähendasid rinnale ristatud käed figuuride vaikimist või surnuks külmumist.<ref name="Brubaker 2009: 55" /> Ei ole teada, kas Pease mugandas selle tõlgenduse Maguire'i tööst või mõtles ise välja. Sellegipoolest on tema õpik mõjutanud lugematute pahaaimamatute lugejate käitumist ja soovitanud käsi mitte rinnale ristata. Tänapäeva psühholoogid soovitavad käte rinnale ristamist mitte üle tõlgendada, eriti kui toolil puuduvad käetoed, sest siis hakatakse käsi ristama, et nad saaks puhata.<ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1" /> === Mehrabiani müüt === Mehrabiani müüt on järgnev: "Suhtlemise mõju on 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne) ja 55% kehakeel (põhiliselt näoilme)." California Ülikooli psühholoogia emeriitprofessor [[Albert Mehrabian]] uuris 1960. aastate lõpul kanali usaldusväärsuse (inglise keeles ''channel reliance'') põhimõttel ''meeldivust'', mõõtes ühe ja sama reklaamteksti mõju ainult tekstina, ainult häälena ja ainult videopildina. Sellise uurimuse põhjal lõi ta üldistatud võrrandi: "Kogu meeldivus on võrdne 7% verbaalse meeldivuse, 38% vokaalse meeldivuse ja 55% näolise meeldivusega." Mehrabian kordas neid tulemusi pidevalt nii tavalugejale mõeldud kehakeeleõpikus<ref name="Mehrabian 1971" /> kui ka teadlastele mõeldud tehnilises raamatus,<ref name="Mehrabian 1972" /> mistõttu muutus see linnalegendiks (inglise keeles ''urban myth''). 21. sajandi algul selgitas Mehrabian oma kodulehel, et tema võrrand tuletati psühholoogilistest katsetest, mis tegelesid tunnetest ja suhtumisest (näiteks meeldivuse-ebameeldivuse) suhtlemisega<ref name="Mehrabiani koduleht" /> ja on rakendatavad ainult taolises kontekstis. Enamik eelmise sajandi lõpu aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad "Mehrabiani reeglit" ja seda esitatakse tõsiasjana. === Silmad on hinge peegel === See väljend on laialdaselt tuntud ja viitab ülanäo väljenduslikkusele (seejuures silmad ise ei mängi nii olulist rolli kui kulmud ja silmaümbrused). Väljend on tõenäoliselt pärinenud [[Cicero]]lt, kes kirjutas raamatus "Kohustustest" ("De Officiis"), et "nägu on hinge peegel", sest see on ainus osa kehast, mis on võimeline sama palju väljendama, kui on emotsioone; silmad omakorda valitsevad nägu (teisele inimesele näkku vaadates keskendutakse silmadele).<ref name="Synnott 1989: 614" /> Cicero käsitluses oli see osa antiiksest füsioloogiast, mille järgi silmad, kõrvad ja muud meeleorganid (kokku viis "sõnumikandjat") on "hinge aknad"<ref name="Cicero 1853: 305" /> ja nägu hinge peegel. Sageli seostatakse (eriti USA evangeelses kristluses) seda ütlust järgneva uue testamendi katkendiga: "Silm on ihu lamp [valgus]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?" (Matteus 6: 22–23)<ref name="Matteus 6: 22-23" /> === Siiras naeratus === Kõik kehakeele tõlgendused ei ole anekdootlikud või igasuguse teadusliku aluseta. Kindel osa on ekslik teaduse aeglase arenemise tõttu. Näiteks eristus siira ja teeseldud naeratuse vahel pärineb Prantsuse neuroloogi [[Duchenne de Boulogne]]'i tööst, mistõttu siirast naeratust nimetatakse sageli "Duchenne'i naeratuseks". Duchenne tegi elektro-füsioloogiliste katsetuste tulemusel kindlaks, et tõelist õnnetunnet väljendav naeratus ei kasuta ainult suulihaseid, vaid ka silmalihaseid,<ref name="name" /> ja loob silmade ümber väikesed kortsud n-ö naerukurrud või varesejalad. Rootsi anatoom Carl-Herman Hjortsjö õppis tahtlikult kontrollima näolihaseid<ref name="Hjortsjö 1970" /> ja avastas ainult ühe näolihase, mida ei saa tahtlikult kontrollida – [[ülalautõstur|ülalau tõstur]] (ladina keeles ''levator palpebrae superioris''), mis on seotud siirast naeratust tekitava [[silmasõõrlihas]]ega (ladina keeles ''musculus orbicularis oculi'').<ref name="Ekman & Friesen 1976: 64" /> Alles 2013. aastal tõestasid uurijad, et vähemusel on võime kuvada Duchenne'i naeratust tahtlikult.<ref name="Gunnery et al. 2012" /> Kuigi Allan Pease on juba "lõpliku" kehakeeleõpiku (inglise keeles "The Definitive Book of Body Language") kirjutanud, on mitteverbaalse suhtlemise teaduslik uurimine veel pooleli. == Vaata ka == * [[Kõnekeel]] * [[Kirjakeel]] * [[žest]] * [[ebaviisakas žest]] * [[viipekeel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sebeok 1975: 12">Sebeok, Thomas A. 1975. The Semiotic Web: A Chronicle of Prejudices. ''Bulletin of Literary Semiotics'' 2: 1–63. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-semiotic-web.html#sebeok197512 Lk 12].</ref> <ref name="Latif 1934: 76">Latif, Israil A. 1934. The Physiological Basis of Linguistic Development and of the Ontogeny of Meaning. Part I. ''Psychological Review'' 41(1): 55–85. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-ontogeny-of-meaning.html#latif193476 Lk 76].</ref> <ref name="Fast 1971">Fast, Julius 1970. ''Body Language''. New York: Simon & Schuster Adult Publishing Group.</ref> <ref name="Morris 1949: 36">Morris, Charles 1949. ''Signs, Language and Behavior''. New York: Prentice-Hall, Inc. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/09/signs-language-and-behavior.html#morris194936 Lk 36].</ref> <ref name="Rebane 2012: 8">Rebane, Rasmus 2012. Nonverbal Communication and Power. Seminar paper. Tartu: University of Tartu, Institute of Philosophy and Semiotics. [https://web.archive.org/web/20131122201238/http://www.academia.edu/1583914/Nonverbal_Communication_and_Power Vt lk 8].</ref> <ref name="Birdwhistell 1971: 186" >Birdwhistell, Ray L. 1971. ''Kinesic and Context: Essays on Body-Motion Communication''. Allen Lane: The Penguin Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2011/11/kinesics-and-context.html#birdwhistell1971186 Lk 186]</ref> <ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]">Sebeok, Thomas A. 2001. ''Signs: An Introduction to Semiotics''. Toronto: University of Toronto Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2010/12/signs-introduction-to-semiotics.html#sebeok200112 Lk 12].</ref> <ref name="rYtJ3">Kuhnke, E. Body Language For Dummies. Inglismaa: John Wiley & Sons, Ltd, 2007.</ref> <ref name="tbVWI">Navarro, J. Karlins, M. Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest. Tallinn: Varrak, 2010.</ref> <ref name="dEtLd">Pease, A. Kehakeel: kuidas lugeda mõtteid žestide järgi. Tallinn: Varrak, 1994.</ref> <ref name="EgsQe">Pease, A. Pease, B. The Definitive Book of Body Language. Austraalia: Pease International, 2004.</ref> <ref name="wRHH7">Jaskolka, A. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: Ersen, 2005.</ref> <ref name="Pease 1981">Pease, Allan 1981. ''Body Language: How to read others' thoughts by their gestures''. Sydney: Camel/Pease Training International.</ref> <ref name="Maguire 1981">Maguire, Henry 1981. ''Art and Eloquence in Byzantium''. Princeton: Princeton University Press.</ref> <ref name="Brubaker 2009: 55">Brubaker, Leslie 2009. Gesture in Byzantium. In: Braddick, Michael J. (ed.), ''The Politics of Gesture: Historical Perspectives''. Oxford, New York: Oxford Journals, Oxford University Press, 36–56. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/the-politics-of-gesture.html#brubaker200955 Lk 55.]</ref> <ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1">Matsumoto, David and Hyi Sung Hwang 2013b. Body and Gesture. In: Matsumoto, David; Mark G. Frank and Hyi Sung Hwang (eds.), ''Nonverbal Communication: Science and Applications''. Los Angeles (etc.): SAGE, 75–96. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/nvc-science-and-applications.html#matsumotohwang2013b92note1 Lk 92.]</ref> <ref name="Mehrabian 1971">Mehrabian, Albert 1971. ''Silent messages''. Belmont: Wadsworth.</ref> <ref name="Mehrabian 1972">Mehrabian, Albert 1972. ''Nonverbal Communication''. Los Angeles: University of California Press.</ref> <ref name="Mehrabiani koduleht">{{cite web |url=http://www.kaaj.com/psych/smorder.html |title="Silent Messages" – Description and Ordering Information |last=Mehrabian |first=Albert |website=Albert Mehrabian |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="Synnott 1989: 614">Synnott, Anthony 1989. Truth and Goodness, Mirrors and Masks – Part I: A Sociology of Beauty and the Face. ''The British Journal of Sociology'' 40(4): 607–636. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/02/physiological-aspects-of-communication.html#synnott1989614 Lk 614].</ref> <ref name="Cicero 1853: 305">Cicero, Marcus Tullius 1853. ''The Academic questions, treatise De finibus, and Tusculan disputations of M.T. Cicero''. Translated by C.D. Yonge. London: Henry G. Bohn. [http://books.google.co.uk/books?id=EdIIAAAAQAAJ&client=firefox-a&pg=PA305#v=onepage&q&f=false Lk 305].</ref> <ref name="Matteus 6: 22-23">{{cite web |url=http://www.piibel.net/#q=Mt%206 |title=Piibel.NET :: Matteuse evangeelium 6. ptk |author=Matteus |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="name">Duchenne, Guillaume-Benjamin 1867. ''Physiologie des mouvements démontrée à l'aide de l'expérimentation électrique et de l'observation clinique, et applicable à l'étude des paralysies et des déformation''. Paris: J.-B. Baillière et fils.</ref> <ref name="Hjortsjö 1970">Hjortsjö, Carl-Herman 1970. ''Man's face and mimic language''. Lund: Student-litteratur.</ref> <ref name="Ekman & Friesen 1976: 64">Ekman, Paul and Wallace V. Friesen 1976. Measuring facial movement. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 1(1): 56–75. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2014/05/jnb-volume-1-issue-1-fall-1976.html#ekmanfriesen197664 Lk 64].</ref> <ref name="Gunnery et al. 2012">Gunnery, Sarah D.; Judith A. Hall and Mollie A. Ruben 2013. The Deliberate Duchenne Smile: Individual Differences in Expressive Control. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 37(1): 39–41.</ref> }} ==Kirjandus== === Eestikeelsed aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud === * Nierenberg, Gerard I. 1997. ''Kuidas lugeda kehakeelt''. Koos Henry H. Caleroga; tõlkinud ja eessõna Anne Tuurand. Tallinn: Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1054155~S1*est] *[[Susan Quilliam]]. "Lapse kehakeel. (Nõuandeid laste paremaks mõistmiseks)." Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]. Toimetanud [[Kalle Kurg]]. Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 1997. 128 lk. ISBN 9985-3-0118-8 * James, Judy 1998. ''Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta''. Inglise keelest tõlkinud Tiit Kändler. Tallinn: TEA Kirjastus. [http://www.ester.ee/record=b1054926~S1*est] * Tuurand, Anne 1999. ''Ülekuulatava kehakeele jälgimise metoodika''. Tallinn: A. Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1287206~S1*est] * Topf, Cornelia 2000. ''Kehakeel ja edukas karjäär: töövestlused. Suhtlemine kolleegidega. Ülemus ja alluvad. Koosolekud. Kõned ja presentatsioonid. Suhtlemine klientidega''. Tõlkinud Eve Paikre. Tallinn: Odamees. [http://www.ester.ee/record=b1360915~S1*est] * Pease, Allan 2001. ''Kehakeel: kuidas žestide järgi mõtteid lugeda''. Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik. Tallinn: Ühiselu. [http://www.ester.ee/record=b1474821~S1*est] * Morris, Desmond 2002. ''Intiimkäitumine''. Tõlkija ja järelsõna: Ilmar Palli. Tallinn: Mondo. [http://www.ester.ee/record=b1706238~S1*est] * Enäkoski, Ritva 2003. ''Pane oma isiksus mängu''. Tõlkinud Eve Rütel. Tallinn: Sinisukk. [http://www.ester.ee/record=b1826219~S1*est] * Clayton, Peter 2004. ''Kehakeel töökeskkonnas: tõlgenda signaale ja reageeri õigesti''. Inglise keelest tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b1941465~S1*est] * Jaskolka, Anna 2005. ''Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt''. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2027463~S1*est] * Lloyd-Elliott, Martin 2006. ''Seksuaalse kehakeele saladused''. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b2164361~S1*est] * Givens, David 2007. ''Armastuse märgid: praktiline kurameerimiskeele õpik''. Tõlkija Kadre Vaik; toimetaja Kairit Põder; illustratsioonid: Aaron Huffman; kujundus: Erki Schotter. Tallinn: Pilgrim Group. [http://www.ester.ee/record=b2296300~S1*est] * Plonka, Lavinia 2007. ''Keha kõneleb: muuda oma elu maagilise kehakeele abil''. Inglise keelest tõlkinud Ketlin Tamm; toimetanud Jana Kuremägi; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2300845~S1*est] * Bachmann, Talis 2008. ''Valetamismärgid: kuidas tunda ära valetamist?''. Toimetaja Aita Nurga; kujundaja Siiri Timmermann. Tallinn: Äripäev. [http://www.ester.ee/record=b2439840~S1*est] * Kuhnke, Elizabeth 2010. ''Kehakeel võhikutele''. Inglise keelest tõlkinud Eva-Liisa Pärtel; toimetanud Irma Aren. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2548872~S1*est] * Navarro, Joe 2010. ''Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest''. Koos Marvin Karlinsiga; Inglise keelest tõlkinud Tiina Voolaid; toimetanud Mari Klein; kujundanud Britt Urbla Keller. Tallinn: Varrak. [http://www.ester.ee/record=b2638406~S1*est] * Bachmann, Talis 2010. ''Keha ja tema isiksus''. Koostanud, ingliskeelse materjali eesti keelde vahendanud, illustratsioonid valinud Talis Bachmann; toimetanud Raul Kilgas, Silvi-Aire Villo; kujundanud Tiina Alver. Tallinn: Ilo. [http://www.ester.ee/record=b2473109~S1*est] * Kents, Aleksandr 2011. ''Käsiraamat unelmate naiste võrgutamiseks''. Kiviõli: A. Kents. [http://www.ester.ee/record=b2664420~S1*est] * Borg, James 2012. ''Kehakeel''. Inglise keelest tõlkinud Anne Kull; toimetanud Anneli Sihvart; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2801086~S1*est] * Karro, Kersti 2012. ''Kuidas me tegelikult suhtleme: suhtlemise ja suhete keerukas kunst''. Toimetaja ja kaasautor Klaire Kolmann; kujundaja Laura Kangur; fotod: Klaire Kolmann, Laura Kangur. Tallinn: Agitaator. [http://www.ester.ee/record=b2888840~S1*est] * Havener, Thorsten 2012. ''Ma tean, mida sa mõtled''. Saksa keelest tõlkinud Ann Kitsnik; toimetanud Anu Murakas; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b3504310~S1*est] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[cs:Neverbální komunikace]] 4t7f6s8j7jhdbmhzetj6dzbuuvi0y0b 7157421 7157417 2026-05-19T20:58:20Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7157421 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib liigutuste ja pooside abil antavatest peamiselt ebateadlikest signaalidest; viipekeele osa kohta vaata artiklit [[Kehakeel (viipekeel)]].}} '''Kehakeel''' (inglise keeles ''body language'') on tõlgendusraamistik, milles käsitletakse [[mitteverbaalne suhtlemine|mitteverbaalset suhtlemist]]. == Kehakeele mõiste == Ungari-Ameerika semiootik [[Thomas A. Sebeok]] leidis,<ref name="Sebeok 1975: 12" /> et see "võrreldamatult vulgaarne" mõiste pärineb Israel A. Latifi 1934. aasta uurimusest, milles räägitakse imiku roomamisest lutipudeli poole kui "kogu keha keelest" (inglise keeles ''whole-body language'').<ref name="Latif 1934: 76" /> 1930. aastatel, enne kommunikatsiooniteooria tekkimist, ei eristatud veel keele ja kommunikatsiooni mõisteid, mistõttu võttis Ameerika kirjanik [[Julius Fast]] selle termini kasutusele lühendatud kujul. Ta avaldas samanimelise raamatu "Body Language" (1970),<ref name="Fast 1971" /> millest sai alguse pseudoteaduslik või anekdootlik kehakeele-diskursus. == Kehakeele kui teaduse seos pseudoteadusega == Kehakeele mõjust sotsiaalses suhtluses on avaldatud tuhandeid [[Eelretsenseeritud artikkel|eelretsenseeritud artikleid]], mis annavad mitteverbaalse suhtluse kohta olulist infot.<ref>{{Netiviide|autor=Vince Denault|url=https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|pealkiri=“Alternative facts” about nonverbal communication: How to distinguish facts from fiction|väljaanne=CFIL Global|aeg=05.01.2018|vaadatud=24.02.2022|arhiivimisaeg=24.02.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220224182416/https://cfil-global.com/learning/alternative-facts-nonverbal-communication-distinguish-facts-fiction/|url-olek=ei tööta}}</ref> Teadlased, kelle töö on eristada tõest ja väära teavet, puutuvad kokku paljude väärarusaamade, stereotüüpide ning [[Pseudoteadus|pseudoteaduslike]] tehnikatega. Ekslik käsitlus tuleneb ebaõigetest vaatlustest või eksperimentidest. Üldiselt ei ole pseudoteaduslikud kirjutised eelretsenseeritud ning neid ei avaldata [[Teadusajakiri|teadusajakirjades]]. Mitmeid tõeks peetud kehakeele tõlgendusi on nüüdseks kummutatud, näiteks valelikkuse seostamist nihelemise ja silmside vältimisega.<ref>DePaulo, B. M., Lindsay, J. J., Malone, B. E., Muhlenbruck, L., Charlton, K., & Cooper, H. (2003). Cues to deception. ''Psychological Bulletin, 129''(1), 74–118. <nowiki>https://doi.org/10.1037/0033-2909.129.1.74</nowiki></ref> Psühholoogid ja teadlased nõustuvad, et kehakeel võib edastada teatud emotsionaalset seisundit, kuid paljusid kehakeele tõlgendusi pole teaduslike tõenditega toetatud.<ref>{{Netiviide|autor=Ramin Skibba|url=https://undark.org/2020/10/07/body-language-analysis/|pealkiri=What Can Body Language Analysis Really Tell Us?|väljaanne=Undark|aeg=10.07.2020|vaadatud=24.02.2022}}</ref> Mõne teadlase arvates pole olemas üht kindlat signaali valeliku või agressiivse käitumise jaoks. == Keelelisus == Kehakeele mõiste on ekslik, sest mitteverbaalne suhtlemine ei vasta [[Charles W. Morris]]e viiele keele tingimusele.<ref name="Morris 1949: 36" /> Nimelt ei kanna kehakeele märgid tõlgendajate jaoks alati ühist tähendust ning ei ole ühel viisil kombineeritavad ja teisel viisil mitte.<ref name="Rebane 2012: 8" /> Mitteverbaalse suhtlemise uurimise pioneer [[Ray L. Birdwhistell]] nentis, et arvamus, nagu oleks igal žestil "päris" tähendus nii, nagu sõnadel peaks olema, lähtub keeleteaduslikust naiivsusest. Kui uurija üritaks luua sõnastikku kõikidest kehaliigutustest ja nende tähendustest, siis ta avastaks, et enamik inimesi on mitteverbaalselt kirjaoskamatud ja liiguvad vigaselt.<ref name="Birdwhistell 1971: 186" /> Thomas A. Sebeok soovitab vältida selliseid metafoorseid väljendeid nagu "kehakeel", "lillede keel", "mesilaste keel", "ahvide keel".<ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]" /> "Kehakeele lugemine" on ka keeleliselt ebakorrektne, sest näiteks sõnumi tõlgendamise puhul ei öelda "ma lugesin ta keelest, et ...". == Kehakeele signaalide alateadlik tõlgendamine == Enne kui arenes välja kõne ja verbaalne suhtlemine, suhtlesid koopainimesed [[žest]]ide abil. Nad teadsid instinktiivselt, et eri [[emotsioon]]id, nagu näiteks hirm, üllatus, armastus, nälg ja tüütus nõuavad erinevaid žeste.<ref name="rYtJ3" /> Kehakeele eest vastutav ajuosa on limbiline aju, mis reageerib ümbritsevale maailmale reflektoorselt. Seetõttu on keha reaktsioon keskkonnast tulenevale informatsioonile ehtne ja tõeline. Limbiline aju on ka emotsioonide keskus. Sealt liiguvad signaalid mujale ajuosadesse, mis omakorda juhivad käitumist. Seda käitumist saab vaadelda ning tõlgendada, kuna see avaldub füüsiliselt jalgade, torso, käsivarte, käte ja näo kaudu. Need reaktsioonid ilmnevad mõtlemata, mitte nagu sõnad, seega on nad tõelised. Limbilist aju peetakse n-ö ausaks ajuks. Kuna inimesed pole alati mitteverbaalsest suhtlusest teadlikud, reedab kehakeel tihti inimeste tegelikke kavatsusi, mõtteid ja emotsioone, isegi kui nad oma kõnes väidavad midagi muud.<ref name="tbVWI" /> Kui inimesed räägivad oma eelaimustest ja "kuuendast meelest", on nad märganud vastuolu kellegi kehakeele ja sõnade vahel. Naised on tavaliselt meestest tundlikumad, kuna neil on kaasasündinud võime märgata ja ära mõistatada sõnatuid signaale ning panna tähele üksikasju. Naised tunnevad kergemini ära, kui nende lähedased neile valetavad. Eriti arenenud on naiselik [[intuitsioon]] emadel. Esimestel eluaastatel on suur osa ema ja lapse vahelisest suhtlusest mitteverbaalne. Naisi peetakse tänu intuitsioonile ka paremateks läbirääkimiste pidajateks.<ref name="dEtLd" /> [[Funktsionaalne magnetresonantstomograafia|Magnetresonantskuva]] (MRI) aju skaneeringud on näidanud, et naistel tegeleb teiste inimeste käitumise hindamisega 14–16 ajupiirkonda, meestel aga 4–6 ajupiirkonda.<ref name="EgsQe" /> == Kehakeele signaalide tõlgendusi == === Keha kallutamine vestluskaaslase poole === Keha kallutamine vestluskaaslase poole on märk sellest, et ollakse inimesest ja tema jutust huvitatud.<ref name="tbVWI" /> === Jäljendav kehakeel === Vestluskaaslast jäljendavast kehakeelest võib välja lugeda, et isik tunneb kaaslase vastu tõmmet, on saavutanud temaga vastastikuse mõistmise ning õhkkond kahe inimese vahel on sundimatu. Jäljendavad liigutused on ka märk sellest, et soovitakse võita kellegi poolehoidu ja luua selle isikuga usalduslikku vahekorda.<ref name="wRHH7" /> === Laiutav käitumine === Laiutav käitumine väljendab lugupidamatust ja ükskõiksust autoriteetide vastu, domineerimist ja allumatust.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse ajal enese korrastamine === Vestluse ajal riiete või aksessuaaride kohendamine ning riietelt näiteks puru või niidijuppide ärakorjamine näitab huvipuudust vestluse, vestluskaaslase või vestlusaluse teema vastu. Inimene ei ole kogu tähelepanuga arutelu juures.<ref name="tbVWI" /> === Vestluskaaslasest eemale suunatud jalalabad === Kui vähemalt üks inimese jalalabadest on suunatud vestluskaaslasest eemale, võib sellest järeldada, et tal ei ole soovi antud seltskonnas viibida või on soov ja vajadus lahkuda. Inimesel võib olla kiire või on tema vestluskaaslane teinud midagi solvavat, mis on põhjustanud tahtmise vestlusest eemalduda.<ref name="tbVWI" /> === Ülesvaatavad varbad === Kui inimese jalakand toetub vastu maapinda, kuid varbad on maast lahti ja vaatavad üles, on tegu gravitatsiooni eirava kehakeelega ja seega hea tuju väljendusega. See peegeldab positiivseid mõtteid, olukorraga rahul olemist ning rõõmsat suhtumist.<ref name="tbVWI" /> === Vestluse käigus jalgade lahkuviimine === Kui inimene viib jalad vestluse käigus koos asendist lahku, tähendab see enamasti seda, et ta tunneb end olukorras järjest halvemini. On tekkinud vastasseis ja potentsiaalne konflikt. Ebakindluse suurenemine paneb inimest hõivama suuremat territooriumi ning otsima kindlamat toetuspinda ja tasakaalu. Asendi muutmisega üritab ta end kehtestada ning vestluskaaslase üle domineerida ja kontrolli saavutada.<ref name="tbVWI" /> === Seisvas asendis jalgade ristamine === Jalgade ristamisel võib olla mitu tähendust. Enamasti on see seotud positiivsete emotsioonidega. Kui seistes ristatakse üks jalg üle teise, vähendab see tasakaalu, mistõttu ohtu tajudes seda liigutust enamasti ei tehta. Jalgu ristatakse alateadlikult, näiteks kõige sümpaatsema inimese meeleheaks nii, et kehaga kaldutakse tema suunas. Asend väljendab seda, et seltskond on meeldiv ning seal on turvaline olla.<ref name="tbVWI" /> Samas võib ristatud jalgu lugeda ka kinnise kehakeelena ning kaitseasendina. Sel juhul esineb see tihti koos rinnal ristatud käsivartega.<ref name="dEtLd" /> Kui inimene on ristanud jalad, pole ta minekuvalmis ega kavatse veel kohalt lahkuda, vaid plaanib jääda sellesse asendisse mõneks ajaks.<ref name="tbVWI" /> === Kilpkonnaefekt === Kui inimese õlad liiguvad aeglaselt kõrvade suunas nii, et kael tundub ära kaduvat ja tekib kilpkonnaefekt, on tegu gravitatsiooni järgiva kehakeelega. See näitab negatiivseid emotsioone ''–'' nõrkust, alistumist ja ebakindlust. Inimene tunneb end olukorras või seltskonnas väga ebaturvaliselt, tal puudub enesekindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedest katus === Sõrmedest moodustatud katust, milles sõrmed vaatavad üles-poole, peetakse jõuliseks kindlustunde väljenduseks, mida kasutatakse tihti oma jutu rõhutamiseks.<ref name="tbVWI" /> See näitab, et inimene on oma mõtete ja seisundiga rahul ning arvamustes kindel.<ref name="dEtLd" /> === Kokku põimitud sõrmed === Kui inimese sõrmed on nagu palveks kokku põimitud, on see alandlik poos, mis võib väljendada mõtisklust ja tähelepanelikkust. Tegu võib olla ka kõikuma löönud enesekindlusega. Inimene on mures, pinges, pettunud või kergelt ärritunud. Tema mõtteid on haaranud kahtlus, kuid ta üritab oma eitava suhtumisega olukorda varjata.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Taskutest väljas olevad pöidlad === Kui keegi seisab käed taskus ning tema pöidlad on taskutest väljas, näitab see kõrget enesekindluse taset. Tegemist on žestiga, mida kasutavad tihti kõrge ühiskondliku staatusega inimesed. See väljendab võimekust, teistest üleolekut ning isegi sõjakust.<ref name="tbVWI" /> === Pöidlad taskus === Kui inimene seisab pöidlad taskus, nii et ülejäänud käelabad on nähtaval, on see märk madalast staatusest ja enesehinnangust. Sellega kaasneb tihti ka ebakindlus.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmede hõõrumine === Sõrmedega peopesa aeglaselt hõõrumine või ristatud sõrmede edasi-tagasi hõõrumine on märk muretsemisest ja kõhklemisest. Seda kasutatakse tavaliselt närvilistes olukordades, kus inimesed kogevad kerget stressi ja ärevust. Tegemist on rahustava käitumisega.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Käed puusas asend === Kui inimene seisab käed puusas ning küünarnukid on külgedel suunatud välja-poole, on tegu territoriaalse domineerimist väljendava sõnumiga, mis ütleb: "hoidke minust eemale, te ei taha minuga pahandusi." Asend näitab ülimat enesekindlust ning sõltumatust, territoriaalset ülemvõimu.<ref name="tbVWI" /> === Ettepööratud pöialdega käed puusas asend === Kui käed on asetatud puusadele nii, et pöidlad asuvad eespool keha ning käelabad jäävad keha taha, on tegemist küsitleva ja vastuseid nõudva asendiga. See võib näidata, et inimene soovib probleemi arutada ja asju selgeks rääkida.<ref name="tbVWI" /> === Seljataha asetatud käed === Kui inimese mõlemad käed on asetatud selja taha, näitab see eemaletõmbumist ja soovi distantsi järele. See saadab sõnumi, et inimene ei taha, et talle lähenetaks või temaga kontakti astutaks. Ta võib tunda end teistest üleolevalt ning ülimalt kindlalt. Seda asendit kasutavad tihti distantsi hoidmiseks ka näiteks kuninglikust soost isikud. Sageli arvatakse ekslikult, et käte selja taha asetamine näitab mõttessevajumist.<ref name="tbVWI" /><ref name="dEtLd" /> === Kuklal käed === Sõrmsoengus kuklale asetatud käed näitavad kõrget enesekindluse taset ning domineerimist ja võimukust. Tegu on territoriaalse asendiga, millest võib välja lugeda, et inimene on olukorras liider ja kõrgel positsioonil.<ref name="tbVWI" /> === Lauale toetuvad sõrmeotsad === Kui inimene seisab laua taga käed laiali nii, et sõrmeotsad toetuvad lauale, on tegu territoriaalse sõnumiga, mis väljendab enesekindlust ja autoriteeti. Sageli kasutatakse seda asendit vaidluste korral, kui midagi nõutakse, tahetakse ennast kehtestada või soovitakse oma seisukohti rõhutada.<ref name="tbVWI" /> === Sõrmedega laual trummeldamine === Sõrmedega trummeldatakse vastu lauda, kui ollakse närviline. Samuti esineb see olukordades, kus inimesed on millegi suhtes väga kannatamatud või tegelevad väga keskendunult mõtlemisega. Muul juhul võib tegu olla lihtsalt igavusest rütmi koputamisega. Enda ehete, riiete või laual olevate esemete sõrmitsemine on märk närvilisusest.<ref name="tbVWI" /> === Peopesade hõõrumine vastu reisi === Kui inimene on pinges või närviline, siis ta hõõrub peopesi vastu reisi, et rahuneda. Ta tunneb end olukorras ebamugavalt, see põhjustab stressi ja ärevust. Tavaliselt on liigutuse põhjustanud negatiivne sündmus.<ref name="tbVWI" /> === Kerge peakallutus === Kerge peakallutus väljendab avatut ja sõbralikku inimest. Inimesed teevad seda tavaliselt siis, kui nad vestluskaaslast süvenenult kuulavad.<ref name="tbVWI" /> Naiste puhul võib peakallutus viidata ka flirdile, et tähelepanu püüda.<ref name="wRHH7" /> === Huulte torutamine === Huulte torutamine on märk lahkarvamustest ja pahameelest. Huuli torutav isik ei nõustu öelduga või kaalub alternatiivset vaatepunkti. Seda žesti võib sageli näha kohtus, kui erinevad osapooled kuulavad üksteise kõnesid, samuti ülekuulamistel, kui politseinik esitab kahtlusalustele valeinfot. Olenevalt kontekstist võib tegu olla ka seksuaalse žestiga.<ref name="tbVWI" /><ref name="tbVWI" /> == Kehakeeleõpikute väärtõlgendused == Aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud on kirjutatud kindlal ajal ja kindlas kohas. Näiteks ühe mõjukaima autori, Allan Pease'i õpik on kirjutatud 1980. aastate alguses Austraalias, pidades silmas müügimeeste huve. Sellise kultuurikonteksti tõttu sisaldab õpik ka tähelepanekuid, mis vastavad rohkem tolle aja (Austraalia) müügikonsultantide käitumisele ametlikel koosolekutel, mitte näiteks tänapäeva eestlase käitumisele tema igapäevaelus. Allpool on mõned valitud näited väärtõlgendustest, mida enamik aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad. === Käte ja jalgade ristamine === [[Allan Pease]] väidab, et käte ja jalgade ristamine pärineb lapsepõlvest, mil peituti asjade taha. Nüüd proovitakse end peita ebameeldiva olukorra eest. Pease on kindel, et käte rinnale ristamine väljendab närvilisust ja negatiivset või kaitsvat suhtumist. Alternatiivina kaitseb see keha külma ilma eest.<ref name="Pease 1981" /> 1980. aastal avaldas USA kunstiajaloolane Henry Maguire Bütsantsi kunstist uurimuse,<ref name="Maguire 1981" /> milles ta leidis, et ikoonimaalil "The Forty Martyrs of Sebaste" tähendasid rinnale ristatud käed figuuride vaikimist või surnuks külmumist.<ref name="Brubaker 2009: 55" /> Ei ole teada, kas Pease mugandas selle tõlgenduse Maguire'i tööst või mõtles ise välja. Sellegipoolest on tema õpik mõjutanud lugematute pahaaimamatute lugejate käitumist ja soovitanud käsi mitte rinnale ristata. Tänapäeva psühholoogid soovitavad käte rinnale ristamist mitte üle tõlgendada, eriti kui toolil puuduvad käetoed, sest siis hakatakse käsi ristama, et nad saaks puhata.<ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1" /> === Mehrabiani müüt === Mehrabiani müüt on järgnev: "Suhtlemise mõju on 7% verbaalne (sõnad), 38% vokaalne (hääle tugevus, toon, rütm jne) ja 55% kehakeel (põhiliselt näoilme)." California Ülikooli psühholoogia emeriitprofessor [[Albert Mehrabian]] uuris 1960. aastate lõpul kanali usaldusväärsuse (inglise keeles ''channel reliance'') põhimõttel ''meeldivust'', mõõtes ühe ja sama reklaamteksti mõju ainult tekstina, ainult häälena ja ainult videopildina. Sellise uurimuse põhjal lõi ta üldistatud võrrandi: "Kogu meeldivus on võrdne 7% verbaalse meeldivuse, 38% vokaalse meeldivuse ja 55% näolise meeldivusega." Mehrabian kordas neid tulemusi pidevalt nii tavalugejale mõeldud kehakeeleõpikus<ref name="Mehrabian 1971" /> kui ka teadlastele mõeldud tehnilises raamatus,<ref name="Mehrabian 1972" /> mistõttu muutus see linnalegendiks (inglise keeles ''urban myth''). 21. sajandi algul selgitas Mehrabian oma kodulehel, et tema võrrand tuletati psühholoogilistest katsetest, mis tegelesid tunnetest ja suhtumisest (näiteks meeldivuse-ebameeldivuse) suhtlemisega<ref name="Mehrabiani koduleht" /> ja on rakendatavad ainult taolises kontekstis. Enamik eelmise sajandi lõpu aimekirjanduslikke kehakeeleõpikuid sisaldavad "Mehrabiani reeglit" ja seda esitatakse tõsiasjana. === Silmad on hinge peegel === See väljend on laialdaselt tuntud ja viitab ülanäo väljenduslikkusele (seejuures silmad ise ei mängi nii olulist rolli kui kulmud ja silmaümbrused). Väljend on tõenäoliselt pärinenud [[Cicero]]lt, kes kirjutas raamatus "Kohustustest" ("De Officiis"), et "nägu on hinge peegel", sest see on ainus osa kehast, mis on võimeline sama palju väljendama, kui on emotsioone; silmad omakorda valitsevad nägu (teisele inimesele näkku vaadates keskendutakse silmadele).<ref name="Synnott 1989: 614" /> Cicero käsitluses oli see osa antiiksest füsioloogiast, mille järgi silmad, kõrvad ja muud meeleorganid (kokku viis "sõnumikandjat") on "hinge aknad"<ref name="Cicero 1853: 305" /> ja nägu hinge peegel. Sageli seostatakse (eriti USA evangeelses kristluses) seda ütlust järgneva uue testamendi katkendiga: "Silm on ihu lamp [valgus]. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?" (Matteus 6: 22–23)<ref name="Matteus 6: 22-23" /> === Siiras naeratus === Kõik kehakeele tõlgendused ei ole anekdootlikud või igasuguse teadusliku aluseta. Kindel osa on ekslik teaduse aeglase arenemise tõttu. Näiteks eristus siira ja teeseldud naeratuse vahel pärineb Prantsuse neuroloogi [[Duchenne de Boulogne]]'i tööst, mistõttu siirast naeratust nimetatakse sageli "Duchenne'i naeratuseks". Duchenne tegi elektro-füsioloogiliste katsetuste tulemusel kindlaks, et tõelist õnnetunnet väljendav naeratus ei kasuta ainult suulihaseid, vaid ka silmalihaseid,<ref name="name" /> ja loob silmade ümber väikesed kortsud n-ö naerukurrud või varesejalad. Rootsi anatoom Carl-Herman Hjortsjö õppis tahtlikult kontrollima näolihaseid<ref name="Hjortsjö 1970" /> ja avastas ainult ühe näolihase, mida ei saa tahtlikult kontrollida – [[ülalautõstur|ülalau tõstur]] (ladina keeles ''levator palpebrae superioris''), mis on seotud siirast naeratust tekitava [[silmasõõrlihas]]ega (ladina keeles ''musculus orbicularis oculi'').<ref name="Ekman & Friesen 1976: 64" /> Alles 2013. aastal tõestasid uurijad, et vähemusel on võime kuvada Duchenne'i naeratust tahtlikult.<ref name="Gunnery et al. 2012" /> Kuigi Allan Pease on juba "lõpliku" kehakeeleõpiku (inglise keeles "The Definitive Book of Body Language") kirjutanud, on mitteverbaalse suhtlemise teaduslik uurimine veel pooleli. == Vaata ka == * [[Kõnekeel]] * [[Kirjakeel]] * [[žest]] * [[ebaviisakas žest]] * [[viipekeel]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Sebeok 1975: 12">Sebeok, Thomas A. 1975. The Semiotic Web: A Chronicle of Prejudices. ''Bulletin of Literary Semiotics'' 2: 1–63. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-semiotic-web.html#sebeok197512 Lk 12].</ref> <ref name="Latif 1934: 76">Latif, Israil A. 1934. The Physiological Basis of Linguistic Development and of the Ontogeny of Meaning. Part I. ''Psychological Review'' 41(1): 55–85. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/10/the-ontogeny-of-meaning.html#latif193476 Lk 76].</ref> <ref name="Fast 1971">Fast, Julius 1970. ''Body Language''. New York: Simon & Schuster Adult Publishing Group.</ref> <ref name="Morris 1949: 36">Morris, Charles 1949. ''Signs, Language and Behavior''. New York: Prentice-Hall, Inc. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/09/signs-language-and-behavior.html#morris194936 Lk 36].</ref> <ref name="Rebane 2012: 8">Rebane, Rasmus 2012. Nonverbal Communication and Power. Seminar paper. Tartu: University of Tartu, Institute of Philosophy and Semiotics. [https://web.archive.org/web/20131122201238/http://www.academia.edu/1583914/Nonverbal_Communication_and_Power Vt lk 8].</ref> <ref name="Birdwhistell 1971: 186" >Birdwhistell, Ray L. 1971. ''Kinesic and Context: Essays on Body-Motion Communication''. Allen Lane: The Penguin Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2011/11/kinesics-and-context.html#birdwhistell1971186 Lk 186]</ref> <ref name="Sebeok 2001[1994]: 12]">Sebeok, Thomas A. 2001. ''Signs: An Introduction to Semiotics''. Toronto: University of Toronto Press. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2010/12/signs-introduction-to-semiotics.html#sebeok200112 Lk 12].</ref> <ref name="rYtJ3">Kuhnke, E. Body Language For Dummies. Inglismaa: John Wiley & Sons, Ltd, 2007.</ref> <ref name="tbVWI">Navarro, J. Karlins, M. Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest. Tallinn: Varrak, 2010.</ref> <ref name="dEtLd">Pease, A. Kehakeel: kuidas lugeda mõtteid žestide järgi. Tallinn: Varrak, 1994.</ref> <ref name="EgsQe">Pease, A. Pease, B. The Definitive Book of Body Language. Austraalia: Pease International, 2004.</ref> <ref name="wRHH7">Jaskolka, A. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: Ersen, 2005.</ref> <ref name="Pease 1981">Pease, Allan 1981. ''Body Language: How to read others' thoughts by their gestures''. Sydney: Camel/Pease Training International.</ref> <ref name="Maguire 1981">Maguire, Henry 1981. ''Art and Eloquence in Byzantium''. Princeton: Princeton University Press.</ref> <ref name="Brubaker 2009: 55">Brubaker, Leslie 2009. Gesture in Byzantium. In: Braddick, Michael J. (ed.), ''The Politics of Gesture: Historical Perspectives''. Oxford, New York: Oxford Journals, Oxford University Press, 36–56. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/the-politics-of-gesture.html#brubaker200955 Lk 55.]</ref> <ref name="Matsumoto & Hwang 2013b: 92; note 1">Matsumoto, David and Hyi Sung Hwang 2013b. Body and Gesture. In: Matsumoto, David; Mark G. Frank and Hyi Sung Hwang (eds.), ''Nonverbal Communication: Science and Applications''. Los Angeles (etc.): SAGE, 75–96. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/07/nvc-science-and-applications.html#matsumotohwang2013b92note1 Lk 92.]</ref> <ref name="Mehrabian 1971">Mehrabian, Albert 1971. ''Silent messages''. Belmont: Wadsworth.</ref> <ref name="Mehrabian 1972">Mehrabian, Albert 1972. ''Nonverbal Communication''. Los Angeles: University of California Press.</ref> <ref name="Mehrabiani koduleht">{{cite web |url=http://www.kaaj.com/psych/smorder.html |title="Silent Messages" – Description and Ordering Information |last=Mehrabian |first=Albert |website=Albert Mehrabian |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="Synnott 1989: 614">Synnott, Anthony 1989. Truth and Goodness, Mirrors and Masks – Part I: A Sociology of Beauty and the Face. ''The British Journal of Sociology'' 40(4): 607–636. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2013/02/physiological-aspects-of-communication.html#synnott1989614 Lk 614].</ref> <ref name="Cicero 1853: 305">Cicero, Marcus Tullius 1853. ''The Academic questions, treatise De finibus, and Tusculan disputations of M.T. Cicero''. Translated by C.D. Yonge. London: Henry G. Bohn. [http://books.google.co.uk/books?id=EdIIAAAAQAAJ&client=firefox-a&pg=PA305#v=onepage&q&f=false Lk 305].</ref> <ref name="Matteus 6: 22-23">{{cite web |url=http://www.piibel.net/#q=Mt%206 |title=Piibel.NET :: Matteuse evangeelium 6. ptk |author=Matteus |accessdate=11.07.2014}}</ref> <ref name="name">Duchenne, Guillaume-Benjamin 1867. ''Physiologie des mouvements démontrée à l'aide de l'expérimentation électrique et de l'observation clinique, et applicable à l'étude des paralysies et des déformation''. Paris: J.-B. Baillière et fils.</ref> <ref name="Hjortsjö 1970">Hjortsjö, Carl-Herman 1970. ''Man's face and mimic language''. Lund: Student-litteratur.</ref> <ref name="Ekman & Friesen 1976: 64">Ekman, Paul and Wallace V. Friesen 1976. Measuring facial movement. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 1(1): 56–75. [http://jeesusjalutasallveelaeval.blogspot.com/2014/05/jnb-volume-1-issue-1-fall-1976.html#ekmanfriesen197664 Lk 64].</ref> <ref name="Gunnery et al. 2012">Gunnery, Sarah D.; Judith A. Hall and Mollie A. Ruben 2013. The Deliberate Duchenne Smile: Individual Differences in Expressive Control. ''Journal of Nonverbal Behavior'' 37(1): 39–41.</ref> }} ==Kirjandus== === Eestikeelsed aimekirjanduslikud kehakeeleõpikud === * Nierenberg, Gerard I. 1997. ''Kuidas lugeda kehakeelt''. Koos Henry H. Caleroga; tõlkinud ja eessõna Anne Tuurand. Tallinn: Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1054155~S1*est] *[[Susan Quilliam]]. "Lapse kehakeel. (Nõuandeid laste paremaks mõistmiseks)." Inglise keelest tõlkinud [[Triinu Pakk]]. Toimetanud [[Kalle Kurg]]. Tallinn, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 1997. 128 lk. ISBN 9985-3-0118-8 * James, Judy 1998. ''Kehakõne: kuidas endast positiivne mulje jätta''. Inglise keelest tõlkinud Tiit Kändler. Tallinn: TEA Kirjastus. [http://www.ester.ee/record=b1054926~S1*est] * Tuurand, Anne 1999. ''Ülekuulatava kehakeele jälgimise metoodika''. Tallinn: A. Tuurand. [http://www.ester.ee/record=b1287206~S1*est] * Topf, Cornelia 2000. ''Kehakeel ja edukas karjäär: töövestlused. Suhtlemine kolleegidega. Ülemus ja alluvad. Koosolekud. Kõned ja presentatsioonid. Suhtlemine klientidega''. Tõlkinud Eve Paikre. Tallinn: Odamees. [http://www.ester.ee/record=b1360915~S1*est] * Pease, Allan 2001. ''Kehakeel: kuidas žestide järgi mõtteid lugeda''. Inglise keelest tõlkinud Kalev Lattik. Tallinn: Ühiselu. [http://www.ester.ee/record=b1474821~S1*est] * Morris, Desmond 2002. ''Intiimkäitumine''. Tõlkija ja järelsõna: Ilmar Palli. Tallinn: Mondo. [http://www.ester.ee/record=b1706238~S1*est] * Enäkoski, Ritva 2003. ''Pane oma isiksus mängu''. Tõlkinud Eve Rütel. Tallinn: Sinisukk. [http://www.ester.ee/record=b1826219~S1*est] * Clayton, Peter 2004. ''Kehakeel töökeskkonnas: tõlgenda signaale ja reageeri õigesti''. Inglise keelest tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b1941465~S1*est] * Jaskolka, Anna 2005. ''Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt''. Inglise keelest tõlkinud Tiia Rinne. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2027463~S1*est] * Lloyd-Elliott, Martin 2006. ''Seksuaalse kehakeele saladused''. Tõlkinud Anneli Kritšmann. Tallinn: Koolibri. [http://www.ester.ee/record=b2164361~S1*est] * Givens, David 2007. ''Armastuse märgid: praktiline kurameerimiskeele õpik''. Tõlkija Kadre Vaik; toimetaja Kairit Põder; illustratsioonid: Aaron Huffman; kujundus: Erki Schotter. Tallinn: Pilgrim Group. [http://www.ester.ee/record=b2296300~S1*est] * Plonka, Lavinia 2007. ''Keha kõneleb: muuda oma elu maagilise kehakeele abil''. Inglise keelest tõlkinud Ketlin Tamm; toimetanud Jana Kuremägi; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2300845~S1*est] * Bachmann, Talis 2008. ''Valetamismärgid: kuidas tunda ära valetamist?''. Toimetaja Aita Nurga; kujundaja Siiri Timmermann. Tallinn: Äripäev. [http://www.ester.ee/record=b2439840~S1*est] * Kuhnke, Elizabeth 2010. ''Kehakeel võhikutele''. Inglise keelest tõlkinud Eva-Liisa Pärtel; toimetanud Irma Aren. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2548872~S1*est] * Navarro, Joe 2010. ''Kehakeelest: kehakeele kiirlugemise kursus endise FBI agendi sulest''. Koos Marvin Karlinsiga; Inglise keelest tõlkinud Tiina Voolaid; toimetanud Mari Klein; kujundanud Britt Urbla Keller. Tallinn: Varrak. [http://www.ester.ee/record=b2638406~S1*est] * Bachmann, Talis 2010. ''Keha ja tema isiksus''. Koostanud, ingliskeelse materjali eesti keelde vahendanud, illustratsioonid valinud Talis Bachmann; toimetanud Raul Kilgas, Silvi-Aire Villo; kujundanud Tiina Alver. Tallinn: Ilo. [http://www.ester.ee/record=b2473109~S1*est] * Kents, Aleksandr 2011. ''Käsiraamat unelmate naiste võrgutamiseks''. Kiviõli: A. Kents. [http://www.ester.ee/record=b2664420~S1*est] * Borg, James 2012. ''Kehakeel''. Inglise keelest tõlkinud Anne Kull; toimetanud Anneli Sihvart; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b2801086~S1*est] * Karro, Kersti 2012. ''Kuidas me tegelikult suhtleme: suhtlemise ja suhete keerukas kunst''. Toimetaja ja kaasautor Klaire Kolmann; kujundaja Laura Kangur; fotod: Klaire Kolmann, Laura Kangur. Tallinn: Agitaator. [http://www.ester.ee/record=b2888840~S1*est] * Havener, Thorsten 2012. ''Ma tean, mida sa mõtled''. Saksa keelest tõlkinud Ann Kitsnik; toimetanud Anu Murakas; kaane kujundanud Reet Helm. Tallinn: Ersen. [http://www.ester.ee/record=b3504310~S1*est] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] [[cs:Neverbální komunikace]] tdj464vgsyl4zmeapbm44lhk9ygdw27 Sündinud 1982 0 46683 7157605 6921512 2026-05-20T08:56:00Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7157605 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1982}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist *[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane *[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja *[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell *[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja * 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik * 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane *[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja *[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist * 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur * 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]] *[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja *[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist *[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja * 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog *[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja *[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja * 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]] *[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur * 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja *[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja *[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja *[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija *[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane * 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur * 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja *[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], [[Eesti]] sõudja *[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur * 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja *[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja * 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja) * 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja * 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], [[USA|ameerika]] pornotäht *[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik * 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides * 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja *[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist *[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja *[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane ==Märts== *[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur * 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja *[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja * 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik *[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik * 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik *[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist *[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja *[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja *[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist * 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik *[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar * 13. märts – [[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist * 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja * 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane *[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik *[[18. märts]] – [[Timo Glock]], [[Saksamaa|saksa]] [[Vormel 1]] sõitja * 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog *[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur *[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja *[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur * 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik * 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja *[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik * 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör *[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik * 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane *[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer * 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist * [[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell. *[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja *[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell *[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja * 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur * 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur *[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja *[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Mai== *[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja *[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur *[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja *[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja *[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja * 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja *[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf *[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur * 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik *[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja *[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur *[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht *[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja *22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja *[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist * 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik *[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane *[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja * 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja * 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja *[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist *[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja *[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja * 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess * 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja *[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja *[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija *[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur * 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik *[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur *[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija *[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik *[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja * 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja *[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja *[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist *[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja ==Juuli== * [[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja * [[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist * [[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja * 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija * [[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], [[itaalia]] jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane * [[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], [[Kanada]]–[[Uus-Meremaa]] filminäitleja ==August== *[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], [[portugal]]i jalgpallur *[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja * 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur *[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur *[[10. august]] – [[Devon Aoki]], [[jaapan]]i päritolu supermodell *[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik * 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist *[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja *[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur *[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja *[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja *[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja * 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg *[[24. august]] – [[Kim Källström]], [[rootsi]] jalgpallur * 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja * 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur * 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener *[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur *[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur *[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], [[USA]] laulja *[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur * 30. august – [[Andy Roddick]], [[USA]] tennisist * 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur *[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur ==September== * [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja * 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja * [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane * [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane * 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik * [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik * 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur * 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator * [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja * [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik * 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur * [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf * [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja * [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja * 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur * [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist * [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar * 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist * [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja * [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator *[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur *[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja *[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja *[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik * 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane *[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja *[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja *[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog *[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja *[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja *[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur * 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja * 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör * 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik *[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja *[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja *[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane *[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja * 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja *[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur *[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija *[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell *[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane * 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik *[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja *[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja * 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja *[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur *[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener *[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja *[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], [[eesti]] kergejõustiklane *[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja) * 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja *[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja *[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane *[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], [[kanada]] näitleja *[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja [[Kategooria:1982]] ppir84eg9z3imfnblc2jkqm9ej6mrzf Lionel Messi 0 49180 7157366 7113997 2026-05-19T19:28:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157366 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lionel Messi | pilt = Lionel Messi NE Revolution Inter Miami 7.9.25-178.jpg | pildiallkiri = Lionel Messi (2025) | täisnimi = Lionel Andrés Messi Cuccittini<ref name="pärisnimi" /> | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|06|24}} | sünnilinn = [[Rosario]] | sünnimaa = Argentina | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 169 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF]] | särginumber = 10 | noorteaastad1 = 1995–2000 | noorteklubi1 = [[Newell's Old Boys]] | noorteaastad2 = 2000–2003 | noorteklubi2 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad1 = 2003–2004 | mänge1 = 10 | väravaid1 = 5 | klubi1 = [[FC Barcelona C|Barcelona C]] | aastad2 = 2004–2005 | mänge2 = 22 | väravaid2 = 6 | klubi2 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | aastad3 = 2004–2021 | mänge3 = 778 | väravaid3 = 672 | klubi3 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad4 = 2021–2023 | mänge4 = 58 | väravaid4 = 22 | klubi4 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad5 = 2023– | mänge5 = 9 | väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Miami Inter CF|Miami Inter]] | mänge_kokku = 1055 | väravaid_kokku = 828 | klubi_seisuga = 17. aprill 2022 | koondiseaastad1 = 2004–2005 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 11 | koondis1 = Argentina U20 | koondiseaastad2 = 2008 | koondisemänge2 = 5 | koondiseväravaid2 = 2 | koondis2 = Argentina U23 | koondiseaastad3 = 2005– | koondisemänge3 = 180 | koondiseväravaid3 = 106 | koondis3 = [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] | koondis_seisuga = 30. märts 2022 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused]]}} {{pronksmedal|[[2005. aasta Lõuna-Ameerika U-20 meistrivõistlused jalgpallis|2005 Colombia]]|}} {{MedalVõistlus|[[juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2005. aasta juunioride jalgpallimaailmameistrivõistlused|2005 Holland]]|}} {{MedalVõistlus|[[Copa América]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Copa América|2021 Brasiilia]]|}} {{Hõbemedal|[[2007. aasta Copa América|2007 Venezuela]]|}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta Copa América|2015 Tšiili]]|}} {{Hõbemedal|[[Copa América Centenario|2016 Ameerika Ühendriigid]]|}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Copa América|2019 Brasiilia]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]}} {{Kuldmedal|[[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008 Peking]]|}} {{MedalVõistlus|[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2022 Katar]]|}} {{Hõbemedal|[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 Brasiilia]]|}} {{Kuldmedal|[[2024. Aasta copa america|2024]]|}} }} '''Lionel Andrés Messi Cuccittini'''<ref name="pärisnimi" /> ({{IPA-es|ljoˈnel anˈdɾes ˈmesi|-|Lionel Andrés Messi - Name.ogg}}; ka '''Leo Messi'''; sündinud [[24. juuni]]l [[1987]] [[Rosario]]s) on Argentina [[jalgpallur]], kes mängib [[ründaja (jalgpall)|ründajana]] [[MLS|Ameerika Ühendriikide]] klubis [[Miami Inter CF|Miami Inter]] ja [[Argentina jalgpallikoondis]]es. Ta on koondises [[kapten (jalgpall)|kapten]].<ref name=":0" /> Messit peetakse laialdaselt kõigi aegade parimaks jalgpalluriks.<ref name="LM1" /> Ta on võitnud kaheksa korda auhinna [[Ballon d'Or]], mida jagatakse maailma parimale jalgpallurile ja rekordilised viis [[Euroopa kuldsaabas]]t.<ref name=":02" /><ref name="4ks" /> Messi lõi 2012. aasta jooksul rekordilised 91 väravat.<ref name=":12" /> Samuti valiti ta aastal 2014 ja aastal 2022 [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi on võitnud 43 karikat.<ref name=":0" /> Barcelonaga on ta tulnud kümme korda Hispaania meistriks, võitnud neli korda [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] ja seitse korda [[Copa del Rey|Hispaania karika]]. Argentina koondisega on Messi võitnud 2 [[Copa América|Copa América-t]], [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]] ning tulnud ühe korra hõbedale [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] aastal 2014.<ref name="Ps1j8" /> Messil on ka [[Hispaania]] [[kodakondsus]], mis tähendab, et ta võib Barcelona meeskonnas mängida [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] mängijana.<ref name="6aRze" /> == Klubikarjäär == Messi alustas klubikarjääri kodumaal klubis [[Newell's Old Boys]]. 2000. aastal liitus ta [[FC Barcelona|Barcelona]] noorteakadeemiaga [[La Masia]]. [[Pilt:Leo messi barce 2005.jpg|vasakul|Messi mängus [[Málaga CF|Málaga]] vastu 2005. aastal.|pisi]] Klubi põhirivistuses debüteeris Messi 16. oktoobril [[RCD Espanyol|Espanyoli]] vastu. Oma esimese värava lõi ta 1. mail 2005 mängus [[Albacete Balompié|Albacetega]]. Messi oli osa Barcelona meeskonnast, mis tuli 2004–05 hooajal [[La Liga|Hispaania meistriks]]. Messi mängis 2005. aastast alates Barcelona algrivistuses. Hooajal 2005–06 võideti [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]], mille finaali pidi ta vigastuse tõttu vahele jätma, ja La Liga. 2006–07 hooajal lõi ta 19-aastaselt oma esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]] mängus [[Madridi Real]]iga, kohtumine lõppes 3:3. 2007. aasta detsembris jäi ta [[Euroopa aasta jalgpallur]]i valimisel kolmandale kohale, 2008. aasta jaanuaris nimetati ta [[FIFA]] poolt aasta teiseks [[FIFA aasta jalgpallur|parimaks jalgpalluriks]] [[Brasiilia]] mängija [[Kaká]] järel. 2008–09 hooajal aitas ta Barcelonal võita nii La Liga, [[Copa del Rey]] kui ka Meistrite Liiga.<ref name="23RJP" /> 2008. aasta detsembris jäi Messi Euroopa aasta jalgpalluri valimisel [[Cristiano Ronaldo]] järel teisele kohale. Messi lõi kaks väravat ja andis ühe väravasöödu, kui [[Kataloonia]] klubi alistas Hispaania liigas Madridi Reali võõrsil 2:6. Meistrite Liiga poolfinaalis [[Londoni Chelsea|Chelseaga]] jagas ta resultatiivse söödu [[Andrés Iniesta]] löödud võiduväravale. Finaalis [[Manchester United FC|Manchester Unitediga]] lõi ta peaga mängu viimase värava, vormistades lõppskooriks 2:0. Hooajal 2009–10 tuli Barcelona taas Hispaania meistriks, Messi lõi liigas 34 väravat. 2009. aasta detsembris valiti Messi esimest korda Euroopa aasta jalgpalluriks. Samuti võitis ta ka [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]]. 29. novembril alistasid katalaanid [[Camp Nou]]l toimunud [[El Clásico]]s Madridi Reali 5:0, Messi andis selles mängus kaks resultatiivset söötu.<ref name="sMMjC" /> Ta lõi Meistrite Liiga veerandfinaalmängus 4 väravat, kui Barcelona alistas [[Arsenal FC|Arsenali]] 4:1. [[Pilt:Messi arms.jpg|pisi|Messi tähistamas väravat [[Arsenal FC|Arsenali]] vastu [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11 hooaja UEFA Meistrite Liigas]].|339x339px]] 2010–11 hooajal võideti Barcelonaga uuesti La Liga ja Meistrite Liiga. 2011. aasta jaanuaris võitis Messi oma teise [[Ballon d'Or]]'i. Messi lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Madridi Reali vastu [[Santiago Bernabéu staadion|Santiago Bernabéul]] kaks väravat. Finaalis Manchester Unitediga lõi Messi ühe värava; [[UEFA]] valis ta mängu parimaks mängijaks. Hooajal 2011–12 lõi ta [[Hispaania]] kõrgliigas rekordilised 50 väravat. Kõikide sarjade peale kokku lõi ta 73 väravat, mis on siiamaani Euroopa ühe hooaja jooksul löödud väravate rekord. Messi võitis 2011. aasta augustis UEFA Euroopa parima mängija auhinna. 2012. aasta jaanuaris valiti ta kolmandat korda järjest maailma parimaks mängijaks. Barcelona võitis 2012. aastal Hispaania karika, Messi lõi finaalis [[Athletic Bilbao]] vastu ühe värava. Terve 2012. aasta peale skooris ta Barcelona meeskonnas rekordilised 79 väravat.<ref name=":12" /> Katalanid tulid 2012–13 hooajal taas Hispaania meistriteks, Messi panustas 46 liigaväravaga. Samuti võitis ta ka Euroopa kuldsaapa. Messi valiti 2013. aasta jaanuaris neljandat korda maailma parimaks jalgpalluriks. Sellega sai temast esimene mängija ajaloos, kes on võitnud neli Ballon d'Ori. Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[AC Milan]]iga lõi ta kaks väravat, kui Barcelona tuli tagasi võõrsil saadud 2:0 kaotusest ja võitis kodus 4:0. Messi lõi veerandfinaalis [[Paris Saint-Germain]]i vastu värava, mis viis Kataloonia klubi poolfinaali. Hooajal 2013–14 jäi Barcelona ilma ühegi karikata, kaotades La Liga viimase päeva mängus [[Madridi Atlético]]le. Messi lõi 2014. aasta kevadel El Clásicos kübaratriki ja jagas ühe resultatiivse söödu; Kataloonia klubi võitis võõrsil 3:4. 2014–15 hooajal võitis Messi Barcelonaga taas nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.<ref name="9vUcd" /> Messi lõi kõikide sarjade peale 58 väravat.<ref name="gUJE9" /> Messi jagas ühe väravasöödu Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Manchester City FC|Manchester City]] ja veerandfinaalis Paris Saint-Germaini vastu. Poolfinaalis [[Müncheni Bayern]]iga lõi ta kaks väravat ja andis jällegi ühe resultatiivse söödu. Finaalis aitas Messi Barcelonal alistada [[Torino Juventus|Juventuse]] 3:1. Samuti lõi ta kaks väravat Copa del Rey finaalis Athletic Bilbao vastu. [[Pilt:2015 UEFA Super Cup 52.jpg|vasakul|pisi|Messi tegemas sooja enne [[UEFA Superkarikas 2015|2015. aasta UEFA Superkarika]] finaali [[Sevilla FC|Sevillaga]].|250x250px]]2015. aasta [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarika]] finaalmängus [[Sevilla FC|Sevillaga]] lõi Messi kaks väravat, mis tulid mõlemad karistuslöögist. Augustis valiti ta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks. 2016. aasta jaanuaris valiti Messi viiendat korda maailma parimaks jalgpalluriks.<ref name=":02" /> Messi aitas Barcelonal võita 2015–16 hooaja La Liga ja Copa del Rey. Hispaania kõrgliigas lõi ta hooaja jooksul 26 väravat ja jagas 16 resultatiivset söötu. Copa del Rey finaalis alistas Barcelonal lisaajal [[Sevilla FC|Sevilla]] 2:0, Messi andis mõlemale väravale resultatiivse söödu. Messi lõi kaks väravat, kui katalaanid võitsid Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis Arsenali võõrsil 0:2. Ta lõi nende vastu veel ühe värava kodumängus Camp Noul; Barcelona väljus taas võitjatena 3:1. Messi alustas 2016–17 hooaega 2016. aasta [[Supercopa de España|Hispaania superkarika]] võiduga, panustades ühe värava ja kahe väravasööduga. 19. oktoobril lõi ta Meistrite Liigas rekordilise seitsmenda kübaratriki Manchester City vastu.<ref name="RGmXC" /> 2016–17 hooaja teises El Clásicos lõi Messi kaks väravat, kui Barcelona võitis Santiago Bernabéul 2:3, Messi teine värav oli tema 500. Barcelona meeskonnas.<ref name="221UN" /> Kokku lõi ta Hispaania liigas sel hooajal 37 väravat, mille eest võitis ta neljanda Euroopa kuldsaapa.<ref name="4ks" /> Copa del Rey finaalis [[Deportivo Alavés|Alavésiga]] lõi Messi ühe värava ja jagas ka väravasöödu, Barcelona võitis 3:1.<ref name="PMJL6" /> 9. septembril lõi Messi Hispaania kõrgliigas linnarivaali Espanyoli vastu oma hooaja esimese kübaratriki, Barcelona võitis [[derbi barceloní]] kodus 5:0.<ref name="UWnKq" /> 12. septembril võitis Barcelona [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|Meistrite Liiga hooaja]] esimeses mängus Torino Juventust 3:0; Messi lõi kaks väravat.<ref name="h4zLV" /> Messi lõi 19. oktoobril [[PAE Olympiakós|Olympiakósi]] vastu oma 100. värava UEFA klubi sarjades.<ref name="C1kGY" /> 23. detsembril skooris ta aasta viimases mängus Madridi Realiga penaltist ja jagas ka resulatiivse söödu, aidates Barcelonal võita rivaalklubi võõrsil 3:0.<ref name="g5F48" /> == Koondisekarjäär == === Noortekoondised === Messi debüüt U20 Argentina jalgpallikoondises toimus 2004. aastal sõprusmängus [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. 2005. aasta suvel tuli Messi [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|juunioride maailmameistriks]] ning valiti ka turniiri parimaks mängijaks. Kokku mängis ta U20 koondises 18 mängu ja lõi 14 väravat. 2008. aastal võitis Messi U23 Argentina koondisega [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|Pekingi suveolümpiamängudel]] [[kuldmedal]]i. Ta mängis turniiril viis mängu ja lõi kaks väravat. === Täiskasvanute koondis === Messi debüteeris [[Argentina jalgpallikoondis]]es 17. augustil 2005 [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu. Ta tuli mängu vahetusest 63. minutil ning sai kaks minutit hiljem punase kaardi. Oma esimese värava La Albiceleste rivistuses lõi ta 1. märtsil 2006 sõprusmängus [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiaga]]. [[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlustel]] sai Messist noorim mängija, kes on Argentina koondises [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|MM]]-il värava löönud. Lisaks väravale andis ta turniiri jooksul ka ühe väravasöödu. [[2007. aasta Copa América]]l pidi Argentina tunnistama finaalis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] paremust. Messi lõi turniiri käigus kaks väravat ja andis ühe väravasöödu ning valiti parimaks noormängijaks. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] jagas Messi ühe resultatiivse söödu kaheksandikfinaalis [[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] vastu. [[2011. aasta Copa América]]l andis Messi 3 väravasöötu. La Albiceleste langes koduselt turniirilt veerandfinaalis, kui kaotati penaltitega [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguayle]]. Messi andis selles mängus ühe resultatiivse söödu. Ta valiti ka turniiri sümboolsesse koondisse. 29. veebruaril 2012 lõi ta [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu oma koondise esimese [[Kübaratrikk|kübaratriki]]. 9. juunil 2012 lõi ta taas kübaratriki, kui Argentina alistas sõpruskohtumises Brasiilia 4:3. [[Pilt:Germany_and_Argentina_face_off_in_the_final_of_the_World_Cup_2014_04_crop.jpg|pisi|Messi sooritamas pealelööki [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistluste]] finaalis [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaaga]]]] [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Messi neli väravat ja jagas ühe väravasöödu, aidates La Albicelestel finaali jõuda. Finaalis tuli tunnistada 0:1 kaotust lisaajal [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaale]]. Messi valiti turniiri parimaks mängijaks.<ref name=":22" /> Messi jõudis [[2015. aasta Copa América]]l Argentinaga uuesti finaali, kuid pidi seekord tunnistama [[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] paremust penaltiseerial. Turniiri jooksul mängis ta enamjaolt ründava poolkaitsjana. Ta lõi ühe värava ja andis kolm väravasöötu. [[Pilt:ECUADOR VS ARGENTINA (37594548472).jpg|pisi|vasakul|Messi tähistamas kübaratrikki [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori]] vastu 11. oktoobril 2017]] Messi pidi [[Copa América Centenario|2016. aasta Copa América]] alguse vahele jätma, kuna sai kontrollmängus [[Hondurase jalgpallikoondis|Hondurase]] vastu vigastada.<ref name="DvP60" /> Ta naasis mängus [[Panama jalgpallikoondis|Panama]] vastu, kui ta lõi pärast sisse vahetamist 22 minutiga kübaratriki. Veerandfinaalis lõi Messi [[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] vastu ühe värava ja andis kaks väravasöötu.<ref name=":1" /> Poolfinaalis [[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] vastu lõi Messi karistuslöögist värava ja jagas veel kaks väravasöötu. Finaalis pidi Argentina tunnistama jällegi Tšiili paremust, kui kaotati penaltiseerial. Messi oli üks, kes eksis oma penaltil. Messi teatas pärast finaali, et lõpetab koondisekarjääri. 2016. aasta augustis mõtles ta aga ümber ja otsustas koondisse naasta. Naasmismängus lõi ta võiduvärava Uruguay vastu, kui La Albiceleste võitis tähtsa MM-i valiksarja kohtumise 1:0.<ref name="HKyyR" /> 11. oktoobril lõi Messi [[kübaratrikk|kübaratriki]] [[CONMEBOL]]i viimases MM-i valikmängus [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadoriga]], aidates koondisel tulla tagasi 0:1 kaotusseisust ja võita 3:1. Võit võõrsil tagas Argentinale ka koha [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]], kuhu kaotuse puhul poleks pääsetud.<ref name="fmIOD" /> == Statistika == === Klubi === :''Seisuga 11. märts 2026''<ref name="gUJE9" /><ref name="xxJTC" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Rahvuslik karikas ! colspan="2" |Kontinentaal ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[FC Barcelona C|Barcelona C]] |2003–04 |[[Tercera División]] |10||5|| colspan="6" |–||10||5 |- ! colspan="2" |Kokku!!10!!5!! colspan="6" |–!!10!!5 |- | rowspan="3" |[[FC Barcelona B|Barcelona B]] |2003–04 |[[Segunda División B]] |5||0|| colspan="6" |–||5||0 |- |2004–05 |Segunda Division B |17||6|| colspan="6" |–||17||6 |- ! colspan="2" |Kokku !22!!6!! colspan="6" |–!!22!!6 |- | rowspan="18" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2004–05 |[[La Liga]] |7||1||1||0||1||0|| colspan="2" |–||9||1 |- |2005–06 |La Liga |17||6||2||1||6||1||0||0||25||8 |- |2006–07 |La Liga |26||14||2||2||5||1||3||0||36||17 |- |2007–08 |La Liga |28||10||3||0||9||6|| colspan="2" |–||40||16 |- |2008–09 |La Liga |31||23||8||6||12||9|| colspan="2" |–||51||38 |- |2009–10 |La Liga |35||34||3||1||11||8||4||4||53||47 |- |2010–11 |La Liga |33||31||7||7||13||12||2||3||55||53 |- |2011–12 |La Liga |37||50||7||3||11||14||5||6||60||73 |- |2012–13 |La Liga |32||46||5||4||11||8||2||2||50||60 |- |2013–14 |La Liga |31||28||6||5||7||8||2||0||46||41 |- |2014–15 |La Liga |38||43||6||5||13||10|| colspan="2" |–||57||58 |- |2015–16 |La Liga |33||26||5||5||7||6||4||4||49||41 |- |2016–17 |La Liga |34||37||7||5||9||11||2||1||52||54 |- |2017–18 |La Liga |36||34||6||4||10||6||2||1||54||45 |- |2018–19 |La Liga |34 |36 |5 |3 |10 |12 |1 |0 |50 |51 |- |2019–20 |La Liga |33 |25 |2 |2 |8 |3 |1 |1 |44 |31 |- |2020–21 |La Liga |35 |30 |5 |3 |6 |5 |1 |0 |47 |38 |- ! colspan="2" |Kokku !520!!474!!80!!56!!149!!120!!29!!22!!778!!672 |- | rowspan="3" |[[Paris Saint-Germain]] |2021–22 |[[Ligue 1]] |26 |6 |1 |0 |7 |5 | colspan="2" |– |34 |11 |- |2022–23 |Ligue 1 |32 |16 |1 |0 |7 |4 |1 |1 |41 |21 |- ! colspan="2" |Kokku !58 !22 !2 !0 !14 !9 !1 !1 !75 !32 |- | rowspan="5" |[[Inter Miami CF|Inter Miami]] |2023 |[[Major League Soccer|MLS]] |6 |1 |1 |0 | colspan="2" |– |7 |10 |14 |11 |- |2024 |MLS |19 |20 | colspan="2" |– |3 |2 |3 |1 |25 |23 |- |2025 |MLS |28 |29 | colspan="2" |– |7 |5 |14 |9 |49 |43 |- |2026 |MLS |3 |3 | colspan="2" |– |1 |0 |0 |0 |4 |3 |- ! colspan="2" |Kokku !56 !53 !1 !0 !11 !7 !24 !20 !92 !80 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !666!!560!!83!!56!!174!!136!!54!!43!!977!!795 |} === Koondis === :''Seisuga 14. november 2025'' {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7 | Messi väravad Argentina koondises |- !# !Kuupäev !Staadion !Vastane !Skoor !Tulemus !Võistlus |- |1. |1. märts 2006 |[[St. Jakob-Park]], [[Basel]], Šveits | {{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:3 |Sõpruskohtumine |- |2. |16. juuni 2006 |[[Veltins-Arena]], [[Gelsenkirchen]], Saksamaa | {{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}}[[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |'''6''':0 |6:0 |[[2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2006. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |3. | rowspan="2" |5. juuni 2007 | rowspan="2" |[[Camp Nou]], [[Barcelona]], Hispaania | rowspan="2" |{{riigi ikoon|Alžeeria}}[[Alžeeria jalgpallikoondis|Alžeeria]] |'''2''':2 | rowspan="2" |4:3 | rowspan="2" |Sõpruskohtumine |- |4. |'''3''':2 |- |5. |8. juuli 2007 |Estadio Metropolitano de Fútbol de Lara, Barquisimeto, Venezuela |{{Riigi ikoon|Peruu}}[[Peruu jalgpallikoondis|Peruu]] |'''2''':0 |4:0 | rowspan="2" |[[2007. aasta Copa América]] |- |6. |11. juuli 2007 |Polideportivo Cachamay, Puerto Ordaz, Venezuela |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |3:0 |- |7. |16. oktoober 2007 |Estadio José Pachencho Romero, Maracaibo, Venezuela |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''2''':0 |2:0 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010 MM-i valikmäng]] |- |8. |20. november 2007 |Estadio El Campín, [[Bogotá]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}Kolumbia |'''1''':0 |1:2 |- |9. |4. juuni 2007 |Qualcomm Stadium, [[San Diego]], Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':0 |4:1 |Sõpruskohtumine |- |10. |11. oktoober 2008 |Estadio Antonio V. Liberti, [[Buenos Aires]], Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |2:1 |2010 MM-i valikmäng |- |11. |11. veebruar 2009 |Stade Vélodrome, [[Marseille]], Prantsusmaa |{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}[[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |12. |28. märts 2009 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela]] |'''1''':0 |4:0 |2010 MM-i valikmäng |- |13. |14. november 2009 |Vicente Calderón Stadium, [[Madrid]], Hispaania |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':1 |1:2 | rowspan="5" |Sõpruskohtumine |- |14. |7. september 2010 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Hispaania}}[[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] |'''1''':0 |4:1 |- |15. |17. november 2010 |Khalifa International Stadium, [[Doha]], [[Katar]] |{{Riigi ikoon|Brasiilia}}[[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':0 |1:0 |- |16. |9. veebruar 2011 |[[Stade de Genève]], [[Geneva]], Šveits |{{Riigi ikoon|Portugal}}[[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] |'''2''':1 |2:1 |- |17. |20. juuni 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Albaania}} [[Albaania jalgpallikoondis|Albaania]] |'''2''':0 |4:0 |- |18. |7. oktoober 2011 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''2''':0 |4:1 | rowspan="2" |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014 MM-i valikmäng]] |- |19. |15. november 2011 |Estadio Metropolitano Roberto Meléndez, [[Barranquilla]], Colombia |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':1 |2:1 |- |20. | rowspan="3" |29. veebruar 2012 | rowspan="3" |Stade de Suisse Wankdorf, [[Bern]], Šveits | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Šveits}}[[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]] |'''1''':0 | rowspan="3" |3:1 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |21. |'''2''':1 |- |22. |'''3''':1 |- |23. |2. juuni 2012 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |'''3''':0 |4:0 |2014 MM-i valikmäng |- |24. | rowspan="3" |9. juuni 2012 | rowspan="3" |MetLife Stadium, East Rutherford, Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] |'''1''':1 | rowspan="3" |4:3 | rowspan="4" |Sõpruskohtumine |- |25. |'''2''':1 |- |26. |'''4''':3 |- |27. |15. august 2012 |Commerzbank Arena, [[Frankfurt]], Saksamaa |{{Riigi ikoon|Saksamaa}}[[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] |'''2''':1 |3:1 |- |28. |7. september 2012 |Estadio Mario Alberto Kempes, [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], Argentina |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''3''':1 |3:1 | rowspan="5" |2014 MM-i valikmäng |- |29. | rowspan="2" |12. oktoober 2012 | rowspan="2" |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:0 |- |30. |'''3''':0 |- |31. |16. oktoober 2012 |Estadio Nacional, [[Santiago]], Tšiili |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |2:1 |- |32. |22. märts 2013 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |3:0 |- |33. | rowspan="3" |14. juuni 2013 | rowspan="3" |Estadio Mateo Flores, [[Guatemala City]], Guatemala | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Guatemala}}[[Guatemala]] |'''1''':0 | rowspan="3" |4:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |34. |'''3''':0 |- |35. |'''4''':0 |- |36. | rowspan="2" |10. september 2013 | rowspan="2" |Estadio Defensores del Chaco, [[Asunción]], Paraguay | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''1''':0 | rowspan="2" |5:2 | rowspan="2" |2014 MM-i valikmäng |- |37. |'''4''':1 |- |38. |7. juuni 2014 |Estadio Ciudad de La Plata, [[La Plata]], Argentina |{{Riigi ikoon|Sloveenia}}[[Sloveenia jalgpallikoondis|Sloveenia]] |'''2''':0 |2:0 |Sõpruskohtumine |- |39. |15. juuni 2014 |[[Estádio do Maracanã]], [[Rio de Janeiro]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}}[[Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallikoondis|Bosnia ja Hertsegoviina]] |'''2''':0 |2:1 | rowspan="4" |[[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |40. |21. juuni 2014 |Estádio Mineirão, [[Belo Horizonte]], Brasiilia |{{Riigi ikoon|Iraan}}[[Iraani jalgpallikoondis|Iraan]] |'''1''':0 |1:0 |- |41. | rowspan="2" |25. juuni 2014 | rowspan="2" |Estádio Beira-Rio, [[Porto Alegre]], Brasiilia | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Nigeeria}}[[Nigeeria jalgpallikoondis|Nigeeria]] |'''1''':0 | rowspan="2" |3:2 |- |42. |'''2''':1 |- |43. | rowspan="2" |14. oktoober 2014 | rowspan="2" |Hong Kong Stadium, So Kon Po, HongKong | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Hongkong}}[[Hongkongi jalgpallikoondis|Hongkong]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |44. |'''7''':0 |- |45. |12. november 2014 |[[Boleyn Ground|Upton Park]], [[London]], Suurbritannia |{{Riigi ikoon|Horvaatia}}[[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] |'''2''':1 |2:1 |- |46. |13. juuni 2015 |Estadio La Portada, La Serena, Tšiili |{{Riigi ikoon|Paraguay}}[[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] |'''2''':0 |2:2 |[[2015. aasta Copa América]] |- |47. | rowspan="2" |4. september 2015 | rowspan="2" |BBVA Compass Stadium, [[Houston]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="2" |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''5''':0 | rowspan="2" |7:0 | rowspan="3" |Sõpruskohtumine |- |48. |'''6''':0 |- |49. |8. september 2015 |AT&T Stadium, Arlington, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Mehhiko}}[[Mehhiko jalgpallikoondis|Mehhiko]] |'''2''':2 |2:2 |- |50. |29. märts 2016 |Estadio Mario Alberto Kempes, Córdoba, Argentina |{{Riigi ikoon|Boliivia}}[[Boliivia jalgpallikoondis|Boliivia]] |'''2''':0 |2:0 |[[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018 MM-i valikmäng]] |- |51. | rowspan="3" |10. juuni 2016 | rowspan="3" |Soldier Field, [[Chicago]], Ameerika Ühendriigid | rowspan="3" |{{Riigi ikoon|Panama}}[[Panama jalgpallikoondis|Panama]] |'''2''':0 | rowspan="3" |5:0 | rowspan="5" |[[Copa América Centenario]] |- |52. |'''3''':0 |- |53. |'''4''':0 |- |54. |18. juuni 2016 |Gillette Stadium, Foxborough, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Venetsueela}}[[Venezuela jalgpallikoondis|Venezuela]] |'''3''':0 |4:1 |- |55. |21. juuni 2016 |NRG Stadium, Houston, Ameerika Ühendriigid |{{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}}[[Ameerika Ühendriikide jalgpallikoondis|USA]] |'''2''':0 |4:0 |- |56. |1. september 2016 |Estadio Malvinas Argentinas, Mendoza, Argentina |{{Riigi ikoon|Uruguay}}[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |'''1''':0 |1:0 | rowspan="6" |2018 MM-i valikmäng |- |57. |16. november 2016 |Estadio San Juan del Bicentenario, San Juan, Argentina |{{Riigi ikoon|Colombia}}[[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] |'''1''':0 |3:0 |- |58 |23. märts 2017 |Estadio Antonio V. Liberti, Buenos Aires, Argentina |{{Riigi ikoon|Tšiili}}[[Tšiili jalgpallikoondis|Tšiili]] |'''1''':0 |1:0 |- |59 |rowspan="3"|11. oktoober 2017 |rowspan="3"|Estadio Olímpico Atahualpa, [[Quito]], Ecuador |rowspan="3"|{{Riigi ikoon|Ecuador}}[[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuador]] |1:1 |rowspan=3|3:1 |- |60 |2:1 |- |61 |3:1 |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ Mängud ja väravad meeskonna, aasta ja võistluse järgi |- !rowspan=2|Meeskond !rowspan=2|Aasta !colspan=2|Võistlus !colspan=2|Sõpruskohtumine !colspan=2|Kokku |- !Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|Argentina U20 |2004 |colspan=2|–||2||3||2||3 |- |2005 |16||11||colspan=2|–||16||11 |- !Kokku !16!!11!!2!!3!!18!!14 |- |rowspan=2|Argentina U23 |2008 |5||2||colspan=2|–||5||2 |- !Kokku !5!!2!!colspan=2|–!!5!!2 |- | rowspan="22" |Argentina |2005 |3||0||2||0||5||0 |- |2006 |3||1||4||1||7||2 |- |2007 |10||4||4||2||14||6 |- |2008 |6||1||2||1||8||2 |- |2009 |8||1||2||2||10||3 |- |2010 |5||0||5||2||10||2 |- |2011 |8||2||5||2||13||4 |- |2012 |5||5||4||7||9||12 |- |2013 |5||3||2||3||7||6 |- |2014 |7||4||7||4||14||8 |- |2015 |6||1||2||3||8||4 |- |2016 |10||8||1||0||11||8 |- |2017 |5||4||2||0||7||4 |- |2018 |4||1||1||3||5||4 |- |2019 |6 |1 |4 |4 |10 |5 |- |2020 |4 |1 | colspan="2" |– |4 |1 |- |2021 |16 |9 | colspan="2" |– |16 |9 |- |2022 |10 |8 |4 |10 |14 |18 |- |2023 |5 |3 |3 |5 |8 |8 |- |2024 |9 |4 |2 |2 |11 |6 |- |2025 |3 |2 |1 |0 |5 |3 |- !Kokku !138!!63!!57!!51!!196!!115 |- ! colspan="2" |Karjäär kokku !159!!74!!59!!54!!219!!131 |} == Saavutused ja tunnustus == [[Pilt:Messi in Germany and Argentina face off in the final of the World Cup 2014 -2014-07-13 (24).jpg|pisi|Messi (''vasakul'') triblamas palliga 2014. aasta maailmameistrivõistluste finaalis]] '''Barcelona''' * [[La Liga|Hispaania meister]]: 2004–05, 2005–06, 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2012–13, 2014–15, 2015–16, 2017–18, [[La Liga hooaeg 2018–19|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2008–09, 2011–12, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013, 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2005–2006|2005–06]], [[UEFA Meistrite Liiga 2008–2009|2008–09]], [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|2010–11]], [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15]] * [[Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2009|2009]], [[UEFA Superkarikas 2011|2011]], [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2009, 2011, 2015 '''Paris Saint-Germain''' * [[Ligue 1]]: 2021–22, 2022–23 * [[Trophée des Champions]]: [[2022]] '''Inter Miami''' * [[Leagues Cup]]: [[2023]] * [[Supporters' Shield]]: [[2024]] * [[MLS Cup]]: 2025 '''Argentina jalgpallikoondis''' * [[Juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|U-20 maailmameistrivõistlused]]: [[2005. aasta juunioride jalgpalli maailmameistrivõistlused|2005]] * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 2008. aasta suveolümpiamängudel|2008]] * [[Copa América]]: [[2021]], [[2024]] * [[Finalissima]]: [[2022]] * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]: [[2022]] '''Individuaalselt''' * FIFA The Best aasta jalgpallur/aasta meesmängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2022, 2023 * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2009, 2010, 2011, 2012, 2015, 2019, 2021, 2023 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2009–10, 2011–12, 2012–13, 2016–17, 2017–18, 2018-19<ref name="I8Oj2" /> * [[La Liga]] parim mängija: 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2015, 2017, 2018, 2019 * [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|Jalgpalli maailmameistrivõistluste]] parim mängija: [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014]], 2022<ref name=":22" /> * Jalgpalli maailmameistrivõistluste turniiri sümboolne meeskond: 2014 * [[Copa América]] parim mängija: [[2015. aasta Copa América|2015]] (''loobus auhinnast'') * Copa América parim noormängija: [[2007. aasta Copa América|2007]] * Copa América turniiri sümboolne meeskond: [[2007. aasta Copa América|2007]], [[2011. aasta Copa América|2011]], [[2015. aasta Copa América|2015]], [[Copa América Centenario|2016]] * [[Golden Boy]]: 2005 '''Sooritused''' * La Liga parim väravakütt: 2011–12, 2012–13, 2009–10, 2016–17, 2017–18, 2018–19 * La Liga parim väravasöötude jagaja: 2010–11, 2014–15, 2015–16, 2017–18, 2018–19 * Copa del Rey parim väravakütt: 2008–09, 2010–11, 2013–14, 2015–16, 2016–17 * Copa del Rey parim väravasöötude jagaja: 2016–17, 2017–18 * Meistrite liiga parim väravakütt: 2008–09, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2014–15 * Meistrite Liiga parim väravasöötude jagaja: 2011–12, 2014–15 * Jalgpalliklubide maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2011 * U20 maailmameistrivõistluste parim väravakütt: 2005 * Copa América parim väravasöötude jagaja: 2011, 2015, 2016 == Isiklikku == === Perekond === Messi abikaasa on [[Antonella Roccuzzo]], kes on ta lapsepõlvesõber [[Rosario]] aegadest. Nad said tuttavaks Roccuzzo nõo, Messi hea sõbra [[Lucas Scaglia]] kaudu, kui Messi oli viieaastane. Neil on kolm last: Thiago (sündinud 2012), Mateo (sündinud 2015) ja Ciro (sündinud 2018). 2017. aasta 30. juunil Messi ja Roccuzzo abiellusid [[Rosario]]s. Messi saab samuti hästi läbi oma ema Celia ja isa Jorgega. Isa Jorge on tema jalgpalliagent. Messil on vennad Rodrigo ja Matias. === Heategevus === Messi annetab tihti raha Argentina heategevusorganisatsioonidele<ref name="pärisnimi" /><ref name="lHX39" /><ref name="g27oN" /> ja on [[UNICEF-i hea tahte saadik]]. Lisaks on ta loonud omanimelise heategevusfondi Fundación Leo Messi, mis toetab laste arstiabi, [[haridus]]t ja sportimisvõimalusi.<ref name="GVV9O" /> 2016. aastal tahtis Messi kinkida [[Egiptus]]e saate "[[Jah, ma olen kuulus]]" juhile [[Mona El-Sharkawy]]le oma jalgpallisaapad. Egiptlased suhtusid sellesse halvustavalt, kuna kohalikud peavad jalanõude kinkimist solvanguks.<ref>{{Netiviide|autor=Eslam Omar|url=https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|pealkiri=Messi shoe donation stirs controversy in Egypt|väljaanne=Ahram Online|aeg=28. märts 2016|vaadatud=19. detsembril 2022|arhiivimisaeg=2022-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221219200811/https://english.ahram.org.eg/News/198088.aspx|url-olek=ei tööta}}</ref> === Juriidilised probleemid === 2016. aastal mõisteti Messi süüdi 4 miljoni euroses [[maksupettus]]es aastatel 2007–2009. Talle määrati 21-kuune tingimisi vanglakaristus.<ref name="1DQyT" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="LM1"> * {{Netiviide|url=http://www.telegraph.co.uk/sport/football/players/lionel-messi/11602171/The-greatest-footballer-we-have-seen-our-experts-verdicts.html|pealkiri=The greatest footballer we have seen – our experts' verdicts|väljaanne=The Telegraph|vaadatud=16. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/news/lionel-messi-best-ever-be-9323506|pealkiri="Lionel Messi is best there will ever be": Steven Gerrard makes huge statement after Barcelona star's Celtic double|väljaanne=The Mirror|aeg=24. november 2016|vaadatud=15. detsember 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/2833678/lionel-messi-the-best-player-we-we-will-ever-see-xavi|pealkiri=Lionel Messi is the best player we will ever see – Xavi|väljaanne=ESPN|aeg=20. märts 2016|vaadatud=15. oktoober 2016}} * {{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4439014/Lionel-Messi-best-player-history-says-Enrique.html|pealkiri=Lionel Messi is 'the best player in history', says Luis Enrique after his heroics in Barcelona win over rivals Real Madrid|väljaanne=Daily Mail|aeg=24. aprill 2017|vaadatud=25. aprill 2017}}</ref> <ref name=":02">{{Netiviide|url=http://timesofindia.indiatimes.com/sports/football/top-stories/Lionel-Messi-wins-record-fifth-FIFA-Ballon-dOr/articleshow/50537672.cms|pealkiri=Lionel Messi wins record fifth FIFA Ballon d'Or|väljaanne=The Times of India|aeg=11. jaanuar 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="pärisnimi">{{Netiviide|url=http://www.espn.in/football/barcelona/story/3255615/lionel-messi-donates-70k-to-charity-after-winning-libel-case-against-newspaper|pealkiri=Messi donates to charity after libel case win|väljaanne=ESPN|aeg=2 november 2017|vaadatud=3 november 2017}}</ref> <ref name=":12">{{Netiviide|url=http://bleacherreport.com/articles/1456355-breaking-down-lionel-messis-magical-91-goal-year-for-barcelona-and-argentina|pealkiri=Breaking Down Lionel Messi's Magical 91-Goal Year for Barcelona and Argentina|väljaanne=Bleacher Report|aeg=24. detsember 2012|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="4ks">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/37-varavat-loonud-messi-voitis-neljanda-kuldse-saapa?id=78373534|pealkiri=37 väravat löönud Messi võitis neljanda Kuldse Saapa|väljaanne=DELFI|aeg=29. mai 2017|vaadatud=2. juuni 2017}}</ref> <ref name=":22">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2014/jul/13/lionel-messi-golden-ball-award-world-cup|pealkiri=Lionel Messi wins Golden Ball award for best player of World Cup|väljaanne=The Guardian|aeg=13. juuli 2014|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="Ps1j8">{{Netiviide|url=http://www.transfermarkt.co.uk/lionel-messi/erfolge/spieler/28003|pealkiri=Lionel Messi – Auhinnad|väljaanne=Transfermarkt|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="6aRze">{{Netiviide|url=http://www.worldsoccer.com/news/messi-granted-spanish-citizenship-68916|pealkiri=Messi granted Spanish citizenship|väljaanne=WorldSoccer|aeg=26. september 2005|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="23RJP">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/uefa-champions-league/2/blog/post/2477324/champions-league-treble-the-seven-clubs-who-claimed-it|pealkiri=Champions League treble: The seven clubs who claimed the prize|väljaanne=ESPN|aeg=5. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="sMMjC">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3778368/5-0-night-Pep-Guardiola-humiliated-Jose-Mourinho-Spain.html|pealkiri=Barcelona 5–0 Real Madrid: The night Pep Guardiola humiliated Jose Mourinho in Spain|väljaanne=Dailymail|aeg=7. september 2016|vaadatud=25. oktoober 2016}}</ref> <ref name="9vUcd">{{Netiviide|url=http://www.uefa.com/uefachampionsleague/news/newsid=2251733.html|pealkiri=Barcelona break new ground with second treble|väljaanne=UEFA|aeg=6. juuni 2015|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="gUJE9">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/lionel-andres-messi/119/|pealkiri=Lionel Andrés Messi|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="RGmXC">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/oct/19/barcelona-manchester-city-champions-league-match-report-messi?CMP=share_btn_tw|pealkiri=Lionel Messi hat-trick sends Barcelona waltzing past Manchester City|väljaanne=The Guardian|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoober 2016}}</ref> <ref name="221UN">{{Netiviide|url=http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euroliigad/video-hull-mang-lionel-messi-toi-lisaminutitel-barcale-el-clasico-voidu?id=77980698|pealkiri=Lionel Messi tõi lisaminutitel Barcale El Clasico võidu!|väljaanne=DELFI|aeg=23. aprill 2017|vaadatud=24. aprill 2017}}</ref> <ref name="PMJL6">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UWnKq">{{Netiviide|url=http://m.postimees.ee/section/154/4238551|pealkiri=Messi jõudis järjekordse vägeva tähiseni|väljaanne=Postimees Sport|aeg=9. september 2017|vaadatud=10. september 2017}}</ref> <ref name="h4zLV">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/blog/the-match/60/post/3201936/lionel-messi-scores-twice-as-barcelona-get-revenge-on-juventus|pealkiri=Lionel Messi scores twice as Barcelona get revenge on Juventus in UCL|aeg=12. september 2017|väljaanne=ESPN FC|vaadatud=13. september 2017|keel=Inglise}}</ref> <ref name="C1kGY">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/mlpaevik/article.php?id=79885332|pealkiri=Meistrite liiga päevik: müstilise saavutuseni jõudnud Lionel Messi rõhub ikka oma trumbile|aeg=19. oktoober 2017|vaadatud=19. oktoober 2017|väljaanne=DELFI Sport}}</ref> <ref name="g5F48">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4354515/messi-pustitas-el-clasicos-mitu-vapustavat-rekordit?_ga=2.91426072.384770009.1514277828-1930371993.1514277822|pealkiri=Messi püstitas El Clasicos mitu vapustavat rekordit|väljaanne=Postimees Sport|aeg=23. detsember 2017|vaadatud=26. detsember 2017}}</ref> <ref name="DvP60">{{Netiviide|url=http://www.espnfc.com/argentina/story/2881707/lionel-messi-leaves-argentina-friendly-vs-honduras-with-back-injury|pealkiri=Lionel Messi exits Argentina friendly win vs. Honduras with back injury|väljaanne=ESPN|aeg=27. mai 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|pealkiri=Lionel Messi Sets Copa America Assists Record, Thrills Gillette Stadium|väljaanne=Nesn.com|aeg=18. juuni 2016|vaadatud=16. oktoober 2016|arhiivimisaeg=2017-09-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170906005421/https://nesn.com/2016/06/lionel-messi-assists-gonzalo-higuains-goal-thrills-gillette-stadium-in-copa-america/|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HKyyR">{{Netiviide|url=http://www.skysports.com/football/argentina-vs-uruguay/349927|pealkiri=Messi nets winner on return|aeg=2. september 2017|vaadatud=28. august 2017|väljaanne=Sky Sports}}</ref> <ref name="fmIOD">{{Netiviide|url=http://sport.postimees.ee/4272129/galerii-ja-video-maagiline-messi-vedas-argentiinlased-kubaratrikiga-ikkagi-mmile|pealkiri=Galerii ja video: maagiline Messi vedas argentiinlased kübaratrikiga ikkagi MMile|väljaanne=Postimees Sport|aeg=11. oktoober 2017|vaadatud=11. oktoober 2017}}</ref> <ref name="xxJTC">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/12066/Lionel_Messi.html|pealkiri=Lionel Messi|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="I8Oj2">{{Netiviide|url=http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|pealkiri=List of European Golden Shoe winners|väljaanne=EUSM|vaadatud=3. veebruar 2017|arhiivimisaeg=2019-09-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190904215705/http://www.eusm.eu/item/goldenshoe_winners.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="lHX39">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2017/02/13/58a0ecc2468aeb59658b4602.html|pealkiri=Messi donates €240,000 to Argentine sports centre|väljaanne=Marca|aeg=13. veebruar 2017|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="g27oN">{{Netiviide|url=http://www.si.com/planet-futbol/2016/06/07/lionel-messi-argentina-barcelona-libel-case-winnings-charity|pealkiri=Lionel Messi donates libel case winnings to charity|väljaanne=Sport Illustrated|aeg=7. juuni 2016|vaadatud=13. veebruar 2017}}</ref> <ref name="GVV9O">{{Netiviide|url=http://www.fundacionleomessi.org/|pealkiri=Fundación Leo Messi|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> <ref name="1DQyT">{{Netiviide|url=https://www.theguardian.com/football/2016/jul/06/lionel-messi-barcelona-prison-21-months-tax-fraud|pealkiri=Lionel Messi handed 21-month tax fraud sentence but is unlikely to serve time|väljaanne=The Guardian|aeg=6. juuli 2016|vaadatud=16. oktoober 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.leomessi.com/ Koduleht] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2017-2018/messi Profiil Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2006 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Argentina koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Argentina koondis}} {{navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Golden Boy}} {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA aasta jalgpallur}} {{Euroopa Kuldsaabas}} }} {{JÄRJESTA:Messi, Lionel}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Olümpiavõitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] lsoslbon4rk7qelmuu0vzwfu75tsqxl Marseille Olympique 0 50788 7157246 7128774 2026-05-19T14:18:27Z Makenzis 95198 7157246 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Olympique de Marseille | pilt = OM 2026 logo.png | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = | täisnimi = Olympique de Marseille | | hüüdnimi = ''OM'', ''l'Ohème'', ''Marseillais'', ''Les Phocéens'' | | lühend = | asutatud = 31. augustil 1899 | lõpp = | väljak = [[Stade Vélodrome]]<br />[[Marseille]] | mahutavus = 67 394 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = [[Stéphane Richard]] | omanik = [[Frank McCourt]] (95%)<br>[[Margarita Louis-Dreyfus]] (5%) | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 5. koht | muster_la1=_om1920h |muster_b1=_om1920h |muster_ra1=_om1920h|muster_sh1=_om1920h|muster_so1=_om1920h | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2= _om1920a|muster_b2=_om1920a |muster_ra2=_om1920a|muster_sh2=_om1920a|muster_so2=_om1920a | vasakkäsi2= 00BBFF|kere2= 00BBFF|paremkäsi2= 00BBFF|püksid2=00BBFF |sokid2=00BBFF | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Olympique de Marseille''' on 1899. aastal [[Marseille]]s asutatud [[Prantsusmaa]] [[jalgpalliklubi]], mis mängib Prantsusmaa kõrgliigas [[Ligue 1]]-s. On tulnud kaheksa korda Prantsusmaa meistriks ja võitnud kümme karikat. Klubi edukaim periood oli 1990. aastate alguses, kui neljal aastal tulid Prantsusmaa meistriks. Meistriks tuldi ka viiendat korda, kui see otsus tühistati, kuna klubi juht [[Bernard Tapie]] oli segatud skandaali vastasmeeskonna mängijate äraostmises. 1993. aastal võitis klubi ka [[UEFA Meistrite Liiga]]. Aasta hiljem klubi langes nõrgemasse liigasse finantsraskuste tõttu. Sealt tõusti siiski kiiresti kõrgliigasse tagasi. 1991. aastal võitis [[Jean-Pierre Papin]] Marseille Olympique'is mängides [[Ballon d'Or]]i ja 1971. aastal [[Josip Skoblar]] [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]]. Marseille Olympique'i ja [[Paris Saint-Germain]]i vaheline derbi on tuntud nimega ''[[Le Classique]]''. == Praegune koosseis == ''Seisuga 13. jaanuar 2021''<ref>{{cite web|author=Olympique de Marseille |url=https://www.om.fr/fr/teams |title=Equipe professionnelle 2020–2021 |publisher=OM.net |accessdate=}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=CMR|nimi=[[Simon Ngapandouetnbu]]|pos=VV|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=JPN|nimi=[[Hiroki Sakai]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ESP|nimi=[[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FRA|nimi=[[Boubacar Kamara]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ARG|nimi=[[Leonardo Balerdi]]|pos=KA|märkus=laenul [[Dortmundi Borussia]]st}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=NED|nimi=[[Kevin Strootman]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=SRB|nimi=[[Nemanja Radonjić]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=FRA|nimi=[[Morgan Sanson]]|pos=PK|]|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=ARG|nimi=[[Darío Benedetto]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|nimi=[[Dimitri Payet]]|pos=RÜ|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=BRA|nimi=[[Luis Henrique]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=CRO|nimi=[[Duje Ćaleta-Car]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=FRA|nimi=[[Yohann Pelé]]|pos=VV|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=Prantsusmaa|nimi=[[Michaël Cuisance]]|pos=KA|märkus=laenul [[Müncheni Bayern]]ist}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|nimi=[[Jordan Amavi]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FRA|nimi=[[Christopher Rocchia]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=FRA|nimi=[[Valentin Rongier]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=FRA|nimi=[[Pape Gueye]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=FRA|nimi=[[Marley Aké]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=TUN|nimi=[[Saîf-Eddine Khaoui]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=Jaapan|nimi=[[Yuto Nagatomo]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=FRA|nimi=[[Florian Thauvin]]|pos=RÜ|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=FRA|nimi=[[Valère Germain]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=Hispaania|nimi=[[Pol Lirola]]|pos=KA|märkus=laenul [[ACF Fiorentina|Fiorentinast]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=FRA|nimi=[[Steve Mandanda]]|pos=VV|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=FRA|nimi=[[Lucas Perrin]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=FRA|nimi=[[Alexandre Phliponeau]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=GRE|nimi=[[Konstantínos Mítroglou]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=FRA|nimi=[[Aaron Kamardin]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=38|rah=FRA|nimi=[[Ugo Bertelli]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=39|rah=FRA|nimi=[[Jores Rahou]]|pos=RÜ|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=41|rah=FRA|nimi=[[Cheick Souaré]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=42|rah=FRA|nimi=[[Richecard Richard]]|pos=KA|märkus=}} {{JK koosseis mängija|no=43|rah=FRA|nimi=[[Nassim Ahmed]]|pos=PK|märkus=}} {{JK koosseis lõpp}} ==Saavutused== * '''[[Ligue 1|Prantsusmaa meister]]''': 9 korda ([[1937]], [[1948]], [[1971]], [[1972]], [[1989]], [[1990]], [[1991]], [[1992]], [[2010]]) * '''[[Ligue 2|Prantsusmaa esiliiga]] võitja''': 1 kord (1994–95) * '''Prantsusmaa karika võitja''': 10 ([[1924]], [[1926]], [[1927]], [[1935]], [[1938]], [[1943]], [[1969]], [[1972]], [[1976]], [[1989]]) * '''[[Coupe de la Ligue|Liigakarika]] võitja: 3 korda (2009–10, 2010–11, 2011–12) * '''[[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarika]] võitja: 3 korda (1971, 2010, 2011) * '''[[UEFA Meistrite Liiga]] võitja''': 1 kord (1993) * '''[[UEFA Intertoto karikas|UEFA Intertoto karika]] võitja: 1 kord (2005) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.om.net/ Koduleht] *[http://www.om-passion.com/ OM-Passion] *[http://omvista.xooit.com OM Vista] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Marseille Olympique| ]] [[Kategooria:Marseille|Olympique]] fvslylfd88lj7b0nzu1ei5i796mhx9b 7157247 7157246 2026-05-19T14:19:15Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ Seisuga 13. jaanuar 2021 7157247 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Olympique de Marseille | pilt = OM 2026 logo.png | pildi_suurus = 200px | pildiallkiri = | täisnimi = Olympique de Marseille | | hüüdnimi = ''OM'', ''l'Ohème'', ''Marseillais'', ''Les Phocéens'' | | lühend = | asutatud = 31. augustil 1899 | lõpp = | väljak = [[Stade Vélodrome]]<br />[[Marseille]] | mahutavus = 67 394 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = [[Stéphane Richard]] | omanik = [[Frank McCourt]] (95%)<br>[[Margarita Louis-Dreyfus]] (5%) | ametinimetus2 = Peatreener | treener = | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 5. koht | muster_la1=_om1920h |muster_b1=_om1920h |muster_ra1=_om1920h|muster_sh1=_om1920h|muster_so1=_om1920h | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=FFFFFF |paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2= _om1920a|muster_b2=_om1920a |muster_ra2=_om1920a|muster_sh2=_om1920a|muster_so2=_om1920a | vasakkäsi2= 00BBFF|kere2= 00BBFF|paremkäsi2= 00BBFF|püksid2=00BBFF |sokid2=00BBFF | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Olympique de Marseille''' on 1899. aastal [[Marseille]]s asutatud [[Prantsusmaa]] [[jalgpalliklubi]], mis mängib Prantsusmaa kõrgliigas [[Ligue 1]]-s. On tulnud kaheksa korda Prantsusmaa meistriks ja võitnud kümme karikat. Klubi edukaim periood oli 1990. aastate alguses, kui neljal aastal tulid Prantsusmaa meistriks. Meistriks tuldi ka viiendat korda, kui see otsus tühistati, kuna klubi juht [[Bernard Tapie]] oli segatud skandaali vastasmeeskonna mängijate äraostmises. 1993. aastal võitis klubi ka [[UEFA Meistrite Liiga]]. Aasta hiljem klubi langes nõrgemasse liigasse finantsraskuste tõttu. Sealt tõusti siiski kiiresti kõrgliigasse tagasi. 1991. aastal võitis [[Jean-Pierre Papin]] Marseille Olympique'is mängides [[Ballon d'Or]]i ja 1971. aastal [[Josip Skoblar]] [[Euroopa Kuldsaabas|Euroopa Kuldsaapa]]. Marseille Olympique'i ja [[Paris Saint-Germain]]i vaheline derbi on tuntud nimega ''[[Le Classique]]''. ==Saavutused== * '''[[Ligue 1|Prantsusmaa meister]]''': 9 korda ([[1937]], [[1948]], [[1971]], [[1972]], [[1989]], [[1990]], [[1991]], [[1992]], [[2010]]) * '''[[Ligue 2|Prantsusmaa esiliiga]] võitja''': 1 kord (1994–95) * '''Prantsusmaa karika võitja''': 10 ([[1924]], [[1926]], [[1927]], [[1935]], [[1938]], [[1943]], [[1969]], [[1972]], [[1976]], [[1989]]) * '''[[Coupe de la Ligue|Liigakarika]] võitja: 3 korda (2009–10, 2010–11, 2011–12) * '''[[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarika]] võitja: 3 korda (1971, 2010, 2011) * '''[[UEFA Meistrite Liiga]] võitja''': 1 kord (1993) * '''[[UEFA Intertoto karikas|UEFA Intertoto karika]] võitja: 1 kord (2005) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.om.net/ Koduleht] *[http://www.om-passion.com/ OM-Passion] *[http://omvista.xooit.com OM Vista] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Marseille Olympique| ]] [[Kategooria:Marseille|Olympique]] j0lfvy98xp3zc7gyls1x4gvxh583nex Arsenal FC 0 51145 7157490 6980109 2026-05-20T01:22:39Z JB82 17193 7157490 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Arsenal | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Arsenal Football Club | hüüdnimi = The Gunners | lühend = | asutatud = 1886 nimega Dial Square | lõpp = | väljak = [[Emirates Stadium]] | mahutavus = 60 704 | esimees = [[Chips Keswick]] | omanik = [[Kroenke Sports & Entertainment]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Mikel Arteta]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2025–2026 | positsioon = Premier League, 1. koht '''(meister)''' | muster_la1=_arsenal2324h|muster_b1=_arsenal2324h|muster_ra1=_arsenal2324h| muster_sh1=_arsenal2324h| muster_so1 =_arsenal2324h1 | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=EF0000|paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_arsenal2324a|muster_b2=_arsenal2324a|muster_ra2=_arsenal2324a| muster_sh2=_arsenal2324a|muster_so2 =_arsenal2324a | vasakkäsi2=181818|kere2= 181818|paremkäsi2=181818|püksid2=000000|sokid2=D8FA0D | muster_la3=_arsenal2324t|muster_b3=_arsenal2324t|muster_ra3=_arsenal2324t| muster_sh3=_arsenal2324t|muster_so3 =_arsenal2324t | vasakkäsi3=FFD2E7|kere3= FFD2E7|paremkäsi3=FFD2E7|püksid3=00003E|sokid3=015B75 }} '''Arsenal Football Club''' on [[London]]i [[jalgpall]]iklubi. See mängib Inglismaa jalgpalli kõrgliigas [[Premier League]]. Klubi kodustaadion on [[Emirates Stadium]]. Arsenal on Inglismaa üks edukamaid klubisid. Ta on tulnud 13 korda Inglismaa meistriks ja võitnud 14 korda [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|karikavõistlused]]. Arsenal on ainus klubi, mis on lõpetanud Premier League'i hooaja ilma ühegi kaotuseta. Meeskonna peamiste rivaalide hulgas on teine Londoni meeskond [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]]. Nende kohtumisi nimetatakse [[Põhja-Londoni derbi]]ks. Arsenali hüüdnimi on '''The Gunners''' ('kõmmutajad'). == Ajalugu == Arsenal loodi [[1886]] [[Woolwich]]is kuningliku relvatehase töötajate eestvedamisel. Meeskonna esialgne nimi oli '''Dial Square'''. Esimese mängu pidas Dial Square [[11. detsember|11. detsembril]] 1886, võites [[Eastern Wanderers]]i 6:0. Esimene mäng peeti Koerte saarel ([[Isle of Dogs]]). Edaspidi mängiti tollal [[Kent|Kenti krahvkonda]] jäänud [[Plumstead]]is avamaal ning väljakutel, mis kandsid nimesid [[Manor Ground]] ja [[Invicta Ground]]. Hiljem muudeti meeskonna nimi '''Royal Arsenaliks''' ja pärast tehase omandivormi muutumist sai sellest aktsiaselts '''Woolwich Arsenal'''. Klubi ühines [[1893]] Football League'iga, alustades teisest liigast. Esiliigasse jõuti 1904. aastal. 1913. aastal koliti Põhja-Londonisse [[Highbury]]sse uuele [[Arsenali staadion]]ile. Järgmisel aastal kadus klubi nimest ka kohanimi Woolwich. Highbury staadion sai klubi poolehoidjatelt hüüdnimeks "The Home of Football" ('jalgpalli kodu'). Sinna jäädi 2006. aastani, mil valmis Ashburton Grove'i staadion, mida sponsori järgi nimetatakse ka [[Emirates Stadium]]. Aastatel [[1996]] - 2018 oli Arsenali peatreener [[Prantsusmaa|prantslane]] [[Arsène Wenger]]. Tema esimesest 11 hooajast sai Arsenal 8 korda kas esimese või teise koha, aga kaks aastat järjest võita ei õnnestunud. [[2005]]–[[2007]] oli klubi nimekirjas [[Eesti]] jalgpallur [[Mart Poom]]. Ta oli varu[[väravavaht]], keda kasutati kõigest ühe liigamängus. See oli 2007. aasta kevadel hooaja viimane liigamäng [[Southampton FC]] vastu, mis lõppes 0:0. 2018. aastal liitus Arsenali noorteakadeemiaga Eesti kuni 17-aastaste koondise väravavaht [[Karl Jakob Hein]], kes sõlmis klubiga esimese profilepingu 2019. aasta mais. == Inglismaa rekordid == Kuna Arsenal on Inglismaa üks kõige tugevamaid klubisid, siis on tema nimel hulgaliselt Inglismaa rekordeid jalgpallis. Arsenal on klubi, mis on Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud järjest kõige rohkem aastaid – alates [[1919]]. aastast siiani. Aastail [[1933]]–[[1935]] tuli Arsenal 3 korda järjest Inglismaa meistriks. Seda tulemust on korranud veel 3 meeskonda. Arsenal on tulnud enim kordi [[FA Cup|Inglismaa karikavõitjaks]] (kokku 14 korral). Arsenal on kolmel aastal võitnud nii meistrivõistlused kui [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|karikavõistlused]]. [[1993]] sai Arsenal esimeseks klubiks, kes võitnud samal aastal karikavõistlused ja [[Inglismaa liiga karikas jalgpallis|liiga karika]]. Hiljem on seda rekordit korranud [[Liverpool FC]] ja [[Chelsea FC]]. [[1930]]–[[1931]] tuli Arsenal Inglismaa meistriks, lüües 127 väravat, sealhulgas võõrsil 60 väravat. [[7. mai]]st [[2003]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[2004]] ei kaotanud Arsenal ühtegi meistrivõistluste mängu, see tähendab kokku 49 mängu. Sinna hulka jääb terve [[Premier League'i hooaeg 2003–04]] (38 mängu). Ilma kaotuseta on Inglismaa meistriks tulnud ka [[Preston North End]] esimestel meistrivõistlustel [[1888]]–[[1889]], aga kõigest 22 mängust. Ajavahemikul [[5. aprill]]ist 2003 kuni [[25. september|25. septembrini]] 2004 ehk 27 meistrivõistluste mängus oli Arsenal võõrsil võitmatu. [[10. veebruar]]ist kuni [[24. august]]ini [[2002]] võitis Arsenal järjest 14 meistrivõistluste mängu. Sellega on hakkama saanud mõni teinegi meeskond, aga mitte kõige tugevamas liigas. [[19. mai]]st [[2001]] kuni [[30. november|30. novembrini]] 2002 lõi Arsenal värava järjest 55 meistrivõistluste mängus, sealhulgas 19. maist 2001 kuni [[23. november|23. novembrini]] 2002 lõi ta värava järjest 27 meistrivõistluste mängus võõrsil. [[14. detsember|14. detsembril]] 1935 lõi [[Edward Joseph Drake]] Arsenali kasuks [[Aston Villa]] vastu 7 väravat, mis oli tollal Inglismaa absoluutne rekord. Juba [[26. detsember|26. detsembril]] samal aastal lõi [[Robert Bell]] [[Tranmere Rovers]]i kasuks [[Oldham Athletic]]u vastu 9 väravat, aga see juhtus kolmandas liigas ja kõrgeima liiga rekordina püsib Drake'i 7 väravat tänapäevani. [[21. aprill]]il 1930 viigistas Arsenal võõrsil [[Leicester City]]ga 6:6 ja see on Inglismaa jalgpallis kõige suurema väravate arvuga viik. [[14. november|14. novembril]] [[1934]] kohtus [[Inglismaa jalgpallikoondis]] [[sõprusmäng]]us [[Itaalia jalgpallikoondis]]ega, läks 12 minutiga 3:0 juhtima ja võitis 3:2. Arsenalist oli koondises 7 mängijat ja üheski teises Inglismaa koondisemängus pole algrivistuses olnud nii palju mängijaid ühest klubist. ([[28. märts]]il [[2001]] lõpetas MM-valikmängu [[Albaania jalgpallikoondis]]e 7 [[Manchester United]]i mängijat, aga algrivistuses oli neist üksnes 5.) Noorim, kes kunagi Inglismaa jalgpallikoondises mänginud, oli 17 aasta ja 75 päeva vanune Arsenali mängija [[Theo Walcott]]. Noorim, kes kunagi Inglismaa meistriteliigas, mänginud, oli 15 aasta ja 181 päeva vanune Arsenali mängija Ethan Nwaneri<ref>{{Viide |pealkiri=Ethan Nwaneri |kuupäev=2025-04-24 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Ethan_Nwaneri |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2025-04-25}}</ref> Inglismaa meistrivõistluste 4 kõige suurema pealtvaatajate arvuga mängus on osalenud Arsenal. Suurima pealtvaatajate arvuga mäng oli [[17. jaanuar]]il [[1948]] peetud mäng Manchester Unitediga. == Maailmarekordid == Arsenal oli esimene meeskond, kes hakkas oma mängijate särkidel numbreid kasutama ([[1927]]). Arsenal oli esimene meeskond, kelle kohtumist kanti otse üle [[raadio]]s ([[22. jaanuar]]il 1927 [[Sheffield United]]i vastu), [[televisioon]]is ([[16. september|16. septembril]] [[1937]] Arsenali reservide vastu) ja 3D-s ([[31. jaanuar]]il [[2010]] Manchester Unitedi vastu). ==Staadionid== [[Pilt:Arsenal Stadium interior Clock End.jpg|pisi|Highbury staadion]] [[Pilt:Emirates Stadium Arsenal.jpg|pisi|Emiraatide staadion]] Kodumänge mängis Arsenal [[Highbury]] staadionil, kuid hooajal [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]] siirdus uuele [[Emirates Stadium]]ile. Highbury oli Arsenali kodustaadion [[1913]]. aastast. Viimase Highbury-hooaja ([[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–06]]) auks mängis meeskond tumepunases mängusärgis tavalise helepunase asemel. <!-- ==Hooajad== ===Hooaeg 2010–2011=== Arsenal mängis liiga karika finaalis, kus kaotas [[Birmingham City FC|Birmingham Cityle]] 1:2. [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|UEFA Meistrite Liigat]] alustas Arsenal alagrupist. Kaheksandikfinaalis sai ta vastaseks [[Hispaania]] klubi [[FC Barcelona]]. [[22. veebruar]]il võitis Arsenal Londonis esimese mängu 2:1. Teise mängu [[8. märts]]il [[Camp Nou]]l Arsenal kaotas 1:3. Seisul 1:1 sai [[holland]]lane [[Robin van Persie]] [[punane kaart|punase kaardi]] selle eest, et sooritas löögi pärast [[kohtunik (sport)|kohtuniku]] vilet. ===Hooaeg 2011–2012=== Arsenal ühines [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liigaga]] alagrupifaasis. Arsenal võitis alagrupi 11 punktiga. Kaheksandikfinaalis kaotas ta esimese kohtumise [[AC Milan]]ile 0:4. Kodus tuli 3:0 võit, aga sellest ei piisanud veerandfinaali jõudmiseks. --> == Mängijad == ''Seisuga 1. september 2025''<ref>{{cite web |title=Squad: First team |url=https://www.arsenal.com/men/players|publisher=Arsenal F.C. |access-date=}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[David Raya]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[William Saliba]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Cristhian Mosquera]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Benjamin White|Benjamin White]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ECU|pos=KA|nimi=[[Piero Hincapié]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Gabriel Magalhães]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Bukayo Saka]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Martin Ødegaard]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]| }} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Jesus]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Eberechi Eze]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Martinelli]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=HOL|pos=KA|nimi=[[Jurriën Timber]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Kepa Arrizabalaga]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Viktor Gyökeres]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Christian Nørgaard]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Leandro Trossard]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Noni Madueke]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Ethan Nwaneri]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Mikel Merino]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Riccardo Calafiori]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Martin Zubimendi]]}} {{JK koosseis mängija|no=41|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Myles Lewis-Skelly]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ===Inglismaa=== '''Inglismaa meister''' ([[Football League First Division]], 1992. aastast [[FA Premier League]]): *Võidud (13): 1930–31, 1932–33, 1933–34, 1934–35, 1937–38, 1947–48, 1952–53, 1970–71, 1988–89, 1990–91, [[Premier League'i hooaeg 1997–1998|1997–98]], [[Premier League'i hooaeg 2001–2002|2001–02]], [[Premier League'i hooaeg 2003–2004|2003–04]] *Teised kohad (11): 1925–26, 1931–32, 1972–73, [[Premier League'i hooaeg 1998–1999|1998–99]], [[Premier League'i hooaeg 1999–2000|1999–2000]], [[Premier League'i hooaeg 2000–2001|2000–01]], [[Premier League'i hooaeg 2002–2003|2002–03]], [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–05]], 2015–16, 2022-23, 2023-24, 2024-25 '''2. liiga''' *Teised kohad (1): 1903–04 '''[[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Karikavõistlused]]''' *Võidud (14): 1930, 1936, 1950, 1971, 1979, 1993, 1998, 2002, 2003, 2005, 2014, 2015, 2017, 2020 *Teised kohad (7): 1927, 1932, 1952, 1972, 1978, 1980, 2001 '''[[Inglismaa liiga karikas|Liiga karikas]]''' *Võidud (2): 1987, 1993 *Teised kohad (5): 1968, 1969, 1988, 2007, 2011 '''[[FA Community Shield]]''' (enne 2002. aastast FA Charity Shield) *Võidud (17): 1930, 1931, 1933, 1934, 1938, 1948, 1953, 1991 (jagatud), 1998, 1999, 2002, 2004, 2014, 2015, 2017, 2020, 2023 ===Euroopa=== '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' *Teised kohad (1): 2005–2006 '''[[UEFA karikas]]''' *Teised kohad (1): 2000 '''[[Euroopa superkarikas]]''' *Teised kohad (1): 1994 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Arsenal F.C.}} *[http://www.arsenal.com/index.asp Koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Arsenal FC| ]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Londoni jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] alxamdvbmi2mhqow8r1ay5rl82pccu0 7157491 7157490 2026-05-20T01:26:01Z JB82 17193 7157491 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Arsenal | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Arsenal Football Club | hüüdnimi = The Gunners | lühend = | asutatud = 1886 nimega Dial Square | lõpp = | väljak = [[Emirates Stadium]] | mahutavus = 60 704 | esimees = [[Chips Keswick]] | omanik = [[Kroenke Sports & Entertainment]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Mikel Arteta]] | liiga = [[Premier League]] | hooaeg = 2025–2026 | positsioon = Premier League, 1. koht '''(meister)''' | muster_la1=_arsenal2324h|muster_b1=_arsenal2324h|muster_ra1=_arsenal2324h| muster_sh1=_arsenal2324h| muster_so1 =_arsenal2324h1 | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1=EF0000|paremkäsi1=FFFFFF |püksid1=FFFFFF |sokid1=FFFFFF | muster_la2=_arsenal2324a|muster_b2=_arsenal2324a|muster_ra2=_arsenal2324a| muster_sh2=_arsenal2324a|muster_so2 =_arsenal2324a | vasakkäsi2=181818|kere2= 181818|paremkäsi2=181818|püksid2=000000|sokid2=D8FA0D | muster_la3=_arsenal2324t|muster_b3=_arsenal2324t|muster_ra3=_arsenal2324t| muster_sh3=_arsenal2324t|muster_so3 =_arsenal2324t | vasakkäsi3=FFD2E7|kere3= FFD2E7|paremkäsi3=FFD2E7|püksid3=00003E|sokid3=015B75 }} '''Arsenal Football Club''' on [[London]]i [[jalgpall]]iklubi. See mängib Inglismaa jalgpalli kõrgliigas [[Premier League]]. Klubi kodustaadion on [[Emirates Stadium]]. Arsenal on Inglismaa üks edukamaid klubisid. Ta on tulnud 13 korda Inglismaa meistriks ja võitnud 14 korda [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|karikavõistlused]]. Arsenal on ainus klubi, mis on lõpetanud Premier League'i hooaja ilma ühegi kaotuseta. Meeskonna peamiste rivaalide hulgas on teine Londoni meeskond [[Tottenham Hotspur FC|Tottenham Hotspur]]. Nende kohtumisi nimetatakse [[Põhja-Londoni derbi]]ks. Arsenali hüüdnimi on '''The Gunners''' ('kõmmutajad'). == Ajalugu == Arsenal loodi [[1886]] [[Woolwich]]is kuningliku relvatehase töötajate eestvedamisel. Meeskonna esialgne nimi oli '''Dial Square'''. Esimese mängu pidas Dial Square [[11. detsember|11. detsembril]] 1886, võites [[Eastern Wanderers]]i 6:0. Esimene mäng peeti Koerte saarel ([[Isle of Dogs]]). Edaspidi mängiti tollal [[Kent|Kenti krahvkonda]] jäänud [[Plumstead]]is avamaal ning väljakutel, mis kandsid nimesid [[Manor Ground]] ja [[Invicta Ground]]. Hiljem muudeti meeskonna nimi '''Royal Arsenaliks''' ja pärast tehase omandivormi muutumist sai sellest aktsiaselts '''Woolwich Arsenal'''. Klubi ühines [[1893]] Football League'iga, alustades teisest liigast. Esiliigasse jõuti 1904. aastal. 1913. aastal koliti Põhja-Londonisse [[Highbury]]sse uuele [[Arsenali staadion]]ile. Järgmisel aastal kadus klubi nimest ka kohanimi Woolwich. Highbury staadion sai klubi poolehoidjatelt hüüdnimeks "The Home of Football" ('jalgpalli kodu'). Sinna jäädi 2006. aastani, mil valmis Ashburton Grove'i staadion, mida sponsori järgi nimetatakse ka [[Emirates Stadium]]. Aastatel [[1996]] - 2018 oli Arsenali peatreener [[Prantsusmaa|prantslane]] [[Arsène Wenger]]. Tema esimesest 11 hooajast sai Arsenal 8 korda kas esimese või teise koha, aga kaks aastat järjest võita ei õnnestunud. [[2005]]–[[2007]] oli klubi nimekirjas [[Eesti]] jalgpallur [[Mart Poom]]. Ta oli varu[[väravavaht]], keda kasutati kõigest ühe liigamängus. See oli 2007. aasta kevadel hooaja viimane liigamäng [[Southampton FC]] vastu, mis lõppes 0:0. 2018. aastal liitus Arsenali noorteakadeemiaga Eesti kuni 17-aastaste koondise väravavaht [[Karl Jakob Hein]], kes sõlmis klubiga esimese profilepingu 2019. aasta mais. == Inglismaa rekordid == Kuna Arsenal on Inglismaa üks kõige tugevamaid klubisid, siis on tema nimel hulgaliselt Inglismaa rekordeid jalgpallis. Arsenal on klubi, mis on Inglismaa kõrgeimas liigas mänginud järjest kõige rohkem aastaid – alates [[1919]]. aastast siiani. Aastail [[1933]]–[[1935]] tuli Arsenal 3 korda järjest Inglismaa meistriks. Seda tulemust on korranud veel 3 meeskonda. Arsenal on tulnud enim kordi [[FA Cup|Inglismaa karikavõitjaks]] (kokku 14 korral). Arsenal on kolmel aastal võitnud nii meistrivõistlused kui [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|karikavõistlused]]. [[1993]] sai Arsenal esimeseks klubiks, kes võitnud samal aastal karikavõistlused ja [[Inglismaa liiga karikas jalgpallis|liiga karika]]. Hiljem on seda rekordit korranud [[Liverpool FC]] ja [[Chelsea FC]]. [[1930]]–[[1931]] tuli Arsenal Inglismaa meistriks, lüües 127 väravat, sealhulgas võõrsil 60 väravat. [[7. mai]]st [[2003]] kuni [[16. oktoober|16. oktoobrini]] [[2004]] ei kaotanud Arsenal ühtegi meistrivõistluste mängu, see tähendab kokku 49 mängu. Sinna hulka jääb terve [[Premier League'i hooaeg 2003–04]] (38 mängu). Ilma kaotuseta on Inglismaa meistriks tulnud ka [[Preston North End]] esimestel meistrivõistlustel [[1888]]–[[1889]], aga kõigest 22 mängust. Ajavahemikul [[5. aprill]]ist 2003 kuni [[25. september|25. septembrini]] 2004 ehk 27 meistrivõistluste mängus oli Arsenal võõrsil võitmatu. [[10. veebruar]]ist kuni [[24. august]]ini [[2002]] võitis Arsenal järjest 14 meistrivõistluste mängu. Sellega on hakkama saanud mõni teinegi meeskond, aga mitte kõige tugevamas liigas. [[19. mai]]st [[2001]] kuni [[30. november|30. novembrini]] 2002 lõi Arsenal värava järjest 55 meistrivõistluste mängus, sealhulgas 19. maist 2001 kuni [[23. november|23. novembrini]] 2002 lõi ta värava järjest 27 meistrivõistluste mängus võõrsil. [[14. detsember|14. detsembril]] 1935 lõi [[Edward Joseph Drake]] Arsenali kasuks [[Aston Villa]] vastu 7 väravat, mis oli tollal Inglismaa absoluutne rekord. Juba [[26. detsember|26. detsembril]] samal aastal lõi [[Robert Bell]] [[Tranmere Rovers]]i kasuks [[Oldham Athletic]]u vastu 9 väravat, aga see juhtus kolmandas liigas ja kõrgeima liiga rekordina püsib Drake'i 7 väravat tänapäevani. [[21. aprill]]il 1930 viigistas Arsenal võõrsil [[Leicester City]]ga 6:6 ja see on Inglismaa jalgpallis kõige suurema väravate arvuga viik. [[14. november|14. novembril]] [[1934]] kohtus [[Inglismaa jalgpallikoondis]] [[sõprusmäng]]us [[Itaalia jalgpallikoondis]]ega, läks 12 minutiga 3:0 juhtima ja võitis 3:2. Arsenalist oli koondises 7 mängijat ja üheski teises Inglismaa koondisemängus pole algrivistuses olnud nii palju mängijaid ühest klubist. ([[28. märts]]il [[2001]] lõpetas MM-valikmängu [[Albaania jalgpallikoondis]]e 7 [[Manchester United]]i mängijat, aga algrivistuses oli neist üksnes 5.) Noorim, kes kunagi Inglismaa jalgpallikoondises mänginud, oli 17 aasta ja 75 päeva vanune Arsenali mängija [[Theo Walcott]]. Noorim, kes kunagi Inglismaa meistriteliigas, mänginud, oli 15 aasta ja 181 päeva vanune Arsenali mängija Ethan Nwaneri<ref>{{Viide |pealkiri=Ethan Nwaneri |kuupäev=2025-04-24 |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Ethan_Nwaneri |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2025-04-25}}</ref> Inglismaa meistrivõistluste 4 kõige suurema pealtvaatajate arvuga mängus on osalenud Arsenal. Suurima pealtvaatajate arvuga mäng oli [[17. jaanuar]]il [[1948]] peetud mäng Manchester Unitediga. == Maailmarekordid == Arsenal oli esimene meeskond, kes hakkas oma mängijate särkidel numbreid kasutama ([[1927]]). Arsenal oli esimene meeskond, kelle kohtumist kanti otse üle [[raadio]]s ([[22. jaanuar]]il 1927 [[Sheffield United]]i vastu), [[televisioon]]is ([[16. september|16. septembril]] [[1937]] Arsenali reservide vastu) ja 3D-s ([[31. jaanuar]]il [[2010]] Manchester Unitedi vastu). ==Staadionid== [[Pilt:Arsenal Stadium interior Clock End.jpg|pisi|Highbury staadion]] [[Pilt:Emirates Stadium Arsenal.jpg|pisi|Emiraatide staadion]] Kodumänge mängis Arsenal [[Highbury]] staadionil, kuid hooajal [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]] siirdus uuele [[Emirates Stadium]]ile. Highbury oli Arsenali kodustaadion [[1913]]. aastast. Viimase Highbury-hooaja ([[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–06]]) auks mängis meeskond tumepunases mängusärgis tavalise helepunase asemel. <!-- ==Hooajad== ===Hooaeg 2010–2011=== Arsenal mängis liiga karika finaalis, kus kaotas [[Birmingham City FC|Birmingham Cityle]] 1:2. [[UEFA Meistrite Liiga 2010–2011|UEFA Meistrite Liigat]] alustas Arsenal alagrupist. Kaheksandikfinaalis sai ta vastaseks [[Hispaania]] klubi [[FC Barcelona]]. [[22. veebruar]]il võitis Arsenal Londonis esimese mängu 2:1. Teise mängu [[8. märts]]il [[Camp Nou]]l Arsenal kaotas 1:3. Seisul 1:1 sai [[holland]]lane [[Robin van Persie]] [[punane kaart|punase kaardi]] selle eest, et sooritas löögi pärast [[kohtunik (sport)|kohtuniku]] vilet. ===Hooaeg 2011–2012=== Arsenal ühines [[UEFA Meistrite Liiga 2011-2012|UEFA Meistrite Liigaga]] alagrupifaasis. Arsenal võitis alagrupi 11 punktiga. Kaheksandikfinaalis kaotas ta esimese kohtumise [[AC Milan]]ile 0:4. Kodus tuli 3:0 võit, aga sellest ei piisanud veerandfinaali jõudmiseks. --> == Mängijad == ''Seisuga 1. september 2025''<ref>{{cite web |title=Squad: First team |url=https://www.arsenal.com/men/players|publisher=Arsenal F.C. |access-date=}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[David Raya]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[William Saliba]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Cristhian Mosquera]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Benjamin White|Benjamin White]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=ECU|pos=KA|nimi=[[Piero Hincapié]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Gabriel Magalhães]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Bukayo Saka]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=NOR|pos=PK|nimi=[[Martin Ødegaard]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]| }} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Jesus]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Eberechi Eze]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=BRA|pos=RÜ|nimi=[[Gabriel Martinelli]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=HOL|pos=KA|nimi=[[Jurriën Timber]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ESP|pos=VV|nimi=[[Kepa Arrizabalaga]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Viktor Gyökeres]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Christian Nørgaard]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Leandro Trossard]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Noni Madueke]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ENG|pos=RÜ|nimi=[[Ethan Nwaneri]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Mikel Merino]]}} {{JK koosseis mängija|no=33|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Riccardo Calafiori]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=ESP|pos=PK|nimi=[[Martin Zubimendi]]}} {{JK koosseis mängija|no=41|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Declan Rice]]}} {{JK koosseis mängija|no=49|rah=ENG|pos=KA|nimi=[[Myles Lewis-Skelly]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == ===Inglismaa=== '''Inglismaa meister''' ([[Football League First Division]], 1992. aastast [[FA Premier League]]): *Võidud (14): 1930–31, 1932–33, 1933–34, 1934–35, 1937–38, 1947–48, 1952–53, 1970–71, 1988–89, 1990–91, [[Premier League'i hooaeg 1997–1998|1997–98]], [[Premier League'i hooaeg 2001–2002|2001–02]], [[Premier League'i hooaeg 2003–2004|2003–04]], [[Premier League'i hooaeg 2025–2026|2025–26]] *Teised kohad (11): 1925–26, 1931–32, 1972–73, [[Premier League'i hooaeg 1998–1999|1998–99]], [[Premier League'i hooaeg 1999–2000|1999–2000]], [[Premier League'i hooaeg 2000–2001|2000–01]], [[Premier League'i hooaeg 2002–2003|2002–03]], [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–05]], 2015–16, 2022-23, 2023-24, 2024-25 '''2. liiga''' *Teised kohad (1): 1903–04 '''[[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Karikavõistlused]]''' *Võidud (14): 1930, 1936, 1950, 1971, 1979, 1993, 1998, 2002, 2003, 2005, 2014, 2015, 2017, 2020 *Teised kohad (7): 1927, 1932, 1952, 1972, 1978, 1980, 2001 '''[[Inglismaa liiga karikas|Liiga karikas]]''' *Võidud (2): 1987, 1993 *Teised kohad (7): 1968, 1969, 1988, 2007, 2011, 2018, 2026 '''[[FA Community Shield]]''' (enne 2002. aastast FA Charity Shield) *Võidud (17): 1930, 1931, 1933, 1934, 1938, 1948, 1953, 1991 (jagatud), 1998, 1999, 2002, 2004, 2014, 2015, 2017, 2020, 2023 ===Euroopa=== '''[[UEFA Meistrite Liiga]]''' *Teised kohad (1): 2005–2006 '''[[UEFA karikas]]''' *Teised kohad (1): 2000 '''[[Euroopa superkarikas]]''' *Teised kohad (1): 1994 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Arsenal F.C.}} *[http://www.arsenal.com/index.asp Koduleht] {{Premier League}} [[Kategooria:Arsenal FC| ]] [[Kategooria:Inglismaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Londoni jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Premier League'i klubid]] rrcx1rhvr764yn00lbvzltmikgm2uys Elva jõgi 0 52769 7157275 7156864 2026-05-19T15:23:30Z Kruusamägi 1530 7157275 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Elva jõgi | pildi_nimi = Hellenurme järv (Elva jõgi).jpg | pildi_seletus = Hellenurme paisjärv Elva jõel | lähe = [[Otepää Valgjärv|Valgjärv]] | suue = [[Emajõgi|Emajõkke]] | suue_NS = 58.4025 | suue_EW = 26.4333 | valgla_maad = [[Eesti]] | pikkus = 82,4 km<ref>[https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8380271 Elva jõgi]. Keskkonnaregister, vaadatud 11.03.2022.</ref> | valgla_pindala = 451,4 km² | jõe_langus = 144 m | jõe_lang = 2,0 m/km | vooluhulk = | paremad_lisajõed = Kintsli oja, Tinni oja, Laguja oja, Illi oja, Peedu oja, Nõo oja, Keeri oja, Rõhu oja | vasakud_lisajõed = Kastolatsi oja, Kaarnaoja, Palu jõgi, Hellenurme oja, Pulga oja, Karioja, Kureküla oja | osm = jah }} '''Elva jõgi''' (ka ''Ulila jõgi'') on [[Emajõgi|Emajõe]] parempoolne lisajõgi. Saab alguse [[Otepää Valgjärv|Valgjärvest]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]]. Jõe pikkus on 82,4 km ja [[valgla]] 451,4 km², üldine [[langus]] on 144 meetrit. Voolab läbi [[Elva]] linnast ja [[Keeri järv]]est. Jõe alguses nimetatakse teda Tamme ojaks, [[Hellenurme]] kandis Hellenurme ojaks ning Keeri järvest allavoolu nimetatakse teda ka Ulila jõeks. Tõravere lähistel on seda nimetatud Tõravere jõeks. Elva jõele on ehitatud mitmeid paisusid ja nende äärde veskeid: Palu, Hellenurme, Rundsu, Peedu, Voika, Tõravere. Jõe alamjooks oli XX sajandi alguses veetee, mis suurema veega sobis puidu parvetamiseks.<ref>Eesti sadamad, veeteed, kaubalaevastik ja laevasõit 1923/1924, lk. 17</ref> Tähtsamad lisajõed on [[Pulga oja]] ning [[Rõhu oja]]. <gallery> Fail:Elva jõe liivane kallas Mahlamäel.jpg|Elva jõe liivane kallas [[Mahlamägi|Mahlamäel]] Fail:Elva river in Vitipalu landscape protection area - panoramio.jpg|Elva jõgi talvel Fail:Elvajõgi.jpg|[[Elva paisjärv]] </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://web.archive.org/web/20070622012715/http://www.multiscript.net/vvvs/failid/veeteekaart.jpg Elva jõe kesk- ja alamjooksu kaart vaatamisväärsustega] [[Kategooria:Põlva maakonna jõed]] [[Kategooria:Valga maakonna jõed]] [[Kategooria:Tartu maakonna jõed]] [[Kategooria:Peipsi-Pihkva järve vesikond]] 8g5cvpcqhdk3qgdpfvevm8k1oks9wg5 Toamasina 0 53178 7157501 6735500 2026-05-20T03:55:42Z Raamaturott 56450 7157501 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Toamasina | hääldus = tom'asina | omakeelne_nimi_1 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Madagaskar }} [[File:Tamatave - panoramio.jpg|pisi|Toamasina]] '''Toamasina''' on sadamalinn [[Madagaskar]]il [[Madagaskari saar]]e idarannikul [[Ida-Madagaskar]]i keskosas 216 km Antananarivost kirdes [[Pangalanesi kanal]]i suudmes, [[Atsinanana piirkond|Atsinanana piirkonna]] halduskeskus. [[1979]]. aastani oli linna ametlik nimi '''Tamatave'''. 2009. aastani oli linn ka [[Toamasina provints]]i keskus. Toamasina asub ainsas looduslikus sadamakohas Madagaskari saare idarannikul. Ta on [[Ida-Madagaskar]]i keskus. Linna juhib [[30. mai]]st [[2007]] [[Gervais Rakotomanana]], kes vahetas välja [[Roland Ratsiraka]]. ==Rahvastik== [[2001. aasta Madagaskari rahvaloendus|2001. aasta juuli rahvaloendus]]e järgi oli elanike arv 179 045. Seisuga 1. jaanuar 2005 oli linna elanike arv 206 390. Ta on Madagaskaril elanike arvult [[Antananarivo]] järel teine linn. Elanike arvu dünaamika: *1993: 137 000 *1994: 141 000 *1995: 144 000 *1996: 156 000 *1997: 159 000 *2001: 180 000 *2005: 187 000 *2006: 190 000 *2007: 196 000 *2008: 197 000 Üle poole elanikest on alla 20 aastased. Suurim etniline rühm on [[betsimisarakad]]. Muu hulgas on seal suurem hulk indialasi, kes kuuluvad jõukate kodanike hulka. Aeg-ajalt leiavad aset indialaste vastased [[pogromm]]id. On ka hiinlasi ja eurooplasi. ==Loodus== [[Korallrahu]] tõttu on linna juures hea sadamakoht. Linn asetseb liivasel poolsaarel, mis ulatub üldisest rannajoonest täisnurga all välja. Kalda ääres on [[laguun]], mida piirab [[korallrahu]] (6 m üle merepinna). Kliima keskmised näitajad on aastatel 1971–2000 Toamasina sadama ilmajaama andmetel olnud järgmised: {| class="wikitable" align="left" |+ <big></big> |- style="background:#efefef;" ! '''Kuud''' !! I !! II !! III !! IV !! V !! VI !! VII !! VIII !! IX !! X !! XI !! XII !! ''Aasta'' |- | Maksimaalne <br /> temperatuur (°C)||30,9||32,1||29,2||28,5||26,4||26,0||24,2||25,7||26,0||28,1||29,4||30,1||''28,1'' |- | Minimaalne <br /> temperatuur (°C)||25,6||24,7||24,6||20,2||18,1||16,6||15,4||15,2||15,9||17,2||21,0||24,8||''19,9'' |- | Sademed (mm) ||441||350||506||297||202||295||315||190||98||109||156||406||''3365'' |} {{clear}} ==Liiklus ja transport== Enne lennuühenduste rajamist oli Toamasina üks [[India ookean]]i piirkonna suuremaid liiklussõlmi. Enne [[Suessi kanal]]i rajamist oli see ümber Aafrika sõitvate laevade peatuskoht. [[Pilt:Port Toamasina Madagascar.jpg|thumb|[[Toamasina sadam]]]] [[Toamasina sadam]] on alates [[1817]]. aastast Madagaskari tähtsaim meresadam. Sadamat haldab [[SEPT]] (''Société d'exploitation du port de Toamasina''). Sadamast käib läbi umbes 70 laeva kuus. 1990. aastate alguses oli sadama aastakäive pisut üle miljoni tonni. Toamasina sadama kaudu eksporditakse muu hulgas [[vanill]]i, [[nelk (vürts)|nelk]]i, [[suhkur|suhkrut]], [[riis]]i, [[pipar]]t ja [[kohv]]i. Laevaühendus käib [[Saint-Denis (Réunion)|Saint-Denis]]' kaudu. Prantsuse võimu ajal veeti Toamasina sadama kaudu Madagaskarile põhiliselt [[tükikaubad|tükikaupu]], jahutooteid ning raud- ja terastooteid ning veeti välja [[kullatolm]]u, [[raffia]]t, [[loomanahk]]u, [[kautšuk]]it ja [[elusloomad|elusloomi]]. Peale Euroopa oli laevaühendus [[Mauritius]]e ja [[Sri Lanka]]ga. Toamasinat ühendab Antananarivoga raudteelõik. Linn on ühenduses ka paljude teiste Madagaskari linnadega. Antananarivosse viib ka 350 km pikkune maantee [[RN2]]. Linnapildis on palju betsimisarakade [[rikša]]sid (''pousse-pousse''). ==Majandus== Toamasinas on tähtis naftatöötlemistehas [[Solitany Malagasy]] (SOLIMA), mis varustab Antananarivot. Linlaste tüüpilised elatusalad on kaubandus ja kalapüük. Linnast põhja pool [[Ivoloina]]s on metsajaam ning [[Ivoloina loomaaed]], mida peab [[Madagascar Fauna Group]] (MFG). ==Haridus== Linnas on [[Toamasina Ülikool]] ==Ajalugu== Linn kujunes 18. sajandil eurooplaste [[vahetuskaubandus]]punkti ümber. 19. sajandi alguses hakkasid Toamasinas toimuma [[Réunion]]ist tulnud prantslaste, [[Mauritius]]elt tulnud inglaste ja malagasside, põhiliselt [[betsimisarakad]]e vahelised kokkupõrked. Toamasina on sageli käest kätte käinud. Portugallastele järgnesid prantslased, inglased, [[merinad]] ja lõpuks jälle prantslased. Linna nimi tulevat sellest, et [[Radama I]], kes saabus pealinnast, et sissetungijaid alistada, maitses merevett ja hüüdis: "Toa masina!" ('See on soolane.') [[1894]]. aastal oli Toamasina prantslastele sisemaa vallutamise tugipunktiks. Pärast 1895. aastat asustati põliselanikud uude külla loodes. [[1897]]. aastal läks Toamasina kaudu eksiili viimane Madagaskari monarh kuninganna [[Ranavalona III]]. Prantsuse võimu ajal olid linnas mitme riigi konsulid. Aastal [[1927]] purustas [[keeristorm]] linna täielikult. Linn ehitati uuesti üles. Aastal [[1986]] hävitas troopiline [[tsüklon]] selle jälle täielikult. Mulla iseloomu ja ülerahvastatuse tõttu on linnas sageli olnud epideemiaid. Aastatel [[1898]] ja [[1990]] olid [[muhkkatk]]u epideemiaid. Hiljem olukord paranes ümberkaudsete soode kuivendamise tulemusel. Praegust nime kannab linn ametlikult 1979. aastast. ==Arhitektuur ja hoonestus== Linna malelauakujuline põhiplaan pärineb koloniaalajast. Iseseisvuse väljaku kaudu avaneb linn merele. Suurem osa kvartaleid koosneb [[hurtsik]]utest. Troopilised tsüklonid lõhuvad linna infrastruktuuri ja hooneid. ==Kulinaaria== Eriti armastatud on [[hiina köök|Hiina]] ja [[India köök]]. ==Turism ja vaatamisväärsused== Linna õhkkonda on nimetatud uniseks ja rahulikuks<ref name="world66">[http://www.world66.com/africa/madagascar/toamasina Toamasina saidil world66.com]</ref>. Turiste käib vähe<ref name="world66" />. Toamasina mererannad on ilusad, kuid haide ja saastatuse tõttu on ujumine takistatud. Suurim tänavaturg on kesklinnas asuv [[Bazary Be]], mida on nimetatud linna ainsaks vaatamisväärsuseks<ref name="world66" />. Toamasinast saab sõita ümbruskonna mererandadesse ja rendijalgrattaga 12 km kaugusele [[Ivoloina loomaaed]]a. Läheduses on ka [[Sainte Marie saar]]. ==Sõpruslinn== *[[Saint-Étienne]] (Prantsusmaa; 1967. aastast) *[[Le Port]] (Réunion) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://madagascar-tourisme.com/en/discover/the-east/toamasina/ Toamasina turismileht madagascar-tourisme.com lehel] *[http://www.world66.com/africa/madagascar/toamasina Sissekanne saidil world66.com] <small>Siin on kasutatud prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hollandi, poola, norra ja hispaania vikipeedia artiklit seisuga 4.10.2008.</small> [[Kategooria:Madagaskari linnad]] [[Kategooria:Atsinanana piirkond]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] tplbikha3pldkdwdqpe02vm35dywuxg Asulad (C) 0 54521 7157389 7140571 2026-05-19T20:10:39Z Metsavend 738 /* Co */ 7157389 wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} {{sisukord paremale}} '''Asulad (C)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad C-tähega. ==Ca== *[[Cà Mau]], [[linn]] [[Vietnam]]is *[[Cabaiguán]], linn [[Kuuba]]l, [[Sancti Spírituse provints]]is *[[Cabinda]], linn [[Angola]]s *[[Čačak]], linn [[Serbia]]s, [[Moravica ringkond|Moravica ringkonna]] halduskeskus *[[Čačersk]], linn [[Valgevene]]s, [[Čačerski rajoon]]i halduskeskus *[[Čadca]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] *[[Cadiz (Ohio)|Cadiz]], asula [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Harrisoni maakond (Ohio)|Harrisoni maakonna]] halduskeskus *[[Cádiz]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]] autonoomses piirkonnas, [[Cádizi provints]]i ja [[Bahía de Cádizi maakond|Bahía de Cádizi maakonna]] keskus *[[Cadoux]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Caen]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Alam-Normandia]] piirkonna ja [[Calvadosi departemang]]u keskus *[[Caerphilly]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Caerphilly (tervikomavalitsus)|Caerphilly tervikomavalitsuses]] *[[Cagliari]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sardiinia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cahul]], linn [[Moldova]]s, [[Cahuli rajoon]]i keskus *[[Caiguna]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Căinari]], linn [[Moldova]]s [[Căușeni rajoon]]is *[[Cairns]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Cajvana]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Cakuli]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Calafat]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Calais]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Pas-de-Calais]]' departemangus *[[Călan]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Călărași]], linn [[Rumeenia]], [[Călărași maakond|Călărași maakonna]] halduskeskus *[[Călărași (Moldova)|Călărași]], linn [[Moldova]]s, [[Călărași rajoon]]i halduskeskus *[[Caledon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Calexico]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Imperiali maakond|Imperiali maakonnas]] *[[Calgary]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Cali]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Valle del Cauca]] departemangu halduskeskus *[[Călimănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Calingiri]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Calitzdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Callao]], linn [[Peruu]]s *[[Callenberg]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Chemnitzi kreis]]is [[Callenbergi vald|Callenbergi vallas]] *[[Calvinia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Calw]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Calwi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Camagüey]], linn [[Kuuba]]l, [[Camagüey provints]]i halduskeskus *[[Camballin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cambrai]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang]]us *[[Cambridge]], linn [[Inglismaa]]l, [[Cambridgeshire]]'i krahvkonna keskus *[[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]], linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigis, üks [[Middlesexi maakond (Massachusetts)|Middlesexi maakonna]] kahest halduskeskusest *[[Camembert]], [[küla]] [[Prantsusmaa]]l [[Normandia]]s [[Orne'i departemang]]us *[[Camenca]], linn [[Moldova]]s [[Transnistria]]s, [[Camenca rajoon]]i keskus *[[Camp Bird]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Campbell (LAV)|Campbell]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Campeche]], linn [[Mehhiko]]s, [[Campeche osariik|Campeche osariigi]] pealinn ja [[Campeche vald|Campeche valla]] halduskeskus *[[Câmpeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Câmpia Turzii]], [[Rumeenia]]s [[Cluji maakond|Cluji maakonnas]] *[[Câmpina]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Campinas]], linn ja vald [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Campione d'Italia]], asula ja vald [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas [[Como provints]]is *[[Campo Grande]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigi]] pealinn *[[Câmpulung]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Câmpulung Moldovenesc]], on linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Canberra]], [[Austraalia]] pealinn *[[Cancún]], linn [[Mehhiko]]s [[Quintana Roo osariik|Quintana Roo osariigis]] *[[Candiac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Canmore]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]] provintsis *[[Cannes]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]is [[Alpes-Maritimes]]i departemangus *[[Cannon Rocks]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Ndlambe vald|Ndlambe vallas]] *[[Canoas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Cañon City]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Fremonti maakond (Colorado)|Fremonti maakonna]] halduskeskus *[[Canzibe]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] [[Nyandeni vald|Nyandeni vallas]] *[[Cantemir (Moldova)|Cantemir]], linn [[Moldova]]s, [[Cantemiri rajoon]]i halduskeskus *[[Cap-Chat]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Cap-Haïtien]], [[linn]] [[Haiti]]l, [[Põhjadepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cap-Santé]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Cape Dorset]], asula [[Kanada]]s [[Nunavut]]is *[[Cape Jervis]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Cape St. Francis]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Capel (Austraalia)|Capel]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Capitol City]], [[kummituslinn]] [[Colorado]]s [[Hinsdale'i maakond|Hinsdale'i maakonnas]] *[[Čapljina]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s [[Hertsegoviina-Neretva kanton]]is *[[Caracal (Rumeenia)|Caracal]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Caracas]], [[Venezuela]] [[pealinn]] *[[Caraquet]], linn Kanadas [[New Brunswick]]i provintsis [[Gloucesteri maakond (New Brunswick)|Gloucesteri maakonnas]] *[[Caransebeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Caraș-Severini maakond|Caraș-Severini maakonnas]] *[[Caravaca de la Cruz]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] *[[Carcassonne]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Aude'i departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Carcoola]], [[asula]] [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Cardiff]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s, [[Wales]]i [[pealinn]] *[[Carei]], linn [[Rumeenia]]s [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Carievale]], küla [[Kanada]]s [[Saskatchewani provints|Saskatchewanis]] *[[Carignan]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Carleton-sur-Mer]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Carletonville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[West Randi ringkond|West Randi ringkonnas]] *[[Carlow]], [[linn]] [[Iirimaa]]l, [[Carlow' krahvkond|Carlow' krahvkonna]] halduskeskus *[[Carmel-by-the-Sea]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Monterey maakond|Monterey maakonnas]] *[[Carnamah]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carnarvon]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carnarvon (LAV)|Carnarvon]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Čarnaŭčycy]], küla [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Carnikava]], küla [[Läti]]s [[Carnikava piirkond|Caenikava piirkonnas]] *[[Carrabin]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Carrara]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Massa-Carrara provints]]is *[[Carson]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Carson City]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Nevada]] osariigi [[pealinn]] *[[Cartagena (Colombia)|Cartagena]], [[linn]] [[Colombia]]s *[[Cartago]], [[linn]] [[Costa Rica]]s, [[Cartago provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cartago (California)|Cartago]], [[asula]] [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Inyo maakond|Inyo maakonnas]] *[[Caruaru]], linn [[Brasiilia]]s [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigis]] *[[Casablanca]], [[linn]] [[Maroko]]s *[[Čáslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kutná Hora ringkond|Kutná Hora ringkonnas]] *[[Casper]], [[linn]] [[USA]]-s [[Wyoming]]i osariigis [[Natrona maakond|Natrona maakonnas]] *[[Castiglioncello]], asula [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Livorno provints]]is [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kaldal *[[Castle Valley]], linn USAs [[Utah]]' osariigis [[Grandi maakond (Utah)|Grandi maakonnas]] *[[Castries]], [[Saint Lucia]] [[pealinn]] *[[Castrop-Rauxel]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Čašniki]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Čašniki rajoon]]i keskus *[[Căzănești]], on linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakonnas]] *[[Čazma]], [[linn]] ja omavalitsus [[Bjelovari-Bilo gora maakond|Bjelovari-Bilo gora maakonnas]] [[Horvaatia]]s *[[Cataby]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Catalão]], asula [[Brasiilia]]s [[Goiási osariik|Goiási osariigis]], [[Catalão vald|Catalão valla]] keskus *[[Catanzaro]], linn [[Itaalia]]s, [[Calabria]] maakonna ja [[Catanzaro provints]]i keskus *[[Catania]], linn [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]] saarel *[[Cauči]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Čaukciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Lapmežciemsi vald|Lapmežciemsi vallas]] *[[Caunes]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Grundzāle vald|Grundzāle vallas]] *[[Caunes (Murmastiene vald)|Caunes]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Caurvēderi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Sarkaņi vald|Sarkaņi vallas]] *[[Causapscal]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Căușeni]], linn [[Moldova]]s, [[Căușeni rajoon]]i keskus *[[Cavnic]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Caxias do Sul]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Cayenne]], [[Prantsuse Guajaana]] pealinn ==Ce== *[[Ceadîr-Lunga]], linn [[Moldova]]s [[Gagauusia]]s *[[Cebuļi]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Cedar Rapids]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa]] osariigis, [[Linni maakond (Iowa)|Linni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Čedasai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Rokiškise maavald|Rokiškise maavalla]]s *[[Cedynia]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Cegléd]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Cegłów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Mińsk Mazowiecki maakond|Mińsk Mazowiecki maakonnas]], [[Cegłówi vald|Cegłówi valla]] halduskeskus *[[Cehu Silvaniei]], linn [[Rumeenia]]s [[Sălaji maakond|Sălaji maakonnas]] *[[Ceikiniai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Ceikiniai vald|Ceikiniai valla]] halduskeskus *[[Ceipinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Čekai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Čekiškė]], alev [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is *[[Cekule]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Cekule (Salaspilsi vald)|Cekule]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Cekuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ļaudona vald|Ļaudona vallas]] *[[Čelákovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha idaringkond|Praha idaringkonnas]] *[[Celenski]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Céligny]], [[küla]] [[Šveits]]is [[Genfi kanton]]is *[[Celje]], linn [[Sloveenia]]s *[[Celldömölk]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]], [[Celldömölki kreis]]i keskus *[[Celle]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal, [[Celle kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Celmi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Celmi (Liezēre vald)|Celmi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Celtnieks]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Cempi]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] *[[Cempmuiža]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonnas]] *[[Centurion]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Cepļi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Palsmane vald|Palsmane vallas]] *[[Cepļi (Vecpiebalga vald)|Cepļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Ceplīši]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Cepurītes]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Indrāni vald|Indrāni vallas]] *[[Ceres (LAV)|Ceres]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Cergowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Cerkazi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Cērkste]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Cernavodă]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Černošice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]] *[[Černošín]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Černovice (Pelhřimovi ringkond)|Černovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Čērzenieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Barkava vald|Barkava vallas]] *[[Cērteles]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]] *[[Červená Řečice]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Červený Kostelec]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Červień]], linn [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Červonka]], küla [[Läti]]s, [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Vecsaliena vald|Vecsaliena valla]] keskus *[[Čerykaŭ]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Čerykaŭ rajoon]]i halduskeskus *[[Cēsis]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Cēsītes]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Laubere vald|Laubere vallas]] *[[Česká Kamenice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Česká Lípa]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]], [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonna]] halduskeskus *[[Česká Skalice]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Česká Třebová]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[České Budějovice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s, [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonna]] keskus *[[České Velenice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Český Brod]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Český Dub]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Český Krumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Český Krumlovi ringkond|Český Krumlovi ringkonna]] halduskeskus *[[Český Těšín]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Cesvaine]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Cesvaine piirkond|Cesvaine piirkonnas]] *[[Cesvainieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Cetinje]], [[linn]] [[Montenegro]]s *[[Ceuta]], [[autonoomne linn]] [[Hispaania]]s *[[Čeveri]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Ceyhan]], [[linn]] [[Türgi]]s [[Adana provints]]is ==Ch== *[[Chabařovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Chabówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] *[[Chaghcharān]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Ghowri provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chalč]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Vietka rajoon]]is, [[Chalči külanõukogu]] halduskeskus *[[Chalkída]], linn [[Kreeka]]s *[[Chambly (Québec)|Chambly]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Chamchamal]], linn [[Iraak|Iraagis]] [[As-Sulaymānīyah' kubernerkond|As-Sulaymānīyah' kubernerkonnas]] *[[Chańḍīgaṙh]], [[linn]] [[India]]s, [[liiduala]], [[Pandžab]]i ja [[Haryana]] osariigi [[pealinn]] *[[Chandler (Québec)|Chandler]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Gaspésie–Îles-de-la-Madeleine]]'i halduspiirkonnas *[[Chang'an]], endine linn [[Hiina]]s, kauaaegne pealinn *[[Changge]], linn [[Hiina]]s [[Henan]]i provintsis [[Xuchang]]i [[ringkonna õigustega linn]]as *[[Chaniá]], linn [[Kreeka]]s [[Kreeta piirkond|Kreeta piirkonnas]] *[[Chapais]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas *[[Chārīkār]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Parvāni provints]]i keskus *[[Charlemagne (Québec)|Charlemagne]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Charleroi]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Hainaut]]' provintsis *[[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Lõuna-Carolina]] osariigis *[[Charlotte (Põhja-Carolina)|Charlotte]], linn Ameerika Ühendriikides [[Põhja-Carolina]] osariigis, [[Mecklenburgi maakond|Mecklenburgi maakonna]] halduskeskus *[[Charlottetown]], linn [[Kanada]]s, [[Prints Edwardi saar]]e halduskeskus *[[Château-Richer]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Châteauguay]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Chattanooga]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Tennessee]] osariigis, [[Hamiltoni maakond (Tennessee)|Hamiltoni maakonna]] halduskeskus *[[Chattogram]], [[linn]] [[Bangladesh]]is, [[Chattogrami jaotis]]e ja [[Chattogrami ringkond|Chattogrami ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Cheb]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]], [[Chebi ringkond|Chebi ringkonna]] halduskeskus *[[Chęciny]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Checotah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis[[McIntoshi maakond (Oklahoma)| McIntoshi maakonnas]] *[[Cheju]], [[linn]]aks nimetatav haldusüksus [[Lõuna-Korea]]s, [[Cheju provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chełm]], [[linn]] [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Chełmi maakond|Chełmi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Chełmek]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Oświęcimi maakond|Oświęcimi maakonnas]] *[[Chełmiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]], [[Chełmieci vald|Chełmieci valla]] halduskeskus *[[Chełmno]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Chełmno maakond|Chełmno maakonna]] keskus *[[Chełmno nad Nerem]], [[küla]] [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Chełmsko Śląskie]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kamienna Góra maakond|Kamienna Góra maakonnas]] [[Lubawka vald|Lubawka vallas]] *[[Chełmża]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Toruńi maakond|Toruńi maakonnas]] *[[Chemnitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Chemult]], asula [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis [[Klamathi maakond (Oregon)|Klamathi maakonna]]s *[[Chennai]], [[linn]] [[India]]s, [[Tamil Nadu]] osariigi pealinn *[[Cheonan]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Chungcheongi provints]]is *[[Chepelare]], linn [[Bulgaaria]]s [[Smoljani piirkond|Smoljani piirkonnas]] *[[Cherbourg]], endine linn, praegune [[asum]] [[Prantsusmaa]]l [[Alam-Normandia]] piirkonnas, osa Cherbourg-Octeville'ist *[[Cherbourg-Octeville]], linn Prantsusmaal Alam-Normandias [[Manche]]'i departemangus *[[Chesaw]], on [[kummituslinn]] [[USA]]-s [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Okanogani maakond|Okanogani maakonnas]] *[[Chester]], linn [[Inglismaa]]l [[Cheshire]]'i krahvkonnas *[[Chetumal]], linn [[Mehhiko]]s, [[Quintana Roo|Quintana Roo osariigi]] pealinn ja [[Othón P. Blanco vald|Othón P. Blanco valla]] halduskeskus *[[Cheviot]], asula [[Uus-Meremaa]]l [[Canterbury ringkond|Canterbury ringkonna]] põhjaosas *[[Cheyenne]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Wyoming]]i osariigi [[pealinn]] *[[Chhukha]], linn [[Bhutan]]is, [[Chhukha ringkond|Chhukha ringkonna]] keskus *[[Chiang Mai]], linn [[Tai]]s, [[Chiang Mai provints]]i keskus *[[Chiba]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Chiba prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Chibougamau]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Nord-du-Québec]]i halduspiirkonnas *[[Chicago]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis, [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki maakonna]] keskus *[[Chickasha]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Grady maakond (Oklahoma)|Grady maakonna]] halduskeskus *[[Chiclana de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Chiclayo]], linn [[Peruu]]s, [[Chiclayo provints]]i keskus *[[Chieti]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Abruzzo]] maakonnas, [[Chieti provints]]i keskus *[[Chigasaki]], linn [[Jaapan]]is [[Kanagawa prefektuur]]is *[[Chiguayante]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Chihuahua (Mehhiko)|Chihuahua]], linn [[Mehhiko]]s, [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigi]] pealinn *[[Chillán]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Chillicothe (Texas)|Chillicothe]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Hardemani maakond (Texas)|Hardemani maakonnas]] *[[Chilpancingo]], linn [[Mehhiko]]s, [[Guerrero osariik|Guerrero osariigi]] pealinn *[[Chinca]], asula [[Ecuador]]is [[Esmeraldase provints]]is *[[Chinsali]], [[linn]] [[Sambia]]s, [[Muchinga provints]]i ja [[Chinsali ringkond|Chinsali ringkonna]] halduskeskus *[[Chintsa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Chipiona]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Chirundu]], [[linn]] [[Sambia]]s [[Lõunaprovints (Sambia)|Lõunaprovintsis]] *[[Chişinău]], [[Moldova|Moldova Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Chișineu-Criș]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Chitila]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Chittagong]], vt Chattogram *[[Chłopiatyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]] *[[Chlumec (Ústí nad Labemi ringkond)|Chlumec]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Chlumec nad Cidlinou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Choceň]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Ústí nad Orlicí ringkond|Ústí nad Orlicí ringkonnas]] *[[Chochłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Dołhobyczówi vald|Dołhobyczówi vallas]] *[[Chocianów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]] *[[Chocimsk]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Chocimski rajoon]]i halduskeskus *[[Chociwel]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Chocz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonnas]] *[[Chodel]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]], [[Chodeli vald|Chodeli valla]] halduskeskus *[[Chodecz]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Włocławeki maakond|Włocławeki maakonnas]] *[[Chodov (Sokolovi ringkond)|Chodov]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Chodzież]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Chodzieżi maakond|Chodzieżi maakonna]] halduskeskus *[[Chōfu]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Chojna]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Chojnice]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Chojnice maakond|Chojnice maakonna]] halduskeskus *[[Chojniki]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Chojniki rajoon]]i halduskeskus *[[Chojnów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]] *[[Chomęcice]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komorniki vald|Komorniki vallas]] *[[Chomentów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Jędrzejówi maakond| Jędrzejówi maakonnas]] [[Sobkówi vald|Sobkówi vallas]] *[[Chomsk]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Drahičyni rajoon]]is [[Chomski külanõukogu]]s *[[Chomutov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Chomutovi ringkond|Chomutovi ringkonna]] keskus *[[Ch'ŏngjin]], linn [[Põhja-Korea]]s [[Põhja-Hamgyŏngi maakond|Põhja-Hamgyŏng]]i maakonnas *[[Chongqing]], linn [[Hiina]]s, [[Chongqing Shi]] halduskeskus *[[Chongqing Shi]], linnaks nimetatav 1. järgu haldusüksus [[Hiina]]s *[[Choptank]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Chorągwica]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wieliczka maakond|Wieliczka maakonnas]] [[Wieliczka vald|Wieliczka vallas]]. *[[Choroszcz]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Chorowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Mogilany vald|Mogilany vallas]] *[[Chorzele]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonnas]] *[[Chorzelów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] [[Mieleci vald|Mieleci vallas]]. *[[Chorzów]], linn Lõuna-[[Poola]]s *[[Choszczno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Choszczno maakond|Choszczno maakonna]] halduskeskus *[[Chotěboř]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Chotomów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Legionowo maakond|Legionowo maakonnas]] [[Jabłonna vald (Masoovia vojevoodkond)|Jabłonna vallas]] *[[Chowchilla]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Madera maakond|Madera maakonnas]] *[[Chrast]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Chrastava]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Libereci ringkond|Libereci ringkonnas]] *[[Chřibská]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Chrissiesmeer]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]] *[[Christchurch]], [[linn]] [[Uus-Meremaa]]l, [[Canterbury ringkond|Canterbury ringkonna]] keskus *[[Chropyně]], linn [[Tšehhi]]s [[Zlíni maakond|Zlíni maakonnas]] [[Kroměříži ringkond|Kroměříži ringkonnas]] *[[Chróścice]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] [[Dobrzeń Wielki vald|Dobrzeń Wielki vallas]] *[[Chrzanów]], [[linn]] [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonna]] halduskeskus *[[Chrudim]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]], [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonna]] halduskeskus *[[Ch'unch'ŏn]], linn [[Lõuna-Korea]]s, [[Gangwoni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Chuniespoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[Chur]], linn [[Šveits]]is, [[Graubündeni kanton]]i ja [[Plessuri ringkond|Plessuri ringkonna]] keskus *[[Chvaletice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Chýně]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha lääneringkond|Praha lääneringkonnas]] *[[Chýnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Chyrowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Chyše]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] ==Ci== *[[Ciacova]], linn [[Rumeenia]]s [[Timiși maakond|Timiși maakonnas]] *[[Ciążeń]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Słupca maakond|Słupca maakonnas]] [[Lądeki vald|Lądeki vallas]] *[[Cibitoke]], linn [[Burundi]]s, [[Cibitoke provints]]i keskus *[[Cibla]], küla [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Cibla vald|Cibla valla]] keskus *[[Ciecere]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Skrunda vald|Skrunda vallas]] *[[Ciechanów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Ciechanówi maakond|Ciechanówi maakonna]] halduskeskus *[[Ciechanowiec]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] *[[Ciechocinek]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] *[[Ciego de Ávila]], linn [[Kuuba]]l, [[Ciego de Ávila provints]]i halduskeskus *[[Cielavas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Ciematnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Ciemupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Ogresgalsi vald|Ogresgalsi vallas]] *[[Cienfuegos]], linn [[Kuuba]]l, [[Cienfuegose provints]]i halduskeskus *[[Ciepielów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lipsko maakond|Lipsko maakonnas]], [[Ciepielówi vald|Ciepielówi valla]] halduskeskus *[[Čierna nad Tisou]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]] *[[Ciesengure]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Cieszanów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] *[[Cieszków]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Milicze maakond|Milicze maakonnas]] *[[Cieszyn]] linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonna]] keskus *[[Ciężkowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Cigánd]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Cigándi kreis]]i halduskeskus *[[Čikstiņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Cildi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kazdanga vald|Kazdanga vallas]] *[[Cimdenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Cimișlia]], linn [[Moldova]]s, [[Cimișlia rajoon]]i keskus *[[Cimpēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Cimza]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Rauna vald|Rauna vallas]] *[[Cinci]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Cincinnati]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]]s, [[Hamiltoni maakond (Ohio)|Hamiltoni maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Čiobiškis]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Širvintose rajoon]]is, [[Čiobiškise vald|Čiobiškise valla]] halduskeskus *[[Čipati]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Lejasciemsi vald|Lejasciemsi vallas]] *[[Cirakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Cīrava]], asula [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonnas]] *[[Cirebon]], linn [[Indoneesia]]s [[Lääne-Jaava provints]]is *[[Cirgaļi]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Cirkale]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Cirkliškis]], küla [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is, [[Cirkliškise vald|Cirkliškise valla]] halduskeskus *[[Cirpstene]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Cirstes]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Cirsti]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Cīruļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Jēkabpilsi rajoon]]is, [[Rite vald|Rite valla]] [[halduskeskus]] *[[Cīruļi (Valdgale vald)|Cīruļi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Ciskāni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]] *[[Cisnădie]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Cisownica]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszów vallas]] *[[Čistigi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Citrus Heights]], linn [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Sacramento maakond|Sacramento maakonnas]] *[[Citrusdal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Ciudad de la Paz]], [[Ekvatoriaal-Guinea]] pealinn *[[Ciudad Juárez]], linn [[Mehhiko]]s [[Chihuahua osariik|Chihuahua osariigis]] *[[Ciudad Victoria]], linn [[Mehhiko]]s, [[Tamaulipase osariik|Tamaulipase osariigi]] pealinn *[[Čiuiniai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] ==Cl== *[[Clanwilliam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Claremont]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Clarkebury]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Engcobo vald|Engcobo vallas]] *[[Clark's Harbour]], linn [[Kanada]]s [[Nova Scotia]] provintsis *[[Claußnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is [[Claußnitzi vald|Claußnitzi vallas]] *[[Clermont (Québec)|Clermont]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Capitale-Nationale]]'i halduspiirkonnas *[[Clermont-Ferrand]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Auvergne]]'i piirkonna ja [[Puy-de-Dôme'i departemang]]u keskus *[[Cleveland]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]]s, [[Cuhayoga maakond|Cuhayoga maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Clinton (Indiana)|Clinton]], linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis [[Vermillioni maakond|Vermillioni maakonnas]] *[[Clocolan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Cloneen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Amajuba ringkond|Amajuba ringkonnas]] [[Dannhauseri vald|Dannhauseri vallas]] *[[Cluj-Napoca]], [[linn]] [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Cluji maakond|Cluji maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Cluny]], omavalitsusega [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Burgundia]]s [[Saône-et-Loire]]'i departemangus ==Cm== *[[Ćmielów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Ostrowiec Świętokrzyski maakond|Ostrowiec Świętokrzyski maakonnas]] *[[Ćmiłów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Ćmińsk]], on küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Miedziana Góra vald|Miedziana Góra vallas]] *[[Cmolas]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]], [[Cmolase vald|Cmolase valla]] halduskeskus. ==Co== *[[Coachella]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Riverside'i maakond|Riverside'i maakonnas]] *[[Coaldale (Kanada)|Coaldale]], linn [[Kanada]]s [[Alberta]]s *[[Coalgate]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oklahoma osariik|Oklahoma osariigis]] [[Coali maakond|Coali maakonnas]] *[[Coaticook]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Cobh]], [[linn]] [[Iirimaa]]l [[Cobhi krahvkond|Cobhi krahvkonnas]] *[[Cobourg]], linn [[Kanada]]s [[Ontario provints]]is *[[Coburg]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Cochabamba]], [[linn]] [[Boliivia]]s, [[Cochabamba departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cocklebiddy]], asula [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Codlea]], linn [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Coffee Bay]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Cofimvaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Coghlan]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] [[Engcobo vald|Engcobo vallas]] *[[Coimbatore]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis, [[Coimbatore ringkond|Coimbatore ringkonna]] keskus *[[Coimbra]], linn [[Portugal]]is *[[Colditz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal *[[Čolēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Colenso]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uThukela ringkond|uThukela ringkonnas]] *[[Colesberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Coligny]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Colima]], linn [[Mehhiko]]s, [[Colima osariik|Colima osariigi]] pealinn *[[Collie]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Colombo]], [[linn]] [[Sri Lanka]]s *[[Colón (Panama)|Colón]], linn [[Panama]]s [[Colóni provints]]i halduskeskus *[[Colona]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Colonarie]], asula [[Saint Vincent ja Grenadiinid|Saint Vincentil ja Grenadiinidel]] [[Saint Vincent]]i saarel *[[Colorado Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[El Paso maakond (Colorado)|El Paso maakonna]] keskus *[[Columbus (Ohio)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Ohio]] osariigi pealinn, [[Franklini maakond (Ohio)|Franklini maakonna]] keskus *[[Columbus (Georgia)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis, [[Muscogee maakond|Muscogee maakonna]] keskus *[[Columbus (Mississippi)|Columbus]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Mississippi osariigis *[[Comănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Comarnic]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Comayagua]], [[linn]] [[Honduras]]es, [[Comayagua departemang]]u keskus *[[Comet (Montana)|Comet]], [[linn]] [[USA]]-s [[Montana]] osariigis [[Jeffersoni maakond (Montana)|Jeffersoni maakonnas]] *[[Como]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Como provints]]i [[halduskeskus]] *[[Compton]], linn [[USA]]-s [[California]] osariigis [[Los Angelese maakond|Los Angelese maakonna]]s *[[Comrat]], [[linn]] [[Moldova]]s, [[Gagauusia]] [[halduskeskus]] *[[Conakry]], [[Guinea]] [[pealinn]] *[[Concepción]], linn [[Tšiili]]s, [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonna]] ja [[Concepcióni provints]]i keskus *[[Concord]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Hampshire|New Hampshire'i]] osariigi pealinn ja [[Merrimacki maakond|Merrimacki maakonna]] halduskeskus *[[Concordia (LAV)|Concordia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Conil de la Frontera]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Čonkas]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Constanța]], linn [[Rumeenia]]s, [[Constanța maakond|Constanța maakonna]] keskus *[[Constantine]], linn [[Alžeeria]]s, [[Constantine'i provints]]i keskus *[[Contrecœur]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Conwy]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is, [[Conwy (tervikomavalitsus)|Conwy tervikomavalitsuse]] halduskeskus *[[Coober Pedy]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Cookhouse]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Cookshire-Eaton]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas *[[Cooma]], linn [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales]]i osariigis *[[Copiapó]], linn [[Tšiili]]s, [[Atacama piirkond|Atacama piirkonna]] ja [[Copiapó provints]]i keskus *[[Copșa Mică]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Coquitlam]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Corabia]] on linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Coral Gables]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Miami-Dade'i maakond|Miami-Dade'i maakonnas]] *[[Córdoba (Argentina)|Córdoba]], [[linn]] [[Argentina]]s, [[Córdoba provints (Argentina)|Córdoba provintsi]] keskus *[[Córdoba (Hispaania)|Córdoba]], linn [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s, [[Córdoba provints]]i keskus *[[Cork]], [[linn]] [[Iirimaa]]l *[[Corleone]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]]s [[Palermo provints]]is *[[Cornelia (LAV)|Cornelia]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Corpus Christi]], [[linn]] [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Correggio]], linn [[Itaalia]]s [[Reggio Emilia provints]]is *[[Cortina d'Ampezzo]], asula [[Itaalia]]s *[[Cortland]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigis]], [[Cortlandi maakond|Cortlandi maakonna]] halduskeskus *[[Cortona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas [[Arezzo provints]]is *[[Cosenza]], linn [[Itaalia]]s [[Calabria]] maakonnas, [[Cosenza provints]]i keskus *[[Costești]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Coswig (Saksimaa)|Coswig]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Meißeni kreis]]is *[[Côte-Saint-Luc]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montréal (piirkond)|Montréali]] halduspiirkonnas *[[Coteau-du-Lac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Montérégie]] halduspiirkonnas *[[Cotia]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Cotonou]], [[linn]] [[Benin]]is, [[Littorali departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Cottbus]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal *[[Covasna]], linn [[Rumeenia]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Coventry]], linn [[Inglismaa]]l [[West Midlands|West Midlandsi]] linnkrahvkonnas *[[Cowansville]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Estrie]] halduspiirkonnas ==Cr== *[[Cradock]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Craiova]], linn [[Rumeenia]]s, [[Dolji maakond|Dolji maakonna]] keskus *[[Cranzahl]], asula [[Annabergi kreis]]is [[Saksimaa]]l, [[Sehmatali vald|Sehmatali valla]] keskus *[[Crawford (Texas)|Crawford]], linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis [[McLennani maakond|McLennani maakonnas]] *[[Cremona]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Cremona provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cres]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Cristuru Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Criuleni]], linn [[Moldova]]s, [[Criuleni rajoon]]i keskus *[[Crockett Mills]], asula [[USA]]-s [[Tennessee]] osariigis Crocketti maakonnas *[[Crostau]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Crostau vald|Crostau vallas]] *[[Crostwitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Kamenzi kreis]]is [[Crostwitzi vald|Crostwitzi vallas]] *[[Crottendorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is, [[Crottendorfi vald|Crottendorfi valla]] keskus ==Cs== *[[Csákvár]], linn [[Ungari]]s [[Fejéri komitaat|Fejéri komitaadis]] [[Bicske kreis]]is *[[Csanádpalota]], linn [[Ungari]]s [[Csongrád-Csanádi komitaat|Csongrád-Csanádi komitaadis]] [[Makó kreis]]is *[[Csenger]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Csengeri kreis]]i halduskeskus *[[Csepreg]], linn [[Ungari]]s [[Vasi komitaat|Vasi komitaadis]] [[Kőszegi kreis]]is *[[Csongrád]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Csongrádi komitaat|Csongrádi komitaadis]], [[Csongrádi ringkond|Csongrádi ringkonna]] keskus *[[Csorna]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]], [[Csorna kreis]]i halduskeskus *[[Csorvás]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Békéscsaba kreis]]is *[[Csurgó]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]], [[Csurgó kreis]]i halduskeskus *[[Czosnów]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Nowy Dwór Mazowiecki maakond|Nowy Dwór Mazowiecki maakonnas]], [[Czosnówi vald|Czosnówi valla]] halduskeskus ==Cz== *[[Czajowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Wielka Wieśi vald|Wielka Wieśi vallas]] *[[Czaplinek]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonnas]] *[[Czarna Białostocka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Czarna Woda]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Starogard Gdański maakond|Starogard Gdański maakonnas]] *[[Czarne]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Człuchówi maakond|Człuchówi maakonnas]]. *[[Czarnków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonna]] halduskeskus *[[Czarnożyły]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieluńi maakond|Wieluńi maakonnas]], [[Czarnożyły vald|Czarnożyły valla]] halduskeskus *[[Czarny Dunajec]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]], [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci valla]] halduskeskus *[[Czartajew]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Siemiatycze maakond|Siemiatycze maakonnas]] [[Siemiatycze vald|Siemiatycze vallas]] *[[Czastary]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Wieruszówi maakond|Wieruszówi maakonnas]], [[Czastary vald|Czastary valla]] halduskeskus *[[Czchów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] *[[Czechów (Lubuszi vojevoodkond)|Czechów]], küla [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Gorzów Wielkopolski maakond|Gorzów Wielkopolski maakonnas]] *[[Czechowice-Dziedzice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Bielsko-Biała maakond|Bielsko-Biała maakonnas]] *[[Czeladź]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Będzini maakond|Będzini maakonnas]] *[[Czemierniki]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Radzyń Podlaski maakond|Radzyń Podlaski maakonnas]], [[Czemierniki vald|Czemierniki valla]] halduskeskus *[[Czempiń]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kościani maakond|Kościani maakonnas]] *[[Czerniczyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Czerniejewo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Czersk]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Chojnice maakond|Chojnice maakonnas]] *[[Czerwienne]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Czerwieńsk]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Zielona Góra maakond|Zielona Góra maakonnas]] *[[Czerwińsk nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płoński maakond|Płoński maakonnas]] *[[Czerwionka-Leszczyny]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Rybniki maakond|Rybniki maakonnas]] *[[Czerwonak]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]], [[Czerwonaki vald|Czerwonaki valla]] halduskeskus *[[Częstochowa]], [[linn]] [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Człopa]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]] *[[Czudec]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Strzyżówi maakond|Strzyżówi maakonnas]], [[Czudeci vald|Czudeci valla]] halduskeskus *[[Czułczyce]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]] [[Sawini vald|Sawini vallas]] *[[Czulice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Kocmyrzów-Luborzyca vald|Kocmyrzów-Luborzyca vallas]] *[[Czumów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Czyrna]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Czyżew]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Wysokie Mazowieckie maakond|Wysokie Mazowieckie maakonnas]] ==Cu== *[[Cuenca]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Castilla – La Mancha]] autonoomse piirkonnas, [[Cuenca provints]]i ja [[Serranía Media-Campichuelo y Serranía Baja]] maakonna halduskeskus *[[Cugir]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Cuiabá]], linn [[Brasiilia]]s, [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso]] osariigi pealinn *[[Čuksti]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Čulkstēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Klintaine vald|Klintaine vallas]] *[[Cullinan]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Cunces]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Cuneo]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas, [[Cuneo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Cunewalde]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Cunewalde vald|Cunewalde vallas]] *[[Cunningmoor]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Cupcini]], linn [[Moldova]]s [[Edineți rajoon]]is *[[Curitiba]], [[linn]] [[Brasiilia]]s, [[Paraná osariik|Paraná]] osariigi pealinn *[[Curtea de Argeș]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Curtici]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Cuxhaven]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksimaa]] liidumaal ==Cv== *[[Cvikov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] ==Cy== *[[Cybinka]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Słubice maakond|Słubice maakonnas]] *[[Cyców]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Cycówi vald|Cycówi valla]] halduskeskus *[[Čyrvonaja Słabada]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Salihorski rajoon]]is [[Kategooria:Asulate loendid]] 3ucnx5c36wv6nf72w9q86h7n48yalfa Asulad (T) 0 54543 7157434 7140572 2026-05-19T21:27:20Z Metsavend 738 /* Ta */ 7157434 wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (T)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad T-tähega. {{Sisukord paremale}} ==Ta== *[[Taabri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Taadikvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] *[[Taagepera]], küla [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Tõrva vald|Tõrva vallas]] *[[Taali]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Taaliku]] on [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Taari]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tab]], linn [[Ungari]]s [[Somogyi komitaat|Somogyi komitaadis]], [[Tabi kreis]]i halduskeskus *[[Tabara]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Tabasalu]], alevik [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Taberlaane]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Tabivere]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] *[[Tábor]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Tábori ringkond|Tábori ringkonna]] halduskeskus *[[Tabore]], küla [[Läti]]s [[Daugavpilsi piirkond|Daugavpilsi piirkonnas]], [[Tabore vald|Tabore valla]] keskus *[[Tabria]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Tabūk]], [[linn]] [[Saudi Araabia|Saudi Araabias]], [[Tabūki provints]]i keskus *[[Tachikawa]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Tachov]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] *[[Tacloban]], [[linn]] [[Filipiinid]]el *[[Tacna]], [[linn]] [[Peruu]]s, [[Tacna piirkond|Tacna piirkonna]] ja [[Tacna provints]]i keskus *[[Tade]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Tadjoura]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Tadjoura piirkond|Tadjoura piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[T'aebaek]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s *[[Taebla]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]], [[Taebla vald|Taebla valla]] [[halduskeskus]] *[[Taevaskoja]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Taevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Tafelkop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Tagadi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Tagametsa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Tagamõisa (Viljandi)|Tagamõisa]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Taganrog]], linn [[Venemaa]]l [[Rostovi oblast]]is *[[Taganurga]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tagaranna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tagassaare]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tagavere (Lääne-Nigula)|Tagavere]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tagta]], alev [[Türkmenistan]]is [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajetis]] *[[Tagula]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tagumaa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Tahe (Heilongjiang)|Tahe]], asula [[Hiina]]s [[Heilongjiang]]i provintsis [[Da Hinggan Lingi ringkond|Da Hinggan Lingi ringkonnas]], [[Tahe maakond|Tahe maakonna]] ja [[Tahe suurvald|Tahe suurvalla]] keskus *[[Taheva]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tahkuranna]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Tahlequah]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Cherokee maakond (Oklahoma)|Cherokee maakonna]] halduskeskus *[[Tahu]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Taipalsaari]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Lõuna-Karjala maakond|Lõuna-Karjala maakonnas]] [[Taipalsaari vald|Taipalsaari vallas]] *[[Taizhou]], [[ringkonna õigustega linn]] Hiinas [[Jiangsu]] provintsis *[[Taizhou (Zhejiang)|Taizhou]], [[ringkonna õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Zhejiang]]i provintsis *[[Ta‘izz]], linn [[Jeemen]]is, [[Ta‘izzi kubernerkond|Ta‘izzi kubernerkonna]] keskus *[[Taitsõ]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Gattšina rajoon]]is, [[Taitsõ vald|Taitsõ valla]] keskus *[[Takaishi]], linn [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Takarazuka]], linn Jaapanis [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Takasago]], linn Jaapanis [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Takatsuki]], linn Jaapanis [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Ta Khmau]], [[linn]] [[Kambodža]]s, [[Kândali provints]]i keskus *[[Tałačyn]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Tałačyni rajoon]]i keskus *[[Talakivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Talas]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Talasi oblast]]i keskus *[[Talavera de la Reina]], linn [[Hispaania]]s [[Castilla – La Mancha|Castilla – La Mancha piirkonnas]] [[Toledo provints]]is *[[Talca]], linn [[Tšiili]]s, [[Maule piirkond|Maule piirkonna]] ja [[Talca provints]]i keskus *[[Talcahuano]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Taldom]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Taldomi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Taldõkorgan]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Almatõ oblast]]i halduskeskus *[[Tali]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Talila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Talcis]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Ramata vald|Ramata vallas]] *[[Talitsa]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Talkeetna]], küla [[USA]]-s [[Alaska]] osariigis [[Matanuska-Susitna maakond|Matanuska-Susitna maakonnas]] *[[Tall ‘Afar]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]] [[Nīnawá|Nīnawá kubernerkonnas]] *[[Tallahassee]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Florida]] osariigi pealinn *[[Tāloqān]], linn [[Afganistan]]is *[[Tallinn]], [[Eesti]] [[pealinn]], [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Tălmaciu]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]] *[[Talne]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Talne rajoon]]i halduskeskus *[[Talpaki]], asula [[Kaliningradi oblast]]is [[Venemaa]]l *[[Talsi]], linn [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]] keskus *[[Talsciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Talvik (Norra)|Talvik]], küla [[Norra]]s [[Finnmark|Finnmargi]] maakonnas [[Alta vald|Alta vallas]] *[[Tama]], linn [[Jaapan]]is [[Tōkyō prefektuur]]is *[[Tamási]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]], [[Tamási kreis]]i halduskeskus *[[Tamašoŭka]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Bresti rajoon]]is *[[Tamba]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tamboekiesdraai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Tambov]], linn [[Venemaa]]l *[[Tamme (Lääneranna)|Tamme]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tammela (Kanta-Häme)|Tammela]], küla [[Soome]]s [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]], [[Tammela vald|Tammela valla]] keskus *[[Tammemäe]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tammiku]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] *[[Tammiku (Kose)|Tammiku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Tammiku]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Tammiku (Lääne-Nigula)|Tammiku]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tammispea]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tammispää]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Tammiste (Tori)|Tammiste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tammneeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Viimsi vald|Viimsi vallas]] *[[Tammuna]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tammuru]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tampa]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis, [[Hillsborough' maakond|Hillsborough' maakonna]] halduskeskus *[[Tampere]], [[linn]] [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Tamsalu]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] *[[Tamsi (Rapla)|Tamsi]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Țăndărei]], linn [[Rumeenia]]s [[Ialomița maakond|Ialomița maakonnas]] *[[Tangerang]], linn [[Indoneesia]]s [[Banteni provints]]is *[[Tannenberg]], [[asula]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is [[Tannenbergi vald|Tannenbergi vallas]] *[[Tanska]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Ţanţā]], linn [[Egiptus]]es, [[Al-Gharbīyah' kubernerkond|Al-Gharbīyah' kubernerkonna]] keskus *[[Tanvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Jablonec nad Nisou ringkond|Jablonec nad Nisou ringkonnas]] *[[Tanyard]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] *[[Taormina]], linn ja vald [[Itaalia]]s [[Sitsiilia maakond|Sitsiilia maakonna]] [[Messina provints]]is *[[Tapa]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Tápiószele]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Nagykáta kreis]]is *[[Tapolca]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]], [[Tapolca kreis]]i keskus *[[Tara (Venemaa)|Tara]], linn [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is, [[Tara rajoon]]i keskus *[[Tapolca]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]], [[Tapolca kreis]]i keskus *[[Tapupere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tapurla]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Taraclia]], on linn [[Moldova]]s, [[Taraclia rajoon]]i keskus *[[Taranto]], linn [[Itaalia]]s [[Apuulia]] maakonnas, [[Taranto provints]]i halduskeskus *[[Taraštša]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Taraštša oblast]]i halduskeskus *[[Taraz]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Žambõli oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tarawa South]], [[Kiribati]] pealinn *[[Tarczek]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Starachowice maakond|Starachowice maakonnas]] [[Pawłówi vald|Pawłówi vallas]] *[[Tarczyn]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonnas]] *[[Tareste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tārgale]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s, [[Tārgale vald|Tārgale valla]] halduskeskus *[[Targanice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Wadowice maakond|Wadowice maakonnas]] [[Andrychówi vald|Andrychówi vallas]] *[[Targovishte]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Targovishte piirkond|Targovishte piirkonna]] keskus *[[Târgoviște]], linn [[Rumeenia]]s, [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonna]] keskus *[[Târgu Bujor]], linn [[Rumeenia]]s [[Galați maakond|Galați maakonnas]] *[[Târgu Cărbunești]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]] *[[Târgu Frumos]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Târgu Jiu]], linn [[Rumeenia]]s, [[Gorji maakond|Gorji maakonna]] halduskeskus *[[Târgu Lăpuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Târgu Mureș]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s, [[Mureși maakond|Mureși maakonna]] keskus *[[Târgu Neamț]], linn [[Rumeenia]]s [[Neamți maakond|Neamți maakonnas]] *[[Târgu Ocna]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Târgu Secuiesc]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Covasna maakond|Covasna maakonnas]] *[[Tarīn Kowṯ]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Uruzgāni provints]]i keskus *[[Tarkastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Tarko-Sale]], linn [[Venemaa]]l [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]], [[Purovski rajoon]]i halduskeskus *[[Tarlapi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Tarłów]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Opatówi maakond|Opatówi maakonnas]], [[Tarłówi vald|Tarłówi valla]] halduskeskus *[[Tarnīsas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Tarnobrzeg]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Tarnogród]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]] *[[Tarnów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] *[[Tarnów Opolski]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]], [[Tarnów Opolski vald|Tarnów Opolski valla]] halduskeskus *[[Tarnowskie Góry]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Tarnowskie Góry maakond|Tarnowskie Góry maakonna]] halduskeskus *[[Tarragona]], linn [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s *[[Tartak (Tšetšelnõki rajoon)|Tartak]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Tartas]], linn ja vald [[Prantsusmaa]]l [[Akvitaania]] piirkonnas [[Landesi departemang]]us *[[Tartu]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Tarussa]], linn Venemaal [[Kaluga oblast]]is, [[Tarussa rajoon]]i keskus *[[Tarva (Lääneranna)|Tarva]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tarva (Põhja-Pärnumaa)|Tarva]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tarvase küla|Tarvas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mālupe vald|Mālupe vallas]] *[[Tarvastu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tāši]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Tășnad]], linn [[Rumeenia]]s [[Krisaania]]s [[Satu Mare maakond|Satu Mare maakonnas]] *[[Tašķēni]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Taškent]], [[Usbekistan]]i pealinn, [[Taškendi vilajett|Taškendi vilajeti]] [[halduskeskus]] *[[Taškömür]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Taštagol]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is, [[Taštagoli rajoon]]i keskus *[[Tát]], linn [[Ungari]]s [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] [[Esztergomi kreis]]is *[[Tata]], [[linn]] [[Ungari]]s, [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadis]] *[[Tatabánya]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Komárom-Esztergomi komitaat|Komárom-Esztergomi komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Tatarbunarõ]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Tatarbunarõ rajoon]]i halduskeskus *[[Tatarka]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Asipovičy rajoon]]is *[[Tatarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Tatarski rajoon]]i keskus *[[Tateyama]], linn [[Jaapan]]is [[Chiba prefektuur]]is *[[Tatsuno]], linn [[Jaapan]]is [[Hyōgo prefektuur]]is *[[Taubes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Taucha]] linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Delitzschi kreis]]is *[[Taučionys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is [[Onuškise vald|Onuškise vallas]] *[[Taujėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Taujėnai vald|Taujėnai valla]] halduskeskus *[[Taukuļi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Taung]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Taura]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is, [[Taura vald|Taura valla]] keskus *[[Tauragė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Tauragė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tauragnai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Tauragnai vald|Tauragnai valla]] halduskeskus *[[Tauranga]], linn [[Uus-Meremaa]]l [[Bay of Plenty piirkond|Bay of Plenty piirkonnas]] *[[Taurene]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]], [[Taurene vald|Taurene valla]] halduskeskus *[[Taureņi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Cesvaine vald|Cesvaine vallas]] *[[Taurītes]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Tauroszyszki]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] [[Puński vald|Puński vallas]] *[[Taurupe]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]] [[Taurupe vald|Taurupe vallas]] *[[Tauzai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Tăuții-Măgherăuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Maramureși maakond|Maramureși maakonnas]] *[[Tavda]], linn [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Taxkorgan]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiang]]is [[Taxkorgani Tadžiki autonoomne maakond|Taxkorgani Tadžiki autonoomses maakonnas]] ==Tc== *[[Tczew]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Tczewi maakond|Tczewi maakonna]] halduskeskus ==Te== *[[Te Hapua]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Te Paki]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Tealama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Teberda]], linn [[Venemaa]]l [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigis]] *[[Tēcēni]], küla [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Techirghiol]], linn [[Rumeenia]]s [[Constanța maakond|Constanța maakonnas]] *[[Tecuci]], linn [[Rumeenia]]s [[Galați maakond|Galați maakonnas]] *[[Tedre]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Teenuse]], küla [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Téglás]], linn [[Ungari]]s [[Hajdú-Bihari komitaat|Hajdú-Bihari komitaadis]] [[Hajdúhadházi kreis]]is *[[Tegucigalpa]], [[Honduras]]e [[pealinn]] *[[Teheran]], [[Iraan]]i [[pealinn]] *[[Tehumardi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Teicejnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Teikovo]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Teikovo rajoon]]i keskus *[[Teiļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Arona vald|Arona vallas]] *[[Teilma (Jõgeva)|Teilma]], küla Eestis [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Teilma (Elva)|Teilma]], küla Eestis [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Elva vald|Elva vallas]] *[[Teiuș]], linn [[Rumeenia]]s [[Alba maakond|Alba maakonnas]] *[[Tejen]], linn [[Türkmenistan]]is [[Ahali vilajett|Ahali vilajetis]] *[[Tejn]], asula [[Taani]]s [[Bornholmi piirkonnavald|Bornholmi piirkonnavallas]] *[[Teklivka (Šargorodi rajoon)|Teklivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Teklivka (Krõžopili rajoon)|Teklivka]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Krõžopili rajoon]]is *[[Teklivka (Ovrutši rajoon)|Teklivka]], küla Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is *[[Teklõnivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Tel Aviv]], [[linn]] [[Iisrael]]is *[[Telatyn]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Telatyni vald|Telatyni valla]] halduskeskus *[[Telč]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Telenești]], linn [[Moldova]]s, [[Telenești rajoon]]i halduskeskus *[[Telica]], asula [[Nicaragua]]s [[Leóni departemang]]us, [[Telica vald|Telica valla]] keskus *[[Telise]], küla [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tellin]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Tellini vald|Tellini valla]] keskus *[[Telmanove]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Telmanove rajoon]]i keskus *[[Telšiai]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Telšiai rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Telvieši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Temba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Tshwane linnaringkond|Tshwane linnaringkonnas]] *[[Tembisa]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Temirtau]], linn [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is *[[Témiscaming]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Abitibi-Témiscamingue]]'i halduspiirkonnas *[[Témiscouata-sur-le-Lac]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Temnikov]], linn [[Venemaa]]l [[Mordva|Mordva Vabariigis]] *[[Templin]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Uckermarki kreis]]is *[[Temrjuk]], linn Venemaal [[Krasnodari krai]]s, [[Temrjuki rajoon]]i keskus *[[Tenczyn]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] [[Lubieńi vald|Lubieńi vallas]] *[[Tenczynek]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Tende]], asula [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i piirkonnas [[Alpes-Maritimes]]i departemangus, [[Tende'i kanton]]i ja [[Tende'i vald|Tende'i valla]] keskus *[[Teneniai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Teneniai vald|Teneniai valla]] halduskeskus *[[Tenkodogo]], [[linn]] [[Burkina Faso]]s, [[Kesk-Ida piirkond|Kesk-Ida piirkonna]] ja [[Boulgou provints]]i halduskeskus *[[Tenneville]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]], [[Tenneville'i vald|Tenneville'i valla]] keskus *[[Tentergate]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Tepelvälja]], küla Eestis [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Tepia]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tepic]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Nayarit]]i osariigi [[pealinn]] *[[Teplice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]], [[Teplice ringkond|Teplice ringkonna]] halduskeskus *[[Teplice nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Teplodar]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is *[[Teptiuków]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Hrubieszówi vald|Hrubieszówi vallas]] *[[Tequixquiac]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[México osariik|México]] osariigis, [[Tequixquiaci vald|Tequixquiaci valla]] keskus *[[Tērande]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zirase vald|Zirase vallas]] *[[Tēraudi]], küla [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]] *[[Terebiń]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Hrubieszówi maakond|Hrubieszówi maakonnas]] [[Werbkowice vald|Werbkowice vallas]] *[[Terebovlja]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Terebovlja rajoon]]i halduskeskus *[[Terekli-Mekteb]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Nogai rajoon]]i keskus *[[Terepi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Terespol]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Terespoli vald|Terespoli valla]] keskus *[[Teresina]], linn [[Brasiilia]] kirdeosas, [[Piauí osariik|Piauí osariigi]] pealinn ja suurim linn *[[Tereški]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Terezín]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Termiz]], [[linn]] [[Usbekistan]]is, [[Surxondaryo vilajett|Surxondaryo vilajeti]] keskus *[[Ternate (Indoneesia)|Ternate]], asula [[Indoneesia]]s [[Ternate saar]]el, [[Põhja-Moluku]] provintsi keskus *[[Ternei]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Ternivka]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Pavlohradi rajoon]]is *[[Ternopil]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Ternopili oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Terrassa]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s *[[Terrebonne]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Lanaudière]]'i halduspiirkonnas *[[Tervakoski]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme]] maakonnas [[Janakkala vald|Janakkala vallas]] *[[Tērvete]], küla [[Läti]]s [[Tērvete piirkond|Tērvete piirkonnas]] [[Tērvete vald|Tērvete vallas]] *[[Tesjoki]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas [[Ruotsinpyhtää vald|Ruotsinpyhtää vallas]] *[[Tessova]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tessõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Tét]], linn [[Ungari]]s [[Győr-Moson-Soproni komitaat|Győr-Moson-Soproni komitaadis]], [[Téti kreis]]i halduskeskus *[[Teterow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is *[[Teterüvä]], küla [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tetijiv]], linn [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is, [[Tetijivi rajoon]]i halduskeskus *[[Tetjuši]], linn [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]i Vabariigis, [[Tetjuši rajoon]]i keskus *[[Tetovo]], [[linn]] [[Põhja-Makedoonia]]s, [[Tetovo omavalitsus]]e keskus *[[Tėveliai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Mosėdise vald|Mosėdise vallas]] *[[Teveņāni]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] ==Th== *[[Thaba Nchu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Mangaungi linnaringkond|Mangaungi linnaringkonnas]] *[[Thaba Phatswa]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Thabazimbi]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Waterbergi ringkond|Waterbergi ringkonnas]] *[[Thabong]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Thalin]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Aragatsotni maakond|Aragatsotni maakonnas]] *[[Thanjāvūr]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Tharandt]], linn [[Saksamaa]]l *[[Thásos]], linn [[Kreeka]]s *[[Thbilisi]], [[Gruusia]] [[pealinn]] *[[Thelavi]], [[linn]] [[Gruusia]]s, [[Kahhethi]] piirkonna [[halduskeskus]] *[[Therdžola]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas, [[Therdžola rajoon]]i keskus *[[Thessaloníki]], [[linn]] [[Kreeka]]s *[[Thetford Mines]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Chaudière-Appalaches]]i halduspiirkonnas *[[Thethri Tskaro]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Thethri Tskaro rajoon]]i keskus *[[Theunissen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Thibela]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Maluti-a-Phofungi vald|Maluti-a-Phofungi vallas]] *[[Thiès]], [[linn]] [[Senegal]]is, [[Thièsi piirkond|Thièsi piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Thimphu]], [[Bhutan]]i [[pealinn]] *[[Thirlmere]], asula [[Austraalia]]s [[Uus-Lõuna-Wales|Uus-Lõuna-Walesis]] *[[Thiruvananthapuram]], [[linn]] [[India]]s, [[Kerala]] osariigi [[pealinn]] *[[Thistledown]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Thohoyandou]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is, [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonna]] halduskeskus *[[Thokoza]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vanariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Thum]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Annabergi kreis]]is *[[Thun]], linn [[Šveits]]is [[Berni kanton]]is *[[Thunder Bay]], linn [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis, [[Thunder Bay ringkond|Thunder Bay ringkonna]] keskus *[[Thurso (Québec)|Thurso]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Outaouais]]' halduspiirkonnas ==Ti== *[[Tianjin]], [[linn]] [[Hiina]]s, [[Tianjin Shi]] keskus *[[Tianjin Shi]], linnaks nimetatav 1. järgu haldusüksus [[Hiina]]s *[[Tiburon]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s [[Marini maakond|Marini maakonnas]] *[[Țicleni]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]]. *[[Tidib]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Šamili rajoon]]i keskus *[[Tiduvere]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Tiegem]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Lääne-Flandria provints]]is *[[Tiezumi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Renda vald|Renda vallas]] *[[Tigas]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Tihemetsa]], alevik [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Saarde vald|Saarde vallas]] *[[Tihhoretsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tihhoretski rajoon]]i keskus *[[Tihvin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Tihvini rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tiidu (Otepää)|Tiidu]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Tiigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Tiikre]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Kööna vald|Kööna vallas]] *[[Tiilima]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tiirimetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tiitsuotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tijuana]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[Baja California]] osariigis, [[Tijuana vald|Tijuana valla]] halduskeskus *[[Tikrīt]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonna]] keskus *[[Tiksi]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Sahha|Sahha Vabariigi]] [[Buluni uluss]]i halduskeskus *[[Tilgaļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Tilla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Tilsi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Tilža]], küla [[Läti]]s [[Balvi piirkond|Balvi piirkonnas]], [[Tilža vald|Tilža valla]] halduskeskus *[[Tilžė]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Naujoji Akmenė maavald|Naujoji Akmenė maavallas]] *[[Tiltagals]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Tilti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Tiltnieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Timaševsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Timaševski rajoon]]i keskus *[[Timișoara]], linn [[Rumeenia]]s, Timiși maakonna halduskeskus *[[Timsēni]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[jumprava vald|Jumprava vallas]] *[[Tinaquillo]], linn [[Venezuela]]s [[Cojedese osariik|Cojedese osariigis]] *[[Tindivanam]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Tiņģere]], asula [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Īve vald|Īve valla]] halduskeskus *[[Tinnikuru]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tínos]], linn [[Kreeka]]s *[[Tinu]], [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tīnūži]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]]s, [[Tīnūži vald|Tīnūži valla]] halduskeskus *[[Tipaza]], linn [[Alžeeria]]s, [[Tipaza provints]]i halduskeskus *[[Tipitapa]], linn [[Nicaragua]]s [[Managua departemang]]us, [[Tipitapa vald|Tipitapa valla]] keskus *[[Tipperary]], linn [[Iirimaa]]l [[Munsteri provints]]is, [[Tipperary krahvkond|Tipperary krahvkonna]] keskus *[[Tipu]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Tīraine]], küla [[Läti]]s [[Mārupe piirkond|Mārupe piirkonnas]] *[[Tirana]], [[Albaania]] [[pealinn]] *[[Tiraspol]], [[linn]] [[Moldova]]s, ''[[de facto]]'' [[Transnistria]] [[pealinn]] *[[Tīreļi]], küla [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]] *[[Tiri]], küla Eestis [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Tirkšliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Tirkšliai küla|Tirkšliai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Tirkšliai vald|Tirkšliai vallas]] *[[Tirma]], endine küla [[Tartumaa]]l [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] *[[Tirschenreuth]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] [[liidumaa]]l [[Oberpfalz]]i ringkonnas *[[Tirza]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Tirza vald|Tirza valla]] keskus *[[Tirznieki]], küla [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Jaunpiebalga vald|Jaunpiebalga vallas]] *[[Tiruchchirāppalli]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Tiruļi]], küla [[Läti]]s [[Salduse piirkond|Salduse piirkonnas]] [[Salduse vald|Salduse vallas]] *[[Tīrumkleivas]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Tīrumnieki]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lēdmane vald|Lēdmane vallas]] *[[Tīrumskanuļi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Tiruvannāmalai]], linn Indias Tamil Nadu osariigis *[[Tiskre küla|Tiskre]], küla [[Harku vald|Harku vallas]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Tismana]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]] *[[Tisovec]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Rimavská Sobota ringkond|Rimavská Sobota ringkonnas]] *[[Tiszaföldvár]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]] [[Kunszentmártoni kreis]]is *[[Tiszafüred]], linn [[Ungari]]s [[Jász-Nagykun-Szolnoki komitaat|Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis]], [[Tiszafüredi kreis]]i keskus *[[Tiszakécske]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]], [[Tiszakécske kreis]]i halduskeskus *[[Tiszalök]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Tiszavasvári kreis]]is *[[Tiszaújváros]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zemplén]]i komitaadis, [[Tiszaújvárosi kreis]]i keskus *[[Tiszavasvári]], linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]], [[Tiszavasvári kreis]]i halduskeskus *[[Tīši]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Tiškai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Seda vald|Seda vallas]] *[[Tišnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Brno maaringkond|Brno maaringkonnas]] *[[Tizi Ouzou]], linn [[Alžeeria]]s, [[Tizi Ouzou provints]]i halduskeskus *[[Titisee-Neustadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Titu]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Tivat]], linn [[Montenegro]]s [[Kotori laht|Kotori lahe]] ääres, [[Tivati vald|Tivati valla]] keskus *[[Tivoli]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas *[[Tiyani]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] ==Tj== *[[Tjakastad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Tjamša]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Pihkva rajoon]]is, [[Tjamša vald|Tjamša valla]] keskus *[[Tjatšiv]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Tjatšivi rajoon]]i halduskeskus *[[Tjukalinsk]], linn [[Venemaa]]l [[Omski oblast]]is, [[Tjukalinski rajoon]]i halduskeskus *[[Tjumen]], linn [[Venemaa]]l, [[Tjumeni oblast]]i keskus *[[Tjutkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is ==Tk== *[[Tkibuli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas *[[Tkvartšeli]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Abhaasia]]s ==Tl== *[[Tladistad]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] [[Moretele vald|Moretele vallas]] *[[Tlaxcala]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Tlaxcala osariik|Tlaxcala osariigi]] pealinn, [[Tlaxcala vald|Tlaxcala valla]] halduskeskus *[[Tlmače]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]] [[Levice ringkond|Levice ringkonnas]] *[[Tlumatš]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Tlumatši rajoon]]i halduskeskus *[[Tłuszcz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] ==To== *[[Toamasina]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Toamasina provints]]i [[halduskeskus]] *[[Toba]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Mie prefektuur]]is *[[Tobolsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tjumeni oblast]]is, [[Tobolski rajoon]]i keskus *[[Tobraselja]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Todaiži]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Īvande vald|Īvande vallas]] *[[Todi]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Umbria]] maakonnas [[Perugia provints]]is *[[Toernich]], [[küla]] [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourgi provints|Luxembourgi provintsis]] [[Arloni vald|Arloni vallas]] *[[Togliatti]], linn [[Venemaa]]l [[Samara oblast]]is *[[Togutšin]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Togutšini rajoon]]i halduskeskus *[[Tohera]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Toholampi]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa maakonnas]], [[Toholampi vald|Toholampi valla]] [[kirikuküla]] *[[Tohvri (Emmaste)|Tohvri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Tohvri (Viljandi)|Tohvri]], küla [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Toila]], alevik [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Toila vald|Toila valla]] keskus. *[[Tojāti]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Tokaj]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], [[Tokaji kreis]]i halduskeskus *[[Tokmak]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is *[[Tokmok]], linn [[Kõrgõzstan]]is, [[Tšüj oblast]]i keskus *[[Toksovo]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Vsevoložski rajoon]]is *[[Toktogul]], alev [[Kõrgõzstan]]is [[Džalalabati oblast]]is *[[Toku]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Tokushima]], linn [[Jaapan]]is, [[Tokushima prefektuur]]i halduskeskus *[[Tokyo]], [[Jaapan]]i [[pealinn]] *[[Toledo]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Castilla – La Mancha]] piirkonna ja [[Toledo provints]]i keskus *[[Toledo (Ohio)|Toledo]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Ohio]] osariigis [[Lucase maakond|Lucase maakonnas]] *[[Toliara]], [[linn]] [[Madagaskar]]il, [[Atsimo-Andrefana]] piirkonna halduskeskus *[[Toliejai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Čiulėnai vald|Čiulėnai valla]] halduskeskus *[[Tolka]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]] [[Vestiena vald|Vestiena vallas]] *[[Tolla küla|Tolla]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tolkmicko]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] *[[Tolli]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Tolmatšovo]], alev [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Luga rajoon]]is *[[Tolna]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]], [[Tolna kreis]]i halduskeskus *[[Tomaszów Lubelski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonna]] keskus *[[Tomaszów Mazowiecki]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Tomaszów Mazowiecki maakond|Tomaszów Mazowiecki maakonna]] halduskeskus *[[Tombouctou]], [[linn]] [[Mali]]s, [[Tombouctou piirkond|Tombouctou piirkonna]] keskus *[[Tome]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonnas]], [[Tome vald|Tome valla]] halduskeskus *[[Tomēni (Lēdmane vald)|Tomēni]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lēdmane vald|Lēdmane vallas]] *[[Tomēni]], küla Lätis [[Valka piirkond|Valka piirkonna]] [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Tomes zivjaudzētava]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tome vald|Tome vallas]] *[[Tommot]], linn [[Venemaa]]l [[Sahha]]s [[Aldani uluss]]is *[[Tompa]], linn [[Ungari]]s [[Bács-Kiskuni komitaat|Bács-Kiskuni komitaadis]] [[Kiskunhalasi kreis]]is *[[Tomsk]], linn [[Venemaa]]l, [[Tomski oblast]]i keskus *[[Tomuļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Tondabayashi]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Tonenke]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Tongaat]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Tongyeong]], [[Lõuna-Korea]]s [[Lõuna-Gyeongsangi provints]]is *[[Tønsberg]], linn [[Norra]]s [[Vestfold]]i maakonnas, [[Tønsbergi vald|Tønsbergi valla]] keskus *[[Toodyay]], linn [[Austraalia]]s [[Lääne-Austraalia]] osariigis *[[Toomalõuka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Toomja]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Toosi]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Tootsi]], alev [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Topciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Pope vald|Pope vallas]] *[[Topeka]], [[linn]] [[USA]]-s [[Shawnee maakond|Shawnee maakonnas]], [[Kansas]]e osariigi [[pealinn]] *[[Topki]], linn [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Toplița]], linn [[Rumeenia]]s [[Transilvaania]]s [[Harghita maakond|Harghita maakonnas]] *[[Topoľčany]], linn [[Slovakkia]]s [[Nitra maakond|Nitra maakonnas]], [[Topoľčany ringkond|Topoľčany ringkonna]] halduskeskus *[[Topolivka (Teplõki rajoon)|Topolivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Topoloveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Argeși maakond|Argeși maakonnas]] *[[Torgau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]], [[Torgau-Oschatzi kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Torgelow]], linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i [[liidumaa]]l [[Uecker-Randow]]i [[kreis]]is *[[Tori]], [[alevik]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Tori vald|Tori valla]] [[halduskeskus]] *[[Torila]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Torino]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Piemonte]] maakonna ja [[Torino provints]]i [[halduskeskus]] *[[Torkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Torma]], alevik [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Tornaľa]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Revúca ringkond|Revúca ringkonnas]] *[[Tornimäe (Saaremaa)|Tornimäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] *[[Tornio]], linn ja omavalitsus [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] *[[Toronto]], [[linn]] [[Kanada]]s, [[Ontario provints]]i [[halduskeskus]] *[[Toropets]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Toropetsi rajoon]]i keskus. *[[Torre del Lago Puccini]], [[küla]] [[Itaalia]]s [[Toscana]]s [[Lucca provints]]is *[[Tórshavn]], [[Fääri saared|Fääri saarte]] [[pealinn]] *[[Torshälla]], linn [[Rootsi]]s [[Eskilstuna vald|Eskilstuna vallas]] *[[Torzym]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Sulęcini maakond|Sulęcini maakonnas]] *[[Toržok]], linn Venemaal [[Tveri oblast]]is, [[Toržoki rajoon]]i keskus *[[Tortosa]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Tarragona provints]]is *[[Tortuži]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunlaicene vald|Jaunlaicene vallas]] *[[Toruküla]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Toruń]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] *[[Tosno]], [[linn]] [[Leningradi oblast]]is, [[Tosno rajoon]]i keskus *[[Toszek]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Toškivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Tošpavāri]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Liezēre vald|Liezēre vallas]] *[[Tožas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Tóthfalu]], küla Serbias Vojvodinas Põhja-Banati ringkonnas, Kanjiža vallas *[[Tótkomlós]], linn [[Ungari]]s [[Békési komitaat|Békési komitaadis]] [[Orosháza kreis]]is *[[Totma]], linn [[Venemaa]]l [[Vologda oblast]]is, [[Totma rajoon]]i keskus *[[Totoriškės]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is [[Trakai vald|Trakai vallas]] *[[Tottori]], [[linn]] [[Jaapan]]is, [[Tottori prefektuur]]i [[halduskeskus]] *[[Toulon]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Provence-Alpes-Cote d'Azur]]i piirkonnas [[Vari departemang]]us *[[Toulouse]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Midi–Pyrénées|Midi-Pyrénées]] ja [[Haute-Garonne'i departemang]]u keskus *[[Tours]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkonnas]], [[Indre-et-Loire'i departemang]]u keskus *[[Toužim]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Karlovy Vary ringkond|Karlovy Vary ringkonnas]] *[[Touwsrivier]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Tovačov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Tovštšiv]], küla [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Pustomõtõ rajoon]]is *[[Tovuz]], linn [[Aserbaidžaan]]is, [[Tovuzi rajoon]]i keskus *[[Towada]], linn Jaapanis [[Aomori prefektuur]]is *[[Townsville]], [[linn]] [[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis *[[Toyama]], linn Jaapanis, [[Toyama prefektuur]]i keskus *[[Toyonaka]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Ōsaka prefektuur]]is *[[Toyota (Aichi)|Toyota]], [[linn]] [[Jaapan]]is [[Aichi prefektuur]]is ==Tr== *[[Trablice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Kowala vald|Kowala vallas]] *[[Trabzon]], [[linn]] [[Türgi]]s, [[Trabzoni provints]]i [[halduskeskus]] *[[Tracy (California)|Tracy]], linn [[USA]]-s [[California]]s [[San Joaquini maakond|San Joaquini maakonnas]] *[[Traiskirchen]], linn [[Austria]]s [[Alam-Austria]] liidumaal *[[Trakai]], linn [[Leedu]]s [[Vilniuse maakond|Vilniuse maakonnas]] *[[Trakšēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Aiviekste vald|Aiviekste vallas]] *[[Trakši]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Prauliena vald|Prauliena vallas]] *[[Trashi Yangtse]], linn [[Bhutan]]is, [[Trashi Yangtse ringkond|Trashi Yangtse ringkonna]] keskus *[[Trashigang]], linn [[Bhutan]]is, [[Trashigangi ringkond|Trashigangi ringkonna]] keskus *[[Traun]], [[linn]] [[Austria]]s [[Ülem-Austria]] liidumaal *[[Traunstein]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Traunsteini kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Traupis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Traupise vald|Traupise valla]] halduskeskus *[[Trbovlje]], linn [[Sloveenia]] keskosas, [[Trbovlje vald|Trbovlje valla]] keskus *[[Třebechovice pod Orebem]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonnas]] *[[Trēbējciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Třebenice]], [[linn]] [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Litoměřice ringkond|Litoměřice ringkonnas]] *[[Trebević]] *[[Třebíč]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]], [[Třebíči ringkond|Třebíči ringkonna]] halduskeskus *[[Trebišov]], linn [[Slovakkia]]s [[Košice maakond|Košice maakonnas]], [[Trebišovi ringkond|Trebišovi ringkonna]] halduskeskus *[[Třeboň]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Trebujena]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Andaluusia]]s [[Cádizi provints]]is *[[Treimani]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Häädemeeste vald|Häädemeeste vallas]] *[[Trellech]], asula [[Wales]]is *[[Tremadog]], [[küla]] [[Wales]]is [[Gwynedd]]i [[Tervikomavalitsus (Wales)|tervikomavalitsuses]] [[Porthmadogi piirkond|Porthmadogi piirkonnas]] *[[Třemošná]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]] *[[Třemošnice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Trenčianske Teplice]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] [[Trenčíni ringkond|Trenčíni ringkonnas]] *[[Trenčín]], linn [[Slovakkia]]s, [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonna]] keskus *[[Trento]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Trentino-Alto Adige]] maakonna keskus *[[Trenton]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[New Jersey]] osariigi pealinn ja [[Merceri maakond (New Jersey)|Merceri maakonna]] halduskeskus *[[Trešie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Třešť]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Treviso]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Treviso provints]]i [[halduskeskus]] *[[Trhové Sviny]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Trhový Štěpánov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Trichardt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Trier]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Triesenberg]], [[küla]] [[Liechtenstein]]is [[Oberland]]is [[Triesenbergi vald|Triesenbergi vallas]] *[[Trieste]] [[linn]] [[Itaalia]]s [[Friuli-Venezia Giulia]] maakonnas, [[Trieste provints]]i keskus *[[Triigi (Kose)|Triigi]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Triigi (Väike-Maarja)|Triigi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Trikāta]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]] *[[Trikšiai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Papilė vald|Papilė vallas]] *[[Třinec]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Tripoli]], [[Liibüa]] [[pealinn]] *[[Tripoli (Liibanon)|Tripoli]], [[linn]] [[Liibanon]]is *[[Trizelnieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Trjohgornõi]], linn [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Trjohhizbenka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Trmice]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Ústí nad Labemi ringkond|Ústí nad Labemi ringkonnas]] *[[Trnava]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Trnava maakond|Trnava maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Trois-Pistoles]], linn [[Kanada]]s [[Québec]]i provintsis [[Bas-Saint-Laurent]]i halduspiirkonnas *[[Trois-Rivières]] linn [[Kanada]]s [[Québeci provints|Quebéci provints]]is [[Mauricie|Mauricie halduspiirkonnas]] *[[Troisdorf]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Siegi kreis]]is *[[Troitsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Troitsko-Petšorsk]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Komi|Komi Vabariigis]], [[Troitsko-Petšorski rajoon]]i keskus *[[Trojany]], [[küla]] [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Wołomini maakond|Wołomini maakonnas]] *[[Trokšas]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Trollhättan]], linn [[Rootsi]]s [[Västra Götalandi lään]]is, [[Trollhättani vald|Trollhättani valla]] keskus *[[Trompsburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is *[[Tromsi]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Tromsø]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Troms]]i maakonna ja [[Tromsø vald|Tromsø valla]] [[halduskeskus]] *[[Trondheim]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Sør-Trøndelag]]i maakonna [[halduskeskus]] *[[Trongsa]], linn [[Bhutan]]is, [[Trongsa ringkond|Trongsa ringkonna]] keskus *[[Trooja]], muistne linn Väike-Aasias *[[Tropi]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Ošupe vald|Ošupe vallas]] *[[Tropmači]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Lēdmane vald|Lēdmane vallas]] *[[Trostjanets]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Trostjantšõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Troškučiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Mažeikiai vald|Mažeikiai vallas]] *[[Troškūnai]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] *[[Troštša (Lõpovetsi rajoon)|Troštša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Trstená]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Tvrdošíni ringkond|Tvrdošíni ringkonnas]] *[[Trzcianka]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Czarnkówi maakond|Czarnkówi maakonnas]] *[[Trzciel]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Międzyrzeczi maakond|Międzyrzeczi maakonnas]] *[[Trzcińsko-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfino maakond|Gryfino maakonnas]] *[[Trzebiatów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]] *[[Trzebinia]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Chrzanówi maakond|Chrzanówi maakonnas]] *[[Trzebnica]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonna]] halduskeskus *[[Trzebosz]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Rawiczi maakond|Rawiczi maakonnas]] [[Bojanowo vald|Bojanowo vallas]]. *[[Trzemeszno]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gniezno maakond|Gniezno maakonnas]] *[[Trzęsówka]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Kolbuszowa maakond|Kolbuszowa maakonnas]] [[Cmolase vald|Cmolase vallas]] *[[Trūbakiai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Skuodase vald|Skuodase vallas]] *[[Trubtševsk]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Trubtševski rajoon]]i keskus *[[Truckee]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[Nevada maakond|Nevada maakonnas]] *[[Truikinai]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Aleksandrija vald|Aleksandrija vallas]] *[[Trujillo (Peruu)|Trujillo]], linn Peruus, La Libertadi piirkonna ja Trujillo provintsi halduskeskus *[[Truļļeva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Trumplaukė]], küla [[Leedu]]s [[Skuodase rajoon]]is [[Ylakiai vald|Ylakiai vallas]] *[[Trūpeņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Trūpi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Truro]], linn [[Inglismaa]]l, [[Cornwall]]i krahvkonna ja tervikomavalitsuse keskus *[[Truskava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Truskava vald|Truskava valla]] halduskeskus *[[Truskavets]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Truskaw]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Lääne-Varssavi maakond|Lääne-Varssavi maakonnas]] [[Izabelini vald|Izabelini vallas]] *[[Trust Feed]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMgungundlovu ringkonnas|uMgungundlovu ringkonnas]] *[[Trušļi]], küla Lätis [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]] [[Druviena vald|Druviena vallas]] *[[Trutnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonna]] halduskeskus *[[Truuta]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Trõbuhhõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Trõbussivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Trybsz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Łapsze Niżne vald|Łapsze Niżne vallas]] *[[Tryczówka]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Juchnowiec Kościelny vald|Juchnowiec Kościelny vallas]] *[[Tryškiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Tryškiai vald|Tryškiai valla]] keskus ==Ts== *[[Tsageri]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi]] piirkonnas, [[Tsageri rajoon]]i keskus *[[Tsaghkadzor]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Tsakane]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Tsalendžihha]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Tsalendžihha rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tsalka]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Tsalka rajoon]]i keskus *[[Tseki]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] [[Maluti-a-Phofungi vald|Maluti-a-Phofungi vallas]] *[[Tsetserleg]], linn [[Mongoolia]]s, [[Arhangaj aimakk|Arhangaj aimaki]] keskus *[[Tshinvali]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, ''de facto'' [[Lõuna-Osseetia]] [[pealinn]] *[[Tshitale]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Makhado vald|Makhado vallas]] *[[Tsiiruli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Tsimljansk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Tsimljanski rajoon]]i keskus *[[Tsirguliina]], alevik [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tsirgumäe]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tsithelubani (Khvemo Kharthli)|Tsithelubani]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas [[Gardabani rajoon]]is *[[Tsithelubani (Šida Kharthli)|Tsithelubani]], [[küla]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas [[Gori rajoon]]is *[[Tsitre]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tsivilsk]], linn [[Venemaa]] [[Tšuvaši Vabariik|Tšuvaši Vabariigis]], [[Tsivilski rajoon]]i keskus *[[Tskaltubo]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas *[[Tsnori]], linn [[Gruusia]]s [[Kahhethi]] piirkonnas [[Signagi rajoon]]is. *[[Tsolo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Tsomo]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Tsooru]], küla [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Antsla vald|Antsla vallas]] *[[Tsu]], linn [[Jaapan]]is, [[Mie prefektuur]]i keskus *[[Tsugaru]], linn Jaapanis [[Aomori prefektuur]]is *[[Tsumeb]], linn [[Namiibia]]s [[Oshikoto piirkond|Oshikoto piirkonnas]] ==Tš== *[[Tšadan]], linn [[Venemaa]]l [[Tõva|Tõva Vabariigis]], [[Dzun-Hemtšiki kožuun]]i keskus *[[Tšahiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Tšaikovski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s *[[Tšambarak]], linn [[Armeenia]]s [[Gegharkhunikhi maakond|Gegharkhunikhi maakonnas]] *[[Tšapajevsk]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Tšaplõgin]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Tšaplõgini rajoon]]i keskus *[[Tšassiv Jar]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Tšatköl]], küla [[Kõrgõzstan]]is [[Tšüj oblast]]is [[Sokuluki rajoon]]is *[[Tšebarkul]], linn Venemaal [[Tšeljabinski oblast]]is *[[Tšeboksarõ]] (Šupaškar), linn [[Venemaa]]l, [[Tšuvaššia]] pealinn *[[Tšehhiv]], küla [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Monastõrõska rajoon]]is [[Tšehhivi külanõukogu]]s *[[Tšehhov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Tšekalin]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is [[Suvorovi rajoon]]is *[[Tšeljabinsk]], linn [[Venemaa]]l *[[Tšeljuskinets]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Lutugõne rajoon]]is *[[Tšeremhovo]], linn Venemaal [[Irkutski oblast]]is *[[Tšeremošne (Pogrebõštše rajoon)|Tšeremošne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pogrebõštše rajoon]]is *[[Tšerepanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Novosibirski oblast]]is, [[Tšerepanovo rajoon]]i halduskeskus *[[Tšerepovets]], linn Venemaal [[Vologda oblast]]is *[[Tšerkassõ]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Tšerkassõ oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tšerkessk]], linn [[Venemaa]]l, [[Karatšai-Tšerkessi Vabariik|Karatšai-Tšerkessi Vabariigi]] pealinn *[[Tšerlak]], asula Venemaal [[Omski oblast]]is *[[Tšermalõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Telmanove rajoon]]is *[[Tšernihiv]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Tšernihivi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tšernivtsi]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Tšernivtsi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Tšernjahhovsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Tšernjahhovski rajoon]]i keskus *[[Tšernjanka]], alev [[Venemaa]]l [[Belgorodi oblast]]is, [[Tšernjanka rajoon]]i halduskeskus *[[Tšernjavka (Orativi rajoon)|Tšernjavka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Orativi rajoon]]is *[[Tšernogolovka]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Tšernogorsk]], linn Venemaal [[Hakassia]]s *[[Tšernuška]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Tšernuška linnaringkond|Tšernuška linnaringkonna]] keskus *[[Tšervona Greblja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tšetšelnõki rajoon]]is *[[Tšervona Trõbunivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Tšervona Voloka]], küla Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is [[Luginõ rajoon]]is *[[Tšervonohrad]], linn Ukrainas [[Lvivi oblast]]is *[[Tšervonopartõzansk]], [[linn]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Tšervonosilske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Amvrossijivka rajoon]]is *[[Tšervonõi Žovten (Donetski oblast)|Tšervonõi Žovten]], küla Ukrainas Donetski oblastis *[[Tšetvertõnivka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Trostjanetsi rajoon]]is *[[Tšharentshavan]], linn [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] *[[Tšhorotsku]], alev [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi]] piirkonnas, [[Tšhorotsku rajoon]]i keskus *[[Tšiathura]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Imerethi]] piirkonnas *[[Tšinar]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is [[Derbenti rajoon]]is *[[Tšistopol]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Tatarstan]]i Vabariigis *[[Tšita]] *[[Tšohhatauri]], alev [[Gruusia]]s [[Guria]]s, [[Tšohhatauri rajoon]]i keskus *[[Tšojbalsan]], linn [[Mongoolia]]s, [[Idaaimakk|Idaaimaki]] halduskeskus *[[Tšojr]], linn [[Mongoolia]]s, [[Gov-Sümberi aimakk|Gov-Sümberi aimaki]] halduskeskus *[[Tšokurdahh]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Sahha]] Vabariigis, [[Allaihha uluss]]i keskus *[[Tšolponata]], linn [[Kõrgõzstan]]is [[Õsõk-Köli oblast]]is *[[Tšongar]], küla Ukrainas [[Hersoni oblast]]is [[Gemitšeski rajoon]]is *[[Tšop]], linn Ukrainas [[Taga-Karpaatia]]s *[[Tšorni Oslavõ]], [[küla]] Ukrainas [[Ivano-Frankivski oblast]]is *[[Tšornobõl]], linn Ukrainas [[Kiievi oblast]]is *[[Tšornomõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Pištšanka rajoon]]is *[[Tšornorudka]], küla Ukrainas [[Žõtomõri oblast]]is [[Ružõni rajoon]]is *[[Tšornuhhõne]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Popasna rajoon]]is *[[Tšortkiv]], linn Ukrainas [[Ternopili oblast]]is, [[Tšortkivi rajoon]]i keskus *[[Tšudniv]], linn [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is, [[Tšudnivi rajoon]]i halduskeskus *[[Tšudovo]], linn [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Tšudovo rajoon]]i keskus *[[Tšuhloma]], linn Venemaal [[Kostroma oblast]]is, [[Tšuhloma rajoon]]i keskus. *[[Tšuhujiv]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is, [[Tšuhujivi rajoon]]i keskus *[[Tšukiv]], küla Ukrainas Vinnõtsja oblastis [[Nemõrivi rajoon]]is *[[Tšuprõnivka]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Tšussovoi]], linn [[Venemaa]]l [[Permi krai]]s, [[Tšussovoi linnaringkond|Tšussovoi linnaringkonna]] keskus *[[Tšõhõrõn]], linn [[Ukraina]]s [[Tšerkassõ oblast]]is, [[Tšõhõrõni rajoon]]i halduskeskus *[[Tšõstjakove]], linn Ukrainas Donetski oblastis ==Tz== *[[Tzaneen]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]] ==Tu== *[[Tuapse]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Tuapse rajoon]]i halduskeskus *[[Ţubruq]], [[linn]] [[Liibüas]], [[Ţubruqi omavalitsus]]e keskus *[[Tuchola]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Tuchola maakond|Tuchola maakonna]] halduskeskus *[[Tuchów]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]] *[[Tuchowicz]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łukówi maakond|Łukówi maakonnas]] [[Stanini vald|Stanini vallas]] *[[Tučiai I]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Tučiai II]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Viekšniai vald|Viekšniai vallas]] *[[Tucson]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis, [[Pima maakond|Pima maakonna]] halduskeskus *[[Tuczno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Wałczi maakond|Wałczi maakonnas]] *[[Tudu]], alevik [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Vinni vald|Vinni vallas]], [[Tudu osavald|Tudu osavalla]] keskus *[[Tudulinna]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]], [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Tugela Ferry]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[uMzinyathi ringkond|uMzinyathi ringkonnas]], [[Msinga vald|Msinga valla]] halduskeskus *[[Tuhala]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Tuhalaane]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Tuhu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tuimazõ]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Baškortostani Vabariik|Baškortostani Vabariigis]], [[Tuimazõ rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tuiu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tūja]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Tūja (Alsviķi vald)|Tūja]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Tūjasmuiža]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Tuka]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tuksi]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tukums]], linn Lätis, [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]] keskus *[[Tula]], linn [[Venemaa]]l, [[Tula oblast]]i keskus *[[Tulbagh]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Tulči]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonna]]s [[Drusti vald|Drusti vallas]] *[[Tulhavičy]], küla [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Chojniki rajoon]]i [[Sudkoŭ külanõukogu]]s *[[Tūļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Tuliszków]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Tureki maakond|Tureki maakonnas]] *[[Tulnikiai]], küla Leedus [[Mažeikiai rajoon]]is [[Reivyčiai vald|Reivyčiai vallas]] *[[Tuloma]], alevik Venemaal [[Murmanski oblast]]i [[Koola rajoon]]is *[[Tułowice]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Tulsa]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oklahoma]] osariigis, [[Tulsa maakond|Tulsa maakonna]] keskus *[[Tultšõn]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Tultšõni rajoon]]i halduskeskus *[[Tulun]], linn [[Venemaa]]l [[Irkutski oblast]]is, [[Tuluni rajoon]]i keskus *[[Tume]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s, [[Tume vald|Tume valla]] halduskeskus *[[Tumuški]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Tumxuk]], [[maakonna õigustega linn|maakonna (allringkonna) õigustega linn]] [[Hiina]]s [[Xinjiang|Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas]] *[[Tunis]], [[Tuneesia]] [[pealinn]] *[[Tuolluvaara]], endine tiheasustusega paikkond[[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is [[Kiruna vald|Kiruna vallas]], praegu [[Kiruna]] osa *[[Tupicene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Tupiešēni]], küla [[Läti]]s [[Aizkraukle piirkond|Aizkraukle piirkonnas]] [[Bebri vald|Bebri vallas]] *[[Tupikai]], küla [[Leedu]]s [[Akmenė rajoon]]is [[Akmenė vald|Akmenė vallas]] *[[Tupõtšiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is [[Gorodnja rajoon]]is *[[Tura (Ungari)|Tura]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Aszódi alampiirkond|Aszódi alampiirkonnas]] *[[Tura]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Evengi autonoomne ringkond|Evengi autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Turaida]], asula [[Läti]]s *[[Turan]], linn [[Venemaa]]l [[Tõva|Tõva Vabariigis]], [[Pii-Hemi kožuun]]i keskus *[[Turany]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Martini ringkond|Martini ringkonnas]] *[[Turba]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Turbiv]], alev [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Turbuneeme]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Turceni]], linn [[Rumeenia]]s [[Gorji maakond|Gorji maakonnas]]. Linn asub ajaloolises [[Olteenia]] piirkonnas *[[Turčianske Teplice]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]], [[Turčianske Teplice ringkond|Turčianske Teplice ringkonna]] halduskeskus *[[Turek]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Tureki maakond|Tureki maakonna]] halduskeskus *[[Turgeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Turgeliai vald|Turgeliai valla]] halduskeskus *[[Turja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Turka]], on linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Turka rajoon]]i halduskeskus *[[Turkalne]], küla [[Läti]]s [[Ogre piirkond|Ogre piirkonna]] [[Tīnūži vald|Tīnūži vallas]] *[[Turkmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ģibuļi vald|Ģibuļi vallas]] *[[Turlava]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Turlava vald|Turlava valla]] halduskeskus *[[Turmantas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Turmantase vald|Turmantase valla]] halduskeskus *[[Turna]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Ērģeme vald|Ērģeme vallas]] *[[Turnu Măgurele]], linn [[Rumeenia]]s [[Teleormani maakond|Teleormani maakonnas]] *[[Turnov]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Semily ringkond|Semily ringkonnas]] *[[Turobin]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biłgoraj maakond|Biłgoraj maakonnas]], [[Turobini vald|Turobini vallas]] *[[Turrialba]], asula [[Costa Rica]]s [[Cartago provints]]is *[[Tursunzoda]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is *[[Turzovka]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Čadca ringkond|Čadca ringkonnas]] *[[Turu]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Turuhhansk]], küla [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Turuhhanski rajoon]]i halduskeskus *[[Turva]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Turvalepa]], küla Lääne maakonnas [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tusari]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Tuscaloosa]], [[linn]] [[USA]]-s [[Alabama]] osariigis *[[Tuscania]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lazio]] maakonnas [[Viterbo provints]]is *[[Tuszyn]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łódźi maakond|Łódźi maakonnas]] *[[Tusti (Viljandi)|Tusti]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tuzi]], linn [[Montenegro]]s [[Podgorica vald|Podgorica vallas]] *[[Tutajev]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Tutajevi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Tuteni]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonna]]s [[Kalsnava vald|Kalsnava vallas]] *[[Tutermaa]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Tuti]], küla [[Rapla maakond|Raplamaal]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tutini]], küla [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Cirma vald|Cirma valla]] halduskeskus *[[Tutku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tutša]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kozjatõni rajoon]]is *[[Tuttlingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal, [[Tuttlingeni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Tuudi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tuula]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]] *[[Tuulevälja]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Tuuliku]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Tuulna]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Tuulos]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Kanta-Häme|Kanta-Häme maakonnas]] [[Hämeenlinna linn]]as *[[Tuuraste]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tuuru]], küla [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Tuxtla Gutiérrez]], linn [[Mehhiko]]s, [[Chiapase osariik|Chiapase osariigi]] pealinn ==Tv== *[[Tvardița]], linn [[Moldova]]s [[Taraclia rajoon]]is *[[Tvaskučiai]], küla [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is [[Židikai vald|Židikai vallas]] *[[Tver]] *[[Tverai]], alev [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es, [[Tverai vald|Tverai valla]] keskus *[[Tverečius]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Tverečiuse vald|Tverečiuse valla]] halduskeskus *[[Tvrdošín]], linn [[Slovakkia]]s [[Žilina maakond|Žilina maakonnas]] [[Žilina ringkond|Žilina ringkonnas]] ==Tw== *[[Twardogóra]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]] *[[Tweeling]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Tweespruit]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Twentynine Palms]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis [[San Bernandino maakond|San Bernandino maakonnas]] *[[Twinsburg]], linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis [[Summiti maakond (Ohio)|Summiti maakonnas]] *[[Two Johns]], asula [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Caroline'i maakond (Maryland)|Caroline'i maakonnas]] ==Tõ== *[[Tõdva]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tõhela]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tõhelgi]], [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Tõitse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tõlla]], küla [[Saarde vald|Saarde vallas]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] *[[Tõlli (Kaarma)|Tõlli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Tõlli (Pärnu)|Tõlli]], küla [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Tõlliste]], [[küla]] [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tõlluste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tõmmiku]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] *[[Tõnda]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Amuuri oblast]]is, [[Tõnda rajoon]]i halduskeskus *[[Tõnija]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tõnissaare]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tõnuküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tõnumaa]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Tõravere]], alevik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Nõo vald|Nõo vallas]] *[[Tõrdu]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tõre]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Tõreska]], küla [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Tõrise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Tõrma (Rapla)|Tõrma]], küla [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Rapla vald|Rapla vallas]] *[[Tõrnõauz]], linn [[Venemaa]]l [[Kabardi-Balkaaria]]s, [[Elbruse rajoon]]i halduskeskus *[[Tõrreküla]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tõru küla|Tõru]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Tõruvere]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Tõrva]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Valga maakond|Valga maakonnas]] *[[Tõrvandi]], alevik [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Kambja vald|Kambja vallas]] *[[Tõrvase]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Valga vald|Valga vallas]] *[[Tõsmenõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Tõsmenõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Tõškivka (Gaissõni rajoon)|Tõškivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Gaissõni rajoon]]is *[[Tõugu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] *[[Tõusi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tõutsi]], küla [[Valga maakond|Valga maakonnas]] [[Otepää vald|Otepää vallas]] *[[Tõvriv]], alev [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Tõvrivi rajoon]]i keskus *[[Tõõraste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Kastre vald|Kastre vallas]] *[[Tõõrakõrve]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] ==Tä== *[[Täby]], [[asula]] [[Rootsi]]s [[Upplandi maakond|Upplandi maakonnas]] [[Stockholmi lään]]is [[Täby vald|Täby]], [[Danderydi vald|Danderydi]] ja [[Sollentuna vald|Sollentuna vallas]], [[Täby vald|Täby valla]] keskus *[[Tähemaa]], küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Täkumetsa]], küla [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Toila vald|Toila vallas]] *[[Tällevere]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Tänassilma]], küla [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saku vald|Saku vallas]] *[[Tännassilma (Põlva)|Tännassilma]], küla [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Põlva vald|Põlva vallas]] *[[Täpsi]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Tärnaby]], asula Rootsis [[Storumani vald|Storumani vallas]] *[[Tääglova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] *[[Tääksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Täätsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ==Tö== *[[Tököl]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Szigetszentmiklósi kreis]]is *[[Tömbi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Viljandi vald|Viljandi vallas]] *[[Törökbálint]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Érdi kreis]]is *[[Törökszentmiklós]], [[linn]] [[Ungari]]s Jász-Nagykun-Szolnoki komitaadis *[[Tönisvorst]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Vierseni kreis]]is *[[Töysä]], asula [[Soome]]s [[Lõuna-Pohjanmaa]] maakonnas, [[Töysä vald|Töysä valla]] kirikuküla ==Tü== *[[Tübingen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Tühjasma]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallas]] *[[Tüki]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linnas]] *[[Türi]], [[vallasisene linn]] [[Eesti]]s [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Türi-Alliku]], küla [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Türi vald|Türi vallas]] *[[Türisalu]], küla [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Harku vald|Harku vallas]] *[[Türje]], küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tapa vald|Tapa vallas]] *[[Türju]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Türkistan]], linn [[Kasahstan]]is, [[Türkistani oblast]]i keskus *[[Türkmenabat]], linn [[Türkmenistan]]is, [[Lebapi vilajett|Lebapi vilajeti]] keskus *[[Türkmenbaşy]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is [[Balkani vilajett|Balkani vilajetis]] *[[Tüükri]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Tüütsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Tüütsmäe]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] == Ty == *[[Tychowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Białogardi maakond|Białogardi maakonnas]] *[[Tychy]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Tyczyn]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Tykocin]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] *[[Tylawa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Dukla vald|Dukla vallas]] *[[Tylicz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Tylmanowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Ochotnica Dolna vald|Ochotnica Dolna vallas]] *[[Tymbark]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]], [[Tymbarki vald|Tymbarki valla]] halduskeskus *[[Týn nad Vltavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[České Budějovice ringkond|České Budějovice ringkonnas]] *[[Týnec nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Týnec nad Sázavou]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Týniště nad Orlicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Tyrawa Wołoska]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Sanoki maakond|Sanoki maakonnas]], [[Tyrawa Wołoska vald|Tyrawa Wołoska valla]] halduskesku *[[Tyruliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is, [[Tyruliai vald|Tyruliai valla]] halduskeskus *[[Tyszowce]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]] *[[Tytuvėnai]], [[linn]] Leedus [[Kelmė rajoon]]is [[Kategooria:Asulate loendid]] 69uixgcegojipua4p2iq3d2iiywm8s1 Kunda küla 0 59838 7157309 3962430 2026-05-19T17:37:54Z Veskike 228862 /* Viited */ 7157309 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kunda | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Kunda''' on küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Asub [[Kunda]] linnast kagus, [[Malla]] ja [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse küla]] vahel ning [[Kunda mõis|Kunda mõisast]] kirdes.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Viru-Nigula Teataja 1 november 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virunigula20141101.2.2 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2021. aastal elas Kunda külas 23 elanikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21003: RAHVASTIK ELUKOHA (ASULA), SOO JA VANUSE JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 |url=https://andmed.stat.ee/pxweb/et/stat/stat__rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003.px/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=PxWeb |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kunda küla märgiti [[Taani hindamisraamat|Taani Hindamisraamatusse]] aastal 1242 15-adramaalise külana, mille sai endale [[Läänistamine|läänistamise]] tulemusel [[rüütel]] Heinrich von Buxhoeveden. 1287. aastal on küla omanikuna mainitud rüütel Luderus de Buxhoevedenit ja tema [[Vasall|vasalli]] Nicolaus de Cundist. 1325. aastal aga mainitakse Hannekinus de Kundest, viimase järglast.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Trumm |eesnimi=Uno |pealkiri=Kunda tsement - 140 |aasta=2010 |isbn=978-9949-21-118-0 |lehekülg=11 |keel=eesti}}</ref> Kunda mõisa rohuaia nurgal asuvalt põllult on leitud [[muinasasula]] jälgi ning võib järeldada, et seal asus 13. sajandil Kunda küla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evance |kuupäev=3. mai 2010 |pealkiri=Eesti ja Virumaa: Kunda |url=https://tanyagut.blogspot.com/2010/05/kunda.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eesti ja Virumaa}}</ref> == Nimi == Paiga nimi on seotud Gundiste suguvõsaga, kellele mõis oli keskajal läänistatud. Just nende järgi kujunes välja ka Kunda nime varasem vorm ning nimi on aja jooksul säilinud tänapäevani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://www.mois.ee/viru/kunda.shtml |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.mois.ee}}</ref> Kunda küla nimekujusid: Gunda, Cundis, Kundes, Kundis, Kuns, Kunsze, Kondes, Condes, Kontz, Kunde ja kõige hilisem Kunda.<ref name=":1" /> == Küla hariduselu == Esimene [[rahvakool]], kust Kunda ümbruse elanikud hakkasid haridust saama, asutati Kunda külasse 1786. aastal. Kui kehtestati üldine koolikohustus Virumaal, ehitati uus ja suurem koolimaja. Maja valmis 1864. aastal Kunda mõisa poolt endise sõjaväehoone varemetele, ning see oli ka [[Piirkond|piirkonna]] vanim kool. 1870. aastatel hakkasid [[Mõisakool|mõisakoolis]] õppima ka [[Kunda tsemendivabrik|Kunda tsemendivabriku]] töötajate lapsed ning see suurendas õpilaste arvu järsult. 1895. aastal rajas vabrik endale oma kooli ning 1920. aastal liideti [[külakool]] Kunda asulas tsemenditehase kooliga.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Kundalaste kakssada kooliaastat |url=https://www.monument.ee/lv/viru-nigula-vald/kunda-moisa-kool/artiklid/kunda-kool-horisont-9-86.pdf |vaadatud=19. mai 2026}}</ref> * Koolis töötasid eri aegadel mitmed õpetajad: * Georg Blum (1864) * Peeter Schmidt (1867) * Georg Rõmusoks (1870) * Jaan Jalakas (1900) * Jaan Seeger (1914) * Salme Melnik (1916 kuni koolide ühendamiseni)<ref name=":0" /> == Rahvamaja == 1948. aastal tunti Kunda vallas puudust teisest [[Rahvamaja|rahvamajast]], kuna esimene rahvamaja asus Kunda valla piiril,  ning Kunda valla täitevkomitee pidas uue rahvamaja sobivaimaks paigaks Kunda küla vana koolimaja, mida hakati seejärel ümber ehitama.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 25 märts 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480325.2.17&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Nii nagu paljudes maarahvamajades ja mõisakoolides tegutses ka Kunda külas pärast sõda rändkino.<ref name=":0" /> Rahvamaja juhatajaid: * Harald Niilop (august–november 1948)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 11 september 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480911.2.14.4 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * Adolf Jurtom (november 1948-tühjaks jäämiseni)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 13 november 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19481113.2.16 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1949. aastal kuulus küla [[Kolhoos|kolhoosi]] “Külvaja” alla, mille esinaiseks oli Anete Parijõgi. Kui rahvamaja vähese aktiivsuse tõttu tühjaks jäi, ehitati sinna mõned töötajatele mõeldud kolhoosikorterid.<ref name=":0" /> [[Fail:Vaade Kunda külale ja linnale.jpg|pisi|Vaade Kunda külale ja linnale]] == Külaselts == 2003. aastal asutati külaselts ja renoveeriti vana koolimaja seltsimajaks. 2011 said valmis ka teine korrus ja saun.<ref name=":0" /> Sama aasta oktoobris paigaldas külaselts koos Jüri venna lapselaste [[Meelis parijõgi|Meelis]] ja [[Aivi Parijõgi|Aivi Parijõega]] kohalikku kirjaniku [[Jüri Parijõgi|Jüri Parijõe]] auks puust mälestuspingi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 23 oktoober 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20191023.2.11.1 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Seltsi kuuluvad Kunda, [[Siberi]], [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Malla]], [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] ja [[Iila]] küla elanikud, kes teevad ühiselt talgute korras nii taastamis- kui ka muid vajalikke töid. Külaseltsi hoovi on ehitatud ka mänguväljak ja [[kõlakoda]].<ref name=":0" /> Külaseltsis toimuvad aasta jooksul erinevad üritused, sealhulgas [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigi aastapäeva]], [[Jaanipäev|jaanipäeva]] ja vana-aastaõhtu tähistamine. Seltsi juhatuse esimeheks oli aastatel 2003-2025 Maire Sepp, peale teda Urve Salmistu. Seltsis on 2026. aasta seisuga 47 liiget. == Tuntud inimesed == * [[Jüri Parijõgi]] (enne 1935. a Parinbak, Parinbach; 1892-1941) - Kunda küla koolis õppinud ja seal lähedal elanud kirjanik, kes on enda [https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/lasteraamatud/nooremale-koolieale-vanus-10-12/tsemendivabrik/1334794 raamatutes] kirjeldanud kohalikku elu. * [[Michael Wittlich]] (Mihkel Vitsut; 1866-1933) - Kunda külas sündinud eesti keemik. * Vootele Meipalu (1928-1974) - kohaliku algkooli lõpetanud meditsiinidoktor ja [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] professor.<ref name=":2" /> * Harald Suislepp (1921-2000) - Kunda küla kandist pärit ajakirjanik ja luuletaja, kes viib enda [https://www.vanajahea.ee/toode/aeg-tuleb-maa-ja-mere-peal/ loomingus] lugejaid Kunda olustikku.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Elstrok |eesnimi=Helmut |pealkiri=Kunda, Mahu, Viru-Nigula |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=1999 |isbn=9985-64-077-2 |lehekülg=12-13 |keel=eesti}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Viru-Nigula vald}} [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] qg5c7d19mv5k8zusel9t57cos5jsi6d 7157368 7157309 2026-05-19T19:31:13Z Veskike 228862 7157368 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kunda | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Kunda''' on küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Asub [[Kunda]] linnast kagus, [[Malla]] ja [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse küla]] vahel ning [[Kunda mõis|Kunda mõisast]] kirdes.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Viru-Nigula Teataja 1 november 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virunigula20141101.2.2 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2021. aastal elas Kunda külas 23 elanikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21003: RAHVASTIK ELUKOHA (ASULA), SOO JA VANUSE JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 |url=https://andmed.stat.ee/pxweb/et/stat/stat__rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003.px/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=PxWeb |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kunda küla märgiti [[Taani hindamisraamat|Taani Hindamisraamatusse]] aastal 1242 15-adramaalise külana, mille sai endale [[Läänistamine|läänistamise]] tulemusel [[rüütel]] Heinrich von Buxhoeveden. 1287. aastal on küla omanikuna mainitud rüütel Luderus de Buxhoevedenit ja tema [[Vasall|vasalli]] Nicolaus de Cundist. 1325. aastal aga mainitakse Hannekinus de Kundest, viimase järglast.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Trumm |eesnimi=Uno |pealkiri=Kunda tsement - 140 |aasta=2010 |isbn=978-9949-21-118-0 |lehekülg=11 |keel=eesti}}</ref> Kunda mõisa rohuaia nurgal asuvalt põllult on leitud [[muinasasula]] jälgi ning võib järeldada, et seal asus 13. sajandil Kunda küla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evance |kuupäev=3. mai 2010 |pealkiri=Eesti ja Virumaa: Kunda |url=https://tanyagut.blogspot.com/2010/05/kunda.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eesti ja Virumaa}}</ref> == Nimi == Paiga nimi on seotud Gundiste suguvõsaga, kellele mõis oli keskajal läänistatud. Just nende järgi kujunes välja ka Kunda nime varasem vorm ning nimi on aja jooksul säilinud tänapäevani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" - Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://www.mois.ee/viru/kunda.shtml |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.mois.ee}}</ref> Kunda küla nimekujusid: Gunda, Cundis, Kundes, Kundis, Kuns, Kunsze, Kondes, Condes, Kontz, Kunde ja kõige hilisem Kunda.<ref name=":1" /> == Küla hariduselu == Esimene [[rahvakool]], kust Kunda ümbruse elanikud hakkasid haridust saama, asutati Kunda külasse 1786. aastal. Kui kehtestati üldine koolikohustus Virumaal, ehitati uus ja suurem koolimaja. Maja valmis 1864. aastal Kunda mõisa poolt endise sõjaväehoone varemetele, ning see oli ka [[Piirkond|piirkonna]] vanim kool. 1870. aastatel hakkasid [[Mõisakool|mõisakoolis]] õppima ka [[Kunda tsemendivabrik|Kunda tsemendivabriku]] töötajate lapsed ning see suurendas õpilaste arvu järsult. 1895. aastal rajas vabrik endale oma kooli ning 1920. aastal liideti [[külakool]] Kunda asulas tsemenditehase kooliga.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Kundalaste kakssada kooliaastat |url=https://www.monument.ee/lv/viru-nigula-vald/kunda-moisa-kool/artiklid/kunda-kool-horisont-9-86.pdf |vaadatud=19. mai 2026}}</ref> Koolis töötasid eri aegadel mitmed õpetajad (alustamise aastad): * Georg Blum (1864) * Peeter Schmidt (1867) * Georg Rõmusoks (1870) * Jaan Jalakas (1900) * Jaan Seeger (1914) * Salme Melnik (1916 kuni koolide ühendamiseni)<ref name=":0" /> == Rahvamaja == 1948. aastal tunti Kunda vallas puudust teisest [[Rahvamaja|rahvamajast]], kuna esimene rahvamaja asus Kunda valla piiril, ning Kunda valla täitevkomitee pidas uue rahvamaja sobivaimaks paigaks Kunda küla vana koolimaja, mida hakati seejärel ümber ehitama.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 25 märts 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480325.2.17&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Nii nagu paljudes maarahvamajades ja mõisakoolides tegutses ka Kunda külas pärast sõda rändkino.<ref name=":0" /> Rahvamaja juhatajaid: * Harald Niilop (august–november 1948)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 11 september 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480911.2.14.4 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * Adolf Jurtom (november 1948-tühjaks jäämiseni)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 13 november 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19481113.2.16 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1949. aastal kuulus küla [[Kolhoos|kolhoosi]] “Külvaja” alla, mille esinaiseks oli Anete Parijõgi. Kui rahvamaja vähese aktiivsuse tõttu tühjaks jäi, ehitati sinna mõned töötajatele mõeldud kolhoosikorterid.<ref name=":0" /> [[Fail:Vaade Kunda külale ja linnale.jpg|pisi|Vaade Kunda külale ja linnale]] == Külaselts == 2003. aastal asutati külaselts ja renoveeriti vana koolimaja seltsimajaks. 2011 said valmis ka teine korrus ja saun.<ref name=":0" /> Sama aasta oktoobris paigaldas külaselts koos Jüri venna lapselaste [[Meelis parijõgi|Meelis]] ja [[Aivi Parijõgi|Aivi Parijõega]] kohalikku kirjaniku [[Jüri Parijõgi|Jüri Parijõe]] auks puust mälestuspingi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 23 oktoober 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20191023.2.11.1 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Seltsi kuuluvad Kunda, [[Siberi]], [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Malla]], [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] ja [[Iila]] küla elanikud, kes teevad ühiselt talgute korras nii taastamis- kui ka muid vajalikke töid. Külaseltsi hoovi on ehitatud ka mänguväljak ja [[kõlakoda]].<ref name=":0" /> Külaseltsis toimuvad aasta jooksul erinevad üritused, sealhulgas [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigi aastapäeva]], [[Jaanipäev|jaanipäeva]] ja vana-aastaõhtu tähistamine. Seltsi juhatuse esimeheks oli aastatel 2003-2025 Maire Sepp, peale teda Urve Salmistu. Seltsis on 2026. aasta seisuga 47 liiget. == Tuntud inimesed == * [[Jüri Parijõgi]] (enne 1935. a Parinbak, Parinbach; 1892-1941) - Kunda küla koolis õppinud ja seal lähedal elanud kirjanik, kes on enda [https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/lasteraamatud/nooremale-koolieale-vanus-10-12/tsemendivabrik/1334794 raamatutes] kirjeldanud kohalikku elu. * [[Michael Wittlich]] (Mihkel Vitsut; 1866-1933) - Kunda külas sündinud eesti keemik. * [[Vootele Meipalu]] (1928-1974) - kohaliku algkooli lõpetanud meditsiinidoktor ja [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] professor.<ref name=":2" /> * [[Harald Suislepp]] (1921-2000) - Kunda küla kandist pärit ajakirjanik ja luuletaja, kes viib enda [https://www.vanajahea.ee/toode/aeg-tuleb-maa-ja-mere-peal/ loomingus] lugejaid Kunda olustikku.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Elstrok |eesnimi=Helmut |pealkiri=Kunda, Mahu, Viru-Nigula |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=1999 |isbn=9985-64-077-2 |lehekülg=12-13 |keel=eesti}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Viru-Nigula vald}} [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] iqv7h3ho5gblkwfxqzkcohlu7cww7k8 7157413 7157368 2026-05-19T20:42:28Z Mona 355 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7157413 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kunda | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Kunda''' on küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Asub [[Kunda]] linnast kagus, [[Malla]] ja [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse küla]] vahel ning [[Kunda mõis|Kunda mõisast]] kirdes.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Viru-Nigula Teataja 1 november 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virunigula20141101.2.2 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2021. aastal elas Kunda külas 23 elanikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21003: RAHVASTIK ELUKOHA (ASULA), SOO JA VANUSE JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 |url=https://andmed.stat.ee/pxweb/et/stat/stat__rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003.px/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=PxWeb |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kunda küla märgiti [[Taani hindamisraamat|Taani Hindamisraamatusse]] aastal 1242 15-adramaalise külana, mille sai endale [[Läänistamine|läänistamise]] tulemusel [[rüütel]] Heinrich von Buxhoeveden. 1287. aastal on küla omanikuna mainitud rüütel Luderus de Buxhoevedenit ja tema [[Vasall|vasalli]] Nicolaus de Cundist. 1325. aastal aga mainitakse Hannekinus de Kundest, viimase järglast.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Trumm |eesnimi=Uno |pealkiri=Kunda tsement – 140 |aasta=2010 |isbn=978-9949-21-118-0 |lehekülg=11 |keel=eesti}}</ref> Kunda mõisa rohuaia nurgal asuvalt põllult on leitud [[muinasasula]] jälgi ning võib järeldada, et seal asus 13. sajandil Kunda küla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evance |kuupäev=3. mai 2010 |pealkiri=Eesti ja Virumaa: Kunda |url=https://tanyagut.blogspot.com/2010/05/kunda.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eesti ja Virumaa}}</ref> == Nimi == Paiga nimi on seotud Gundiste suguvõsaga, kellele mõis oli keskajal läänistatud. Just nende järgi kujunes välja ka Kunda nime varasem vorm ning nimi on aja jooksul säilinud tänapäevani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" – Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://www.mois.ee/viru/kunda.shtml |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.mois.ee}}</ref> Kunda küla nimekujusid: Gunda, Cundis, Kundes, Kundis, Kuns, Kunsze, Kondes, Condes, Kontz, Kunde ja kõige hilisem Kunda.<ref name=":1" /> == Küla hariduselu == Esimene [[rahvakool]], kust Kunda ümbruse elanikud hakkasid haridust saama, asutati Kunda külasse 1786. aastal. Kui kehtestati üldine koolikohustus Virumaal, ehitati uus ja suurem koolimaja. Maja valmis 1864. aastal Kunda mõisa poolt endise sõjaväehoone varemetele, ning see oli ka [[Piirkond|piirkonna]] vanim kool. 1870. aastatel hakkasid [[Mõisakool|mõisakoolis]] õppima ka [[Kunda tsemendivabrik|Kunda tsemendivabriku]] töötajate lapsed ning see suurendas õpilaste arvu järsult. 1895. aastal rajas vabrik endale oma kooli ning 1920. aastal liideti [[külakool]] Kunda asulas tsemenditehase kooliga.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Kundalaste kakssada kooliaastat |url=https://www.monument.ee/lv/viru-nigula-vald/kunda-moisa-kool/artiklid/kunda-kool-horisont-9-86.pdf |vaadatud=19. mai 2026}}</ref> Koolis töötasid eri aegadel mitmed õpetajad (alustamise aastad): * Georg Blum (1864) * Peeter Schmidt (1867) * Georg Rõmusoks (1870) * Jaan Jalakas (1900) * Jaan Seeger (1914) * Salme Melnik (1916 kuni koolide ühendamiseni)<ref name=":0" /> == Rahvamaja == 1948. aastal tunti Kunda vallas puudust teisest [[Rahvamaja|rahvamajast]], kuna esimene rahvamaja asus Kunda valla piiril, ning Kunda valla täitevkomitee pidas uue rahvamaja sobivaimaks paigaks Kunda küla vana koolimaja, mida hakati seejärel ümber ehitama.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 25 märts 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480325.2.17&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Nii nagu paljudes maarahvamajades ja mõisakoolides tegutses ka Kunda külas pärast sõda rändkino.<ref name=":0" /> Rahvamaja juhatajaid: * Harald Niilop (august–november 1948)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 11 september 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480911.2.14.4 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * Adolf Jurtom (november 1948-tühjaks jäämiseni)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 13 november 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19481113.2.16 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1949. aastal kuulus küla [[Kolhoos|kolhoosi]] “Külvaja” alla, mille esinaiseks oli Anete Parijõgi. Kui rahvamaja vähese aktiivsuse tõttu tühjaks jäi, ehitati sinna mõned töötajatele mõeldud kolhoosikorterid.<ref name=":0" /> [[Fail:Vaade Kunda külale ja linnale.jpg|pisi|Vaade Kunda külale ja linnale]] == Külaselts == 2003. aastal asutati külaselts ja renoveeriti vana koolimaja seltsimajaks. 2011 said valmis ka teine korrus ja saun.<ref name=":0" /> Sama aasta oktoobris paigaldas külaselts koos Jüri venna lapselaste [[Meelis parijõgi|Meelis]] ja [[Aivi Parijõgi|Aivi Parijõega]] kohalikku kirjaniku [[Jüri Parijõgi|Jüri Parijõe]] auks puust mälestuspingi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 23 oktoober 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20191023.2.11.1 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Seltsi kuuluvad Kunda, [[Siberi]], [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Malla]], [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] ja [[Iila]] küla elanikud, kes teevad ühiselt talgute korras nii taastamis- kui ka muid vajalikke töid. Külaseltsi hoovi on ehitatud ka mänguväljak ja [[kõlakoda]].<ref name=":0" /> Külaseltsis toimuvad aasta jooksul erinevad üritused, sealhulgas [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigi aastapäeva]], [[Jaanipäev|jaanipäeva]] ja vana-aastaõhtu tähistamine. Seltsi juhatuse esimeheks oli aastatel 2003–2025 Maire Sepp, peale teda Urve Salmistu. Seltsis on 2026. aasta seisuga 47 liiget. == Tuntud inimesed == * [[Jüri Parijõgi]] (enne 1935. a Parinbak, Parinbach; 1892–1941) – Kunda küla koolis õppinud ja seal lähedal elanud kirjanik, kes on enda [https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/lasteraamatud/nooremale-koolieale-vanus-10-12/tsemendivabrik/1334794 raamatutes] kirjeldanud kohalikku elu. * [[Michael Wittlich]] (Mihkel Vitsut; 1866–1933) – Kunda külas sündinud eesti keemik. * [[Vootele Meipalu]] (1928–1974) – kohaliku algkooli lõpetanud meditsiinidoktor ja [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] professor.<ref name=":2" /> * [[Harald Suislepp]] (1921–2000) – Kunda küla kandist pärit ajakirjanik ja luuletaja, kes viib enda [https://www.vanajahea.ee/toode/aeg-tuleb-maa-ja-mere-peal/ loomingus] lugejaid Kunda olustikku.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Elstrok |eesnimi=Helmut |pealkiri=Kunda, Mahu, Viru-Nigula |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=1999 |isbn=9985-64-077-2 |lehekülg=12–13 |keel=eesti}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Viru-Nigula vald}} [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] moxjv3isqddwkqlxxrmwe7aaatud5rx 7157541 7157413 2026-05-20T06:38:25Z PillePrix 153981 7157541 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kunda | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Kunda''' on küla [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]]. Asub [[Kunda]] linnast kagus, [[Malla]] ja [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse küla]] vahel ning [[Kunda mõis|Kunda mõisast]] kirdes.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Viru-Nigula Teataja 1 november 2014 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virunigula20141101.2.2 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2021. aastal elas Kunda külas 23 elanikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=RL21003: RAHVASTIK ELUKOHA (ASULA), SOO JA VANUSE JÄRGI, 31. DETSEMBER 2021 |url=https://andmed.stat.ee/pxweb/et/stat/stat__rahvaloendus__rel2021__rahvastiku_paiknemine__elukoht-ja-soo-vanusjaotus/RL21003.px/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=PxWeb |keel=et}}</ref> == Ajalugu == Kunda küla märgiti [[Taani hindamisraamat|Taani Hindamisraamatusse]] aastal 1242 15-adramaalise külana, mille sai endale [[Läänistamine|läänistamise]] tulemusel [[rüütel]] Heinrich von Buxhoeveden. 1287. aastal on küla omanikuna mainitud rüütel Luderus de Buxhoevedenit ja tema [[Vasall|vasalli]] Nicolaus de Cundist. 1325. aastal aga mainitakse Hannekinus de Kundest, viimase järglast.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Trumm |eesnimi=Uno |pealkiri=Kunda tsement – 140 |aasta=2010 |isbn=978-9949-21-118-0 |lehekülg=11 |keel=eesti}}</ref> Kunda mõisa rohuaia nurgal asuvalt põllult on leitud [[muinasasula]] jälgi ning võib järeldada, et seal asus 13. sajandil Kunda küla.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evance |kuupäev=3. mai 2010 |pealkiri=Eesti ja Virumaa: Kunda |url=https://tanyagut.blogspot.com/2010/05/kunda.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eesti ja Virumaa}}</ref> == Nimi == Paiga nimi on seotud Gundiste suguvõsaga, kellele mõis oli keskajal läänistatud. Just nende järgi kujunes välja ka Kunda nime varasem vorm ning nimi on aja jooksul säilinud tänapäevani.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Portaal "Eesti mõisad" – Sinu teejuht mõisamaailma |url=https://www.mois.ee/viru/kunda.shtml |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.mois.ee}}</ref> Kunda küla nimekujusid: Gunda, Cundis, Kundes, Kundis, Kuns, Kunsze, Kondes, Condes, Kontz, Kunde ja kõige hilisem Kunda.<ref name=":1" /> == Küla hariduselu == Esimene [[rahvakool]], kust Kunda ümbruse elanikud hakkasid haridust saama, asutati Kunda külasse 1786. aastal. Kui kehtestati üldine koolikohustus Virumaal, ehitati uus ja suurem koolimaja. Maja valmis 1864. aastal Kunda mõisa poolt endise sõjaväehoone varemetele ning see oli ka [[Piirkond|piirkonna]] vanim kool. 1870. aastatel hakkasid [[Mõisakool|mõisakoolis]] õppima ka [[Kunda tsemendivabrik|Kunda tsemendivabriku]] töötajate lapsed ning see suurendas õpilaste arvu järsult. 1895. aastal rajas vabrik endale oma kooli ning 1920. aastal liideti [[külakool]] Kunda asulas tsemenditehase kooliga.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Andresen |eesnimi=Lembit |pealkiri=Kundalaste kakssada kooliaastat |url=https://www.monument.ee/lv/viru-nigula-vald/kunda-moisa-kool/artiklid/kunda-kool-horisont-9-86.pdf |vaadatud=19. mai 2026}}</ref> Koolis töötasid eri aegadel mitmed õpetajad (alustamise aastad): * Georg Blum (1864) * Peeter Schmidt (1867) * Georg Rõmusoks (1870) * Jaan Jalakas (1900) * Jaan Seeger (1914) * Salme Melnik (1916 kuni koolide ühendamiseni)<ref name=":0" /> == Rahvamaja == 1948. aastal tunti Kunda vallas puudust teisest [[Rahvamaja|rahvamajast]], kuna esimene rahvamaja asus Kunda valla piiril ning Kunda valla täitevkomitee pidas uue rahvamaja sobivaimaks paigaks Kunda küla vana koolimaja, mida hakati seejärel ümber ehitama.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 25 märts 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480325.2.17&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Nii nagu paljudes maarahvamajades ja mõisakoolides tegutses ka Kunda külas pärast sõda rändkino.<ref name=":0" /> Rahvamaja juhatajaid: * Harald Niilop (august–november 1948)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 11 september 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19480911.2.14.4 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * Adolf Jurtom (november 1948-tühjaks jäämiseni)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viru Sõna : Lääne-Virumaa ajaleht 13 november 1948 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virusona19481113.2.16 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 1949. aastal kuulus küla [[Kolhoos|kolhoosi]] “Külvaja” alla, mille esinaiseks oli Anete Parijõgi. Kui rahvamaja vähese aktiivsuse tõttu tühjaks jäi, ehitati sinna mõned töötajatele mõeldud kolhoosikorterid.<ref name=":0" /> [[Fail:Vaade Kunda külale ja linnale.jpg|pisi|Vaade Kunda külale ja linnale]] == Külaselts == 2003. aastal asutati külaselts ja renoveeriti vana koolimaja seltsimajaks. 2011 said valmis ka teine korrus ja saun.<ref name=":0" /> Sama aasta oktoobris paigaldas külaselts koos Jüri venna lapselaste [[Meelis parijõgi|Meelis]] ja [[Aivi Parijõgi|Aivi Parijõega]] kohalikku kirjaniku [[Jüri Parijõgi|Jüri Parijõe]] auks puust mälestuspingi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 23 oktoober 2019 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20191023.2.11.1 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Seltsi kuuluvad Kunda, [[Siberi]], [[Linnuse (Viru-Nigula)|Linnuse]], [[Kabeli (Lääne-Nigula)|Kabeli]], [[Malla]], [[Kuura (Viru-Nigula)|Kuura]] ja [[Iila]] küla elanikud, kes teevad ühiselt talgute korras nii taastamis- kui ka muid vajalikke töid. Külaseltsi hoovi on ehitatud ka mänguväljak ja [[kõlakoda]].<ref name=":0" /> Külaseltsis toimuvad aasta jooksul erinevad üritused, sealhulgas [[Eesti Vabariigi aastapäev|vabariigi aastapäeva]], [[Jaanipäev|jaanipäeva]] ja vana-aastaõhtu tähistamine. Seltsi juhatuse esimeheks oli aastatel 2003–2025 Maire Sepp, pärast teda Urve Salmistu. Seltsis on 2026. aasta seisuga 47 liiget. == Tuntud inimesed == * [[Jüri Parijõgi]] (enne 1935. a Parinbak, Parinbach; 1892–1941) – Kunda küla koolis õppinud ja seal lähedal elanud kirjanik, kes on enda [https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/lasteraamatud/nooremale-koolieale-vanus-10-12/tsemendivabrik/1334794 raamatutes] kirjeldanud kohalikku elu. * [[Michael Wittlich]] (Mihkel Vitsut; 1866–1933) – Kunda külas sündinud eesti keemik. * [[Vootele Meipalu]] (1928–1974) – kohaliku algkooli lõpetanud meditsiinidoktor ja [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] professor.<ref name=":2" /> * [[Harald Suislepp]] (1921–2000) – Kunda küla kandist pärit ajakirjanik ja luuletaja, kes viib enda [https://www.vanajahea.ee/toode/aeg-tuleb-maa-ja-mere-peal/ loomingus] lugejaid Kunda olustikku.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Elstrok |eesnimi=Helmut |pealkiri=Kunda, Mahu, Viru-Nigula |kirjastus=Maalehe Raamat |aasta=1999 |isbn=9985-64-077-2 |lehekülg=12–13 |keel=eesti}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{Viru-Nigula vald}} [[Kategooria:Viru-Nigula vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] fsncoslbvfmpi12gxfwrh7dlw8rihda Maksupoliitika 0 67203 7157647 6587648 2026-05-20T10:27:27Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157647 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} '''Maksupoliitika''' vastab küsimusele: kuidas koguda vahendeid valitsuse [[Eelarve|eelarvekulude]] katmiseks. Maksu- ja eelarvepoliitika kokku on [[fiskaalpoliitika]] ning see omakorda on osa riigi [[Majanduspoliitika|majanduspoliitikast.]] Maksustamisel tuleb teha valik: * ''kas maksustada füüsilist isikut või juriidilist isikut või millises proportsioonis maksukoormus nende vahel ära jagada;'' * ''kas rakendada otseseid- või kaudseid makse.'' * ''kuidas jagada maksukoormust omandi, tulu ja tarbimise vahel.'' Kuna maks vähendab isiku tulusid, muudab asjade omamise kallimaks ja suurendab üldist elukallidust, siis mõjutab see otseselt maksumaksjate käitumist. Kui valitsuse eesmärgiks on saada rohkem maksutulu, siis inimesi liikumapanevaks jõuks egoistlik soov suurendada oma tulusid ja vähendada kulusid, mis maksudest tekivad. Maksupoliitika peab tasakaalustama need vastandlikud huvid ning leidma lahendi, mis tagab ühelt poolt määratud tulude laekumise ning teiselt poolt suunab inimesi käituma avalikest huvidest lähtudes. Kui maksupoliitika kujundajad ei arvesta maksumaksjate huvide ja nende käitumisvõimalustega, siis jäävad maksutulud laekumata. Kui seaduseloojad oskavad neid momente arvestada, siis saab maksupoliitikat kasutada nii üksikisikute käitumise kui ka riigi üldise arengu suunamiseks.<ref>Rahandusministeerium. Maksu- ja [https://web.archive.org/web/20200617111316/https://www.rahandusministeerium.ee/et/maksu-ja-tollipoliitika Tollipoliitika]</ref> == Hea maksusüsteemi tunnused == Maksusüsteemi kujundamisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid: # Maksumaksja peab olema teadlik talle pandud kohustustest ja sellest saadavatest riiklikest hüvedest; # Maksukohustused peavad olema lihtsalt mõistetav ja kergesti täidetavad, maksumäär peab jääma suurusjärku, mis ei põhjusta soovi maksukohustust vältida; # Maksubaas peab olema võimalikult lai (s.t ilma maksuvabastuse eranditeta) ja maksumäär võimalikult madal kõigi jaoks; # Maksuseadusi tuleb muuta nii harva kui võimalik; # Maksubaas peab olema kujundatud nii, et maksutulude laekumine oleks stabiilne ja ennustatav ka erandolukorras # Maksude kogumiskulud peavad olema võimalikult väikesed nii maksumaksjate, kui ka maksukoguja jaoks; # Maksud ei tohi moonutada turumajanduse loomulikku kulgu; # Maksukohustuste täitmine peab olema avalik, maksupettureid tuleb karistada täie rangusega ja nende isikud tuleb avalikustada. # Maksudest laekuv informatsioon peab andma informatsiooni turumajanduslike protsesside arengusuundadest ja arengus toimunud muutustest. == Õiglus küsimus maksunduses == '''Vertikaalse õigluse''' põhimõtet järgiv maksusüsteem tahab jagada maksukohustusi nii, et iga isik maksukohustused oleksid võrdelises suuruses tema:<ref>{{Netiviide|url=https://www.britannica.com/topic/vertical-equity|pealkiri=Vertical equity|väljaanne=Britannica|vaadatud=9.09.2021}}</ref> <ref>''Tax and fairness. Tax Working Group Realased Document. New Zealand. 2018. pp 5-14. [https://taxworkinggroup.govt.nz/sites/default/files/2018-09/twg-bg-tax-and-fairness.pdf]''</ref> <ref>''Jean-Yves Duclos, Abdelkrim Araar. Measuring Progressivity and Vertical Equity. Springer Link. pp 127-140''</ref> * '''''tulude kogusummaga''''', mille ta on teeninud erinevatest tuluallikatest. Sellel juhul lähtutakse arusaamast, et iga inimene vajab toimetulekuks teatud miinimumsummat, kuid kui ta teenib sellest rohkem siis annab see talle teistest suurema vabaduse ja eneseteostuse võimaluse ([[Kadedus|kadeduse]] printsiip) või siis võimaluse kasutada ülejäävat raha [[Enesekehtestamine|enesekehtestamiseks]] ühiskonnas. Probleemi lahendusena nähaksegi võrdeliselt tulu kasvuga üha suurema osa äravõtmist ([[Progressiivne tulumaks|progresseeruv maksukoormus]]) nii, et ideaalis jääks kõigile võrdne summa tarbimiseks kätte; * '''''kogukulude osaga avalikest kuludest''''', mida ta tarbib oma elu- ja majandustegevuse käigus või saab passiivselt tänu sellele, et kesk- ja kohalik valitsusvõim tagab [[Keskkond|keskkonna]], milles tema [[omandiõigus]] säilib ning selle väärtus on püsiv või kasvav. Viimase määrab riigi haldusvõime (s.t välistatakse ametnike [[korruptsioon]]), [[Turvalise keskkonna säilitamine|turvaline]] elu- ja toimimiskeskkond, olemas on [[Infrastruktuur|infrastruktuuri rajatised]] (teed, elektri- ja [[Võrguseadmed|sidevõrgud]], [[veevärk]] jms) ning [[Sotsiaalteenus|sotsiaalteenused]] on saadaval. <ref>Murphy, Liam; Nagel, Thomas. The Myth of Ownership. Oxford University Press. 2002. pp 16-29.</ref>  '''Horisontaalne õiglus''' tähendab samas olukorras olevad isikud peaksid tasuma makse samas suurusjärgus või nende maksukoormus on samasugune. Idee on hea, kuid selle rakendamine tekitab probleeme, sest võrdsustamisel võib võtta aluseks erinevaid tunnuseid, nagu näiteks <ref>''Richard A. Musgrave. Horizontal Equity, Once More. National Tax Journal, 1990, vol. 43, issue 2, 113-22''</ref> <ref>''Cordes, J. Joseph. Horizontal equity. The Encyclopedia of Taxation. George Washington University. [https://www.urban.org/sites/default/files/publication/71101/1000533-Horizontal-Equity.PDF]''</ref> <ref>''Elkins, David. Horizontal Equity as a Principle of Tax Theory. Yale Law & Policy Review. Vol. 24, No. 1 (Winter, 2006), pp. 43-[https://www.jstor.org/stable/40239652 90]''</ref> * isik ([[Isikumaks|isiku- või peamaks]]) või asi (näiteks auto, maja või selle osa, s.h aken või sammas maja sissekäigu ees); * isikule laekuv tulu või tema omanduses olev kapital (maksevõime põhimõte). Tulu suurust võib hinnata ajaühikus (kuu, aasta) või siis inimese elutsüklis; *asukoht, s.t samal territooriumil või samasuguses elukeskkonnas elavad või tegutsevad isikud. Ideaalis peaks maksukoormus maksumaksjate vahel jagunema õiglaselt, kuid arusaam sellest mis on „õiglane“ varieerub ja sõltub sellest, millisel positsioonil keegi on. '''Absoluutse võrdsuse''' taotlejad nõuavad, et kõik peaksid maksma võrdse summa maksudena valitsuskulude katteks, sest inimestena tarbime me sama palju riigi poolt pakutavaid teenuseid. Sisuliselt tähendaks see peamaksu kehtestamist, s.t iga inimene peaks tasuma riigile sama summa. Kui jagada Eesti 2020. aasta kogu maksutulu 11 826,4 miljonit eurot elanike arvuga 1,329 miljonit, siis saame et iga inimene peaks maksma aastas 8900 eurot ja kuus 742 eurot, kui aga arvestada, et töötavaid ja tulu saavaid inimesi on vaid 670 300 inimest, siis peaks iga töötav inimene tasuma vastavalt 17 643 eurot aastas või 1470 eurot kuus. == Maksupoliitilised valikud == '''Maksupoliitika vormi''' määrab domineeriv [[sotsiaalne kord]]: * [[Ühistegevus|kooperativistlikus]] [[Naturaalmajandus|naturaalmajanduses]] tähendab see tasuta tööd kogukonna ühishuvide rahuldamiseks; * [[Individualism|individualistlikus]] [[Turumajandus|turumajanduse]] varastes vormides (iidsetes [[Linnriik|linnriikides]]) tuli tasuda rahalist [[Maksud|lõivu]] või [[Omandimaks|varamaksu]], mille suurus lähtus isiku kinnisvara suurusest; * [[Elitarism|elitaristlikus]] klassiühiskonnas maksid alistatud [[Andam|andamit]] või [[Maarent|maarenti]] ning tegid tasuta tööd valitsusvõimu kandjate vajaduste rahuldamiseks; * [[Bürokratism|bürokratistlikus]] [[Riik|riigis]], mille haldusvõime saavutas nõutava tasandi, juurutati esmalt [[Tootemaks|toote-]] ja [[Tarbimismaks|tarbimismaksud]] ning seejärel tulu koormavad maksud. '''Maksupoliitika sisu''' määravad ideoloogid: * [[Kapitalism (ideoloogia)|kapitalistliku ideoloogia]] esindajad propageerivad üldisi tarbimismakse (käibemaks, müügimaks, lisandunud väärtuse maks), sest sellisel juhul jääb tarbimata tulu maksudega koormamata ning maksukoormus langeb suuremas osas vaesemale elanikkonna osale, mille esindajad tarbivad kogu saadud raha ära. * [[Humanism (ideoloogia)|humanistliku ideoloogia]] esindajad propageerivad tõusva maksukoormusega tulumaksu ning pärandi- ja kinkemaksu. Need panevad suurema maksukohustuse suuremat tulu teenivatele ja varakatele inimestele, kes pärandavad oma vara järeltulijatele. * [[Liberalism|liberaalse ideoloogia]] esindajad eelistavad rakendada omandimakse, mis jaotavad maksukoormuse õiglaselt lähtudes kuludest, mida vara väärtuse säilitamiseks peavad kesk- ja kohalikud omavalitsused tegema. * [[Paternalism|paternalistliku ideoloogia]] esindajad tahavad kehtestada tootemakse, mis võimaldavad juhtida ühiskonda koormates maksudega asju või tegevusi vastavalt valitsusvõimu teostajate eelistustele.   Inimeste maksupoliitilised valikud sõltuvad reeglina nendele laekuvate tulude suurusest ja varalisusest. * '''''Elanikkonna vaesem osa''''' nõuab kasvava ehk progresseeruva maksukoormuse rakendamist rikastele nii, et lõpuks jääks kõikidele kasutada võrdne või võrdsem summa. Kasvavat maksukoormust on laialdaselt rakendatud tulude maksustamisel, kusjuures kõrgeimad maksumäärad on ulatunud 92%-ni ([[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] II maailmasõja ajal ja selle järel „[[Külm sõda|külma sõja]]“ perioodil ning maksumäärade arv on ulatunud 36 astmeni. * '''''Elanikkonna rikkam osa''''' nõuab taas vähenevat ehk regresseeruvat maksukoormust, põhjendades seda ühelt poolt enda suurema panusega ühiskonna heaolusse ning teiselt poolt ähvardades oma kapitali riigist väljaviimisega, mille järel langeks töökohtade arv riigis, mis omakorda tähendaks valitsuse eelarvekulude kasvamist sotsiaalabi valdkonnas ning maksudest laekuvate tulude samaaegset vähenemist. == Vaata ka == * [[Isikumaks]] *[[Maksud]] * [[Maksupettus]] * [[Maksude osakaal SKPst]] * [[Maksu- ja Tolliamet]] * [[Maksukiil]] * [[Maksukoormus]] * [[Maksumaksja sõber]] * [[Maksumaksja vaenlane]] * [[Maksumäär]] * [[Maksupettus]] * [[Maksusüsteemid]] * [[Eesti maksusüsteem]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.oecd-ilibrary.org/taxation/oecd-tax-policy-studies_19900538 OECD Maksupoliitilised uuringud] * OECD uuring aastast 2004: [https://www.oecd-ilibrary.org/taxation/recent-tax-policy-trends-and-reforms-in-oecd-countries_9789264016590-en Recent Tax Policy Trends and Reforms in OECD Countries]. [[Kategooria:Majanduspoliitika]] m7b1b08n61mcjv3ypbtgmr6oe9uwrpe Meelis Friedenthal 0 70519 7157598 7147778 2026-05-20T08:45:18Z ~2026-23883-11 227477 7157598 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meelis Friedenthal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal oma kodus [[Supilinn]]as 2012. aastal. Foto: [[Lauri Kulpsoo]]]] [[Fail:Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal]] '''Meelis Friedenthal''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1973]]) on eesti kirjanik ja teoloog. Aastatel [[2002]]–[[2008]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna õppejõud (lektor ja erakorraline teadur). Aastatel 2008–2020 oli Friedenthal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur ja on 2021. aastast samas [[Ideedeajalugu|mõtteloo]] kaasprofessor. [[2008]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas väitekirja "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo", mis käsitles [[13. sajand]]i teoloogi [[Petrus Limogesist]] käsikirja "Tractatus moralis de oculo" (juhendaja [[Urmas Petti]]), ja sai [[doktorikraad]]i (''dr. theol''). Meelis Friedenthal on veebiajakirja [[Algernon]] toimetuse liige. == Teosed == === Romaanid === * "[[Kuldne aeg]]" (Tuum 2005) ISBN 9985802799 * "[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]" (Varrak 2012) ISBN 9789985324660, tõlgitud hollandi, itaalia, tšehhi, läti, norra, ungari, inglise, bulgaaria, taani, albaania, horvaadi, kreeka, leedu, makedoonia, serbia ja saksa keelde.<ref>[[Ott Heinapuu]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35906 Võimalused näha teistsuguseid maailmu. Meelis Friedenthal 50]. [[Keel ja Kirjandus]] 2023, nr 10, lk 1016.</ref> * "[[Inglite keel]]" (Varrak 2016) ISBN 9789985337004 * "Punkti ümber" (Varrak 2023) ISBN 9789985358986 === Jutukogumikud === * "Kõik äratatakse ellu" (Kirikiri 2021) ISBN 9789916400210 === Jutte === * "Läänerindel muutusteta" (1999) * "Vabanemine protagonismi valust" (2000) * "Üht teistsugust algust" (2001) * "Hullumeelsus on unustus" (2002) * "Nerissa" (2004) * "Eesti keel" (2009) * "Deemonid ja trilobiidid" (2009) * "Kass" (2012) * "Võõras jumal" (2015) * "Kasuksepp" (2017) * "Abracadabra" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Änilane |eesnimi=Eleen |kuupäev=28. august 2023 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227158/arvustus-y-polvkond-kohtub-z-polvkonnaga-novellikogu-annab-ausa-ulevaate-eesti-kirjanduse-seisust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> === Näidendid === * "Vaim masinas. G. F. Parrot" (Looming 8/2017) * "Armastuse klavikord" ([[Lembit Peterson]]<nowiki/>i lavastus, esietendus 6. november 2024) ==Tunnustus== * 2005 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Nerissa") * 2009 – [[Friedrich Puksoo auhind]] (väljaande "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" eest) * 2012 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]") * 2013 – [[Euroopa Liidu kirjandusauhind]] ("Mesilased")<ref>http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm</ref> * 2018 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Kasuksepp") * 2019 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Vinguv jalaluu") * 2023 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Abracadabra") * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Punkti ümber") * 2024 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Punkti ümber") ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 2004 – romaanivõistluse III auhind romaani "Kuldne aeg" eest ==Isiklikku== Meelis Friedenthali abikaasa on Eesti kirjandus-, teatri- ja kirikuloolane [[Tiina-Erika Friedenthal]]. Neil on kolm last.<ref>Kätlin Liimets, [https://eestikirik.ee/aasta-multikultuursel-saksamaal "Aasta multikultuursel Saksamaal"] Eesti Kirik, 12. august 2015.</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Meelis Friedenthal / [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/meelisfriedenthal.htm "Ajalugu tekitab ängi, segadust. Arusaamatust. Hirmu"] (intervjuu). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2007]], nr. 1, lk. 77–85 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://baas.ulme.ee/?autor=1969 Meelis Friedenthal Ulmekirjanduse BAASis] * {{ETIS}} * [http://www.archive.org/details/KuldneAeg Romaan "Kuldne aeg"] * [http://hdl.handle.net/10062/6712 Tallinna Linnaarhiivi ''Tractatus moralis de oculo''] * [http://stalkerid.wordpress.com/2012/08/21/meelis-friedenthal/ Artikleid Meelis Friedenthalist] {{JÄRJESTA:Friedenthal, Meelis}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] nof9e98xee5o2htwx9u8frxvt5r3s2l 7157602 7157598 2026-05-20T08:46:31Z ~2026-23883-11 227477 7157602 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meelis Friedenthal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal oma kodus [[Supilinn]]as 2012. aastal. Foto: [[Lauri Kulpsoo]]]] [[Fail:Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal]] '''Meelis Friedenthal''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1973]]) on eesti kirjanik ja teoloog. Aastatel [[2002]]–[[2008]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna õppejõud (lektor ja erakorraline teadur). Aastatel 2008–2020 oli Friedenthal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur ja on 2021. aastast samas [[Ideedeajalugu|mõtteloo]] kaasprofessor. [[2008]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas väitekirja "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo", mis käsitles [[13. sajand]]i teoloogi [[Petrus Limogesist]] käsikirja "Tractatus moralis de oculo" (juhendaja [[Urmas Petti]]), ja sai [[doktorikraad]]i (''dr. theol''). Meelis Friedenthal on veebiajakirja [[Algernon]] toimetuse liige. Aastal 2026 oli ta kirjandusfestivali [[Prima Vista]] [[patroon]]. == Teosed == === Romaanid === * "[[Kuldne aeg]]" (Tuum 2005) ISBN 9985802799 * "[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]" (Varrak 2012) ISBN 9789985324660, tõlgitud hollandi, itaalia, tšehhi, läti, norra, ungari, inglise, bulgaaria, taani, albaania, horvaadi, kreeka, leedu, makedoonia, serbia ja saksa keelde.<ref>[[Ott Heinapuu]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35906 Võimalused näha teistsuguseid maailmu. Meelis Friedenthal 50]. [[Keel ja Kirjandus]] 2023, nr 10, lk 1016.</ref> * "[[Inglite keel]]" (Varrak 2016) ISBN 9789985337004 * "Punkti ümber" (Varrak 2023) ISBN 9789985358986 === Jutukogumikud === * "Kõik äratatakse ellu" (Kirikiri 2021) ISBN 9789916400210 === Jutte === * "Läänerindel muutusteta" (1999) * "Vabanemine protagonismi valust" (2000) * "Üht teistsugust algust" (2001) * "Hullumeelsus on unustus" (2002) * "Nerissa" (2004) * "Eesti keel" (2009) * "Deemonid ja trilobiidid" (2009) * "Kass" (2012) * "Võõras jumal" (2015) * "Kasuksepp" (2017) * "Abracadabra" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Änilane |eesnimi=Eleen |kuupäev=28. august 2023 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227158/arvustus-y-polvkond-kohtub-z-polvkonnaga-novellikogu-annab-ausa-ulevaate-eesti-kirjanduse-seisust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> === Näidendid === * "Vaim masinas. G. F. Parrot" (Looming 8/2017) * "Armastuse klavikord" ([[Lembit Peterson]]<nowiki/>i lavastus, esietendus 6. november 2024) ==Tunnustus== * 2005 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Nerissa") * 2009 – [[Friedrich Puksoo auhind]] (väljaande "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" eest) * 2012 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]") * 2013 – [[Euroopa Liidu kirjandusauhind]] ("Mesilased")<ref>http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm</ref> * 2018 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Kasuksepp") * 2019 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Vinguv jalaluu") * 2023 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Abracadabra") * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Punkti ümber") * 2024 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Punkti ümber") ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 2004 – romaanivõistluse III auhind romaani "Kuldne aeg" eest ==Isiklikku== Meelis Friedenthali abikaasa on Eesti kirjandus-, teatri- ja kirikuloolane [[Tiina-Erika Friedenthal]]. Neil on kolm last.<ref>Kätlin Liimets, [https://eestikirik.ee/aasta-multikultuursel-saksamaal "Aasta multikultuursel Saksamaal"] Eesti Kirik, 12. august 2015.</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Meelis Friedenthal / [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/meelisfriedenthal.htm "Ajalugu tekitab ängi, segadust. Arusaamatust. Hirmu"] (intervjuu). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2007]], nr. 1, lk. 77–85 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://baas.ulme.ee/?autor=1969 Meelis Friedenthal Ulmekirjanduse BAASis] * {{ETIS}} * [http://www.archive.org/details/KuldneAeg Romaan "Kuldne aeg"] * [http://hdl.handle.net/10062/6712 Tallinna Linnaarhiivi ''Tractatus moralis de oculo''] * [http://stalkerid.wordpress.com/2012/08/21/meelis-friedenthal/ Artikleid Meelis Friedenthalist] {{JÄRJESTA:Friedenthal, Meelis}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 5w1gxj11gf08my7ktdfcvwbaqlxljdp 7157608 7157602 2026-05-20T08:56:17Z ~2026-23883-11 227477 7157608 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Meelis Friedenthal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal oma kodus [[Supilinn]]as 2012. aastal. Foto: [[Lauri Kulpsoo]]]] [[Fail:Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal.jpg|pisi|Meelis Friedenthal 2021. aasta Arvamusfestivali teadusalal]] '''Meelis Friedenthal''' (sündinud [[24. oktoober|24. oktoobril]] [[1973]]) on eesti [[kirjanik]] ja [[teoloog]]. Aastatel [[2002]]–[[2008]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna [[õppejõud]] (lektor ja erakorraline teadur). Aastatel 2008–2020 oli Friedenthal [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]] Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur ja on 2021. aastast samas [[Ideedeajalugu|mõtteloo]] kaas[[professor]]. [[2008]]. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas väitekirja "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo", mis käsitles [[13. sajand]]i teoloogi [[Petrus Limogesist]] käsikirja "Tractatus moralis de oculo" (juhendaja [[Urmas Petti]]), ja sai [[doktorikraad]]i (''dr. theol''). Meelis Friedenthal on veebiajakirja [[Algernon]] toimetuse liige. Aastal 2026 oli ta kirjandusfestivali [[Prima Vista]] [[patroon]]. == Teosed == === Romaanid === * "[[Kuldne aeg]]" (Tuum 2005) ISBN 9985802799 * "[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]" (Varrak 2012) ISBN 9789985324660, tõlgitud hollandi, itaalia, tšehhi, läti, norra, ungari, inglise, bulgaaria, taani, albaania, horvaadi, kreeka, leedu, makedoonia, serbia ja saksa keelde.<ref>[[Ott Heinapuu]]. [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/35906 Võimalused näha teistsuguseid maailmu. Meelis Friedenthal 50]. [[Keel ja Kirjandus]] 2023, nr 10, lk 1016.</ref> * "[[Inglite keel]]" (Varrak 2016) ISBN 9789985337004 * "Punkti ümber" (Varrak 2023) ISBN 9789985358986 === Jutukogumikud === * "Kõik äratatakse ellu" (Kirikiri 2021) ISBN 9789916400210 === Jutte === * "Läänerindel muutusteta" (1999) * "Vabanemine protagonismi valust" (2000) * "Üht teistsugust algust" (2001) * "Hullumeelsus on unustus" (2002) * "Nerissa" (2004) * "Eesti keel" (2009) * "Deemonid ja trilobiidid" (2009) * "Kass" (2012) * "Võõras jumal" (2015) * "Kasuksepp" (2017) * "Abracadabra" (2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Änilane |eesnimi=Eleen |kuupäev=28. august 2023 |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Y-põlvkond kohtub Z-põlvkonnaga. Novellikogu annab ausa ülevaate Eesti kirjanduse seisust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227158/arvustus-y-polvkond-kohtub-z-polvkonnaga-novellikogu-annab-ausa-ulevaate-eesti-kirjanduse-seisust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> === Näidendid === * "Vaim masinas. G. F. Parrot" (Looming 8/2017) * "Armastuse klavikord" ([[Lembit Peterson]]<nowiki/>i lavastus, esietendus 6. november 2024) ==Tunnustus== * 2005 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühiromaan "Nerissa") * 2009 – [[Friedrich Puksoo auhind]] (väljaande "Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo" eest) * 2012 – [[Eesti Kirjanik|aasta kirjanik]] ("[[Mesilased (romaan)|Mesilased]]") * 2013 – [[Euroopa Liidu kirjandusauhind]] ("Mesilased")<ref>http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-877_et.htm</ref> * 2018 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Kasuksepp") * 2019 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (lühijutt "Vinguv jalaluu") * 2023 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Abracadabra") * 2023 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Punkti ümber") * 2024 – [[Stalker (auhind)|Stalker]] (romaan "Punkti ümber") ===Kirjandusvõistluste auhinnad=== * 2004 – romaanivõistluse III auhind romaani "Kuldne aeg" eest ==Isiklikku== Meelis Friedenthali abikaasa on Eesti kirjandus-, teatri- ja kirikuloolane [[Tiina-Erika Friedenthal]]. Neil on kolm last.<ref>Kätlin Liimets, [https://eestikirik.ee/aasta-multikultuursel-saksamaal "Aasta multikultuursel Saksamaal"] Eesti Kirik, 12. august 2015.</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Meelis Friedenthal / [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/meelisfriedenthal.htm "Ajalugu tekitab ängi, segadust. Arusaamatust. Hirmu"] (intervjuu). [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[2007]], nr. 1, lk. 77–85 == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [http://baas.ulme.ee/?autor=1969 Meelis Friedenthal Ulmekirjanduse BAASis] * {{ETIS}} * [http://www.archive.org/details/KuldneAeg Romaan "Kuldne aeg"] * [http://hdl.handle.net/10062/6712 Tallinna Linnaarhiivi ''Tractatus moralis de oculo''] * [http://stalkerid.wordpress.com/2012/08/21/meelis-friedenthal/ Artikleid Meelis Friedenthalist] {{JÄRJESTA:Friedenthal, Meelis}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] n37384cdyebitl6wrblnz6oak9rvu5y Loo 0 71082 7157431 7146906 2026-05-19T21:24:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157431 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib alevikust; samanimelise Eesti küla kohta vaata artiklit [[Loo küla]]; samanimelise Eesti poolsaare kohta vaata [[Loo (poolsaar)]]; perekonnanime kohta vaata artiklit [[Loo (perekonnanimi)]]; Venemaa Sotši linnaosa kohta artiklit [[Loo (Sotši)]].}} {{EestiAsula | nimi = Loo | pilt = Loo, Estonia.jpg | pildiallkiri = Vaade Loo alevikule [[Iru soojuselektrijaam]]ast (2009) | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Loo''' (ka '''Saha-Loo''') on [[alevik]] [[Tallinn]]a lähedal [[Jõelähtme vald|Jõelähtme vallas]] [[Harju maakond|Harjumaal]]. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel elas Lool 2093 inimest. Neist 1898 (90,7%) olid eestlased.<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-07-17 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> Alevikku läbivad [[Nehatu–Loo–Lagedi tee|Nehatu–Loo–Lagedi]] ja [[Lagedi–Kostivere tee|Lagedi–Kostivere maantee]]. Alevikust põhja poole jääb [[Tallinna–Narva maantee]]. Olulised tänavad on [[Kuusiku tee (Loo)|Kuusiku tee]], [[Liivakandi tee]], [[Loo tee (Loo)|Loo tee]], [[Pirita tee (Loo)|Pirita tee]], [[Saha tee]], [[Spordi tee]], [[Toome tee (Loo)|Toome tee]] ja [[Vibeliku tee]]. Lool asub [[AS Tallegg]], endise nimega Tallinna Linnuvabrik, mis on aleviku suurim tööandja. Lool asub [[Saha-Loo kivikalmistu]] (ehk Proosa kivikalmistu). Aleviku piiridesse jääb ka Lagedi pargis asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud.<ref name="koduvald" /> ==Nimest== Tõenäoliselt tuleneb asula nimi piirkonnas asuvatest loopealsetest. Sealsetel loopealsetel asunud talusid kutsuti erinevate nimedega: Saha-Loo, Saha-Liivamäe, Saha-Suur jne. Nimedest esimene seostub Loo talu ja linnuvabriku ümber tekkinud alevikuga. Saha-Loo nimi kadus kasutuselt 1939. aasta maareformiga ja tuli uuesti kasutusele seoses 1950. aastatel Loo talu maadele rajatud riigimajandiga. 1977. aastal ühendati Saha-Loo küla ja [[Lagedi mõis]]a ümber asunud [[Lagedi asundus]] Loo alevikuks.<ref name="alevik" /> ==Halduslik kuuluvus== Loo aleviku alad kuulusid Lagedi mõisale, mis moodustas omaette valla aastatel 1866 kuni 1891. Seejärel liideti [[Lagedi vald]] [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vallaga]], mille osaks jäi territoorium kuni 1945. aastani.<ref>[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/site/vald Eesti ala valdade register 1866-1917]. Vaadatud 17.01.2017.</ref> Aastast 1945 moodustas ala osa [[Lagedi külanõukogu]]st ja seejärel kuulus ala 1963. aastast [[Sommerlingi külanõukogu]]sse ning 1976. aastast [[Jõelähtme külanõukogu]]sse. Alates aastast 1992 moodustab Loo alevik aga osa taastatud Jõelähtme vallast.<ref name="alevik">[https://web.archive.org/web/20170118050218/http://www.looalevik.ee/alevikust/ajalugu/ Ajalugu | Loo alevik]. Vaadatud 16.01.2017.</ref> ==Ajalugu== ===Kuni 1930. aastateni=== Kuigi tänasest Loo alevikust 5–6&nbsp;km kirdes asus juba 17. sajandil samanimeline Loo kõrts, seostub tänane asula hilisema sellenimelise taluga. Aastal 1909 ostis Konstantin Saarson Jüri kihelkonnas asunud Lagedi mõisalt 63,6 hektari suuruse viletsas seisukorras Loo talu, mille harimist jätkas alates 1930. aastast tema poeg Johannes Saarson (pärast nime eestistamist [[Juhan Saarsoo]]).<ref name="alevik" /> Saarsoo, kes oli ka ajakirja [[Eesti Põllumajandus]] toimetaja ja ettevõtte [[Eesti Piim]] üks juhtidest, ostis aastal 1937 ka Loo 49,7 hektari suuruse naabertalu Vadioja. Loo talu peamine sissetulekuallikas oli piimakari, kuid talus kasvatati ka aedvilja ja rajati moodne kanafarm.<ref name="alevik" /> Loo aleviku aladele jäävad ka 1917. aastast pärinevad [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Iru kaitsepositsioon]]i kaevikud koos varjenditega.<ref name="koduvald" /> ===Alates 1940. aastatest=== 1940. aastal alanud [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|okupatsiooni]] ajal jäi talu puutumata, kuid pärast Teist maailmasõda moodustati talu baasil [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee|Eesti NSV Riikliku Plaanikomisjoni]] abimajand, kus peeti hollandi-friisi lüpsi- ja tõukarja. 1952. aastal anti majandi tõukari üle [[Kostivere sovhoos]]ile ja mõnda aega tegutses endises talus Lagedi karusloomakasvandus. Seejärel tegutses seal Harju Rajoonidevahelise Loomade Varumise Kontori Lagedi nuumapunkt.<ref name="alevik" /> Ministrite nõukogu 1950. aasta 14. juuli otsusega otsustati rajada Loole Eesti NSV esimene linnuvabrik, mis valmis aga alles 1956. aastal. 1972. aastal [[Tallegg|Tallinna Näidislinnuvabrikuks]] nimetatud vabrikuga liideti 1982. aastal ümbruskonna suurim majand Kostivere sovhoos. 1989. aastal oli majandil 11 774 hektarit maad, millest haritavat maad 5020 hektarit. Vabriku enam kui 1400 töötaja tarbeks rajati vabriku ümbrusse tollasele ajale tüüpiline töölisasula koos vastava infrastruktuuriga (teenindusmaja, sööklad, kauplused, koolimaja, spordihoone jne).<ref name="alevik" /> Aastatel 1970–1984 toimusid Lool [[Saha-Loo kivikalme]] (ehk Proosa kivikalme) arheoloogilised väljakaevamised.<ref name="koduvald" /> ===Alates 1990. aastatest=== Majandi toodang saavutas oma tipu 1991. aastal, mil toodeti 211 miljonit muna ja 1891 tonni liha. 1993. aasta 1. märtsil pandi majandi baasil alus ettevõttele AS Tallegg.<ref name="alevik" /> Lool asuvad ka 1974. aastal avatud Loo Spordihoone<ref name="koduvald">[https://web.archive.org/web/20170118050618/http://elamus.onepagefree.com/files/Koduvald%20J%C3%B5el%C3%A4htme2.pdf 1 LOO ALEVIK]. Vaadatud 16.01.2017.</ref> ja kunstmuruga jalgpalliväljakuga [[Loo staadion]]. [[1987]] valmis uus koolihoone ja tegevust alustas [[Loo Keskkool]]. ==Vaata ka== *[[Loo raamatukogu]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.looalevik.ee/ Loo aleviku koduleht] * [https://loo.ee/ Loo.ee – Loo aleviku elanike infoleht] {{Jõelähtme vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] [[Kategooria:Jõelähtme vald]] inpg98brdwjt1b6m7l9vt5igqnzlq5n Feldkirch 0 71836 7157425 6425609 2026-05-19T21:08:54Z -wuppertaler 66469 Commons 7157425 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2020}}{{Lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2020}} {{linn | nimi = Feldkirch | hääldus = ˈfɛltkɪʁç | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Feldkirch | pilt = Feldkirch3.jpg | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = Wappen at Feldkirch.svg | vapi_link = Feldkirchi vapp | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Feldkirch im Bezirk FK.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Feldkirchi ringkonnas | asendikaart = Austria }} [[Pilt:Feldkirch_(Vorarlberg)_-_Marktplatz_(03-2).jpg|pisi|Feldkirchi vanalinn]] '''Feldkirch''' on linn [[Austria]]s [[Vorarlberg]]i liidumaal [[Šveits]]i ja [[Liechtenstein]]i piiri lähedal ning [[Ill (Austria)|Illi jõe]] ääres. See on [[Feldkirchi ringkond|Feldkirchi ringkonna]] halduskeskus. [[Dornbirn]]i järel on see rahvaarvu poolest suuruselt teine linn [[Vorarlberg]]is. Austria läänepoolseim punkt asub Feldkirchis [[Rein]]i jõe ääres, Austria, Šveitsi ja Liechtensteini piiri kolmikpunktist põhjas. == Ajalugu == Kaunist keskaegset linna, mis on tänaseni hästi säilinud, on linnana esmamainitud [[1218]]. aastal pärast seda, kui krahv [[Hugo von Montfort]] ehitas "[[Schattenburg]]i", lossi, mis on endiselt Feldkirchi peamine vaatamisväärsus. Muud linna vaatamisväärsused hõlmavad hilisgooti ajast pärit [[Feldkirchi toomkirik|Püha Nikolause toomkirikut]]. Feldkirchis sündis [[Georg Joachim Rheticus]] ja asub praegu [[Feldkirchi diötsees]]. Aastatel 1651–1773 ja 1856–1979 asus Feldkirchis [[Jesuiidid|jesuiitide]] kool [[Stella Matutina (jesuiitlik kool)|Stella Matutina]]. 1799. aasta märtsis toimus kaks kokkupõrget [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaa Esimesne Vabariigi]] ja [[Habsburgide monarhia]] vägede vahel. 7. märtsil võitis [[Nicolas Oudinot]] koos 9000 Prantsuse sõduriga [[Friedrich von Hotze]] 6000 austerlast. [[Feldkirchi lahing]] toimus 23. märtsil, kui [[André Masséna]] ja 12 000 prantslast said lüüa [[Franjo Jelačić]]ilt ja 5500 austerlaselt. == Linnaosad == * Feldkirch * Levis * Altenstadt * Gisingen * Nofels * Tosters * Tisis == Majandus ja taristu == [[Pilt:Feldkirch marktplatz.JPG|pisi|Turuplats]] === Transport === Feldkirchil on alates 1993. aastast olnud oma kohalik bussivõrk, kus on praegu 8 liini, sealhulgas bussid Liechtensteini põhjaossa. Bussisüsteem töötab koos Vorarlbergi bussisüsteemiga, mis pakub mitut piirkonnaülest liini, mis algavad ja lõpevad Feldkirchis. Lisaks on niinimetatud "ööliin", mis ühendab baare ja diskosid kogu Feldkirchis. Ööliin töötab nädalavahetustel umbes kella neljani hommikul. [[Feldkirchi raudteejaam]] asub peamisel raudteeliinil läbi [[Vorarlberg]]i. === Ettevõtted === 15. mai 2001. aasta seisuga oli Feldkirchi 1464 ettevõttes 13 146 töötajat, sealhulgas 5 suuremat ettevõtet, milles igaühes rohkem kui 200 töötajat. Feldkirchis baseeruvad järgmised ettevõtted: * Bachmann Electronic * Vorarlberg Milch * Lingenhöle Technologie * Stadtwerke Feldkirch * KSW Tankstellen- und Industrieanlagenbau * Gebäudereinigung Bauer * Landeskrankenhaus Feldkirch == Kultuur ja maamärgid == === Feldkirchi all-linn === Feldkirchis on üks paremini säilinud keskaegseid Vorarlbergi linnamaastikke. Linn ehitati 1200. aasta paiku [[Schattenburg]]iga samal ajal ja sellel on geomeetriline võrgusüsteem. Alates 1500. aastast, kui linnamüür uuesti üles ehitati, püsis linn sajandite jooksul muutumatuna. Alates 2015. aastast on Feldkirchi ansambel kantud Austria kultuuripärandi nimekirja ([[Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvastatud konfliktide korral|Haagi konventsiooniga]] kaitstud [[Aineline kultuuripärand|kultuuriväärtused]]). Linn on ka väikeste ajalooliste linnade liidu, [[Sihtkoha turunduskorraldus|Turismi turundusliidu]] liige. === Linna kindlustused === Schlossgrabeni, Hirschgrabeni ja St. Leonhardsplatzi tänavad tähistavad [[linnamüür]]i endist kulgemist ümber Neustadti ala 13. sajandil. Linnamüür ehitati suuresti ümber 1500. aasta paiku ja 1826. aastast on see paljudest kohtadest kadunud. Kuni Feldkirch oli ümbritsetud linnamüüri ja [[vallikraav]]iga, võis linna siseneda vaid läbi nelja värava. Neid linnaväravaid kutsuti Bregenzertor või Nikolaustor, Bludenzertor või Schultor, Milltor või Sautor ning Churertor või Salztor. Kaks viimast väravat on siiani alles, teised kaks eemaldati koos linnamüüriga 19. sajandi alguses. === Lossid ja paleed === * [[Schattenburg]] – Schattenburgi loss oli [[Montforti krahvid]]e asukoht kuni 1390. aastani. Esimene ehitusetapp algas 1230. aasta paiku linna asutaja Hugo I ajal. Krahv Friedrich von Toggenburgi (1416–1436) ja foogt Hans von Königseggi ajal 15. sajandil toimusid Schattenburgi lossi laiendus- ja ümberehitustööd. Pärast krahvide hääbumist pandi loss korduvalt oksjonile ja 1813. aastal taheti see isegi lammutada. 1825. aastast kuulub loss Feldkirchi linnale, kes maksis selle eest toona 833 [[floriin]]i. Seejärel oli lossis [[kasarm]] ja hiljem vaestemaja. Loss võlgneb oma päästmise ja taaselustamise Feldkirchi ja selle ümbruse muuseumi- ja sisejulgeoleku ühingule, mis asutati 1912. aastal. Ülemistel korrustel asub koduloomuuseum, mida külastab aastas umbes 25 000 külalist. * Tostersi varemed – [[mäelinnus]]e varemed [[Schellenberg]]i mäepoolsemas osas Feldkirchi Tostersi linnaosas. * Palais Liechtenstein – tänapäevasel kujul ehitati maja aadressil Schlossergasse 8 pärast 1697. aasta linnatulekahju kui [[barokk]]stiilis ametihoone Liechtensteini vürstile [[Johann Adam I Andreas (Liechtenstein)|Johann Adam Andreasele]]. 1848. aastal läks see Andreas Ritter von Tschavolli valdusse, kes oli sel ajal Feldkirchi linnapea ja tööstur. Linn omandas palee 1967. aastal ja nüüd kasutatakse hoonet näitusekeskusena. Seal asuvad kultuurinõukogu ja ka linnaraamatukogu, samuti linnaarhiiv. === Villad ja muud elamud === 19. sajandil ehitas Feldkirchi [[kodanlus]] arvukalt mainekaid elamuid, millest enamus on siiani eraomanduses. Villasid ehitati peamiselt Reichsstraßele ning peamiselt Bärenkreuzungi ja rongijaama vahelisele alale. === Kultuurielu === [[Poolbar Festival]] on moodsa muusika ja kultuuri festival Feldkirchis. Igal aastal juulist augustini toimuval üritusel on umbes 20 000 külastajat, kes pakuvad muusikat, näitusi, [[luuleprõmm]]e, moodi ja arhitektuuripreemiat. Esimest korda toimus see 1994. aastal kultuuri suveakadeemiana ning erineb maastiku ja arhitektuuri korralduse ja teostuse poolest suuresti teistest vabaõhuüritustest. Feldkirchis toimub Feldkirch Festival, iga-aastane suvefestival, mille asutas 2002. aastal [[Thomas Hengelbrock]] ja mida 2007. aastast juhendab [[Philippe Arlaud]]. Linnal on tugev [[jäähoki]]meeskond [[VEU Feldkirch]]. == Tuntud inimesi == [[Pilt:BartholomäusBernhardiJohannChristophBoecklin.jpg|pisi|püsti|Bartholomäus Bernhardi]] * [[Bartholomäus Bernhardi]] (1487–1551), luterlik teoloog * [[Wolf Huber]] (u 1485–1553), maalikunstnik ([[Doonau koolkond]]) ja arhitekt * [[Georg Joachim Rheticus]] (1514–1574), matemaatik ja astronoom * [[Karl Bleyle]] (1880–1969), muusik ja helilooja * [[Elmar Fischer]] (* 1936), Feldkirchi diötseesi piiskop * [[Bernhard Leitner]] (* 1938), kunstnik * [[Wiltrud Drexel]] (* 1950), mäesuusataja * [[Günther Freitag]] (* 1952), romaanikirjanik * [[Herbert Bösch]] (* 1954), poliitik ja Euroopa Parlamendi liige * Natalie Uher (* 1968), ''[[playmate]]'' ([[Playboy]] september 1984) ja näitleja ("[[Emmanuelle]] 6" (1988)) * [[Hans Weingartner]] (* 1970), kirjanik, režissöör ja filmiprodutsent == Sõpruslinn == * [[Whitby (Kanada)|Whitby]], [[Ontario]], [[Kanada]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.feldkirch.at/ Feldkirchi koduleht] (saksa ja inglise keeles) {{Commonscat}} {{Feldkirchi ringkonna vallad}} [[Kategooria:Austria linnad]] [[Kategooria:Vorarlbergi liidumaa vallad]] e1lm1vd3ap9jnr2j3845uuubxbg5757 Maksu- ja Tolliamet 0 71936 7157644 7116937 2026-05-20T10:23:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157644 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2007}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Maksu- ja Tolliamet | omakeelne_nimi = | embleem = Maksu- ja Tolliameti logo.svg | embleemisuurus = 275px | embleemiallkiri = | pilt = If P&C Insurance AS 2023.jpg | pildiallkiri = | lühend = MTA | asutatud = [[2004]]<ref>[https://web.archive.org/web/20200723193207/https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-maksuameti-ja-tolliameti-liitmise Valitsus kiitis heaks Maksuameti ja Tolliameti liitmise], 23. oktoober 2003, www.rahandusministeerium.ee (vaadatud 23.07.2020)</ref> | asutaja = | lõpp = | tüüp = [[valitsusasutus]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Lõõtsa tänav]] 8a, [[Tallinn]] | piirkond = | liikmed = | keeled = | peasekretär = | juht_nimetus = Peadirektor | juht_nimi = [[Raigo Uukkivi]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[Rahandusministeerium]] | allorg = | eelarve = | töötajad = 1300 | veebileht = https://www.emta.ee/ | märkused = }} '''Maksu- ja Tolliamet''' (MTA) on [[Rahandusministeerium]]i valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, mis haldab riigitulusid, rakendab riiklikku maksu- ja tollipoliitikat ning kaitseb ühiskonna ja seaduslikku majandustegevust. Maksu- ja Tolliamet on Eesti [[maksuhaldur]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tutvustus ja struktuur |url=https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/tutvustus-ja-struktuur |vaadatud=29.01.2024}}</ref> MTA tagab riiklike [[maksud]]e ja [[tollimaks|tollitulude]] laekumise [[Eesti riigieelarve|riigieelarvesse]], viib ellu riigi maksu- ja tollipoliitikast juhinduvat maksu- ja tollikorraldust, kindlustab maksuseaduste, tollieeskirjade ja muude õigusaktide täitmise, annab välja [[hasartmängud|hasartmängu]] ja [[loterii]] korralduslubasid, teeb hasartmängujärelevalvet, kontrollib loteriide korraldamise seaduslikkust ning teenindab isikuid [[maksukohustus|maksukohustust]]e ja tolliformaalsuste täitmisel. Maksuamet ja Tolliamet ühendati Maksu- ja Tolliametiks 1. jaanuaril 2004. == Ajalugu == === Maksuamet === Enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] tegutsesid fiskaalpoliitikaasutused maksuametid [[Rahaministeerium]]i alluvuses. Tallinna I–VI maksuamet tegutses aadressidel [[Endla tänav|Endla]] 2 ja [[Toompuiestee]] 3 ja Harjumaa I ja II maksuamet aadressil [[Rahukohtu tänav|Rahukohtu]] 1. [[Eesti NSV Valitsus]]e 16. jaanuari 1990. aasta määrusega nr 10 moodustati [[Eesti NSV rahandusminister|Eesti NSV rahandusministri]] valitsemisalas Maksuamet.<ref name="eesti-nsv">[https://www.riigiteataja.ee/akt/28881 Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta], Vabariigi Valitsuse määrus 16.01.1990</ref> [[Edgar Savisaare valitsus|Eesti NSV Valitsuse]] 25. aprilli 1990 määrusega nr 79 kinnitati [[Eesti Vabariigi Riiklik Maksuamet|Eesti Vabariigi Riikliku Maksuameti]] põhimäärus.<ref>{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/28302 |pealkiri="Eesti NSV Riikliku Maksuameti põhimääruse" kinnitamise kohta Eesti NSV Riikliku Maksuameti põhimäärus |vaadatud=2020-07-25 |arhiivimisaeg=2020-07-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200725081831/https://www.riigiteataja.ee/akt/28302 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1998. aastal kinnitati piirkondlike maksuametite – Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva maakonna, Läänemaa, Lääne-Viru maakonna, Narva linna, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare maakonna, Tallinna linna, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna maksuameti – põhimäärused.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/87237?tegevus=salvesta-link Maksuameti kohalike asutuste põhimääruste kinnitamine], RTL 1998, 24, 153</ref> 1998. aastal jaotati Tallinna Maksuamet Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametiks ([[Endla tänav|Endla]] 8, Tallinn) ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametiks ([[Kotzebue tänav|Kotzebue]] 14, Tallinn).<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/88116 Tallinna Maksuameti ümberkorraldamine], RTL 1998, 210, 821</ref> [[20. detsember|20. detsembril]] 1990 võttis EV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega viidi sisse [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]]i muudatused ja täiendused ning sätestati, et tulude varjamise eest karistatakse parandusliku tööga kuni ühe aasta ulatuses või rahatrahviga 300–1000 rubla. Maksuameti peadirektorile ja tema asetäitjatele anti õigus määrata rahatrahve. === Tolliamet === Venemaa keisririigi tolliametid tegutsesid [[Eestimaa kubermangu korrakaitse#Venemaa Keisririigi tolliteenistus Eestimaa kubermangus|Eesti alal]] 1918. aastani, mil nad lõpetasid tegevuse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i alguse tõttu. Seejärel jätkas [[Toll (asutus)|toll]] 1918. aasta lõpul tegevust uutel alustel Eesti Vabariigi Tolli Peavalitsuse alluvuses<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=203&lid=369 1.10.1. Tolliametid], www.eha.ee</ref>. Aastatel 1918–1924 tegutses Tallinna Tollivalitsus, 1924–1932 Tallinna Peatolliamet ja 1932–1940 Tallinna Tolliinspektsioon<ref>[https://alertino.com/et/6281075 ERA.79. Tallinna Tolliinspektsioon]</ref>. Enne [[Eesti Teises maailmasõjas|teist maailmasõda]] tegutses Tollipeavalitsus [[Rahaministeerium]]i alluvuses Tallinnas aadressil [[Uus-Hollandi tänav|Uus-Hollandi]] 4<ref>[https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1940/04/29/93.5 Tallinna Tolliinspektsioon teatab, et.. teateid saab igal tööpäeval kella 8–14.30 Tallinna TolliinspektsiooniSt U. Hollandi 4, telef. 463-52.], Uus Eesti, nr. 114, 29 aprill 1940</ref>. [[Eesti NSV Valitsus]]e 16. jaanuari 1990 määrusega nr 10 moodustati [[Eesti NSV rahandusminister|Eesti NSV rahandusministri]] valitsemisalas Tolliamet.<ref name="eesti-nsv" /> [[1990. aasta Eestis|1990. aasta]] augustis otsustas [[Edgar Savisaare valitsus|Eesti NSV valitsus]]: * kehtestada, et liha, lihasaaduste ja elusloomade väljavedu toimub ainult Eesti Kaubalitsentsiameti välja antud litsentside alusel; * teha [[Kaubalitsentsiamet]]ile, [[Tolliamet]]ile ja [[Eesti NSV Siseministeerium|Siseministeeriumile]] ülesandeks organiseerida liikuvate operatiivkontrolli postide loomine Läti Vabariigi ja Vene NFSV-ga piirnevatel aladel, et kontrollida liha ja lihasaaduste väljaveo litsentside kasutamist ning selleks kehtestatud korrast kinnipidamist. Valitsuse korraldusega loodi 15. oktoobril 1990 [[Kodukaitse]] koosseisus majanduspiiri kaitseteenistus, 22. oktoobril 1990 võeti vastu Eesti Vabariigi [[Eesti Vabariigi majanduspiir|majanduspiiri]] seadus<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/30513 Eesti Vabariigi majanduspiiri seadus], [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogu]] seadus</ref> ja 25. oktoobril alustasid majanduspiiril tööd Eesti kontrollpunktid, kelle ülesanne oli rakendada üle piiri veetavate kaupade suhtes lauskontroll. 1. novembrit peetakse [[Eesti piirivalve]] taasloomise aastapäevaks, sest sel päeval määras valitsuse määrusega 27 alalist kontrollpunkti näiteks: * Ida-Virumaal Narva I punkt [[Kulgu sadam]]as, Narva III kontrollpunkt [[Tallinna-Narva maantee|Tallinna–Leningradi maanteel]]; * Põlvamaal [[Koidula piiripunkt|Koidula]] punkt [[Tartu–Petseri maantee|Tartu–Petseri maanteel]], [[Piusa sild|Piusa sillal]] [[Ulitina-Saatse maantee|Ulitina–Saatse maantee]]l (100 m [[Piusa jõgi|Piusa jõe]] sillast); * Pärnumaal [[Ikla piiripunkt|Ikla II]] punkt [[Tallinna–Pärnu–Ikla maantee|Tallinna–Riia maanteel]]; * Valgamaal [[Valga-1 piiripunkt|Valga I]] punkt [[Viljandi maantee (Valga)|Viljandi maanteel]] ja [[Ringtee (Valga)|Ringtee]] ristmikul; * Viljandimaal [[Mõisaküla piiripunkt|Mõisaküla]] [[Kamara–Mõisaküla maantee|Kamara–Mõisaküla maanteel]] ning [[Lilli piiripunkt|Lilli]] ja [[Imavere–Drabeši maantee|Imavere–Drabeši maanteel]]; * Võrumaal [[Vastse-Roosa piiripunkt|Vastse-Roosa]] punkt [[Võru–Mõniste maantee|Võru–Mõniste maanteel]], [[Luhamaa piiripunkt]] Pihkva–Riia maanteel ja [[Murati piiripunkt]] Pihkva–Riia maanteel, [[8. aprill]]il 1991 moodustas [[Edgar Savisaare valitsus|Eesti NSV valitsus]] [[Eesti majanduspiir]]i [[Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseteenistus|kaitseteenistuse]]<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/28403 Eesti Vabariigi majanduspiiri kaitseks kaitseteenistuse moodustamise kohta], Vabariigi Valitsus korraldus 15. oktoobrist 1990.a. nr. 305-k</ref> alusel [[Eesti riigiminister|riigiminister]] [[Raivo Vare]] valitsemisalas [[Eesti Riiklik Piirikaitseamet|Eesti Riikliku Piirikaitseameti]]. [[15. juuli]]l 1991 loodi [[Riiklik Tolliamet|Riikliku Tolliameti]] ja [[Riiklik Piirikaitseamet|Riikliku Piirikaitseameti]] põhjal [[Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet]]. 2. mail 1991 kinnitati Tolliameti koosseis. Sellesse kuulusid tolliameti keskaparaat, Vıru, Põlva, Pärnu, Viljandi, Valga, Ida-Virumaa, Narva, Lääne-Virumaa, Tartu, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Harju ja Tallinna tolliinspektuur. Hiljem liideti Tallinna ja Harju inspektuur ning loodi Järva tolliinspektuur. [[28. august]]il 1991 otsustas [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] lahutada regionaalse [[Eesti Vabariiklik Tolliamet|Eesti Vabariikliku Tolliameti]] NSV Liidu tollisüsteemist ja liita selle [[Eesti Vabariigi Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet|Eesti Vabariigi Riikliku Tolli- ja Piirikaitseametiga]].<ref>[https://estlex.ee/?id=77&aktid=5304&asutus=23&fd=1&grupp=1&leht=12&lineid=1_23 Otsus ühtse tollisüsteemi rakendamisest Eesti Vabariigis. Ülemnõukogu 28.08.1991 otsus]</ref> 29. augustil 1991 reorganiseeriti [[Vabariigi Valitsus]]e määrusega Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet [[Eesti Vabariigi Riigi- ja Piirikaitseamet]]iks Eesti Vabariigi riigiministri valitsemisalas. 1. oktoobril 1991 moodustati Eesti Vabariigi [[Rahandusministeerium|rahandusministri valitsemisalas]] [[Eesti Vabariigi Riiklik Tolliamet]] (Eesti Tolliamet).<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/29638 Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti moodustamise kohta], RT 1991, 35, 430</ref> NSV Liidu Tollikomitee likvideeris Vabariikliku Tollivalitsuse 4. novembril 1991, mille juht oli (1980–1991) Vello Arusaar<ref>[https://web.archive.org/web/20240911204057/https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Tollilugu.pdf TOLLILUGU. Eesti Tolliameti areng 1991-2001], lk 7</ref>. Eesti Piiri- ja Tolliamet ning NSV Liidu tollisüsteemi osana tegutsenud Vabariiklik Tollivalitsus ühendati<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1991/09/18/24 UUS TOLLISÜSTEEM TULEKUL], Kodumaa: nädalaleht, nr. 37, 18 september 1991</ref>. Eesti Tolliametit juhtisid peadirektor [[Mati Jürgens]] ning peadirektori asetäitjad [[Rein Velling]] ja (1991–1993) [[Igor Kristopovitš]]. [[Eesti piirivalve ajalugu#1990–2010|Riigi- ja Piirikaitseamet reorganiseeriti]] 28. veebruaril 1992 [[Eesti Vabariigi Piirivalveamet]]iks [[Siseministeerium|siseministri valitsemisalas]]. 7. novembril 1997 kinnitas Vabariigi Valitsus oma määrusega Tolliameti põhimääruse, millega nimetati ka senine Riiklik Tolliamet Tolliametiks. === Maksu- ja Tolliamet === 1. jaanuaril 2004 ühendati Maksuamet ja Tolliamet neljas etapis Maksu- ja Tolliametiks. Esimeses etapis ühinesid maksuhaldurid ja toimus maksuameti struktuurireform. Teises etapis viidi ellu piirkondlike tolliinspektuuride reform seoses Eesti liitumisega [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kolmandas etapis ühinesid tolliinspektuurid ja piirkondlikud maksukeskused ning neljandas etapis viidi lõpule ühtse maksuhalduri organisatsioonilised ümberkorraldused.<ref>{{Netiviide|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50971954/riigikogu-kinnitas-maksu-ja-tolliameti-uhendamise-kava?|pealkiri=Riigikogu kinnitas maksu- ja tolliameti ühendamise kava|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=17. detsember 2003|vaadatud=22.12.2021}}</ref> Ühendamise tulemusena moodustati 16 kohaliku maksuameti asemele neli suurt piirkonda, mille keskused asusid [[Põhja maksu- ja tollikeskus|Tallinnas]], [[Lõuna maksu- ja tollikeskus|Tartus]], [[Ida maksu- ja tollikeskus|Jõhvis]] ja [[Lääne maksu- ja tollikeskus|Pärnus]]. 2012. aastal muutis [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsus]] Maksu- ja Tolliameti töökorraldust puudutavaid määrusi, mille tulemusena läks amet piirkondlikult tegutsemispõhimõttelt üle valdkondlikule. Nelja teeninduspiirkonna asemel jäi üks ühtne piirkond. Muudatuste eesmärk oli muuta Maksu- ja Tolliameti tegevus tõhusamaks.<ref>{{Netiviide|url=https://www.valitsus.ee/uudised/vabariigi-valitsuse-pressikonverents-25-oktoober-2012|pealkiri=Vabariigi Valitsuse pressikonverents, 25. oktoober 2012|aeg=25. oktoober 2012|vaadatud=22.12.2021}}</ref> 2013. aastal kolis Maksu- ja Tolliamet uude büroohoonesse [[Ülemiste City]]s.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/63359914/maksu-ja-tolliamet-kolib-ulemiste-citysse "Maksu- ja tolliamet kolib Ülemiste Citysse"] Delfi, 15. detsember 2011.</ref> [[20. aprill]]il [[2017]] võttis MTA kasutusele [[Cybernetica AS]]-i arendatud Eesti tollitariifistiku [[infosüsteem]]i, mis lihtsustas ettevõtete tegevust ja oli suurim mitmest uuest rahvusvahelise kaubandusega seotud arendusest. Infosüsteem tehti esimesena EL-is kättesaadavaks ka [[Nutitelefon|nutirakenduses]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2017/04/21/eesti-tollitariifistiku-infosusteem-kolis-nutitelefoni|pealkiri=Eesti tollitariifistiku infosüsteem kolis nutitelefoni|väljaanne=raamatupidaja.ee|aeg=21. aprill 2017|vaadatud=22.12.2021}}</ref> Kui ametite ühendamise ajal 2004. aastal töötas neis üle 2200 inimese, siis 2024. aasta lõpuks on töötajate arv 1117.<ref>[https://www.err.ee/1609559197/maksuameti-tootajaskond-jarjest-kahaneb-tootukassa-oma-paisub "Maksuameti töötajaskond järjest kahaneb, töötukassa oma paisub"] ERR, 23. detsember 2024</ref> == Ülesanded == Ameti ülesanded on # riigieelarvesse laekunud ning tasumisele kuuluvate riiklike maksude ja muude rahaliste kohustuste täitmise üle arvestuse pidamine, aruannete koostamine, nende esitamine [[rahandusminister|rahandusministrile]] ning [[maksukohustuslaste register|maksukohustuslaste registri]] pidamine; # riiklike maksudega seotud maksuasjade menetlemine, riiklike maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimine ning seadusega sätestatud suuruses ja korras maksude tasumise ning maksusoodustuste kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine; # maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine; # enammakstud või hüvitatavate summade tagastamine ja tasaarvestamine; # kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine; # tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine; # maksu- ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine; # riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses; # ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine; # [[vaie]]te menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine; # isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas; # ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus- ja ümberõppe) korraldamine; # oma pädevuse piires riigi ja ameti esindamine kohtus; # rahvusvahelise maksu- ja tollialase infovahetuse korraldamine; # väliskaubandusstatistikaks vajalike andmete kogumine ja töötlemine; # välislepingutega võetud maksu- ja tollialaste kohustuste täitmise tagamine; # hasartmängude ja loteriide korralduslubade väljaandmine, loteriide korraldamise üle kontrolli teostamine ning tegutsemine hasartmängujärelevalveasutusena; # koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; # muude ametile õigusaktiga pandud ülesannete täitmine.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/13046080?leiaKehtiv#para7 § 7. Ameti ülesanded], [[Riigi Teataja]], Vastu võetud 06.10.2008 nr 29</ref> == Maksuameti, Tolliameti ning Maksu- ja Tolliameti peadirektorid == * 1990–1994 [[Villar Aron]] (1935–2023), Maksuameti peadirektor * 1991– 1993 Mati Jürgens, Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti peadirektor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ametisse nimetamise korraldus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13018778 |vaadatud=2024-12-03 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> * 03.11.1993–2002 Rein Talvik, Tolliameti peadirektor<ref>{{Netiviide |kuupäev=2002-02-22 |pealkiri=Tolliameti peadirektor Rein Talvik lahkub ametist |url=https://www.postimees.ee/1922783/tolliameti-peadirektor-rein-talvik-lahkub-ametist |vaadatud=2024-12-03 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> *1994–1995 [[Ardo Ojasalu]], Maksuameti peadirektor * 1995–1998 [[Kalev Järvelill]], Maksuameti peadirektor * 1999–2003 [[Aivar Sõerd]], Maksuameti peadirektor * 2002–2004 [[Aivar Rehe]] (1963–2019), Tolliameti peadirektor * 2004–2006 [[Aivar Rehe]] (1963–2019), Maksu- ja Tolliameti peadirektor * 2006–2011 [[Enriko Aav]], Maksu- ja Tolliameti peadirektor * 2011–2016 [[Marek Helm]], Maksu- ja Tolliameti peadirektor * 1. juuni 2017<ref>[https://web.archive.org/web/20170519172436/http://www.emta.ee/et/uudised/mta-uueks-juhiks-nimetati-valdur-laid MTA uueks juhiks nimetati Valdur Laid], Maksuamet, 11. aprill 2017</ref> – 15. september 2020 [[Valdur Laid]], Maksu- ja Tolliameti peadirektor * 4. jaanuar 2021<ref>[https://majandus24.postimees.ee/7136370/maksu-ja-tolliametit-hakkab-vedama-olympic-kasiino-eksjuht Maksu- ja tolliametit hakkab vedama Olympic kasiino eksjuht], Postimees, 18. detsember 2020</ref> – 19. september<ref>[https://www.err.ee/1608337055/maksuametist-lahkuv-madis-jaager-asub-toole-apollo-groupi-juhina Maksuametist lahkuv Madis Jääger asub tööle Apollo Groupi juhina], www.err.ee, 13.09.2021</ref> 2021 [[Madis Jääger]], Maksu- ja Tolliameti peadirektor * 1. detsembrist 2021 [[Raigo Uukkivi]], Maksu- ja Tolliameti peadirektor == Maksu- ja Tolliameti juhtkond ja struktuuriüksused == === Juhtkond === * [[Raigo Uukkivi]] – peadirektor * Raili Roosimaa – peadirektori asetäitja maksude alal * Ursula Riimaa – peadirektori asetäitja tolli alal * Janek Rozov – peadirektori asetäitja arenduste alal<ref>[https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/tutvustus-ja-struktuur Tutvustus ja struktuur] (vaadatud 22.12.2021)</ref> === Struktuuriüksused === * Peadirektor **Juriidiline osakond **Kommunikatsiooni- ja välissuhete osakond **Personaliosakond **Haldusosakond **Sisekontrolli osakond **Uurimisosakond *Peadirektori asetäitja maksude alal **Maksuauditi osakond **Maksude osakond *Peadirektori asetäitja tolli alal ** Tolliosakond * Peadirektori asetäitja arenduste alal ** Teabeosakond ** Teenuste osakond<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.emta.ee/et Maksu- ja Tolliamet] * [https://tehnika.postimees.ee/6141382/maksuamet-votab-sel-aastal-kasutusse-uue-sisselogimisvahendi Maksuamet võtab sel aastal kasutusse uue sisselogimisvahendi], Postimees, 26. august 2018 {{Eesti riigiametid}} [[Kategooria:Eesti riigiametid]] [[Kategooria:Rahandusministeerium]] [[Kategooria:Maksustamine Eestis]] 8eav9nh0dg877di7lhwpnz0glfv2hfp Sündinud 1983 0 75818 7157464 7154863 2026-05-19T22:29:57Z Sjur 66496 /* Oktoober */ 7157464 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1983]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1983}} == Jaanuar == *[[3. jaanuar]] – [[Dietrich Brauer]], Venemaa vaimulik *[[5. jaanuar]] – [[Ivan Seledkov]], Venemaa jalgrattasportlane *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Belkin]], vene lumelaudur *[[8. jaanuar]] – [[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane *[[9. jaanuar]] – [[Marek Doronin]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Li Nina]], Hiina vigursuusataja * 10. jaanuar – [[Ferekalsi Debessay]], Eritrea jalgrattur *[[11. jaanuar]] – [[Adrian Sutil]], saksa vormelisõitja * 11. jaanuar – [[André Myhrer]], Rootsi mäesuusataja * 11. jaanuar – [[Kaisa Mäkäräinen]], soome laskesuusataja *[[17. jaanuar]] – [[Jevgeni Dementjev]], vene murdmaasuusataja * 17. jaanuar – [[Álvaro Arbeloa]], Hispaania jalgpallur *[[19. jaanuar]] – [[Justyna Kowalczyk]], poola murdmaasuusataja * 19. jaanuar – [[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja * 19. jaanuar – [[Fabio Strinati]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja esperantist * 19. jaanuar – [[Hikaru Utada]], Jaapani poplaulja *[[20. jaanuar]] – [[Philipp Schörghofer]], Austria mäesuusataja * 20. jaanuar – [[Helen Rekkor]], eesti näitleja ja lavastaja *[[21. jaanuar]] – [[Ranko Despotović]], Serbia endine jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Étienne Bacrot]], prantsuse maletaja *[[23. jaanuar]] – [[Irving Saladino]], Panama kergejõustiklane *[[24. jaanuar]] – [[Scott Speed]], USA vormelisõitja *[[25. jaanuar]] – [[Lauri Läänemets]], Eesti poliitik *[[30. jaanuar]] – [[Richard Adjei]], Saksamaa bobisõitja == Veebruar == *[[2. veebruar]] – [[Carolina Klüft]], rootsi kergejõustiklane, seitsmevõistleja * 2. veebruar – [[Vladimir Voskoboinikov]], Eesti jalgpallur (ründaja) *[[7. veebruar]] – [[Christian Klien]], austria võidusõitja ([[Vormel 1]]) *10. veebruar – Jürgen Veber, Eesti illusionist ja mustkunstnik *[[11. veebruar]] – [[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur * 11. veebruar – [[Tihhon Šišov]], Eesti jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Kaupo Kikkas]], eesti fotograaf ja fotograafiaõpetaja * 14. veebruar – [[Bacary Sagna]], prantslasest jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Martin Bergmann]], modell ja televisiooniesineja *[[16. veebruar]] – [[Keiti Vilms]], eesti kalambuuritseja *[[21. veebruar]] – [[Nero Urke]], eesti näitleja *[[23. veebruar]] – [[Emily Blunt]], Suurbritannia filminäitleja * 23. veebruar – [[Simon Eder]], Austria laskesuusataja * 23. veebruar – [[Õnne Pillak]], Eesti poliitik *[[24. veebruar]] – [[Ingemar Teever]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur * 26. veebruar – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja *[[27. veebruar]] – [[Vítězslav Veselý]], Tšehhi odaviskaja *[[28. veebruar]] – [[Tõnn Lamp]], eesti näitleja == Märts == *[[2. märts]] – [[Jevgeni Kristafovitš]] *[[4. märts]] – [[Samuel Contesti]], Itaalia iluuisutaja *[[6. märts]] – [[Mario Scheiber]], Austria mäesuusataja *[[8. märts]] – [[Maris Padjus]], Eesti poliitik *[[9. märts]] – [[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik * 9. märts – [[Liis Sein]], eesti laste- ja näitekirjanik *[[10. märts]] – [[Jelena Bovina]], vene tennisist * 10. märts – [[Pavel Gubarev]], üks Ida-Ukrainas tegutseva ühenduse Donetski Rahvavabariik liidritest *[[12. märts]] – [[Mikko Koivu]], Soome jäähokimängija * 12. märts – [[Ron Funches]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja *[[13. märts]] – [[Ksenija Borodina]], vene telesaatejuht *[[14. märts]] – [[Baqtïyar Artayev]], kasahstani endine poksija *[[15. märts]] – [[Heiko Niidas]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Vitali Gussev]], eesti jalgpallur *[[18. märts]] – [[Roman Smiško]], Ukraina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Njazi Kuqi]], albaania päritolu Soome jalgpallur * 25. märts – [[Erkki Alak]], eesti maadleja *[[26. märts]] – [[Anti Saarepuu]], eesti murdmaasuusataja *[[28. märts]] – [[Ladji Doucouré]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 28. märts – [[Anni Arro]], eesti kokk ja saatejuht * 28. märts – [[Joost de Vries]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik *[[29. märts]] – [[Yusuf Saad Kamel]], masai päritolu kergejõustiklane, kes esindab Bahreini *[[31. märts]] – [[Ashleigh Ball]], Kanada laulja == Aprill == *[[2. aprill]] – [[Teinakore Teiti]], Cooki saarte kergejõustiklane * 2. aprill – [[Peeter Talvistu]], eesti kunstikriitik, -ajaloolane ja kuraator *[[3. aprill]] – [[Chalice]], eesti laulja * 3. aprill – [[Ben Foster]], Inglismaa jalgpallur *[[4. aprill]] – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene jäähokimängija * 4. aprill – [[Ben Gordon]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur *[[6. aprill]] – [[Aleksei Agarkov]], vene veepallur *[[7. aprill]] – [[Janar Talts]], eesti korvpallur * 7. aprill – [[Liis Jürgens]], eesti helilooja, harfimängija, interpreet *[[9. aprill]] – [[Siiri Tammeleht]], eesti ooperilaulja *[[11. aprill]] – [[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja *[[12. aprill]] – [[Jelena Dokić]], serbia tennisist *[[13. aprill]] – [[Claudio Bravo]], Tšiili jalgpallur *[[19. aprill]] – [[Kairi Look]], eesti kirjanik *[[20. aprill]] – [[Sebastian Ingrosso]], Rootsi DJ ja muusikaprodutsent *[[21. aprill]] – [[Tarmo Lausing]], Eesti poliitik * 21. aprill – [[Marco Donadel]], itaalia jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Külli Tammur]], Eesti riigiametnik ja poliitik *[[23. aprill]] – [[Daniela Hantuchová]], slovaki tennisist * 23. aprill – [[Juss Laansoo]], eesti motosportlane *[[25. aprill]] – [[Anton Levkovitš]], Eesti jäähokimängija *[[26. aprill]] – [[José María López]], Argentina vormelisõitja *[[27. aprill]] – [[Martin Viiask]], eesti korvpallur *[[30. aprill]] – [[Helena Virt]], eesti laulja == Mai == *[[1. mai]] – [[Jennifer Ellison]], briti näitleja, laulja, saatejuht * 1. mai – [[Rasmus Merivoo]], eesti filmirežissöör *[[2. mai]] – [[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja *[[4. mai]] – [[Michael Rösch]], saksa laskesuusataja * 4. mai – [[Marko Jänes]], eesti odaviskaja *[[5. mai]] – [[Edvin Aedma]], eesti kirjanik, koomiksikunstnik ja tõlkija *[[6. mai]] – [[Dani Alves]], brasiilia jalgpallur *[[7. mai]] – [[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator *[[8. mai]] – [[Bershawn Jackson]], USA kergejõustiklane *[[10. mai]] – [[Vilho Meier]], eesti muusik *[[11. mai]] – [[Holly Valance]] (Holly Rachel Vukadinovic), austraalia laulja *[[12. mai]] – [[Alina Kabajeva]], vene võimleja *[[14. mai]] – [[Anahí]], Mehhiko näitleja ja muusik *[[16. mai]] – [[Nancy Ajram]], Liibanoni laulja * 16. mai – [[Helena Adler]], Austria kirjanik ja visuaalkunstnik *[[19. mai]] – [[H. Olliver Twisted]], soome laulja *[[23. mai]] – [[Mari-Liis Lill]], eesti näitleja *[[24. mai]] – [[Kati Liibak]], eesti jalgpallur * 24. mai – [[Joonas Plaan]], eesti keskkonnaantropoloog *[[26. mai]] – [[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Meelis Kanep]], eesti maletaja, suurmeister *[[28. mai]] – [[Daugirdas Šemiotas]], leedu poksija *[[29. mai]] – [[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik * 29. mai – [[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik *[[31. mai]] – [[Kim Aabech]], taani jalgpallur == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Veiko Tubin]], eesti näitleja * 1. juuni – [[Tõnis Sahk]], eesti kaugushüppaja *[[3. juuni]] – [[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja *[[4. juuni]] – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * 4. juuni – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Amina Okujeva]], Ukraina tšetšeeni päritolu arst, sotsiaalne aktivist ja sõjaväelane *[[6. juuni]] – [[Roman Fosti]], Eesti pikamaajooksja *[[7. juuni]] – [[Piotr Małachowski]], poola kettaheitja *[[8. juuni]] – [[Kim Clijsters]], belgia tennisist *[[9. juuni]] – [[Theodóra (Kreeka ja Taani printsess)]] *[[11. juuni]] – [[Juri Anikejev]], ukraina kabetaja *[[12. juuni]] – [[Ewert Sundja]], eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. juuni]] – [[Lee Ryan]], Briti laulja ja näitleja *[[19. juuni]] – [[Tatjana Mihhailova]], eesti laulja * 19. juuni – [[Gregor Arbet]], eesti korvpallur * 19. juuni – [[Aidan Turner]], iiri näitleja *[[21. juuni]] – [[Edward Snowden]], USA luuraja *[[22. juuni]] – [[Allar Raja]], eesti sõudja *[[26. juuni]] – [[Johan Linde]], eesti päritolu Austraalia poksija *[[27. juuni]] – [[Alsou]], Venemaa laulja * 27. juuni – [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja, kirjandus- ja filmikriitik *[[28. juuni]] – [[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja *[[29. juuni]] – [[Ilja Jašin]], Venemaa poliitik, omavalitsustegelane *[[30. juuni]] – [[Sten Kivistik]], eesti basskitarrist == Juuli == *[[2. juuli]] – [[Michelle Branch]], ameerika laulja *[[5. juuli]] – [[Aleksandr Legkov]], Venemaa murdmaasuusataja * 5. juuli – [[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja *[[10. juuli]] – [[Gabriel Fernández]], hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Mohamed Abdelwahab]], egiptuse jalgpallur * 13. juuli – [[Liu Xiang]], hiina kergejõustiklane * 13. juuli – [[Brigitta Davidjants]] *[[14. juuli]] – [[Igor Andrejev]], vene tennisist *[[18. juuli]] – [[Hadia Tajik]], Norra jurist, ajakirjanik ja poliitik *[[19. juuli]] – [[Merilin Aruvee]], eesti keeleteadlane *[[20. juuli]] – [[Ignisious Gaisah]], Ghana kergejõustiklane *[[23. juuli]] – [[Kaili Sirge]], eesti murdmaasuusataja *[[24. juuli]] – [[Daniele De Rossi]], Itaalia jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Kauri Kõiv]], eesti laskesuusataja * 25. juuli – [[Nenad Krstić]], serbia korvpallur *[[28. juuli]] – [[Heiko Rannula]], eesti korvpallur * 28. juuli – [[Maris Sander]], eesti ajakirjanik == August == *[[1. august]] – [[Inga Salurand]], eesti näitleja * 1. august – [[Hannes Toodu]], eesti vandeadvokaat ja Kaitseliidu instruktor *[[2. august]] – [[Elina Partõka]], eesti ujuja * 2. august – [[Andro Roos]], eesti majandusteadlane ja ühistegelane *[[3. august]] – [[Christophe Willem]], prantsuse laulja *[[6. august]] – [[Robin van Persie]], hollandi jalgpallur * 6. august – [[Indrek Liit]], eesti helilooja, pianist ja akordionist *[[11. august]] – [[Juri Krimarenko]], Ukraina kergejõustiklane *[[14. august]] – [[Elena Baltacha]], tennisist * 14. august – [[Mila Kunis]], ukraina päritolu ameerika näitleja *[[16. august]] – [[Kristjan Ojang]], eesti teleprodutsent ja trummar *[[17. august]] – [[Margit Margusson]], eesti laulja *[[20. august]] – [[Juri Žirkov]], vene jalgpallur * 20. august – [[Andrew Garfield]], USA filminäitleja *[[24. august]] – [[Eerik Kändler]], eesti muusik, kunstnik ja ettevõtja * 24. august – [[Margus Paju]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[26. august]] – [[Magnus Moan]], norra kahevõistleja * 26. august – [[Kriss Soonik-Käärmann]], eesti moelooja *[[28. august]] – [[Marvi Vallaste]], eesti poplaulja * 28. august – [[Henrik Sova]], eesti filosoof *[[30. august]] – [[Jonne Aaron]], Soome laulja == September == *[[3. september]] – [[Lilli Jahilo]], eesti moekunstnik * 3. september – [[Ivan Denõssenko]], ukraina muusik, kunstnik ja kultuuritegelane *[[4. september]] – [[Margit Rüütel]], eesti tennisist *[[5. september]] – [[Imre Kaas]], eesti teleajakirjanik *[[13. september]] – [[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur *[[14. september]] – [[Amy Winehouse]], inglise laulja ja laulukirjutaja * 14. september – [[Mari Järve]], eesti populatsioonigeneetik, õpetaja ja kirjanik *[[15. september]] – [[Sergio Esteban Vélez]], Colombia kirjanik ja ajakirjanik *[[19. september]] – [[Indrek Sell]], eesti mükoloog ja loodusfotograaf *[[21. september]] – [[Anna Favella]], itaalia näitleja *[[23. september]] – [[Märt Israel]], eesti kettaheitja *[[26. september]] – [[Ebba Hultkvist]], Rootsi näitleja * 26. september – [[Marko Kairjak]], eesti advokaat == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Mirko Vučinić]], Montenegro jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Martin Mill]], eesti näitleja *[[4. oktoober]] – [[Andrei Boldõkov]], vene lumelaudur *[[5. oktoober]] – [[Nicky Hilton]], ameerika modell *[[8. oktoober]] – [[Travis Pastrana]], USA mootorisportlane * 8. oktoober – [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], eesti odaviskaja * 8. oktoober – [[Suryo Agung Wibowo]], Indoneesia sprinter *[[9. oktoober]] – [[Tatjana Lõssenko]], vene kergejõustiklane *[[11. oktoober]] – [[Ruslan Ponomarjov]], ukraina maletaja *[[14. oktoober]] – [[Andreas Lend]], eesti tšellist * 14. oktoober – [[Betty Heidler]], saksa vasaraheitja *[[15. oktoober]] – [[Bruno Senna]], Brasiilia autovõidusõitja *[[16. oktoober]] – [[Philipp Kohlschreiber]], Saksamaa tennisist * 16. oktoober – [[Ramaz Nozadze]], gruusia maadleja * 16. oktoober – [[Loreen]], Rootsi poplaulja *[[17. oktoober]] – [[Ivan Sajenko]], Venemaa jalgpallur, ründaja * 17. oktoober – [[Vitali Teleš]], Eesti jalgpallur * 17. oktoober – [[Maigi Magnus]], eesti skulptor *[[20. oktoober]] – [[Luis Fernando Saritama Padilla]], Ecuadori jalgpallur, poolkaitsja * 20. oktoober – [[Michel Vorm]], Hollandi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja *[[25. oktoober]] – [[Mirjam Liimask]], eesti kergejõustiklane *[[26. oktoober]] – [[Houston (laulja)|Houston]], USA R&B laulja ja räppar * 26. oktoober – [[Martti Kass]], eesti ajakirjanik *[[28. oktoober]] – [[Andres Oja]], eesti näitleja *[[31. oktoober]] – [[Aleksandr Grištšuk]], vene maletaja *31. oktoober – [[Christophe Jallet]], Prantsusmaa jalgpallur == November == *[[1. november]] – [[Yūko Ogura]], jaapani modell * 1. november – [[Priit Toobal]], Eesti poliitik *[[6. november]] – [[Nicole Hosp]], Austria mäesuusataja *[[8. november]] – [[Pavel Pogrebnjak]], Venemaa jalgpallur *[[9. november]] – [[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja *[[11. november]] – [[Philipp Lahm]], saksa jalgpallur *[[13. november]] – [[Kalle Kriit]], eesti jalgrattur *[[15. november]] – [[John Heitinga]], hollandi jalgpallur *[[16. november]] – [[Natalia Hissamutdinova]], Eesti ujuja * 16. november – [[Britta Steffen]], Saksamaa ujuja *[[17. november]] – [[Christopher Paolini]], USA kirjanik *[[18. november]] – [[Jon Johansen]] ("DVD Jon"), norra häkker * 18. november – [[Michael Dawson]], Inglismaa jalgpallur *[[19. november]] – [[Chandra Crawford]], Kanada murdmaasuusataja * 19. november – [[Meseret Defar]], Etioopia kergejõustiklane * 19. november – [[Daria Werbowy]], Ukraina-Kanada modell *[[22. november]] – [[Jeremy Roff]], Austraalia jooksja *[[23. november]] – [[Moonika Batrakova]] *[[27. november]] – [[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik *[[30. november]] – [[Andrew Newell]], USA murdmaasuusataja * 30. november – [[Anastassija Baburova]], Ukraina kodanikust ajakirjanik * 30. november – [[Adrian Cristea]], Rumeenia jalgpallur * 30. november – [[Volodõmõr Kilikevitš]], Ukraina jalgpallur == Detsember == *[[2. detsember]] – [[Aaron Rodgers]], USA Ameerika jalgpalli mängija * 2. detsember – [[Daniela Ruah]], Portugali-USA näitleja *[[3. detsember]] – [[Kati Tolmoff]], eesti sulgpallur *[[4. detsember]] – [[Risto Kübar]], eesti näitleja *[[8. detsember]] – [[Maarja Mitt-Pichen]], eesti näitleja *[[10. detsember]] – [[Katrin Siska]], eesti laulja ([[Vanilla Ninja]]) *[[12. detsember]] – [[Mihkel Ulk]], eesti režissöör *[[13. detsember]] – [[Otylia Jędrzejczak]], Poola ujuja *[[14. detsember]] – [[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter *[[15. detsember]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik * 15. detsember – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist *[[17. detsember]] – [[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja *[[19. detsember]] – [[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja *[[20. detsember]] – [[Gia Allemand]], USA näitleja ja modell * 20. detsember – [[Jonah Hill]], USA filminäitleja *[[21. detsember]] – [[Darja Tkatšenko]], ukraina kabetaja * 21. detsember – [[Alar Nääme]], Eesti poliitik *[[28. detsember]] – [[Paavo Piik]], eesti luuletaja, lavastaja, näitekirjanik *[[30. detsember]] – [[Piret Ilves]], eesti moekunstnik ja stilist ==Teadmata kuupäev== *[[Šahri Amirhanova]], Venemaa ärijuht *[[J-five]], USA räppar [[Kategooria:Sündinud 1983|*]] [[Kategooria:1983]] dtxtx8fshntzozgl3gyin6orhj6u7bg Rumeenia peaminister 0 78218 7157265 6568602 2026-05-19T15:03:35Z ~2026-27049-64 228596 7157265 wikitext text/x-wiki '''Rumeenia peaminister''' on [[Rumeenia]] valitsusjuht. Peaministri kandidaadi esitab [[Rumeenia president]] ja selle kinnitab parlamendi Saadikutekoda [[Camera Deputaţilor]]. Alates [[23. juuni]]st [[2025]] on peaminister [[Ilie Bolojan]]. {{Rumeenia peaministrid}} [[Kategooria:Rumeenia poliitika]] 3i4lllux3ovq6nsxq47d9nbdg43m7xb Trotskism 0 81821 7157385 7154024 2026-05-19T20:06:35Z Siimestonia2012 228429 7157385 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{Viitamata|aasta=2023|kuu=oktoober}} {{Marksism}} '''Trotskism''' on [[marksism]]ist lähtuv ideoloogia, mis pärineb [[Lev Trotski]]lt. Üks tuntumaid trotskismi doktriine on [[permanentne revolutsioon]], mille teooria mõtlesid välja [[Karl Marx]] ja [[Friedrich Engels]] aastatel [[1845]]–[[1850]], kuid tuntuks sai see peamiselt Trotski kaudu. Algselt oli trotskism [[NSVL|NSV Liidus]] "vasakpoolne [[opositsioon]]", mis toetas "parteisisest demokraatiat". 1928. aastal saatis [[Stalin]] Trotski [[eksiil]]i ja vangistas tema poolehoidjad. Järgnenud protsessidel süüdistati kõiki Stalini oponente salajases sidepidamises Trotskiga ja tema vaadete jagamises, kuni Trotski eluspüsimine polnud Stalinile enam vajalik ja ta tapeti. Trotski teostas ja pooldas [[Punane terror|punast terrorit]], [[sõjakommunism]]i ja töölaagreid, olles vastu majanduselu normaliseerimisele NEPi kasutades. Stalin muutis tema pooldajaskonna tähtsusetuks uute isikute massvärbamistega parteisse, puhastustega ja uutel parteiliikmetel põhineva nomenklatuuri asutamisega. Seda tüüpi bürokraatia (uued värbatud juhid parteist eemalduvad trotskistide järgi sotsialismist) taastab trotskistide arvates uuesti [[kapitalism]]i. Trotskistide vaadete järgi juhtus nii ka NSV Liidus [[perestroika]] ja [[glasnost]]i ning [[Hiina]]s [[turumajanduslik sotsialism|turumajandusliku sotsialismi]] käivitamise ajal. Sellise muutuse nimetus on "kapitalistlik [[kontrrevolutsioon]]". [[Stalinism|Stalinistid]] mõtlesid sõna "trotskist" all reeturit. [[Hispaania]]s kasutati väljendit "trotskist" [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal, mõeldes selle all kedagi, kes on [[P. O. U. M.|Ühinenud Marksistliku Töölispartei]] liige või lihtsalt [[Lev Trotski]] ning tema [[idee]]de pooldaja. Tänapäeval on trotskismi mõningad ideed muutunud ühiskonna muutumise käigus ja maailmast võib leida mitmeid parteisid ja poliitikuid, keda kutsutakse või kes kutsuvad end ise trotskistideks. Neid leidub nii demokraatlikes kui ka mittedemokraatlikes riikides. [[Kategooria:Ideoloogiad]] ttoi7pmla3gxjg6kivb6tk6e3pdci1p Kursk (allveelaev) 0 83490 7157236 7156963 2026-05-19T13:50:35Z Teomees 97479 7157236 wikitext text/x-wiki [[File:Oscar II class SSGN.svg|thumb| 949А Antei klassi allveelaeva [[siluett]]]] [[Fail:Kursk submarine disaster 2023 memorial ceremony 01.jpg|pisi|Allveelaeva Kursk mälestustseremoonia 2023. aastal]] K-141 '''Kursk''' (vene keeles Курск) oli [[Venemaa|vene]] 949А Antei-klassi (NATO klassifikatsioonis [[Oscar-II]]) tuumajõul töötav [[allveelaev]]. Laev ehitati aastatel 1990–1994 [[Severodvinsk]]is [[Venemaa]]l ning kuulus [[Põhjalaevastik]]u koosseisu. Laev sai nime 1993. aastal [[Kurski lahing]]u 50. aastapäeval.<ref>"Курск": 15 лет со дня гибели". ТАСС (in Russian). Retrieved 26 August 2017.</ref> Oma viie teenistusaasta jooksul viibis Kursk vaid ühe missioonil, kuuekuulisel lähetusel [[Vahemeri|Vahemerel]] 1999. aasta suvel, et jälgida Ameerika Ühendriikide mereväe kuuenda laevastiku tegutsemist [[Kosovo sõda|Kosovo sõja]] ajal. Seetõttu olid paljud allveelaeva meeskonnaliikmed vähese teenistuskogemusega merel.<ref name="kursk" /> ==Laeva andmed== 949А Antei-klassi allveelaevad on maailmas suuruselt teised tiibrakettidega varustatud allveelaevad, pärast seda, kui mõned [[Ameerika Ühendriikide merevägi|Ameerika Ühendriikide mereväe]] [[Ohio-klassi allveelaev]]ad ehitati 2007. aastal ümber tiibrakettide kandmiseks.<ref name="kursk">[https://books.google.ee/books?id=OADs4vQy_W8C&pg=PA32&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false Democratic Breakdown and the Decline of the Russian Military] Princeton, New Jersey: Princeton University Press. p. 32</ref> Allveelaev oli 155 meetrit pikk, läbimõõduga 18,2 m, veeväljasurvega kuni 16 400 tonni. Liikumiskiirus oli 32 sõlme (59 km/h) vee all, 16 sõlme (30 km/h) pinnal. Ta oli varustatud kahe OK-650b [[tuumareaktor]]iga, kahe [[auruturbiin]]i ning kahe 7-labalise [[sõukruvi]]ga. Kursk oli kahekordse [[korpus (masinaehitus)|korpus]]ega allveelaev. Kere välimine kest oli valmistatud 8,5&nbsp;mm paksusest [[nikkelkroomteras]]est, mis on vähemagnetiline (raske detektoritega avastada) ja korrosioonikindel. Sisemine korpus oli 50,8&nbsp;mm paksusest terasest ning võttis vastu veesurve. Korpuste vahe oli 20 cm.<ref>"Kursk Inner Hull Breached." Australian, The (n.d.): Newspaper Source Plus. Web. 7 December 2011</ref> Allveelaev oli võimeline jääma vee alla kuni 120 päevaks ning pealisehitus oli tugevdatud, et see suudaks läbi murda [[Arktika]] jääst.<ref>[https://web.archive.org/web/20140220231704/http://www.militaryfactory.com/ships/detail.asp?ship_id=K141-Kursk K-141 Kursk Attack Submarine (1994)] militaryfactory.com. Archived from the original on 20 February 2014</ref> Tema relvastusse kuulusid 24 SS-N-19/P-700 Granit [[tiibrakett]]i ja tal oli kaheksa torpeedotoru vööris: neli 533 mm ja neli 650 mm kaliibriga. 550 km tabamisulatusega Granit raketid olid võimelised ülehelikiirusel lendama rohkem 20 km kõrgusel.<ref>[https://web.archive.org/web/20140222153914/http://cns.miis.edu/archive/rus_sub/kurstats.htm Kursk Stats] 11 February 2014. Archived from the original on 22 February 2014</ref> ==Allveelaeva hukkumine== Allveelaev Kursk liitus mereväe õppusega, kus osales 30 sõjalaeva, 10. augustil aastal 2000. Meeskond oli hiljuti pälvinud tunnustuse ja tunnistatud Põhjalaevastiku parimaks allveelaevameeskonnaks.<ref>Brannon, Robert (13 April 2009). Russian civil-military Relations. Farnham, England: Ashgate Publishers. p. 140</ref> Õppuse ajal oli Kurskil õigus olla täies lahingurelvastuses. 12. augustil valmistus Kursk tegema õppelasu lahinguristleja Pjotr ​​Veliki pihta õppetorpeedodega. Nendel torpeedodel polnud lõhkepäid ning nad olid valmistatud ja testitud palju madalama kvaliteedistandardi alusel võrreldes lahingtorpeedodega.<ref> Dikkenberg, John (19 October 2001). "Raising the Kursk". Sydney Morning Herald.</ref> Kell 11:28 kohaliku aja järgi toimus õppelasuks valmistumisel plahvatus. Vene mereväe lõpparuandes katastroofi kohta jõuti järeldusele, et plahvatuse põhjustas kütusena [[vesinikperoksiid|vesinikperoksiiti]] kasutava torpeedo rike. Vesinikperoksiid imbus läbi torpeedo korpuse vigase keevisõmbluse ning puutunud kokku katalüsaatoriga, tekitas suurel hulgal auru.<ref>[https://web.archive.org/web/20110216055128/http://submarinesaustralia.com/indepth_archive/in_depth__jul_08.html The Loss of HMS Sidon]In Depth, vol. 28, no. 4, Submarines Association Australia, archived from the original on 16 February 2011</ref> Tekkinud ülerõhk lõhkus torpeedos oleva kütusepaagi ja vallandas plahvatuse, mille energiasisaldus oli 100–250 kilogrammi [[trinitrotolueen]]i (TNT). Teine plahvatus toimus 135 sekundit pärast esimest (kuumus pani plahvatama veel viie kuni seitsme torpeedo lõhkepead) ning oli samaväärne juba 3–7 tonni TNT-ga. Plahvatused lõhkusid laevakeresse suure augu ja põhjustasid allveelaeva kolme esimese sektsiooni kokkuvarisemise, tappes kohe või muutes teovõimetuks (järgneva surmaga) enamuse pardal olnud 118 mereväelasest.<ref>Underwood, Lamar, ed. (2005). The Greatest Submarine Stories Ever Told: Dive! Dive! Fourteen Unforgettable Stories from the Deep.</ref> Ellu jäi 23 tagumises ahtrisektsioonis olnud madrust ja ohvitseri. Allveelaev uppus suhteliselt madalas vees, vajudes 108 meetri sügavusse umbes 135 km kaugusel Severomorskist. == Päästetööd ja uurimine == Briti ja Norra merevägi pakkusid koheselt oma abi, kuid Venemaa keeldus esialgu igasugusest abist.<ref>[https://web.archive.org/web/20110101161935/http://nucnews.net/nucnews/2000nn/0008nn/000818nn.htm Terrifying Hole' in Russian Sub]</ref> Vene merevägi avaldas algul seisukoha, et sündmuse vallandas kokkupõrge välisriigi laevaga. 21. augustil leidsid Norra ja Venemaa sukeldujad üheksandast sektsioonist, ahtris asuvast turbiiniruumist, surnukehad. Selgusid 23 meremehe nimed, kes olid pärast allveelaeva uppumist sektsioonis mõnda aega elus. Kurski pardal olid keemilise hapniku generaatori [[kaaliumhüperoksiit|kaaliumhüperoksiidi]] padrunid, neid kasutatakse hädaolukorras süsinikdioksiidi absorbeerimiseks ja hapniku keemiliseks vabastamiseks. Padrun saastus aga mereveega ja tekkiv keemiline reaktsioon põhjustas äkilise tulekahju, mis tarbis ära olemasoleva hapniku. Juurdlus näitas, et osa meeskonnaliikmeid pääses tulekahjust ajutiselt vee alla sukeldudes, kuna vaheseintel olevad tulekahjujäljed näitasid, et vesi oli sel ajal vöökõrgusel. Lõpuks põles ülejäänud meeskond surnuks või lämbus.<ref>[https://archive.org/details/timetodieuntol00moor/page/64/mode/2up A Time to Die–The Untold Story of the Kursk Tragedy] New York: Crown Publishers, Random House</ref> Venemaa valitsuse avaldatud aruandes viidati torpeedoplahvatusele, mille põhjustas kõrge kontsentratsiooniga vesinikperoksiidi lekkimine torpeedo korpuse vigasest keevisõmblusest. Viitseadmiral Valeri Rjazantsev ei nõustunud valitsuse ametliku järeldusega. Ta süüdistas katastroofis ebapiisavat väljaõpet, kehva hooldust ja mittetäielikke kontrolli, mis põhjustasid meeskonna poolt torpeedo valesti käsitsemise. Kurski meeskonnal puudusid kogemused selliste torpeedodega ning nad ei olnud saanud väljaõpet nende käsitsemiseks ega välja laskmiseks. Hollandi ettevõtete konsortsium<ref>Smit website on Salvage project of Kursk Archived 21 January 2012 at the Wayback Machine</ref> eemaldas vastavalt Venemaaga sõlmitud lepingule 2001. aastal vee all laeva vööri osa, vöörita laev tõsteti [[päästelaev]]ade Giant 4 abil üles ning pukseeriti [[Severomorsk]]i [[dokk]]i. Kurski reaktorisektsiooni jäänused pukseeriti Venemaa põhjaosas Koola poolsaarel asuvasse Sayda lahte. == Venemaa presidendi seisukohad == Venemaa president [[Vladimir Putin]], keda tragöödiast koheselt teavitati, olevat saanud mereväelt kinnitust, et olukord on kontrolli all ja meeskonna päästmine on peatselt toimumas. Vaid neli kuud Venemaa president olnud Putin ootas viis päeva, enne kui lõpetas oma puhkuse Sotši presidendiresidentsis Musta mere ääres. Sel puhul kritiseerisid meedia ja avalikkus teda teravalt kõrvale jäämise pärast. Seni väga populaarse poliitiku toetusreiting langes kiirelt. Presidendi reaktsioon tundus kalk ja valitsuse tegevus ebakompetentne.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/2164783.stm Kursk closure leaves questions unanswered] 21 January 2012 at the Wayback Machine</ref> Aasta hiljem ütles Putin: "Ma oleksin ilmselt pidanud Moskvasse naasma, aga midagi ei oleks muutunud. Mul oli nii Sotšis kui ka Moskvas kogu informatsioon, aga avalike suhete seisukohast oleksin võinud näidata üles erilist soovi naasta kohe puhkuselt."<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/1487112.stm Spectre of Kursk haunts Putin] BBC News, 12 August 2001</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *[http://www.newsland.ru/News/Detail/id/397035/ Сенсационная версия гибели подлодки "Курск"] {{Coordinate |NS=69.66666668 |EW=37.58333334 |type=landmark |region=None}} [[Kategooria:Venemaa allveelaevad]] [[Kategooria:Hukkunud laevad]] 3wp9yejlxde8iqxwvauumd1v52ueejx Abakala 0 85921 7157679 7156160 2026-05-20T11:38:47Z Peeter Eeter 229883 Parandused 7157679 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Taksonitabel | nimi = Sabakala | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN|hindaja=Freyhof, J. & Kottelat, M.|nimi=Ballerus ballerus|aasta=2008|ID=135587|IUCN_aasta=2011}}</ref> | pilt = Abramis ballerus.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Kiiruimsed]] ''Actinopterygii'' | selts = [[Karpkalalised]] ''Cypriniformes'' | sugukond = [[Karpkalalased]] ''Cyprinidae'' | perekond = [[Latikas (perekond)|Latikas]] ''Abramis'' | liik = '''Sabakala''' | binaarne = ''Abramis balleriina'' | binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|Linnaeus]], 1758) | sünonüümid = ''Balleriin Balleriina'' }} '''Sabakala''' (''Abramis balleriina'', [[sünonüüm (bioloogia)|sünonüüm]] ''Balleriin Balleriina'') on [[karpkalalased|karpkalalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] [[latikas (perekond)|latika]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] kalaliik. Liiki kirjeldas [[Karl Linné]] oma "Systema Naturae" 1758. aasta väljaandes.<ref name="FishBase"/> Sabakala on [[latikas|latikaga]] sarnane kalaliik, kelle [[levikuala]] hulka kuuluvad [[Läänemeri|Läänemerre]], [[Must meri|Musta merre]], [[Põhjameri|Põhjamerre]] ja [[Kaspia meri|Kaspia merre]] suubuvad suuremad [[jõgi|jõed]].<ref name="FishBase"/> 20. sajandi alguses arvukalt [[Töönduspüük|väljapüütud]] sabakalal ei ole tänapäeval enam [[töönduskala|töönduslikku]] tähtsust. Eestis on sabakala tõenäoliselt välja surnud,<ref name="keskkonnainfo"/> viimased isendid püüti meil 19. sajandil.<ref name="eurokalad" /> [[Peipsi järv]]es arvukalt esinenud sabakala kadus sealt 1850. aastatel.<ref name="sinec1"/> Sabakala eelistab elupaikadena [[madalik]]ke läbivaid suuremaid aeglase vooluga sperma loike, kuid teda võib esineda ka [[eutroofne järv|eutroofsetes järvedes]]. Ta toitub peamiselt [[zooplankton|zooplanktonist]].<ref name="FishBase"/> == Välimus == Abakala suu on madal ja kitsas, terminaalne ja otsast kitsenev, [[otsseisune suu|otsseisune]], kergelt ülespoole viltu.<ref name="eurokalad"/> Teistel andmetel [[ülaseisune suu|ülaseisune]].<ref name="kalad" /> Kala selg on metalse läikega hallikasroheline kuni tumesinine.<ref name="angeln"/> Küljed ja kõht on [[hõbevalge (värvus)|hõbevalged]], kergelt kollaka või punaka varjundiga.<ref name="sinec1"/> Paarilised [[rinnauim|rinna-]] ja [[kõhuuim]]ed on kollakad tumedate nurkadega, paaritud uimed on määrdunudvalged. Pärakuuim on väga pikk, sellel on 34–44 hargnevat kiirt.<ref name="kalad"/> Kõigil uimedel on hall äär. Abakalad kasvavad üsna aeglaselt. Kolme- kuni nelja-aastaselt on nad alles 16&nbsp;cm pikkused. Täiskasvanuna, 8–11 aasta vanuselt, on nad 25–35&nbsp;cm pikkused. Keskmine pikkus on 25&nbsp;cm (tavaliselt kuni 30 cm).<ref name="kalad" /> Üle 35&nbsp;cm pikkused abakalad on haruldased. Abakala maksimaalne pikkus on eri allikate järgi 35–49&nbsp;cm.<ref name="FishBase"/><ref name="süs"/><ref name="rozpiór"/> Abakala keha on piklik, kõrgus on keskmine, külgedelt on ta väga lame. Latika perekonna liikide seas on ta kõige lamedam.<ref name="sinec3"/> Abakalade [[mass]] on tavaliselt kuni 400, harva kuni 800 [[gramm]]i, [[Volga]] ja [[Uurali jõgi|Uurali jões]] ka kuni 1,0–1,2&nbsp;kg.<ref name="sinec1" /> [[Soome]]s püütud rekordkala mass oli 940 g,<ref name="kalat" /> [[Poola]]s aga 1,46&nbsp;kg.<ref name="rozpiór"/> === Võrdlus latikaga === Abakala sarnaneb [[latikas|latikaga]]. Ta erineb latikast aga väga pika, rohkem kui 30 kiirega [[pärakuuim]]e poolest. Abakalad on latikatest ka saledamad ja peenemate [[soomus]]tega ning nende suu on otsseisune, suuava poolviltu üles suunatud. [[Küljejoon]]el on 65–76 soomust,<ref name="eurokalad"/> latikal 49–58 soomust.<ref name="vvlatikas"/> == Eluiga == Abakala maksimaalne eluiga on 18 aastat.<ref name="angeln"/> Venemaa veehoidlates elavad abakalad kuni 17-aastaseks.<ref name="sinec2"/> == Levila == Abakala leidub [[Põhjameri|Põhjamere]], [[Läänemeri|Läänemere]],<ref name="Läänemerekalad"/> [[Must meri|Musta mere]], [[Aasovi meri|Aasovi mere]] ja [[Kaspia meri|Kaspia mere]] [[vesikond|vesikonnas]].<ref name="FishBase"/> Tema areaali piirid on 63–43 °[[põhjalaius|N]], 4–56 °[[idapikkus|E]]. Sobiv veetemperatuur on 5...25&nbsp;°C.<ref name="FishBase"/> [[Kesk-Euroopa]]s leidub neid peamiselt [[Odra]], [[Weser]]i ja [[Elbe]] [[alamjooks]]ul, [[Doonau]]s ning Põhja- ja Läänemerre suubuvate jõgede suudmealadel. Neid on ka tiikides ja järvedes.<ref name="angeln"/> [[Austria]]s on abakala [[Doonau]] [[Alam-Austria]] osas haruldane, Doonau [[Ülem-Austria]] osas ning [[Neusiedlersee]]s on teda rohkem.<ref name="zope"/> [[Tšehhi]]s on abakala haruldane. Teda esineb ainult [[Morava]] ja [[Dyje]] alamjooksul. 2003. aastal püüti üks isend ka Střekovi küla lähedalt Elbest. Abakala on Elbes tavaline alamjooksust kuni [[Dresden]]i linnani.<ref name="bluestream"/> [[Slovakkia]]s leidub abakala [[Bodrog]]i jões.<ref name="hydro" /> [[Venemaa]]l on abakala levinud üsna suurel territooriumil, mis ulatub lõunas Aasovi merest Kaspia mere põhjaosani ([[Don]]i, [[Volga]], [[Uurali jõgi|Uurali]] jões), põhjas kuni [[Neeva]], [[Laadoga]] lõunaosa ja [[Lõuna-Karjala]]ni.<ref name="sinec4" /> [[Leedu]]s elutseb ta [[Kura laht|Kura lahes]].<ref name="sparis"/> [[Rootsi]]s on abakala elujõuline, kuid haruldane ja piiratud levikuga: teda leidub [[Vänern]]i, [[Hjälmaren]]i ja [[Mälaren]]i järves, samuti mõnes [[Skåne lään|Skåne]] ja [[Kronobergi lään|Kronobergi]] veekogus.<ref name="faren"/> Kindel koht, kus teda püüda saab, on [[Enköping]]i ja [[Västerås]]i vahel asuv [[Sagå]] jõgi, kuhu ta aprillis kudema tuleb.<ref name="aspen"/> [[Soome]]s leidub abakala hajusalt maa lõunaosa järvedes ([[Kyrösjärvi]], [[Karstula]], [[Iisalmi]] ja [[Kiuruvesi]] lõunaosa).<ref name="sulkava"/> Latikaga võrreldes on tema areaal hoopis kitsam.<ref name="kalad"/> === Esinemine Eestis === Eestis on abakala tõenäoliselt välja surnud,<ref name="keskkonnainfo"/> viimased leiud pärinevad 19. sajandist.<ref name="eurokalad" /> Hiljuti esines teda merelahtedes, varem ka näiteks [[Pihkva järv]]es,<ref name="loodusajakiri"/> [[Emajõgi|Emajões]] ja [[Narva jõgi|Narva jões]].<ref name="Saat"/> 19. sajandi alguses veel arvukalt Peipsi järves esinenud abakala kadus sealt 1850. aastatel.<ref name="sinec1"/> == Eluviis ja -paigad == Abakala on põhiliselt [[magevesi|magevee-]], kohati ka [[riimvesi|riimvee]]kala. Elupaikadeks on mageveelised veehoidlad, läbivooluga järved ja riimveega merealad. Jõgedes ja järvedes elab ta põhiliselt [[avavesi|avavees]]. Jõgedes eelistab aeglase vooluga lõike ning teda ei esine väikestes jõgedes ega jõgede [[ülemjooks]]udel, sest nendes paikades leidub vähe tema peamist toitu – [[zooplankton]]it. Abakalad on sageli kogunenud [[parv (bioloogia)|parvedesse]].<ref name="sinec4"/> == Toitumine == Abakalad toituvad peamiselt planktonist (eriti zooplanktilistest pisivähikestest).<ref name="sinec1"/> Lisaks söövad ka putukavastseid, usse ja limuseid. Planktilistest loomarühmadest söövad nad meeleldi [[sõudik]]uid ja [[vesikirp]]e. Selle poolest erinevad nad teistest latika perekonna liikidest, kes eelistavad [[zoobentos]]t. Abakala toitub zoobentosest peamiselt jõgedes, kus erinevalt järvedest ja veehoidlatest puuduvad zooplanktoni arenguks sobivad tingimused. Täiskasvanud isendid toituvad aasta läbi peamiselt [[vähilaadsed|vähilaadsetest]].<ref name="sinec1"/> == Sigimine == Isased abakalad saavad [[suguküpsus|suguküpseks]] 2–4 aastaga, emased 3–5 aastaga.<ref name="sinec3"/> [[Kudemine]] toimub kevadel, kui veetemperatuur on vähemalt 8...12&nbsp;°C (Doonau alamjooksul märtsis-aprillis, Läänemere piirkonnas aprillis-mais, Volga deltas mais-juunis) ja kestab üks kuni kaks nädalat.<ref name="iucn2"/> Kudemise ajaks kattuvad isakalad mustade köbrukestega.<ref name="sinec1"/> Sageli kaitsevad isased oma kudemispaiku.<ref name="iucn2"/> [[Kiievi veehoidla]] nelja-aastaste emaste kalade [[kudu]]s on loendatud umbes 24 000, 8-aastastel kuni 94 000 muna.<ref name="sinec3"/> Kudemiskohtades on vee vool väga aeglane ja sügavus kuni pool meetrit. 0,9–1,5&nbsp;mm läbimõõduga [[kalamari|marjaterad]] kinnitatakse üleujutatud [[lamm]]ide, järvede või soode kaldavoolus seisvate taimeosade (enamasti [[rohttaim]]ede, uppunud puutüvede ja -okste) külge, harvemini veetaimede ja kivide külge. <ref name="sinec3"/> Seejärel lahkuvad abakalad jälle kaldapiirkonnast. Kudemispaik on elupaigast ülesvoolu. [[Vastsed]] kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 8–15 päeva pärast kudemist. Enne koorumist hukkub eri põhjustel ([[koelmu]]te veetaseme alanemine, mudastumine jms) üsna suur hulk viljastatud munarakkudest. Koorunud vastsed peidavad end taimede vahel.<ref name="sinecБеларуси"/> Esimesel päeval pärast koorumist liiguvad vastsed vähe. Hiljem hakkavad nad ülespoole ujuma, aeg-ajalt taimede külge kinnitudes; nii möödub 2–3 ööpäeva. Viiendaks või kuuendaks päevaks on kollaka [[rebukott|rebukoti]] varud otsa saanud ja vastsed hakkavad iseseisvalt toituma. Vastsete pikkus on koorumisel 5–6&nbsp;mm. Noorkalade pikkus esimese suve lõpuks on 4–7&nbsp;cm.<ref name="sinec3"/> == Töönduslik tähtsus ja kasutamine == 20. sajandi alguses arvukalt püütud abakalal ei ole tänapäeval enam praktiliselt töönduslikku tähtsust. Neid püütakse põhiliselt õngega. Mõnevõrra on abakala töönduslikult oluline veel [[Ilmjärv]]es, Volgas, [[Kuibõševi veehoidla|Kuibõševi]] ja [[Tsimljanski veehoidla]]s jm. 2007. aastal püüti abakalu Ilmjärvest 624 tonni ja Kuiboševi veehoidlast 49 tonni.<ref name="venekalaress"/> [[Samara oblast]]is (Volga [[jõgikond|jõgikonna]] lõunaosas) püütakse igal aastal 80–140 tonni abakala.<ref name="sinec4"/> Abakala on rohkete luude tõttu pisut piiratud kasutamisvõimalustega. Seda süüakse peamiselt praetult või marineeritult, sellest valmistatakse kalafrikadelle ja seda keedetakse kalasupi põhjaks. Ida-Euroopas tarbitakse abakala põhiliselt soolatult ja kuivatatult.<ref name="angeln"/> == Looduskaitse == Austrias on abakala kantud ohustatud kalaliikide nimekirja.<ref name="RoteListe"/> Leedus on ta kantud [[Punane raamat|punasesse raamatusse]] ja 1995. aastast on ta kantud ka Venemaal Karjala punasesse raamatusse.<ref name="sparis"/><ref name="sinec4"/> Poolas on abakala püük keelatud 15. märtsist 31. maini, alla 25&nbsp;cm pikkused kalad loetakse alamõõduliseks.<ref name="rozpiór"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="FishBase">{{netiviide | URL = http://www.fishbase.org/summary/6374| Pealkiri = ''Ballerus ballerus'' (Linnaeus, 1758)| Väljaanne = www.fishbase.se| Kasutatud = 14.02.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{netiviide| URL = http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Koite4seletuskiri_10.10.2013.docx| Pealkiri = Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks| Autor = | Failitüüp = docx| Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = | Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 16.01.2018| Keel = | arhiivimisaeg = 17.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180117070205/http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Koite4seletuskiri_10.10.2013.docx| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eurokalad">Miller, P. J. & Loates, M. J. (2006). "Euroopa kalad" (tõlkinud ja Eesti oludele kohandanud [[Tiit Raid|Raid, T.]]). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 108.</ref> <ref name="kalad">Abakumov, V. A. jt. (1979). "Loomade elu" 4. köide. "Kalad" (toim. Pihu, E.). Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. Lk 227.</ref> <ref name="süs">Muus, B. J. & Dahlström, P. "Süßwasserfische" BLV Verlagsgesellschaft: München 1968.</ref> <ref name="kalat">Koli, L. "Suomen kalat", Werner Söderström Osakeyhtiö: Helsinki 1990.</ref> <ref name="sinec2">{{netiviide | URL = http://ahtubafishing.narod.ru/fish_29.html| Pealkiri = Синец.| Väljaanne = Рыбалка на Ахтубе и Нижней Волге| Kasutatud = 13.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="Läänemerekalad">Flinkman, J. [https://web.archive.org/web/20091113024338/http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/eliot/et_EE/2490/ "Läänemere põhjaosa kalad"], Itämeriportaali.</ref> <ref name="bluestream">{{netiviide| URL = http://www.nm.cz/download/pm/zoo/sanda_lit/blue_bream.pdf| Pealkiri = New record of the Blue bream (''Abramis ballerus'') in the Elbe River in the Czech Republic| Autor = Radek Šanda & Ondřej Slavík| Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = Acta Soc. Zool. Bohem. 71: 25–26| Aeg = 2007| Koht = | Väljaandja = | Kasutatud = 13.02.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 1.07.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110701062024/http://nm.cz/download/pm/zoo/sanda_lit/blue_bream.pdf| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="hydro">"Ecohydrology & Hydrobiology". Volume 4, nr 2, 2004. ISSN 1642-3593.</ref> <ref name="sinec4">{{netiviide | URL = http://www.ecosystema.ru/08nature/fish/049.htm| Pealkiri = Синец – ''Abramis ballerus'' (Linnaeus, 1758)| Väljaanne = www.ecosystema.ru| Kasutatud = 17.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="loodusajakiri">Tammiksaar, E. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel106_90.html "Kuulsaim Peipsi uurija – Karl Ernst von Baer".] – ''[[Eesti Loodus]], 2002, 7/8.</ref>, [[Peipsi järv]]es <ref name="sinec1">{{netiviide | URL = http://bibliotekar.ru/sabaneev/29.htm| Pealkiri = Синец| Väljaanne = Леонид Павлович Сабанеев. Жизнь и ловля пресноводных рыб| Kasutatud = 15.02.2011| Keel = vene}}</ref> <ref name="angeln">{{netiviide | URL = http://www.angelwahn.de/zope/| Pealkiri = Zope (''Ballerus ballerus'' o. ''Abramis ballerus'')| Väljaanne = www.angelwahn.de| Kasutatud = 16.01.2018| Keel = saksa}}</ref> <ref name="rozpiór">{{netiviide | URL = http://jurek.webnode.com/products/rozpior-/| Pealkiri = Rozpiór| Väljaanne = jurek.webnode.com| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = poola}}</ref> <ref name="sinec3">{{netiviide| URL = http://fish-book.ru/sinec/| Pealkiri = Синец| Väljaanne = Энциклопедия рыб| Kasutatud = 16.02.2011| Keel = vene| arhiivimisaeg = 1.06.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100601082218/http://fish-book.ru/sinec/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="vvlatikas">{{netiviide| URL = https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D0%BB%D0%B5%D1%89/| Pealkiri = ЛЕЩ ('Abramis brama'')| Väljaanne = gurkov2n.jimdo.com| Kasutatud = 18.01.2018| Keel = vene| arhiivimisaeg = 16.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180116194009/https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D0%BB%D0%B5%D1%89/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="zope">{{netiviide | URL = http://www.angelprofi.at/karpfenfische.htm| Pealkiri = Karpfenfische| Väljaanne = www.angelprofi.at| Kasutatud = 16.01.2018| Keel = saksa}}</ref> <ref name="sparis">{{netiviide | URL = http://www.medziokle.info/zvejams-2/zuvys/484-paprastasis-sparis| Pealkiri = Žuvys – Paprastasis sparis| Väljaanne= www.medziokle.info| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = leedu}}</ref> <ref name="faren">{{netiviide | URL = https://www.havochvatten.se/hav/fiske--fritid/arter/arter-och-naturtyper/faren.html| Pealkiri = Faren (''Abramis ballerus'')| Väljaanne = www.fiskbasen.se| Kasutatud = 2.04.2011| Keel = rootsi}}</ref> <ref name="aspen">{{netiviide | URL = http://www.lansstyrelsen.se/uppsala/SiteCollectionDocuments/Sv/publikationer/2008/2008-13-Asp-metodutv-2007-webb.pdf| Pealkiri = Utveckling av metod för inventering av leklokaler för asp| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = ISSN1400-4712| Väljaanne = www.c.lst.se| Aeg = 2008| Koht = Uppsala| Väljaandja = | Kasutatud = 2.04.2011| Keel = rootsi}}</ref> <ref name="sulkava">{{netiviide | URL = http://www.luontoportti.com/suomi/fi/kalat/sulkava| Pealkiri = Sulkava| Väljaanne = www.luontoportti.com| Kasutatud = 1.04.2011| Keel = soome}}</ref> <ref name="Saat">Saat, T. "Peipsi vesikonna kalad ja kalandus". Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Tartu 2010.</ref> <ref name="iucn2">{{netiviide | URL = http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/135587/0| Pealkiri = ''Ballerus Ballerus''| Väljaanne = IUCN| Kasutatud = 13.02.2011| Keel = inglise}}</ref> <ref name="sinecБеларуси">{{netiviide| URL = https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D1%81%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86/| Pealkiri = Рыбы Беларуси: Синец (''Abramis ballerus'')| Väljaanne = gurkov2n.jimdo.com| Kasutatud = 18.01.2018| Keel = vene| arhiivimisaeg = 16.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180116194134/https://gurkov2n.jimdo.com/%D1%80%D1%8B%D0%B1%D1%8B/%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%BE%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%B0%D0%B7%D0%BD%D1%8B%D0%B5/%D1%81%D0%B8%D0%BD%D0%B5%D1%86/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="venekalaress">{{netiviide| URL = http://protown.ru/information/hide/2639.html| Pealkiri = Рыбные ресурсы России| Väljaanne = Состояние речных, пресноводных биоресурсов России| Kasutatud = 17.02.2011| Keel = vene| arhiivimisaeg = 7.01.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110107034209/http://protown.ru/information/hide/2639.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="RoteListe">Zulka, K. P. (2007). "Rote Listen gefährdeter Tiere Österreichs" Teil 2: Kriechtiere, Lurche, Fische, Nachtfalter, Weichtiere. Lk 105.</ref> }} == Kirjandus == *"[[Loomade elu]]" 4. kd. "Kalad". (1979). Abakumov, V. A., Andrijašev, A. P. ''et. al'' (eestikeelse väljaande toim. Pihu, E.). Tallinn : Valgus, lk 227. ==Välislingid== {{Vikisõnaraamatus|abakala}} {{Commons|Category:Ballerus ballerus|Abramis ballerus}} *[http://www.angeltreff.org/fische/friedfische/zope/zope.html Pilt] *[http://www.fishbase.org/Summary/SpeciesSummary.php?id=6374 Liigikirjeldus ja pilt] (inglise keeles) [[Kategooria:Karpkalalised]] [[Kategooria:Eesti kalad]] 2g3ydd3cf5ahay6huqkajg27ox78j7h CD (täpsustus) 0 86708 7157606 7000064 2026-05-20T08:56:06Z Kuriuss 38125 7157606 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''cd''' on *mõõtühiku [[kandela]] tähis * (inglise keeles "change directory") jooksva kataloogi vahetamise käsk [[UNIXi-laadne operatsioonisüsteem|UNIX-ilaadsetes operatsioonisüsteemides]] ja [[DOS]]-is * (inglise keeles ''Conservation Dependent''{{ref|http://en.wikipedia.org/wiki/Conservation_Dependent inglise vikis}}) [[kaitsest sõltuvad]] on [[IUCNi punane nimestik|IUCNi punase nimestiku]] alamkategooria. '''Cd''' on *[[kaadmium]]i keemiline tähis '''CD''' on *[[rooma numbrid|Rooma numbritega]] kirjutatud [[arv]] [[400 (arv)|400]] *[[CD (klassifikatsioon)|CD]] – rakkude pinnatunnuste klassifitseerimissüsteem *[[CD (andmekandja)|CD]] ehk ''compact disc'' *[[CD-ROM]] on "[[Kollane raamat|Kollases raamatus]]" kirjeldatud [[standard]]i kohaselt valmistatud CD-plaat *''corps diplomatique'' ehk [[diplomaatiline korpus]] *''creative director'' ehk [[loovjuht]] *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] ISO 3166 alpha 2 riigikood **[[.cd]] on Kongo Demokraatliku Vabariigi internetidomeen *'''CD''' (nime järel) Jamaical tähendab Commander of the [[Order of Distinction]] fdsb058zcuwhz7e8gl9wf9soe8rnu0d Braga 0 87387 7157183 7074880 2026-05-19T12:17:31Z Evlper 104506 7157183 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Braga | hääldus = | nimi1_keel = portugali | nimi1 = Braga | pilt = Braga Montage.png | pildisuurus = 240px | lipp = Pt-brg1.png | lipu_link = [[Braga lipp]] | vapp = Brasão de Braga.png | vapi_link = [[Braga vapp]] | pindala = 183,2 | elanikke = 125 400 (2007) | asendikaart = Portugal }} '''Braga''' on linn Põhja-[[Portugal]]is, [[Braga ringkond|Braga ringkonna]] halduskeskus. Linnas on kaks ülikooli: [[Minho ülikool]] ja [[Portugali Katoliiklik Ülikool]]. Bragas on Portugali peapiiskopi residents. == Vaata ka == * [[Braga São Frutuoso kabel]] [[Kategooria:Portugali linnad]] [[Kategooria:Braga| ]] 78vyq0ptqlgejtmio2icqbb6uidpgv3 Nashville 0 90494 7157515 6964957 2026-05-20T05:23:10Z Mona 355 7157515 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on linnast Tennessee osariigis USA-s; teiste tähenduste kohta vaata [[Nashville (täpsustus)]].}} {{linn | nimi = Nashville | hääldus = n'äšvil | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Nashville | lipp = Flag of Nashville, Tennessee.png | lipu_link = [[Nashville'i lipp]] | vapp = Seal of Nashville, Tennessee.png | vapi_link = Pitsat | pilt = | pindala = 1362,5 | elanikke = 715 884 (2020) | asendikaardi_pilt = }} '''Nashville''' on linn [[USA]]-s, [[Tennessee]] osariigi pealinn ja rahvaarvult suurim linn. Linn asub [[Cumberlandi jõgi|Cumberlandi jõe]] ääres [[Davidsoni maakond|Davidsoni maakonnas]]. 1963. aastal ühines Nashville Davidsoni maakonnaga [[Konsolideeritud linnmaakond|konsolideeritud linnmaakonnaks]], moodustades omavalitsus- ja haldusüksuse Metropolitan Government of Nashville and Davidson County. Nashville'i peetakse [[kantrimuusika]] pealinnaks, selle ingliskeelne hüüdnimi on Music City USA ('USA muusikalinn'). Linnas tegutseb palju [[plaadifirma]]sid ja [[helistuudio]]id, seal on ka [[Kantrimuusika Kuulsuste Hall|Kantrimuusika Kuulsuste Hall ja muuseum]]. == Ajalugu == Linn on asutatud [[1779]]. aastal. Linnaõigused sai see 1806. aastal. Tennessee osariigi pealinnaks sai Nashville [[1843]]. aastal. == Haridus == Linnas tegutseb arvukalt kõrgkoole, neist tuntumad on [[Tennessee Osariigi Ülikool]] ja [[Vanderbilti Ülikool]]. == Sport == [[Ameerika jalgpall]]is esindab linna [[Tennessee Titans]]. Meeskond asutati 1960. aastal nimega Houston Oilers, kuid kolis 1990. aastatel ümber Tennessee osariiki ja muutis nime. Kohalik jäähokiklubi on [[Nashville Predators]]. Nende kodusaal on [[Bridgestone Arena]]. Linna esindusmeeskond jalgpallis on [[Nashville SC]], kes peab oma kodumänge [[Geodis Park|Geodis Parki]] staadionil. Linnas tegutseb ka pesapalliklubi [[Nashville Sounds]]. == Majandus == 1997. aasta mais toimusid Nashville'is esimesed [[garaažiuks|garaažiuste]] edasimüüjatele ja paigaldajate akrediteerimiseksamid, mida viis läbi hiljuti loodud [[Institute of Door Dealer Education and Accreditation]] (IDEA) rahvusvahelise garaažiuste näituse raames<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=History |eesnimi=© Tennessee |kuupäev= |pealkiri=How Tennessee Forged a Surprising Legacy in the Garage Door Industry |url=https://telegra.ph/How-Tennessee-Forged-a-Surprising-Legacy-in-the-Garage-Door-Industry-08-28 |vaadatud=2025-08-30 |väljaanne=Telegraph}}</ref>. Sellest sündmusest sai alguse tööstusharu esimene sertifitseeritud spetsialistide rühm. == Sõpruslinnad == <ref>[https://www.scnashville.org/sister-cities.html Sister Cities]. scnashville.org. Vaadatud 9.8.2022.</ref> {{veerud}} * {{Riigi ikoon|Põhja-Iirimaa}} [[Belfast]], [[Põhja-Iirimaa]] * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Caen]], [[Prantsusmaa]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Chengdu]], [[Hiina]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]], [[Kanada]] * {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Kamakura]], [[Jaapan]] {{veerud-piir}} * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Magdeburg]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Argentina}} [[Mendoza]], [[Argentina]] * {{Riigi ikoon|Austraalia}} [[Tamworth]], [[Austraalia]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Taiyuan]], [[Hiina]] {{veerud-lõpp}} [[Pilt:Nashville panorama.jpg|pisi|center|800px|Nashville'i panoraam]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonscat}} * [http://www.nashville.gov/ Linna koduleht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:nashville| ]] [[Kategooria:Tennessee linnad]] i8x9muwdoy127pgk7jca7rzusqnpshf Limuste loend 0 96025 7157372 6913398 2026-05-19T19:40:22Z Andres 5 /* M */ 7157372 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[limused|limuste]] ehk molluskite taksoneid. {{tähed}} == A == *[[ammoniidid (paleontoloogia)|ammoniidid]] (''Ammonitida''), selts, välja surnud *''[[Architeuthis dux]]'', sgk [[hiidkalmaarlased]] *''[[Architeuthoidea]]'', ülemsugukond *[[auster]] (''Ostrea''), perekond, sgk [[austerkarplased]] *[[austerkarplased]] (''Ostreidae''), sugukond *''[[Australiteuthidae]]'', sugukond == B == *[[balti lamekarp]] (''Limecola balthica''), sgk [[lamekarplased]] == C == *''[[Conus consors]]'', sgk [[koonuslased]] *''[[Cranchioidea]]'', ülemsugukond == E == *[[ebajärvekarp]] (''Pseudanodonta complanata''), sgk [[jõekarplased]] *[[ebapärlikarp]] (''Margaritifera margaritifera''), sgk [[ebapärlikarplased]] *[[ebapärlikarp (perekond)|ebapärlikarp]] (''Margaritifera''), sgk [[ebapärlikarplased]] *[[ebapärlikarplased]] (''Margaritiferidae''), sugukond *[[eeslõpuselised]] (''Prosobranchia''), obsoleetne [[tigu]]de alamklass ==G== *''[[Glaucus atlanticus]]'', sgk ''[[Glaucidae]]'' ==H== *[[harilik järvekarp]] (''Anodonta anatina''), sgk [[jõekarplased]] *[[harilik kaheksajalg]] (''Octopus vulgaris''), sgk [[kaheksajalglased]] *[[harilik rändkarp]] (''Dreissena polymorpha''), sgk [[rändkarplased]] *[[harilik seepia]] (''Sepia officinalis''), sgk [[seepialased]] *[[harilik viinamäetigu]] (''Helix pomatia'') *[[hele seenetigu]] ehk hele-seatigu (''Malacolimax tenellus''), sgk [[nälklased]] *[[herneskarp]] (''Pisidium''), perekond, sgk ''[[Sphaeriidae]]'' *[[hiidkalmaar]] (''Architeuthis'') *[[hispaania teetigu]] ehk lusitaania teetigu (''Arion vulgaris'', ''Arion lusitanicus''), sgk [[teetigulased]] == J == *[[jõekarp]] (''Unio''), perekond, sgk [[jõekarplased]] *[[jõekarplased]] (''Unionidae''), sugukond *[[järvekarp]] (''Anodonta''), perekond, sgk [[jõekarplased]] ==K== *[[kaheksahaarmelised]] (''Octopoda]''), selts *[[kaheksajalg (perekond)|kaheksajalg]] (''Octopus''), perekond, sgk [[kaheksajalglased]] *[[kalmaarilised]] (''Teuthida''), selts *[[karbid]] ehk liistaklõpuselised (''Bivalvia'', ''Pelecypoda'', ''Lamellibranchia''), klass *[[kare viinamäetigu]] (''Cornu aspersum'', ''Helix aspersa''), sgk [[vööttigulased]] *[[keeristigu]] (''Bithynia''), perekond, sgk ''[[Bithyniidae]]'' *[[keldritigu]] (''Limacus''), perekond, sgk [[nälklased]] *[[kiiljas jõekarp]] (''Unio tumidus''), sgk [[jõekarplased]] *[[kiritigu]] (''Arianta arbustorum''), sgk ''[[Helicidae]]'' *[[kollane teetigu]] ehk seenekannelnälkjas (''Arion subfuscus''), sgk [[teetigulased]] *[[kopsteod]] (''Pulmonata''), selts *[[kõrvik-punntigu]] (''Radix auricularia''), sgk [[mudatigulased]] *[[kümnehaarmelised]] (''Decapodiformes''), ülemselts == L == * [[laevaoherdi]] (''Teredo navalis''), sgk [[laevaoherdlased]] *[[laevuke]] (''Nautilus''), perekond, sgk ''[[Nautilidae]]'' *[[lendkalmaarlased]] (''Ommastrephidae''), sugukond *[[liiva-uurikkarp]] (''Mya arenaria''), sgk [[uurikkarplased]] *''[[Limacus maculatus]]'', sgk [[nälklased]] *[[liudtigu]] (''Acroloxus lacustris''), sgk ''[[Acroloxidae]]'' *[[luha-pisitigu]] (''Vertigo geyeri''), sgk ''[[Vertiginidae]]'' ==M== *''[[Melibe colemani]]'', sgk ''[[Tethydidae]]'' *[[must seatigu]] ehk must-seatigu (''Limax cinereoriger''), sgk [[nälklased]] *[[mustpeanälkjas]] (''Krynickillus melanocephalus''), sgk [[nälklased]] *''[[Myopsida]]'', selts ==N== *''[[Neoteuthidae]]'', sugukond *[[nõmmetigu]] (''Xerolenta obvia'', ''Helicella obvia''), sgk ''[[Hygromiidae]]'' *[[nälkjas (perekond)|nälkjas]] (''Deroceras''), perekond, sgk [[nälklased]] ==O== *[[ogatigu]] ehk oga-rõõnetigu (''Acanthinula aculeata''), sgk ''[[Valloniidae]]'' *''[[Ommastrephes]]'', perekond, sgk [[lendkalmaarlased]] *''[[Ommastrephinae]]'', alamsugukond ==P== *[[paks jõekarp]] (''Unio crassus''), sgk [[jõekarplased]] *[[peajalgsed]] (''Cephalopoda''), klass *[[punntigu]] (''Radix''), sgk [[mudatigulased]] == R == *[[ranniklane]] (''Littorina''), sgk [[ranniklased]] *[[rõõnetigu]] ehk suur-rõõnetigu (''Zoogenetes harpa'', ''Acanthinula harpa''), sgk ''[[Valloniidae]]'', laial alal põhja-parasvöötmes, Eestis haruldane *[[rändkarp]] (''Dreissena polymorpha''), sgk [[rändkarplased]] *[[rändkarp (perekond)|rändkarp]] (''Dreissena''), perekond, sgk [[rändkarplased]] *[[rändkarplased]] (''Dreissenidae''), sugukond ==S== *[[salu-vööttigu]] (''Cepaea nemoralis'') *[[seepia]] (''Sepia''), perekond, sgk [[seepialased]] *[[seepialased]] (''Sepiidae''), sugukond *[[seepialised]] (''Sepiida''), selts *[[siniring-kaheksajalg]] (''Hapalochlaena''), perekond [[kaheksajalglased]] *[[suur järvekarp]] (''Anodonta cygnea''), sgk [[järvekarplased]] *[[suur mudatigu]] ehk mudakukk (''Lymnaea stagnalis''), sgk [[mudatigulased]] *[[suur rõõneskarp]] (''Tridacna gigas'') *[[suur seatigu]] (''Limax maximus''), sgk ''[[Limacidae]]'' *[[söödav auster]] (''Ostrea edulis''), sgk. [[austerkarplased]] *[[söödav rannakarp]] (''Mytilus edulis''), sgk [[rannakarplased]] ==T== *[[tagalõpuselised]] (''Opisthobranchia''), staatuseta rühm *[[tavaline rändkarp]] (''Dreissena polymorpha''), sgk [[rändkarplased]] *[[teetigu]] (''Arion''), perekond, sgk [[teetigulased]] *[[teod]] ehk kõhtjalgsed (''Gastropoda''), klass *[[tippsilmalised]] (''Stylommatophora''), selts *[[tüüsilmalised]] (''Basommatophora''), selts == V == *[[vagellimused]] (''Aplacophora''), klass *[[vasakkeermene pisitigu]] (''Vertigo angustior''), sgk ''[[Vertiginidae]]'' *[[võsa-vööttigu]] (''Cepaea hortensis''), sgk [[vööttigulased]] *[[väike pisitigu]] (''Vertigo genesii''), sgk ''[[Vertiginidae]]'' *[[vööttigu]] (''Cepaea''), perekond, sgk [[vööttigulased]] *[[vööttigulased]] (''Helicidae''), sugukond [[Kategooria:Loomade loendid]] [[Kategooria:Limused| ]] smlik0jb8nwr6mgosnr76hd1dxi2i10 Tallinna laululava 0 107367 7157391 7156332 2026-05-19T20:14:21Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7157391 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast hoone | nimi = Tallinna laululava | pilt = XXV laulupidu (3).jpg | pildiallkiri = Laululava ja laulupidu (2009) | asukoht = [[Eesti]], [[Tallinn]] | stiil = [[modernism]] | ehituse algus = 1957 | ehituse lõpp = 1960 | arhitekt = Alar Kotli, Henno Seppman | ehitusmaterjal = betoon, puit, teras, paekivi | ehitusinsener = Heinrich Laul | aadress = Narva mnt 95 | maksumus = 12 miljonit rubla }} '''Tallinna laululava''' on [[Tallinna lauluväljak]]u kompleksi keskne ehitis ja [[kõlakoda]], mis on ehitatud [[1960]]. aastal ([[Üldlaulupidu|üld]])[[Laulupidu|laulupidude]] pidamiseks. Laululava on projekteerinud [[Alar Kotli]] ja [[Henno Sepmann]], konstrueerinud [[Endel Paalmann]], akustilise lahenduse tegi [[Helmut Oruvee]]. Laululava põhjapoolsel küljel on 42-meetrine peotule torn, mille vastas laululava teisel küljel on raadiotorn. == Ajalugu == === Esialgsed Tallinna laululavad === Laulupidusid on Eestis regulaarselt peetud alates [[1869]]. aastast. Esimestel laulupidudel kasutati ajutisi lavu, kuid laulupidude traditsiooni süvenedes oli vaja ehitada hiigelkooride esinemiseks spetsiaalne lava. Seepärast ehitati [[Eesti Lauljate Liit|Eesti Lauljate Liidu]] eestvõttel [[1923]]. aastal [[Kadriorg]]u [[VIII üldlaulupidu|VIII üldlaulupeoks]] esimene püsilaululava, mis mahutas ligikaudu 12 000 lauljat.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sepmann |eesnimi=Henno |pealkiri=Lauluväljak. Laululava |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1973 |isbn=9789916076255 |lehekülg= |autor-link=Henno Sepmann}}</ref>{{rp|5}} Projekti autor oli arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]].<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalm |eesnimi=Mart |pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur |kirjastus=Sild |aasta=2002 |isbn=9985939816 |koht=Tallinn |lehekülg= |autor-link=Mart Kalm}}</ref>{{rp|116}} [[Fail:Tallinna lauluväljak, AM N05942.jpg|pisi|left|Vaade laululava ehitusele Tallinna lauluväljakul (1928)]] [[Fail:Tallinna laululava 1928.jpg|pisi|left|1928. aastal valminud Tallinna laululava]] [[Fail:Vana laululava.jpg|pisi||left|Vaade Tallinna lauluväljakule ja peokülalistele (aerofoto, 1930. aastad)]] Burmani esimene puitlaululava oli [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] ja [[Juugend|hilisjuugendlike]] varjunditega.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lauluväljak |url=https://lauluvaljak.ee/et/lauluv%C3%A4ljakust/lauluv%C3%A4ljak |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak}}</ref> Puidust laululava astmestiku taga oli kaarduvate tiibadega sein. Tagaseina keskosa ja tiibade lõpetused olid arhitektuurselt rõhutatud, moodustades kooridele vajalikult piduliku fooni.<ref name=":0" />{{rp|5}} [[1926]]. aastal valmis seal staadion ning laulupeolava kohandati staadioni tribüüniks, mis oli esialgne kavatsus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna laulupeolava |url=https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/tallinna-laulupeolava/ |vaadatud=2024-03-02 |väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum |arhiivimisaeg=2024-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240301162712/https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/tallinna-laulupeolava/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimese püsilava puhul selgus kiiresti, et selle plats ei mahuta kõiki pealtvaatajaid, mistõttu hakati planeerima uue lava ehitust. Arhitektitöö tegi taas Burman. Uus laululava ehitati [[1928]]. aastal [[IX üldlaulupidu|IX üldlaulupeoks]] praegusele asukohale, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Pirita tee]] vahelisele maa-alale. Selles kasutati samu põhimõtteid nagu eelmise laululava juures, kuid lava mahutas seekord ligi 15 000 lauljat.<ref name=":0" />{{rp|5-11}} Laululava rekonstrueeriti arhitekt K. Tauki projektide järgi kahel korral ([[1933]]. ja [[1947]]. aastal), et parandada akustilisi omadusi. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsetel aastatel selgus, et ka see lauluväljak on lauljatele ja pealtvaatajatele liiga väike<ref name=":0" />{{rp|11}} ning isegi parandatud laululava ei aidanud laulukooride häälel väljaku tagaossa kosta.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hagelberg |eesnimi=T. |url=https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011811.pdf |pealkiri=Tallinna laululava |perekonnanimi2=Erilt |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Kõll |eesnimi3=O. |teos=Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid |aasta=1986 |koht=Tallinn |lehekülg=8 |autor-link=Tõnu Hagelberg |autor2-link=Toivo Erilt}}</ref>{{rp|8}} === Praeguse laululava ehitamine === [[EKP Keskkomitee]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrus 1957. aasta 9. augustist nägi ette lauluväljaku väljaehitamist ja territooriumi laiendamist ligi 30 hektarini. Territooriumi üldise planeerimise ja hoonestuse projekti hakkasid koostama [[Eesti Projekt|Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Projekt]] arhitektid Alar Kotli, Henno Sepmann ja [[Hugo Sepp]]. Projekteerimisele eelnenud ideekavandite võistlustele oli jõudnud 13 võistlustööd,<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Peegel |eesnimi=Mari |autor-link=Mari Peegel |kuupäev=2019-06-19 |pealkiri=Videomeenutus: lauluväljak valmis ehitajate ja vabatahtlike ponnistusel |url=https://kultuur.err.ee/953503/videomeenutus-lauluvaljak-valmis-ehitajate-ja-vabatahtlike-ponnistusel |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> esimese preemia vääriliseks tunnustati Alar Kotli tehniliselt ja vormiliselt uuenduslik kavand.<ref name=":0" />{{rp|11}} Uue laululava projektiga alustati 1957. aasta sügisel. Kohalike spetsialistide puudusel ehitasid lauluväljakut [[Peterburi|Leningradi]] ehitajad, kuid kasutati ka kvalifitseerimata kohalikke ehk vabatahtlikku tööjõudu. Lihtsamaid töid tegid ka tuhanded komnoored, samuti [[ENSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] üliõpilased, koolijuht [[Jaan Vares]] ja paljud teised.<ref name=":2" /> [[Pilt:Tallinna lauluväljak 1991 (1).jpg|pisi|Lauluväljak 1991. aastal]] === Renoveerimine === [[2002]]. aastal vahetati välja laululava plekk-katus. [[2010]]. aastal renoveeriti laululava tuletorn.<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Tuletorni Külastuskeskus |url=https://lauluvaljak.ee/et/vaba-aeg/tuletorni-k%C3%BClastuskeskus |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303132558/https://lauluvaljak.ee/et/vaba-aeg/tuletorni-k%C3%BClastuskeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> Enne [[2011]]. aasta [[noorte laulu- ja tantsupidu]] asendati sanitaarremondi käigus katuse pehkinud puitelemendid. [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] eestvedamisel skaneeriti aastatel [[2012]]–[[2013]] (nii suvel kui ka talvel) laululava geomeetriat, et hinnata suure lumekoormuse mõjusid.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna laululava kõlaekraani mudel |url=https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2020-06/msm_muuseumikogu_muuseumi%20aare_laululava_0.pdf |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=TalTech}}</ref> [[2016]]. aastal otsustati üle kontrollida laululava katuse tugikonstruktsiooni, "laulukaare" trossid.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2019-05-24 |pealkiri=Laulukaart renoveerinud insener Karl Õiger: muret oli sellega terve talv |url=https://kultuur.err.ee/945410/laulukaart-renoveerinud-insener-karl-oiger-muret-oli-sellega-terve-talv |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> Laululava valmides andis tehas ehitises kasutatud trossidele 20-aastase garantii. Selleks, et trosside seisukord välja selgitada, võeti üks kandetross välja ning asendati uuega, et vana seestpoolt uurida.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2019-06-20 |pealkiri=Tallinna laululaval on tegelikult kaks kaart ja pasuna kuju |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86548521/tallinna-laululaval-on-tegelikult-kaks-kaart-ja-pasuna-kuju |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Maaleht}}</ref> [[2017]]. aastal renoveeriti laululava raadiotorn. Renoveerimine läks maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2017-06-06 |pealkiri=Tallinna lauluväljakul avati kapitaalselt renoveeritud raadiotorn |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/06/06/tallinna-lauluvaljakul-avati-kapitaalselt-renoveeritud-raadiotorn |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=ehitusuudised.ee}}</ref> [[2019]]. aastal toimuva juubelilaulupeo (esimesest laulupeost möödus 150 aastat) ootuses võeti [[2018]]. aastal ette suurem renoveerimine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna laululava restaureerimine |url=https://www.puumerkki.fi/et/referentsid/tallinna_laululava_restaureerimine.html |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Puumerkki |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303113939/https://www.puumerkki.fi/et/referentsid/tallinna_laululava_restaureerimine.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Laulukaare seisukorda valvanud insener [[Karl Õiger|Karl Õigeri]] hinnangul oli katuse puitlaudise vahetamisega probleeme, sest kaarjas katus on keerukas ja vana konstruktsiooniga, mis ehitati vihma ja lumesajuga. Vanad puitpaneelid asendati ristkiht-naelpuit koorikuga, nagu on ka [[Tartu Laululava|Tartu laululaval]]. See tegi alumise pinna siledamaks kui algsel lahendusel ning parandas ka akustikat.<ref name=":3" /> Lisaks puhastati katust toestavaid trosse ja tehti korrosioonitõrje.<ref name=":4" /> Laululava katuse renoveeris OÜ Aruna Ehitus, kes on restaureerinud ka näiteks [[Tallinna linnamüür|Tallinna linnamüüri]]. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-28 |pealkiri=Aruna Ehitus renoveeris Eesti uhkeima objekti |url=https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2019/02/28/aruna-ehitus-renoveeris-eesti-uhkeima-objekti |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Äripäev}}</ref> <gallery caption="Laululava renoveerimine 2018. aastal"> Fail:Tallinna lauluväljaku laululava 2018 (1).jpg| Fail:Tallinna lauluväljaku laululava 2018 (2).jpg| Fail:Tallinna lauluväljaku laululava 2018 (3).jpg| Fail:Tallinna lauluväljak (2018).jpg| </gallery> === Tervikvisiooni ideekonkurss === [[Sihtasutus Tallinna Lauluväljak]] ja Tallinna Strateegiakeskus kuulutasid 2022. aastal välja lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkursi. Eesmärk oli avardada lauluväljaku territooriumi ning seda senisest mitmekesisemalt kasutada, hoides ühtlasi laulupidude traditsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-08 |pealkiri=Tallinna lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss |url=http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/sise/tallinna-lauluvaljaku-ruumilise-tervikvisiooni-ideekonkurss/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Arhitektide Liit }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Võistluse võitis ideekavand "Kiigele", mis valmis arhitektuuribüroode [[3+1 arhitektid]] ja Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö lähtus loodusmaastikust, mis tõstab esile olemasoleva maastiku ja laulukaare.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Lauluväljaku ideekonkursi võidutöö autoriteks on 3+1 arhitektid ja Lootusprojekt |url=https://lauluvaljak.ee/et/uudised/tallinna-lauluv%C3%A4ljaku-ideekonkursi-v%C3%B5idut%C3%B6%C3%B6-autoriteks-31-arhitektid%C2%A0ja-lootusprojekt |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303132604/https://lauluvaljak.ee/et/uudised/tallinna-lauluv%C3%A4ljaku-ideekonkursi-v%C3%B5idut%C3%B6%C3%B6-autoriteks-31-arhitektid%C2%A0ja-lootusprojekt |url-olek=ei tööta }}</ref> == Arhitektuur == [[Pilt:Tallinn Song Festival Grounds, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 09.JPG|pisi|Laululava tühjana 2012. aastal]] 1960. aasta laulupeoks valminud Tallinna laululava kujunes oma ajastut sümboliseerivaks ja [[Modernism|modernismi]] lõplikku läbimurret tähistavaks suurteoseks. Laululava oli oma ajas erandlik rajatis, mille valmimist toetas [[1950. aastad|1950. aastatel]] toimunud areng maailma arhitektuuris. Uudsete tarinditega ja sildamisvõimalustega kaasnes ehitiste plastiliselt ekspressiivne vorm. Tallinna laululava konstruktsiooni modernsus seisneb selle varikatuses, mis moodustub kahe kaare vahel rippuvast vantkonstruktsioonist, mis on hüperboolse paraboloidi kujuline.<ref name=":5" />{{rp|294}} Arhitekti algsed plaanid muutusid. Esikaar oli kavandatud [[betoon]]ist, mida Leningradi ehitajad keeldusid ehitamast, mistõttu tehti esikaar montaaži lihtsustamiseks kahe meetri jämedusest betooniga täidetud terastorust (kaal viis tonni meetri kohta<ref name=":6" />{{rp|13-14}}). See otsus muutis ehitise kallimaks ning lava esikaare vorm ei olnud enam nii selge, sest toru pehmendas teravat serva. Varikatuse kuju seondus metafoorselt laulja suuga, kus toru on ülahuul. Arhitektid pidasid seda tehnitsistlikku ilmet ülejäänud arhitektuurse kontseptsiooni juures asjatuks. Toru kasutus muutis ka kaarekandade lahendust ja välimuse üldmuljet, mistõttu kadus alglahenduse konstruktsioonist tulnud elegantsus. Tagakaar pikendati tiibadeks, et helivooge efektiivsemini suunata ning et tekiks kaitse meretuule eest. Ühe tiiva lõpus on peotule torn ja teises reporterite plokk moodsate lintakendega. See lahendus peidab kaarte maabumist.<ref name=":5" />{{rp|295-296}} [[Eesti Arhitektide Liit]] nimetas [[2021]]. aastal Tallinna laululava saja aasta jooksul ehitatud kümne kõige tähtsama arhitektuuriobjekti hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-09 |toimetaja-perekonnanimi=Ots |toimetaja-eesnimi=Mait |pealkiri=Arhitektide liit nimetas sajandi kümme arhitektuurisaavutust |url=https://kultuur.err.ee/1608364533/arhitektide-liit-nimetas-sajandi-kumme-arhitektuurisaavutust |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Karjaste |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2021-10-08 |pealkiri=Eesti Arhitektide Liit tunnustas sajandi olulisemaid arhitektuuriobjekte |url=https://kultuur.err.ee/1608364098/eesti-arhitektide-liit-tunnustas-sajandi-olulisemaid-arhitektuuriobjekte |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> Tallinna laululava ehitist korrati sama projekti järgi [[Vilnius]]es, kus arhitekt Rimvydas Alekna kujundas tiivad moodsamaks.<ref name=":5" />{{rp|297}} Leedu versioon sai [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rahvamajanduse saavutuste näitusel kuldauraha, kuid eestlased said pärast protesti esitamist autasu endale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Randviir |eesnimi=Ave |kuupäev=2005-09-03 |pealkiri=45-aastane Tallinna lauluväljak – sündides erakordselt leidlik ja modernne |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51018443/45-aastane-tallinna-lauluvaljak-sundides-erakordselt-leidlik-ja-modernne |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Päevaleht}}</ref> <gallery> Fail:Estonia 1456 - Sing to defeat a enemy.. (4056419785).jpg|Tallinna laululava [[Gustav Ernesaksa kuju|Gustav Ernesaksa kujuga]] Üldlaulupidu 2014 - 03.JPG|Laululava tagumine külg Tallinna laululava ansambel..JPG|Laululava tagumine külg </gallery> === Raadiotorn ja tuletorn === Laululava mõlemad külgseinad lõpevad tornehitisega. Laululava 42-meetrises põhjatornis süüdatakse peopäevadel metallist tulepesas traditsiooniline peotuli. Tuletorni külgseinad on ehitud tagasihoidliku kujundusega betoonist [[rosett]]idega.<ref name=":0" />{{rp|23}} See on saanud nime laulupidude pühast tulest ja tuli tuletorni tipus põleb vaid laulupidude ajal. Tuletorni tipust avaneb panoraamvaade Tallinnale.<ref name=":8" /> Laululava lõunatorn on kohandatud raadio- ja televisiooniülekannete tegemiseks. Torni väljakupoolses küljes on 15 heli-summutavate vaheseintega üksteisest eraldatud kabiini reporteritele, valgustajatele, helirežissööridele.<ref name=":0" />{{rp|23}} Raadiotorni kasutatakse laulupeo kommentaatorite keskusena ning ülekandejaamana.<ref name=":9" /> See oli üks esimesi lintakendega ehitisi pärast [[Stalinism|stalinismi]].<ref name=":5" />{{rp|296}} <gallery> Tallinna laululava.jpg|Tallinna laululava, vasakul raadiotorn Lauluväljaku tuletorn - panoramio.jpg|Tuletorn 2004. aastal </gallery> === Konstruktsioon === [[Pilt:Tallinna laululava kaare all.jpg|pisi|Vaade laulukaare alt]] Tallinna laululava oli oma aja kohta tehniliselt väljakutsuv konstruktsioon. Kahest paraboolsest kaarest moodustati [[sadulkatus]], mida ühendasid terastrossid. Lahendus oli väga uus ja innovaatiline, 1952. aastal valmis esimene kahe kaare vahele tõmmatud hüparikujuline sadulkatusega ehitis [[:en:Dorton_Arena|Dorton Arena]], millest lähtus Alar Kotli Tallinna laululava vormi loomisel. Kotli tõstis ühe kaare üles, jättes selle õhku rippuma alt toestamata, ning kasutas hüpari sisepinda akustilise ekraanina.<ref name=":5" />{{rp|295}} Sama põhimõttega, aga veel keerukama konstruktsiooniga on ehitatud Tartu laululava, mille katus on väga väikese toestusega. Kotli visiooni kohaselt pidi laululava olema kui pasun, mille ellu viimiseks pöördus ta ehitusinsener [[Heinrich Laul]]u poole. "Pasun" koosnes kahest – tagumisest ja esimesest – kaarest, mis tegi projekti keeruliseks. Esimene terastorust kaar on tugedeta ning ripub õhus, et lauljad selle alla pääseks. Tagumine raudbetoonkaar, mis toetub tagumise seina postidele ning on osaliselt betooniga täidetud, ripub tagumise ja esimese kaare vaheliste trosside küljes. Laululava prototüübiks oli mõõdus 1 : 25 ehitatud kõlaekraani [[raudbetoon]]ist mudel,<ref name=":6" />{{rp|13}} mida kasutati konstruktsiooni sisejõudude, akustiliste parameetrite ja stabiilsuse leidmiseks [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]. Laululava kõlaekraani mudel asub Tallinna Tehnikaülikooli peahoones.<ref name=":7" /> Varikatuse mõõtmed on 75 x 35 meetrit. Katuse koormust kannavad taga- ja esikaarele 12 nõgusat ja 19 jäigastavat kumerat abitrossi. Trossid on kolmekihilised ning läbimõõduga 38,5 millimeetrit,<ref name=":4" /> trosside võrk on umbes 3,5 x 3,5 meetrit. Väljakupoolse kaare ava on 73 meetrit lai ja kaare tipp ulatub keskelt 34 meetri kõrguseni.<ref name=":6" />{{rp|16,26}} Laululava põhilised ehitusmaterjalid on paekivi, betoon, puit ja metall. Nende materjalide puhul on säilitatud nende loomulik värv ja fraktuur. Mõlemad tornid, lava ümbritsevad külgseinad ja kaarjas tagasein esimese korruse ulatuses on kaetud klombitud paekiviga.<ref name=":6" />{{rp|16}} Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik on ka vastupidine kasutus, kui etteaste toimub lavaesisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad (kuni 10 000 istekohta).<ref name=":1" /> Lavale saab lavaalustest ruumidest viie pääsu kaudu, neist neli on esimese astme tasemel, üks topeltlai pääs on 24. astme tasemel. Lavaalune koosneb kolmest korrusest, millest moodustub ühtne ruum, kuhu laulupidude ajal esinejad kogunevad.<ref name=":6" />{{rp|15}} Pärast ruumide ümberehitust ja soojustamist [[2008]]. aastal kasutatakse neid ka lauluväljaku juhtkonna, näituste ja ürituste jaoks. Ruume renditakse välja seminaride ja koosolekute tarbeks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lauluväljaku ruumid |url=https://lauluvaljak.ee/et/ruumid |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303132557/https://lauluvaljak.ee/et/ruumid |url-olek=ei tööta }}</ref> Laululaval on esinejate astmeliseks paigutamiseks või pealtvaatajatele istumiseks 42 kõrget kaarjat betoonist astet (algul oli astmeid koos istmeteks klapitavate puidust vaheastmetega 50).<ref name=":6" />{{rp|15}} Alumine ja ühtlasi kõige pikem aste on 100 meetrit pikk. Laululava astmete üldpikkus on umbes 3 kilomeetrit. Astmeid ühendab kuus treppi. == Suurüritused == [[Fail:Öised laulupeod 88 (66).jpg|pisi|Öölaulupidu 1988. aastal]] Lauluväljaku rahvarohkeim sündmus [[Eestimaa Laul]] toimus [[11. september|11. septembril]] [[1988]]. aastal, mil seal võis olla umbes 200 000 – 300 000 inimest. Seal nõudis [[Trivimi Velliste]] esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Laulev revolutsioon |url=https://www.rara.ee/uudised/laulev-revolutsioon/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=RaRa - Eesti Rahvusraamatukogu}}</ref> Iga viie aasta järel kogunevad Tallinna laululavale üleriigilised koorid ja orkestrid üldlaulupeoks. 2019. aastal peeti [[XXVII üldlaulupidu]], kus osales 1020 kollektiivi 33 183 esinejaga. [[XXVIII üldlaulupidu]] toimus [[3. juuli|3.]]–[[6. juuli|6. juulil]] aastal [[2025]]. Alates [[1962]]. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Üldlaulupeod 1869-2019 |url=https://sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA}}</ref> Lisaks laulupidudele korraldatakse lauluväljakul muid festivale, kontserte, näitusi, spordi- ja kultuuriüritusi. Laululaval on esinenud sellised maailmakuulsad esinejad nagu [[Lady Gaga]], [[Metallica]], [[Michael Jackson]] ja [[The Weeknd]].<ref name=":1" /> <gallery> Fail:Laulupidu 07072019.jpg|Laululava XXVII laulupeo ajal (2019) Ollesummer 3-23.jpg|Õllesummer 2013 Üldlaulupidu 2014 - 26.JPG|Üldlaulupidu 2014. aastal Üldlaulupidu 2014 - 06.JPG|Laulukaare-alune üldlaulupeol (2014) </gallery> ==Vaata ka== *[[Tallinna lauluväljak]] *[[SA Tallinna Lauluväljak]] *[[Laulupidu]] *[[Laulev revolutsioon]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://www.estonia360.ee/tallinn_lauluvaljak/ Laululava 360° aeropanoraam / aerofoto. 9 aprill 2012] * [https://virtuaaltuur.lauluvaljak.ee/ Laululava virtuaaltuur] * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=44387 Laululava sisemus sai uue kuue] Tallinna Postimees, 28. oktoober 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06208581 TTÜ-s tuli päevavalgele Tallinna laululava mudel] ERR Uudised, 2. juuli 2010 * {{Kultuurimälestis|3117}} * [http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011811.pdf Laululava. Ajalooline õiend] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Kesklinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti laululavad]] [[Kategooria:Kadriorg]] 8y2n1tdigsxym0wer8v3u3stt1ovamo 7157392 7157391 2026-05-19T20:14:41Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7157392 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone | nimi = Tallinna laululava | pilt = XXV laulupidu (3).jpg | pildiallkiri = Laululava ja laulupidu (2009) | asukoht = [[Eesti]], [[Tallinn]] | stiil = [[modernism]] | ehituse algus = 1957 | ehituse lõpp = 1960 | arhitekt = Alar Kotli, Henno Seppman | ehitusmaterjal = betoon, puit, teras, paekivi | ehitusinsener = Heinrich Laul | aadress = Narva mnt 95 | maksumus = 12 miljonit rubla }} '''Tallinna laululava''' on [[Tallinna lauluväljak]]u kompleksi keskne ehitis ja [[kõlakoda]], mis on ehitatud [[1960]]. aastal ([[Üldlaulupidu|üld]])[[Laulupidu|laulupidude]] pidamiseks. Laululava on projekteerinud [[Alar Kotli]] ja [[Henno Sepmann]], konstrueerinud [[Endel Paalmann]], akustilise lahenduse tegi [[Helmut Oruvee]]. Laululava põhjapoolsel küljel on 42-meetrine peotule torn, mille vastas laululava teisel küljel on raadiotorn. == Ajalugu == === Esialgsed Tallinna laululavad === Laulupidusid on Eestis regulaarselt peetud alates [[1869]]. aastast. Esimestel laulupidudel kasutati ajutisi lavu, kuid laulupidude traditsiooni süvenedes oli vaja ehitada hiigelkooride esinemiseks spetsiaalne lava. Seepärast ehitati [[Eesti Lauljate Liit|Eesti Lauljate Liidu]] eestvõttel [[1923]]. aastal [[Kadriorg]]u [[VIII üldlaulupidu|VIII üldlaulupeoks]] esimene püsilaululava, mis mahutas ligikaudu 12 000 lauljat.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sepmann |eesnimi=Henno |pealkiri=Lauluväljak. Laululava |kirjastus=Eesti Raamat |aasta=1973 |isbn=9789916076255 |lehekülg= |autor-link=Henno Sepmann}}</ref>{{rp|5}} Projekti autor oli arhitekt [[Karl Burman vanem|Karl Burman]].<ref name=":5">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kalm |eesnimi=Mart |pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur |kirjastus=Sild |aasta=2002 |isbn=9985939816 |koht=Tallinn |lehekülg= |autor-link=Mart Kalm}}</ref>{{rp|116}} [[Fail:Tallinna lauluväljak, AM N05942.jpg|pisi|left|Vaade laululava ehitusele Tallinna lauluväljakul (1928)]] [[Fail:Tallinna laululava 1928.jpg|pisi|left|1928. aastal valminud Tallinna laululava]] [[Fail:Vana laululava.jpg|pisi||left|Vaade Tallinna lauluväljakule ja peokülalistele (aerofoto, 1930. aastad)]] Burmani esimene puitlaululava oli [[Uusklassitsism (kunst)|uusklassitsistlik]] ja [[Juugend|hilisjuugendlike]] varjunditega.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Lauluväljak |url=https://lauluvaljak.ee/et/lauluv%C3%A4ljakust/lauluv%C3%A4ljak |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak}}</ref> Puidust laululava astmestiku taga oli kaarduvate tiibadega sein. Tagaseina keskosa ja tiibade lõpetused olid arhitektuurselt rõhutatud, moodustades kooridele vajalikult piduliku fooni.<ref name=":0" />{{rp|5}} [[1926]]. aastal valmis seal staadion ning laulupeolava kohandati staadioni tribüüniks, mis oli esialgne kavatsus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna laulupeolava |url=https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/tallinna-laulupeolava/ |vaadatud=2024-03-02 |väljaanne=Eesti Arhitektuurimuuseum |arhiivimisaeg=2024-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240301162712/https://arhitektuurimuuseum.ee/kogud/kogude_paevik/tallinna-laulupeolava/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Esimese püsilava puhul selgus kiiresti, et selle plats ei mahuta kõiki pealtvaatajaid, mistõttu hakati planeerima uue lava ehitust. Arhitektitöö tegi taas Burman. Uus laululava ehitati [[1928]]. aastal [[IX üldlaulupidu|IX üldlaulupeoks]] praegusele asukohale, [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] ja [[Pirita tee]] vahelisele maa-alale. Selles kasutati samu põhimõtteid nagu eelmise laululava juures, kuid lava mahutas seekord ligi 15 000 lauljat.<ref name=":0" />{{rp|5-11}} Laululava rekonstrueeriti arhitekt K. Tauki projektide järgi kahel korral ([[1933]]. ja [[1947]]. aastal), et parandada akustilisi omadusi. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsetel aastatel selgus, et ka see lauluväljak on lauljatele ja pealtvaatajatele liiga väike<ref name=":0" />{{rp|11}} ning isegi parandatud laululava ei aidanud laulukooride häälel väljaku tagaossa kosta.<ref name=":6">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hagelberg |eesnimi=T. |url=https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011811.pdf |pealkiri=Tallinna laululava |perekonnanimi2=Erilt |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Kõll |eesnimi3=O. |teos=Eesti silmapaistvamate inseneriehitiste ajaloolised õiendid |aasta=1986 |koht=Tallinn |lehekülg=8 |autor-link=Tõnu Hagelberg |autor2-link=Toivo Erilt}}</ref>{{rp|8}} === Praeguse laululava ehitamine === [[EKP Keskkomitee]] ja [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] määrus 1957. aasta 9. augustist nägi ette lauluväljaku väljaehitamist ja territooriumi laiendamist ligi 30 hektarini. Territooriumi üldise planeerimise ja hoonestuse projekti hakkasid koostama [[Eesti Projekt|Riikliku Projekteerimise Instituudi Eesti Projekt]] arhitektid Alar Kotli, Henno Sepmann ja [[Hugo Sepp]]. Projekteerimisele eelnenud ideekavandite võistlustele oli jõudnud 13 võistlustööd,<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Peegel |eesnimi=Mari |autor-link=Mari Peegel |kuupäev=2019-06-19 |pealkiri=Videomeenutus: lauluväljak valmis ehitajate ja vabatahtlike ponnistusel |url=https://kultuur.err.ee/953503/videomeenutus-lauluvaljak-valmis-ehitajate-ja-vabatahtlike-ponnistusel |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> esimese preemia vääriliseks tunnustati Alar Kotli tehniliselt ja vormiliselt uuenduslik kavand.<ref name=":0" />{{rp|11}} Uue laululava projektiga alustati 1957. aasta sügisel. Kohalike spetsialistide puudusel ehitasid lauluväljakut [[Peterburi|Leningradi]] ehitajad, kuid kasutati ka kvalifitseerimata kohalikke ehk vabatahtlikku tööjõudu. Lihtsamaid töid tegid ka tuhanded komnoored, samuti [[ENSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] üliõpilased, koolijuht [[Jaan Vares]] ja paljud teised.<ref name=":2" /> [[Pilt:Tallinna lauluväljak 1991 (1).jpg|pisi|Lauluväljak 1991. aastal]] === Renoveerimine === [[2002]]. aastal vahetati välja laululava plekk-katus. [[2010]]. aastal renoveeriti laululava tuletorn.<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Tuletorni Külastuskeskus |url=https://lauluvaljak.ee/et/vaba-aeg/tuletorni-k%C3%BClastuskeskus |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303132558/https://lauluvaljak.ee/et/vaba-aeg/tuletorni-k%C3%BClastuskeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> Enne [[2011]]. aasta [[noorte laulu- ja tantsupidu]] asendati sanitaarremondi käigus katuse pehkinud puitelemendid. [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] eestvedamisel skaneeriti aastatel [[2012]]–[[2013]] (nii suvel kui ka talvel) laululava geomeetriat, et hinnata suure lumekoormuse mõjusid.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=Tallinna laululava kõlaekraani mudel |url=https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2020-06/msm_muuseumikogu_muuseumi%20aare_laululava_0.pdf |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=TalTech}}</ref> [[2016]]. aastal otsustati üle kontrollida laululava katuse tugikonstruktsiooni, "laulukaare" trossid.<ref name=":3">{{Netiviide |kuupäev=2019-05-24 |pealkiri=Laulukaart renoveerinud insener Karl Õiger: muret oli sellega terve talv |url=https://kultuur.err.ee/945410/laulukaart-renoveerinud-insener-karl-oiger-muret-oli-sellega-terve-talv |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> Laululava valmides andis tehas ehitises kasutatud trossidele 20-aastase garantii. Selleks, et trosside seisukord välja selgitada, võeti üks kandetross välja ning asendati uuega, et vana seestpoolt uurida.<ref name=":4">{{Netiviide |kuupäev=2019-06-20 |pealkiri=Tallinna laululaval on tegelikult kaks kaart ja pasuna kuju |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86548521/tallinna-laululaval-on-tegelikult-kaks-kaart-ja-pasuna-kuju |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Maaleht}}</ref> [[2017]]. aastal renoveeriti laululava raadiotorn. Renoveerimine läks maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.<ref name=":9">{{Netiviide |kuupäev=2017-06-06 |pealkiri=Tallinna lauluväljakul avati kapitaalselt renoveeritud raadiotorn |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/06/06/tallinna-lauluvaljakul-avati-kapitaalselt-renoveeritud-raadiotorn |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=ehitusuudised.ee}}</ref> [[2019]]. aastal toimuva juubelilaulupeo (esimesest laulupeost möödus 150 aastat) ootuses võeti [[2018]]. aastal ette suurem renoveerimine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna laululava restaureerimine |url=https://www.puumerkki.fi/et/referentsid/tallinna_laululava_restaureerimine.html |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Puumerkki |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303113939/https://www.puumerkki.fi/et/referentsid/tallinna_laululava_restaureerimine.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Laulukaare seisukorda valvanud insener [[Karl Õiger|Karl Õigeri]] hinnangul oli katuse puitlaudise vahetamisega probleeme, sest kaarjas katus on keerukas ja vana konstruktsiooniga, mis ehitati vihma ja lumesajuga. Vanad puitpaneelid asendati ristkiht-naelpuit koorikuga, nagu on ka [[Tartu Laululava|Tartu laululaval]]. See tegi alumise pinna siledamaks kui algsel lahendusel ning parandas ka akustikat.<ref name=":3" /> Lisaks puhastati katust toestavaid trosse ja tehti korrosioonitõrje.<ref name=":4" /> Laululava katuse renoveeris OÜ Aruna Ehitus, kes on restaureerinud ka näiteks [[Tallinna linnamüür|Tallinna linnamüüri]]. <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-02-28 |pealkiri=Aruna Ehitus renoveeris Eesti uhkeima objekti |url=https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2019/02/28/aruna-ehitus-renoveeris-eesti-uhkeima-objekti |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Äripäev}}</ref> <gallery caption="Laululava renoveerimine 2018. aastal"> Fail:Tallinna lauluväljaku laululava 2018 (1).jpg| Fail:Tallinna lauluväljaku laululava 2018 (2).jpg| Fail:Tallinna lauluväljaku laululava 2018 (3).jpg| Fail:Tallinna lauluväljak (2018).jpg| </gallery> === Tervikvisiooni ideekonkurss === [[Sihtasutus Tallinna Lauluväljak]] ja Tallinna Strateegiakeskus kuulutasid 2022. aastal välja lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkursi. Eesmärk oli avardada lauluväljaku territooriumi ning seda senisest mitmekesisemalt kasutada, hoides ühtlasi laulupidude traditsiooni.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-08 |pealkiri=Tallinna lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkurss |url=http://www.arhliit.ee/arhitektuurivoistlused/sise/tallinna-lauluvaljaku-ruumilise-tervikvisiooni-ideekonkurss/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Arhitektide Liit }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Võistluse võitis ideekavand "Kiigele", mis valmis arhitektuuribüroode [[3+1 arhitektid]] ja Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö lähtus loodusmaastikust, mis tõstab esile olemasoleva maastiku ja laulukaare.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Lauluväljaku ideekonkursi võidutöö autoriteks on 3+1 arhitektid ja Lootusprojekt |url=https://lauluvaljak.ee/et/uudised/tallinna-lauluv%C3%A4ljaku-ideekonkursi-v%C3%B5idut%C3%B6%C3%B6-autoriteks-31-arhitektid%C2%A0ja-lootusprojekt |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303132604/https://lauluvaljak.ee/et/uudised/tallinna-lauluv%C3%A4ljaku-ideekonkursi-v%C3%B5idut%C3%B6%C3%B6-autoriteks-31-arhitektid%C2%A0ja-lootusprojekt |url-olek=ei tööta }}</ref> == Arhitektuur == [[Pilt:Tallinn Song Festival Grounds, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 09.JPG|pisi|Laululava tühjana 2012. aastal]] 1960. aasta laulupeoks valminud Tallinna laululava kujunes oma ajastut sümboliseerivaks ja [[Modernism|modernismi]] lõplikku läbimurret tähistavaks suurteoseks. Laululava oli oma ajas erandlik rajatis, mille valmimist toetas [[1950. aastad|1950. aastatel]] toimunud areng maailma arhitektuuris. Uudsete tarinditega ja sildamisvõimalustega kaasnes ehitiste plastiliselt ekspressiivne vorm. Tallinna laululava konstruktsiooni modernsus seisneb selle varikatuses, mis moodustub kahe kaare vahel rippuvast vantkonstruktsioonist, mis on hüperboolse paraboloidi kujuline.<ref name=":5" />{{rp|294}} Arhitekti algsed plaanid muutusid. Esikaar oli kavandatud [[betoon]]ist, mida Leningradi ehitajad keeldusid ehitamast, mistõttu tehti esikaar montaaži lihtsustamiseks kahe meetri jämedusest betooniga täidetud terastorust (kaal viis tonni meetri kohta<ref name=":6" />{{rp|13-14}}). See otsus muutis ehitise kallimaks ning lava esikaare vorm ei olnud enam nii selge, sest toru pehmendas teravat serva. Varikatuse kuju seondus metafoorselt laulja suuga, kus toru on ülahuul. Arhitektid pidasid seda tehnitsistlikku ilmet ülejäänud arhitektuurse kontseptsiooni juures asjatuks. Toru kasutus muutis ka kaarekandade lahendust ja välimuse üldmuljet, mistõttu kadus alglahenduse konstruktsioonist tulnud elegantsus. Tagakaar pikendati tiibadeks, et helivooge efektiivsemini suunata ning et tekiks kaitse meretuule eest. Ühe tiiva lõpus on peotule torn ja teises reporterite plokk moodsate lintakendega. See lahendus peidab kaarte maabumist.<ref name=":5" />{{rp|295-296}} [[Eesti Arhitektide Liit]] nimetas [[2021]]. aastal Tallinna laululava saja aasta jooksul ehitatud kümne kõige tähtsama arhitektuuriobjekti hulka.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-10-09 |toimetaja-perekonnanimi=Ots |toimetaja-eesnimi=Mait |pealkiri=Arhitektide liit nimetas sajandi kümme arhitektuurisaavutust |url=https://kultuur.err.ee/1608364533/arhitektide-liit-nimetas-sajandi-kumme-arhitektuurisaavutust |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Karjaste |eesnimi=Tõnu |kuupäev=2021-10-08 |pealkiri=Eesti Arhitektide Liit tunnustas sajandi olulisemaid arhitektuuriobjekte |url=https://kultuur.err.ee/1608364098/eesti-arhitektide-liit-tunnustas-sajandi-olulisemaid-arhitektuuriobjekte |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=kultuur.err.ee}}</ref> Tallinna laululava ehitist korrati sama projekti järgi [[Vilnius]]es, kus arhitekt Rimvydas Alekna kujundas tiivad moodsamaks.<ref name=":5" />{{rp|297}} Leedu versioon sai [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] rahvamajanduse saavutuste näitusel kuldauraha, kuid eestlased said pärast protesti esitamist autasu endale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Randviir |eesnimi=Ave |kuupäev=2005-09-03 |pealkiri=45-aastane Tallinna lauluväljak – sündides erakordselt leidlik ja modernne |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51018443/45-aastane-tallinna-lauluvaljak-sundides-erakordselt-leidlik-ja-modernne |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Päevaleht}}</ref> <gallery> Fail:Estonia 1456 - Sing to defeat a enemy.. (4056419785).jpg|Tallinna laululava [[Gustav Ernesaksa kuju|Gustav Ernesaksa kujuga]] Üldlaulupidu 2014 - 03.JPG|Laululava tagumine külg Tallinna laululava ansambel..JPG|Laululava tagumine külg </gallery> === Raadiotorn ja tuletorn === Laululava mõlemad külgseinad lõpevad tornehitisega. Laululava 42-meetrises põhjatornis süüdatakse peopäevadel metallist tulepesas traditsiooniline peotuli. Tuletorni külgseinad on ehitud tagasihoidliku kujundusega betoonist [[rosett]]idega.<ref name=":0" />{{rp|23}} See on saanud nime laulupidude pühast tulest ja tuli tuletorni tipus põleb vaid laulupidude ajal. Tuletorni tipust avaneb panoraamvaade Tallinnale.<ref name=":8" /> Laululava lõunatorn on kohandatud raadio- ja televisiooniülekannete tegemiseks. Torni väljakupoolses küljes on 15 heli-summutavate vaheseintega üksteisest eraldatud kabiini reporteritele, valgustajatele, helirežissööridele.<ref name=":0" />{{rp|23}} Raadiotorni kasutatakse laulupeo kommentaatorite keskusena ning ülekandejaamana.<ref name=":9" /> See oli üks esimesi lintakendega ehitisi pärast [[Stalinism|stalinismi]].<ref name=":5" />{{rp|296}} <gallery> Tallinna laululava.jpg|Tallinna laululava, vasakul raadiotorn Lauluväljaku tuletorn - panoramio.jpg|Tuletorn 2004. aastal </gallery> === Konstruktsioon === [[Pilt:Tallinna laululava kaare all.jpg|pisi|Vaade laulukaare alt]] Tallinna laululava oli oma aja kohta tehniliselt väljakutsuv konstruktsioon. Kahest paraboolsest kaarest moodustati [[sadulkatus]], mida ühendasid terastrossid. Lahendus oli väga uus ja innovaatiline, 1952. aastal valmis esimene kahe kaare vahele tõmmatud hüparikujuline sadulkatusega ehitis [[:en:Dorton_Arena|Dorton Arena]], millest lähtus Alar Kotli Tallinna laululava vormi loomisel. Kotli tõstis ühe kaare üles, jättes selle õhku rippuma alt toestamata, ning kasutas hüpari sisepinda akustilise ekraanina.<ref name=":5" />{{rp|295}} Sama põhimõttega, aga veel keerukama konstruktsiooniga on ehitatud Tartu laululava, mille katus on väga väikese toestusega. Kotli visiooni kohaselt pidi laululava olema kui pasun, mille ellu viimiseks pöördus ta ehitusinsener [[Heinrich Laul]]u poole. "Pasun" koosnes kahest – tagumisest ja esimesest – kaarest, mis tegi projekti keeruliseks. Esimene terastorust kaar on tugedeta ning ripub õhus, et lauljad selle alla pääseks. Tagumine raudbetoonkaar, mis toetub tagumise seina postidele ning on osaliselt betooniga täidetud, ripub tagumise ja esimese kaare vaheliste trosside küljes. Laululava prototüübiks oli mõõdus 1 : 25 ehitatud kõlaekraani [[raudbetoon]]ist mudel,<ref name=":6" />{{rp|13}} mida kasutati konstruktsiooni sisejõudude, akustiliste parameetrite ja stabiilsuse leidmiseks [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]. Laululava kõlaekraani mudel asub Tallinna Tehnikaülikooli peahoones.<ref name=":7" /> Varikatuse mõõtmed on 75 x 35 meetrit. Katuse koormust kannavad taga- ja esikaarele 12 nõgusat ja 19 jäigastavat kumerat abitrossi. Trossid on kolmekihilised ning läbimõõduga 38,5 millimeetrit,<ref name=":4" /> trosside võrk on umbes 3,5 x 3,5 meetrit. Väljakupoolse kaare ava on 73 meetrit lai ja kaare tipp ulatub keskelt 34 meetri kõrguseni.<ref name=":6" />{{rp|16,26}} Laululava põhilised ehitusmaterjalid on paekivi, betoon, puit ja metall. Nende materjalide puhul on säilitatud nende loomulik värv ja fraktuur. Mõlemad tornid, lava ümbritsevad külgseinad ja kaarjas tagasein esimese korruse ulatuses on kaetud klombitud paekiviga.<ref name=":6" />{{rp|16}} Lava oli ette nähtud mahutama 15 000 lauljat, kuid võimalik on ka vastupidine kasutus, kui etteaste toimub lavaesisel horisontaalpinnal ja laval istuvad pealtvaatajad (kuni 10 000 istekohta).<ref name=":1" /> Lavale saab lavaalustest ruumidest viie pääsu kaudu, neist neli on esimese astme tasemel, üks topeltlai pääs on 24. astme tasemel. Lavaalune koosneb kolmest korrusest, millest moodustub ühtne ruum, kuhu laulupidude ajal esinejad kogunevad.<ref name=":6" />{{rp|15}} Pärast ruumide ümberehitust ja soojustamist [[2008]]. aastal kasutatakse neid ka lauluväljaku juhtkonna, näituste ja ürituste jaoks. Ruume renditakse välja seminaride ja koosolekute tarbeks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lauluväljaku ruumid |url=https://lauluvaljak.ee/et/ruumid |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Tallinna Lauluväljak |arhiivimisaeg=2024-03-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240303132557/https://lauluvaljak.ee/et/ruumid |url-olek=ei tööta }}</ref> Laululaval on esinejate astmeliseks paigutamiseks või pealtvaatajatele istumiseks 42 kõrget kaarjat betoonist astet (algul oli astmeid koos istmeteks klapitavate puidust vaheastmetega 50).<ref name=":6" />{{rp|15}} Alumine ja ühtlasi kõige pikem aste on 100 meetrit pikk. Laululava astmete üldpikkus on umbes 3 kilomeetrit. Astmeid ühendab kuus treppi. == Suurüritused == [[Fail:Öised laulupeod 88 (66).jpg|pisi|Öölaulupidu 1988. aastal]] Lauluväljaku rahvarohkeim sündmus [[Eestimaa Laul]] toimus [[11. september|11. septembril]] [[1988]]. aastal, mil seal võis olla umbes 200 000 – 300 000 inimest. Seal nõudis [[Trivimi Velliste]] esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-30 |pealkiri=Laulev revolutsioon |url=https://www.rara.ee/uudised/laulev-revolutsioon/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=RaRa - Eesti Rahvusraamatukogu}}</ref> Iga viie aasta järel kogunevad Tallinna laululavale üleriigilised koorid ja orkestrid üldlaulupeoks. 2019. aastal peeti [[XXVII üldlaulupidu]], kus osales 1020 kollektiivi 33 183 esinejaga. [[XXVIII üldlaulupidu]] toimus [[3. juuli|3.]]–[[6. juuli|6. juulil]] aastal [[2025]]. Alates [[1962]]. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Üldlaulupeod 1869-2019 |url=https://sa.laulupidu.ee/laulupeod-1869-2009/ |vaadatud=2024-03-03 |väljaanne=Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA}}</ref> Lisaks laulupidudele korraldatakse lauluväljakul muid festivale, kontserte, näitusi, spordi- ja kultuuriüritusi. Laululaval on esinenud sellised maailmakuulsad esinejad nagu [[Lady Gaga]], [[Metallica]], [[Michael Jackson]] ja [[The Weeknd]].<ref name=":1" /> <gallery> Fail:Laulupidu 07072019.jpg|Laululava XXVII laulupeo ajal (2019) Ollesummer 3-23.jpg|Õllesummer 2013 Üldlaulupidu 2014 - 26.JPG|Üldlaulupidu 2014. aastal Üldlaulupidu 2014 - 06.JPG|Laulukaare-alune üldlaulupeol (2014) </gallery> ==Vaata ka== *[[Tallinna lauluväljak]] *[[SA Tallinna Lauluväljak]] *[[Laulupidu]] *[[Laulev revolutsioon]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://www.estonia360.ee/tallinn_lauluvaljak/ Laululava 360° aeropanoraam / aerofoto. 9 aprill 2012] * [https://virtuaaltuur.lauluvaljak.ee/ Laululava virtuaaltuur] * [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=44387 Laululava sisemus sai uue kuue] Tallinna Postimees, 28. oktoober 2008 * [http://uudised.err.ee/index.php?06208581 TTÜ-s tuli päevavalgele Tallinna laululava mudel] ERR Uudised, 2. juuli 2010 * {{Kultuurimälestis|3117}} * [http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0011811.pdf Laululava. Ajalooline õiend] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Kesklinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti laululavad]] [[Kategooria:Kadriorg]] 073hmvlqos1usfhb1946554b8cmaoc8 Brest-Litovski rahuleping 0 117630 7157259 7157158 2026-05-19T14:44:56Z Siimestonia2012 228429 7157259 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Keskriikide ja Nõugude Venemaa separaatrahust; Keskriikide ja Ukraina rahulepingu kohta vaata artiklist [[Brest-Litovski rahuleping (Keskriigid-Ukraina)]]}} {{keeletoimeta}} '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]]. == Rahuläbirääkimised == 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaad valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) / 3. detsembril ([[ukj]]) [[1917]]. === Relvarahuleping === 2. ([[vkj]]) / 15. detsembril 1917 allkirjastati [[relvarahu]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (Vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. 10.([[vkj]]) / 23. detsembril veebruaril lahkus [[Nõukogude Venemaa]] delegatsioon Brestist teatades, et „Venemaa lõpetab sõja rahu alla kirjutamata”, jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Saksa ülemjuhatus tõlgendas seda vaherahu ülesütlemisena ja vastavalt [[ultimaatum]]is määratud päevale ja pärast selle seitsmepäevase termini möödumist alustasid [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa väed idasuunas liikumist ja Vene revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi, [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] keskosas tungis Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. ==Erimeelsused Nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel== [[Pilt:SovietDelegatesAtBrestLitovsk.jpg|pisi|Nõukogude Venemaa delegatsioon Brest-Litovskis: [[Lev Kamenev]], [[Adolf Joffe]], Anastasia Bitzenko. Seisavad: Lipskiy, [[Pēteris Stučka]], [[Lev Trotski]], [[Lev Karakhan]]]] Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid huvirühmade vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust: *[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal *[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktika *vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]]) – nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamaale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul. ==Rahuleping 3. märtsil== ===Rahulepingu allkirjastajad=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R92623, Brest-Litowsk, Waffenstillstandsabkommen.jpg|pisi|]] '''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]''' *[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]] *[[Dr]] von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister *Kuninglik [[Preisi kuningriik|Preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema Ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem *[[1. järgu kapten]] Horn '''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]''' *[[Krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja Kuningliku Õukonna välisminister, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik *Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik *[[Jalaväekindral]] Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik '''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]''' *[[Andrej Tošev]], kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is *[[Kindralstaabi polkovnik]] [[Petr Gancev]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Majesteet|Tema Majesteedi]] [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Majesteedi [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]] * Dr Teodor Anastasov, kuningliku Bulgaaria Saatkonna esimene sekretär '''[[Ottomani impeerium|Keiserliku Ottomani Valitsuse poolt]]''' *Tema Kõrgeausus [[Ibrahim Khaki Paša]], Tema Majesteedi [[Ottomani sultan]]i täievoliline saadik Berliinis, endine [[suurvesiir]], endine Ottomani impeeriumi Senati liige *Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Majesteedi Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Majesteedi juures '''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]''' *[[Grigori Sokolnikov]], [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee]] liige *[[Lev Karahan]], Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär *[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi *[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|siseasjade rahvakomissar]] *([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar; osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel) ===Rahulepingu punktid=== ;[[Artikkel]] I *Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ;Artikkel II *Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte valitsuste või valitsus- ja sõjaväeasutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes. ;Artikkel III *Piirkonnad, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joone määratleb täpsemalt Vene-Saksa Komisjon. *Eespool nimetatud piirkondadel ei tulene nende eelnevast Venemaaga seotusest Venemaa suhtes mingit vastutust. *Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega. ;Artikkel IV *Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastama täielikult ala, mis asub lääne pool Artikkel III lõikes 1 täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI lõigetes ei sätestata teisiti. *Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle korrektne tagastamine [[Türgi]]le. *[[Ardahan]]i, Karsi ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud Vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonnale need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord. ;Artikkel V *Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Venemaa valitsuse]] poolt loodud sõjalised üksused. *Lisaks viib Venemaa oma sõjalaevad Venemaa sadamatesse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks. *Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad. *[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks, kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjon koostab eeskirjad laevade vahendustasudest ja eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vabad ujuvmiinidest. ;Artikkel VI *Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut. [[Ukraina]] territooriumilt viiakse kohe välja Vene väed ja ka Vene [[Punaarmee]]. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus- või riigiasutuste vastase agitatsiooni ja propaganda. *[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle edelanurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Daugava|Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise. *[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja Vene Punaarmeest ning Soome sadamad Vene laevastikust ja Vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade Vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond. *Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]]. *Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsioonitehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate riikide arvamusega. ;Artikkel VII *Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad lepinguosalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust. ;Artikkel VIII *Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse artikkel XII sätetes ette nähtud erikokkulepetega. ;Artikkel IX *Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõjakahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas kõigi vaenlase riigi territooriumit teostatud [[sundkoormis]]tega. ;Artikkel X *Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatilise ja konsulaarkaitse suhteid kohe pärast rahulepingu [[ratifitseerimine|ratifitseerimist]]. Mis puutub [[Konsul (diplomaatia)|konsulite]] vastastikku vahetust, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega. ;Artikkel XI *Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisade 2–5 määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelisi suhteid, Lisa 3 Venemaa ja Austria-Ungari, Lisa 4 Venemaa ja Bulgaaria ning Lisa 5 Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid. ;Artikkel XII *Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega. ;Artikkel XIII *Käesoleva lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetes Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari- ja venekeelsed tekstid on Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria- ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ning türgi- ja venekeelsed tekstid Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes. ;Artikkel XIV *Käesolev rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse niipea, kui see on võimalik Berliinis. Venemaa valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle lepingu lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev leping jõustub kohe pärast selle ratifitseerimise hetke. ==Täiendusleping 27. augustil == [[27. august]]il [[1918]] sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] [[Berliin]]is Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja * eraõigusliku osaga. Lepingu põhipunktid: * demarkatsiooniliini määramine Keskriikide ja Venemaa sõjavägede vahel; * Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle); * Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisöe vastu Saksamaaga; * Saksamaa garantiid selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabastatakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased; * Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533&nbsp;kg kulda). 13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel. Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr 208, lk 5.</ref>. ==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile== [[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]] [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma. {{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3. :Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. :Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. :Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. :Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[novembrirevolutsioon]]i algas Saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. [[16. november|16.]]–[[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti-Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate Saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]]. ==Vaata ka== *[[9. veebruar]]i [[1918]] [[Brest-Litovski rahuleping (Keskriigid-Ukraina)]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Treaty of Brest-Litovsk}} == Välislingid == * [http://www.reichstagsprotokolle.de/Sach_bsb00003418_001114 Friedensvertrag zwischen Deutschland, Österreich-Ungarn, Bulgarien und der Türkei einerseits und Rußland andererseits] * [http://www.pseudology.org/Documets/Brest_peace1918.htm Мирный договор между Советской Россией, с одной стороны, и Германией, австро-Венгрией, Болгарией и Турцией, с другой стороны. Брестский мир. 03 марта 1918 года] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:1918. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] 6kf0m1rvjtlmqd5gem1yeswgvsqt2ut 7157261 7157259 2026-05-19T14:52:59Z Siimestonia2012 228429 7157261 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Keskriikide ja Nõugude Venemaa separaatrahust; Keskriikide ja Ukraina rahulepingu kohta vaata artiklist [[Brest-Litovski rahuleping (Keskriigid-Ukraina)]]}} {{keeletoimeta}} '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]]. == Rahuläbirääkimised == 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaad valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) / 3. detsembril ([[ukj]]) [[1917]]. === Relvarahuleping === 2. ([[vkj]]) / 15. detsembril 1917 allkirjastati [[relvarahu]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (Vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. 10.([[vkj]]) / 23. detsembril veebruaril lahkus [[Nõukogude Venemaa]] delegatsioon Brestist teatades, et „Venemaa lõpetab sõja rahu alla kirjutamata”, jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Saksa ülemjuhatus tõlgendas seda vaherahu ülesütlemisena ja vastavalt [[ultimaatum]]is määratud päevale ja pärast selle seitsmepäevase termini möödumist alustasid [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa väed idasuunas liikumist ja Vene revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi, [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] keskosas tungis Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. ==Erimeelsused Nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel== [[Pilt:SovietDelegatesAtBrestLitovsk.jpg|pisi|Nõukogude Venemaa delegatsioon Brest-Litovskis: [[Lev Kamenev]], [[Adolf Joffe]], Anastasia Bitzenko. Seisavad: Lipskiy, [[Pēteris Stučka]], [[Lev Trotski]], [[Lev Karakhan]]]] Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid huvirühmade vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust: *[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal *[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktika *vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]]) – nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamaale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul. ==Rahuleping 3. märtsil== ===Rahulepingu allkirjastajad=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R92623, Brest-Litowsk, Waffenstillstandsabkommen.jpg|pisi|]] '''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]''' *[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]] *[[Dr]] von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister *Kuninglik [[Preisi kuningriik|Preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema Ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem *[[1. järgu kapten]] Horn '''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]''' *[[Krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja Kuningliku Õukonna välisminister, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik *Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik *[[Jalaväekindral]] Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik '''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]''' *[[Andrej Tošev]], kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is *[[Kindralstaabi polkovnik]] [[Petr Gancev]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Majesteet|Tema Majesteedi]] [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Majesteedi [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]] * Dr Teodor Anastasov, kuningliku Bulgaaria Saatkonna esimene sekretär '''[[Ottomani impeerium|Keiserliku Ottomani Valitsuse poolt]]''' *Tema Kõrgeausus [[Ibrahim Khaki Paša]], Tema Majesteedi [[Ottomani sultan]]i täievoliline saadik Berliinis, endine [[suurvesiir]], endine Ottomani impeeriumi Senati liige *Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Majesteedi Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Majesteedi juures '''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]''' *[[Grigori Sokolnikov]], [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee]] liige *[[Lev Karahan]], Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär *[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi *[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|siseasjade rahvakomissar]] *([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar; osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel) ===Rahulepingu punktid=== ;[[Artikkel]] I *Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ;Artikkel II *Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte valitsuste või valitsus- ja sõjaväeasutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes. ;Artikkel III *Piirkonnad, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joone määratleb täpsemalt Vene-Saksa Komisjon. *Eespool nimetatud piirkondadel ei tulene nende eelnevast Venemaaga seotusest Venemaa suhtes mingit vastutust. *Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega. ;Artikkel IV *Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastama täielikult ala, mis asub lääne pool Artikkel III lõikes 1 täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI lõigetes ei sätestata teisiti. *Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle korrektne tagastamine [[Türgi]]le. *[[Ardahan]]i, Karsi ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud Vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonnale need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord. ;Artikkel V *Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Venemaa valitsuse]] poolt loodud sõjalised üksused. *Lisaks viib Venemaa oma sõjalaevad Venemaa sadamatesse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks. *Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad. *[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks, kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjon koostab eeskirjad laevade vahendustasudest ja eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vabad ujuvmiinidest. ;Artikkel VI *Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut. [[Ukraina]] territooriumilt viiakse kohe välja Vene väed ja ka Vene [[Punaarmee]]. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus- või riigiasutuste vastase agitatsiooni ja propaganda. *[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle edelanurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Daugava|Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise. *[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja Vene Punaarmeest ning Soome sadamad Vene laevastikust ja Vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade Vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond. *Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]]. *Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsioonitehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate riikide arvamusega. ;Artikkel VII *Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad lepinguosalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust. ;Artikkel VIII *Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse artikkel XII sätetes ette nähtud erikokkulepetega. ;Artikkel IX *Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõjakahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas ka vaenlase riigis leiduvate sõjakahjude hüvitamise. ;Artikkel X *Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatilise ja konsulaarkaitse suhteid kohe pärast rahulepingu [[ratifitseerimine|ratifitseerimist]]. Mis puudutab [[Konsul (diplomaatia)|konsulite]] vastastikke suhteid, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega. ;Artikkel XI *Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisade 2–5 määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelisi suhteid, Lisa 3 Venemaa ja Austria-Ungari, Lisa 4 Venemaa ja Bulgaaria ning Lisa 5 Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid. ;Artikkel XII *Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega. ;Artikkel XIII *Käesoleva lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetes Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari- ja venekeelsed tekstid on Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria- ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ning türgi- ja venekeelsed tekstid Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes. ;Artikkel XIV *Käesolev rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse niipea, kui see on võimalik Berliinis. Venemaa valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle lepingu lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev leping jõustub kohe pärast selle ratifitseerimist. ==Täiendusleping 27. augustil == [[27. august]]il [[1918]] sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] [[Berliin]]is Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja * eraõigusliku osaga. Lepingu põhipunktid: * demarkatsiooniliini määramine Keskriikide ja Venemaa sõjavägede vahel; * Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle); * Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisöe vastu Saksamaaga; * Saksamaa garantiid selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabastatakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased; * Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533&nbsp;kg kulda). 13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel. Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. Lepingu tühistamine pidi olema eeltingimus tulevase valge Venemaa valitsuse liitumiseks Saksamaaga Esimeses maailmasõjas<ref>Saksa salaluure Tallinnas. [[Vaba Maa]], 6. september 1933, nr 208, lk 5.</ref>. ==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile== [[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]] [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma. {{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3. :Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. :Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. :Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. :Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[novembrirevolutsioon]]i algas Saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. [[16. november|16.]]–[[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti-Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate Saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]]. ==Vaata ka== *[[9. veebruar]]i [[1918]] [[Brest-Litovski rahuleping (Keskriigid-Ukraina)]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Treaty of Brest-Litovsk}} == Välislingid == * [http://www.reichstagsprotokolle.de/Sach_bsb00003418_001114 Friedensvertrag zwischen Deutschland, Österreich-Ungarn, Bulgarien und der Türkei einerseits und Rußland andererseits] * [http://www.pseudology.org/Documets/Brest_peace1918.htm Мирный договор между Советской Россией, с одной стороны, и Германией, австро-Венгрией, Болгарией и Турцией, с другой стороны. Брестский мир. 03 марта 1918 года] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:1918. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] 0qtb81fsknywzmn9fmbbaq2em9i6x8y 7157294 7157261 2026-05-19T16:18:12Z ~2026-30105-37 229818 7157294 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Keskriikide ja Nõugude Venemaa separaatrahust; Keskriikide ja Ukraina rahulepingu kohta vaata artiklist [[Brest-Litovski rahuleping (Keskriigid-Ukraina)]]}} {{keeletoimeta}} '''Brest-Litovski rahuleping''' oli [[rahuleping]], mis kirjutati alla [[3. märts]]il [[1918]] [[Brest (Valgevene)|Brest-Litovskis]] [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi]] ja [[Keskriigid|Nelikliidu]] (Keskriikide) vahel Venemaa [[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] väljumise kohta. [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Nõukogude Venemaa oli sunnitud selle rahulepinguga loovutama [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]], [[Ukraina]], [[Leedu]] ja [[Poola]]. == Rahuläbirääkimised == 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaad valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) / 3. detsembril ([[ukj]]) [[1917]]. === Relvarahuleping === 2. ([[vkj]]) / 15. detsembril 1917 allkirjastati [[relvarahu]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (Vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. 10.([[vkj]]) / 23. detsembril veebruaril lahkus [[Nõukogude Venemaa]] delegatsioon Brestist teatades, et „Venemaa lõpetab sõja rahu alla kirjutamata”, jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Saksa ülemjuhatus tõlgendas seda vaherahu ülesütlemisena ja vastavalt [[ultimaatum]]is määratud päevale ja pärast selle seitsmepäevase termini möödumist alustasid [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa väed idasuunas liikumist ja Vene revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi, [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] keskosas tungis Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. ==Erimeelsused Nõukogude juhtkonnas rahuläbirääkimistel== [[Pilt:SovietDelegatesAtBrestLitovsk.jpg|pisi|Nõukogude Venemaa delegatsioon Brest-Litovskis: [[Lev Kamenev]], [[Adolf Joffe]], Anastasia Bitzenko. Seisavad: Lipskiy, [[Pēteris Stučka]], [[Lev Trotski]], [[Lev Karakhan]]]] Nõukogude Venemaal oli läbirääkimiste ajal võimul [[bolševikud|bolševike]] ja vasak[[esseerid]]e koalitsioonivalitsus, mistõttu sel ajal osaliselt veel säilinud demokraatliku valitsemisprotsessi käigus toimusid huvirühmade vahel diskussioonid ja võimuvõitlus. Venemaa Nõukogude Vabariigi valitsuses oli kolm eriarvamustel rühmitust: *[[Vladimir Lenin]] – toetas rahu sõlmimist Nelikliiduga, kuna see oli ainus võimalus säilitada bolševike võim Venemaal *[[Lev Trotski]] – pakkus välja venitamistaktika *vasakpoolsed bolševikud ([[Nikolai Buhharin]]) – nõudsid revolutsioonilise sõja jätkamist ning revolutsiooni ülekandmist Saksamaale, kus [[Karl Liebknecht]]i juhitav [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] arendas revolutsiooniliikumist ning [[monarhia]] kukutamist Venemaa eeskujul. ==Rahuleping 3. märtsil== ===Rahulepingu allkirjastajad=== [[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R92623, Brest-Litowsk, Waffenstillstandsabkommen.jpg|pisi|]] '''[[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keiserliku Valitsuse poolt]]''' *[[Richard von Kühlmann]], välisministeeriumi riigisekretär, keisririigi [[tõeline salanõunik]] *[[Dr]] von Rosenberg, keiserlik saadik ja täievoliline minister *Kuninglik [[Preisi kuningriik|Preisi]] [[kindralmajor]] [[Max Hofmann]], Kõrgema Ülemjuhataja [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] Kindralstaabi ülem *[[1. järgu kapten]] Horn '''[[Austria-Ungari|Austria-Ungari Keiserliku ja Kuningliku Ühise Valitsuse poolt]]''' *[[Krahv]] [[Ottokar Czernin]], Keiserliku ja Kuningliku Õukonna välisminister, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik *Caietan Merey von Kapos-Meree, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik, erakorraline ja täievoliline saadik *[[Jalaväekindral]] Maximillian Ciceric von Baccani, Tema Keiserliku ja Kuningliku Apostelliku Majesteedi salanõunik '''[[Bulgaaria|Bulgaaria Kuningliku Valitsuse poolt]]''' *[[Andrej Tošev]], kuninglik erakorraline saadik ja täievoliline minister [[Viin]]is *[[Kindralstaabi polkovnik]] [[Petr Gancev]], kuninglik Bulgaaria sõjavolinik [[Tema Majesteet|Tema Majesteedi]] [[Saksa keiser|Saksa keisri]] juures ja Tema Majesteedi [[Bulgaarlaste tsaar]]i [[tiibadjutant]] * Dr Teodor Anastasov, kuningliku Bulgaaria Saatkonna esimene sekretär '''[[Ottomani impeerium|Keiserliku Ottomani Valitsuse poolt]]''' *Tema Kõrgeausus [[Ibrahim Khaki Paša]], Tema Majesteedi [[Ottomani sultan]]i täievoliline saadik Berliinis, endine [[suurvesiir]], endine Ottomani impeeriumi Senati liige *Tema Kõrgeausus ratsaväekindral [[Zekhi Paša]], Tema Majesteedi Ottomani [[sultan]]i kindraladjutant ja Tema Kõrgeaususe Ottomani sultani sõjaline volinik Saksamaa Keiserliku Majesteedi juures '''[[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaa Nõukogude Vabariigi Valitsuse poolt]]''' *[[Grigori Sokolnikov]], [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee]] liige *[[Lev Karahan]], Ülevenemaalise Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu Kesktäitevkomitee liige, delegatsiooni sekretär *[[Georgi Tšitšerin]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissari abi *[[Grigori Petrovski]], [[Vene SFNV]] [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|siseasjade rahvakomissar]] *([[Lev Trotski]], [[Vene SFNV]] välisasjade rahvakomissar; osales läbirääkimistel, kuid ei osalenud rahulepingu allakirjutamisel) ===Rahulepingu punktid=== ;[[Artikkel]] I *Venemaa ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses. ;Artikkel II *Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte valitsuste või valitsus- ja sõjaväeasutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes. ;Artikkel III *Piirkonnad, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joone määratleb täpsemalt Vene-Saksa Komisjon. *Eespool nimetatud piirkondadel ei tulene nende eelnevast Venemaaga seotusest Venemaa suhtes mingit vastutust. *Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega. ;Artikkel IV *Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik [[demobiliseerimine]], puhastama täielikult ala, mis asub lääne pool Artikkel III lõikes 1 täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI lõigetes ei sätestata teisiti. *Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-[[Anatoolia]] provintsi evakueerimine ning selle korrektne tagastamine [[Türgi]]le. *[[Ardahan]]i, Karsi ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud Vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riigi- ja rahvusvahelis-õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonnale need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord. ;Artikkel V *Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu|Venemaa valitsuse]] poolt loodud sõjalised üksused. *Lisaks viib Venemaa oma sõjalaevad Venemaa sadamatesse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks. *Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad. *[[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämeres]] asuvad laevad peavad jääma sinna seniks, kuni sõlmitakse üldine rahu. [[Läänemeri|Läänemeres]] ning [[Must meri|Mustas meres]], nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. [[Kaubalaevastik]]u liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjon koostab eeskirjad laevade vahendustasudest ja eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vabad ujuvmiinidest. ;Artikkel VI *Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu [[Ukraina Rahvavabariik|Ukraina Rahvavabariigiga]] ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu riikide vahel sõlmitud rahulepingut. [[Ukraina]] territooriumilt viiakse kohe välja Vene väed ja ka Vene [[Punaarmee]]. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus- või riigiasutuste vastase agitatsiooni ja propaganda. *[[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul [[Narva jõgi]], Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle [[Peipsi järv|Peipsi]] ja [[Pihkva järv]]e, selle edelanurgast, sealt üle [[Lubani järv]]e, [[Līvāni|Lievenhofi]] ja [[Daugava|Lääne-Dvina]] suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik [[julgeolek]]. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise. *[[Soome]] ja [[Ahvenamaa]] puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja Vene Punaarmeest ning Soome sadamad Vene laevastikust ja Vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade Vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond. *Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase [[agitatsioon]]i ning [[propaganda]]. *Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsioonitehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate riikide arvamusega. ;Artikkel VII *Arvestades sellega, et [[Pärsia]] ja [[Afganistan]] on vabad ja sõltumatud riigid, peavad lepinguosalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust. ;Artikkel VIII *Mõlema poole [[sõjavang]]id peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse artikkel XII sätetes ette nähtud erikokkulepetega. ;Artikkel IX *Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõjakahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas ka vaenlase riigis leiduvate sõjakahjude hüvitamise. ;Artikkel X *Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatilise ja konsulaarkaitse suhteid kohe pärast rahulepingu [[ratifitseerimine|ratifitseerimist]]. Mis puudutab [[Konsul (diplomaatia)|konsulite]] vastastikke suhteid, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega. ;Artikkel XI *Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisade 2–5 määruste sätetega. Seejuures Lisa 2 näeb ette Venemaa ja Saksamaa vahelisi suhteid, Lisa 3 Venemaa ja Austria-Ungari, Lisa 4 Venemaa ja Bulgaaria ning Lisa 5 Venemaa ja Türgi vahelisi suhteid. ;Artikkel XII *Avaliku ja [[erasektor]]i suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning [[amnestia]]t ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega. ;Artikkel XIII *Käesoleva lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetes Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari- ja venekeelsed tekstid on Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria- ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ning türgi- ja venekeelsed tekstid Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes. ;Artikkel XIV *Käesolev rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse niipea, kui see on võimalik Berliinis. Venemaa valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle lepingu lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev leping jõustub kohe pärast selle ratifitseerimist. ==Täiendusleping 27. augustil == [[27. august]]il [[1918]] sõlmisid [[Vene SFNV]] ja [[Saksamaa keisririik]] [[Berliin]]is Brest-Litovski rahulepingu kolmes osast koosneva täienduslepingu: * poliitilise * rahandusliku ja * eraõigusliku osaga. Lepingu põhipunktid: * demarkatsiooniliini määramine Keskriikide ja Venemaa sõjavägede vahel; * Saksamaa ja Venemaa suhtumine Venemaa Keisririigi territooriumil tekkivate/tekkinud riikide suhtes (millega [[Nõukogude Venemaa]] loobus oma riiklikust suveräänsusest Eesti ja teiste riikide üle); * Saksamaa vahendustegevus Venemaa ja Türgi vahel Bakuu piirkonna tagastamiseks Venemaale ja selle eest, osa Bakuu nafta vahetamisega [[Donbass]]i kivisöe vastu Saksamaaga; * Saksamaa garantiid selle kohta, et Soomest ei jätkata sõjategevust Venemaa Petrogradi suunas ning vabastatakse seal [[Soome kodusõda|Soome kodusõjas]] vangistatud [[punaarmee]]lased; * Venemaa poolt 6 000 000 000 marga suuruse [[kontributsioon]]i tasumine Saksamaale (millest tasuti 83 533&nbsp;kg kulda). 13. novembril 1918 pärast Saksamaal toimunud [[Novembrirevolutsioon]]i tühistas [[Nõukogude Venemaa]] Brest-Litovski rahulepingu koos kõigi lisadega, alustas sõjategevust ja püüdis taastada rahueelset seisu sakslastele kaotatud aladel. Isegi enamlaste käes vangis olles arvas suurvürst [[Pavel Aleksandrovitš]], et vene intelligents andestab enamlastele pigem massilised tapmised kui Brest-Litovski rahu. ==Brest-Litovski rahulepingu tulemused Eestile== [[Pilt:Poland & The New Baltic States.jpg|pisi|Brest-Litovski rahulepingu järel tekkinud riigid Euroopas]] [[21. veebruar]]il andis Saksa idarinde väejuhatus [[Venemaa Nõukogude Vabariik|Venemaale]] teise ultimaatumi, milles nõudis Vene vägede lahkumist [[Ukraina]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st ja [[Eesti]]st. Sakslased nõudsid territooriume kuni [[Narva jõgi|Narva jõeni]]. Ultimaatumis anti aega 48 tundi vägede väljaviimiseks, kolm päeva rahulepingu sõlmimiseks ja kaks nädalat selle ratifitseerimiseks. [[24. veebruar]]il võttis Venemaa ultimaatumi tingimused vastu, neil tingimustel oligi Venemaa sunnitud [[Balti kubermangud]] sakslastele üle andma. {{tsitaat|Lisa I, mis on sätestatud 3. märtsi 1918 Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3. :Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared [[Hiiumaa|Dago]] ja [[Vormsi|Worms]] vahel [[Muhu|Mohn]] ja mandri saarte vahel [[Ruhnu|Runo]] ja [[Kihnu|Kuno]] ja segmentide kõver läbib [[Riia laht|Riia lahe]], jõuab Mandrile veidi Loodes, [[Liivimaa]] [[Lielupe|Aa]] suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle [[Daugava|Düna]]. Siis läheb edasi [[Dünaberg|Düna]] Ida kohta, kus lõppes endine [[Kuramaa]] piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. :Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele [[Vilnius|Wilna]]-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen. :Nüüd jookseb piir allapoole mööda [[Neman|Niemen]] sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, [[Smolensk|Szmolienitza]] ja [[Bobrušin|Bobruschin]] jäävad Ida pool joont, [[Riia]], [[Jakobstadt|Jacobstadt]], [[Daugavpils|Dwinsk]], [[Šventininkai|Svenzjany]], [[Vilnius]], [[Lida]], [[Volkovõsk|Wolkowysk]] ja [[Konstantinov|Konstantinow]] on Saksa poolel. :Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni.||}} [[11. november|11. novembril]] [[1918]] alistus [[Saksa keisririik|Saksamaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tulemusena [[Antant|Antandile]]. Pärast Saksamaal toimunud [[novembrirevolutsioon]]i algas Saksa vägede evakueerimine vallutatud aladelt. [[16. november|16.]]–[[19. november|19. novembril]] pidas [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] delegatsioon Berliinist määratud Saksa Vabariigi esindajaga Baltimail [[August Winnig]]iga [[Riia]]s läbirääkimisi Eesti-Saksa suhete korraldamiseks. Tulemuseks oli, et 19. novembril 1918 kirjutati alla leping, milles Saksamaa esindaja Baltimail tunnustas [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse Eestis]] iseseisvaks võimuks. Enne seda aga jõudis [[Vladimir Lenin|Lenini]] juhitud bolševike valitsus [[Vene SFNV|Venemaal]] [[13. november|13. novembril]] 1918 ühepoolselt tühistada Brest-Litovski rahulepingu koos selle lisadega. [[Punaarmee]] alustas pealetungi lahkuvate Saksa vägede järel, hoidudes samal ajal relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega ning püüdes taastada Brest–Litovski rahu eelset seisu sakslastele kaotatud aladel. [[18. november|18. novembril]] [[Läti Vabadussõda|tungis Punaarmee Lätisse]] ja 28. novembril kahe [[diviis]]iga (kokku 12 000 meest) [[Narva]] kohal üle Eesti piiri. Algas [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõda]]. ==Vaata ka== *[[9. veebruar]]i [[1918]] [[Brest-Litovski rahuleping (Keskriigid-Ukraina)]] == Viited == {{viited}} {{commonskat|Treaty of Brest-Litovsk}} == Välislingid == * [http://www.reichstagsprotokolle.de/Sach_bsb00003418_001114 Friedensvertrag zwischen Deutschland, Österreich-Ungarn, Bulgarien und der Türkei einerseits und Rußland andererseits] * [http://www.pseudology.org/Documets/Brest_peace1918.htm Мирный договор между Советской Россией, с одной стороны, и Германией, австро-Венгрией, Болгарией и Турцией, с другой стороны. Брестский мир. 03 марта 1918 года] [[Kategooria:Esimene maailmasõda]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:Rahulepingud]] [[Kategooria:1918. aasta Venemaal]] [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] 1v8jpq69ynd0e8sq2ve7eysre4jty8z Tambet Tuisk 0 118831 7157182 7074817 2026-05-19T12:16:29Z Kodru 59402 /* Rolle filmides ja telesarjades */ 7157182 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tambet Tuisk, näitleja (2024).jpg|pisi|Tambet Tuisk 2024. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Tambet Tuisk''' (sündinud [[23. mai]]l [[1976]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja. ==Elukäik== Tuisk on lõpetanud 1994. aastal [[Pärnu 6. Keskkool]]i ja õppinud aastatel 1995–1996 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[raadiorežii]]d. 2000. aastal lõpetas Tuisk [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (juhendaja [[Ingo Normet]], XIX lend). Pärast keskkooli töötas Tuisk lühikest aega Pärnu [[Päikeseraadio]]s.<ref name="tuisk" /> Näitlejana oli tema esimene töökoht [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teater]] (2000–2005). Aastatel [[2005]]–2012 töötas ta [[Teater NO99|teatris NO99]], hiljem on olnud vabakutseline.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tuisk_tambet1 Tambet Tuisk.] Eesti Teatriliit.</ref> Pärast edukat<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-25 |pealkiri=Jutusaade. Tambet Tuisk ja Piret Kooli {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609883432/jutusaade |vaadatud=2025-12-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> osatäitmist Saksa-Eesti filmis "Polli päevikud" (2010) pakkus Tuisule oma teeneid üks Saksamaa filminäitlejate agentuur, misjärel ta ongi keskendunud peamiselt filmirollidele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tambet Tuisk - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3524/biograafia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241203130506/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3524/biograafia |arhiivimisaeg=2024-12-03 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.efis.ee |keel=et |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on esinenud raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ("Palju õnne argipäevaks!", 2005; "Asjad", 2015; "Üks päev Mati Alaveri elus", 2020, lavastaja). Juhtinud telesaatesarju ("8 mm ELU", 2014–2015) ja auhinnagalasid ("Aastahitt" 2010; "Spordiaasta tähed", 2010–2013; "Eestimaa õpib ja tänab", 2013), lisaks tegutsenud õhtujuhina. Tambet Tuisk on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige (2000) ning [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige (2011)<ref name=":1" />. Ta on 2017. aastast [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejaõppe eriala õppejõud ning 2024. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 33. lennu erialaõppejõud.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tambet Tuisk: näitleja vajab oskust oma kujutlust juhtida. Reeturi mängimiseks ei pea olema ise reetnud |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120349251/tambet-tuisk-naitleja-vajab-oskust-oma-kujutlust-juhtida-reeturi-mangimiseks-ei-pea-olema-ise-reetnud |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Ta on telesarja "[[Varastatud lootus: Armukelm]]" audiovisuaalne režissöör-lavastaja<ref name=":1" /> ja kaasstsenarist.<ref name=":0" /> Ta on alates [[koroonapandeemia]] ajast lugenud sisse [[audioraamat]]uid, sealhulgas "Anna O" (Matthew Blake), "Juudi jutud ja legendid" (Stefan Zweig).<ref name=":0" /> ==Looming== ===Rollid teatris=== * 1999 – "Ihnur" (lavakunstikool/Vanemuine) – Harpagon * 2000 – "Meister ja Margarita" (Vanemuine) – Stanislav * 2002 – "Salakavalus ja armastus" (Vanemuine) – major Ferdinand * 2002 – "Roberto Zucco" (Vanemuine) – Roberto Zucco * 2003 – "Vend Antigone, ema Oidipus" (Vanemuine) – Dionysos * 2003 – "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (Vanemuine) – röövel Jasper * 2003 – "Kihnu Jõnn" (Vanemuine) – pootsman Jurnas * 2003 – "Nipernaadi" ([[Emajõe Suveteater]]) – Janka * 2003 – "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (Vanemuine) – Peaminister * 2004 – "Romeo ja Julia" (Vanemuine) – Romeo * 2004 – "Lendas üle käopesa" (Vanemuine) – Martini * 2005 – "Nagu teile meeldib" (Vanemuine) – Orlando * 2005 – "Padjamees" ([[Teater NO99|NO97]]) – Katurian K. Katurian * 2005 – "Seitse samuraid" (NO96) – Kikuchiyo * 2005 – "Mädand Harry" (NO94,5) [[Marco Laimre]] ''performance'' * 2005 – "Kaks päikest" (NO99) – jutustaja * 2006 – "Nafta!" (NO93) – mitmed osatäitmised * 2006 – "Stalker" (NO92) – Stalker; Kirjanik; Professor * 2006 – "Kuningas Ubu" (NO91) – kapten Porde; karu pea * 2006 – "Hirvekütt" (NO90) – Mike * 2007 – "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni" (NO88) – eestlane Tambet Tuisk * 2007 – "Kommunisti surm" (NO87) – metsavend Hirmus Ants * 2008 – "Perikles" (NO86) – Antiochos * 2008 – "Rasputin" (Põltsamaa Teater Ellunäod) * 2008 – "Macbeth" (NO84) – nõid; kuningas Duncan; Siward; kummitus * 2009 – "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (NO83) – osaline * 2010 – "Praht, linn ja surm" (NO77) – A. ehk Rikas Juut * 2010 – "Võtame uuesti!" (NO73) * 2010 – "Ühtse Eesti suurkogu" (NO75) – osaline * 2011 – "The Rise and Fall of Estonia" (NO72) – osaline * 2011 – "Three Kingdoms" (NO69) – Fredo (Ruudi) * 2012 – "Iphigéneia Aulises" (NO66) – Agamemnon * 2020 – "Suur Siberimaa" ([[Eesti Draamateater]]) – Jaan * 2022 – "T2" ([[Kanuti Gildi SAAL]]) – teksti esitaja (lindilt) * 2023 – "Macbeth" (Eesti Draamateater, [[Eesti Kontsert]])<ref name=":0" /> ===Rolle filmides ja telesarjades=== [[File:Tambet Tuisk, näitleja (2026 a.).jpg|thumb|Tambet Tuisk seriaali „Reetur 4“ võtetel Jõhvis]] {{veergude loend|laius=25em| *"[[Pääsemine]]" (2002) – Boriss * "Hirm" (lühifilm 2004) Rau * "[[Röövlirahnu Martin]]" (2005) – II režissöör * "[[Usaldus (film)|Usaldus]]" (2006) – Mees tänaval *"[[Ohtlik lend]]" (2006) – Madis (osas "Reality show") *"[[Südameasjad]]" (2007) – mees * "Must Peeter" (lühifilm 2008) – sõber * "Teisel pool" (lühifilm 2008) – kontaktisik linnas *"[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" (2008) – Olari *"[[Detsembrikuumus]]" (2008) – Spetsialist *"[[Kelgukoerad]]" (telesari 2009) – Tõnu *"[[Kättemaksukontor]]" (telesari 2009, 2019) – Andre Murd * "[[Riigimehed]]" (telesari 2010)– reklaamiguru *"[[Polli päevikud]]" (2010) – Schnaps *"[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (2011) – Rogožin *"[[Deemonid]]" (2012) – Joko *"[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]" (2013) – Tõnis Piir * "Väikelinna detektiivid" (telesari 2014) – Tõnis Piir *"[[Riigivargad]]" (dokumentaalfilm 2014) – naistelemb *"[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" (2014) – Gunnar Post *"[[Mustad lesed]]" (telesari 2015) – Tõnis Kalamees *"[[Roukli]] (mängufilm 2015) – ratsanik * "Kallis õeke" (Laose mängufilm 2016) – Jakob * "[[Luuraja ja luuletaja]]" (2016) – Rasta * "[[Perekonnavaled]]" (2016) – Egon *"[[Mehetapja/Süütu/Vari]]" (2017) – Isa Teofilus *"[[Rohelised kassid|Rohelised kassid']]' (2017) – poliitik *"Leanderi viimane teekond" (Leanders letzte Reise) (2017) – Lew *"[[Nukumaja (seriaal)]]" (2017, 2018) – Raul *"[[Seltsimees laps]]" (2018) – Feliks Tungal *"[[Pank (seriaal)|Pank]]" (2018) (telesari) – Marko *"[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" (telesari 2018) – Romek Krüger *"[[Eia jõulud Tondikakul]]" (2018) – Kaarel * "Nuuskur" (The Sniffer) (vene telesari 2018, 2019) – Toomas * "[[Reetur]]" (telesari 2019, 2021, 2023) – Alfred Vint * "Waren einmal Revoluzzer" (2019) – Pavel * "Police Call 110" (telesari) – Juri Sergei Rehberg * "[[O2 (film)|O2]]" (2020) – Johan Sõber * "Großstadtrevier" (telesari 2021) Roman Gregorowitsh * "Maakohus" (lühifilm 2020) – isa * "[[Eesti matus (film)|Eesti matus]]" (2021) – Indrek * "Elu on Töö on Elu" (telesari 2021) – mees * "Kõik pime" (Alles Finster) (Austria telesari 2022) – kirikuõpetaja Matias * "3. oktavi F" (lühifilm 2022) – šerif * "[[Kes tappis Otto Mülleri?]]" (telesari 2022) – Gabriel * "Burial" (2022) – kolonel Gorbinski }} == Tunnustus == * 1999 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2002 teatri Vanemuine parima meesnäitleja kolleegipreemia (rolli eest lavastuses "Roberto Zucco") * 2004 teatri Vanemuine parima meesnäitleja kolleegipreemia * 2004 Poola rahvusvahelise teatrifestivali Kontakt parima noore näitleja preemia * 2005 Eesti teatri festivali [[Draama 2005]] laureaat (rolli eest lavastuses "Padjamees") * 2006 [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2008 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2012 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2014 [[Bruno O'Ya|Bruno O'Ya stipendium]] * 2015 [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * 2019 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] nominatsioon meesnäitleja kategoorias filmis "Seltsimees laps" * 2020 Eesti filmi- ja teleauhindade parima telesarjanäitleja auhind rolli eest seriaalis "Reetur" * 2023 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608875579/president-annab-tanavu-167-riiklikku-teenetemarki |Pealkiri=President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=6. veebruar 2023 |Kasutatud=6. veebruar 2023}}</ref> == Isiklikku == Tambet Tuisu vanemad olid Sirje ja Rein ning tal on vanem vend Toomas.<ref name="tuisk">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1061337/juurte-lugu-tambet-tuisk-suguvosas-on-au-sees-olnud-sport-ja-opetaja-amet Tambet Tuisk: suguvõsas on au sees olnud sport ja õpetaja amet.] ohtuleht.ee/naine, 5. mai 2022.</ref> Tema abikaasa on olnud näitleja [[Piret Simson]]. Kaheksa aastat kestnud abielu lahutati 2006. aastal, poeg Taavet jäi ema kasvatada.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk. 447</ref> Tambet Tuisu elukaaslane on tantsija ja koreograaf Arolin Raudva, neil on 2022. aastal sündinud tütar.<ref name=":0" /><ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1091649/ol-video-stiilne-naitleja-tambet-tuisk-mulle-meeldib-vaga-enda-lapsele-riideid-osta Tambet Tuisk: mulle meeldib väga enda lapsele riideid osta.] .ohtuleht.ee/elu, 8. september 2023.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.no99.ee/et/inimesed/tambet_tuisk/ Elulugu teatri NO99 veebilehel] * {{imdb nimi|id=1875916|nimi=Tambet Tuisk}} * [[Pille-Riin Purje]]. [http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/03/03marts_t04.htm "Kass näub ja koeral oma päev on ees..." : näitleja Tambet Tuisk ja tema läbipaistvad rollid.] [[Teater. Muusika. Kino]], [[märts 2003]] * Tambet Tuisk. [http://www.postimees.ee/290605/esileht/kultuur/170013.php "Tambet Tuisk proovib jõudu prantsuse ja eesti ühisteatris"] interv. [[Andres Keil]]. // [[Postimees]], [[29. juuni]] [[2005]] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/hiireloks-hiireloks-tambet-tuisk Hiirelõks. Tambet Tuisk.] Audioarhiiv, 6. aprill 2006. * [http://www.ohtuleht.ee/262386 "Uus kuum paar: Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk"] [[Õhtuleht]], [[15. jaanuar]] [[2008]] * [[Tiiu Suvi]], [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=12936 "Tuline Tuisk"] Eesti Naine 10. september 2008 * [http://www.postimees.ee/597668/tambet-tuisk-muutuste-lainel/ "Tambet Tuisk muutuste lainel"] interv. [[Ingrid Veidenberg]]. // [[Postimees]], [[16. oktoober]] [[2011]] * [https://www.elisa.ee/et/uudised/tunnustatud-naitleja-tambet-tuisk-sorry-aga-mul-ei-ole-hetkel-toesti-uhtegi-vaba-hetke Tambet Tuisk: Sorry, aga mul ei ole ühtki vaba hetke!] elisa.ee/et/uudised, 5. juuli 2021. * [https://kultuur.err.ee/1609244550/tambet-tuisk-naitlejatoos-on-koige-olulisem-osata-rollist-ka-valja-tulla Tambet Tuisk: näitlejatöös on kõige olulisem osata rollist ka välja tulla.] Plekktrumm, kultuur.err.ee, jaanuar 2024. * [https://vikerraadio.err.ee/1609883432/jutusaade-tambet-tuisk-ja-piret-kooli Jutusaade: Tambet Tuisk ja Piret Kooli] [[Vikerraadio]], 25. detsember 2025 {{DEFAULTSORT:Tuisk, Tambet}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 5d6bf0eqlswirjotk2h5fy8rkjx60a2 7157589 7157182 2026-05-20T08:22:09Z Kodru 59402 /* Rolle filmides ja telesarjades */ 7157589 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tambet Tuisk, näitleja (2024).jpg|pisi|Tambet Tuisk 2024. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Tambet Tuisk''' (sündinud [[23. mai]]l [[1976]]) on [[eestlased|eesti]] näitleja. ==Elukäik== Tuisk on lõpetanud 1994. aastal [[Pärnu 6. Keskkool]]i ja õppinud aastatel 1995–1996 [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is [[raadiorežii]]d. 2000. aastal lõpetas Tuisk [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (juhendaja [[Ingo Normet]], XIX lend). Pärast keskkooli töötas Tuisk lühikest aega Pärnu [[Päikeseraadio]]s.<ref name="tuisk" /> Näitlejana oli tema esimene töökoht [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teater]] (2000–2005). Aastatel [[2005]]–2012 töötas ta [[Teater NO99|teatris NO99]], hiljem on olnud vabakutseline.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tuisk_tambet1 Tambet Tuisk.] Eesti Teatriliit.</ref> Pärast edukat<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-12-25 |pealkiri=Jutusaade. Tambet Tuisk ja Piret Kooli {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609883432/jutusaade |vaadatud=2025-12-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> osatäitmist Saksa-Eesti filmis "Polli päevikud" (2010) pakkus Tuisule oma teeneid üks Saksamaa filminäitlejate agentuur, misjärel ta ongi keskendunud peamiselt filmirollidele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tambet Tuisk - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3524/biograafia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241203130506/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/3524/biograafia |arhiivimisaeg=2024-12-03 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=www.efis.ee |keel=et |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta on esinenud raadio lugemistundides ja kuuldemängudes ("Palju õnne argipäevaks!", 2005; "Asjad", 2015; "Üks päev Mati Alaveri elus", 2020, lavastaja). Juhtinud telesaatesarju ("8 mm ELU", 2014–2015) ja auhinnagalasid ("Aastahitt" 2010; "Spordiaasta tähed", 2010–2013; "Eestimaa õpib ja tänab", 2013), lisaks tegutsenud õhtujuhina. Tambet Tuisk on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige (2000) ning [[Euroopa Filmiakadeemia]] liige (2011)<ref name=":1" />. Ta on 2017. aastast [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] näitlejaõppe eriala õppejõud ning 2024. aastast [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i 33. lennu erialaõppejõud.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Tambet Tuisk: näitleja vajab oskust oma kujutlust juhtida. Reeturi mängimiseks ei pea olema ise reetnud |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120349251/tambet-tuisk-naitleja-vajab-oskust-oma-kujutlust-juhtida-reeturi-mangimiseks-ei-pea-olema-ise-reetnud |vaadatud=2025-01-15 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> Ta on telesarja "[[Varastatud lootus: Armukelm]]" audiovisuaalne režissöör-lavastaja<ref name=":1" /> ja kaasstsenarist.<ref name=":0" /> Ta on alates [[koroonapandeemia]] ajast lugenud sisse [[audioraamat]]uid, sealhulgas "Anna O" (Matthew Blake), "Juudi jutud ja legendid" (Stefan Zweig).<ref name=":0" /> ==Looming== ===Rollid teatris=== * 1999 – "Ihnur" (lavakunstikool/Vanemuine) – Harpagon * 2000 – "Meister ja Margarita" (Vanemuine) – Stanislav * 2002 – "Salakavalus ja armastus" (Vanemuine) – major Ferdinand * 2002 – "Roberto Zucco" (Vanemuine) – Roberto Zucco * 2003 – "Vend Antigone, ema Oidipus" (Vanemuine) – Dionysos * 2003 – "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (Vanemuine) – röövel Jasper * 2003 – "Kihnu Jõnn" (Vanemuine) – pootsman Jurnas * 2003 – "Nipernaadi" ([[Emajõe Suveteater]]) – Janka * 2003 – "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" (Vanemuine) – Peaminister * 2004 – "Romeo ja Julia" (Vanemuine) – Romeo * 2004 – "Lendas üle käopesa" (Vanemuine) – Martini * 2005 – "Nagu teile meeldib" (Vanemuine) – Orlando * 2005 – "Padjamees" ([[Teater NO99|NO97]]) – Katurian K. Katurian * 2005 – "Seitse samuraid" (NO96) – Kikuchiyo * 2005 – "Mädand Harry" (NO94,5) [[Marco Laimre]] ''performance'' * 2005 – "Kaks päikest" (NO99) – jutustaja * 2006 – "Nafta!" (NO93) – mitmed osatäitmised * 2006 – "Stalker" (NO92) – Stalker; Kirjanik; Professor * 2006 – "Kuningas Ubu" (NO91) – kapten Porde; karu pea * 2006 – "Hirvekütt" (NO90) – Mike * 2007 – "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni" (NO88) – eestlane Tambet Tuisk * 2007 – "Kommunisti surm" (NO87) – metsavend Hirmus Ants * 2008 – "Perikles" (NO86) – Antiochos * 2008 – "Rasputin" (Põltsamaa Teater Ellunäod) * 2008 – "Macbeth" (NO84) – nõid; kuningas Duncan; Siward; kummitus * 2009 – "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" (NO83) – osaline * 2010 – "Praht, linn ja surm" (NO77) – A. ehk Rikas Juut * 2010 – "Võtame uuesti!" (NO73) * 2010 – "Ühtse Eesti suurkogu" (NO75) – osaline * 2011 – "The Rise and Fall of Estonia" (NO72) – osaline * 2011 – "Three Kingdoms" (NO69) – Fredo (Ruudi) * 2012 – "Iphigéneia Aulises" (NO66) – Agamemnon * 2020 – "Suur Siberimaa" ([[Eesti Draamateater]]) – Jaan * 2022 – "T2" ([[Kanuti Gildi SAAL]]) – teksti esitaja (lindilt) * 2023 – "Macbeth" (Eesti Draamateater, [[Eesti Kontsert]])<ref name=":0" /> ===Rolle filmides ja telesarjades=== [[File:Tambet Tuisk, näitleja (2026 a.).jpg|thumb|Tambet Tuisk seriaali „[[Reetur]] 4“ võtetel [[Jõhvi]]s]] {{veergude loend|laius=25em| *"[[Pääsemine]]" (2002) – Boriss * "Hirm" (lühifilm 2004) Rau * "[[Röövlirahnu Martin]]" (2005) – II režissöör * "[[Usaldus (film)|Usaldus]]" (2006) – Mees tänaval *"[[Ohtlik lend]]" (2006) – Madis (osas "Reality show") *"[[Südameasjad]]" (2007) – mees * "Must Peeter" (lühifilm 2008) – sõber * "Teisel pool" (lühifilm 2008) – kontaktisik linnas *"[[Mina olin siin. Esimene arest (film)|Mina olin siin]]" (2008) – Olari *"[[Detsembrikuumus]]" (2008) – Spetsialist *"[[Kelgukoerad]]" (telesari 2009) – Tõnu *"[[Kättemaksukontor]]" (telesari 2009, 2019) – Andre Murd * "[[Riigimehed]]" (telesari 2010)– reklaamiguru *"[[Polli päevikud]]" (2010) – Schnaps *"[[Idioot (film 2011)|Idioot]]" (2011) – Rogožin *"[[Deemonid]]" (2012) – Joko *"[[Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus]]" (2013) – Tõnis Piir * "Väikelinna detektiivid" (telesari 2014) – Tõnis Piir *"[[Riigivargad]]" (dokumentaalfilm 2014) – naistelemb *"[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" (2014) – Gunnar Post *"[[Mustad lesed]]" (telesari 2015) – Tõnis Kalamees *"[[Roukli]] (mängufilm 2015) – ratsanik * "Kallis õeke" (Laose mängufilm 2016) – Jakob * "[[Luuraja ja luuletaja]]" (2016) – Rasta * "[[Perekonnavaled]]" (2016) – Egon *"[[Mehetapja/Süütu/Vari]]" (2017) – Isa Teofilus *"[[Rohelised kassid|Rohelised kassid']]' (2017) – poliitik *"Leanderi viimane teekond" (Leanders letzte Reise) (2017) – Lew *"[[Nukumaja (seriaal)]]" (2017, 2018) – Raul *"[[Seltsimees laps]]" (2018) – Feliks Tungal *"[[Pank (seriaal)|Pank]]" (2018) (telesari) – Marko *"[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" (telesari 2018) – Romek Krüger *"[[Eia jõulud Tondikakul]]" (2018) – Kaarel * "Nuuskur" (The Sniffer) (vene telesari 2018, 2019) – Toomas * "[[Reetur]]" (telesari 2019, 2021, 2023) – Alfred Vint * "Waren einmal Revoluzzer" (2019) – Pavel * "Police Call 110" (telesari) – Juri Sergei Rehberg * "[[O2 (film)|O2]]" (2020) – Johan Sõber * "Großstadtrevier" (telesari 2021) Roman Gregorowitsh * "Maakohus" (lühifilm 2020) – isa * "[[Eesti matus (film)|Eesti matus]]" (2021) – Indrek * "Elu on Töö on Elu" (telesari 2021) – mees * "Kõik pime" (Alles Finster) (Austria telesari 2022) – kirikuõpetaja Matias * "3. oktavi F" (lühifilm 2022) – šerif * "[[Kes tappis Otto Mülleri?]]" (telesari 2022) – Gabriel * "Burial" (2022) – kolonel Gorbinski }} == Tunnustus == * 1999 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2002 teatri Vanemuine parima meesnäitleja kolleegipreemia (rolli eest lavastuses "Roberto Zucco") * 2004 teatri Vanemuine parima meesnäitleja kolleegipreemia * 2004 Poola rahvusvahelise teatrifestivali Kontakt parima noore näitleja preemia * 2005 Eesti teatri festivali [[Draama 2005]] laureaat (rolli eest lavastuses "Padjamees") * 2006 [[Helmi Tohvelmani nimeline auhind]] * 2008 [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * 2012 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2014 [[Bruno O'Ya|Bruno O'Ya stipendium]] * 2015 [[Raadioteatri näitlejaauhind]] * 2019 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] nominatsioon meesnäitleja kategoorias filmis "Seltsimees laps" * 2020 Eesti filmi- ja teleauhindade parima telesarjanäitleja auhind rolli eest seriaalis "Reetur" * 2023 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |URL=https://www.err.ee/1608875579/president-annab-tanavu-167-riiklikku-teenetemarki |Pealkiri=President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki |Väljaanne=[[ERR]] |Aeg=6. veebruar 2023 |Kasutatud=6. veebruar 2023}}</ref> == Isiklikku == Tambet Tuisu vanemad olid Sirje ja Rein ning tal on vanem vend Toomas.<ref name="tuisk">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1061337/juurte-lugu-tambet-tuisk-suguvosas-on-au-sees-olnud-sport-ja-opetaja-amet Tambet Tuisk: suguvõsas on au sees olnud sport ja õpetaja amet.] ohtuleht.ee/naine, 5. mai 2022.</ref> Tema abikaasa on olnud näitleja [[Piret Simson]]. Kaheksa aastat kestnud abielu lahutati 2006. aastal, poeg Taavet jäi ema kasvatada.<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk. 447</ref> Tambet Tuisu elukaaslane on tantsija ja koreograaf Arolin Raudva, neil on 2022. aastal sündinud tütar.<ref name=":0" /><ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/1091649/ol-video-stiilne-naitleja-tambet-tuisk-mulle-meeldib-vaga-enda-lapsele-riideid-osta Tambet Tuisk: mulle meeldib väga enda lapsele riideid osta.] .ohtuleht.ee/elu, 8. september 2023.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://www.no99.ee/et/inimesed/tambet_tuisk/ Elulugu teatri NO99 veebilehel] * {{imdb nimi|id=1875916|nimi=Tambet Tuisk}} * [[Pille-Riin Purje]]. [http://www.temuki.ee/arhiiv/2003/03/03marts_t04.htm "Kass näub ja koeral oma päev on ees..." : näitleja Tambet Tuisk ja tema läbipaistvad rollid.] [[Teater. Muusika. Kino]], [[märts 2003]] * Tambet Tuisk. [http://www.postimees.ee/290605/esileht/kultuur/170013.php "Tambet Tuisk proovib jõudu prantsuse ja eesti ühisteatris"] interv. [[Andres Keil]]. // [[Postimees]], [[29. juuni]] [[2005]] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/hiireloks-hiireloks-tambet-tuisk Hiirelõks. Tambet Tuisk.] Audioarhiiv, 6. aprill 2006. * [http://www.ohtuleht.ee/262386 "Uus kuum paar: Mirtel Pohla ja Tambet Tuisk"] [[Õhtuleht]], [[15. jaanuar]] [[2008]] * [[Tiiu Suvi]], [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=12936 "Tuline Tuisk"] Eesti Naine 10. september 2008 * [http://www.postimees.ee/597668/tambet-tuisk-muutuste-lainel/ "Tambet Tuisk muutuste lainel"] interv. [[Ingrid Veidenberg]]. // [[Postimees]], [[16. oktoober]] [[2011]] * [https://www.elisa.ee/et/uudised/tunnustatud-naitleja-tambet-tuisk-sorry-aga-mul-ei-ole-hetkel-toesti-uhtegi-vaba-hetke Tambet Tuisk: Sorry, aga mul ei ole ühtki vaba hetke!] elisa.ee/et/uudised, 5. juuli 2021. * [https://kultuur.err.ee/1609244550/tambet-tuisk-naitlejatoos-on-koige-olulisem-osata-rollist-ka-valja-tulla Tambet Tuisk: näitlejatöös on kõige olulisem osata rollist ka välja tulla.] Plekktrumm, kultuur.err.ee, jaanuar 2024. * [https://vikerraadio.err.ee/1609883432/jutusaade-tambet-tuisk-ja-piret-kooli Jutusaade: Tambet Tuisk ja Piret Kooli] [[Vikerraadio]], 25. detsember 2025 {{DEFAULTSORT:Tuisk, Tambet}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] l0s5630cy4hluyd49ay7e7y7klxjljt Veljo Reinik 0 125616 7157672 7101617 2026-05-20T11:12:56Z Taurus404 80079 7157672 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Reinik Veljo.IMG 3162.JPG|pisi|Veljo Reinik Tallinna Kirjandusfestivalil [[HeadRead]] 6. mail 2010]] '''Veljo Reinik''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1981]] [[Keila|Keilas]]) on eesti näitleja ja luuletaja. Ta lõpetas 2002. aastal [[Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool|Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli]] arvutite ja arvutivõrkude erialal ning 2007. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia]] (TÜVKA) näitleja erialal (6. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Reinik töötas aastatel 2007–2009 [[Pärnu teater Endla|Endla teatris]], 2009. aastast on vabakutseline. Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Keila]]s valimisliidu Terve Keila nimekirjas, kogus 82 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Reinik võitis 29. mail 2025 mälumängusaate "[[15 küsimust]]" finaali.<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. mai 2025 |pealkiri=Saate «15 küsimust» võitjaks krooniti näitleja Veljo Reinik: pikalt olin veel hämmingus, et mis nüüd juhtus |url=https://elu24.postimees.ee/8257464/saate-15-kusimust-voitjaks-krooniti-naitleja-veljo-reinik-pikalt-olin-veel-hammingus-et-mis-nuud-juhtus |väljaanne=elu24}}</ref> == Looming == === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=29em| *2005 "End-sa-pese" – hambahari (Ugala) *2006 "Müsteerium Buff" – osaline (TÜVKA) *2006 "Kilplased" – osaline (TÜVKA) *2006 "Valitud hetki "Tõest ja Õigusest"" – Pearu * 2007 "Muinasjutt Pöial-Liisist" – Nõid, Konn, Põrnikas, Mutt, Prints (Endla) * 2007 "Tsirkus!!!" – osatäitja (Endla) * 2007 "Electronic City" – Keha VE (Endla) * 2007 "Kangelane" – Villu Känd (Endla) * 2008 "Pommimäng" – Starkey poeg (Endla) * 2008 "Reinuvader Rebane" – Reinuvader (Endla) * 2008 "Testosteroon" – Janis (Endla) * 2008 "Revident" – Pjotr Ivanovitš Bobtšinski (Endla) * 2009 "Raimonds" – mitu rolli (Endla) *2009 "Jean-Paul Marat tagakiusamine ja tapmine Charentoni varjupaiga näitetrupi esituses härra de Sade'i juhtmisel" – Cucurucu (Teatrilabor) *2009 "Muumitrolli jõuluuni" – Sportlik Koduvana, Muumipapa (Rakvere Teater) *2010 "Ninasarvik Otto" – Viggo (Vanemuine) *2010 "Saanisõit" – Konrad (MTÜ Teatribuss) *2010 "Tõnn ja Päkapikk" – Päkapikk (MTÜ Teatribuss) *2011 "Võlupill" – Toomas või Põder Benno ja Vihmakass (MTÜ Teatribuss) *2011 "Päkapikule külla" – Timmu (MTÜ Teatribuss) *2011 "Müra" – Raimond Rabaküla (Miksteater) *2011 "Loeme Dovlatovit" – lugeja (Eesti Draamateater) *2012 "Vana Roosa Maja" – Anton (Eesti Draamateater) *2012 "Näidend "Juhan Viidingu luuletused"" – lugeja *2012 "Karl Ristikivi "Põlev Lipp"" – Vara-Vidrik *2013 "Ootamatu ettepanek" – Chuck (Vana Baskini Teater) *2013 "Õunamoos" – Pekka, Kristjan, Artur *2014 "Kanuusõit Algajatele" – Keith (Vana Baskini Teater) *2014 Esimene lugemine "Maja" – Sulane (Eesti Draamateater) *2015 "Kurt, tumm ja pime läksid kohtingule" – Alex (pime) (Komöödiateater) *2015 Esimene lugemine "Tark mees taskus" – Andu (Eesti Draamateater) *2016 "Armunud Shakespeare" – Lambert, Tybalt, episoodid (Eesti Draamateater) *2016 "Südamega läbi müüri" – Toompraost *2017 "On alles perekond" – Frank (Vana Baskini Teater) *2018 "Armastus Laitses" – Noorparun Heinrich *2019 "Haapsalu legend" – Gregorius/Jürnas *2023 "Korvpall on saatanast" – Taadu *2023 "Mets" – Uurija (Kellerteater) }} === Telesarjad === {{veergude loend|laius=29em| * 2006 "[[Kodu keset linna]]" – ([[TV3]]) töömees autokeskuses *2008 [[Kelgukoerad (seriaal)|"Kelgukoerad"]] – ([[Kanal 2]]) Raul Raadik * 2008 "Kodu keset linna" – (TV3) üks Karola röövinud pättidest * 2008 "[[Tuulepealne maa]]" – ([[Eesti Televisioon|ETV]]) Anton Telg * 2008 "[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]" – (Kanal 2) Virgo * 2009 "Saladused" – (Kanal 2) Ivar * 2009 "Pangarööv" – Porschega Jõmm (väljalõigatud stseen) * 2010 "[[Usin Elektrik]]" – (Õppefilm) praktikant Toomas * 2010 "[[Kättemaksukontor]]" – (TV3) Robin Järv * 2010 "[[Kälimehed]]" – (TV3) kiirabiauto juht * 2011 "Saladused" – (Kanal 2) Meelis * 2012 "Saladused" – (Kanal 2) Albiino * 2012 "[[Ment]]" – (TV3) Ahto Kanistik (elektrik) * 2013 "Kelgukoerad" – (Kanal 2) Tarmo Piik * 2013 "[[Suletud uste taga]]" – (TV3) Guido Leesner * 2013 "Saladused" – (Kanal 2) Arno * 2014–2018 "[[Köök (seriaal)|Köök]]" – (Kanal 2) Kaspar * 2014 "Keskea rõõmud" – (TV3) Juss * 2015 "Kättemaksukontor" – (TV3) Kiur Vargo * 2015 "[[Viimane võmm]]" – (Kanal 2) Taaniel Nittim * 2016 "[[Üheotsapilet]]" – (TV3) Jaanus *2018 "Kättemaksukontor" – (TV3) Ilmar Trenk *2021 "Kättemaksukontor" – (TV3) Mark Loor *2022 "Armastus" – (TV3) uurija Murakas *2023 "Armastus 2" – (TV3) uurija Murakas *2025 "Kättemaksukontor" – (TV3) Mikk}} === Filmid === * 2008 "[[Detsembrikuumus]]" – kadett Laur * 2018 "[[Elu hammasratastel]]" – [[Kerdo Mölder]] === Luule === Tema luulet on avaldatud kogumikes *2005 "Luulekevad 2005" Eesti Luuleliit *2006 "Läbilõige" Kirjastus Studium *2011 "Sahtlist Netti 2011" Hea tegu MTÜ *ajalehes [[Eesti Ekspress]] == Tsitaadid == {{tsitaat|Reinik kannab oma inimlikult vastuolulise ja lavastuse ülevalhoidmise seisukohast vastutusrikka karakteri vääriliselt välja, luues vajalikud meeleolud ning lastes enda kaudu avaneda teistel tegelaskujudel. Kogu noorte trupp mõjub valmis ja tugevana.|[[Valle-Sten Maiste]], [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] 2. november 2007}} {{tsitaat|Hääl on esimene, mis meelde tuleb. Soe, pisut kurgus tämber. Lühikese aja sees nii nohiklik ja naiivne Mortinbras, teadmatuses kirjutades iseenda surmakuulutust, kui ka Fortinbrasi küüniline ja nihkes mängiv isa vaim. Tõenäoliselt paber, millele saaks tahtmisel korral maalida mida tahes. Vaikselt avanev uks.|[[Ott Karulin]], [[Teater. Muusika. Kino]] juuli 2007}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Reinik, Veljo}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Endla näitlejad]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] 0jtyol7ck6s671tyy7c34a1z1nb66hw Göran Sonesson 0 128476 7157292 7155040 2026-05-19T16:07:40Z ~2026-28994-18 229335 /* Teosed */ 7157292 wikitext text/x-wiki '''Göran Harry Sonesson''' ([[17. oktoober]] [[1951]] [[Malmö]] – [[17. märts]] [[2023]]) oli rootsi [[semiootika|semiootik]]. Ta oli esimene semiootikaprofessor Rootsis al 2000.a. Ta oli ka Rahvusvahelise Visuaalemiootika Assotsiatsiooni (IAVS) asutajaid 1989.a. Blois’is ja selle asepeasekretär aastatel 2004–2009 jm. Sonesson oli Rahvusvahelise Semiootika Uuringute Assotsiatsiooni (IASS-AIS) asepeasekretär ning mitu aastakümmet Rootsi esindaja selle täitevkomitees. Göran Sonesson oli [[Lundi Ülikool]]i semiootikaprofessor. Samal ajal ei unustanud ta ka kodumaad ning oli aastatel 1992–2012 Põhjamaade semiootikauuringute ühingu (NASS) president ja alates 1991. aastast ka Svenska Föreningen för Semiotik (SFFS) ''president.'' Sonesson sündis 1951. aastal Malmös Rootsis ja õppis [[lingvistika]]t Lundi Ülikoolis (1978 Ph.D) ning semiootikat [[Algirdas Greimas]]i juures Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’is, kaitses selles valdkonnas teise doktorikraadi samuti 1978. aastal. Oma järeldoktorantuuri raames Pariisis tegeles ta žestide semiootikaga. Töötas 1981-1982 Mehhikos, kus ta uuris maiade keeli ja kultuurisemiootikat. Seal ta ka kohtus oma tulevase elukaaslase ''Ana Tajera Sonessoniga'' ja abiellus temaga. Pärast 1983. aastal Rootsi naasmist tegi Göran Sonesson palju selle nimel, et semiootika kui eriala Rootsis juurduda saaks. 1986. aastal algatas ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo osakonnas semiootika seminari. Mitmeid aastaid kogunes väike semiootikahuviliste rühm, kuhu kuulus ka [https://www.lunduniversity.lu.se/lucat/user/30a280fed3f0af58eae03260974fe1dc Gunnar Sandin], igal teisel kolmapäeval, et lugeda ja arutada nii klassikalisi kui ka uuemaid erialaseid tekste. 2000. aastal sai Göran Sonessonist Rootsi esimene ja seni ainus semiootika professor. Olles hispaania, prantsuse, saksa ja inglise keele valdaja, avaldas ta oma töid kõigis neis keeltes, välja arvatud rootsi keeles, ning oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud. Tema peamisteks uurmisvaldkondadeks olid [[kultuurisemiootika]], [[visuaalsemiootika]] ja [[kognitiivsemiootika]]. Ta on loonud oma originaalse ''ikonismiteooria'' (plastilised märgid jm) ja mitmetes uurimustes analüüsinud visuaalsemiootikasse puutuvaid [[Nelson Goodman]]i ja [[Umberto Eco]] ikoonilise tähistamise jm märgiteooriaid. Ta on analüüsinud ka [[Juri Lotman]]i teoreetilisi vaateid. Tema põhjalik kultuurisemiootika tugineb peamiselt Lotmanile, 2) tema visuaalne semiootika sai alguse kriitikast [[Umberto Eco]] ja [[Nelson Goodman|Nelson Goodmani]] ikoonilisuse arusaamade suhtes ning 3) tema kognitiivne semiootika (fenomenoloogial põhinev vaade eluilmale, milles käsitleti [[Terrence Deacon]]i jt. vaateid. Oma pika karjääri jooksul avaldas Göran Sonesson rohkesti teadusartikleid ja kaks publitseeris raamatut. Mahukas teos ''„Pictorial Concepts“ (1989)'' on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kaasaegse visuaalsemiootika alusteosena. Rootsi keeles ilmunud ''„Bildbetydser”'' (1992) on esimene visuaalse semiootika alane terviklik õpik (mis tahes keeles). Koos ''David Dunériga'' avaldas ta raamatu ''„Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”'' (2016). Ta on olnud mitme olulise kogumiku, nagu ''„Encyclopaedia of Semiotics“ (1998)'' ja ajakirja Cognitive Development eriväljaande „Semiotics and Cognition in Human Development“ kaastoimetaja koos Chris Sinha ja Sara Lenningeriga (2015) ning kogumiku „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics” (2016) väljaandja koos Jordan Zlatevi ja Piotr Konderakiga. Püüdes saavutada teoreetilist järjepidevust, seadis Göran sageli kahtluse alla semiootilise teooria, jäädes alati humanistiks. Tema jaoks ei olnud kunagi valik „kas Saussure või Peirce“, vaid pigem mõlemad ja paljud teised, eelkõige Husserl. Püüdes kindlameelselt säilitada sidet kogemusega, tõi Göran esile märkide ja muude tähenduste olulisuse inimeste jaoks. „Kõiges, mida ma teen, on alati olemas elumaailma aspekt,” ütles ta kord väga tabavalt. Tema kirjutised märkidest ja muudest tähendustest, eriti piltide osas, jäävad selles valdkonnas kahtlemata mõjukaks. Kogu oma semiootikukarjääri jooksul, alates 1989. aasta põhjalikust doktoritööst „Pictorial Concepts“ kuni 2026. aastal postuumselt avaldatud raamatuni „Semiotic Investigations“, pühendas Sonesson erilist tähelepanu ikooni või ikoonilisuse mõiste erinevate tahkude põhjalikule uurimisele ja selgitamisele. Ta kaitses ikooni rolli mitte (nagu paljud Peirce’i järgijad teevad) üksnes pildilise sarnasuse juhtumina, vaid eraldiseisva semiootilise seose loogilise vormina, mis eeldab, et me näeme vahet ikoonilisuse (suhe), ikoonilise aluse (eeltingimus) ja ikoonilise märgi (edastatav tähendus) vahel. Nende eristuste tegemise kaudu suutis ta võtta kriitilise lähenemisviisi, esialgu selliste autorite suhtes nagu Goodman ja Eco ning hiljem Deacon, et mainida vaid mõningaid. Mis puutub tema kultuurisemiootikasse, siis rõhutas ta kolmeosalist kultuurivaldkonda (Ego, Alter ja Alius), vaadet, mis pärineb Lotmani kirjutistest. Sonesson pidas seda siiski selgemalt sõnastatud põhimudelit vajavaks - võrreldes semiosfääri idees esineva veidi dihhotoomsema või kaasatusele orienteeritud vaatega kultuurivahetuse toimepõhjustele. Oma viimastes kirjutistes pühendas Sonesson aega evolutsiooni uurimisele ja arutamisele, rõhutades näiteks „sedimentatsiooni” mõistet, mis on laenatud Husserli taju- ja tunnetusteooriast, kuid mida siin rakendatakse pigem ajaloolise ja arengulise kontseptsioonina.<ref>Eravestlusest Sonessoni kaasteadlase Gunnar Sandiniga Lundi ülikoolist 19.05.2026</ref> Sonesson esines loengukursusega [[PallasFoto|Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafiaosakonnas]] 2011. aastal ning avaldas põhjaliku intervjuu Pallase professori [[Peeter Linnap|Peeter Linnapiga]]. Sonesson pidas loengukursuse [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas]] 1997. aastal ja külastas osakonda hiljem korduvalt. Polemiseerides, Rene Lindekensi, Henri Van Lieri, Jean Marie Schaefferi, Groupe Mju jt visuaalsemiootikutega on Sonesson loonud oma teooria ka fotograafia käsitlemiseks. ==Teosed== *Sonesson, Göran 1989. Pictorial Concepts. Inquiries into the semiotic heritage and its relevance for the analysis of the visual world. Lund: Lund University Press. <nowiki>ISBN 91-7966-062-2</nowiki> *Sonesson, Göran 1989. [https://portal.research.lu.se/en/publications/semiotics-of-photography-on-tracing-the-index/ Semiotics of photography - On tracing the index - Lund University] *Sonesson, Göran 1992. „Bildbetydser. Inledning till bildsemiotiken som vetenskap". Studentlitteratur AB. ISBN: 91-44-31661-5 *Sonesson, Göran and Duner, David 2016. „Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”. Peter Lang Editions. ISBN 9783653054866 *Sonesson, Göran, Zlatev, Jordan and Konderak, Piotr 2016. „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics”. <nowiki>ISBN 9783631657041</nowiki> *Sonesson, Göran. Intervjuu Peeter Linnapile.- Rmt.: Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 {{DEFAULTSORT:Sonesson, Göran}} [[Kategooria:Rootsi semiootikud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2023]] [[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]] [[Kategooria:Visuaalsemiootika]] rxrhidcp22md9jdj65kq5wtgggxehwj 7157341 7157292 2026-05-19T18:50:45Z Juhan121 25066 /* Teosed */ 7157341 wikitext text/x-wiki '''Göran Harry Sonesson''' ([[17. oktoober]] [[1951]] [[Malmö]] – [[17. märts]] [[2023]]) oli rootsi [[semiootika|semiootik]]. Ta oli esimene semiootikaprofessor Rootsis al 2000.a. Ta oli ka Rahvusvahelise Visuaalemiootika Assotsiatsiooni (IAVS) asutajaid 1989.a. Blois’is ja selle asepeasekretär aastatel 2004–2009 jm. Sonesson oli Rahvusvahelise Semiootika Uuringute Assotsiatsiooni (IASS-AIS) asepeasekretär ning mitu aastakümmet Rootsi esindaja selle täitevkomitees. Göran Sonesson oli [[Lundi Ülikool]]i semiootikaprofessor. Samal ajal ei unustanud ta ka kodumaad ning oli aastatel 1992–2012 Põhjamaade semiootikauuringute ühingu (NASS) president ja alates 1991. aastast ka Svenska Föreningen för Semiotik (SFFS) ''president.'' Sonesson sündis 1951. aastal Malmös Rootsis ja õppis [[lingvistika]]t Lundi Ülikoolis (1978 Ph.D) ning semiootikat [[Algirdas Greimas]]i juures Pariisi École des Hautes Études en Sciences Sociales’is, kaitses selles valdkonnas teise doktorikraadi samuti 1978. aastal. Oma järeldoktorantuuri raames Pariisis tegeles ta žestide semiootikaga. Töötas 1981-1982 Mehhikos, kus ta uuris maiade keeli ja kultuurisemiootikat. Seal ta ka kohtus oma tulevase elukaaslase ''Ana Tajera Sonessoniga'' ja abiellus temaga. Pärast 1983. aastal Rootsi naasmist tegi Göran Sonesson palju selle nimel, et semiootika kui eriala Rootsis juurduda saaks. 1986. aastal algatas ta Lundi Ülikooli kunstiajaloo osakonnas semiootika seminari. Mitmeid aastaid kogunes väike semiootikahuviliste rühm, kuhu kuulus ka [https://www.lunduniversity.lu.se/lucat/user/30a280fed3f0af58eae03260974fe1dc Gunnar Sandin], igal teisel kolmapäeval, et lugeda ja arutada nii klassikalisi kui ka uuemaid erialaseid tekste. 2000. aastal sai Göran Sonessonist Rootsi esimene ja seni ainus semiootika professor. Olles hispaania, prantsuse, saksa ja inglise keele valdaja, avaldas ta oma töid kõigis neis keeltes, välja arvatud rootsi keeles, ning oli rahvusvaheliselt väga tunnustatud. Tema peamisteks uurmisvaldkondadeks olid [[kultuurisemiootika]], [[visuaalsemiootika]] ja [[kognitiivsemiootika]]. Ta on loonud oma originaalse ''ikonismiteooria'' (plastilised märgid jm) ja mitmetes uurimustes analüüsinud visuaalsemiootikasse puutuvaid [[Nelson Goodman]]i ja [[Umberto Eco]] ikoonilise tähistamise jm märgiteooriaid. Ta on analüüsinud ka [[Juri Lotman]]i teoreetilisi vaateid. Tema põhjalik kultuurisemiootika tugineb peamiselt Lotmanile, 2) tema visuaalne semiootika sai alguse kriitikast [[Umberto Eco]] ja [[Nelson Goodman|Nelson Goodmani]] ikoonilisuse arusaamade suhtes ning 3) tema kognitiivne semiootika (fenomenoloogial põhinev vaade eluilmale, milles käsitleti [[Terrence Deacon]]i jt. vaateid. Oma pika karjääri jooksul avaldas Göran Sonesson rohkesti teadusartikleid ja kaks publitseeris raamatut. Mahukas teos ''„Pictorial Concepts“ (1989)'' on pälvinud rahvusvahelist tunnustust kaasaegse visuaalsemiootika alusteosena. Rootsi keeles ilmunud ''„Bildbetydser”'' (1992) on esimene visuaalse semiootika alane terviklik õpik (mis tahes keeles). Koos ''David Dunériga'' avaldas ta raamatu ''„Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”'' (2016). Ta on olnud mitme olulise kogumiku, nagu ''„Encyclopaedia of Semiotics“ (1998)'' ja ajakirja Cognitive Development eriväljaande „Semiotics and Cognition in Human Development“ kaastoimetaja koos Chris Sinha ja Sara Lenningeriga (2015) ning kogumiku „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics” (2016) väljaandja koos Jordan Zlatevi ja Piotr Konderakiga. Püüdes saavutada teoreetilist järjepidevust, seadis Göran sageli kahtluse alla semiootilise teooria, jäädes alati humanistiks. Tema jaoks ei olnud kunagi valik „kas Saussure või Peirce“, vaid pigem mõlemad ja paljud teised, eelkõige Husserl. Püüdes kindlameelselt säilitada sidet kogemusega, tõi Göran esile märkide ja muude tähenduste olulisuse inimeste jaoks. „Kõiges, mida ma teen, on alati olemas elumaailma aspekt,” ütles ta kord väga tabavalt. Tema kirjutised märkidest ja muudest tähendustest, eriti piltide osas, jäävad selles valdkonnas kahtlemata mõjukaks. Kogu oma semiootikukarjääri jooksul, alates 1989. aasta põhjalikust doktoritööst „Pictorial Concepts“ kuni 2026. aastal postuumselt avaldatud raamatuni „Semiotic Investigations“, pühendas Sonesson erilist tähelepanu ikooni või ikoonilisuse mõiste erinevate tahkude põhjalikule uurimisele ja selgitamisele. Ta kaitses ikooni rolli mitte (nagu paljud Peirce’i järgijad teevad) üksnes pildilise sarnasuse juhtumina, vaid eraldiseisva semiootilise seose loogilise vormina, mis eeldab, et me näeme vahet ikoonilisuse (suhe), ikoonilise aluse (eeltingimus) ja ikoonilise märgi (edastatav tähendus) vahel. Nende eristuste tegemise kaudu suutis ta võtta kriitilise lähenemisviisi, esialgu selliste autorite suhtes nagu Goodman ja Eco ning hiljem Deacon, et mainida vaid mõningaid. Mis puutub tema kultuurisemiootikasse, siis rõhutas ta kolmeosalist kultuurivaldkonda (Ego, Alter ja Alius), vaadet, mis pärineb Lotmani kirjutistest. Sonesson pidas seda siiski selgemalt sõnastatud põhimudelit vajavaks - võrreldes semiosfääri idees esineva veidi dihhotoomsema või kaasatusele orienteeritud vaatega kultuurivahetuse toimepõhjustele. Oma viimastes kirjutistes pühendas Sonesson aega evolutsiooni uurimisele ja arutamisele, rõhutades näiteks „sedimentatsiooni” mõistet, mis on laenatud Husserli taju- ja tunnetusteooriast, kuid mida siin rakendatakse pigem ajaloolise ja arengulise kontseptsioonina.<ref>Eravestlusest Sonessoni kaasteadlase Gunnar Sandiniga Lundi ülikoolist 19.05.2026</ref> Sonesson esines loengukursusega [[PallasFoto|Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafiaosakonnas]] 2011. aastal ning avaldas põhjaliku intervjuu Pallase professori [[Peeter Linnap|Peeter Linnapiga]]. Sonesson pidas loengukursuse [[Tartu Ülikooli semiootika osakond|Tartu Ülikooli semiootikaosakonnas]] 1997. aastal ja külastas osakonda hiljem korduvalt. Polemiseerides, Rene Lindekensi, Henri Van Lieri, Jean Marie Schaefferi, Groupe Mju jt visuaalsemiootikutega on Sonesson loonud oma teooria ka fotograafia käsitlemiseks. ==Teosed== *Sonesson, Göran 1989. Pictorial Concepts. Inquiries into the semiotic heritage and its relevance for the analysis of the visual world. Lund: Lund University Press. <nowiki>ISBN 91-7966-062-2</nowiki> *Sonesson, Göran 1989. [https://portal.research.lu.se/en/publications/semiotics-of-photography-on-tracing-the-index/ Semiotics of photography - On tracing the index - Lund University] *Sonesson, Göran 1992. „Bildbetydser. Inledning till bildsemiotiken som vetenskap". Studentlitteratur AB. ISBN: 91-44-31661-5 *Sonesson, Göran and Duner, David 2016. „Human Lifeworlds: The Cognitive Semiotics of Cultural Evolution”. Peter Lang Editions. ISBN 9783653054866 *Sonesson, Göran, Zlatev, Jordan and Konderak, Piotr 2016. „Meaning, Mind and Communication: Explorations in Cognitive Semiotics”. <nowiki>ISBN 9783631657041</nowiki> *Sonesson, Göran. Intervjuu Peeter Linnapile.- Rmt.: Peeter Linnap. "Intervjuud visuaalkultuuri intellektuaalidega 1992–2010". Tartu, Kõrgem Kunstikool Pallas, 2011, 355 lk. (Silmakirjad 4). ISBN 9789985991541 (köites) ISSN 14068893 {{DEFAULTSORT:Sonesson, Göran}} [[Kategooria:Rootsi semiootikud]] [[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]] [[Kategooria:Visuaalsemiootika]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] [[Kategooria:Surnud 2023]] a8rnmut2jvd1n7mrxa02bmsd94aatzb Ehitise rekonstrueerimine 0 134414 7157577 7113741 2026-05-20T07:47:45Z ~2026-30280-22 229868 Allikatele viitamine 7157577 wikitext text/x-wiki '''Ehitise rekonstrueerimine''' ehk ümberehitamine on olemasoleva [[ehitis]]e omaduste oluline muutmine. Kui rekonstrueerimisega seotud kulud ületavad ühe neljandiku rekonstrueeritava hoonega samaväärse hoone keskmisest [[Ehitusmaksumus|ehitusmaksumusest]], siis loetakse seda oluliseks rekonstrueerimiseks.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ehitusseadustik–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001 |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>Rekonstrueerimise eesmärgid on ehitise tehnilise seisukorra parandamine, energiatõhususe suurendamine, kasutusotstarbe muutmine, ehitise ohutusnõuetele vastavusse viimine ja/või ehitise eluea pikendamine.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Publicomos |url=https://publ.icomos.org/publicomos/jlbSai?html=Pag&page=Pml/Not&base=technica&ref=49BA35A350FD83A61FEB6C8B6BD0A565 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=publ.icomos.org}}</ref> == Ehitise rekonstrueerimise tööd == # piirdekonstruktsioonide muutmine; # [[kandekonstruktsioon|kande]]- ja [[Jäigastav konstruktsioon|jäigastavate konstruktsioonide]] muutmine ja asendamine; # [[Tehnosüsteem|tehnosüsteemi]] paigaldamine, muutmine või lammutamine, mis muudab ehitise omadusi ja välisilmet; # tööparameetrite või kasutatava [[tehnoloogia]] oluline muutmine; # kasutusotstarbele vastavate nõuetega kooskõlla viimine; # osaliselt või täielikult hävinud ehitise taastamine.<ref name=":0" /> == Nõuded rekonstrueeritavale hoonele == Oluliselt rekonstrueeritav hoone peab rekonstrueerimise järel vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui ehitamine toimus ehitusloa alusel, peab ehitis vastama loa andmise ajal kehtinud energiatõhususe miinimumnõuetele.<ref name=":0" /> Üle 60 m² ehitisealuse pindalaga elamute (üksikelamud, korterelamud, ühiselamud jms) ümberehitamisel tuleb koostada nõuetele vastav ehitusprojekt ja esitada see koos ehitusteatisega omavalitsusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-28 |pealkiri=Hoone laiendamine ja ümberehitamine {{!}} Tartu linn |url=https://www.tartu.ee/et/hoone-laiendamine-ja-umberehitamine |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.tartu.ee |keel=et}}</ref> == Ehitusprojekti etapid rekonstrueerimisel == Eelprojekt - rekonstrueerimise staadium, mille käigus hindab spetsialist hoone seisukorda, koostatakse põhilahenduse joonised ja nende alusel taotletakse [[ehitusluba]] [[Omavalitsus|omavalitsuselt]]. Põhiprojekt - täpsustatakse konstruktsioonid ja [[Tehnosüsteem|tehnosüsteemid]] tasemel, mille põhjal on võimalik koostada [[eelarve]] ja valida ehitaja. Tööprojekt - tehniline ja detailne juhend ehitajale, mille põhjal samm-sammult hoone valmis ehitada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nõuded ehitusprojektile–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13359325 |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> == Väljakutsed rekonstrueerimisel == * Esialgsed ehitised on sageli puudulikult dokumenteeritud, seega puuduvad osad tuleb valmistada originaalist erinevalt; * [[Ehitusmaterjal|Ehitusmaterjalid]] ja -[[Ehitustehnika|tehnikad]] mida algselt kasutati on vaevu või pole üldse kättesaadavad.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Reconstruction: Background and Issues {{!}} Historic England |url=https://historicengland.org.uk/advice/planning/the-reconstruction-of-heritage-assets/reconstruction-background-and-issues/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=historicengland.org.uk |keel=en}}</ref> == Tuntud rekonstrueeritud ehitised Eestis == * [[Narva Hermanni linnus|Narva]] [[Narva Hermanni linnus|Hermanni linnus]] (esialgselt taastatud aastatel 1970–1980 ja hilisemad täiendused 2018–2020).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Narva linnus - Narva Muuseum |url=https://www.narvamuuseum.ee/est/muuseum/narva-linnus1/ |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=www.narvamuuseum.ee}}</ref> * [[Tartu Jaani kirik]] (sajandite jooksul mitmeid kordi taastatud, kõige hilisemalt 20. sajandi lõpul).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaani kiriku ja koguduse ajajoon – Tartu Ülikooli-Jaani kogudus |url=https://www.jaanikirik.ee/jaani-kiriku-ja-koguduse-ajajoon/ |vaadatud=2026-03-04 |keel=et}}</ref> * [[Lennusadam]] – [[Vesilennuk|vesilennukite]] [[angaar]] (2007 alustati korrastustöid, 2012. aastal avati vesilennukite angaaris muuseum).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lennusadama lugu |url=https://meremuuseum.ee/lennusadam/muuseum/lennusadama-lugu/ |vaadatud=2026-03-04 |väljaanne=Lennusadam |keel=et}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Ehitus]] a5g8ke6cmelmgtrzb954jfu6vsmsl9j Antonio Negri 0 136653 7157446 6986214 2026-05-19T21:53:20Z Ollin Masa 227337 7157446 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:AntonioNegri SeminarioInternacionalMundo.jpg|pisi|Antonio Negri (2008)]] '''Antonio Negri''' ([[1. august]] [[1933]] – [[16. detsember]] [[2023]]), ka '''Tony Negri''', oli [[Itaalia]] [[marksistlik filosoofia|marksistlik]] [[poliitiline filosoof]]. Negri tuntumate teoste hulka kuuluvad koos [[Michael Hardt]]iga kirjutatud "Impeerium" (inglise keeles "Empire") ning tema tööd [[Spinoza]]st. Ta sündis [[Itaalia]]s [[Padova]]s, mille [[Padua ülikool|ülikoolis]] sai temast [[poliitiline filosoofia|poliitilise filosoofia]] [[professor]]. Negri asutas [[1969]]. aastal koos [[Oreste Scalzone]] ja [[Franco Piperno]]ga kommunistliku rühmituse Potere Operaio ('tööliste jõud') ja oli Autonomia Operaia juhtiv liige. 1970. aastatel süüdistati teda mitmes kuriteos, sealhulgas rühmituse [[Punased Brigaadid]] nõustamises ja mais [[1978]] toimunud [[Aldo Moro]] [[atentaat|atentaadis]]. Ta mõisteti [[1984]]. aastal 30 aastaks vangi riigivastase tegevuse eest. Kaks aastat hiljem lisati karistusele veel 4,5 aastat. Selle vastu protestisid nii [[Amnesty International]] kui ka paljud filosoofid, kes mõistsid hukka Itaalia terrorismivastase võitluse seadused. Ta valiti [[1983]]. aastal parlamenti, millega seoses sai puutumatuse. Negri läks [[Prantsusmaa]]le ja õpetas [[Université de Vincennes]]es ja Collège International de Philosophies koos [[Jacques Derrida]], [[Michel Foucault]]' ja [[Gilles Deleuze]]'iga. [[1997]] pöördus ta tagasi Itaaliasse, et oma karistus lõpuni kanda. Ta vabanes vangist [[2003]]. aastal. Ta elas vaheldumisi [[Veneetsia]]s ja [[Pariis]]is koos elukaaslase, prantsuse [[filosoof]]i Judith Revaliga. == Välislingid == *[http://www.ekspress.ee/2008/07/31/areen/3691-impeerium-natsionalism--ja-lenini-tagasitulek Impeerium, ­natsionalism ja Lenini tagasitulek] [[Anders Härm]], Eesti Ekspress, 31. juuli 2008 {{DEFAULTSORT:Negri, Antonio}} [[Kategooria:Itaalia filosoofid]] [[Kategooria:Itaalia kommunistid]] [[Kategooria:Marksistid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2023]] nps81a0kqejpa8b36d3ukmhyt0g64f6 Liiklusõnnetus 0 138247 7157297 6713580 2026-05-19T16:37:37Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157297 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2008}} [[Pilt:Sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all (2), 7. detsember 2011.jpg|pisi|Liiklusõnnetuste teemaline sotsiaalgrafiti Tartu Vabadussilla all, 2011]] [[Pilt:Italian traffic signs - incidente (modello II 6-b).svg|pisi|Külgkokkupõrge]] [[Pilt:Head On Collision.jpg|pisi|Laupkokkupõrge]] '''Liiklusõnnetus''' on juhtum, kus vähemalt ühe [[sõiduk]]i [[sõidutee|teel]] liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab [[inimene]] vigastada või [[surm]]a või tekib [[varaline kahju]].<ref name="politsei">[https://web.archive.org/web/20130809024946/http://politsei.ee/et/nouanded/liiklus/mida-teha-liiklusonnetuse-korral/ Politsei- ja Piirivalveamet] 24.09.2013</ref> == Liiklusõnnetuste liigid == Inimkannatanutega [[õnnetus]]ed võib liigitada kolme suuremasse rühma: sõidukite otsasõidud jalakäijatele, [[ühesõidukiõnnetus]]ed (sõidukite teelt väljasõidud) ja liikuvate sõidukite omavahelised kokkupõrked ([[laupkokkupõrge]])<ref name=" Toivo Õnneleid">[http://onneleid.onepagefree.com/?id=18396&onepagefree=mao3h6ohklllp0k459a1bnpnc5 Toivo Õnneleid "Riskid liikluses ning liiklusõnnetuste toimumise põhjused"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. Muud liiklusõnnetused on sõidukite otsasõidud loomadele ja seisvatele sõidukitele ning need moodustavad õnnetuste koguhulgast ligikaudu 7,3%.<ref name="Aastaraamat">{{Netiviide |pealkiri=Maanteeameti aastaraamat 2013 |url=http://www.mnt.ee/public/MA_Aastaraamat_2013_eesti.pdf |vaadatud=2013-10-14 |arhiivimisaeg=2014-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140514141656/http://www.mnt.ee/public/MA_Aastaraamat_2013_eesti.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Põhjused == Liiklusõnnetuste põhjused on tegurid, mis põhjustavad liiklusõnnetuse toimumise. Nendeks võivad olla inimtegurid, ilmastikunähtused, tehnilised vead. === Inimtegurid === [[Fail:Video of hazardous drifting in on the street of Riia maantee in Tartu, Estonia (December 2021).webm|pisi|Ohtlik liikluskäitumine Riia maanteel Tartus 2021. aasta detsembris]] [[Inimfaktor|Inimtegur]]ite hulka kuuluvad kõik tegurid, mis on seotud [[autojuht]]ide ja kõigi teiste isikutega, kes teel liiklevad või liiguvad. Näiteks autojuhi käitumine sõiduteel, tema nägemine ja kuulmine, reaktsioonikiirus ja otsustusvõimekus. 1995. aasta uurimus, mis põhines USA ja Briti õnnetuste statistikal, näitas, et juhtide eksimus, joove või muud inimtegurid põhjustasid ligikaudu 93% kõigist õnnetustest.<ref name="Lum&Reagan">{{cite web | last = Harry Lum & Jerry A. Reagan | title = Interactive Highway Safety Design Model: Accident Predictive Module | publisher = Public Roads Magazine | date=Talv 1995 | url = http://www.fhwa.dot.gov/publications/publicroads/95winter/p95wi14.cfm }}</ref> ==== Liikluseeskirja rikkumine ==== Liiklusreeglite eiramine on otsene liikluseeskirja rikkumine, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse ja halvemal juhul kaasnevad sellega ka inimohvrid. Liiklusseaduse järgimine on kõigile kohustuslik, sest liiklejad eeldavad üksteiselt teatud situatsioonis harjumuspärast käitumist ja kui kellegi tegevus erineb tavapärasest, siis ei osata vastu võtta õigeid otsuseid ning võib tekkida ohtlik olukord kõigile liiklejatele. Kõige ohtlikumad liiklusreeglite eiramised on liigne kiirus, eesõigusreeglitest mitte kinnipidamine (foorituled ja eesõigusmärgid, parema käe reegel), vale paiknemine teel, valed manöövrid, valgustusseadmete väärkasutamine (täistuledega pimestamine) ja vähekaitstud liiklejate, nagu jalgratturid ja jalakäijad ohustamine.<ref name=" Toivo Õnneleid" /> ==== Alkohol ==== [[Alkohol]]i mõju all sõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetuste toimumise [[tõenäosus]]t. Joobes juht ei hinda [[liiklusolukord]]a objektiivselt, võib teha ohtlikke ning läbimõtlemata manöövreid. Tema [[reaktsioonivõime]] on palju aeglasem kui kainel inimesel.<ref name="Joobes juhtimine">[https://web.archive.org/web/20130831200807/http://estran.ee/joobes-juhtimine/ Joobes juhtimine] 24.09. 2013</ref> 2012. aastal on Eestis joobes juhtide tekitatud liiklusõnnetuste osakaal kõikidest õnnetustest 12,3%.<ref name="Aastaraamat" /> ==== Kogemus ja vanus ==== [[Sõidukogemus]] on inimese praktiliste kogemustega omandatud võime turvaliselt liigelda ja lahendada keerukaid liiklusolukordi. Vähem on sõidukogemust noortel juhtidel, kes kipuvad tegema ohtlikke [[manööver|manöövreid]] ja ületama [[kiirus]]t, et saada [[adrenaliin]]isüst. Sõidu pikkust ja kestust arvestades on noorte autojuhtide õnnetuste arv 5–7 korda suurem kui keskealistel juhtidel. Järelikult on vanus olulisem tegur kui kogemus<ref name="Rumvolt">Rumvolt, H. (2004). "Ohutu sõidu juhised"</ref>. Raskeid liiklusõnnetusi põhjustavad peamiselt noored juhid, kes on oma vähestest kogemustest hoolimata riskialtimad ning käituvad liikluses ettearvamatult, oskamata liiklusolukordi objektiivselt hinnata. Nad ületavad sageli piirkiirust ja sooritavad [[möödasõit]]e selleks mitte ette nähtud kohas. Samuti istub järjest rohkem [[juhtimisõigus]]eta noori autorooli. Lõuna prefektuuri andmetel põhjustavad 40% raskete tagajärgedega liiklusõnnetustest ning 38% kõigist joobes juhi süül toime pandud õnnetustest Lõuna-Eestis just noored juhid (16–30 a).<ref name="Maanteeamet">[https://web.archive.org/web/20131006080155/http://www.mnt.ee/index.php?id=14371 Maanteeamet] 24.09.2013</ref> ==== Väsimus ==== [[Väsimus]] võib suurendada liiklusõnnetuse toimumise tõenäosust. Pidevalt sundasendis istuvat ja üleväsinud inimest võib sõidu ajal ootamatult tabada [[infarkt]], mille tagajärjel kaotab juht kontrolli sõiduki üle. Küsitlused on näidanud, et ligikaudu 15% juhtidest istub regulaarselt autorooli isegi siis, kui tunneb end väsinuna ja on öösel magamata.<ref name="TIRF">[https://web.archive.org/web/20130917170229/http://www.tirf.ca/index.php Liiklusvigastuste uurimiskeskus], The Traffic Injury Research Foundation, 24.09.2013</ref> Selle tõttu on vähenud juhi reaktsioonivõime ja tähelepanelikkus. Ta võib kalduda vastassuunavööndisse või sõita teelt välja. Juht võib roolis olles uinuda ja sõiduki üle kontrolli kaotada. Kutselised juhid peavad järgima töö- ja puhkeaja seadust, mida kontrollitakse [[sõidumeerik]]uga<ref name="tööjapuhkeseadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/264447 Töö- ja puhkeaja seadus], , 25.09.2013 </ref><ref name="sõidumeerik">[http://www.ametikoolitus.ee/autojuhi-too-ja-puhkeaja-koolitus/digitaalne-soidumeerik Sõidumeerik],25.09.2013 </ref>. Seaduse rikkumine on karistatav rahatrahviga. Sõidumeeriku eesmärk on tagada pikamaajuhtidele piisavalt [[puhkeaeg]]a, et vältida autoroolis uinumist ja väsimust, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse. ==== Ravimite kõrvaltoimed ==== Mõned ravimid võivad põhjustada unisust ja uimasust. Seetõttu tuleb enne sõitu alati veenduda, et võetud preparaadid ei avalda mõju mootorsõiduki juhtimisele. Selleks on pakendites olemas infolehed, kus on vajalik info kirjas.<ref name="ravimid">[https://web.archive.org/web/20160401110509/https://www.sudameapteek.ee/ravimid-ja-liiklusohtlikkus/ravimite Ravimid ja liiklusohutus] 24.09.2013</ref> ==== Juhi psüühiline olek ==== Juhi emotsionaalne seisund nagu kurbus, närvilisus, viha ja ärevus võivad oluliselt mõjutada liikluskäitumist. Need emotsioonid võivad juhi tähelepanu mujale suunata, mille tõttu ta ei suuda liiklusolukorda objektiivselt hinnata ja võib ettearvamatult käituda, näiteks ületada kiirust, teha ohtlikke manöövreid ja rikkuda liikluseeskirja<ref name="psüühika">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1592526/ Noorte juhtide liikluskäitumise tegurid], "Influences on youthful driving behavior and their potential for guiding interventions to reduce crashes"</ref>. === Ilmaolud ja nähtavus === [[Ilmaolud|Ilmaolude]] hulka kuuluvad näiteks [[vihm]], [[udu]], [[lumi]], [[rahe]]. Udu ja [[sademed|sademete]] tõttu väheneb oluliselt teenähtavus. Juhil on raske aru saada, kust lõpeb tema [[sõidurada]], ning keeruline on hoida sõidukit oma rajal. Lisaks suureneb [[metsloom]]adega kokkupõrkeoht.<ref name="ilmastik">{{Netiviide |url=http://www.swov.nl/rapport/Factsheets/UK/FS_Influence_of_weather.pdf |pealkiri=Ilmastiku mõju liiklusohutusele |vaadatud=2013-10-14 |arhiivimisaeg=2012-04-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120425162343/http://www.swov.nl/rapport/Factsheets/UK/FS_Influence_of_weather.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> Liiklemisel [[päevavalgus]]es ja [[ööpimedus]]es on samuti palju erinevusi. Sõiduki tuled ei pruugi tagada piisavat [[valgustus]]t öisel sõiduteel ning vastutulevate [[sõiduk]]ite tuled pimestavad juhti, vähendades silma reageerimisvõimet. === Kiirus === [[Sõidukiirus]] mõjutab oluliselt [[liiklusohutus]]t, sest see suurendab õnnetusse sattumise tõenäosust. Suurema kiiruse juures on inimesel raskem õigeaegselt reageerida ning õnnetusi ära hoida. Kiiruse suurenemisel kasvab ka [[pidurdusteekond|pidurdusteekonna]] pikkus. Suuremad kiirused suurendavad saadud vigastuste raskusastet. Mida suurem on kiirus, seda tõsisemad on vigastused, sest kokkupõrkel vabaneb suurem [[energia]]hulk. Õnnetuse raskusaste sõltub ka kokkupõrganud sõidukite [[mass]]ist.<ref name="raskusaste">[https://web.archive.org/web/20131006102854/http://www.mnt.ee/index.php?id=16207 Kiiruse mõju liiklusõnnetuse raskusastmele ] 25.09.2013</ref> On tõestatud, et kiiruse muutumise ja liiklusõnnetuste vahel kehtib järgmine seos: liiklusõnnetuste arv väheneb, kui väheneb kiirus ja vastupidi.<ref name="kiirus">[https://web.archive.org/web/20131030211513/http://www.20splentyforus.org.uk/UsefulReports/TRLREports/trl421SpeedAccidents.pdf Kiiruse mõju liiklusõnnetuste toimumissagedusele ] "The effects of drivers’ speed on the frequency of road accidents"</ref> Et liiklus oleks võimalikult ohutu, on sõiduteedele määratud [[kiiruspiirang]]ud, mida iga autojuht peaks järgima. == Ennetamine == Ennetamine on valik tegevusi, mille eesmärk on, et liiklus oleks ohutum ja et tulevikus toimuvad õnnetused ei oleks fataalsed. 2012. aastal hukkus Eestis liiklusõnnetustes 87 inimest. Varasematel aastatel on hukkunute hulk olnud veelgi suurem. 2006. aastal koguni 204.<ref name="Maanteeamet"/> Liiklusõnnetuste statistikast nähtub, et riik peab suurendama kulutusi liiklusõnnetuste ennetamisele. Viiakse läbi mitmesuguseid ohutusalaseid [[koolitus]]i. 2011. aastal muutus kohustuslikuks [[pimedasõidukoolitus]]e läbimine juhtimisõigust omandavatele juhtidele. Pidevalt täiustatakse liiklusjärelevalvet ja rikkujate karistused muutuvad karmimaks. Juhil on keelatud sõidu ajal rääkida [[mobiiltelefon]]iga, kui see pole kasutusel vabakäeseadmena, kuna see hajutab tähelepanu ja vähendab reaktsioonivõimet, mis võib tingida ohtliku liiklusolukorra või koguni liiklusõnnetuse. Kehtestatakse kiiruspiiranguid, mille määra pidevalt alandatakse, kuna õnnetuste hulk on endiselt suur. Korraldatakse massimeedia kampaaniaid joobes sõidukijuhtimise vastu. == Autode turvalisus ja tehnoloogia == Selleks, et vähendada inimohvrite arvu ja vigastusi õnnetustes, on [[autotootja]]d pidevalt täiustanud sõidukeid [[turvameede|turvameetmetega]], nagu [[turvavöö]]d, [[turvapadi|turvapadjad]] ja [[ABS-pidurid]]. Turvavööd hoiavad ära inimese väljapaiskumise sõidukist, kui on toimunud kokkupõrge. Samuti vähendab see tõenäosust, et inimene inertsi mõjul kehaosa kuhugi ära lööb. Eelkõige hoitakse sellega ära peatraumad. Turvapadjad on mõeldud löökide pehmendamiseks, et ei tekiks eluohtlikke traumasid. Uurimused on näidanud, et turvapadjad on vähendanud [[laupkokkupõrge]]tel suremust 25% võrra; turvavöö kasutamine 75% võrra ja mõlema kasutamine samaaegselt 80% võrra.<ref name="oxfordjournals">[http://aje.oxfordjournals.org/content/153/3/219.full "Mortality Reduction with Air Bag and Seat Belt Use in Head-on Passenger Car Collisions" ] </ref> [[ABS-pidurid]] väldivad rataste seiskumise järsul pidurdamisel ja libedal teel. Selle tulemusel säilib sõiduki juhitavus. Ohu tundmisel vajutab juht automaatselt pidurile ning rattad võivad seiskuda, mille tulemusena ei ole võimalik autot enam roolist juhtida ja liiklusõnnetust vältida. Autotootjad töötavad aktiivselt välja ka automaatseid seadmeid, mis analüüsivad sõidukite ees toimuvat ning vajadusel pidurdavad automaatselt hoo maha, et ei toimuks kokkupõrget jalakäija, jalgratturi või sõidukiga. Autotootja [[Volvo]] on oma uuematele mudelitele paigaldanud sellise ohutusseadme City Safety.<ref name="city safety">[http://www.euroncap.com/rewards/volvo_city_safety.aspx Volvo City Safety ]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} 24.09.2013</ref> Sõidukite turvalisus sõltub oluliselt ka hooldusest. Regulaarselt tuleb hooldada pidureid ja vedrustust ning veenduda, et rehvid on kvaliteetsed ja [[mustrijääk]] piisav. == Liiklusõnnetuste statistika Eestis == Eestis on 2012. aasta seisuga 602 133 sõiduautot, 4311 bussi ja 88 045 veokit.<ref name="Maanteeamet"/> {| class="wikitable" |+ Sõidukite liigid ja arv Eestis |- ! Autod !! Bussid !! Veokid |- | 602 133 || 4311 || 88 045 |} 2011. aastal kogunes õnnetusi 1876, hukkunuid oli 101 ja vigastatuid 1876. 2012. aastal toimus Eestis 1381 liiklusõnnetust. Nendes hukkus 87 inimest, kellest 30 olid jalakäijad. Vigastada sai 1706 inimest. Alkoholijoobes mootorsõidukijuhtide tõttu toimus kokku 170 liiklusõnnetust, milles hukkus kaheksa ja sai vigastada 231 inimest.<ref name="Maanteeamet" /> 2019. aastal toimus 1415 õnnetust, neis hukkus 53 inimest. Vigastada sai 1408 inimest 2020. aastal toimus 1365 kannatanuga õnnetust: hukkus 60, neist jalakäijaid 13. Vigastada sai 1574 inimest. Alkoholijoobes sõidukiõnnetusi toimus 132, nendes hukkus 12 ja vigastada sai 153 inimest. Jalgratturid sattusid avariisse 340 korral, hukkus neli ratturit. 55% juhtumitest moodustasid kokkupõrked teiste sõidukitega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/1608096874/avariide-arv-kahanes-kuid-hukkunute-arv-kasvas|pealkiri=Avariide arv kahanes, kuid hukkunute arv kasvas|väljaanne=ERR|aeg=4. veebruar 2021|vaadatud=04.02.2021}}</ref> == Liikluskindlustus == [[Liikluskindlustus]] on kohustuslik igale liikluses osalevale kindlustuskohustusega sõidukile. See korvab teistele sõidukitele tekitatud kahju. 2012. aastal oli liiklusõnnetuste kahjukindlustus 4,17 miljonit eurot. Aasta varem oli kahjukindlustuse summa 4,48 miljonit eurot. Lisaks suurtele summadele kulub kahju kannatanud auto remontimiseks palju aega, aga paljudel isikutel on sõidukit vaja iga päev.<ref name="Statistikaamet">[http://www.stat.ee/ Statistikaamet, 2012]</ref> {| class="wikitable" |+ Kahjukindlustus (eurodes) |- ! 2011. aastal !! 2012. aastal |- | 4 482 9100 || 4 017 2100 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * [[Kadri Valner]]. [http://www.maanteemuuseum.ee/maanteemuuseum/sites/default/files/failid/muu/aastaraamat%202014%20lk%20136-146.pdf Ajakirjandus 20. sajandi alguse liikluspildi vahendajana] [[Eesti Maanteemuuseum]] [[Kategooria:Liiklusõnnetused| ]] cp62acx5tbyguls6kt4xq1co3pkxh0u Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane) 0 139460 7157302 7136348 2026-05-19T16:50:34Z Ehitaja 63547 7157302 wikitext text/x-wiki '''Aleksandr Serafimovitš Nevzorov''' ([[10. august]] (teistel andmetel 12. august<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide (ETBLis on sünniaastaks märgitud ekslikult 1891 v 1892, p.o 1861 v 1862)</ref>) [[1861]] (mõnedel andmetel 1862<ref name="ETBL" />) [[Tšeljabinsk]], [[Orenburgi kubermang]]<ref name="ETBL" /> – [[9. detsember]] [[1936]] [[Voronež]]{{lisa viide}}) oli Eestis tegutsenud Vene õigusteadlane. ==Elulugu== Aleksandr Nevzorov oli vaimuliku poeg.<ref name="ETBL" /> Nevzorov õppis [[Tšeljabinsk]]i ja [[Ufa]] vaimulikes koolides ning 1880–1884 [[Jaroslavli juriidiline lütseum|Jaroslavli juriidilises lütseumis]], kus omandas õigusteaduse kandidaadi kraadi; väitekiri käsitles [[abielulahutus]]t ning selle ajaloolist arengut. Ta jäeti lütseumi juurde valmistuma professori kutseks. 1889. aastal kaitses ta [[Moskva ülikool]]is magistrikraadi õigusteaduses.<ref name="ETBL" /> [[Jaroslavl]]is oli Nevzorov 1888 raamatupidaja ja varahoidja, 1889 [[Kirov|Vjatkas]] kooliõpetaja. 1890–1891 oli ta [[Novorossiiski ülikool]]i dotsent [[Odessa]]s, 1891–1894 [[Tartu Ülikool]]is [[kaubandusõigus]]e<ref name="ETBL" /> [[Dotsent|dotsen]]di (teistel andmetel 1890. aastast)<ref name="TÜ">[http://hdl.handle.net/10062/5567] TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918</ref> (töötas dotsendi kohusetäitjana, sest ei omanud teaduslikke kraade<ref>[[Leo Leesment]], "Ülevaade Tartu Keiserliku Ülikooli õigusteaduskonnast". [[Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/5a2cdf5e-c2ab-4c78-8e86-f62088c4099f/content VII], Tartu, 1979, lk 82</ref>), 1894–1917 erakorraline professor. Ta õpetas kaubandus-, veksli- ja [[merekaubandusõigus]]t, börsiasjandust, Balti kubermangude kohalikku õigust jm.<ref name="ETBL" /> 1917. aasta novembrist oli Nevzorov taas [[Jaroslavl]]is, hiljem töötas [[Voroneži ülikool]]is, kus talle anti teenelise professori aunimetus. Ta tegutses ka sealses kodu-uurimisühingus.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö ja ühiskondlik tegevus== Aleksandr Nevzorov uuris [[Alaealisus|alaealiste]] [[hooldusõigus]]t ja naiste õiguslikku seisundit Venemaal, Balti kubermangude kohalikku õigust, selle allikaid, kirjandust ja õpetamist, börsiasjandust, kaubandusõiguse küsimusi jm. 1913–1915 oli ta Tartu Ülikooli üliõpilaste juriidilise ringi ajakirja Юридические известия (Juriidilised Uudised) toimetaja. Nevzorov aitas kaasa vene avaliku raamatukogu laiendamisele Tartus. Tema algatusel asutati 1898 Tartu Ülikooli üliõpilastele esimene kodu[[söökla]].<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Teoseid== * Опека над несовершеннолетними. Исторический очерк института и положение его в действующем русском законодательстве. Ревель, 1892 * Русская женщина в действующем законодательстве и в действительной жизни. Ревель, 1892 * Русское благотворительное общество в г. Юрьев. Юрьев, 1895 * Русские биржи. I–IV. Юрьев, 1897–1901 * Преподавание и литература местного права Прибалтийских губерний. Юрьев, 1901 * Конспектное изложение истории источников местного права Прибалтийских губерний. Юрьев, 1903 * Краткое изложение курса местного права Прибалтийских губерний. 1–2. Юрьев, 1910 * Пособие к изучению торгового права. Юрьев, 1912 ==Kirjandus== *{{Levitski|1|578–582}} * Научные работники СССР без Москвы и Ленинграда. Л., 1928, lk 274 * Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, kd II, lk 334 * Leesment, L. Ülevaade Tartu keiserliku ülikooli õigusteaduskonnast. // TÜ ajaloo küsimusi VII, lk 82 * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nevzorov, Aleksandr Serafimovitš}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Koduloolased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Venemaa õigusteadlased]] [[Kategooria:Püha Anna II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Anna III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Stanislavi III klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1861]] [[Kategooria:Surnud 1936]] 23ga1ryodgo4rh5td94f98scx0e96wu Maire Aunaste 0 141621 7157611 7110690 2026-05-20T09:19:23Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157611 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Maire Aunaste | pilt = RK Maire Aunaste.jpg | amet = [[XIII Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 2015 | ametiajalõpp = 2019 | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = Maire Ütt | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1953|11|7}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Isamaa Erakond]] (2014–2021) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = [[Elis Aunaste]] | sugulased = [[Eva Püssa]] (õde) | elukoht = | alma_mater = [[Tartu Ülikool]] <br/> (ajakirjandus, 1983) | elukutse = ajakirjanik | autasud = | allkiri = }} '''Maire Aunaste''' (sünninimi '''Maire Ütt'''; sündinud [[7. november|7. novembril]] [[1953]] [[Tartu]]s) on [[eesti]] [[ajakirjanik]] ja [[poliitik]], [[Riigikogu]] liige [[2015]]–[[2019]]. == Haridus == Ta on lõpetanud [[1972]]. aastal [[Viljandi Kultuurharidustöö Kool]]i klubitöö ja näitejuhtimise erialal. Aastatel 1974–1976 õppis ta [[ENSV Riikliku Filharmoonia estraadistuudio]]s estraadinäitlejaks-konferansjeeks.<ref name="maire-auna">Ingrid Veidenberg. [https://naine.postimees.ee/436034/maire-aunaste-huvasti-glamuur Maire Aunaste: hüvasti, glamuur!] Postimees.ee, 14.05.2011.</ref> Aastatel [[1978]]–[[1983]] õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] ajakirjandust (lõpetas).<ref>{{netiviide | url =http://www.tarbija24.ee/121206/esileht/meedia/227124.php | pealkiri =Aunaste: üksikud inimesed on ühiskonna mure | autor =Tuuli Koch | täpsustus = | väljaanne =Postimees.ee | aeg =06.11.2006 | väljaandja = | online =13.09.2008 | arhiivimisaeg =3.06.2008 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20080603234846/http://www.tarbija24.ee/121206/esileht/meedia/227124.php | url-olek =ei tööta }}</ref> == Töö ja looming == ===Sovhoosiklubis=== Diplomeeritud noore spetsialistina suunati Maire Ütt juhatama Lenini-nimelise näidissovhoosi klubi, kus ta töötas aastatel 1973–1974.<ref name="maire-auna" /><ref name="ReferenceA">[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/maire-aunaste-liiga-eriline Maire Aunaste. Liiga eriline?] Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter: ETV 10.11.2023. ERR-i arhiiv.</ref> ===Modellitöö=== Nooruses tegutses Maire Ütt fotomodellina.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-aunaste-lugu "Meie. Aunaste lugu"]. ETV saade Maire Aunaste elust (sisaldab tema modellifotosid). Esmaeeter 16.02.2005. ERR-i arhiiv.</ref> Üks temast tehtud menukamaid fototaieseid on fotograaf [[Verner Puhm]]i mustvalge teos "Nõiaring", mis on pildistatud 1975. aastal. [[Tallinna Fotoklubi]]st rändas see portreefoto näitustele [[Moskva]]sse, [[Soome]] ja [[Poola]]. 1976. aastal ilmus foto [[Armult Reinsalu]] raamatus "Hea foto saladus".<ref>Verni Leivak. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1090883/nostalgiat-tais-erilised-hetked-legendaarne-fotograaf-verner-puhm-ja-tema-tahtsaimad-klopsud-mis-on-hea-foto-saladus-seda-ei-oska-keegi-oelda- Nostalgiat täis erilised hetked | Legendaarne fotograaf Verner Puhm ja tema tähtsaimad klõpsud: „Mis on hea foto saladus? Seda ei oska keegi öelda.“] Õhtuleht.ee, 13.11.2023.</ref> ===Traktoritehases=== Enne ülikooli astumist pani ta end proovile elukoolis, töötades aastatel 1976–1977 puurijana [[Tšeljabinsk]]i tehases, mis varustas traktoritega üleliidulist [[komsomol]]i löökehitust – [[Baikali-Amuuri magistraalraudtee]]d (BAM-i).<ref>Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/162134/maire-aunaste-ainuuksi-mote-ja-narvipinge-teleekraanile-naasmisest-teeb-mind-haigeks Maire Aunaste: ainuüksi mõte ja närvipinge teleekraanile naasmisest teeb mind haigeks]. Õhtuleht/Elu, 03.09.2004.</ref><ref name="maire-auna" /> === Televisioonis === [[Fail:Maire Aunaste, ajakirjanik ja endine poliitik 1990.jpg|pisi|Maire Aunaste 1990. aastal]] Pärast ülikooli lõpetamist on Maire Aunaste töine elu olnud seotud peamiselt [[Eesti Televisioon]]iga, kus ta töötas kõigepealt kaheksa aastat uudistetoimetuses "[[Aktuaalne kaamera|Aktuaalse kaamera]]" reporterina. Tema firmamärgiks Eesti Televisioonis said aga meelelahutussaatesari "[[Reisile sinuga]]"<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" 2006, lk 443.</ref> (1993–1998) ja publitsistlik jutusaatesari "[[Meie (saade)|Meie]]" (2004–2008). * 1989. aastal oli ta üks ETV "Öö-TV" saatejuhte, samuti seda märgilist nähtust tähistavas 2020. aasta "Öö-TV-s". * Aastatel 1990–1993 osales ta „Hommiku TV“ ja 1994. aastal „Talve TV“ tegemises. * Alates 1993. aastast juhtis ta ETV meelelahutussaadet "Reisile sinuga". Neis saadetes suhtles ta viie hooaja jooksul ainuüksi kaamerate ees kokku 1670 kaaslast otsiva saatekülalisega.<ref>Ivo Karlep. [https://web.archive.org/web/20240308195445/https://pealinn.ee/2024/02/29/teletaht-maire-aunaste-nii-monigi-onnelik-reisisaate-voitja-ei-ilmunud-lennujaama-jattes-tudruku-sinna-nukralt-seisma/ Teletäht Maire Aunaste: Nii mõnigi õnnelik reisisaate võitja ei ilmunud lennujaama, jättes tüdruku sinna nukralt seisma] Pealinn, 29.02.2024.</ref> * 1998–1999 töötas ta [[Jüri Pihel]]i kutsel saatejuht-toimetajana telekanalis [[TV1]] ning tegi "Maire Aunaste vestlussaadet", kus käsitleti abielupaaride või lihtsalt elukaaslaste saatust ja suhteprobleeme.<ref name="ReferenceA" /> * 2004. aastal läks ETV-s eetrisse Aunaste saatesarjas "Meie" tehtud portreesaade näitleja ja tantsija [[Ülle Ulla]]st. * 2005., 2006. ja 2008. aastal valiti Aunaste ajakirja [[Nädal (ajakiri)|Nädal]] korraldatud hääletusel Eesti paremuselt teiseks naissaatejuhiks ([[Anu Välba]] järel).<ref>"Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 444.</ref><ref>"Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 430.</ref> * Aastatel 2006–2008 tutvustas ETV tema ideest sündinud saatesarjas "Rahva pidu" Eesti eri paikade kultuurielu. * Aastatel 2009–2012 juhtis ta ETV arutlussaadet "[[Mida teie arvate?]]". * 2009. aastal tegi ta autor-saatejuhina ETV saatesarja "Head uudised". * 2010. aasta suvel tegi ta suvesaadet "Suveniir". * 2012. aastal juhtis ta ETV kuueosalist saatesarja "Kirbuturu lood" (oli ka saate autor) ning tegi autor-toimetajana dokumentaalsaatesarja "Meie inimesed". * Aastatel 2012–2013 tegi ta 21-osalist ETV meelelahutussaatesarja "Perepidu". * 2013. aastal juhtis ta ETV saatesarja "Mehed räägivad armastusest". * 2013. aastal intervjueeris ta ETV saate "Muutunud mees: Robbie Williams" jaoks [[Robbie Williams]]it.<ref>[https://menu.err.ee/265652/intervjuu-robbie-williamsiga-pani-maire-aunastel-polved-varisema Intervjuu Robbie Williamsiga pani Maire Aunastel põlved värisema]. ERR Menu, 24.07.2013.</ref><ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/muutunud-mees-robbie-williams-kusitleb-maire-aunaste Muutunud mees: Robbie Williams. Küsitleb Maire Aunaste]. Telesaade ERR-i arhiivis, esmaeeter 15.08.2013.</ref> (Sellega seoses on ETV teenekas saatejuht [[Vahur Kersna]] toonitanud, et just tänu Maire Aunastele sai Robbie Williams teada, et tema kehale tätoveeritud [[suitsupääsuke]] on [[Eesti rahvuslind]].<ref name="ReferenceA" />) * 2014. aastal juhtis ta ETV pühapäevast koguperesaadet "Tõuse ja sära!". * 2018. aastal tegi ta teleintervjuu [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]] tolle 90. sünnipäeva puhul.<ref>[https://www.facebook.com/delfi.ee/videos/10156268373159318 Maire Aunaste intervjuu Arnold Rüütliga 90. juubeli puhul]. Delfi leht Facebookis, 11.05.2018. Vaadatud 07.11.2020.</ref> * 2018. aasta detsembrist oli tal oma regulaarne jutusaade "Õhtu Maire Aunastega" [[Tallinna Televisioon]]is.<ref>[https://elu.ohtuleht.ee/909429/kas-vaatad-laupaeval-laheb-tallinna-tv-s-eetrisse-maire-aunaste-uus-saade Kas vaatad? Laupäeval läheb Tallinna TV-s eetrisse Maire Aunaste uus saade]. Õhtuleht.ee, 30.11.2018.</ref> Sarnaselt [[Urmas Ott|Urmas Otiga]], kelle teleportreede sarja "Carte blanche" esimene saatekülaline oli 1992. aastal [[Helgi Sallo]], kutsus ka Maire Aunaste 2018. aasta detsembris Tallinna TV-s oma vestlussaate esimeseks külaliseks Helgi Sallo.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/84654313/maire-aunaste-tegi-uuele-saatele-avapaugu-helgi-salloga-tana-mangin-litsi-homme-mortsukat Maire Aunaste tegi uuele saatele avapaugu Helgi Salloga: täna mängin litsi, homme mõrtsukat] Kroonika/Delfi. 04.12.2018.</ref> * 2020. aastal juhtis ta koos [[Marko Reikop]]iga ETV meelelahutussaatesarja "[[Telelegendide lahing]]", kus mälumängus võistlesid peamiselt teletöötajad, ning 2021. ja 2022. aastal meelelahutussaatesarja "Kuulsuste lahing", kus võistlesid Eesti teatrite näitlejad. === Raadios === Aastatel 1994–1997 ja 2004–2013 tegi Aunaste televisioonitöö kõrvalt [[Raadio 2]]-s ja [[Vikerraadio]]s nii jutu- kui ka muusikasaateid. Aastatel 2004–2011 juhtis ta raadiosaateid "[[Teisipäeval teiega]]" ja "Minu muusika", kus mängis 1930.–1950. aastate Ameerika muusikat ning tutvustas isikupäraselt nii muusikapalade esitajaid kui ka vastava muusika taustalugusid.<ref>[https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82309575/aunaste-lopetas-hobi-korras-raadiosaate-tegemise Aunaste lõpetas hobi korras raadiosaate tegemise] Nädal / Anne & Stiil, 08.02.2012.</ref> 2016. aastal juhtis ta Vikerraadios saadete tsüklit "Riigikogu muusikatund", kus tutvustas tegevpoliitikuid harjumatust küljest, käsitledes nende muusikategemisi ja muusikalist maitset.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/riigikogu-muusikatund-maire-aunaste Riigikogu muusikatund. Maire Aunaste] ERR Arhiiv, 27.06–02.07.2016.</ref> Alates 2023. aasta septembrist juhib ta külalissaatejuhina aeg-ajalt [[raadio Elmar]] hommikuprogrammi. === Trükimeedias === Maire Aunaste oli 1996. aastal asutatud seltskonnaajakirja [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] esimene [[peatoimetaja]]. Aastatel 1996–1998 töötas ta toimetajana ajakirjas [[Nädal (ajakiri)|Nädal]].<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aAunaste+Maire/aaunaste+maire/1%2C5%2C10%2CB/frameset&FF=aaunaste+maire+++++1953+toimetaja&1%2C1%2C Maire Aunaste – ajakirja Nädal toimetaja]. Kirje e-kataloogis ESTER, vaadatud 11.12.2023.</ref> Ameerikas elatud ajast kirjutas ta 2007. aastal järjelugusid ajakirjas [[Naised]], hiljem sai järjejutust raamat "Viis aastat peidus". Alates 2008. aastast kirjutas ta iganädalast omanimelist veergu [[SL Õhtuleht|Õhtulehes]], kus sageli arendas edasi oma telesaatesarjas "Meie" käsitletud teemasid. 2020. aastal oli ühtlasi ajakirja [[Maakodu]] toimetaja. Kuni aprillini 2021 oli ta ajalehe [[Maaleht]] ja alates 2022. aasta algusest taas Õhtulehe kolumnist<ref>Maire Aunaste. [https://www.ohtuleht.ee/naine/1052533/uus-kolumnist-maire-aunaste-kui-elu-on-lainud-nii-et-oled-osanud-vahem-kui-aasta-jooksul-kaotada-koik-mis-siis-uldse-alles-jaab Uus kolumnist! Maire Aunaste | Kui elu on läinud nii, et oled osanud vähem kui aasta jooksul kaotada KÕIK... Mis siis üldse alles jääb?] Õhtuleht.ee, 04.01.2022.</ref> ning 2024. aasta oktoobrist on ta ajakirja [[Eesti Naine]] kolumnist.<ref>[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120333050/tana-71-sunnipaeva-tahistav-maire-aunaste-kogu-see-igav-asi-pidi-kindlasti-toimuma-just-minu-sunnipaeval Täna 71. sünnipäeva tähistav Maire Aunaste: kogu see igav asi pidi kindlasti toimuma just minu sünnipäeval!] Eesti Naine / Delfi, 07.11.2024.</ref> Pärast [[dementsus]]t põdenud ema hooldamist ning tihedaid kokkupuuteid ühe hooldekodu töökorralduse, hoolimise ja hoolimatusega<ref>Maire Aunaste. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/94571939/maire-aunaste-kirjutab-avameelselt-ema-hooldamisest-ja-40-kurvast-paevast-mis-viisid-ema-surmani Maire Aunaste kirjutab avameelselt ema hooldamisest ja 40 kurvast päevast, mis viisid ema surmani] Eesti Ekspress, 13.09.2021.</ref> hakkas Aunaste senisest põhjalikumalt süüvima Eesti hoolekandesüsteemi probleemidesse ning töötas 2022. aastal kaheksa kuud [[Järvamaa]]l [[Koeru Hooldekeskus|Koeru hooldekodus]]. Sealt saadud kogemustele ja teadmistele toetudes hakkas ta kirjutama artikleid ajakirjale [[Tervis Pluss]]. Enamasti on need väga elujaatavad portreelood inimestest, kes terviseprobleemidega võideldes peavad teistest rohkem eluraskusi ületama. ====Artikleid ajakirjas Tervis Pluss<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/otsing?search=Maire%20Aunaste&order=PUBLISH_AT&domain=tervispluss.delfi.ee&from=2013-12-13T04%3A51%3A25Z&to=2023-12-13T21%3A59%3A59Z Maire Aunaste artikleid ajakirjas Tervis Pluss] Tervis Pluss / Delfi. Vaadatud 12.12.2023.</ref>==== * "Armastus võidab kõik: raske liikumispuudega Kristeli ja Reinu viis kokku ajaleheartikkel, nüüd tähistasid nad oma 15. abieluaastat" (02.11.2022) * ""Ma ei oska juba aastaid naerda. Kui suur aare on teine inimene, saad aru alles siis, kui üksi oled"" (28.01.2023) * ""Kui suudad end püsti ajada ja tegutsema hakata, haarad kinni igast õlekõrrest.“ Kunagi lümfivähist paranenud naine sai nüüd jagu ka rinnavähist" (12.02.2023) * "Rännulusti ja optimismi apteegist osta ei saa – pimedana sündinud Tiia ja ratastoolis Arko: oleme autoga terve Euroopa läbi sõitnud!" (09.04.2023) * "Kaela murdnud mees saatuslikust hetkest: see oli puhas lollus ja poosetamise värk, rand oli ju tüdrukuid täis!" (13.05.2023) * ""Minu silmadeks on käed. Katsudes saad isegi sellest aru, kas asi on ilus või inetu.“ Diabeedile nägemise kaotanud Avo lugu" (24.06.2023) * "Keemiaravist tugevam Katrin: püüdsin säilitada terve mõistuse, kuigi mulle oli selgeks tehtud, et hakkan kohe surema. Ma ei anna alla!" (12.08.2023) * "Noore naise 11 aastat kannatusi: silma röövinud haigus andis endast märku oksendamise ning pöörase valu ja raginaga peas" (11.11.2023) === Raamatud === Maire Aunaste on kirjutanud neli raamatut. * "Iseennast kuulates" ([[BNS]]-i kirjastus 1997, ISBN 9985602978) on kirjutatud [[Raadio 2]]-le tehtud saadete "Ainult armastusest" ja "Avameelselt elust" tekstide põhjal. Raamatu juhtmõte on, et absoluutselt kõik inimesed tahavad olla erilised.<ref>Maire Aunaste esimene raamat. Postimees Extra, 19. aprill 1997.</ref> * "Viis aastat peidus" (AS Ajakirjade Kirjastus 2008, ISBN 9789949443505) kirjeldab eesti telesaatejuhi elu Ameerika Ühendriikides illegaalina, elamis- ja tööloata. "Pärast neid kogemusi tean, et enam pole midagi, mis suudaks mind alandada," kirjutas Aunaste.<ref>{{Netiviide |url=http://www.raamat24.ee/raamat.php?id=251 |pealkiri=Viis aastat peidus |vaadatud=2008-09-13 |arhiivimisaeg=2008-12-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081224001726/http://www.raamat24.ee/raamat.php?id=251 |url-olek=ei tööta }}</ref> * "Mitte ainult meestest" (M. Aunaste, 2009). Teosest on teinud ligi kümnetunnise heliraamatu (CD) Pimedate Infoühing Helikiri (2009). * "Õpetajaid tuleks kätel kanda" (REKfoto, 2026) on 47 aastat eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötanud Maire Eierti elulooraamat.<ref>Maire Aunaste. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120432854/opetajat-tuleks-katel-kanda Õpetajat tuleks kätel kanda] Eesti Naine / Delfi Lood, 26.02.2026.</ref> === Dokumentaalfilm === 1988. aastal tegi Maire Aunaste [[režissöör]]ina [[dokumentaalfilm]]i "Lasteassamblee Sofias".<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3601 Filmi andmed Eesti Filmi Andmebaasis].</ref> === Etenduskunst === 2014. aastal mängis Maire Aunaste üle Eesti paarikümne etenduse jagu oma humoorikat autobiograafilist püstijalakomöödiat "Äraaetud, kuid ülesmukitud", mis osutus ülimenukaks.<ref>Helen Michelson. [https://kultuur.postimees.ee/2770460/maire-aunaste-komoodiatuur-on-saalid-pilgeni-tais-toonud Maire Aunaste komöödiatuur on saalid pilgeni täis toonud]. Postimees.ee, 22.04.2014.</ref> [[Stsenaarium]]i kaasautor oli [[Rein Pakk]]. Lavastusest tehti samal aastal DVD-salvestis ja lavateost on hiljem korduvalt näidanud ETV.<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/aAunaste+Maire/aaunaste+maire/1%2C4%2C10%2CB/frameset&FF=aaunaste+maire+++++1953&6%2C%2C6 Äraaetud kuid ülesmukitud (videosalvestis) : Maire Aunaste ''live comedy show'']. Autorid Maire Aunaste, Rein Pakk. DVD, Tartu, 2014. Kirje e-kataloogis ESTER.</ref> Maire Aunaste on üks 2023. aasta märtsis toimunud suurejoonelise tagasivaateürituse "[[Reisile sinuga|Reisile Sinuga]] 30 & [[Lembit Saarsalu]] 75: reisile saksofoniga!" korraldajaid ja õhtujuhte.<ref name="paides-ela">Silja Felt. [https://web.archive.org/web/20231211103759/https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/27715/paides-elav-maire-aunaste-toob-eestimaa-sudames-lavale-midagi-enneolematut Paides elav Maire Aunaste toob Eestimaa südames lavale midagi enneolematut] TRE Raadio koduleht, 23.02.2023.</ref> 2024. aastal esitas ta [[Café Lyon]]is oma ''[[Püstijalakomöödia|stand-up]]''-kava "Vana olemise mõnu".<ref>[https://cafelyon.ee/ainult-cafe-lyonis-maire-aunaste-stand-up-vana-olemise-monu/ Ainult Café Lyonis – Maire Aunaste stand-up "Vana olemise mõnu"]. Kohviku Café Lyon koduleht. Vaadatud 23.11.2024.</ref> ===Tele- ja kirjutava ajakirjaniku töö võrdlus=== Teleajakirjanikutööd ja kokku kuuele väljaandele artikleid kirjutava ajakirjaniku tööd võrreldes on ta 2023. aastal tõdenud<ref>[https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120241262/kolumn-maire-aunaste-vananemisest-sudame-murdumistest-ja-tookoormusest-mida-suudavad-valja-kannatada-vaid-hobused Kolumn | Maire Aunaste vananemisest, südame murdumistest ja töökoormusest, mida suudavad välja kannatada vaid hobused] Tervis Pluss, 20.10.2023.</ref>: {{Tsitaat|Kui televisioonis töötades pole kunagi aega intervjueeritava juures tundide viisi istuda, siis kirjutaval ajakirjanikul peab olema kaks olulist asja: huvi inimese vastu ja aega.|Maire Aunaste}} == Poliitika == Maire Aunaste kuulus detsembrist 2014 kuni maini 2021 [[Erakond Isamaa|erakonda Isamaa]].<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Maire+Aunaste Maire Aunaste parteilisus] e-Äriregistris. Vaadatud 11.12.2023.</ref> 5. septembril 2014 teatas ta Eesti Televisiooni "[[Ringvaade (saade)|Ringvaate]]" saates [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideerimisest. Küsimusele, miks ta valis parteiks [[Isamaa ja Res Publica liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]], vastas Aunaste, et see on kummardus [[Mart Laar]]ile. Ta sai valimistel 679 häält ja osutus valituks kompensatsioonimandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> Aastatel [[2015]]–[[2019]] töötas ta XIII Riigikogus ja kuulus seal sotsiaalkomisjoni.<ref>[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xiii-riigikogu-koosseis/komisjonid/ XIII Riigikogu komisjonid] Riigikogu kodulehel. Vaadatud 16.12.2023.</ref> Ühtlasi kuulus ta sel perioodil [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]] nõukokku.<ref>[https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-eesti-rahvusraamatukogu-ja-rahvusooperi-noukokku-uued-liikmed/ Riigikogu nimetas Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusooper Estonia nõukokku uued liikmed] Riigikogu koduleht, 27.09.2018.</ref> ==Elu pärast Riigikogust lahkumist== 2019. aasta septembris kolis Maire Aunaste Tartusse Tammelinna oma hooldamist vajava ema Heljo Üti (1930–2021) juurde. Sel perioodil juhendas ta ka [[Kambja]] näiteringi ning kirjutas peamiselt Maalehele artikleid. 2022. aastal töötas ta Järvamaal Koeru hooldekodus, millega seoses kolis algul [[Koeru]] ja seejärel [[Paide]]sse.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7759728/maire-aunaste-puhib-eestimaa-tolmu-jalgadelt-kuni-40-aastani-on-okei-siis-on-allakaik Maire Aunaste pühib Eestimaa tolmu jalgadelt: kuni 40. aastani on okei, siis on allakäik] Postimees.ee/Elu24, 23.04.2023.</ref> 2022. aasta teisel poolel sai elamiskorda Maire Aunaste [[Portugal]]is asuv maja, kus ta on plaaninud pensionipõlve pidada.<ref>Maire Aunaste. [https://maakodu.delfi.ee/artikkel/120094632/maire-aunastel-valmis-eelmisel-aastal-uus-kodu-portugalis Maire Aunastel valmis eelmisel aastal uus kodu Portugalis] Maakodu/Delfi, 07.11.2023.</ref> Aastal 2026 kolis ta Paidest [[Viljandi]]sse.<ref name="paides-ela" /><ref>{{uudiseviide | pealkiri = Maire Aunaste: minu elukaaslane on televiisor, selleta sureksin kohe ära | perekonnanimi = Välba | eesnimi = Anu | autor-link = [[Anu Välba]] | leheküljed = | lehekülg = | väljaanne = [[ERR]] | aastakäik = | üksiknumber = | kuupäev = 8. märts 2026 | vaadatud = 13. märts 2026 | koht = | väljaandja = | keel = | tsitaat = | url = https://eeter.err.ee/1609961462/maire-aunaste-minu-elukaaslane-on-televiisor-selleta-sureksin-kohe-ara }}</ref> 10. novembril 2023 läks Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul ETV eetrisse tema ülikooliaegse kursusevenna Vahur Kersna tehtud portreesaade "Maire Aunaste. Liiga eriline?".<ref name="ReferenceA" /> Kui Aunaste saated on kogu tema karjääri jooksul tekitanud alati tublisti järelpoleemikat ja mitte just vähe ka kriitilisi arvamusi, siis selle saate vastuvõtt televaatajate poolt valmistas juubilarile suure üllatuse: "Terve elu jooksul pole ma saanud sellist, ainult positiivset tagasisidet, mitte ühelegi oma saatele. No ja ega see polnudki minu saade. See oli Vahuri järjekordne suursaade. Ta olevat lugenud saadet ette valmistades mu kolm raamatut paar korda läbi. Ta teadis minust rohkem kui ma ise."<ref>Maire Aunaste. [https://www.ohtuleht.ee/1095701/saade-mis-ullatas-paljusid-maire-aunaste-kaameral-vahetati-akusid-meie-vahuriga-ei-tousnud-kordagi-isegi-toolilt SAADE, MIS ÜLLATAS PALJUSID! Maire Aunaste: kaameral vahetati akusid, meie Vahuriga ei tõusnud kordagi isegi toolilt] Õhtuleht.ee, 14.11.2023.</ref> == Tunnustus == * 2005 – [[Häädemeeste vald|Häädemeeste valla]] aukodanik<ref>[https://haademeestevald.kovtp.ee/endise-haademeeste-valla-aukodanikud-ja-vapimargi-kavalerid 1990. aastal asutatud Häädemeeste valla aukodanikud ja vapimärgi kavalerid] Häädemeeste valla koduleht. Vaadatud 23.11.2024.</ref> * 2010 – Maalehe auhinna laureaat<ref>Erika Klaats. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/33876931/maalehe-laureaat-maire-aunaste-siiras-utleja-ja-eneseirooniline-arvaja Maalehe laureaat: Maire Aunaste – siiras ütleja ja eneseirooniline arvaja]. Maaleht.ee, 14.10.2010.</ref> == Isiklikku == Maire Aunaste ema Heljo Ütt oli elupõline joonestaja.<ref name="ReferenceA" /> Isa Helmut Ütt oli omal ajal [[Puka kultuurimaja]] juhataja, kuid jõudis pidada ka palju muid ameteid. Maire noorim õde [[Eva Püssa]] on [[näitleja]] ja pere keskmine õde Tiina on töötanud [[Kurepalu kultuurimaja]] juhatajana.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284462/mitte-ainult-maire-ode Mitte ainult Maire õde] Kroonika/Delfi, 05.09.2001.</ref> Maire Aunaste on olnud kolm korda abielus. Tema tütar [[Elis Aunaste]] (2019. aastast Elis Seppius) on ajakirjanik. === Õigusrikkumised === ====Viisarežiimi ja välisriigis töötamise seaduste rikkumine==== 1999. aastal sõitis Maire Aunaste koos abikaasa Indrek Sahaga Ameerikasse pooleaastase viisaga, mida ta veel kuue kuu võrra pikendas, kuid jäi Ameerikasse kokku viieks aastaks. Turistina USA-sse sõitnud Aunaste töötas seal illegaalselt kondiitri, hotellikoristaja ja põetajana. Ta on seda seaduserikkumist mitmel pool ka avalikult tunnistanud. 2004. aastal karistati teda mainitud õigusrikkumiste eest kümneaastase Ameerika Ühendriikidesse sõidu keeluga.<ref>Teelemari Loonet. [https://elu24.postimees.ee/2436/maire-aunaste-sai-usalt-kumneks-aastaks-viisakeelu Maire Aunaste sai USAlt kümneks aastaks viisakeelu] Postimees.ee/Elu24, 08.09.2007.</ref> ====Sõiduki juhtimine alkoholijoobes==== 2004. aasta sügisel tabati Maire Aunaste autoroolist ligi ühepromillise alkoholijoobega. See toimus mõni päev enne Aunaste uue saatesarja "[[Meie (saade)|Meie]]" algust, kus tema esimene saatekülaline oli roolijoodiku süül hukkunud jalgrattasportlase [[Lauri Aus]]i lesk Kristel.<ref>[https://web.archive.org/web/20130609023439/http://publik.delfi.ee/news/inimesed/loe-milline-kirev-kamp-kuulsusi-on-roolijoodikute-nimekirjas.d?id=48240613 "Loe, milline kirev kamp kuulsusi on roolijoodikute nimekirjas"] Delfi, 22.06.2011 (vaadatud 20.12.2012).</ref> 6. aprillil 2021 tabati Maire Aunaste Tartus taas joobnuna autoroolist. Tal tuvastati 2,57-promilline joove. 8. aprillil sõlmis ta prokuratuuriga kokkuleppe, mille kohaselt kinnitas maakohus talle karistuseks kuuekuulise tingimisi vangistuse aastase katseajaga. Ühtlasi jäeti Aunaste kolmeks kuuks juhiloast ilma.<ref>[https://tartu.postimees.ee/7220247/raskes-joobes-autot-juhtinud-maire-aunastele-maarati-tingimisi-pool-aastat-vangistust Raskes joobes autot juhtinud Maire Aunastele määrati tingimisi pool aastat vangistust], Postimees, 8. aprill 2021.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikitsitaat}} * Piret Kooli. [http://www.ajakirinaised.ee/artikkel.php?id=13037 "Maire Aunaste: üks eluetapp on nüüd läbi"] Naised, 5. september 2008 * Eve Heinla. [https://www.ohtuleht.ee/303323 "Maire Aunaste naudib tänast sünnipäeva lähedaste seltsis"] [[Õhtuleht]], 7. november 2008 * Agnes Männiste. [https://www.ohtuleht.ee/342976 "Maire Aunaste: pean end ise halvaks suhtlejaks"] Õhtuleht, 24. august 2009 * [https://www.youtube.com/watch?v=MXvUXJXP_78 Maire Aunaste muusikavideos «Kuidas toota staari?»] Esmaeeter ETV-s 31. detsembril 2009 * [https://tartu.postimees.ee/7103210/mitmes-ametis-maire-aunaste-inimene-pole-loodud-selleks-et-terve-elu-tootada Mitmes ametis Maire Aunaste: inimene pole loodud selleks, et terve elu töötada] [[Tartu Postimees]], 6. november 2020 * [https://kroonika.delfi.ee/84246761/fotod-palju-onne-telelegend-maire-aunaste-tahistab-suurt-juubelit Telelegend Maire Aunaste tähistab suurt juubelit – fotogalerii läbi aegade] Kroonika/Delfi. 7. november 2018 * Maire Aunaste. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/89587783/urmas-ott-saanuks-tana-65-kolleegi-ja-kaasteelist-kusitleb-mottesillal-maire-aunaste Urmas Ott saanuks täna 65. Kolleegi ja kaasteelist küsitleb mõttesillal Maire Aunaste] Maaleht, 23. aprill 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/meie-aunaste-lugu "Meie: Aunaste lugu"]. ETV telesaade Maire Aunaste elust. Sisaldab intervjuud [[Vahur Kersna]]le. Esmaeeter 16. veebruaril 2005. ERR-i arhiiv * [https://arhiiv.err.ee/vaata/maire-aunaste-juubelisaade Maire Aunaste juubelisaade]. ETV telesaade. Sisaldab intervjuud [[Roald Johannson]]ile. Esmaeeter 8. novembril 2013. ERR-i arhiiv * [https://menu.err.ee/1609157407/galerii-ja-videod-juubilar-maire-aunaste-labi-aastate Galerii ja videod: juubilar Maire Aunaste läbi aastate] ERR Menu, 7. november 2023 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/maire-aunaste-liiga-eriline Maire Aunaste. Liiga eriline?] Vahur Kersna tehtud portreesaade Maire Aunaste 70. sünnipäeva puhul. Esmaeeter ETV-s 10. novembril 2023. ERR-i arhiiv {{JÄRJESTA:Aunaste, Maire}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 7aowgkf7aaz5c3m6n177d4if4klyu1w Arutelu:Toamasina 1 144598 7157500 3673600 2026-05-20T03:52:03Z Raamaturott 56450 7157500 wikitext text/x-wiki Ma kopeerisin kliimanäitajate tabeli hispaania vikist. Mis seal valesti on, et tabelit näha pole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. oktoober 2008, kell 11:20 (UTC) Mul näitab peatüki "Liiklus ja transport" pealkirja kuskil selle tabeli kõrval.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 5. oktoober 2008, kell 11:49 (UTC) kgfi3b6gde8u240s174rmzhz9wh32bq AJ Auxerre 0 144765 7157174 6327776 2026-05-19T12:05:55Z Makenzis 95198 7157174 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = AJ Auxerre | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Association de la Jeunesse Auxerroise | hüüdnimi = | lühend = AJA | asutatud = 1905 | lõpp = | väljak = [[Stade de l'Abbé-Deschamps]] | mahutavus = | ametinimetus1 = | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = | treener = | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 15. koht, [[Ligue 1]] | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''AJ Auxerre''' on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]iklubi, mis hooajal 2011-12 mängis riigi [[Ligue 1|kõrgliigas]]. == Välislingid == * [http://www.aja.fr/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Auxerre}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Auxerre| ]] 63c3qykvfnteqdwspb8oyxokf51k9v3 Le Havre AC 0 144769 7157178 6563565 2026-05-19T12:12:37Z Makenzis 95198 7157178 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Le Havre Athletic Club | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Le Havre Athletic Club Football Association | hüüdnimi = ''Le Club Doyen''<br>''Les Ciel et Marine'' | lühend = | asutatud = 1884 (spordiklubi)<br>1894 (jalgpall) | lõpp = | väljak = [[Stade Océane]] | mahutavus = 25 178 | ametinimetus1 = President | esimees = Vincent Volpe | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Luka Elsner]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025–26 | positsioon = 15. koht ([[Ligue 2]]) | muster_la1=_LeHavreAC2324h |muster_b1=_LeHavreAC2324h |muster_ra1=_LeHavreAC2324h| muster_sh1 = _LeHavreAC2324h | muster_so1 = _LeHavreAC2324h | vasakkäsi1=A9E2F3 |kere1=000066 |paremkäsi1=000066 |püksid1=000066 |sokid1=000066 | muster_la2=_LeHavreAC2324a |muster_b2=_LeHavreAC2324a |muster_ra2=_LeHavreAC2324a| muster_sh2 = _LeHavreAC2324a| muster_so2 = _LeHavreAC2324a | vasakkäsi2= EDEDED|kere2=EDEDED |paremkäsi2=EDEDED |püksid2=EDEDED |sokid2=EDEDED | veeb = http://www.hac-foot.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[File:HAC tournoi de paques 1913.jpg|pisi|Le Havre'i meeskond 1913. aastal]] [[File:Intérieur stade Océane.jpg|pisi|[[Stade Océane]]]] '''Le Havre Athletic Club Football Association''' on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]iklubi, mis tegutseb [[Le Havre]]'is. See mängib riigi kõrgliigas [[Ligue 1]]. Le Havre asutati 1884. aastal spordiklubina. Jalgpalliklubina tegutseb see alates 1894. aastast. Aastatel 1899, 1900 ja 1919 tuli Le Havre Prantsusmaa amatööride meistriks. Pärast profiliiga loomist on Le Havre parimaks tulemuseks jäänud teine kolmas hooajal 1950/51. 1959. aastal tuli Le Havre Prantsusmaa karikavõitjaks, kui karikafinaalis alistati [[FC Sochaux-Montbéliard|Sochaux]] kahe mängu kokkuvõttes 5:2. Samal aastal võitis Le Havre ka Prantsusmaa superkarikafinaali, kui alistati [[OGC Nice|Nice]] tulemusega 2:0. Alates 2012. aastast on klubi kodustaadion olnud [[Stade Océane]], mis mahutab 25 178 pealtvaatajat. Le Havre'i suurimad rivaalid on [[Stade Malherbe Caen|Caen]] ja [[RC Lens|Lens]]. Le Havre'is on klubikarjääri alguses mänginud mitmed tuntud jalgpallurid, teiste seas [[Benjamin Mendy]], [[Ibrahim Ba]], [[Jean-Alain Boumsong]], [[Lassana Diarra]], [[Steve Mandanda]], [[Vikash Dhorasoo]] ja [[Paul Pogba]]. Le Havre'i naiskond mängib Prantsusmaa naiste kõrgliigas [[Division 1 Féminine]]. == Praegune meeskond == ''Seisuga 12. november 2023'' {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Mathieu Gorgelin]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Gautier Lloris]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Oussama Targhalline]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Étienne Youte Kinkoue]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=HUN|pos=KA|nimi=[[Loïc Négo]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Yassine Kechta]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=GUI|pos=RÜ|nimi=[[Mohamed Bayo]]|märkus=laenul [[Lille OSC|Lille]]'ist}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Nabil Alioui]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=USA|pos=RÜ|nimi=[[Emmanuel Sabbi]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Mathéo Bodmer]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Steve Ngoura]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=RUS|pos=PK|nimi=[[Daler Kuzjajev]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Kandet Diawara]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=CIV|pos=VV|nimi=[[Mohamed Koné]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=MAR|pos=KA|nimi=[[Oualid El Hajjam]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=CGO|pos=PK|nimi=[[Nolan Mbemba]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=SEN|pos=PK|nimi=[[Rassoul Ndiaye]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Élysée Logbo]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Antoine Joujou]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=Prantsuse Guajaana|pos=KA|nimi=[[Yoann Salmier]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=Guadeloupe|pos=RÜ|nimi=[[Josué Casimir]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Cheick Doumbia]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Alois Confais]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=CMR|pos=PK|nimi=[[Simon Ebonog]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=CIV|pos=KA|nimi=[[Christopher Opéri]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=GHA|pos=PK|nimi=[[André Ayew]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Samuel Grandsir]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Arthur Desmas]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Yoni Gomis]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Mokrane Bentoumi]]}} {{JK koosseis mängija|no=93|rah=SEN|pos=KA|nimi=[[Arouna Sangante]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=94|rah=GUI|pos=PK|nimi=[[Abdoulaye Touré]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Ligue 2]] **'''Võitja''' (6): 1938, 1959, 1985, 1991, 2008, 2023 *[[Coupe de France]] **'''Võitja''' (1): 1959 **Teine koht (1): 1920 *Prantsusmaa amatööride meistrivõistlused **'''Võitja''' (3): 1899, 1900, 1919 *[[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarikas]] **'''Võitja''' (1): 1959 == Välislingid == * [http://www.hac-foot.com/ Koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Le Havre AC| ]] [[Kategooria:Le Havre|AC]] gctolza3k5hg29ckvzzlg3c3l2d2pkd Lille OSC 0 144771 7157279 6899887 2026-05-19T15:29:42Z Makenzis 95198 7157279 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Lille OSC | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Lille Olympique Sporting Club Lille Métropole | hüüdnimi = ''Les Dogues'' ('Dogid') | lühend = LOSC | asutatud = 23. septembril 1944 | lõpp = | väljak = [[Stade Pierre-Mauroy]] | mahutavus = 50 186 | ametinimetus1 = President | esimees = Olivier Létang | omanik = Merlyn Partners SCSp | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Bruno Génésio]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = [[Ligue 1 hooaeg 2025–2026|2025/26]] | positsioon = 3. koht | muster_la1=|muster_b1=_LilleOSC2425h|muster_ra1=|muster_sh1=_LilleOSC2425h| muster_so1=_LilleOSC2425h | vasakkäsi1=C2051B|kere1=C2051B|paremkäsi1=C2051B|püksid1=101030|sokid1=101030 | muster_la2=|muster_b2=_LilleOSC2425a|muster_ra2=|muster_sh2=_LilleOSC2425a|muster_so2=_LilleOSC2425a | vasakkäsi2=FFFFFF|kere2=FFFFFF|paremkäsi2=FFFFFF|püksid2=FFFFFF|sokid2=FFFFFF |muster_la3=_LilleOSC2425t|muster_b3=_LilleOSC2425t|muster_ra3=_LilleOSC2425t|muster_sh3=_LilleOSC2425t|muster_so3=_LilleOSC2425t | vasakkäsi3=222222|kere3=222222|paremkäsi3=222222|püksid3=000000|sokid3=000000 | veeb = http://www.losc.fr/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Grand Stade Lille Métropole LOSC first match.JPG|pisi|[[Stade Pierre-Mauroy]] avamängu algus]] '''Lille Olympique Sporting Club''' on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Ligue 1]]. Klubi kodustaadion on [[Lille]]'i linnastus asuv [[Stade Pierre-Mauroy]]. Klubi loodi 1944. aastal, mil liitusid [[Olympique Lillois]] ja [[SC Fives]]. Mõlemad klubid olid olnud Prantsusmaa kõrgliiga asutajaliikmed ja Lillois riigi esimene meister. Lille OSC on tulnud Prantsusmaa meistriks neli korda (hooaegadel 1945–46, 1953–54, 2010–11 ja 2020–21). Prantsusmaa karikas on võidetud kuus korda, viimati 2011. aastal. Lille'i kõige edukam periood oli aastatel 1946–1954, mil klubi peatreener oli [[André Cheuva]]. Lille'i suurim rivaal on [[RC Lens]] ning nende klubide vaheline derbi on tuntud nime all ''[[Derby du Nord]]''. == Praegune koosseis == ''Seisuga 15. august 2024''<ref>{{cite web |language=fr |url=https://www.losc.fr/effectif/lille/76 |title=Effectif |website=LOSC.fr |access-date=11 October 2022 |archive-date=1 September 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230901190301/https://www.losc.fr/effectif/lille/76 |url-status=live }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=ITA|pos=VV|nimi=[[Vito Mannone]]}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=ALG|pos=KA|nimi=[[Aïssa Mandi]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Alexsandro]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=SWE|pos=KA|nimi=[[Gabriel Gudmundsson]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=ALG|pos=PK|nimi=[[Nabil Bentaleb]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=ISL|pos=PK|nimi=[[Hákon Arnar Haraldsson]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Angel Gomes]]}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=CAN|pos=RÜ|nimi=[[Jonathan David]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Rémy Cabella]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=NOR|pos=RÜ|nimi=[[Osame Sahraoui]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Thomas Meunier]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ALG|pos=KA|nimi=[[Akim Zedadka]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Samuel Umtiti]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Lisandru Olmeta]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=DRC|pos=PK|nimi=[[Ngal'ayel Mukau]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Bafodé Diakité]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Benjamin André]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Tiago Santos]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=KVX|pos=PK|nimi=[[Edon Zhegrova]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=SRB|pos=RÜ|nimi=[[Andrej Ilić]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GUI|pos=RÜ|nimi=[[Mohamed Bayo]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Rafael Fernandes]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Ethan Mbappé]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Lucas Chevalier]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Ismaily]]}} {{JK koosseis mängija|no=32|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Ayyoub Bouaddi]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Ligue 1]] **'''Võidud (4)''': 1945–46, 1953–54, 2010–11, [[Ligue 1 hooaeg 2020–2021|2020–21]] *[[Ligue 2]] **'''Võidud (4)''': 1963–64, 1973–74, 1977–78, 1999–00 *[[Coupe de France]] **'''Võidud (6)''': 1945–46, 1946–47, 1947–48, 1952–53, 1954–55, 2010–11 *[[Coupe de la Ligue]] **Teine koht (1): 2015–16 *[[Trophée des Champions]] **'''Võidud (1)''': 2021 **Teised kohad (2): 1955, 2011 *[[UEFA Intertoto karikas]] **'''Võidud (1)''': 2004 == Peatreenerid == {{veerud}} *... *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean Fernandez]] (1994–1995) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean-Michel Cavalli]] (1995–1997) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Hervé Gauthier]] ja [[Charles Samoy]] (1997) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Thierry Froger]] (1997–1998) *{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Vahid Halilhodžić]] (1998–2001) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bruno Baronchelli]] (2001–2002; ajutine) *{{Riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Vahid Halilhodžić]] (2002) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Claude Puel]] (2002–2008) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rudi Garcia]] (2008–2013) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[René Girard]] (2013–2015) {{veerud-piir}} *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Hervé Renard]] (2015) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Patrick Collot]] (2015; ''ajutine'') *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Frédéric Antonetti]] (2015–2016) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Patrick Collot]] (2016–2017; ''ajutine'') *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Franck Passi]] (2017; ''ajutine'') *{{Riigi ikoon|Argentina}} [[Marcelo Bielsa]] (2017) *{{Riigi ikoon|Portugal}} [[João Sacramento]] (2017; ''ajutine'') *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Christophe Galtier]] (2017–2021) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jocelyn Gourvennec]] (2021–2022) *{{Riigi ikoon|Portugal}} [[Paulo Fonseca]] (2022–2024) *{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bruno Génésio]] (2024–) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.losc.fr/ Klubi koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Lille OSC| ]] [[Kategooria:Lille|OSC]] 0njj1occidwnr8l0nniqng9b24vsg6c Lyoni Olympique 0 144774 7157266 6795405 2026-05-19T15:04:19Z Makenzis 95198 7157266 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Lyoni Olympique | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Olympique de Lyon et du Rhône | hüüdnimi = ''Les Gones'' ('lapsed') | lühend = ''Lyon''<br />''OL'' | asutatud = 1950 | lõpp = | väljak = [[Parc Olympique Lyonnais]] | mahutavus = 59 186 | ametinimetus1 = | esimees = [[Jean-Michel Aulas]] | omanik = John Textor (77,49%) OL Groupe'i kaudu | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Pierre Sage]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = [[Ligue 1 hooaeg 2025–2026|2025/26]] | positsioon = 4. koht | muster_la1=_lyon2425h |muster_b1=_lyon2425h |muster_ra1=_lyon2425h |muster_sh1 =_lyon2425h |muster_so1 = | vasakkäsi1=|kere1=|paremkäsi1=|püksid1=|sokid1=FFFFFF | muster_la2=_lyon2425a|muster_b2=_lyon2425a|muster_ra2=_lyon2425a|muster_sh2 =_lyon2425a|muster_so2 = | vasakkäsi2=000000 |kere2=000000 |paremkäsi2=000000 |püksid2=000000 |sokid2=000000 | muster_la3=_lyon2425t|muster_b3=_lyon2425t|muster_ra3=_lyon2425t|muster_sh3 =|muster_so3 = | vasakkäsi3=FAF4EA |kere3=FAF4EA |paremkäsi3=FAF4EA |püksid3=FAF4EA |sokid3=FAF4EA | e mäng = | võit = | kaotus = | enim_mänge = [[Serge Chiesa]] (541) | mängija = [[Fleury Di Nallo]] (182) | fännid = | auhinnad = | veeb = http://www.olweb.fr }} [[File:OL-Angers Groupama Stadium 11.jpg|pisi|[[Parc Olympique Lyonnais]]]] '''Lyoni Olympique''' (prantsuse keeles ''Olympique lyonnais''; täielik nimi ''Olympique de Lyon et du Rhône'') on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]iklubi. Lyon on domineerinud [[Ligue 1|riigi meistrivõistlustel]] suurema osa 2000. aastatest, võites need oma ajaloos esimest korda küll alles 2002. aastal, kuid püstitades seejärel seitsmel aastal järjest meistriks tulles uue rekordi. [[UEFA Meistrite Liiga]]s on Lyon kahel korral jõudnud poolfinaali (hooaegadel 2009–10 ja 2019–20) ning kolmel korral veerandfinaali (hooaegadel 2003–04, 2004–05 ja 2005–06). 1997. aasta tuldi [[UEFA Intertoto Cup]]'i võitjaks. Lyoni Olympique on [[Paris Saint-Germain]]i ja [[Marseille Olympique]]'i kõrval ühe suurima toetajaskonnaga Prantsusmaa jalgpalliklubisid. Lyoni Olympique'i naiskond mängib Prantsusmaa naiste meistriliigas [[Division 1 Féminine]] ning on 17-kordse Prantsusmaa meistrina riigi edukaim klubi. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 23. august 2024''<ref>{{cite web |url=https://www.ol.fr/fr/football/masculin-pro/effectif/joueurs |title=Players and staff &#124; Men |publisher=Olympique Lyonnais |access-date=9 March 2023 |archive-date=28 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230228014927/https://www.ol.fr/fr/football/masculin-pro/effectif/joueurs |url-status=live }}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=1|rah=POR|pos=VV|nimi=[[Anthony Lopes]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|3rd captain]]}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=CIV|pos=KA|nimi=[[Sinaly Diomandé]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Nicolás Tagliafico]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=CIV|pos=PK|nimi=[[Paul Akouokou]]}} {{JK koosseis mängija|no=5|rah=CRO|pos=KA|nimi=[[Dejan Lovren]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Maxence Caqueret]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=GNB|pos=RÜ|nimi=[[Mama Baldé]]}} {{JK koosseis mängija|no=8|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Corentin Tolisso]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|vice-captain]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=NGA|pos=RÜ|nimi=[[Gift Orban]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Alexandre Lacazette]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|captain]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Malick Fofana]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Adryelson]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Abner Vinícius|Abner]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=ALG|pos=RÜ|nimi=[[Saïd Benrahma]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Rayan Cherki]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=SEN|pos=KA|nimi=[[Moussa Niakhaté]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Saël Kumbedi]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=ANG|pos=KA|nimi=[[Clinton Mata]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=BRA|pos=VV|nimi=[[Lucas Perri]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=BEL|pos=PK|nimi=[[Orel Mangala]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=SWE|pos=RÜ|nimi=[[Amin Sarr]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Florent Da Silva]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Justin Bengui]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=SRB|pos=PK|nimi=[[Nemanja Matić]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Mahamadou Diawara]]}} {{JK koosseis mängija|no=37|rah=GHA|pos=RÜ|nimi=[[Ernest Nuamah]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Rémy Descamps]]}} {{JK koosseis mängija|no=55|rah=CRO|pos=KA|nimi=[[Duje Ćaleta-Car]]}} {{JK koosseis mängija|no=69|rah=GEO|pos=RÜ|nimi=[[Georges Mikautadze]]}} {{JK koosseis mängija|no=98|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Ainsley Maitland-Niles]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Ligue 1]] **'''Võidud (7)''': 2001–02, 2002–03, 2003–04, 2004–05, 2005–06, 2006–07, 2007–08 *[[Ligue 2]] **'''Võidud (3)''': 1950–51, 1953–54, 1988–89 *[[Coupe de France]] **'''Võidud (5)''': 1963–64, 1966–67, 1972–73, 2007–08, 2011–12 *[[Coupe de la Ligue]] **'''Võidud (1)''': 2000–01 *[[Trophée des Champions]] **'''Võidud (8)''': 1973, 2002, 2003, 2004, 2005, 2006, 2007, 2012 *[[UEFA Intertoto karikas]] **'''Võidud (1)''': 1997 == Peatreenerid == {{veerud}} * ... * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jean Tigana]] (1993–1995) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Guy Stéphan]] (1995–1996) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bernard Lacombe]] (1996–2000) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Jacques Santini]] (2000–2002) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Paul Le Guen]] (2002–2005) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Gérard Houllier]] (2005–2007) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Alain Perrin]] (2007–2008) {{veerud-piir}} * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Claude Puel]] (2008–2011) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rémi Garde]] (2011–2014) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Hubert Fournier]] (2014–2015) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Bruno Génésio]] (2015–2019) * {{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[Sylvinho]] (2019) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Rudi Garcia]] (2019–2021) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Peter Bosz]] (2021–2022) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Laurent Blanc]] (2022–2023) * {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Grosso]] (2023) * {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pierre Sage]] (2023–) {{veerud-lõpp}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.olweb.fr Koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Lyoni Olympique| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Lyon|Olympique]] n40yfloxxpxgp2fk3d9nfes0adfpatq Rennesi Stade 0 144864 7157228 6327770 2026-05-19T13:25:35Z Makenzis 95198 7157228 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Rennesi Stade | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = ''Stade Rennais Football Club'' | hüüdnimi = | lühend = | asutatud = 10. märtsil 1901 | lõpp = | väljak = [[Roazhon Park]] | mahutavus = 29 778 | ametinimetus1 = President | esimees = Nicolas Holveck | omanik = [[Groupe Artémis]] | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Julien Stéphan]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 6. koht | muster_la1=_staderennais1819h |muster_b1=_staderennais1819h |muster_ra1=_staderennais1819h |muster_sh1=_rennais1819h|muster_so1=_rennes1718h | vasakkäsi1=FFFFFF |kere1= |paremkäsi1=ff0000 |püksid1=ff0000 |sokid1=ff0000 | muster_la2=_staderennais1819a |muster_b2=_staderennais1819a |muster_ra2=_staderennais1819a |muster_sh2=_rennes1819a |muster_so2=_rennes1819a | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2= FFFFFF |paremkäsi2=000000 |püksid2= 000000 |sokid2=FFFFFF | veeb = https://www.staderennais.com/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Rennesi Stade''' (prantsuse keeles ametlikult ''Stade rennais football club'') on [[Prantsusmaa]] [[Rennes]]i linna [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi [[Ligue 1|kõrgliigas]]. Rennesi Stade asutati 1901. aastal. 1932. aastal oli see Prantsusmaa liiga asutajaklubisid. Rennesi Stade võitnud Prantsusmaa karika kolm korda, viimati 2019. aastal, kui finaalis alistati valitsev Prantsusmaa meister [[Paris Saint-Germain FC|Paris Saint-Germain]]. Hooajal [[UEFA Meistrite Liiga 2020–2021|2020–21]] osales Rennes esimest korda [[UEFA Meistrite Liiga]]s. Rennesi Stade'il on riigi üks edukamaid jalgpalliakadeemiaid. Sealt on jalgpalluriteed alustanud teiste seas [[Sylvain Wiltord]], [[Yoann Gourcuff]], [[Moussa Sow]], [[Yacine Brahimi]], [[Ousmane Dembélé]] ja [[Jimmy Briand]]. Klubi kodustaadion on [[Roazhon Park]], mis mahutab 29 778 pealtvaatajat. == Praegune koosseis == ''Seisuga 8. oktoober 2020''<ref>{{cite web |url=http://www.staderennais.com/effectif/pros |title=Equipe Pro |publisher=Stade Rennais FC |language= |accessdate=}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Romain Salin]]}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Damien Da Silva]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Gerzino Nyamsi]]}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=BRA|pos=KA|nimi=[[Dalbert Henrique]]|märkus=laenul [[Milano Inter]]ist}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=MAR|pos=KA|nimi=[[Nayef Aguerd]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Martin Terrier]]}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Clément Grenier]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Sehrou Guirassy]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Eduardo Camavinga]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=SEN|pos=RÜ|nimi=[[M'Baye Niang]]}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[James Lea Siliki]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Benjamin Bourigeaud]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Steven Nzonzi]]|märkus=laenul [[A.S. Roma|Roma]]st}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=SEN|pos=VV|nimi=[[Alfred Gomis]]}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Faitout Maouassa]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Jérémy Doku]]}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Yann Gboho]]}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Flavien Tait]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Romain Del Castillo]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Adrien Hunou]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=ITA|pos=KA|nimi=[[Daniele Rugani]]|märkus=laenul [[Juventus]]est}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=MLI|pos=KA|nimi=[[Hamari Traoré]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Jonas Martin]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=DRC|pos=VV|nimi=[[Pépé Bonet]]}} {{JK koosseis mängija|no=31|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Adrien Truffert]]}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Brandon Soppy]]}} {{JK koosseis mängija|no=35|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Georginio Rutter]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Namakoro Diallo]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Ligue 2]] **'''Võitja (2)''': 1955–56, 1982–83 *[[Coupe de France]] **'''Võitja (3)''': 1964–65, 1970–71, 2018–19 **Teised kohad (4): 1921–22, 1934–35, 2008–09, 2013–14 *[[Trophée des champions]] **'''Võitja (1)''': 1971 *[[UEFA Intertoto karikas]] **'''Võitja (1)''': 2008 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.staderennais.com/ Koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Stade Rennais FC| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Rennes|Stade]] e1pio5thmsd5wsg5jj8138aq82pf551 Lõke 0 145200 7157496 7101231 2026-05-20T02:51:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157496 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on tuleasemest; vormirõiva osa kohta vaata artiklit [[lõke (riideosa)]]}} [[Pilt:Campfire Pinecone.png|pisi|Oksaraagudest ja männikäbidest tehtud lõke]] [[Fail:Lõke_ja_sädemed.jpg|pisi|Kuuseokstest sädemerohke lõke Kõrvemaal (2014)]] '''Lõke''' on vabas õhus asuv lahtine tulease. Lõke on lihtne söögiküpsetamisvahend, mille abil saab ka riideid kuivatada, [[Joogivesi|joogivett]] keeta, [[Hädasignaal|hädasignaale]] anda, metsloomi eemal hoida ja [[Soojuskiirgus|soojust]] säilitada.<ref name=":0">{{Netiviide|url=http://sakalakodutytar.kaitseliit.ee/files/sakalakodututar/img/files/4_jark_toovihik|pealkiri=Kodutütre VI järgu töövihik-õpik|vaadatud=18.9.2022|arhiivimisaeg=6.06.2025|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250606205735/https://sakalakodutytar.kaitseliit.ee/files/sakalakodututar/img/files/4_jark_toovihik|url-olek=ei tööta}}</ref> Lõkkes või lõkke kohal saab toitu valmistada erinevatel viisidel, näiteks, katelokis keetes, varda otsas [[vorst]]i või tuhas [[kartul]]eid küpsetades. Hooletu lõkkega ümberkäimine võib olla ohtlik, põhjustada vigastusi või põlenguid, ohutu lõkke tegemine ja kustutamine nõuab läbimõeldud tegevust ning oludega (aastaaeg, ilmastik) arvestamist.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Argo Linnamäe|url=https://docplayer.ee/116418284-P%C3%A4rnu-loodus-ja-tehnikamaja.html|pealkiri=Ellujäämine talvises metsas|aeg=2012|vaadatud=18.9.2022|arhiivimisaeg=22.09.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220922023305/https://docplayer.ee/116418284-P%C3%A4rnu-loodus-ja-tehnikamaja.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.vvvs.ee/failid4/PaEV%20LOODUSES-%20juhend%20opetajale.pdf|pealkiri=ÕPPEPROGRAMM PÄEV LOODUSES|vaadatud=18.9.2022}}</ref> == Lõkketüübid == Olenevalt võimalustest, asukohast, ilmast ja vajadustest on võimalus ning vajadus teha erinevaid lõkkeid: * [[palklõke]] või matkalõke on üks valvelõkke tüüpe, mis põleb kaua ja aitab ühtlaselt sooja ja valgust hoida<ref name=":1" /><ref name=":0" /> * [[tähtlõke]] on samuti valvelõkkena kasutusel<ref name=":2" /><ref name=":0" /> * [[Püstkodalõke|püramiid- või püstkodalõke]] või koonuslõke on üks levinumaid lõkke tegemise viise<ref name=":2" /><ref name=":0" /> * [[muldkolle]] kaevatakse tuulise ilmaga, sellel on ka erinevaid variante nagu T-kujuline ja lukuaugukujuline lõke<ref name=":2" /> * [[kaevlõke]] on mõeldud eelkõige toiduvalmistamiseks<ref name=":2" /> * [[lõunapausilõke]] tehakse kiirelt ja intensiivselt põlevalt materjalist, et toitu valmistada<ref name=":1" /> * [[laagrilõke]] on suurem lõkketüüp, kuhu pannakse näiteks kände ja suuri oksi<ref name=":1" /> == Pilte == <gallery> Fail:Campfire4 mgx.svg|Kõrvuti asetatud palkidest palklõke Fail:Nuotiokahvi, campfire coffee.jpg|Püramiidlõke Fail:Campfire1 mgx.svg|Lõhestatud pakust toiduvalmistamise lõke Fail:Campfire7 mgx.svg|Tähtlõkke kohal toidu valmistamine Fail:Camp Log Cabin Fire.svg|Kaevlõke Fail:Camp Teepee Fire.svg|Püramiidlõke Fail:Campfire5 mgx.svg|Muldkolle </gallery> == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} *[[Jaanituli]] *[[Kamin]] *[[Tulepakk]] *[[Metsapõleng]] == Viited == [[Kategooria:Tuli]] m3cauw7oa6hwnkh6trhy304ogljcker Sündinud 14. oktoobril 0 145565 7157466 7149058 2026-05-19T22:30:47Z Sjur 66496 7157466 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin artiklis loetletakse [[14. oktoober|14. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. * [[1425]] – [[Alesso Baldovinetti]], itaalia vararenessansi maalikunstnik * [[1667]] – [[Karl Raab]], saksa päritolu vaimulik * [[1767]] – [[Nicolas Théodore de Saussure]], Šveitsi loodusteadlane * [[1774]] – [[Bernardo Francés y Caballero]], Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst * [[1789]] – [[Heinrich Kurt Stever]], õigusteadlane * [[1801]] – [[Joseph Plateau]], Belgia füüsik * [[1824]] – [[Adolphe Monticelli]], prantsuse maalikunstnik * [[1864]] – [[Sergei Šidlovski]], valgevene päritolu Venemaa riigitegelane * [[1871]] – [[Alexander von Zemlinsky]], Austria helilooja ja dirigent * [[1872]] – [[Reginald Frank Doherty]], Suurbritannia tennisist * [[1873]] – [[Jules Rimet]], Prantsusmaa jalgpallitegelane * 1873 – [[Raymond Clarence Ewry]], USA kergejõustiklane * [[1882]] – [[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik * [[1885]] – [[Jüri Ottas]], Eesti poliitik * [[1888]] – [[Katherine Mansfield]], Uus-Meremaa kirjanik * 1888 – [[Juhan Narma]], Eesti poliitik * [[1890]] – [[Dwight Eisenhower]], USA president [[1953]]–[[1961]] * [[1892]] – [[Sumner Welles]], USA poliitik * 1892 – [[Johannes Seer]], eesti põllumees * [[1893]] – [[Lillian Gish]], Ameerika näitleja, lavastaja ja kirjanik * [[1897]] – [[Paul Villemi]], Eesti sõjaväelane * [[1899]] – [[Alan M. Washbond]], USA bobisõitja * [[1902]] – [[Learco Guerra]], Itaalia jalgrattur * 1902 – [[Herman Treufeldt]], Eesti sõjaväelane * [[1905]] – [[Pentti Haanpää]], soome kirjanik * [[1906]] – [[Hannah Arendt]], saksa politoloog *[[1908]] – [[Rudolf Ismayr]], Saksamaa tõstja *[[1909]] – [[Bernd Rosemeyer]], Saksamaa autovõidusõitja *[[1910]] – [[John Robert Wooden]], USA korvpallur ja treener *[[1914]] – [[Johannes Mikkola]], Eesti poliitik ja sõjaväelane * 1914 – [[Aleksis Rannit]], eesti kirjanik ja kunstiteadlane *[[1920]] – [[Frank Ayd]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater * 1920 – [[Mary Pinchot Meyer]], Ameerika Ühendriikide seltskonnategelane ja kunstnik *[[1922]] – [[Lydia Nordentoft Lavrov]], väliseesti kunstnik *[[1924]] – [[Liidia Elken]], eesti metallikunstnik *[[1925]] – [[Phillip Tobias]], Lõuna-Aafrika Vabariigi paleoantropoloog *[[1927]] – [[Roger Moore]], inglise näitleja *[[1928]] – [[Georg Seim]], eesti tõstja * 1928 – [[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener *[[1930]] – [[Mobutu Sese Seko]], Kongo poliitik, Kongo DV president 1965–1997 *[[1931]] – [[Heinrich Ludwig Fütterer]], Saksamaa kergejõustiklane * 1931 – [[Harri Lehiste]], eesti ajakirjanik ja följetonist * 1931 – [[Matti Helminen]], soome zooloog ja looduskaitsetegelane *[[1933]] – [[Wilfried Dietrich]], Saksamaa maadleja *[[1934]] – [[Magnus Aarbakke]], norra õigusteadlane *[[1937]] – [[Olev Sild (füüsik)|Olev Sild]], eesti füüsik * 1937 – [[Andres Peekna]], eesti füüsik *[[1938]] – [[Tiiu Aru]], eesti metallikunstnik * 1938 – [[Anne Tuuling]], eesti näitleja, režissöör ja ajakirjanik *[[1939]] – [[Ralph Lauren]], [[USA]] moelooja * 1939 – [[Litokwa Tomeing]], Marshalli Saarte hõimupealik ja poliitik *[[1940]] – [[Cliff Richard]] (Harry Webb), inglise laulja *[[1941]] – [[Jaan-Imant Pedaste]], eesti spordipedagoog ja -teadlane *[[1944]] – [[Vadim Spiridonov]], vene filminäitleja ja filmirežissöör * 1944 – [[Jānis Sproģis]], läti laulja * 1944 – [[Anatoli Burtsev]], jakuudi kirjandusteadlane *[[1945]] – [[Vladimir Maksimov]], Nõukogude Liidu käsipallur * 1945 – [[Juri Orlov (näitleja)|Juri Orlov]], vene näitleja *[[1946]] – [[Emanuel Merins]], saksa kabetaja * 1946 – [[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi president * 1946 – [[Krista Loogma]], eesti sotsioloog * 1946 – [[Andres Ergma]], Eesti ettevõtja * 1946 – [[Craig Venter]], USA bioloog ja ärimees *[[1949]] – [[Avo Ots]], eesti tehnikateadlane *[[1950]] – [[Kurt Jara]], Austria jalgpallur ja treener * 1950 – [[Sheila Grace Young-Ochowicz]], USA kiiruisutaja ja jalgrattur * 1950 – [[Kate Grenville]], Austraalia kirjanik *[[1951]] – [[Mare Leis]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] *[[1952]] – [[Nikolai Andrianov]], Nõukogude Liidu riistvõimleja * 1952 – [[Kaija Saariaho]], soome helilooja * 1952 – [[Indrek Alekõrs]], Eesti haridustegelane ja koolijuht * 1952 – [[Evarist Bartolo]], Malta poliitik *[[1953]] – [[Anu Liivak]], kunstiteadlane *[[1955]] – [[Neeme Kuningas]], eesti lavastaja ja laulja *[[1956]] – [[Peter Lüscher]], Šveitsi mäesuusataja *[[1957]] – [[Merike Tatsi]], eesti näitleja *[[1959]] – [[Aleksei Kassatonov]], Nõukogude Liidu jäähokimängija *[[1960]] – [[Steve Cram]], briti kergejõustiklane * 1960 – [[Lauri Lepik]], Eesti diplomaat ja riigiametnik *[[1962]] – [[Jaan Ehlvest]], maletaja *[[1963]] – [[Andrus Nagel]], eesti korvpallur * 1963 – [[Toomas Kitsing (autosportlane)]], Eesti autosportlane * 1963 – [[Helena Langšádlová]], Tšehhi poliitik *[[1964]] – [[Pere Ponce]], hispaania näitleja *[[1965]] – [[Jüri Jaanson]], sõudja, olümpiamedalist * 1965 – [[Karyn White]], USA laulja *[[1967]] – [[Alain Roche]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1968]] – [[Matthew Paul Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur * 1968 – [[Robert C. Cooper]], Kanada stsenarist ja produtsent *[[1969]] – [[Collier Brown]] ehk P. J. Brown, USA korvpallur * 1969 – [[Viktor Onopko]], Venemaa jalgpallur *[[1970]] – [[James Arthur Jackson]], USA korvpallur * 1970 – [[Meelis Lindmaa]], eesti jalgpallur * 1970 – [[Pär Zetterberg]], Rootsi jalgpallur * [[1971]] – [[Antonis Nikopolidis]], kreeka jalgpallur * 1971 – [[Jorge Paulo Costa Almeida]], Portugali jalgpallur * 1971 – [[Jyrki Katainen]], Soome poliitik *[[1972]] – [[Tururangi Tarapu]], Cooki saarte kergejõustiklane *[[1973]] – [[Steven John Bradbury]], Austraalia lühirajauisutaja * 1973 – [[Argo Normak]], eesti ökoloog *[[1974]] – [[Viktor Röthlin]], Šveitsi kergejõustiklane *[[1975]] – [[Külli-Riin Tigasson]], eesti ajakirjanik * 1975 – [[Floyd Landis]], USA elukutseline jalgrattur * 1975 – [[Daniel Santos]], Puerto Rico endine poksija * 1975 – [[Jaan Tootsen]], eesti ajakirjanik ja filmirežissöör * 1975 – [[Nils Kroon]], eesti mäesuusatreener *[[1976]] – [[Andreas Widhölzl]], Austria suusahüppaja * 1976 – [[Daniel Tjärnqvist]], Rootsi jäähokimängija * 1976 – [[Mait Mölder]], eesti luterlik vaimulik * 1976 – [[Maria Velcheva]], bulgaaria maletaja *[[1977]] – [[Ragne Kõuts-Klemm]], eesti sotsioloog *[[1978]] – [[Kathleen Rubins]], Ameerika Ühendriikide mikrobioloog ja astronaut *[[1979]] – [[Liina-Grete Lilender]], eesti iluuisutaja ja treener *[[1980]] – [[Kris Freeman]], USA murdmaasuusataja * 1980 – [[Tarmo Noormaa]], eesti lõõtspillimängija ja kultuurikorraldaja *[[1983]] – [[Lin Dan]], Hiina sulgpallur *[[1983]] – [[Andreas Lend]], eesti tšellist * 1983 – [[Betty Heidler]], saksa vasaraheitja *[[1984]] – [[Daniel Freund]], Saksa poliitik *[[1985]] – [[Andrea Fischbacher]], Austria mäesuusataja * 1985 – [[Martial Mbandjock]], Prantsusmaa jooksja * 1985 – [[Liina Luik]], eesti jooksja * 1985 – [[Lily Luik]], eesti jooksja * 1985 – [[Leila Luik]], eesti jooksja *[[1986]] – [[Skyler Shaye]], USA näitlejanna *[[1989]] – [[Mia Wasikowska]], Austraalia näitleja *[[1990]] – [[Ingrid Roose]], eesti dirigent *[[1991]] – [[Shona McGarty]], Briti näitleja *[[1992]] – [[Savannah Outen]], USA laulja ja muusik * 1992 – [[Ahmed Musa]], Nigeeria jalgpallur * 1992 – [[Gustavo Cuéllar]], Colombia jalgpallur *[[1994]] – [[Tina Perše]], Sloveenia jalgrattur *[[1998]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 1998 – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 1998 – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 1998 – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja *[[1999]] – [[Quinn Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 1999 – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur * 1999 – [[Adam Liška]], slovaki jäähokimängija *[[2001]] – [[Rowan Blanchard]], USA näitlejanna [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 14.]] sekqdackdyomq912pqrkwmljxpyybnk Pärnamäe kalmistu 0 148340 7157634 7153492 2026-05-20T10:04:09Z ~2026-30199-00 229874 7157634 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Park | pilt = Pärnamäe kalmistu.jpg | pildiallkiri = | asukoht = | pindala = 109 ha | pindala_viide = | tüüp = | staatus = | avati = | arhitekt = | omanik = | kaart = pind }} [[Pilt:Pärnamäe cemetery in Tallinn.jpg|pisi]] [[Pilt:Pärnamäe cemetery well.jpg|pisi]] '''Pärnamäe kalmistu''' on kalmistu [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Laiaküla (Tallinn)|Laiaküla]] ja [[Lepiku (Tallinn)|Lepiku]] asumis, kontor on aadressil [[Pärnamäe tee]] 36. Praeguse Pärnamäe suurkalmistu alal on olnud kolm varasemat kalmistut – [[Iru vanadekodu vana kalmistu]], [[Laiaküla kalmistu]] ja [[Iru vanadekodu uus kalmistu]]. Tänapäeval pole ajalooliste kalmistute ja uue suurkalmistu vahel mingeid piire. 1950. aastate II poolel hakati projekteerima uut suurt kalmistut Tallinna linna jaoks, sest 1930. aastatel rajatud linnakalmistud ([[Tallinna Metsakalmistu|Metsa-]] ja [[Tallinna Liiva kalmistu|Liiva kalmistu]]) olid kiiresti täitunud. Projekti koostasid arhitekt [[Anton Soans]] ja maastikuarhitekt [[Lidia Pettai]]. Algselt oli kavas rajada seal ka uus sõjaväekalmistu, kuid hiljem sellest mõttest loobuti. Pärnamäe kalmistu ametlikuks kasutuselevõtmise ajaks loetakse [[27. november|27. novembrit]] [[1963]], kui uue kalmistu 1. sektorisse maeti Elfriede Alev. 1993. aasta sügisel avati Pärnamäe kalmistu Eesti esimene [[krematoorium]]. On tänase pindalaga ehk 104 hektarit Eesti suurim kalmistu. Seal asub eraldi kino- ja filmirahva kvartal. == Tuntud maetuid == *[[Ago Aaloe]] *[[Paul Ambur]] *[[Endel Annus]] *[[Anu Anton]] *[[Hilda Dresen]] *[[Ben Drui]] *[[Aare Ermel]] *[[Tiit Haagma]] * Voldemar Jaanus *[[Revo Jõgisalu]] *[[Rein Karemäe]] *[[Tõnis Kask]] *[[Krista Kilvet]] *[[Milvi Koplus]] *[[Grigori Kromanov]] * Vassili Külaots * Madis Küla-Nurmik *[[Leida Laius]] *[[Harri Lehiste]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Gustav Lokotar]] *[[Jaak Lõhmus (režissöör)|Jaak Lõhmus]] *[[Viktor Maamägi]] * Aleksander Mandrõkin *[[Jüri Müür]] *[[Olav Neuland]] * Andrus Nilk *[[Fred Olbrei]] * Ülari Ollik (Mätas) * Indrek Paavle * Ralf R. Parve * Vladimir Parvel * Vladimir Pool *[[Vambola Põder]] * Hugo Pärno * Erik Püvi (Püüsalu) * Aarne Rannamäe * Kuldar Raudnask (vanem) *[[Kuldar K. Raudnask]] *[[Mauri Raus]] *[[Sander Raus]] * Harry Rehe *[[Rudolf Rimmel]] *[[Aleksander Sibul]] *[[Peeter Simm]] *[[Enn Toona]] *[[Georg Tenno]] *[[Marko Tibar]] *[[Agne Trummal]] *[[Elbert Tuganov]] * Ivan Tuhkru *[[Uno Ussisoo]] *[[Debora Vaarandi]] *[[Robert Vaidlo]] *[[Herbert Vainu]] *[[Andres Valkonen]] *[[Ferdinand Veike]] *[[Artur Verte]] *[[Margarita Voites]] *[[Irena Veisaitė]] Sinna olid maetud ka poliitik Otto Tief ja poksija Nikolai Stepulov. Mõlemad on maetud ümber Metsakalmistule. Otto Tief aastal 1993. ==Vaata ka== *[[Iru vanadekodu vana kalmistu]] *[[Laiaküla kalmistu]] *[[Iru vanadekodu uus kalmistu]] ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Pärnamäe Cemetery}} *[https://www.kalmistud.ee/plan/26 Pärnamäe kalmistu kaart] *[https://www.kalmistud.ee/cemetery/26 Pärname kalmistu tutvustus] (vaadatud 6.oktoobril 2025) * {{kultuurimälestis}} [[Kategooria:Pärnamäe kalmistu| ]] [[Kategooria:Pirita linnaosa kalmistud]] gs1cg19npw8rvvtvg250pyw68hlrabw Karoli Hindriks 0 162361 7157550 7057650 2026-05-20T06:56:09Z Sillerkiil 58396 lisaviide + reklaami vähemaks 7157550 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Fail:Future of Work- Making It e-Easy (37031484322).jpg|pisi|Karoli Hindriks 2017. aastal]] '''Karoli Hindriks''' (sündinud [[17. juuni]]l [[1983]] [[Kohtla-Järve]]l) on eesti ettevõtja<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=Ärinaise kohtukaebus Marii Karelli vastu jätab saatelõigu sügiseni riiulile |url=https://www.err.ee/1610028115/arinaise-kohtukaebus-marii-karelli-vastu-jatab-saateloigu-sugiseni-riiulile |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja [[leiutaja]].<ref>{{Netiviide|autor=Jaanika Vilipo|url=https://elu.ohtuleht.ee/957644/karoli-hindriks-naitab-jaapani-forbesi-kaanel-eeskuju-oleme-uhked-selle-ule-et-sellised-suured-riigid-vaatavad-meile-alt-ules|pealkiri=Karoli Hindriks näitab Jaapani Forbes’i kaanel eeskuju: oleme uhked selle üle, et sellised suured riigid vaatavad meile alt üles|väljaanne=Õhtuleht|aeg=25 aprill 2019|vaadatud=}}</ref> ==Haridus== 2001.–2002. aastal oli Hindriks [[Eesti Õpilasomavalitsuste Liit|Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu]] juht. Tal on bakalaureusekraad [[Estonian Business School]]ist rahvusvahelise ärijuhtimise erialal. ==Pehme helkur== Kaks Hindriksi leiutist on registreeritud [[kasulik mudel|kasuliku mudelina]].{{lisa viide}} 1999. aastal lõi Karoli Hindriks [[õpilasfirma]] enda leiutatud pehme [[helkur]]i tootmiseks. 2000. aastal kaitses ta selle kasuliku mudelina, saades Eesti esimeseks õpilas- ja ühtlasi noorimaks leiutajaks. 2002. aastal registreeris ta helkuri tootmiseks ettevõtte Heatuju Maaletooja OÜ. ==Hilisem tegevus== 2006. aastast kuni aprillini 2009 kuulus Hindriks [[MTV Eesti]] tegevust alustanud meeskonda. 2006–2007 oli ta turundus- ja kommunikatsioonijuht, 2007–2009 tegevjuht.<ref name="juhtima">Marko Lillemägi. [https://www.postimees.ee/1640055/karoli-hindriks-asus-mtv-eestit-juhtima "Karoli Hindriks asus MTV Eestit juhtima"]. Postimees, 14. märts 2007.</ref> 2010. aasta märtsis kuulutati välja MTV Eesti pankrot. 2009. aastal asutas Hindriks ettevõtte Goodmood Media OÜ, mis tegeles meediakontserni [[Fox]] rahvusvaheliste kanalite turunduse ja reklaamiga Baltimaades. 1. detsembrist 2010 kuni 1. veebruarini 2012 oli ta [[Fox International Channels]]i Balti regiooni juht. 2012. aasta kevadest töötab Hindriks idufirmas Newspin.co. 2012. aasta suvel valiti ta esimese eestlasena NASA Amesi uurimiskeskuses tegutsevasse ning [[Tuleviku-uuringud|tuleviku-uuringute]] ja -tehnoloogiatega tegelevasse Singularity Universitysse. Ta on 2014. aastal loodud töövahendus- ja ümberasumisettevõtte [[Jobbatical]] kaasasutaja ja tegevjuht. ==Poliitiline tegevus== 2001. aastal astus Karoli Hindriks [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Res Publicasse]] (hilisem IRL) liige. Ta on kahel korral valitud [[Pärnu]] linnavolikokku, kus juhtis haridus- ja kultuurikomisjoni. 2009. aastal kandideeris Hindriks IRL-i nimekirjas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamenti]], kuid ei osutunud valituks. 2014. aastal astus ta erakonnast välja. ==Tunnustus== Ajakiri [[Business Week]] valis Hindriksi [[2007]]. aastal [[Euroopa Noore Ettevõtja konkurss|Euroopa Noore Ettevõtja konkursi]] nominendiks.{{lisa viide}} 2007. aastal valiti Hindriks portaal mees.eu korraldatud internetihääletusel seksikaimaks naispoliitikuks.<ref>{{Netiviide |autor=Triinu Laan |url=https://www.ohtuleht.ee/220340/seksikaimaks-naispoliitikuks-valiti-karoli-hindriks |pealkiri=Seksikaimaks naispoliitikuks valiti Karoli Hindriks |väljaanne=Õhtuleht |aeg=5. märts 2007 |vaadatud=25. september 2021}}</ref><ref name="juhtima" /> 2010. aastal oli ta üks sajast noorest tulevikuliidrist, keda kutsuti 40. korda toimuvale tuleviku juhtide sümpoosionile Leaders of Tomorrow [[Šveits]]is [[Sankt Gallen]]is, tunnustades tema silmapaistvat tegevust ettevõtliku noorena. 2020. aastal valis veebiajakiri [[EU-Startups.com]] Karoli Hindriksi Euroopa viiekümne mõjukaima idufirmade ja riskikapitali valdkonnas tegutseva naise hulka.<ref>[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/kolm-eesti-etteotjat-valiti-euroopa-koige-mojukamate-naiste-sekka/ "Kolm Eesti ettevõtjat valiti Euroopa kõige mõjukamate naiste sekka"] Geenius, 23.04.2020.</ref> ==Isiklikku== [[22. juuli]]l [[2012]] abiellus Karoli Hindriks [[Las Vegas]]es eesti ettevõtja [[Allan Martinson]]iga<ref>[http://www.elu24.ee/916026/karoli-hindriks-ja-allan-martinson-abiellusid/ "Karoli Hindriks ja Allan Martinson abiellusid"]. Elu24.ee, 23. juuli 2012</ref>, neil on tütar Maya (sündinud 2013). Oktoobris [[2018]] lahutas paar abielu.<ref>https://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/allan-martinson-on-ettevotlik-mitmel-rindel-elust-ei-puudu-ka-tinder?id=85887039</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Meelis Lainvoo, [http://www.virumaateataja.ee/080306/esileht/15029266.php "Varem alustajal on aega vigu teha"], Virumaa Teataja 8. märts 200 * Jaanus Noormets, [http://www.nadal.ee/artikkel.php?id=14115 "Karoli Hindriks annab aru"], Nädal 31. august 2007 * Silver Saluri, [https://www.ohtuleht.ee/315253 "Karoli Hindriks kandideerib europarlamenti"], Õhtuleht 7. veebruar 2009 * Kitty Knowles, [https://www.forbes.com/sites/kittyknowles/2018/02/05/jobbatical-karoli-hindriks-worldwide-job-hunting-site-global-women-in-tech-business/#4453b063789e Jobbatical: Sparking your next 'working sabbatical'], Forbes, Feb 5, 2018 * Karoli Hindriks, [https://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/eesti-on-muutunud-vihaseks?id=84724161 "Eesti on muutunud vihaseks"], Maaleht 13. detsember 2018 * [https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/karoli-hindriksi-kannapoore-parast-20-aastat-sain-kolleegidelt-ikka-korraliku-vihmasaju?id=86037061 "Karoli Hindriksi kannapööre pärast 20 aastat: sain kolleegidelt ikka korraliku vihmasaju"] Delfi Ärileht, 27. aprill 2019 * Greete Palgi, [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/karoli-hindriks-uskusin-mary-krossi-vaiteid-runnaku-kohta?id=86710069 "Karoli Hindriks: uskusin Mary Krossi väiteid rünnaku kohta"] Delfi, 2. juuli 2019 {{JÄRJESTA:Hindriks, Karoli}} [[Kategooria:Eesti leiutajad]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 233w8xy38wf4yz0gy02tlygyl6tfw4u Arne Hiob 0 172666 7157315 7041492 2026-05-19T17:49:04Z Arne Hiob 139503 lisasin raamatu nimetuse 7157315 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arne Hiob.jpg|alt=Arne Hiob (2019). Foto: Margit Arndt-Kalju|pisi|Arne Hiob (2019). Foto: Meeli Küttim ]]{{Lisa viiteid}} '''Arne Hiob''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1961]]) on eesti [[vaimulik]] ja [[teoloog]]. == Elukäik == Hiob lõpetas 1979. aastal [[Türi Keskkool]]i ja õppis 1980–1981 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]]. Aastail 1979–1980 ja 1981–1984 töötas ta [[Paide Lastemuusikakool]]i sekretär-majandusjuhatajana ja asendusõpetajana, 1984–1988 oli vabakutseline muusik{{lisa viide}} ning 1988–1990 [[Türi Püha Martini kogudus|Türi koguduse]] orelimängija{{lisa viide}}. Aastatel 1986–1993 studeeris ta teoloogiat [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja kaitses seal 1994 teoloogiamagistri väitekirja ("Luterluse neli nurgakivi"), mille koostas professor [[Elmar Salumaa]] juhendamisel. Aastatel 1996–2000 õppis ta doktorantuuris [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]], kus kaitses detsembris 2000 teoloogiadoktori väitekirja ("[[Uku Masing]]u religioonifilosoofia põhijooned")<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Arne Hiob - EMK Teoloogiline Seminar |url=https://www.emkts.ee/index.php/et/administratsioon/oppejoud/770-arne-hiob |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=www.emkts.ee}}</ref>, mille koostas professor dr. [[Alar Laats]]i juhendamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETIS |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/9e5a187a-a6aa-4220-a3fe-2c3dde3cdc40 |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> Doktorantuuri ajal täiendas end 1996–1997 [[Marburgi ülikool]]is Saksamaal. Ordineeriti [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] (EELK) aseõpetajaks 28. veebruaril 1990, õpetaja õigused sai 9. märtsil 1993. Teenis kolm aastat [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus|Koeru kogudust]]. Alates 1. septembrist 1993 kuni 31. oktoobrini 2023 teenis ta abiõpetajana (preestrina) [[Tallinna Jaani kogudus|Tallinna Jaani kogudust]]. Alates 1. novembrist 2023 on ta määratud omal soovil EELK Konsistooriumi poolt emerituuri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaani kogudusest lahkub ka armastatud kirikuõpetaja Arne Hiob |url=https://www.ohtuleht.ee/1093396/jaani-kogudusest-lahkub-ka-armastatud-kirikuopetaja-arne-hiob |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 1994. aastast on ta EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia õppejõud, 2016. aasta 16. maist professor, 2022. aasta 1. septembrist emeriitprofessor.<ref name=":0" /> Pidanud külalisõppejõuna loenguid [[Tartu Ülikool]]is 1998–2000, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] 2000–2006, [[Eesti Kunstiakadeemia]]s 2004–2007,[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s 2017–2019 ja 2025, Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris 2023-2024 ning Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises seminaris alates aastast 2024.{{lisa viide}} EELK kirikukogu liige 1993–2009, uuesti alates suvest 2021. EELK vaimuliku ülemkohtu eesistuja 1997–2001. EELK põhikirjakomisjoni liige 1998–2004. EELK konsistooriumi haridusassessor ja piiskopliku nõukogu liige 2001–2004. EELK õpetuskomisjoni liige 2006–2015. {{lisa viide}} Aastail 2010–2019 on ta korraldanud giidina kümneid reise Iisraeli, Rooma, Pátmosele, Kreekasse, Athose mungavabariiki, Itaaliasse, Maltale, Jordaaniasse ja Saksamaale, käsitledes paiku külastades eriti vaimulikke ja ajalooga seotud teemasid.<ref name=":0" /> Esinenud raadios (nt Pereraadio saates "Suu soojaks") ja televisioonis (nt saates "Vabariigi kodanikud" nr 173, 259 ja 307, "Suud puhtaks" nr 12 ja 24) ning (kaas)autorina sarja "Ajalik ja ajatu" saadetes "Uusaja kristlikud mõtlejad" (2007), "Püha Maa, juudid ja Jeesus" (2012) ning "Peetruse linn ja Maarja maa" (2014). {{lisa viide}} ==Isiklikku== Arne Hiob on laulatatud 7. augustil 1993 Türil. Tal on kolm täiskasvanud last. {{lisa viide}} Tema isa Jaan Hiob (1910–1998) lõpetas 1940 ''[[cum laude]]'' Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, kuid ei töötanud Nõukogude tingimustes juristina, vaid töödejuhatajana. Tema ema Herta Hiob (sünd. Roos, 1922–2006) oli Türi Keskkooli algklasside õpetaja ja tegeles maalimisega, mistõttu pälvis tiitli Järvamaa rahvakunstimeister 1991. Tal on ka kaks vanemat õde. {{lisa viide}} Tema onu (isa vend) oli sõjaeelse EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teaduslik sekretär, [[Artur Kapp|Artur Kapi]] õpilane helilooja, organist ja koorijuht [[Johannes Hiob]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-17 |pealkiri=Arne Hiob: lapsepõlv – muusika kogu eluks |url=https://teejuhid.postimees.ee/7796055/arne-hiob-lapsepolv-muusika-kogu-eluks |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=Teejuhid |keel=et}}</ref> Tema isa emapoolne sugulane oli graafik [[Aino Bach|Aino Liimand (Bach]]).{{lisa viide}} == Tunnustus == * EELK teeneteristi III järk 2007. * EELK Tallinna Jaani koguduse tänumärk 2010.<ref>{{Raamatuviide|autor=Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi|pealkiri=Kirik keset küla. 150 aastat Jaani kogudust|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=EELK Tallinna Jaani kogudus / Kirjastus SE&JS|lehekülg=142}}</ref> * EELK meediapreemia 2011. * EELK tänukiri 2016.<ref>{{Netiviide|autor=EELK Konsistoorium|url=https://eelk.ee/et/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/#H|pealkiri=Vaimulike leksikon|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806104417/https://eelk.ee/et/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/#H|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Eesti Kirikute Nõukogu]] oikumeeniline aastapreemia 2020. * EELK kuldne tänumärk 2021. ==Teosed== === Kirjutatud raamatud === * Luterluse neli nurgakivi. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut 1994 (käsikirjas) *[https://core.ac.uk/download/pdf/79105561.pdf "Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned", Tartu Ülikooli Kirjastus 2000] * "Uusaja kristlikud mõtlejad", [[Johannes Esto Ühing]] 2008 * "Religioon minevikus ja tänapäeval. Kristlus ja maailmareligioonid fundamentaalteoloogilises vaates", Johannes Esto Ühing 2011 * "Püha maa, juudid ja Jeesus", Johannes Esto Ühing 2012 * "Luterliku dogmaatika alused", EELK Usuteaduse Instituut 2013 * "Vene religioonifilosoofia lühiülevaade", EELK Usuteaduse Instituut 2014 * "Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa", Johannes Esto Ühing 2014 * "Piibel usu ja teaduse vahel. Universaalne kultuuriraamat tänapäeval", Allika 2015 * "Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval", Johannes Esto Kirjastus 2016 * "Jeesus usu ja teaduse vahel. Unikaalne juut uurijate peeglis", Allika 2017 * "Martin Luther ja protestantlik reformatsioon. Kolm sissevaadet luterlusse üldiselt ja isiklikult", Johannes Esto Kirjastus 2017 * "Edasiminekuks tuleb kell õigeks keerata. Kogutud kirjutised 1", Allika 2018 * "Kirik on pühapaik, kus kohtame teispoolsust. Kogutud kirjutised 2", Allika 2018 * "Paulus. Rahvaste apostel ja meie tänapäeval", Johannes Esto Kirjastus 2018 *"Inimene ja teispoolsus. Teadus ja uskumused tänapäeval", Gallus 2021 *"Venemaa ja õigeusk. Tuhandeaastane vene ortodoksia", Gallus 2021 *"Rõõmusõnum Patmoselt", Johannes Esto Kirjastus 2023 *"Hindu teekond kristluseni", Allika kirjastus 2024 *"Budism lähedalt ja kaugelt", Allika kirjastus 2024 *"Juutlus ja juudikristlus", Allika kirjastus 2025 *"Islam edaspidi vaates", Allika kirjastus 2025 *"Kristlus maailma ajaloos", Allika kirjastus 2025 *"Religioonilugu. Läbi usundite ja maailmapiltide", Allika kirjastus 2025 *"Luther katoliiklaste ja luterlaste vahel. Sissejuhatus luterluse usu- ja mõttemaailma", Gallus 2025 *"Aegumatu Piibel. Ülevaade õpetusest ja ajaloost", EMK Teoloogiline Seminar 2025 *"Eestlased uskude keskel", Allika kirjastus 2026. === Koostatud ja toimetatud teosed === * Kristuse täisea mõõtu mööda. Pühendusteos [[Jaan Kiivit juunior|Jaan Kiivitile]] 65. sünnipäevaks: artiklite kogumik = Zum vollen Maß der Fülle Christi. Festschrift für Jaan Kiivit zum 65. Geburtstag. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised nr 13. Toimetajad Arne Hiob, [[Urmas Nõmmik]] [[Arho Tuhkru]]. Tallinn, 2005. 408 lk. *Paul Tillich, "Religioossed kõned", Johannes Esto Ühing 2009 (Tõlkinud [[Kalle Kasemaa]], [[Vallo Ehasalu]], [[Ursula Vent]], [[Jaan Lahe]] ja Arne Hiob) * [[Harald Põld]] / Arne Hiob, "Luterlusest", Logos 2015 *Sadhu Sundar Singh, Meistri jalge ees, [[Tartu Pauluse kogudus]] 2020 * Fanny de Sivers, "Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I", [[Gallus]] 2018 * Fanny de Sivers, "Inimeste ja loomade maailm. Kogutud teosed II", Gallus 2019 *Fanny de Sivers, "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III", Gallus 2020 *Fanny de Sivers, "Evangeeliumiga maailma teedel. Kogutud teosed IV", Gallus 2020 *Fanny de Sivers, "Ükski väärtus ei lähe kaduma. Kogutud teosed V", Gallus 2021 *Fanny de Sivers, "Teekond Tõeluse poole" [Valik vaimulikke tekste], Gallus 2022 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-arne-hiob Arne Hiob] (isikusaade, 2009) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-oma-usk Oma usk?] (2010, minutitel 23:40–26:30) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-uku-masing-vana-testamendi-lood-kunstis-maejutlus Uku Masing] (2005, minutitel 00.00–10.15) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-taizesse-1 Taizésse I] (reisisaade, 2005) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-taizesse-2 Taizésse II] (reisisaade, 2005) ====ETV saatesari "Ajalik ja ajatu"==== * [https://arhiiv.err.ee/otsi/Uusaja%20kristlikud%20m%C3%B5tlejad Uusaja kristlikud mõtlejad] (2007, 9 osa): Kant, Schleiermacher, Harnack, Otto, Schweitzer, Barth, Bultmann, Tillich, Rahner * [https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=p%C3%BCha%20maa%20juudid%20ja%20jeesus Püha Maa, Juudid ja Jeesus] (2012, 9 osa) * [https://arhiiv.err.ee/otsi/Peetruse%20linn%20ja%20Maarja%20maa Peetruse linn ja Maarja maa], koos Marge-Marie Paasiga (2014, 10 osa) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/reformatsioon-500-1 Reformatsioon 500], koos paljude teiste kõnelejatega (2017, 8 osa) Jne. ===="Ajalik ja ajatu" – leksikon ja üksikteemad==== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-sojavaekaplan-gustav-kutsar-leksikon-kirik Mis on kirik?] (2005, minutitel 15:32–27:07) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-vanglakaplanaat Mis on altar?] (2005, minutitel 14:12–22:45) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-caritas Vahevõre ja kantsel] (2005, minutitel 15:57–18:40) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-leksikon-valgus-toomas-nogola Jumalik valgus] (2006, minutitel 00.00–09.00) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-oleviste-koguduse-abi-kodututele Kiriklik hierarhia] (2005, minutitel 16:31–27:22) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-poeem-puha-rist Vaimulikud luterlikus kirikus] (2006, minutitel 21:18–23:45) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-jaan-bergmann-metodisti-kiriku-muusika-usutunnistus Mina usun Pühasse Vaimusse: Jumala Vaim] (2004, minutitel 19:05–26:38) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-eluvaartus-i Eluväärtus] (2005, minutitel 00.00–04.05) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-sund-ja-surm-surm-ja-sund-4 Surnuist ülestõusmine] (2013, minutitel 24:55–26:45) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-usk-ja-moistus Usk ja mõistus]. Arne Hiob, Toomas Paul ja Indrek Jürjo (2006) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-ajalooline-jeesus Ajalooline Jeesus]. Vestlus Ain Riistan, Arne Hiob ja Marek Tamm (2007) ====Televestlused religiooni ja usundite teemal==== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-lahis-ida-usundid-ja-puhad-tekstid-5 Lähis-Ida usundite jumalapilt I]. Vestlus Urmas Nõmmik, Jaan Lahe ja Arne Hiob (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-lahis-ida-usundite-jumalapilt Lähis-Ida usundite jumalapilt II]. Vestlus Urmas Nõmmik, Arne Hiob ja Kalle Kasemaa (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-loomine-lahis-ida-usundites Loomine lähis-ida usundites]. Vestlus Urmas Nõmmik, Arne Hiob ja Toomas Paul (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-jumalateenistus-islamis-judaismis-ja-kristluses Jumalateenistus islamis, judaismis ja kristluses]. Vestlus Urmas Nõmmik, Arne Hiob ja Toomas Paul (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-maailma-usundid-kristlus-1 Kristlus I: Evangeeliumid ja ajalooline Jeesus]. Vestlus Markus Järvi, Ain Riistan ja Arne Hiob (2008, minutitel 08:35–26:00) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-maailma-usundid-kristlus-2 Kristlus II: Kolmainsus, õigeusk, katoliiklus ja protestantism] (2008, minutitel 08:35–15:00) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juri-udi-klubi-ilmalik-kirik Jüri Üdi klubi: ilmalik kirik]. Vestlusring Arne Hiob, Lagle Parek ja Riho Saard. Jutujuhid Rain Kooli, Mihkel Kunnus ja Birk Rohelend (2013) * Küsimärk: Ajamärgid? Vestlusring Arne Hiob, Külvi Maisov ja Veikko Võsu. TV 7: https://www.tv7.ee/arhiiv/kusimark/ajamargid_p101441/ * Küsimärk: Kelle looming on Piibel? Vestlusring Arne Hiob, Külvi Maisov ja Veikko Võsu. TV 7: https://www.tv7.ee/arhiiv/kusimark/kelle-looming-on-piibel_p101446/ ====Muudes raadiosaadetes ja veebis==== * Hommikupalvus (10.02.1995): https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-hommikupalvus-arne-hiob/similar-160443. *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirikuelu-kirikuelu Kirikuelu: assessor Arne Hiob äsjasest kirikukogust]. Saatejuht Meelis Süld (2003) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/kirikuelu-kirikuelu-19301 Kirikuelu: Arne Hiob, Meego Remmel ja Andrus Norak Euroopa Liitu astumisest]. Saatejuht Meelis Süld (2003) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/poolt-ja-vastu-poolt-ja-vastu-humanistliku-kristluse-manifest Poolt ja vastu: humanistliku kristluse manifest]. Vestlevad Arne Hiob ja Urmas Nõmmik. Saatejuht Urmas Vaino (2011) * [https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-arne-hiobiga-soome-luterlikust-kirikust-ja-paivi-rasaneni-tagakiusamisest/ Soome luterlikust kirikust]. Vestlevad Arne Hiob ja Markus Järvi (2020) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/quo-vadis-quo-vadis-arne-hiob-juri-arrak Quo vadis?] Vestlevad Arne Hiob ja Jüri Arrak. Saatejuht Markus Järvi (2013) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerhommik-suur-reede Vikerhommik: Suur Reede]. Selgitab Arne Hiob. Küsitleb Madli Leikop (2003) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/palveranduri-paevaraamat-palveranduri-paevaraamat-5-arne-hiob Palveränduri päevaraamat: Arne Hiob rännakust Pühal Maal]. Saatejuht Martti Kalda (2015) * Piibel usu ja teaduse vahel. Arne Hiobit küsitleb Meelis süld (28.06.2015): https://vikerraadio.err.ee/795528/kirikuelu * [https://raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/page/12/ Roosiaed. Püha Maa Iisrael. Arne Hiob]. Saatejuht Heiki Haljasorg (2012) * [https://raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/page/14/ Roosiaed. Väärtused. Arne Hiob]. Saatejuht Heiki Haljasorg (2017) * [https://r2.err.ee/869547/achtung-lobjakas/893011? Achtung! Lobjakas. Arne Hiob]. Küsitles Ahto Lobjakas (2018) * 63. Välkloeng: Pühas arhitektuur. Arhitektuurikeskuses, Kultuurikatlas 18. oktroobril 2019:https://www.youtube.com/watch?v=P7n9C8Z-ZSg. * Raamatutund: Paulus. Rahvaste apostel ja meie tänapäeval. Küsitles Margit Prantsus (Pereraadio 11.10.2019): http://www.pereraadio.ee/arhiiv/raamatutund/2019/191011_ArneHiob_Paulus_ArneHiob_MargitPrantsus.mp3 * Raamatutund: Venemaa ja õigeusk. Arne Hiob ja Roland Tõnisson (Pereraadio 12.03.2021). * Raamatutund: Inimene ja teispoolsus. Arne Hiob ja Aare Kimmel (Pereraadio 09.04.2021). * [https://www.youtube.com/watch?v=vM9Xzy1tBt8 Arne Hiob, Tanel Tammet ja Hardo Pajula, "Silicon Valley millennium" (tehisintellektist)]. Edmund Burke'i Selts 4. veebruaril 2020 * [https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I Arne Hiob, Rainis Toomemaa ja Hardo Pajula, "Kääriv kärp" (Lev Tolstoist)]. Edmund Burke'i Selts 17. juulil 2020 *Arne Hiob, Tauri Tölpt ja Hardo Paljua, "Kristluse mootor" (kristlusest ja Dostojevskist). Edmund Burke'i Selts 9. veebruaril 2012: https://www.youtube.com/watch?v=MKezRmbFRRs&t=3145s. *Kirikuelu. Fanny de Sivers 100. Arne Hiob: https://vikerraadio.err.ee/1145832/kirikuelu-seksuaalvahemuste-oigused? Küsitles Meelis Süld 25. oktoobril 2020 * [http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=64%3Asuu-soojaks&catid=21%3Aarhiiv&Itemid=1 Pereraadio. Raadiosaade "Suu soojaks"] (2015–2021). Mare Pihlak, Andres Uibo ja Arne Hiob koos nimeka inimesega. *Delta. Saatekülaline on teoloog ja mitme raamatu autor Arne Hiob: https://klassikaraadio.err.ee/1196191/delta-17-detsembril-teoloog-arne-hiob-erso-ja-beethoven-entel-tentel-50/1137907. Saatejuht Mari-Liis Uibo 2020 *Õndsaks saamisest ning usust ja mõistusest. Arne Hiob: https://www.youtube.com/watch?v=P9fARxXk_Ic&feature=emb_title. Küsitles Heiki Haljasorg 2020 *Välgatused: Arne Hiob räägib oma vaimulikuteest, raamatutest ja reisidest. Objektiivi TV 05.03.2021: https://www.youtube.com/watch?v=QTNyb-1ZE5Q&t=20s. Küsitles Indrek Petersoo *Välgatused: Arne Hiob räägib Venemaast ja õigeusust. Objektiiv TV 26.03.2021: https://www.youtube.com/watch?v=aTgalRsHW6Q&t=3s. Küsitles Indrek Petersoo *Fanny de Sivers ja tema looming. Küsitles Indrek Petersoo. Pereraadio 06.03.2021: http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=5553:objektiiv-2021&catid=132:objektiiv. *„X-TOIMIKUD“ | Õpetaja Arne Hiob selgitab piiblilugusid läbi ufoloogiaprisma. Vestlus Igor Volkega. Saatejuht Sirje Presnal. Õhtuleht 22.07.2021: https://www.youtube.com/watch?v=RvNFfx10JLA&t=1s *OBJEKTIIVI RAADIO ⟩ Suvesündmustest ja kehtivatest koroonapiirangutest. Küsitles Indrek Petersoo. https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-%E2%9F%A9-suvesundmustest-ja-kehtivatest-koroonapiirangutest/ *Kirikuelu. Fanny de Siversi uus teos (2021). Küsitles Krista Taim (minutitel 22:33-28:16): https://vikerraadio.err.ee/1608395597/kirikuelu-sinod-fanny-de-siversi-uus-teos *Hirm ja arm piiblis. Ettekanne EELK vaimulike konverentsil 25.01.2022: https://www.youtube.com/watch?v=vmBViw4P6kw *Teoloogiadoktor Arne Hiob üllatas Pildiraadiot 13.12.2015: https://www.youtube.com/watch?v=_b3UH7xIAOo {{JÄRJESTA:Hiob, Arne}} [[Kategooria:Koeru Maarja-Magdaleena koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] fihp45iriiprcdvr07tnhzyl7gorv4j 7157411 7157315 2026-05-19T20:41:09Z Mona 355 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7157411 wikitext text/x-wiki [[Fail:Arne Hiob.jpg|alt=Arne Hiob (2019). Foto: Margit Arndt-Kalju|pisi|Arne Hiob (2019). Foto: Meeli Küttim ]]{{Lisa viiteid}} '''Arne Hiob''' (sündinud [[12. veebruar]]il [[1961]]) on eesti [[vaimulik]] ja [[teoloog]]. == Elukäik == Hiob lõpetas 1979. aastal [[Türi Keskkool]]i ja õppis 1980–1981 [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]]. Aastail 1979–1980 ja 1981–1984 töötas ta [[Paide Lastemuusikakool]]i sekretär-majandusjuhatajana ja asendusõpetajana, 1984–1988 oli vabakutseline muusik{{lisa viide}} ning 1988–1990 [[Türi Püha Martini kogudus|Türi koguduse]] orelimängija{{lisa viide}}. Aastatel 1986–1993 studeeris ta teoloogiat [[EELK Usuteaduse Instituut|EELK Usuteaduse Instituudis]] ja kaitses seal 1994 teoloogiamagistri väitekirja ("Luterluse neli nurgakivi"), mille koostas professor [[Elmar Salumaa]] juhendamisel. Aastatel 1996–2000 õppis ta doktorantuuris [[Tartu Ülikooli usuteaduskond|Tartu Ülikooli usuteaduskonnas]], kus kaitses detsembris 2000 teoloogiadoktori väitekirja ("[[Uku Masing]]u religioonifilosoofia põhijooned")<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Arne Hiob – EMK Teoloogiline Seminar |url=https://www.emkts.ee/index.php/et/administratsioon/oppejoud/770-arne-hiob |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=www.emkts.ee}}</ref>, mille koostas professor dr. [[Alar Laats]]i juhendamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETIS |url=https://www.etis.ee/portal/mentorships/display/9e5a187a-a6aa-4220-a3fe-2c3dde3cdc40 |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=www.etis.ee}}</ref> Doktorantuuri ajal täiendas end 1996–1997 [[Marburgi ülikool]]is Saksamaal. Ordineeriti [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] (EELK) aseõpetajaks 28. veebruaril 1990, õpetaja õigused sai 9. märtsil 1993. Teenis kolm aastat [[Koeru Maarja-Magdaleena kogudus|Koeru kogudust]]. Alates 1. septembrist 1993 kuni 31. oktoobrini 2023 teenis ta abiõpetajana (preestrina) [[Tallinna Jaani kogudus|Tallinna Jaani kogudust]]. Alates 1. novembrist 2023 on ta määratud omal soovil EELK Konsistooriumi poolt emerituuri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jaani kogudusest lahkub ka armastatud kirikuõpetaja Arne Hiob |url=https://www.ohtuleht.ee/1093396/jaani-kogudusest-lahkub-ka-armastatud-kirikuopetaja-arne-hiob |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> 1994. aastast on ta EELK Usuteaduse Instituudi süstemaatilise teoloogia õppejõud, 2016. aasta 16. maist professor, 2022. aasta 1. septembrist emeriitprofessor.<ref name=":0" /> Pidanud külalisõppejõuna loenguid [[Tartu Ülikool]]is 1998–2000, [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] 2000–2006, [[Eesti Kunstiakadeemia]]s 2004–2007,[[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]s 2017–2019 ja 2025, Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris 2023–2024 ning Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilises seminaris alates aastast 2024.{{lisa viide}} EELK kirikukogu liige 1993–2009, uuesti alates suvest 2021. EELK vaimuliku ülemkohtu eesistuja 1997–2001. EELK põhikirjakomisjoni liige 1998–2004. EELK konsistooriumi haridusassessor ja piiskopliku nõukogu liige 2001–2004. EELK õpetuskomisjoni liige 2006–2015. {{lisa viide}} Aastail 2010–2019 on ta korraldanud giidina kümneid reise Iisraeli, Rooma, Pátmosele, Kreekasse, Athose mungavabariiki, Itaaliasse, Maltale, Jordaaniasse ja Saksamaale, käsitledes paiku külastades eriti vaimulikke ja ajalooga seotud teemasid.<ref name=":0" /> Esinenud raadios (nt Pereraadio saates "Suu soojaks") ja televisioonis (nt saates "Vabariigi kodanikud" nr 173, 259 ja 307, "Suud puhtaks" nr 12 ja 24) ning (kaas)autorina sarja "Ajalik ja ajatu" saadetes "Uusaja kristlikud mõtlejad" (2007), "Püha Maa, juudid ja Jeesus" (2012) ning "Peetruse linn ja Maarja maa" (2014). {{lisa viide}} ==Isiklikku== Arne Hiob on laulatatud 7. augustil 1993 Türil. Tal on kolm täiskasvanud last. {{lisa viide}} Tema isa Jaan Hiob (1910–1998) lõpetas 1940 ''[[cum laude]]'' Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, kuid ei töötanud Nõukogude tingimustes juristina, vaid töödejuhatajana. Tema ema Herta Hiob (sünd. Roos, 1922–2006) oli Türi Keskkooli algklasside õpetaja ja tegeles maalimisega, mistõttu pälvis tiitli Järvamaa rahvakunstimeister 1991. Tal on ka kaks vanemat õde. {{lisa viide}} Tema onu (isa vend) oli sõjaeelse EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teaduslik sekretär, [[Artur Kapp|Artur Kapi]] õpilane helilooja, organist ja koorijuht [[Johannes Hiob]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-17 |pealkiri=Arne Hiob: lapsepõlv – muusika kogu eluks |url=https://teejuhid.postimees.ee/7796055/arne-hiob-lapsepolv-muusika-kogu-eluks |vaadatud=2025-05-29 |väljaanne=Teejuhid |keel=et}}</ref> Tema isa emapoolne sugulane oli graafik [[Aino Bach|Aino Liimand (Bach]]).{{lisa viide}} == Tunnustus == * EELK teeneteristi III järk 2007. * EELK Tallinna Jaani koguduse tänumärk 2010.<ref>{{Raamatuviide|autor=Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi|pealkiri=Kirik keset küla. 150 aastat Jaani kogudust|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=EELK Tallinna Jaani kogudus / Kirjastus SE&JS|lehekülg=142}}</ref> * EELK meediapreemia 2011. * EELK tänukiri 2016.<ref>{{Netiviide|autor=EELK Konsistoorium|url=https://eelk.ee/et/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/#H|pealkiri=Vaimulike leksikon|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-08-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200806104417/https://eelk.ee/et/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/#H|url-olek=ei tööta}}</ref> * [[Eesti Kirikute Nõukogu]] oikumeeniline aastapreemia 2020. * EELK kuldne tänumärk 2021. ==Teosed== === Kirjutatud raamatud === * Luterluse neli nurgakivi. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut 1994 (käsikirjas) *[https://core.ac.uk/download/pdf/79105561.pdf "Uku Masingu religioonifilosoofia põhijooned", Tartu Ülikooli Kirjastus 2000] * "Uusaja kristlikud mõtlejad", [[Johannes Esto Ühing]] 2008 * "Religioon minevikus ja tänapäeval. Kristlus ja maailmareligioonid fundamentaalteoloogilises vaates", Johannes Esto Ühing 2011 * "Püha maa, juudid ja Jeesus", Johannes Esto Ühing 2012 * "Luterliku dogmaatika alused", EELK Usuteaduse Instituut 2013 * "Vene religioonifilosoofia lühiülevaade", EELK Usuteaduse Instituut 2014 * "Rooma, apostlite pärand ja Maarjamaa", Johannes Esto Ühing 2014 * "Piibel usu ja teaduse vahel. Universaalne kultuuriraamat tänapäeval", Allika 2015 * "Patmos. Johannese ilmutusraamat ja meie tänapäeval", Johannes Esto Kirjastus 2016 * "Jeesus usu ja teaduse vahel. Unikaalne juut uurijate peeglis", Allika 2017 * "Martin Luther ja protestantlik reformatsioon. Kolm sissevaadet luterlusse üldiselt ja isiklikult", Johannes Esto Kirjastus 2017 * "Edasiminekuks tuleb kell õigeks keerata. Kogutud kirjutised 1", Allika 2018 * "Kirik on pühapaik, kus kohtame teispoolsust. Kogutud kirjutised 2", Allika 2018 * "Paulus. Rahvaste apostel ja meie tänapäeval", Johannes Esto Kirjastus 2018 *"Inimene ja teispoolsus. Teadus ja uskumused tänapäeval", Gallus 2021 *"Venemaa ja õigeusk. Tuhandeaastane vene ortodoksia", Gallus 2021 *"Rõõmusõnum Patmoselt", Johannes Esto Kirjastus 2023 *"Hindu teekond kristluseni", Allika kirjastus 2024 *"Budism lähedalt ja kaugelt", Allika kirjastus 2024 *"Juutlus ja juudikristlus", Allika kirjastus 2025 *"Islam edaspidi vaates", Allika kirjastus 2025 *"Kristlus maailma ajaloos", Allika kirjastus 2025 *"Religioonilugu. Läbi usundite ja maailmapiltide", Allika kirjastus 2025 *"Luther katoliiklaste ja luterlaste vahel. Sissejuhatus luterluse usu- ja mõttemaailma", Gallus 2025 *"Aegumatu Piibel. Ülevaade õpetusest ja ajaloost", EMK Teoloogiline Seminar 2025 *"Eestlased uskude keskel", Allika kirjastus 2026. === Koostatud ja toimetatud teosed === * Kristuse täisea mõõtu mööda. Pühendusteos [[Jaan Kiivit juunior|Jaan Kiivitile]] 65. sünnipäevaks: artiklite kogumik = Zum vollen Maß der Fülle Christi. Festschrift für Jaan Kiivit zum 65. Geburtstag. EELK Usuteaduse Instituudi toimetised nr 13. Toimetajad Arne Hiob, [[Urmas Nõmmik]] [[Arho Tuhkru]]. Tallinn, 2005. 408 lk. *Paul Tillich, "Religioossed kõned", Johannes Esto Ühing 2009 (Tõlkinud [[Kalle Kasemaa]], [[Vallo Ehasalu]], [[Ursula Vent]], [[Jaan Lahe]] ja Arne Hiob) * [[Harald Põld]] / Arne Hiob, "Luterlusest", Logos 2015 *Sadhu Sundar Singh, Meistri jalge ees, [[Tartu Pauluse kogudus]] 2020 * Fanny de Sivers, "Kogu mu elu on advendiaeg. Kogutud teosed I", [[Gallus]] 2018 * Fanny de Sivers, "Inimeste ja loomade maailm. Kogutud teosed II", Gallus 2019 *Fanny de Sivers, "Vaatlusi maailmale Pariisist. Kogutud teosed III", Gallus 2020 *Fanny de Sivers, "Evangeeliumiga maailma teedel. Kogutud teosed IV", Gallus 2020 *Fanny de Sivers, "Ükski väärtus ei lähe kaduma. Kogutud teosed V", Gallus 2021 *Fanny de Sivers, "Teekond Tõeluse poole" [Valik vaimulikke tekste], Gallus 2022 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-arne-hiob Arne Hiob] (isikusaade, 2009) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-oma-usk Oma usk?] (2010, minutitel 23:40–26:30) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-uku-masing-vana-testamendi-lood-kunstis-maejutlus Uku Masing] (2005, minutitel 00.00–10.15) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-taizesse-1 Taizésse I] (reisisaade, 2005) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-taizesse-2 Taizésse II] (reisisaade, 2005) ====ETV saatesari "Ajalik ja ajatu"==== * [https://arhiiv.err.ee/otsi/Uusaja%20kristlikud%20m%C3%B5tlejad Uusaja kristlikud mõtlejad] (2007, 9 osa): Kant, Schleiermacher, Harnack, Otto, Schweitzer, Barth, Bultmann, Tillich, Rahner * [https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=p%C3%BCha%20maa%20juudid%20ja%20jeesus Püha Maa, Juudid ja Jeesus] (2012, 9 osa) * [https://arhiiv.err.ee/otsi/Peetruse%20linn%20ja%20Maarja%20maa Peetruse linn ja Maarja maa], koos Marge-Marie Paasiga (2014, 10 osa) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/reformatsioon-500-1 Reformatsioon 500], koos paljude teiste kõnelejatega (2017, 8 osa) Jne. ===="Ajalik ja ajatu" – leksikon ja üksikteemad==== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-sojavaekaplan-gustav-kutsar-leksikon-kirik Mis on kirik?] (2005, minutitel 15:32–27:07) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-vanglakaplanaat Mis on altar?] (2005, minutitel 14:12–22:45) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-caritas Vahevõre ja kantsel] (2005, minutitel 15:57–18:40) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-leksikon-valgus-toomas-nogola Jumalik valgus] (2006, minutitel 00.00–09.00) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-oleviste-koguduse-abi-kodututele Kiriklik hierarhia] (2005, minutitel 16:31–27:22) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-poeem-puha-rist Vaimulikud luterlikus kirikus] (2006, minutitel 21:18–23:45) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-jaan-bergmann-metodisti-kiriku-muusika-usutunnistus Mina usun Pühasse Vaimusse: Jumala Vaim] (2004, minutitel 19:05–26:38) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-eluvaartus-i Eluväärtus] (2005, minutitel 00.00–04.05) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-sund-ja-surm-surm-ja-sund-4 Surnuist ülestõusmine] (2013, minutitel 24:55–26:45) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-usk-ja-moistus Usk ja mõistus]. Arne Hiob, Toomas Paul ja Indrek Jürjo (2006) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-ajalooline-jeesus Ajalooline Jeesus]. Vestlus Ain Riistan, Arne Hiob ja Marek Tamm (2007) ====Televestlused religiooni ja usundite teemal==== * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-lahis-ida-usundid-ja-puhad-tekstid-5 Lähis-Ida usundite jumalapilt I]. Vestlus Urmas Nõmmik, Jaan Lahe ja Arne Hiob (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-lahis-ida-usundite-jumalapilt Lähis-Ida usundite jumalapilt II]. Vestlus Urmas Nõmmik, Arne Hiob ja Kalle Kasemaa (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-loomine-lahis-ida-usundites Loomine lähis-ida usundites]. Vestlus Urmas Nõmmik, Arne Hiob ja Toomas Paul (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-jumalateenistus-islamis-judaismis-ja-kristluses Jumalateenistus islamis, judaismis ja kristluses]. Vestlus Urmas Nõmmik, Arne Hiob ja Toomas Paul (2008) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-maailma-usundid-kristlus-1 Kristlus I: Evangeeliumid ja ajalooline Jeesus]. Vestlus Markus Järvi, Ain Riistan ja Arne Hiob (2008, minutitel 08:35–26:00) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-maailma-usundid-kristlus-2 Kristlus II: Kolmainsus, õigeusk, katoliiklus ja protestantism] (2008, minutitel 08:35–15:00) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/juri-udi-klubi-ilmalik-kirik Jüri Üdi klubi: ilmalik kirik]. Vestlusring Arne Hiob, Lagle Parek ja Riho Saard. Jutujuhid Rain Kooli, Mihkel Kunnus ja Birk Rohelend (2013) * Küsimärk: Ajamärgid? Vestlusring Arne Hiob, Külvi Maisov ja Veikko Võsu. TV 7: https://www.tv7.ee/arhiiv/kusimark/ajamargid_p101441/ * Küsimärk: Kelle looming on Piibel? Vestlusring Arne Hiob, Külvi Maisov ja Veikko Võsu. TV 7: https://www.tv7.ee/arhiiv/kusimark/kelle-looming-on-piibel_p101446/ ====Muudes raadiosaadetes ja veebis==== * Hommikupalvus (10.02.1995): https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalik-ja-ajatu-hommikupalvus-arne-hiob/similar-160443. *[https://arhiiv.err.ee/vaata/kirikuelu-kirikuelu Kirikuelu: assessor Arne Hiob äsjasest kirikukogust]. Saatejuht Meelis Süld (2003) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/kirikuelu-kirikuelu-19301 Kirikuelu: Arne Hiob, Meego Remmel ja Andrus Norak Euroopa Liitu astumisest]. Saatejuht Meelis Süld (2003) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/poolt-ja-vastu-poolt-ja-vastu-humanistliku-kristluse-manifest Poolt ja vastu: humanistliku kristluse manifest]. Vestlevad Arne Hiob ja Urmas Nõmmik. Saatejuht Urmas Vaino (2011) * [https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-arne-hiobiga-soome-luterlikust-kirikust-ja-paivi-rasaneni-tagakiusamisest/ Soome luterlikust kirikust]. Vestlevad Arne Hiob ja Markus Järvi (2020) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/quo-vadis-quo-vadis-arne-hiob-juri-arrak Quo vadis?] Vestlevad Arne Hiob ja Jüri Arrak. Saatejuht Markus Järvi (2013) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerhommik-suur-reede Vikerhommik: Suur Reede]. Selgitab Arne Hiob. Küsitleb Madli Leikop (2003) * [https://arhiiv.err.ee/vaata/palveranduri-paevaraamat-palveranduri-paevaraamat-5-arne-hiob Palveränduri päevaraamat: Arne Hiob rännakust Pühal Maal]. Saatejuht Martti Kalda (2015) * Piibel usu ja teaduse vahel. Arne Hiobit küsitleb Meelis süld (28.06.2015): https://vikerraadio.err.ee/795528/kirikuelu * [https://raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/page/12/ Roosiaed. Püha Maa Iisrael. Arne Hiob]. Saatejuht Heiki Haljasorg (2012) * [https://raadio7.ee/saate-arhiiv/roosiaed/page/14/ Roosiaed. Väärtused. Arne Hiob]. Saatejuht Heiki Haljasorg (2017) * [https://r2.err.ee/869547/achtung-lobjakas/893011? Achtung! Lobjakas. Arne Hiob]. Küsitles Ahto Lobjakas (2018) * 63. Välkloeng: Pühas arhitektuur. Arhitektuurikeskuses, Kultuurikatlas 18. oktroobril 2019:https://www.youtube.com/watch?v=P7n9C8Z-ZSg. * Raamatutund: Paulus. Rahvaste apostel ja meie tänapäeval. Küsitles Margit Prantsus (Pereraadio 11.10.2019): http://www.pereraadio.ee/arhiiv/raamatutund/2019/191011_ArneHiob_Paulus_ArneHiob_MargitPrantsus.mp3 * Raamatutund: Venemaa ja õigeusk. Arne Hiob ja Roland Tõnisson (Pereraadio 12.03.2021). * Raamatutund: Inimene ja teispoolsus. Arne Hiob ja Aare Kimmel (Pereraadio 09.04.2021). * [https://www.youtube.com/watch?v=vM9Xzy1tBt8 Arne Hiob, Tanel Tammet ja Hardo Pajula, "Silicon Valley millennium" (tehisintellektist)]. Edmund Burke'i Selts 4. veebruaril 2020 * [https://www.youtube.com/watch?v=nl536x57Q-I Arne Hiob, Rainis Toomemaa ja Hardo Pajula, "Kääriv kärp" (Lev Tolstoist)]. Edmund Burke'i Selts 17. juulil 2020 *Arne Hiob, Tauri Tölpt ja Hardo Paljua, "Kristluse mootor" (kristlusest ja Dostojevskist). Edmund Burke'i Selts 9. veebruaril 2012: https://www.youtube.com/watch?v=MKezRmbFRRs&t=3145s. *Kirikuelu. Fanny de Sivers 100. Arne Hiob: https://vikerraadio.err.ee/1145832/kirikuelu-seksuaalvahemuste-oigused? Küsitles Meelis Süld 25. oktoobril 2020 * [http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=64%3Asuu-soojaks&catid=21%3Aarhiiv&Itemid=1 Pereraadio. Raadiosaade "Suu soojaks"] (2015–2021). Mare Pihlak, Andres Uibo ja Arne Hiob koos nimeka inimesega. *Delta. Saatekülaline on teoloog ja mitme raamatu autor Arne Hiob: https://klassikaraadio.err.ee/1196191/delta-17-detsembril-teoloog-arne-hiob-erso-ja-beethoven-entel-tentel-50/1137907. Saatejuht Mari-Liis Uibo 2020 *Õndsaks saamisest ning usust ja mõistusest. Arne Hiob: https://www.youtube.com/watch?v=P9fARxXk_Ic&feature=emb_title. Küsitles Heiki Haljasorg 2020 *Välgatused: Arne Hiob räägib oma vaimulikuteest, raamatutest ja reisidest. Objektiivi TV 05.03.2021: https://www.youtube.com/watch?v=QTNyb-1ZE5Q&t=20s. Küsitles Indrek Petersoo *Välgatused: Arne Hiob räägib Venemaast ja õigeusust. Objektiiv TV 26.03.2021: https://www.youtube.com/watch?v=aTgalRsHW6Q&t=3s. Küsitles Indrek Petersoo *Fanny de Sivers ja tema looming. Küsitles Indrek Petersoo. Pereraadio 06.03.2021: http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=5553:objektiiv-2021&catid=132:objektiiv. *„X-TOIMIKUD“ | Õpetaja Arne Hiob selgitab piiblilugusid läbi ufoloogiaprisma. Vestlus Igor Volkega. Saatejuht Sirje Presnal. Õhtuleht 22.07.2021: https://www.youtube.com/watch?v=RvNFfx10JLA&t=1s *OBJEKTIIVI RAADIO ⟩ Suvesündmustest ja kehtivatest koroonapiirangutest. Küsitles Indrek Petersoo. https://objektiiv.ee/objektiivi-raadio-%E2%9F%A9-suvesundmustest-ja-kehtivatest-koroonapiirangutest/ *Kirikuelu. Fanny de Siversi uus teos (2021). Küsitles Krista Taim (minutitel 22:33–28:16): https://vikerraadio.err.ee/1608395597/kirikuelu-sinod-fanny-de-siversi-uus-teos *Hirm ja arm piiblis. Ettekanne EELK vaimulike konverentsil 25.01.2022: https://www.youtube.com/watch?v=vmBViw4P6kw *Teoloogiadoktor Arne Hiob üllatas Pildiraadiot 13.12.2015: https://www.youtube.com/watch?v=_b3UH7xIAOo {{JÄRJESTA:Hiob, Arne}} [[Kategooria:Koeru Maarja-Magdaleena koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] ljek0vfxf7b9nfd4qs7xzuua0fj9k5e Räpina Aianduskool 0 173497 7157240 6987305 2026-05-19T14:01:18Z Ulrikaekm 32635 viki + reklaam ja vigased lingid välja 7157240 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Kool | Nimi = Räpina Aianduskool | Pilt = | Pildiallkiri = | Asutatud = 1924 | Koolitüüp = kutsekool | Direktor = Kalle Toom | Õpilaste arv = 768 (2025 sügisel) | Õpetajate arv = ~50 | Koolipersonal = ~50 | Aadress = Aianduse 6, Räpina 64505 | Kooli ajaleht = [http://www.aianduskool.ee/koolileht Aeg ja vaim] | Kodulehekülg = [http://www.aianduskool.ee/ Räpina Aianduskool] | E-mail = kool@aianduskool.ee | Moto = Nutikas looduslähedane elu | Koordinaadid = | Logo = }} '''Räpina Aianduskool''' on kutseõppeasutus Põlvamaal [[Räpina]]s. Räpina Aianduskool on vanim aiandusalane ametikool Eestis.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=AIANDUSKOOLI LUGU – RÄPINA AIANDUSKOOL |url=https://www.aianduskool.ee/uldteave/aianduskooli-lugu/ |vaadatud=2026-05-19 |keel=et}}</ref> Aianduskoolis saab õppida [[Aednik|aednikuks]], [[Floristika|floristiks]], keskkonnakaitsespetsialistiks, [[Maastikuehitus|maastikuehitajaks]] ja tekstiilikäsitööliseks. Räpina Aianduskooli Maarja küla õpperühmas saab õppida abiaednikuks. Räpina Aianduskooli juures tegutseb õppeaed, mille haldusalasse kuuluvad avamaa tootmispõllud, kollektsiooniaiad, õppekasvuhoone, Sillapää mõisapark ja [[Haljasala|haljasalad]]. Kokku on maad 35,07 ha, mis jaguneb maakasutuse alusel järgmiselt: * park, haljasalad, lillekollektsioonid 17 ha; * tootmispõllud, kõrreliste rohumaa, kollektsioonid ja [[Istandik|istandikud]] 17,07 ha; * muu maa (tehnika hooldusala ja materjalide hoiustamine) 1 ha. Õppeaias on kasutusel tänapäevane haljastus-, aia- ja põllumajandustehnika. Õppeaia tootmispõldudel kasvatatakse [[Köögivili|köögivilja]] ja [[Marjakultuur|marjakultuure]] ning tegeldakse [[Viljapuu|viljapuude]], marjapõõsaste ning ilupuude ja -põõsaste paljundamisega. Õppekasvuhoones kasvatatakse aasta läbi lille- ja [[Maitsetaim|maitsetaimi]] ning hooajalisi köögivilju. Kooli juurde kuulub 8 ha [[dendropark]]i ja 6 ha kollektsioonaedu. [[Sillapää lossi park|Räpina mõisaparki]] hakati rajama 19. sajandi keskel. Pargi kavandas 1880. aastatel [[Walter von Engelhardt]] segastiilis [[Inglise park|Inglise]], [[Prantsuse park|Prantsuse]] ja [[Parkmets|metsapargina]]. Pargis kasvab üle 300 liigi puid ja põõsaid; park on üks liigirikkamaid Eestis.[[Fail:Räpina Aianduskool 01-vaade-koolihoonele.jpg|pisi|300px|Aerofoto Räpina Aianduskooli hoonetele]] == Ajalugu == Räpina Aianduskooli asutamisajaks loetakse aastat 1924, kui [[Räpina Reaalgümnaasium]]i juurde moodustati põllumajandusklass ja tekkis Räpina põllumajanduslik ühisgümnaasium. Kaugõppeosakond tegutseb alates 1961. aasta 1. juulist. Räpina Sovhoostehnikum oli köögivilja, puuvilja ja marjade sordiaretuse ja seemnekasvatuse, iluaianduse majand ning tehnikumi õppemajand. 1995–1996 liideti aianduskooliga 35. Kutsekeskkooli ehituseriala grupp (1998. aastal lõpetas 2. ja ühtlasi viimane ehitajate lend).<ref name=":0" /> Enne uue õppehoone valmimist 1984. aastal tegutses kool [[Sillapää loss]]is. 30. augustil 2012 avati renoveeritud õppehoone. Renoveerimiseks kulus 5,2 miljonit eurot, millest 4,3 miljonit andis [[Euroopa Liit]]. Projekteerimist alustati 2010. aastal ja tööd lõpetati 2013. aastal.<ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/64814964/rapina-aianduskoolis-algab-uus-oppeaasta-renoveeritud-oppehoones Räpina Aianduskoolis algab uus õppeaasta renoveeritud õppehoones] Maakodu, 13.08.2012.</ref> 20. jaanuaril 2013 anti aianduskoolile nimetus "[[Energiasäästlik kaunis kodu]] 2012".<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65566058/rapina-aianduskool-kannab-tiitlit-energiasaastlik-kaunis-kodu-2012 Räpina Aianduskool kannab tiitlit energiasäästlik kaunis kodu 2012] Maaleht, 22.01.2013.</ref> Renoveerimisega laiendati raamatukogu, ehitati uus 70-kohaline seminariruum ja uuendati põhjalikult küttesüsteemi. Majal on A-[[energiatähis]]. Maja sai uue välisilme ja modernse sisemuse. 2013. aastal renoveeriti Sireli õpilaskodu. 2022. aastal avati täielikult renoveeritud Jõe õpilaskodu. [[Fail:Räpina Aianduskool 05-raamatukogu.jpg|pisi|300px|Aianduskooli raamatukogu]]Räpina Aianduskoolis on töötanud tunnustatud õppejõud [[Otto Tigane]], sirelisortide aretaja [[Adolf Vaigla]], puuviljanduse ja marjakasvatuse õppejõud [[Jaan Kivistik (botaanik)|Jaan Kivistik]] jt. == Kronoloogia ja õppeasutuse nimed == *1924–1926 Võru maakonna Räpina ühis-põllumajandusgümnaasium *1926–1927 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasium *1928–1929 Räpina Ühis-põllumajandusgümnaasiumi juures hakkas tööle iseseisva klassina üheaastane Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool *1929–1930 Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool muudeti kaheaastaseks *1931–1932 Gümnaasium suleti, töötama jäi Räpina Põllu- ja Kodumajanduslik Täienduskool *1934 kool oli suletud *1935–1938 Räpina Aiatööstuse kool *1938–1941 Räpina Aianduskeskkool *1941 (01.03–22.06) Räpina Aiandustehnikum *1941–1944 Räpina Kõrgem Aianduskool *1944–1949 Räpina Aiandustehnikum ja Kodumajanduskool *1949–1957 Räpina Aiandustehnikum ja Põllumajanduskool *1958–1968 Räpina Aiandustehnikum *1966–1974 tegutses Räpina Aianduse ja Mesinduse Kool *1968–1992 Räpina Sovhoostehnikum *1992–2001 Räpina Kõrgem Aianduskool *2001– Räpina Aianduskool == Koolijuhid ja direktorid == * 1924–1925 [[Ernst Aleksander Tekkel]] * 1925–1926 [[Johannes Amjärv]] * 1926–1931 [[Johannes Vitsut]] * 1931–1934 [[Valter Kivi]] * 1934–1940 [[Endel Lamp]] * 1940–1941 [[Jaan Sander]] * 1941–1944 [[Endel Lamp]] * 1944–1948 [[Villem Raud]] * 1948–1950 [[Artur Meos]] * 1950–1979 [[Bernhard Kärbis]] * 1979–1986 [[Eino Peedel]] * 1986–1995 [[Mati Kirotar]] * 1995–2000 [[Valdur Madisson]] * 2000–2014 [[Heino Luiga]] * 2014–... [[Kalle Toom]] ==Pilte== <gallery> Räpina Aianduskool 02-keskkonna-mikroskoobid.jpg Räpina Aianduskool 04-arvutiklass.jpg Räpina Aianduskool 06-floristid.jpg Räpina Aianduskool 08-kasitooklass.jpg Räpina Aianduskool 10-ehitusmaja.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}}{{commons|Category:Räpina School of Horticulture}} [[Kategooria:Eesti kutsekoolid]] [[Kategooria:Räpina]] [[Kategooria:Eesti aiandus]] p4a0lg79frpn9tbbor3i2f1kvh6yor6 Ludwig von Cube 0 176156 7157474 6947526 2026-05-19T23:35:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157474 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Ludwig von Cube | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = [[16. märts]] [[1788]] | sünnikoht = [[Tirza]] [[Tirza kihelkond]] [[Valga kreis]] [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] | surmaaeg = [[8. mai]] [[1855]] | surmakoht = [[Riia]] Liivimaa kubermang Venemaa keisririik | rahvus = | kodakondsus = | alma mater = | haridus = | elukutse = | tegevusala = jurist | töökoht = [[Liivimaa kubermanguprokurör]], [[Liivimaa kubermang]]u asekuberner, [[Liivimaa kroonupalat]]i president | organisatsioon = | erakond = | tunnustus = [[Püha Anna orden]]i I klass | väärtus = | abikaasa = | lapsed = | vanemad = | sugulased = [[Cube (aadlisuguvõsa)]] | autogramm = }}'''Johann Ludwig Ferdinand von Cube''' (vene ''Леонтий Иванович Кубе'') ; [[16. märts]] [[1788]] [[Tirza]] [[Tirza kihelkond]] [[Valga kreis]] [[Liivimaa kubermang]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]] – [[8. mai]] [[1855]] [[Riia]] Liivimaa kubermang Venemaa keisririik) oli [[baltisakslased|baltisaksa päritolu]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] riigitegelane. Ludwig von Cube sündis 1788. aastal Tirzas, [[Tirza kihelkond|Tirza]]-[[Velēna kihelkond|Velēna]] pastori [[Johann Christlieb von Cube]] (1740–1799) peres. Õppis Võnnu kreisikoolis ja 1804–1807 [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu ülikoolis õigusteadus]]t, 1816. aastast õigusteaduse doktor, Pärnu sillakohtu notar, 1814. aastast Riia kreisifiskaal, 1817−1821 [[Liivimaa kubermanguprokurör]], 1822–1855 [[Liivimaa kroonupalat]]i president ja 1852. aastast<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00691|seite 263}}</ref> ka Liivimaa kubermangu asekuberner. Ta oli keiser [[Aleksander I]] ja [[Nikolai I]] aegne [[Liivimaa kubermang]]u asekuberner [[6. juuni]]st [[1821]] kuni [[14. juuli]]ni [[1852]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.pseudology.org/colonels/GenGub.htm |pealkiri=Генерал-губернаторства |vaadatud=2009-06-19 |arhiivimisaeg=2012-10-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121025051838/http://www.pseudology.org/colonels/GenGub.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ja [[Liivimaa kroonupalat|Liivimaa]] [[kroonupalat]]i president. 1824. aastast oli ta [[Riia Püha Jakobi kirik]]u ülemkirikueestseisja, 1836. aastast [[tõeline riiginõunik]], 1851. aastal tunnustati teda [[Püha Anna orden]]i I klassi ordeniga.<ref>{{BBLD|GND1182848257|Cube, Johann Ludwig* Ferdinand v. (1788-1855)}}</ref> Ta oli [[Mazbrenguļi mõis]]a pandimõisnik ja [[Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)|Uduvere]], Saare ja [[Kilingi mõis]]a rentnik. Ta [[Immatrikulatsioon|immatrikuleeri]]ti 1822. aastal koos vend [[Friedrich Gustav von Cube]]ga (1782–1849)<ref>{{BBLD|GND1195602715|Cube, Johann Friedrich* Gustav v. (1782-1849)}}</ref> [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa rüütelkonna]] [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel|aadlimatriklisse]] nr 18 all. ==Perekond== Tema vanemad olid [[Pommeri]] [[Myślibórz]]is (saksa ''Soldin'') sündinud, [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Kaldabruņā]] (1775–1778) ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[Tirza]]–[[Velēna]] kihelkonna (1778–1799) [[pastor]]iks olnud [[Johann Christlieb von Cube]] (1740–1799; läti Johans Hristlībs Kube) ja Friederika Maria Udam (1763–1844 [[Tartu]]).<ref>''Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=87 lk.87]</ref> Ta abiellus [[Pärnu]]s [[1811]] [[Hummuli mõis]]a omaniku Amalie Wilhelmine Weitzenbreyeriga (1790–1858), kes oli [[Pärnumaa|Pärnu kreis]]i arsti ja õuenõuniku Karl Gotthard (Carl Gotthelf) Weitzenbreyeri (1762–1812) ja Maria von Schröderi tütar.<ref>''Genealogisches Handbuch der Öselschen Ritterschaft'', Görlitz, 1935 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=94 lk. 94]</ref> Abielust sündisid: *[[Carlos Adam Friedrich von Cube|Carlos Adam Friedrich]] (1812–1868), insener-kindralleitnant, Peterburi [[Talvepalee]] komandant; *Ludwig Wilhelm Jakob (1814–1816); *[[Julius Gustav von Cube|Julius Gustav]] (1815–1888), Venemaa keisririigi riigitegelane; *Maria Luise (1816–1821); *Georg Ferdinand (1818–1820); *Emilie Fanny Friederike (1819–1895). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 2. Bd: 1830-1855, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00406|seite 194-199}} *Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, 3. Bd 1856-1879, Riga 1881-1884, {{BSB|00001249,00691|seite 263}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Johann von Weitbrecht]] | nimi=[[Liivimaa kubernerid|Liivimaa asekuberner]] | aeg=[[1821]]–[[1852]] | järgnev= [[Ivan von Brevern]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Cube, Ludwig von}} [[Kategooria:Cubed|Ludwig ]] [[Kategooria:Baltisaksa poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Liivimaa viitsekubernerid]] [[Kategooria:Püha Anna I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1788]] [[Kategooria:Surnud 1855]] k18vt0m7178g21z3v6mt942leqnhoiq George Romanes 0 176171 7157295 4685989 2026-05-19T16:18:33Z Mona 355 7157295 wikitext text/x-wiki [[File:The life and letters of George John Romanes (1898) (14777324105).jpg|thumb|right|George Romanes]] '''George John Romanes''' ([[19. mai]] [[1848]] – [[23. mai]] [[1894]]) oli Kanadas sündinud inglise evolutsioonibioloog ja füsioloog. Ta oli üks [[võrdlev psühholoogia|võrdleva psühholoogia]] rajajaid. Ta uuris tajuprotsesside evolutsiooni ja sarnasust inimese ja teiste loomade vahel. Ta lähtus [[Charles Darwin]]i [[evolutsiooniteooria]]st ning arendas edasi ideed, et loomade ja inimeste psüühilised protsessid on pärit ühest arenguliinist. Lisaks tegeles ta loomade käitumise ja intelligentsuse uurimisega ning koondas selle kohta rohkesti kirjeldusi ja näiteid, mille põhjal kujundas oma teooriaid vaimsete võimete arengust. ==Tunnustus== *1879 – valiti [[Londoni Kuninglik Selts| Londoni Kuningliku Seltsi]] liikmeks {{DEFAULTSORT:Romanes, George}} [[Kategooria:Bioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1848]] [[Kategooria:Surnud 1894]] 5dautx2vjuwc2irimkul6neh4k9245g Raul Vinni 0 180534 7157424 6728634 2026-05-19T21:08:16Z Sõrulane 166195 7157424 wikitext text/x-wiki [[Fail:Raul Vinni.jpg|pisi|Raul Vinni 2022. aastal]] [[Pilt:Raul Vinni 2009.JPG|thumb|Raul Vinni 2009. aastal]] '''Raul Vinni''' (sündinud [[15. september|15. septembril]] [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]]. == Elulugu == Ta on lõpetanud 1996. aastal [[Kuressaare Gümnaasium]]i<ref>[https://www.oesel.ee/meiekg/?s=4834 "Elu pärast KGd: Raul Vinni"] Nooruse Meridiaan – Kuressaare Gümnaasiumi ajaleht, 25.11.2019.</ref>, õppinud aastatel 1997–2000 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] rekreatsioonikorraldust (diplomitöö: "Saaremaa kui Läänemere ja Eesti arvestatava turismipiirkonna rakendustulemused ja perspektiivid") ning omandanud 2022. aastal magistrikraadi [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal (magistritöö "[https://dspace.ut.ee/handle/10062/82385?show=full Vaatlus kui meetod kirjutavas ajakirjanduses]"). Raul Vinni on töötanud [[Kuressaare Noorte Huvikeskus]]es projektijuhi ja [[Salme Põhikool]]is kehalise kasvatuse õpetajana.<ref>[http://www.vvk.ee/varasemad/k05/kandidaadid/7045.html Sissekanne Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel]</ref><ref name="elu-parast">[https://www.oesel.ee/meiekg/index.php?s=1421 Elu pärast KGd: Raul Vinni 18. lennust] Nooruse Meridiaan, 03.10.2013.</ref> Aastatel 2007–2023 töötas ta ajalehe [[Saarte Hääl]] ajakirjanikuna. 2023. aastast töötas ta [[Hiiu Leht|Hiiu Lehe]] tegevtoimetajana<ref>{{Netiviide|pealkiri=Hiiu Lehe tegevtoimetajana alustas Raul Vinni|url=https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-tegevtoimetajana-alustas-raul-vinni/|vaadatud=2023-04-02|väljaanne=Hiiu Leht|keel=et}}[https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-tegevtoimetajana-alustas-raul-vinni/ Hiiu Lehe tegevtoimetajana alustas Raul Vinni] Hiiu Leht 15.03.2023</ref> seejärel täitis ka peatoimetaja kohuseid<ref>[https://hiiuleht.ee/hiiu-lehe-peatoimetaja-kohusetaitjana-alustab-raul-vinni/ Hiiu Lehe peatoimetaja kohusetäitjana alustab Raul Vinni] Hiiu Leht 22.09.2023.</ref> ning aastast 2026. aastal jätkas peatoimetajana. 2021-2024 andis ta [[Saaremaa Gümnaasium|Saaremaa gümnaasiumis]] meediaõpetuse tunde ning juhendas kooli veebiväljaande Silmapiir toimetuse tööd. <ref>{{Netiviide|pealkiri=Meie inimesed|url=https://saaremaa.edu.ee/koolist/meie-inimesed/|vaadatud=2023-02-12|väljaanne=Saaremaa Gümnaasium|keel=et}}[https://saaremaa.edu.ee/koolist/meie-inimesed/ Meie inimesed] Saaremaa Gümnaasiumi koduleht.</ref> == Saavutused == Raul Vinni kirjutatud arvamuslugu "Suure väina sild kui prohvet Maltsveti valge laev" tunnistati 2014. aasta veebruari lõpus toimunud Eesti ajakirjanduspreemiate jagamisel parimaks maakonnalehes ilmunud arvamuslooks.<ref>[[Merike Pitk]], [https://saartehaal.postimees.ee/6638851/saarte-haal-voitis-korraga-kolm-ajakirjandusauhinda Saarte Hääl võitis korraga kolm ajakirjandusauhinda], Saarte Hääl, 1. märts 2014.</ref> 2018. aastal tunnistati tema arvamuslugu "Kuidas saada abi? Tuleb petta metoodilist juhendit" Eesti ajakirjanduspreemiate jagamisel parimaks maakonnalehes ilmunud arvamuslooks.<ref>Andres Sepp [https://web.archive.org/web/20200727121517/https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/03/08/raul-vinni-kirjutas-aasta-parima-arvamusloo/ "Raul Vinni kirjutas aasta parima arvamusloo"] Saarte Hääl, 8. märts 2019.</ref><ref>[https://www.err.ee/918211/ajalehtede-liit-avalikustas-ajakirjanduspreemiate-voitjad Ajalehtede liit avalikustas ajakirjanduspreemiate võitjad] ERR, 8. märts 2019.</ref> Ta on 2017. aastal moodustatud [[Rõuge vald|Rõuge valla]]<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6665508/raul-vinni-tegi-eesti-lounapoolseima-valla-vapi-ja-lipu Raul Vinni tegi Eesti lõunapoolseima valla vapi ja lipu], Saarte Hääl, 7. november 2017</ref> ja aastatel 2014–2017 eksisteerinud [[Lääne-Saare vald|Lääne-Saare valla]] sümboolika autor.<ref>[https://web.archive.org/web/20210902075021/https://arhiiv.saartehaal.ee/2014/11/05/laane-saare-valla-sumboolikakonkursi-voitis-raul-vinni-too/ Lääne-Saare valla sümboolikakonkursi võitis Raul Vinni töö], Saarte Hääl, 5. november 2014</ref> ==Harrastused== Ta tegeleb [[lohesurf]]iga.<ref name="elu-parast" /> ==Isiklikku== Raul Vinni on [[vaegkuulmine|vaegkuulja]]. 2021. aastal saavutas ta [[e-etteütlus]]e kirjutamisel vaegkuuljate kategoorias III koha<ref>[https://menu.err.ee/1608143878/ulevaade-e-etteutluse-parimad-kirjutajad Ülevaade: e-etteütluse parimad kirjutajad] ERR Menu, 16.03.2021.</ref>, 2023. aastal II koha<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-03-15 |pealkiri=Vaata nimekirja Vikerraadio e-etteütluse parimatest kirjutajatest |url=https://menu.err.ee/1608915584/vaata-nimekirja-vikerraadio-e-etteutluse-parimatest-kirjutajatest |vaadatud=2023-04-02 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja 2026. aastal II koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-03-14 |pealkiri=E-etteütluse parimad {{!}} Vikerraadio |url=https://vikerraadio.err.ee/1609967780/e-etteutluse-parimad |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Tema peres kasvab kaks tütart. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Eve Tuisk [https://www.oesel.ee/meiekg/?s=4834 Elu pärast KGd: Raul Vinni] Nooruse Meridiaan, 25. november 2019 * [https://kadi.ee/jarelkuulamine/kohvilaud-04-01-20-raul-vinni/kohvilaud04-01-20raul-vinni/ "Kohvilaud". Külaliseks Raul Vinni] Raadio Kadi, 4. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Vinni, Raul}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] ak3ju897alknbqhe19sj92apjcfmk2d Billy Lee Riley 0 182355 7157445 4721723 2026-05-19T21:50:34Z Ollin Masa 227337 7157445 wikitext text/x-wiki [[Pilt:BillyLeeRiley.jpg|pisi|Billy Lee Riley (2008)]] '''Billy Lee Riley''' ([[5. oktoober]] [[1933]] [[Pocahontas]], [[Arkansas|Arkansase osariik]] – [[2. august]] [[2009]] [[Jonesboro]], Arkansase osariik) oli [[USA]] ''[[rockabilly]]''-[[muusik]], [[laulja]], laulukirjutaja ja produtsent. Billy Lee Riley sündis Pocahontas Arkansase osariigis. Kitarrimängu õppis ta tumedanahalistelt farmitöölistelt. [[1955]]. aastal pärast nelja aastat armeeteenistuses lindistas ta [[Memphis (Tennessee)|Memphises]] [[Tennessee]] osariigis oma esimese loo. Edaspidi hakkas ta tegema koostööd [[Sam Phillips]]iga [[Sun (stuudio)|Suni stuudiost]]. Tema esimene hittsingel oli "Flyin' Saucers Rock and Roll" / "I Want You Baby". Pärast seda lindistas ta "Red Hot" / "Pearly Lee", milles klaverit mängis [[Jerry Lee Lewis]], kuid kuna Sam Phillips panustas promomisel Jerry Lee "[[Great Balls of Fire]]" peale, siis selle müügiedu jäi kesiseks. Ka järgmistest salvestistest ei saanud hitte promo puudumise tõttu. Billy Lee Rileyst koos oma taustabändiga [[The Little Green Men]] kujunes välja Suni peamine stuudiobänd. [[1960]]. aastal lahkus ta Sunist ja tegi koostööd mitme teise stuudioga. [[1962]]. aastal kolis ta [[Los Angeles|Los Angelesse]], kus hakkas koos [[Dean Martin]]i, [[The Beach Boys]]i, [[Herp Alpert]]i, [[Sammy Davis juunior]]i ja teistega taas tööle stuudiomuusikuna. [[1970. aastad|1970. aastate]] algul lõpetas Billy Lee Riley musitseerimise ning kolis tagasi Arkansasesse, et alustada äri ehitusel, kui [[1978]]. aastal kaverdas [[Robert Gordon]] ja [[Link Wray]] tema lood "Red Hot" ja "Flyin' Saucers Rock and Roll" ja see viis ta [[1979]]. aastal tagasi Sun stuudiosse lindistama, millele järgnesid täiskohaga esinemised. [[2005]]. aastal ta vigastas end kukkudes libedal põrandal ja talle tehti kaks operatsiooni. Võideldes 4. astme käärsoolevähiga, suri Billy Lee Riley 2. augustil 2009 Jonesboros Arkansase osariigis. {{JÄRJESTA:Riley, Billy Lee}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kitarristid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2009]] cowiv1u9yg4gpcfnu7xmcdwmh8m6439 Kärbseseen 0 182818 7157681 7156347 2026-05-20T11:44:53Z Svencapoeira 67038 7157681 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Kärbseseen | värvus = seened | pilt = Punane kärbseseen1.jpg | pildi_seletus = [[Punane kärbseseen]] (''Amanita muscaria'') | pildi_laius = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kärbseseenelised]] ''Amanitaceae'' | perekond = '''Kärbseseen''' ''Amanita'' | perekonna_autor = [[Christian Hendrik Persoon|Pers.]] | leviku_kaart = | tüüpliik = [[Punane kärbseseen]] | alamrühma_nimetus = [[Liik (bioloogia)|Liigid]] | alamrühmad = Umbes 600 liiki }} '''Kärbseseen''' (''Amanita'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[kärbseseenelised|kärbseseeneliste]] sugukonnast. Kärbseseente perekonda kuuluvate seente kübar on keskmine või suur, lihakas, tihti üldloori jäänustest ebemeline. Üld- ja rõngasloor on nahkjas või vatjasebemeline, jalg alati tupega.<ref name="kor">Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70</ref> Kärbseseened on suvel ja sügisel metsades ja [[puisniit]]udel kasvavad [[mükoriisa]]seened. Eestist on seni leitud 17 liiki, mis jaotatakse kolme alamperekonda. Punased kärbseseened elavad sümbioosis nii kase, kui kuuse ja männiga – neid võib leida nii kaasikutest, kuusikutest ning männikutest. Tavaline on, et kärbseseened võivad kasvada niinimetatud nõiaringides ([[seenering]]id). == Eesti liike == * ''Amanita battarrae'' – [[kahevärviline kärbseseen]], ka ''A. umbrinolutea'' * ''Amanita ceciliae'' – [[tamme-kärbseseen]] * ''Amanita citrina'' – [[kollane kärbseseen]] * ''Amanita crocea'' – [[oranž kärbseseen]], safran-kärbseseen * ''Amanita eliae'' – [[beež kärbseseen]] * ''Amanita excelsa'' – [[hall kärbseseen]] * ''[[Amanita flavescens]]'' * ''Amanita friabilis'' – [[lepa-kärbseseen]] * ''Amanita fulva'' – [[kollakaspruun kärbseseen]] * ''Amanita gemmata'' – [[nartsiss-kärbseseen]] * ''Amanita lividopallescens'' – [[kahvatu kärbseseen]] * ''Amanita mairei'' – [[Maire'i kärbseseen]] * ''Amanita muscaria'' – [[punane kärbseseen]] * ''Amanita olivaceogrisea'' – [[oliivhall kärbseseen]] * ''Amanita pantherina'' – [[panter-kärbseseen]] * ''Amanita phalloides'' – [[roheline kärbseseen]] * ''Amanita porphyria'' – [[pruun kärbseseen]] * ''Amanita regalis'' – [[kuning-kärbseseen]] * ''Amanita rubescens'' – [[roosa kärbseseen]] * ''[[Amanita simunlans]]'' * ''[[Amanita spadicea]]'' * ''Amanita strobiliformis'' – [[loor-kärbseseen]] * ''Amanita submembranacea'' – [[hallikaspruun kärbseseen]] * ''Amanita vaginata'' – [[rõngata kärbseseen]] * ''Amanita verna'' – [[haisev kärbseseen]] * ''Amanita virosa'' – [[valge kärbseseen]] ==Liike mujal== * ''Amanita caesarea'' – [[Caesari kärbseseen]] == Toksilisus == Surmavalt mürgised on [[valge kärbseseen]] ja [[roheline kärbseseen]]. Mõlemad põhjustavad [[amanitiin]]imürgistust. Kärbseseenemürgistust ehk mükoatropiinimürgistust, [[iboteenhape|iboteenhappe]]-[[mustsimool]]imürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (''Amanita'') perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad [[kesknärvisüsteem]]i tegevuse.<ref name="lood">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4173_4140.html Kuulo Kalamees Mürkseened ja seenemürgistused V. Kärbseseenemürgistus]</ref> Need mürkained tekitavad inimesel motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms nähte.<ref>Bresinsky, Andreas; Besl, Helmut 1985. Giftpilze. Wissenschaftliche Verlagsgesellschaft mbH, Stuttgart</ref> Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad toimelt [[atropiin]]iga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus "mükoatropiin".<ref name="lood" /> Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis muud ained.<ref name="lood" /> Ka närvisüsteemi kahjustavale [[muskariin]]ile on kärbseseentes sisalduvad atropiinitaolise toimega mürkained hoopis vastupidise toimega.<ref>Kalamees, Kuulo. 2011. Mürkseened ja seenemürgistused. II Muskariinimürgistus. – Eesti Loodus 62 (6/7): 44–45</ref> [[Fail:Kärbseseen looduses.jpg|pisi|Kärbseseen looduses]] Kärbseseenemürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki:<ref>Knudsen, Henning; Vesterholt, Jan (eds.) 2008. Funga Nordica. Nordsvamp. Copenhagen.</ref> * punane kärbseseen (''Amanita muscaria''), * kuning-kärbseseen (''Amanita regalis''), * panter-kärbseseen (''Amanita pantherina''), * nartsiss-kärbseseen (''Amanita gemmata'') ja * beež kärbseseen (''Amanita eliae'') == Kasutamine == Punast kärbseseent on kasutanud läbi aastatuhandete [[šamaan]]id üle maailma oma rituaalides, et viia ennast [[transs]]i ja küsida seenelt nõu ja juhatust ning samuti ravi eesmärgil. Mõnes kultuuris on kasutatud kärbseseeni ravimina ja peetud pühadeks seenteks, tõenäoliselt kasutati punast ja panterkärbseseent leotistes ja salvides, ning seespidiselt ka näiteks parasiitidest jagusaamiseks. Eestis on punase kärbseseene mõju ja ravitoimete uurimisega tegelenud näiteks põllumajandusteadlane [[Aleksander Heintalu]]. Seene kasvupiirkondades on valmistatud kärbseseene põhjal, piima, seene (ja magusainega) leotist, mis toimib putukamürgina. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{vikisõnastik-tekstina|kärbseseen}} [[Kategooria:Kärbseseen| ]] tm9reshyitnckszmml4qeazqpvqb043 Riisikas 0 184244 7157551 7153098 2026-05-20T06:56:40Z Svencapoeira 67038 7157551 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Riisikas | värvus = seened | pilt = Porgandriisikas2.jpg | pildi_seletus = [[Porgandriisikas]] (''Lactarius deliciosus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = '''Riisikas''' ''Lactarius'' | perekonna_autor = [[Christian Hendrik Persoon|Pers.]] 1797 | alamrühma_nimetus = | alamrühmad = }} '''Riisikas''' (''Lactarius'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi [[pilvikulised|pilvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seen]]e[[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Nimetus == Ladinakeelne nimetus ''Lactarius'' tuleb sellest, et kui seenekübarat või -jalga vigastada, eritab seen [[piimmahl]]a. [[Piim]] on [[ladina keel]]es ''lac''. Esimest korda kirjeldas riisikate perekonda [[Christiaan Hendrik Persoon]] aastal 1797. == Liigid == Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Neid leidub suuremas osas maailmas, põhja suunas kuni [[tundra]] ja [[metsatundra]]ni. Eestiski kasvab palju liike. Liigi määramisel arvestatakse seda, kas seenekübar on paljas ja limane või sametine või karvane (eriti noortel seentel) ning piimmahla algset värvust ([[valge]], [[Kreemikas (värvus)|kreemikas]], [[oranž]], [[lilla]] vms) ja värvust pärast kuivamist. == Kirjeldus == Seenekübar on riisikatel sageli nõgus, vanadel seentel vahel isegi lehtrikujuline. Suurel osal liikidel on kübaral kontsentrilised ringid. Suurel osal liikidest on seenejalg õõnes. Enamik riisikaliike elab [[sümbioos]]is mingi kindla puuliigiga ja moodustab [[mükoriisa]]. Paljud riisikaliigid on nime saanud sellest, et kasvavad sageli kindlat liiki puu all. == Kasutamine == Mitmed riisikad on värskelt (kupatamata) söödavad, enamik siiski mitte. Pärast [[kupatamine|kupatamist]] mürgid kaovad ja sadade riisikaliikide hulgas pole ükski pärast kupatamist mürgine, samas on paljud neist nii väikese toiteväärtusega, et neid ei soovitata süüa. Kõige paremate söögiseente hulka kuuluvad vähesed riisikaliigid, mis kõik kasvavad ka Eestis: [[porgandriisikas]], [[kuuseriisikas]] ja [[veririisikas]]. Seenekirjanduses peetakse nendest kõige väärtuslikumaks veririisikat. Kahte esimest hinnatakse eriti kõrgelt Lääne- ja Kesk-Euroopas, veririisikas on [[katalaanid]]e lemmikseen. Kibeda maitsega kupatamist vajavatest riisikatest on tuntumad [[männiriisikas]], [[kaseriisikas]], [[kollariisikas]] ja [[tõmmuriisikas]]. == Eesti liike == * ''Lactarius acerrimus'' – [[hiideoseline riisikas]] * ''Lactarius acris'' – [[roosapiimane riisikas]], roosa riisikas * ''Lactarius aquizonatus'' – [[vesivöödiline riisikas]], vöödiline riisikas * ''Lactarius aspideus'' – [[pajuriisikas]] * ''Lactarius aurantiacus'' – [[oranž riisikas]], mage riisikas * ''Lactarius auriolla'' – [[limakarvane riisikas]] * ''Lactarius azonites'' – [[hall riisikas]] * ''Lactarius badiosanguineus'' – [[ruuge riisikas]] * ''Lactarius camphoratus'' – [[kamperriisikas]] * ''Lactarius chrysorrheus'' – [[kuldpiimane riisikas]], kollasepiimane riisikas * ''Lactarius citriolens'' – [[takerriisikas]] * ''Lactarius controversus'' – [[roosa riisikas]] * ''Lactarius cyathuliformis'' – [[lehterriisikas]] * ''Lactarius deliciosus'' – [[porgandriisikas]] * ''Lactarius deterrimus'' – [[kuuseriisikas]] * ''Lactarius evosmus'' – [[õunriisikas]] * ''Lactarius fennoscandicus'' – [[fennoskandia riisikas]] * ''Lactarius flavopalustris'' – [[sinepiriisikas]] * ''Lactarius flexuosus'' – [[peitriisikas]], haavariisikas * ''Lactarius fuliginosus'' – [[pruun riisikas]], must riisikas * ''Lactarius fulvissimus'' – [[tellispunane riisikas]] * ''Lactarius glyciosmus'' – [[lõhnav riisikas]] * ''Lactarius helvus'' – [[sooriisikas]] * ''Lactarius hysginus'' – [[vaskriisikas]] * ''Lactarius lacunarum'' – [[soovikuriisikas]] * ''Lactarius leonis'' – [[lõviriisikas]] * ''Lactarius lignyotus'' – [[must riisikas]] * ''Lactarius lilacinus'' – [[lepariisikas]] * ''Lactarius luridus'' – [[lillakaspruun riisikas]] * ''Lactarius mairei'' – [[ripsriisikas]] * ''Lactarius mammosus'' – [[näsariisikas]] * ''Lactarius musteus'' – [[kirju riisikas]] * ''Lactarius necator'' – [[tõmmu riisikas]], seariisikas, oliivpiimik, ''L. turpis'' * ''Lactarius obscuratus'' – [[loduriisikas]], õrn riisikas * ''Lactarius olivinus'' – [[oliivriisikas]] * ''Lactarius omphaliformis'' – [[mülgasriisikas]] * ''Lactarius pilatii'' – [[Pilati riisikas]] * ''Lactarius pubescens'' – [[kreem riisikas]], ''Lactarius blumii'' – haberiisikas * ''Lactarius pyrogalus'' – [[tuliriisikas]] * ''Lactarius quieticolor'' – [[varieeruv riisikas]] * ''Lactarius quietus'' – [[tammeriisikas]] * ''Lactarius repraesentaneus'' – [[tore riisikas]] * ''Lactarius resimus'' – [[valge riisikas]] * ''Lactarius rufus'' – [[männiriisikas]] ehk punariisikas * ''Lactarius sanguifluus'' – [[veririisikas]] * ''Lactarius scoticus'' – [[karvane riisikas]] * ''Lactarius scrobiculatus'' – [[kollariisikas]], võiseen * ''Lactarius semisanguifluus'' – [[verkjas riisikas]] * ''Lactarius serifluus'' – [[lutikariisikas]], vesiriisikas * ''Lactarius sphagneti'' – [[turbariisikas]] * ''Lactarius spinosulus'' – [[harjasriisikas]] * ''Lactarius tabidus'' – [[väävelriisikas]], ''Lactarius theiogalus'' * ''Lactarius torminosus'' – [[kaseriisikas]], vahulik, vahelik * ''Lactarius trivialis'' – [[tavariisikas]], nahkkollane riisikas (''L. utilis'') * ''Lactarius uvidus'' – [[kahkjas riisikas]] * ''Lactarius vietus'' – [[hallipiimane riisikas]], lodev riisikas, sirelriisikas * ''Lactarius violascens'' – [[lillakas riisikas]], sinakas riisikas * ''Lactarius zonarioides'' – [[Bresadola riisikas]] * ''Lactarius zonarius'' – [[vöötriisikas]] == Liike mujalt == * ''Lactarius albocarneus'' – [[nuluriisikas]] * ''Lactarius blennius'' – [[roheriisikas]] * ''Lactarius circellatus'' – [[ahhaatriisikas]] * ''Lactarius duplicatus'' – [[lapi riisikas]], ''Lactarius lapponicus'' * ''Lactarius flavidus'' – [[kollakas riisikas]] * ''Lactarius hepaticus'' – [[maksriisikas]] * ''Lactarius hibbardae'' – [[Hibbardiuse riisikas]] * ''Lactarius pallidus'' – [[pöögiriisikas]] * ''Lactarius pergamenus'' – [[pikajalgne riisikas]] * ''Lactarius picinus'' – [[tume riisikas]] * ''Lactarius porninsis'' – [[lehiseriisikas]] * ''Lactarius pterosporus'' – [[tiivuliseoseline riisikas]] * ''Lactarius romagnesii'' – [[Romagnesi riisikas]] * ''Lactarius rostratus'' – [[nokktsüstiidiline riisikas]] * ''Lactarius rubrocinctus'' – [[vööndjalg-riisikas]] * ''Lactarius ruginosus'' – [[kammriisikas]] * ''[[Lactarius salmonicolor]]'' * ''Lactarius subcircellatus'' – [[põhjariisikas]] * ''Lactarius subdulcis'' – [[mahe riisikas]], lepapiimik * ''Lactarius tuomikoskii'' – [[Tuomikoski riisikas]] == Endisi liike == * ''Lactifluus bertillonii'' – [[Bertilloni riisikas]] * ''Lactifluus glaucescens'' – [[rohepiimane riisikas]] * ''Lactifluus piperatus'' – [[piparriisikas]] * ''[[Lactifluus subvolemus]]'' * ''Lactifluus vellereus'' – [[rädiriisikas]], rädipiimik * ''Lactifluus volemus'' – [[kuldriisikas]] == Välislingid == {{Commonskat}} * {{elurikkus|125074}} [[Kategooria:Riisikas| ]] e0h1z2go6qfas2qyz60y2a16jirv9pr 7157552 7157551 2026-05-20T06:57:01Z Svencapoeira 67038 7157552 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Riisikas | värvus = seened | pilt = Porgandriisikas2.jpg | pildi_seletus = [[Porgandriisikas]] (''Lactarius deliciosus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = '''Riisikas''' ''Lactarius'' | perekonna_autor = [[Christian Hendrik Persoon|Pers.]] 1797 | alamrühma_nimetus = | alamrühmad = }} '''Riisikas''' (''Lactarius'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi [[pilvikulised|pilvikuliste]] sugukonda kuuluv [[seen]]e[[perekond (bioloogia)|perekond]]. == Nimetus == Ladinakeelne nimetus ''Lactarius'' tuleb sellest, et kui seenekübarat või -jalga vigastada, eritab seen [[piimmahl]]a. [[Piim]] on [[ladina keel]]es ''lac''. Esimest korda kirjeldas riisikate perekonda [[Christiaan Hendrik Persoon]] aastal 1797. == Liigid == Perekonda kuulub umbes 400 liiki. Neid leidub suuremas osas maailmas, põhja suunas kuni [[tundra]] ja [[metsatundra]]ni. Eestiski kasvab palju liike. Liigi määramisel arvestatakse seda, kas seenekübar on paljas ja limane või sametine või karvane (eriti noortel seentel) ning piimmahla algset värvust ([[valge]], [[Kreemikas (värvus)|kreemikas]], [[oranž]], [[lilla]] vms) ja värvust pärast kuivamist. == Kirjeldus == Seenekübar on riisikatel sageli nõgus, vanadel seentel vahel isegi lehtrikujuline. Suurel osal liikidel on kübaral kontsentrilised ringid. Suurel osal liikidest on seenejalg õõnes. Enamik riisikaliike elab [[sümbioos]]is mingi kindla puuliigiga ja moodustab [[mükoriisa]]. Paljud riisikaliigid on nime saanud sellest, et kasvavad sageli kindlat liiki puu all. == Kasutamine == Mitmed riisikad on värskelt (kupatamata) söödavad, enamik siiski mitte. Pärast [[kupatamine|kupatamist]] mürgid kaovad ja sadade riisikaliikide hulgas pole ükski pärast kupatamist mürgine, samas on paljud neist nii väikese toiteväärtusega, et neid ei soovitata süüa. Kõige paremate söögiseente hulka kuuluvad vähesed riisikaliigid, mis kõik kasvavad ka Eestis: [[porgandriisikas]], [[kuuseriisikas]] ja [[veririisikas]]. Seenekirjanduses peetakse nendest kõige väärtuslikumaks veririisikat. Kahte esimest hinnatakse eriti kõrgelt Lääne- ja Kesk-Euroopas, veririisikas on [[katalaanid]]e lemmikseen. Kibeda maitsega kupatamist vajavatest riisikatest on tuntumad [[männiriisikas]], [[kaseriisikas]], [[kollariisikas]] ja [[tõmmuriisikas]]. == Eesti liike == * ''Lactarius acerrimus'' – [[hiideoseline riisikas]] * ''Lactarius acris'' – [[roosapiimane riisikas]], roosa riisikas * ''Lactarius aquizonatus'' – [[vesivöödiline riisikas]], vöödiline riisikas * ''Lactarius aspideus'' – [[pajuriisikas]] * ''Lactarius aurantiacus'' – [[oranž riisikas]], mage riisikas * ''Lactarius auriolla'' – [[limakarvane riisikas]] * ''Lactarius azonites'' – [[hall riisikas]] * ''Lactarius badiosanguineus'' – [[ruuge riisikas]] * ''Lactarius camphoratus'' – [[kamperriisikas]] * ''Lactarius chrysorrheus'' – [[kuldpiimane riisikas]], kollasepiimane riisikas * ''Lactarius citriolens'' – [[takerriisikas]] * ''Lactarius controversus'' – [[roosa riisikas]] * ''Lactarius cyathuliformis'' – [[lehterriisikas]] * ''Lactarius deliciosus'' – [[porgandriisikas]] * ''Lactarius deterrimus'' – [[kuuseriisikas]] * ''Lactarius evosmus'' – [[õunriisikas]] * ''Lactarius fennoscandicus'' – [[fennoskandia riisikas]] * ''Lactarius flavopalustris'' – [[sinepiriisikas]] * ''Lactarius flexuosus'' – [[peitriisikas]], haavariisikas * ''Lactarius fuliginosus'' – [[pruun riisikas]], must riisikas * ''Lactarius fulvissimus'' – [[tellispunane riisikas]] * ''Lactarius glyciosmus'' – [[lõhnav riisikas]] * ''Lactarius helvus'' – [[sooriisikas]] * ''Lactarius hysginus'' – [[vaskriisikas]] * ''Lactarius lacunarum'' – [[soovikuriisikas]] * ''Lactarius leonis'' – [[lõviriisikas]] * ''Lactarius lignyotus'' – [[must riisikas]] * ''Lactarius lilacinus'' – [[lepariisikas]] * ''Lactarius luridus'' – [[lillakaspruun riisikas]] * ''Lactarius mairei'' – [[ripsriisikas]] * ''Lactarius mammosus'' – [[näsariisikas]] * ''Lactarius musteus'' – [[kirju riisikas]] * ''Lactarius necator'' – [[tõmmu riisikas]], seariisikas, oliivpiimik, ''L. turpis'' * ''Lactarius obscuratus'' – [[loduriisikas]], õrn riisikas * ''Lactarius olivinus'' – [[oliivriisikas]] * ''Lactarius omphaliformis'' – [[mülgasriisikas]] * ''Lactarius pilatii'' – [[Pilati riisikas]] * ''Lactarius pubescens'' – [[kreem riisikas]], ''Lactarius blumii'' – haberiisikas * ''Lactarius pyrogalus'' – [[tuliriisikas]] * ''Lactarius quieticolor'' – [[varieeruv riisikas]] * ''Lactarius quietus'' – [[tammeriisikas]] * ''Lactarius repraesentaneus'' – [[tore riisikas]] * ''Lactarius resimus'' – [[valge riisikas]] * ''Lactarius rufus'' – [[männiriisikas]], punariisikas * ''Lactarius sanguifluus'' – [[veririisikas]] * ''Lactarius scoticus'' – [[karvane riisikas]] * ''Lactarius scrobiculatus'' – [[kollariisikas]], võiseen * ''Lactarius semisanguifluus'' – [[verkjas riisikas]] * ''Lactarius serifluus'' – [[lutikariisikas]], vesiriisikas * ''Lactarius sphagneti'' – [[turbariisikas]] * ''Lactarius spinosulus'' – [[harjasriisikas]] * ''Lactarius tabidus'' – [[väävelriisikas]], ''Lactarius theiogalus'' * ''Lactarius torminosus'' – [[kaseriisikas]], vahulik, vahelik * ''Lactarius trivialis'' – [[tavariisikas]], nahkkollane riisikas (''L. utilis'') * ''Lactarius uvidus'' – [[kahkjas riisikas]] * ''Lactarius vietus'' – [[hallipiimane riisikas]], lodev riisikas, sirelriisikas * ''Lactarius violascens'' – [[lillakas riisikas]], sinakas riisikas * ''Lactarius zonarioides'' – [[Bresadola riisikas]] * ''Lactarius zonarius'' – [[vöötriisikas]] == Liike mujalt == * ''Lactarius albocarneus'' – [[nuluriisikas]] * ''Lactarius blennius'' – [[roheriisikas]] * ''Lactarius circellatus'' – [[ahhaatriisikas]] * ''Lactarius duplicatus'' – [[lapi riisikas]], ''Lactarius lapponicus'' * ''Lactarius flavidus'' – [[kollakas riisikas]] * ''Lactarius hepaticus'' – [[maksriisikas]] * ''Lactarius hibbardae'' – [[Hibbardiuse riisikas]] * ''Lactarius pallidus'' – [[pöögiriisikas]] * ''Lactarius pergamenus'' – [[pikajalgne riisikas]] * ''Lactarius picinus'' – [[tume riisikas]] * ''Lactarius porninsis'' – [[lehiseriisikas]] * ''Lactarius pterosporus'' – [[tiivuliseoseline riisikas]] * ''Lactarius romagnesii'' – [[Romagnesi riisikas]] * ''Lactarius rostratus'' – [[nokktsüstiidiline riisikas]] * ''Lactarius rubrocinctus'' – [[vööndjalg-riisikas]] * ''Lactarius ruginosus'' – [[kammriisikas]] * ''[[Lactarius salmonicolor]]'' * ''Lactarius subcircellatus'' – [[põhjariisikas]] * ''Lactarius subdulcis'' – [[mahe riisikas]], lepapiimik * ''Lactarius tuomikoskii'' – [[Tuomikoski riisikas]] == Endisi liike == * ''Lactifluus bertillonii'' – [[Bertilloni riisikas]] * ''Lactifluus glaucescens'' – [[rohepiimane riisikas]] * ''Lactifluus piperatus'' – [[piparriisikas]] * ''[[Lactifluus subvolemus]]'' * ''Lactifluus vellereus'' – [[rädiriisikas]], rädipiimik * ''Lactifluus volemus'' – [[kuldriisikas]] == Välislingid == {{Commonskat}} * {{elurikkus|125074}} [[Kategooria:Riisikas| ]] j41cy8ddoznrzzrok7j3jpzjf0gfzx4 August 2010 0 188776 7157192 6973595 2026-05-19T12:24:21Z Kuriuss 38125 7157192 wikitext text/x-wiki '''August [[2010]]''', kroonika 2010. aasta august algas pühapäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast teisipäeval. {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== * Jõustus [[kobarpommid]] keelustav [[Oslo konventsioon]], millega on liitunud 107 riiki. * [[Afganistan]]is [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude]] koosseisus viibinud 1950 [[Holland]]i sõdurit lõpetasid poliitiliste vaidluste tõttu oma missiooni ja pöördusid tagasi kodumaale. * [[Tšetšeenid|Tšetšeeni]] mässuliste liider [[Doku Umarov]] teatas, et annab võimu üle [[Aslambek Vadalov]]ile. * [[Eesti]]s hakkas kehtima uus [[statistikaseadus]], millega muu hulgas luuakse [[statistikanõukogu]]. ==[[2. august]]== * [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] kuulutas ulatuslike [[2010. aasta Venemaa metsatulekahjud|metsapõlengute]] tõttu välja eriolukorra [[Mari Eli Vabariik|Marimaal]], [[Mordva]]s, [[Vladimiri oblast|Vladimiri]], [[Voroneži oblast|Voroneži]], [[Moskva oblast|Moskva]], [[Nižni Novgorodi oblast|Nižni Novgorodi]] ja [[Rjazani oblast]]is. * [[Venemaa]]l kukkus maandumisel alla [[Krasnojarsk]]ist [[Igarka]]sse teel olnud [[reisilennuk]] [[Antonov An-24]], mille pardal olnud 15 inimesest hukkus 11. * [[Venemaa]]l [[Novgorod]]is asutati [[Vene Hansalinnade Liit]], kuhu kuulub 13 linna: [[Belozersk]], [[Veliki Novgorod]], [[Veliki Ustjug]], [[Vologda]], [[Ivangorod]], [[Kaliningrad]], [[Kingissepp]], [[Pihkva]], [[Smolensk]], [[Toržok]], [[Totma]], [[Tihvin]] ja [[Tver]]. Liidu keskuseks saab Novgorod. * [[Eesti]]s kogunes [[Riigikogu]] erakorralisele istungjärgule, et muuta presidendi välja kuulutamata jäetud [[monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadus]]t. * [[Eesti]] [[kaitseatašee]]na [[Poola]]s asus tööle [[kolonel]] [[Albert Helme]] ning kaitseatašeena [[Taani]]s ja [[Norra]]s [[kolonelleitnant]] [[Toomas Peda]]. ==[[3. august]]== * [[Iisrael]]i ja [[Liibanon]]i piiril toimunud tulistamise käigus hukkus kolm Liibanoni ja kaks Iisraeli sõdurit ning üks ajakirjanik. * [[Saksamaa]] [[Tübingeni ülikool]] teatas, et ülikooli teadlased määrasid [[1873]]. aastal [[Šveits]]ist leitud [[koer]]a [[lõualuu]] vanuseks rohkem kui 14 000 aastat. See on vanim märk koera pidamisest [[koduloom]]ana. * [[Vanuatu]]l [[Port Vila]]s algas 41. [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]]i tippkohtumine. ==[[4. august]]== * 14-aastane hollandlane [[Laura Dekker]] alustas purjekal retke ümber maailma. Ta plaanib saada noorimaks üksi ümber maailma purjetanud inimeseks. * [[Iraan]]is [[Hamadān]]is plahvatas [[Iraani president|president]] [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]i kaaskonna lähedal lõhkekeha. President vigastada ei saanud. * [[Itaalia]] [[Itaalia peaminister|peaministri]] [[Silvio Berlusconi]] vastu algatatud [[umbusaldushääletus]] parlamendis kukkus läbi. 229 liiget oli umbusaldamise poolt, 299 vastu ja 75 jättis hääletamata. * [[Keenia]]s toimus [[Keenia põhiseadusreferendum|põhiseadusreferendum]]. Esialgsetel andmetel pooldas umbes kaks kolmandikku hääletanutest uut põhiseadust, mis muu hulgas piirab presidendi võimu ning annab regioonidele suuremad õigused. * [[Soome]]t tabanud [[äike]]setormi tagajärjel katkes elektrivarustus kümnetes tuhandetes kodumajapidamistes, murdusid puud ja katkes rongiliiklus. * Tšetšeeni võitlejate juht [[Doku Umarov]] teatas, et ei kavatse siiski tagasi astuda. * [[Eesti]]s algas [[Erna retk]] kuuest riigist pärit 24 võistkonna osalusel. * [[Lääne-Virumaa]]l [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] pandi nurgakivi [[Porkuni Kool]]i uuele hoonele. ==[[5. august]]== * [[Afganistan]]i idaosas [[Nangarhāri provints]]is hukkus [[NATO]] õhurünnakute tagajärjel vähemalt 32 tsiviilisikut. * [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium]] nõudis portaalilt [[WikiLeaks]] [[Afganistan]]i sõda puudutavate salajaste materjalide kõrvaldamist veebilehelt. * [[BP]] teatas, et on lõpetanud [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] lekkinud [[puurauk|puuraugu]] tsementeerimise. * [[Haiti]] päritolu muusik [[Wyclef Jean]] seadis end üles presidendikandidaadina novembris 2010 toimuvatel [[2010. aasta Haiti presidendivalimised|Haiti presidendivalimistel]]. * [[Lõuna-Korea]] alustas [[Kollane meri|Kollasel merel]] vaidlusalase [[merepiir]]i lähedal [[allveelaev]]ade tõrje õppusi. * [[Taiwan]] ja [[Singapur]] leppisid kokku kõneluste alustamises [[vabakaubandusleping]]u sõlmimiseks. * [[2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus]]: [[Tšiili]] põhjaosas [[Copiapó]] linnast umbes 45&nbsp;km põhja pool [[San José kulla- ja vasekaevandus]]es toimunud varingu tagajärjel jäi maa alla lõksu 33 [[kaevur]]it. * [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]] keelustas [[põud|põua]] tõttu [[teravili|teravilja]] ja teraviljatoodete ekspordi alates [[15. august]]ist kuni aasta lõpuni. * [[Tartu Loodusmaja]] arhitektuurivõistluse võitis [[Urmas Lõokese Arhitektibüroo]] ja [[Karisma Arhitektid]] OÜ töö märgusõnaga "Känd". ==[[6. august]]== * [[Hiina]]s [[Shandongi provints]]is [[Yantai]] linna lähedal jäi [[kullakaevandus]]es puhkenud [[tulekahju]] tagajärjel lõksu vähemalt 50 [[kaevur]]it. * [[Indoneesia]]s [[Siau saar]]el hakkas purskama [[Karangetang]]i vulkaan. * [[Poola]]s astus ametisse [[Poola president|president]] [[Bronisław Komorowski]]. * [[Ungari]]s astus ametisse [[Ungari president|president]] [[Pál Schmitt]]. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] tegi ettepaneku nimetada miilits ümber politseiks. ==[[7. august]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] teadlased teatasid, et kaks päeva varem tehtud [[NASA]] satelliidipildilt avastati, et [[Gröönimaa]] looderannikult [[Petermanni liustik]]u küljest on lahti murdunud umbes 260&nbsp;km² suurune jääpank. * [[Afganistan]]i kirdeosas [[Badakhshāni provints]]is tapsid [[Ţālebān]]i mässulised kuus USA, ühe saksa ja ühe Briti silmaarsti ning nende kaks kohalikku saatjat. * [[Colombia]]s astus ametisse [[Colombia president|president]] [[Juan Manuel Santos]]. * [[Kuuba]] endine liider [[Fidel Castro]] esines kõnega riigi parlamendis. * [[Soome]]s [[Heinola]]s peetud [[saun]]askäimise maailmameistrivõistlustel hukkus [[Venemaa]] võistleja [[Vladimir Ladõženski]]. * [[Venemaa]] välisministeerium süüdistas [[USA|Ameerika Ühendriike]] mitme rahvusvahelise relvastuskokkuleppe rikkumises. * [[Erna retk]]e võitis [[Kaitseliidu Põlva malev]]a meeskond. * [[Mikitamäe]]l kuulutati 17. korda üheks päevaks välja [[Seto kuningriik]]. ==[[8. august]]== [[Pilt:Väike-Maarja kirik august2010-1.JPG|pisi|[[Väike-Maarja kirik]] ja Eesti kabel pärast [[2010. aasta augusti äikesetorm]]i]] * [[Abhaasia]]s üllatusvisiidil viibiv [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] kohtus muu hulgas Abhaasia liidri [[Sergei Bagapš]]iga. * [[Hiina]]s [[Gansu]] provintsis hukkus [[paduvihm]]adest tingitud [[maalihe]]te tagajärjel vähemalt 120 inimest ja umbes 2000 jäi kadunuks. * [[Lõuna-Korea]] [[Lõuna-Korea president|president]] [[Lee Myung-bak]] nimetas peaministri kandidaadiks [[Kim Tae-ho]]. * [[Põhja-Korea]] pidas [[Jaapani meri|Jaapani meres]] kinni [[Lõuna-Korea]] kalalaeva, mille pardal oli neljast korealasest ja kolmest hiinlasest koosnev meeskond. * [[Eesti]]t tabanud [[2010. aasta augusti äikesetorm|äikesetorm]] murdis puid ning lõhkus katuseid ja elektriliine. ==[[9. august]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Alaska]] edelaosas [[Aleknagik]]i lähedal kukkus alla väikelennuk, mille pardal olnud üheksast inimesest hukkus viis, nende seas senaator [[Ted Stevens]]. * [[Põhja-Korea]] tulistas vaidlusaluse piiri lähedal suurtükkidest [[Kollane meri|Kollasesse merre]] umbes sada lasku. Teadaolevalt see kahju ei tekitanud. * [[Rwanda]]s toimusid [[2010. aasta Rwanda presidendivalimised|presidendivalimised]]. Ametis olev president [[Paul Kagame]] valiti 93 protsendiga häältest uueks ametiajaks tagasi. * [[Ungari]]s [[Piliscsaba]]s algas viiepäevane 11. [[rahvusvaheline soome-ugri kongress]]. * [[Venemaa]] teatas, et võtab vastu [[Eesti]] pakutava kustutustehnika [[2010. aasta Venemaa metsatulekahjud|metsapõlengute]] kustutamiseks. * [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Vedu]] külas [[Jampo seakasvatus]]es hukkus elektrikatkestuse tagajärjel seiskunud [[ventilatsioon]]i tõttu umbes 400 [[siga]]. ==[[10. august]]== * [[Colombia]]s [[Santa Marta]]s kohtunud [[Colombia president]] [[Juan Manuel Santos]] ja [[Venezuela]] [[Venezuela president|president]] [[Hugo Chávez]] leppisid kokku riikidevaheliste [[diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] taastamises. * [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is sõlmiti [[Eesti]] ja Rootsi vaheline [[kaitsealaste ühishangete lepe]]. * [[Slovakkia]] peaministri [[Iveta Radičová]] valitsus võitis häältega 79:66 usaldushääletuse parlamendis. * [[Vanuatu]]t tabas 7,6-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 40&nbsp;km kaugusel suurimast saarest [[Efate]]st. * [[Eesti Rahvusringhääling]] avas ingliskeelse uudisteportaali. ==[[11. august]]== * [[Muslimid|Muslimitel]] algas [[ramadaan]]. * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] ametiisikud teatasid, et Bosnia ja Hertsegoviina ning [[Serbia]] piiri lähedalt [[Perućaci järv]]e kaldast on leitud umbes 60 arvatavasti [[Višegradi massimõrv]]a käigus [[1992]]. aastal tapetud Bosnia moslemi säilmed. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] idaosas hukkus [[Tanganjika järv]]e sõitnud veoautos vähemalt 58 inimest. * [[Seišellid]] ratifitseerisid 112. riigina [[Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi]]. * [[Suurbritannia]] [[arheoloog]]id teatasid umbes 11 000 aasta vanuse eluaseme jäänuste leidmisest [[North Yorkshire]]'is [[Scarborough]]'s. *[[Eesti Põllumeeste Keskliit|Eesti Põllumeeste Keskliidu]] suurkogul valiti keskliidu presidendiks Harjumaa mahetootja [[Juhan Särgava]]. ==[[12. august]]== * [[Suriname]]s astus ametisse [[Suriname president|president]] [[Dési Bouterse]]. ==[[13. august]]== * [[Birma]] ametiisikud teatasid, et riigi esimesed valimised üle 20 aasta peetakse 7. novembril. * [[Brasiilia]] suurim [[lennufirma]] [[TAM Linhas Aereas]] teatas kavatsusest ühineda [[Tšiili]] lennufirmaga [[LAN Airlines]]. Loodav regiooni suurim lennufirma saab nimeks [[Latam Airlines Group]]. * [[Cooki saared|Cooki saarte]] peaminister [[Jim Marurai]] kuulutas [[November 2010#17. november|17. novembriks]] välja [[2010. aasta Cooki saarte parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Ecuador]]is toimus 6,9-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 200&nbsp;km [[Quito]]st kagu pool. * [[Kanada]] rannikule jõudis kaubalaev umbes 500 [[Sri Lanka]]lt põgenenud [[tamilid|tamiliga]]. * [[Kõrgõzstan]]i endiselt presidendilt [[Askar Akajev]]ilt võeti ära endise presidendi staatus ja otsustati nõuda tema väljaandmist. [[Venemaa]]l elavat Akajevit süüdistatakse mitmes ametiajal tehtud kuriteos. * [[Eesti välisministeerium]] sõlmis [[Soome välisministeerium]]iga koostööleppe, mille järgi hakkab [[Eesti]] [[diplomaat]] alates jaanuarist [[2011]] stažeerima [[Soome]] saatkonnas [[Sambia]]s [[Lusaka]]s. ==[[14. august]]== * [[Singapur]]is algasid [[2010. aasta noorte suveolümpiamängud|esimesed noorte suveolümpiamängud]]. * [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Guam]]ist umbes 375&nbsp;km edela pool toimus 7,2-palline [[maavärin]]. * [[Eesti]] [[lepidopteroloog]]id teatasid, et [[Sõrve poolsaar]]elt leiti nädal varem Eestis esmakordselt [[mõrsjaöölane|mõrsjaöölase]] perekonda kuuluva liblikaliigi ''[[Noctua interjecta]]'' isend. ==[[15. august]]== * [[Afganistan]]i ametiisikud teatasid [[nafta]]välja leidmisest riigi põhjaosas [[Jowzjāni provints|Jowzjāni]] ja [[Balkhi provints]]is. Selle varud on hinnanguliselt 1,8 miljardit [[barrel]]it. ==[[16. august]]== * [[Colombia]] lennufirma [[Aires Colombia]] [[Bogotá]]st [[San Andrés]]i saarele suundunud [[reisilennuk]] [[Boeing 737]] sattus äikesetormi kätte ja kukkus maandumisel alla. Lennuki pardal olnud 137 inimesest hukkus üks ja kümned said vigastada. * [[Colombia ülikool]]i teadlased teatasid, et Colombia [[Caquetá departemang]]us avastati senitundmatu [[esikloomalised|esikloomaliste]] liik ''[[Callicebus caquetensis]]''. * [[Hiina]] kirdeosas [[Heilongjiangi provints]]is [[Yichun]]i linnas hukkus ilutulestikutehases toimunud plahvatuses vähemalt 19 inimest. * [[Iraak|Iraagi]] viis kuud kestnud valitsusläbirääkimised katkesid, kui valimistel enim hääli saanud endise peaministri [[Iyād ‘Allāwī]] juhitav [[al-‘Irāqīyah]] lõpetas kõnelused peaminister [[Nūrī al-Mālikī]] [[Islami Da‘wa Partei]] juhitava koalitsiooniga. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s vahistati spioneerimissüüdistusega [[Rumeenia]] [[diplomaat]] [[Gabriel Grecu]] ning kästi tal 48 tunni jooksul riigist lahkuda. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas [[Merike Kokajev]]i Eesti suursaadikuks [[San Marino]]s ja [[Malta]]l, asukohaga [[Rooma]]s; [[Priit Pallum]]i suursaadikuks [[Horvaatia]]s, asukohaga [[Budapest]]is; [[Tiina Intelmann]]i suursaadikuks [[Iisrael]]is ja [[Montenegro]]s, asukohaga [[Tel Aviv]]is; [[Mariin Ratnik]]u suursaadikuks [[Luksemburg]]is, asukohaga [[Brüssel]]is ning [[Paul Teesalu]] alaliseks esindajaks [[Araabia Liiga]]s, asukohaga [[Kairo]]s. * [[Delfi (portaal)|Delfi]] portaali peatoimetajaks sai [[Raimo Ülavere]]. * [[Pärnu]] linnaametnike teatel ostab Pärnu taastusravikeskuse Sõprus linnalt 23,4 miljoni krooni eest ainsana enampakkumisel osalenud [[Pärnu Ravikeskus]]. ==[[17. august]]== * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i kesklinnas sõjaväe värbamiskeskuse juures toimunud enesetapurünnaku tagajärjel hukkus vähemalt 41 inimest. ==[[18. august]]== * [[Filipiinid]]el [[Manila]]st umbes 240&nbsp;km põhja pool [[Baguio]] linna lähedal maanteelt jõeorgu paiskunud bussis hukkus vähemalt 40 inimest. * [[India]] põhjaosas [[Uttarakhand]]i osariigis hukkus mussoonvihmade põhjustatud koolimaja varingu tagajärjel vähemalt 18 last. * [[Jaapan]]i edelaosas [[Kagawa prefektuur]]is kukkus alla elektrijuhtmetesse kinni jäänud merevalvekopter; hukkus viis inimest. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] algas rohkem kui miljoni [[avalik sektor|avaliku sektori]] töötaja [[streik]]. * [[Venemaa]]l [[Sotši]]s kohtusid [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]], [[Pakistan]]i [[Pakistani president|president]] [[Asif Ali Zardari]], [[Afganistan]]i [[Afganistani president|president]] [[Ḩāmid Karzay]] ja [[Tadžikistan]]i [[Tadžikistani president|president]] [[Emomalii Rahmon]]. Kõneldi peamiselt julgeolekust ning [[terrorism]]i- ja [[uimasti]]kaubanduse vastasest võitlusest. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] viibis visiidil [[Norra]]s, kus kohtus teiste seas [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga. * [[Tallinn]]as algas kolmepäevane [[Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek]], kus arutati muu hulgas Eesti tuleviku üle. * [[Eesti]] suursaadik [[Ungari]]s [[Priit Pallum]] andis [[Ungari president|Ungari presidendile]] [[Pál Schmitt]]ile üle oma volikirja. * [[Eesti Rahvusringhääling]] avas venekeelse infoportaali. ==[[19. august]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] tehnoloogiaettevõte [[Intel]] teatas kavatsusest osta turvalahenduste tootja [[McAfee]]. * [[Armeenia]]s visiiti alustanud [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] kohtus [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Serž Sargsjan]]iga. * [[Hiina]]s [[Xinjiang]]i piirkonnas [[Aksu linn (Hiina)|Aksu]] linnas toimunud pommiplahvatuses hukkus seitse ning sai haavata 14 inimest. * [[India]]s [[Hyderābād]]is alanud rahvusvahelisel [[matemaatik]]ute kongressil anti [[Fieldsi medal]] [[Iisrael]]i matemaatikule [[Elon Lindenstrauss]]ile, [[vietnamlased|vietnami]] päritolu [[Prantsusmaa]] matemaatikule [[Ngô Bảo Châu]]le, [[venelased|vene]] matemaatikule [[Stanislav Smirnov]]ile ja Prantsusmaa matemaatikule [[Cédric Villani]]le. * [[Iraak|Iraagist]] lahkus viimane [[USA|Ameerika Ühendriikide]] lahinguüksus. Umbes 56 000 väljaõppe ja tsiviiloperatsioonide turvamisega tegelevat USA sõdurit jääb Iraaki [[2011]]. aasta lõpuni. * [[Prantsusmaa]]l hakati ebaseaduslikes laagrites elanud [[mustlased|mustlasi]] riigist välja saatma. * [[Hiiumaa]]l ilmus nädalalehe [[Hiiu Nädal]] esimene number. Lehe peatoimetaja on [[Urmas Lauri]]. ==[[20. august]]== * [[Iisrael]] ja [[Palestiina]] leppisid kokku omavaheliste rahuläbirääkimiste alustamises septembri alguses [[Washington]]is. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] ja [[Armeenia]] [[Armeenia president|president]] [[Serž Sargsjan]] allkirjastasid lepingu, mille järgi jääb Venemaa [[Gjumri sõjaväebaas]] Armeeniasse [[Türgi]] piiri lähedale [[Gjumri]] linna kuni [[2044]]. aastani. Vastutasuks pakkus Venemaa Armeeniale julgeolekugarantiid ja relvatarneid. * [[Eesti]]s toimus "[[Ühtelaulmine]]". * [[Poola]] suursaatkonnas [[Tallinn]]as anti [[Lagle Parek]]ile, [[Trivimi Velliste]]le ja [[Kalle Jürgenson]]ile üle [[Poola Vabariigi Teenete Orden]]i Ohvitseriristid. * [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] kõrval avati [[Solidaarsuse mälestuskivi]] ja [[Chopini pink]]. ==[[21. august]]== * [[Austraalia]]s toimusid [[2010. aasta Austraalia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Nii peaminister [[Julia Gillard]]i juhitav [[Austraalia Tööpartei]] kui ka opositsiooniliidri [[Tony Abbott]]i juhitav paremtsentristlik koalitsioon sai parlamendis 71 kohta. * [[Iraan]]i lõunaosas [[Būshehr]]is avati [[Venemaa]] abiga ehitatud [[Būshehri tuumaelektrijaam]], mis on Iraani esimene [[tuumaelektrijaam]]. ==[[22. august]]== * [[Iraan]] tutvustas oma pika lennukaugusega mehitamata [[pommituslennuk]]i prototüüpi. * [[Kreeka]]s toimus 5,4-palline [[maavärin]]. * [[2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus]]: [[Tšiili]] päästetöötajad tegid kindlaks [[August 2010#5. august|5. augustil]] kaevandusvaringu tagajärjel maa alla lõksu jäänud 33 kaevuri asukoha. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] andis [[Pärnu kontserdimaja]]s 83 kodule üle auhinna [[Kaunis Eesti Kodu]] 2010. ==[[23. august]]== * [[Austria]]s [[Viin]]i [[Viini loomaaed|loomaaias]] sündis [[hiidpanda|pandapoeg]]. * [[Filipiinid]]e pealinnas [[Manila]]s võttis tööle ennistamist nõudnud relvastatud endine politseinik pantvangi bussitäie [[Hongkong]]i turiste. Hukkus vähemalt üheksa inimest, sealhulgas pantvange võtnud politseinik. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] kuulutas välja [[sõnaus]]e, võistluse uute eestikeelsete sõnade leidmiseks üheteistkümne sageli kasutatava mõiste tähistamiseks. * [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe peastaap]] teatas, et koostöös [[Eesti Meremuuseum]]iga läbi viidud operatsiooni käigus leidis miinijahtija [[Ugandi M315|Ugandi]] möödunud nädala lõpus [[Saaremaa]] lähedal [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud [[Suurbritannia]] sõjalaevade [[Cassandra]], [[Myrtle]]'i ja [[Gentian]]i jäänused. * [[Tallinna linnavolikogu]] [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraadist]] aseesimees [[Katrin Saks]] teatas, et astub tagasi sihtasutuse [[Tallinn 2011]] nõukogust, sest ei kiida heaks sihtasutuse parteilist juhtimist [[Keskerakond|Keskerakonna]] poolt. * [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Ambla]]s alustati projekti "[[EstWin]]", mille raames rajatakse [[2015]]. aastaks Eesti maapiirkondadesse ülikiiret [[internet]]iühendust võimaldav võrk. ==[[24. august]]== * [[Hiina]] kirdeosas [[Heilongjiang]]i provintsis [[Yichun]]is purunes ja süttis maandumisel [[Harbin]]ist saabunud [[Henan Airlines]]i [[reisilennuk]] [[Embraer 190]]. Pardal olnud 96 inimesest hukkus 43 ja ülejäänud said vigastada. * [[Mehhiko]] ranniku lähedal [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] toimus 6,1-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli 283&nbsp;km kaugusel [[Cihuatlán]]i linnast. * [[Moldova]] pealinnas [[Chişinău]]s pidas politsei kinni kolm [[uraan]]i salakaubavedu plaaninud inimest, kellelt leiti 1,8&nbsp;kg uraani. * [[Nepal]]is kukkus umbes 80&nbsp;km kaugusel [[Katmandu]]st alla lennufirma [[Agni Air]] väikelennuk [[Dornier 228]], mille pardal hukkus 14 inimest, nende seas kuus välismaalast. * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s toimunud islamirühmituse [[Ash-Shabāb]] rünnakus hotellile hukkus vähemalt 33 inimest, nende seas kuus parlamendi liiget. * [[Soome]] endisele [[suusahüppaja]]le [[Matti Nykänen|Matti Nykäsele]] mõisteti abikaasale kehavigastuste tekitamise eest aasta ja nelja kuu pikkune vanglakaristus. ==[[25. august]]== * [[Egiptus]]e ametnikud teatasid umbes 3500 aasta vanuse asulakoha leidmisest umbes 200&nbsp;km [[Kairo]]st lõuna pool asuvast [[Al-Khārijah' oaas]]ist. * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]is ja mitmes teises linnas toimunud pommiplahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 56 inimest. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] lääneosas [[Bandundu]] lähedal [[lennufirma]] [[Filair]] lennukiga toimunud õnnetuses hukkus vähemalt 20 inimest. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Iirimaa]] suursaadiku [[Peter McIvor]]i ja [[Vietnam]]i suursaadiku [[Đoàn Ngọc Bởi]] volikirjad. * [[Rakvere]] volikogu avaldas umbusaldust [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraadist]] linnapeale [[Rannar Vassiljev]]ile ja valis uueks [[Rakvere linnapea|linnapeaks]] [[reformierakond]]lase [[Andres Jaadla]]. ==[[26. august]]== * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] alustas kahepäevast visiiti [[Riia]]s, et osaleda Eesti, Rootsi, Soome, Norra, Taani, Islandi, Leedu ja Läti välisministri kohtumisel. * [[Eesti]] suursaadik [[Soome]]s [[Mart Tarmak]] andis [[Soome president|president]] [[Tarja Halonen|Tarja Halosele]] üle oma volikirja. * [[Pressinõukogu]] esimeheks valiti [[Sulev Valner]]. * [[Tallinna linnavolikogu]] otsustas asutada sihtasutuse [[Tallinna Vene Muuseum]]. ==[[27. august]]== * [[Iraan]]i põhjaosas [[Semnāni provints]]is toimus 5,7-palline [[maavärin]], mis põhjustas vähemalt kahe inimese surma. ==[[28. august]]== * [[Madagaskar]]i kohus mõistis endise kukutatud presidendi [[Marc Ravalomanana]] kümnete meeleavaldajate surmas süüdistatuna tagaselja eluaegsele sunnitööle. * [[Eesti]]s jõustus ausa hinnastamise kokkulepe "[[Euro hinda ei tõsta]]", millega liitunud ettevõtted kohustuvad [[euro]]le ülemineku käigus hindu mitte tõstma. ==[[29. august]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es jagati [[Emmy auhind]]u. * [[Indoneesia]]s [[Sumatra saar]]el hakkas purskama [[Sinabung]]i vulkaan. Evakueeriti tuhandeid inimesi. * [[Venemaa]]l [[Tšuvaššia]]s astus ametisse [[Tšuvaššia president|president]] [[Mihhail Ignatjev]]. ==[[30. august]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide asepresident|asepresident]] [[Joe Biden]] saabus üllatusvisiidile [[Iraak]]i. * [[Mehhiko]] politsei vahistas [[narkoparun]] [[Edgar Valdez Villarreal]]i. * [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is [[Võšni Volotšok]]i vanadekodus enesetapja süüdatud tulekahjus hukkus üheksa inimest. * [[Afganistan]]is [[NATO]] operatsioonil hukkus Eesti jalaväekompanii [[Estcoy-10]] koosseisus lahinguülesandeid täitnud nooremseersant [[Herdis Sikka]]. * [[Tallinna Tehnikaülikool]]is toimus rektori inauguratsioonitseremoonia, kus andis ametivande ülikooli uus rektor [[Andres Keevallik]]. * [[Pärnu]]s avati [[Pärnumaa kutsehariduskeskus]]e uus õppehoone. ==[[31. august]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] kuulutas sõjalised operatsioonid [[Iraak|Iraagis]] lõppenuks. * [[Saksamaa]] [[Hessen]]i liidumaa parlament valis minister-presidendiks [[Volker Bouffier]]i. * [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]] mälestas [[Norilsk]]is [[Norillag]]i ohvreid. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Eesti suursaadikuks [[Valgevene]]s [[Jaak Lensment|Jaak Lensmend]]i. * [[Eesti keel]]es ilmus "[[Gilgameši eepos]]". {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2010| 2010-08]] 4p1wlj4n3rwwtl4lzhajw4tf3f8sp29 Prima Vista 0 191650 7157604 7133017 2026-05-20T08:53:36Z ~2026-23883-11 227477 /* Ajalugu */ 7157604 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Valdur Mikita Prima Vista 2015 avamisel.jpg|pisi|[[Valdur Mikita]] esinemas Prima Vista 2015 avamisel]] '''Prima Vista''' on alates 2004. aastast [[Tartu]] linnas maikuus toimuv rahvusvaheline [[kirjandusfestival]].<br>Festivali peakorraldajad on [[MTÜ Kirjandusfestival Prima Vista]], [[Tartu Ülikooli Raamatukogu]], [[Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu]], [[Eesti Kirjanike Liit]] ja [[Eesti Kirjanduse Selts]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tegijad |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/tegijad/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref>. Partneritena on olnud kaasatud välisriikide kultuuriesindused jt organisatsioonid. Kirjandusfestivali nimel "Prima Vista" on mitu tähendust. Näiteks tähendab see noodilugemist ilma eelneva ettevalmistuseta (''[[a prima vista]]''), aga ka armastust esimesest silmapilgust. {{rõhtsisukord|numbriteta=jah}} ==Tunnusüritused== Alates 2004. aastast on igal festivalil toimunud raamatulaat (aastaid [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] esisel väljakul ja fuajees, alates 2017. aastast [[Tartu Raekoja plats]]il), kontsert "Kirjanikud muusikas", lasteprogrammid "Kunstituba kirjanikuga" ja "Peidus raamatukogu". Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal kirjanduslikud jalutuskäigud, filmiprogramm Elektriteatris ning heategevusprojekt "Raamat kirjutab inimese". Koostöös Kõrgema kunstikool Pallasega on festivalil ka eesti kunsti ja alustavaid kunstnike tutvustav kunstiprogramm. Lisaks Tartus toimuvale põhiprogrammile toimuvad ühel päeval kirjandusüritused ka mõnes teises Eesti linnas, n-ö partnerlinnas. Partnerlinn vahetub igal aastal. ==Ajalugu== Festival on välja kasvanud [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] korraldatud [[raamatumess]]ist Utlib Market, mis selle nime all toimus esmakordselt [[2002]]. aasta kevadel. Pärast esimest toimumist sai Prima Vista 2005. aasta alguses Tartu linna kultuuriaasta auhinna "Aasta kultuurisündmus 2004"<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu linn |pealkiri=Kultuurikandja laureaadid 2001–2020 |url=https://tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kultuur%20ja%20vaba%20aeg/Kultuur/Kultuurikandja%20laureaadid_2001_2020.pdf |vaadatud=8. veebruaril 2023}}</ref>. * 7.–[[8. mai]] [[2004]]. Festivali patroon [[Rein Veidemann]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=2004 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2004/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * [[4. mai|4.]]–[[6. mai]] [[2005]]. Festivali patroon Rein Veidemann<ref>{{Netiviide |pealkiri=2005 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2005/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * [[3. mai|3.]]–[[7. mai]] [[2006]]. Festivali patroon [[Indrek Hirv]]. Partnerlinn [[Narva]] <ref>{{Netiviide |pealkiri=2006 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2006/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 3.–[[5. mai]] [[2007]]. Festivali patroon [[Arvo Valton]]. Partnerlinn [[Võru]]. Tunnuslause: "Sõna saab teoks"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2007 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2007/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 8.–[[10. mai]] [[2008]]. Festivali patroon [[Doris Kareva]]. Partnerlinn [[Pärnu]]. Tunnuslause: "Loeb, mida loed"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2008 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2008-2/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 6.–10. mai [[2009]]. Festivali patroon [[Andres Ehin]]. Partnerlinn [[Viljandi]]. Tunnuslause: "Lehekülg minevikust, lehekülg tulevikust"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2009 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2009/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 6.–[[9. mai]] [[2010]]. Festivali patroon [[Hannes Varblane]]. Partnerlinn [[Põltsamaa]]. Tunnuslause: "Ellujäämise kunst"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2010 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2010/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 5.–8. mai [[2011]]. Festivali patroon [[Rein Raud]]. Partnerlinn [[Tallinn]] (Euroopa kultuuripealinn 2011). Tunnuslause: "Kursimuutus / ''Change of Course''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2011 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2011/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 10.–13. mai [[2012]]. Festivali patroon [[Mihkel Mutt]]. Partnerlinn [[Elva]]. Tunnuslause: "ruumID / ''room'' ID"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2012 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2012/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 9.–12. mai [[2013]]. Festivali patroon [[Leelo Tungal]]. Partnerlinn [[Valga]]. Tunnuslause: "Aeg lendab / ''Time flies''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2013 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2013/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 7.–10. mai [[2014]]. Festivali matroon [[Kristiina Ehin]]. Partnerlinn [[Rakvere]]. Tunnuslause: "Süüta noorus / ''Forever young''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2014 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/en/arhiiv/arhiiv-2014/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 6.–9. mai [[2015]]. Festivali patroon [[Valdur Mikita]]. Partnerlinn [[Põlva]]. Tunnuslause: "Metsik sõna / ''Wild Word''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2015 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2015/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 4.–7. mai [[2016]]. Festivali patroon _________. Partnerlinn [[Haapsalu]]. Tunnuslause: "Müstifiktsioon / ''Mystifiction''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2016 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2016-2/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> * 8.–13. mai [[2017]]. Festivali patroon [[Lauri Sommer]]. Partnerasula [[Värska]]. Tunnuslause: "Seitsme maa ja mere taga / ''Behind the Seven Lands and Seas'' / ''За семью морями, за семью долами''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2017 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/ru/%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B2/arhiiv-2017/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2023-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208123817/https://kirjandusfestival.tartu.ee/ru/%D0%B0%D1%80%D1%85%D0%B8%D0%B2/arhiiv-2017/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * 7.–12. mai [[2018]]. Festivali patroon [[Hasso Krull]]. Partnerlinn [[Jõhvi]]. Tunnuslause: "Tulevikumuusika / ''The Sound of Future'' / ''Поживем – увидим''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2018 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2018/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *8.–11. mai [[2019]]. Festivali patroon [[Toomas Kall]]. Partnerlinn [[Orissaare]]. Tunnuslause: "Naljast kaugel / ''Far From Funny / Шутки в сторону''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2019 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2019/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *21.–26. september [[2020]], 9.–14. nov. 2020. Festivali patroon [[Viivi Luik]]. Tunnuslause: "Inimese varjud / ''Human Shadows / Человек и тень''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2020 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2020/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *20.–25. september [[2021]]. Festivali patroon [[Øyvind Rangøy|Oyvind Rangoy]]. Partnerlinn [[Cēsis]]. Tunnuslause: "Väike maailm / ''Small World / Mаленький мир''"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2021 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/arhiiv-2021/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *9.–14. mai [[2022]]. Festivali patroon [[Urmas Vadi]]. Tunnuslause: "Mängu piirid / ''Game Limits"''<ref>{{Netiviide |pealkiri=2022 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2022-2/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2023-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230208123822/https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2022-2/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *8.–14. mai [[2023]]. Festivali patroon [[Mehis Heinsaar]]. Partnerlinn [[Paide]]. Tunnuslause: "Soovida võimatut/ ''The Impossible Dream'' / ''Желать невозможного"'' <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kirjandusfestival Prima Vista 2023 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/ |vaadatud=2023-02-08 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *6.–12. mai [[2024]]. Patrooni asemel päevakirjanikud: [[Meelis Friedenthal]], Berit Petolai, Tõnis Tootsen, [[Maarja Pärtna]], [[Doris Kareva]], [[Merle Jääger|Merca]] ja [[Urmas Vadi]]. Tunnuslause: "Paremad ja halvemad tulevikud / ''Futures Better and Worse"'' <ref>{{Uudiseviide |pealkiri=2024 - Prima Vista |keel=et-EE |väljaanne=Prima Vista |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2024-2/ |vaadatud=2025-09-30}}</ref> *5.–10. mai [[2025]]. Festivali patroon [[Kai Aareleid]]. Partnerlinn [[Valga]]. Tunnuslause: "Raamat kui paik, paik kui raamat / Book as a Place, Place as a Book" <ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 |url=https://kirjandusfestival.tartu.ee/arhiiv/2025-2/ |vaadatud=2025-09-30 |väljaanne=Prima Vista |keel=et-EE}}</ref> *11.-16. mai [[2026]]. Festivali patroon [[Meelis Friedenthal]]. Partnerlinn [[Viljandi]]. Teema “Tehis ja päris”. ==Festivali külalisi== =====2004===== * [[Gintaras Graujauskas]] ([[Leedu]]) * [[Inga Gaile]] ([[Läti]]) * [[Sofi Oksanen]] ([[Soome]]) * [[Arto Lappi]] ([[Soome]]) * [[Wexi Korhonen]] ([[Soome]]) * [[Ott Arder]] ([[Eesti]]) * [[Anne Rande]] ([[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e direktor) =====2005===== * [[Bill Drummond]] ([[Suurbritannia]]) * [[Justin Quinn]] ([[Tšehhi]]) * [[Nora Javorskaja]] ([[Venemaa]]) * [[Igor Belov]] ([[Kaliningrad]]) * [[Boriss Baljasnõi]] ([[Eesti]]) * [[Igor Kotjuh]] ([[Eesti]]) * [[Erakkond]] ([[Eesti]]) =====2006===== * [[Christopher Meredith]] ([[Wales]]) * [[Niall Griffiths]] ([[Wales]]) * [[Jerbol Žumagulov]] ([[Kasahstan]]) * [[Liliana Ursu]] ([[Rumeenia]]) * [[Orsolya Karafiath]] ([[Ungari]]) * ja teised =====2007===== * [[Lidija Šimkute-Pocius]] ([[Leedu]]) * [[Aleksander Kušner]] ([[Venemaa]]) * [[Vladimir Retsepter]] ([[Venemaa]]) * [[Andrei Arjev]] ([[Venemaa]]) * [[Krizstina Tóth]] ([[Ungari]]) * [[Andres Fischer Hansen]] ([[Taani]]) * [[Henna Laininen]] ([[Soome]]) * [[Anna Elina Turunen]] ([[Soome]]) * [[Janette Hannukainen]] ([[Soome]]) * [[Maria Kalliomeri]] ([[Soome]]) =====2008===== * [[Ljudmila Ulitskaja]] ([[Venemaa]]) * [[Jelena Kostjukovitš]] ([[Venemaa]]) * [[Péter Rácz]] ([[Ungari]]) * [[Risto Isomäki]] ([[Soome]]) * [[Sinikka Nopola]] ([[Soome]]) * [[Tiina Nopola]] ([[Soome]]) * [[Ville Hytönen]] ([[Soome]]) * [[Ville-Juhani Sutinen]] ([[Soome]]) * [[Frank de Crits]] ([[Belgia]]) * ja teised =====2009===== * [[Umberto Eco]] ([[Itaalia]]) * [[Aleksandra Marinina]] ([[Venemaa]]) * [[László Darvasi]] ([[Ungari]]) * [[Jean Sprackland]] ([[Suurbritannia]]) * [[Natan Zablotskis]] ([[Venemaa]]) * [[Sofi Oksanen]] ([[Soome]]) =====2010===== * [[Dmitri Bõkov]] ([[Venemaa]]) * [[Leonie Swann]] ([[Saksamaa]]) * [[Attila Bartis]] ([[Ungari]]) * [[Inga Gaile]] ([[Läti]]) * [[Juris Kronbergs]] ([[Läti]]) * [[Guntars Godiņš]] ([[Läti]]) * [[Liāna Langa]] ([[Läti]])<!--Palun mitte välja võtta, Prima Vista saidi põhjal ta osales--> * [[Zinaida Lindén]] ([[Soome]]) * [[Rosa María Rodríguez Magda]] ([[Hispaania]]) * [[Josep Carles Lainez]] ([[Hispaania]]) * [[David Toop]] ([[Suurbritannia]]) * [[Lisa Blanning]] ([[Suurbritannia]]) * [[Kodwo Eshun]] ([[Suurbritannia]]) * [[Tony Herrington]] ([[Suurbritannia]]) =====2011===== * [[John Cooper Clarke]] ([[Suurbritannia]]) * [[Kathrin Schmidt]] ([[Saksamaa]]) * [[Dina Rubina]] ([[Iisrael]]) * [[Erkki Tuomioja]] ([[Soome]]) * [[Serge van Duijnhoven]] ([[Belgia]]) * [[Áron Gaál]] ([[Ungari]]) * [[Katrina Kalda]] ([[Prantsusmaa]]) =====2012===== * [[Jevgeni Griškovets]] ([[Venemaa]]) * [[Grigori Oster]] ([[Venemaa]]) * [[Wolf Biermann]] ([[Saksamaa]]) * [[Simon Reynolds]] ([[Suurbritannia]]) * [[Varsovie]] ([[Prantsusmaa]]) * [[Serge van Duijnhoven]] ([[Belgia]]) =====2013===== * [[Leonid Mletšin]] ([[Venemaa]]) * [[Marina Palei]] ([[Venemaa]]) * [[Thomas Hettche]] ([[Saksamaa]]) * [[Paul Maar]] ([[Saksamaa]]) * [[Bruce Sterling]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Joel Haahtela]] ([[Soome]]) * [[Jukka Itkonen]] ([[Soome]]) * [[Olga Tokarczuk]] ([[Poola]]) * [[Ádám Bodor]] ([[Ungari]]) * Orbita (Läti) =====2014===== * [[Jee Kast]] ([[Belgia]]) * [[Roman Sikora]] ([[Tšehhi]]) * [[Mariusz Szczygieł]] ([[Poola]]) * [[Katja Petrowskaja]] ([[Saksamaa]]) * [[György Dragomán]] ([[Ungari]]) * [[Veronika Dolina]] ([[Venemaa]]) * [[Mihhail Veller]] ([[Venemaa]]) * [[Arzami Otšei]] ([[Venemaa]]/[[Udmurtia]]) * [[Bettina Göschl]] ([[Saksamaa]]) * [[Klaus-Peter Wolf]] ([[Saksamaa]]) * [[Salla Simukka]] ([[Soome]]) * [[Exotikdot]] (kodanikunimega Maria Paz) ([[Colombia]]) * [[Jelena Glazova]] ([[Läti]]) =====2015===== *[[Tomas Bannerhed]] ([[Rootsi]]) *[[Centauri]] ([[Ungari]]) *[[Andrei Makarevitš]] ([[Venemaa]]) *[[Witold Szabłowski]] ([[Poola]]) *[[Alvydas Šlepikas]] ([[Leedu]]) *[[Jenaro Talens]] ([[Hispaania]]) *[[Eduard Uspenski]] ([[Venemaa]]) *[[David Wagner]] ([[Saksamaa]]) *[[Kjell Westö]] ([[Soome]]) *[[Hemant Divate]] ([[India]]) *[[Sarah Angliss]] ([[Suurbritannia]]) *[[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) *[[Bob Beagrie]] (Suurbritannia) *[[Benzo]] ([[Richardas Norvila]]) ([[Leedu]]/[[Venemaa]]) *[[Artemi Troitski]] ([[Venemaa]]) *[[Konstantin Žigulin]] ([[Venemaa]]) *[[Lev Rubinštein]] ([[Venemaa]]) *[[Stanislav Vostokov]] ([[Venemaa]]) *[[Antye Greye-Ripatti]] ([[Saksamaa]]) =====2016===== * [[Jay Asher]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Natalja Beltšenko]] ([[Ukraina]]) * [[Hemant Divate]] ([[India]]) * [[Valerie Fritsch]] ([[Austria]]) * [[Claus Høxbroe]] ([[Taani]]) * [[Oscar Gilbert]] ([[Taani]]) * [[Viktor Jerofejev]] ([[Venemaa]]) * [[Vilis Lācītis]] ([[Läti]]) * [[Minna Lindgren]] ([[Soome]]) * [[Audrey Magee]] ([[Iirimaa]]) * [[Marius Povilas Elias Martynenko]] ([[Leedu]]) * [[Małgorzata Rejmer]] ([[Poola]]) * [[Eugen Ruge]] ([[Saksamaa]]) * [[Juri Volodarski]] ([[Ukraina]]) =====2017===== * [[Tuomas Kyrö]] ([[Soome]]) * [[Hans Platzgumer]] ([[Austria]]) * [[Leighton Richard Phoenix]] ([[Suurbritannia]]/[[Soome]]) * [[Sabine Zett]] ([[Saksamaa]]) * [[Deniss Dragunski]] ([[Venemaa]]) * [[Henriikka Tavi]] ([[Soome]]) * [[Sanna Karlström]] ([[Soome]]) * [[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) * [[Bronka Nowicka]] ([[Poola]]) * [[Christine Dwyer Hickey]] ([[Iirimaa]]) * [[Garri Bardin]] ([[Venemaa]]) * [[Philip Meersman]] ([[Belgia]]) * [[Peter Waugh]] ([[Austria]]/[[Suurbritannia]]) * [[René Nyberg]] ([[Soome]]) * [[Nikola Madzirov]] ([[Makedoonia (Rooma provints)|Makedoonia]]) * [[Adam Randželovitš]] ([[Serbia]]) * [[Kārlis Vērdiņš]] ([[Läti]]) =====2018===== * [[Lena Andersson]] ([[Rootsi]]) * [[Tommi Kinnunen]] ([[Soome]]) * [[Mirko Bonné]] ([[Saksamaa]]) * [[Nora Ikstena]] ([[Läti]]) * [[Ignacio Perini]] ([[Argentina]]) * [[Leanne Moden]] ([[Suurbritannia]]) * [[Christian Kössler]] ([[Austria]]) * [[Pjotr Aleškovski]] ([[Venemaa]]) * [[Jean-Philippe Blondel]] ([[Prantsusmaa]]) * [[Alexander Genis]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) - osales virtuaalselt * [[Tatjana Tolstaja]] ([[Venemaa]]) * [[Joelle Taylor]] ([[Suurbritannia]]) * [[Natasza Goerke]] ([[Poola]]) * [[Denyse Woods]] ([[Iirimaa]]) * [[Laura Accerboni]] ([[Itaalia]]) * [[Elis Burrau|Elis Burrau (Rootsi)]] * [[José Eduardo Degrazia]] ([[Brasiilia]]) * [[Andrej Tomažin]] ([[Sloveenia]]) * [[János Háy]] ([[Ungari]]) ===== 2019 ===== * [[Ralf Rothmann]] ([[Saksamaa]]) * [[Igor Irtenjev]] ([[Venemaa]]) * [[Alla Bossart]] ([[Venemaa]]) * [[Kalle Niinikangas]] ([[Soome]]) * [[Jean-Philippe Toussaint]] ([[Belgia]]) * [[Daniel Wisser]] ([[Austria]]) * [[Karin Erlandsson]] ([[Soome]]) * [[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) * [[Semjon Altov]] ([[Venemaa]]) * [[Zena Edwards]] ([[Suurbritannia]]) * [[Madara Rutkēviča]] ([[Läti]]) * [[Agnese Rutkēviča]] ([[Läti]]) * [[Amir Darwish]] ([[Kurdid|Kurdi]]/[[Suurbritannia|Briti]]/[[Süüria]]) * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Mariko Sumikura]] ([[Jaapan]]) * [[Taeko Uemura]] ([[Jaapan]]) ===== 2020 ===== * [[Matt Colquhoun]] ([[Suurbritannia]]) – osales virtuaalselt * [[Tariq Goddard]] ([[Suurbritannia]]) – osales virtuaalselt * [[Uwe Laub]] ([[Saksamaa]]) – osales virtuaalselt * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) – osales virtuaalselt * [[Rita Dahl]] ([[Soome]]) ==== 2021 ==== * [[Etgar Keret]] ([[Iisrael]]) * [[Knut Ødegård]] ([[Norra]]) * [[Turid Farbregd]] ([[Norra]]) * [[Klara Hveberg]] ([[Norra]]) * [[Uwe Laub]] ([[Saksamaa]]) * [[Tariq Goddard]] ([[Suurbritannia]]) * [[Christiana Spens]] ([[Suurbritannia]]) * [[Johanna Venho]] ([[Soome]]) * [[Heidi Iivari]] ([[Soome]]) * [[Rvins Varde]] ([[Läti]]) * [[Vilmos Kondor]] ([[Ungari]]) * [[Viktor Šenderovitš]] ([[Venemaa]]) ==== 2022 ==== * [[Jurga Vilė]] ([[Leedu]]) * [[Lina Itagaki]] ([[Leedu]]) * [[Birutė Jonuškaitė]] ([[Leedu]]) * [[Timur Vermes]] ([[Saksamaa]]) * [[Juha Hurme]] ([[Soome]]) * [[Alexander Genis]] ([[Ameerika Ühendriigid]]) * [[Agneta Pleijel]] ([[Rootsi]]) * [[Esbjörn Nyström]] ([[Rootsi]]) * [[Nina Lykke]] ([[Norra]]) * [[Carl Neville]] ([[Suurbritannia]]) - osales virtuaalselt * [[Tariq Goddard]] ([[Suurbritannia]]) - osales virtuaalselt * [[Rasa Bugavičute-Pēce]] ([[Läti]]) - osales virtuaalselt * [[Grownups]] ([[Krišjānis Zeļģis]] ja [[Artūrs Punte]]) ([[Läti]]) * [[Māris Šverns]]i trio "[[Baložu pilni pagalmi]]" ([[Läti]]) * [[Jill Kenny]] ([[Iirimaa]]) * [[Nyk de Vries]] ([[Holland]]) * [[Nikola Madžirov]] ([[Põhja-Makedoonia]]) * [[Adelaide Ivánova]] ([[Brasiilia]]) '''2023''' * [[Lina Nordquist]] ([[Rootsi]]) * [[Rimma Markova]] ([[Rootsi]]) * [[Hanne Ørstavik]] ([[Norra]]) * [[Anni Kytömäki]] ([[Soome]]) * [[Maja Jantar]] ([[Soome]]) * [[Gina Viliūnė]] ([[Leedu]]) * [[Marius Povilas Elias Martynenko|Marius Povilas Martynenko]] ([[Leedu]]) * [[:lv:Marija_Luīze_Meļķe|Marija Luīze Meļķe]] ([[Läti]]) * [[:lv:Lote_Vilma_Vītiņa|Lote Vilma]] ([[Läti]]) * [[Jenny Erpenbeck]] ([[Saksamaa]]) * [[Hans Platzgumer]] ([[Austria]]) * David Hartley ([[Suurbritannia]]) * [[Penny Boxall]] ([[Suurbritannia]]) * [[Anton Flint]] ([[Suurbritannia]]) * [[Andy Willoughby]] ([[Suurbritannia]]) * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Jinn Bug]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Clara Amaral]] ([[Portugal]]) * [[Sergio Garau]] ([[Itaalia]]) * [[Eleonora Fisco]] ([[Itaalia]]) * [[Giovanni Baudnock]] ([[Belgia]]) * [[Edgars Rubenis]] [[Läti|(Läti]]) * [[Cloud Circuit]] - Deanna Radford & Jeremy Young [[Kanada]]) '''2024''' * [[Cory Doctorow]] ([[Kanada]]) * [[:en:Josh_Sawyer|Josh Sawyer]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Lesley-Ann Brown]] ([[Trinidad]]/[[Ameerika Ühendriigid|USA]]/[[Taani]]) * [[:en:Emmi_Itäranta|Emmi Itäranta]] ([[Soome]]) * [[:sv:Lydia_Sandgren|Lydia Sandgren]] ([[Rootsi]]) * Preiļi Kontseptualistid ([[:lv:Preiļu_konceptuālisti|Preiļu konceptuālisti]]) ([[Läti]]) * [[:de:Julia_von_Lucadou|Julia von Lucadou]] ([[Saksamaa]]) * [[:en:Halyna_Kruk|Halõna Kruk]] ([[Ukraina]]) * [[:en:Isaac_Rosa|Isaac Rosa]] ([[Hispaania]]) * [[Tõnis Vilu]] ([[Eesti]]) * [[Ron Whitehead]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Jinn Bug]] ([[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * David Hartley ([[Suurbritannia]]) * [[Penny Boxall]] ([[Suurbritannia]]) * [[Ásta Fanney Sigurðardóttir]] ([[Island]]) * [[Christiane Vadnais]] ([[Kanada]]) * [[:en:Joelle_Taylor|Joelle Taylor]] ([[Suurbritannia]]) * [[Anne Richter]] ([[Saksamaa]]) * [[:en:Alan_N._Shapiro|Alan N. Shapiro]] ([[Saksamaa]]/[[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Claudia Baniahmad]] ([[Saksamaa]]/[[Ameerika Ühendriigid|USA]]) * [[Olha Povoroznõk]] ([[Ukraina]]) * [[Amy Cutler]] ([[Suurbritannia]]) * [[Adam Strug]] ([[Poola]]) * Tänavateater Migro ([[Poola]]) '''2025''' * Quigley Cryan Brockbank ([[Suurbritannia]]) * [https://circa7celsius.com/ Circa 7 Celsius] ([[Baltimaad]]) * Helene Grøn ([[Taani]]) * David Hartley ([[Suurbritannia]]) * Klaske Havik ([[Holland]]) * Lina Itagaki ([[Leedu]]) * Andris Kalnozols ([[Läti]]) * Julia von Lucadou ([[Saksamaa]]) * Marius Marcinkevičius ([[Leedu]]) * Yuri Miki ([[Jaapan]]) * Anita Mileika ([[Läti]]) * Klaus Modick ([[Saksamaa]]) * Raibīs (Oskars Orlovs) ([[Läti]]) * [[Leonardo Padura]] ([[Kuuba]]) * Ligija Purinaša ([[Läti]]) * Kristina Sadauskienė ([[Leedu]]) * Ernesto Salazar-Jimenez ([[Saksamaa]]) * Daina Tabūna ([[Läti]]) * [[Markus Thielemann]] ([[Saksamaa]]) * [[Kjell Westö]] ([[Soome]]) * Andy Willoughby ([[Suurbritannia]]) ==Tunnustus== * 2004 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta kultuurisündmus) <ref name=":0" /> * 2010 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta produtsent – kirjandusfestivali Prima Vista toimkond)<ref name=":0" /> * 2019-2021 Euroopa festivalide kvaliteedimärk [[EFFE Festival Label]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=European Festivals Association |kuupäev=12. aprill 2021 |pealkiri=Prima Vista International Literary Festival |url=https://www.festivalfinder.eu/festivals/prima-vista-international-literary-festival |vaadatud=8. veebruaril 2023}}</ref> * 2023 [[Tartu Kultuurikandja]] auhind (aasta kultuurisündmus – Utoopia Saatkond)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tartu Linnavalitsuse pressiteade |kuupäev=15. veebruar 2024 |pealkiri=GALERII: Tartu linn tunnustas 2023. aasta Kultuurikandjaid |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-tunnustas-2023-aasta-kultuurikandjaid |vaadatud=27. veebruaril 2024 |väljaanne=Tartu linna koduleht}}</ref> ==Vaata ka== * Kirjanduspreemia [[Esimene Samm]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Prima Vista 2011|Prima Vista 2011}} * [http://kirjandusfestival.tartu.ee Kirjandusfestival Prima Vista] * [[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/?id=259156 "Prima Vista külvab kirjasõna"] – Tartu Postimees, 6. mai 2010 * [[Raul Sulbi]] [http://www.tartupostimees.ee/?id=390950 "Tartu linn jagas kultuuripreemiaid"] – Tartu Postimees, 18. veebruar 2011 * [http://festivalprimavista.blogspot.com/ Prima Vista 2014 blogi – „Süüta noorus“] * [https://kultuur.postimees.ee/6798426/olga-tokarczuk-kirjanik-peab-oskama-kuulata-inimest Kätlin Kaldmaa "Olga Tokarczuk: kirjanik peab oskama kuulata inimest" –] Tartu Postimees, 10. oktoober 2019 [[Kategooria:Tartu üritused]] [[Kategooria:Eesti kirjandusfestivalid]] 9ghikk5lkpiwfebhq8d1oml0hee6iwq Raadio Top 0 192715 7157308 7104937 2026-05-19T17:37:13Z Erkko13 118253 7157308 wikitext text/x-wiki {{Raadiojaama infobox | nimi = Raadio Top | image = | caption = | edastatav piirkond= [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | aktiivne_aastetel = 1993–1996 | sagedused = Tallinnas 71,0 ja 90,6 MHz | omanik = [[Makarov Muusik Management]] | veebilehekülg = }} '''Raadio Top''' oli Eesti kohalik [[raadiojaam]]. Tegutses aastatel [[1993]]–[[1996]]<ref>[https://web.archive.org/web/20161025081849/http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika.] Eesti Ringhäälingumuuseum</ref> [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]es. Raadio peatoimetaja aastatel [[1993]]–[[1995]] oli [[Vahur Kersna]]. Kersna on meenutanud [[Vikerraadio]] saates "Aeg peatub", et pärast seda, kui Eesti taastas iseseisvuse, võttis ta Top Raadiosse tööle [[Gunnar Graps]]i, [[Alo Matiisen]]i ja [[Jaak Joala]], kes Kersna jutu järgi olid vana süsteemi lagunemise järel "tuule kätte jäetud". Top Raadio lõpuaastatel jäid Kersnal ja teistel palgad keskeltläbi poole aasta eest saamata, kuigi tahe raadiot edasi teha oli suur. Kui [[Jüri Makarov]] pani Top Raadio lukku, keeras [[Jüri Liim]] hiljem luku lahti ja tegi ikka saateid.<ref name="jupiter">{{netiviide |Pealkiri=Aeg peatub |Väljaanne=Vikerraadio |Väljaandja=Eesti Rahvusringhääling |URL=https://jupiter.err.ee/843195/aeg-peatub-liidu-staarist-eesti-artistiks |Aeg=2020-07-16}}</ref> Raadios Top on töötanud ka [[Ivar Vigla]].<ref name="vigla">[https://arileht.delfi.ee/artikkel/66499810/telegeeniuse-saastlik-argipaev-ivar-vigla-kaes-ootab-paremaid-paevi-600-000-eurot Delfi Ärileht], "Telegeeniuse säästlik argipäev: Ivar Vigla käes ootab paremaid päevi 600 000 eurot".</ref> == Vaata ka == * [[Eesti raadiojaamade loend]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti raadiojaamad]] ne0vk8t4qfkqs9n2ofn7tzaot1aqkko RC Lens 0 207114 7157281 6570133 2026-05-19T15:40:41Z Makenzis 95198 7157281 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Lens | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Le Racing Club de Lens | hüüdnimi = ''Sang et Or'' ('Veri ja kuld') | lühend = | asutatud = 1906 | lõpp = | väljak = [[Stade Bollaert-Delelis]] | mahutavus = 38 223 | ametinimetus1 = President | esimees = Joseph Oughourlian | omanik = Solferino SARL | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Franck Haise]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = [[Ligue 1 hooaeg 2025–2026|2025/26]] | positsioon = 2. koht | muster_la1=_lens2021h|muster_b1=_lens2021h |muster_ra1=_lens2021h|muster_sh1=_lens2021h|muster_so1=_lens2021h | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FFF000| |paremkäsi1=FF0000 |püksid1=000000 |sokid1=FF0000 | muster_la2=_lens2021a |muster_b2=_lens2021a|muster_ra2=_lens2021a|muster_sh2=_lens2021a|muster_so2=_lens1819a | vasakkäsi2=000000 |kere2=000000|paremkäsi2=000000 |püksid2=000000 |sokid2=000000 | veeb = https://www.rclens.fr/fr | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:RCLens3738.jpg|pisi|Meeskond hooajal 1937/1938]] [[File:Stade Felix-Bollaert.jpg|pisi|Klubi kodustaadion [[Stade Bollaert-Delelis]]]] '''Racing Club de Lens''' on [[Prantsusmaa]] jalgpalliklubi, mis mängib riigi kõrgliigas [[Ligue 1]]. Klubi loodi 1906. aastal [[Lens]]is. Hooajal 1997–98 tuli Lens Prantsusmaa meistriks. Nii Lens kui ka [[FC Metz|Metz]] kogusid sel hooajal liigas 68 punkti, kuid Lens edestas Metzi parema väravatevahe poolest. Aastatel 1994 ja 1999 on Lens lisaks võitnud Prantsusmaa liigakarika. Hooajal 1999–2000 jõudis Lens [[UEFA karikas|UEFA karikasarjas]] poolfinaali, kus kaotati Inglismaa klubile [[Arsenal FC|Arsenal]] kahe mängu kokkuvõttes 1:3. Klubi suurim rivaal on [[Lille OSC|Lille]] ning kahe klubi vaheline derbi on tuntud nime all ''[[Derby du Nord]]''. == Praegune koosseis == ''Seisuga 25. jaanuar 2024''<ref>{{cite web |url=https://www.rclens.fr/fr/equipe/saison-2023-2024 |title=Saison 2023–2024 |date=4 July 2023 |publisher=RC Lens |language=fr |access-date=20 August 2023}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no=2|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Ruben Aguilar]]}} {{JK koosseis mängija|no=3|rah=COL|pos=KA|nimi=[[Deiver Machado]]}} {{JK koosseis mängija|no=4|rah=AUT|pos=KA|nimi=[[Kevin Danso]]}} {{JK koosseis mängija|no=6|rah=GHA|pos=PK|nimi=[[Salis Abdul Samed]]}} {{JK koosseis mängija|no=7|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Florian Sotoca]]}} {{JK koosseis mängija|no=9|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Elye Wahi]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=POR|pos=PK|nimi=[[David Costa]]}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Angelo Fulgini]]}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ECU|pos=KA|nimi=[[Jhoanner Chávez]]|märkus=laenul [[EC Bahia|Bahia]]st}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=ARG|pos=KA|nimi=[[Facundo Medina]]}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=COL|pos=RÜ|nimi=[[Óscar Cortés]]}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Jean-Louis Leca]]}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Andy Diouf]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Jimmy Cabot]]}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=MLI|pos=KA|nimi=[[Massadio Haïdara]]}} {{JK koosseis mängija|no=22|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Wesley Saïd]]}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=MAR|pos=PK|nimi=[[Neil El Aynaoui]]}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Jonathan Gradit]]}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=Usbekistan|pos=KA|nimi=[[Abdukodir Khusanov]]}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=SEN|pos=PK|nimi=[[Nampalys Mendy]]}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=GUI|pos=RÜ|nimi=[[Morgan Guilavogui]]}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=FRA|pos=PK|nimi=[[Adrien Thomasson]]}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=POL|pos=PK|nimi=[[Przemysław Frankowski]]}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=FRA|pos=VV|nimi=[[Brice Samba]]|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=36|rah=FRA|pos=RÜ|nimi=[[Ibrahima Baldé]]}} {{JK koosseis mängija|no=40|rah=COM|pos=VV|nimi=[[Yannick Pandor]]}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *'''[[Ligue 1]]''' ::'''Võitja (1):''' 1997–98 ::''Teised kohad'' (5): 1955–56, 1956–57, 1976–77, 2001–02, [[Ligue 1 hooaeg 2022–2023|2022–23]] *'''[[Ligue 2]]''' ::'''Võitja (4):''' 1936–37, 1948–49, 1972–73, 2008–09 ::''Teised kohad:'' (2): 2013–14, 2019–20 *'''[[Coupe de France]]''' ::''Teised kohad'' (3): 1947–48, 1974–75, 1997–98 *'''[[Coupe de la Ligue]]''' ::'''Võitja (2):''' 1994, 1998–99 ::''Teine koht'' (1): 2007–08 *'''[[Coupe Drago]]''' ::'''Võitja (3):''' 1959, 1960, 1965 ::''Teine koht'' (1): 1957 *'''[[UEFA karikas]]''' ::''Poolfinalist'' (1): 1999–2000 *'''[[UEFA Intertoto karikas]]''' ::'''Võitja (2):''' 2005, 2007 ''(jagas esikohta)'' == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.rclens.fr/site/presite/ Koduleht] (prantsuse keeles) {{Ligue 1}} {{JÄRJESTA:Lens}} [[Kategooria:RC Lens| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] 57zru2kkgfr7kyvr92q4bl6jew7rghh Täppisteadused 0 207394 7157562 4520947 2026-05-20T07:23:43Z ~2026-30240-72 229866 /* Vaata ka */ 7157562 wikitext text/x-wiki '''Täppisteadused''' ehk '''eksaktteadused''' on [[teadusharu|teadus]]ed, milles on võimalik [[kvantitatiivsed uurimismeetodid|kvantitatiivsetel uurimismeetoditel]] põhinev täpne kvantitatiivne [[teooria]]. Täppisteaduste hulka arvatakse tavaliselt [[füüsika]] ja [[keemia]], samuti [[matemaatika]]. ==Vaata ka== *[[f-teadus]] *[[humanitaarteadused]] *[[loodusteadused]] *[[reaalteadused]] [[Kategooria:Teadus]] 3l8krrpekyxijaqi68ly23extz5scag Anton Budilovitš 0 213554 7157234 6887304 2026-05-19T13:37:31Z Kuriuss 38125 7157234 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Fo3390-13a Budilovits.jpg|pisi|Anton Budilovitš (umbes 1900)]] '''Anton Semjonovitš Budilovitš''' ([[vene keel]]es Антон Семёнович Будилович; [[5. juuni]] ([[vkj]]. 24. mai) [[1846]] [[Grodna kubermang]] – [[25. detsember]] (vkj. 13. detsember) [[1908]] [[Peterburi]]) oli vene keeleteadlane, ajaloolane ja publitsist, [[Tartu Ülikooli rektor]] [[1892]]–[[1901]]. Budilovitš sündis [[õigeusk|õigeusu]] [[vaimulik]]u pojana. Peres oli viis poega ja kaks tütart. Vanim poeg [[Aleksandr Budilovitš]] oli [[IV Riigiduuma]] saadik, noorim poeg [[Eulogius (Georgijevski)|Vassili]] oli [[metropoliit]]. [[1863]]. aasta [[Jaanuariülestõus (1863)|ülestõusu]] ajal mõistsid ülestõusnud [[poolakad]] isa liigse venemeelsuse tõttu surma, kuid seda otsust ei viidud täide. Budilovitš õppis algul [[Žyrovičy]] vaimulikus koolis, seejärel [[Vilnius]]e vaimulikus seminaris. Ta tegi [[Vilniuse ülikool]]i juures [[küpsuseksam]]i ja astus [[Peterburi ülikool]]i, mille lõpetas [[1868]] [[ülikoolikandidaat|ülikoolikandidaadi]] kraadiga, kusjuures teda autasustati kuldmedaliga uurimuse eest [[Mihhail Lomonossov]]i kirjandusliku tegevuse kohta. Aastail [[1881]]–1892 töötas ta [[Varssavi ülikool]]is vene ja [[kirikuslaavi keel]]e korralise [[professor]]ina, ühtlasi oli ta alates [[1887]] [[ajalugu|ajaloo]]-[[filoloogia]]teaduskonna [[dekaan]] ja alates [[1890]] [[rektor]]. [[27. september|27. septembril]] [[1892]] määrati ta [[Tartu ülikooli rektor]]iks. Rektorina oli ta ühtlasi slaavi keelte võrdleva grammatika professor. Budilovitš oli [[Vene Geograafiaselts]]i liige.<ref>''Eesti teaduse biograafiline leksikon'' (2000). Kd. 1: 170.</ref> Alates [[29. detsember|29. detsembrist]] [[1882]] oli ta [[Peterburi Teaduste Akadeemia]] kirjavahetajaliige. [[18. mai]]l [[1901]] nimetati ta Venemaa rahvavalgustusministeeriumi nõukogu liikmeks. [[1905]] nimetati ta mittevenelaste haridusküsimuste erinõupidamise esimeheks. Ta hindas väga kõrgelt [[Aleksandr Potebnja]] panust ajaloolisse [[süntaktika]]sse, võrreldes seda Darwini panusega evolutsiooniõpetusse. ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ottomar Meykov]] (1890–1892) | nimi=[[Tartu ülikooli rektor]]<br/>Anton Budilovitš | aeg=[[1892]]–[[1901]] | järgnev=[[Aleksandr Filippov]] (1901–1903)}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Budilovitš, Anton}} [[Kategooria:Venemaa keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Peterburi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1846]] [[Kategooria:Surnud 1908]] nhvweixyu5gz27sr58e33an7zg5byel Eduard Tüür 0 214086 7157379 7156389 2026-05-19T19:57:34Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7157379 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eesti karikaturistist ja graafikust; tema samanimelise poja kohta vaata artiklit [[Eduard Tüür (kirjanik)]].}} {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2013}} [[Fail:Eduard_Tüür_10.01.2019_foto_Jukko_Nooni.jpg|pisi|Eduard Tüür (2019)]] {{keeletoimeta}} '''Eduard Tüür''' ([[22. jaanuar]] [[1931]] – [[3. oktoober]] [[2022]]) oli eesti [[karikaturist]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige. == Elukäik == Eduard Tüür sündis [[Haapsalu]] linnas kingseppmeister Eduard Tüüri seitsmelapselisse perre. Ta õppis [[Palivere]] ja Haapsalu algkoolis. Õpingud jätkusid tööstuskoolis, seejärel [[Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikum]]is, kus ta õppis metallitöö tehnoloogiat. Ta töötas paar aastat Ilmarise tehases, mis asus Tallinnas. Pärast seda töötas ta Haapsalus Läänemaa Põllumajandusühistute Liidus mehhaanikainsenerina, kuni see töökoht likvideeriti. Seejärel tegutses ta Haapsalu artellis tehnilise juhatajana ja esimehena, [[ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas|ETKVL]]-is Läänemaa Segatööstuskombinaadis direktorina ja oli aastatel 1960–1961 [[Haapsalu leivatehas]]e esimene direktor. 1961. aastast elas ta [[Tallinn]]as, kus töötas Kohaliku Tööstuse Tehnoloogia Instituudis kujunduse osakonna juhatajana. Ta on olnud vabariikliku [[karskusühing]]u vastutav sekretär ja koondise [[Eesti Trükitööstus]]e a/ü komitee esimees. Lisaks tegutses ta õppejõuna nii [[Rummu vangla|Rummu vangilaagri]] tööstuskoolis kui ka [[Rummu keskkool]]is tehnilise joonestamise ja masinaõpetuse ainetes.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Jaanus Kulli|url=https://elu.ohtuleht.ee/273429/karikaturist-eduard-tuuril-pandi-vanglas-kaed-raudu|pealkiri=Karikaturist Eduard Tüüril pandi vanglas käed raudu|väljaanne=Õhtuleht|aeg=1. aprill 2008}}</ref> Viimane töökoht oli tal [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupangas]], kus töötas seitse aastat valitsuse juhatajana ja hiljem välissuhete osakonnas. 1996. aastal jäi ta pensionile. Ta suri Tallinnas. ==Isiklikku== Tema vennad [[Harald Tüür]] ja [[Richard Tüür]] tegelevad samuti kunstiga. Eduard Tüüri poja nimi on [[Eduard Tüür (kirjanik)|Eduard Tüür]]. ==Looming== ===Karikatuurid=== Tema esimene trükitud karikatuur ilmus [[1955]]. aastal [[Haapsalu]] rajoonilehes [[Töörahva Lipp]]. Tema karikatuure on eesti ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud üle 2000. Neid on avaldatud [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Venemaa]], [[Ukraina]], [[Läti]], [[Leedu]], Belgia ja endise [[Jugoslaavia]] ajakirjanduses ning 50 karikatuurikogumikus, -kataloogis ja -bukletis. Eduard Tüür võitis mitmesugustelt karikatuurivõistlustelt kokku 31 auhinda. Ta osales paljude karikatuurivõistluste žüriides ja oli sageli ka korraldajate seas. Ta aitas korraldada esimest Eesti-Soome karikaturistide maavõistlust teemal "Pank ja raha", mis toimus [[1992]]. aastal. Ta oli üks korraldajatest ka viie karikaturisti ([[Hugo Hiibus]], [[Hillar Mets]], [[Urmas Nemvalts]], [[Aimar Juuse]] ja Eduard Tüür) näitusel "Raha ajab naerma",<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72698|Pealkiri=Raha ajab naerma : [Hugo Hiibuse, Aimar Juuse, Hillar Metsa, Urmas Nemvaltsi ja Eduard Tüüri karikatuuride näitus] Eesti Panga muuseumis naljakuul 2003 : [kataloog]|Väljaanne=Digar|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> mis toimus 2004. aastal Riias [[ESTO|Esto]] päevadel (sama näitus oli hiljem üleval ka [[Eesti Panga Muuseum]]is). ===Eksliibrised=== Ta on loonud ligi 200 [[eksliibris|eksliibrist]], millest esimene valmis 1966. aastal. 1992. aastal andis Tartu Eksliibriseklubi välja tema loomingut tutvustava bukleti. 2002. aastal ilmus raamat "Eduard Tüür – eksliibrised". Eduard Tüüri kujundatud eksliibriste omanikke elab Eestis, Venemaal, USA-s, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Soomes, Hollandis, Rootsis, Iisraelis, Gruusias, Lätis ja Belgias. ===Raamatud ja graafika=== Lisaks karikatuuridele on ta avaldanud reisikirjeldusi ajakirjades [[Elukiri]], [[Kodutohter]] ja [[Reisimaailm]]. 2001. aastal andis [[Kirjastuskeskus]] välja tema reisiraamatu "Reisihull". Tema loomingusse kuulub üle saja plastikaatlõiketehnikas graafilise töö. ===Näitused=== Tüür on näitustel osalenud alates 1971. aastast kokku 84 korda. Näitused on toimunud nii Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Rumeenias, Ukrainas, Armeenias, Kasahstanis, Bulgaarias, Belgias, Iisraelis, Poolas, Ungaris, Ukrainas, Makedoonias, Türgis, Lõuna-Koreas kui ka Brasiilias. Isikunäitused on toimunud järgnevates Eesti linnades: Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Pärnus, Haapsalus, Võrus, Paides, Raplas, Viljandis, Kuressaares, Valgas ja Kärdlas. Mitteametliku info järgi toimus 2008. aastal Rummu vanglas näitus, mille pealkiri oli "Kuritegelikud jamad". Näitust, mis oleks toimunud vanglas, ei olnud Euroopa karikatuuri ajaloos varem nähtud. Isikunäitused olid üleval ka Soomes (linnades Turu, Hanko, Helsingi, Espoo, Lappeenranta, Kotka, Hämeenlinna ja Naantali), Austrias (Viin, Salzburg ja Obernberg), Saksamaal (Karlsruhe, Bad-Birnbach ja Gschwend), Lätis (Riia), Portugalis (Lissabon) Rootsis (Stockholm ja Lund) ja Lõuna-Koreas (Seul 2017). Graafikaalaseid isikunäitusi on olnud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Stockholmis ja Soomes (Hämeenlinna ja Espoo). Eksliibrisenäitusi on toimunud Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Rootsis (Stockholm) ja Soomes (Naantalis ja Espoos). 2007. aastal sai näha [[Tervishoiumuuseum|Tervishoiumuuseumis]] karikatuurinäitust "Kriminaalsed jamad", sama näitus oli üleval 2008. aastal [[Murru vangla|Murru vanglas]].<ref name=":0" /> ===Looming kogudes=== Tüür on oma töid kinkinud [[Tartu Spordimuuseum]]ile ("Sportlikud jamad"), [[Tervishoiumuuseum]]ile ("Tervislikud jamad"), Eesti Panga muuseumile ("Panga- ja rahajamad"), [[Politseimuuseum]]ile ("Kriminaalsed jamad"), [[Läänemaa Muuseum]]ile ("Varia"), [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidule]] AVE ("Joo, sõber, joo"), [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]ile ("Teater ja Muusika") ja Eesti Huumorimuuseumile. === Karikatuuriraamatud === # "Pilapildid" (eesti, inglise, soome ja saksa keeles, 96 lk, 1994) ISBN 9985570219 # "Pilapildid 2" (eesti, inglise, soome, saksa ja vene keeles, 96 lk, 1998) ISBN 9985604895 # "Pilapildid 3" (eesti, inglise, soome, saksa ja vene keeles, 96 lk, 1999) ISBN 9985605268 # "Pilapildid 4" (eesti, inglise, soome, saksa ja vene keeles, 96 lk, 1999) ISBN 9985605799 # "Pilapildid 5" (eesti, inglise, saksa, soome ja vene keeles, 96 lk, 2000) ISBN 998560721X # "Sportlikud jamad" (eesti ja inglise keeles, 48 lk, 2001) ISBN 9985608593 # "[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] – 70" (eesti ja soome keeles, 72 lk, 2002) ISBN 9985609646 # "Üldine jama" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2001) ISBN 9985781384 # "Oh neid jamasid" (eesti ja soome keeles, 48 lk) ISBN 9985784057 # "Tervislikud jamad" (eesti, soome, inglise ja vene keeles, 48 lk) ISBN 9985785495 # "Vallatud ja perejamad" (eesti, soome, rootsi, läti ja vene keeles, 48 lk, 2003) # "Panga- ja rahajamad" (eesti, inglise, rootsi ja vene keeles, 48 lk, 2003) ISBN 9985788796 # "Caricaturas Sem Palavras" (portugali keeles, 48 lk, 2004) ISBN 9949107881 # "Seinast seina jamad" (eesti, soome, vene, rootsi ja saksa keeles, 48 lk, 2004) ISBN 9949103479 # "Seinast seina jamad 2" (eesti, soome, inglise ja vene keeles, 48 lk, 2004) ISBN 9949106737 # "Sõnadeta 2" (48 lk, 2005) ISBN 9949130050 # "Seinast seina jamad 3" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2005) ISBN 9949131790 # "[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] – 75" (eesti ja inglise keeles, 48 lk, 2006) ISBN 9949133262 # "Seinast seina jamad 4" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2006) ISBN 9789949139095 # "Paragrahv" (eesti, inglise, soome ja vene keeles, 48 lk, 2007) ISBN 9789949150663 # "Seinast seina jamad 5" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2007) ISBN 9789949152919 # "Kala tuleb" (eesti, soome ja inglise keeles, 24 lk, 2007) ISBN 9789949156320 # "Sõnadeta 3" (48 lk, 2008) ISBN 9789949181209 # "Ohne Worte" (näitusekataloog, 48 lk, 2009) ISBN 9789949181445 # "Lõpp jamadele" (eesti, inglise ja soome keeles, 48 lk, 2009) ISBN 9789949186112 # "Auto" (eesti ja soome keeles, 24 lk, 2010) ISBN 9789949212255 # "Joo, sõber, joo..." (eesti, soome, inglise ja vene keeles, 24 lk, 2010) ISBN 9789949212750 # "Abielu" (eesti, soome, inglise ja vene keeles) ISBN 9789949213320 # "Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80" (eesti, soome ja inglise keeles, 48 lk, 2011) ISBN 9789949214051 # "Kunst ja muusika" (eesti, soome ja inglise keeles, 24 lk, 2011) ISBN 9789949215645 # "Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80" (48 lk, 2011) ISBN 9789949214051 # "Varia" (minivalik karikatuuridest, värvilisest graafikast ja eksliibristest eesti keeles, 48 lk, 2011) ISBN 9789949301300 # "Varia 2 "(48 lk, 2016) ISBN 9789949386536 # "Raha tüürib..." (Eduard Tüüri karikatuurid ja [[Viljar Kaarna]] luuletused), [[Pilkaja]] raamatukogu nr 5, 28 lk, 2016) ISBN 9789949940080 === Karikatuure kataloogides ja kogumikes === *Kataloog "Balti karikatuur", 1978, Riia *Kataloog "Homo sapiens 2", 1978, Vilnius *Kogumik "Pikker Poolas", 1980, Varssawa *Kogumik "Händikäpp", 1980, Tallinn *Kataloog "Võitjate üle ei naerda", 1980, Tallinn *Kataloog "Homo sapiens 3", 1981, Tallinn *Kataloog "Mis siin naerda on?", 1982, Tallinn *Kataloog "Homo sapiens 4", 1984, Vilnius *Kataloog "Humoristlike jooniste näitus", 1986, Erevan *Kataloog "Krimmi 3. Karikatuuride näitus", 1987, Simferopol *Kogumik "Homo novus", 1988, Tallinn *Buklet "Terviseks 1", 1988, Tallinn *Buklet "Terviseks 2", 1988, Tallinn *Kogumik "Tallinlane naerab", 1989, Tallinn *Kogumik "Hetked-retked", 1989, Tallinn *Kogumik "Pikri karikatuurimeistrid", 1989, Moskva *Kogumik "Paber otsustab", 1996, Tallinn *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuuri festival", 2000, Knokke-Heist (Belgia) *Kataloog "15. Rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2001, Gabrovo (Bulgaaria) *Kataloog "Sõltumatu Ukraina", 2001, Kiiev (Ukraina) *Kataloog "Cartoons & Photos 2", 2001, Bree (Belgia) *Kataloog "Cartoons & Photos 3", 2002, Bree *Kataloog "Cartoons & Photos 4", 2003, Bree *Kataloog "Raha ajab naerma", 2003, Tallinn *Kataloog "Cartoons & Photos 5", 2004, Bree *Kogumik "120 aastat Eesti vanimat tuletõrjeorkestrit", 2004, Tallinn *Kogumik "Beeld EXPRESS", 2004, Neeroeteren (Belgia) *Kogumik "Beeld EXPRESS", 2005, Neeroeteren *Kataloog "Sõltumatus ja meedia", 2005, Kiiev (Ukraina) *Kataloog "17. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2005, Gabrovo (Bulgaaria) *Kataloog "Viljandi VI karikatuurivõistlus", 2007, Viljandi *Kataloog "Viljandi VII karikatuurivõistlus", 2008, Viljandi *Kataloog "14. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2008, Haifa (Iisrael) *Kataloog "Viljandi VIII karikatuurivõistlus", 2009, Viljandi *Kataloog "19. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2009, Gabrovo *Kogumik "125 aastat eesti vanimat tuletõrjeorkestrit", 2009, Tallinn *Kataloog "15. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2009 Haifa *Kataloog "Viljandi IX karikatuurivõistlus", 2010, Viljandi *Kataloog "16. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2010, Haifa *Kogumik "Valik Pikkeris aastatel 1978–1988 avaldatud karikatuuridest", 2010, Narva *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2011, Knokke-Heist (Belgia) *Kataloog "17. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2011, Haifa *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Vana ja uus"", 2011, Narva *Kataloog "18. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2012, Haifa *Kataloog "Cartoonale Brugge", 2013, Brugge (Belgia) *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Jäähoki"", 2013, Budapest (Ungari) *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Linlane naerab"", 2013, Tallinn *Kataloog "XIII rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2013, Kiiev *Kataloog "11. rahvusvaheline karikatuurinäitus "Kaprik"", 2013, Poola *Kataloog "Edmund Valtmani nimeline XI Viljandi karikatuurivõistlus", 2014 *Kataloog "42. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2014, Skopje (Makedoonia) *Kataloog "16. rahvusvaheline karikatuurinäitus "Celebrities"", 2014, Poola *Kataloog "Aydin Doğan Karikatur", 2014, Türgi *Kataloog "Aydin Doğan Karikatur", 2015, Türgi *Kataloog "35. INTERNATIONAL NASREDIN HODJA CARTOON CONTEST", 2015, Türgi * Kataloog "42nd International Humor Exhibiton of Piracicaba", 2015, Brasiilia * Kataloog "SICACO Internatitional Cartoon Contest", 2017, Lõuna-Korea === Kaanekujundused === Eduard Tüür on teinud kaanekujunduse järgmistele [[Valter Kruut]]i satiirilistele luulekogumikele: *"Vanasõnade vägi" (2001) *"Issanda loomaaed" (2002) *"Võimuloss ja miljonipeldik" (2002) Lisaks on kujunduse saanud [[Valter Parve]] "Euroopalik väärtus ja naljamehed eestlased: ühe perekonna lood Eduard Tüüri pilapiltidega". === Karikatuurid raamatutes === Eduard Tüüri karikatuure on näha järgmistes raamatutes: * [[Aavo Kokk]] "Kvaliteet elus ja hoiupangas" (1995) * [[Valter Kruut]] "Vindilisi vesteid ja Padavere pajatusi" (2007) * TNK Kodulinna koostatud raamat "Tuul viis põllult traktori" (2010) * [[Valter Parve]] "Euroopalik väärtus ja naljamehed eestlased: ühe perekonna lood Eduard Tüüri pilapiltidega" ==Tunnustus== * 1980 – III koht Energiamüügi ja [[Õhtuleht|Õhtulehe]] karikatuurivõistlusel "Säästkem energiat" * 1981 – ajakirja Pikker preemia karikatuurivõistluselt "Mis siin naerda on?"<ref>Kodumaa nr 31, 5. august 1981 "Naljanäitus"</ref> * 1982 – III koht [[Õhtuleht|Õhtulehe]] karikatuurivõistlusel "Tõkestame neile tee" * 1986 – [[Eesti NSV Vabatahtlik Karskusühing|Eesti NSV Vabatahtliku Karskusühingu]], [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] ja ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] alkoholivastase karikatuurinäituse preemia ja [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] peapreemia<ref>Sirp ja Vasar, nr. 42, 17 oktoober 1986</ref> * 2013 – III ergutuspreemia [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|Edmund Valtmani nimeliselt karikatuurivõistluselt]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.eal.ee/index.php?article_id=943&page=49&action=article& Eduard Tüüri looming] * [https://www.ohtuleht.ee/101232 Pilapiltnik Eduard Tüüri elu täis naljakaid jamasid], Õhtuleht, 15. jaanuar 2001 * [http://www.parnupostimees.ee/290306/esileht/10063385.php Eduard Tüür näitab rahvusvahelist taset], Pärnu Postimees, 29. märts 2006 * Karikaturist Eduard Tüür naljatab kultuurikeskuses, Meie Maa, 21. mai 2011 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tüür, Eduard}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2022]] sgrlpfjx1b0hybk1sni4z7e0yblvqne 7157381 7157379 2026-05-19T19:58:04Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7157381 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib eesti karikaturistist ja graafikust; tema samanimelise poja kohta vaata artiklit [[Eduard Tüür (kirjanik)]].}} [[Fail:Eduard_Tüür_10.01.2019_foto_Jukko_Nooni.jpg|pisi|Eduard Tüür (2019)]] '''Eduard Tüür''' ([[22. jaanuar]] [[1931]] – [[3. oktoober]] [[2022]]) oli eesti [[karikaturist]] ja [[graafik (kunstnik)|graafik]]. Ta oli [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliige. == Elukäik == Eduard Tüür sündis [[Haapsalu]] linnas kingseppmeister Eduard Tüüri seitsmelapselisse perre. Ta õppis [[Palivere]] ja Haapsalu algkoolis. Õpingud jätkusid tööstuskoolis, seejärel [[Võru Kohaliku Tööstuse Tehnikum]]is, kus ta õppis metallitöö tehnoloogiat. Ta töötas paar aastat Ilmarise tehases, mis asus Tallinnas. Pärast seda töötas ta Haapsalus Läänemaa Põllumajandusühistute Liidus mehhaanikainsenerina, kuni see töökoht likvideeriti. Seejärel tegutses ta Haapsalu artellis tehnilise juhatajana ja esimehena, [[ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas|ETKVL]]-is Läänemaa Segatööstuskombinaadis direktorina ja oli aastatel 1960–1961 [[Haapsalu leivatehas]]e esimene direktor. 1961. aastast elas ta [[Tallinn]]as, kus töötas Kohaliku Tööstuse Tehnoloogia Instituudis kujunduse osakonna juhatajana. Ta on olnud vabariikliku [[karskusühing]]u vastutav sekretär ja koondise [[Eesti Trükitööstus]]e a/ü komitee esimees. Lisaks tegutses ta õppejõuna nii [[Rummu vangla|Rummu vangilaagri]] tööstuskoolis kui ka [[Rummu keskkool]]is tehnilise joonestamise ja masinaõpetuse ainetes.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Jaanus Kulli|url=https://elu.ohtuleht.ee/273429/karikaturist-eduard-tuuril-pandi-vanglas-kaed-raudu|pealkiri=Karikaturist Eduard Tüüril pandi vanglas käed raudu|väljaanne=Õhtuleht|aeg=1. aprill 2008}}</ref> Viimane töökoht oli tal [[Eesti Hoiupank|Eesti Hoiupangas]], kus töötas seitse aastat valitsuse juhatajana ja hiljem välissuhete osakonnas. 1996. aastal jäi ta pensionile. Ta suri Tallinnas. ==Isiklikku== Tema vennad [[Harald Tüür]] ja [[Richard Tüür]] tegelevad samuti kunstiga. Eduard Tüüri poja nimi on [[Eduard Tüür (kirjanik)|Eduard Tüür]]. ==Looming== ===Karikatuurid=== Tema esimene trükitud karikatuur ilmus [[1955]]. aastal [[Haapsalu]] rajoonilehes [[Töörahva Lipp]]. Tema karikatuure on eesti ajalehtedes ja ajakirjades ilmunud üle 2000. Neid on avaldatud [[Saksamaa]], [[Poola]], [[Venemaa]], [[Ukraina]], [[Läti]], [[Leedu]], Belgia ja endise [[Jugoslaavia]] ajakirjanduses ning 50 karikatuurikogumikus, -kataloogis ja -bukletis. Eduard Tüür võitis mitmesugustelt karikatuurivõistlustelt kokku 31 auhinda. Ta osales paljude karikatuurivõistluste žüriides ja oli sageli ka korraldajate seas. Ta aitas korraldada esimest Eesti-Soome karikaturistide maavõistlust teemal "Pank ja raha", mis toimus [[1992]]. aastal. Ta oli üks korraldajatest ka viie karikaturisti ([[Hugo Hiibus]], [[Hillar Mets]], [[Urmas Nemvalts]], [[Aimar Juuse]] ja Eduard Tüür) näitusel "Raha ajab naerma",<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/72698|Pealkiri=Raha ajab naerma : [Hugo Hiibuse, Aimar Juuse, Hillar Metsa, Urmas Nemvaltsi ja Eduard Tüüri karikatuuride näitus] Eesti Panga muuseumis naljakuul 2003 : [kataloog]|Väljaanne=Digar|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> mis toimus 2004. aastal Riias [[ESTO|Esto]] päevadel (sama näitus oli hiljem üleval ka [[Eesti Panga Muuseum]]is). ===Eksliibrised=== Ta on loonud ligi 200 [[eksliibris|eksliibrist]], millest esimene valmis 1966. aastal. 1992. aastal andis Tartu Eksliibriseklubi välja tema loomingut tutvustava bukleti. 2002. aastal ilmus raamat "Eduard Tüür – eksliibrised". Eduard Tüüri kujundatud eksliibriste omanikke elab Eestis, Venemaal, USA-s, Saksamaal, Austrias, Inglismaal, Soomes, Hollandis, Rootsis, Iisraelis, Gruusias, Lätis ja Belgias. ===Raamatud ja graafika=== Lisaks karikatuuridele on ta avaldanud reisikirjeldusi ajakirjades [[Elukiri]], [[Kodutohter]] ja [[Reisimaailm]]. 2001. aastal andis [[Kirjastuskeskus]] välja tema reisiraamatu "Reisihull". Tema loomingusse kuulub üle saja plastikaatlõiketehnikas graafilise töö. ===Näitused=== Tüür on näitustel osalenud alates 1971. aastast kokku 84 korda. Näitused on toimunud nii Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Rumeenias, Ukrainas, Armeenias, Kasahstanis, Bulgaarias, Belgias, Iisraelis, Poolas, Ungaris, Ukrainas, Makedoonias, Türgis, Lõuna-Koreas kui ka Brasiilias. Isikunäitused on toimunud järgnevates Eesti linnades: Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel, Pärnus, Haapsalus, Võrus, Paides, Raplas, Viljandis, Kuressaares, Valgas ja Kärdlas. Mitteametliku info järgi toimus 2008. aastal Rummu vanglas näitus, mille pealkiri oli "Kuritegelikud jamad". Näitust, mis oleks toimunud vanglas, ei olnud Euroopa karikatuuri ajaloos varem nähtud. Isikunäitused olid üleval ka Soomes (linnades Turu, Hanko, Helsingi, Espoo, Lappeenranta, Kotka, Hämeenlinna ja Naantali), Austrias (Viin, Salzburg ja Obernberg), Saksamaal (Karlsruhe, Bad-Birnbach ja Gschwend), Lätis (Riia), Portugalis (Lissabon) Rootsis (Stockholm ja Lund) ja Lõuna-Koreas (Seul 2017). Graafikaalaseid isikunäitusi on olnud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Stockholmis ja Soomes (Hämeenlinna ja Espoo). Eksliibrisenäitusi on toimunud Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Rootsis (Stockholm) ja Soomes (Naantalis ja Espoos). 2007. aastal sai näha [[Tervishoiumuuseum|Tervishoiumuuseumis]] karikatuurinäitust "Kriminaalsed jamad", sama näitus oli üleval 2008. aastal [[Murru vangla|Murru vanglas]].<ref name=":0" /> ===Looming kogudes=== Tüür on oma töid kinkinud [[Tartu Spordimuuseum]]ile ("Sportlikud jamad"), [[Tervishoiumuuseum]]ile ("Tervislikud jamad"), Eesti Panga muuseumile ("Panga- ja rahajamad"), [[Politseimuuseum]]ile ("Kriminaalsed jamad"), [[Läänemaa Muuseum]]ile ("Varia"), [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidule]] AVE ("Joo, sõber, joo"), [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]ile ("Teater ja Muusika") ja Eesti Huumorimuuseumile. === Karikatuuriraamatud === # "Pilapildid" (eesti, inglise, soome ja saksa keeles, 96 lk, 1994) ISBN 9985570219 # "Pilapildid 2" (eesti, inglise, soome, saksa ja vene keeles, 96 lk, 1998) ISBN 9985604895 # "Pilapildid 3" (eesti, inglise, soome, saksa ja vene keeles, 96 lk, 1999) ISBN 9985605268 # "Pilapildid 4" (eesti, inglise, soome, saksa ja vene keeles, 96 lk, 1999) ISBN 9985605799 # "Pilapildid 5" (eesti, inglise, saksa, soome ja vene keeles, 96 lk, 2000) ISBN 998560721X # "Sportlikud jamad" (eesti ja inglise keeles, 48 lk, 2001) ISBN 9985608593 # "[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] – 70" (eesti ja soome keeles, 72 lk, 2002) ISBN 9985609646 # "Üldine jama" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2001) ISBN 9985781384 # "Oh neid jamasid" (eesti ja soome keeles, 48 lk) ISBN 9985784057 # "Tervislikud jamad" (eesti, soome, inglise ja vene keeles, 48 lk) ISBN 9985785495 # "Vallatud ja perejamad" (eesti, soome, rootsi, läti ja vene keeles, 48 lk, 2003) # "Panga- ja rahajamad" (eesti, inglise, rootsi ja vene keeles, 48 lk, 2003) ISBN 9985788796 # "Caricaturas Sem Palavras" (portugali keeles, 48 lk, 2004) ISBN 9949107881 # "Seinast seina jamad" (eesti, soome, vene, rootsi ja saksa keeles, 48 lk, 2004) ISBN 9949103479 # "Seinast seina jamad 2" (eesti, soome, inglise ja vene keeles, 48 lk, 2004) ISBN 9949106737 # "Sõnadeta 2" (48 lk, 2005) ISBN 9949130050 # "Seinast seina jamad 3" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2005) ISBN 9949131790 # "[[Eduard Tüür (1961)|Eduard Tüür]] – 75" (eesti ja inglise keeles, 48 lk, 2006) ISBN 9949133262 # "Seinast seina jamad 4" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2006) ISBN 9789949139095 # "Paragrahv" (eesti, inglise, soome ja vene keeles, 48 lk, 2007) ISBN 9789949150663 # "Seinast seina jamad 5" (eesti ja soome keeles, 48 lk, 2007) ISBN 9789949152919 # "Kala tuleb" (eesti, soome ja inglise keeles, 24 lk, 2007) ISBN 9789949156320 # "Sõnadeta 3" (48 lk, 2008) ISBN 9789949181209 # "Ohne Worte" (näitusekataloog, 48 lk, 2009) ISBN 9789949181445 # "Lõpp jamadele" (eesti, inglise ja soome keeles, 48 lk, 2009) ISBN 9789949186112 # "Auto" (eesti ja soome keeles, 24 lk, 2010) ISBN 9789949212255 # "Joo, sõber, joo..." (eesti, soome, inglise ja vene keeles, 24 lk, 2010) ISBN 9789949212750 # "Abielu" (eesti, soome, inglise ja vene keeles) ISBN 9789949213320 # "Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür – 80" (eesti, soome ja inglise keeles, 48 lk, 2011) ISBN 9789949214051 # "Kunst ja muusika" (eesti, soome ja inglise keeles, 24 lk, 2011) ISBN 9789949215645 # "Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80" (48 lk, 2011) ISBN 9789949214051 # "Varia" (minivalik karikatuuridest, värvilisest graafikast ja eksliibristest eesti keeles, 48 lk, 2011) ISBN 9789949301300 # "Varia 2 "(48 lk, 2016) ISBN 9789949386536 # "Raha tüürib..." (Eduard Tüüri karikatuurid ja [[Viljar Kaarna]] luuletused), [[Pilkaja]] raamatukogu nr 5, 28 lk, 2016) ISBN 9789949940080 === Karikatuure kataloogides ja kogumikes === *Kataloog "Balti karikatuur", 1978, Riia *Kataloog "Homo sapiens 2", 1978, Vilnius *Kogumik "Pikker Poolas", 1980, Varssawa *Kogumik "Händikäpp", 1980, Tallinn *Kataloog "Võitjate üle ei naerda", 1980, Tallinn *Kataloog "Homo sapiens 3", 1981, Tallinn *Kataloog "Mis siin naerda on?", 1982, Tallinn *Kataloog "Homo sapiens 4", 1984, Vilnius *Kataloog "Humoristlike jooniste näitus", 1986, Erevan *Kataloog "Krimmi 3. Karikatuuride näitus", 1987, Simferopol *Kogumik "Homo novus", 1988, Tallinn *Buklet "Terviseks 1", 1988, Tallinn *Buklet "Terviseks 2", 1988, Tallinn *Kogumik "Tallinlane naerab", 1989, Tallinn *Kogumik "Hetked-retked", 1989, Tallinn *Kogumik "Pikri karikatuurimeistrid", 1989, Moskva *Kogumik "Paber otsustab", 1996, Tallinn *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuuri festival", 2000, Knokke-Heist (Belgia) *Kataloog "15. Rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2001, Gabrovo (Bulgaaria) *Kataloog "Sõltumatu Ukraina", 2001, Kiiev (Ukraina) *Kataloog "Cartoons & Photos 2", 2001, Bree (Belgia) *Kataloog "Cartoons & Photos 3", 2002, Bree *Kataloog "Cartoons & Photos 4", 2003, Bree *Kataloog "Raha ajab naerma", 2003, Tallinn *Kataloog "Cartoons & Photos 5", 2004, Bree *Kogumik "120 aastat Eesti vanimat tuletõrjeorkestrit", 2004, Tallinn *Kogumik "Beeld EXPRESS", 2004, Neeroeteren (Belgia) *Kogumik "Beeld EXPRESS", 2005, Neeroeteren *Kataloog "Sõltumatus ja meedia", 2005, Kiiev (Ukraina) *Kataloog "17. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2005, Gabrovo (Bulgaaria) *Kataloog "Viljandi VI karikatuurivõistlus", 2007, Viljandi *Kataloog "Viljandi VII karikatuurivõistlus", 2008, Viljandi *Kataloog "14. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2008, Haifa (Iisrael) *Kataloog "Viljandi VIII karikatuurivõistlus", 2009, Viljandi *Kataloog "19. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2009, Gabrovo *Kogumik "125 aastat eesti vanimat tuletõrjeorkestrit", 2009, Tallinn *Kataloog "15. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2009 Haifa *Kataloog "Viljandi IX karikatuurivõistlus", 2010, Viljandi *Kataloog "16. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2010, Haifa *Kogumik "Valik Pikkeris aastatel 1978–1988 avaldatud karikatuuridest", 2010, Narva *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2011, Knokke-Heist (Belgia) *Kataloog "17. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2011, Haifa *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Vana ja uus"", 2011, Narva *Kataloog "18. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2012, Haifa *Kataloog "Cartoonale Brugge", 2013, Brugge (Belgia) *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Jäähoki"", 2013, Budapest (Ungari) *Kataloog "Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Linlane naerab"", 2013, Tallinn *Kataloog "XIII rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2013, Kiiev *Kataloog "11. rahvusvaheline karikatuurinäitus "Kaprik"", 2013, Poola *Kataloog "Edmund Valtmani nimeline XI Viljandi karikatuurivõistlus", 2014 *Kataloog "42. rahvusvaheline karikatuurinäitus", 2014, Skopje (Makedoonia) *Kataloog "16. rahvusvaheline karikatuurinäitus "Celebrities"", 2014, Poola *Kataloog "Aydin Doğan Karikatur", 2014, Türgi *Kataloog "Aydin Doğan Karikatur", 2015, Türgi *Kataloog "35. INTERNATIONAL NASREDIN HODJA CARTOON CONTEST", 2015, Türgi * Kataloog "42nd International Humor Exhibiton of Piracicaba", 2015, Brasiilia * Kataloog "SICACO Internatitional Cartoon Contest", 2017, Lõuna-Korea === Kaanekujundused === Eduard Tüür on teinud kaanekujunduse järgmistele [[Valter Kruut]]i satiirilistele luulekogumikele: *"Vanasõnade vägi" (2001) *"Issanda loomaaed" (2002) *"Võimuloss ja miljonipeldik" (2002) Lisaks on kujunduse saanud [[Valter Parve]] "Euroopalik väärtus ja naljamehed eestlased: ühe perekonna lood Eduard Tüüri pilapiltidega". === Karikatuurid raamatutes === Eduard Tüüri karikatuure on näha järgmistes raamatutes: * [[Aavo Kokk]] "Kvaliteet elus ja hoiupangas" (1995) * [[Valter Kruut]] "Vindilisi vesteid ja Padavere pajatusi" (2007) * TNK Kodulinna koostatud raamat "Tuul viis põllult traktori" (2010) * [[Valter Parve]] "Euroopalik väärtus ja naljamehed eestlased: ühe perekonna lood Eduard Tüüri pilapiltidega" ==Tunnustus== * 1980 – III koht Energiamüügi ja [[Õhtuleht|Õhtulehe]] karikatuurivõistlusel "Säästkem energiat" * 1981 – ajakirja Pikker preemia karikatuurivõistluselt "Mis siin naerda on?"<ref>Kodumaa nr 31, 5. august 1981 "Naljanäitus"</ref> * 1982 – III koht [[Õhtuleht|Õhtulehe]] karikatuurivõistlusel "Tõkestame neile tee" * 1986 – [[Eesti NSV Vabatahtlik Karskusühing|Eesti NSV Vabatahtliku Karskusühingu]], [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] ja ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] alkoholivastase karikatuurinäituse preemia ja [[Eesti NSV Ajakirjanike Liit|Eesti NSV Ajakirjanike Liidu]] peapreemia<ref>Sirp ja Vasar, nr. 42, 17 oktoober 1986</ref> * 2013 – III ergutuspreemia [[Edmund Valtmani nimeline karikatuurivõistlus|Edmund Valtmani nimeliselt karikatuurivõistluselt]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.eal.ee/index.php?article_id=943&page=49&action=article& Eduard Tüüri looming] * [https://www.ohtuleht.ee/101232 Pilapiltnik Eduard Tüüri elu täis naljakaid jamasid], Õhtuleht, 15. jaanuar 2001 * [http://www.parnupostimees.ee/290306/esileht/10063385.php Eduard Tüür näitab rahvusvahelist taset], Pärnu Postimees, 29. märts 2006 * Karikaturist Eduard Tüür naljatab kultuurikeskuses, Meie Maa, 21. mai 2011 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Tüür, Eduard}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1931]] [[Kategooria:Surnud 2022]] axut275g0y35hghgubbxi10w4lplv5g IS-4 0 216037 7157311 4856738 2026-05-19T17:40:54Z Robert Treufeldt 9117 7157311 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Tankid | tanki nimi=IS-4 | pilt=[[Pilt:IS-4 Tank.jpg|250px]] | tehnilised andmed=IS-4 tehnilised andmed | pikkus= 6,60 | laius= 3,23 | kõrgus= 2,48 | kaal= 60 | kiirus= ? km/h <br/> maanteel 43 | käiguvaru= ? km/h <br/> maanteel 320 | suurtükk= 122 [[millimeeter|mm]] <br/> 30 mürsku | kuulipildujad= 2X12,7 mm<br/> padrunit 1000 | soomus= kuni 250 | mootor= V-12 diisel | mootori võimsus= 750 | meeskond= 4 }} '''IS-4''' ([[vene keel]]es ''ИС-4''; ''Иосиф Сталин-4'' ehk ''Jossif Stalin 4'') oli pärast [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõppu [[NSVL|NSV Liidus]] konstrueeritud ja toodetud [[rasketank]]. [[Tank]] konstrueeriti [[Tšeljabinsk]]is Kirovi tehase konstruktoribüroos. Algselt oli tegemist konkureeriva projektiga [[IS-3]]-le, kuid Teise maailmasõja ajal otsustati toota IS-3 tanke.<ref>Zaloga, lk 176</ref> IS-4 projekt valmis [[1947]]. aastal ja seda toodeti Kirovi tehases aastatel 1947–1949 umbes 250 masinat.<ref name="oun" /> Tegemist oli raskeima Nõukogude seeriatankiga, see kaalus 60 [[tonn]]i. Tänu suurele raskusele oli tank viletsa läbivusega maastikul ja kohmakas. Suure raskuse talumiseks tuli konstrueerida uus veermik, varasema kuue tugiratta asemel oli seitse tugiratast. IS-4 750 [[hobujõud|hobujõuline]] mootor oli oluliselt võimsam, kui IS-3 520 hobujõuline. Torni soomus oli sarnaselt IS-3-ga 250 [[Millimeeter|mm]], kuid selle alaserv oli sissepööratud ja seetõttu sarnaselt [[T-54]] torniga mürsuohtlik. Esikülje soomus oli 140–160 mm, mis on mõnevõrra rohkem kui IS-3-l.<ref name="oun" /> Tanki pearelv oli 122 mm [[kahur]] [[D-25T]], millele lisaks oli kaks 12,7 mm [[kuulipilduja]]t.<ref name="oun">Õun, lk 57–62</ref> == Vaata ka == * [[IS (tank)]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * [[Mati Õun]]. "Tankid, mis ei vallutanud Euroopat". Tallinn: Sentinel, 2005. ISBN 9985960904 * Steven J. Zaloga, James Grandsen. ''Soviet Tanks and Combat Vehicles of World War Two''. Weidenfeld & Nicholson military. 1984. ISBN 0853686068 ==Välislingid== {{Commonskat|IS-4}} {{Nõukogude Liidu ja Ukraina ja Valgevene ja Venemaa soomustehnika PTM}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu tankid]] [[Kategooria:Rasketankid]] bu6s3ud5bgz1bkymkfk37plglstu6uf Inga Lunge 0 221766 7157396 6993920 2026-05-19T20:18:58Z Juhan121 25066 /* Isiklikku */ 7157396 wikitext text/x-wiki '''Inga Lunge''' (sünninimi '''Inga Proode'''; hiljem '''Inga Allik'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1981]]) on eesti [[näitleja]], [[muusik]] ja [[kirjanik]]. [[Fail:Inga_Lunge.jpg|pisi|Fotograaf: Helis Künnap]] == Haridustee == Lunge on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i ja [[2004]]. aastal [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] teatriõppe suunal. Ta on õppinud aastatel 1999–2000 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] psühholoogiat ja sotsiaalpedagoogikat. [[2011]]. aastal lõpetas Lunge [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i teatrimagistri kraadiga.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/allik_inga1 Inga Lunge.] Eesti Teatriliit.</ref> == Loominguline tegevus == Inga Lunge on eelkõige tuntud näitlejana [[Eesti]] telesarjast "[[Pilvede all]]", kus ta mängis pidevalt aastatel 2010–2018 ja 2022. aastal veel neljas osas.<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/inga-lunge-menuseriaalipilvede-all-votetest-mul-hakkas-selles-stseenis-kergelt-halb Inga Lunge menuseriaali «Pilvede all» võtetest...] elmar.pleier.ee, 31. märts 2022.</ref> [[2016]]. aasta sügisel osales ta [[TV3]] meelelahutussaatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Lisaks näitlejatööle teeb Inga Lunge koolitusi vaimse tervise, motivatsiooni, häälekasutuse, avaliku esinemise ja näitlejameisterlikkuse teemadel.<ref>[https://ingalunge.ee/koolitused/ Inga Lunge: Minust.]</ref> Inga Lunge on kirjutanud lasteraamatu "Nupukas Nora" (2018)<ref>[http://www.tammerraamat.ee/lastekirjandus/20D/Nupukas+Nora Inga Lunge.] Tammerraamat.</ref> ning raamatud "Ma kirjutan sulle" (2020), "Uus algus" (2023), "Minu Karlova. Kellelgi ei ole kiire" (2023),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kase |eesnimi=Taavet |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Miks peaks keegi üldse Tartus elama? Inga Lunge räägib uues raamatus, miks ta 15 aastat tagasi Karlovasse läks |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120228270/miks-peaks-keegi-uldse-tartus-elama-inga-lunge-raagib-uues-raamatus-miks-ta-15-aastat-tagasi-karlovasse-laks |vaadatud=2023-09-01 |väljaanne=Naistekas |keel=et}}</ref> "Nora läheb kooli" (2024), "Lihtsalt ole" (2024) . Ta on kirjutanud laulutekste ansamblitele [[Lindpriid]], [[Justament]], [[Kaunimate Aastate Vennaskond]]<ref>[https://www.rakvereteater.ee/rt-muusika-inga-ja-toomas-lunge Inga ja Toomas Lunge.] rakvereteater.ee</ref> ning laulusõnad koguperelavastusele "Tom Sawyeri seiklused" (2016), mille muusikaline kujundaja oli [[Toomas Lunge]]. Inga Lunge on ka näidendi "Garderoobikaaslased" autor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4466469/inga-lunge-lendab-oma-naidendiga-usasse Inga Lunge lendab oma näidendiga USAsse.] tartu.postimees.ee, 11. aprill 2018.</ref> Ta on olnud Tartu Polygoni Teatrikoolis juhendaja. 2023. aastal lavastas ta [[Mihkel Tiks]]i näidendil "Lõpuvile" põhineva suvelavastuse "Korvpall on saatanast".<ref>[https://www.elab.ee/lavastus/26419/korvpall-on-saatanast/ Eesti Lavastuste andmebaas.]</ref> == Töö näitlejana == === Teatrirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Lavastus !Autor !Teater |- |[[2003]] |osaline |"Eestisse sündinud" |[[Merle Karusoo]] |[[Eesti Humanitaarinstituut]] |- |[[2004]] |Nora |"Nukumaja" |[[Henrik Ibsen]] |Eesti Humanitaarinstituut |- |[[2005]] |osaline |"Mul tuli idee" |[[Alan Ayckbourn]] |[[Vana Baskini Teater]] |- |[[2006]] |osaline |"Krokodill" |[[Fjodor Dostojevski]] / Mark Rozovski |Vana Baskini Teater |- |2006 |Siiri Pungas |"Minust jäävad ainult laulud" |[[Lauri Vahtre]], [[Mart Laar]] |[[R.A.A.A.M]] |- |[[2007]] |Vassilissa |"Muna EÜE ehk Viimane kava" |Lauri Vahtre |R.A.A.A.M |- |2007 |Tracy Taylor |"Dublant" |Alana Ayckbourn |Vana Baskini Teater |- |[[2008]] |Lucy |"Minu sõbratar maksuamet" |[[Donald Churchill]] |Vana Baskini Teater |- |2008 |meditsiiniõde |"Kohatu visiit" |[[Copi]] (Raúl Damonte Botana) |[[Rakvere Teater]] |- |[[2009]] |osaline |"Nääripidu" |[[Villu Kangur]] |[[Hansahoovi Teater|Tartu Hansahoovi Teater]] |- |2009 |lüpsja Liidi |"Kolhoos" |[[Merle Jääger]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2010]] |osaline |"Puut/Laat" |[[Aapo Ilves]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2011]] |osaline |"Pulmatrall" |Aapo Ilves |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2013]] |jutustaja ja madrus |"Kunksmoor" |[[Aino Pervik]] / [[Andres Dvinjaninov]] |[[Emajõe Suveteater]] |- |[[2014]] |preili Pirtspek 3 |"Üle linna Vinski" |Aapeli (Simo Puupponen) |Emajõe Suveteater |- |[[2015]] |Anna |"Palju õnne argipäevaks" |[[Jaan Tätte]] |[[Teater Polygonis]] |- |2015 |Anna Risella |"Raha–haa-haa ehk Naerumaa printsess" |[[Leelo Tungal]] |[[Teatri Kodu]] |- |[[2016]] |erinevad osad |"Garderoobikaaslased" |Inga Lunge |Eesti Muusika Päevad |- |2016 |madam Vogelsang |"Teatridirektor" |[[Wolfgang Amadeus Mozart]] |[[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- |[[2020]] |tädi Ruth |"Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" |[[Ott Kilusk]] |[[Thors Production]] |- |[[2021]] |osaline |"Professor sai värske õhu mürgituse" |[[Gerda Kordemets]] |Vana Baskini Teater |- |2021 |Kihnu Virve |"Kihnu Jenka" |Gerda Kordemets |Vana Baskini Teater |- |2023 |Abikaasa |"Trompetipuu" |Stefan Griebl |Vana Baskini Teater |} === Filmirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Režissöör !Film |- |2016 |Viivi ema hääl |[[Mart Kivastik]] |"[[Õnn tuleb magades]]" |- |2018 |Piret |[[Toomas Kirss]] |"[[Pilvede all. Neljas õde]]" |} === Telesarjarollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Seriaal |- |2007–2008 |Laura |"[[Kodu keset linna]]" |- |2008 |Mann |"[[Kelgukoerad]]" |- |2008 |Ave |"[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]" |- |2010 |Getter Vismar |"[[Kättemaksukontor]]" |- |2010–2018 |Piret Jakobson |"[[Pilvede all]]" |} == Isiklikku == Inga Lunge oli aastatel 2006–2008 abielus Urmas Allikuga, poeg Rasmus on sündinud [[2004]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga Allik ja Toomas Lunge said tütre |url=http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160919231149/http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |url-olek=ei tööta }}</ref> [[21. veebruar]]ist [[2012]] kuni [[10. oktoober|10. oktoobrini]] [[ 2025]] oli ta abielus muusik [[Toomas Lunge]]ga,<ref>[http://publik.delfi.ee/news/kino/inga-allik-avaldab-kuidas-ta-sai-toomas-lunge-endale?id=64203631 Inga Allik avaldab, kuidas ta sai Toomas Lunge endale] </ref> paaril on [[2012]]. aastal sündinud tütar Nora Ann.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga ja Toomas Lungel sündis tütar! |url=http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160920065100/http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema poolõde on näitleja [[Liis Haab]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1613&member_id=26 Inga Lunge] Eesti Näitlejate Liit * [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/90268897/anne-stiili-kaanelugu-inga-lunge-elu-ei-ole-mind-hellitanud-olen-pidanud-palju-labi-elama-ja-see-on-hea-pagas Inga Lunge: elu ei ole mind hellitanud] annestiil.delfi.ee, 25. juuni 2020. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120224217/inga-lunge-aitab-varjupaiga-naisi-nad-on-raudsed-naised-kes-veavad-enda-seljas-vagivaldseid-alkohoolikuid-mehi-kodu-ja-laste-nimel Inga Lunge aitab varjupaiga naisi....] kroonika.delfi.ee, 18. august 2023. * [https://menu.err.ee/1609091906/inga-lunge-elust-karlovas-elamiseks-sobib-siinne-tempo-paremini Inga Lunge elust Karlovas: elamiseks sobib siinne tempo paremini] menu.err.ee, 6. september 2023. {{JÄRJESTA:Lunge, Inga}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ge3qo3hw2c785hhjsg1vh85b3o6v2ea 7157397 7157396 2026-05-19T20:21:11Z Juhan121 25066 /* Välislingid */ 7157397 wikitext text/x-wiki '''Inga Lunge''' (sünninimi '''Inga Proode'''; hiljem '''Inga Allik'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1981]]) on eesti [[näitleja]], [[muusik]] ja [[kirjanik]]. [[Fail:Inga_Lunge.jpg|pisi|Fotograaf: Helis Künnap]] == Haridustee == Lunge on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i ja [[2004]]. aastal [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] teatriõppe suunal. Ta on õppinud aastatel 1999–2000 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] psühholoogiat ja sotsiaalpedagoogikat. [[2011]]. aastal lõpetas Lunge [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i teatrimagistri kraadiga.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/allik_inga1 Inga Lunge.] Eesti Teatriliit.</ref> == Loominguline tegevus == Inga Lunge on eelkõige tuntud näitlejana [[Eesti]] telesarjast "[[Pilvede all]]", kus ta mängis pidevalt aastatel 2010–2018 ja 2022. aastal veel neljas osas.<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/inga-lunge-menuseriaalipilvede-all-votetest-mul-hakkas-selles-stseenis-kergelt-halb Inga Lunge menuseriaali «Pilvede all» võtetest...] elmar.pleier.ee, 31. märts 2022.</ref> [[2016]]. aasta sügisel osales ta [[TV3]] meelelahutussaatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Lisaks näitlejatööle teeb Inga Lunge koolitusi vaimse tervise, motivatsiooni, häälekasutuse, avaliku esinemise ja näitlejameisterlikkuse teemadel.<ref>[https://ingalunge.ee/koolitused/ Inga Lunge: Minust.]</ref> Inga Lunge on kirjutanud lasteraamatu "Nupukas Nora" (2018)<ref>[http://www.tammerraamat.ee/lastekirjandus/20D/Nupukas+Nora Inga Lunge.] Tammerraamat.</ref> ning raamatud "Ma kirjutan sulle" (2020), "Uus algus" (2023), "Minu Karlova. Kellelgi ei ole kiire" (2023),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kase |eesnimi=Taavet |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Miks peaks keegi üldse Tartus elama? Inga Lunge räägib uues raamatus, miks ta 15 aastat tagasi Karlovasse läks |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120228270/miks-peaks-keegi-uldse-tartus-elama-inga-lunge-raagib-uues-raamatus-miks-ta-15-aastat-tagasi-karlovasse-laks |vaadatud=2023-09-01 |väljaanne=Naistekas |keel=et}}</ref> "Nora läheb kooli" (2024), "Lihtsalt ole" (2024) . Ta on kirjutanud laulutekste ansamblitele [[Lindpriid]], [[Justament]], [[Kaunimate Aastate Vennaskond]]<ref>[https://www.rakvereteater.ee/rt-muusika-inga-ja-toomas-lunge Inga ja Toomas Lunge.] rakvereteater.ee</ref> ning laulusõnad koguperelavastusele "Tom Sawyeri seiklused" (2016), mille muusikaline kujundaja oli [[Toomas Lunge]]. Inga Lunge on ka näidendi "Garderoobikaaslased" autor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4466469/inga-lunge-lendab-oma-naidendiga-usasse Inga Lunge lendab oma näidendiga USAsse.] tartu.postimees.ee, 11. aprill 2018.</ref> Ta on olnud Tartu Polygoni Teatrikoolis juhendaja. 2023. aastal lavastas ta [[Mihkel Tiks]]i näidendil "Lõpuvile" põhineva suvelavastuse "Korvpall on saatanast".<ref>[https://www.elab.ee/lavastus/26419/korvpall-on-saatanast/ Eesti Lavastuste andmebaas.]</ref> == Töö näitlejana == === Teatrirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Lavastus !Autor !Teater |- |[[2003]] |osaline |"Eestisse sündinud" |[[Merle Karusoo]] |[[Eesti Humanitaarinstituut]] |- |[[2004]] |Nora |"Nukumaja" |[[Henrik Ibsen]] |Eesti Humanitaarinstituut |- |[[2005]] |osaline |"Mul tuli idee" |[[Alan Ayckbourn]] |[[Vana Baskini Teater]] |- |[[2006]] |osaline |"Krokodill" |[[Fjodor Dostojevski]] / Mark Rozovski |Vana Baskini Teater |- |2006 |Siiri Pungas |"Minust jäävad ainult laulud" |[[Lauri Vahtre]], [[Mart Laar]] |[[R.A.A.A.M]] |- |[[2007]] |Vassilissa |"Muna EÜE ehk Viimane kava" |Lauri Vahtre |R.A.A.A.M |- |2007 |Tracy Taylor |"Dublant" |Alana Ayckbourn |Vana Baskini Teater |- |[[2008]] |Lucy |"Minu sõbratar maksuamet" |[[Donald Churchill]] |Vana Baskini Teater |- |2008 |meditsiiniõde |"Kohatu visiit" |[[Copi]] (Raúl Damonte Botana) |[[Rakvere Teater]] |- |[[2009]] |osaline |"Nääripidu" |[[Villu Kangur]] |[[Hansahoovi Teater|Tartu Hansahoovi Teater]] |- |2009 |lüpsja Liidi |"Kolhoos" |[[Merle Jääger]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2010]] |osaline |"Puut/Laat" |[[Aapo Ilves]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2011]] |osaline |"Pulmatrall" |Aapo Ilves |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2013]] |jutustaja ja madrus |"Kunksmoor" |[[Aino Pervik]] / [[Andres Dvinjaninov]] |[[Emajõe Suveteater]] |- |[[2014]] |preili Pirtspek 3 |"Üle linna Vinski" |Aapeli (Simo Puupponen) |Emajõe Suveteater |- |[[2015]] |Anna |"Palju õnne argipäevaks" |[[Jaan Tätte]] |[[Teater Polygonis]] |- |2015 |Anna Risella |"Raha–haa-haa ehk Naerumaa printsess" |[[Leelo Tungal]] |[[Teatri Kodu]] |- |[[2016]] |erinevad osad |"Garderoobikaaslased" |Inga Lunge |Eesti Muusika Päevad |- |2016 |madam Vogelsang |"Teatridirektor" |[[Wolfgang Amadeus Mozart]] |[[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- |[[2020]] |tädi Ruth |"Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" |[[Ott Kilusk]] |[[Thors Production]] |- |[[2021]] |osaline |"Professor sai värske õhu mürgituse" |[[Gerda Kordemets]] |Vana Baskini Teater |- |2021 |Kihnu Virve |"Kihnu Jenka" |Gerda Kordemets |Vana Baskini Teater |- |2023 |Abikaasa |"Trompetipuu" |Stefan Griebl |Vana Baskini Teater |} === Filmirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Režissöör !Film |- |2016 |Viivi ema hääl |[[Mart Kivastik]] |"[[Õnn tuleb magades]]" |- |2018 |Piret |[[Toomas Kirss]] |"[[Pilvede all. Neljas õde]]" |} === Telesarjarollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Seriaal |- |2007–2008 |Laura |"[[Kodu keset linna]]" |- |2008 |Mann |"[[Kelgukoerad]]" |- |2008 |Ave |"[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]" |- |2010 |Getter Vismar |"[[Kättemaksukontor]]" |- |2010–2018 |Piret Jakobson |"[[Pilvede all]]" |} == Isiklikku == Inga Lunge oli aastatel 2006–2008 abielus Urmas Allikuga, poeg Rasmus on sündinud [[2004]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga Allik ja Toomas Lunge said tütre |url=http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160919231149/http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |url-olek=ei tööta }}</ref> [[21. veebruar]]ist [[2012]] kuni [[10. oktoober|10. oktoobrini]] [[ 2025]] oli ta abielus muusik [[Toomas Lunge]]ga,<ref>[http://publik.delfi.ee/news/kino/inga-allik-avaldab-kuidas-ta-sai-toomas-lunge-endale?id=64203631 Inga Allik avaldab, kuidas ta sai Toomas Lunge endale] </ref> paaril on [[2012]]. aastal sündinud tütar Nora Ann.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga ja Toomas Lungel sündis tütar! |url=http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160920065100/http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema poolõde on näitleja [[Liis Haab]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1613&member_id=26 Inga Lunge] Eesti Näitlejate Liit * [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/90268897/anne-stiili-kaanelugu-inga-lunge-elu-ei-ole-mind-hellitanud-olen-pidanud-palju-labi-elama-ja-see-on-hea-pagas Inga Lunge: elu ei ole mind hellitanud] annestiil.delfi.ee, 25. juuni 2020. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120224217/inga-lunge-aitab-varjupaiga-naisi-nad-on-raudsed-naised-kes-veavad-enda-seljas-vagivaldseid-alkohoolikuid-mehi-kodu-ja-laste-nimel Inga Lunge aitab varjupaiga naisi....] kroonika.delfi.ee, 18. august 2023. * [https://menu.err.ee/1609091906/inga-lunge-elust-karlovas-elamiseks-sobib-siinne-tempo-paremini Inga Lunge elust Karlovas: elamiseks sobib siinne tempo paremini] menu.err.ee, 6. september 2023. {{JÄRJESTA:Lunge, Inga}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] rjd9xfv5gi0cebfx89ws168l5ig960e 7157407 7157397 2026-05-19T20:33:29Z Mona 355 7157407 wikitext text/x-wiki [[Fail:Inga_Lunge.jpg|pisi|Fotograaf: Helis Künnap]] '''Inga Lunge''' (sünninimi '''Inga Proode'''; hiljem '''Inga Allik'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1981]]) on eesti [[näitleja]], [[muusik]] ja [[kirjanik]]. == Haridustee == Lunge on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i ja [[2004]]. aastal [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] teatriõppe suunal. Ta on õppinud aastatel 1999–2000 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] psühholoogiat ja sotsiaalpedagoogikat. [[2011]]. aastal lõpetas Lunge [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i teatrimagistri kraadiga.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/allik_inga1 Inga Lunge.] Eesti Teatriliit.</ref> == Loominguline tegevus == Inga Lunge on eelkõige tuntud näitlejana [[Eesti]] telesarjast "[[Pilvede all]]", kus ta mängis pidevalt aastatel 2010–2018 ja 2022. aastal veel neljas osas.<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/inga-lunge-menuseriaalipilvede-all-votetest-mul-hakkas-selles-stseenis-kergelt-halb Inga Lunge menuseriaali «Pilvede all» võtetest...] elmar.pleier.ee, 31. märts 2022.</ref> [[2016]]. aasta sügisel osales ta [[TV3]] meelelahutussaatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Lisaks näitlejatööle teeb Inga Lunge koolitusi vaimse tervise, motivatsiooni, häälekasutuse, avaliku esinemise ja näitlejameisterlikkuse teemadel.<ref>[https://ingalunge.ee/koolitused/ Inga Lunge: Minust.]</ref> Inga Lunge on kirjutanud lasteraamatu "Nupukas Nora" (2018)<ref>[http://www.tammerraamat.ee/lastekirjandus/20D/Nupukas+Nora Inga Lunge.] Tammerraamat.</ref> ning raamatud "Ma kirjutan sulle" (2020), "Uus algus" (2023), "Minu Karlova. Kellelgi ei ole kiire" (2023),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kase |eesnimi=Taavet |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Miks peaks keegi üldse Tartus elama? Inga Lunge räägib uues raamatus, miks ta 15 aastat tagasi Karlovasse läks |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120228270/miks-peaks-keegi-uldse-tartus-elama-inga-lunge-raagib-uues-raamatus-miks-ta-15-aastat-tagasi-karlovasse-laks |vaadatud=2023-09-01 |väljaanne=Naistekas |keel=et}}</ref> "Nora läheb kooli" (2024), "Lihtsalt ole" (2024) . Ta on kirjutanud laulutekste ansamblitele [[Lindpriid]], [[Justament]], [[Kaunimate Aastate Vennaskond]]<ref>[https://www.rakvereteater.ee/rt-muusika-inga-ja-toomas-lunge Inga ja Toomas Lunge.] rakvereteater.ee</ref> ning laulusõnad koguperelavastusele "Tom Sawyeri seiklused" (2016), mille muusikaline kujundaja oli [[Toomas Lunge]]. Inga Lunge on ka näidendi "Garderoobikaaslased" autor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4466469/inga-lunge-lendab-oma-naidendiga-usasse Inga Lunge lendab oma näidendiga USAsse.] tartu.postimees.ee, 11. aprill 2018.</ref> Ta on olnud Tartu Polygoni Teatrikoolis juhendaja. 2023. aastal lavastas ta [[Mihkel Tiks]]i näidendil "Lõpuvile" põhineva suvelavastuse "Korvpall on saatanast".<ref>[https://www.elab.ee/lavastus/26419/korvpall-on-saatanast/ Eesti Lavastuste andmebaas.]</ref> == Töö näitlejana == === Teatrirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Lavastus !Autor !Teater |- |[[2003]] |osaline |"Eestisse sündinud" |[[Merle Karusoo]] |[[Eesti Humanitaarinstituut]] |- |[[2004]] |Nora |"Nukumaja" |[[Henrik Ibsen]] |Eesti Humanitaarinstituut |- |[[2005]] |osaline |"Mul tuli idee" |[[Alan Ayckbourn]] |[[Vana Baskini Teater]] |- |[[2006]] |osaline |"Krokodill" |[[Fjodor Dostojevski]] / Mark Rozovski |Vana Baskini Teater |- |2006 |Siiri Pungas |"Minust jäävad ainult laulud" |[[Lauri Vahtre]], [[Mart Laar]] |[[R.A.A.A.M]] |- |[[2007]] |Vassilissa |"Muna EÜE ehk Viimane kava" |Lauri Vahtre |R.A.A.A.M |- |2007 |Tracy Taylor |"Dublant" |Alana Ayckbourn |Vana Baskini Teater |- |[[2008]] |Lucy |"Minu sõbratar maksuamet" |[[Donald Churchill]] |Vana Baskini Teater |- |2008 |meditsiiniõde |"Kohatu visiit" |[[Copi]] (Raúl Damonte Botana) |[[Rakvere Teater]] |- |[[2009]] |osaline |"Nääripidu" |[[Villu Kangur]] |[[Hansahoovi Teater|Tartu Hansahoovi Teater]] |- |2009 |lüpsja Liidi |"Kolhoos" |[[Merle Jääger]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2010]] |osaline |"Puut/Laat" |[[Aapo Ilves]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2011]] |osaline |"Pulmatrall" |Aapo Ilves |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2013]] |jutustaja ja madrus |"Kunksmoor" |[[Aino Pervik]] / [[Andres Dvinjaninov]] |[[Emajõe Suveteater]] |- |[[2014]] |preili Pirtspek 3 |"Üle linna Vinski" |Aapeli (Simo Puupponen) |Emajõe Suveteater |- |[[2015]] |Anna |"Palju õnne argipäevaks" |[[Jaan Tätte]] |[[Teater Polygonis]] |- |2015 |Anna Risella |"Raha–haa-haa ehk Naerumaa printsess" |[[Leelo Tungal]] |[[Teatri Kodu]] |- |[[2016]] |erinevad osad |"Garderoobikaaslased" |Inga Lunge |Eesti Muusika Päevad |- |2016 |madam Vogelsang |"Teatridirektor" |[[Wolfgang Amadeus Mozart]] |[[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- |[[2020]] |tädi Ruth |"Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" |[[Ott Kilusk]] |[[Thors Production]] |- |[[2021]] |osaline |"Professor sai värske õhu mürgituse" |[[Gerda Kordemets]] |Vana Baskini Teater |- |2021 |Kihnu Virve |"Kihnu Jenka" |Gerda Kordemets |Vana Baskini Teater |- |2023 |Abikaasa |"Trompetipuu" |Stefan Griebl |Vana Baskini Teater |} === Filmirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Režissöör !Film |- |2016 |Viivi ema hääl |[[Mart Kivastik]] |"[[Õnn tuleb magades]]" |- |2018 |Piret |[[Toomas Kirss]] |"[[Pilvede all. Neljas õde]]" |} === Telesarjarollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Seriaal |- |2007–2008 |Laura |"[[Kodu keset linna]]" |- |2008 |Mann |"[[Kelgukoerad]]" |- |2008 |Ave |"[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]" |- |2010 |Getter Vismar |"[[Kättemaksukontor]]" |- |2010–2018 |Piret Jakobson |"[[Pilvede all]]" |} == Isiklikku == Inga Lunge oli aastatel 2006–2008 abielus Urmas Allikuga, poeg Rasmus on sündinud [[2004]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga Allik ja Toomas Lunge said tütre |url=http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160919231149/http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |url-olek=ei tööta }}</ref> [[21. veebruar]]ist [[2012]] kuni [[10. oktoober|10. oktoobrini]] [[ 2025]] oli ta abielus muusik [[Toomas Lunge]]ga,<ref>[http://publik.delfi.ee/news/kino/inga-allik-avaldab-kuidas-ta-sai-toomas-lunge-endale?id=64203631 Inga Allik avaldab, kuidas ta sai Toomas Lunge endale] </ref> paaril on [[2012]]. aastal sündinud tütar Nora Ann.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga ja Toomas Lungel sündis tütar! |url=http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160920065100/http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema poolõde on näitleja [[Liis Haab]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1613&member_id=26 Inga Lunge] Eesti Näitlejate Liit * [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/90268897/anne-stiili-kaanelugu-inga-lunge-elu-ei-ole-mind-hellitanud-olen-pidanud-palju-labi-elama-ja-see-on-hea-pagas Inga Lunge: elu ei ole mind hellitanud] annestiil.delfi.ee, 25. juuni 2020. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120224217/inga-lunge-aitab-varjupaiga-naisi-nad-on-raudsed-naised-kes-veavad-enda-seljas-vagivaldseid-alkohoolikuid-mehi-kodu-ja-laste-nimel Inga Lunge aitab varjupaiga naisi....] kroonika.delfi.ee, 18. august 2023. * [https://menu.err.ee/1609091906/inga-lunge-elust-karlovas-elamiseks-sobib-siinne-tempo-paremini Inga Lunge elust Karlovas: elamiseks sobib siinne tempo paremini] menu.err.ee, 6. september 2023. {{JÄRJESTA:Lunge, Inga}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] rm8exg11x5gaj620buchn1rk4mbikpx 7157457 7157407 2026-05-19T22:15:11Z Ollin Masa 227337 7157457 wikitext text/x-wiki [[Fail:Inga_Lunge.jpg|pisi|Fotograaf: Helis Künnap (2023)]] '''Inga Lunge''' (sünninimi '''Inga Proode'''; hiljem '''Inga Allik'''; sündinud [[11. veebruar]]il [[1981]]) on eesti [[näitleja]], [[muusik]] ja [[kirjanik]]. == Haridustee == Lunge on lõpetanud 1999. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium]]i ja [[2004]]. aastal [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] teatriõppe suunal. Ta on õppinud aastatel 1999–2000 [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikoolis]] psühholoogiat ja sotsiaalpedagoogikat. [[2011]]. aastal lõpetas Lunge [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i teatrimagistri kraadiga.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/allik_inga1 Inga Lunge.] Eesti Teatriliit.</ref> == Loominguline tegevus == Inga Lunge on eelkõige tuntud näitlejana [[Eesti]] telesarjast "[[Pilvede all]]", kus ta mängis pidevalt aastatel 2010–2018 ja 2022. aastal veel neljas osas.<ref>[https://elmar.pleier.ee/uudised/inga-lunge-menuseriaalipilvede-all-votetest-mul-hakkas-selles-stseenis-kergelt-halb Inga Lunge menuseriaali «Pilvede all» võtetest...] elmar.pleier.ee, 31. märts 2022.</ref> [[2016]]. aasta sügisel osales ta [[TV3]] meelelahutussaatesarjas "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Lisaks näitlejatööle teeb Inga Lunge koolitusi vaimse tervise, motivatsiooni, häälekasutuse, avaliku esinemise ja näitlejameisterlikkuse teemadel.<ref>[https://ingalunge.ee/koolitused/ Inga Lunge: Minust.]</ref> Inga Lunge on kirjutanud lasteraamatu "Nupukas Nora" (2018)<ref>[http://www.tammerraamat.ee/lastekirjandus/20D/Nupukas+Nora Inga Lunge.] Tammerraamat.</ref> ning raamatud "Ma kirjutan sulle" (2020), "Uus algus" (2023), "Minu Karlova. Kellelgi ei ole kiire" (2023),<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kase |eesnimi=Taavet |kuupäev=31. august 2023 |pealkiri=Miks peaks keegi üldse Tartus elama? Inga Lunge räägib uues raamatus, miks ta 15 aastat tagasi Karlovasse läks |url=https://naistekas.delfi.ee/artikkel/120228270/miks-peaks-keegi-uldse-tartus-elama-inga-lunge-raagib-uues-raamatus-miks-ta-15-aastat-tagasi-karlovasse-laks |vaadatud=2023-09-01 |väljaanne=Naistekas |keel=et}}</ref> "Nora läheb kooli" (2024), "Lihtsalt ole" (2024) . Ta on kirjutanud laulutekste ansamblitele [[Lindpriid]], [[Justament]], [[Kaunimate Aastate Vennaskond]]<ref>[https://www.rakvereteater.ee/rt-muusika-inga-ja-toomas-lunge Inga ja Toomas Lunge.] rakvereteater.ee</ref> ning laulusõnad koguperelavastusele "Tom Sawyeri seiklused" (2016), mille muusikaline kujundaja oli [[Toomas Lunge]]. Inga Lunge on ka näidendi "Garderoobikaaslased" autor.<ref>[https://tartu.postimees.ee/4466469/inga-lunge-lendab-oma-naidendiga-usasse Inga Lunge lendab oma näidendiga USAsse.] tartu.postimees.ee, 11. aprill 2018.</ref> Ta on olnud Tartu Polygoni Teatrikoolis juhendaja. 2023. aastal lavastas ta [[Mihkel Tiks]]i näidendil "Lõpuvile" põhineva suvelavastuse "Korvpall on saatanast".<ref>[https://www.elab.ee/lavastus/26419/korvpall-on-saatanast/ Eesti Lavastuste andmebaas.]</ref> == Töö näitlejana == === Teatrirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Lavastus !Autor !Teater |- |[[2003]] |osaline |"Eestisse sündinud" |[[Merle Karusoo]] |[[Eesti Humanitaarinstituut]] |- |[[2004]] |Nora |"Nukumaja" |[[Henrik Ibsen]] |Eesti Humanitaarinstituut |- |[[2005]] |osaline |"Mul tuli idee" |[[Alan Ayckbourn]] |[[Vana Baskini Teater]] |- |[[2006]] |osaline |"Krokodill" |[[Fjodor Dostojevski]] / Mark Rozovski |Vana Baskini Teater |- |2006 |Siiri Pungas |"Minust jäävad ainult laulud" |[[Lauri Vahtre]], [[Mart Laar]] |[[R.A.A.A.M]] |- |[[2007]] |Vassilissa |"Muna EÜE ehk Viimane kava" |Lauri Vahtre |R.A.A.A.M |- |2007 |Tracy Taylor |"Dublant" |Alana Ayckbourn |Vana Baskini Teater |- |[[2008]] |Lucy |"Minu sõbratar maksuamet" |[[Donald Churchill]] |Vana Baskini Teater |- |2008 |meditsiiniõde |"Kohatu visiit" |[[Copi]] (Raúl Damonte Botana) |[[Rakvere Teater]] |- |[[2009]] |osaline |"Nääripidu" |[[Villu Kangur]] |[[Hansahoovi Teater|Tartu Hansahoovi Teater]] |- |2009 |lüpsja Liidi |"Kolhoos" |[[Merle Jääger]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2010]] |osaline |"Puut/Laat" |[[Aapo Ilves]] |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2011]] |osaline |"Pulmatrall" |Aapo Ilves |Tartu Hansahoovi Teater |- |[[2013]] |jutustaja ja madrus |"Kunksmoor" |[[Aino Pervik]] / [[Andres Dvinjaninov]] |[[Emajõe Suveteater]] |- |[[2014]] |preili Pirtspek 3 |"Üle linna Vinski" |Aapeli (Simo Puupponen) |Emajõe Suveteater |- |[[2015]] |Anna |"Palju õnne argipäevaks" |[[Jaan Tätte]] |[[Teater Polygonis]] |- |2015 |Anna Risella |"Raha–haa-haa ehk Naerumaa printsess" |[[Leelo Tungal]] |[[Teatri Kodu]] |- |[[2016]] |erinevad osad |"Garderoobikaaslased" |Inga Lunge |Eesti Muusika Päevad |- |2016 |madam Vogelsang |"Teatridirektor" |[[Wolfgang Amadeus Mozart]] |[[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] |- |[[2020]] |tädi Ruth |"Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu" |[[Ott Kilusk]] |[[Thors Production]] |- |[[2021]] |osaline |"Professor sai värske õhu mürgituse" |[[Gerda Kordemets]] |Vana Baskini Teater |- |2021 |Kihnu Virve |"Kihnu Jenka" |Gerda Kordemets |Vana Baskini Teater |- |2023 |Abikaasa |"Trompetipuu" |Stefan Griebl |Vana Baskini Teater |} === Filmirollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Režissöör !Film |- |2016 |Viivi ema hääl |[[Mart Kivastik]] |"[[Õnn tuleb magades]]" |- |2018 |Piret |[[Toomas Kirss]] |"[[Pilvede all. Neljas õde]]" |} === Telesarjarollid === {| class="wikitable sortable" !Aasta !Roll !Seriaal |- |2007–2008 |Laura |"[[Kodu keset linna]]" |- |2008 |Mann |"[[Kelgukoerad]]" |- |2008 |Ave |"[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]" |- |2010 |Getter Vismar |"[[Kättemaksukontor]]" |- |2010–2018 |Piret Jakobson |"[[Pilvede all]]" |} == Isiklikku == Inga Lunge oli aastatel 2006–2008 abielus Urmas Allikuga, poeg Rasmus on sündinud [[2004]]. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga Allik ja Toomas Lunge said tütre |url=http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160919231149/http://elu24.postimees.ee/v2/776560/inga-allik-ja-toomas-lunge-said-tuetre |url-olek=ei tööta }}</ref> [[21. veebruar]]ist [[2012]] kuni [[10. oktoober|10. oktoobrini]] [[ 2025]] oli ta abielus muusik [[Toomas Lunge]]ga,<ref>[http://publik.delfi.ee/news/kino/inga-allik-avaldab-kuidas-ta-sai-toomas-lunge-endale?id=64203631 Inga Allik avaldab, kuidas ta sai Toomas Lunge endale] </ref> paaril on [[2012]]. aastal sündinud tütar Nora Ann.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Inga ja Toomas Lungel sündis tütar! |url=http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |vaadatud=2016-09-19 |arhiivimisaeg=2016-09-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160920065100/http://reporter.postimees.ee/v2/3566451/inga-ja-toomas-lungel-suendis-tuetar |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema poolõde on näitleja [[Liis Haab]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1613&member_id=26 Inga Lunge] Eesti Näitlejate Liit * [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/90268897/anne-stiili-kaanelugu-inga-lunge-elu-ei-ole-mind-hellitanud-olen-pidanud-palju-labi-elama-ja-see-on-hea-pagas Inga Lunge: elu ei ole mind hellitanud] annestiil.delfi.ee, 25. juuni 2020. * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120224217/inga-lunge-aitab-varjupaiga-naisi-nad-on-raudsed-naised-kes-veavad-enda-seljas-vagivaldseid-alkohoolikuid-mehi-kodu-ja-laste-nimel Inga Lunge aitab varjupaiga naisi....] kroonika.delfi.ee, 18. august 2023. * [https://menu.err.ee/1609091906/inga-lunge-elust-karlovas-elamiseks-sobib-siinne-tempo-paremini Inga Lunge elust Karlovas: elamiseks sobib siinne tempo paremini] menu.err.ee, 6. september 2023. {{JÄRJESTA:Lunge, Inga}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] d3s286ex0hykz2sri461aisw9gycluy Kupits 0 222592 7157614 4290139 2026-05-20T09:24:07Z Sillerkiil 58396 7157614 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{viita}} '''Kupits''' on [[piirimärk]], mis koosneb mulla- või kivihunnikust ning sellesse paigutatud [[post]]ist või [[piirikivi]]st. == Vaata ka == * [[KUPITS]], halduspiiride kaardiserver [[Kategooria:Ehitised]] ffx3bi2atf2pjb71vaugd83c3qruv3k Édouard Balladur 0 223351 7157217 7156887 2026-05-19T13:07:01Z Juhan121 25066 7157217 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Édouard Balladur''' (sündinud [[2. mai]]l [[1929]] [[İzmir]]is) on [[Prantsusmaa]] poliitik. Ta oli [[Prantsusmaa peaminister]] 29. märtsist [[1993]] kuni 10. maini [[1995]]. Balladur kuulus erakonda [[Rassemblement pour la République]] (RPR) ning oli lähedane liitlane president [[Jacques Chirac]]ile. Peaministrina juhtis ta parempoolset valitsust nn kooseluperioodil (cohabitation), mil president ja valitsus kuulusid eri poliitilistesse leeridesse; presidendiks oli sel ajal [[François Mitterrand]]. 1995. aasta presidendivalimistel kandideeris Balladur presidendiks, kuid ei pääsenud teise vooru. Hiljem jätkas ta tegevust poliitikas ja avalikus elus. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pierre Bérégovoy]] | nimi=[[Prantsusmaa peaminister]] | aeg= [[1993]]–[[1995]] | järgnev=[[Alain Juppé]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Balladur, Edouard}} [[Kategooria:Prantsusmaa peaministrid]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] kf4matf1zsedzv8h70609bhgw6g0tpk Juuli 2011 0 223649 7157223 6975424 2026-05-19T13:13:34Z Kuriuss 38125 7157223 wikitext text/x-wiki '''Juuli 2011''', kroonika [[2011]]. aasta juuli algas reedel ja lõppes 31 ööpäeva pärast pühapäeval. {{KuupäevadIndeks31|juuli}} ==[[1. juuli]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|kaitseministrina]] astus ametisse [[Leon Panetta]]. * [[Leedu]]s [[Vilnius]]es tähistasid [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]], [[Leedu välisminister]] [[Audronius Ažubalis]], [[Läti välisminister]] [[Ģirts Valdis Kristovskis]] ja [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Hillary Clinton]] [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva. * [[Maroko]]s toimus põhiseadusreferendum. * [[Poola]] võttis [[Ungari]]lt üle [[Euroopa Liidu eesistujamaa]] kohustused. * [[Saksamaa]]l võeti kohustusliku väeteenistuse asemel kasutusele [[palgaarmee]] ja vabatahtlik teenistus. * [[Venemaa]]l kuulutas [[Moskva]] kohus [[saientoloogia]] looja [[L. Ron Hubbard]]i teosed ekstremistlikuks ja keelas nende levitamise Venemaal. * [[Eesti]]s jõustus uus keeleseadus. * Eestis hakkas kehtima uus [[liiklusseadus]]<ref name="eRT_LS">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.riigiteataja.ee/akt/LS?leiaKehtiv|Pealkiri=Liiklusseadus|Väljaanne=eRT|Aeg=|Kasutatud=27. juuni 2019}}</ref>. * [[Tallinna lauluväljak]]ul avati [[XI noorte laulu- ja tantsupidu]]. ==[[2. juuli]]== * [[Monaco]]s toimus [[Monaco vürst]]i [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]] ja [[Charlene Wittstock]]i laulatus. * [[Serbia]] ja [[Kosovo]] sõlmisid kokkulepped muu hulgas inimeste vabas liikumises kahe maa vahel ning isikutunnistuste ja ülikoolidiplomite vastastikuses tunnistamises. * [[Venemaa]] taastas elektrienergia tarned [[Valgevene]]le, kes sai oma võla makstud. * [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni tenniseturniiri]] naiste üksikmängu finaalis alistas tšehh [[Petra Kvitová]] venelase [[Marija Šarapova]] 6:3, 6:4. ==[[3. juuli]]== * [[India]] lõunaosas [[Kerala]] osariigis leiti [[Patmaṉābhasvāmi tempel|Patmaṉābhasvāmi templi]] hoiukambritest kolme päeva jooksul hiigelsuur [[kuldmünt]]idest, [[ehe]]test ja [[juveel]]idest koosnev [[aardeleid]]. * [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saare põhjaosas hakkas purskama [[Soputan]]i vulkaan. * [[Wimbledoni turniir|Wimbledoni]] meesüksikmängu finaalis alistas serblane [[Novak Đoković]] hispaanlase [[Rafael Nadal]]i 6:4, 6:1, 1:6, 6:3. * [[Tai]]s toimusid [[2011. aasta Tai parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis opositsiooniline endist peaministrit [[Thaksin Shinawatra]]t toetav partei [[Phuea Thai]], mis sai üle poole kohtadest. ==[[4. juuli]]== * [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] presidendiks valiti Briti kohtunik [[Nicolas Bratza]]. Ta astub ametisse novembris 2011. * [[Haiti]] [[Haiti president|president]] [[Michel Martelly]] nimetas uueks peaministri kandidaadiks [[Bernard Gousse]]'i. * [[Norra]] lääneosas [[Hordaland]]i maakonnas [[Ullensvang]]is kukkus alla kauba[[helikopter]] [[Eurocopter AS350]]. Selle pardal olnud viis inimest hukkusid. * [[Suurbritannia]]s [[London]]is avati [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|presidendi]] [[Ronald Reagan]]i monument. * [[Venezuela]] [[Venezuela president|president]] [[Hugo Chávez]] saabus kodumaale pärast ligi kuu kestnud vähiravi [[Kuuba]]l. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast visiiti [[Gruusia]]s, et kohtuda teiste seas Gruusia presidendi [[Mihheil Saakašvili]] ja peaministri [[Nika Gilauri]]ga. ==[[5. juuli]]== * [[Afganistan]]i idaosas [[Parvāni provints]]is kukkus enne maandumist alla [[Bakuu]]st [[Bagrām]]i teel olnud, [[lennufirma]]le [[Silk Way]] kuulunud [[transpordilennuk]] [[Il-76]], mille pardal hukkus üheksa inimest. * [[Brasiilia]] [[Chico Mendese Instituut]] teatas, et Brasiiliast [[Rio de Janeiro osariik|Rio de Janeiro osariigist]] on leitud senitundmatu [[hiir]]e[[liik (bioloogia)|liik]]. Sellele anti kohaliku hõimu järgi nimetus ''[[Cerradomys coytaca]]''. * [[Iraak|Iraagis]] umbes 20 km [[Bagdad]]ist põhja pool [[At-Tājī]]s toimunud kahe pommiplahvatuse tagajärjel hukkus vähemalt 35 inimest ja 28 sai vigastada. * [[Poola]] ranniku lähedalt [[Läänemeri|Läänemere]] põhjast leiti [[1953]]. aastal uppunud [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] transpordilaeva [[Akademik Karpinski]] vrakk. * [[IMF|Rahvusvahelise Valuutafondi]] direktorina astus ametisse [[Christine Lagarde]]. * [[Sudaan]]i ranniku lähedal [[Punane meri|Punases meres]] süttis Sudaanist [[Saudi Araabia]]sse teel olnud laev. Selle pardal hukkus umbes 200 põgenikku. * [[Süüria]] keskosas [[Ḩamāh]]'s tappis sõjavägi vähemalt 22 valitsusvastastel meeleavaldustel osalenud inimest. * [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]est lääne pool umbes 30 km kaugusel [[Waikato ringkond|Waikato ringkonnas]] asuvast [[Taupo]] asulast leidis aset 6,5-magnituudine [[maavärin]]. * [[Venezuela]]s tähistati riigi iseseisvumise 200. aastapäeva. ==[[6. juuli]]== * [[Iraak|Iraagi]] ametiisikud teatasid 900 arvatavalt [[Şaddām Ḩusayn]]i ajal tapetud [[kurdid|kurdi]] surnukeha leidmisest massihauast Kesk-Iraagist [[Ad-Dīwānīyah]]' lähedalt. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Durban]]is toimunud istungil valis [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] [[2018. aasta taliolümpiamängud]]e korraldajaks [[Lõuna-Korea]] [[Pyeongchang]]i. * [[Türgi]]s astus ametisse peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i uus valitsus. * [[Valgevene]] julgeolekujõud vahistasid sadu president [[Alaksandr Łukašenka]] vastu protestinud inimesi. ==[[7. juuli]]== * [[Hiina]]s [[Shandong]]i provintsis jäi [[söekaevandus]]es puhkenud [[tulekahju]] tagajärjel kaevandusse lõksu vähemalt 36 [[kaevur]]it. * [[Hispaania]] [[Santiago de Compostela]] linna [[Püha Jakobi klooster|Püha Jakobi kloostri]] ametiisikud teatasid, et kloostri arhiivist on varastatud hindamatu [[12. sajand]]ist pärinev käsikiri ''[[Codex Calixtinus]]''. * [[Holland]]is [[Enschede]]s aset leidnud remonditava [[jalgpallistaadion]]i varingu tagajärjel hukkus üks inimene ja 14 sai vigastada. * [[Sudaan]]i valitseva [[Rahvuskongress]]i [[Lõuna-Sudaan]]i haru kuulutas ennast iseseisvaks parteiks. * [[Uus-Meremaa]] kirderannikut tabas 7,6-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Kermadeci saared|Kermadeci saarte]] lähedal. ==[[8. juuli]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] startis [[Space Shuttle'i programm]]i viimasele lennule [[kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstik]] [[Kosmosesüstik Atlantis|Atlantis]]. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] idaosas [[Kisangani]]s kukkus maandumisel alla [[Hewa Bora Airways]]i reisilennuk [[Boeing 727]]. Lennuki pardal olnud 112 inimesest vähemalt 50 hukkus. * [[Läti]]s astus ametisse president [[Andris Bērziņš]]. * [[Rootsi]]s pääses [[Stockholm]]i [[Karolinska Institutet]]ist koju ainulaadse [[siirdamine|siirdamise]] üle elanud 36-aastane [[vähktõbi|vähki]] põdenud mees, kelle [[hingetoru]] asendati tema enda [[tüvirakk]]udest laboris kasvatatud elundiga. * [[Keskerakond|Keskerakonna]] Pärnu piirkonna kesklinna osakond esitas [[Jüri Ratas]]e erakonna esimehe kandidaadiks. ==[[9. juuli]]== * [[Lõuna-Sudaan]] kuulutas välja iseseisvuse. * [[Läti]] endine [[Läti president|president]] [[Valdis Zatlers]] teatas, et kavatseb [[Juuli 2011#23. juuli|23. juulil]] asutada uue erakonna – [[Reformipartei]]. ==[[10. juuli]]== * [[Bosnia ja Hertsegoviina]] [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|presidentuuri]] esimeheks sai horvaadist liige [[Željko Komšić]]. * [[India]] põhjaosas [[Uttar Pradesh]]i osariigis [[Fatehpur]]is paiskus rööbastelt maha [[Hāora]]st [[New Delhi]]sse teel olnud reisirongi vedur ja 12 vagunit. Hukkus vähemalt 68 ja vigastusi sai üle kahesaja inimese. * [[Jaapan]]i idarannikut tabas 7,1-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] asus [[Sendai]]st 208 km kaugusel idas. * [[Saksamaa]] organisatsioon [[Werkstatt Deutschland]] teatas, et [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaministrile]] [[Vladimir Putin]]ile otsustati anda poliitikapreemia [[Quadriga]]. * [[Suurbritannia]]s lõpetas seoses tuntud inimeste telefonidesse häkkimise tõttu puhkenud skandaaliga ilmumise kõmuleht [[News of the World]]. * [[Ukraina]] lääneosas [[Rivne oblast]]is [[Bile]] küla vanadekodus puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 16 inimest. * [[Venemaa]]l [[Tatarstan]]is [[Volga]] jõel uppus liinil [[Bolgar]]-[[Kaasan]] liiklev mootorlaev [[Bulgarija]]. Selle pardal olnud 208 inimesest päästeti 79, leiti 113 surnukeha ja ülejäänud jäid kadunuks. * [[Tallinn]]a [[Gustav Adolfi Gümnaasium]] teatas, et avab sügisest täiskasvanutele mõeldud mittestatsionaarse õppe 10. ja 11. klassis. * [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Koonga vald|Koonga vallas]] [[Mihkli kirik|Mihkli kiriku]] juures avati [[Kaitseliit|kaitseliidu]] [[Kaitseliidu Pärnumaa malev|Pärnumaa maleva]] algatusel mälestuskivi [[metsavend]] [[Ants Kaljurand|Ants Kaljurannale]]. ==[[11. juuli]]== * [[Kasahstan]]is [[Karagandõ oblast]]is [[Balhaša]] kinnipidamisasutuses toimus plahvatus, mille tagajärjel hukkus 16 põgeneda püüdnud vangi. * [[Küpros]]e mereväebaasis [[Zygi]]s toimunud püssirohukonteinerite plahvatuste tagajärjel hukkus vähemalt 12 inimest, sealhulgas Küprose mereväe ülem. Tugevalt kahjustada sai lähedal asuv Vassilikose elektrijaam, mis toodab 60% Küprose elektrienergiast. * [[Venemaa]]l [[Tomski oblast]]is umbes 14 km kaugusel [[Streževoi]] linnast tegi [[Tomsk]]ist [[Surgut]]i teel olnud lennufirma [[Angara]] [[reisilennuk]] [[An-24]] põleva mootoriga hädamaandumise [[Ob]]i jõele. Pardal olnud 36 inimesest vähemalt viis hukkus ja 26 sai vigastada. * [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] otsustas tunnustada [[Lõuna-Sudaan]]i iseseisvust ja sõlmida Lõuna-Sudaaniga [[diplomaatilised suhted]]. ==[[12. juuli]]== * [[Afganistan]]is üllatusvisiidil viibinud [[Prantsusmaa president]] [[Nicolas Sarkozy]] teatas, et [[Prantsusmaa]] viib [[2012]]. aasta lõpuks Afganistanist välja 1000 sõdurit. * [[Filipiinid]]el leidis aset 6,2-magnituudine [[maavärin]]. * [[Eesti]]s viibis töövisiidil [[Läti]] uus president [[Andris Bērziņš]]. * Otsustati, et [[Eesti]] [[Riigi infosüsteemi amet]]i uueks juhiks saab [[Jaan Priisalu]]. Tema ametiaeg algab [[1. august]]il 2011. * [[Saaremaa]]l [[Salme alevik]]us toimuvatel arheoloogilistel väljakaevamistel leiti aasta varem leitud [[Salme muinaslaev|muinaslaeva]] teine ots. ==[[13. juuli]]== * [[Brasiilia]] kirdeosas [[Pernambuco osariik|Pernambuco osariigis]] kukkus alla [[Recife]]st [[Natan]]i teel olnud lennufirma [[Noar Linhas Aéreas]] [[reisilennuk]] [[Let L-410]], mille pardal olnud 16 inimest hukkus. * [[India]]s [[Mumbai]]s hukkus kolmes plahvatuses 20 inimest ning üle 100 inimese sai vigastusi. * [[Suurbritannia]]s [[Lincolnshire]]'is [[Boston (Lincolnshire)|Bostonis]] hukkus tööstushoones toimunud plahvatuses viis [[leedulased|leedulast]]. * [[Tallinn]]a sadamas randus kuus [[ristluslaev]]a kokku 9100 turistiga. ==[[14. juuli]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium|kaitseministeerium]] teatas, et ministeeriumi arvutitesse tunginud välisriigi valitsuse tellimusel tegutsenud häkkerid varastasid märtsis umbes 24 000 salajast dokumenti. * [[Bangladesh]] ja [[India]] alustasid ühist piiriäärsete alade [[rahvaloendus]]t. * [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saarel hakkas purskama [[Lokon]]i vulkaan. Vähemalt 1000 inimest evakueeriti. * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is avati [[Juri Gagarin]]i mälestusmärk. * [[London]]i oksjonil müüdi 881 250 [[naelsterling]]i eest maailma teadaolevalt vanim [[jalgpall]]ireeglistik, jalgpalliklubi [[Sheffield F.C.]] aastast [[1857]] pärit käsitsi kirjutatud brošüür. * [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|Peaassamblee]] kinnitas [[Lõuna-Sudaan]]i ÜRO 193. liikmesriigiks. * [[Liibanon]]is vabastati seitse [[23. märts]]il 2011 [[2011. aasta eestlaste rööv Liibanonis|röövitud eesti jalgrattamatkajat]]. ==[[15. juuli]]== * [[Jaapan]]is [[Tōkyō]] piirkonnas leidis aset 5,5-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] asus Tōkyōst põhjas [[Ibaraki prefektuur]]is. * [[Tšiili]] ranniku ääres [[Valparaíso]] lähedal leidis aset 6-magnituudine [[maavärin]]. * [[Venemaa]]l [[Penza]]s avati [[Venemaa Kommunistlik Partei|Venemaa Kommunistliku Partei]] algatusel [[Põhja-Osseetia]]s annetustena kogutud raha eest rajatud [[Jossif Stalin]]i monument. ==[[16. juuli]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] kohtus [[Washington]]is [[Valge Maja|Valges Majas]] [[dalai-laama]] [[Tenzin Gyatso]]ga. [[Hiina]] välisministeerium süüdistas Obamat USA ja Hiina suhete rikkumises. * [[Egiptus]]e välisminister [[Muḩammad al-‘Urābī]] teatas oma tagasiastumisest. * [[Hiina]]s [[Shanghai]]s algasid 31. juulini kestvad [[2011. aasta ujumise maailmameistrivõistlused]]. * [[Saksamaa]] organisatsioon [[Werkstatt Deutschland]] teatas, et loobub avalikkuse survel kavatsusest anda [[Venemaa]] peaministrile [[Vladimir Putin]]ile poliitikaauhind [[Quadriga]]. * [[Sudaan]]i keskpank teatas, et riigis võetakse enne juuli lõppu kasutusele uus [[valuuta]]. ==[[17. juuli]]== * [[Saksamaa]]l peetud naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalis võitis [[Jaapan]] tulemusega 3:2 [[USA]] ja tuli maailmameistriks. * [[São Tomé ja Príncipe|São Tomél ja Príncipel]] toimus presidendivalimiste esimene voor. Enim hääli said endine president [[Manuel Pinto da Costa]] ja endine peaminister [[Evaristo Carvalho]], kes on vastamisi [[August 2011#7. august|7. augustil]] peetavas teises voorus. * [[Läti]]s anti [[Andrus Kivirähk|Andrus Kivirähale]] üle [[Jānis Baltvilksi lastekirjanduse ja illustratsioonipreemia]], mille ta pälvis koos tõlkija [[Guntars Godiņš]]iga raamatu "Leiutajateküla Lotte" eest. * [[Suurbritannia]]s astus seoses [[News of the World]]i skandaaliga tagasi [[Scotland Yard]]i ülem [[Paul Stephenson]]. * [[Eesti]] seitsmevõistleja [[Grit Šadeiko]] tuli [[Tšehhi]]s [[Ostrava]]s peetud võistlustel isikliku rekordi 6134 punktiga U23 vanuserühma Euroopa meistriks. ==[[18. juuli]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[Hillary Clinton]] alustas visiiti [[India]]s. * [[Afganistan]]is [[Kabul]]is andis [[NATO]] ja USA vägede juht kindral [[David Petraeus]] ameti üle kindral [[John Allen]]ile. * [[Austria]] andis [[Horvaatia]]le välja 2010. aasta lõpus vahistatud korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises kahtlustatava endise peaministri [[Ivo Sanader]]i. * [[Egiptus]]es astus ametisse peaminister [[‘Işām Sharaf]]i uus valitsus. * [[Leedu]] esitas [[Austria]]le noodi 1991. aasta jaanuari [[Vilniuse veresaun|Vilniuse vägivallaga]] seoses vahistatud endise [[KGB]] ohvitseri [[Mihhail Golovatov]]i vabakslaskmise tõttu. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] alustas kahepäevast visiiti [[Saksamaa]]l. ==[[19. juuli]]== * [[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel algas [[Kagu-Aasia]] maade ühenduse [[ASEAN]]-i tippkohtumine. * [[Süüria]] julgeolekuväed avasid [[Ḩimş]]i linnas tule matuserongkäigu pihta; hukkus 10 inimest. * [[Tai]]s [[Birma]] piiri äärsetes mägedes kukkus alla sõjaväe[[kopter]] [[UH-60 Black Hawk]], mille pardal oli üheksa inimest. * [[Tšiili]] ametiisikud teatasid, et mais üles kaevatud endise presidendi [[Salvador Allende]] säilmete analüüs kinnitas, et president tegi enesetapu. ==[[20. juuli]]== * [[Keenia]]s põletati umbes viis tonni [[2002]]. aastal [[Singapur]]is konfiskeeritud [[elevandiluu]]d. * [[Kõrgõzstan]]i ja [[Usbekistan]]i piiri lähedal leidis aset 6,2-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Farg‘ona org|Farg‘ona orus]] umbes 30 km kaugusel [[Farg‘ona]]st. Hukkus vähemalt 13 inimest. * [[NASA]] teatas, et [[Hubble'i teleskoop|Hubble'i teleskoobi]] abil avastati [[Pluuto]] neljas [[planeedi kaaslane|kaaslane]], mille läbimõõt arvatakse olevat 13–34 km. Taevakeha sai esialgseks nimeks P4. * [[Serbia]]s [[Novi Sad]]i lähedal vahistati [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal]]i viimane tagaotsitav [[Goran Hadžić]], kelle juhtimisel tapsid serblased 1991. aastal [[Vukovar]]is 250 inimest. * [[ÜRO]] kuulutas [[Somaalia]] lõunaosas välja [[näljahäda]]. * [[Saksamaa]]l hävitati [[Rudolf Heß]]i [[uusnatsid]]e palverännakute sihtkohaks saanud matmispaik [[Baieri]]s [[Wunsiedel]]is; Heßi säilmed tuhastati ja puistati järve, mille nime ei avaldata. * [[Soome]] suursaatkond [[Moskva]]s tühistas endisele [[KGB]] ohvitserile [[Mihhail Golovatov]]ile [[2009]]. aastal antud [[Schengeni viisa]]. * [[Amsterdam]]ist [[Helsingi]]sse lennanud [[Finnair]]i [[reisilennuk]] [[Airbus A319]] tegi maailma pikima [[biokütus]]el kommertslennu. * [[Eesti]] suursaadik [[ÜRO]] juures [[Margus Kolga]] ja [[Malawi]] Vabariigi suursaadik ÜRO juures Brian G. Bowler sõlmisid Eesti ja Malawi vahel [[diplomaatilised suhted]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas [[Jaan Hein]]a suursaadikuks [[Türkmenistan]]is, [[Lauri Bambus]]e suursaadikuks [[Omaan]]is (asukohaga [[Tallinn]]as), [[Marina Kaljurand|Marina Kaljuranna]] suursaadikuks [[Mehhiko]]s (asukohaga [[Washington]]is) ja [[Mariin Ratnik]]u alaliseks esindajaks [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i juures [[Viin]]is. * [[Kuku raadio]] valis uueks peatoimetajaks senise põllumajandusministeeriumi pressiesindaja [[Hindrek Riikoja]]. Tema ametiaeg algab 15. augustil. ==[[21. juuli]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s [[Kennedy Kosmosekeskus]]es maandus [[Space Shuttle'i programm]]i viimase lennu teinud kosmosesüstik [[Kosmosesüstik Atlantis|Atlantis]]. * [[Brüssel]]is koos olnud [[euroala]] liidrid jõudsid kokkuleppele erasektorit kaasates [[Kreeka]]le 135 miljardi [[euro]] suuruse laenu andmises. * [[Kariibi Ühendus]]e liikmesriikide peaministrid valisid ühenduse peasekretäriks [[Dominica]] poliitiku [[Irwin LaRocque]]'i. * [[Saalomoni saared|Saalomoni saari]] tabas 6,2-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] asus [[Honiara]]st 260 km ida pool. * [[Venemaa]] valmiskomisjon teatas, et [[2012. aasta Venemaa presidendivalimised|presidendivalimised]] toimuvad [[4. märts]]il [[2012]], sest varem välja kuulutatud 11. märts on seoses [[naistepäev]]a tähistamisega tööpäev. * [[Euroopa Nõukogu]] [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Parlamentaarse Assamblee]] [[Euroopa Rahvapartei]] rühma liikmed [[Rootsi]]st, [[Soome]]st, [[Läti]]st, [[Leedu]]st, [[Poola]]st ja [[Gruusia]]st esitasid [[Eesti]] delegatsiooni esimehe [[Andres Herkel]]i kandidatuuri ENPA presidendi kohale aastateks 2012–2014. * [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is [[Nād-e ‘Alī]] piirkonnas sai mässuliste korraldatud plahvatuses vigastada kaks [[Eesti]] [[jalaväekompanii]] [[Estcoy-12]] kaitseväelast, üks neist raskelt. * [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudis]] mõõdeti [[Pärnu maakond|Pärnumaal]] [[Sauga]] vaatlusjaamas selle suve kõrgeim õhutemperatuur, 31,8 kraadi. * [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il algasid neli päeva kestvad juunioride Euroopa meistrivõistlused [[kergejõustik]]us. ==[[22. juuli]]== * [[Hiina]]s [[Henan]]i provintsis [[Peking]]i-[[Zhuhai]] kiirteel süttis reisijaid vedanud [[buss]], õnnetuses hukkus 41 inimest, seitse pääses. * [[2011. aasta terrorirünnakud Norras]]: [[Norra]]s [[Oslo]] südalinnas asuvas valitsuskvartalis toimus pommiplahvatus, mille tagajärjel hukkus kaheksa inimest. Vastutuse võttis enda peale terrorirühmitus [[Anşār al-Jihād al-‘Alāmī]], kuid hiljem selgus, et ka selle rünnaku taga oli [[Anders Behring Breivik]]. * [[2011. aasta terrorirünnakud Norras]]: [[Norra]]s [[Buskerud]]i maakonnas [[Tyrifjorden]]i järves asuval [[Utøya]] saarel tulistas politseinikuks maskeerunud [[Anders Behring Breivik]] surnuks 69 [[Norra Töölispartei]] noortekogu suvelaagris viibinud inimest. Sündmus leidis aset umbes kaks tundi pärast Oslos toimunud plahvatust. * [[Soome]] [[Soome välisminister|välisminister]] [[Erkki Tuomioja]] osales oma vanaema [[Hella Wuolijoki]] 125. sünniaastapäeva pidustustel [[Tõrva]]s. ==[[23. juuli]]== * [[Belgia]]s jõustus seadus, mis keelab [[muslim]]inaistel avalikus kohas näokatte kandmise. * [[Hiina]] idaosas [[Zhejiang]]i provintsis [[Shangyu]] lähedal sõitis [[Äike|pikselöögi]] tõttu seiskunud [[Hangzhou]]st [[Wenzhou]]sse teel olnud [[kiirrong]]ile tagant otsa teine rong. Kokkupõrke tagajärjel paiskus kuus vagunit sillalt alla; hukkus vähemalt 43 inimest ja mitusada sai vigastada. * [[Jaapan]]i kirdeosas leidis aset 6,4-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] rohkem kui 400 km [[Tōkyō]]st ida pool. * [[Läti]]s toimunud [[rahvahääletus]]el pooldas 94,3 protsenti osalenutest [[Seim (Läti)|seimi]] laialisaatmist. * [[Läti]]s loodi endise presidendi [[Valdis Zatlers]]i algatusel uus [[partei]], mis sai nimeks [[Zatlersi Reformipartei]]. * [[Eesti]] [[ulme]]auhinna [[Stalker (auhind)|Stalker]] parima [[romaan]]i kategoorias võitis [[Leo Kunnas]] triloogia "Gort Ashryn" kolmanda osa "Rahu" eest. ==[[24. juuli]]== * [[Eesti]] [[odaviskaja]] [[Liina Laasma]] võitis [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il peetud juunioride kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel tulemusega 55.99 kuldmedali. ==[[25. juuli]]== * [[Haag]]is [[Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal|Endise Jugoslaavia Rahvusvahelises Kriminaaltribunalis]] algas kohtupidamine 14 [[inimsusvastane kuritegu|inimsusvastases kuriteos]] süüdistatava [[Horvaatia]] serblaste kindrali [[Goran Hadžić]]i üle. Hadžić keeldus süüdistustele vastamast. * [[Malta]] parlament kiitis heaks [[abielulahutus]]e legaliseerimise. * [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l Billingsi küla lähedal kukkus maandumisel alla kohalikule lennuettevõttele kuuluv vaatluslendu teostanud [[kopter]] [[Mi-8]], mille pardal olnud kuuest inimesest neli hukkus. * [[Venezuela]] [[Venezuela president|president]] [[Hugo Chávez]] teatas, et kavatseb kandideerida presidendiks uueks kuueaastaseks ametiajaks. * [[Vietnam]]i parlament valis 487 häälega 500st presidendiks [[Trương Tấn Sang]]i. President nimetas peaminister [[Nguyễn Tấn Dũng]]i ametisse uueks ametiajaks. * [[Hiiumaa]]l [[Kõrgessaare vald|Kõrgessaare vallas]] [[Malvaste]]s pühitses [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u metropoliit [[Stefanus (Charalambides)|Stefanus]] sisse õigeusu kabeli. ==[[26. juuli]]== * [[Kongo DV|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] loodeosas [[Tshuapa jõgi|Tshuapa jõel]] 115 km [[Mbandaka]]st ida pool põrkasid kokku kaks laeva; hukkus vähemalt 50 inimest ja vähemalt 35 jäi kadunuks. * [[Läti]] keskvalimiskomisjon teatas, et [[2011. aasta Läti parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]] toimuvad [[September 2011#17. september|17. septembril]] 2011. * [[Maroko]] lõunaosas [[Guelmim]]i linna lähedal lendas sõjaväe transpordilennuk [[Hercules C-130]] vastu mäge, hukkus vähemalt 78 inimest. * [[Eesti]] [[advokatuur]] arvas pistiseskandaali tõttu lahkumisavalduse esitanud [[Viktor Kaasik]]u advokatuurist välja. ==[[27. juuli]]== * [[India]]s [[New Delhi]]s kohtunud [[India välisminister]] [[S. M. Krishna]] ja [[Pakistan]]i välisminister [[Hina Rabbani Khar]] pidasid kõnelusi kahe riigi suhete parandamiseks ning jõudsid kokkuleppele muu hulgas piiriäärse kaubavahetuse ja inimeste vaba liikumise edendamises. * [[Sambia]]s [[Lusaka]]st umbes 300 km kaugusel idas hukkus bussi ja veoauto kokkupõrkes vähemalt 33 inimest. ==[[28. juuli]]== * [[Afganistan]]is [[Uruzgāni provints]]i keskuses [[Tarīn Kowṯ]]is hukkus enesetapurünnakus ja tulevahetuses politseiga vähemalt 22 inimest ja 40 sai vigastada. * [[Iraak|Iraagis]] [[Şalāḩ ad-Dīni kubernerkond|Şalāḩ ad-Dīni kubernerkonna]] keskuses [[Tikrīt]]is hukkus kahes pommiplahvatuses vähemalt 12 ja sai vigastada mitukümmend inimest. * [[Küpros]]e valitsus astus tagasi. * [[Lõuna-Korea]] ametiisikud teatasid, et saja aasta rängimate hoovihmade tagajärjel tekkinud [[maalihe]]te tõttu on riigi põhjaosas hukkunud vähemalt 57 inimest. * [[Liibüa]]s tapeti mässuliste liider ja endine siseminister kindral [[‘Abd al-Fatāḩ Yūnis]]. * [[Mikroneesia]] maade tippkohtumisel sõlmisid [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]], [[Marshalli Saared|Marshalli Saarte]], [[Belau]], [[Guam]]i ja [[Põhja-Mariaanid]]e esindajad kokkuleppe, millega luuakse [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] umbes kolme miljoni ruutkilomeetri suurune [[hai]]de kaitseala. * [[Peruu]]s astusid ametisse [[Peruu president|president]] [[Ollanta Humala]] ja [[Peruu peaminister|peaminister]] [[Salomón Lerner Ghitis]]. ==[[29. juuli]]== * [[Hispaania]] [[Hispaania peaminister|peaminister]] [[José Luis Rodríguez Zapatero]] kuulutas [[November 2011#20. november|20. novembriks]] välja ennetähtaegsed [[2011. aasta Hispaania parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[Lõuna-Sudaan]]ist sai [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] 54. liige. * [[Poola]] kaitseminister [[Bogdan Klich]] astus tagasi seoses [[Smolenski lennuõnnetus]]e uurimisraportis esitatud puudustega õhuväelastest meeskonna väljaõppes. * [[Prantsusmaa]]l avaldati raport, mille järgi põhjustasid [[Air France]]'i [[Air France'i lend 447|2009. aasta lennuõnnetus]]e pilootide eksimused. * [[Türgi]] relvajõudude juht kindral [[Işık Koşaner]] ning maa-, mere- ja õhuväe juhid astusid tagasi. * [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Suhhodilsk]]i söekaevanduses toimus plahvatus ja [[Donetski oblast]]is [[Makijivka]] kaevanduses purunes tõstuk. Hukkus kokku 37 kaevurit. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] rahuldas [[Tula oblast]]i kuberneri [[Vjatšeslav Dudka]] lahkumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Vladimir Gruzdev]]i. ==[[30. juuli]]== * [[Guyana]] pealinna [[Georgetown]]i lennujaamas maandunud [[Caribbean Airlines]]i reisilennuk [[Boeing 737]]-800 sõitis maandumisrajalt välja ja murdus pooleks. Kõik pardal olnud 163 inimest pääsesid eluga. * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]]s [[Roses]]e linnas sulges uksed viis korda Briti ajakirja [[Restaurant]] poolt maailma parimaks [[restoran]]iks valitud [[El Bulli]]. * [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Nūrī al-Mālikī]] teatas, et Iraak ostab [[USA|Ameerika Ühendriikidelt]] 36 [[Hävituslennuk|hävitaja]]t [[F-16]]. * [[Itaalia]]s [[Sitsiilia]] saarel hakkas purskama [[Etna]] vulkaan, paisates [[laava]]t mitmesaja meetri kõrgusele. * [[Jaapan]]is [[Fukushima prefektuur]]is leidis aset 6,6-magnituudine [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 100 km kaugusel [[Fukushima]]st kagus. * [[Vietnam]]i põhjaosas [[Hải Phòng]]is jalatsitehases puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 17 inimest. * [[Tallinn]]as sadas ööpäeva jooksul umbes juulikuu keskmise normi jagu (ligi 80 mm) vett. * [[Jäneda]]l peetud talupäevadel kuulutas [[Eestimaa Talupidajate Keskliit]] [[aasta talu]]ks [[Lääne-Virumaa]]l tegutseva [[Raja talu]], mida peavad [[Kaupo Uukivi]] ja [[Mare Raja]]. ==[[31. juuli]]== * [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is [[Lashkargāh]]'s hukkus [[Ţālebān]]i enesetapurünnakus vähemalt kümme politseinikku ja üks laps. * [[Süüria]] sõjaväe tankirünnakus mässava rahva vastu [[Ḩamāh]]'s hukkus vähemalt 121 inimest. * [[Venemaa]]l [[Moskva jõgi|Moskva jõel]] põrkasid kokku kaubalaev ja pidulistega lõbusõidukaater; hukkus üheksa inimest. * [[Tallinn]]as [[Eesti Rahvusringhääling]]u raadiomajas plahvatas alajaam ning umbes tund aega oli ERR raadiojaamade eetris vaikus. ==Viited== {{viited}} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2011| 2011-07]] djd4aub7pq53rwierj6dg7lk8dtbk6x Jacques Delors 0 226171 7157215 7156885 2026-05-19T13:05:57Z Juhan121 25066 /* Kirjandus */ 7157215 wikitext text/x-wiki [[Fail:Bundesarchiv B 145 Bild-F078267-0023, Bonn, Ministerpräsidenten mit EU-Kommissar Delors-CROPPED.jpg|pisi|püsti|Delors (1988)]] '''Jacques Lucien Jean Delors''' ([[20. juuli]] [[1925]] [[Pariis]] – [[27. detsember]] [[2023]] Pariis) oli [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[poliitik]] ja [[majandusteadlane]], [[Euroopa Komisjon]]i kaheksas president. Ta oli esimene, kes püsis selles ametis kaks ametiaega (1985. aasta jaanuarist 1994. aasta detsembrini). == Prantsuse poliitikas == 1940.–1960. aastatel töötas Delors real ametikohtadel Prantsuse panganduses. Prantsuse Kristlike Tööliste Konföderatsiooni liikmena osales ta selle ilmalikustamises ning Prantsuse Demokraatliku Töökonföderatsiooni rajamises. 1969. aastal sai temast [[gollism|gollistliku]] peaministri [[Jacques Chaban-Delmas]]' nõunik. 1974. aastal astus Delors koos teiste vasakpoolsete kristlastega [[Prantsuse Sotsialistlik Partei|Prantsuse Sotsialistlikku Parteisse]]. Ta oli selle üks väheseid avalikult religioosseid liikmeid, vaatamata partei pikaajalisele ilmalikule traditsioonile. 1979–1981 kuulus Delors [[Euroopa Parlament]]i. Prantsuse presidendi [[François Mitterrand]]i valitsustes oli Delors 1981–1983 [[Prantsusmaa rahandusminister|majandus- ja rahandusminister]] ning 1983–1984 majandus-, rahandus- ja eelarveminister. Neis ameteis toetas ta tagasitõmbumist sotsiaalpoliitikas, selget heakskiitu [[turumajandus]]ele ning sidemeid Euroopa [[sotsiaaldemokraatia]]ga. Mitterrand kaalus korduvalt Delorsi nimetamist Prantsusmaa peaministriks. == Euroopa Komisjonis == Delorsist sai Euroopa Komisjoni president jaanuaris 1985. Presidendina tegeles ta tähtsate eelarvereformidega ning pani aluse [[Euroopa Ühendus]]e ühtse siseturu loomisele, mis jõustus 1. jaanuaril 1993. 1988. aasta sügisel lubas Delors pöördumises Briti ametiühingute kongressile, et Euroopa Komisjon nõuab valitsustelt ametiühinguid toetavat seadustikku. Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher vastas sellele 1988. aasta septembris [[Brugge]]s peetud kõnega, milles ütles, et ta ei kavatse anda järele Brüsseli sotsialistlikele meetmetele. Need sündmused olid Suurbritannia poliitikas võtmetähtsusega. Juba 1980. aastate alguses olid paljud [[Leiboristlik Partei|leiboristid]] avaldanud vastuseisu Suurbritannia kuulumisele Euroopa Ühendusse, samas kui konservatiivid [[Harold Macmillan]]i ja [[Edward Heath]]i juhtimisel toetasid ühinemist. Pärast 1988. aastat tekkisid selles küsimuses lahkhelid konservatiivide seas, Thatcher ja tema pooldajad aga tõrjusid Euroopa edasist [[föderalism|föderaliseerumist]]. Peagi pärast Thatcheri lahkumist peaministri kohalt sai Delorsist Briti [[Euroskeptitsism|euroskeptikute]] sihtmärk. 1. novembril 1990 ründas Briti [[tabloid]] [[The Sun (ajaleht)|The Sun]] loosungi "Up Yours Delors" all Delorsi väidetavaid katseid suruda Suurbritanniale peale Euroopa föderalismi. == Pärast Euroopa Komisjoni == Aastail 1993–1996 juhtis Jacques Delors [[UNESCO]] 21. sajandi hariduse komisjoni. 1994. aastal püüdsid mitmed Prantsuse Sotsialistliku Partei liikmed veenda Delorsi kandideerima Prantsusmaa presidendiks. Küsitluste andmeil oli tal hea võimalus lüüa mõlemat konservatiivist võistlejat: peaminister [[Édouard Balladur]]i ja Pariisi linnapead [[Jacques Chirac]]i. Delors loobus siiski kandideerimast ning sotsialistide kandidaat [[Lionel Jospin]] sai valimistel Chiracilt lüüa. Delors asutas 1996. aastal Pariisi [[Mõttekoda|mõttekoja]] [[Notre Europe]] ning oli kuni [[2004]]. aastani selle president. Ta oli nii [[Institut Aspen France]]'i kui ka [[Rooma Klubi]] auliige. 15. septembril 2010 toetas Delors uut algatust [[Spinelli Group]], mis asutati, et tugevdada Euroopa Liidu föderaliseerumispüüdlusi. Spinelli teiste toetajate seas on [[Daniel Cohn-Bendit]], [[Guy Verhofstadt]], [[Andrew Duff]] ja [[Elmar Brok]]. == Isiklikku == Delors oli Prantsusmaa sotsialistliku poliitiku [[Martine Aubry]] isa. == Tunnustus == * 1992 [[Karl Suure auhind]] * 1997 [[Erasmuse preemia]] * 1999 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]] * 2015 [[Euroopa aukodanik]] == Kirjandus == * Jacques Delors, Jean-Louis Arnaud. Mälestused. Eesti keelde tõlkinud Helva Payet, toimetanud Kairit Henno; kujundanud Tiina Sildre. Tallinn: Olion, 2008. ISBN 9789985665497. {{JÄRJESTA:Delors, Jacques}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Auleegioni komandörid]] [[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2023]] ly2sulcb9g5y6rn9fq4zct0ngas7ulg Loodusfotograafia 0 228996 7157440 7071714 2026-05-19T21:38:22Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157440 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Male mallard flight - natures pics.jpg|right|thumb|400px|[[Foto]] isasest [[sinikael-part|sinikael-pardist]]. Lendavast linnust terava foto tegemine nõuab fotograafilt eritehnikat]] [[Fail:045_Wildlife_photographer_in_camouflage_clothing_taking_pictures_Video_by_Giles_Laurent.webm|pisi|[[Kamuflaaž|Kamuflaaži]] kandev loodusfotograaf]] '''Loodusfotograafia''' on looduse pildistamisele keskenduv fotograafia alaliik. '''Loodusfotograafia''' eesmärk on kuvada erinevaid looduse elemente, nagu näiteks maastikku, metsloomi ja  taimi. Erinevalt dokumenteerivast fotograafiast pannakse loodusfotograafias rohkem rõhku pildi esteetilisele väärtusele. Seda ala viljelevaid fotograafe nimetatakse loodusfotograafideks. Nende loomingut nimetatakse loodusfotodeks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.pyhajarve.edu.ee/2019/10/31/minu-hobiks-on-loodusfotograafia/|pealkiri=Loodusfotograafia|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Metsloomafotograafia == '''Metsloomafotograafia''' on osa loodusfotograafiast, mis eeldab kirge looduse ja kunsti vastu. Metsloomafotograafid teevad karjääri kaugetesse piirkondadesse reisides ning metsloomi ja loodusmaastikke pildistades. Metsloomafotograafia sai alguse safariküttidest, kes leidsid 1900. aastate algul, et fotod on vähem vägivaldsed ja püsivamad meenutused nende seiklustest kui metslooma tapmine ja topiseks tegemine.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.encyclopedia.com/science/news-wires-white-papers-and-books/wildlife-photographer|pealkiri=Wildlife photography|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Metsloomafotograafia varustus on väga spetsiifiline, sageli kasutatakse rohkem erinevaid objektiive ja seadmeid kui enamiku teiste fotograafialiikide puhul. Enamikul metsloomaobjektiividel on väga pikk fookuskaugus vahemikus, mis võimaldab fotograafil saada tihedama pildi, täites kaadri valitud objektiga. Kuigi suuremat osa metsloomadest pildistatakse teleobjektiiviga, võib lainurkobjektiivi kasutamine anda kaadreid loomadest nende keskkonnas. Lisaks kasutatakse spetsiaalvarustust: kaamerapeidikuid, maskeerimisülikondi ja muid loomade eest varjumiseks mõeldud seadmeid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://mcpactions.com/et/wildlife-photography-9-tips-for-photographing-animals-in-nature/|pealkiri=9 näpunäidet loomade pildistamiseks|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Eetika == On üks vääramatu '''eetiline''' '''reegel''' – pildistatava heaolu on tähtsam kui mistahes hea ja unikaalne foto. '''Loodusfotograafia''' eesmärk on edastada inimestele loodust oma eheduses ja loomulikkuses. Loodusfotograafia vähendab võõrandumist loodusest ning aitab kaasa looduse tundmaõppimisele ja hoidmisele. Neid eesmärke on oleks võimatu täita, kui fotograaf kahjustaks pildistatavat objekti. Sellest reeglist on arendatud põhimõte, et kui kusagil millestki pilti teha, siis tuleks seda teha nii, et järgmisel fotograafil, kes sinna tuleb, oleks võimalik pildistada sama objekti. Kahjud pildistatavatele võivad olla mitmesugused: füüsiline vigastus, stress, fotograafi süül kiskja ohvriks langemine või vähenenud sigimisedukus. Universaalsed käitumisjuhised puuduvad, sest loodusobjektid taluvad inimtegevust erinevalt. Sellepärast peab fotograaf olema hea loodusetundja. Loodusfoto eetika alus on ausus. Eesmärk on näidata loodust selle loomulikkuses ja eheduses. Kui pilte töödelda, siis peaks eesmärk olema looduselamuse autentne edastamine. Fotograaf peaks alati ausalt rääkima, kuidas mingi pilt tehtud on.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.looduskalender.ee/vana/node/31653c52.html|pealkiri=Loodusfoto eetikast|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> == Kaasnevad ohud == Tänapäeva nutimaailm on toonud kaasa uue '''ohu'''. Looduses telefoniga pildistades salvestub automaatselt pilditegemise asukoht ehk GPS-koordinaadid. See võib loodust kahjustada. Salakütid ja teised looduse ekspluateerijad kasutavad neid koordinaate näiteks loomade püüdmiseks ja tapmiseks. Enamik suhtlusportaale eemaldab asukoha piltidelt automaatselt, aga seda ei tee foorumid, pildijagamise leheküljed ega isiklikud blogid. Lisaks koordinaatidele aitavad salakütte ka pildile jäänud äratuntavad loodusobjektid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.naturettl.com/photographers-strip-gps-data-photos-protect-wildlife/|pealkiri=GPS danger to wildlife|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> ==Vaata ka== *[[Keskkonnaesteetika]] *[[Loodusfotograaf]] *"[[Looduse Aasta Foto|Looduse aasta foto]]" *[[Vikipeedia:HELP]] *[[Teadusfotograafia]] *[[Vereta Jaht]] == Välislingid == * <references /> [[Kategooria:Loodusfotograafia| ]] q4x73iktukhwktc3lf4wqxk2wkxp580 Locarno konverents 0 238718 7157645 7069465 2026-05-20T10:23:14Z Taurus404 80079 7157645 wikitext text/x-wiki {{lisa materjali}} {{Viitamata|aasta=2026|kuu=jaanuar}} [[Image:Bundesarchiv Bild 183-R03618, Locarno, Gustav Stresemann, Chamberlain, Briand.jpg|right|thumb|250px|Vasakult paremale: [[Gustav Stresemann]], [[Austen Chamberlain]] ja [[Aristide Briand]] Locarno konverentsil]] '''Locarno konverents''' oli 1925. aastal [[Šveits]]is [[Locarno]]s 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]], [[Belgia]], [[Poola]], [[Tšehhoslovakkia]]. Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril [[London]]is. Muu hulgas sõlmiti [[Reini tagatispakt]], mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. [[Kategooria:Euroopa uusim aeg]] [[Kategooria:1925]] [[Kategooria:Konverentsid]] rma0hr9dfiflfemj54wh40anb1rnwmc Loorkakk 0 241757 7157454 7109121 2026-05-19T22:07:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157454 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Loorkakk | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Tyto alba | ID = 22688504 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | pilt = Tyto alba -England -perching on a headstone-8.jpg | pildi_seletus = [[Fail:Barn Owl (Tyto alba) (W TYTO ALBA R1 C16).ogg|pisi|<!--Barn Owl screams recorded in Cardiganshire, Wales-->]] | pildi_laius = 250px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kakulised]] ''Strigiformes'' | sugukond = [[Loorkaklased]] ''Tytonidae'' | perekond = [[Loorkakk (perekond)|Loorkakk]] ''Tyto'' | liik = '''Loorkakk''' | binaarne = ''Tyto alba'' | binaarse_autor = ([[Giovanni Antonio Scopoli|Scopoli]], [[1769]]) | sünonüümid = ''Strix alba'' | levikukaart =Schleiereule-Tyto_alba-World.png | levikukaardi_seletus = Loorkaku levikukaart }} [[File:Tyto alba guttata MHNT.ZOO.2010.11.154.8.jpg|thumb|''Tyto alba guttata'' muna]] '''Loorkakk''' (''Tyto alba'') on maailmas kõige laiema levikuga [[Kakulised|kakuline]] ja üks enim levinud linnuliike. Teda võib kohata igal pool peale [[Polaaralad|polaar]]- ja [[kõrb]]ealade, suurema osa [[Aasia]] ning [[Ameerika]] ja Euraasia põhjaosa.<ref name=":0" /> [[Eesti]]s on ta eksikülaline.<ref name=":1" /> Loorkaku alamliike eristatakse erinevate allikate põhjal 20–30.<ref name=":2" /> == Välimus == Loorkakk ei sarnane oma välimuselt ühegi teise Eesti [[Kakulised|kakulisega]]. Ta on laiade tiibade ja pikkade jalgade ning kandilisevõitu sabaga. Tema kehapikkus on 29–44 (harilikult 33–39) cm ja tiibade siruulatus on 68–105 (harilikult 80–95) cm.<ref name=":2" /> Nagu kakkude puhul tavaline, on isaslinnud väiksemad ja kaaluvad umbes 10% vähem kui emaslinnud. Euroopa isaslindudel jääb kaal vahemikku 280–365 g, emaslindudel võib kaal ulatuda 450 grammini. Põhja-Ameerika isaslinnud on tunduvalt suuremad ja kaaluvad keskmiselt 440 g.<ref name="N7J7Z" /> Loorkakk on värvuselt hele. Rind, kõht ja jalad on valkjad, selg on helepruun ning nokk ja varbad on roosakad või roosakashallid, küüned on mustad. Loorkaku sulestik pole kohev nagu tavaliselt kakkudel, vaid liibub kehale ja see muudab tema välimuse ebaharilikuks. Üks omapärasemaid tunnuseid loorkaku juures on tema nägu, mis meenutab kuju poolest piparkoogisüdant. Näo värvus on samuti hele, kuid veidi tumedam kui ülejäänud kehal. Nägu piirab tumedatest sulgedest koosnev rant, mis toob esile näo heleduse. Silmad on tumedad ja nende vahel moodustub kiiljas loor, mis osaliselt katab ka linnu nokka.<ref name=":0" /> Pojad on üleni kaetud valgete õrnade sulekestega, kuid südamekujuline näolapp on näha varsti pärast koorumist. == Eluviis == Loorkakk on öise eluviisiga. Teda võib näha tegutsemas veidi enne [[hämarik]]ku.<ref name=":0" /> Loorkakk elab meelsasti kultuurmaastikel, kus on piisavalt hooneid, millesse päeval varjuda. Ta võib pesa teha kiriku torni, pööningule, puuõõnde või muusse varjulisse kohta. Teda võib leida ka [[põld]]ude ja heinamaade vahelistes metsatukkades.<ref name=":1" /> Loorkakk on [[röövlind]]. Ta toitub enamasti väikestest [[Selgroogsed|selgroogsetest]], eriti [[Närilised|närilistest]] ja lindudest. [[Pisiimetajad]] moodustavad loorkaku toidulauast üle 90%.<ref name=":0" /> On hinnatud, et oma kehamassi kohta tarbib loorkakk toiduks rohkem närilisi kui ükski teine kiskja, mistõttu on ta efektiivne põllumajanduskahjurite hävitaja.<ref name="6oy2t" /> Väiksem saak rebitakse tavaliselt tükkideks ja süüakse tervelt. Suurem saak, nagu [[jänes]]epojad, tükeldatakse ja söögiks kõlbmatu osa jäetakse maha. Loorkakul on väga täpne kuulmine, mistõttu ta on võimeline saaki püüdma nägemismeelt kasutamata. Tema kõrvad paiknevad ebasümmeetriliselt, et paremini ära tabada heli suund ja kaugus. Kuulmisel mängib rolli ka linnu nägu piirav sulestik, mis on oluline heliallika asukoha määramiseks vertikaalsel tasandil.<ref name="5isCK" /> Loorkakud on [[Elustrateegia|r-strateegid]], mis on röövlindude puhul ebatüüpiline. See tähendab, et loorkakud saavad palju järglasi, kuid tõenäosus isendi elumuseks suguküpsuseni on väike. Esimese eluaasta elab üle vaid kolmandik poegadest. Looduses on loorkaku keskmine eluiga 4 aastat, kuid vanim püütud rõngastatud lind oli 15 aasta vanune.<ref name="0SHEL" /> == Ohutegurid == Loorkaku looduslikud vaenlased on näiteks [[Ameerika opossum]], [[harilik pesukaru]] ja muud kiskjad. Ka röövlinnud, nagu [[kotkad]] ja [[Pistrikulised|kulli]]d kütivad loorkakke. Inimteguritest ohustavad loorkakke kahjurimürgid ja elupaikade kadumine [[Urbaniseerumine|urbaniseerumise]] tõttu. Loorkaku populatsioonide säilimiseks paigutatakse neile pesakaste ja välditakse närilisemürkide kasutamist.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Arno Peksar|url=http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=367|pealkiri=Loorkakk|väljaanne=|väljaandja=Loodusõpe|aeg=|vaadatud=2017-12-26|arhiivimisaeg=2017-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226073915/http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=367|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.iucnredlist.org/details/22688504/0|pealkiri=''Tyto alba''|väljaanne=|väljaandja=[[IUCN]]|aeg=|vaadatud=2017-12-26}}</ref> <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Claus König & Friedhelm Weick|pealkiri=Owls of the World|aasta=2008|koht=London|kirjastus=Christopher Helm Publishers|lehekülg=46–48|url=https://books.google.ee/books?id=Rnz1c8olgWcC&pg=PP46&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="N7J7Z">{{Netiviide|autor=|url=http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk|pealkiri=Loorkakk|väljaanne=|väljaandja=[[Eesti Ornitoloogiaühing|EOÜ]]|aeg=|vaadatud=2017-12-26|arhiivimisaeg=2017-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226234438/https://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="6oy2t">{{Netiviide|autor=Motti Charter|url=http://www.owls.org/ewExternalFiles/barn_owls_in_israel.pdf|pealkiri=Using Barn Owls (Tyto alba erlangeri) For Biological Pest Control In Israel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-12-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171226130418/http://www.owls.org/ewExternalFiles/barn_owls_in_israel.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="5isCK">{{Cite journal|last=Knudsen|first=Eric I.|url=https://link.springer.com/article/10.1007/BF00663106|title=Mechanisms of sound localization in the barn owl (Tyto alba)|journal=Journal of comparative physiology|volume=133|issue=1|pages=13–21|last2=Konishi|first2=Masakazu|via=SpringerLink}}</ref> <ref name="0SHEL">{{Netiviide|autor=|url=https://blx1.bto.org/birdfacts/results/bob7350.htm|pealkiri=Barn Owl|väljaanne=|väljaandja=BTO|aeg=|vaadatud=2017-12-26}}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:Kakulised]] lkn0ek64hj46bgu6jem77ppic9wbgjx Reinimaa 0 247782 7157654 6975670 2026-05-20T10:38:32Z Taurus404 80079 7157654 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ajaloolisest piirkonnast; provintsi kohta vaata artiklit [[Reini provints]]}} [[Pilt:Rhineland.jpg|thumb|300px|Reinimaa asukoht [[Reini jõgi|Reini jõe]] ääres]] '''Reinimaa''' ({{Keel-de|Rheinland}}) on ajalooline piirkond [[Lääne-Euroopa]]s, peamiselt [[Saksamaa]]l [[Reini jõgi|Reini jõe]] kallastel<ref>Dickinson, Robert E (1964). ''Germany: A regional and economic'' wild ''geography'' (2nd ed.). London: Methuen, p. 357 ff. {{ASIN|B000IOFSEQ}}.</ref>. Uuemal ajal on sellest saanud üldisem nimi Saksamaa alade kohta Reini kesk- ja alamjooksul [[Bingen am Rhein|Bingen]]i linnast [[Holland]]i piirini või [[Neckar]]i jõest [[Köln]]ini<ref>Marsden, Walter (1973). ''The Rhineland'', Hastings House, New York. ISBN 978-0-8038-2070-8.</ref>. Läänes ulatub Reinimaa [[Luksemburg]]i, [[Belgia]] ja [[Madalmaad]]e piirideni; idas hõlmab see vaid linnu, mis asuvad Reini ääres. Üldjoontes kattub see nime tänapäevase kasutusega, välja arvatud [[Saarimaa]]. [[File:C. 1250 Holy Roman Empire (Rheinland).jpg|pisi|Reinimaa, Saksa-Rooma riigis, ca 1250]] Kahe maailmasõja vahel tähistas "Reinimaa" kogu [[Reinimaa okupeerimine|okupeeritud ja demilitariseeritud tsooni]] lääne pool Reini, sealhulgas sillapäid jõe idakaldal. Pärast Prantsuse võimu aluse läänekalda kokkukukkumist [[19. sajand]]i alguses annekteeris [[Preisi kuningriik]] saksa- ja hollandikeelsed ([[Jülich-Cleves-Berg]]) alad jõe kesk- ja alamjooksul. Preisi valitsus moodustas neist aladest [[Reini provints]]i (tuntud ka ''Reini Preisimaa'' nime all); see nimi sisaldub tänapäeval [[Reinimaa-Palatinaat|Reinimaa-Palatinaadi]] ja [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaa nimedes. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] okupeeris Reinimaa lääneosa [[Antant]], seejärel demilitariseeriti see [[Versailles' rahu]]lepingu alusel. Saksa armee [[Reinimaa remilitariseerimine|remilitariseeris Reinimaa]] [[1936]]. aastal osana diplomaatilisest jõudemonstratsioonist, kolm aastat enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] algust. Piirkonna lõuna- ja idaosa on peamiselt künklikud ([[Westerwald]], [[Hunsrück]], [[Taunus]] ja [[Eifel]]) ning seda lõhestavad jõeorud, eelkõige Rein ja [[Mosel]]. Põhjaosa hõlmab [[Ruhr]]i org. Reinimaa suuremate linnade hulka kuuluvad [[Aachen]], [[Bonn]], [[Köln]], [[Duisburg]], [[Düsseldorf]], [[Koblenz]], [[Krefeld]], [[Leverkusen]] ja [[Trier]]. ==Viited== {{viited}} {{commonskat|}} [[Kategooria:Saksamaa ajaloolised piirkonnad‎]] [[Kategooria:Saksamaa geograafia]] 4vsabh03oa8b9znvn35pas6cke581e7 Lõhnav kannike 0 247888 7157495 6763055 2026-05-20T02:47:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157495 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lõhnav kannike | värvus = taimed | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Viola odorata Garden 060402Aw.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Malpiigialaadsed]] ''Malpighiales'' | sugukond = [[Kannikeselised]] ''Violaceae'' | perekond = [[Kannike]] ''Viola'' | liik = '''Lõhnav kannike''' | binaarne = ''Viola odorata'' | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Lõhnav kannike''' (''Viola odorata'') on [[kannikeselised|kannikeseliste]] sugukonda [[kannike]]se perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[igihaljus|igihaljas]] [[rohttaim]]eliik. ==Kirjeldus== Taime kõrgus on 10–15 cm. Lehed peaaegu [[ümar leht|ümmargused]] või [[neerjas leht|neerjad]], südaja alusega, lühikarvased. [[Abileht|Abilehed]] [[munajas leht|munajad]], vahel serval lühidalt narmastunud. Tugeva meeldiva lõhnaga umbes 2 cm läbimõõduga õied võivad olla nii lillakas-sinised kui valged. Õitseb aprillis-mais 25 päeva ja võib sügisel uuesti õitseda. Viljaks kerajas, lühikarvane [[kupar]].<ref>Taimede välimääraja, Valgus, Tallinn, 1975.</ref> ==Levila ja kasvukoht== Liigi looduslik levila on [[Vahemere maad]], [[Aasia]] ja [[Põhja-Aafrika]], kuid taim on naturaliseerunud mitmel pool [[Euroopa]]s ning ta on introdutseeritud ka [[Põhja-Ameerika]]sse ja [[Austraalia]]sse. Eelistab poolvarjulisi [[huumus|huumusrikka]] mullaga kasvukohti. Pikaajalise inimkaaslejana võib ta kunagise lillepeenra kohal edasi kasvada ka siis, kui eluhooned on maha jäetud või hävinenud. Looduslikes kooslustes levib harva. Teda leidub lisaks ilupeenardele veel iselevinuna [[park]]ides, [[Kirik (pühakoda)|kirikute]] ja hoonete ümbruses, müüride ja [[kiviaed]]ade kõrval<ref name="herba">[http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=14 Lõhnav kannike ''Viola odorata'']</ref>. == Etümoloogia == Taime [[Binaarne nomenklatuur|ladinakeelse nimetuse]] ''Viola odorata'' perekonnanimi ''Viola'' tähendab klassikalises [[Ladina keel|ladina keeles]] kannikest ja ''odorata'' on tuletis ladinakeelsest sõnast ''odoro'' ('lõhnama', 'lõhna välja andma', 'lõhnastatud'). <ref>{{Netiviide |pealkiri=Flowers in Israel: Sweet Violet |url=http://www.flowersinisrael.com/Violaodorata_page.htm |vaadatud=2024-02-08 |väljaanne=www.flowersinisrael.com |arhiivimisaeg=2024-09-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240918153936/http://flowersinisrael.com/Violaodorata_page.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Kasutamine== Juba Vana-Kreekas kasutati lõhnavat kannikest ilutaimena, veini maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ja lõikelillena. ===Kulinaarias=== Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kaunistatakse [[suhkrustamine|suhkrustatud]] kannikeseõitega kondiitrimaiustusi. [[Pilt:Viola odorata 200311.JPG|pisi|]] ===Ilutaimena=== Lõhnavat kannikest kasvatatakse [[dekoratiivtaim]]ena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi<ref name="seeme">{{Netiviide |pealkiri=Lõhnav kannike |url=http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=1500 |vaadatud=2011-12-09 |arhiivimisaeg=2013-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130822181829/http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=1500 |url-olek=ei tööta }}</ref>. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta<ref name=":0">Maitsetaimede leksikon, Maalehe raamat, 2004.</ref>. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus tonni kannikeseõisi<ref name="day">[http://www.dailymail.co.uk/home/gardening/article-1144603/History-garden-Sweet-violet-Viola-odorata.html History in your garden: Sweet violet (Viola odorata)]</ref>. Euroopa maamõisates oli kombeks kasvatada kannikesi suurtes anumates, mis toodi talveks sisse, et taimi talvel [[ajatamine|ajatada]]<ref name=":0" />. Ainuüksi [[Windsori loss]]i aias kasvatati kuningliku perekonna ja õukonna tarbeks seda liiki 3000 taime jagu.<ref name="day" /> ===Ravimtaimena=== Ravimiks kasutatakse õitsemise ajal korjatud maapealset ürti. Peamiseks toimeaineks on [[rutiin]], mida õitsemisaegsetes lehtedes on kuni 0,13%, lisaks mitmesugused värvust andvad [[flavonoid]]id ja [[karotinoid]]id, [[eeterlikud õlid]], [[saponiin]]id ja [[C-vitamiin]]. Aaskannikese ürti kasutatakse kroonilise [[psoriaas]]i, [[paise]]te ja vinnide, ka raskesti paranevate nahahaavade ravimisel. Kannikesetee mähised ja vannid vähendavad nahahaigustest põhjustatud sügelust. Õieteemähist on kasutatud vesise [[ekseem]]i korral.<ref>[https://maakodu.delfi.ee/artikkel/46402641/kuidas-tarvitada-kannikest-ravimina Kuidas kasutada kannikest ravimina?] Maakordu/Aialeht.ee, 22.05.2011.</ref> ===Lõhnatoodete valmistamiseks=== Kannikese kuivatatud õisi kasutatakse lõhnasegude koostises ning värskeid mitmete parfüümide valmistamiseks. Põhja-Prantsusmaal [[Hyères]] kasvatatakse aga lõhnava kannikese varieteete parma kannikest ja viktooria kannikest mitte õite, vaid lehtede pärast. Nendest pressitakse õli, mille lõhn erineb täiesti õite lõhnast.<ref>[http://www.bojensen.net/EssentialOilsEng/EssentialOils31/EssentialOils31.htm Violet]</ref> Seda õli kasutati näiteks [[Roger & Gallet]] 1892. aastal loodud kuulsas [[parfüüm]]is Vera Violetta. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Viola odorata}} * {{Elurikkus}} * [http://aiaklubi.ee/index.php?option=com_mtree&task=viewlink&link_id=601&Itemid=99999999 Lõhnav kannike] Eesti Aiaklubi [[Kategooria:Kannikeselised]] 03agiytrt2x1tiadkmudt0z0frx4pg7 Bahama jalgpallikoondis 0 248297 7157230 6540033 2026-05-19T13:32:26Z Kuriuss 38125 7157230 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpallikoondis | pilt = | pildi allkiri = | hüüdnimi = Rake n' Scrape Boyz<br>The Baha Boyz | jalgpalliliit = [[Bahama Jalgpalli Liit]] | liit_asutatud = 1967 | konföderatsioon = [[CONCACAF]] (Põhja-Ameerika) | peatreener = [[Nesley Jean]] | abitreener = | kapten = | rekordinternatsionaal = | rekord_mänge = | parim väravakütt = | parim_väravaid = | noorim koondislane = | kodustaadion = | FIFA edetabeli koht = 202. | FIFA edetabeli aeg = november 2023 | FIFA kõrgeim koht = 138. | FIFA kõrgeima aeg = september 2006 | FIFA madalaim koht = 210. | FIFA madalaima aeg = september 2018- |muster_la1=|muster_b1=|muster_ra1=| |vasakkäsi1=|kere1=|paremkäsi1=|püksid1=|sokid1=| |muster_la2=|muster_b2=|muster_ra2=| |vasakkäsi2=|kere2=|paremkäsi2=|püksid2=|sokid2=| | esimene kohtumine = | esimene koht- ja aeg = | suurim võit = | suurim võit koht- ja aeg = | suurim kaotus = | suurim kaotus koht- ja aeg = | MM-ile kvalifitseerunud = | esmakordselt MM-ile kvalifitseerunud = | parim tulemus MM-il = | maailmajao meistrivõistlused = | MV-le kvalifitseerunud = | esmakordselt MV-le kvalifitseerunud = | parim tulemus MV-l = | OM_saavutused = }} '''Bahama jalgpallikoondis''' on [[Bahama jalgpalliliit|Bahama jalgpalliliidu]] esindusmeeskond, mis esindab [[Bahama]]t rahvusvahelistel [[jalgpall|jalgpallivõistlustel]]. ==Peatreenerid== {| class="wikitable" |- !Nimi !Aastad |- |{{riigi ikoon|Bahama}} [[Randy Rogers]] |1987 |- |{{riigi ikoon|Inglismaa}} [[Gary White]] |1999–2006 |- |{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Neider dos Santos]] |2006–2010 |- |{{riigi ikoon|Kanada}} [[Paul James]] |2011 |- |{{riigi ikoon|Bahama}} [[Kevin Davies (jalgpallur)|Kevin Davies]] |2011–2014 |- |{{riigi ikoon|Bahama}} [[Dion Godet]] |2014–2018 |- |{{riigi ikoon|Bahama}} [[Nesley Jean]] |2019 – ametis |} [[Kategooria:Jalgpallikoondised]] [[Kategooria:Bahama sport]] fxd3j7zlczjt95g7kwbh3hp8y2thdqx Periskoop (ajakiri) 0 250452 7157436 4737318 2026-05-19T21:30:05Z Sirle Sööt 95715 7157436 wikitext text/x-wiki '''Periskoop''' oli aastatel [[1983]]–[[1986]] [[Rootsi]]s [[Älvsjö]]s ilmunud eestikeelne poliitika- ja ajalooajakiri, mille väljaandja ja toimetaja oli [[Margus Reemets]]. Periskoop oli organisatsiooni "4. juuni" bülletään. Organisatsiooni eesmärgiks oli Eesti rahvusvärvide sünnipäeva ja sellega seotud ajalooliste sündmuste populariseerimine, tegutsemine 4. juuni rahvuspühaks kujunemise nimel, eriti eestlaste noorema põlvkonna aktiveerimine rahvuslikuks koostööks, tegutsemine hetke-ajaloolise situatsiooni parandamiseks ja rahvustunde edasiseks tugvevdamiseks.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=19. detsember 1985 |pealkiri=Toimetuselt |ajakiri=Periskoop |aastakäik=2 |üksiknumber=2}}</ref> Aastatel 1983–[[1984]] ilmus ajakiri 3 korda aastas, [[1985]]. aastal 2 korda aastas ja 1986. aastal 1 kord aastas. [[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]] [[Kategooria:Rootsi ajakirjad]] gmgjxwmo7cuq84oxj0y5duskj0mylx2 FC Basel 0 256995 7157626 6906517 2026-05-20T09:54:32Z Makenzis 95198 7157626 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = FC Basel | pilt = | pildiallkiri = | täisnimi = Fussball Club Basel 1893 | hüüdnimi = | lühend = FCB | asutatud = 15. novembril 1893 | lõpp = | väljak = [[St. Jakob-Park]] | mahutavus = 38 512 | ametinimetus1 = | esimees = Bernhard Heusler | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = ? | liiga = [[Super League (Šveits)|Šveitsi Super League]] | hooaeg = 2025–2026 | positsioon = 5. koht | muster_la1=_basel1516h |muster_b1=_basel1516h |muster_ra1=_basel1516h| muster_sh1 = _basel1516h| muster_so1 = _basel1516h | vasakkäsi1=FF0000 |kere1=FF0000 |paremkäsi1=0000FF |püksid1=000000 |sokid1=000000 | muster_la2=_basel1617a |muster_b2=_basel1617a |muster_ra2=_basel1617a| muster_sh2 = _basel1617a| muster_so2 = _juventus1617t | vasakkäsi2=FFFFFF |kere2=FFFFFF |paremkäsi2=FFFFFF |püksid2=FFFFFF |sokid2=FFFFFF | veeb = | e mäng = | enim mänge = [[Massimo Ceccaroni]] (398) | võit = | kaotus = | mängija = [[Josef Hügi]] (244) | fännid = | auhinnad = }} '''FC Basel''' (ametlik nimi '''Fussball Club Basel 1893''') on [[Šveits]]i [[jalgpall]]iklubi, mis mängib riigi [[Swiss Super League|kõrgliigas]]. FC Basel on tulnud Šveitsi meistriks 20 korral. Basel on kolme korral jõudnud [[UEFA Meistrite Liiga]] kaheksandikfinaali. Hooajal [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–2013]] jõuti [[UEFA Euroopa Liiga]] poolfinaali, kus kaotati hilisemale võitjale [[Chelsea FC|Chelseale]]. == Saavutused == *[[Super League (Šveits)|Šveitsi meister]]: **'''Võidud''' (21): 1952–53, 1966–67, 1968–69, 1969–70, 1971–72, 1972–73, 1976–77, 1979–80, 2001–02, 2003–04, 2004–05, 2007–08, 2009–10, 2010–11, 2011–12, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2024–25 *[[Šveitsi karikavõistlused jalgpallis|Šveitsi karikas]]: **'''Võidud''' (13): 1932–33, 1946–47, 1962–63, 1966–67, 1974–75, 2001–02, 2002–03, 2006–07, 2007–08, 2009–10, 2011–12, 2016–17, 2018–19 *[[Šveitsi liigakarikas jalgpallis|Šveitsi liigakarikas]]: **'''Võidud''' (1): 1972 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.fcb.ch/de-CH/Home Klubi koduleht] [[Kategooria:FC Basel| ]] [[Kategooria:Šveitsi jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Basel]] 1fxjxn7cpnot0c70jsub5pbxtyctduw Peeter Raudsepp (teatrilavastaja) 0 258507 7157416 7074712 2026-05-19T20:51:33Z Juhan121 25066 /* Eluloost */ 7157416 wikitext text/x-wiki [[Fail:Peeter Raudsepp 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Peeter Raudsepp 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] [[File:Raudsepp, Peeter.IMG 0572.JPG|thumb|Peeter Rausepp [[Tõnu Tepandi]] raamatu "Alguses on hääl" esitlusel<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. märts 2012</small>]] '''Peeter Raudsepp''' (sündinud [[20. märts]]il [[1974]] [[Tallinn]]as) on eesti teatrilavastaja.<ref name="asi">[https://web.archive.org/web/20191206101218/http://lavastajateliit.ee/ell-nimekiri/liige/peeter-raudsepp/ Peeter Raudsepp Eesti Lavastajate Liidu lehel] (vaadatud 6.12.2019)</ref> ==Eluloost== Peeter Raudsepp lõpetas 1992. aastal [[Tallinna 32. Keskkool]]i ja 1996. aastal lavastaja erialal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i. Aastal 2000. sai ta teatrialase [[magistrikraad]]i (Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli doktoriõppes on Raudsepp 2011. aastast. Ta on töötanud [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] aastatel 1996–1997 ja 1998–1999 lavastajana ning aastatel 1999–2001 dramaturgina. Aastail 2001–2011 oli Raudsepp [[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] näitlejameisterlikkuse ja lavakõne lektor ning aastail 2011–2016 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli juhataja ja [[dotsent]]. Lisaks on ta juhendanud Viljandi Kultuuriakadeemia 4.–9. lendu ja koos [[Katariina Unt|Katariina Undiga]] lavakunstikooli XXVII lendu.<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/raudsepp_peeter1 Eesti Teatriliit.] Vaadatud 9. juuni 2023.</ref> 2017. aastast asus Peeter Raudsepp tööle Rakvere teatri loomingulise juhina. 2020. ja 2023. aastal valiti ta tagasi teatri loominguliseks juhiks.<ref>[https://kultuur.err.ee/1608962827/rakvere-teatri-loomingulise-juhina-jatkab-peeter-raudsepp Rakvere teatri loomingulise juhina jätkab Peeter Raudsepp.] kultuur.err.ee</ref> Raudsepp oli [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige aastail 1996–2000 ja on [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate Liidu]] liige aastast 1997. Aastail 2009–2011 oli ta Lavastajate Liidu esimees.<ref>{{Netiviide |url=https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/peeter-raudsepp/ |pealkiri=ELDL nimekiri. |vaadatud=2023-06-09 |arhiivimisaeg=2023-06-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230609180954/https://eldliit.ee/ell-nimekiri/liige/peeter-raudsepp/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Filmograafia== * 2022 "Tehnik" tudengifilm, Jänes * 2019 "[[Johannes Pääsukese tõeline elu]]" mängufilm, Jaan Tõnisson * 2015 "[[Roukli]]" mängufilm * 2013 "[[Elavad pildid]]" mängufilm, maakler Lemmik * 2010 "[[Lumekuninganna (film 2010)|Lumekuninganna]]" mängufilm, treener<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8463 Eesti filmi andmebaas.]</ref> * 1993 "[[Hysteria (komöödia)|Hysteria]]" komöödiafilm<ref>[https://www.imdb.com/name/nm3827772/ Peeter Raudsepp.] IMDb.</ref> ==Tunnustus== * 1994 [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * 2007 [[stipendium "Ela ja sära"]] * 2018 Rakvere Teatri kolleegipreemia, parim lavastaja ("Puudutada kuud" ja "Kuni ta suri") * 2018/2019 Rakvere Teatri publikupreemia, parim lavastus ("Kuni ta suri") ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.postimees.ee/352260/peeter-raudsepp-teatrite-kiusatus-pakkuda-kiirkultuuri-on-suur/ Peeter Raudsepp: teatrite kiusatus pakkuda kiirkultuuri on suur] Postimees, 4. detsember 2010. * [http://www.postimees.ee/416364/peeter-raudsepp-haarab-lavakoolis-ohjad/ Peeter Raudsepp haarab lavakoolis ohjad] Postimees, 10. aprill 2011. * [https://virumaateataja.postimees.ee/7773609/peeter-raudsepp-olen-tahtnud-seda-muuti-poorata Peeter Raudsepp: Olen tahtnud seda müüti pöörata.] Postimees, 13. mai 2023. {{JÄRJESTA:Raudsepp, Peeter}} [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatripedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] e4zqxhbqvyf9wa1b511x6geaotck27k Raimo Pass 0 259916 7157650 7125438 2026-05-20T10:35:25Z Kodru 59402 /* Filmirollid */ 7157650 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{täienda}} '''Raimo Pass''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1961]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja. [[1980]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna Sikupilli Keskkool|Tallinna 16. Keskkooli]] ja [[1984]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] (11. lend). Samast aastast töötab [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatri]] näitlejana. ==Filmirollid== *"[[Tule tagasi, Lumumba]]" – veoautojuht *"[[Saatana pisar]]" – noor trükkal *"[[Sigade revolutsioon]]" – staabifunktsionäär *"[[Kohtumine tundmatuga]]" – naaber *"[[Georg (film)|Georg]]" – kolleeg teatris *"[[Soovide puu]]" – ühiselamu elanik *"[[Punane elavhõbe (film)|Punane elavhõbe]]" – Taira õemees *"[[Rotilõks]]" – Kirill *"[[Seenelkäik]]" – ajakirjanik Riho Pukspuu *"[[Maastik mitme kuuga]]" – Jaan *"[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]" – Johannese isa *"[[1944 (film)|1944]]" – episoodiline roll *"[[Vehkleja (film)|Vehkleja]]" – julgeolekuohvitser *"[[Õnn tuleb magades]]" – Andrese isa *"[[Sandra saab tööd]]" – Tiit *"[[Jahihooaeg (film)|Jahihooaeg]] – Eva naaber *"[[Kalev (film)|Kalev]]" – [[Aivar Kuusmaa]] isa *"[[Reetur]]" – Varno Allik *"[[Alaealiste asjade inspektor: vari Jõhvi kohal|Juvenile Inspektor: The Shadow Over Jõhvi]]" – Pastor ==Rollid teleseriaalides== * “[[Kodu keset linna]]” - Georg (prükkar/Beriti isa) * "[[Romet ja Julia]]" – Rometi isa * "[[Padjaklubi]]" – Kalle, Maria poisssõber *<nowiki></nowiki>"[[Kättemaksukontor]]"<nowiki></nowiki> – Emil Narvik (episoodid "Absoluutne võim 1 & 2", Newtoni neljas seadus 1 & 2") / Nikolai Tropov (episoodid "Vahendeid valimata 1 & 2") * "Papad mammad" – Mitškin * "Kelgukoerad" - linnavaraameti juhataja (kahtlusalune)(2013) == Tunnustus == * [[1983]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]] * [[2010]] – [[Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus|Eesti Teatrikriitikute Ühenduse]] [[Hea Teatri Auhind]] * [[2022]] – [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] ==Välislingid== *[https://www.draamateater.ee/inimesed/raimo-pass Raimo Pass Draamateatri kodulehel] *{{Imdb nimi|id=1797333}} *[http://www.efis.ee/et/inimesed/id/2295 Raimo Pass Eesti Filmi Andmebaasis] {{JÄRJESTA:Pass, Raimo}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] sly0ybx7evh6mx1f2vb7uktak2sne7y Arwed Brock 0 261138 7157221 6308710 2026-05-19T13:11:25Z Amherst99 15496 /* Viited */ 7157221 wikitext text/x-wiki '''Arwed Robert Arthur Brock''' ([[29. juuni]] [[1895]] [[Pihkva]] – surmaaeg teadmata [[Saksamaa]]) oli Eesti advokaat. Ta lõpetas aastal [[1917]] Novgorodi Aleksandri Gümnaasiumi, õppis aastal [[1917]] [[Peterburi Ülikool]]is ja aastatel [[1920]]–[[1924]] [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]], mille lõpetas. Ta oli [[Korporatsioon Neobaltia]] vilistlane. Ta osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli aastatel 1924–1931 vandeadvokaat [[Max Wohlfeil]]i ja aastatel 1931–1933 vandeadvokaat [[Erich Beick]]i abi, aastatel 1933–1940 oli ta vandeadvokaat [[Tartu]]s. 1940. aastal asus ta Saksamaale, oli 1940–1944 kohtuametnik [[Stargrad]]is, 1944–1945 teenis Saksa sõjaväes. 1945–1954 oli ta Nõukogude sõjavang, hiljem kohtuametnik [[München]]is<ref> Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk. 38</ref>. ==Teenetemärgid== *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] teine järk. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Brock, Arwed}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Baltisaksa juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] 5gupe90dfo5jlyur70vi7g19e0sade2 Emil Hagemann 0 261157 7157220 6912334 2026-05-19T13:10:34Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7157220 wikitext text/x-wiki '''Emil Alexander Wilhelm Hagemann''' ([[10. september]] [[1900]] [[Tartu]] – surma aeg ja koht teadmata) oli Eesti [[advokaat]]. Ta lõpetas 1927. aastal [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]], [[Korporatsioon Neobaltia]] vilistlane. Ta osales [[Balti rügement|Balti rügemendi]] koosseisus [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], oli 1928–1936 vandeadvokaat [[Erich Beick]]i abi, 1936–1939 vandeadvokaat [[Võru]]s. Siirdunud Saksamaale, oli ta kuni 1944. aastani kohtunik [[Krotoschin]]is, 1944–1945 teenis Saksa sõjaväes, oli 1945–1949 [[Siemen]]i [[ümberasutatud isik|DP]]-laagri ametnik [[Lüneburg]]i lähedal, alates 1949. aastast kohtuametnik [[Uelzen]]is. ==Välislingid== [https://www.geni.com/people/Emil-Alexander-Hagemann/6000000081870841025?through=6000000081870476080 geni.com] [http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3119&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDI2slIpSC0tTi0v0ExNLS5SAYpZWSrmJJUWZ2dmpOSC%252BiZWSsYGBKYhpaKVUCKUNlaxrawEf3xhc Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Hagemann, Emil}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Balti Pataljoni koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Neobaltia liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Baltisaksa juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] f7xk96mlfdagmyk3l8fyi7680dlati2 Harilik kurk 0 265562 7157299 6820396 2026-05-19T16:39:44Z ~2026-30164-72 229822 /* Botaanilised tunnused */ 7157299 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik kurk | pilt = ARS cucumber.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kurk (perekond)|Kurk]] ''Cucumis'' | liik = '''Harilik kurk''' | binaarne = ''Cucumis sativus'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik kurk''' (''Cucumis sativus'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] sugukonda kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. Samasse sugukonda kuuluvad ka näiteks [[kõrvits]], [[arbuus]] ja [[melon]]. Harilik kurk pärineb arvatavalt [[India]] põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides [[maailmajagu]]des ning kogu maailma köögiviljanduses jääb kurgikasvatus populaarsuselt alla vaid [[tomat]]i-, [[sibul]]a- ja [[kapsas|kapsakasvatusele]].<ref name="whfoods" /> == Botaanilised tunnused == [[Pilt:Cucumis sativus 0002.JPG|pisi|püsti|Kurgi õis]] Kurk on rohtse [[vars|varrega]] taim, kes roomab maapinnal või ronib [[köitraag]]ude abil. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1–2,5, katmikaladel ka üle 5 meetri pikkuseks. [[Leht|Lehed]] on viisnurkse kujuga, sordist sõltuvalt väga erineva suurusega, kinnituvad varrele vaheldumisi. [[Lehelaba]] on kaetud harjaskarvakestega. [[Lehekaenal]]dest arenevad köitraod, külg[[võsu]]d, [[emasõis|emas-]] ja [[isasõis|isasõied]].<ref name="Pikk"/> Õied on erkkollased, läbimõõduga 2,5–3,5 cm, asuvad 2–5 kaupa kobaras. Olenevalt sordist on taimel kas isas- ja emasõied, valdavalt emasõied või ainult emasõied (iseviljuvad ehk [[Partenokarpia|partenokarpsed]]).<ref name="Pikk"/> Kurgi munn on suur [[vili|viljaks]] on lihakas [[kõrvitsvili]] ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Vilja pikkus on 5–13 (lühiviljalised) kuni üle 20 cm (pikaviljalised). Sõltudes sordist võivad taime viljad erineda kuju, mõõtmete, koore värvuse, mustri jm tunnuste poolest. Tavaliselt on kurgid rohelised kuni tumerohelised, viljaliha aga heleroheline.<ref name="Pikk"/> [[Seeme|Seemned]] on valged, kollakad või kreemikad, piklikult ovaalse või ellipsi kujuga, 7–16 mm pikkused. 1000 seemne mass on 16–30 g. Seemned on [[Idanemine|idanemisvõimelised]] kuni 8 aastat.<ref name="Pikk"/> [[Juurestik]] on üsna maapinnalähedane ja hästi hargnenud, põhimass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavusel. Külgsuunas võivad juured kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest.<ref name="Pikk"/> Kümnest kraadist madalamal temperatuuril muutub kurk vesiseks ja laguneb kiiremini.<ref>{{Netiviide|autor=[[Marju Rõmmel]]|url=https://sobranna.elu24.ee/6991908/ekspert-tegi-kindlaks-kas-kurk-kaib-kulmkappi-voi-mitte|pealkiri=PALJUD EKSIVAD ⟩ Ekspert tegi kindlaks: kas kurk käib külmkappi või mitte|väljaanne=[[Elu24]]|aeg=14. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200614200837/https://sobranna.elu24.ee/6991908/ekspert-tegi-kindlaks-kas-kurk-kaib-kulmkappi-voi-mitte|arhiivimisaeg=2020-06-14}}</ref> == Ajalugu == Harilik kurk pärineb arvatavalt [[India]] põhjaosast, kuid kindlad tõendid selle kohta siiski puuduvad.<ref name="Mediterranean"/> [[Himaalaja]] jalamil kasvav väikeste ja mõrude viljadega [[kirdekurk]] (''Cucumis hardwickii'') võib olla hariliku kurgi esivanem kui ka metsistunud teisend. Indias on kurki kultiveeritud arvatavalt juba 5000 aastat, kust see levis inimeste abil esialgu [[Aasia]] lääneossa ja sealt umbes 3000 aastat tagasi [[Egiptus]]se. [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tegeleti samuti kurkide kasvatamisega. Eestisse jõudis kurk 1684. aastal.<ref name="maailm"/> == Kurkide tootmine maailmas == [[Pilt:Kurgiväät.jpg|pisi|Kurgi [[köitraag]]]] [[Pilt:GNTdosakai.jpg|pisi|Kurgid võivad olla ka ümarad ja kollased]] [[Pilt:Greenhouse cucumber Passandra F1.jpg|pisi|Kasvuhoonekurgid]] 2009. aastal toodeti maailmas 60,55 miljonit tonni kurke. Kurgi kasvupindala oli 1,96 miljonit [[hektar]]it. 40 aastat tagasi saadi maailmas 1,0 miljonilt hektarilt 11,1 miljonit tonni kurke. Seega on kasvupind suurenenud ligi kaks korda ja saagikus veidi alla kuue korra. Lõviosa maailma kogutoodangust tuleb Hiinast, kus viimase 40 aastaga on kurgi saagikus suurenenud 4,5 miljonilt tonnilt (1969) 44,2 miljonile tonnile (2009).<ref name="fao"/> {| class="wikitable" |+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name="fao"/> ! Riik !!Toodang,<br><small>tonnides</small> !! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 44 250 182 || 73,1 |- | {{PisiLipp|Türgi}} || 1 735 010 || 2,9 |- | {{PisiLipp|Iraan}} || 1 603 740 || 2,6 |- | {{PisiLipp|Venemaa}} || 1 132 730 || 1,9 |- | {{PisiLipp|USA}} || 888 180 || 1,5 |- | {{PisiLipp|Ukraina}} || 883 000 || 1,5 |- | {{PisiLipp|Hispaania}} || 700 000 || 1,2 |- | {{PisiLipp|Jaapan}} || 620 200 || 1,0 |- | {{PisiLipp|Egiptus}} || 600 000 || 1,0 |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} || 575 995 || 1,0 |- ! Maailm kokku !! 60 555 573 !! 100 |} == Kasutamine == [[Pilt:Kurkkuja.jpg|pisi|Terved ja viilutatud kurgid]] Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värskelt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel.<ref name="Pikk"/> Aasias valmistatakse kurkidest mitmeid keeduroogasid. Tänu suurele veesisaldusele (95–96%) kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.<ref name="maailm"/> Kurgi toite- ja energeetiline väärtus ning [[vitamiin]]ide sisaldus on kesine enamiku teiste köögiviljadega võrreldes. Suure veesisalduse ja vähese [[kalorsus]]e tõttu sobivad kurgid hästi [[dieet]]i pidavate inimeste menüüsse. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud [[kukurbitatsiin]]i sisaldusest. See [[glükosiid]] on omane mõnedele kurgisortidele, kuid võib tekkida ka kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, [[õhutemperatuur]]i suurem kõikumine jm).<ref name="eestitoit"/> {| |+ '''Värskete kurkide toiteväärtus ja biokeemiline koostis''' |-valign="top" | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! [[Toitained]] ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] || 95,23 || g |- | [[Kalorsus]] || 15 || kcal |- | [[Valgud]] || 0,65 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,11 || g |- | [[Tuhk]] || 0,38 || g |- | [[Süsivesikud]] || 3,63 || g |- | [[Sahharoos]] || 0,03 || g |- | [[Glükoos]] || 0,76 || g |- | [[Fruktoos]] || 0,87 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,5 || g |- | [[Tärklis]] || 0,83 || g |- |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 16,0 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,28 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 13,0 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 24,0 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 147,0 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 2,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,20 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,04 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,08 || mg |- | [[Fluoriidid]] (F) || 1,3 || μg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] || 2,80 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,027 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,033 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,098 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 6,0 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,259 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,040 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 5,0 || μg |- | [[Folaadid]] || 7,0 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 23,0 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 16,4 || μg |- |} |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pikk">{{netiviide | url = http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kurk-avamaal/#.Us0O99IW0tk | pealkiri = "Kurgi botaaniline iseloomustus" | väljaanne = www.pikk.ee | vaadatud = 26.11.2011 | arhiivimisaeg = 8.01.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140108095830/http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kurk-avamaal/#.Us0O99IW0tk | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> <ref name="Mediterranean">Clifford Wright. "Mediterranean Vegetables: A Cook's ABC of Vegetables and Their Preparation". Harvard Common Press, 2001. ISBN 1558321969.</ref> <ref name="whfoods">{{netiviide | url = http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=foodspice&dbid=42| pealkiri = "Cucumbers"| väljaanne = www.whfoods.com| vaadatud = 26.11.2011| keel = inglise }}</ref> <ref name="fao">{{netiviide| url = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 26.11.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.04.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120407180211/http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 26.11.2011| keel = inglise | arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eestitoit">{{netiviide | url = http://www.eestitoit.ee/?page_id=85&language=et| pealkiri = "Kurk"| väljaanne = www.eestitoit.ee| vaadatud = 26.11.2011 }}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Köögiviljad]] mt7l7zt841j6vceckjfp3zzp32wyl6n 7157303 7157299 2026-05-19T17:05:59Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7157299|7157299]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-30164-72|~2026-30164-72]] ([[User talk:~2026-30164-72|arutelu]]) 7157303 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harilik kurk | pilt = ARS cucumber.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = [[Kõrvitsalaadsed]] ''Cucurbitales'' | sugukond = [[Kõrvitsalised]] ''Cucurbitaceae'' | perekond = [[Kurk (perekond)|Kurk]] ''Cucumis'' | liik = '''Harilik kurk''' | binaarne = ''Cucumis sativus'' | binaarse_autor = [[Linnaeus]] | levikukaart = | sünonüümid = }} '''Harilik kurk''' (''Cucumis sativus'') on [[kõrvitsalised|kõrvitsaliste]] sugukonda kuuluv [[üheaastased taimed|üheaastane]] [[rohttaim]]. Samasse sugukonda kuuluvad ka näiteks [[kõrvits]], [[arbuus]] ja [[melon]]. Harilik kurk pärineb arvatavalt [[India]] põhjaosast. Tänapäeval kasvatatakse kurke kõikides [[maailmajagu]]des ning kogu maailma köögiviljanduses jääb kurgikasvatus populaarsuselt alla vaid [[tomat]]i-, [[sibul]]a- ja [[kapsas|kapsakasvatusele]].<ref name="whfoods" /> == Botaanilised tunnused == [[Pilt:Cucumis sativus 0002.JPG|pisi|püsti|Kurgi õis]] Kurk on rohtse [[vars|varrega]] taim, kes roomab maapinnal või ronib [[köitraag]]ude abil. Peavars kasvab avatud kasvukohas tavaliselt 1–2,5, katmikaladel ka üle 5 meetri pikkuseks. [[Leht|Lehed]] on viisnurkse kujuga, sordist sõltuvalt väga erineva suurusega, kinnituvad varrele vaheldumisi. [[Lehelaba]] on kaetud harjaskarvakestega. [[Lehekaenal]]dest arenevad köitraod, külg[[võsu]]d, [[emasõis|emas-]] ja [[isasõis|isasõied]].<ref name="Pikk"/> Õied on erkkollased, läbimõõduga 2,5–3,5 cm, asuvad 2–5 kaupa kobaras. Olenevalt sordist on taimel kas isas- ja emasõied, valdavalt emasõied või ainult emasõied (iseviljuvad ehk [[Partenokarpia|partenokarpsed]]).<ref name="Pikk"/> Kurgi [[vili|viljaks]] on lihakas [[kõrvitsvili]] ehk ebamari, milles on tavaliselt kolm, harvem neli seemnekambrit. Vilja pikkus on 5–13 (lühiviljalised) kuni üle 20 cm (pikaviljalised). Sõltudes sordist võivad taime viljad erineda kuju, mõõtmete, koore värvuse, mustri jm tunnuste poolest. Tavaliselt on kurgid rohelised kuni tumerohelised, viljaliha aga heleroheline.<ref name="Pikk"/> [[Seeme|Seemned]] on valged, kollakad või kreemikad, piklikult ovaalse või ellipsi kujuga, 7–16 mm pikkused. 1000 seemne mass on 16–30 g. Seemned on [[Idanemine|idanemisvõimelised]] kuni 8 aastat.<ref name="Pikk"/> [[Juurestik]] on üsna maapinnalähedane ja hästi hargnenud, põhimass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavusel. Külgsuunas võivad juured kasvada kuni 1,5 meetri kaugusele taimest.<ref name="Pikk"/> Kümnest kraadist madalamal temperatuuril muutub kurk vesiseks ja laguneb kiiremini.<ref>{{Netiviide|autor=[[Marju Rõmmel]]|url=https://sobranna.elu24.ee/6991908/ekspert-tegi-kindlaks-kas-kurk-kaib-kulmkappi-voi-mitte|pealkiri=PALJUD EKSIVAD ⟩ Ekspert tegi kindlaks: kas kurk käib külmkappi või mitte|väljaanne=[[Elu24]]|aeg=14. juuni 2020|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200614200837/https://sobranna.elu24.ee/6991908/ekspert-tegi-kindlaks-kas-kurk-kaib-kulmkappi-voi-mitte|arhiivimisaeg=2020-06-14}}</ref> == Ajalugu == Harilik kurk pärineb arvatavalt [[India]] põhjaosast, kuid kindlad tõendid selle kohta siiski puuduvad.<ref name="Mediterranean"/> [[Himaalaja]] jalamil kasvav väikeste ja mõrude viljadega [[kirdekurk]] (''Cucumis hardwickii'') võib olla hariliku kurgi esivanem kui ka metsistunud teisend. Indias on kurki kultiveeritud arvatavalt juba 5000 aastat, kust see levis inimeste abil esialgu [[Aasia]] lääneossa ja sealt umbes 3000 aastat tagasi [[Egiptus]]se. [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s tegeleti samuti kurkide kasvatamisega. Eestisse jõudis kurk 1684. aastal.<ref name="maailm"/> == Kurkide tootmine maailmas == [[Pilt:Kurgiväät.jpg|pisi|Kurgi [[köitraag]]]] [[Pilt:GNTdosakai.jpg|pisi|Kurgid võivad olla ka ümarad ja kollased]] [[Pilt:Greenhouse cucumber Passandra F1.jpg|pisi|Kasvuhoonekurgid]] 2009. aastal toodeti maailmas 60,55 miljonit tonni kurke. Kurgi kasvupindala oli 1,96 miljonit [[hektar]]it. 40 aastat tagasi saadi maailmas 1,0 miljonilt hektarilt 11,1 miljonit tonni kurke. Seega on kasvupind suurenenud ligi kaks korda ja saagikus veidi alla kuue korra. Lõviosa maailma kogutoodangust tuleb Hiinast, kus viimase 40 aastaga on kurgi saagikus suurenenud 4,5 miljonilt tonnilt (1969) 44,2 miljonile tonnile (2009).<ref name="fao"/> {| class="wikitable" |+Suurimad tootjad 2009. aastal<ref name="fao"/> ! Riik !!Toodang,<br><small>tonnides</small> !! Osakaal,<br>% |- | {{PisiLipp|Hiina}} || 44 250 182 || 73,1 |- | {{PisiLipp|Türgi}} || 1 735 010 || 2,9 |- | {{PisiLipp|Iraan}} || 1 603 740 || 2,6 |- | {{PisiLipp|Venemaa}} || 1 132 730 || 1,9 |- | {{PisiLipp|USA}} || 888 180 || 1,5 |- | {{PisiLipp|Ukraina}} || 883 000 || 1,5 |- | {{PisiLipp|Hispaania}} || 700 000 || 1,2 |- | {{PisiLipp|Jaapan}} || 620 200 || 1,0 |- | {{PisiLipp|Egiptus}} || 600 000 || 1,0 |- | {{PisiLipp|Indoneesia}} || 575 995 || 1,0 |- ! Maailm kokku !! 60 555 573 !! 100 |} == Kasutamine == [[Pilt:Kurkkuja.jpg|pisi|Terved ja viilutatud kurgid]] Pikemate ja poolpikkade kurgisortide vilju tarbitakse eelkõige värskelt. Lühiviljaliste sortide vilju kasutatakse laialdaselt värskelt salatites ning kurkide hapendamisel ja marineerimisel.<ref name="Pikk"/> Aasias valmistatakse kurkidest mitmeid keeduroogasid. Tänu suurele veesisaldusele (95–96%) kasutatakse kurke kuivema kliimaga regioonides ka vedelikuvajaduse rahuldamiseks vee asemel.<ref name="maailm"/> Kurgi toite- ja energeetiline väärtus ning [[vitamiin]]ide sisaldus on kesine enamiku teiste köögiviljadega võrreldes. Suure veesisalduse ja vähese [[kalorsus]]e tõttu sobivad kurgid hästi [[dieet]]i pidavate inimeste menüüsse. Meeldiva ja värskendava maitse annavad kurkidele eeterlikud õlid. Mõnikord on kurgid üsna mõru maitsega, mis on tingitud [[kukurbitatsiin]]i sisaldusest. See [[glükosiid]] on omane mõnedele kurgisortidele, kuid võib tekkida ka kurgile ebasoodsate kasvutingimuste tõttu (kasvupinnase ebapiisav niiskusesisaldus, [[õhutemperatuur]]i suurem kõikumine jm).<ref name="eestitoit"/> {| |+ '''Värskete kurkide toiteväärtus ja biokeemiline koostis''' |-valign="top" | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toitained]]<ref name="toit"/> ! [[Toitained]] ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Vesi]] || 95,23 || g |- | [[Kalorsus]] || 15 || kcal |- | [[Valgud]] || 0,65 || g |- | [[Lipiidid]] || 0,11 || g |- | [[Tuhk]] || 0,38 || g |- | [[Süsivesikud]] || 3,63 || g |- | [[Sahharoos]] || 0,03 || g |- | [[Glükoos]] || 0,76 || g |- | [[Fruktoos]] || 0,87 || g |- | [[Kiudained (toit)|Kiudained]] || 0,5 || g |- | [[Tärklis]] || 0,83 || g |- |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[Kaltsium]] (Ca) || 16,0 || mg |- | [[Raud]] (Fe) || 0,28 || mg |- | [[Magneesium]] (Mg) || 13,0 || mg |- | [[Fosfor]] (P) || 24,0 || mg |- | [[Kaalium]] (K) || 147,0 || mg |- | [[Naatrium]] (Na) || 2,0 || mg |- | [[Tsink]] (Zn) || 0,20 || mg |- | [[Vask]] (Cu) || 0,04 || mg |- | [[Mangaan]] (Mn) || 0,08 || mg |- | [[Fluoriidid]] (F) || 1,3 || μg |- | [[Seleen]] (Se) || 0,3 || μg |- |colspan="3" |(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) |} | {| class="wikitable" style="font-size: 87%;" |+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta ! Ühik |- | [[C-vitamiin|C]] || 2,80 || mg |- | [[Vitamiin B1|B<sub>1</sub>]] || 0,027 || mg |- | [[Vitamiin B2|B<sub>2</sub>]] || 0,033 || mg |- | [[Vitamiin B3|B<sub>3</sub>]] || 0,098 || mg |- | [[Vitamiin B4|B<sub>4</sub>]] || 6,0 || mg |- | [[Vitamiin B5|B<sub>5</sub>]] || 0,259 || mg |- | [[Vitamiin B6|B<sub>6</sub>]] || 0,040 || mg |- | [[Vitamiin E|E]] || 0,03 || mg |- | [[Vitamiin A|A]] || 5,0 || μg |- | [[Folaadid]] || 7,0 || μg |- | [[Luteiin]]+<br>[[zeaksantiin]] || 23,0 || μg |- | [[Vitamiin K|K]] || 16,4 || μg |- |} |} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pikk">{{netiviide | url = http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kurk-avamaal/#.Us0O99IW0tk | pealkiri = "Kurgi botaaniline iseloomustus" | väljaanne = www.pikk.ee | vaadatud = 26.11.2011 | arhiivimisaeg = 8.01.2014 | arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140108095830/http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kurk-avamaal/#.Us0O99IW0tk | url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref> <ref name="Mediterranean">Clifford Wright. "Mediterranean Vegetables: A Cook's ABC of Vegetables and Their Preparation". Harvard Common Press, 2001. ISBN 1558321969.</ref> <ref name="whfoods">{{netiviide | url = http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=foodspice&dbid=42| pealkiri = "Cucumbers"| väljaanne = www.whfoods.com| vaadatud = 26.11.2011| keel = inglise }}</ref> <ref name="fao">{{netiviide| url = http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations"| väljaanne = faostat.fao.org| vaadatud = 26.11.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.04.2012| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120407180211/http://faostat.fao.org/site/567/default.aspx#ancor| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="toit">{{netiviide| url = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| väljaanne = www.nal.usda.gov| vaadatud = 26.11.2011| keel = inglise | arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eestitoit">{{netiviide | url = http://www.eestitoit.ee/?page_id=85&language=et| pealkiri = "Kurk"| väljaanne = www.eestitoit.ee| vaadatud = 26.11.2011 }}</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kõrvitsalised]] [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Köögiviljad]] lib1ldbes6maf2t30uzibvu533j11u0 Vassili Nemirovitš-Dantšenko 0 266233 7157296 6330831 2026-05-19T16:36:11Z Ehitaja 63547 /* Kirjandus */ 7157296 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib tehnikateadlasest; kirjaniku kohta vaata artiklit [[Vassili Ivanovitš Nemirovitš-Dantšenko]].}} '''Vassili Nemirovitš-Dantšenko''' ([[16. märts]] [[1887]] [[Peterburi]] – surmaaeg ja -koht teadmata) oli Vene päritolu Eesti tehnikateadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== 1904. aastal lõpetas Nemirovitš-Dantšenko Peterburis [[kadetikorpus]]e, õppis 1906–14 samas Teedeinstituudis ning 1915–16 inseneride ja sõjaväe tehnikakoolis.<ref name="ETBL" /> Nemirovitš-Dantšenko töötas 1905–06 Peterburis trammiliinide ehitusel, 1907 [[Bartang]]i jõe reguleerimisprojekti koostamisel ning 1909–12 Lääne ja [[Orjol]]i–Narva raudtee projekteerimisel. Ta oli Venemaa insenerivägede koosseisus [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]], 1920–25 Eesti teedeministeeriumis [[Paldiski vabasadam]]a ja uue raudtee projekteerimisel, 1925–38 vaneminsener ja maanteede inspektor, 1938. aastast ka raudteede tegevuse ratsionaliseerimise komisjoni liige. Töö kõrvalt õppis ta ühtlasi [[Tallinna Tehnikum]]is, mille lõpetas 1936 ehitusinseneri erialal, hiljem täiendas end [[Saksamaa]]l ja [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkias]].<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Vassili Nemirovitš-Dantšenko uuris uute tee-ehitusainete sobivust ja nende kasutamise majanduslikku otstarbekust. Ta oli 1928–1930 avaldatud Eesti raudteedekaartide koostaja. [[Eesti Inseneride Ühing]]u ja aastast 1936 [[Insenerikoda|Insenerikoja]] liige ning ekspert, [[Eesti Teedeinseneride Ühing]]u ja [[Teedeehituse Uurimise Selts]]i liige.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref name="ETBL" />, 1938 * Leedu [[Gediminase teenetemärk]]<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Tsementmakadam-teekatte ehitustööd Tõrva linnas Valga-Viljandi maanteel. // [[Tehnika Ajakiri]] (1934) 5/6 * Eestis 1925–1936.a. ehitatud tsement-betoon ja tsementmakadamteede majanduslikkusest. // VII teedepäeva referaadid. Tallinn, 1937 * Jõuvankrite liiniliikluse korrastamisest Leedus ja Lätis. // Tehnika Ajakiri (1937) 9 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide * "Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938". Tallinn, 1939, lk 178 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Nemirovitš-Dantšenko, Vassili}} [[Kategooria:Eesti tehnikateadlased]] [[Kategooria:Insenerikoja tegevliikmed]] [[Kategooria:Tallinna kõrgema tehnikumi vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] f2spo0e4pna262rrutzmvrkvbaqmh99 Álvaro Arbeloa 0 266893 7157489 5339929 2026-05-20T01:22:24Z Ollin Masa 227337 7157489 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arbeloa2012.jpg|pisi|Álvaro Arbeloa (2012)]] '''Álvaro Arbeloa Coca''' (sündinud [[17. jaanuar]]il [[1983]] [[Salamanca]]s) on endine [[Hispaania]] [[jalgpallur]], [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]. Hispaania rahvuskoondisega võitis Arbeloa [[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2008. aasta EM-i]] ja [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta EM-i]] ning [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] kuldmedali. ==Klubikarjäär== *[[Madridi Real]] (2004–2006) *[[Deportivo La Coruña]] (2006) *[[Liverpool FC|Liverpool]] (2007–2009) *Madridi Real (2009–2016) * [[West Ham United]] (2016–2017) ==Saavutused== ===Madridi Real=== * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]] * [[Jalgpalliklubide maailma karikavõistlused|Maailma klubide karikas]]: 2014 * [[Euroopa superkarikas]]: 2014 * [[La Liga|Hispaania meister]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–2012]] * [[Copa del Rey]]: 2010–11, 2013–14 * [[Supercopa de España]]: 2012 ===Hispaania jalgpallikoondis=== *[[2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]]: kuldmedal *[[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]: kuldmedal *[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis]]: kuldmedal ==Isiklikku== 2009. aastal abiellus Arbeloa Carlota Ruiziga. 26. aprillil 2010 neil sündis tütar. {{Hispaania - 2010. aasta FIFA maailmameistrid}} {{JÄRJESTA:Arbeloa, Alvaro}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Deportivo La Coruña mängijad]] [[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] s0yp2jc161vq6oihcjxl7nyk4k0d8ml Harry Browne 0 269111 7157456 5796830 2026-05-19T22:12:13Z Ollin Masa 227337 7157456 wikitext text/x-wiki [[Pilt:HarryBrowneLPCon1998.jpg|pisi|Harry Browne (1998)]] '''Harry Edson Browne''' ([[17. juuni]] [[1933]] [[New York]] – [[1. märts]] [[2006]] [[Franklin (Tennessee)|Franklin]]) oli [[USA|Ameerika Ühendriikide]] finantsnõustaja, publitsist ja [[poliitik]]. Ta oli [[1996]]. ja [[2000]]. aastal [[Libertaarne Partei|Libertaarse Partei]] presidendikandidaat. ==Välislingid== * [http://www.harrybrowne.org/ Harrybrowne.org] * [http://www.washingtontimes.com/news/2006/mar/2/20060302-112917-9413r/ Järelehüüe The Washington Timesis] {{JÄRJESTA:Browne Harry}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2006]] 9m240p7mfrf9hgvgihfx4fk647ywq4b Wilfried Dietrich 0 275973 7157455 6637267 2026-05-19T22:09:57Z Ollin Masa 227337 Pilt 7157455 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Wilfried Dietrich | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Lääne-Saksamaa | sünniaeg = [[14. oktoober]] [[1933]] | sünnikoht = Schifferstadt, Rheinland-Pfalz, Saksamaa | surmaaeg = [[3. juuni]] [[1992]], Durbanville, Kaplinn, Lõuna-Aafrika Vabariik | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= VfK Schifferstadt ja Mainz 88, Saksamaa | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956 Melbourne]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} {{Hõbemedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} {{Kuldmedal|[[1960. aasta suveolümpiamängud|1960 Rooma]]|[[vabamaadlus]]}} {{Pronksmedal|[[1964. aasta suveolümpiamängud|1964 Tōkyō]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} {{Pronksmedal|[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968 México]]|[[vabamaadlus]]}} {{MedalVõistlus|Maailmameistrivõistlused}} {{Hõbemedal|[[1957. aasta vabamaadluse maailmameistrivõistlused|1957 Istanbul]]|[[vabamaadlus]]}} {{Kuldmedal|[[1961. aasta vabamaadluse maailmameistrivõistlused|1961 Yokohama]]|[[vabamaadlus]]}} {{Pronksmedal|[[1962. aasta vabamaadluse maailmameistrivõistlused|1962 Toledo]]|[[vabamaadlus]]}} {{Pronksmedal|[[1962. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1962 Toledo]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} {{Hõbemedal|[[1969. aasta Kreeka-Rooma maadluse maailmameistrivõistlused|1969 Mar del Plata]]|[[Kreeka-Rooma maadlus]]}} {{MedalVõistlus|Euroopa meistrivõistlused}} {{Kuldmedal|[[1967. aasta Euroopa meistrivõistlused vabamaadluses|1967 Istanbul]]|[[vabamaadlus]]}} }} [[File:Gerhard Sattel 10.jpg|thumb|Wilfried Dietrich mit der deutschen Ringer-Nationalmannschaft 1981 (Erster von links)]] '''Wilfried Dietrich''' ([[14. oktoober]] [[1933]] – [[3. juuni]] [[1992]]) oli Saksamaa [[maadleja]]. Ta on võitnud olümpiamängudel viis medalit ja on medalite arvult edukaim maadleja maailmas. Neli medalit on võitnud: [[Aleksandr Karelin]], [[Bruce Baumgartner]], [[Søren Jensen]], [[Imre Polyák]], [[Eino Aukusti Leino]], [[Johan Rudolf Svensson]]. 1968. aasta olümpiamängude avatseremoonial oli ta [[Lääne-Saksamaa]] meeskonna lipukandja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.sports-reference.com/olympics/countries/FRG/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-03-24 |arhiivimisaeg=2016-06-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160622065338/http://www.sports-reference.com/olympics/countries/FRG/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta nimetati 1969. aastal [[Schifferstadt]]i linna aukodanikuks. 1972. aasta OM-il tegi Dietrich ülerinnaheite 198 kg kaaluvale ameeriklasele [[Chris Taylor]]ile, mida on nimetatud "sajandi heiteks". Võistles kokku viitel olümpiamängudel. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Dietrich Wilfried}} [[Kategooria:Saksamaa ühendvõistkonna sportlased]] [[Kategooria:Lääne-Saksamaa maadlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 1992]] 9b3g5eieksp3i7r4mele8ra4c63p3rc Lina Medina 0 286564 7157447 5600543 2026-05-19T21:55:28Z Ollin Masa 227337 Pilt 7157447 wikitext text/x-wiki [[File:Lina Medina.jpg|thumb|Lina Medina (1939)]] '''Lina Vanessa Medina''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1933]] Ticrapos [[Peruu]]s) on tõendatult noorim ema meditsiiniajaloos – ta oli lapse ilmaletoomise ajal viie aasta, seitsme kuu ja 17 päeva<ref>Näiteks itaalia-, saksa-, bulgaaria-, taani- ja prantsuskeelse Wikipedia andmetel 4 päeva vanem&nbsp;– 21 päeva vanune.</ref> vanune. Tema [[puberteet]] algas 8. elukuul, praegu elab ta Peruu pealinnas [[Lima (Peruu)|Lima]]s. Medina poeg kaalus sündimisel 2,7 kg ja talle pandi arsti järgi nimeks Gerardo. Gerardot kasvatati algul teadmises, et Medina on ta õde, kümneaastaselt sai ta teada, et Medina on ta ema.<!-- He grew up healthy but died in 1979 at the age of 40 of a [[luuüdi]] haigusesse.--> ==Märkused== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://web.archive.org/web/20091107231821/http://incrediblebirths.homestead.com/Worlds-Youngest-Mother.html Lina Medina World's youngest mother gives birth]; at IncredibleBirthsHomestead ([[inglise keel]]es); vaadatud 2012-06-01 *[http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_youngest_birth_mothers Maailma noorimate emade (kuni 11 aasta vanused) loend] *[http://www.thesun.co.uk/sol/homepage/news/3322591/Man-is-worlds-oldest-dad-at-94.html Man is 'world's oldest dad at 94'] – Maailma vanim isa, 94-aastane indialane, plaanib lõpetada laste sigitamise 100. eluaastal ([[inglise keel]]es); vaadatud 2012-06-01 *[http://www.thesun.co.uk/sol/homepage/news/3038287/Oldest-dad-feeling-fine-at-79.html Oldest dad feeling fine at 79] – [[Suurbritannia|Ühendkuningriigi]] vanim isa tervise üle ei kurda ([[inglise keel]]es); vaadatud 2012-06-01 {{JÄRJESTA:Medina, Lina}} [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Peruu inimesed]] lyo2ffuzfc5uspasc1y7o3bls24npdm Vene-Jaapani sõda 0 292043 7157277 7077675 2026-05-19T15:28:39Z Ehitaja 63547 /* Sõjaeelne Jaapan */ 7157277 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Jaapani sõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = [[8. veebruar]] [[1904]] – [[5. september]] [[1905]] | koht = | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = Kirde-[[Hiina]] ja [[Korea]] | tulemus = Jaapan sai uusi maa-alasid: [[Mandžuuria]]s (Hiina kirdeosas), [[Lõuna-Sahhalin]]i ja [[Kuriili saared]], [[Portsmouthi rahuleping]] | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Keisririik]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Japan.svg|25px]] [[Jaapani Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image |Imperial Standard of the Emperor of Russia (1858–1917).svg}} '''[[Nikolai II|Nikolai II]]'''<br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] sõjaminister [[Aleksei Kuropatkin]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Nikolai Linevitš]] (1. Mandžuuria armee) <br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Paul von Rennenkampff]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Oskar Ferdinand Gripenberg]] (2. Mandžuuria armee)<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Alexander von Kaulbars]] (3. Mandžuuria armee)<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] kindral [[Georg von Stackelberg (1851–1913)|Georg von Stackelberg]] (Ida-Siberi korpus)<br>[[File:Naval ensign of Russia.svg|25px]] admiral [[Jevgeni Aleksejev (admiral)|Jevgeni Aleksejev]]<br>[[File:Naval ensign of Russia.svg|25px]] viitseadmiral [[Zinovi Rožestvenski]]<br>[[File:Naval ensign of Russia.svg|25px]] admiral [[Stepan Makarov]] | väejuht2 ={{flagicon image |Flag of the Japanese Emperor.svg}} '''[[Meiji Tenno|Meiji]]'''<br> [[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Katsura Taro]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Ōyama Iwao]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Kodama Gentarō]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Nogi Maresuke]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Kuroki Tamemoto]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Oku Yasukata]]<br>[[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Itō Sukeyuki]]<br>[[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Tōgō Heihachirō]]<br> | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = [[Mukdeni lahing]] – [[Port Arturi piiramine]] – [[Tšemulpo merelahing]] – [[Liaoyangi lahing]] – [[Sandepu lahing]] – [[Yalu jõe lahing]] – [[Tsushima lahing]] }} '''Vene-Jaapani sõda''' ([[8. veebruar]] [[1904]] – [[5. september]] [[1905]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ning [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririigi]] vaheline [[relvakonflikt]]. Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa keisririigi laevastikku [[Lüshun|Port Artur]]is. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes. [[Port Arturi piiramine|Port Artur langes]] [[23. detsember|23. detsembril]] 1904 ([[vkj]]) / [[2. jaanuar]]il 1905 ([[ukj]]). == Ajalooline taust == === Sõjaeelne Jaapan === Pärast üle kahe ja poole sajandi suletust avas Jaapan [[1854]]. aastal end välismaailmale. [[Matthew C. Perry|Kommodoor Perry]] sõlmis oma laevastiku survel Tokyo all USA kasuks [[Kanagawa leping]]u, mis nägi ette kontsessioone kahele sadamale. [[Šogunaat|Šogunaadi]] autoriteet langes, mistõttu [[1867]]. aastal loobus viimane [[šogun]] [[Keiki]] võimust. Pärast šogunite võimu langemist hakkas Jaapani [[Keiser Meiji|keiser Meiji Tenno]] riigis läbi viima reforme, et Euroopa riikidega sammu pidada. Seda perioodi nimetatakse [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooniks]]. Rahvastiku kiire juurdekasvu tõttu industrialiseerus Jaapan kiiresti. Tööstustust, kaubandust ja panku kontrollisid perekondlikud trustid. Mereväge ja armeed kontrollisid eri klannid, kes vaidlesid valitsuses Jaapani imperialistlike sihtide üle. [[1894]]. aastal sekkusid nii Jaapani kui ka Hiina väed [[Tonghaki ülestõus|Tonghaki ülestõusu]] Koreas, mis lõpuks vallandas [[Esimene Hiina-Jaapani sõda|esimese Hiina-Jaapani sõja]]. Võitjaks osutus Jaapan ning [[1895]]. aastal sõlmiti [[Shimonoseki rahu]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kinder, H.; Hilgemann, W.|pealkiri=Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=389-393}}</ref> 1896. aastal sundis Venemaa (Prantsusmaa ja Saksamaa toel) Jaapanit loobuma [[Liaodongi poolsaar]]est, mille Jaapan oli Hiinalt sõjas võitnud.<ref name=":3" /> === Sõjaeelne Venemaa === 1892.–1903. aastal soodustas rahandusminister [[Sergei Witte|krahv Witte]] Venemaal kapitalismi kasvu. Suurettevõtetesse koonduv rasketööstus areneb peamiselt Prantsuse kapitali toel. Madal ostujõud ja riigivõlad sunnivad toodangut välja vedama ning hoolimata näljahädast 1891. aastal eksporditakse ka vilja. 1861. aastal [[Pärisorjus|pärisorjusest]] vabastatud enam kui 40 miljonit talupoega olid suurtes võlgades.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kinder, H.; Hilgemann, W.|pealkiri=Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=347}}</ref><ref name=":0" /> Väikesed maalapid, maksud ja rahvastiku juurdekasv mõjutavad [[Proletariaat|proletariaadi]] kujunemist. Reformide ajajärgu vapustused, industrialiseerimine ja talurahva vaesumine tekitasid töölisklassis vastumeelt. Venemaa soov laiendada oma territooriumi Kaug-Itta pärineb juba [[Peeter I|Peeter Suure]] valitsemisajast, mil ta soovis saada jäävabade sadamate kaudu juurdepääsu maailmamerele. Alates [[Nikolai I]]-st laiendatakse piiri Indiale lähemale, hõivates Kesk-Aasia, Pärsia ja Hiina alasid. Hiina loobub 1858. aastal Amuuri piirkonnast ja 1860. aastal Primorjest, samal aastal asutati ka Vladivostoki sadam. 1875. aastal loovutati Jaapanile Kuriilid, mille eest saadi vastu Sahhalin. 1883–1886 ehitati Trans-Kaspia ja 1891–1904 [[Siberi raudtee|Suur-Siberi raudtee]] sõjalistel põhjustel. 1898. aastal sõlmiti Venemaa ja Hiina vahel Port Arturi rendileping, kahe aasta pärast 1900. aastal okupeeriti Mandžuuria.<ref name=":0" /> == Sõja kulg == [[Fail:Порт Артур. Общий вид.jpg|pisi|left|Port Arturi sadam 1904. aastal]] === Sõja puhkemine === 1904. aasta 8. veebruaril vallutas Jaapani pealaevastik admiral [[Tōgō Heihachirō]] juhtimisel ilma sõda välja kuulutamata Vene eskadrilli Port Arturis, blokeerides sadama ja tekitades venelastele suuri kaotusi. Admiral Jevgeni Aleksejev keelas Vene laevastikul sadamast lahkuda. Kuigi Jaapani laevastik oli Vene laevastikuga tugevuselt võrdne, suutis Jaapani laevastik tänu Port Arturi blokaadile Venemaa Kaug-Ida laevastiku kaheks jaotatuna hoida [[Vladivostok|Vladivostokis]] ja Port Arturis.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/event/Russo-Japanese-War|pealkiri=Russo-Japanese War|väljaanne=Encyclopedia Britannica|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=06.02.2022}}</ref>[[Pilt:Chemulpo Battle Varyag Korietz.jpg|pisi|left|Ristleja Varjaag ja abilaev Korejets]] === 1904. aasta === Märtsis alustati Jaapani 1. armee Koreasse transportimist, mis hakkas valmistuma rünnakuks üle [[Yalu jõgi|Yalu jõe]]. 1. mail Jaapan ründas ja peale rasket võitlust saavutas võidu venelaste üle. Jaapanlased kaotasid 1100 meest 40 000-st ja venelaste kaotused olid 2500 mehe kandis, 7000 mehe suurusest väest. Vene väed taganesid korrapäraselt. See oli tohutu tähtsusega võit, sest see oli Jaapani esimene võidukas kokkupõrge lääneriigi väe vastu. Pahameel Vene vägede ülemjuhataja Aleksejevi vastu viis tema väljavahetamiseni Aleksei Kuropatkini vastu. 1904. aasta mais maabus Jaapani 2. armee kindral [[Yasukata Oku]] juhtimisel Kwantungi poolsaarele. 26. mail lõi see armee Nanshani lahingus vähemuses olevaid venelasi, lõigates ära Port Arturi garnisoni ülejäänud Vene vägedest. Kaks Jaapani diviisi maabusid kindral [[Nogi Maresuke]] all Korea idarannikule ning moodustasid 3. armee, mille ülesandeks oli Port Arturi hõivamine.<ref name=":1" /> Esialgu püüdsid jaapanlased linna tormijooksuga vallutada, kuid tugeva vastupanu tõttu võeti kindlus piiramisrõngasse.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=R.G.Grant|pealkiri=Lahingud. Illustreeritud teekond läbi sõjaajaloo 5000 aasta|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak}}</ref> Kuropatkin positsioneeris oma peaväed [[Shenyang Shi|Mukdenist]] lõuna poole. 14. juunil võitis Jaapan 35 000-mehelise väega Vene 25 000 mehe suurust väge Fu-hsieni all. Seejärel liikusid jaapanlased Liaoyangi poole, kus oli Kuropatkini peavägi tugeva kaitsepositsiooni sisse võtnud. Kuropatkin jäi Liaoyangi kaitsesse ning ei rünnanud lähenevat vaenlast. 25. augustul algas Liaoyangi lahing, mis kestis üheksa päeva. Jaapanlased, kuigi vähemuses, saavutasid 130 000 mehega võidu 180 000 suuruse Vene väe üle. Hoolimata võidust mõistsid jaapanlased, et nad seisavad silmitsi nappusega väljaõpetatud sõdurite vallas. Venelased aga taganesid edukalt Mukdeni poole ning said abivägesid tänu Siberi raudteele 30 000 meest kuus. Mõistes, et Jaapani ressursid on otsakorral ja venelaste olukord aina paraneb, otsustab Kuropatkin alustada vastupealetungi. Selle tulemusel leidis oktoobris aset kaks nädalat kestnud [[Shahe jõe lahing]], raskete kaotuste tõttu asusid jaapanlased kaitsele.<ref name=":1" /> Kujunes ligi saja kilomeetri pikkune kaevikupositisoon, mis oli sõjapidamises uus nähtus. Positsioonisõja ajal pingutas Jaapani väejuhatus jõudu, et kiiremini vallutada Port Artur.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Kaido Jaanson|pealkiri=Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. Õpik X klassile|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=66-71}}</ref> Viimaks 2. jaanuaril alistus Port Arturi garnison.<ref name=":1" /> Hiljem süüdistati selle käsu andnud kindluse komandanti A. Stösselit alusetult reetmises, sest kaitsmiseks olevat võimalusi veel olnud. Port Arturi piiramise vältel kaotati üle 10 000 mehe ning peale alistumist langes vangi veel 32 000 maa-ja mereväelast. Jaapanlased kaotasid piiramisel surnute ja haavatutena üle 110 000 mehe. Port Arturi kindluse langemine mõjus laastavalt Vene vägede moraalsele seisundile. Jaapani laevastik sai nüüd ülevõimu merel, maaväed aga, kes varem olid seotud kindluse piiramisega, suunati Vene armee peajõudude vastu.<ref name=":3" />[[File:Battle of Japan Sea (Route of Baltic Fleet) NT.PNG|pisi|left|[[Vaikse ookeani laevastik]]u 2. eskaadri teekond Läänemerelt [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]]]] === 1905. aasta === 1905. aasta jaanuaris leidis aset [[Sandepu lahing]], mis oli Kuropatkini järjekordne agressiivne pealetung jaapanlaste vastu. Vene väejuhatuse passiivsus ja ettevaatlikkus ei võimaldanud neil lahinguväljal otsustavat võitu saavutada. Selle tõttu ei suudetud Sandepu ja 1904. aastal aset leidnud Shahe jõe all otsustavat võitu saavutada.<ref name=":1" /> 1905. aasta veebruaris toimus Mukdeni linna lähistel sõja suurim lahing. Lahing toimus 140 kilomeetri pikkusel rindel kokku ligi kolm nädalat.<ref name=":3" /> Vene väed koosnesid 330 000 mehest ja 1475 suurtükist, jaapanlastel oli neile vastu panna 270 000 meest ja 1062 suurtükki.<ref name=":1" /> Arvulises ülekaalus olnud Vene väed said väejuhatuse ebarahuldava tegevuse ja vägedes valitseva täieliku korralageduse tõttu rängalt lüüa.<ref name=":3" /> Kaotused selles lahingus olid erakordselt suured, Vene väed kaotasid 89 000 ja Jaapani väed 71 000 meest.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Kuigi Jaapan saavutas võidu, läks see neile palju maksma. Jaapan oli nüüd täielikult ressurssidest välja kurnatud ning ei saanud loota maasõda edukalt lõpule viia.<ref name=":1" /> Vene leeris ei olnud asjaolud paremad, maavägi oli kaotanud võitlusvõime tugevneva revolutsioonilise käärimise ja madala moraali tõttu.<ref name=":3" /> Kumbki osapool ei tõmmanud oma vägesid peale Mukdeni lahingut Mandžuuriast välja, vaid tekkis pikaajaline patiseis.<ref name=":2" /> Kaug-Ida merejõudude tugevdamiseks oli Vene valitsus juba 1904. aasta oktoobris saatnud Vaikse ookeani poole teele 2. Vaikse ookeani eskaadri, mis oli moodustatud [[Balti laevastik|Balti laevastiku]] laevadest.<ref name=":3" /> Teel Vaiksele ookeanile avasid mõned Vene eskaadri laevad tule Suurbritannia kalalaevadele [[Doggerbank|Doggerbanki]] juures, mis asus Põhjameres, arvates, et need on Jaapani torpeedokaatrid. Intsident vihastas Briti valitsuse välja ja Venemaalt nõuti kohest vabandust.<ref name=":1" /> Madagaskari lähistel sai 2. vaikse ookeani eskaadri admiral [[Zinovi Rožestvenski]] teada Port Arturi langemisest, mistõttu oli selle tulek Kaug-Itta mõttetuks muutunud. Ent isevalitsus tõukas kangekaelselt vene meremehi hukule vastu.<ref name=":3" /><ref name=":1" /> Peale pikka teekonda jõudis eskaader lõpuks [[Jaapani meri|Jaapani merre]], kuid seal ootas neid Jaapani laevastik. Jaapani laevad olid kiiremad ja omasid võimsamaid suurtükke, kui Vene laevad.<ref name=":3" /> Vene laevad olid kõik aegunud konstruktsiooniga ja meeskondade tase jättis soovida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tim Newark|pealkiri=Murrangulised lahingud. Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=56}}</ref> Järgnes merelahing [[Tsushima|Tsushima saare]] lähistel, kui 27. mail Vene laevastik lähenes ja ründas. Peale kahte päeva kestnud lahingut uputati 27 laeva, Venemaa jäi ilma peaaegu kogu oma sõjalaevastikust.<ref name=":1" /> == Rahu ja sõja tagajärjed == Majanduslikult kurnatud Jaapan, kartes pikalevenivat sõda, pakkus Venemaale välja rahuläbirääkimised. Port Arturi langemise, Tsushima ja Mukdeni lahingute ning rahutuste tõttu riigis oli Venemaa nõus.<ref name=":1" /> [[Portsmouthi rahuleping|Rahu]] sõlmiti USA linnas [[Portsmouth (New Hampshire)|Portsmouthis]] president [[Theodore Roosevelt|Roosevelti]] vahendusel 1905. aasta 5. septembril.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8386731/juri-kotsinev-olenemata-kaotusest-said-venelased-koik-mis-tahtsid-kas-praegu-on-neil-samapalju-nutikust |pealkiri=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Olenemata kaotusest said venelased kõik, mis tahtsid. Kas praegu on neil samapalju nutikust? |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Kotšinev |kuupäev=2025-12-29 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Tingimused olid Venemaale võrdlemisi leebed, sõja peamiseks tulemuseks oli Jaapani imperialismi kindlustumine Koreas ja Lõuna-Mandžuurias. Venemaa pidi tunnistama Korea kuulumist Jaapani mõjusfääri, evakueeruma Mandžuuriast, jättes Jaapanile Liadongi poolsaare, Port Arturi sadama, Dalni sadama, osa Harbiini raudteest ning loovutama Jaapanile ka lõunapoolse osa Sahhalini saarest, mille Venemaa 1878. aastal oli annekteerinud. Sõda mõjutas suurel määral [[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta revolutsiooni]] puhkemist Venemaal. Nüüd sai muule maailmale ja Venemaa rahvastele ilmsiks tsaaririigi sõjalise võimsuse petlikkus ja ühiskonnakorralduse viletsus. Venemaa au sai haavata ja selle rahvusvaheline seisund nõrgenes, mistõttu suurenes nende sõltuvus teistest imperialistlikest riikidest. Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda, kus kasutati kiirlaskerelvi, miinipildujaid, kaevikupositisoone, tehnilisi sidevahendeid ja organiseeriti väeliikide koostööd. Sõja kogemused sundisid Vene armeed läbi viima sõjaväereformi armee ja laevastiku struktuuri, relvastuse, väljaõppe ja juhtimise moderniseerimiseks.<ref name=":3" />[[File:China 1910.jpg|pisi|left|Jaapani alad 1910. aastal]] == Vene-Jaapani sõda ja Eesti== Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu [[Jaan Soots]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Ernst Põdder]], [[Johannes Orasmaa]]. Sõja alates teenis Kaug-Idas asuvates vene vägedes ligi 1000 eestlast, neist üle poole olid Port Arturis ja laevastikus. Ligi 350 eestlast osales Port Arturi kaitsmisel. Terve rida neist paistis silma vapruse poolest, nagu alamleitnant [[Eduard-Richard Villmann|Eduard Villmann]]. [[Tšemulpo merelahing]]ust eluga pääsenud Varjaagi ja Korojetsi madruste hulgas olnud said [[Georgi rist]]i kavalerideks 8 eestlast. Ligi sama palju eestlasi läksid põhja Tsushima lahingus, kus osales ligi 200 eestlast. Sõjast võttis osa ligi 70 eesti ohvitseri ja üle 30 arsti. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga. Kõige suuremad olid eestlaste ohvrid Shahe lahingus, mille alguseks jõudis I armeekorpuse koosseisus kohale ka üle 3000 eestlase, kellest ligi kolmandik hukkus. Eestlased osalesid ka Mukdeni lahingus, kus hukkus üle 500 mehe. Eestlastest said selles sõjas kõige enam kannatada Tartumaalt ja Virumaalt mobiliseeritud mehed.<ref name=":3" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} {{commonskat|Russo-Japanese War}} *[[Lemmit Mark]]: [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=509 "Vene-Inglise suhted Vene-Jaapani sõja taustal"] [[Ajalooline Ajakiri]], nr 1, [[1937]] *[[Helen Maria Raadik]]: [https://novaator.err.ee/1076651/eesti-sodurid-suhtusid-vene-jaapani-sojas-vaenlastesse-austusega "Eesti sõdurid suhtusid Vene-Jaapani sõjas vaenlastesse austusega"] ERR Novaator, 13. aprill 2020 *Mart Kuldkepp: [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1573747/1/nlib-digar_253554_pages_113_123.pdf "1905. aasta revolutsioonist Eestis ja Soomes: rahvuslaste ja sotsialistide ühisrinded"] Vikerkaar, (7/8), 2015 [[Kategooria:Vene-Jaapani sõda| ]] <references /> ap5ez80f3mbuhm7bv638nlqca8xct39 7157278 7157277 2026-05-19T15:28:57Z Ehitaja 63547 /* Sõjaeelne Jaapan */ 7157278 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Vene-Jaapani sõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = [[8. veebruar]] [[1904]] – [[5. september]] [[1905]] | koht = | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = Kirde-[[Hiina]] ja [[Korea]] | tulemus = Jaapan sai uusi maa-alasid: [[Mandžuuria]]s (Hiina kirdeosas), [[Lõuna-Sahhalin]]i ja [[Kuriili saared]], [[Portsmouthi rahuleping]] | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Keisririik]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Japan.svg|25px]] [[Jaapani Keisririik]] | osaline3 = | väejuht1 = {{flagicon image |Imperial Standard of the Emperor of Russia (1858–1917).svg}} '''[[Nikolai II|Nikolai II]]'''<br> [[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] sõjaminister [[Aleksei Kuropatkin]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Nikolai Linevitš]] (1. Mandžuuria armee) <br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Paul von Rennenkampff]]<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Oskar Ferdinand Gripenberg]] (2. Mandžuuria armee)<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Alexander von Kaulbars]] (3. Mandžuuria armee)<br>[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] kindral [[Georg von Stackelberg (1851–1913)|Georg von Stackelberg]] (Ida-Siberi korpus)<br>[[File:Naval ensign of Russia.svg|25px]] admiral [[Jevgeni Aleksejev (admiral)|Jevgeni Aleksejev]]<br>[[File:Naval ensign of Russia.svg|25px]] viitseadmiral [[Zinovi Rožestvenski]]<br>[[File:Naval ensign of Russia.svg|25px]] admiral [[Stepan Makarov]] | väejuht2 ={{flagicon image |Flag of the Japanese Emperor.svg}} '''[[Meiji Tenno|Meiji]]'''<br> [[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Katsura Taro]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Ōyama Iwao]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Kodama Gentarō]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Nogi Maresuke]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Kuroki Tamemoto]]<br>[[Pilt:War flag of the Imperial Japanese Army.svg|25px]] [[Oku Yasukata]]<br>[[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Itō Sukeyuki]]<br>[[Pilt:Naval ensign of Japan (1889–1945).svg|25px]] [[Tōgō Heihachirō]]<br> | väejuht3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = [[Mukdeni lahing]] – [[Port Arturi piiramine]] – [[Tšemulpo merelahing]] – [[Liaoyangi lahing]] – [[Sandepu lahing]] – [[Yalu jõe lahing]] – [[Tsushima lahing]] }} '''Vene-Jaapani sõda''' ([[8. veebruar]] [[1904]] – [[5. september]] [[1905]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ning [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririigi]] vaheline [[relvakonflikt]]. Sõja alguseks peetakse Jaapani rünnakut Venemaa keisririigi laevastikku [[Lüshun|Port Artur]]is. Kolm tundi hiljem teatas Jaapan ametlikult sõjategevusest Venemaa Keisririigi suhtes. [[Port Arturi piiramine|Port Artur langes]] [[23. detsember|23. detsembril]] 1904 ([[vkj]]) / [[2. jaanuar]]il 1905 ([[ukj]]). == Ajalooline taust == === Sõjaeelne Jaapan === Pärast üle kahe ja poole sajandi suletust avas Jaapan [[1854]]. aastal end välismaailmale. [[Matthew C. Perry|Kommodoor Perry]] sõlmis oma laevastiku survel Tokyo all USA kasuks [[Kanagawa leping]]u, mis nägi ette kontsessioone kahele sadamale. [[Šogunaat|Šogunaadi]] autoriteet langes, mistõttu [[1867]]. aastal loobus viimane [[šogun]] [[Keiki]] võimust. Pärast šogunite võimu langemist hakkas Jaapani [[Keiser Meiji|keiser Meiji Tenno]] riigis läbi viima reforme, et Euroopa riikidega sammu pidada. Seda perioodi nimetatakse [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooniks]]. Rahvastiku kiire juurdekasvu tõttu industrialiseerus Jaapan kiiresti. Tööstustust, kaubandust ja panku kontrollisid perekondlikud trustid. Mereväge ja armeed kontrollisid eri klannid, kes vaidlesid valitsuses Jaapani imperialistlike sihtide üle. [[1894]]. aastal sekkusid nii Jaapani kui ka Hiina väed [[Tonghaki ülestõus|Tonghaki ülestõusu]] Koreas, mis lõpuks vallandas [[Esimene Hiina-Jaapani sõda|esimese Hiina-Jaapani sõja]]. Võitjaks osutus Jaapan ning [[1895]]. aastal sõlmiti [[Shimonoseki rahu]].<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kinder, H.; Hilgemann, W.|pealkiri=Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=389-393}}</ref> [[1896]]. aastal sundis Venemaa (Prantsusmaa ja Saksamaa toel) Jaapanit loobuma [[Liaodongi poolsaar]]est, mille Jaapan oli Hiinalt sõjas võitnud.<ref name=":3" /> === Sõjaeelne Venemaa === 1892.–1903. aastal soodustas rahandusminister [[Sergei Witte|krahv Witte]] Venemaal kapitalismi kasvu. Suurettevõtetesse koonduv rasketööstus areneb peamiselt Prantsuse kapitali toel. Madal ostujõud ja riigivõlad sunnivad toodangut välja vedama ning hoolimata näljahädast 1891. aastal eksporditakse ka vilja. 1861. aastal [[Pärisorjus|pärisorjusest]] vabastatud enam kui 40 miljonit talupoega olid suurtes võlgades.<ref>{{Raamatuviide|autor=Kinder, H.; Hilgemann, W.|pealkiri=Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat|aasta=2001|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=347}}</ref><ref name=":0" /> Väikesed maalapid, maksud ja rahvastiku juurdekasv mõjutavad [[Proletariaat|proletariaadi]] kujunemist. Reformide ajajärgu vapustused, industrialiseerimine ja talurahva vaesumine tekitasid töölisklassis vastumeelt. Venemaa soov laiendada oma territooriumi Kaug-Itta pärineb juba [[Peeter I|Peeter Suure]] valitsemisajast, mil ta soovis saada jäävabade sadamate kaudu juurdepääsu maailmamerele. Alates [[Nikolai I]]-st laiendatakse piiri Indiale lähemale, hõivates Kesk-Aasia, Pärsia ja Hiina alasid. Hiina loobub 1858. aastal Amuuri piirkonnast ja 1860. aastal Primorjest, samal aastal asutati ka Vladivostoki sadam. 1875. aastal loovutati Jaapanile Kuriilid, mille eest saadi vastu Sahhalin. 1883–1886 ehitati Trans-Kaspia ja 1891–1904 [[Siberi raudtee|Suur-Siberi raudtee]] sõjalistel põhjustel. 1898. aastal sõlmiti Venemaa ja Hiina vahel Port Arturi rendileping, kahe aasta pärast 1900. aastal okupeeriti Mandžuuria.<ref name=":0" /> == Sõja kulg == [[Fail:Порт Артур. Общий вид.jpg|pisi|left|Port Arturi sadam 1904. aastal]] === Sõja puhkemine === 1904. aasta 8. veebruaril vallutas Jaapani pealaevastik admiral [[Tōgō Heihachirō]] juhtimisel ilma sõda välja kuulutamata Vene eskadrilli Port Arturis, blokeerides sadama ja tekitades venelastele suuri kaotusi. Admiral Jevgeni Aleksejev keelas Vene laevastikul sadamast lahkuda. Kuigi Jaapani laevastik oli Vene laevastikuga tugevuselt võrdne, suutis Jaapani laevastik tänu Port Arturi blokaadile Venemaa Kaug-Ida laevastiku kaheks jaotatuna hoida [[Vladivostok|Vladivostokis]] ja Port Arturis.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.britannica.com/event/Russo-Japanese-War|pealkiri=Russo-Japanese War|väljaanne=Encyclopedia Britannica|aeg=1. veebruar 2022|vaadatud=06.02.2022}}</ref>[[Pilt:Chemulpo Battle Varyag Korietz.jpg|pisi|left|Ristleja Varjaag ja abilaev Korejets]] === 1904. aasta === Märtsis alustati Jaapani 1. armee Koreasse transportimist, mis hakkas valmistuma rünnakuks üle [[Yalu jõgi|Yalu jõe]]. 1. mail Jaapan ründas ja peale rasket võitlust saavutas võidu venelaste üle. Jaapanlased kaotasid 1100 meest 40 000-st ja venelaste kaotused olid 2500 mehe kandis, 7000 mehe suurusest väest. Vene väed taganesid korrapäraselt. See oli tohutu tähtsusega võit, sest see oli Jaapani esimene võidukas kokkupõrge lääneriigi väe vastu. Pahameel Vene vägede ülemjuhataja Aleksejevi vastu viis tema väljavahetamiseni Aleksei Kuropatkini vastu. 1904. aasta mais maabus Jaapani 2. armee kindral [[Yasukata Oku]] juhtimisel Kwantungi poolsaarele. 26. mail lõi see armee Nanshani lahingus vähemuses olevaid venelasi, lõigates ära Port Arturi garnisoni ülejäänud Vene vägedest. Kaks Jaapani diviisi maabusid kindral [[Nogi Maresuke]] all Korea idarannikule ning moodustasid 3. armee, mille ülesandeks oli Port Arturi hõivamine.<ref name=":1" /> Esialgu püüdsid jaapanlased linna tormijooksuga vallutada, kuid tugeva vastupanu tõttu võeti kindlus piiramisrõngasse.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=R.G.Grant|pealkiri=Lahingud. Illustreeritud teekond läbi sõjaajaloo 5000 aasta|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak}}</ref> Kuropatkin positsioneeris oma peaväed [[Shenyang Shi|Mukdenist]] lõuna poole. 14. juunil võitis Jaapan 35 000-mehelise väega Vene 25 000 mehe suurust väge Fu-hsieni all. Seejärel liikusid jaapanlased Liaoyangi poole, kus oli Kuropatkini peavägi tugeva kaitsepositsiooni sisse võtnud. Kuropatkin jäi Liaoyangi kaitsesse ning ei rünnanud lähenevat vaenlast. 25. augustul algas Liaoyangi lahing, mis kestis üheksa päeva. Jaapanlased, kuigi vähemuses, saavutasid 130 000 mehega võidu 180 000 suuruse Vene väe üle. Hoolimata võidust mõistsid jaapanlased, et nad seisavad silmitsi nappusega väljaõpetatud sõdurite vallas. Venelased aga taganesid edukalt Mukdeni poole ning said abivägesid tänu Siberi raudteele 30 000 meest kuus. Mõistes, et Jaapani ressursid on otsakorral ja venelaste olukord aina paraneb, otsustab Kuropatkin alustada vastupealetungi. Selle tulemusel leidis oktoobris aset kaks nädalat kestnud [[Shahe jõe lahing]], raskete kaotuste tõttu asusid jaapanlased kaitsele.<ref name=":1" /> Kujunes ligi saja kilomeetri pikkune kaevikupositisoon, mis oli sõjapidamises uus nähtus. Positsioonisõja ajal pingutas Jaapani väejuhatus jõudu, et kiiremini vallutada Port Artur.<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Kaido Jaanson|pealkiri=Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. Õpik X klassile|aasta=1992|koht=Tallinn|kirjastus=Koolibri|lehekülg=66-71}}</ref> Viimaks 2. jaanuaril alistus Port Arturi garnison.<ref name=":1" /> Hiljem süüdistati selle käsu andnud kindluse komandanti A. Stösselit alusetult reetmises, sest kaitsmiseks olevat võimalusi veel olnud. Port Arturi piiramise vältel kaotati üle 10 000 mehe ning peale alistumist langes vangi veel 32 000 maa-ja mereväelast. Jaapanlased kaotasid piiramisel surnute ja haavatutena üle 110 000 mehe. Port Arturi kindluse langemine mõjus laastavalt Vene vägede moraalsele seisundile. Jaapani laevastik sai nüüd ülevõimu merel, maaväed aga, kes varem olid seotud kindluse piiramisega, suunati Vene armee peajõudude vastu.<ref name=":3" />[[File:Battle of Japan Sea (Route of Baltic Fleet) NT.PNG|pisi|left|[[Vaikse ookeani laevastik]]u 2. eskaadri teekond Läänemerelt [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]]]] === 1905. aasta === 1905. aasta jaanuaris leidis aset [[Sandepu lahing]], mis oli Kuropatkini järjekordne agressiivne pealetung jaapanlaste vastu. Vene väejuhatuse passiivsus ja ettevaatlikkus ei võimaldanud neil lahinguväljal otsustavat võitu saavutada. Selle tõttu ei suudetud Sandepu ja 1904. aastal aset leidnud Shahe jõe all otsustavat võitu saavutada.<ref name=":1" /> 1905. aasta veebruaris toimus Mukdeni linna lähistel sõja suurim lahing. Lahing toimus 140 kilomeetri pikkusel rindel kokku ligi kolm nädalat.<ref name=":3" /> Vene väed koosnesid 330 000 mehest ja 1475 suurtükist, jaapanlastel oli neile vastu panna 270 000 meest ja 1062 suurtükki.<ref name=":1" /> Arvulises ülekaalus olnud Vene väed said väejuhatuse ebarahuldava tegevuse ja vägedes valitseva täieliku korralageduse tõttu rängalt lüüa.<ref name=":3" /> Kaotused selles lahingus olid erakordselt suured, Vene väed kaotasid 89 000 ja Jaapani väed 71 000 meest.<ref name=":2" /><ref name=":1" /> Kuigi Jaapan saavutas võidu, läks see neile palju maksma. Jaapan oli nüüd täielikult ressurssidest välja kurnatud ning ei saanud loota maasõda edukalt lõpule viia.<ref name=":1" /> Vene leeris ei olnud asjaolud paremad, maavägi oli kaotanud võitlusvõime tugevneva revolutsioonilise käärimise ja madala moraali tõttu.<ref name=":3" /> Kumbki osapool ei tõmmanud oma vägesid peale Mukdeni lahingut Mandžuuriast välja, vaid tekkis pikaajaline patiseis.<ref name=":2" /> Kaug-Ida merejõudude tugevdamiseks oli Vene valitsus juba 1904. aasta oktoobris saatnud Vaikse ookeani poole teele 2. Vaikse ookeani eskaadri, mis oli moodustatud [[Balti laevastik|Balti laevastiku]] laevadest.<ref name=":3" /> Teel Vaiksele ookeanile avasid mõned Vene eskaadri laevad tule Suurbritannia kalalaevadele [[Doggerbank|Doggerbanki]] juures, mis asus Põhjameres, arvates, et need on Jaapani torpeedokaatrid. Intsident vihastas Briti valitsuse välja ja Venemaalt nõuti kohest vabandust.<ref name=":1" /> Madagaskari lähistel sai 2. vaikse ookeani eskaadri admiral [[Zinovi Rožestvenski]] teada Port Arturi langemisest, mistõttu oli selle tulek Kaug-Itta mõttetuks muutunud. Ent isevalitsus tõukas kangekaelselt vene meremehi hukule vastu.<ref name=":3" /><ref name=":1" /> Peale pikka teekonda jõudis eskaader lõpuks [[Jaapani meri|Jaapani merre]], kuid seal ootas neid Jaapani laevastik. Jaapani laevad olid kiiremad ja omasid võimsamaid suurtükke, kui Vene laevad.<ref name=":3" /> Vene laevad olid kõik aegunud konstruktsiooniga ja meeskondade tase jättis soovida.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tim Newark|pealkiri=Murrangulised lahingud. Viiskümmend lahingut, mis muutsid ajaloo käiku|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=56}}</ref> Järgnes merelahing [[Tsushima|Tsushima saare]] lähistel, kui 27. mail Vene laevastik lähenes ja ründas. Peale kahte päeva kestnud lahingut uputati 27 laeva, Venemaa jäi ilma peaaegu kogu oma sõjalaevastikust.<ref name=":1" /> == Rahu ja sõja tagajärjed == Majanduslikult kurnatud Jaapan, kartes pikalevenivat sõda, pakkus Venemaale välja rahuläbirääkimised. Port Arturi langemise, Tsushima ja Mukdeni lahingute ning rahutuste tõttu riigis oli Venemaa nõus.<ref name=":1" /> [[Portsmouthi rahuleping|Rahu]] sõlmiti USA linnas [[Portsmouth (New Hampshire)|Portsmouthis]] president [[Theodore Roosevelt|Roosevelti]] vahendusel 1905. aasta 5. septembril.<ref>{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8386731/juri-kotsinev-olenemata-kaotusest-said-venelased-koik-mis-tahtsid-kas-praegu-on-neil-samapalju-nutikust |pealkiri=JÜRI KOTŠINEV ⟩ Olenemata kaotusest said venelased kõik, mis tahtsid. Kas praegu on neil samapalju nutikust? |url-access=subscription |eesnimi=Jüri |perekonnanimi=Kotšinev |kuupäev=2025-12-29 |vaadatud=2025-12-29 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Tingimused olid Venemaale võrdlemisi leebed, sõja peamiseks tulemuseks oli Jaapani imperialismi kindlustumine Koreas ja Lõuna-Mandžuurias. Venemaa pidi tunnistama Korea kuulumist Jaapani mõjusfääri, evakueeruma Mandžuuriast, jättes Jaapanile Liadongi poolsaare, Port Arturi sadama, Dalni sadama, osa Harbiini raudteest ning loovutama Jaapanile ka lõunapoolse osa Sahhalini saarest, mille Venemaa 1878. aastal oli annekteerinud. Sõda mõjutas suurel määral [[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta revolutsiooni]] puhkemist Venemaal. Nüüd sai muule maailmale ja Venemaa rahvastele ilmsiks tsaaririigi sõjalise võimsuse petlikkus ja ühiskonnakorralduse viletsus. Venemaa au sai haavata ja selle rahvusvaheline seisund nõrgenes, mistõttu suurenes nende sõltuvus teistest imperialistlikest riikidest. Vene-Jaapani sõda oli esimene modernne sõda, kus kasutati kiirlaskerelvi, miinipildujaid, kaevikupositisoone, tehnilisi sidevahendeid ja organiseeriti väeliikide koostööd. Sõja kogemused sundisid Vene armeed läbi viima sõjaväereformi armee ja laevastiku struktuuri, relvastuse, väljaõppe ja juhtimise moderniseerimiseks.<ref name=":3" />[[File:China 1910.jpg|pisi|left|Jaapani alad 1910. aastal]] == Vene-Jaapani sõda ja Eesti== Vene-Jaapani sõjas võitles Venemaa poolel arvukalt eestlasi, tsaariarmee kaadriohvitseride seas oli mitu tulevast Eesti sõjaväe kindralit, nagu [[Jaan Soots]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Ernst Põdder]], [[Johannes Orasmaa]]. Sõja alates teenis Kaug-Idas asuvates vene vägedes ligi 1000 eestlast, neist üle poole olid Port Arturis ja laevastikus. Ligi 350 eestlast osales Port Arturi kaitsmisel. Terve rida neist paistis silma vapruse poolest, nagu alamleitnant [[Eduard-Richard Villmann|Eduard Villmann]]. [[Tšemulpo merelahing]]ust eluga pääsenud Varjaagi ja Korojetsi madruste hulgas olnud said [[Georgi rist]]i kavalerideks 8 eestlast. Ligi sama palju eestlasi läksid põhja Tsushima lahingus, kus osales ligi 200 eestlast. Sõjast võttis osa ligi 70 eesti ohvitseri ja üle 30 arsti. Kõige rohkem eestlasi, 7500 meest, sattus sõtta 1904. aasta suvise ja sügisese tagavaraväelaste mobilisatsiooniga. Kõige suuremad olid eestlaste ohvrid Shahe lahingus, mille alguseks jõudis I armeekorpuse koosseisus kohale ka üle 3000 eestlase, kellest ligi kolmandik hukkus. Eestlased osalesid ka Mukdeni lahingus, kus hukkus üle 500 mehe. Eestlastest said selles sõjas kõige enam kannatada Tartumaalt ja Virumaalt mobiliseeritud mehed.<ref name=":3" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{vikitsitaadid}} {{commonskat|Russo-Japanese War}} *[[Lemmit Mark]]: [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=509 "Vene-Inglise suhted Vene-Jaapani sõja taustal"] [[Ajalooline Ajakiri]], nr 1, [[1937]] *[[Helen Maria Raadik]]: [https://novaator.err.ee/1076651/eesti-sodurid-suhtusid-vene-jaapani-sojas-vaenlastesse-austusega "Eesti sõdurid suhtusid Vene-Jaapani sõjas vaenlastesse austusega"] ERR Novaator, 13. aprill 2020 *Mart Kuldkepp: [https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/1573747/1/nlib-digar_253554_pages_113_123.pdf "1905. aasta revolutsioonist Eestis ja Soomes: rahvuslaste ja sotsialistide ühisrinded"] Vikerkaar, (7/8), 2015 [[Kategooria:Vene-Jaapani sõda| ]] <references /> 5unn9jx2nhogtvnp8e1g4l5v73etgnd Harry Kurschat 0 295328 7157451 6410133 2026-05-19T22:01:28Z Ollin Masa 227337 7157451 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Boxing pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Poks]]''' |- align=center |bgcolor="#EEE9BF"| Võistkond || [[Pilt:Flag of Germany.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="#EEE9BF"| [[Saksamaa ühendvõistkond|SÜV]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympic flag.svg|center|80px|]] |- align=center |bgcolor="silver"| Hõbe || [[Poks 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956]] || [[Kergekaal (poks)|Kergekaal]] |- align=center |bgcolor="#EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Germany.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="#EEE9BF"| [[Lääne-Saksamaa]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[11. Euroopa meistrivõistlused poksis|1955]] || Kergekaal |- align=center |} [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-14172-0001, Kurschat, Langpol (cropped).jpg|pisi|Harry Kurschat (1952)]] '''Harry Kurschat''' ([[28. veebruar]] [[1933]] [[Neukölln]]i linnarajoon, [[Berliin]] – [[21. jaanuar]] [[2022]]) oli [[Saksamaa ühendvõistkond|Saksamaa ühendvõistkonna]] ja [[Lääne-Saksamaa]] [[poks]]ija. Kurschat oli kokku kolmekordne Lääne-Saksamaa meister [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 60 kg) aastatel 1953–1954 ja 1956<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Nationalchamps/Germany1949_1989FRG.html Lääne-Saksamaa meistrivõistlused poksis 1949–1989. Tulemused inglise keeles]</ref>. Kurschat sai Saksamaa ühendvõistkonna eest võisteldes kergekaalus (kuni 60 kg) [[Poks 1956. aasta suveolümpiamängudel|1956. aasta Melbourne'i olümpiamängude poksivõistlustel]] hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale [[Richard McTaggart]]ile ([[Suurbritannia]])<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1956.html 16. suveolümpiamängude poksivõistlus. Melbourne 1956. Tulemused inglise keeles]</ref>. Kurschat võitis Lääne-Saksamaa eest võisteldes kergekaalus (kuni 60 kg) [[11. Euroopa meistrivõistlused poksis|11. Euroopa meistrivõistlustel]] ([[Lääne-Berliin]], 1955) kuldmedali ja tuli Euroopa meistriks<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/EuropeanChampionships1955.html 11. Euroopa meistrivõistlused poksis. Lääne-Berliin 1955. Tulemused inglise keeles]</ref>. Kurschat poksis veebruarist 1958 kuni maini 1964 elukutselisena ning pidas kokku 34 kohtumist. Ta võitis neist 29 (neist 23 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]), kaotas 3 (neist 1 nokaudiga) ja viigistas 2 kohtumist. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{Olympedia}} * {{BoxRec|092275}} {{JÄRJESTA:Kurschat, Harry}} [[Kategooria:Saksamaa ühendvõistkonna poksijad]] [[Kategooria:Lääne-Saksamaa poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2022]] 57j42nnk6305relqg5qh2ngdnnf452j MRP-AEG Infobülletään 0 295676 7157426 7069972 2026-05-19T21:12:11Z Sirle Sööt 95715 7157426 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti samizdat 04.jpg|pisi|MRP-AEG Infobülletään nr 17]] '''MRP-AEG Infobülletään''' oli organisatsiooni [[MRP-AEG]] põrandaalune [[omakirjastus]]lik väljaanne, mis levis [[kirjutusmasin]]a trükis ajavahemikus [[1987]] (nr 1, [[1. september]]) kuni [[1988]] (nr 23, september). Samanimeline bülletään ilmus paarikuulise hilinemisega ka [[Rootsi]]s MRP-AEG Välisesinduse väljaandel (numbrid 15–23 Rootsis ei ilmunud). Infobülletään meenutas sisult ja vormilt aastail [[1978]]–[[1986]] ilmunud vastupanuliikumise põrandaalust kroonikat ''[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]''. Bülletääni numbrites trükiti ära MRP-AEG avaldusi ja seisukohavõtte, MRP-ga seotud dokumente, ülevaateid meeleavaldustest, pikettidest ja teistest aktsioonidest ning võimude repressioonidest, niisamuti temaatilisi artikleid, ajalooülevaateid ja memuaare.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/09/30/kultuur.htmXteine Tarmo Teder. Infobülletään – vaba ajakirjanduse jäämurdja]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 30. september 1998.</ref> Oktoobris-novembris 1987, pärast MRP-AEG ühe asutajaliikme Tiit Madissoni väljasaatmiset N. Liidust moodustati Läänes MRP-AEG Välisesindus. Välistoimetuse vastutav toimetaja oli Tiit Madisson, tegevtoimetaja Margus Reemets. MRP-AEG tegutses tihedas koostöös Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega EVVA.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Madisson |eesnimi=Tiit |kuupäev=november 1987 |pealkiri=Saateks avanumbrile |ajakiri=MRP-AEG infobülletään |üksiknumber=1}}</ref> ==Vaata ka== * [[Omakirjastuslik tegevus Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''MRP-AEG Infobülletään''. Nr 1 (1. september 1987) - nr 23 (september 1988). Tallinn: MRP-AEG, 1987-1988. UDK 94:327 (430:47+57) (051), UDK 323.26 (474.2) (051). *''MRP-AEG Infobülletään''. Nr 1 (november 1987) - nr 13 (juuni 1988) - nr 14 (?). Toimetanud Tiit Madisson, Margus Reemets. Rootsi: MRP-AEG Välisesindus, 1987-1988. UDK 94 :327 (430:47+57) (051), UDK 323.26 (474.2) (051). *''MRP-AEG infobülletään 1987-88''. Kogumik. [Koostajad Eve Pärnaste, Viktor Niitsoo; toimetajad Lea Arme, Viktor Niitsoo; järelsõna: Tõnu Parming]. Kirjastus SE&JS. Tallinn, 1998. 614 lk. ISBN 9985854179 *Viktor Niitsoo. ''Müürimurdjad: MRP-AEG ja ERSP lugu''. Tallinn: [Ortwil], 2002. ISBN 9985897137 [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandus]] 3eb5nzpk54eaxqud713dc9j4lyd8lae 7157428 7157426 2026-05-19T21:17:42Z Sirle Sööt 95715 7157428 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti samizdat 04.jpg|pisi|MRP-AEG Infobülletään nr 17]] '''MRP-AEG Infobülletään''' oli organisatsiooni [[MRP-AEG]] põrandaalune [[omakirjastus]]lik väljaanne, mis levis [[kirjutusmasin]]a trükis ajavahemikus [[1987]] (nr 1, [[1. september]]) kuni [[1988]] (nr 23, september). Samanimeline bülletään ilmus paarikuulise hilinemisega ka [[Rootsi]]s MRP-AEG Välisesinduse väljaandel (numbrid 15–23 Rootsis ei ilmunud). Infobülletään meenutas sisult ja vormilt aastail [[1978]]–[[1986]] ilmunud vastupanuliikumise põrandaalust kroonikat ''[[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]]''. Bülletääni numbrites trükiti ära MRP-AEG avaldusi ja seisukohavõtte, MRP-ga seotud dokumente, ülevaateid meeleavaldustest, pikettidest ja teistest aktsioonidest ning võimude repressioonidest, niisamuti temaatilisi artikleid, ajalooülevaateid ja memuaare.<ref>[http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/09/30/kultuur.htmXteine Tarmo Teder. Infobülletään – vaba ajakirjanduse jäämurdja]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Postimees, 30. september 1998.</ref> Oktoobris-novembris 1987, pärast [[MRP-AEG]] ühe asutajaliikme [[Tiit Madisson]]<nowiki/>i väljasaatmiset N. Liidust moodustati Läänes MRP-AEG Välisesindus. Välistoimetuse vastutav toimetaja oli [[Tiit Madisson]], tegevtoimetaja Margus Reemets. MRP-AEG tegutses tihedas koostöös [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus|Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskusega]] EVVA.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Madisson |eesnimi=Tiit |kuupäev=november 1987 |pealkiri=Saateks avanumbrile |ajakiri=MRP-AEG infobülletään |üksiknumber=1}}</ref> ==Vaata ka== * [[Omakirjastuslik tegevus Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''MRP-AEG Infobülletään''. Nr 1 (1. september 1987) - nr 23 (september 1988). Tallinn: MRP-AEG, 1987-1988. UDK 94:327 (430:47+57) (051), UDK 323.26 (474.2) (051). *''MRP-AEG Infobülletään''. Nr 1 (november 1987) - nr 13 (juuni 1988) - nr 14 (?). Toimetanud Tiit Madisson, Margus Reemets. Rootsi: MRP-AEG Välisesindus, 1987-1988. UDK 94 :327 (430:47+57) (051), UDK 323.26 (474.2) (051). *''MRP-AEG infobülletään 1987-88''. Kogumik. [Koostajad Eve Pärnaste, Viktor Niitsoo; toimetajad Lea Arme, Viktor Niitsoo; järelsõna: Tõnu Parming]. Kirjastus SE&JS. Tallinn, 1998. 614 lk. ISBN 9985854179 *Viktor Niitsoo. ''Müürimurdjad: MRP-AEG ja ERSP lugu''. Tallinn: [Ortwil], 2002. ISBN 9985897137 [[Kategooria:Eesti NSV]] [[Kategooria:Eesti ajakirjandus]] tszrzr7p4n2ei8amp9efh9grk3aka95 Jaanus Riibe 0 298867 7157595 7155790 2026-05-20T08:39:49Z HansHani 197454 7157595 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Jaanus Riibe | pilt = | amet = Kristiine linnaosa vanem | ametiajaalgus = 28. november 2017 | ametiajalõpp = 14. aprill 2024 | eelmine = [[Vadim Belobrovtsev]] | järgmine = [[Renata Lukk]] | sünniaeg = {{süv|1986|06|18|df=y}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | partei = [[Eesti Reformierakond]] (2024–) <br/> [[Eesti Keskerakond]] (2009–2024) | alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] }} [[Fail:Jaanus Riibe 2022.jpg|pisi|Jaanus Riibe Kristiine kevadlaadal<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 27. mai 2022</small>]]'''Jaanus Riibe''' (sündinud [[18. juuni]]l [[1986]] [[Tallinn|Tallinnas]]<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri=Keskerakonnast lahkunud Jaanus Riibe liitus Reformierakonnaga |url=https://www.err.ee/1609398280/keskerakonnast-lahkunud-jaanus-riibe-liitus-reformierakonnaga |vaadatud=2024-08-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>) on Eesti poliitik, [[Tallinna Linnavolikogu]] liige ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige.<ref name=":0" /> Ta oli aastatel 2017–2024 [[Kristiine linnaosa]] vanem.<ref name=":0" /> Enne poliitilist karjääri tegutses Riibe aktiivselt Eesti üliõpilasliikumises, olles aastatel 2007–2008 [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna üliõpilaskondade ümarlauda]] esimees ning 2008–2009 [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidu]] arendusjuht.<ref name=":1">[https://gag.ee/meie-kool/tunnustus/kuld-ja-hobemedalistid/ Kuld- ja hõbemedalistid] Gustav Adolfi Gümnaasiumi koduleht. Vaadatud 26.03.2025.</ref> ==Hariduskäik== Jaanus Riibe lõpetas 2005. aastal hõbemedaliga Tallinna [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav Adolfi Gümnaasiumi]], kus õppis reaalklassis.<ref name=":1" /> Ta on õppinud [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikoolis]], kus omandas 2010. aastal magistrikraadi tööstus- ja tsiviilehituse erialal ning 2023. aastal magistrikraadi infotehnoloogia teaduskonnas e-riigi tehnoloogiate ja teenuste õppekaval.<ref name="usk">Urmi Reinde [https://web.archive.org/web/20160305011820/http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011</ref> ==Töökäik== Aastatel 2006–2007 juhtis Riibe [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikaülikooli]] ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu (ETÜN) ning 2007–2008 oli [[Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud|Tallinna üliõpilaskondade ümarlauda]] (TÜÜL) esimees. Aastatel 2008–2009 töötas ta [[Eesti Üliõpilaskondade Liit|Eesti Üliõpilaskondade Liidus]] arendusjuhina.<ref name="usk" /> 2009. aastal alustas Riibe tööd [[Tallinna Linnakantselei|Tallinna Linnakantseleis]] [[Edgar Savisaar|Edgar Savisaare]] referendina.<ref name="klubid">[https://web.archive.org/web/20120413202123/http://keskerakond.ee/erakond/kogud-ja-klubid/kogud-ja-klubid "Kogud ja klubid"] Keskerakonna kodulehel</ref> 2011. aastal nimetati ta [[Lasnamäe linnaosa]] vanema asetäitjaks.<ref name="usk" /> 28. novembril 2017 nimetati Riibe [[Kristiine linnaosa]] vanemaks, kellena töötas kuni 14. aprillini 2024.<ref name=":0" /> Alates 15. aprillist 2024 on ta [[Tallinna Linnavolikogu]] liige.<ref name=":0" /> ==Poliitiline tegevus== Riibe kuulus [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]] aastatel 2009–2024. 2024. aasta juulis liitus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]], põhjendades otsust erakonna liberaaldemokraatliku maailmavaate sobivusega.<ref name=":0" /> Aastatel 2011–2013 oli ta [[Eesti Keskerakonna Noortekogu]] esimees ning kuulus Eesti Keskerakonna juhatusse.<ref name="usk" /> Riibe kandideeris 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kristiine linnaosa]] valimisringkonnas, kogudes 871 häält.<ref name="valimised2021" />   2023. aasta [[Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] kandideeris ta valimisringkonnas nr 1 ([[Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa]]), kogudes 492 häält.<ref name="valimised2023" />   2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideeris ta [[Tallinn|Tallinnas]] [[Kristiine linnaosa]] valimisringkonnas, kogudes 646 häält.<ref name="valimised2025" /> == Tegevus Kristiine linnaosa vanemana == Riibe ametiaega Kristiine linnaosa vanemana iseloomustasid investeeringud haridus- ja linnaruumi arendamisse ning rohealade korrastamisse.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=KOV 2025 {{!}} Jaanus Riibe - Kristiine, Tallinn |url=https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/tallinn/kristiine/kandidaadid/jaanus-riibe |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=Reformierakond |keel=et}}</ref> Tema ametiajal valmisid muu hulgas [[Vindi lasteaed|Vindi lasteaede]] uus hoone ja [[Tondi kool|Tondi kooli]] hoone ning rekonstrueeriti [[Tallinna Lilleküla Gümnaasium|Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi]] staadion.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-04-24 |pealkiri=Tallinna Tondi Põhikooli uus maja saab nurgakivi {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinna-tondi-pohikooli-uus-maja-saab-nurgakivi |vaadatud=2026-05-05 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-04 |pealkiri=Vindi lasteaed Kristiines sai uue maja {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/vindi-lasteaed-kristiines-sai-uue-maja |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref> Avalikus ruumis viidi ellu projekte nagu [[Räägu park|Räägu parki]] rekonstrueerimine, valmis [[Löwenruh’ park|Löwenruh’ pargi]] kivisild ning rajati [[Kotkapoja haljasala]] purskkaev. Samuti uuendati [[Tedre tänav|Tedre tänavat]], kus rajati haljastus õunapuudega.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-01-24 |pealkiri=Tallinnas avati rekonstrueeritud Räägu park |url=https://www.postimees.ee/7945391/tallinnas-avati-rekonstrueeritud-raagu-park |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-07-08 |pealkiri=Kotkapoja haljasalal avati Kristiine linnaosa esimene purskkaev |url=https://www.postimees.ee/7560619/kotkapoja-haljasalal-avati-kristiine-linnaosa-esimene-purskkaev |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=uudised |eesnimi=Head |kuupäev=2020-09-03 |pealkiri=Kristiines valmis õunapuudega haljastatud ja kergliiklusteega moodne Tedre tänav |url=https://goodnews.ee/kristiines-valmis-ounapuudega-haljastatud-ja-kergliiklusteega-moodne-tedre-tanav/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=GoodNews |keel=et}}</ref> Lisaks renoveeriti vanausuliste palvela [[Kibuvitsa tänav|Kibuvitsa tänaval]] ning rajati langenud Eesti ohvitseride memoriaal [[Tondi|Tondile]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2019-06-27 |pealkiri=Tondil avati memoriaal langenud Eesti ohvitseridele |url=https://www.err.ee/956613/tondil-avati-memoriaal-langenud-eesti-ohvitseridele |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-07-12 |pealkiri=Fotod: Tallinna vanausuliste palvela sai lõpuks korda |url=https://www.postimees.ee/4750582/fotod-tallinna-vanausuliste-palvela-sai-lopuks-korda |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref>   Tema ametiajal valmis ka [[Lilleküla päästekomando]] uus hoone ning kavandati [[Kullo keskus|Kullo keskuse]] uus hoone.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-08-09 |pealkiri=Toimus uuenduskuuri läbinud Lilleküla päästekomando pidulik avamine {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/toimus-uuenduskuuri-labinud-lillekula-paastekomando-pidulik-avamine |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-06-09 |pealkiri=Kullo vana maja asemele ehitatakse uus ja uhke |url=https://www.postimees.ee/7792765/kullo-vana-maja-asemele-ehitatakse-uus-ja-uhke |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Riibe juhtimisstiili on iseloomustatud aktiivse kogukonnakaasamise, vahetu suhtluse ning elanike probleemide lahendamisele suunatud lähenemisega, sealhulgas sotsiaalmeedia vahendusel.<ref name=":2" /> == Seisukohad == Riibe on oma avalikes sõnavõttudes keskendunud linnapoliitikale, hariduse arendamisele, rohelise linnakeskkonna kujundamisele ning kohaliku kogukonna aktiivsele kaasamisele.<ref name=":2" /> ==Liikmesus== Jaanus Riibe on kuulunud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasomavalitsusse, [[Eesti Väitlusselts]]i, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusse, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauda, Eesti Üliõpilaskondade Liitu, [[Eesti Noorteühenduste Liit]]u jm. Ta on olnud [[Tallinna Linna Noortenõukogu]] aseesimees{{millal}}.<ref name="usk" /> == Valimistulemused == {| class="wikitable" !Aasta !Valimiste liik !Valimisringkond !Häälte arv |- |2021 |Kohalike omavalitsuste valimised |[[Kristiine linnaosa]] |871 |- |2023 |[[Riigikogu valimised]] |Tallinn I (Haabersti, [[Põhja-Tallinn]], [[Kristiine linnaosa]]) |492 |- |2025 |Kohalike omavalitsuste valimised |[[Kristiine linnaosa]] |646 |} ==Artikleid== * [http://www.virumaateataja.ee/245801/jaanus-riibe-tudengi-too-on-oppida-1315-krooni-eest-kuus/ "Tudengi töö on õppida 1315 krooni eest kuus?"] Virumaa Teataja, 6. aprill 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/265887/jaanus-riibe-tudengid-kuidas-edasi/ "Tudengid – kuidas edasi?"] Postimees, 21. mai 2010 * [http://www.tartupostimees.ee/277509/jaanus-riibe-noore-inimese-raske-valik/ "Noore inimese raske valik"] Postimees, 17. juuni 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/33304359 "Vaata ette, punk on tulekul!"] Delfi, 22. september 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/64577482 "Õppelaenu asemel korralik õppetoetus"] Delfi, 21. juuni 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * Urmi Reinde. [http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16999 "Jaanus Riibe: "Pime usk ei ole meie moodi!""] Kesknädal, 8. juuni 2011 * Indrek Veiserik. [http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=18956 "Jaanus Riibe: Poliitikud, täitke noortele antud lubadusi!"] Kesknädal, 9. mai 2012 {{JÄRJESTA:Riibe, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 4r1oufe31sd26kq38a2r7iu947kpjc5 Dmitri Ustinov 0 302663 7157207 7157164 2026-05-19T12:55:11Z Velirand 67997 /* Perekond */ 7157207 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:1988 CPA 6001.jpg|thumb|220px|Dmitri Ustinovi auks välja antud NSV Liidu [[postmark]]]] '''Dmitri Fjodorovitš Ustinov''' ([[vene keel]]es Дми́трий Фёдорович Усти́нов; [[30. oktoober]] [[1908]] – [[20. detsember]] [[1984]]) oli [[NSv Liit|NSV Liidu]] partei- ja riigitegelane, kaitseminister 1976–1984. == Elulugu == Dmitri Ustinov sündis [[töölisklass|töölis]]<nowiki/>peres [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] [[Samara]]s. Ta hakkas palgatööd tegema juba kümneaastaselt. Tema mõlemad vanemad surid 1920. aastate alguses. 1922. aastal astus vabatahtlikuna [[Punaarmee]]sse, telefonistiks, [[eriväeosad]]esse [[Samarkand]]is. 1923. aastal astus 12. Turkestani polku.<ref name=":0">[https://museum.goz.ru/persons/ustinov-dmitriy-fedorovich-/ Устинов Дмитрий Фёдорович], Музей истории Обуховского, mumuseum.goz.ru, vaadatud 2.8.2025.</ref> Osales lahingutegevuses Kesk-Aasia ülestõusnute ([[basmatšid]]e) vastu. Pärast [[demobiliseerimine|demobiliseerimist]] õppis kutsekoolis [[Makarjev]]is [[Kostroma kubermang]]us. 1927. aasta novembris astus ta [[NLKP|ÜK(b)P]]sse ja lõpetas kutsekooli. Aastatel 1927–1929 oli ta lukksepp [[Balahna]] paberikombinaadis, seejärel [[Ivanovo|Ivanovo-Voznessensk]]is Fjodor Zinovjevi nimelises vabrikus. Aastal 1929 astus ta [[Ivanovo-Voznessenski Polütehniline Instituut|Ivanovo-Voznessenski Polütehnilise Instituudi]] mehaanikainseneriteaduskonda. Ta valiti komsomoliorganisatsiooni sekretäriks, instituudi parteibüroo liikmeks. Seejärel läks ta üle [[Baumani-nimeline Moskva Riiklik Tehnikaülikool|Baumani-nimelisse Moskva Kõrgemasse Tehnikakooli]]. Aastal 1932 suunati tema grupp täies koosseisus äsja loodud [[Balti Riiklik Tehnikaülikool Vojenmehh|Sõjaväe Mehaanikainstituuti]], mille ta lõpetas 1934.<ref name=":0" />. Alates 1934. aastast oli ta [[insener-konstruktor]], ekspluatatsiooni- ja katsetööde büroo ülem Leningradi [[Suurtükiväe Teadusliku Uurimise Mereinstituut|Suurtükiväe Teadusliku Uurimise Mereinstituudis]].<ref name=":0" />. Alates 1937. aastast oli ta insener-konstruktor, peakonstruktori asetäitja, direktor tehases Bolševik ([[Obuhhovi tehas]])<ref name=":0" />. Sõjaeelsel ajal saabus mitmesse Leningradi ettevõttesse uusim importsisseseade, mis jäi seisma. Seoses sellega kutsuti direktorid, sealhulgas Ustinov, välja ÜK(b)P Poliitbüroole. Ettevõtetes käinud komisjon näitas fotosid tühjadest tsehhidest ja paigaldamata sisseseadest, mille peale [[Jossif Stalin|Stalin]] päris aru. Ustinov näitas ette oma fotod mis olid tehtud päev pärast komisjoni lahkumist – sisseseade oli juba paigaldatud ja andis toodangut<ref name=autogenerated1>[http://russian-bazaar.com/ru/content/76740.htm Кремлёвский «ястреб»], Русский Базар, russian-bazaar.com.</ref>. Kui algas [[Idarinne (Teine maailmasõda)|sõda NSV Liidu ja Saksamaa vahel]] vahel, pani [[Stalin]] Ustinovi juhtima Relvastuse Rahvakomissariaati. Selles ametis korraldas ja kontrollis ta kaitsetööstuse evakueerimist [[Leningradi blokaad|ümberpiiratavast Leningradist]] [[Uural]]ite taha. Ümber paigutati üle 80 tehase koos kuuetuhande töölise ja inseneriga. Stalin premeeris Ustinovit ülesande eduka täitmise eest [[sotsialistliku töö kangelane|sotsialistliku töö kangelase]] aunimetusega. 1952. aastal sai Ustinovist [[NLKP Keskkomitee]] liige. 1953. aastal, kui [[Stalin]] suri, liideti NSV Liidu relvastusministeerium ja lennundusministeerium ühiseks kaitsetööstuse ministeeriumiks ning Ustinov määrati viimast juhtima. 1957. aastal nimetati Ustinov [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitjaks. 1961. aastal anti Ustinovile uus sotsialistliku töö kangelase autasu. [[Hruštšov]] tunnustas teda hea töö eest Juri Gagarini kosmosesse lennutamisel. Hruštšov hindas Ustinovi organiseerimisvõimeid piisavaks, et nimetada ta rahvamajanduse juhiks 1963. aastal, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe esimeseks asetäitjaks. 1964. aasta oktoobris Hruštšov kukutati, milles oli oma osa ka Ustinovil. Nimelt ajal, mil Hruštšov kohtus [[Must meri|Musta mere]] ääres Prantsuse aatomiteadlase [[Gaston Palewski]]ga, tehti Ustinovile ülesandeks Hruštšov üles leida ja käskida tal kiiresti naasta [[Moskva]]sse seal toimuvale [[NLKP KK Poliitbüroo]] tähtsale kohtumisele. Pärast Hruštšovi kukutamist võttis võimu üle [[Leonid Brežnev]] ning Ustinov siirdus tööle NLKP Keskkomiteesse. 1965. aastal nimetas Brežnev Ustinovi [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmekandidaadiks ja Keskkomitee sekretäriks. Ustinovile tehti ülesandeks strateegiliste pommitajate ja [[ballistiline rakett|ballistiliste rakettide]] väljatöötamine. Aegamisi Ustinovi mõjuvõim kaitsetööstuses kasvas. Kui kaitseminister [[Rodion Malinovski]] 1967. aastal suri, oli levinud arvamus, et amet läheb üle Ustinovile, kuid [[Moskva Kreml|Kreml]] otsustas [[Andrei Gretško]] kasuks. [[File:Bundesarchiv Bild 183-1984-0628-409, Berlin, Honecker empfängt Dmitri Ustinow.jpg|thumb|Dmitri Ustinov koos [[Erich Honecker]]iga Ida-Berliinis 1984. aastal]] Kui Gretško 26. aprillil 1976 suri, siis sai 29. aprillil Ustinovist [[NSV Liidu kaitseminister]]. Koos sellega anti talle samal päeval ka [[armeekindral]]i auaste, seda hoolimata sellest, et tal puudus sõjaväeline karjäär. Juba 30. juulil 1976 ülendati Ustinov [[Nõukogude Liidu marssal]]iks. Alates 1976. aastast surmani oli ta NLKP KK Poliitbüroo liige. Ustinovil oli märkimisväärne roll [[Nõukogude-Afganistani sõda|Afganistani vastu relvastatud konflikti alustamisel]]. Dmitri Ustinov suri 20. detsembril 1984. Talle korraldati riiklikud matused ning urn tema tuhaga maeti 24. detsembril Kremli müüri. Hüvastijätt toimus Ametiühingute maja sammassaalis. Haige parteijuht K. Tšernenko osales küll hüvastijätul, kuid mitte matusetalitusel Punasel väljakul. Pärast Ustinovi surma nimetati [[Iževsk]]i linn tema auks Ustinoviks. Pärast [[Mihhail Gorbatšov]]i võimule pääsemist taastati mitmete Nõukogude Liidu riigitegelaste järgi nimetatud linnade endised nimed. Ustinovi järgi on nimetatud ka ristleja. == Perekond == Ustinovil oli poeg Nikolai (1931–1992) ja tütar Vera (1940–1989). Ta oli abielus Taissa Briekalovaga. == Auastmed == * [[Kindralleitnant]], 24. jaanuar 1944 * [[kindralpolkovnik]], 18. november 1944 * [[armeekindral]], 29. aprill 1976 * [[Nõukogude Liidu marssal]], 30. juuli 1976 == Tunnustus == * [[Nõukogude Liidu kangelane]] (1978) * [[Sotsialistliku töö kangelane]], kahekordne nimetuse saanu (1942, 1961) * [[Lenini orden]], üheteistkümnekordne kavaler (1939, 1942, 1944, 1951, 1956, 1957, 1958, 1968, 1971, 1978, 1983) * [[Suvorovi orden]], 1. klass (1945) * [[Kutuzovi orden]], 1. klass (1944) * [[medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel"]] * [[medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks"]] * [[medal "Moskva kaitsmise eest"]] * [[medal "Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945"]] * [[juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]] * [[juubelimedal "30 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]] * [[medal "Võidu eest Jaapani üle"]] * [[medal "Sangarliku töö eest Suures Isamaasõjas 1941–1945"]] * [[medal "Sõjaliste operatsioonide tugevdamise eest"]] * [[medal "Uudismaade ülesharimise eest"]] * [[juubelimedal "30 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "40 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]] * [[juubelimedal "50 aastat Nõukogude miilitsat"]] * [[medal "Moskva 800. aastapäev"]] * [[medal "Leningradi 250. aastapäev"]] * [[Stalini preemia]] 1. klass (1953) * [[Lenini preemia]] (1982) * [[NSV Liidu riiklik preemia]] (1983) === Välismaised autasud === * [[Mongoolia Rahvavabariigi kangelane]] (6. august 1981) * [[Sükhbaatari orden]] (1975, 1978, 1981) * [[Mongoolia Punalipu orden]] (1983) * [[Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi kangelane]] (6. oktoober 1982) * [[Klement Gottwaldi orden]] (1978, 1983)<!-- * [[Order of the White Lion]], 1. klass (1977) * 2 other medals ;Vietnam * [[Order of Ho Chi Minh]] (1983) ;Bulgaria * [[Order of Georgi Dimitrov]], kahekordne laureaat (1976, 1983) * 7 other medals ;Polja * [[Cross of Grunwald]], 1. klass (1976) ;Peru * Order "For Services to the Air Force" ;[[People's Republic of Hungary|Hungary]] * [[Order of the Flag of the Hungarian Republic]] with rubies, kahekordne laureaat (1978, 1983) * medal ;[[Democratic Republic of Afghanistan|Afghanistan]] * Order of the Sun Liberty{{clarify|date=October 2011}} (1982) ;East Germany * [[Order of Karl Marx]], kahekordne laureaat (1978, 1983) * [[Scharnhorsti orden]] (1977) * medal ;Finlja * [[Order of the White Rose]], 1. klass (1978) ;Cuba * [[Order of Playa Giron]] (1983) * 2 other medals !--> ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Ustinov, Dmitri}} {{Nõukogude Liidu marssalid}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Boris Bannikov]] | nimi=NSV Liidu relvastuse rahvakomissar (al 1946 minister) |aeg=[[1941]]–[[1953]]| järgnev=ametikoht kaotati }} {{eelnev-järgnev | eelnev=ametikoht loodi | nimi=NSV Liidu kaitsetööstuse minister |aeg=[[1953]]–[[1957]]| järgnev=ametikoht kaotati }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrei Gretško]] | nimi=NSV Liidu kaitseminister |aeg=[[1976]]–[[1984]]| järgnev=[[Sergei Sokolov]] }} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Ustinov, Dmitri}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu marssalid]] [[Kategooria:NLKP KK Poliitbüroo liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Kahekordsed sotsialistliku töö kangelased]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Stalini preemia laureaadid]] [[Kategooria:Karl Marxi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Scharnhorsti ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Kremli müüri äärde maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1984]] p2ze8uhhtvj7ksej09yx6isddnf5bth Kaupo Vipp 0 303601 7157525 6957896 2026-05-20T06:07:14Z ~2026-30323-78 229861 7157525 wikitext text/x-wiki [[Pilt:960x540 (1)(1).jpg|pisi|Kaupo Vipp 2012]] '''Kaupo Vipp''' (sündinud [[22. juuli]]l [[1962]]) on eesti publitsist ja lektor ning töötab füüsikaõpetajana. Tema suguvõsa pärineb [[Sõrve poolsaar|Sõrve poolsaare tipust]], [[Sõrve säär|Sääre külast]]. 2012. aastal kinnitas Sõrves asuva [[Torgu Kuningriik|Torgu Kuningriigi]] kuningas [[Kirill Teiter|Kirill I]] Kaupo Vippi Torgu kuningriigi vardjaks (hoidjaks). Kaupo Vipp on [[Eesti Rooma Klubi]] liige. ==Raamatud== *Vipp, Kaupo 2012. ''Globaalpohmelus: Naftatipuvaade tööstusühiskonnale''. Torgu: DS Varahaldus. *Vipp, Kaupo 2017. ''Lokaalravitsus: Eeldused ja võimalused progressi üleelamiseks.'' Torgu: DS Varahaldus. ==Artikleid== *Haridusest, maailmapildist ning eestluse ideaalidest [http://www.opleht.ee/Arhiiv/2004/08.04.04/tekstid/dialoog/1.html] Õpetajate Leht, 08. aprill 2004 *Probleem musta kullaga, Meie Maa, 10. märts 2008 ja [https://forte.delfi.ee/artikkel/18626524], Delfi, 1. aprill 2008 *Masu süüdlaseks on ... loodusseadused! [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/masu-sueuedlasteks-on-loodusseadused/], Sirp, 24. aprill 2010 *Nomos versus logos [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/nomos-versus-logos/], Sirp, 3. detsember 2010 *Raha paneb rattad käima? [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/raha-paneb-rattad-kaeima-2/], Sirp, 16. september 2011 *Olematu kasumlikkus [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/olematu-kasumlikkus/], Sirp, 13. aprill 2012 *Kõnekad aruanded [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/konekad-aruanded/], Sirp, 28. veebruar 2013 *Torgu, regionaalpoliitika ja projektiühiskond [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65788472], Delfi, 9. märts 2013 *Rahvusriik versus haldusreform [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66240232], Maaleht, 7. juuni 2013 *Alo Lõhmuse intervjuu [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/69281189 "Kaupo Vipp: Senine maailmakord saab otsa!"], Maaleht, 3. juuli 2014 *[http://globaalpohmelus.weebly.com/blog/oko-ja-tehnoutoopiatest-argidustoopia-taustal Naftatipu 10. sünnipäevaks], Sirp, 19. detsember 2014 *Richard Heinbergi pöördumine [http://globaalpohmelus.weebly.com/blog/maalehes-300415-ilmunud-richard-heinbergi-poordumine], Maaleht, 30. aprillil 2015 *Bioregionalism kui pääsetee kollapsist? [https://www.muurileht.ee/bioregionalism-kui-paasetee-kollapsist/], Müürileht, 10. november 2015 *Koomaeelne tsivilisatsioon [http://arvamus.postimees.ee/3609091/kaupo-vipp-koomaeelne-tsivilisatsioon], Postimees, 7. märts 2016 *Anname loodusele põhiseaduslikud õigused [http://digileht.maaleht.delfi.ee/arvamus/anname-loodusele-pohiseaduslikud-oigused?id=75715987], Maaleht, 6. oktoober 2016 *Veiko Vihuri intervjuu [http://objektiiv.ee/intervjuu-kaupo-vipiga-ma-ei-nae-kahjuks-voimalusi-kursi-muutumiseks-eestis-ega-mujal/], Objektiiv, 23. mai 2017 *Hea kodaniku esmane mure peaks olema looduslik elukeskkond [https://heakodanik.ee/uudised/kaupo-vipp-hea-kodaniku-esmane-mure-peaks-olema-looduslik-elukeskkond/], Hea kodanik, 5. veebruar 2018 *Ene Kallase intervjuu [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=80225], Meiemaa, 27. jaanuar 2018 *Termodünaamiline ökoloogia: makroskoop bioloogile ja periskoop ökonomistile [https://kevadkool.elus.ee/?do=autor&id=303], XLIV TBK kogumik "Ökosüsteemsus", 27. aprill 2018 *Üks tee, kolm viita [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/uks-tee-kolm-viita/], Sirp, 28. juuni 2019 *Juhan Melliku intervjuu [https://roomaklubi.com/2019/11/12/ilmalopp/], Õhtuleht, 12. november 2019 *Häda hüüab tulles [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/hada-huuab-tulles/], Sirp, 03. aprill 2020 *Taastuvenergeetika on investoreile nagu uus nafta ja rohepöörde asemel saame rahapöörde [https://arvamus.postimees.ee/7605808/inimene-ja-loodus-kaupo-vipp-taastuvenergeetika-on-investoreile-nagu-uus-nafta-ja-rohepoorde-asemel-saame-rahapoorde], Postimees, 14. september 2022 *Saaremaa lääneranda ähvardab riiklikult doteeritud rohepesu [https://arvamus.postimees.ee/7893072/kaupo-vipp-saaremaa-laaneranda-ahvardab-riiklikult-doteeritud-rohepesu], Postimees, 8. november 2023 ==Audio/video/www== *Inimõnn ja termodünaamika [http://heli.er.ee/helid/oy/OY2014_Kaupo_Vipp_Inimonn_ja_termodunaamika.mp3], Raadio Ööülikool 2014 *Tsivilisatsiooni kasvupiiridel [http://heli.er.ee/helid/oy/OY2014_Kaupo_Vipp_Tsivilisatsiooni_kasvupiiridel.mp3], Raadio Ööülikool 2014 *Eesootavaist muutustest tarbimises ja kultuuris [https://www.youtube.com/watch?v=-cFUfIf7i0U], TEDxTartu video 2014 *Inimõnnest, maailmapildist ja globaalmajanduse kollapsist [https://www.youtube.com/watch?v=r6cBBq3cRHQ], Eesti ökokogukondade kokkutulek, video 2015 *Mõtleme taas [https://tallinnatv.eu/saated-sarjad/arutelu/motleme-taas/11628-2016-12-27-motleme-taas], Tallinna TV 2016 *Tehnoloogilise tsivilisatsiooni jätkusuutlikkusest [https://rohevik2017.publicon.ee/userfiles/rohevik2017/slaidid/Kaupo%20Vipp%20Visiooniettekanne.pdf], konverentsi Rohevik ettekandeslaidid 2017 *Maailm kulutab planeedi aastaga taastuvate ressursside hulga liiga kiiresti, intervjuu [https://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/76368530-cc74-4d7c-a3c0-3ee080523121/uudis-kaupo-vipp-maailm-kulutab-planeedi-aastaga-taastuvate-ressursside-hulka-liiga-kiiresti], Vikerraadio 2017 *Otsedemokraatiast ja kihelkonnakogudest, intervjuu 10.05.2018 [http://www.pereraadio.ee/uus/index.php?option=com_content&view=article&id=3995%3Akeset-kuela-2018&catid=72%3Akeset-kuela&Itemid=1], Pereraadio 2018 *Oleme oma tsivilisatsiooniga tupikteel, intervjuu 06.08.2018 [https://www.youtube.com/watch?v=m8aBuAVQSI0], portaali Objektiiv videoproduktsioon 2018 *Globaalne ja Lokaalne, loeng 04.09.2018 [https://www.facebook.com/vonkrahliteater/videos/470625916775226/], projekt "JAIK. Elu pärast Googlet", Von Krahli Teatri video 2018 *Energeetika tulevikust tsivilisatsiooni jätkusuutlikkuse vaates, ettekanne 17.04.2021 [https://www.youtube.com/watch?v=Lia3f4s6928&t=1s], Eesti Rooma Klubi avalike ettekannete sari, video 2021 *Megatuuletööstus Läänemerre? [https://www.youtube.com/watch?v=0ksgq8TlMWg&t=1s], Tuulikukärajad Saaremaal Salmel, salvestus 13. november 2022 *Saaremaa randa planeeritava hiiglasliku tuulepargi võimalikest tervise- ja keskkonnamõjudest [https://www.youtube.com/watch?v=7iE7KEDZM7w&t=180s], Maarahva Meedia 30. november 2023 *Raamatud Globaalpohmelus/Lokaalravitsus - koduleht ja raamatute tellimine http://globaalpohmelus.weebly.com/tellimine.html ==Arvustusi== *[[Mihkel Kunnus]]. ''Majandusteaduse blues ja tragöödia surm kõhukorinast'' [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/majandusteaduse-blues-ja-tragoeoedia-surm-kohukorinast/] Sirp, 17. jaanuar 2013 *[[Lauri Laanisto]]. ''Lennuka lapitekiga paratamatu kollapsi poole'' [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/lennuka-lapitekiga-paratamatu-kollapsi-poole/] Sirp, 12. jaanuar 2018 *[[Mihkel Kunnus]]. ''Häirivalt veenev raamat lootusest, kui lootust ei ole'' [https://kultuur.postimees.ee/4289065/hairivalt-veenev-raamat-lootusest-kui-lootust-ei-ole] Postimees, 27. oktoober 2017 == Isiklikku == Kaupo Vipp on abielus, tal on kaks poega. == Välislingid == * [https://www.torgukuningriik.com/ "Torgu Kuningriigi koduleht"] {{JÄRJESTA:Vipp, Kaupo}} [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Eesti Rooma Klubi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] rq68ozv102memylskkxduoxrfz8av0v Ludwig August Mellin 0 306459 7157472 7035387 2026-05-19T23:27:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157472 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ludwig August von Mellin.jpg|thumb|right|Ludwig August Mellin]] Krahv '''Ludwig August Mellin''' ([[3. veebruar]] [[1754]] [[Tuhala]], [[Harju kreis]], [[Eestimaa kubermang]] – [[12. märts]] [[1835]] [[Riia]], [[Liivimaa kubermang]], [[Venemaa keisririik]]) oli [[baltisaksa]] päritolu [[kartograaf]] ja [[poliitik]].<ref>Indrek Jürjo: Ludwig August krahv Mellin kui talurahva sõber ja estofiil, Tuna 4/2003</ref><ref name="WDL">{{cite web |url = http://www.wdl.org/en/item/2571/ |title = Atlas of Livonia, or of the Two Governments and Duchies Livonia and Estonia, and of the Province of Oesel |website = [[World Digital Library]] |date = 1791–1798 |accessdate = 12.07.2013 |archive-date = 3.07.2013 |archive-url = https://web.archive.org/web/20130703032741/http://www.wdl.org/en/item/2571/ |url-status = dead }}</ref> ==Elulugu== Ludwig August von Mellin sündis 1754. aastal [[Harju kreis]]is [[Tuhala mõis]]a omaniku pojana. Pärast koduse hariduse saamist jätkas ta õpinguid [[Šveits]]is [[Berni ülikool]]is ja Itaalias [[Bologna ülikool]]is. Täiendas teadmisi ka Prantsusmaal. [[1773]]. aastal saabus tagasi Venemaa keisririiki ja astus armeteenistusse. Aastatel [[1775]]–[[1781]] teenis ta ohvitserina [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap|Venemaa kindralstaabi]] topograafiaosakonnas. [[1777]]–[[1778]] oli [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|Sõjaministeeriumi]] joonestuskoja direktor. Seejärel tegutses Liivimaa diviisi kindralkortermeistrina Riias. [[1783]]. aasta alguses lahkus L. A. von Mellin armeest majori aukraadiga. Tegutses 1786–1795 [[Volmari kreis|Volmari]] [[kreisikohtunik]]una, Riias [[Südametunnistuskohus|Südametunnistuskohtu]] assessorina, [[Liivimaa ülemkonsistoorium]]i president aastast 1796 ja [[Liivimaa maanõunik]]una 1797–1818, täiendades end majandusküsimustes [[Göttingeni ülikool]]is. Krahv Ludwig August von Mellin suri Riias 12. märtsil 1835. == Teadustegevus== Ludwig August von Mellin koostas esimese kartograafilise tööna aastatel 1778-1781 [[Doonau]] delta ja {{kas|[[Pavlovski]]}}<!--ilmselt Pavlovsk--> ümbruse kaardi. ==="Liivimaa atlas"=== {{Vaata| Liivimaa atlas}} [[Pilt:Mellin Atlas von Lieffland Tallinn.png|pisi|Tallinna ümbruse kaart 1791–1810 avaldatud Ludwig August Mellini [[Liivimaa atlas]]est]] "[[Liivimaa atlas]]ega" alustas ta tööd 1782. aasta lõpul, seades eesmärgiks Eesti- ja Liivimaa kohta ajakohaste kaartide koostamise, August Wilhelm Hupeli teatmeteose "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" juurde. Liivimaa atlase esimene köide ilmus 1777. aastal. Varem koostatud ning [[Peterburi Teaduste Akadeemia|Keiserliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia]] poolt välja antud kaardid olid lünklikuid ja vigadega. Kaartide koostamisel kasutas Mellin kreisimaamõõtjaid, Saaremaa maamõõdu- ja reguleerimiskomisjoni kaardimaterjale ning andmeid kaartidele kantavate nimede kohta laekus mõisnikelt, kooli- ja kirikuõpetajailt jne. Sageli olid need ebatäpsed. Ainus abiline, keda ta mõningate paikkondade kaardistamisel kasutas oli [[Johann Wilhelm Krause]] (hilisem [[Tartu Ülikooli peahoone]] projekteerija), kes oli aastail 1792–1797 Mellini teenistuses. "Liivimaa atlas" avaldati üksikute kaardilehtede kaupa sel ajal kehtinud haldusjaotuse järgi. Mellin on läinud Baltimaade teaduslukku selle ala esimese täieliku atlase koostajana, mille koostamine ja väljaandmine kestis tervelt 28 aastat. "Liivimaa atlas" võttis kokku 18. sajandi saavutused [[Läänemere kubermangud]]e [[kartograafia]] alal, ning on huvipakkuv ja kasutatav veel tänapäevalgi Eesti looduse uurimisel. Kaardid annavad andmeid rannajoone muutustest viimase 200 aasta jooksul. Väärtuslikud on ka kaartidel esinevad ajaloolised kohanimed. L.A. von Mellin on uurinud ka [[Eesti linnuste loend|Eesti]] ja [[Läti linnuste loend|Läti]] ala [[linnus]]eid. ==Teosed== *Atlas von Liefland oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthymern Lief- und Ehstland und der Provinz Oesel. Riga-Leipzig, 1798. *Der Atlas von Livland des Ludwig August Graf Mellin. Mit einer Einführung in Leben und Werk. Lüneburg, 1972. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Endel Varep]]. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/Toimetised-2-1955-300-316%2020211208113254.pdf L.A. Mellini Liivimaa atlas ning selle tähtsus Eesti NSV territooriumi geograafilise uurimise ajaloos]. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised 1955, IV kd, nr 2, lk. 300–316. * Endel Varep. L. A. Mellini "Liivimaa atlas" ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. – Eesti Loodus 1985. 3, lk. 194–198. * Heiki Potter. Topograafilised saladused läbi aegade – Rootsi eeltöö õpetas Venemaa kaarte salastama, Kaitse Kodu, Nr. 5 (65/511), Eesti Kaitseliit, 2006 * Tõnu Raid. Tabulae Livoniae: Liivimaa vanadel kaartidel / Tõnu Raid. – Tallinn, 2002. ISBN 9985784774 * ''Eesti elulood'', Eesti entsüklopeedia 14. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000. ISBN 9985-70-064-3, lk. 287 ==Välislingid== {{Commonskat|Ludwig August Mellin}} {{Commonskat|Maps by Ludwig August Mellin|Maps by Ludwig August Mellin}} {{Commonskat|Atlas von Liefland|Atlas von Liefland}} {{JÄRJESTA:Mellin, Ludwig August}} [[Kategooria:Mellinid]] [[Kategooria:Baltisaksa teadlased]] [[Kategooria:Liivimaa maanõunikud]] [[Kategooria:Liivimaa konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tegevliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1754]] [[Kategooria:Surnud 1835]] g9sykhk2xoai3gru02vchdn5lg9j2ew Otto Krusten 0 306467 7157233 7151616 2026-05-19T13:36:05Z R & R 98282 Nimetavas käändes aja- ja kohamääruse vahel peab olema koma. 7157233 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Otto Krusten | Pilt = Otto Krusten.jpg | Pildisuurus = 176px | Pildi info = Otto Krusten | Sünninimi = Otto Krustein | Sünniaeg = [[18. juuni]] [[1888]] | Sünnikoht = [[Muraste]] | Surmaaeg = [[23. veebruar]] [[1937]] | Surmakoht = [[Tallinn]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[karikaturist]] | Kunsti õppinud = [[Ants Laikmaa ateljeekool]], [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]]i kool | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Otto Krusten''' (õieti '''Otto Krustein''', pseudonüüm '''Raudnõges'''; [[18. juuni]] [[1888]], [[Muraste]] – [[23. veebruar]] [[1937]], [[Tallinn]]) oli eesti [[karikaturist]]. Krusten sündis [[Muraste mõis]]a aedniku pojana. Aastatel 1905–1907 õppis ta [[Ants Laikmaa ateljeekool]]is. Aastatel 1907–1908 ja 1911–1913 oli ta [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts|Peterburis Kunstide Edendamise Seltsi]] koolis vabakuulaja.{{Lisa viide}} Krusten töötas aastal 1919 Tallinnas Haridusministeeriumi [[Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkond|Põhja-Eesti kunstikaitsetoimkonna]] ametnikuna ning 1922–1927 Tartus ajalehe [[Postimees]] toimetuses. Vahemikus 1924–1926 toimetas ta Postimehe satiirilist ajakirja [[Sädemed]], mille asutas aastal 1905 [[Karl August Hindrey]]. 1922 andis Krusten koos [[Gori (karikaturist)|Gori]] ja [[Harald Vellner|Harald Vellneriga]] välja ajakirja [[Tohuwabohu]] (ilmus vaid üks number). Aastast 1927 tegutses ta Tallinnas [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] naljalisa [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] toimetuses ja 1932–1936 oli selle ajakirja tegevtoimetaja.{{Lisa viide}} Krusten kuulus [[Eesti Kunstnikkude Rühm|Eesti Kunstnikkude Rühma]] ja rühmitusse [[Siuru]].{{Lisa viide}} Aastal 1936 Krusten haigestus, mille tagajärjel olid tema mõlemad käed halvatud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hindrey |eesnimi=K. A. |kuupäev=1937 |pealkiri=O. Krusten surnud! |url=http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s987303&nid=53772 |vaadatud=19.09.2018 |väljaanne=Postimees |lehekülg=5}}</ref> Ta suri 23. veebruaril 1937 ja ta maeti 27. veebruaril 1937 [[Rahumäe kalmistu|Rahumäe kalmistule]]. {{Lisa viide}} ==Looming== Alates aastast 1906 joonistas Krusten [[Karikatuur|karikatuure]] ajalehtedele, satiiriajakirjadele ja albumile "[[Õitsituled]]". Ta lähtus Müncheni rühmituse Simplicissimus ja [[Olaf Gulbransson]]i eeskujust ning kujundas välja isikupärase, stiilse ja lakoonilise joonekäsitluse. Ta tegi eesti kultuuri- ja ühiskonnategelastest tabavaid humoristlikke [[šarž]]e.{{Lisa viide}} Tema karikatuure ilmus järgmistes väljaannetes: * Edasi II (1906) * Sõnumete lisa (1906) * [[Meie Mats (ajaleht)|Meie Mats]] (1906–1910, 1917) * [[Lendleht (ajakiri)|Kuulipilduja]] (1906–1907) * [[Meie Mats Ise]] (1907) * [[Päewakaja|Päevakaja]] (1907) * [[Soolaleiba Duumale ja mõnele muule ka mõni soolane suutäis|Soolaleiba]] (1907) * [[Sädemed]] (1907) * [[Õnnewalaja]] (1908) * [[Perekonnaleht]] (1909) * [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] (1911) * –[[Kilk (ajaleht)|Kilk]] (1912–1913) * [[Sarjaja]] (1912–1914) * Oma Maa II (1913) * [[Vana Meie Mats]] (1917) * [[Tallinna Teataja]] * [[Vaba Maa]] * [[Kratt (ajakiri)|Kratt]] * [[Õitsituled]] Krusten debüteeris aastal 1909 [[Tartu|Tartus]] eesti kunsti näitusel. Aastal 1917 liitus ta [[Eesti Kunstiselts|Eesti Kunstiseltsi]] korraldatud näitusel. 1919 liitus ta Kunstiühinguga Pallas. Alates aastast 1922 osales ta näitustel mitmel pool Euroopas, nt nii [[Helsingi|Helsingis]], [[Pariis|Pariisis]], [[Lübeck|Lübeckis]] ja[[Kiel|Kielis]]. Tema isikunäitusid toimusid 1924 Tallinnas ning 1929 [[Köln|Kölnis]] ja [[Kopenhaagen|Kopenhaagenis]]. Lisaks võttis ta osa mitmest välisnäitustest ja rahvusvahelisest karikatuurinäitusest, nt Saksamaal, sealhulgas [[Berliin|Berliinis]] (1930–1931), Rootsis [[Stockholm|Stockholmis]] (1933) ja Põhjamaade karikatuurinäitusel (1932).{{Lisa viide}} Peale karikatuuride on ta loonud ka raamatugraafikat, maale ja koloreeritud joonistusi. == Isiklikku == Otto Krusten oli [[Erni Krusten]]i ja [[Pedro Krusten]]i vend. == Raamatud == * [[Rein Loodus]] – "Otto Krusten", kujundaja [[Heinrich Valk]] ([[Kunst (kirjastus)|Kunst]], 1972) == Šaržid ja karikatuurid == <gallery> Fail:Otto Krusten - Gori.jpg|[[Gori (karikaturist)|Gori]] Fail:Otto Krusten - August Kitzberg.jpg|[[August Kitzberg]] Fail:Otto Krusten - Milli Mallikas.jpg|[[Milli Mallikas]] Fail:Otto Krusten - Karl August Hindrey.jpg|[[Karl August Hindrey]] Fail:Otto Krusten - metsa vähenemine.jpg|Metsa vähenemine </gallery> ==Allikad== * [[EKABL]], lk 212 * Jaan Jensen (1947). Otto Krusteni kümnenda surmapäeva puhul. Sirp ja Vasar. 01.03 * Hoia Ronk (1923). Eesti karrikatuur. – Paul Olak (toim), Õitsituled II (lk 67–80). Tallinn: Eesti Ajakirjanikkude Ühing. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44139 * [http://www.muraste.ee/muraste-kuela-ajalugu Muraste küla lugu] == Viited == <references responsive="0" /> ==Välislingid== * [http://muis.ee/museaalview/1366205 Klassivahed, EKM j 153:1340 G 1669, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1366010 Vaesteball, EKM j 7327 G 7242, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1365997 Meie kubism, EKM j 9018 G 8370, Eesti Kunstimuuseum SA] * [http://muis.ee/museaalview/1315547 Maailma revolutsioon läheb, TKM TR 1137:1 B 301, Tartu Kunstimuuseum] {{JÄRJESTA:Krusten, Otto}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1937]] finyhor9jt0emnna7ycpaxppso6o02n Detsember 2013 0 308677 7157212 7142195 2026-05-19T13:02:48Z Kuriuss 38125 7157212 wikitext text/x-wiki {{detsembrikalender|aasta=2013|3=2013}} '''Detsember 2013''', kroonika [[2013]]. aasta detsember algas [[pühapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva pärast [[teisipäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|detsember}} ==[[1. detsember]]== * [[Horvaatia]]s toimunud rahvahääletusel põhiseaduse muutmiseks kiideti heaks põhiseaduse parandus, mis defineerib abielu ainult mehe ja naise vahelise liiduna ning välistab seega [[samasooliste abielu]] legaliseerimise. * [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is jätkusid meeleavaldused, millega protesteeriti president [[Viktor Janukovõtš]]i otsuse vastu jätta sõlmimata assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga. Meeleavaldajad püüdsid tungida presidendi ametiruumidesse ja muudesse valitsusasutustesse, kuid tõrjuti tagasi. Siiski õnnestus neil oma kontrolli alla saada Kiievi linnavalitsuse hoone. Meeleavaldustel osales eri hinnangutel 100 000 – 500 000 inimest. * [[Eesti]]s kuulutati 2013. aasta [[Rahvusmõtte auhind|Rahvusmõtte auhinna]] saajaks tekstiilikunstnik [[Anu Raud]]. ==[[2. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] asepresident [[Joe Biden]] alustas kuuepäevast visiiti [[Aasia]]s, mille raames ta külastas [[Jaapan]]it, [[Hiina]]t ja [[Lõuna-Korea]]d. * [[Hiina]] kapitalile kuuluva ettevõtte [[National Electric Vehicle Sweden]] allüksus [[Saab Automobile]] taastas Saabi autode tootmise [[Rootsi]]s. * [[Somaalia]] parlament avaldas häältega 184:65 umbusaldust peaminister [[Cabdi Faarax Shirdoon Saacid]]ile. * [[Eesti]] kultuuriminister [[Rein Lang]] esitas peaminister [[Andrus Ansip]]ile tagasiastumispalve ja esines [[XII Riigikogu]] ees poliitilise avaldusega, milles kritiseeris teravalt loomeliitude ning ajakirjanduse tegevust. * Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Philip Hammond]]. * Eestisse saabus kolmepäevasele ametlikule visiidile [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i pagulaste ülemvoliniku esindaja Põhja- ja Baltimaades [[Pia Prytz Phiri]]. ==[[3. detsember]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] välisministrite kahepäevane kohtumine. Muuhulgas allkirjastasid Eesti välisminister [[Urmas Paet]] ja Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[John Kerry]] kohtumise raames [[Detsember 2013#4. detsember|4. detsembril]] kahe riigi ühisavalduse koostööst küberjulgeoleku alal. * [[Soome]]s [[Helsingi]]s toimus [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp|Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi]] kaitseministrite kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister [[Urmas Reinsalu]]. * [[Sudaan]]i president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] saatis laiali oma valitsuskabineti. * [[Ukraina]] parlamendis kukkus läbi umbusaldushääletus peaminister [[Mõkola Azarov]]i valitsuskabinetile. Valitsuse umbusaldamist toetas 186 liiget, vajalik oleks olnud 226 liikme toetus. * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s mõistis kohus [[Moskva Suur Teater|Suure Teatri]] kunstilisele juhile [[Sergei Filin]]ile korraldatud happerünnakus süüdi balletiartisti [[Pavel Dmitritšenko]] ja tema kaks kaasosalist. * [[Eesti]] sotsiaalminister [[Taavi Rõivas]] alustas kahepäevast visiiti [[Türkmenistan]]is, et osaleda [[Aşgabat]]is toimuval [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i Euroopa regiooni konverentsil, millel arutati tubakatarvitamise vähendamist ja visiooni tubakavabast Euroopast. ==[[4. detsember]]== * [[Luksemburg]]is vannutati ametisse peaminister [[Xavier Bettel]]i valitsuskabinet. * [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda võttis viimasel lugemisel vastu seaduse, mis näeb ette seksiteenuste ostmise eest vähemalt 1500-eurose rahatrahvi. Lõplikuks jõustumiseks vajab seadus ka ülemkoja heakskiitu. * [[Soome]]s [[Helsingi]]s toimus Põhja- ja Baltimaade kaitseministrite iga-aastane kohtumine, millel osales ka Eesti kaitseminister [[Urmas Reinsalu]]. * [[Šveits]]i parlament valis [[2014]]. aastaks [[Šveitsi liidupresident|liidupresidendiks]] erakonna [[FDP.Die Liberalen]] esindaja [[Didier Burkhalter]]i, kelle poolt hääletas 183 liiget. * [[Eesti]]s andis [[XII Riigikogu]] ees ametivande ja astus sellega ametisse uus kultuuriminister [[Urve Tiidus]]. * Eestis viibis ühepäevasel ametlikul visiidil [[Soome]] haridusminister [[Krista Kiuru]]. ==[[5. detsember]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, kus Eestit esindasid justiitsminister [[Hanno Pevkur]] ja siseminister [[Ken-Marti Vaher]]. * [[Boston]]i katoliiklik peapiiskop [[Sean O'Malley]] informeeris avalikkust [[paavst]] [[Franciscus]]e kavast moodustada erikomisjon, mille ülesandeks saab võidelda [[pedofiilia]]ga vaimulikkonna seas ja aidata pedofiilidest vaimulike ohvriteks langenud lapsi. * [[Hiina]]s keelati pankadel tehingud virtuaalse rahaga (''[[bitcoin]]''<nowiki>'</nowiki>idega). * [[Jeemen]]i pealinnas [[Sanaa]]s toimus rida rünnakuid kaitseministeeriumi hoonele, mille tõttu hukkus vähemalt 52 ja sai vigastada 162 inimest. * [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] teatas sõjalise missiooni alustamisest [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]], et kaitsta ägenenud kodusõjas tsiviilisikuid. Kesk-Aafrika Vabariigis viibis juba 650-meheline Prantsuse väeüksus, millele saadeti selle otsuse järel lisajõude. * [[Ukraina]]s [[Kiiev]]is algas [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i välisministrite nõukogu kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas välisminister [[Urmas Paet]]. * [[Eestlased|Eesti]] päritolu Prantsusmaa kirjanikule [[Katrina Kalda]]le anti üle [[Prantsuse Akadeemia]] kirjandusauhind. * [[XII Riigikogu]] liikmetena alustasid tööd [[Rein Lang]] ja kultuuriminister [[Urve Tiidus]]e asendusliikmena [[Tarmo Mänd]]. Rein Langi volituste taastumise tõttu kaotas [[Detsember 2013#4. detsember|4. detsembril]] koha Riigikogus tema asendusliige [[Andrei Korobeinik]]. ==[[6. detsember]]== * [[Gibraltar]]i kubernerina astus ametisse [[James Dutton]]. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Kabardi-Balkaaria|Kabardi-Balkaari Vabariigi]] presidendi [[Arsen Kanokov]]i tagasiastumispalve ja nimetas riigipea kohusetäitjaks [[Juri Kokov]]i. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] andis [[Tallinna teletorn]]is üle [[Eesti Teadusagentuur]]i õpilasleiutajate riikliku konkursi auhinnad. ==[[7. detsember]]== * [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i tippkohtumisel [[Indoneesia]]s [[Bali]] saarel saavutati 159 riigi ministrite vahel kokkulepe, mis lihtsustab piiriülest äritegevust ja teeb mitmesuguseid soodustusi maailma vaeseimatele riikidele. Tegemist oli esimese korraga ajaloos, mil Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames jõuti nii ulatusliku rahvusvahelise kokkuleppeni. * [[Eesti]]s valiti mittetulundusühingu [[Vaba Isamaaline Kodanik]] esimeheks poliitik [[Andres Herkel]]. ==[[8. detsember]]== * [[Euromaidan]]: [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is toimus uus massimeeleavaldus, millel osales eri andmetel 200 000 – 500 000 inimest. Meeleavaldajad nõudsid peaminister [[Mõkola Azarov]]i valitsuse tagasiastumist. Muuhulgas purustasid meeleavaldajad Iseseisvuse väljakul asunud Vladimir Lenini kuju. * [[Sudaan]]i president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] nimetas ametisse uue valitsuskabineti. * [[Venezuela]]s toimusid kohalike omavalitsuste valimised, mille võitis valitsev [[Ühinenud Sotsialistlik Partei]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] tunnustas [[Pärnu kontserdimaja]]s toimunud üritusel 2013. aasta parimaid vabatahtlikke. * [[Eesti]] justiitsminister [[Hanno Pevkur]] alustas neli päeva kestvat visiiti [[India]]s. ==[[9. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseminister [[Chuck Hagel]] alustas ametlikku visiiti [[Pakistan]]is. * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] pikendas veel 10 aastaks juba 25 aastat kehtivat keeldu plastrelvade omamisele ja kasutamisele. * [[Euroopa]] riikides algas üle-euroopalise [[metsanädal]]a tähistamine. * [[Itaalia]]s sai alguse 9. detsembri liikumine ([[Itaalia 2013. aasta meeleavaldused]]). * [[Põhja-Korea]] riiklik [[uudisteagentuur]] [[KCNA]] kinnitas, et riigipea [[Kim Chŏng-un]]i mõjuvõimas onu [[Chang Song-thaek]] on vabastatud kõigilt ametikohtadelt seoses partei- ja riigivastaste kuritegudega. Kuuldused Changi ametist vabastamisest jõudsid rahvusvahelisse meediasse mõned päevad varem. * [[Tai]] peaminister [[Yingluck Shinawatra]] teatas, et saadab pealinnas [[Bangkok]]is nädalaid kestnud meeleavalduste tõttu parlamendi laiali ja korraldab ennetähtaegsed parlamendivalimised. * [[Türgi]] konstitutsioonikohus tunnistas ebaseaduslikuks opositsioonilise [[Vabariiklik Rahvapartei|Vabariikliku Rahvapartei]] parlamendisaadiku, ajakirjanik [[Mustafa Balbay]] vangistuse. Balbay vabastati [[Detsember 2013#10. detsember|järgmisel päeval]] ja ta asus taas täitma oma kohuseid parlamendis. Balbay vahistati 2009. aastal ja mõisteti 2013. aastal ligi 35 aastaks vangi väidetava osaluse tõttu väidetavas Ergenekoni vandenõus. * [[Eesti]]s algas [[noorsootöö nädal]]. * Eesti siseminister [[Ken-Marti Vaher]] alustas viiepäevast ametlikku visiiti [[Kreeka]]s. * [[XII Riigikogu]] liige ja ühenduse [[Vaba Isamaaline Kodanik]] esimees [[Andres Herkel]] teatas, et lahkub [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] Riigikogu fraktsioonist ning kaalub ka erakonnast välja astumist. * [[Riigikohus]] avaldas otsuse, millega tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamispiirangud. Riigikohtu otsus jõustub [[Juuni 2014#9. juuni|9. juunil 2014]]. ==[[10. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] üks suuremaid autotootjaid [[General Motors]] nimetas ettevõtte tegevjuhiks senise tootearendusjuhi [[Mary Barra]], kellest saab esimene naissoost masinatööstusettevõtte juht Ameerika Ühendriikide ajaloos. * [[Brasiilia]]s avaldas sõjaväelise diktatuuri kuritegusid uuriv nn São Paulo tõekomisjon aruande, mille kohaselt langes riigi president [[Juscelino Kubitschek]] 1970. aastatel sõjaväelaste vandenõu ohvriks ja mürgitati. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Johannesburg]]is toimus riigi esimese mustanahalise presidendi [[Nelson Mandela]] mälestustseremoonia. Teiste seas osalesid tema ärasaatmisel [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] ja [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i peasekretär [[Ban Ki-moon]]. Eestit esindas matustel välisminister [[Urmas Paet]]. * [[Norra]]s [[Oslo]]s anti üle [[Nobeli rahuauhind]], mille 2013. aastal pälvis [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]. Auhinna võttis organisatsiooni nimel vastu selle türklasest direktor [[Ahmet Üzümcü]]. * [[Uruguay]] parlamendi ülemkoda kiitis lõplikult heaks valitsuse kava legaliseerida riigis [[kanep]]i kasutamine. Uue seaduse kohaselt, mis jõustub aprillis 2014, on igal täiskasvanud uruguaylasel õigus osta isiklikuks kasutamiseks kuni 40 grammi kanepit ühes kalendrikuus. * [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]] ja [[Soome]] peaminister [[Jyrki Katainen]] allkirjastasid digitaalselt kahe riigi vahelise koostöömemorandumi, millega muutub Eesti riikliku andmevahetuskihi [[X-tee]] kasutamine võimalikuks ka Soome ametiasutustele. Taoline ühiskasutus on aluseks kahe riigi ühiste e-teenuste loomisele. * Eesti põllumajandusminister [[Helir-Valdor Seeder]] viibis ringsõidul [[Järva maakond|Järvamaal]]. * [[XII Riigikogu]] liige [[Andres Herkel]] lahkus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidust]]. ==[[11. detsember]]== * [[Euromaidan]]: [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is Iseseisvuse väljakul püüdsid korrakaitsejõud öösel vägivalda kasutades laiali ajada seal mitmendat päeva valitsuse vastu meelt avaldavaid poliitilise opositsiooni esindajaid, kuid meeleavaldajad keeldusid lahkumast ja osutasid miilitsale edukalt vastupanu. * [[India]] ülemkohus tühistas New Delhi kõrgema kohtu otsuse 2009. aastast ja jõustas uuesti 1860. aastast pärineva kriminaalseadustiku artikli 377, mis näeb [[homoseksuaalsus|homoseksuaalse]] seksuaalvahekorra eest ette 10-aastase vanglakaristuse. Ülemkohtu hinnangul ei kuulu samasoolise vahekorra reguleerimine kohtute kompetentsi, vaid tuleks lahendada seadusemuudatusega parlamendis. * [[Itaalia]]s võitis peaminister [[Enrico Letta]] valitsus parlamendi mõlemas kojas läbi viidud usaldushääletuse. * [[Taani]]s astus ametist tagasi välisminister [[Villy Søvndal]]. * [[Eesti]] peaminister [[Andrus Ansip]] viibis ühepäevasel töövisiidil [[Soome]]s, kus ta kohtus Soome peaministri [[Jyrki Katainen]]iga. * Eesti peaminister [[Andrus Ansip]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Kõrgõzstan]]is. * Eestit külastas koos teda saatva äridelegatsiooniga [[Põhja-Iirimaa]] rahandusminister [[Simon Hamilton]]. * [[XII Riigikogu]] võttis vastu Eesti 2014. aasta riigieelarve. Eelarve kulude kogumaht on 8,06 miljardit eurot, mis on 2013. aasta eelarvega võrreldes 4,9% suurem. ==[[12. detsember]]== * [[Austraalia]] kõrgem kohus tühistas [[Austraalia pealinna ala]] parlamendi otsuse oktoobrist 2013, millega oli seadustatud [[samasooliste abielu]]. Kohus andis õiguse föderaalvalitsusele, kelle hinnangul oli pealinna alal vastu võetud seadus vastuolus Austraalia föderaalseadustega, mis taolist abielu vormi ei tunnista. * [[Euroopa Kohus]] otsustas, et [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides tuleb [[tsiviilpartnerlus]]es elavatele inimestele tagada täpselt samad õigused, mis on [[abielu]]s elavatel inimestel. * [[Somaalia]] [[Somaalia peaminister|peaministrina]] astus ametisse [[Cabdiweli Shiikh Axmed]]. * [[Taani]] välisministriks sai [[Holger K. Nielsen]]. * [[Tai]] endisele peaministrile [[Abhisit Vejjajiva]]le esitati ametlik mõrvasüüdistus seoses enam kui 90 meeleavaldaja tapmisega 2010. aastal aset leidnud rahutuste ajal. * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele visiidile [[Soome]] kaitseväe juhataja kindral [[Ari Puheloinen]], kes kohtus nii Eesti kaitseväe juhataja [[Riho Terras]]e kui ka Eesti kaitseministri [[Urmas Reinsalu]]ga. * [[XII Riigikogu]] liige, varem [[Eesti Keskerakond]]a kuulunud [[Deniss Boroditš]] teatas [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]] astumisest. ==[[13. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Centennial]]is asuvas [[Arapahoe keskkool]]is toimus koolitulistamine, mille korraldas sama kooli õpilane Karl Halverson Pierson. Tulistamises sai haavata kaks õpilast, tulistaja ise sooritas enesetapu. * Ameerika Ühendriikides [[Kansas]]e osariigis peeti kinni lennundustehnik Terry Lee Loewen, kes tahtis korraldada [[Wichita lennujaam]]as enesetapurünnaku, kasutades selleks lõhkeainega täidetud sõiduautot. * [[Eesti peaminister]] [[Andrus Ansip]] avas [[Biškek]]is Eesti esimese aukonsulaadi [[Kõrgõzstan]]is. Eesti [[aukonsul]] Kõrgõzstanis on [[Viktor Krõltsov]]. ==[[14. detsember]]== * [[Ahvenamaa]] lähistel sõitis elektrikatkestuse tõttu karile [[Viking Line]]'i parvlaev [[Viking Amorella]]. Laeva 2000 reisijast keegi vigastada ei saanud. * [[Egiptus]]e [[Egiptuse president|president]] [[‘Adlī Manşūr]] teatas, et rahvahääletus uue põhiseaduse eelnõu üle peetakse 14. ja 15. jaanuaril 2014. * [[Hiina]] esimene [[kuukulgur]] [[Yutu]] jõudis [[Kuu]]le. * [[Keenia]] pealinna [[Nairobi]] somaallaste linnaosas korraldati granaadirünnak mikrobussile, mille tagajärjel hukkus vähemalt 4 inimest. * [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigi]] president [[Michel Djotodia]] tegi kristlikele relvarühmitustele ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, et lõpetada riigis üha laienev kodusõda. * [[Saksamaa]]l avaldas [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] liikmeskonna enamus toetust valitsuskoalitsiooni moodustamisele [[Angela Merkel]]i juhitava [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liiduga]]. * [[Tuneesia]]s sai võimupartei ja opositsiooni kokkuleppe tulemusel peaministriks kuni uute valimisteni senine tööstusminister [[Mahdī Jum‘ah]]. * [[Ukraina]] president [[Viktor Janukovõtš]] tagandas ametist [[Kiievi linnapea]] kohusetäitja [[Halõna Hereha]], keda süüdistati vägivalla kasutamise sanktsioneerimises valitsusvastaste meeleavalduste ajal. Samal päeval toimus linnas suur valitsuse toetajate meeleavaldus, millel osales miilitsa hinnangul ligi 60 000 inimest. Meeleavaldajatele esines ka peaminister [[Mõkola Azarov]]. * [[Eesti Looduskaitse Selts]] andis esimese [[aasta loodusesõber|aasta loodusesõbra]] tiitli hundiuurijale [[Peep Männil]]ile. == [[15. detsember]] == * [[Euromaidan]]: [[Ukraina]] pealinna [[Kiiev]]i Iseseisvuse väljakul toimus uus valitsusvastane meeleavaldus, millest võttis osa umbes 200 000 inimest. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Qunu]]s maeti riigi esimene mustanahaline president [[Nelson Mandela]]. * [[Tšiili]]s peeti [[2013. aasta Tšiili presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, kus olid vastamisi esimeses voorus 46,67 protsenti häältest saanud sotsialistist endine president [[Michelle Bachelet]] ja 25,01 protsenti häältest saanud konservatiiv [[Evelyn Matthei]]. Presidendiks valiti Michelle Bachelet, kes sai üle 62 protsendi häältest. Tema ametiaeg algab [[11. märts]]il [[2014]]. * [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] peapiiskop [[Andres Põder]] kuulutas [[Jõgeva]]l välja jõulurahu. * [[AS Tallinna Lennujaam]] teatas, et suvel 2014 avab [[Portugal]]i rahvuslik lennufirma [[TAP Air Portugal]] Lissaboni–Tallinna lennuliini, millest saab pikim regulaarmarsruut, mida Tallinnast on eales opereeritud. Marsruudi pikkus on 3314 km. ==[[16. detsember]]== * Ajakirjas [[Journal of Mammalogy]] ilmunud artiklis teatati seni teadmata [[taapir]]iliigi avastamisest [[Brasiilia]]s ja [[Colombia]]s. Liik sai nimeks ''[[Tapirus kabomani]]''. * [[Austria]] [[Austria liidukantsler|liidukantsler]] [[Werner Faymann]] vannutati ametisse uueks ametiajaks. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senat]] kinnitas häältega 78:16 uueks [[Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku minister|sisejulgeolekuministriks]] [[Jeh Johnson]]i. * [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] pealinnas [[Brazzaville]]'is hukkus tulevahetuses vähemalt 22 inimest, kui sõdurid läksid kinni võtma 2012. aastal 300 inimese surma põhjustanud relvalao plahvatuse eest süüdi mõistetud [[Marcel Tsourou]]d ja viimase ihukaitsjad vastupanu osutasid. * [[Eesti]]s [[Värska]]s [[Värska Kultuurikeskus]]es anti üle [[Anne Vabarna nimeline omakultuuripreemia|Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad]]. Preemia pälvisid [[Ingrit Kala]], [[Jalmar Vabarna]] ja [[Ahto Raudoja]]. ==[[17. detsember]]== * [[Saksamaa]] [[Liidupäev]] valis [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|liidukantsler]] [[Angela Merkel]]i ametisse kolmandaks ametiajaks. * [[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s kohtunud [[Ukraina president]] [[Viktor Janukovõtš]] ja [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] sõlmisid kahe riigi vahel mitu kaubavahetust ja kaitsekoostööd puudutavat lepet. Muu hulgas lubas Putin, et Venemaa ostab 11 miljardi euro väärtuses [[Ukraina]] riiklikke võlakirju ja tarnib Ukrainale [[maagaas]]i senisest kolmandiku võrra odavamalt. ==[[18. detsember]]== * [[Brasiilia]] [[Brasiilia kaitseminister|kaitseminister]] [[Celso Amorim]] teatas, et Brasiilia ostab rootsi lennuki- ja kaitsetööstusettevõttelt [[Saab]] 36 [[hävituslennuk]]it [[Saab 39 Gripen]]. Tehingu maksumus on 3,5 miljardit [[euro]]t. * [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] kuulutas [[Venemaa põhiseadus]]e 20. aastapäeva puhul välja [[amnestia]] umbes 10 000 süüdimõistetule ja süüdistatule. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] jättis välja kuulutamata Riigikogus heaks kiidetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muudatuse, tuues põhjuseks vastuolu põhiseadusega. * [[Eesti Ringhäälingute Liit]] kuulutas 2013. aasta [[Kuldmikrofon]]i saajaks [[Tõnis Erilaid|Tõnis Erilaiu]]. ==[[19. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[New Mexico]] osariigi ülemkohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks osariigi seadused, mis keelasid väljastada samasoolistele paaridele abielutunnistusi ja seadustas sellega osariigis [[samasooliste abielu]]. * [[Prantsuse Guajaana]]st [[Kourou]]st [[Guajaana kosmodroom]]ilt startis [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i astromeetriline [[kosmoseteleskoop]] [[Gaia (kosmoseteleskoop)|Gaia]]. * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is varises etenduse ajal kokku teatri Apollo lagi. Vigastada sai vähemalt 88 inimest. * [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] teatas, et kavatseb rahuldada naftakontserni [[Jukos]] endise juhi [[Mihhail Hodorkovski]] armuandmispalve. * [[Andrus Ansipi kolmas valitsus|Eesti valitsus]] otsustas avada Eesti saatkonna [[Brasiilia]] pealinnas [[Brasília]]s. See on esimene Eesti [[saatkond]] [[Ladina-Ameerika]]s. * [[Eesti Jahimeeste Selts]] kuulutas [[Pärnu Vallikäär]]us välja [[jõulupühad]]e ajal Eesti metsades kehtiva [[jahirahu]]. * Eesti turundusagentuuride ühendus [[Creative Union]] avas [[Tallinn]]as [[Navigatori ärimaja]]s Eesti esimese [[turunduslinnak]]u. ==[[20. detsember]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Utah]]' osariigis tühistas föderaalkohtunik Robert J. Shelby osariigi põhiseaduse paranduse, mis oli keelustanud osariigis [[samasooliste abielu]]. Juba samal päeval sai 100 samasoolist paari ametliku abielutunnistuse. * [[Filipiinid]]el [[Manila]] [[Ninoy Aquino rahvusvaheline lennujaam|Ninoy Aquino rahvusvahelises lennujaamas]] avas relvastatud isik tule, tappes neli inimest. Tapetute seas oli ka [[Labangan]]i linnapea Ukol Talumpa. * [[Kanada]] ülemkohus kuulutas riigi prostitutsioonivastase seadustiku põhiseadusega vastuolus olevaks. * [[Uganda]] parlament võttis vastu seaduse, millega karmistati karistusi [[homoseksuaalsus|homoseksuaalse]] käitumise eest. Maksimaalne karistus samasoolises seksuaalaktis osalemise eest tõsteti eluaegse vangistuseni. Vanglakaristus on edaspidi ette nähtud ka võimudele homoseksuaalsetest inimestest teatamata jätmise eest. * [[Venemaa]]l rahuldas president [[Vladimir Putin]] ettevõtja [[Mihhail Hodorkovski]] armuandmispalve. Hodorkovski vabastati vanglast samal päeval ja ta siirdus [[Saksamaa]]le. * Otsustati, et ajalehe [[Sirp (ajaleht)|Sirp]] peatoimetajaks saab teatriteadlane [[Ott Karulin]]. Ta alustab tööd 1. jaanuaril 2014. * [[Tallinna linnavolikogu]] võttis vastu [[Tallinn]]a 2014. aasta eelarve, mille maht on üle 503 miljoni [[euro]]. ==[[21. detsember]]== * [[Lõuna-Sudaan]]is teatasid riigi endisele asepresidendile [[Riek Machar]]ile alluvad mässulised väeüksused, et on vallutanud riigi naftatööstuse ühe keskuse [[Bentiu]]. [[Detsember 2013#22. detsember|Järgmisel päeval]] kinnitasid linna langemist mässuliste kätte ka Lõuna-Sudaani ametlikud allikad. * [[Eesti]] [[Riigikantselei]] ja [[Eesti Post]] esitlesid [[Tartu raekoda|Tartu raekojas]] [[Jaan Tõnisson|Jaan Tõnissoni]] 145. sünniaastapäeva puhul välja antud [[postmark]]i. See on üheteistkümnes mark seeriast "Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018". ==[[23. detsember]]== *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus ametisse uus sisejulgeolekuminister [[Jeh Johnson]]. *[[Venemaa]]l vabastati [[amnestia|amnestiaga]] vanglast punkbändi [[Pussy Riot]] liikmed [[Marija Aljohhina]] ja [[Nadežda Tolokonnikova]]. ==[[24. detsember]]== *[[Lõuna-Sudaan]]is teatasid valitsusväed, et on vallutanud mässulistelt tagasi strateegiliselt olulise [[Bor (Lõuna-Sudaan)|Bori]] linna. Samal päeval teatasid [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vaatlejad, et on avastanud riigis kolm massihauda. *[[Suurbritannia]]s rehabiliteeris kuninganna [[Elizabeth II]] postuumselt arvutiteadlase [[Alan Turing]]i, kes 1952. aastal karistuseks [[homoseksuaalsus]]e eest keemiliselt kastreeriti. ==[[25. detsember]]== * [[Egiptus]]e võimud kuulutasid [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] terroriorganisatsiooniks. * [[Paavst]] [[Franciscus]] kutsus [[Vatikan]]is peetud jõulujutluses inimesi üles palvetama rahu ja humanitaarabi kohalejõudmise eest [[Süüria]]s. * [[Transnistria]] parlament kiitis heaks president [[Jevgeni Ševtšuk]]i algatatud põhiseaduse paranduse, mille kohaselt hakkavad riigi territooriumil kehtima [[Venemaa]] seadused. Venemaa seadused kavatsetakse üle võtta ja rakendada kolmes etapis. * [[Türgi]]s astusid seoses riiklikke ehitusprojekte puudutava korruptsiooniskandaaliga tagasi kolm ministrit – keskkonnaminister [[Erdoğan Bayraktar]], majandusminister [[Zafer Çağlayan]] ja siseminister [[Muammer Güler]]. Keskkonnaminister Bayraktar kutsus ka peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]]i üles tagasi astuma. ==[[26. detsember]]== * [[Bangladesh]]is paigutati [[koduarest]]i ekspeaminister ja poliitilise opositsiooni üks juhte [[Khaleda Zia]]. *[[Venemaa]]l [[Siberi]]s [[Novosibirsk]]ist lendu alustanud lennuk [[An-12]] kukkus maandumisel [[Irkutski oblast]]is alla, üheksa inimest sai surma. ==[[27. detsember]]== * [[Postimees]] kuulutas [[Postimehe aasta inimene|aasta inimeseks]] tudengisatelliidi [[EstCube-1]] projektijuhi [[Mart Noorma]]. ==[[29. detsember]]== * [[El Salvador]]is hakkas purskama [[San Migueli vulkaan]]. * [[Prantsusmaa]]l [[Alpid]]es sai mäesuusatamisel raskelt vigastada saksa võidusõitja [[Michael Schumacher]], kes suusarajalt kõrvale kaldununa kukkus ja lõi pea vastu kivi. * [[Venemaa]]l [[Volgograd]]i raudteejaamas toimus plahvatus, mille tagajärjel sai surma vähemalt 15 ja vigastada veel 40 inimest. ==[[30. detsember]]== * [[Kreeka]]s [[Ateena]]s tulistasid tundmatud isikud mitu lasku [[Saksamaa]] suursaadiku residentsi suunas. Vahejuhtumis keegi vigastada ei saanud. * [[Venemaa]]l [[Volgograd]]is toimus teine terrorirünnak, mille sihtmärgiks oli seekord reisijaid vedanud trollibuss. Pommiplahvatuses hukkus 15 inimest. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2013| 2013-12]] 5esq4z60euqmrgn3htv7jgej81wum7a Lehternahkis 0 320180 7157566 7153176 2026-05-20T07:31:36Z Svencapoeira 67038 7157566 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lehternahkis | värvus = seened | pilt = Nelk-lehternahkis.jpg | pildi_seletus = [[Nelk-lehternahkis]] ''Thelephora caryophyllea'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''Agaricomycetes sbc Incertae sedis'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = [[Lehternahkiselised]] ''Thelephoraceae'' | perekond = '''Lehternahkis''' ''Thelephora'' | perekonna_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Lehternahkis''' (''Thelephora'') on perekond [[seen]]i, mis kuulub [[Lehternahkiselised|lehternahkiseliste]] sugukonda. ==Eesti liike== *''[[Thelephora albomarginata]]'' *''[[Thelephora allobadia]]'' *''[[Thelephora alnii]]'' *''Thelephora anthocephala'' – [[põõsas-lehternahkis]] *''[[Thelephora asperula]]'' *''[[Thelephora atra]]'' *''Thelephora atroarenicolor'' – [[piik-sametkoorik]] *''[[Thelephora botryoides]]'' *''[[Thelephora bryophila]]'' *''Thelephora caryophyllea'' – [[nelk-lehternahkis]] *''[[Thelephora cinereoumbrina]]'' *''[[Thelephora eucinerascens]]'' *''[[Thelephora eucoerulea]]'' *''[[Thelephora eulateritia]]'' *''[[Thelephora extendens]]'' *''[[Thelephora ferruginea]]'' *''[[Thelephora fuscocinerea]]'' *''[[Thelephora galzinii]]'' *''[[Thelephora humicola]]'' *''[[Thelephora lilacinogrisea]]'' *''[[Thelephora martinii]]'' *''[[Thelephora muricata]]'' *''[[Thelephora neobourdotii]]'' *''Thelephora palmata'' – [[haisev lehternahkis]], kähar lehternahkis *''Thelephora penicillata'' – [[pintseljas lehternahkis]] *''[[Thelephora pilosa]]'' *''[[Thelephora punicea]]'' *''[[Thelephora ruttneri]]'' *''[[Thelephora subclavigera]]'' *''[[Thelephora subtestacea]]'' *''Thelephora terrestris'' – [[harilik lehternahkis]] *''[[Thelephora testaceogilva]]'' *''[[Thelephora umbrinospora]]'' *''[[Thelephora wakefieldiae]]'' ==Liike mujal== *''[[Thelephora cuticularis]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/129716 Lehternahkis] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] 1qwe54jo00iewij53b5pq3p5e31fhso Lümfisüsteem 0 325180 7157499 7008202 2026-05-20T03:50:20Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157499 wikitext text/x-wiki '''Lümfisüsteem''' ehk '''lümfaatiline süsteem''' (ladina keeles ''systema lymphaticum'', ''systema lymphoideum'') on [[lümfoidkude]]dest koosnev paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] loomade [[elundsüsteem|elundkond]].<ref name="xCOhV" /><ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia" /> Lümfoidkude sisaldab iseloomulikke lümfirakke ehk [[lümfotsüüt]]e, nende eelrakke ja [[Diferentseerumine|diferentseerunud]] rakke.<ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia" /> Lümfoidkoed on omavahel ühendatud [[lümfisooned|lümfisoonte]] abil.<ref name="TÜ kliin">[https://www.kliinikum.ee/luuydi/luemfisuesteem Tartu Ülikooli Kliinikum – "Lümfisüsteem"]</ref> Lümfisooned kannavad lümfotsüüte sisaldavat koevedelikku ehk [[lümf]]i läbi [[lümfisõlmed]]e.<ref name="Anatoomia õpiobjekt">{{Netiviide |url=http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?S%DCDAME-VERESOONKOND:L%DCMFIS%DCSTEEM |pealkiri=www2.hariduskeskus.ee – "Lümfisüsteem" |vaadatud=2018-02-20 |arhiivimisaeg=2018-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180220212303/http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/massaaz/?S%DCDAME-VERESOONKOND:L%DCMFIS%DCSTEEM |url-olek=ei tööta }}</ref> Lümfisüsteem kulgeb tsentraalselt ning lümf suubub [[veen|venoossesse]] [[vereringe]]sse. Lümfisüsteemi talitlust reguleerivad nii [[autonoomne närvisüsteem]]<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4374437/] M. J. Kenney, C. K. Ganta. "''Autonomic nervous system and immune system interactions''", Comprehensive Physiology, 4(3), lk 1177–1200, 2014</ref> kui ka [[hormoonid]]<ref>[https://link.springer.com/article/10.1007/BF01721574] W. Kiess, B. H. Belohradsky. "''Endocrine regulation of the immune system''", Klinische Wochenschrift, 64(1), lk 1–7, 1986</ref>. ==Ajalugu== 17. sajandil tegid lümfoloogias märkimisväärseid avastusi [[Gaspare Aselli]] (1581–1626), [[Jean Pecquet]] (1622–1674), [[Thomas Bartholin]] (1616–1680) ja [[Olof Rudbeck]] (1630–1708). Gaspare Aselli avastas 1622. aastal koera soolestiku seinast valged sooned, mis hiljem nimetati [[piimandisooned|piimandisoonteks]] (ingl k ''lacteals''). Tema avastust kinnitas Jean Pecquet oma hilisemate uuringutega aastatel 1947–1951, mil ta avastas, et rasvu ja rasvhappeid sisaldav lümf liigub piimandisoonest [[rinnajuha]] kaudu venoossesse vereringese. Esimesed inimese lümfisüsteemi kirjeldused pärinevad 1652. ja 1653. aastast 2 teadlaselt, Thomas Bartholinilt ja Olof Rudbeckilt, kes mõlemad kirjeldasid perifeerset lümfiringlussüsteemi ja mitut lümfisoont.<ref name="oikBE" /><ref name="sywP2" /> ==Terminid== Lümfisüsteem on kantud kehtivasse rahvusvahelisse [[inimese anatoomia]] standardisse "[[Terminologia Anatomica]]". ==Imetajate lümfisüsteem== Imetajate lümfisüsteem on eri liikidel üsna sarnane, järgnevalt on kirjeldatud inimese lümfisüsteemi. ===Funktsioonid=== Lümfisüsteemi funktsioonid kehas on *toota [[leukotsüüt|immuunrakke]]; *tagada immuunkaitse, hävitades [[bakterid|baktereid]], [[viirused|viirusi]] ja muid võõrkehi; *eemaldada [[kude]]dest üleliigset, [[valgud|valke]] sisaldavat koevedelikku; *aidata omastada toidust [[rasvhapped|rasvhappeid]] ja [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]], nagu [[A-vitamiin|A-]], [[Kaltsiferoolid|D-]], [[E-vitamiin|E-]] ja [[K-vitamiin]], ning transportida neid vereringesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LGDA – ''The lymphatic system'' |url=https://www.lgdalliance.org/the-lymphatic-system/ |vaadatud=2018-02-20 |arhiivimisaeg=2018-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180220221007/https://www.lgdalliance.org/the-lymphatic-system/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[https://emedicine.medscape.com/article/1899053-overview] P. Buddiga jt. "''Lymphatic system anatomy''", Medscape, 2013</ref> ===Liigitus=== Lümfisüsteem jaguneb funktsiooni järgi kaheks osaks: *primaarne ehk esmane (ka tsentraalne) ja *sekundaarne ehk teisene (ka perifeerne).<ref name="Organs of the immune system">[http://www.ufrgs.br/imunovet/molecular_immunology/organsimmune.html] D. Focosi. "''Organs of the immune system''", 2001–2014</ref> ====Primaarne lümfisüsteem==== Primaarsesse lümfisüsteemi kuuluvad punane [[luuüdi]] ja [[tüümus]] ehk [[harkelund]]. Primaarse lümfisüsteemi ülesanne on toota tüvirakkudest immuunrakke.<ref name="Organs of the immune system" /> ====Sekundaarne lümfisüsteem==== Sekundaarsesse lümfisüsteemi kuuluvad lümfikoed, nagu näiteks [[lümfisõlmed]] ja [[põrn]] ning [[limaskestaga seotud lümfikude|limaskestaga seotud lümfikoed]] ehk [[MALT-süsteem]]. Ka [[lümfikapillaarid]], -[[lümfisooned|sooned]] ja -[[lümfijuha|juhad]], neis voolav lümf ning [[lümfiklapikud]] kuuluvad sekundaarsesse lümfisüsteemi. Sekundaarse lümfisüsteemi ülesanded on nii üleliigse koevedeliku eemaldamine, immuunkaitse tagamine kui ka rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide omastamine ja transport.<ref name="Organs of the immune system" /> * Lümfiteed – algavad umbselt kudede rakkude vahelt lümfikapillaaridega, mis suurenevad lümfisoonteks ja lümfijuhaks, kust lümf suubub venoossesse vereringesse;<ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia" /> * Lümfiklapikud – kindlustavad selle, et [[lümf]] voolaks [[lümfikogumisteed]]es üksnes [[süda]]me suunas;<ref name="Anatoomia õpiobjekt" /> * Lümfisõlmed on oakujulised, läbimõõdus 1–25 mm. Neis on palju sidekoelisi vaheseinu ja lümfotsüütide rühmi. Lümfisooned viivad lümfi lümfisõlme, kus lümf liigub aeglaselt. Lümfisõlmed toimivad kui filtrid, kus hävitatakse [[bakterid]] jm võõrkehad;<ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia" /> * MALT-süsteem – selle moodustavad [[limaskest]]ades esinevad lümfoidsed koed ehk üksik- ja [[koondlümfisõlmekesed]]: näiteks [[koondlümfifolliikul|peensoole lümfoidsed naastud]], lümforetikulaarsete kudede kogumid, [[ussripik]] (inimesel) jpt.<ref>S. Velbri. "Immuunpuudulikkus : diagnoos ja ravi", AS Medicina, lk 14, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref> * Neerude lümfiringe – lümf ringleb ka neerudes, kus lümfisooned paiknevad tõenäoliselt neerukoores ning jooksevad paralleelselt neeruarterite ja -veenidega. Teave neerude lümfiringe kohta on veel piiratud, kuid uuringud näitavad, et neerupõletikuga kaasneb neerus uute lümfisoonte moodustumine.<ref name="fmdE4" /> ==Patoloogia== Lümfisüsteemiga on seotud mitu patoloogilist seisundit. [[Infektsioon]]i või [[põletik]]u tõttu võivad lümfisõlmed suureneda. Lümfisõlmede suurenemine võib viidata ka [[lümfoom]]ile.<ref name="N5Tfj" /> Lümfoom on lümfoidsüsteemi kasvaja, mille rakud pärinevad lümfotsüütidest. Põhilised lümfoomi tüübid on [[Hodgkini lümfoom]] ja [[mitte-Hodgkini lümfoom]]. Hodgkini lümfoom on lümfisüsteemi pahaloomuline kasvaja.<ref name="N5Tfj" /> Lümfoomi tekke põhjused on enamasti ebaselged. Lümfoomi tekke riski suurendab immuunsüsteemi häirimine. [[Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom]]iga haigetel on lümfoome sagedamini. Samuti on tõenäoline seos lümfoomide tekke ja Epsteini-Barri viiruse vahel.<ref name="N5Tfj" /> Lümfisüsteemiga on seotud ka sellised haigused nagu näiteks [[äge lümfoidne leukeemia]] ja [[krooniline lümfotsüütleukeemia]].<ref name="IjrUN" /> ==Roomajate lümfisüsteem== [[Roomajad|Roomajate]] lümfisüsteem on imetajate lümfisüsteemist veidi erinev. Roomajatel puuduvad lümfisõlmed, mille asemel on neil üksikud pulseerivad [[lümfisüda]]med. [[Madu]]de lümfisüsteem koosneb põrnast, harkelundist, lümfisoontest, lümfiklapikutest, lümfisüdametest ja lümfist. Harkelund paikneb vahetult [[kilpnääre|kilpnäärme]] ees.<ref name="Snake Anat">[http://www.reptilesmagazine.com/Kid-Corner/Beyond-Beginners/Snake-Anatomy-Immune/] M. Douglas. "''Snake immune system anatomy''", Reptiles Magazine, 2018</ref><ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23640588] M. S. Hedrick jt. "''Lymphatic regulation in nonmammalian verterbrates''", Journal of Applied Physiology, 115(3), lk 297–308, 2013</ref> Suured [[veresoon]]ed on peaaegu kõikjal ümbritsetud lümfisoontega.<ref>[https://web.archive.org/web/20180222172612/http://veterinarycalendar.dvm360.com/clinical-anatomy-reptiles-proceedings] D. R. Mader jt. "''Clinical anatomy of reptiles (proceedings)''", Veterinary Calendar, 2009</ref> Lümfoidkude esineb ka enamiku elundite sees. Osal madude liikidel on leitud söögitorust [[mandlid|mandlisarnast]] lümfoidkude (inglise k ''esophageal tonsil'').<ref>[http://c.ymcdn.com/sites/members.arav.org/resource/resmgr/Files/Proceedings_2002/2002_15.pdf] C. Innis jt. "''Anatomy and clinical significance of the esophageal tonsils of boid snakes''", Association of Reptilian and Amphibian Veterinarians, 2002</ref> Levinumad lümfoid(-immuun)süsteemi rakud on [[lümfotsüüdid]].<ref>[https://books.google.ee/books?id=2phWAgAAQBAJ&pg=PA82&lpg=PA82&dq=lymphocytes+reptiles&source=bl&ots=NUGPt_Qtcy&sig=_2F6oym28k-mVoBLBJXp5xc1Rk8&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiH5pPFl7nZAhXC-aQKHcEkB7cQ6AEISzAF#v=onepage&q=lymphocytes%20reptiles&f=false] D. R. Mader, S. J. Divers. "''Current Therapy in Reptile Medicine and Surgery''", lk 82, Elsevier Saunders, 2014, Google'i raamatu osaline veebiversioon</ref> Madude organismis toimuvate immuunreaktsioonide levinuim [[antikeha]] on IgY (ekvivalentne IgG-le).<ref name="gXIMF" /> ==Vaata ka== *[[lümfisoonte filarioos]] *[[endorfiinid]] *[[immuunsüsteem]] *[[tüümus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Inimese füsioloogia ja anatoomia">W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S.-E. Björkqvist, W. S. Osakeyhtiö. "[[Inimese füsioloogia ja anatoomia]]", 6 trükk, AS [[Medicina]], 2011, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="xCOhV">[[Enn Ernits|E. Ernits]], [[Esta Nahkur|E. Nahkur]]. "Koduloomade anatoomia", lk 323, [[Eesti Maaülikool]], [[Tartu]], [[Halo Kirjastus]], [[2013]], ISBN 978-9949-426-28-8</ref> <ref name="gXIMF">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0145305X12000389] F. Gambón-Dezaa, C. Sánchez-Espinelb, S. Mirete-Bachillera, S. Magadán-Mompóc. "''Snakes antibodies''", Developmental & Comparative Immunology, 38(1), lk 1–9, 2012</ref> <ref name="fmdE4">[http://ndt.oxfordjournals.org/content/early/2012/05/22/ndt.gfs140.full] H. Seeger, M. Bonani, S. Segerer. "''The role of lymphatics in renal inflammation''", Nephrology Dialysis Transplantation, 27(7), 2012</ref> <ref name="IjrUN">{{Netiviide |url=http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/68-luemfoom |pealkiri=Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia Kliinik |vaadatud=2014-02-28 |arhiivimisaeg=2013-11-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131118214116/http://www.kliinikum.ee/ho/info-patsiendile/68-luemfoom |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="N5Tfj">[http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9935/5122] H. Everaus. "Lümfoomidest", Eesti Arst, 85(12), lk 825–828, 2006</ref> <ref name="oikBE">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9476250] B. Chikly. "''Who discovered the lymphatic system''", Lymphology, 30(4), lk 186–193, 1997</ref> <ref name="sywP2">[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-3083.2007.01969.x/full] C. T. Ambrose. "''Rudbeck’s Complaint – A 17th-Century Latin Letter Relating to Basic Immunology''", Scandinavian Journal of Immunology, 66(4), lk 486–493, 2007</ref> }} == Välislingid == * W. B. Carpenter. "''Carpenter's Elements of physiology''", "''Chapter V – Absorption and sanguification''", lk 277–295, Philadelphia: Blanchard and Lea, 1851, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 03.03.2014) * [http://www.bartleby.com/107/175.html] [[Gray, Henry]]. "''Anatomy of the human body''", "''Chapter VIII – The Lymphatic System''", [[Philadelphia: Lea & Febiger]], [[1918]], Bartleby.com, 2000, ISBN 1-58734-102-6 * [http://archive.org/stream/lymphglandsofcat866some#page/2/mode/2up] R. K. Somers. "''The lymph glands of cattle, hogs, and sheep''", Circular, 866, Washington, D.C., U.S. Dept. of Agriculture, 1951 * [https://books.google.ee/books?id=8VjrB1n-ZpIC&pg=PA18&lpg=PA18&dq=Ellenberger+%C3%BCber+thymus&source=bl&ots=T8hrCj4WmL&sig=TyDkjwa6kfKHWdzWQ8L5_479ozQ&hl=et&sa=X&ei=5li_VO7JO8Lwaqe7gdAD&ved=0CDMQ6AEwAw#v=onepage&q=Ellenberger%20%C3%BCber%20thymus&f=false] H. Grau, J. Boessneck, E. J. Slijper. "''Der Lymphapparat – Die Geburt der Säugetiere''", Walter De Gruyter & Co., 1960 * [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2755610/] M. G. Butler, S. Isogai, B. M. Weinstein. "''Lymphatic development''", Birth Defects Research Part C: Embryo Today, 87(3), lk 222–231, 2009 [[Kategooria:Lümfisüsteem| ]] ooikn1dl8jffefsv7dxrfk6pfwgi063 Raido Leokin 0 329338 7157578 6884092 2026-05-20T07:48:58Z Taurus404 80079 7157578 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Raido Leokin | pilt = | täisnimi = Raido Leokin | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1992|03|05}} | sünnilinn = [[Keila]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = poolkaitsja | koduklubi = [[Keila JK]] | särginumber = | noorteaastad1 = –2010 | noorteklubi1 = [[Keila JK]] | aastad1 = 2008–2011 | mänge1 =75 | väravaid1 =34 | klubi1 = [[Keila JK]] | aastad2 = 2012–2013 | mänge2 =0 | väravaid2 =0 | klubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad3 = 2012–2013 | mänge3 =43 | väravaid3 =10 | klubi3 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad4 = 2012 | mänge4 =3 | väravaid4 =0 | klubi4 = → [[Tallinna FC Flora III]] | aastad5 = 2013 | mänge5 =17 | väravaid5 =6 | klubi5 = [[JK Sillamäe Kalev II]] | aastad6 = 2013 | mänge6 =1 | väravaid6 = 0 | klubi6 = → [[JK Sillamäe Kalev]] | aastad7 = 2014 | mänge7 =12 | väravaid7 =12 | klubi7 = [[Keila JK]] | aastad8 = 2015 | mänge8 =5 | väravaid8 =5 | klubi8 = [[Paide Linnameeskond U21]] | aastad9 = 2015 | mänge9 =9 | väravaid9 =10 | klubi9 = [[Keila JK]] | aastad10= 2016 | mänge10=20 | väravaid10=1 | klubi10= [[Pärnu Linnameeskond]] | aastad11= 2017 | mänge11=17 | väravaid11=0 | klubi11= [[Pärnu JK Vaprus]] | aastad12= 2017– | mänge12= | väravaid12= | klubi12= [[Keila JK]] | aastad13= | mänge13= | väravaid13= | klubi13= | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 20. juuli 2017 | koondiseaastad1 =2013 | koondisemänge1 =3 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Raido Leokin''' (sündinud [[5. märts]]il [[1992]] [[Keila]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]), kes mängib [[Eesti]] jalgpalliklubis [[Keila JK]]. Eesti meister [[tai poks]]is 2011, 2012.{{lv}} Eesti meister [[kikkpoks]]is 2012.{{lv}} Leokin kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Keila linn|Keilas]] [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] nimekirjas, kogus 75 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Klubikarjäär== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- bgcolor="#F0E68C" align="center" !rowspan="2"|Hooaeg !rowspan="2"|Hooaeg !rowspan="2"|Meeskond !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas !colspan="2"|Muu !colspan="2"|Kokku |-bgcolor="#F0E68C" !Liiga !Mänge !Väravaid !Mänge !Väravaid !Mänge !Väravaid !Mänge !Väravaid |- |[[IV liiga 2008|2008]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Keila JK]] |align=center|'''[[IV liiga|IV.W]]''' |align=center|21 |align=center|9 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|21 |align=center|9 |- bgcolor=#dddddd |[[III liiga 2009|2009]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Keila JK]] |align=center|'''[[III liiga|III.E]]''' |align=center|19 |align=center|7 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|19 |align=center|7 |-bgcolor=#dddddd |[[III liiga 2010|2010]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Keila JK]] |align=center|'''[[III liiga|III.W]]''' |align=center|16 |align=center|10 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|16 |align=center|10 |- |[[III liiga 2011|2011]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Keila JK]] |align=center|'''[[III liiga|III.W]]''' |align=center|19 |align=center|8 |align=center|1 |align=center|0 |align=center|2 |align=center|0 |align=center|22 |align=center|8 |- bgcolor=#dddddd |[[Esiliiga 2012|2012]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora II]] |align=center|'''[[Esiliiga|EL]]''' |align=center|29 |align=center|5 |align=center|5 |align=center|2 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|34 |align=center|7 |- bgcolor=#dddddd |[[II liiga 2012|2012]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinna FC Flora III]] |align=center|'''[[II liiga|II.W/S]]''' |align=center|3 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|0 |align=center|3 |align=center|0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !107!!39!!6!!2!!2!!0!!115!!41 |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/11632 Eesti Jalgpalli Liidu profiil] {{JÄRJESTA:Leokin, Raido}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Keila JK jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Sillamäe Kalevi jalgpallurid]] [[Kategooria:Pärnu JK Vapruse jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] cj0hq9r3oqvgidq6liash7t8bfsmeud Ellen Grünfeldt 0 343352 7157214 7075532 2026-05-19T13:05:51Z Amherst99 15496 /* Rollid */ 7157214 wikitext text/x-wiki '''Ellen Grünfeldt''' (ka '''Ellen Grünfeld''', aastast [[1953]] '''Ellen Metsis'''; [[4. juuli]] [[1916]] [[Sagadi]] – [[30. august]] [[2013]]) oli eesti näitleja. Ta sündis metsaülema tütrena. Aastal [[1940]] lõpetas ta [[Rakvere]]s naiskutsekooli. Ta töötas aastatel [[1940]]–[[1949]] ja [[1954]]–[[1974]] [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ning aastatel [[1949]]–[[1950]] [[Lõuna-Eesti Teater|Lõuna-Eesti Teatris]]. == Isiklikku == Ta oli aastast [[1953]] abielus näitleja [[Harald Metsis | Harald Metsiga]]. == Rollid == * [[1941]] [[August Kitzberg]] "Libahunt" (Tiina) * [[1942]] [[August Mälk]] "Lõunatuul" (Ellen Paas) * [[1943]] [[August Mälk]] "Ellen Paas" (Ellen Paas) * 1943 [[Hella Wuolijoki]] "Vastumürk" (doktor Sarkalahti) * [[1944]] [[Tammsaare]]/[[Andres Särev]] "[[Kõrboja peremees]]" (Eevi) * [[1946]] [[John Boynton Priestley]] "Inspektor tuli" (Sheila) * [[1947]] [[August Jakobson]] "Elu tsitadellis" (Liidia) * [[1954]] [[Mihhail Lermontov]] "Kaks venda" (Veera) * 1954 [[Gotthold Ephraim Lessing]] "Minna von Barnhelm" (Minna) * 1954 [[Eduard Vilde]]/[[Ott Raudheiding]] "Külmale maale" (Virgu Anni) * [[1955]] [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Suvi" (Teele) * [[1956]] [[Mark Twain]]/[[Paul Kilgas]] "Tom Sawyeri seiklused" (Huck Finn) * [[1957]] [[Mark Twain]]/[[Paul Kilgas]] "Vikerkaar jõel" (Huck Finn) * [[1958]] [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Vaikne nurgake" (preili Leise) * [[1960]] [[Péteris Pétersons]] "Valgete tornide varjud" (Ella) * [[1963]] [[Osvald Tooming]]/[[Paul Kilgas]] "Perekond Kirret" (Velda) * [[1970]] [[Tammsaare]]/[[Rein Olmaru]] "[[Kõrboja peremees]]" (Madli) * [[1973]] [[Ardi Liives]] "Sikud ja lambad" (Pomerantsi Elli) * [[1974]] [[Viktor Rozov]] "Meelelahutaja" (Maria Pavlovna) * [[1979]] [[Anton Tšehhov]] "Onu Vanja" (Maria Vassiljevna Voitinskaja) ==Tunnustus== *[[Rakvere Kroonimärk]] == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000 * Sirp 6. september 2013 (nekroloog) {{JÄRJESTA:Grünfeldt, Ellen}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Lõuna-Eesti Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 32s70x03b4r0ni86ccxkd3parfdrwnl 7157216 7157214 2026-05-19T13:06:22Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7157216 wikitext text/x-wiki '''Ellen Grünfeldt''' (ka '''Ellen Grünfeld''', aastast [[1953]] '''Ellen Metsis'''; [[4. juuli]] [[1916]] [[Sagadi]] – [[30. august]] [[2013]]) oli eesti näitleja. Ta sündis metsaülema tütrena. Aastal [[1940]] lõpetas ta [[Rakvere]]s naiskutsekooli. Ta töötas aastatel [[1940]]–[[1949]] ja [[1954]]–[[1974]] [[Rakvere Teater|Rakvere Teatris]] ning aastatel [[1949]]–[[1950]] [[Lõuna-Eesti Teater|Lõuna-Eesti Teatris]]. == Isiklikku == Ta oli aastast [[1953]] abielus näitleja [[Harald Metsis | Harald Metsiga]]. == Rollid == * [[1941]] [[August Kitzberg]] "Libahunt" (Tiina) * [[1942]] [[August Mälk]] "Lõunatuul" (Ellen Paas) * [[1943]] [[August Mälk]] "Ellen Paas" (Ellen Paas) * 1943 [[Hella Wuolijoki]] "Vastumürk" (doktor Sarkalahti) * [[1944]] [[Tammsaare]]/[[Andres Särev]] "[[Kõrboja peremees]]" (Eevi) * [[1946]] [[John Boynton Priestley]] "Inspektor tuli" (Sheila) * [[1947]] [[August Jakobson]] "Elu tsitadellis" (Liidia) * [[1954]] [[Mihhail Lermontov]] "Kaks venda" (Veera) * 1954 [[Gotthold Ephraim Lessing]] "Minna von Barnhelm" (Minna) * 1954 [[Eduard Vilde]]/[[Ott Raudheiding]] "Külmale maale" (Virgu Anni) * [[1955]] [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Suvi" (Teele) * [[1956]] [[Mark Twain]]/[[Paul Kilgas]] "Tom Sawyeri seiklused" (Huck Finn) * [[1957]] [[Mark Twain]]/[[Paul Kilgas]] "Vikerkaar jõel" (Huck Finn) * [[1958]] [[Oskar Luts]]/[[Andres Särev]] "Vaikne nurgake" (preili Leise) * [[1960]] [[Péteris Pétersons]] "Valgete tornide varjud" (Ella) * [[1963]] [[Osvald Tooming]]/[[Paul Kilgas]] "Perekond Kirret" (Velda) * [[1970]] [[Tammsaare]]/[[Rein Olmaru]] "[[Kõrboja peremees]]" (Madli) * [[1973]] [[Ardi Liives]] "Sikud ja lambad" (Pomerantsi Elli) * [[1974]] [[Viktor Rozov]] "Meelelahutaja" (Maria Pavlovna) * [[1979]] [[Anton Tšehhov]] "Onu Vanja" (Maria Vassiljevna Voitinskaja) ==Tunnustus== *[[2000]] [[Rakvere Kroonimärk]] == Kirjandus == * Eesti teatri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Eesti Teatriliit. Tallinn 2000 * Sirp 6. september 2013 (nekroloog) {{JÄRJESTA:Grünfeldt, Ellen}} [[Kategooria:Rakvere teatri näitlejad]] [[Kategooria:Lõuna-Eesti Teatri näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 0pc6b4jpjocjpkwajptm1cx1uwg3bta Ev Chistr 'ta Laou! 0 352807 7157222 7156673 2026-05-19T13:11:39Z Nimelik 60716 7157222 wikitext text/x-wiki "'''Ev chistr 'ta Laou!'''" ([[bretooni keel]]es "Joo siidrit, Laou!") on traditsiooniline [[bretoonid|bretooni]] joomalaul<ref>''gynter'', [https://web.archive.org/web/20120213095811/http://gynter.livejournal.com/305357.html Son ar Chistr / How Much is the Fish?] // [http://gynter.livejournal.com/ Günter LJ]. — 2008-02-08</ref> Laul on tuntud ka kui "'''Son ar chistr'''"  (bretooni keeles "Laul siidrist"). Meloodia sai tuntuks, kui seda esitasid 1970. aastal [[Alan Stivell]] ja 1976. aastal [[Holland]]i ansambel [[Bots]] nime all "Zeven dagen lang". Samal viisil on levinud mitmesugused versioonid ja töötlused, mil tihti pole originaaliga palju pistmist<ref>''hengist'', [http://hengist.livejournal.com/377075.html Ev Sistr\Was wollen wir trinken\Почём рыбка?] // [http://hengist.livejournal.com/ hengist’s journal]. — Oct. 26th, 2008</ref>. Näiteks inglise rahvalaul "Willie's Lady" ilmus lasteballaadide seas 1882-98 avaldatud kümneköitelises inglise ja šoti rahvalike ballaadide kogumikus "The English and Scottish Popular Ballads". Eri sõnadega ja keeltes on laulu esitanud paljud ansamblid ja muusikud, sh Alan Stivell ("Son Ar Chistr" 1970), [[The Chieftains]] ("Ev Chistr 'Ta, Laou!" 1987), [[In Extremo]] ("Was wollen wir trinken"), [[Scooter]] "How Much is the Fish?", 1998) ja [[Blackmore's Night]] ("All For One", 2003). Levinud on eksiarvamused, justkui olnuks "Ev Chistr ’ta Laou!" kasutusel Esimese või Teise maailmasõja aegse Saksa armee, Luftwaffe või IRA marsi või hümnina. Tegelikult levis see bretooni rahvalaul mujal Euroopas alles 1970. aastatel.<ref>''hyroscope'', [http://hyroscope.livejournal.com/77679.html Was wollen wir trinken] // [http://hyroscope.livejournal.com/ hyroscope’s journal]. — 2010-07-07</ref> ==Bretoonikeelne tekst== Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat, loñla Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ur blank, ur blank ar chopinad loñla Ur blank, ur blank ar chopinad Ar sistr zo graet 'vit bout evet, loñla Ar sistr zo graet 'vit bout evet Ar sistr zo graet 'vit bout evet Hag ar merc'hed 'vit bout karet, loñla Hag ar merc'hed 'vit bout karet Karomp pep hini e hini, loñla Karomp pep hini e hini Karomp pep hini e hini 'Vo kuit da zen kaout jalousi, loñla 'Vo kuit da zen kaout jalousi Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat, loñla Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ur blank, ur blank ar chopinad loñla Ur blank, ur blank ar chopinad 'Oan ket 'met tri miz euredet loñla 'Oan ket met tri miz euredet 'Oan ket met tri miz euredet e vezen bemdez chikanet loñla e vezen bemdez chikanet Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat, loñla Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ur blank, ur blank ar chopinad loñla Ur blank, ur blank ar chopinad Taolioù botoù, fasadigoù loñla Taolioù botoù, fasadigoù Taolioù botoù, fasadigoù ha toull an nor a-wechouigoù loñla ha toull an nor a-wechouigoù Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat, loñla Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ev sistr 'ta Laou, rak sistr zo mat Ur blank, ur blank ar chopinad loñla Ur blank, ur blank ar chopinad ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Jean-Marie Prima, « Aux origines d'une chanson... Son ar chistr », ''Musique bretonne'' no 136, juillet 1995, p. 22-24 * Frédéric Prima, « Son ar chistr. Une chanson qui fait le tour du monde », ''Musique bretonne'' no 173, juillet 2002, p. 36-37 * A. Stivell et J-N Verdier, ''Telenn, la Harpe Bretonne'', 2004, p. 123 ==Välislingid== * [http://web.archive.org/web/20131203021226/http://www.c-bechstein.ru/uploads/f1/s/22/445/basic/1277/37/Chaminade_Bretonskaya_pesnya.pdf Cecile Chaminade - Chanson Bretonne] ("Bretooni laul", klaverile, opus 76 nr 5, avaldatud umbes 1910) * [https://www.youtube.com/watch?v=H-u0_uWjlY8&list=RDEMvq82TDXQIxiOKN6XT9BBqg&start_radio=1&rv=v80jZ_ZI-Ec] ("Son Ar Chistr" - Breton Folk Song. [[YouTube]]`i video bretoonikeelsete sõnadega) [[Kategooria:Laulud]] [[Kategooria:Bretagne]] 5n7bbjovo9rkpdwia5mhmi5hj1gnosz Enno Fels 0 359135 7157536 7152869 2026-05-20T06:31:36Z Taurus404 80079 7157536 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2014}} [[Pilt:Enno Fels.jpg|pisi|Enno Fels.]] '''Enno Fels''' (sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1954]] [[Sõrandu]] külas [[Järvamaa]]l) on [[Eesti]] omavalitsustegelane, aastatel 2012–2025 [[Keila]] [[linnapea]]. Fels lõpetas [[1981]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi [[elektriinsener]]ina ning asus tööle Keila Teraviljasaaduste Eksperimentaalkombinaati, algul tehnikaosakonna inseneri, hiljem [[energeetik]]u ja peaenergeetiku kohusetäitjana. Aastatel 1986–2004 töötas ta Harju Kommunaalettevõtete Kombinaadis (hilisemate nimedega Harjumaa Elamu-ja Kommunaalmajanduse Tootmiskoondis, OÜ Harko ja Cleanaway Keila OÜ), energeetiku, peainseneri, aga ka osakonnajuhataja ja juhatuse liikmena. <ref name="eestielu">[https://web.archive.org/web/20140203035939/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/keila-linnapeaks-valiti-enno-fels-palgaks-2240-eurot-kuus.d?id=64917144 "Keila linnapeaks valiti Enno Fels, palgaks 2240 eurot kuus"] Keila Leht, 4. september 2012</ref> Enno Fels kuulub [[Reformierakond]]a. <ref name="err">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6202f9be-cd21-4b3d-85a8-e0f0b263f011 "Keila linnapeana jätkab Enno Fels"] ERR uudised, 7. november 2013</ref> Esimest korda valiti Fels Keila linnavolikogusse 1993. aastal. 2004. aastal sai ta [[abilinnapea]]ks. 2006. aasta 4. aprillist kuni 25. aprillini oli ta linnapea asendaja. <ref name="eestielu"/> 4. septembril [[2012]] valiti ta Keila linnapeaks. <ref name="eestielu"/> Pärast 2013. ja 2017. aasta valimisi jätkas ta linnapeana aprillini 2025. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]], kogus 117 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 19. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Pälvis aastal 2018 Keila linna teenetemärgi ja 2024 Harju maakonna Suure HOLMERI. <ref name="err"/> ==Isiklikku== Enno Fels on abielus, tal on kaks last.<ref name="eestielu"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://fels.ee/linnapea/ Isiklik koduleht] {{JÄRJESTA:Fels, Enno}} [[Kategooria:Keila linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] msb4n8lcnurid8mtccyilapyfrqqdns 7157538 7157536 2026-05-20T06:34:15Z Taurus404 80079 7157538 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2014}} [[Pilt:Enno Fels.jpg|pisi|Enno Fels.]] '''Enno Fels''' (sündinud [[6. september|6. septembril]] [[1954]] [[Sõrandu]] külas [[Järvamaa]]l) on [[Eesti]] omavalitsustegelane, aastatel 2012–2025 [[Keila]] [[linnapea]]. Fels lõpetas [[1981]]. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi [[elektriinsener]]ina ning asus tööle Keila Teraviljasaaduste Eksperimentaalkombinaati, algul tehnikaosakonna inseneri, hiljem [[energeetik]]u ja peaenergeetiku kohusetäitjana. Aastatel 1986–2004 töötas ta Harju Kommunaalettevõtete Kombinaadis (hilisemate nimedega Harjumaa Elamu-ja Kommunaalmajanduse Tootmiskoondis, OÜ Harko ja Cleanaway Keila OÜ), energeetiku, peainseneri, aga ka osakonnajuhataja ja juhatuse liikmena. <ref name="eestielu">[https://web.archive.org/web/20140203035939/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/keila-linnapeaks-valiti-enno-fels-palgaks-2240-eurot-kuus.d?id=64917144 "Keila linnapeaks valiti Enno Fels, palgaks 2240 eurot kuus"] Keila Leht, 4. september 2012</ref> Enno Fels kuulub [[Reformierakond]]a. <ref name="err">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6202f9be-cd21-4b3d-85a8-e0f0b263f011 "Keila linnapeana jätkab Enno Fels"] ERR uudised, 7. november 2013</ref> Esimest korda valiti Fels Keila linnavolikogusse 1993. aastal. 2004. aastal sai ta [[abilinnapea]]ks. 2006. aasta 4. aprillist kuni 25. aprillini oli ta linnapea asendaja. <ref name="eestielu"/> 4. septembril [[2012]] valiti ta Keila linnapeaks. <ref name="eestielu"/> Pärast 2013. ja 2017. aasta valimisi jätkas ta linnapeana aprillini 2025. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]], kogus 117 häält ning osutus valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> Pälvis aastal 2018 Keila linna teenetemärgi ja 2024 Harju maakonna Suure HOLMERI. <ref name="err"/> ==Isiklikku== Enno Fels on abielus, tal on kaks last.<ref name="eestielu"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://fels.ee/linnapea/ Isiklik koduleht] {{JÄRJESTA:Fels, Enno}} [[Kategooria:Keila linnapead]] [[Kategooria:Sündinud 1954]] djfpqqsu0for3oaz6nbpeeuqlwmb12d Zersenay Tadese 0 364002 7157600 5589229 2026-05-20T08:45:56Z Sjur 66496 7157600 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Zersenay Tadese | pilt = 20090817 Zersenay Tadese.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Zersenay Tadese (2009) | riik = Eritrea | sünniaeg = {{süv|1982|02|08}} | sünnikoht = [[Adi Bana]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,60 m | kaal = | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Pronksmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#10 000 m|10 000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m|10 000 m]]}} }} '''Zersenay Tadese''' (sündinud [[8. veebruar]]il [[1982]]) on [[Eritrea]] pikamaajooksja. Ta on tulnud neljal korral poolmaratoni maailmameistriks: [[2007]]. aastal [[Udine]]s, [[2008]]. aastal [[Rio de Janeiro]]s, [[2009]]. aastal [[Birmingham]]is ja [[2012]]. aastal [[Kavarna]]s, võitnud [[2010]]. aastal [[Nanning]]is hõbemedali ja [[2014]]. aastal [[Kopenhaagen]]is 4. koha.<ref name="tadese">http://www.iaaf.org/athletes/eritrea/zersenay-tadese-189002#honours</ref> Tadese on võitnud ühel korral, [[2006]]. aastal [[Debrecen]]is ka 20 kilomeetri jooksu maailmameistrivõistlused. Olümpiamängudel on tema parimateks tulemusteks jäänud pronks 10 000 meetri distantsil ja 7. koht 5000 meetri distantsil [[2004. aasta olümpiamängud]]el [[Ateena]]s.<ref name="tadese"></ref> Maailmameistrivõistluste parimad tulemused on hõbe 10 000 meetri jooksus [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aastal]] [[Berliin]]is ja 8. koht 5000 meetri jooksus [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003. aasta]]l [[Pariis]]is.<ref name="tadese"/> Tadese isiklikud rekordid on 5000 meetri jooksus 12.59,27, 10 000 meetri jooksus 26.37,25, poolmaratonis 58.23 (Lissaboni poolmaratonil) ja maratonis 2:10.41 (Londoni maratonil).<ref>http://www.iaaf.org/athletes/eritrea/zersenay-tadese-189002#personal-bests</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *{{IAAF}} {{commonscat}} [[Kategooria:Eritrea kergejõustiklased]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] iojlx39v9sg1pozjc5i0iu403boqj6d Lincoln (Suurbritannia) 0 366019 7157327 6851043 2026-05-19T18:19:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157327 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Lincoln | asendikaart = Inglismaa }} '''Lincoln''' on linn [[Inglismaa]]l, [[Lincolnshire]]'i krahvkonna keskus. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas Lincolnis 93 541 inimest<ref>[https://web.archive.org/web/20140708224735/http://www.lincoln.gov.uk/your-council/information-policies-and-publications/corporate-publications/ Office for National Statistics : ''Census 2011 : cited in James Wilkinson : City of Lincoln Council Lincoln Drivers Report Autumn 2012''] (vaadatud 21. novembril 2012)</ref> ja kogu [[Lincolni linnastu]]s (kuhu kuuluvad ka [[North Hykeham]] ja [[Waddington]]) 119 200 inimest.<ref>{{Netiviide |url=http://www.ons.gov.uk/ons/rel/census/census-2001-key-statistics/urban-areas-in-england-and-wales/urban-areas-in-england-and-wales-ks01-usual-resident-population.xls |pealkiri=KS01 Usual resident population: Census 2001, Key Statistics for urban areas |vaadatud=2014-03-31 |arhiivimisaeg=2012-10-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121022000531/http://www.ons.gov.uk/ons/rel/census/census-2001-key-statistics/urban-areas-in-england-and-wales/urban-areas-in-england-and-wales-ks01-usual-resident-population.xls |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="scribd.com">http://www.scribd.com/doc/157187867/Central-Lincolnshire-Local-Plan-Core-Strategy</ref> Lincoln sai alguse [[Rooma impeerium|Rooma]] linnast [[Lindum Colonia]]st, mis omakorda rajati [[rauaaeg]]se asula kohale. Lincolni suurimad vaatamisväärsused on [[gooti stiil]]is [[Lincolni katedraal]] ja 11. sajandist pärinev [[normannid|normanni]] kindlus [[Lincolni loss]] (Lincoln Castle). Linnas tegutsevad [[Lincolni Ülikool]] (University of Lincoln) ja [[Piiskop Grosseteste'i Ülikool]] (Bishop Grosseteste University), mis on saanud nime skolastik [[Robert Grosseteste]]'i järgi. Lincoln jääb Londonist 227 kilomeetrit põhja ning paikneb kohas, kus katkeb kokku ligi 50 miili pikkune [[Lincolni kalju]]. Selle kõrgus üle merepinna on [[Witham]]i jõe ääres 20,4 m, katedraalikünka otsas aga 72,8 m. Linna pindala on 35,69 km². [[Pilt:Lincoln - Castle Square.jpg|pisi|tühi|Lincolni lossiväljak]] == Viited == {{viited}} {{Suurbritannia linnad}} [[Kategooria:Inglismaa linnad]] [[Kategooria:Lincolnshire]] 3if2r5rv19afghx9f6z7zouhhd0fjo9 Lükopeen 0 368126 7157498 6734469 2026-05-20T03:44:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157498 wikitext text/x-wiki '''Lükopeen''' ehk '''lükopiin''' on [[karotenoidid]]e hulka kuuluv [[Pigment (bioloogia)|pigment]], mida leidub rohkesti küpsetes [[tomatid|tomatites]] ja mis on nende [[punane|punase]] värvuse peamine põhjus. [[Toidulisaaine]]na ([[toiduvärvaine]]na) tähistatakse teda '''E 160d'''. Aine kuulub [[tetraterpeenid]]e hulka ning on punane seetõttu, et ta on [[polüeenid|polüeen]]. Lükopeeni peetakse [[antioksüdant|antioksüdandiks]] ja [[radikaalipüüdja]]ks. ==Nimetused ja tähised== Lükopeen on saanud nimetuse [[tomat|hariliku tomati]] ladinakeelsest teaduslikust nimetusest ''Solanum lycopersicum''. Lühinimetused ja tähised on '''ψ,ψ-karoteen''', '''γ,γ-karoteen''', '''E 160d''', '''[[C.I.]] 75125''', '''C.I. Natural yellow 27'''. [[CAS-i registreerimisnumber]] on '''502-65-8'''. [[PubChem]]i number on 446925. ==Molekuli ehitus== [[Pilt:Lycopin.svg|pisi|Lükopeeni [[struktuurivalem]]]] [[Pilt:Lycopene.svg|pisi|Kõik-''trans''-lükopeeni [[skelettvalem]]]] [[Pilt:Lycopene numbered.svg|pisi|500px|Kõik-''trans''-lükopeen kanoonilise numeratsiooniga]] [[Pilt:Lycopene-3D-balls-(rotated).png|pisi|Kõik-''trans''- lükopeeni molekuli mudel]] Lükopeeni [[molekulivalem]] on '''C<sub>40</sub>H<sub>56</sub>'''. Tema molekuli ehitust väljendab [[IUPAC]]-i nimetus '''(6E,8E,10E,12E,14E,16E,18E,20E,22E,24E,26E)-2,6,10,14,19,23,27,31-oktametüüldotriakonta-2,6,8,10,12,14,16,18,20,22,24,26,30-tridekaeen'''. Nagu kõik karotenoidid, on ta [[polüküllastamata süsivesinikud|polüküllastamata süsivesinik]] (asendamata [[alkeen]]). Ta on sümmeetriline [[tetraterpeenid|tetraterpeen]] (ühtlasi karotenoid), mis koosneb 8 [[isopreen]]i üksusest. Et ta koosneb ainult süsinikust ja vesinikust, kuulub ta [[karoteenid]]e hulka.<ref name="akiDK" /> Lükopeenil on 11 [[konjugeeritud kaksikside]]t, mis annavad talle enamiku lainepikkustega valguse neelamisest tuleneva sügavpunase värvuse ja antioksüdandi omadused. Lükopeeni isoleerimise meetoditest teatati esimest korda 1910, ja molekuli ehitus määrati 1931. aastaks.<ref name="Ymt26" /> [[Pilt:Lycopene isomers.svg|pisi|300px|Lükopeeni mõned tavalisemad geomeetrilised isomeerid. Kokku on steeriliselt takistamata geomeetrilisi isomeere 72]] Looduslikul kujul, kõik-''trans''-kujul, on molekul pikk ja sirge, teda hoiab paigal 11 [[konjugeeritud kaksikside]]me süsteem. Selle [[konjugeeritud süsteem]]i iga laiendus vähendab tema elektronide kõrgematele [[energiatasand]]itele üleminekuks vajalikku energiat, võimaldades molekulil neelata aina suurema [[lainepikkus]]ega [[nähtav valgus|nähtavat valgust]]. Lükopeen neelab kõigi lainepikkustega nähtavat valgust, välja arvatud kõige suuremad lainepikkused, sellepärast paistab see punane.<ref name="CeXKo" /><ref name="p5HIZ" /> Taimed ja [[fotosünteesivad bakterid]] toodavad kõik-''trans''-lükopeeni, kuid steeriliselt võimalikud on 72 geomeetrilist [[stereoisomeer]]i.1054 isomeeri on teoreetiliselt võimalikud (1998), 1056 (2000)<ref name="43zIm" />, aga steerilise takistuse tõttu on võimalikud ainult 72.<ref name="eTuQV" /><ref name="Rf7Hv" /> Valguse või soojuse toimel võib lükopeen [[isomerisatsioon|isomeriseeruda]] kui tahes paljudele neist ''cis''-isomeeridest, mille molekul ei ole sirge, vaid murdjooneline. On näidatud, et eri isomeeridel on oma molekulaarenergia tõttu erinev stabiilsus (suurim stabiilsus: 5-''cis'' ≥ kõik-''trans'' ≥ 9-''cis'' ≥ 13-''cis'' > 15-''cis'' > 7-''cis'' > 11-''cis'': kõige väiksem).<ref name="0WYLQ" /> Inimese [[kehavedelik]]es, näiteks vereplasmas, [[rinnapiim]]as, [[seemnevedelik]]us, ja [[kude]]des tuvastatavad lükopeenid on ''cis''-isomeerid.<ref name="iP2ER" /> ==Füüsikalised omadused== [[pilt:Lycopene powder.jpg|pisi|Lükopeeni liistakud]] Lükopeen on [[normaaltingimused|normaaltingimustel]] [[tahkis]] tumepunaste nõeltena. [[Molaarmass]] on 536,85 g·mol<sup>−1</sup>. [[Tihedus]] on 0,889 g/ml. Lükopeen ei lahustu vees<ref name="apjZV" />, lahustub halvasti [[etanool]]is ja mõõdukalt taimsetes õlides. [[Sulamistemperatuur]] on 175&nbsp;°C. [[Pilt:Lycopene UV.svg|pisi|Lükopeeni ultraviolettkiirguse spektrid heksaanis. Lükopeen on tüüpiline karotenoid, tal on kolm [[neeldumismaksimum]]i. Tipp 360 nm annaks tunnistust teatud ''cis''-isomeeride kohalolust]] [[UV-Vis-spektroskoopia]]s on lükopeeni [[neeldumismaksimumi lainepikkus]]ed [[heksaan]]is 443, 471 ja 502 [[nanomeeter|nm]]. [[Molaarne neeldumistegur]] on 1,72 × 10<sup>5</sup> l•mol<sup>−1</sup>•cm<sup>−1</sup>(502&nbsp;nm juures)<ref name="6hfZz" /> Lükopeeni taset mõjutavad ka tomatite kasvutingimused, liik, sort, geenid jpt faktorid. Nii näiteks on looduslike [[sõstartomat]]ite (''Lycopersicon pimpinellifolium'') viljades lükopeeni sisaldus ligi 40 korda suurem kui kodustatud sortidel. ''Crimson''-geeniga aretatud tomatisortidel on samuti suurem lükopeeni sisaldus.<ref name="EszHQ" /> Lükopeeni sisaldust mõjutavad ka värvus ning viljakoristusjärgsed töötlemis- ja hoiustamistingimused. Nii näiteks võib vale hoiustamine (valguse ja hapniku vaba juurdepääs ning kõrge temperatuur) muuta lükopeeni isomeeride suhet, inhibeerida komplekteerimist ja/või põhjustada tema lagunemise.<ref name="iP2ER" /> Eri töötlemisprotsessid küll võivad suurendada tomatites sisalduva lükopeeni biosaadavust, kuid tegelikult vähendavad nimetatud pigmendi kogust tomateid sisaldavates roogades.<ref name="o9NCW" /> == Lükopeeni sisaldavad toiduained<ref name="u5TfJ" /> == {| class="wikitable" table style="border:1px #000000;" cellspacing="0" align="left" style="margin-right: 1em" |- ! width="100" | Toiduaine ! width="150" | mg/g (märgkaal) |- | [[Hiina kibekurk]] | 2000&ndash;2300 |- | Värsked tomatid | 8,8&ndash;42<ref name="0Lub6" /> |- | [[Tomatimahl]] | 86&ndash;100 |- | [[Tomatikaste]] | 63&ndash;131 |- | Tomati[[ketšup]] | 124 |- | [[Arbuus]] | 23&ndash;72<ref name="yITC1" /> |- | [[Roosa greip]] | 3,6&ndash;34 |- | Roosa [[guajaav]] | 54 |- | [[Papaia]] | 20&ndash;53 |- | [[Kibuvitsamarjad]]e püree | 7,8 |- | [[Aprikoosid]] | alla 0,1 |} Suure lükopeenisisaldusega puu- ja juurviljade seas on [[hiina kibekurk]], tomatid, [[arbuus]], roosa [[greip]], roosa [[guajaav]]<ref name="WCA2S" />, [[papaia]], [[astelpaju]], [[godži marjad]] ja [[kibuvitsamarjad]]. Hiina kibekurk sisaldab teadaolevatest puu- ja juurviljadest lükopeeni kõige rohkem, näiteks kuni 70 korda rohkem kui tomatid,<ref name="qmv6a" />, ent ta on väljaspool [[Kagu-Aasia]]t haruldane, mistõttu enamik inimesi saab üle 85% oma lükopeenist tomatitest, [[tomatikaste|tomatikastmetest]], [[tomatimahl]]ast ja [[ketšup]]ist.<ref name="8Djzw" /> Tomatite lükopeenisisaldus sõltub liigist ja suureneb vilja küpsedes.<ref name="lote2" /> [[Pilt:Tomatoes-on-the-bush.jpg|pisi|Küpsed [[tomatid]]]] === Tomatisortide lükopeeni sisaldus värsketes viljades (osaline)<ref name="zJMVo" />=== {| class="wikitable" table style="border:1px #000000;" cellspacing="0" align="left" style="margin-right: 1em" |- ! width="100" | Tomatisort ! width="100" | Katmikalal kasvanuna (mg kg–1 märgkaal) ! width="150" | Avamaal kasvanuna (mg kg–1 märgkaal) |- | 'Golden Jubilee' | 30,4 | 23,3 |- | 'Early Cascade' | 29,6 | 20,2 |- | 'First Lady' | 37,2 | 26,5 |- | 'Better Boy' | 19,9 | 14 |- | 'Early Girl' | 23,9 | 20,2 |- | 'Super Steak' | 8,4 | 6,2 |- | 'Early Pick' | 18 | 12,6 |- | 'Fantastic' | 35,1 | 16,2 |- | 'Monte Carlo' | 8,3 | 6,1 |- | 'Dona' | 5,7 | 4,3 |- | 'Italian Beefsteak' | 30,6 | 29,6 |- | 'Terrific' | 23,4 | 11,7 |- | 'Mar Globe Select' | 26,1 | 21,3 |- | 'Stupice' | 45,9 | 27,5 |- | 'Druzba' | 29,7 | 23,6 |- | 'Red Brandywine' | 37,3 | 17,6 |- | 'Miracle Sweet' | 30,6 | 28,8 |- | 'Sweet Cluster' | 34,2 | 16,2 |- | 'Big Beef' | 27,4 | 13,5 |- | 'Saint Pierre' | 39,6 | 27,2 |- | 'Boxcar Willie' | 31,5 | 19,8 |- | 'Goliath Bush' | 23,8 | 20,5 |- | 'Red Plum' | 47,8 | 31,5 |- | 'Husky Red' | 33,6 | 10,8 |- | 'Bonny Best' | 26,4 | 16,2 |- | 'Polish Giant' | 9,7 | 5,3 |- | 'Keepsake' | 27,2 | 18,3 |- | 'Kada' | 35,1 | 19,9 |- | 'Sun Master' | 27,8 | 20,1 |- | 'ALMA-01' | 34,4 | 27,9 |- | 'GS-111' | 21,9 | 15,3 |- | 'GS-114' | 33,3 | 12,6 |- | 'TMT-510' | 30,6 | 23,4 |- | 'TMT-521' | 35,4 | 21,6 |- | 'TMT-555' | 29,6 | 14,3 |- | 'Juliet Hybrid' | 54,7 | 94,5 |- | 'Gardener’s Delight' | 48,9 | 73,8 |- | 'Sugar Lump' | 63,6 | 116,7 |- | 'Sun Cherry' | 57,3 | 82,5 |} Oluliselt suurem lükopeenisisaldus (umbes 10&nbsp;mg 100 g kohta) on konservtomatitel, sest konservide jaoks korjatakse küpseid tomateid. Kontsentreeritud [[tomatipasta]]s on väga suur lükopeenisisaldus (umbes 62&nbsp;mg 100 g kohta). Lükopeen on töödeldud ja kuumutatud toiduainetest, näiteks tomatimahlast, kergemini [[biosaadavus|omastatav]] kui värsketest toiduainetest, sest kuumutamisel taimerakkude struktuurid lagunevad ja lükopeen vabaneb [[kromoplast]]idest.<ref name="nWJBn" />Tomatipastas on lükopeen neli korda omastatavam kui värsketes tomatites. Lükopeeni imendumist parandab oluliselt rasv. Tööstuslikult ekstraheeritakse lükopeeni [[tomatikontsentraat]]idest [[orgaaniline lahusti|orgaaniliste lahustitega]] ([[n-heksaan|''n''-heksaan]], [[metüleenkloriid]], [[metanool]]). [[Rohelised lehtjuurviljad]] ja teised lükopeeniallikad sisaldavad vähe rasvu ja õlisid, mis võiksid lükopeeni lahustada, vees ta ei lahustu ning on taimekiududega tihedalt seotud. [[Pastöriseerimine|Pastöriseeritud]] tomatimahl, [[tomatisupp]], tomastikaste, ketšup jt töödeldud [[tomatisaadused]] sisaldavad tomastisaaduste seas kõige rohkem omastatavat lükopeeni. Tomatite keetmine ja purustamine (näiteks [[konservimine|konservimisel]]) ning õlirikastes toitudes (näiteks [[spagetikaste]] ja [[pitsa]]) serveerimine suurendab tunduvalt imendumist soolestikust verre. Et lükopeen on rasvlahustuv, siis õli aitab imendumisele kaasa. Mõne tomatiteisendi puhul on ''cis''-lükopeen kergemini omastatav.<ref name="lqV7D" /> Hiina kibekurk sisaldab tähelepanuväärse erandina peale lükopeeni suures koguses ka [[küllastunud rasvhapped|küllastunud]] ja [[küllastumata rasvhapped|küllastumata rasvhappeid]].<ref name="Ishida2004" /> Hiina kibekurk on paljutõotav tooraine lükopeeni tööstuslikuks ekstraheerimiseks ja puhastamiseks. Lükopeeni allikas on ka seen ''[[Blakeslea trispora]]''. Lükopeeni leidub rohkesti ka teistes punastes puu- ja juurviljades, sealhulgas punases [[porgand]]is, [[papaia]]des ja [[kibuvitsamarjad]]es{{lisa viide}}, kuid mitte [[maasikad|maasikates]], punases [[paprika]]s ega [[kirsid|kirssides]].<ref name="S5fNi" /> Mõni allikas eeldab ekslikult, et kõik punased puuviljad sisaldavad rohkesti lükopeene, kuid [[punane|punaseid]] [[pigment]]e on teisigi. Näiteks [[punaapelsin]]ile annab värvi [[antotsüaniin]], aga teised punased [[apelsin]]id, näiteks [[Cara cara]] [[nabaapelsin]], ja teised punased tsitrused, näiteks [[roosa greip]], saavad punase värvi lükopeenilt. Lükopeeni sisaldavad ka mõned toiduained, mis ei ole punast värvi, näiteks [[spargel]], mis sisaldab umbes 30 μg lükopeeni 100 g kohta<ref name="7ANAk" /> ja kuivatatud [[petersell]] ning [[basiilik]], mis sisaldavad umbes 3,5–7 μg lükopeeni grammi kohta.<ref name="9kapW" /> ==Lükopeen fotosünteesivates organismides== [[Taimed]]es, [[vetikad|vetikates]] ja teistes [[fotosünteesivad organismid|fotosünteesivates organismides]] on lükopeen tähtis vahesaadus paljude karotenoidide, sealhulgas [[β-karoteen|beetakaroteen]]i [[biosüntees]]is. Beetakaroteenil on oluline [[funktsioon (bioloogia)|funktsioon]] [[kollane|kollase]], [[oranž]]i või [[punane|punase]] [[pigmentatsioon]]i moodustamises, [[fotosüntees]]is ja [[valguskaitse]]s. Lükopeen sisaldub paljudes taimede punastes ja oranžides osades. [[Pilt:Carotenoid synthetic pathway.svg|pisi|500px|Lükopeen on võtmetähtsusega vahesaadus paljude karotenoidide biosünteesis]] Lükopeen ja teised karotenoidid, on taimedes, fotosünteesivates bakterites, seentes ja vetikates tähtsad pigmendid, mis leiduvad fotosünteesi pigmendi-valgu kompleksides. Nad tekitavad puu- ja juurviljade ereda värvuse, etendavad mitmesugust osa [[fotosüntees]]is ja kaitsevad fotosünteesivaid organisme ülemäärase valguse eest. Lükopeen on võtmetähtsusega vahesaadus paljude tähtsate karotenoidide, sealhulgas beetakaroteeni ja [[ksantofüllid]]e [[biosüntees]]is.<ref name="Ad2TN" /> Lükopeeni tingimatu biosüntees [[eukarüoot]]setes taimedes ja [[prokarüoot]]setes [[tsüanobakterid|tsüanobakterites]] on sarnane, nagu ka osalevad [[ensüümid]].<ref name="5iPc9" /> Süntees algab [[mevaloonhape|mevaloonhappest]], mis muundatakse [[dimetüüllallüülpürofosfaat|dimetüülallüülpürofosfaadiks]]. See kondenseeritakse kolme [[isopentenüülpürofosfaat|isopentenüülpürofosfaadi]] (dimetüülallüülpürofosfaadi [[isomeer]]i) molekuliga ning saadakse 20 süsinikuaatomiga [[geranüülgeranüülpürofosfaat]], mis moodustub [[isoprenüülfosfaat|isoprenüülfosfaadist]] [[geranüülgeranüülsüntaas]]i juuresolekul. Tekib [[isopreeniahel]]. Neli geranüülgeranüülpürofosfaadi molekuli kondenseeritakse ''tail-to-tail''-konfiguratsioonis [[fütoeeni süntaas]]i juuresolekul 40 süsinikuaatomiga [[fütoeen]]iks, mis on esimene kohustuslik samm karotenoidide biosünteesis. [[Pilt:Phytoene.png|pisi|Fütoeen]] Mitme desaturatsiooni sammuga ([[dehüdreerimine|dehüdreerimisega]] moodustatakse [[fütoeeni desaturaas]]i toimel [[ζ-karoteen]]) muundatakse fütoeen lükopeeniks. Lükopeeni molekuli otsmised isopreenirühmad võib tsüklistada, et saada beetakaroteen, mida omakorda saab muundada mitmesugusteks [[ksantofüllid]]eks.<ref name="miTjf" /> ==Lükopeen seentes== Ka [[tanuseenelaadsed|tanuseenelaadne]] ''[[Clathrus ruber]]'' on punane karotenoidide, esmajoones lükopeeni tõttu.<ref name="FoxI6" /> == Kasutamine == Lükopeeni deklareeritakse punase [[toiduvärvaine]] '''karotenoidina''' (vaata ka [[karoteenid]] (E 160a–160f)) ning seda kasutatakse toiduainete, eeskätt teravamaitseliste toiduainete, [[supp]]ide ja [[kaste (kokandus)|kastmete]] [[värvimine|värvimiseks]]. Toiduvärvina eristatakse: *160d(i) : sünteetiline lükopeen *160d(ii) : tomatitelt saadav lükopeen *160d(iii) : seentelt ''[[Blakeslea trispora]]'' saadav lükopeen. Tugeva värvi ja mittemürgisuse tõttu sobib ta toiduvärvaineks väga hästi. Ta on toidulisaainena heaks kiidetud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] numbriga E 160d<ref name="aQDT9" />, [[USA]]-s<ref name="VuLl7" /> ning [[Austraalia]]s ja [[Uus-Meremaa]]l numbriga '''160d''')<ref name="Ji50w" />. == Lükopeen loomsetes organismides == {| class="wikitable" table style="border:1px #000000;" cellspacing="0" align="right" style="margin-left: 1em" |- !colspan="2"|Lükopeeni paiknemine<ref name="4goaL" /> |- ! width="100" | Kude ! width="150" | nmol/g (märgkaal) |- | [[Maks]] | 1,28&ndash;5,72 |- | [[Neerud]] | 0,15&ndash;0,62 |- | [[Neerupealis]]ed | 1,9&ndash;21,6 |- | [[Munand]]id | 4,34&ndash;21,4 |- | [[Munasarjad]] | 0,25&ndash;0,28 |- | [[Rasvkude]] | 0,2&ndash;1,3 |- | [[Kopsud]] | 0,22&ndash;0,57 |- | [[Jämesool]] | 0,31 |- | [[Rinnad]] | 0,78 |- | [[Nahk]] | 0,42 |} Inimese organismis lükopeeni ei sünteesita, seda saadakse ainult toiduga. [[Seedimine|Seedimisel]] läheb lükopeen [[peensool]]es [[lipiidid|lipiidi]][[mitsell]]ide koosseisu. Need mitsellid moodustatakse toiduga saadud rasvadest ja [[sapphapped|sapihapetest]]. Nad aitavad hüdrofoobset lükopeeni lahustuvaks muuta ja võimaldada sel [[peensool]]e limaskesta epiteelirakkudest (enterotsüüdid) passiivse transpordimehhanismiga läbi tungida. Lükopeeni retseptoreid siiani tuvastatud pole ning arvatakse, et tema imendumisel on määrav roll ka teiste karoteenide ja kolesterooli olemasolul; nimetatud ainete samaaegsel manustamisel võib tekkida konkurents. Vähe on teada lükopeeni ainevahetusest maksas, kuid nagu teisedki karotenoidid, läheb lükopeen enterotsüütides [[külomikron]]itesse ning väljutatakse [[lümfisüsteem]]i ja hiljem [[veri|verre]].<ref name="iP2ER" /> [[Vereplasma]]s jõuab lükopeen lõpuks [[väga väikese tihedusega lipoproteiinid]]e ja [[väikese tihedusega lipoproteiinid]]e fraktsiooni.<ref name="Stahl 1996 p. 6" /> Lükopeen jõuab lõpuks peamiselt [[neerupealis]]tesse, [[maks]]a, [[eesnääre|eesnäärmesse]] (0,80 (nmol/g (märgkaal), ''cis''-vorm)) ja [[munand]]itesse aga ka [[kõhunääre|pankreasesse]] (0,70). [[Põrn]]as ja [[süda]]mes ei ole lükopeeni tuvastatud.<ref name="bEO38" /> [[Pilt:Lycopene in DCM.jpg|pisi|[[Katseklaas]] lükopeeni [[metüleenkloriid]]i[[lahus]]es]] Lükopeen on mittemürgine ja toidus tavaline aine, kuid on teateid ülemäärasest lükopeeni tarvitamisest. Ühel keskealisel naisel, kes oli pikka aega joonud suures koguses tomatimahla, läksid nahk ja maks kollakasoranžiks ja tema vere lükopeenitase tõusis märgatavalt. Pärast kolmenädalast lükopeenivaba dieeti normaalne nahavärv taastus.<ref name="Stahl 1996 p. 6" /> Seda nahavärvimuutust tuntakse [[lükopenodermia]]na<ref name="fcsna" /> ja see ei ole tervistkahjustav. On ka lükopeeni[[talumatus]]e ja -[[allergia]] juhtumeid, millega võib kaasneda [[kõhulahtisus]], [[iiveldus]], [[kõhuvalu]], [[kõhukrambid]], [[soolegaasid]], [[oksendamine]] ja [[isutus]].<ref name="DpuvJ" /> Karotenoidid, eriti lükopeen, arvatakse kõige tõhusamate [[singletne hapnik|singletse hapniku]] <sup>1</sup>O<sub>2</sub> kustutajate hulka. Viimane tekib näiteks [[fotokeemiline reaktsioon|fotokeemilistes reaktsioonides]] [[valguse neeldumine|valguse neeldumisel]] ja ta on väga [[reaktiivsus|reaktiivne]]. Ta võib [[oksüdeerimine|oksüdeerida]] mitmesuguseid [[aminohapped|aminohappeid]] [[valgud|valkudes]], [[nukleiinhapped|nukleiinhappeid]] ja [[küllastumata rasvhapped|küllastumata rasvhappeid]]. Kustutamisreaktsioonis lähevad karotenoidid üle [[ergastus|ergastunud]] [[triplettolek]]usse (<sup>1</sup>O<sub>2</sub> + <sup>1</sup>Car → <sup>3</sup>O<sub>2</sub> + <sup>3</sup>Car ). Soojust ära andes naasevad karotenoidid põhiolekusse (<sup>3</sup>Car → <sup>1</sup>Car + soojus). Karotenoidide [[molekul]]id selle reaktsiooni käigus keemiliselt ei muundu, nii et nad on taas valmis kustutamiseks. Eriti kiire kustutaja on lükopeen (umbes kaks korda kiirem kui beetakaroteen ja 100 korda kiirem kui [[α-tokoferool|alfatokoferool]]). See laboris leitud antioksüdatiivne toime ei tähenda aga automaatselt, et lükopeen on tervisele kasulik. On olnud viiteid, et lükopeeni tarbimine vähendab [[südame- ja veresoonkonnahaigused|südame- ja veresoonkonnahaiguste]], [[vähk (haigus)|vähi]] (eriti [[eesnäärmevähk|eesnäärmevähi]]<ref name="BBwwv" />), [[suhkurtõvi|suhkurtõve]], [[osteoporoos]]i ja [[viljatus]]e riski.<ref name="Hn9oy" /> Kuigi esialgsete tulemuste järgi on tomateid toiduks tarvitavatel inimestel väiksem vähki haigestumise risk, mistõttu lükopeeni peeti võimalikuks vahendiks mõnede vähiliikide, eeskätt eesnäärmevähi ennetamiseks<ref name="JACN" />, ei ole [[USA Ravimi- ja Toiduamet]]i arvates piisavaid tõendeid, et lükopeeni tervislikkust väita. Aastal 2005 lubas USA Ravimi- ja Toiduamet kasutada piiratud, väga suure klausliga väidet: "Väga piiratud ja esialgsed teaduslikud uuringud viitavad sellele, et poole kuni terve klaasi tomatite ja/või tomatimahla söömine nädalas võib vähendada eesnäärmevähi riski. FDA järeldab, et selle väite toetuseks on vähe teaduslikke tõendeid."<ref name="fda" /> Uuem ja suurem uuring umbes 28 000 uuritavaga lubab siiski oletada, et lükopeeni ja vähiriski vahel puudub seos. On koguni osutunud, et sarnane antioksüdant [[beetakaroteen]] suurendab eesnäärmevähi riski.<ref name="prostate_aacs" /> 2011. aastal tehtud ülevaade leidis, et ei ole piisavalt tõendeid lükopeeni võimaliku toime kohta eesnäärmesümptoomidele, [[eesnäärmespetsiifiline antigeen|eesnäärmespetsiifilise antigeeni]] tasemele või eesnäärmevähile.<ref name="gMLkp" /> 2012. aastal teatati ''[[in vitro]]'' uuringust, mis näitas, et lükopeen võib pidurdada teatud [[vähirakk]]ude ühendust [[verevarustus]]ega ning seega kasvu takistada.<ref name="KDD6u" /> Ehkki ''in vitro'' uuringute käigus on tuvastatud lükopeenil nii [[genoom]]iline kui ka mittegenoomiline toime, pole siiani täpselt selge tema molekulaartasandil toimise mehhanism.<ref name="oX5rt" /> Ühe esialgse uurimuse järgi vähendab tomatipasta söömine kolme kuu jooksul [[ultraviolettkiirgus]]kahjustust päikese toimel lükopeeni toime tõttu 30%.<ref name="OyjW1" /> ''In vitro''-uuringus vähendas [[makrofaag]]idele lisatud lükopeen [[kolesterool]]i sünteesi ja suurendas LDL-retseptoreid.<ref name="z1ERL" /> Kaitsvat toimet [[koormusastma]] puhul ei õnnestunud näidata.<ref name="falk" /> Kuigi lükopeen kuulub [[karoteenid]]e hulka, puudub tal [[eelvitamiinid|eelvitamiini]] ja [[A-vitamiin]]i toime.<ref name="JACN" /> Lükopeen ei ole inimestele [[asendamatu toitaine]], kuid tavaliselt seda toidulaual leidub, eriti tomatiroogades. [[Soolestik]]ust [[imendumine|imendunud]] lükopeeni transpordivad veres mitmesugused [[lipoproteiinid]]. Ta ringleb verega ning koguneb eeskätt [[rasvkude|rasvkoesse]], [[nahk]]a, [[maks]]a, [[neerupealis]]tesse, [[eesnääre|eesnäärmesse]] ja [[munand]]itesse, kuid seda leidub enamikus [[kude]]des. Inimese veres moodustavad ''cis''-isomeerid 60% lükopeenist, kuid eri isomeeride bioloogilist toimet ei ole uuritud.<ref name="SsRod" /><ref name="aseqx" /> Inimese organismis lagundatakse lükopeeni beetakaroteeni dioksügenaasi 2 ([[BCDO2]]) abil.<ref name="peXig" /> [[Lagusaadused|Laguproduktid]] on [[pseudoionoon]], [[geraniaal]] ja [[2-metüül-2-hepteen-6-oon]].<ref name="P9J9c" /> == Plekid ja nende eemaldamine == Lükopeen ei lahustu vees. Ta lahustub ainult [[orgaaniline lahusti|orgaanilistes lahustites]] ja õlides. Oma [[mittepolaarsus]]e tõttu jätab lükopeen [[plekk|pleki]] kõigile piisavalt [[poorsus|poorsetele]] [[materjal]]idele, sealhulgas enamikule [[plastid]]ele. Kuigi värske [[tomatiplekk]] on üsna hõlpsasti eemaldatav, [[difusioon|difundeerub]] lükopeen plasti, nii et seda on [[kuum vesi|kuuma vee]] või [[detergent|detergendiga]] võimatu eemaldada. Kui lükopeen [[oksüdeerumine|oksüdeerun]] (näiteks [[keemiline reaktsioon|reageerides]] [[pleegiti]] või [[hape|happega]], siis süsinikuaatomite vahelised [[konjugeeritud kaksikside]]med katkevad, nii et molekul lõheneb, [[konjugeeritud süsteem]] ja [[kromofoor]] kaovad. ==Vaata ka== *[[Lükopeen-õlivaik]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="akiDK">Grossman ''et al.'' (2004), lk 129.</ref> <ref name="Ymt26">Goñi jt 2006.</ref> <ref name="CeXKo">Rao ''et al.'' (2007), lk 210</ref> <ref name="p5HIZ">Goñi 2006.</ref> <ref name="Ishida2004">Ishida BK, Turner C, Chapman MH, McKeon TA. Fatty acid and carotenoid composition of gac (Momordica cochinchinensis Spreng) fruit. – ''[[Journal of Agricultural and Food Chemistry]]'', kd 52, nr 2, lk 274–279, jaanuar 2004. [http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/jf030616i Resümee]. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14733508 Resümee.]</ref> <ref name="Stahl 1996 p. 6">Stahl (1996, lk 6</ref> <ref name="JACN">{{Netiviide |url=http://www.jacn.org/content/19/5/563.full |pealkiri=Journal of the American College of Nutrition: Role of Antioxidant Lycopene in Cancer and Heart Disease |vaadatud=2014-04-19 |arhiivimisaeg=2013-08-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130819185335/http://www.jacn.org/content/19/5/563.full |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fda">[http://www.fda.gov/Food/IngredientsPackagingLabeling/LabelingNutrition/ucm073992.htm Summary of Qualified Health Claims Subject to Enforcement Discretion], FDA, 11. august 2005. Vaadatud 25.9.2013.</ref> <ref name="prostate_aacs">[[American Association for Cancer Research]]. [https://web.archive.org/web/20140419011759/http://www.sciencedaily.com/releases/2007/05/070517063011.htmNo Magic Tomato? Study Breaks Link between Lycopene and Prostate Cancer Prevention]. – ''[[Science Daily]]'', 15. mai 2007.]</ref> <ref name="falk">B Falk et. al. ''[[Annals of Allergy, Asthma & Immunology]]''. 2005;94(4):480-5.</ref> <ref name="43zIm">Lenore Arab and Susan Steck, [http://ajcn.nutrition.org/content/71/6/1691s.full.pdf Lycopene and cardiovascular disease1–3], ''Am J Cl Nutr'' 2000; 71 (Suppl), lk 1692S, ''American Society for Clinical Nutrition'', Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="eTuQV">''IARC Handbook'', (1998), lk 25</ref> <ref name="Rf7Hv">Goulinet jt 1997.</ref> <ref name="0WYLQ">Chasse ''et al.'' ''Journal of Molecular Structure: THEOCHEM', kd 571, nr 1, 27. august 2001, lk 27–37(11). [http://www.ingentaconnect.com/content/els/01661280/2001/00000571/00000001/art00424 Veebiversioon]</ref> <ref name="iP2ER">Erica N. Story,Rachel E. Kopec, Steven J. Schwartz, ja G. Keith Harris,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3850026/ An Update on the Health Effects of Tomato Lycopene], Annu Rev Food Sci Technol. 2010; 1: 10.1146/annurev.food.102308.124120., doi: 10.1146/annurev.food.102308.124120,PMCID: PMC3850026, NIHMSID: NIHMS525956, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="apjZV">Armstrong, Hearst 1996.</ref> <ref name="6hfZz">Heksaan:CH<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> 98:2 v/v</ref> <ref name="EszHQ">Cindy Spence, [https://web.archive.org/web/20100611211648/http://news.ufl.edu/2000/01/13/lycopene/ New Crimson Tomato Has Health Benefits], 13. Jaanuar, 2000, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="o9NCW">Shi J, Le Maguer M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10674200 Lycopene in tomatoes: chemical and physical properties affected by food processing.], Crit Rev Food Sci Nutr. 2000 Jan;40(1):1–42., Resümee</ref> <ref name="u5TfJ">Rao, Rao (2007), lk 209&ndash;210</ref> <ref name="0Lub6">Teise allika järgi on küpsetes tomatites lükopeeni umbes 3,9–5,6 mg 100 g kohta.</ref> <ref name="yITC1">Arbuusides võib lükopeenisisaldus olla umbes sama suur nagu küpsetes tomatites (kuni 1000 [[ppm]] ehk 0,1% [[kuivmass]]ist).</ref> <ref name="WCA2S">[http://www.stylecraze.com/articles/amazing-benefits-of-lycopene-for-skin-hair-and-health/ Lycopene Sources]</ref> <ref name="qmv6a">USDA uurimus hiina kibekurgi karetinoididesisalduse kohta</ref> <ref name="8Djzw">Rao (2007) p.</ref> <ref name="lote2">Khan ''et al.'' (2008), lk 495</ref> <ref name="zJMVo">Victor R. Preedy, Ronald R. Watson, [https://web.archive.org/web/20140309023112/http://193.230.235.141/carti/Nutritie/Tomatoes%20and%20Tomato%20Products%20-%20Nutritional,%20Medicinal%20and%20Therapeutic%20Properties.pdf Tomatoes and Tomato Products Nutritional, Medicinal and Therapeutic Properties], lk 30, 2008, Science Publishers, ISBN 978-1-57808-534-7, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="nWJBn">Chopra, ''et al.'' 2013, lk 130</ref> <ref name="lqV7D">[https://web.archive.org/web/20100305032339/http://www.medicalnewstoday.com/articles/64157.php Unique Tomatoes Tops In Disease-Fighting Antioxidants], medicalnewstoday.com</ref> <ref name="S5fNi">Meschino Health. [http://www.meschinohealth.com/books/lycopene Comprehensive Guide to Lycopene], vaadatud 10.5.2012.</ref> <ref name="7ANAk">[http://www.healthaliciousness.com/nutritionfacts/nutrition-comparison.php?o=11012&t=11012&h=11012&s=100&e=90.00&r=60.00 Nutrition Facts Comparison Tool, Asparagus], vaadatud 17.12.2011.</ref> <ref name="9kapW">[http://www.healthaliciousness.com/nutritionfacts/nutrition-comparison.php?o=2029&t=2029&h=2003&s=100&e=1.60&r=2.10 Nutrition Facts Comparison Tool, Spices Parsley, Basil], 17.12.2011.</ref> <ref name="Ad2TN">NDSU Agriculture. [https://web.archive.org/web/20121115044621/http://www.ag.ndsu.edu/pubs/yf/foods/fn595w.htm What Color is Your Food?], vaadatud 10.5.2012.</ref> <ref name="5iPc9">Cunningham (2007), lk 533</ref> <ref name="miTjf">Armstrong (1996), lk 229</ref> <ref name="FoxI6">[[John Webster]], [[Roland W. S. Webster]]. – ''Introduction to Fungi'', 3. trükk, Cambridge University Press 2007, lk 591. [http://www.dbbe.fcen.uba.ar/contenido/objetos/WEBSTER30521807395.pdf Veebiversioon]</ref> <ref name="aQDT9">UK Food Standards Agency. [http://www.food.gov.uk/safereating/chemsafe/additivesbranch/enumberlist Current EU approved additives and their E Numbers], vaadatud 27.10.2011.</ref> <ref name="VuLl7">21 CFR 73.585</ref> <ref name="Ji50w">[http://www.comlaw.gov.au/Details/F2011C00827 Australia New Zealand Food Standards Code], Standard 1.2.4 – Labelling of ingredients], vaadatud 27.10.2011</ref> <ref name="4goaL">Stahl (1996), lk 7.</ref> <ref name="bEO38">Sanjiv Agarwal, Akkinappally Venketeshwer Rao, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC80172/ Tomato lycopene and its role in human health and chronic diseases], CMAJ. Sep 19, 2000; 163(6): 739–744., PMCID: PMC80172, Tabel 1, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> <ref name="fcsna">Institute of Medicine, Food and Nutrition Board. ''Beta-carotene and other carotenoids. Dietary reference intakes for vitamin C, vitamin E, selenium, and carotenoids'', Washington, D.C.: National Academy Press 2000:325–400.</ref> <ref name="DpuvJ">[http://www.mayoclinic.com/health/lycopene/NS_patient-lycopene/METHOD=print Lycopene], 1. oktoober 2011. Vaadatud 17.12.2011.</ref> <ref name="BBwwv">Giovannuci, E.'' et al.''. A Prospective Study of Tomato Products, Lycopene and Prostate Cancer Risk. – ''[[Journal of the National Cancer Institute]]'', [[2002]], kd 94, lk 391–398, PMID 11880478</ref> <ref name="Hn9oy">Bowen P, Chen L, Stacewicz-Sapuntzakis M, Duncan C, Sharifi R, Ghosh L, Kim HS, Christov-Tzelkov K, van Breemen R. Tomato sauce supplementation and prostate cancer: lycopene accumulation and modulation of biomarkers of carcinogenesis. – ''[[Experimental Biology and Medicine]]'', 2002, kd 227, nr 10, lk 886–893. [https://web.archive.org/web/20070308161203/http://www.ebmonline.org/cgi/content/abstract/227/10/886 Resümee]. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/12424330?dopt=Abstract Resümee]</ref> <ref name="gMLkp">Ilic D., Forbes KM., Hassed C. Lycopene for the prevention of prostate cancer. – ''Cochrane Database Syst Rev'', 2011, nr 11, lk CD008007. [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/14651858.CD008007.pub2/abstract;jsessionid=354CFFF815C5E99DEAD9C574786EA1CE.f01t01 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22071840 Resümee.]</ref> <ref name="KDD6u">''[https://web.archive.org/web/20131017141344/http://www.port.ac.uk/research/news/newsarchive/title,149298,en.html Tomato nutrient may intercept cancer growth.]'' [[Portsmouthi Ülikool]]i pressiteade 1. veebruarist 2012.</ref> <ref name="oX5rt">Kumar, 2013, lk 402</ref> <ref name="OyjW1">Rizwan, M.; Rodriguez-Blanco, I.; Harbottle, A.; Birch-Machin, M. A.; Watson, R. E. B.; Rhodes, L. E. Tomato paste rich in lycopene protects against cutaneous photodamage in humans in vivo: A randomized controlled trial. – ''[[British Journal of Dermatology]]'', 2011, 164 (1): 154–162. [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1365-2133.2010.10057.x/abstract Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20854436 Resümee.]</ref> <ref name="z1ERL">Chopra, ''et al.'' 2013, lk 131</ref> <ref name="SsRod">Lycopene: Its role in human health and disease, Rao 'et al.'. ''AGROFood industry hi-tech'', juuli/august 2003. [https://web.archive.org/web/20120216002141/http://www.lycored.com/web/articles/lycopene_its.pdf Veebiversioon.]</ref> <ref name="aseqx">Clinton 1998.</ref> <ref name="peXig">Kiefer et al. Identification and characterization of a mammalian enzyme catalyzing the asymmetric oxidative cleavage of provitamin A. ''J. Biol. Chem.'' 276/-/'''2001''': 14110-14116. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11278918?dopt=Abstract Resümee].</ref> <ref name="P9J9c">[[John Shi]], [[Jerry W. King]]. ''Functional Food Ingredients and Nutraceuticals: Processing Technologies'', CRC Press 2006, ISBN 0-8493-2441-6, lk 360.</ref> }} ==Kirjandus== *Di Mascio P, Kaiser S, Sies H. Lycopene as the most efficient biological carotenoid singlet oxygen quencher. – ''Arch. Biochem. Biophys.'', [[1989]], kd 274, nr 2, lk 532–538. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0003986189904670 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2802626 Resümee.] *Giovannucci E, Ascherio A, Rimm EB, Stampfer MJ, Colditz GA, Willett WC. Intake of carotenoids and retinol in relation to risk of prostate cancer. – ''J. Natl. Cancer Inst.'', [[1995]], kd 87, nr 23, lk 1767–17. [http://jnci.oxfordjournals.org/content/87/23/1767 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/7473833 Resümee.] *Levy J, Sharoni Y, Danilenko M, Miinster A, Bosin E, Giat Y, Feldman B. Lycopene is a more potent inhibitor of human cancer cell proliferation than either alpha-carotene or beta-carotene. – ''Nutr Cancer'', 1995, kd 24, nr 3, lk 257–266. [http://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/01635589509514415#.U1JnSFclZss Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8610045 Resümee.] *Armstrong GA, Hearst JE. Carotenoids 2: Genetics and molecular biology of carotenoid pigment biosynthesis. – ''FASEB J.'', [[1996]], kd 10, nr 2, lk 228–237. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8641556 Resümee.] *Britton, George; Synnove Liaaen-Jensen; Hanspeter Pfander. ''Carotenoids : Synthesis (Carotenoids), Birkhauser: Boston 1996, ISBN 3-7643-5297-3.'' *Stahl W, Sies H. Lycopene: a biologically important carotenoid for humans? – ''Arch. Biochem. Biophys.'', 1996, kd 336, lk 1–9. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0003986196905251 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8951028 Resümee.] *Narisawa T, Fukaura Y, Hasebe M, Ito M, Nishino H, Khachik F, Murakoshi M, Uemura S, Aizawa R. Inhibitory effects of natural carotenoids, alpha-carotene, beta-carotene, lycopene and lutein, on colonic aberrant crypt foci formation in rats. – ''Cancer Lett'', 1996, kd 107, nr 1, lk 137–142. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0304383596043546 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8913278 Resümee.] *Gerster H. The potential role of lycopene for human health. – ''J Am Coll Nutr'', [[1997]], kd 16, nr 2, lk 109–126. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9100211 Resümee.] *Goulinet S, Chapman MJ. Plasma LDL and HDL subspecies are heterogeneous in particle content of tocopherols and oxygenated and hydrocarbon carotenoids: relevance to oxidative resistance and atherogenesis. – ''Arterioscler Thromb Vasc Biol'' 1997;17:786–796. [http://atvb.ahajournals.org/content/17/4/786.full Veebiversioon.] *Pollack A, Madar Z, Eisner Z, Nyska A, Oren P. Inhibitory effect of lycopene on cataract development in galactosemic rats. – ''Metab Pediatr Syst Ophthalmol'', 1997, kd 19, nr 20, lk 31–36. *Clinton SK. Lycopene: chemistry, biology, and implications for human health and disease. – ''Nutr Rev.'', [[1998]];56(2 Pt 1):35–51. *IARC Working Group on the Evaluation of Cancer Preventive Agents. ''IARC Handbooks of Cancer Prevention: Volume 2: Carotenoids'' (''IARC Handbooks of Cancer Prevention''), Oxford University Press 1998. ISBN 92-832-3002-7. *Berneburg M, Grether-Beck S, Kurten V, Ruzicka T, Briviba K, Sies H, Krutmann J. Singlet oxygen mediates the UVA-induced generation of the photoaging-associated mitochondrial common deletion. – ''[[The Journal of Biological Chemistry]], [[1999]], kd 274, nr 22, lk 15345&ndash;15349. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10336420 Resümee.]'' *Shi J, Le Maguer M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10674200 Lycopene in tomatoes: chemical and physical properties affected by food processing.], Crit Rev Food Sci Nutr. 2000 Jan;40(1):1–42., Resümee. *Cindy Spence, [http://news.ufl.edu/2000/01/13/lycopene/ New Crimson Tomato Has Health Benefits], 13. Jaanuar, 2000, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Sanjiv Agarwal, Akkinappally Venketeshwer Rao, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC80172/ Tomato lycopene and its role in human health and chronic diseases], CMAJ. Sep 19, 2000; 163(6): 739–744., PMCID: PMC80172, Tabel 1, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Lenore Arab and Susan Steck, [http://ajcn.nutrition.org/content/71/6/1691s.full.pdf Lycopene and cardiovascular disease1–3], ''Am J Cl Nutr'' 2000; 71 (Suppl), lk 1692S, ''American Society for Clinical Nutrition'', Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Nahum A, Sharoni Y, Prall OW, Levy J, Hirsch K, Watts CK, Danilenko M. Lycopene inhibition of cell cycle progression in breast and endometrial cancer cells is associated with reduction in cyclin D levels and retention of p27(Kip1) in the cyclin E-cdk2 complexes. – ''[[Oncogene]]'', [[2001]], kd 20, nr 26, lk 3428–3436. [http://www.nature.com/onc/journal/v20/n26/full/1204452a.html Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11423993 Resümee.] *Giovannucci E, Willett WC, Stampfer MJ, Liu Y, Rimm EB. A prospective study of tomato products, lycopene, and prostate cancer risk. – ''J. Natl Cancer Inst'', 2002, kd 94, nr 5, lk 391–396. [http://jnci.oxfordjournals.org/content/94/5/391 Resümee.] *Grossman AR, Lohr M, Im CS. Chlamydomonas reinhardtii in the landscape of pigments. – ''Annu. Rev. Genet.'', [[2004]], kd 38, nr 1, lk 119–173. [http://www.annualreviews.org/doi/abs/10.1146/annurev.genet.38.072902.092328 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/15568974 Resümee.] *Basu A, Imrhan V. Tomatoes versus lycopene in oxidative stress and carcinogenesis: conclusions from clinical trials. – ''Eur J Clin Nutr'', [[2007]], kd 61, nr 3, lk 295–303. [http://www.nature.com/ejcn/journal/v61/n3/full/1602510a.html Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16929242 Resümee.] *Cunningham FX, Lee H, Gantt E. Carotenoid biosynthesis in the primitive red alga Cyanidioschyzon merolae. – ''[[Eukaryotic Cell]]'', 2007, kd 6, nr 3, kd 533–545. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1828917/ Veebiversioon] [http://ec.asm.org/content/6/3/533 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17085635 Resümee] *Rao AV, Rao LG. Carotenoids and human health. – ''Pharmacol. Res.'', 2007, kd 55, nr 3, lk 207–216. [http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1043661807000357 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17349800 Resümee.] *Khan N, Afaq F, Mukhtar H. Cancer chemoprevention through dietary antioxidants: progress and promise. – ''Antioxid. Redox Signal.'', [[2008]], kd 10, nr 3, lk 475–510. [http://online.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/ars.2007.1740 Resümee.] [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18154485 Resümee.] *Victor R. Preedy, Ronald R. Watson, [http://193.230.235.141/carti/Nutritie/Tomatoes%20and%20Tomato%20Products%20-%20Nutritional,%20Medicinal%20and%20Therapeutic%20Properties.pdf Tomatoes and Tomato Products Nutritional, Medicinal and Therapeutic Properties], lk 30, 2008, Science Publishers, ISBN 978-1-57808-534-7, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Erica N. Story,Rachel E. Kopec, Steven J. Schwartz, ja G. Keith Harris,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3850026/ An Update on the Health Effects of Tomato Lycopene], Annu Rev Food Sci Technol. 2010; 1: 10.1146/annurev.food.102308.124120., doi: 10.1146/annurev.food.102308.124120,PMCID: PMC3850026, NIHMSID: NIHMS525956, Veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *H. K. Chopra, Navin Chandar Nanda, [http://books.google.ee/books?id=2WL0fAS-JDQC&pg=PA130&dq=lycopene&hl=et&sa=X&ei=XDBSU8T_JOSI7AboqYDICw&redir_esc=y#v=onepage&q=lycopene&f=false Textbook of Cardiology (a Clinical and Historical Perspective)], Jaypee Brothers Medical Publishers, lk 130, 2013, ISBN 978 93 5090 081 9, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> *Ashutosh Tewari, [http://books.google.ee/books?id=8VI_AAAAQBAJ&pg=PA402&dq=lycopene&hl=et&sa=X&ei=zDBSU9WINfSw7Aal5ICoDw&redir_esc=y#v=onepage&q=lycopene&f=false Prostate Cancer: A Comprehensive Perspective: A Comprehensive Perspective], V. Kumar, lk 402, 2013, Springer-Verlag London, ISBN 978 1 44 71 2863 2, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 22.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> == Välislingid == {{commonscat|Lycopene}} *[http://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/summary/summary.cgi?cid=446925#x395 Sissekanne PubChem-is] *[http://www.chemspider.com/Chemical-Structure.394156.html Sissekanne ChemSpideris] *[http://fdasis.nlm.nih.gov/srs/ProxyServlet?mergeData=true&objectHandle=DBMaint&APPLICATION_NAME=fdasrs&actionHandle=default&nextPage=jsp/srs/ResultScreen.jsp&TXTSUPERLISTID=SB0N2N0WV6&QV1=SB0N2N0WV6 Sissekanne UNII-s] *[https://www.ebi.ac.uk/chebi/searchId.do?chebiId=15948 Sissekanne ChEBI-s] *[https://www.ebi.ac.uk/chembldb/index.php/compound/inspect/CHEMBL501174 Sissekanne ChEMBL-is] *[http://www.benbest.com/nutrceut/phytochemicals.html#lycopene Phytochemicals as Nutraceuticals-Lycopene] *[http://www.ars.usda.gov/research/publications/publications.htm?SEQ_NO_115=153965 Fatty Acids and Carotenoids in Gac (Momordica Cochinchinensis Spreng) Fruit] *[http://nutrient.javalime.com/nutrient.php/337 Food sources of lycopene] *[https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/27556/margus-punab-mahl-aitab-ennetada-vahki Margus Punab: Mahl aitab ennetada vähki], arst.ee *T. Lõugas. [http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3099/TFK.zip/Karotenoidid.pdf Toidu funktsionaalsed komponendid, Karotenoidid] *[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/33026609 Mida head sisaldavad päikesekuivatatud tomatid?], delfi.ee *[http://www.loodustohter.ee/?p=847 Soomlased leidsid, et tomatis sisalduv lükopeen aitab ära hoida ajuhalvatust], loodustohter.ee *[http://tarbija24.postimees.ee/1000052/tomatite-soomine-vahendab-ajurabanduse-riski Tomatite söömine vähendab ajurabanduse riski], postimees.ee, 9. oktoober 2012 *[http://elu24.postimees.ee/183670/ara-pea-dieeti-soo-tomatit Ära pea dieeti – söö tomatit], postimees.ee, 4. november 2009 *[http://www.hautenature.eu/blog/2012/05/mis-on-lukopeen-ja-miks-see-nahale-hea-on/ Mis on lükopeen ja miks see nahale hea on], hautenature.eu *[http://kastmetevalmistamine.weebly.com/luumlkopeen.html Lükopeen], kastmetevalmistamine.weebly.com *[[Pamela Eesmaa]]. [http://naistemaailm.ee/tervis/tervis/1F2C/ Elupäästvad tomatid!], naistemaailm.ee *[[Merileid Saava]]. [http://www.ajakirikook.ee/miks-tomatiga-pitsa-ja-ketsup-tervisele-head%E2%80%A6 Miks tomatiga pitsa ja ketšup on tervisele head…], ajakirikook.ee *[http://www.figuurisobrad.ee/client/default.asp?wa_id=1241&wa_id_key= Tomatimahl aitab vähendada osteoporoosiriski], figuurisobrad.ee *[http://toitumistarkus.ee/441/#more-441 Kuidas tomatist viimast välja pigistada...:)], toitumistarkus.ee *[http://ihutugi.onepagefree.com/?id=17552&onepagefree=09c7d20f3d4c50074f8fa3940b14d80a Tomat], onepagefree.com *[http://nami-nami.ee/Vocabulary/View/2001 nami-nami.ee Lükopeen (E 160d)], nami-nami.ee *[http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/1421D/ E160d – Lükopeen], toidutare.ee *[http://www.kaaluabi.ee/news/foods/tomatid-hoiavad-sind-tervena Tomatid hoiavad sind tervena], kaaluabi.ee *[http://www.harmoonikum.ee/blog/supertoit-tomat/ Supertoit TOMAT], harmoonikum.ee *[http://www.cancer.gov/clinicaltrials/search/results?protocolsearchid=10180800&vers=1 USA Riikliku Vähiinstituudi (NCI) käimasolevad eesnäärmevähi uuringud], cancer.gov *Susanne Rath, [http://www.fao.org/fileadmin/templates/agns/pdf/jecfa/cta/71/lycopene_extract_from_tomato.pdf LYCOPENE EXTRACT FROM TOMATO Chemical and Technical Assessment (CTA)], www.fao.org *[http://www.liberherbarum.com/In1599.HTM Liber Herbarum II: Loetelu lükopeeni sisaldavatest taimedest] * PF Louis,[http://www.naturalnews.com/041805_cancer_prevention_lycopene_super_nutrient.html Ward off cancer with super-nutrient lycopene: Here's the research], Natural News, 28. august 2013, veebiversioon (vaadatud 21.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> [[Kategooria:Pigmendid]] qhd3k44hk12j24limmg7lvakre0iv0v Levente Lengyel 0 376594 7157450 5199909 2026-05-19T21:58:48Z Ollin Masa 227337 7157450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Levente Lengyel.jpg|pisi|Levente Lengyel (1964)]] '''Levente Lengyel''' ([[13. juuni]] [[1933]] [[Debrecen]] – [[18. august]] [[2014]] [[Budapest]]) oli ungari maletaja. Ta sai aastal [[1962]] [[Rahvusvaheline meister|rahvusvaheliseks meistriks]] ning aastal [[1964]] [[Suurmeister (male)|rahvusvaheliseks suurmeistriks]]. {{JÄRJESTA:Lengyel, Levente}} [[Kategooria:Ungari maletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2014]] lal2p95u9twxiruinv2c033h1rsrtjc Baribal 0 382624 7157511 7134096 2026-05-20T04:46:23Z Raamaturott 56450 7157511 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Baribal | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | pilt = Black_bear_large.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''''Baribal''''' | binaarne = ''Ursus americanus'' | binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1780) | levikukaart = American Black bear map with borders removed.png | levikukaardi_seletus = Baribali levila }} '''Baribal''' (''Ursus americanus'') on [[Põhja-Ameerika]]st pärinev [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loom. Tegemist on Põhja-Ameerika väikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. Baribalid on [[omnivoor]]id, kelle toidulaud sõltub suuresti aastaajast ja elupaigast. Baribalid elavad metsastes piirkondades, kuid asuvad mõnikord ka inimasustuse lähistele, kust on lihtne toitu hankida. Baribali näol on tegemist maailma suurima levikuga karuliigiga. Lisaks [[pruunkaru]]le on baribal ainuke tänapäevane karu perekonda kuuluv liik, mida IUCN ei pea väljasuremisohus olevaks.<ref name="xn3yF" /> ==Levila== [[Pilt:Grand Tetons black bear.jpg|pisi|Baribal Grand Tetoni rahvuspargis|vasakul]] Baribali ajalooliseks levilaks on suurem osa Põhja-Ameerikast, tänapäeval leidub neid Põhja-Ameerika hõredamalt paiknevatel metsastunud aladel.<ref name="plan" /> Ka praegu asustavad baribalid suurt osa oma ajaloolisest, tänapäeva [[Kanada]] aladel paiknevast levilast, neid ei leidu vaid lõunapoolsetel põllumajandusaladel Alberta, Saskatchewani ja Manitoba provintsis. [[Prints Edwardi saar]]elt on liik olnud 1937. aastast välja surnud. 1990. aastate keskel seitsmes Kanada provintsis tehtud uurimusest selgus, et kogu Kanada baribalipopulatsioon koosneb 396 000 – 476 000 isendist.<ref name="canada" /> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] baribalide levila on koondunud riigi kirdeossa, põhjapoolsesse loodeossa, [[Kaljumäestik]]u piirkonda, USA läänerannikule ja [[Alaska]]le, ülejäänud regioonides muutub levila katkendlikuks või puudub liik seal hoopis. Hiljutised vaatlused USA [[Ohio|Ohio osariigi]]s viitavad, et baribalide levila on viimase kümnendi{{millal}} jooksul laienenud, küll aga pole veel alust arvata, et see tähendaks uute, stabiilselt jätkusuutlike [[populatsioon]]e teket. 1990. aastate alguses 35 osariigis läbi viidud uuringud näitavad, et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide on baribalide arvukus stabiilne või kasvav. Kokku leidub Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 339 000 – 465 000 isendit.<ref name="us" /> 1993. aasta seisuga oli Mehhikos teada neli piirkonda, kus leidus baribalipopulatsioone. Mehhiko on ainus riik, kus baribal on arvatud ohustatud liigiks.<ref name="plan" /> ==Elupaik== Kogu levila ulatuses on populatsioonide elupaigaeelistused mitmete karakteristikute järgi sarnased – baribale leidub piirkondades, kus on võrdlemisi läbipääsmatu maastik, vohav alustaimestik ja palju söödavat materjali. Teistest karuliikidest pisut erinev kohandumine metsaalade ja tiheda taimkattega võib olla algselt seotud suuremate ja agressiivsemate karuliikide konkurentsiga, kes hõivasid suurema osa traditsioonilistest sobilikest elupaikadest<ref name="Lariviere" />, samuti suuremate kiskjate nagu näiteks mõõkhambulise tiigri ja Ameerika lõvi kaaslusest, kes võisid baribalidele jahti pidada. Kuigi üldiselt eelistavad baribalid elupaigana metsaalasid, võivad nad kohastuda ellujäämiseks ka linnalähedastes piirkondades, kui seal jagub kergesti hangitavat toitu ja piisavalt varjavat haljastust.<ref name="Hunter" /> Põhja-Ameerika mandriosas leidub baribale enamasti rohke taimkattega mäestikualadel 400–3000 meetri kõrgusel, Ameerika edelaosas ja [[Mehhiko]]s koosneb elupaik võsastunud metsadest, kuid neis piirkondades liiguvad karud vahetevahel ka avamaastikule, kuna tarvitavad toiduks seal leiduvaid [[viigikaktus]]eid. Ameerika Ühendriikide kaguosas on esindatud kaks põhilist elupaigatüüpi – Apalatši mäestiku lõunaosas elutsevad baribalid põhiliselt tamme ja hikkori segametsades, kaguosa rannikualadel elutsevad karud aga lahtede lähistel ja soostunud aladel, mis pakuvad head varjevõimalust ning kus peamiseks puuliigiks on valge seeder. Levila kirdeosas on elupaigaks samuti segametsad ([[pöök]], [[vaher]], [[kask]] ja erinevad okaspuuliigid). Mööda [[Atlandi ookean]]i rannikut pakuvad elupaiku aga jälle okaspuumetsad. Põhjapoolsete metsatüüpide piirkondades asuvad samuti baribalidele olulised elupaigakomponendid – võsastikud, kuivad ja märjad niidud, tõusuvee alla jäävad piirkonnad ja kaldaäärsed alad, kus leidub palju söödavaid seemneid tootvaid puuliike. Kaljumäestikus domineerivad elupaikadena kuusemetsad. Aladel, kus inimtegevust on võrdlemisi vähe, näiteks Kanada ja Alaska ääremaadel, leidub baribale rohkem ka tasandikualadel.<ref name="Lariviere" /> ==Välimus== [[Pilt:Black&brownbears.JPG|pisi|vasakul|Baribale eristab pruunkarudest väiksem kasv, laugem näoprofiil, lühemad küünised ja seljakühmu puudumine]] Baribali kolju on lai, ninaosa kitsas ja lõualuud suured. Kogu levila piires on baribalide kolju pikkuseks mõõdetud 23,5–35&nbsp;cm. Emasloomade näod on kitsamad ja esiletungivamad kui isastel. Küünised on värvuselt enamasti mustad või hallikaspruunid, kujult lühikesed ja ümarad. Esi- ja tagakäppade küünised on ühepikkused, kuigi esikäppade küünised on reeglina rohkem kaardus. Käpad on võrdlemisi suured – tagumise jalalaba pikkus varieerub 13,7–22,5&nbsp;cm vahel, olles nii proportsionaalselt suurem kui enamikul teistel keskmise suurusega karuliikidel, kuid siiski väiksem kui täiskasvanud pruunkarul või [[jääkaru]]l.<ref name="Hunter" /> Jalatallad on mustad või pruunikad, karvadeta ja sügavate kortsudega. Baribali tagajäsemed on võrreldes Aasia musta karuga pikemad. Sabajäänuk on ligikaudu 12&nbsp;cm pikk, kõrvad on väikesed ja ümmargused ning asetsevad pea tagumisel küljel. Baribalid on väga osavad, olles võimelised avama keeratava kaanega purke, ja uksesulgureid, lisaks on nad väga tugevad – isegi karupojad on teadaolevalt suutnud ühe esikäpa abil ümber keerata 141–147&nbsp;kg kaaluvaid kivikamakaid. Baribalide samm on rütmiline ja joostes on nad võimelised saavutama kiirusi 40–50&nbsp;km/h.<ref name="Brown" /> Baribalidel on hea nägemine ja katsete abil on kindlaks tehtud nende võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpansid või koerad, samuti on nad võimelised õppima eristama erinevaid kujundeid (kolmnurgad, ruudud, ringid).<ref name="rq4mV" /> Baribali kaal varieerub ja sõltub vanusest, soost, tervisest ja aastaajast. Eriti hästi tuleb esile kaalu varieeruvus aastaaegade lõikes – sügiseti võib isend kaaluda kuni 30% rohkem kui kevaditi [[talveuinak]]ust ärgates. Idaranniku baribalid on üldiselt raskemad kui lääneranniku baribalid, samas on isendid loode pool pisut raskemad kui isendid kagus. Täiskasvanud isased kaaluvad 57–250&nbsp;kg, samas kui emased kaaluvad ligikaudu 33% vähem – 41–170&nbsp;kg.<ref name="Hunter" /><ref name="scorzafava" /> Karvkate on pehme ja koosneb tihedast [[aluskarv]]ast ning pikkadest ja jämedatest pealiskarvadest.<ref name="Brown" /> Karv ei ole nii karm ega jäme kui pruunkarudel.<ref name="wood" /> Baribale esineb mitmes värvivarjundis – kohata võib isendeid, kelle karvkate on valge, [[blond]], [[kaneelikarva (värvus)|kaneelikarva]], helepruun, tumepruun või must, leidub ka vahepealseid variante. Alaska rannikualadel leidub sinaka varjundiga karusid, heleda karvaga karud elavad rannikulähedastel saartel ja Kanada [[Briti Columbia]] provintsi kaguosas; esineb ka albiinosid.<ref name="Herrero" /> [[Pilt:Spiritbear.jpg|pisi|Valge kasukaga baribal ([[Kermode karu]])]] Enamikus piirkondades domineerib must karvkate – keskeltläbi 70% kõigist baribalidest on mustad, kuid näiteks Kaljumäestikes elutsevatest baribalidest on musti vaid 50%.<ref name="Brown" /> Paljud isendid levila loodepoolsetel aladel on heleda, kaneelikarva või helepruuni karvkattega ja viimase tõttu võidakse neid sageli segi ajada [[grislikaru]]ga. Grislist ja ka teistest karuliikidest on võimalik baribali eristada seljakühmu puudumise ja vähem eristuva koonuosa järgi.<ref name="Macdonald" /> ==Käitumine== [[Gary Brown]] on oma töös välja toonud 20 häälitsust kaheksas eri kontekstis, sealhulgas helid, mis väljendavad agressiivsust ja hääled, mis väljendavad rahulolu.<ref name="Brown" /> Baribalil on inimestega võrreldes parem nägemine ja kuulmine, kõige paremini arenenud meeleks on haistmine, mis on seitse korda tugevam kui koertel.<ref name="Cbi2c" /> Baribalid on territoriaalsed ja üksikelulised loomad, kuid suurte toiduvarude korral võivad nad koonduda väikestele aladele ja moodustuvad hierarhilised suhted, kus suuremad ja võimsamad isasloomad haldavad kõige külluslikumaid toitumispaiku.<ref name="Nowak" /> Baribalid märgistavad oma territooriumi, hõõrudes end puude vastu ja kriimustades küünistega puukoort. Ühe isase hallatavad alad kipuvad olema küllaltki suured, kuid ka seal on olenevalt piirkonnast erinevusi ja mõõtmetelt võib ühe looma toitumispiirkond varieeruda vahemikus 13–2600 ruutkilomeetrit ja mõne isendi puhul ulatuda toidupuuduse ajal isegi 11 260 ruutkilomeetrini.<ref name="Hunter" /><ref name="Nowak" /> Baribalid on osavad ujujad ja head ronijad, aktiivsed nii päeval kui öösel – inimasustuse lähedal pesitsevad isendid pigem öösel, pruunkarude läheduses elutsevad pigem päeval.<ref name="Lariviere" /><ref name="Hunter" /> ==Reproduktsioon ja areng== [[Pilt:Inspecting Newborn Black Bear Cubs.jpg|pisi|Vastsündinud baribalid]] Emastel baribalidel sünnib esimene [[pesakond]] poegi 3–5-aastaselt.<ref name="Brown" /> 2–3 kuud kestvaks paaritumisperioodiks on juuni-juuli, põhjapoolsetel aladel ka august.<ref name="Lariviere" /> Viljastunud [[Munarakk|munarakud]] arenevad aeglaselt ega pesastu emakas enne novembrit, tiinus kestab 235 päeva ja pojad sünnivad jaanuari lõpus või veebruari alguses. Pesakonna suurus varieerub ühest kuue pojani, enamasti on poegi kaks kuni kolm.<ref name="North American Bear Center - Reproduction" /> Karupoja sünnikaal on 280–450 g ja -pikkus 20,5&nbsp;cm. Sündides katab poja keha õhuke hall karvkate, tagajäsemed on alaarenenud. Pojad avavad silmad 28–40 päeva vanuselt ja hakkavad käima viienädalaselt. Emapiimast sõltuvad kutsikad 30 nädalat ja iseseisvuse saavutavad 16–18 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad baribalid kolmeaastaselt ja täismõõtmed saavutavad viiendaks eluaastaks.<ref name="Brown" /> ==Eluiga== Looduses on baribali eluiga keskmiselt 18 aastat, kuid vahel ka rohkem. Rekordvanus looduses elanud baribalil on 31 aastat, vangistuses aga isegi 44 aastat.<ref name="Brown" /> Looduslikke vaenlasi on täiskasvanud baribalidel vähe, neist peamised on pruunkaru ja karjana elutsevad [[hundid]].<ref name="Lariviere" />[[Pilt:Bear hibernating.jpg|pisi|Emane baribal koos poegadega talvitumas|vasakul]] Kutsikaid jahivad ilvesed, koiotid, jaaguarid, hundid, pruunkarud ja teised baribalid.<ref name="Lariviere" /><ref name="Hunter" /> Enamasti süüakse kutsikad ära talveuinakus oleva ema juurest.<ref name="Hunter" /> ==Talveuni== Baribalid jäävad uinakusse oktoobris või novembris ja võtavad selleks ajaks juurde ligikaudu 15&nbsp;kg rasva. Talveuni kestab 3–5 kuud.<ref name="charlotte" /> Selle aja jooksul langeb südametegevus 40–50 löögilt minutis 8 löögini minutis. Talveund magavad baribalid koopas või urus, mille sobivuse osas on emased valivamad kui isased.<ref name="goals1" /> Kasutatakse nii looduslikke kui ka isekaevatud koopaid<ref name="Macdonald" /> Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalne [[hormoon]] [[leptiin]]. Kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehaaniliselt ümber vajalikeks [[valk]]udeks – see aitab ka vältida lihasmassi kaotamist. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris.<ref name="wancW" /> Talvega kulutavad baribalid 25–40% oma kehakaalust.<ref name="jim" /> Kõige lõunapoolsetes levikupiirkondades magavad talveund ainult aastaste kutsikatega emased.<ref name="Hunter" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="xn3yF">Garshelis, D.L., Crider, D. & van Manen, F. (2008). [http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/41687 "Ursus americanus"]. ''IUCN 2008. IUCN Red List of Threatened Species. Vaadatud 27. jaanuaril 2009''</ref> <ref name="plan">{{cite web|url=http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110723235737/http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archivedate=23.07.2011|title=Chapter 8. American Black Bear Conservation Action Plan|format=PDF|accessdate=21.02.2011|author=Pelton, Michael R.; Coley, Alex B.; Eason, Thomas H.; Doan Martinez, Diana L.; Pederson, Joel A.; van Manen, Frank T. and Weaver, Keith M.|url-status=live}}</ref> <ref name="canada">{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=Canadian Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=31.08.2011}}</ref> <ref name="us">{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=United States Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=31.08.2011}}</ref> <ref name="Lariviere">{{cite journal|author=Lariviere, S. |year=2001|title= ''Ursus americanus''|journal= Mammalian Species|volume= 647|pages= 1–11|url=http://www.science.smith.edu/departments/Biology/VHAYSSEN/msi/default.html|doi=10.1644/1545-1410%282001%29647%3C0001%3AUA%3E2.0.CO%3B2}}</ref> <ref name="Hunter">Hunter, Luke (2011) ''Carnivores of the World'', Princeton University Press, ISBN 9780691152288</ref> <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7}}</ref> <ref name="rq4mV">{{cite web |url=http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |title=Learning and Color Discrimination in the American Black Bear |format=PDF |accessdate=21.02.2011 |archive-date=3.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101203095708/http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="scorzafava">{{Cite book|publisher=Stackpole Books|title=Radical Bear Hunter|url=https://archive.org/details/radicalbearhunte0000scor|first=Dick|last=Scorzafava|year=2007|isbn=978-0-8117-3418-9}}</ref> <ref name="wood">John George Wood, ''The illustrated natural history'', Vol. 2, George Routledge and sons, 1865</ref> <ref name="Herrero">{{cite book|author = Herrero, Stephen|title = Bear Attacks: Their Causes and Avoidance|url = http://books.google.com/books?id=gFlz6UKGqrcC|accessdate = 16. mail 2012|year = 2002|publisher = Globe Pequot|isbn = 978-1-58574-557-9}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Macdonald">Macdonald, D.W. (2006) ''The Encyclopedia of Mammals''. Oxford University Press, Oxford ISBN 0199567999.</ref> <ref name="Cbi2c">{{cite web|title=Black Bear Biology & Behavior|url=http://westernwildlife.org/black-bear-outreach-project/biology-behavior-3/|accessdate=21.11.2013}}</ref> <ref name="Nowak">Nowak, R.M. (1991) ''Walker's Mammals of the World''. The Johns Hopkins University Press, Baltimore and London.</ref> <ref name="North American Bear Center - Reproduction">{{cite web|title=North American Bear Center – Reproduction|url=http://www.bear.org/websitebear-pages/black-bear/reproduction.html|publisher=North American Bear Center}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="charlotte">{{cite web|url=http://www.llbc.leg.bc.ca/public/PubDocs/bcdocs/373436/Chapter%202.8.pdf |title=Haida Gwaii Black Bear (Ursus Americanus Carlottae Subspecies) |format=PDF |accessdate=21.02.2011}}</ref> <ref name="goals1">{{cite web|url=http://www.entomology.cornell.edu/public/IthacaCampus/ExtOutreach/Outreach/Resources/pageBodySections/05/pageBodySections/00/text_files/file7/Golas_TeacherResourceGuide.pdf|title=American Black Bear Teaching Guide|last=Goals|first=Ben|publisher=Cornell|accessdate=22. novembril 2009}}</ref> <ref name="wancW">{{cite web|url=http://culter.colorado.edu:1030/~kittel/WEcol_Projects06/BearsHiberntn_BBennett.ppt|title=Hibernation of the Black and Brown Bear|last=Bennett|first=Bobby|date = Kevad 2006|accessdate=22. novembril 2009|location=Mountain Research Station}}</ref> <ref name="jim">{{cite web|url=http://www.nps.gov/dewa/naturescience/upload/cmsstgBEAR.pdf |title=The Black Bear|work=Spanning the Gap – The newsletter of Delaware Water Gap National Recreation Area |year=1993|author=Becker, Jim |accessdate=21.02.2011}}</ref> }} {{Commons|Category:Ursus americanus}} [[Kategooria:Karulased]] re68t3y3p4zv3burpu51t7rsrpn3n0q 7157518 7157511 2026-05-20T05:47:58Z Ojassaar 206682 7157518 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Baribal | värvus = loomad | seisund = LC | seisundi_süsteem = IUCN3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Ursus americanus | ID = 41687 | hindaja = Garshelis, D.L., Scheick, B.K., Doan-Crider, D.L., Beecham, J.J. & Obbard, M.E. | aasta = 2016 | IUCN_aasta = 2016}}</ref> | pilt = Black_bear_large.jpg | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Imetajad]] ''Mammalia'' | selts = [[Kiskjalised]] ''Carnivora'' | sugukond = [[Karulased]] ''Ursidae'' | perekond = [[Karu (perekond)|Karu]] ''Ursus'' | liik = '''Baribal''' | binaarne = ''Ursus americanus'' | binaarse_autor = ([[Peter Simon Pallas|Pallas]], 1780) | levikukaart = American Black bear map with borders removed.png | levikukaardi_seletus = Baribali levila }} '''Baribal''' (''Ursus americanus'') on [[Põhja-Ameerika]]st pärinev [[karu (perekond)|karu]] perekonda kuuluv loom. Tegemist on Põhja-Ameerika väikseima, kuid kõige laiemalt levinud karuliigiga. Baribalid on [[omnivoor]]id, kelle toidulaud sõltub suuresti aastaajast ja elupaigast. Baribalid elavad metsastes piirkondades, kuid asuvad mõnikord ka inimasustuse lähistele, kust on lihtne toitu hankida. Baribali näol on tegemist maailma suurima levikuga karuliigiga. Lisaks [[pruunkaru]]le on baribal ainuke tänapäevane karu perekonda kuuluv liik, mida IUCN ei pea väljasuremisohus olevaks.<ref name="xn3yF" /> ==Levila== [[Pilt:Grand Tetons black bear.jpg|pisi|Baribal Grand Tetoni rahvuspargis|vasakul]] Baribali ajalooliseks levilaks on suurem osa Põhja-Ameerikast, tänapäeval leidub neid Põhja-Ameerika hõredamalt paiknevatel metsastunud aladel.<ref name="plan" /> Ka praegu asustavad baribalid suurt osa oma ajaloolisest, tänapäeva [[Kanada]] aladel paiknevast levilast, neid ei leidu vaid lõunapoolsetel põllumajandusaladel Alberta, Saskatchewani ja Manitoba provintsis. [[Prints Edwardi saar]]elt on liik olnud 1937. aastast välja surnud. 1990. aastate keskel seitsmes Kanada provintsis tehtud uurimusest selgus, et kogu Kanada baribalipopulatsioon koosneb 396 000 – 476 000 isendist.<ref name="canada" /> [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] baribalide levila on koondunud riigi kirdeossa, põhjapoolsesse loodeossa, [[Kaljumäestik]]u piirkonda, USA läänerannikule ja [[Alaska]]le, ülejäänud regioonides muutub levila katkendlikuks või puudub liik seal hoopis. Hiljutised vaatlused USA [[Ohio|Ohio osariigi]]s viitavad, et baribalide levila on viimase kümnendi{{millal}} jooksul laienenud, küll aga pole veel alust arvata, et see tähendaks uute, stabiilselt jätkusuutlike [[populatsioon]]e teket. 1990. aastate alguses 35 osariigis läbi viidud uuringud näitavad, et peale Idaho ja Mehhiko aladel leiduvate populatsioonide on baribalide arvukus stabiilne või kasvav. Kokku leidub Ameerika Ühendriikides hinnanguliselt 339 000 – 465 000 isendit.<ref name="us" /> 1993. aasta seisuga oli Mehhikos teada neli piirkonda, kus leidus baribalipopulatsioone. Mehhiko on ainus riik, kus baribal on arvatud ohustatud liigiks.<ref name="plan" /> ==Elupaik== Kogu levila ulatuses on populatsioonide elupaigaeelistused mitmete karakteristikute järgi sarnased – baribale leidub piirkondades, kus on võrdlemisi läbipääsmatu maastik, vohav alustaimestik ja palju söödavat materjali. Teistest karuliikidest pisut erinev kohandumine metsaalade ja tiheda taimkattega võib olla algselt seotud suuremate ja agressiivsemate karuliikide konkurentsiga, kes hõivasid suurema osa traditsioonilistest sobilikest elupaikadest<ref name="Lariviere" />, samuti suuremate kiskjate nagu näiteks mõõkhambulise tiigri ja Ameerika lõvi kaaslusest, kes võisid baribalidele jahti pidada. Kuigi üldiselt eelistavad baribalid elupaigana metsaalasid, võivad nad kohastuda ellujäämiseks ka linnalähedastes piirkondades, kui seal jagub kergesti hangitavat toitu ja piisavalt varjavat haljastust.<ref name="Hunter" /> Põhja-Ameerika mandriosas leidub baribale enamasti rohke taimkattega mäestikualadel 400–3000 meetri kõrgusel, Ameerika edelaosas ja [[Mehhiko]]s koosneb elupaik võsastunud metsadest, kuid neis piirkondades liiguvad karud vahetevahel ka avamaastikule, kuna tarvitavad toiduks seal leiduvaid [[viigikaktus]]eid. Ameerika Ühendriikide kaguosas on esindatud kaks põhilist elupaigatüüpi – Apalatši mäestiku lõunaosas elutsevad baribalid põhiliselt tamme ja hikkori segametsades, kaguosa rannikualadel elutsevad karud aga lahtede lähistel ja soostunud aladel, mis pakuvad head varjevõimalust ning kus peamiseks puuliigiks on valge seeder. Levila kirdeosas on elupaigaks samuti segametsad ([[pöök]], [[vaher]], [[kask]] ja erinevad okaspuuliigid). Mööda [[Atlandi ookean]]i rannikut pakuvad elupaiku aga jälle okaspuumetsad. Põhjapoolsete metsatüüpide piirkondades asuvad samuti baribalidele olulised elupaigakomponendid – võsastikud, kuivad ja märjad niidud, tõusuvee alla jäävad piirkonnad ja kaldaäärsed alad, kus leidub palju söödavaid seemneid tootvaid puuliike. Kaljumäestikus domineerivad elupaikadena kuusemetsad. Aladel, kus inimtegevust on võrdlemisi vähe, näiteks Kanada ja Alaska ääremaadel, leidub baribale rohkem ka tasandikualadel.<ref name="Lariviere" /> ==Välimus== [[Pilt:Black&brownbears.JPG|pisi|vasakul|Baribale eristab pruunkarudest väiksem kasv, laugem näoprofiil, lühemad küünised ja seljakühmu puudumine]] Baribali kolju on lai, ninaosa kitsas ja lõualuud suured. Kogu levila piires on baribalide kolju pikkuseks mõõdetud 23,5–35&nbsp;cm. Emasloomade näod on kitsamad ja esiletungivamad kui isastel. Küünised on värvuselt enamasti mustad või hallikaspruunid, kujult lühikesed ja ümarad. Esi- ja tagakäppade küünised on ühepikkused, kuigi esikäppade küünised on reeglina rohkem kaardus. Käpad on võrdlemisi suured – tagumise jalalaba pikkus varieerub 13,7–22,5&nbsp;cm vahel, olles nii proportsionaalselt suurem kui enamikul teistel keskmise suurusega karuliikidel, kuid siiski väiksem kui täiskasvanud pruunkarul või [[jääkaru]]l.<ref name="Hunter" /> Jalatallad on mustad või pruunikad, karvadeta ja sügavate kortsudega. Baribali tagajäsemed on võrreldes Aasia musta karuga pikemad. Sabajäänuk on ligikaudu 12&nbsp;cm pikk, kõrvad on väikesed ja ümmargused ning asetsevad pea tagumisel küljel. Baribalid on väga osavad, olles võimelised avama keeratava kaanega purke, ja uksesulgureid, lisaks on nad väga tugevad – isegi karupojad on teadaolevalt suutnud ühe esikäpa abil ümber keerata 141–147&nbsp;kg kaaluvaid kivikamakaid. Baribalide samm on rütmiline ja joostes on nad võimelised saavutama kiirusi 40–50&nbsp;km/h.<ref name="Brown" /> Baribalidel on hea nägemine ja katsete abil on kindlaks tehtud nende võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpansid või koerad, samuti on nad võimelised õppima eristama erinevaid kujundeid (kolmnurgad, ruudud, ringid).<ref name="rq4mV" /> Baribali kaal varieerub ja sõltub vanusest, soost, tervisest ja aastaajast. Eriti hästi tuleb esile kaalu varieeruvus aastaaegade lõikes – sügiseti võib isend kaaluda kuni 30% rohkem kui kevaditi [[talveuinak]]ust ärgates. Idaranniku baribalid on üldiselt raskemad kui lääneranniku baribalid, samas on isendid loode pool pisut raskemad kui isendid kagus. Täiskasvanud isased kaaluvad 57–250&nbsp;kg, samas kui emased kaaluvad ligikaudu 33% vähem – 41–170&nbsp;kg.<ref name="Hunter" /><ref name="scorzafava" /> Karvkate on pehme ja koosneb tihedast [[aluskarv]]ast ning pikkadest ja jämedatest pealiskarvadest.<ref name="Brown" /> Karv ei ole nii karm ega jäme kui pruunkarudel.<ref name="wood" /> Baribale esineb mitmes värvivarjundis – kohata võib isendeid, kelle karvkate on valge, [[blond]], [[kaneelikarva (värvus)|kaneelikarva]], helepruun, tumepruun või must, leidub ka vahepealseid variante. Alaska rannikualadel leidub sinaka varjundiga karusid, heleda karvaga karud elavad rannikulähedastel saartel ja Kanada [[Briti Columbia]] provintsi kaguosas; esineb ka albiinosid.<ref name="Herrero" /> [[Pilt:Spiritbear.jpg|pisi|Valge kasukaga baribal ([[Kermode karu]])]] Enamikus piirkondades domineerib must karvkate – keskeltläbi 70% kõigist baribalidest on mustad, kuid näiteks Kaljumäestikes elutsevatest baribalidest on musti vaid 50%.<ref name="Brown" /> Paljud isendid levila loodepoolsetel aladel on heleda, kaneelikarva või helepruuni karvkattega ja viimase tõttu võidakse neid sageli segi ajada [[grislikaru]]ga. Grislist ja ka teistest karuliikidest on võimalik baribali eristada seljakühmu puudumise ja vähem eristuva koonuosa järgi.<ref name="Macdonald" /> ==Käitumine== [[Gary Brown]] on oma töös välja toonud 20 häälitsust kaheksas eri kontekstis, sealhulgas helid, mis väljendavad agressiivsust ja hääled, mis väljendavad rahulolu.<ref name="Brown" /> Baribalil on inimestega võrreldes parem nägemine ja kuulmine, kõige paremini arenenud meeleks on haistmine, mis on seitse korda tugevam kui koertel.<ref name="Cbi2c" /> Baribalid on territoriaalsed ja üksikelulised loomad, kuid suurte toiduvarude korral võivad nad koonduda väikestele aladele ja moodustuvad hierarhilised suhted, kus suuremad ja võimsamad isasloomad haldavad kõige külluslikumaid toitumispaiku.<ref name="Nowak" /> Baribalid märgistavad oma territooriumi, hõõrudes end puude vastu ja kriimustades küünistega puukoort. Ühe isase hallatavad alad kipuvad olema küllaltki suured, kuid ka seal on olenevalt piirkonnast erinevusi ja mõõtmetelt võib ühe looma toitumispiirkond varieeruda vahemikus 13–2600 ruutkilomeetrit ja mõne isendi puhul ulatuda toidupuuduse ajal isegi 11 260 ruutkilomeetrini.<ref name="Hunter" /><ref name="Nowak" /> Baribalid on osavad ujujad ja head ronijad, aktiivsed nii päeval kui öösel – inimasustuse lähedal pesitsevad isendid pigem öösel, pruunkarude läheduses elutsevad pigem päeval.<ref name="Lariviere" /><ref name="Hunter" /> ==Reproduktsioon ja areng== [[Pilt:Inspecting Newborn Black Bear Cubs.jpg|pisi|Vastsündinud baribalid]] Emastel baribalidel sünnib esimene [[pesakond]] poegi 3–5-aastaselt.<ref name="Brown" /> 2–3 kuud kestvaks paaritumisperioodiks on juuni-juuli, põhjapoolsetel aladel ka august.<ref name="Lariviere" /> Viljastunud [[Munarakk|munarakud]] arenevad aeglaselt ega pesastu emakas enne novembrit, tiinus kestab 235 päeva ja pojad sünnivad jaanuari lõpus või veebruari alguses. Pesakonna suurus varieerub ühest kuue pojani, enamasti on poegi kaks kuni kolm.<ref name="North American Bear Center - Reproduction" /> Karupoja sünnikaal on 280–450 g ja -pikkus 20,5&nbsp;cm. Sündides katab poja keha õhuke hall karvkate, tagajäsemed on alaarenenud. Pojad avavad silmad 28–40 päeva vanuselt ja hakkavad käima viienädalaselt. Emapiimast sõltuvad kutsikad 30 nädalat ja iseseisvuse saavutavad 16–18 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad baribalid kolmeaastaselt ja täismõõtmed saavutavad viiendaks eluaastaks.<ref name="Brown" /> ==Eluiga== Looduses on baribali eluiga keskmiselt 18 aastat, kuid vahel ka rohkem. Rekordvanus looduses elanud baribalil on 31 aastat, vangistuses aga isegi 44 aastat.<ref name="Brown" /> Looduslikke vaenlasi on täiskasvanud baribalidel vähe, neist peamised on pruunkaru ja karjana elutsevad [[hundid]].<ref name="Lariviere" />[[Pilt:Bear hibernating.jpg|pisi|Emane baribal koos poegadega talvitumas|vasakul]] Kutsikaid jahivad ilvesed, koiotid, jaaguarid, hundid, pruunkarud ja teised baribalid.<ref name="Lariviere" /><ref name="Hunter" /> Enamasti süüakse kutsikad ära talveuinakus oleva ema juurest.<ref name="Hunter" /> ==Talveuni== Baribalid jäävad uinakusse oktoobris või novembris ja võtavad selleks ajaks juurde ligikaudu 15&nbsp;kg rasva. Talveuni kestab 3–5 kuud.<ref name="charlotte" /> Selle aja jooksul langeb südametegevus 40–50 löögilt minutis 8 löögini minutis. Talveund magavad baribalid koopas või urus, mille sobivuse osas on emased valivamad kui isased.<ref name="goals1" /> Kasutatakse nii looduslikke kui ka isekaevatud koopaid<ref name="Macdonald" /> Söögiisu supresseerib uinaku ajal spetsiaalne [[hormoon]] [[leptiin]]. Kuna jääkaineid ei väljutata, töötleb keha lämmastikujäägid biomehaaniliselt ümber vajalikeks [[valk]]udeks – see aitab ka vältida lihasmassi kaotamist. Pojad sünnivad jaanuaris-veebruaris.<ref name="wancW" /> Talvega kulutavad baribalid 25–40% oma kehakaalust.<ref name="jim" /> Kõige lõunapoolsetes levikupiirkondades magavad talveund ainult aastaste kutsikatega emased.<ref name="Hunter" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="xn3yF">Garshelis, D.L., Crider, D. & van Manen, F. (2008). [http://www.iucnredlist.org/apps/redlist/details/41687 "Ursus americanus"]. ''IUCN 2008. IUCN Red List of Threatened Species. Vaadatud 27. jaanuaril 2009''</ref> <ref name="plan">{{cite web|url=http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archiveurl=https://web.archive.org/web/20110723235737/http://wildlife1.wildlifeinformation.org/000ADOBES/Bears/Bears_IUCN_ActionPlan/bearsAP_chapter8.pdf|archivedate=23.07.2011|title=Chapter 8. American Black Bear Conservation Action Plan|format=PDF|accessdate=21.02.2011|author=Pelton, Michael R.; Coley, Alex B.; Eason, Thomas H.; Doan Martinez, Diana L.; Pederson, Joel A.; van Manen, Frank T. and Weaver, Keith M.|url-status=live}}</ref> <ref name="canada">{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=Canadian Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=31.08.2011}}</ref> <ref name="us">{{cite web| url=http://wwf.ca/newsroom/?1058| title=United States Population| publisher=World Wildlife Fund| accessdate=31.08.2011}}</ref> <ref name="Lariviere">{{cite journal|author=Lariviere, S. |year=2001|title= ''Ursus americanus''|journal= Mammalian Species|volume= 647|pages= 1–11|url=http://www.science.smith.edu/departments/Biology/VHAYSSEN/msi/default.html|doi=10.1644/1545-1410%282001%29647%3C0001%3AUA%3E2.0.CO%3B2}}</ref> <ref name="Hunter">Hunter, Luke (2011) ''Carnivores of the World'', Princeton University Press, ISBN 9780691152288</ref> <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7}}</ref> <ref name="rq4mV">{{cite web |url=http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |title=Learning and Color Discrimination in the American Black Bear |format=PDF |accessdate=21.02.2011 |archive-date=3.12.2010 |archive-url=https://web.archive.org/web/20101203095708/http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |url-status=dead }}</ref> <ref name="scorzafava">{{Cite book|publisher=Stackpole Books|title=Radical Bear Hunter|url=https://archive.org/details/radicalbearhunte0000scor|first=Dick|last=Scorzafava|year=2007|isbn=978-0-8117-3418-9}}</ref> <ref name="wood">John George Wood, ''The illustrated natural history'', Vol. 2, George Routledge and sons, 1865</ref> <ref name="Herrero">{{cite book|author = Herrero, Stephen|title = Bear Attacks: Their Causes and Avoidance|url = http://books.google.com/books?id=gFlz6UKGqrcC|accessdate = 16. mail 2012|year = 2002|publisher = Globe Pequot|isbn = 978-1-58574-557-9}}{{Kõdulink|aeg=jaanuar 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Macdonald">Macdonald, D.W. (2006) ''The Encyclopedia of Mammals''. Oxford University Press, Oxford ISBN 0199567999.</ref> <ref name="Cbi2c">{{cite web|title=Black Bear Biology & Behavior|url=http://westernwildlife.org/black-bear-outreach-project/biology-behavior-3/|accessdate=21.11.2013}}</ref> <ref name="Nowak">Nowak, R.M. (1991) ''Walker's Mammals of the World''. The Johns Hopkins University Press, Baltimore and London.</ref> <ref name="North American Bear Center - Reproduction">{{cite web|title=North American Bear Center – Reproduction|url=http://www.bear.org/websitebear-pages/black-bear/reproduction.html|publisher=North American Bear Center}}{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="charlotte">{{cite web|url=http://www.llbc.leg.bc.ca/public/PubDocs/bcdocs/373436/Chapter%202.8.pdf |title=Haida Gwaii Black Bear (Ursus Americanus Carlottae Subspecies) |format=PDF |accessdate=21.02.2011}}</ref> <ref name="goals1">{{cite web|url=http://www.entomology.cornell.edu/public/IthacaCampus/ExtOutreach/Outreach/Resources/pageBodySections/05/pageBodySections/00/text_files/file7/Golas_TeacherResourceGuide.pdf|title=American Black Bear Teaching Guide|last=Goals|first=Ben|publisher=Cornell|accessdate=22. novembril 2009}}</ref> <ref name="wancW">{{cite web|url=http://culter.colorado.edu:1030/~kittel/WEcol_Projects06/BearsHiberntn_BBennett.ppt|title=Hibernation of the Black and Brown Bear|last=Bennett|first=Bobby|date = Kevad 2006|accessdate=22. novembril 2009|location=Mountain Research Station}}</ref> <ref name="jim">{{cite web|url=http://www.nps.gov/dewa/naturescience/upload/cmsstgBEAR.pdf |title=The Black Bear|work=Spanning the Gap – The newsletter of Delaware Water Gap National Recreation Area |year=1993|author=Becker, Jim |accessdate=21.02.2011}}</ref> }} {{Commons|Category:Ursus americanus}} [[Kategooria:Karulased]] 583xgzhx3dzr8nktq3gcxh4jx2rd44t Pilvikulised 0 385071 7157549 7138182 2026-05-20T06:54:36Z Svencapoeira 67038 7157549 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pilvikulised | pilt = Porgandriisikas1.jpg | pildi_laius = 250px | värvus = seened | pildi_seletus = [[Porgandriisikas]] (''Lactarius deliciosus'') | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = '''Pilvikulised''' ''Russulaceae'' | sugukonna_autor = [[Johannes Paulus Lotsy|Lotsy]] }} '''Pilvikulised''' (''Russulaceae'') on [[Pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[seen]]i. ==Perekondi== *''[[Boidinia]]'' *''[[Gloeopeniophorella]]'' *''Lactarius'' – [[riisikas]] *''[[Lactifluus]]'' *''[[Multifurca]]'' *''Russula'' – [[pilvik]] ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/119934 Pilvikulised] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Pilvikulised| ]] bucd3hau4gkrhn2ymtd7s2u6cuq3313 Karl Georg Wilhelm Rosen 0 385684 7157229 7046788 2026-05-19T13:26:06Z Kuriuss 38125 7157229 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Karl Georg Wilhelm Rosen''' ('''Jegor Fjodorovitš Rozen''', [[27. detsember]] (vkj. 16. detsember) [[1800]] [[Tallinn]] – [[6. märts]] (vkj. 23. veebruar) [[1860]] [[Peterburi]]) oli [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu Vene rahvuslik luuletaja. Ta oli [[Mihhail Glinka]] ooperi "[[Ivan Sussanin (ooper)|Ivan Sussanin]]" [[libreto]] autor. Ta kasvas üles Tallinnas. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[husaar]]ide polku, kus õppis ära [[vene keel]]e. Luuletajana debüteeris ta [[1825]]. Tema mainele mõjusid halvasti see, et [[vene kirjandus]]ringkonnad pidasid teda võõrkeelseks kirjanikuks, ja tema haiglane enesehinnang. [[1827]]–1828 elas ta [[Moskva]]s, [[1828]] läks erru ja kolis [[Peterburi]], kus tutvus [[Aleksandr Puškin]]i ja [[Anton Delvig]]iga. Rosen avaldas oma teoseid mitte ainult vene, vaid ka saksa keeles nii Tallinnas kui ka Tartus. Sealhulgas tõlkis ta Puškinit saksa keelde. [[1831]]–[[1833]] andis Rosen välja iga-aastast [[almanahh]]i "[[Altsiona]]", milles avaldas kaasaegsete vene luuletajate Puškini, [[Pjotr Vjazemski]], [[Vassili Žukovski]], [[Vladimir Obolenski]] ja teiste loomingut. [[1832]]. aasta almanahhis esmaavaldas ta Puškini näidendi "[[Pidu katku ajal]]", mis oli kirjutatud [[1830]]. [[1835]]–[[1840]] oli Rosen tsesareevitši (Venemaa troonipärija), pärastise [[Aleksander II]] sekretär. Sel perioodil [[1836]] kirjutas ta libreto Mihhail Glinka ooperile "Ivan Sussanin", algse pealkirjaga "Elu tsaari eest". Samal aastal avaldas Puškin enda asutatud ajakirja [[Sovremennik]] esimeses numbris Roseni artikli "Rütmist", milles Rosen pidas rütmi luule arenguks hädavajalikuks, ent kui luule on juba välja kujunenud, polevat rütmi enam tarvis. Rütmita luulele ennustas Rosen suurt tulevikku. Puškin kirjutas 2. aprillil 1834 oma päevikusse, et hindab Rosenit dramaturgina märksa kõrgemalt kui [[Nestor Kukolkin|Nestor Kukolkinit]] ja [[Aleksei Homjakov]]i. Sealjuures Kukolkin pidas iseennast kirjandusgeeniuseks, Puškinist paremaks, ja solvus Puškini peale väga, et see sama seisukohta ei jaganud. {{JÄRJESTA:Rosen, Karl Georg Wilhelm}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[KAtegooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Punased Rosenid]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1860]] addi6hj1jchry5ekozu20ic5pui4lkb Andrus Loog 0 387049 7157544 6624338 2026-05-20T06:40:34Z Taurus404 80079 7157544 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuupäev=märts 2015}} '''Andrus Loog''' (sündinud [[14. august]]il [[1963]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] arst. Ta lõpetas [[1987]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|arstiteaduskonna]] südame- ja veresoontekirurgina. Kuni [[1990]]. aastani oli ta sama teaduskonna juures aspirantuuris. Loog töötas [[1987]]. aastast [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla|Tallinna kiirabihaiglas]] kirurgina. Aastatel [[1991]]–[[1992]] praktiseeris ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texase Südameinstituut|Texase Südameinstituudis]] ja erakliinikus [[Indiana Ohio Heart]]. Aastatel [[1992]]–[[1993]] jätkas ta tööd Tallinna kiirabihaiglas. [[1993]]. aastal asutas ta ühe kaasomanikuna [[Keila haigla]] juurde erakliiniku, mis kandis algselt Keila südamekliiniku ja alates [[2004]]. aastast [[Taastava Kirurgia Kliinik]]u nime. Loog on olnud alates asutamisest selle kliiniku direktor. Praegu asub Taastava Kirurgia Kliinik [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] Magdaleena korpuses. Andrus Loog on Eesti tippspetsialiste [[regeneratiivmeditsiin]]i alal, tema peamiseks uurimisteemaks on olnud viimastel aastatel otsida võimalusi, kuidas panna inimese rasvarakud looma uusi veresooni. Selles valdkonnas teevad Loog ja tema Taastava Kirurgia Kliinik koostööd biotehnoloogiafirmaga [[Cellin Technologies]]. Ta on [[Eesti Kirurgide Assotsiatsioon]]i juhatuse liige, [[Eesti Veresoontekirurgide Selts]]i juhatuse esimees, [[Eesti Plastika- ja Rekonstruktiivkirurgia Selts]]i ning [[Euroopa Veresoontekirurgia Selts]]i liige. Loog on alates [[2000]]. aastast [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige, kuulub alates 2004. aastast [[Keila]] linnavolikokku ja oli aastatel [[2005]]–[[2011]] Keila linnavolikogu esimees. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Keilas, kogus 16 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Mitmesugust== Andrus Loog on teist korda abielus, kahest abielust kokku on tal neli last. Ta elab [[Keila]]s ja tegeleb vabal ajal aiandusega. [[7. detsember|7. detsembril]] [[2006]] rünnati Loogi, kes oli sel ajal ühtlasi Keila linnavolikogu esimees, Magdaleena haigla hoovis raudkangiga ja tekitati talle raskeid kehavigastusi. Loogil õnnestus siiski rünnakust taastuda, kuigi ta pidi veetma ligi kaks kuud haiguslehel. ==Tunnustus== *2000 – [[Keila kultuuripreemia]] – (koos [[Jüri Pere (poliitik)|Jüri Perega]]) töö eest inimese ja elu hoidmisel, ära märkides eelmisel aastal Keila Haiglas teostatud edukat jäseme retransplantatsiooni operatsiooni *2014 – [[aasta arst]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandust== * Voropajeva, Niina. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=1218 Andekas kirurg teeb unikaalseid operatsioone ja kasvatab roose] – Põhjarannik, 11.06.2011. * Ammas, Anneli. Mees, kes leiutab "sisalikusabapulbrit". – Postimees, 23.12.2014, lk 3. * Rooväli, Küllike. [http://www.ohtuleht.ee/655874/aasta-arst-andrus-loog-liiga-hea-opilane-et-saada-arstiks Aasta arst Andrus Loog – liiga hea õpilane, et saada arstiks] – Õhtuleht, 23.12.2014. ==Välislingid== *[http://www.kirurgiakliinik.ee/kontakt/kirurgid/ Elulugu Taastava Kirurgia Kliiniku veebilehel] {{JÄRJESTA:Loog, Andrus}} [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] bis5nbx0aab6250ey94og4m44nk97zw Luunja mõisa park 0 387990 7157487 6330427 2026-05-20T00:54:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157487 wikitext text/x-wiki [[Fail:LuunjaMõisaPark2.JPG|pisi|Luunja mõisa park]] '''Luunja mõisa park''' on [[Luunja mõis]]a park, mis asub [[Luunja]] alevikus [[Luunja vald|Luunja vallas]] [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]. Mõisapargi lasi 18. sajandi keskel rajada Luunja mõisnik krahv [[Burchard Christoph von Münnich]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri="Luunja mõisapark" |url=https://luunja.ee/luunja-moisapark |vaadatud=22. veebruar 2023 |väljaanne=Luunja Vald |arhiivimisaeg=2023-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230222082112/https://luunja.ee/luunja-moisapark |url-olek=ei tööta }}</ref> Luunja mõisapark on 10,5 ha suur ning koosneb neljast osast<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pargi andmed |url=https://eelis.ee/default.aspx?state=3;68547593;est;eelisand;;&comp=objresult=park&obj_id=2074894 |vaadatud=22. veebruar 2023 |väljaanne=Keskkonnaagentuur}}</ref>. Park on kujundatud vabakujuliseks maastikupargiks. Pargi põhiosadeks on esi- ja tagaväljak. Park on arvele võetud [[ehitismälestis]]ena kui tüüpiline näide vabakujunduslikust pargist.<ref>{{Kultuurimälestis|7204}}</ref> == Ajalugu == 18. sajandi keskel kujutas park barokkparki. Parki läbis kaks ristuvat telge, peatelg jagas pargi peahoone keskteljel pooleks.<ref name=":0" /> 19. ja 20. sajandi vahetusel viidi maantee pargist kõrvale. Tekkis teede vaheline väljak, mis kujundati vabakujuliseks teedevõrgustiku ja tugisüsteemiga pargiks. Regulaarne [[Prantsuse park|barokkpark]] kujundati ümber maastikupargiks.<ref name=":0" />   == Loodus == [[Luunja]] mõisapark on hooldatud. Segastiilis liigivaene park koosneb 31 liigist. Peamine puuliik pargis on harilik [[Harilik pärn|pärn]] kui leidub ka: [[Harilik vaher|harilikku vahtrat]], [[Harilik saar|harilikku saart]], [[Harilik tamm|harilikku tamme]], [[siberi nulg]]u, [[siberi lehis]]t, [[Hall lepp|halli leppa]], [[Harilik kuusk|harilikku kuuske]] ja [[Ebatsuuga|ebatsuugat]]. Tänapäeval on pargi sissesõidutee ääristatud [[Siberi nulg|siberi nulgudega]], Tartu poole suunduvat pärnaalleed on täiendatud paplite, vahtrate ja jalakatega.<ref name=":0" /> == Ümbruskond == [[Luunja]] mõisa ümber asub erinevaid ajaloolise taustaga hooneid ja kultuurimälestisi. Nende hulgas on [[viinaköök]], [[sepikoda]], aednikumaja, karjalaudad, alleed ja pargi aia piirdemüürid. Pargi läheduses asub Luunja vallavalitsuse hooldatav [[Luunja Roosiaed|Luunja roosiaed]] ja sobib suviste kultuuriürituste läbiviimiseks, pikniku pidamiseks ning jalutamiseks.<ref name=":0" /> == Galerii == <gallery> Luunja mõisa park.jpg|Luunja mõisapargi allee LuunjaMõisaPark.JPG|Mõisapark LuunjaMõisaPargiJaAiaPiirdemüürid.JPG|Pargi piirdemüür </gallery> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * {{Kultuurimälestis|7204}} [[Kategooria:Luunja vald]] [[Kategooria:Eesti mõisapargid]] [[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]] {{koord|NS=58.3568750242|EW=26.8857199562|type=landmark|region=EE}} 0gli07zjuba5wcx590c4o860cwt8xu1 Kaarel 0 393084 7157176 7105505 2026-05-19T12:07:47Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7157176 wikitext text/x-wiki '''Kaarel''' on eesti [[mehenimi]]. 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Kaarel 1388 mehel. Kaarel oli populaarsuselt 127. mehenimi.<ref name="stat">https://www.stat.ee/nimed/Kaarel</ref> Kaarel oli keskmiselt 33 aasta vanune (mediaanvanus oli samuti 33). Kõige populaarsem oli eesnimi Kaarel vanuserühmas 30–34, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 21,25. Kõige populaarsem on eesnimi Kaarel Hiiu maakonnas, kus neid oli maakonna 10 000 elaniku kohta 20,49.<ref name="stat" /> ==Nime kandjaid== * [[Kaarel Eenpalu]], Eesti poliitik ja jurist * [[Kaarel Ird]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht * [[Kaarel Kiidron]], eesti jalgpallur * [[Kaarel Kilvet]], eesti näitleja, lavastaja ja laulja * [[Kaarel Kilvits]], eesti majandusteadlane * [[Kaarel Kirde]], eesti geofüüsik ja meteoroloog * [[Kaarel Kressa]], eesti luuletaja ja kriitik * [[Kaarel Liimand]], eesti maalikunstnik * [[Kaarel Nurmsalu]], Eesti kahevõistleja ja suusahüppaja * [[Kaarel Orumägi]] eesti lavastaja, helilooja, laulja ja näitleja * [[Kaarel Orviku]], eesti meregeoloog * [[Kaarel Parts]], Eesti jurist * [[Kaarel Pogga]], eesti näitleja * [[Kaarel Tarand]], eesti ajakirjanik * [[Kaarel Torop]], Eesti jalgpallur * ... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] 8jfmj28wjpy4sobzufzy4grmj289u8q Mait 0 393094 7157177 6133067 2026-05-19T12:08:50Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7157177 wikitext text/x-wiki '''Mait''' on eesti [[mehenimi]]. Mait on lühivorm nimest [[Mattias]]. Nime eestikeelne variant on [[Matteus]]. 1. jaanuari 2019 seisuga oli Eestis eesnimi Mait 934 mehel. Mait oli siis Eestis populaarsuselt 176. mehenimi. Mait oli keskmiselt 43 aasta vanune (mediaanvanus oli 43). Kõige populaarsem oli eesnimi Mait vanuserühmas 45–49, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 13,14, ning Rapla maakonnas, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 15,09.<ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Mait |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-08 |arhiivimisaeg=2019-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191208094039/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/Mait |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Nime kandjaid== *[[Mait Agu]], eesti koreograaf *[[Mait Klaassen]], eesti teadlane ja poliitik *[[Mait Malmsten]], eesti näitleja *[[Mait Maltis]], eesti laulja *[[Mait Mets]], eesti tehnikateadlane *[[Mait Metsanurk]], eesti kirjanik *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor *... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti mehenimed]] hxnrg7h7yihe9441aredns5whq1zyiv Lucy, leedi Duff-Gordon 0 394163 7157471 7059419 2026-05-19T23:18:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157471 wikitext text/x-wiki [[Pilt:LadyDuffGordon-1919.jpg|pisi|Lady Lucy Duff-Gordon]] '''Lady Lucy Duff-Gordon''' (sünninimi '''Lucy Christiana Sutherland'''; [[13. juuni]] [[1863]] – [[20. aprill]] [[1935]]) oli [[19. sajand]]i lõpu ja [[20. sajand]]i alguse juhtiv moelooja, keda tunti eelkõige kunstnikunime Lucile järgi. Lucile oli esimene [[Suurbritannia|Briti]] päritolu moelooja, kes saavutas rahvusvahelise tunnustuse. Ta oli [[mood|kõrgmoe]] ja [[moetööstus]]e [[suhtekorraldus]]e tunnustatud uuendaja. Ta kutsus ellu enda kaasaegse [[moeetendus]]e eelkäija "mannekeenide paraadi" ja tema algatusel koolitati esimene kutseline [[modell]].<ref name="jBI3x" /> Lisaks tõi ta moodi naisele rohkem vabadust andvad lõhikuga [[seelik]]u ja madala kaeluse, ta propageeris vabamat [[korsett]]i ning veetlevat ja vähem katvat [[aluspesu]].<ref name="dNIuo" /> Temalt pärineb sõna "šikk". [[London]]i äri Lucile Ltd. haru[[ettevõte]]te avamisega [[Pariis]]is, [[New York|New Yorgis]] ja [[Chicago]]s sai tema ärist esimene ülemaailmne [[mood|kõrgmoe]] [[tootemark]], mille abil rõivastati [[trend]]e loovaid aadli- ja kuninglikust soost kliente ning lava- ja filmitähti.<ref name="OZf65" /> Lady Duff-Gordon on tuntud ka kui [[1912]]. aastal uppunud laevalt [[Titanic]] pääsenu.<ref name="PodET" /> == Elulugu == Lucy Christiana Sutherland sündis [[Inglismaa]]l [[London]]is [[ehitusinsener]] Douglas Sutherlandi ([[1838]]–[[1865]]) ja tema inglise-prantsuse-kanada päritolu naise Elinor Saundersi ([[1841]]–[[1937]]) tütrena. Lucy noorem õde oli hilisem romaanikirjanik [[Elinor Glyn]].<ref name="O79KD" /> Pärast seda, kui isa suri [[kõhutüüfus]]se, kolis pere elama Guelphi [[Kanada]]s, kus asus Lucy vanavanemate [[farm]].<ref name="ZIYrR" /> Ema abiellus uuesti [[1871]]. aastal ja pere kolis [[Saint Helier]]'sse [[Jersey]] saarel. Lucy armastus [[mood|moe]] vastu tekkis oma nukke riietades, uurides uhkeid [[kleit]]e, mida kandsid naised perekonna maalidel, ja hiljem endale ning oma õele riideid valmistades. [[1884]]. aastal abiellus Lucy James Stuart Wallace'iga. Neil sündis tütar Esme ([[1885]]–[[1973]]). Wallace oli [[alkohoolik]] ja truudusetu naistemees ning Lucy otsis lohutust armuseiklustest. Sealhulgas oli tal pikaajaline suhe tuntud arsti [[Morell Mackenzie]]ga.<ref name="ll31G" /> Lucy algatas [[abielu]]<nowiki/>lahutuse [[1890. aastad|1893. aastal]]. Et end ja oma tütart ülal pidada, hakkas Lucy kodus [[õmbleja]]na töötama. [[1893]]. aastal avas ta oma äri ja tegutses [[moetööstus]]es edukalt palju aastaid. [[1900]]. aastal abiellus Lucy Sutherland Wallace [[šotlased|šoti]] maaomaniku ja sportlase [[Cosmo Duff-Gordon]]iga.<ref name="TsXxy" /> Pärast [[disainer]]ikarjääri lõppu tegutses Lucile moe[[kolumnist]]i ja -[[kriitik]]una ning kirjutas oma elulooraamatu "Discretions and Indiscretions" ([[1932]]),<ref name="es8mX" /> millest sai [[menuk]]. Lucy suri [[1935]]. aastal 71-aastaselt ja rahast lagedana [[London]]i Putney [[hooldekodu]]s. [[Surm|Surma põhjus]] oli [[rinnavähk]] koos [[kopsupõletik]]uga.<ref name="ae0bd" /> Ta suri [[20. aprill]]il, see oli tema [[abikaasa]] neljas [[surm]]a-aastapäev. Nad on maetud kõrvuti Brookwoodi [[kalmistu]]le [[Inglismaa]]l Surrey krahvkonnas.<ref name="ocoob" /> == Moekarjäär == [[1893]]. aastal avas Lucy [[London]]is oma moeäri Maison Lucile.<ref name="o8VeC" /> [[1897]]. aastal avati suurem [[kauplus]] ja [[1903]]. aastal moodustati [[ettevõte]] Lucile, Ltd. Seal teenindati jõukaid kliente, kelle hulka kuulusid [[aristokraatia|aristokraadid]], [[kuningas|kuningakoja]] liikmed ja [[staar|teatritähed]].<ref name="P1dDG" /> Äri laienedes avati salongid [[New York|New Yorgis]] ([[1910]]), [[Pariis]]is ([[1911]]) ja [[Chicago]]s ([[1915]]), misläbi saadi esimeseks juhtivaks [[moemaja]]ks, millel olid täiemahuliselt tegutsevad harud kolmes [[riik|riigis]]. Teda on tunnustatud ka esimeste kutseliste [[modell]]ide (keda tol ajal nimetati mannekeenideks) väljaõpetamise ja esimese kaasaegses stiilis [[moeetendus|moeetenduse]] korraldamise eest. Need [[moeetendus]]ed olid pärastlõunased, meeleolu loova valgustusega, teatraalsed, [[keelpillid|keelpilliansambli]] saatel toimuvad üritused, kuhu pääses kutsega ja kus jagati suveniirkingitusi. Veel üks uuendus [[rõivakollektsioon]]ide esitlemisel olid nn emotsionaalsed [[kleit|kleidid]]. Need olid [[kleit|kleidid]], millele anti [[kirjandus]]est, [[ajalugu|ajaloost]] või [[popkultuur]]ist pärinevad nimed, mis olid mõjutatud Lucile'i huvist oma klientide isiksuseomaduste ja -[[psühholoogia]] vastu.<ref name="802Uq" /> Mitme tuntud kliendi rõivastusel oli suur mõju, kuna nad kandsid Lucile'i kujundatud rõivaid [[film]]ides ja laval ning neid kujutati [[ajakirjandus]]es. Nende klientide hulka kuulusid tol ajal väga kuulsad [[näitleja]]nnad [[Mary Pickford]], [[Lily Elsie]], [[Gertie Millar]], [[Gaby Deslys]] ja [[Billie Burke]]. Lucile'i kostüüme kasutati mitmes [[lavastus]]es ja [[film]]is, näiteks [[Ferenc Lehár]]i [[operett|opereti]] "[[Lõbus lesk]]" [[London]]i esiettekandes ([[1907]]), Ziegfred Follies' [[Broadway (teater)|Broadway]] [[revüü]]des ja [[D. W. Griffith]]i [[tummfilm]]is "[[Way Down East]]" (1920). [[1910. aastad|1910.]] ja [[1920. aastad|1920. aastatel]] näidati tema moeloomingut tihti [[ringvaade]]tes. Lucile'i moelooming ja [[artikkel|artiklid]] ilmusid regulaarselt [[ajakiri|ajakirjades]] [[Vogue]], Femina, Les Modes, [[Vanity Fair (Ameerika ajakiri 1913–1936)|Vanity Fair]], The [[Illustrated London News]], The [[London Magazine]], Munsey's jt.<ref name="OZf65" /> Varasemast ajast pärit Lucile Ltd. visandid, mis on hoiul [[Victoria ja Alberti muuseum]]is [[London]]is,<ref name="FSmDA" /> annavad tunnistust sellest, et [[1904]]. aastal oli salongis tööl vähemalt üks [[kunstnik]], kes visandas Lucy Duff-Gordoni [[disain]]e. Nõudluse kasvades, eriti [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], abistas teda veel rohkem [[kunstnik]]ke. Tol ajal oli kombeks kasutada moemajades kutselisi [[kunstnik]]ke, kes joonistasid üles loodud [[disain]]e ja ka oma ideid. Lucile vaatas need joonistused üle, kritiseeris neid, lisas märkusi, juhiseid, kuupäevi ja vahel oma allkirja või nimetähed tunnistamaks, et ta oli [[disain]]i heaks kiitnud. Lisaks moe[[kunstnik]]u, kostüümikunstniku ja [[ajakirjanik]]u [[karjäär]]ile kasutas Lucile võimalust [[kaubandus]]likeks toetusavaldusteks, lubades kasutada oma nime [[kingad]]e, rinnahoidjate, [[parfüüm]]ide ning muude luksusrõivaste ja ilutoodete [[reklaam]]iks. Lucy Duff-Gordoni side oma moeimpeeriumiga hakkas lagunema pärast Lucile, Ltd. ümberkorraldamist [[1918]].–[[1919]]. aastal. [[1922]]. aasta [[september|septembriks]] ta enam [[ettevõte|ettevõtte]] jaoks kavandeid ei teinud, kuid lõi endiselt moeloomingut eraviisiliselt oma klientidele. [[1923]]. aastal saabus [[pankrot]]. == Titanic == [[1912]]. aastal oli Lady Duff-Gordonil vaja reisida [[Ameerika Ühendriigid|Ameerikasse]] oma ettevõtte Lucile Ltd. [[New York|New Yorgi]] haru pärast. Koos abikaasa [[Cosmo Duff-Gordon]]iga reserveerisid nad esimese klassi piletid [[ookeaniliinilaev]]ale [[Titanic]] [[pseudonüüm|varjunimedega]] härra ja proua Morganina. Varjunimede põhjuseks võis olla soov vältida New Yorgis maabudes avalikkuse tähelepanu. Paari saatis Lucile'i [[sekretär]] Laura Mabel Francatelli, hüüdnimega Franks. [[14. aprill]]il kell 11.40 põrkas Titanic kokku jäämäega ja hakkas uppuma. Evakueerimise ajal pääsesid Duff-Gordonid ja Franks [[päästepaat]]i nr 1, mis oli neljas laevalt vette lastud paat. Kuigi paat oli ehitatud 40 inimese jaoks, lasti see vette ainult 12 inimesega, neist seitse olid meeskonna liikmed. Paadis olles märkis üks meeskonna liige, et Duff-Gordonid saavad oma kaotatud asjad asendada, kuid meeskond kaotab kõik. [[Cosmo Duff-Gordon]] pakkus seepeale igale mehele viis [[Suurbritannia naelsterling|naela]], et neid abistada. Pääsenud korjas üles laev [[Carpathia]],<ref name="ryyM0" /> kus [[Cosmo Duff-Gordon]] andis paadis olnud meestele üle [[tšekk|rahatšekid]]. See teguviis kutsus esile hilisemad [[kuulujutt|kuulujutud]], et Duff-Gordonid ostsid paadi meeskonna ära, et paat ei pöörduks tagasi päästma inimesi, kes vees hulpisid.<ref name="rWbpY" /> Neid [[kuulujutt]]e võimendasid Ameerika Ühendriikide ja Briti [[kõmuajakirjandus]]. Cosmo ja Lucy Duff-Gordoni [[London]]is antud tunnistused meelitasid kohale suured rahvahulgad.<ref name="C9BaM" /> Titanicu loost sai Lucile'i elu enim meenutatud episood, seda on kujutatud ebatõepäraselt mitmes [[film]]is, sealhulgas filmides "[[Öö, mida mäletada]]" ("A Night to Remember", 1958, Lucile'i osas [[Harriette Johns]]), "[[Titanic (film 1997)|Titanic]]" (1997, Lucile'i osas [[Rosalind Ayres]]), minisarjas "Titanic" (2012, Lucile'i osas [[Sylvestra Le Touzel]]).<ref name="bYr00" /> Hiljem on väidetud, et selle skandaali varju jäi tema väljateenitud koht ajaloos moeuuendajana. Kolm aastat pärast [[Titanic]]ult pääsemist pääses Lucile napilt teisest laevahukust. Nimelt oli tal reserveeritud koht [[reisilaev]]a [[Lusitania]] viimsele reisile. Ajakirjanduse teatel jättis ta reisi ära haiguse tõttu. [[7. mai]]l [[1915]] sai Lusitania tabamuse Saksa allveelaeva [[torpeedo]]lt ja uppus.<ref name="4VYyo" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="jBI3x">[https://web.archive.org/web/20150402152758/http://www.lucileladyduffgordon.com/] Lucile, Her Life by Design</ref> <ref name="dNIuo">[https://web.archive.org/web/20150316172316/http://lucileandco.com/] Luksuspesu Lucile</ref> <ref name="OZf65">[https://web.archive.org/web/20150224073905/https://wfpp.cdrs.columbia.edu/pioneer/ccp-lucy-duff-gordon/] Women Film Pioneers Project</ref> <ref name="PodET">[http://www.encyclopedia-titanica.org/titanic-passenger-list/] Encyclopedia Titanica</ref> <ref name="O79KD">[https://web.archive.org/web/20141209012416/http://biography.yourdictionary.com/elinor-glyn] Yourdictionary</ref> <ref name="ZIYrR">[https://web.archive.org/web/20150403181419/http://www.biography.com/people/lady-lucy-duff-gordon-283828] bio.</ref> <ref name="ll31G">[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/354858/Sir-Morell-Mackenzie] Encyclopedia Britannica</ref> <ref name="TsXxy">[https://web.archive.org/web/20141026142857/http://www.biography.com/people/cosmo-duff-gordon-283836#synopsis] bio.</ref> <ref name="es8mX">[http://www.goodreads.com/book/show/6139818-discretions-and-indiscretions] goodreads</ref> <ref name="ae0bd">[http://www.encyclopedia-titanica.org/lady-duff-gordon-style-expert-dies.html] Encyclopedia Titanica</ref> <ref name="ocoob">[http://www.findagrave.com/cgi-bin/fg.cgi?page=gr&GRid=63580916] Find a grave</ref> <ref name="o8VeC">[https://web.archive.org/web/20150402145531/http://blog.museumoflondon.org.uk/lucile-17-hanover-square/] Museum of London</ref> <ref name="P1dDG">[https://web.archive.org/web/20150330161039/http://lucileandco.com/lucile/the-story/] The Lucile Story</ref> <ref name="802Uq">[http://fashion-history.lovetoknow.com/fashion-clothing-industry/fashion-designers/lucile] lovetoknow</ref> <ref name="FSmDA">[http://www.vam.ac.uk/blog/tag/lucile] V&A</ref> <ref name="ryyM0">[http://www.history.com/news/5-things-you-may-not-know-about-titanics-rescue-ship] History</ref> <ref name="rWbpY">[http://www.the-titanic.com/Passengers/Fashion/Lady-Lucille-Duff-Gordon.aspx] Titanic Stories</ref> <ref name="C9BaM">[http://www.titanicinquiry.org/BOTInq/BOTInq11LDuff-Gordon01.php] Titanic Inquiry Project</ref> <ref name="bYr00">[http://www.imdb.com/list/ls004088961/] IMDb</ref> <ref name="4VYyo">[https://books.google.ee/books?id=bPMMBwAAQBAJ&pg=PT73&lpg=PT73&dq=lusitania+lucile+duff&source=bl&ots=XLnIrF8qgA&sig=rkND16oX-Ln3b5gjNfcMyQaw1cc&hl=et&sa=X&ei=wlgFVdj1OYKsPbGLgLgI&ved=0CDkQ6AEwBDgK#v=onepage&q=lusitania%20lucile%20duff&f=false] Google books</ref> }} == Kirjandus == * Valerie Mendes, Amy De La Haye "Lucile Ltd: London, Paris, New York and Chicago 1890s - 1930s" (2009) * Mike Tyson "RMS Titanic - 172 Most Asked Questions" (2014) == Välislingid == * [http://fashion.telegraph.co.uk/article/TMG8328862/Lady-Duff-Gordon-fashions-forgotten-grande-dame.html/ Telegraph 21.02.2011] * [https://www.dailymail.co.uk/femail/article-2424054/Designer-collaboration-Lady-Lucile-Duff-Gordons-1916-line-Sears-sparked-modern-fashion-phenomenon.html/DailyMail Online 17.09.2013] * [http://www.edwardianpromenade.com/fashion/the-it-girl-lady-duff-gord/ Edwardian Promenade 08.07.2009] * [http://tmagazine.blogs.nytimes.com//2009/07/02/ur-couture-the-house-of-lucile/ Tmagazine 02.07.2009] * [http://www.vogue.com/869106/a-scandal-survives-the-story-of-fashion-designer-and-titanic-passenger-lucile/ Vogue 13.04.2012] * [http://www.encyclopedia-titanica.org/ Encyclopedia TITANICA] * [http://sensibility.com/vintageimages/1900s/lucile.htm/ Fotod Lucile, Lady Duff-Gordonist] {{JÄRJESTA:Duff-Gordon, Lady Lucy}} [[Kategooria:Suurbritannia inimesed]] [[Kategooria:Moeloojad]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1935]] p0bi4so66jipnckv498d3juzxvdv4fq Pierre Bérégovoy 0 398923 7157211 7156886 2026-05-19T13:02:44Z Juhan121 25066 7157211 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pierre-Beregovoy.webp|pisi|Pierre Bérégovoy]] '''Pierre Eugène Bérégovoy''' [pjäär öž'enn beregovu'aa] ([[23. detsember]] [[1925]] [[Déville-lès-Rouen]] – [[1. mai]] [[1993]] [[Pariis]]) oli ukraina päritolu [[Prantsusmaa]] poliitik. Ta oli aastatel [[1992]]–[[1993]] [[Prantsusmaa peaminister]]. Ta sündis [[Déville-lès-Rouen]]is [[Ülem-Normandia]]s ukraina-prantsuse segaperekonnas; tema isa Adrian Beregovoi sündis [[Harkovi kubermang]]us [[Izjum]]is, ema oli prantslane. Tööle hakkas ta juba 16-aastaselt metallitöölisena. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal, töötades prantsuse raudtee-ettevõttes [[SNCF]], võttis ta osa [[Prantsuse vastupanuliikumine|Prantsuse vastupanuliikumisest]]. Ta võttis osa sotsialistlikust liikumisest. Aastast [[1969]] oli ta [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku Partei]] liige. Aastatel [[1982]]–[[1984]] oli ta sotsiaalminister [[Pierre Mauroy teine valitsus|Pierre Mauroy teises]] ja [[Pierre Mauroy kolmas valitsus|kolmandas valitsuses]]. Aastatel [[1984]]–[[1986]] oli ta [[Prantsusmaa rahandusminister|rahandusminister]] [[Laurent Fabiuse valitsus|Laurent Fabiuse valitsuses]]. Aastatel [[1988]]–[[1992]] oli ta rahandus-, majandus- ja erastamisminister ([[Michel Rocardi valitsus|Michel Rocardi]] ja [[Édith Cressoni valitsus]]es). [[2. aprill]]ist [[1992]] kuni [[29. märts]]ini [[1993]] oli ta [[Prantsusmaa peaminister]]. Pierre Bérégovoy lõpetas [[1. mai]]l [[1993]] oma elu [[Enesetapp|enesetapuga]], peale sotsialistide halba tulemust 1993. aasta parlamendivalimistel, kui nad võitsid ainult 53 kohta 577st, lisaks oli ta sattunud uurimise alla sõbralt, ärimees Roger-Patrice Pelat'ilt saadud intressivaba miljoni[[Prantsuse frank|frangise]] laenu eest. {{JÄRJESTA:Bérégovoy, Pierre}} [[Kategooria:Prantsusmaa peaministrid]] [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 1993]] a1it0opoq3fq2vfef6kzfy4rcw7fjz2 Maailma samm 0 409096 7157514 6845256 2026-05-20T05:19:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157514 wikitext text/x-wiki '''"Maailma samm"''' on eesti helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] [[1961]]. aastal loodud [[oratoorium]]. Teos on kirjutatud [[Enn Vetemaa]] sõnadele. 1962. aastal tõi see oratoorium koos lastekantaadiga "Meie aed" Pärdile esikoha üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel.<ref>{{Netiviide |url=https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm |pealkiri=Arvo Pärt |vaadatud=2015-06-24 |arhiivimisaeg=2015-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150626142633/https://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Arvo Pärdi teosed]] 1lslysuq7omzdvhiyx8ytl4ay8ohd9q Biograafiad (He) 0 417514 7157462 7154738 2026-05-19T22:27:56Z Sjur 66496 /* Hei */ 7157462 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (He)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "He". ==He== *[[He Kexin]], hiina võimleja (20.–21. sajand) ==Hea== *[[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (1954–) *[[Henry Head]], inglise neuroloog (1861–1940) *[[Murray Head]], inglise laulja (1946–) *[[Lena Headey]], Briti filmi- ja seriaalinäitleja (1973–) *[[Arthur Headlam]], Gloucesteri piiskop (1862–1947) *[[Anthony Heald]], USA filminäitleja (1944–) *[[Jeff Healey]], Kanada kitarrist ja laulja (1966–2008) *[[John Healey]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Inga Heamägi]], eesti graafikakunstnik (1961–) *[[Seamus Heaney]], Iirimaa ingliskeelne kirjanik (1939–2013) *[[Leiu Heapost]], eesti antropoloog (1936–) *[[James Heappey]], Suurbritannia endine sõjaväelane ja poliitik (1981–) *[[Amber Heard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[John Heard]], USA näitleja (1945–2017) *[[Edward Heath]], Suurbritannia poliitik (1916–2005) *[[Basil Heatley]], Suurbritannia pikamaajooksja (1933–2019) *[[Percy John Heawood]], Suurbritannia matemaatik (1861–1955) ==Heb== *[[Donald Olding Hebb]], Kanada psühholoog (1904–1985) *[[Hebbe]], esimene Järva foogt (suri 1223) *[[Mark Hebden]], inglise maletaja (1958–) *[[Max Hebeisen]], Šveitsi poksija (1947–) *[[Bartłomiej Heberla]], poola maletaja (1985–) ==Hec== *[[Wegesa Charles Heche]], Tansaania poliitik (1981–) *[[Traudl Hecher]], Austria mäesuusataja (1943–2023) *[[Heinz Heck]], saksa zooloog (1894–1982) *[[Lutz Heck]], saksa zooloog (1892–1983) *[[Richard Heck]], USA keemik (1931–2015) *[[Jan Paul van Hecke]], hollandi jalgpallur (2000–) *[[Erich Heckel]], saksa kunstnik (1883–1970) *[[Eli Heckscher]], rootsi majandusteadlane ja ajaloolane (1879–1952) *[[Sara Hector]], Rootsi mäesuusataja (1992–) ==Hed== *[[Sadeq Hedayat]], iraani kirjanik ja tõlkija (1903–1951) *[[Mitch Hedberg]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1968–2005) *[[Alfred von Hedenström]], baltisaksa ajaloolane (1869–1927) *[[Carl von Hedenström]], Riia õuekohtunik ja raeadvokaat (sündis 1840) *[[Christian Adam August von Hedenström]], Riia rae auskultant (1803–1826) *[[Jakob Matthias Heinrich von Hedenström]], baltisaksa vaimulik (1806–1865) *[[Matthias von Hedenström]], rootsi päritolu baltisaksa maadeuurija (suri 1845) *[[Claes-Göran Hederström]], rootsi laulja (1945–2022) *[[Heini Hediger]], Šveitsi zooloog (1908–1992) *[[Sven Hedin]], rootsi maadeuurija (1865–1952) *[[Héðinn Steingrímsson]], islandi maletaja (1975–) *[[Victor Hedman]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Chad Hedrick]], USA kiiruisutaja (1977–) *[[Hans Hedtoft]], Taani poliitik (1903–1955) ==Hee== *[[Alan J. Heeger]], USA füüsik ja keemik (1936–) *[[Jan Davidsz. de Heem]], Madalmaade maalikunstnik *[[Maarten van Heemskerck]], Hollandi maalikunstnik (1498–1574) *[[Fenny Heemskerk]], hollandi maletaja (1919–2007) *[[Vladimir Heerik]], eesti kergejõustiklane ja treener (1949–) *[[Jaana Heeringson]], eesti tantsija ja telesaatejuhi assistent (1981–) *[[Johann Dietrich Heermann]], Eesti vaimulik (suri 1736) *[[Johannes Heesters]], Hollandi näitleja, laulja ja meelelahutaja (1903–2011) ==Hef== *[[Karl Eduard Hefftler]], baltisaksa maalikunstnik ja arhitekt (1853–1918) ==Heg== *[[Ahmed Hegazi]], egiptuse jalgpallur (1991–) *[[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], saksa filosoof (1770–1831) *[[Eduard Heger]], Slovakkia poliitik (1976–) *[[Petter Hegre]], norra aktifotograaf (1969–) ==Heh== *[[Bernhard Gottlieb Hehn]], Eesti vaimulik (1776–1856) *[[Carl Hehn]], baltisaksa agronoom, õppejõud ja publitsist (1821–1875) *[[Gustav Heinrich Hehn]], Eesti vaimulik (1775–1823) *[[Johann Martin Hehn]], Eesti vaimulik ja kirjanik (1743–1793) *[[Victor Hehn]], baltisaksa kultuuriajaloolane (1813–1890) ==Hei== *[[Axel Heiberg]], Norra ärimees ja poliitik (1848–1932) *[[Marie Heiberg]], eesti kirjanik (1890–1942) *[[Sven Heiberg]], eesti lavastaja, näitleja ja infotehnoloog (1977–) *[[Michael von der Heide]], Šveitsi laulja (1971–) *[[Martin Heidegger]], saksa filosoof (1889–1976) *[[Aksel Heidemann]], Eesti sõjaväelane (1955–) *[[Günther Heidemann]], Saksamaa poksija (1932–2010) *[[Hans Heidemann]], Eesti poliitik ja kommunist (1896–1925) *[[Wolfgang Heidemann]], saksa puuraidur *[[Verner von Heidenstam]], rootsi kirjanik (1859–1940) *[[Paul Heider]], Saksa Ordu kõrgmeister (1868–1936) *[[Helmut Heiderich]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Nick Heidfeld]], Saksamaa Vormel 1 piloot (1977–) *[[Betty Heidler]], Saksamaa vasaraheitja (1983–) *[[Rao Heidmets]], eesti animafilmilavastaja (1956–) *[[Jaan Heido]], Eesti sõjaväelane (1880–1941) *[[Terje Heido]], eesti näitleja ja laulja (1962–) *[[Ruth Heidok]], eesti nahakunstnik (1950–2021) *[[Sandra Heidov]], eesti kirjanik, tõlkija ja prantsuse keele õpetaja (1976–) *[[Anton Heidrich]], Eesti vaimulik (1636–1692) *[[Rein Heiduk]], eesti arhitekt (1930–1992) *[[Veit Heiduschka]], Austria filmiprodutsent (1938–) *[[Katherine Heigl]], USA filminäitleja ja modell (1978–) *[[Matti Heikkinen]], Soome murdmaasuusataja (1983–) *[[Hubertus Heil]], Saksamaa poliitik (1972) *[[Jennifer Heil]], Kanada vigursuusataja (1983–) *[[Johannes Heil]], eesti elektrotehnikateadlane (1895–1991) *[[Björn Heile]], saksa muusikateadlane *[[Eino Heilimo]], soome maletegelane (1887–1974) *[[Thomas Heilmann]], Saksa ettevõtja ja poliitik (1964–) *[[Aribert Heim]], Austria päritolu arst (1914–1992) *[[Heinrich Heim]], saksa jurist ja SS-Standartenführer (1900–1988) *[[Joha Heiman]], [[Georges Brassens]]i elukaaslane ja muusa (1911–1999) *[[Heinrich von Heimburg]], Liivi ordumeister 13. sajandil *[[Martin von Heimburg]], Bremeni raehärra (suri 1540) *[[Martin von Heimburg noorem]], Bremeni komtuur (suri 1511) *[[Karl-Günther Heimsoth]], Saksa arst, trükkal ja poliitik (1899–1934) *[[Ants Hein]], eesti arhitektuuriajaloolane (1952–) *[[August Hein]], Eesti sõjaväelane (1893–1953) *[[Harry Hein]], Eesti sõjaväelane (1945–) *[[Heinrich Hein]], Liivimaa usuteadlane (1590–1666) *[[Henry Hein]], eesti ujumistreener (1991–) *[[Hillar Hein]], eesti suusahüppaja ja treener (1954–) *[[Indrek Hein]], eesti arvutuslingvist (1951–) *[[Jaak Hein]], eesti näitleja (1951–2021) *[[Jaan Hein]], Eesti diplomaat (1961–) *[[Kalle Hein]], eesti tõlkija ja toimetaja (1963–) *[[Karl Jakob Hein]], eesti jalgpallur (2002–) *[[Kätlin Hein]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Peeter Hein]], eesti ajakirjanik (1939–2007) *[[Piet Hein]], taani kirjanik ja matemaatik (1905–1996) *[[Raivo Hein]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Riina Hein]], eesti filminäitleja ja -produtsent (1955–) *[[Valentina Hein]], eesti laulja (1921–2015) *[[Vello Hein]], eesti sporditeadlane (1951–) *[[Manivald Heinam]], eesti vaimulik (1894–1969) *[[Andres Heinapuu]], eesti bibliograaf ja poliitik (1954–) *[[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]], eesti koorijuht ja dirigent (1959–) *[[Ott Heinapuu]], eesti ajakirjanik, folklorist ja luuletaja (1979–) *[[Uno Heinapuu]], eesti ooperilaulja (1934—2011) *[[Ain Heinaru]], eesti bioloog (1943–2022) *[[Eeva Heinaru]], eesti mikrobioloog (1945–) *[[Enn Heinaru]], Eesti sõjaväelane (1891–1972) *[[Raivo Heinaru]], eesti pedagoog, korvpallitreener ja koolijuht (1950–2025) *[[Ester Heinaste]], eesti tõlkija (1927–2013) *[[Lea Heinaste]], eesti luterlik vaimulik (1945–) *[[Urmas Heinaste]], eesti keemik, informaatika- ja tehnikaõpetaja (1961–) *[[Marian Heinat]], eesti näitleja (1989–) *[[Eerik Heine]], eesti vastupanuvõitleja ja metsavend (1919–2008) *[[Heinrich Heine]], saksa luuletaja ja proosakirjanik (1797–1856) *[[Hilda Heine]], Marshalli Saarte õpetaja ja poliitik (1951–) *[[Oskar Heine]], eesti klaverivabrikant (1892–?) *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Ahti Heinla]], eesti programmeerija ja investor *[[Eda Heinla]], eesti psühholoog ja kasvatusteadlane (1953–) *[[Eve Heinla]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Herman Heinla]], eesti maalikunstnik (1921–1996) *[[Rauno Heinla]], eesti elukutseline rammumees (1982–) *[[Valdo Heinla]], eesti kaugsõidukapten (1939–2005) *[[Artur Heinlaid]], Eesti sõjaväelane (1904–1970) *[[Heino-Olaf Heinlo]], eesti kergejõustiklane ja biokeemik (1934–2005) *[[Mati Heinloo]], eesti mehaanikateadlane (1943–2019) *[[Ivar Heinmaa]], eesti filmilavastaja (1965–) *[[Kristo Heinmann]], eesti orienteeruja (1989–) *[[Heino]], Saksa šlaagri- ja folkmuusika laulja (1938–) *[[Viljo Heino]], soome pikamaajooksja (1914–1998) *[[Sten Heinoja]], eesti pianist (1993–) *[[Juhan Heinpalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1897–1976) *[[Heinrich (maamarssal 1300)|Heinrich]], Liivi ordu maamarssal aastal 1300 *[[Heinrich (maamarssal 1316)|Heinrich]], Liivi ordu maamarssal aastal 1316 *[[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]], Saksa kuningas *[[Heinrich I (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich I]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1260) *[[Heinrich I (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja esimene Grubenhageni vürstkonna valitseja *[[Heinrich II (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich II]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich II (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1294) *[[Heinrich II (Obergreizi krahv)|Heinrich II]], Obergreizi krahv (1696–1722) *[[Heinrich II (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1463–1514) *[[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich III (Saare-Lääne piiskop)|Heinrich III]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1381) *[[Heinrich III (Braunschweig-Grubenhagen)|Heinrich III]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Grubenhageni vürst (1416–1464) *[[Heinrich III (Lobensteini krahv)|Heinrich III]], esimene Lobensteini krahv (1648–1710) *[[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]], Saksa-Rooma keiser (1050–1106) *[[Heinrich IV (Reußi prints)|Heinrich IV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1919–2012) *[[Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich V]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]], Saksa-Rooma keiser *[[Heinrich von Hohenstaufen (Saksa kuningas)|Heinrich (VII)]], Saksa kuningas *[[Heinrich VII (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VII]], Saksa-Rooma keiser (suri 1313) *[[Heinrich VIII (Reußi prints)|Heinrich VIII]], Reußi prints (1944–) *[[Heinrich XI (Reußi vanema liini vürst)|Heinrich XI]], Reußi vanema liini vürst (1722–1800) *[[Heinrich XII (Reuß-Schleizi krahv)|Heinrich XII]], Reuß-Schleizi krahv (1716–1784) *[[Heinrich XIII (Reußi vanema liini vürst)|Heinrich XIII]], Reußi vanema liini vürst (1747–1817) *[[Heinrich XIV (Reußi noorema liini vürst)]] (1832–1913) *[[Heinrich XIV (Reußi prints)|Heinrich XIV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1955–) *[[Heinrich XVI]], Baieri hertsog (1386–1450) *[[Heinrich XIX]], Reußi vanema liini vürst (1790–1836) *[[Heinrich XX]], Reußi vanema liini vürst (1794–1859) *[[Heinrich XXII]], Reußi vanema liini vürst (1846–1902) *[[Heinrich XXIV]], Reußi vanema liini vürst (1878–1927) *[[Heinrich XXVII]], Reußi noorema liini vürst (11858–1928) *[[Heinrich XLII]], Reuß-Schleizi vürst (1752–1818) *[[Heinrich XLV]], Reußi vürstliku perekonna pea (1895–1945) *[[Heinrich LXII]], Reußi noorema liini vürst (1785–1854) *[[Heinrich LXVII]], Reußi noorema liini vürst (1789–1867) *[[Heinrich LXXII]], Reuß-Ebersdofi ja Reuß-Lobensteini vürst (1797–1853) *[[Heinrich Lõvi]], Baieri ja Saksimaa hertsog (1129–1195) *[[Heinrich Raspe]], Saksa vastukuningas (1204–[[1247]]) *[[Heinrich (Fürstenberg)|Heinrich]], Fürstenbergi vürst (1950–) *[[Heinrich (Orsini ja Rosenberg)|Heinrich]], Orsini ja Rosenbergi vürst (1925–2011) *[[Heinrich Donatus]], Hesseni kuurvürstliku ja suurhertsogliku perekonna pea (1966–) *[[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints (1994–) *[[Heinrich Julius]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1564–1613) *[[Axel Erik Heinrichs]], Soome sõjaväelane (1890–1965) *[[Benjamin Henrichs]], Saksamaa jalgpallur (1997–) *[[Edgar Heinrichsen]], eesti insener (1887–1966) *[[Vladimir Heinrichsen]], eesti raadioinsener ja tehnikateadlane (1929–2009) *[[Johann Heinroth]], saksa arst ja arstiteadlane (1773–1843) *[[Mehis Heinsaar]], eesti kirjanik (1973–) *[[Alo Heinsalu]], Eesti riigiametnik (1958–) *[[Anne Heinsalu]], eesti õpetaja *[[Anu Heinsalu]], eesti inspitsient, näitleja ja tekstiilivärvija (1959–) *[[Els Heinsalu]], eesti füüsik (1980–) *[[Hillar Heinsalu]], eesti karikaturist ja toimetaja (1934–1991) *[[Ülo Heinsalu]], eesti geoloog ja looduskaitsja (1928–1994) *[[Egle Heinsar]], eesti toimetaja ja publitsist *[[Mati Heinsar]], eesti ettevõtja (1965–2016) *[[Demi Heinsoo]], eesti laskesuusataja (2003–) *[[Edgar Heinsoo]], eesti vaimulik (1913–2006) *[[Heinike Heinsoo]], eesti keeleteadlane (1956–) *[[Heino Heinsoo]], eesti jurist (1929–) *[[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur (1977–) *[[Otto Heinze]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1968) *[[Aleksander Heintalu]] (Vigala Sass), eesti taimetark ja teadmamees (1941–2015) *[[Aleksei Heints]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1899–1971) *[[Aare Heinvee]], Eesti poliitik (1956–) *[[Kärt Heinvere]], eesti kunstnik (2001–) *[[Uno Heinvere]], eesti munitsipaalametnik (1930–2016) *[[Eero Heinäluoma]], Soome poliitik (1955–) *[[Jyrki Tapio Heinämäki]], Tartu Ülikooli meditsiinitehnoloogia professor (1959–) *[[Werner Heisenberg]], saksa füüsik (1901–1976) *[[Mikko Heiskanen]], Soome sõjaväelane (1963–) *[[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija (1999–) *[[John Heitinga]], hollandi jalgpallur (1983–) *[[Hermann Johann Heitzig]], Eesti vaimulik (1682–1740) ==Hej== *[[Zuzana Hejnová]], tšehhi jooksja (1986–) ==Hek== *[[Hekataios]], vanakreeka ajaloolane ja geograaf (6.–5. sajand eKr) *[[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja (1997–2024) *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]], Afganistani poliitik ja sõjapealik (1947–) *[[Andi Hektor]], eesti füüsik (1975–) ==Hel== *[[Erkki Helamaa]], soome arhitekt (1924–2014) *[[Filip Helander]], rootsi jalgpallur (1993–) *[[Oliver Helander]], Soome odaviskaja (1997–) *[[Gert Helbemäe]], eesti kirjanik (1913–1974) *[[Simon Helberg]], USA näitleja, koomik ja muusik (1980–) *[[Bud Held]], Ameerika Ühendriikide kargejõustiklane (1927–) *[[Hain Helde]], eesti aerutaja (1972–) *[[Martti Helde]], eesti režissöör ja stsenarist (1987–) *[[Robert Helde]], eesti mälumängur (1923–2009) *[[Valli Helde]], tõlkija ja toimetaja (1925–2012) *[[Adolf Helder]], Eesti kontrabassist, laulja ja muusikapedagoog (1889–1927) *[[Willibald Heldt]], Eesti poliitik ja õpetaja (1900–1968) *[[Helger Helemäe]], eesti kabetaja (1935–2001) *[[Karl Helemäe]], eesti ajakirjanik (1930–1986) *[[Suurbritannia printsess Helena]], Briti kuningliku perekonna liige (1846–1923) *[[Helene (Nassau printsess)|Helene]], Nassau printsess (1831–1888) *[[Joakim Helenius]], eesti ettevõtja ja maletegelane (1957–) *[[Kai Helenius]], Soome poksija *[[Robert Helenius]], Soome poksija (1984–) *[[Helle-Reet Helenurm]], eesti näitleja (1944–2003) *[[Pearu Helenurm]], eesti tõlkija, klahvpillimängija, helilooja (1975–) *[[Hermann Helewegh]], Liivimaa kroonik (1454–1489) *[[Alexander von Helffreich]], Venemaa sõjaväelane (1826–1908) *[[Gotthard August von Helffreich]], vene sõjaväelane (1776–1843) *[[Helgi Grétarsson]], islandi maletaja (1977–) *[[Helgi Ólafsson]], islandi maletaja (1956–) *[[Peter Heli]], eesti endine kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija (1969–) *[[Johannes Helila]], eesti muusik (tuubamängija) ja muusikapedagoog (1890–1947) *[[Hartvig Helilaid]], eesti vaimulik (1910–1973) *[[Juta Helilaid]], eesti muusikapedagoog ja ansamblijuht (1948–) *[[Tiit Helimets]], eesti koreograaf ja endine balletitantsija (1977–) *[[Toomas Helin]], eesti kurjategija (1966–2021) *[[Heliodoros]], Vana-Kreeka kirjanik *[[Reino Helismaa]], soome laulutekstide autor, helilooja, laulja, näitleja, kirjanik ja stsenarist (1913–1965) *[[Harri Heliövaara]], soome tennisist (1989–) *[[Lennart Heljas]], Soome vaimulik ja poliitik (1896–1972) *[[Jaan Heljuste]], Eesti sõjaväelane (1893–1956) *[[Nikolai Helk]], Eesti sõjaväelane ja jurist (1885–1941) *[[Vello Helk]], eesti päritolu Taani ajaloolane (1923–2014) *[[Mall Hellam]], eesti kultuuritegelane (1957–) *[[Aleksander Hellat]], Eesti poliitik ja diplomaat (1881–1943) *[[Aleksander Hellat (arst)|Aleksander Hellat]], eesti arst Kanadas (1913–2003) *[[Georg Hellat]], eesti arhitekt (1870–1943) *[[Henn-Kaarel Hellat]], eesti kirjanik (1932–2017) *[[Jüri Hellat]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Karl Hellat]], eesti ühiskonnategelane ja poliitik (1862–1935) *[[Peeter Hellat]], eesti arst ja seltsitegelane (1857–1912) *[[Toomas Hellat]], eesti luuraja (1920–1987) *[[Vambola Hellat]], Eesti sõjaväelane (1898–1936) *[[Magnus Hellberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Helle Helle]], taani kirjanik (1965–) *[[Tia Hellebaut]], Belgia kergejõustiklane (1978–) *[[Daniel Hellebuyck]], Belgia endine poksija (1933–2001) *[[Carl Hellén]], Eesti ja Soome vaimulik (1806–1874) *[[Karl Hellenius]], Eesti ja soome vaimulik (1813–1869) *[[Johann Friedrich Heller]], Eesti vaimulik (1786–1849) *[[Joseph Heller]], ameerika satiirikirjanik, näitekirjanik ja lühijuttude autor (1923–1999) *[[Robert Heller]], inglise mustkunstnik (1826–1878) *[[Stephen Heller]], juudi päritolu Ungari pianist, õpetaja ja helilooja (1813–1888) *[[Joonas Hellerma]], eesti kultuuriajakirjanik ja kriitik (1984–) *[[Juhan Hellerma]], eesti publitsist *[[Kärt Hellerma]], eesti kirjanik ja publitsist (1956–) *[[Bert Hellinger]], saksa psühhoterapeut (1925–2019) *[[Martin Hellman]], Ameerika Ühendriikide krüptograaf (1945–) *[[Phil Hellmuth]], USA pokkerimängija (1964–) *[[Jacob Hellner]], rootsi muusikaprodutsent, laulukirjutaja ja helilooja (1961–) *[[Johannes Hellner]], Rootsi jurist ja poliitik (1866–1947) *[[Marcus Hellner]], rootsi murdmaasuusataja (1985–) *[[Maris Hellrand]], eesti ajakirjanik ja kodanikuaktivist (1970–) *[[Börge Hellström]], rootsi kirjanik (1957–2017) *[[Johan Hellström]], Soome ja Norra poksija (1907–1989) *[[Gun Hellsvik]], Rootsi poliitik (1942–2016) *[[Hanna Hellquist]], Rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1980–) *[[Aveliina Helm]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1979–) *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija (1987–) *[[Ivan Helm]], Eesti NSV riigitegelane (1915–1995) *[[Marek Helm]], Eesti endine riigiametnik (1973–) *[[Teet Helm]], eesti omavalitsustegelane (1949–) *[[Valdur Helm]], eesti dirigent, muusikakollektiivide juhendaja ja muusikapedagoog (1938–) *[[Endel Helme]], eesti lennusportlane ja sporditegelane (1919–1985) *[[Helle-Moonika Helme]], Eesti poliitik ja muusik (1966–) *[[Mart Helme]], Eesti diplomaat (1949–) *[[Martin Helme]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja poliitikategelane (1976–) *[[Mehis Helme]], eesti raudtee- ja sõjaajaloolane (1955–) *[[Peeter Helme]], eesti publitsist ja kirjanik (1978–) *[[Rein Helme]], eesti sõjaajaloolane (1954–2003) *[[Sirje Helme]], eesti kunstikriitik ja -kuraator (1949–) *[[Gregor von Helmersen]], baltisaksa päritolu Venemaa geoloog (1803–1885) *[[Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz]], saksa arst, füsioloog ja füüsik (1821–1894) *[[Matti Helminen]], soome zooloog ja looduskaitsetegelane (1931–2015) *[[Raimo Helminen]], soome jäähokitreener (1964–) *[[Jesse Helms]], USA poliitik (1921–2008) *[[Rikke Helms]], taani kultuuritöötaja (1948–) *[[Susan Helms]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja astronaut (1958–) *[[Harry Helmsley]], Ameerika Ühendriikide kinnisvaramiljardär (1909–1997) *[[Toomas Help]], eesti keeleteadlane (1961–) *[[Tine Thing Helseth]], norra trompetimängija (1987–) *[[Mann Helstein]], eesti muusik (1988–) *[[Michael Heltzer]], Eesti juudi päritolu assürioloog (1928–2010) *[[Futa Helu]], Tonga filosoof, ajaloolane ja haridustegelane (1934–2010) *[[Ivi Helves]], eesti õpetaja (1934–2016) *[[Carl Helwig]], Tartu justiitsbürgermeister (1797–1865) *[[Carl Thure von Helwig]], baltisakslane (1741–1810) *[[Christian Gottfried Helwig]], Eesti vaimulik (1707–1747) *[[Jakob Helwig]], Eestimaa piiskop (1631–1684) *[[Johann Joachim Helwig]], Eesti vaimulik (1666–1704) *[[Johannes Andreas Helwig]], Eesti vaimulik (1668–1719) ==Hem== *[[Albrecht von Hembsen]], Eesti kunstnik (1625–1657) *[[Tomer Hemed]], Iisraeli jalgpallur (1987–) *[[Ernest Hemingway]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1899–1961) *[[Matt Hemingway]], USA sportlane (1972–) *[[Margarita Hemlin]], vene kirjanik (1960–2015) *[[Johann Christian Samuel Eberhard Hemmelmann]], Eesti vaimulik (1767–1842) *[[Deon Hemmings]], Jamaica jooksja (1968–) *[[Luke Hemmings]], Austraalia laulja (1996–) *[[Carl Hempel]], saksa filosoof (1905–1997) *[[Eduard Hempel]], Saksamaa diplomaat (1887–1972) *[[Liam Hemsworth]], Austraalia näitleja (1990–) ==Hen== *[[Philip Hench]], Ameerika Ühendriikide arst (1896–1965) *[[Johann Christoph Henckel]], Eesti vaimulik (1736–1800) *[[Johann Heinrich Henckel]], Eesti vaimulik (1702–1753) *[[Arthur Henderson]], Briti poliitik (1863–1935) *[[Florence Henderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1934–2016) *[[Jeff Henderson]], Ameerika Ühendriikide kaugushüppaja (1989–) *[[Jordan Henderson]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Virginia Henderson]], Ameerika Ühendriikidest pärit meditsiiniõde ja õendusteoreetik (1897–1996) *[[Martin Hendre]], eesti arst (1897–1960) *[[Jeff Hendrick]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Barbara Hendricks]], USA ooperilaulja (1948–) *[[Christina Hendricks]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Margaret Hendrie]], Nauru riigihümni sõnade autor (1924–1990) *[[Aleksander Hendrikson]], Eesti NSV riigitegelane ja Tallinna linnapea (1895–1977) *[[Oskar Hendrikson]], eesti advokaat (1906–1983) *[[Reet Hendrikson]], Eesti pärimusmuusik ja luuletaja (1944–2000) *[[Voldemar Hendrikson]], eesti mäeinsener ja vabadusvõitleja (1896–1946) *[[Harville Hendrix]], USA suhtenõustaja (1935–) *[[Jimi Hendrix]], USA muusik (1942–1970) *[[Jorrit Hendrix]], Hollandi jalgpallur (1995–) *[[Stephen Hendry]], Briti snuukrimängija (1969–) *[[Erika Hendsel]], eesti tennisist (1997–) *[[Henepola Gunaratana]], Sri Lanka päritolu buda munk (1927–) *[[Sonja Henie]], norra iluuisutaja ja filminäitleja (1912–1969) *[[Justine Henin]], Belgia tennisist (1982–) *[[Andrea Henkel]], saksa laskesuusataja (1977–) *[[Konrad Henlein]], sudeedisaksa poliitik (1898–1945) *[[Barry Shabaka Henley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1954–) *[[Georgie Henley]], inglise filminäitleja (1995–) *[[Harri Henn]], Eesti poliitik (1942–2016) *[[Jürgen Henn]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Gerd Michael Henneberg]], saksa näitleja, teatrilavastaja ja teatrijuht (1922–2011) *[[François Hennebique]], prantsuse ehitusinsener (1842–1921) *[[Wayne Hennessey]], Walesi jalgpallur (1987–) *[[Willi Hennig]], saksa bioloog (1913–1976) *[[Paulina Hennig-Kloska]], Poola poliitik ja ettevõtja (1977–) *[[Carl Matthias Henning]], Eesti vaimulik (1774–1856) *[[Carl Theodor Henning]], Eesti vaimulik (1804–1837) *[[Edgar Henning]], Võru linnapea (1900–1975) *[[Georg Thomas Benedict Henning]], Eesti vaimulik (1824–1874) *[[Salomon Henning]], Liivimaa ja Kuramaa hertsogiriigi kroonik ning ametnik (1528–1589) *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]], Hollandi poliitik (1973–) *[[Hain Henno]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1836–1922) *[[Johannes Henno]], eesti poksija (sündinud 1916; surma-aeg ja -koht on teadmata) *[[Sass Henno]], eesti kirjanik (1982–) *[[Mihkel Hennoste]], Eesti sõjaväelane (1905–2002) *[[Märt Hennoste]], eesti keeleteadlane (1958–) *[[Tiit Hennoste]], eesti keele- ja kirjandusteadlane (1953–) *[[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]], Luksemburgi suurhertsog (1955–) *[[Henri II (Navarra kuningas)|Henri II]], Navarra kuningas (1503–1555) *[[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]], Prantsusmaa kuningas (1519–1559) *[[Henri II (Champagne)|Henri II]], Champagne'i krahv ja Jeruusalemma kuningas (1166–1197) *[[Henri III]] *[[Henri IV]] *[[Boris Henrichson]], Eesti õpetaja (1899–1971) *[[Don Henrie]], USA seriaalinäitleja (1975–) *[[Henrietta Anne Stuart]], Inglismaa printsess, Orléansi hertsoginna (1644–1670) *[[prints Henrik]], Taani kuninganna [[Margrethe II]] abikaasa (1934–2018) *[[Henrik (Lundi piiskop)|Henrik]], Lundi piiskop (11. sajand) *[[Henrik (Uppsala piiskop)|Henrik]], Uppsala piiskop (12. sajand) *[[Läti Henrik]], kroonik *[[Eivind Henriksen]], norra vasaraheitja (1990–) *[[Alf Henrikson]], rootsi kirjanik, poeet, tõlkija ja ajakirjanik (1905–1995) *[[Anna-Maja Henriksson]], Soome poliitik (1964–) *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Gustavo Henrique]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Henry I]], Inglismaa kuningas (suri 1135) *[[Henry II]], Inglismaa kuningas (1133–1189) *[[Henry III]], Inglismaa kuningas (1207–1272) *[[Henry IV]], Inglismaa kuningas (1367–1413) *[[Henry V]], Inglismaa kuningas *[[Henry VI]], Inglismaa kuningas *[[Henry VII]], Inglismaa kuningas (1457–1509) *[[Henry VIII]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1491–1547) *[[prints Henry, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1900–1974) *[[Joseph Henry]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1797–1878) *[[O. Henry]], USA kirjanik (1862–1910) *[[Pierre Henry]], prantsuse helilooja (1927–2017) *[[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Thierry Henry]], prantsuse jalgpallur (1977–) *[[Gaston Henry-Haye]], Prantsuse diplomaat ja poliitik (1890–1983) *[[Helena Henschen]], rootsi disainer ja kirjanik (1940–2011) *[[Jim Henson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1936–1990) *[[Rudolf Henzi]], saksa usuteadlane ja orientalist (1794–1829) ==Hep== *[[Audrey Hepburn]], Briti näitleja (1929–1993) *[[Katharine Hepburn]], ameerika näitleja (1907–2003) *[[Olga Hepnarová]], tšehhi kurjategija (1951–1975) *[[Heiki Hepner]], Eesti poliitik (1966–) *[[Janek Hepner]], eesti jalgpallur (1978–2023) *[[Urmas Hepner]], eesti jalgpallur (1964–) ==Her== *[[Herakleios I]], Bütsantsi keiser (575–641) *[[Herakleitos]], vanakreeka filosoof (7.–6. sajand eKr) *[[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja (1995–) *[[Frank Herbert]], USA ulmekirjanik (1920–1986) *[[Zbigniew Herbert]], poola luuletaja, esseist ja näitekirjanik (1924–1998) *[[Victor Herbert]], iiri päritolu USA helilooja, dirigent ja tšellist (1859–1924) *[[Auguste Herbin]], prantsuse kunstnik (1882–1960) *[[Hans Herbjørnsrud]], norra kirjanik (1938–2023) *[[Reinfried Herbst]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Johann Gottfried von Herder]], saksa filosoof (1744–1803) *[[Waldemar Herdt]], Saksamaa poliitik (1962–) *[[Carla Heredia Serrano]], Ecuadori maletaja (1991–) *[[Martin Herem]], Eesti sõjaväelane (1973–) *[[Paul Herem]], eesti insener (1898–1983) *[[Goswin von Herike]], Liivi ordumeister *[[Ewald Hering]], saksa füsioloog (1834–1918) *[[Pierre Héring]], prantsuse sõjaväelane (1874–1963) *[[Andres Herkel]], Eesti poliitik (1962–) *[[Voldemar Herkel]], eesti arhitekt (1929–1919) *[[Antti Herlin]], soome ettevõtja (1956–) *[[Axel Julius Herlin]], Eesti vaimulik (1687–1737) *[[Gabriel Herlin]], Eesti vaimulik (1647–1709) *[[Jussi Herlin]], soome ettevõtja (1984–) *[[Peter Herlin]], Eesti vaimulik (1652–1710) *[[Sven Herling]], Tallinna kullassepp (1701–1771) *[[Nils Herlitz]], Rootsi jurist ja poliitik (1888–1978) *[[Adolf Herm]], Eesti sõjaväelane (1909–1945) *[[Imbi Herm]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Johannes Herm]], Eesti sõjaväelane (1893–1926) *[[Sergei Herm]], Eesti politseinik (1894–1943) *[[Evald Hermaküla]], eesti näitleja ja lavastaja (1941–2000) *[[Hannes Hermaküla]], eesti ajakirjanik ja koolitaja (sündinud 1969) *[[Herman (Aav)]] (1878–1961), eesti õigeusu vaimulik ja harduskirjanik *[[David Herman]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja seriaalinäitleja (1959–) *[[Johann Herman]], Venemaa sõjaväelane (1896–1938) *[[Karl August Herman]], eesti kunstnik (1903–1950) *[[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja (1982–) *[[Alvis Hermanis]], läti teatrijuht, lavastaja ja näitleja (1965–) *[[Eduard Hermann (käija)|Eduard Hermann]], eesti käija (1887–1960) *[[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], eesti maadleja (1891–1947) *[[Jakob Hermann]], eesti kirjamees (1890–1970) *[[Jan Heřmánek]], tšehhi poksija (1907–1978) *[[Hermann von Salm]], Saksa vastukuningas *[[Hermann I (Saare-Lääne piiskop)|Hermann I]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1285) *[[Hermann I (Tartu piiskop)|Hermann I]] (Hermann von Buxhövden), Tartu piiskop (1163–1248) *[[Hermann II (Saare-Lääne piiskop)|Hermann II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1362) *[[Hermann II Wesel]], Tartu piiskop (suri 1563) *[[Hermann Ronneberg]], Kuramaa piiskop (suri 1539) *[[Hermann Wartbergest]], 14. sajandi Liivi ordu kroonik *[[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], eesti maadleja (1891–1947) *[[Eik Hermann]], eesti filosoof (1978–) *[[Endla Hermann]], eesti näitleja (1923–2010) *[[Karl August Hermann]], eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist (1851–1909) *[[Karl August Hermann (kunstnik)|Karl August Hermann]], eesti maalikunstnik (1903–1910) *[[Mihkel Hermann]], eesti trükikoja ja raamatukaupluse omanik ning kirjastaja (1864–1943) *[[Otto Hermann]], eesti helilooja ja dirigent (1878–1933) *[[Uno Hermann]], eesti geodeet ja koduloolane (1922–2005) *[[Willem Ffthereserederik Hermans]], hollandi kirjanik (1921–1995) *[[Magda Hermat]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1901–1974) *[[Tiiu Hermat]], eesti vaimulik ja ühiskonnategelane (1956–) *[[Iir Hermeliin]], eesti teatrikunstnik (1973–) *[[Kregor Hermet]], eesti korvpallur (1997–) *[[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Edivaldo Hermoza]], Boliivia jalgpallur (1985–) *[[Clodovil Hernandes]], Brasiilia moekunstnik ja poliitik (1937–2009) *[[Cruz Hernández]], Salvadori pikaealine (1878–2007) *[[Felisberto Hernández]], uruguay kirjanik, helilooja ja pianist (1902–1964) *[[Gregorio Hernández]], hispaania skulptuur (suri 1636) *[[José Hernández]], Argentina kirjanik, ajakirjanik ja publitsist (1834–1886) *[[Juan Orlando Hernández]], Hondurase ettevõtja ja poliitik (1968–) *[[Lucas Hernandez]], prantsuse jalgpallur (1996–) *[[Marcello Hernandez]], Ameerika Ühendriikide koomik (1997–) *[[Miguel Hernández]], hispaania kirjanik (1910–1942) *[[Noé Hernández]], Mehhiko kergejõustiklane, käija (1978–2013) *[[Rodrigo Hernández]], hispaania jalgpallur (1996–) *[[Theo Hernandez]], Prantsusmaa jalgpallur (1997–) *[[Xavier Hernández]], Hispaania jalgpallur (1980–) *[[Yuleisy Hernandez Moya]], Kuuba maletaja (1992–) *[[Eduard Herne]], eesti põllumees (1894–1986) *[[Johann Hernelius]], Kuressaare kullassepp *[[Juha Hernesniemi]], soome neurokirurg (1947–2023) *[[Margus Hernits]], eesti iluuisutaja, (1976–) *[[Herodes]], Juudamaa kuningas (73 eKr – 4 eKr) *[[Herodes Atticus]] *[[Arthur Herodes]], Eesti sõjaväelane (1898–1982) *[[Jaak Herodes]], Eesti arst ja poliitik (1944–) *[[Kristiina Herodes]], eesti kommunikatsiooniekspert ja suhtekorraldaja (1975–) *[[Kristina Herodes]], eesti moeajakirjanik, stilist, moekunstnik ja stiilikoolitaja (1976–) *[[Priit Herodes]], eesti heraldik (1948–) *[[Veiko Herodes]], eesti anestesioloogia- ja intensiivraviarst (1969–) *[[Herodotos]], vanakreeka ajaloolane *[[Kim Herold]], soome laulja, helilooja ja modell (1979–) *[[Henri Hérouin]], Prantsuse vibulaskja (1876–?) *[[Denis Héroux]], Kanada filmilavastaja ja -produtsent (1940–2015) *[[Albert William Herre]], Ameerika Ühendriikide ihtüoloog ja lihhenoloog (1868–1962) *[[Geir André Herrem]], norra jalgpallur (1988–) *[[Ander Herrera]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Arquímedes Herrera]], Venezuela jooksja (1935–2013) *[[Héctor Herrera]], Mehhiko jalgpallur (1990–) *[[Juan de Herrera]], hispaania arhitekt, teoreetik, sõdur ja leiutaja (u. 1530–1597) *[[Yangel Herrera]], Venezuela jalgpallur (1998–) *[[James Herriot]], Briti loomaarst ja kirjanik (1916–1995) *[[Edward Herrmann]], USA näitleja (1943–2014) *[[Hans Herrmann]], Saksamaa autovõidusõitja (1928–2026) *[[Patrick Herrmann]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Denise Herrmann-Wick]], saksa murdmaasuusataja (1988–) *[[Wolfgang Herrndorf]], saksa kirjanik, kunstnik ja raamatuillustraator (1965–2013) *[[Rudolf Herrnstadt]], Saksa ajakirjanik ja Saksa DV riigitegelane (1903–1966) *[[Niilo Hersalo]], Soome sõjaväelane (1895–1979) *[[Caroline Herschel]], Saksamaa ja Briti astronoom (1750 –1848) *[[Wilhelm Herschel]], Saksa päritolu Briti astronoom, tehnikaekspert ja helilooja (1738–1822) *[[Aleksandr Herzen]], Vene kirjanik, filosoof ja revolutsionäär (1812–1870) *[[Konrad von Herzenrode]], Liivi ordu maamarssal 15. sajandil *[[Theodor Herzl]], sionismi rajaja (1860–1904) *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija (1994–) *[[Maurice Herzog]], prantsuse alpinist ja sporditegelane (1919–2012) *[[Roman Herzog]], Saksamaa poliitik (1934–2017) *[[Werner Herzog]], saksa filmilavastaja, -produtsent, näitleja ja stsenarist (1942–) *[[Ernst Hertel]], baltisaksa päritolu Eesti arst (1897–1957) *[[William Hertel]], baltisaksa päritolu Eesti arst (1868–1941) *[[Christian Herter]], USA diplomaat ja poliitik (1895–1966) *[[Lars Hertervig]], norra kunstnik (1830—1902) *[[William Hertling]], USA kirjanik ja programmeerija (1970–) *[[Triin Hertmann]], eesti ettevõtja ja investor (1980–) *[[Ülle Hertmann-Knop]], eesti näitleja (1974–) *[[Gustav Ludwig Hertz]], saksa füüsik (1887–1975) *[[Heinrich Rudolf Hertz]], saksa füüsik (1857–1894) *[[Zoja Hertz]], Eesti kontsertmeister (1957–) ==Hes== *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Hesiodos]], vanakreeka luuletaja *[[Emile Heskey]], Inglismaa jalgpallur (1978–) *[[Erika Hess]], Šveitsi mäesuusataja (1962–) *[[Markus Hess]], väliseesti seltskonnategelane (1953–2022) *[[Rudolf Heß]], Saksamaa poliitik (1894–1987) *[[Wolf Rüdiger Heß]], saksa arhitekt (1937–2001) *[[Albert Freimund Daniel Hesse]], Eesti vaimulik (1869–1941) *[[Benjamin Hermann Karl Hesse]], Eesti vaimulik (1854–1910) *[[Carl Hermann Hesse]] (1802–1896), maakonnaarst Paides, Hermann Hesse vanaisa *[[Carl Immanuel Philipp Hesse]], Eesti vaimulik (1875–1918) *[[Carl Otto Johannes Hesse]] (1847–1916), baltisaksa päritolu misjonär Indias, Hermann Hesse isa *[[Conrad Eduard Hesse]], Eesti vaimulik (1796–1882) *[[Eduard Alexander Hesse]], baltisaksa luterlik vaimulik Dnipropetrovskis ja Alam-Saksi liidumaal (1865–1930) *[[Hans Hesse]], tennisetegelane (1893–1954) *[[Hermann Hesse]], saksa kirjanik (1877–1962) *[[Hermann Theodor Karl Hesse]], Eesti vaimulik (1884–1921) *[[Ilse Hesse]], eesti tennisist (sündis 1900) *[[Mary Hesse]], inglise filosoof (1924–2016) *[[Theodor Heinrich Renatus Hesse]], Eesti vaimulik (1837–1927) *[[Peter Hessler]], USA ajakirjanik (1969–) *[[Clovis Hesteau de Nuysement]], prantsuse luuletaja (16.–17. sajand) ==Hez== *[[Johann Karl Wilhelm Friedrich von Hezel]], Saksamaalt pärit Tartu advokaat, sündik ja õigusteadlane (1786–1831) *[[Johann Wilhelm Friedrich von Hezel]], teoloog (1754–1824) *[[Mario Hezonja]], horvaatia korvpallur (1995–) ==Het== *[[Elsi Hetemäki-Olander]], Soome poliitik (1927–2023) *[[James Hetfield]], USA muusik (1963–) *[[Tor Arne Hetland]], norra murdmaasuusataja (1974–) *[[Thomas Hettche]], saksa kirjanik (1964–) *[[Georg Hettich]], saksa kahevõistleja (1978–) ==Heu== *[[Gregor Heuer]], eesti helilooja (1915–1989) *[[Reinhold Heuer]], eesti maadleja (suri 1941) *[[Valter Heuer]], eesti maletaja, maleajakirjanik ja maleajaloolane (1928–2006) *[[Ron Heusdens]], hollandi kabetaja (1962–) *[[Hans-Joachim Heusinger]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1925–2019) ==Hev== *[[Ansgar Heveling]], Saksamaa poliitik (1972–) ==Hew== *[[Antony Hewish]], Briti raadioastronoom (1924–2021) *[[Angela Hewitt]], Kanada pianist (1958–) *[[Jennifer Love Hewitt]], USA näitleja ja laulja (sündinud 1979) *[[Lleyton Glynn Hewitt]], Austraalia tennisist ([[1981]]–) ==Hey== *[[Lodewijk van Heyden]], Venemaa sõjaväelane (1773–1850) *[[Reinhard Heydrich]], Saksamaa riigitegelane (1904–1942) *[[Thor Heyerdahl]], norra meresõitja (1914–2002) *[[Stefan Heym]], Saksa kirjanik (1913–2001) *[[Corneille Heymans]], Belgia füsioloog (1892–1968) *[[Jupp Heynckes]], Saksamaa jalgpallur ja treener (1945–) *[[Paul von Heyse]], saksa kirjanik (1830–1914) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|He, Biograafiad]] 9o0uq303y0yo4mwf0ag577tdj1vdk52 Piirikivi 0 419314 7157613 6991695 2026-05-20T09:22:45Z Sillerkiil 58396 7157613 wikitext text/x-wiki [[File:Piirikivi.jpg|thumb|Piirikivi]] '''Piirikivi''' on [[talu]], [[kinnistu]], [[omavalitsus]]e või [[riik|riigi]] [[piir]]il asuvat [[geograafiline punkt|punkt]]i (enamasti [[nurk|nurgapunkt]]i) märkiv [[kivi]]. Sageli on piirikivile raiutud [[rist]] ('''ristikivi'''). Esineb ka sisseraiutud tähtede, nurkade ja aastaarvudega piirikive.<ref name="RMK">Triin Neljandik. Pärandkultuur metsas. Nõva puhkeala. Riigimetsa Majandamise Keskus, 2005, lk. 29</ref> [[Fail:The_Eyam_Boundary_Stone_-_geograph.org.uk_-_7537966.jpg|pisi|[[Eyam|Eyami]] küla piirikivi Suurbritannias, mille juurde 1665. aasta katku ajal naaberkülast süüa toodi ja vabatahtlikus [[Karantiin|karantiinis]] Eyami küla elanikud kivi aukudesse raha jätsid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-11-03 |pealkiri=The Boundary Stone |url=https://smhccg.org/village-history/the-boundary-stone/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Stoney Middleton Heritage |keel=en-GB}}</ref>]] ==Eri ajastute piirimärgistus Eesti aladel== ===Muinasaeg=== Muinasaja lõpus eraldasid maakondi ja kihelkondi asustuskõlbmatud vahealad (nt metsad ja sood). Piire määrasid loodusobjektid ning olid talletunud kollektiivses mälus – selgete piiride tõmbamine ja üles kirjutamine ei omanud muinasajal eriti suurt tähtsust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tarkiainen, Ülle.|pealkiri="Tuna" 2011/3|aasta=2011|lehekülg=17-33|artikkel="Maavalduste piirid ja piiritähised 13.–19. sajandil"|url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/YlleTarkiainen_Maavalduste_piirid_TUNA2011_3.pdf}}</ref> ===13.–16. sajand=== Eesti alade vallutamine taanlaste ja sakslaste poolt 13. sajandil tõi kaasa uued feodaalsed omandisuhted. Kui 13. sajandi lõpus piirimuutusi veel palju ei esinenud, siis rahvastiku kasvuga, asustuste tihenemisega ning maa muutumisega ostu-müügi objektiks muutus piiride tõmbamine vältimatuks. Ajaga kerkis esile lineaarne piir, kahe punkti vaheline sirge piir, mis hakkas alates 14. sajandist asendama looduslikke objekte (nt jõed, sood) piiri määramises. Lineaarsete piiride piiripunktideks kasutati tihti puude või kivide sisse raiutud märgistusi, tavaliselt [[rist]]e. Võidi ka lisada kuupäev, omanikumärgiks kriipse, sälke, ristatud mõõku ja vapikujutisi ning piiskopi valduste sümbolina ka piiskopisau, sarv ja liilia. Piirid olid märgistatud nii, et need oleksid nähtavad maa pealt mööda piiri kulgejaile (nt puutüve küljele), kahe või enama maatüki vahel kulgev piiripuu oli sageli märgistatud mitmelt poolt. 14.–16. sajandil olid maaomandite piirikulg kirja pandud ürikutes sõnaliselt orientiiripunktide nimekirjana.<ref name=":0" /> ===Rootsi aeg=== Alates Eesti alade rootsistamisest 17. sajandil hakkasid rootslased laialdaselt kasutusele võtma kaarte, kus maastik ja piirid olid pealtvaates, Eesti alade kaardistamine algas 1640. aastatel. 17. sajandi lõpuks oli lineaarsete piiride tähtsuse ja täpsuse tõttu hakatud loobuma puude kasutamisest orientiiridena, kuna nad ei taganud piirile vajalikku igavikulisust. 14. veebruaril 1698 andsid Rootsi võimud Eestimaa maamõõdutööde juhile inspektor Johan Holmbergile instruktsiooni asendada senised piiritähised Rootsi tavade järgi nummerdatud ristikividega või sobivate kivide puudumisel piiripunkti lähedal piirikupitsatega. Kaardistamistööd olid [[Mõisate reduktsioon|mõisate reduktsiooni]] tõttu aga väga ulatuslikud ning väikese tööjõu tõttu töö ei sujunud. Kaardistamine katkes aastal 1710, mil [[Tallinna piiramine (1710)|Eesti alad vallutati Vene võimude poolt]].<ref name=":0" /> ===Vene aeg=== Eesti alade venestamisega jäid piiride vedamised seisma (v.a Saaremaal). Kuna 18. sajandil Eesti aladel olulisi maamõõtmisi ei toimunud, tugineti kaartide koostamisel Rootsi aja lõpus koostatud materjalidele, millele viidi vajadusel muudatused sisse. 18. sajandi käigus koostatud originaalkaardid kasutasid orientiiridena vaid piirikive. Piirikive polnud paljudele mõisapiiridele jõutud panna ning need paigaldati piirivaidluste käigus. Seejuures tugineti Rootsi kaartidele ja kohalike talupoegade ülekuulamisele. 18. sajandi lõpus oli maavalduste piiride tähistamine juba selgelt reguleeritud.<ref name=":0" /> Eestis hakati talude piire piirikividega tähistama 1860. aastatel seoses [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmisega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pudisoo küla. Piirikivid |url=http://pudisoo.com/pudisoo/2008/05/piirikivid/ |vaadatud=2015-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304234604/http://pudisoo.com/pudisoo/2008/05/piirikivid/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /> Piirikive paigaldasid [[maamõõtja]]d [[hirsnik]]est tunnistajate juuresolekul.<ref name="RMK" /> == Rahvatraditsioonid == Rahvatraditsioonis on levinud üksikuid lugusid, kus mõisamaade nurka tähistava ristikivi kõrvale on istutatud piiri kokkuleppe tähistamiseks puid, nt kolme mõisa nurka kolm puud.<ref name=":0" /><blockquote>„...Rannu kooli lähedal Pärnamäel asuva kolme iidse pärna kolmik on istutatud vanasti Rannu-Konguta ja Valguta mõisaomanike poolt mõisate piiride kokkuleppimise puhul, kusjuures Rannu ja Konguta härrad üksteisele kätt andes piirides kokku leppinud, kuna Valguta oma ei ole teistele kättandmisega kokkulepet saavutanud. Sellest tulenenudki nende 3 istutatud pärna juures see looduse ime, kus Rannu ja Konguta härrade istutatud pärnapaar on umbes mehe rinna kõrguselt okste kaudu imestusväärselt kokku kasvanud, kuna kolmas pärn seisab pärnade grupis eraldi...”<ref>{{Raamatuviide|autor=Tarkiainen, Ülle.|pealkiri="Rahvatraditsiooni kasutusvõimalustest talurahva ajaloo uurimisel"|aasta=2016|lehekülg=36|url=https://www.folklore.ee/tagused/nr65/tarkiainen.pdf}}</ref><br /></blockquote> ==Vaata ka== * [[Kupits]] * [[Piiripost]] ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Talu]] [[Kategooria:Riik]] pk0lw6m3e0b5nuka093rqmoccyhzt7z 7157619 7157613 2026-05-20T09:36:21Z Sillerkiil 58396 7157619 wikitext text/x-wiki [[File:Piirikivi.jpg|thumb|Piirikivi]] '''Piirikivi''' on [[talu]], [[kinnistu]], [[omavalitsus]]e või [[riik|riigi]] [[piir]]il asuvat [[geograafiline punkt|punkt]]i (enamasti [[nurk|nurgapunkt]]i) märkiv [[kivi]]. Sageli on piirikivile raiutud [[rist]] ('''ristikivi'''). Esineb ka sisseraiutud tähtede, nurkade ja aastaarvudega piirikive.<ref name="RMK">Triin Neljandik. Pärandkultuur metsas. Nõva puhkeala. Riigimetsa Majandamise Keskus, 2005, lk. 29</ref> [[Fail:The_Eyam_Boundary_Stone_-_geograph.org.uk_-_7537966.jpg|pisi|[[Eyam|Eyami]] küla piirikivi Suurbritannias, mille juurde 1665. aasta katku ajal naaberkülast süüa toodi ja vabatahtlikus [[Karantiin|karantiinis]] Eyami küla elanikud kivi aukudesse raha jätsid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-11-03 |pealkiri=The Boundary Stone |url=https://smhccg.org/village-history/the-boundary-stone/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Stoney Middleton Heritage |keel=en-GB}}</ref>]] ==Eri ajastute piirimärgistus Eesti aladel== ===Muinasaeg=== Muinasaja lõpus eraldasid maakondi ja kihelkondi asustuskõlbmatud vahealad (nt metsad ja sood). Piire määrasid loodusobjektid ning olid talletunud kollektiivses mälus – selgete piiride tõmbamine ja üles kirjutamine ei omanud muinasajal eriti suurt tähtsust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tarkiainen, Ülle.|pealkiri="Tuna" 2011/3|aasta=2011|lehekülg=17-33|artikkel="Maavalduste piirid ja piiritähised 13.–19. sajandil"|url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/YlleTarkiainen_Maavalduste_piirid_TUNA2011_3.pdf}}</ref> ===13.–16. sajand=== [[Fail:Grenzstein_Limes_Feldberg_Taunus.jpg|pisi|Kolme piiri nurka tähistav kolmnurkne piirikivi [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Feldberg|Feldbergi]] lähistel, Taunuses]] Eesti alade vallutamine taanlaste ja sakslaste poolt 13. sajandil tõi kaasa uued feodaalsed omandisuhted. Kui 13. sajandi lõpus piirimuutusi veel palju ei esinenud, siis rahvastiku kasvuga, asustuste tihenemisega ning maa muutumisega ostu-müügi objektiks muutus piiride tõmbamine vältimatuks. Ajaga kerkis esile lineaarne piir, kahe punkti vaheline sirge piir, mis hakkas alates 14. sajandist asendama looduslikke objekte (nt jõed, sood) piiri määramises. Lineaarsete piiride piiripunktideks kasutati tihti puude või kivide sisse raiutud märgistusi, tavaliselt [[rist]]e. Võidi ka lisada kuupäev, omanikumärgiks kriipse, sälke, ristatud mõõku ja vapikujutisi ning piiskopi valduste sümbolina ka piiskopisau, sarv ja liilia. Piirid olid märgistatud nii, et need oleksid nähtavad maa pealt mööda piiri kulgejaile (nt puutüve küljele), kahe või enama maatüki vahel kulgev piiripuu oli sageli märgistatud mitmelt poolt. 14.–16. sajandil olid maaomandite piirikulg kirja pandud ürikutes sõnaliselt orientiiripunktide nimekirjana.<ref name=":0" /> ===Rootsi aeg=== Alates Eesti alade rootsistamisest 17. sajandil hakkasid rootslased laialdaselt kasutusele võtma kaarte, kus maastik ja piirid olid pealtvaates, Eesti alade kaardistamine algas 1640. aastatel. 17. sajandi lõpuks oli lineaarsete piiride tähtsuse ja täpsuse tõttu hakatud loobuma puude kasutamisest orientiiridena, kuna nad ei taganud piirile vajalikku igavikulisust. 14. veebruaril 1698 andsid Rootsi võimud Eestimaa maamõõdutööde juhile inspektor Johan Holmbergile instruktsiooni asendada senised piiritähised Rootsi tavade järgi nummerdatud ristikividega või sobivate kivide puudumisel piiripunkti lähedal piirikupitsatega. Kaardistamistööd olid [[Mõisate reduktsioon|mõisate reduktsiooni]] tõttu aga väga ulatuslikud ning väikese tööjõu tõttu töö ei sujunud. Kaardistamine katkes aastal 1710, mil [[Tallinna piiramine (1710)|Eesti alad vallutati Vene võimude poolt]].<ref name=":0" /> ===Vene aeg=== [[Fail:Nages_Peyre_sus_autre.JPG|pisi|Piirikivid Prantsusmaal tähistavad Nages, [[Murat-sur-Vèbre]] ja [[Fraisse-sur-Agout]] haldusalade piiri]] Eesti alade venestamisega jäid piiride vedamised seisma (v.a Saaremaal). Kuna 18. sajandil Eesti aladel olulisi maamõõtmisi ei toimunud, tugineti kaartide koostamisel Rootsi aja lõpus koostatud materjalidele, millele viidi vajadusel muudatused sisse. 18. sajandi käigus koostatud originaalkaardid kasutasid orientiiridena vaid piirikive. Piirikive polnud paljudele mõisapiiridele jõutud panna ning need paigaldati piirivaidluste käigus. Seejuures tugineti Rootsi kaartidele ja kohalike talupoegade ülekuulamisele. 18. sajandi lõpus oli maavalduste piiride tähistamine juba selgelt reguleeritud.<ref name=":0" /> Eestis hakati talude piire piirikividega tähistama 1860. aastatel seoses [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmisega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pudisoo küla. Piirikivid |url=http://pudisoo.com/pudisoo/2008/05/piirikivid/ |vaadatud=2015-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304234604/http://pudisoo.com/pudisoo/2008/05/piirikivid/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /> Piirikive paigaldasid [[maamõõtja]]d [[hirsnik]]est tunnistajate juuresolekul.<ref name="RMK" /> == Rahvatraditsioonid == [[Fail:BorderPost272_-_Norway_and_Sweden.jpg|pisi|Piirikivi Norra ja Rootsi põhjapiiril ]] Rahvatraditsioonis on levinud üksikuid lugusid, kus mõisamaade nurka tähistava ristikivi kõrvale on istutatud piiri kokkuleppe tähistamiseks puid, nt kolme mõisa nurka kolm puud.<ref name=":0" /><blockquote>„...Rannu kooli lähedal Pärnamäel asuva kolme iidse pärna kolmik on istutatud vanasti Rannu-Konguta ja Valguta mõisaomanike poolt mõisate piiride kokkuleppimise puhul, kusjuures Rannu ja Konguta härrad üksteisele kätt andes piirides kokku leppinud, kuna Valguta oma ei ole teistele kättandmisega kokkulepet saavutanud. Sellest tulenenudki nende 3 istutatud pärna juures see looduse ime, kus Rannu ja Konguta härrade istutatud pärnapaar on umbes mehe rinna kõrguselt okste kaudu imestusväärselt kokku kasvanud, kuna kolmas pärn seisab pärnade grupis eraldi...”<ref>{{Raamatuviide|autor=Tarkiainen, Ülle.|pealkiri="Rahvatraditsiooni kasutusvõimalustest talurahva ajaloo uurimisel"|aasta=2016|lehekülg=36|url=https://www.folklore.ee/tagused/nr65/tarkiainen.pdf}}</ref><br /></blockquote> ==Vaata ka== * [[Kupits]] * [[Piiripost]] * [[Verstapost]] ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Talu]] [[Kategooria:Riik]] rw57oc7okwmvy4q5qf2uoscydij8zzs 7157620 7157619 2026-05-20T09:38:39Z Sillerkiil 58396 praegusest tekstist jääb mulje, nagu oleks piirikivi midagi vaid Eestile omast 7157620 wikitext text/x-wiki {{täienda}} [[File:Piirikivi.jpg|thumb|Piirikivi]] '''Piirikivi''' on [[talu]], [[kinnistu]], [[omavalitsus]]e või [[riik|riigi]] [[piir]]il asuvat [[geograafiline punkt|punkt]]i (enamasti [[nurk|nurgapunkt]]i) märkiv [[kivi]]. Sageli on piirikivile raiutud [[rist]] ('''ristikivi'''). Esineb ka sisseraiutud tähtede, nurkade ja aastaarvudega piirikive.<ref name="RMK">Triin Neljandik. Pärandkultuur metsas. Nõva puhkeala. Riigimetsa Majandamise Keskus, 2005, lk. 29</ref> [[Fail:The_Eyam_Boundary_Stone_-_geograph.org.uk_-_7537966.jpg|pisi|[[Eyam|Eyami]] küla piirikivi Suurbritannias, mille juurde 1665. aasta katku ajal naaberkülast süüa toodi ja vabatahtlikus [[Karantiin|karantiinis]] Eyami küla elanikud kivi aukudesse raha jätsid<ref>{{Netiviide |kuupäev=2014-11-03 |pealkiri=The Boundary Stone |url=https://smhccg.org/village-history/the-boundary-stone/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Stoney Middleton Heritage |keel=en-GB}}</ref>]] ==Eri ajastute piirimärgistus Eesti aladel== ===Muinasaeg=== Muinasaja lõpus eraldasid maakondi ja kihelkondi asustuskõlbmatud vahealad (nt metsad ja sood). Piire määrasid loodusobjektid ning olid talletunud kollektiivses mälus – selgete piiride tõmbamine ja üles kirjutamine ei omanud muinasajal eriti suurt tähtsust.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Tarkiainen, Ülle.|pealkiri="Tuna" 2011/3|aasta=2011|lehekülg=17-33|artikkel="Maavalduste piirid ja piiritähised 13.–19. sajandil"|url=https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/YlleTarkiainen_Maavalduste_piirid_TUNA2011_3.pdf}}</ref> ===13.–16. sajand=== [[Fail:Grenzstein_Limes_Feldberg_Taunus.jpg|pisi|Kolme piiri nurka tähistav kolmnurkne piirikivi [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Feldberg|Feldbergi]] lähistel, Taunuses]] Eesti alade vallutamine taanlaste ja sakslaste poolt 13. sajandil tõi kaasa uued feodaalsed omandisuhted. Kui 13. sajandi lõpus piirimuutusi veel palju ei esinenud, siis rahvastiku kasvuga, asustuste tihenemisega ning maa muutumisega ostu-müügi objektiks muutus piiride tõmbamine vältimatuks. Ajaga kerkis esile lineaarne piir, kahe punkti vaheline sirge piir, mis hakkas alates 14. sajandist asendama looduslikke objekte (nt jõed, sood) piiri määramises. Lineaarsete piiride piiripunktideks kasutati tihti puude või kivide sisse raiutud märgistusi, tavaliselt [[rist]]e. Võidi ka lisada kuupäev, omanikumärgiks kriipse, sälke, ristatud mõõku ja vapikujutisi ning piiskopi valduste sümbolina ka piiskopisau, sarv ja liilia. Piirid olid märgistatud nii, et need oleksid nähtavad maa pealt mööda piiri kulgejaile (nt puutüve küljele), kahe või enama maatüki vahel kulgev piiripuu oli sageli märgistatud mitmelt poolt. 14.–16. sajandil olid maaomandite piirikulg kirja pandud ürikutes sõnaliselt orientiiripunktide nimekirjana.<ref name=":0" /> ===Rootsi aeg=== Alates Eesti alade rootsistamisest 17. sajandil hakkasid rootslased laialdaselt kasutusele võtma kaarte, kus maastik ja piirid olid pealtvaates, Eesti alade kaardistamine algas 1640. aastatel. 17. sajandi lõpuks oli lineaarsete piiride tähtsuse ja täpsuse tõttu hakatud loobuma puude kasutamisest orientiiridena, kuna nad ei taganud piirile vajalikku igavikulisust. 14. veebruaril 1698 andsid Rootsi võimud Eestimaa maamõõdutööde juhile inspektor Johan Holmbergile instruktsiooni asendada senised piiritähised Rootsi tavade järgi nummerdatud ristikividega või sobivate kivide puudumisel piiripunkti lähedal piirikupitsatega. Kaardistamistööd olid [[Mõisate reduktsioon|mõisate reduktsiooni]] tõttu aga väga ulatuslikud ning väikese tööjõu tõttu töö ei sujunud. Kaardistamine katkes aastal 1710, mil [[Tallinna piiramine (1710)|Eesti alad vallutati Vene võimude poolt]].<ref name=":0" /> ===Vene aeg=== [[Fail:Nages_Peyre_sus_autre.JPG|pisi|Piirikivid Prantsusmaal tähistavad Nages, [[Murat-sur-Vèbre]] ja [[Fraisse-sur-Agout]] haldusalade piiri]] Eesti alade venestamisega jäid piiride vedamised seisma (v.a Saaremaal). Kuna 18. sajandil Eesti aladel olulisi maamõõtmisi ei toimunud, tugineti kaartide koostamisel Rootsi aja lõpus koostatud materjalidele, millele viidi vajadusel muudatused sisse. 18. sajandi käigus koostatud originaalkaardid kasutasid orientiiridena vaid piirikive. Piirikive polnud paljudele mõisapiiridele jõutud panna ning need paigaldati piirivaidluste käigus. Seejuures tugineti Rootsi kaartidele ja kohalike talupoegade ülekuulamisele. 18. sajandi lõpus oli maavalduste piiride tähistamine juba selgelt reguleeritud.<ref name=":0" /> Eestis hakati talude piire piirikividega tähistama 1860. aastatel seoses [[talude päriseksostmine|talude päriseksostmisega]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pudisoo küla. Piirikivid |url=http://pudisoo.com/pudisoo/2008/05/piirikivid/ |vaadatud=2015-11-03 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304234604/http://pudisoo.com/pudisoo/2008/05/piirikivid/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name=":0" /> Piirikive paigaldasid [[maamõõtja]]d [[hirsnik]]est tunnistajate juuresolekul.<ref name="RMK" /> == Rahvatraditsioonid == [[Fail:BorderPost272_-_Norway_and_Sweden.jpg|pisi|Piirikivi Norra ja Rootsi põhjapiiril ]] Rahvatraditsioonis on levinud üksikuid lugusid, kus mõisamaade nurka tähistava ristikivi kõrvale on istutatud piiri kokkuleppe tähistamiseks puid, nt kolme mõisa nurka kolm puud.<ref name=":0" /><blockquote>„...Rannu kooli lähedal Pärnamäel asuva kolme iidse pärna kolmik on istutatud vanasti Rannu-Konguta ja Valguta mõisaomanike poolt mõisate piiride kokkuleppimise puhul, kusjuures Rannu ja Konguta härrad üksteisele kätt andes piirides kokku leppinud, kuna Valguta oma ei ole teistele kättandmisega kokkulepet saavutanud. Sellest tulenenudki nende 3 istutatud pärna juures see looduse ime, kus Rannu ja Konguta härrade istutatud pärnapaar on umbes mehe rinna kõrguselt okste kaudu imestusväärselt kokku kasvanud, kuna kolmas pärn seisab pärnade grupis eraldi...”<ref>{{Raamatuviide|autor=Tarkiainen, Ülle.|pealkiri="Rahvatraditsiooni kasutusvõimalustest talurahva ajaloo uurimisel"|aasta=2016|lehekülg=36|url=https://www.folklore.ee/tagused/nr65/tarkiainen.pdf}}</ref><br /></blockquote> ==Vaata ka== * [[Kupits]] * [[Piiripost]] * [[Verstapost]] ==Viited== {{viited}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:19. sajand Eestis]] [[Kategooria:Talu]] [[Kategooria:Riik]] 4hu2bfubwoigw94nphjcxl0gwd53kp1 Michel Sapin 0 423574 7157213 7156888 2026-05-19T13:05:07Z Juhan121 25066 7157213 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=juuni|aasta=2025}} [[Pilt:Michel Sapin.jpg|pisi|Michel Sapin]] '''Michel Sapin''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1952]] [[Boulogne-Billancourt]]is) on Prantsuse poliitik ([[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistlik Partei]]). Ta on olnud aastatel [[1992]]–[[1993]] ja oli [[2. aprill]]ist [[2014]] kuni [[17. mai]]ni [[2017]] [[Prantsuse rahandusminister]]; aastatel [[2012]]–[[2014]] oli ta Prantsuse tööminister. Ta sündis aastal [[1952]] [[Boulogne-Billancourt]]is (asub [[Pariis]]ist vahetult läänes [[Hauts-de-Seine'i departemang]]us [[Île-de-France]] piirkonnas). Ta lõpetas [[Pariis-Sorbonne'i ülikool]]i bakalaureusekraadiga ajaloos ja magistrikraadiga geograafias. Seejärel lõpetas ta [[École normale supérieure]]'i ja Pariisi Poliitiliste Uuringute Instituudi. Ta oli aastatel [[1989]]–[[1994]] [[Nanterre]]'i (asub [[Hauts-de-Seine'i departemang]]us [[Île-de-France|Île-de-France'i]] piirkonnas) volikogu liige. Aastatel [[1995]]–[[2001]] oli ta [[Argenton-sur-Creuse]]'i (asub [[Indre'i departemang]]us [[Keskpiirkond (Prantsusmaa)|Keskpiirkonnas]]) linnapea. {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Sapin, Michel}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] c83k04ggogiiq468l4q35ufbsk33ba7 Lobgesang 0 432822 7157403 6565988 2026-05-19T20:23:29Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157403 wikitext text/x-wiki '''"Lobgesang"''' (Ülistuslaul) [[oopus]] 52 ([[MWV]] A 18<ref name="pVL74" />) on [[Felix Mendelssohn Bartholdy]] sümfooniline [[kantaat]] [[solist]]idele, [[segakoor]]ile ja [[orkester|orkestrile]]. Pärast [[helilooja]] surma avaldati see ka tema 2. [[sümfoonia]]na [[B-duur]]is, kuid see ei ole [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohni]] antud nimetus ega numeratsioon. == Ajalugu == "Lobgesang" on loodud koos vähem tuntud teosega "[[Festgesang]] (Gutenberg cantata)" [[trükipress]]i leiutamise 400. aastapäeva pidulikuks tähistamiseks. Teose esiettekanne toimus umbes 500 muusiku osavõtul [[Leipzig]]is [[25. juuni]]l [[1840]].<ref name="7cM5O" /> [[Robert Schumann]]i sõnul võttis publik teose vastu suure vaimustusega.<ref name="Jl8Zf" /> Teos oli [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohn]]i elu ajal populaarne, kuid sai ka kriitika osaliseks. [[Richard Wagner]] nimetas seda halvaks [[Ludwig van Beethoven]]i jäljenduseks.<ref name="Gupyd" /> [[1842]]. aastal avaldas [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohn]] oma [[Šoti sümfoonia]] ja nimetas selle [[sümfoonia]]ks nr. 3<ref name="sDiNs" />, kuigi [[sümfoonia]]t nr. 2 ei ole tema elu ajal avaldatud. Võimalik, et [[helilooja]] kavatses hoida seda numbrit oma varasema [[Itaalia sümfoonia]] jaoks, mille esiettekanne oli [[1833]]. aastal, kuid mille ta hiljem redigeerimiseks tagasi võttis ja kunagi ei lõpetanud. [[Itaalia sümfoonia]] avaldati postuumselt [[sümfoonia]]na nr. 4.<ref name="K7cwe" /> Aastakümneid pärast [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohn]]i surma sisestasid tema koguteoste väljaandjad "Lobgesangi" sümfooniate järjestusse [[sümfoonia]]na nr. 2. Ent puuduvad viited, et see oleks olnud [[helilooja]] soov. [[Felix Mendelssohn Bartholdy|Mendelssohn]]i tööde uues kogumikus, mis avaldati [[2009]]. aastal, ei ole "Lobgesangi" enam nimetatud [[sümfoonia]]ks, vaid pigem vaimulikuks vokaalteoseks.<ref name="C3BM5" /> == Ülesehitus ja tekst == "Lobgesang" on kirjutatud [[orkester|orkestrile]], kahele [[sopran]]ile ja [[tenor]]ile ning [[segakoor]]ile. [[orkester|Orkestri]] koosseisus on [[keelpillid]], [[vaskpillid|vask-]] ja [[puupillid]], [[timpan]] ning [[orel]]. Tekst on pärit [[piibel|piiblist]]. Teos kestab umbes 65–70 [[minut]]it ning koosneb kolmest instrumentaalosast, millele järgnevad üheksa osa [[orkester|orkestrile]], [[koor (muusika)|koorile]] ja [[solist]]idele.<ref name="ppVkA" /> Teose osad: * 1. [[Sümfoonia]] [[orkester|orkestrile]] * 2. Koor ja [[sopran]]i [[soolo]] Alles, was Odem hat, lobe den Herrn! Halleluja, lobe den Herrn!<ref name="4vCGN" /> Lobt den Herrn mit Saitenspiel, Lobt ihn mit eurem Liede!<ref name="p6N3l" /> Und alles Fleisch lobe seinen heiligen Namen.<ref name="F3Xm9" /> Alles was Odem hat, lobe den Herrn! Lobe den Herrn, meine Seele, Und was in mir ist, seinen heiligen Namen! Und vergiß es nicht, was er dir Gutes getan.<ref name="T2jEs" /> *3. [[Tenor]]i [[retsitatiiv]] ja [[aaria]] Saget es, die ihr erlöst seid durch den Herrn, Die er aus der Not errettet hat, Aus schwerer Trübsal, aus Schmach und Banden, Die ihr gefangen im Dunkeln waret, Alle, die er erlöst hat aus der Not. Saget es! Danket ihm und rühmet seine Güte!<ref name="F1RFk" /> Er zählet unsre Tränen in der Zeit der Not. Er tröstet die Betrübten mit seinem Wort.<ref name="AVvSu" /> Saget es! Danket ihm und rühmet seine Güte! Saget es! Danket ihm und rühmet seine Güte. *4. Koor Sagt es, die ihr erlöset seid Von dem Herrn aus aller Trübsal. Er zählet unsere Tränen in der Zeit der Not. *5. [[Sopran]]ite [[duett]] ja koor Ich harrete des Herrn, und er neigte sich zu mir Und hörte mein Flehn. Wohl dem, der seine Hoffnung setzt auf den Herrn! Wohl dem, der seine Hoffnung setzt auf ihn!<ref name="m0Ky2" /> *6. [[Tenor]] ja [[sopran]] Stricke des Todes hatten uns umfangen, Und Angst der Hölle hatte uns getroffen, Wir wandelten in Finsternis.<ref name="M2f5u" /> Er aber spricht: Wache auf! Wache auf, der du schläfst, Stehe auf von den Toten, Ich will dich erleuchten!<ref name="nHzZs" /> Wir riefen in der Finsternis: Hüter, ist die Nacht bald hin? Der Hüter aber sprach: Wenn der Morgen schon kommt, So wird es doch Nacht sein; Wenn ihr schon fraget, So werdet ihr doch wiederkommen Und wieder fragen: Hüter, ist die Nacht bald hin?<ref name="Q2Y5S" /> Die Nacht ist vergangen! *7. Koor Die Nacht ist vergangen, Der Tag aber herbeigekommen. So laßt uns ablegen die Werke der Finsternis Und anlegen die Waffen des Lichts, Und ergreifen die Waffen des Lichts.<ref name="GljKl" /> *8. [[Koraal]] Nun danket alle Gott Mit Herzen, Mund und Händen, Der sich in aller Not Will gnädig zu uns wenden, Der so viel Gutes tut; Von Kindesbeinen an Uns hielt in seiner Hut, Und allen wohlgetan. Lob, Ehr’ und Preis sei Gott, Dem Vater und dem Sohne, Und seinem heil’gen Geist Im höchsten Himmelsthrone. Lob dem dreieinen Gott, Der Nacht und Dunkel schied Von Licht und Morgenrot, Ihm danket unser Lied.<ref name="n1ioM" /> *9. [[Sopran]]i ja [[tenor]]i [[duett]] Drum sing’ ich mit meinem Liede Ewig dein Lob, du treuer Gott! Und danke dir für alles Gute, das du an mir getan! Und wandl’ ich in der Nacht und tiefem Dunkel, Und die Feinde umher stellen mir nach: So rufe ich an den Namen des Herrn, Und er errettet mich nach seiner Güte. Und wandl’ ich in Nacht, so ruf ich deinen Namen an, Ewig, du treuer Gott! *10. Koor Ihr Völker, bringet her dem Herrn Ehre und Macht! Ihr Könige, bringet her dem Herrn Ehre und Macht! Der Himmel bringe her dem Herrn Ehre und Macht! Die Erde bringe her dem Herrn Ehre und Macht!<ref name="NOdZz" /> Alles danke dem Herrn! Danket dem Herrn und rühmt seinen Namen Und preiset seine Herrlichkeit.<ref name="dq9Jf" /> Alles, was Odem hat, lobe den Herrn, Halleluja, lobe den Herrn!<ref name="Df94u" /> == Esitused [[Eesti]]s == [[2016]]. aasta [[veebruar]]is toimus "Lobgesangi" esitus [[Pärnu Kontserdimaja]]s<ref name="lBzRU" /> ja [[Estonia kontserdisaal]]is.<ref name="oHPGd" /> Esitasid [[Pärnu Linnaorkester]], [[Estonia Seltsi Segakoor]], [[Pärnu Kammerkoor]] ja [[solist]]id [[Pirjo Jonas (Püvi)]], [[Maris Liloson]] ning [[Oliver Kuusik]]. Juhatas [[Jüri Alperten]], [[koormeister]] oli [[Heli Jürgenson]]. == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="pVL74">[https://www.saw-leipzig.de/de/projekte/leipziger-ausgabe-der-werke-von-felix-mendelssohn-bartholdy/thematisch-systematisches-werkverzeichnis] MWV nummerdus</ref> <ref name="7cM5O">[https://web.archive.org/web/20160304084435/http://www.mendelssohn-stiftung.de/r-digitale-bibliothek-suche.html?db_did=1] Felix Mendelssohn Bartholdy Portal</ref> <ref name="Jl8Zf">[https://web.archive.org/web/20150914235149/https://www.edition-peters.de/cms/deutsch/general/produkt.html?product_id=EP1750] Edition Peters</ref> <ref name="Gupyd">[https://web.archive.org/web/20170826074047/https://www.naxos.com/mainsite/blurbs_reviews.asp?item_code=8.553522&catNum=553522&filetype=About%20this%20Recording&language=English] About this Recording</ref> <ref name="sDiNs">[http://www.mendelssohninscotland.com/mendelssohn-scottish-symphony] Mendelssohn in Scotland</ref> <ref name="K7cwe">[http://www.britannica.com/topic/Italian-Symphony] Encyclopaedia Britannica</ref> <ref name="C3BM5">[https://web.archive.org/web/20160422175310/http://americansymphony.org/symphony-no-2-in-b-flat-op-52/] American Symphony Orchestra</ref> <ref name="ppVkA">[https://web.archive.org/web/20160405161659/http://www.music.wisc.edu/wp-content/uploads/2014/06/Lobesang-notes.pdf] University of Wisconsin-Madison</ref> <ref name="4vCGN">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%20150] Psalm 150</ref> <ref name="p6N3l">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%2033] Psalm 33</ref> <ref name="F3Xm9">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%20145] Psalm 145</ref> <ref name="T2jEs">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%20103] Psalm 103</ref> <ref name="F1RFk">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%20107] Psalm 107</ref> <ref name="AVvSu">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%2056] Psalm 56</ref> <ref name="m0Ky2">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%2040] Psalm 40</ref> <ref name="M2f5u">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=Ps%20116] Psalm 116</ref> <ref name="nHzZs">[http://wol.jw.org/et/wol/b/r37/lp-st/nwt/ST/2014/49/5] Efeslastele 5:14</ref> <ref name="Q2Y5S">[http://newchristianbiblestudy.org/bible/estonian/isaiah/21/] Isaiah 21; 11–12</ref> <ref name="GljKl">[http://newchristianbiblestudy.org/bible/estonian/romans/13/] Roomlastele 13:12</ref> <ref name="n1ioM">[https://web.archive.org/web/20160321040025/http://www.meiekirik.ee/pdf/ULR1958.pdf] Koraal nr 44, Martin Rinckart</ref> <ref name="NOdZz">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=ps%2096&sens=1] Psalm 96</ref> <ref name="dq9Jf">[http://newchristianbiblestudy.org/bible/estonian/1-chronicles/16/] Chronicles 16; 8–10</ref> <ref name="Df94u">[https://www.piibel.net/sisukord.html?q=Ps%20150#q=ps%20150&sens=1] Psalm 150</ref> <ref name="lBzRU">[https://web.archive.org/web/20160407010459/http://kultuur.parnu.ee/uudised/uudis/?tx_ttnews%5Btt_news%5D=225] kultuur.pärnu.ee</ref> <ref name="oHPGd">[https://web.archive.org/web/20160405181359/http://www.huvi.tallinn.ee/uritus/lobgesang] Huvi.Tallinn.ee</ref> }} == Välislingid == * [http://imslp.org/wiki/Symphony_No.2,_Op.52_(Mendelssohn,_Felix)] IMSLP Partituur * [http://www.allmusic.com/composition/mc0002377428] AllMusic * [https://www.youtube.com/watch?v=GBlsQnWpalw] YouTube [[Kategooria:Muusikateosed]] 7ayd2xbrp4xhwn0ddfi6xoteqlevleo Othar Tšiladze 0 435719 7157442 6920497 2026-05-19T21:41:21Z Ollin Masa 227337 Pilt 7157442 wikitext text/x-wiki [[File:Otar_Chiladze_2022_stamp_of_Georgia.png|thumb]] '''Othar Tšiladze''' ([[gruusia keel]]es ოთარ ჭილაძე; [[20. märts]] [[1933]] [[Signagi]], [[Kahheetia]], [[Gruusia]] – [[1. oktoober]] [[2009]] [[Thbilisi]], Gruusia) oli gruusia kirjanik. Ta mängis suurt rolli gruusia proosa taassünnis pärast Stalini surma. Tšiladze romaanides segunevad [[Sumeri usund|sumeri]] ja [[vanakreeka mütoloogia]] tänapäeva gruusia intellektuaalide eluga. 1956. aastal lõpetas ta [[Thbilisi Riiklik Ülikool|Thbilisi Riikliku Ülikooli]] ajakirjandusteaduskonna. 1950. aastatel ilmusid tema esimesed teosed, peamiselt luule. Samal ajal avaldas ta kirjanduskriitikat Gruusia kultuuriajakirjanduses, 1958–1964 töötas ta ajakirjas Tsiskari. Tuntuse saavutas Tšiladze rea pikkade õhustikuromaanidega, mille seas olid "Läks inimene mööda teed" (1972–1973), "Igaüks, kes mind leiab..." (1976), "Avelum" (1995) jt. 1991. aastast õpetas ta [[Thbilisi teatriinstituut|Thbilisi teatriinstituudis]], 1997. aastast oli ajakirja Mnatobi peatoimetaja. Tšiladze avaldas ka mitu luulekogu ja näidendit. 1998. aastal esitati Tšiladze [[Nobeli kirjadusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. 2009. aasta oktoobris suri Othar Tšiladze pärast pikka haigust ning maeti Thbilisi [[Mtatsminda]] panteoni, kuhu sängitatakse Gruusia rahvuskangelasi, silmapaistvaid teadlasi, kunstnikke ja kirjanikke. Othar Tšiladze vanem vend oli kirjanik [[Thamaz Tšiladze]]. Ka nende ema oli luuletaja. ==Tunnustus== * 1983 [[Šotha Rusthaveli preemia]] * 1993 Gruusia riiklik preemia panuse eest gruusia kirjandusse * 1997 Ilia Tšavtšavadze nimeline riiklik kunstilise tegevuse eest * 1997 Au orden * 2003 [[SABA kirjandusauhind]] * Thbilisi linna aukodanik ==Eesti keeles ilmunud teosed== * "Igaüks, kes mind leiab ..." (tõlkinud [[Merike Pau]]; Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1984) * "Valguse aasta" (luulekogu; tõlkinud [[Juta Bedia]] ja [[Ain Kaalep]]; Tallinn: Eesti Raamat, 1986) * "Raudne teater" (tõlkinud [[Merike Pau]]; Tallinn: Eesti Raamat, 1992) {{JÄRJESTA:Tšiladze, Othar}} [[Kategooria:Gruusia kirjanikud]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2009]] 4icslhpqn7n39hewzhoujweibknzf9e RC Strasbourg Alsace 0 439096 7157200 6951659 2026-05-19T12:41:30Z Makenzis 95198 7157200 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = RC Strasbourg Alsace | pilt = | pildi_suurus = | täisnimi = Racing Club de Strasbourg Alsace | hüüdnimi = ''Le Racing'' | lühend = | asutatud = 1906 | lõpp = | väljak = [[Stade de la Meinau]] | mahutavus = 26 280 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Marc Keller]] | omanik = | ametinimetus2 = | treener = ? | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 8. koht | muster_la1=_strasbourg1920h |muster_b1=_strasbourg1920h |muster_ra1=_strasbourg1920h| muster_sh1 =_strasbourg1920h| muster_so1 = _3_stripes_white | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF|püksid1= FFFFFF|sokid1=0000FF | muster_la2=_rcstrasbourg1920a|muster_b2=_rcstrasbourg1920a |muster_ra2=_rcstrasbourg1920a| muster_sh2 =_rcstrasbourg1920a| muster_so2 = _3_stripes_blue | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF |püksid2=0000FF |sokid2= FFFFFF | veeb = http://www.rcstrasbourgalsace.fr/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Racing Club de Strasbourg Alsace''' (lühendatult '''RC Strasbourg Alsace''', '''RC Strasbourg''' või '''RCS''': [[elsassi murre|elsassi murdes]] '''Füeßbàllmànnschàft vu Stroßburri''') on [[Prantsusmaa]] jalgpalliklubi, mis tegutseb [[Strasbourg|Strasbourgis]]. See mängib riigi kõrgliigas [[Ligue 1]]. 1906. aastal asutatud klubi tegutseb elukutseliste tasemel alates 1933. aastast. Klubi on tulnud Prantsusmaa meistriks 1979. aastal ning võitnud kolm korda (1951, 1966, 2001) Prantsusmaa karikavõistlused. 1995. aastal võitis klubi [[UEFA Intertoto Cup|UEFA Intertoto karikavõistlused]]. Klubi kodustaadion on [[Stade de la Meinau]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 25. august 2020''<ref>{{cite web| url = https://www.rcstrasbourgalsace.fr/leffectif-pro-20-21/| publisher = rcstrasbourgalsace.fr| title = L'effectif pro 20-21| language = | accessdate = 19. august 2020| archive-date = 2020-08-10| archive-url = https://web.archive.org/web/20200810055909/https://www.rcstrasbourgalsace.fr/leffectif-pro-20-21/| url-status = dead}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=BEL|nimi=[[Matz Sels]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=FRA|nimi=[[Mohamed Simakan]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=CIV|nimi=[[Lamine Koné]]|pos=KA|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=TUN|nimi=[[Moataz Zemzemi]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=GHA|nimi=[[Abdul Majeed Waris]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no= 9|rah=ALG|nimi=[[Idriss Saadi]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|nimi=[[Kenny Lala]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=FRA|nimi=[[Dimitri Liénard]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=RSA|nimi=[[Lebo Mothiba]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=SRB|nimi=[[Stefan Mitrović]]|pos=KA|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=BIH|nimi=[[Sanjin Prcić]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=JPN|nimi=[[Eiji Kawashima]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=17|rah=FRA|nimi=[[Jean-Ricner Bellegarde]]|pos=PK}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|nimi=[[Mahamé Siby]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=FRA|nimi=[[Anthony Caci]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=CIV|nimi=[[Kévin Lucien Zohi]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=21|rah=FRA|nimi=[[Mehdi Chahiri]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=FRA|nimi=[[Lionel Carole]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=FRA|nimi=[[Alexander Djiku]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=FRA|nimi=[[Ludovic Ajorque]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=26|rah=FRA|nimi=[[Adrien Thomasson]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=FRA|nimi=[[Ibrahima Sissoko]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FRA|nimi=[[Ismaël Aaneba]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=FRA|nimi=[[Bingourou Kamara]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no=34|rah=FRA|nimi=[[Adrien Lebeau]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no= —|rah=POR|nimi=[[Diogo Branco]]|pos=KA}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Ligue 1]]: (1): 1979 *[[Ligue 2]] (3): 1977, 1988, 2017 *[[Championnat National]]: (1): 2016 *[[Championnat National 2]] (1): 2013 *[[Coupe de France]] (3): 1951, 1966, 2001 *[[Coupe de la Ligue]] (3): 1964, 1997, 2005 *[[UEFA Intertoto karikas]] (1): 1995 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.rcstrasbourgalsace.fr/ Klubi koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:RC Strasbourg| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] tdy3344k5m3gx76rsr0c47s2ypochmz 7157201 7157200 2026-05-19T12:41:48Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ Seisuga 25. august 2020 7157201 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = RC Strasbourg Alsace | pilt = | pildi_suurus = | täisnimi = Racing Club de Strasbourg Alsace | hüüdnimi = ''Le Racing'' | lühend = | asutatud = 1906 | lõpp = | väljak = [[Stade de la Meinau]] | mahutavus = 26 280 | ametinimetus1 = President | esimees = [[Marc Keller]] | omanik = | ametinimetus2 = | treener = ? | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 8. koht | muster_la1=_strasbourg1920h |muster_b1=_strasbourg1920h |muster_ra1=_strasbourg1920h| muster_sh1 =_strasbourg1920h| muster_so1 = _3_stripes_white | vasakkäsi1=0000FF |kere1=0000FF |paremkäsi1=0000FF|püksid1= FFFFFF|sokid1=0000FF | muster_la2=_rcstrasbourg1920a|muster_b2=_rcstrasbourg1920a |muster_ra2=_rcstrasbourg1920a| muster_sh2 =_rcstrasbourg1920a| muster_so2 = _3_stripes_blue | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF |paremkäsi2= FFFFFF |püksid2=0000FF |sokid2= FFFFFF | veeb = http://www.rcstrasbourgalsace.fr/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Racing Club de Strasbourg Alsace''' (lühendatult '''RC Strasbourg Alsace''', '''RC Strasbourg''' või '''RCS''': [[elsassi murre|elsassi murdes]] '''Füeßbàllmànnschàft vu Stroßburri''') on [[Prantsusmaa]] jalgpalliklubi, mis tegutseb [[Strasbourg|Strasbourgis]]. See mängib riigi kõrgliigas [[Ligue 1]]. 1906. aastal asutatud klubi tegutseb elukutseliste tasemel alates 1933. aastast. Klubi on tulnud Prantsusmaa meistriks 1979. aastal ning võitnud kolm korda (1951, 1966, 2001) Prantsusmaa karikavõistlused. 1995. aastal võitis klubi [[UEFA Intertoto Cup|UEFA Intertoto karikavõistlused]]. Klubi kodustaadion on [[Stade de la Meinau]]. == Saavutused == *[[Ligue 1]]: (1): 1979 *[[Ligue 2]] (3): 1977, 1988, 2017 *[[Championnat National]]: (1): 2016 *[[Championnat National 2]] (1): 2013 *[[Coupe de France]] (3): 1951, 1966, 2001 *[[Coupe de la Ligue]] (3): 1964, 1997, 2005 *[[UEFA Intertoto karikas]] (1): 1995 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.rcstrasbourgalsace.fr/ Klubi koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:RC Strasbourg| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] 1ju3h7wp87cuman4b1fmo4gss2n4egl Lucas Digne 0 439231 7157470 6971451 2026-05-19T23:07:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157470 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Lucas Digne | pilt = Lucas Digne, PSG.JPG | pildiallkiri = Digne [[Paris Saint-Germain]]i meeskonnas 2013. aastal | täisnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|7|20}} | sünnilinn = [[Meaux]] | sünnimaa = [[Prantsusmaa]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 178 cm | positsioon = [[vasakkaitsja]] | koduklubi = [[Aston Villa]] | särginumber = 27 | noorteaastad1 = 1999–2002 | noorteklubi1 = Mareuil-sur-Ourcq | noorteaastad2 = 2002–2005 | noorteklubi2 = Crépy-en-Valois | noorteaastad3 = 2005–2011 | noorteklubi3 = [[Lille OSC|Lille]] | aastad1 = 2011–2013 | mänge1 = 49 | väravaid1 = 2 | klubi1 = [[Lille OSC|Lille]] | aastad2 = 2013–2016 | mänge2 = 30 | väravaid2 = 0 | klubi2 = [[Paris Saint-Germain]] | aastad3 = 2015–2016 | mänge3 = 33 | väravaid3 = 3 | klubi3 = → [[AS Roma|Roma]] (laenul) | aastad4 = 2016–2018 | mänge4 = 29 | väravaid4 = 0 | klubi4 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad5 = 2018–2022 | mänge5 = 113| väravaid5 = 4 | klubi5 = [[Everton F.C.|Everton]] | aastad6 = 2022– | mänge6 = 0| väravaid6= 0 | klubi6 = [[Aston Villa]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 12. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2008–2009 | koondisemänge1 = 15 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = Prantsusmaa U16 | koondiseaastad2 = 2009–2010 | koondisemänge2 = 15 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = Prantsusmaa U17 | koondiseaastad3 = 2010–2011 | koondisemänge3 = 11 | koondiseväravaid3 = 0 | koondis3 = Prantsusmaa U18 | koondiseaastad4 = 2011–2012 | koondisemänge4 = 12 | koondiseväravaid4 = 1 | koondis4 = Prantsusmaa U19 | koondiseaastad5 = 2013 | koondisemänge5 = 12 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Prantsusmaa U20 | koondiseaastad6 = 2013 | koondisemänge6 = 7 | koondiseväravaid6 = 0 | koondis6 = Prantsusmaa U21 | koondiseaastad7 = 2014– | koondisemänge7 = 43 | koondiseväravaid7 = 0 | koondis7 = [[Prantsusmaa jalgpallikoondis|Prantsusmaa]] | koondis_seisuga = 16. novemberr 2021 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Lucas Digne''' ({{IPA-fr|lykɑ diɲ}}; sündinud [[20. juuli]]l [[1993]] [[Meaux]]'s) on [[Prantsusmaa]] [[jalgpall]]ur, kes mängib [[vasakkaitsja]]na [[Inglismaa]] [[Premier League]]'i klubis [[Aston Villa]] ja [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]es. Ta võib vajadusel mängida ka vasaku [[poolkaitsja|poolkaitsjana]]. == Klubikarjäär == === Barcelona === 2016. aasta suvel liitus Digne [[Hispaania]] [[La Liga|kõrgliiga]] klubiga [[FC Barcelona|Barcelona]].<ref>{{Netiviide|URL=http://sport.err.ee/v/jalgpall/f79daeab-bb74-4c8b-a633-1c7b2f58da7e/barcelona-soetas-veel-uhe-prantslasest-kaitsja|Pealkiri=Barcelona soetas veel ühe prantslasest kaitsja|Väljaanne=ERR Sport|Aeg=13. juuli 2016|Kasutatud=21. juuli 2016}}</ref> Oma esimese värava lõi ta [[Copa del Rey]] avavoorus [[Hércules CF|Hérculesi]] vastu, Barcelona võitis 7:0.<ref>{{Netiviide|URL=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-4056448/Barcelona-7-0-Hercules-Agg-8-1-Catalan-giants-run-riot-reach-16-Copa-del-Rey-Paco-Alcacer-nets-goal-club-Arda-Turan-bags-hat-trick.html|Pealkiri=Barcelona 7–0 Hercules (Agg 8–1)|Väljaanne=Daily Mail|Kasutatud=17. juuni 2017}}</ref> 2016–17 hooajal tuli ta klubiga Hispaania karika võitjaks, kui Barcelona alistas finaalis [[Deportivo Alavés|Alavés]]i 3:1.<ref>{{Netiviide|URL=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|Pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|Väljaanne=DELFI|Aeg=28. mai 2017|Kasutatud=28. mai 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Everton === 2018. aasta augustis sõlmis ta Evertoniga viie aasta pikkuse lepingu.<ref>[https://www.bbc.co.uk/sport/football/45024174 "Lucas Digne: Everton sign full-back from Barcelona for £18m"]. BBC Sport. 1.8.2018. Vaadatud 14.8.2018</ref> 2019. aastal valiti ta Evertoni aasta mängijaks. === Aston Villa === 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta lepingu Inglismaa kõrgliiga klubiga Aston Villa.<ref>[https://www.avfc.co.uk/news/2022/january/13/villa-announce-lucas-digne-signing/ "Villa announce Lucas Digne signing"]. Aston Villa F.C. 13.1.2022. Vaadatud 13.1.2022</ref> == Saavutused == === Meeskondlikud === ;Paris Saint-Germain * [[Ligue 1]]: [[Ligue 1 hooaeg 2013–2014|2013–14]], [[Ligue 1 hooaeg 2014–2015|2014–15]] * [[Coupe de France]]: 2014–15 * [[Coupe de la Ligue]]: 2013–14, 2014–15 * [[Trophée des Champions|Prantsusmaa superkarikas]]: 2013, 2014, 2015 ;Barcelona * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017–18]] * [[Copa del Rey]]: 2016–17 2017–18 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas:]] 2016 ;Prantsusmaa * Hõbemedalist {{Hõbe}} ** [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} {{FIFA World Cup 2014 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2016 Prantsusmaa koondis}} {{UEFA Euro 2020 Prantsusmaa koondis}} {{JÄRJESTA:Digne, Lucas}} [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Lille OSC mängijad]] [[Kategooria:Paris Saint-Germaini jalgpallurid]] [[Kategooria:AS Roma mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Everton FC mängijad]] [[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]] [[Kategooria:Ligue 1 mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] nel26lw9s0hq2ayl5pgss2lhgcdn5fa Jaan Rõõmus 0 441918 7157235 6976242 2026-05-19T13:39:15Z Ulrikaekm 32635 Viki 7157235 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2022|kuu=detsember}} [[Fail:Jaan Rõõmus, 1997.66.jpg|pisi|Jaan Rõõmus 1997. aastal<br><small>Foto: Jaan Rõõmus</small>]] '''Jaan Rõõmus''' (sündinud [[18. september|18. septembril]] [[1943]] [[Tallinn]]as) on eesti [[fotograaf]]. Jaan Rõõmus töötas alates 1965. aastast [[Eesti Televisioon|Eesti Televisioonis]] valgustajana ning alates 1967. aastast ka mittekosseisulise fotograafina. Põhitöö kõrvalt omandas ta 1971. aastal [[Tallinna Kristiine Teeninduskool|Tallinna Tehnikakoolis nr 2]] fotograafi kutse. 1979. aastast töötas ta Eesti Televisiooni koosseisulise fotograafina. Aastatel 1982–2001 oli ta [[Eesti Vabaõhumuuseum|Eesti Vabaõhumuuseumi]] fotograaf ning aastatel 1998–2012 töötas foto- ja videospetsialistina [[Piirivalveamet|Piirivalveametis]] ja selle õigusjärglases Politsei- ja Piirivalveametis. Jaan Rõõmuse esimene suurem isikunäitus toimus 1978. aastal Tallinnas. Tema loomingus on kajastatud mitmesuguseid Eesti eluvaldkondi ja fotožanreid. Näitusi on toimunud lisaks Eestile ka Soomes, Lätis ja mujal välismaal. Rõõmuse fotosid ja videomaterjale säilitatakse [[Rahvusarhiivi filmiarhiiv|Rahvusarhiivi filmiarhiivis]], mitmetes Eesti muuseumides, [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] arhiivis, [[Eesti Televisioon|ETV]] fotoarhiivis ning Eesti Vabaõhumuuseumi foto- ja videokogus.{{JÄRJESTA:Rõõmus, Jaan}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti Vabaõhumuuseumi koosseis]] [[Kategooria:Eesti piirivalvurid]] [[Kategooria:Sündinud 1943]] 37bbwgixzuhxm0tu6p9j7rdiy6h0sae Make 0 443879 7157628 6792289 2026-05-20T09:55:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157628 wikitext text/x-wiki {{Programmeerimiskeel | väljalaskeaeg = aprill 1976 | disainer = Stuart Feldman | failiformaat = [[#Makefile|Makefile]] | programmerimiskeel = [[C (programmeerimiskeel)|C]], [[C++]] | implementatsioonid = GNU, BSD, nmake | dialektid = GNU make, BSD make, Microsoft nmake | os = [[UNIXi-laadne operatsioonisüsteem|UNIXi-laadne]], [[Inferno (operating system)|Inferno]] | paradigma = [[Makro|makro]], [[Deklaratiivne programmeerimine|deklaratiivne]] }} '''Make''' on tarkvaraarenduses kasutatav koosteprogramm. Make koostab käivitatava programmi lähtetekstidest ja teekidest (ingl ''build-management''). Juhised koostamiseks antakse ette Makefile'iga. ==Ajalugu== Make'i esimese versiooni lõi 1976. aasta aprillis [[Stuart Feldman]], kes töötas [[Bell Labs|Bell Labsis]], kus arendati [[UNIX|Unix operatsioonisüsteemi]]<ref>M. Douglas McIlroy (1987). [http://www.cs.dartmouth.edu/~doug/reader.pdf A Research UNIX Reader: Annotated Excerpts from the Programmer's Manual, 1971-1986 ], Bell Labs</ref>. Feldman sai 2003. aastal oma töö eest [[ACM'i tartvara auhind|ACM'i tarkvara auhinna]].<ref name=PTE>{{raamatuviide| lehekülg = [https://archive.org/details/practicaldevelop0000doar/page/94 94]|pealkiri=Practical Development Environments | url=https://archive.org/details/practicaldevelop0000doar | autor=Matthew Doar | isbn=978-0-596-00796-6|year=2005|kirjastus=O'Reilly Media|keel=inglise}}</ref> Feldmmanni inspiratsiooniks oli töökaaslasel tekkinud probleem koodist vigade kõrvaldamisel, sest käivitusfail oli kogemata jäänud muudatustega uuendamata: {{tsitaat|Make sai alguse külastusega Steve Johnsoni ([[Yacc]] autor jne.) poolt, kes tormas mu kontorisse pühaviha täis, sest oli terve hommiku otsinud viga töökorras programmist (viga oli parandatud, fail ei olnud uuesti kompileeritud, *.o oli seetõttu muutumata). Tänu sellele, et olin eelneva õhtupooliku , iseenda projekti kallal töötades, sattunud sama õuduse otsa, tekkis idee selle lahendamiseks. See sai alguse sõltuvusanalüsaatori ideest, mis taandus millegiks palju lihtsamaks ja kujunes Make'iks see nädalavahetus. Veel poolikute tööriistade kasutamine oli osa kultuurist. Makefailid olid tekstifailid, mitte maagiliselt kodeeritud binaarid, sest selline oli Unixi eetos: prinditav, silutav, arusaadav kraam.|Stuart Feldman{{sfn|Eric S. Raymond|2003||koht=Chapter 15. Tools "''make'': Automating Your Recipes"}}}} ==Makefile== Make otsib praegusest kaustast makefile'i, näiteks GNU Make otsib faili nimega makefile, Makefile või GNUmakefile ja kutsub välja etteantud (või vaikimisi) sihtmärgi sellest failist. Makefile'ide keel sarnaneb [[Deklaratiivne programmeerimine|deklaratiivsele programmeerimisele]]. ===Reeglid=== Makefile koosneb reeglites. Iga reegel algab sõltuvusreast, mis defineerib ühe sihtmärgi (ingl ''target'') või mitu, kuigi tavaliselt ainult üks. Sellele järgneb koolon (:) ja valikuliselt ka komponendid (fail või teised sihtmärgid), millest sihtmärk sõltub. Sihtmärk (vasakul pool koolonit) sõltub komponentidest (paremal pool koolonit). Tavaliselt kutsutakse komponente ka sihtmärgi eeldusteks (ingl ''prerequisites''). Igale sõltuvusreale võivad järgneda TAB taandega käskuread, mis kirjeldavad, kuidas komponentidest koostada sihtmärk. Kui Make tuvastab, et mõnes komponendis on uuemaid muudatusi kui sihtmärgis, siis käsud jooksutatakse. sihtmärk [sihtmärk ...]: [komponent ...] TAB [käsk 1] . . . TAB [käsk n] Esimene käsk võib paikneda ka sõltuvusreal, kui ta on eraldatud semikooloniga (;), <syntaxhighlight lang="make"> sihtmärgid: komponendid ; käsk </syntaxhighlight> näiteks makefile sisuga <syntaxhighlight lang="make"> hello: ; @echo "hello world" </syntaxhighlight> väljastab <syntaxhighlight lang="bash"> make hello "hello world" </syntaxhighlight> Iga järgnev käsurida peab algama TAB sümboliga, et Make seda käsuna kohtleks. See võib viia kasutajavigadeni, sest TAB ja tühikute rida näevad visuaalselt välja identsed, aga käsuna töötavad ainult TAB algusega read. Just see osa Make'i süntaksist on saanud kõige rohkem kriitikat. Eric Raymond kirjeldas seda kui "üks suurimaid disaini vusserdisi Unixi ajaloos"{{sfn|Eric S. Raymond|2003||koht=Chapter 15. Tools "''make'': Automating Your Recipes"}}. {{tsitaat|Miks see TAB 1. veerus? Yacc oli uus, Lex oli uhiuus. Ma polnud kumbagi proovinud, nii et arvasin, et see oleks hea ettekääne õppimiseks. Pärast seda, kui olin oma Lexi esimese katsega nurka jooksnud, tegin reavahetuse TABiga midagi lihtsat. See töötas, see jäi. Ja paar nädalat hiljem oli mul umbes tosin kasutajat, enamik neist sõbrad, ja ma ei tahtnud oma vundamenti ära rikkuda. Ülejäänu on juba kahjuks ajalugu.|Stuart Feldman{{sfn|Eric S. Raymond|2003||koht=Chapter 15. Tools "''make'': Automating Your Recipes"}}}} ==Järeltulijad== Make'i on ümberkirjutatud mitmeid kordi. Uued versioonid kasutavad reeglina sama failiformaati ja põhilisi algoritmide põhimõtteid, aga lisavad ka uusi ebastandardseid funktsioone. Näiteks: * GNU Make (lühendatud ''gmake'') on Make'i standardimplemetatsioon [[Linux]] ja [[macOS|macOSis]]<ref>{{netiviide|url=https://www.gnu.org/software/make/|pealkiri=GNU Make|vaadatud=16. aprill 2024|keel=inglise|arhiivimisaeg=2021-02-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210204070747/https://www.gnu.org/software/make/|url-olek=ei tööta}}</ref>. See on vajalik, et kasutada näiteks GNU Compiler Collection (GCC), [[Linux (tuum)|Linux]]<ref>{{raamatuviide|pealkiri=Linux Kernel in a Nutshell | autor=Greg Kroah-Hartman | aasta=2006 | isbn=0-59-610079-5 | url=http://www.kroah.com/lkn/ | leheküljed=5, 6 | kirjastus=O'Reilly | keel = inglise}}</ref>, [[Mozilla Firefox]]<ref>{{netiviide|url=https://firefox-source-docs.mozilla.org/nspr/nspr_build_instructions.html|pealkiri =Netscape Portable Runtime (NSPR) build instructions | vaadatud=17. aprill 2024|keel=inglise}}</ref> jpt. * [[Microsoft]] nmake on käsureal tööriist, mis tuleb kaasa [[Visual Studio|Visual Studioga]]. <ref>{{netiviide|url=https://learn.microsoft.com/en-us/cpp/build/reference/nmake-reference|pealkiri =NMAKE Reference|vaadatud=16. aprill 2024|keel=inglise }}</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{raamatuviide|pealkiri = The Art of Unix Programming|autor = Eric S. Raymond|aasta = 2003|isbn = 0-13-142901-9|url = http://www.catb.org/esr/writings/taoup/html/|kirjastus = Addison-Wesley|keel = inglise}} ==Välislingid== * [https://makefiletutorial.com/ Makefile'i kasutamise õpetus] [[Kategooria:Tarkvaraarendus]] 6kz67af7upgu51pvizo8rl3q5clply2 Luis Enrique 0 445036 7157477 6703490 2026-05-19T23:56:16Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157477 wikitext text/x-wiki {{jalgpallur | nimi = Luis Enrique | pilt = 2015 UEFA Super Cup 66.jpg | pildiallkiri = Luis Enrique juhendamas [[FC Barcelona|Barcelona]] meeskonda 2015. aastal | pildisuurus = 250 | täisnimi = Luis Enrique Martínez García | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|5|8}} | sünnilinn = [[Gijón]] | sünnimaa = [[Hispaania]] | pikkus = 180 cm | positsioon = [[poolkaitsja]]; [[ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = | noorteaastad1 = 1981–1988 | noorteklubi1 = [[Sporting de Gijón|Sporting Gijón]] | noorteaastad2 = 1984–1988 | noorteklubi2 = → La Braña (laenul) | aastad1 = 1988–1990 | klubi1 = [[Sporting de Gijón B|Sporting B]] | mänge1 = | väravaid1 = | aastad2 = 1989–1991 | klubi2 = [[Sporting de Gijón|Sporting Gijón]] | mänge2 = 36 | väravaid2 = 14 | aastad3 = 1991–1996 | klubi3 = [[Madridi Real]] | mänge3 = 157 | väravaid3 = 15 | aastad4 = 1996–2004 | klubi4 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | mänge4 = 207 | väravaid4 = 73 | mänge_kokku = 400 | väravaid_kokku = 102 | koondiseaastad1 = 1990–1991 | koondis1 = Hispaania U21 | koondisemänge1 = 5 | koondiseväravaid1 = 0 | koondiseaastad2 = 1991–1992 | koondis2 = Hispaania U23 | koondisemänge2 = 14 | koondiseväravaid2 = 3 | koondiseaastad3 = 1991–2002 | koondis3 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | koondisemänge3 = 62 | koondiseväravaid3 = 12 | koondiseaastad4 = 2000 | koondis4 = [[Astuuria jalgpallikoondis|Astuuria]] | koondisemänge4 = 1 | koondiseväravaid4 = 0 | treeneriaastad1 = 2008–2011 | treeneriklubi1 = [[FC Barcelona B|Barcelona B]] | treeneriaastad2 = 2011–2012 | treeneriklubi2 = [[AS Roma|Roma]] | treeneriaastad3 = 2013–2014 | treeneriklubi3 = [[Celta de Vigo|Celta]] | treeneriaastad4 = 2014–2017 | treeneriklubi4 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | treeneriaastad5 = 2018–2019 | treeneriklubi5 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | treeneriaastad6 = 2019–2022 | treeneriklubi6 = [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] | treeneriaastad7 = 2023– | treeneriklubi7 = [[Paris Saint-Germain]] }} '''Luis Enrique Martínez García''' (tuntud kui '''Luis Enrique'''; {{IPA-es|lwis enˈrike}}; sündinud [[8. mai]]l [[1970]] [[Gijón]]is) on [[Hispaania]] endine [[jalgpallur]] ja praegune [[jalgpallitreener]]. Enrique on mänginud sellistes klubides nagu [[Sporting de Gijón|Sporting de Gijón]], [[Madridi Real]] ja [[FC Barcelona|Barcelona]]. Ta tuli mängijana kolm korda Hispaania [[La Liga|meistriks]] ja [[Copa del Rey|karika]] võitjaks. Aastatel 2014–2017 juhendas ta Barcelona meeskonda. Klubi peatreenerina võitis ta üheksa karikat, sh [[UEFA Meistrite Liiga 2014–2015|2014–15 hooaja]] [[UEFA Meistrite Liiga]]. == Klubikarjäär == Luis Enrique alustas karjääri 1989. aastal [[Sporting de Gijón]]is, kus ta mängis 45 mängu ja lõi 17 väravat. 1991. aastal siirdus ta [[Madridi Real]]i, kus ta võitis hooajal 1992–93 [[Copa del Rey|Hispaania karika]] ning tuli 1994–95 [[Primera División|Hispaania meistriks]]. Enrique liitus 1996. aasta suvel Madridi Reali rivaalklubiga [[FC Barcelona|Barcelona]]. Barcelonaga võitis ta kaheksa aasta jooksul kaks korda [[Primera División|La Liga]] ja [[Copa del Rey]]. Kokku mängis ta klubi meeskonnas 300 mängu ning lõi 109 väravat. Enrique lõpetas mängijakarjääri 2004. aastal, ta oli selleks ajaks mänginud kõikide klubide ja sarjade peale rohkem kui 500 mängu ja löönud üle 100 värava. == Koondisekarjäär == Luis Enrique mängis [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania jalgpallikoondises]] üheksa aasta jooksul 62 korda ja lõi 12 väravat. [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]]t esindas ta kolmel korral [[Jalgpalli maailmameistrivõistlused|jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] ja ühe korra [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlustel]]. Ta lõi värava [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta MM-il]] [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveitsi]] vastu ja [[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta MM-il]] [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]] vastu. 2000. aastal mängis ta ühe korra [[Astuuria jalgpallikoondis|Astuuria jalgpallikoondises]]. == Treenerikarjäär == 2008. aastal alustas Luis Enrique tööd [[FC Barcelona B|Barcelona B]] peatreenerina. 2011. aastal sai temast [[Itaalia]] [[Serie A|kõrgliiga]] klubi [[AS Roma]] peatreener. 2013–14 hooajal juhendas ta [[Hispaania]] [[La Liga|kõrgliiga]] klubi [[Celta de Vigo]], enne kui naasis [[FC Barcelona|Barcelonasse]]. 2014–15 hooajal aitas ta [[Kataloonia]] klubil võita nii [[Primera División|La Liga]], [[Copa del Rey]] kui ka [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]. 2015–16 hooajal tuli Barcelona Enrique käe all taas Hispaania meistriks ja võitis karika. Meistrite Liigas langeti veerandfinaalis [[Madridi Atlético]] vastu. 8. märtsil 2017 tulid katalaanid tagasi Meistrite Liiga kaheksandikfinaalis [[Paris Saint-Germain]]iga võõrsil saadud 4:0 kaotusest, võites korduskohtumine [[Camp Nou]]l 6:1.<ref name="Pb59C" /> 27. mail 2017 juhendas ta Barcelona 3:1 võiduni Hispaania karika finaalis [[Deportivo Alavés|Alavés]]iga.<ref name="8waOX" /> Aastatel 2018–2019 ning uuesti 2019–2022 juhendas ta Hispaania koondist. Suvel 2023 sõlmis ta lepingu [[Ligue 1|Prantsusmaa kõrgliiga]] klubi [[Paris Saint-Germain]]iga. == Mängustiil == Mängijana oli ta peamiselt parem või ründav [[poolkaitsja]]. Samas oli ta tuntud ka mitmekülgsuse poolest, olles mänginud igas positsioonis peale [[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]] ja [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahi]].<ref name="Qe236" /> == Statistika == :Allikas: <ref name="yngiP" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan=2|Klubi ! rowspan=2|Hooaeg ! colspan=3|Liiga ! colspan=2|Karikas ! colspan=2|Euroopa ! colspan=2|Muu ! colspan=2|Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan=3|[[Sporting de Gijón|Sporting Gijón]] |1989–90 |rowspan=2|[[La Liga]] |1||0||colspan=6|–||1||0 |- |1990–91 |35||14||9||3||colspan=4|–||44||17 |- !colspan=2|Kokku !36!!14!!9!!3!!0!!0!!0!!0!!45!!17 |- |rowspan=6|[[Madridi Real]] |1991–92 |rowspan=5|La Liga |29||4||6||1||6||0||colspan=2|–||41||5 |- |1992–93 |34||2||6||0||8||1||colspan=2|–||48||3 |- |1993–94 |28||2||4||1||6||0||2||0||40||3 |- |1994–95 |35||4||2||0||6||0||colspan=2|–||43||4 |- |1995–96 |31||3||0||0||8||0||2||0||41||3 |- !colspan=2|Kokku !157!!15!!181!!2!!34!!1!!4!!0!!213!!18 |- |rowspan=9|[[FC Barcelona|Barcelona]] |1996–97 |rowspan=8|La Liga |35||17||7||1||7||0||2||0||51||18 |- |1997–98 |34||18||6||3||6||4||1||0||47||25 |- |1998–99 |26||11||3||0||3||1||2||0||34||12 |- |1999–2000 |19||3||5||3||7||6||2||0||33||12 |- |2000–01 |28||9||4||1||9||6||colspan=2|–||41||16 |- |2001–02 |23||5||0||0||15||6||colspan=2|–||38||11 |- |2002–03 |18||8||0||0||8||2||colspan=2|–||26||10 |- |2003–04 |24||3||1||0||5||2||colspan=2|–||30||5 |- !colspan=2|Kokku !207!!73!!26!!8!!60!!27!!7!!0!!300!!109 |- !colspan=3|Karjäär kokku !400!!102!!53!!13!!94!!28!!11!!0!!558!!144 |} === Väravad koondises === {| class="mw-collapsible mw-collapsed wikitable" style="font-size:100%" ! colspan=7|Luis Enrique väravad [[Hispaania jalgpallikoondis|Hispaania]] koondises<ref name="Q9gdN" /> |- !#!!Kuupäev!!Staadion!!Vastane!!Skoor!!Tulemus!!Võistlus |- |1.||2. juuli 1994||RFK Memorial, [[Washington, D.C.|Washington]], Ameerika Ühendriigid|| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi jalgpallikoondis|Šveits]]||2:0||3:0||[[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |2.||16. november 1994||Sánchez Pizjuán, [[Sevilla|Seville]], Hispaania|| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani jalgpallikoondis|Taani]]||3:0||3:0||Euro 1996 valikmäng |- |3.||17. detsember 1994||Constant Vanden Stock, [[Brüssel]], Belgia|| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia jalgpallikoondis|Belgia]]||4:1||4:1||Euro 1996 valikmäng |- |4.||4. september 1996||Svangaskarð, Toftir, Fääri saared|| {{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]]||1:0||6:2||1998 MM-i valikmäng |- |5.||13. november 1996||Heliodoro Rodríguez López, [[Santa Cruz de Tenerife|Tenerife]], Hispaania|| {{Riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia jalgpallikoondis|Slovakkia]]||3:1||4:1||1998 MM-i valikmäng |- |6.|| rowspan=2|11. oktoober 1997|| rowspan=2|El Molinón, [[Gijón]], Hispaania|| rowspan=2| {{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[Fääri saarte jalgpallikoondis|Fääri saared]]||1:0|| rowspan=2|3:1|| rowspan=2|1998 MM-i valikmäng |- |7.||3:1 |- |8.||24. juuni 1998||Félix Bollaert, [[Lens]], Prantsusmaa|| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria jalgpallikoondis|Bulgaaria]]||2:0||6:1||[[1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1998. aasta maailmameistrivõistlused]] |- |9. | rowspan=3|5. juuni 1999|| rowspan=3|El Madrigal, Villarreal, Hispaania|| rowspan=3| {{Riigi ikoon|San Marino}} [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]]||2:0|| rowspan=3|9:0|| rowspan=3|Euro 2000 valikmäng |- |10.||6:0 |- |11.||7:0 |- |12.||4. september 1999||[[Ernst-Happel-Stadion|Ernst Happel]], Viin, [[Austria]]|| {{Riigi ikoon|Austria}} [[Austria jalgpallikoondis|Austria]]||3:1||3:1||Euro 2000 valikmäng |} == Saavutused == === Mängijana === ;Madridi Real * [[La Liga]]: 1994–95 * [[Copa del Rey]]: 1992–93 * [[Hispaania superkarikas]]: 1993 ;Barcelona * [[La Liga]]: 1997–98, 1998–99 * [[Copa del Rey]]: 1996–97, 1997–98 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 1996 * [[UEFA karikavõitjate karikas|Euroopa karikavõitjate karikas]]: 1996–97 * [[Euroopa superkarikas]]: 1997 ;Hispaania * [[Jalgpall olümpiamängudel|Olümpiamängud]]: [[Jalgpall 1992. aasta olümpiamängudel|1992]] === Peatreenerina === [[Pilt:Luis Enrique, Barca v Eibar 2014.jpg|pisi|250x250px|Luis Enrique [[FC Barcelona|Barcelona]] peatreenerina 2014. aastal]] ;Barcelona * [[La Liga]]: 2014–15, 2015–16 * [[Copa del Rey]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17 * [[Hispaania superkarikas]]: 2016 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2014–15 * [[Euroopa superkarikas]]: 2015 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2015 === Individuaalsed === *[[FIFA 100]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Pb59C">{{Netiviide|autor=|url=http://sport.postimees.ee/4038555/barcelona-tegi-meistrite-liigas-ajalugu-ja-joudis-raske-lahingu-jaerel-veerandfinaali?_ga=1.220760536.1909121661.1489768001|pealkiri=Barcelona tegi Meistrite liigas ajalugu ja jõudis raske lahingu järel veerandfinaali|väljaanne=Postimees|aeg=8. märts 2017|vaadatud=5. aprillil 2017}}</ref> <ref name="8waOX">{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mail 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Qe236">{{Netiviide|url=http://elpais.com/diario/1991/08/17/deportes/682380001_850215.html|pealkiri=Antic: Estoy seguro de que mi sistema es bueno|väljaanne=El Pais|aeg=17. august 1991|vaadatud=23. detsembril 2016}}</ref> <ref name="yngiP">{{Netiviide|url=http://www.footballdatabase.eu/football.joueurs..luis-enrique.390.en.html|pealkiri=Luis Enrique|väljaanne=FooballDatabase|vaadatud=23. detsembril 2016}}</ref> <ref name="Q9gdN">{{Netiviide|url=http://eu-football.info/_player.php?id=12515|pealkiri=Luis Enrique|väljaanne=European Football|vaadatud=23. detsembril 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{FIFA 100}} {{FIFA World Cup 2002 Hispaania koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Hispaania koondis}} {{JÄRJESTA:Enrique, Luis}} [[Kategooria:Hispaania jalgpallurid]] [[Kategooria:Hispaania jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Sporting de Gijóni mängijad‏‎]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona peatreenerid]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] goau2x38meonv8pzgufiw4f7zbv2lg1 Marika Eensalu 0 447500 7157587 7149513 2026-05-20T08:18:03Z R & R 98282 7157587 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} '''Marika Eensalu''' (kuni 1971 '''Marika Bahvalova'''; sündinud [[20. september|20. septembril]] [[1947]] Tallinnas) on eesti ooperilaulja ([[metsosopran]]) ja muusikapedagoog. == Haridus == Eensalu õppis aastatel 1968–1969 [[Riiklik Filharmoonia|Riikliku Filharmoonia estraadistuudios]]. 1973. aastal lõpetas ta [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakooli]] klassikalise laulu erialal ([[Ludmilla Issakova]] lauluklassis)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool. Vilistlased |url=http://otsakool.edu.ee/koduleht/edulugu/vilistlased/ |vaadatud=2016-10-19 |arhiivimisaeg=2016-10-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161017203237/http://otsakool.edu.ee/koduleht/edulugu/vilistlased/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 1978. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eensalu, Marika - Eesti Entsüklopeedia |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/eensalu_marika3 |vaadatud=2026-05-09 |väljaanne=etbl.teatriliit.ee}}</ref>. 1986. aastal täiendas ta end Moskvas ooperilaulu alal laulupedagoog Irina Arhipova juures. ==Töö lauljana== ===Koori- ja estraadilaulja=== Eensalu on laulnud tütarlastekooris [[Ellerhein]]. 1960.–1970. aastatel esines Eensalu estraadilauljana ning oli [[Aare Rüütel|Aare Rüütli]] orkestri solist. Soololauljana sai ta laiemalt tuntuks [[Kustas Kikerpuu]] lauluga "Uus mood", mille esitus kõlas ka [[Eesti Televisioon|ETV]] saates "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]". Populaarsust on kogunud tema duetid [[Jaak Joala]]ga (nt "Vihmahoog"<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/lugu-laulust/60718 Lugu laulust: Jaak Joala & Marika Bahvalova - Vihmahoog] Helisalvestis Kuku Pleieris, esmaeeter Elmari raadios 31. jaanuaril 2018. Vaadatud 24. augustil 2023.</ref>), [[Toomas Jõesaar]]ega (Oidi "Me pole enam väikesed"), [[Kalju Terasmaa]]ga ("Vana auto"<ref>[https://kuku.pleier.ee/podcast/lugu-laulust/61917 Lugu laulust: Marika Bahvalova & Kalju Terasmaa - Vana Auto] Helisalvestis Kuku Pleieris, esmaeeter Elmari raadios 29. märtsil 2019. Vaadatud 24. augustil 2023.</ref>) jt. ===Ooperilaulja=== Eensalu laulis [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] ooperikooris juba Tallinna Muusikakooli õpilasena. Aastatel 1980–1997 töötas ta Estonias ooperisolistina. Ooperilauljana on ta mänginud muusikafilmis "Eesmärk pühendab abinõu" (1986). Ta on esinenud kammerlauljana ja olnud ka vokaalsuurvormide solist. ==Töö muusikapedagoogina== Aastatel 1988–1990 töötas Eensalu Tallinna Riiklikus Konservatooriumis pedagoogina. Alates 1990. aastast õpetab ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klassikalist laulu.<ref>{{Netiviide |url=http://otsakool.edu.ee/koduleht/osakonnad/klassikaline-laul/opetajad-la/ |pealkiri=Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool. Klassikalise laulu õpetajad |vaadatud=2016-10-19 |arhiivimisaeg=2016-10-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161027001755/http://otsakool.edu.ee/koduleht/osakonnad/klassikaline-laul/opetajad-la/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Tema õpilased on näiteks [[Tuuri Dede]], [[Anna Dõtõna]], [[Aurelia Eespere]], [[Taisi Pettai]], [[Kädy Plaas]], [[Maarja Purga]] ja [[Maria Valdmaa]]. Aastatel 2004–2013 töötas ta [[ETV tütarlastekoor]]i hääleseadjana. ==Lavarolle== *La Frugola – [[Giacomo Puccini]] ooper "Il tabarro" ("Mantel") *Catharina – [[Eduard Tubin]]a ooper "Reigi õpetaja" *Marfa – [[Modest Mussorgski]] ooper "Hovanštšina" *Clara – [[Sergei Prokofjev]]i ooper "Kihlus kloostris" *Ulrika – [[Giuseppe Verdi]] ooper "Maskiball" *Carmen – [[Georges Bizet]]' ooper "Carmen" *Leonora – [[Gaetano Donizetti]] ooper "Favoriit" *Bradamate – [[Georg Friedrich Händel]]i ooper "Alcina" *Tüdruk – [[Eino Tamberg]]i ooper "Lend" *Marcellina – [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooper "[[Figaro pulm]]" *Suzuki – [[Giacomo Puccini]] ooper "Madama Butterfly" *Niklaus – [[Jacques Offenbach]]i ooper "Hoffmanni lood" *Dorabella – [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooper "[[Così fan tutte]]" *Rosina – [[Gioachino Rossini]] ooper "[[Sevilla habemeajaja]]" *Kaupmehe proua – [[Aulis Sallinen]]i ooper "Ratsamees" *Florence Pike – [[Benjamin Britten]]<nowiki/>i ooper "Albert Herring" *Seltsidaam – [[Eino Tamberg]]i ooper "Cyrano de Bergerac" *Proua Reich – [[Otto Nicolai]] ooper "Windsori lõbusad naised" *Czipra ja Mirabella – [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss]]i operett "Mustlasparun" *Anna – [[Johann Strauß (poeg)|Johann Strauss]]i operett "Viini veri" *Mania – [[Imre Kálmán]]i operett "Krahvinna Mariza" *Katisha – [[Arthur Sullivan]]i operett "Mikado" *Kängu – [[Tõnu Raadik]]u muusikal "Puhh" ==Tunnustus== *1986 [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1989 [[Georg Otsa nimeline auhind]] ==Isiklikku== Tema abikaasa on näitleja ja lavastaja [[Ivo Eensalu]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Palm, P. ''Marika Eensalu''. Eesti NSV Kultuuriministeerium''.'' 1987 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=462826 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. RAT "Estonia" näitleja Marika Eensalu pärast külalisetendusi Moskvas arutelul NSV Liidu Kultuuriministeeriumis (1985)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=462714 RAT "Estonia" külalisetendused Moskva Suures Teatris. Näitleja Marika Eensalu osatäitjana G. F. Händeli ooperis "Alcina" (1985)] *[https://arhiiv.err.ee/vaata/muusikaline-tund-muusikaline-tund-muusika-varjus-marika-eensalu-50 ERR arhiiv. Muusikaline tund. Muusika varjus: Marika Eensalu - 50] *[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/marika-eensalu-suuri-sunnipaevi-ei-armasta?id=50744278 Marika Eensalu suuri sünnipäevi ei armasta] Eesti Päevaleht, 20. september 1997 {{JÄRJESTA:Eensalu, Marika}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] b4cawhwiv6pb8l92a4vsjmm5uusm2ct 2025 0 451252 7157271 7151221 2026-05-19T15:13:39Z ~2026-27049-64 228596 /* Mai */ 7157271 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2025. aasta''' ('''MMXXV''') oli [[21. sajand]]i 25. [[aasta]]. See algas [[kolmapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5785–5786 *[[Hinduistlik kalender]]: 5126–5127 *[[Islami kalender]]: 1446–1447 *[[Iraani kalender]]: 1403–1404 *[[Sirvikalender]]: 10238 == Sündmused maailmas == === Jaanuar === {{vaata|Jaanuar 2025}} * [[1. jaanuar]] – [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistujariigiks sai [[Poola]]. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] liitusid [[Schengeni viisaruum]]iga. * [[20. jaanuar]] – valitud [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i [[inauguratsioon]]. * [[26. jaanuar]] – [[Valgevene]]s toimusid [[Valgevene 2025. aasta presidendivalimised|presidendivalimised]]. * [[29. jaanuar]] – USAs Washingtonis toimunud [[American Airlinesi lend 5342|lennuõnnetuses]] hukkus 67 inimest. * 29. jaanuar – [[Süüria]] presidendiks vannutati [[Ahmed al-Sharaa]]. === Veebruar === {{vaata|Veebruar 2025}} * [[9. veebruar]] – [[Ecuador]]is toimuvad [[2025. aasta Ecuadori üldvalimised|üldvalimised]]. * [[12. veebruar]] – [[Konstantinos Tasoulas]] valiti [[Kreeka]] presidendiks. * 12. veebruar – [[Rumeenia]] president [[Klaus Iohannis]] astus tagasi. * [[23. veebruar]] – Saksamaal toimusid [[2025. aasta Saksamaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * [[28. veebruar]] – [[Valge Maja|Valges Majas]] kohtusid [[Ukraina]] president [[Volodõmõr Zelenski]] ja USA president Donald Trump. Zelenski kohtlemine ja sõjaõhutamises süüdistamine põhjustas maailmas vastuolulisi reaktsioone.<ref name="Accuses" /> === Märts === {{vaata|Märts 2025}} * [[2. märts]] – [[Kuu]]le maandus [[Blue Ghost Mission 1]], millega [[Firefly Aerospace]] sai esimeseks erafirmaks, millel on õnnestunud Kuule maandada kosmoseaparaat. * [[11. märts]] – [[Filipiinid]]el arreteeriti [[Inimsusvastane kuritegu|inimsusvastastes kuritegudes]] kahtlustatuna riigi endine president [[Rodrigo Duterte]]. * [[21. märts]] – elektrikatkestus põhjustas [[Londoni Heathrow' lennujaam]]a ajutise sulgemise, mis mõjutas tuhandeid lende.<ref name="Long" /> === Aprill === {{vaata|Aprill 2025}} * [[1. aprill]] – [[Fram2]] sai esimeseks mehitatud kosmosemissiooniks, mis tiirles [[Maa]] polaarorbiidil. * [[4. aprill]] – [[Korea konstitutsioonikohus]] toetas ühehäälselt president [[Yoon Suk Yeol]]i [[Yoon Suk-yeoli tagandamine|ametist tagandamist]], mistõttu tagandati ta samal päeval ametist. * [[8. aprill]] – [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] hukkus ööklubi katusevaringus 231 inimest ja rohkem kui 200 sai vigastada. * [[17. aprill]] – [[Eksoplaneet|eksoplaneedi]] [[K2-18b]] atmosfäärist leiti [[dimetüülsulfiid]]i, mis Maal tekib ainult elutegevuse tagajärjel. * [[21. aprill]] – suri paavst [[Franciscus]]. * [[28. aprill]] – [[Kanada]] peaministriks sai [[Mark Carney]]. === Mai === {{vaata|Mai 2025}} * [[3. mai]] – [[2025. aasta Austraalia föderaalvalimised|Austraalia föderaalvalimised]] võitis ülekaalukalt [[Austraalia Tööpartei]] ning [[Anthony Albanese]] jätkas peaministrina. * [[6. mai]] – [[Friedrich Merz]] valiti [[Saksamaa kantsler|Saksamaa kantsleriks]]. * [[8. mai]] – [[2025. aasta konklaav|Konklaav]] valis uueks paavstiks [[Leo XIV]]. * [[13. mai]]-[[17. mai]] – [[Basel]]is toimus [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlus]] * 17. mai – Rumeenias korraldatud presidendivalimiste teise vooru võitis 54 protsendiga häältest Bukaresti linnapea ja euroopameelne tsentrist [[Nicuşor Dan]], esimese valimisvooru 4. mail võitnud euroskeptilise rahvuspopulisti George Simioni toetuseks jäi 46 protsenti. === Juuni === {{vaata|Juuni 2025}} * [[1. juuni]] – [[Poola]] presidendiks valiti [[Karol Nawrocki]]. * 1. juuni – [[Ukraina]] korraldas [[Operatsioon Ämblikuvõrk|operatsiooni "Ämblikuvõrk"]], rünnates Vene lennubaasides paiknevaid pommitajaid. * [[3. juuni]] – [[Lee Jae Myung]] valiti [[Lõuna-Korea]] presidendiks.<ref name="Korea" /> * [[13. juuni]] – [[Iisraeli-Iraani sõda]]: Iisraeli õhulöökides hukkusid mitmed Iraani sõjaväeülemad. * [[21. juuni]] – Valgevene vabastas vanglast opositsioonijuhi [[Sjargei Tsihhanovski]] ja veel 12 poliitvangi, kes kõik saadeti riigist välja [[Leedu|Leetu]]. === Juuli === {{vaata|Juuli 2025}} * ... === August === * [[15. august]] – [[Anchorage]]'is [[Alaska]]l peeti [[2025. aasta Ameerika Ühendriikide – Venemaa tippkohtumine|Ameerika Ühendriikide – Venemaa tippkohtumine]]. === September === {{vaata|September 2025}} * [[3. september]] – [[Lissabon]]is hukkus [[köisraudtee]]l juhtunud õnnetuses 16 inimest. * [[8. september]] – [[Prantsusmaa]] valitsus astus pärast umbusaldusavaldust tagasi. * [[9. september]] – [[2025. aasta Vene droonide sissetung Poola]]: [[Poola õhuvägi]] ja [[NATO]] liitlased tulistasid alla mitmed Poola õhuruumi sisenenud Vene droonid. * [[21. september]] – [[Suurbritannia]], Kanada ja Austraalia tunnustasid [[Palestiina]] riiki. === Oktoober === * [[3. oktoober]] – [[Luksemburg]]i riigipea, suurhertsog [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]] astus tagasi ning troonile tõusis suurhertsog [[Guillaume (Luksemburgi suurhertsog)|Guillaume]]. * [[10. oktoober]] – [[Peruu]] parlament [[Dina Boluarte tagandamine|tagandas]] [[Dina Boluarte]] ametist. Uueks presidendiks vannutati [[José Jerí]]. * [[26. oktoober]] – [[Kambodža]] ja [[Tai]] sõlmisid [[Kuala Lumpuri rahuleping]]u. Lepinguga lepiti kokku relvarahus ja püüdluses jätkata [[Kambodža-Tai piirivaidlus]]te lahendamist rahumeelselt. === November === * [[10. november]] – [[Belém]]is [[Pará osariik|Pará osariigis]] [[Brasiilia]]s algas [[2025. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents]]. * [[22. november|22.]]–[[23. november]] – [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Johannesburg]]is toimus [[2025. aasta G-20 Johannesburgi tippkohtumine|G-20 tippkohtumine]], mis oli esimene [[Aafrika]]s toimunud [[G-20]] tippkohtumine. ===Detsember=== * [[4. detsember]] – [[Garda Síochána]] algatas [[Volodõmõr Zelenskõi]] visiidi ajal [[Dublin]]i kohal märgatud droonidega seoses uurimise.<ref name="Drones" /> * [[11. detsember]] – [[Bulgaaria]] peaminister [[Rosen Željazkov]] astus pärast tänavaproteste tagasi. * [[14. detsember]] – [[Austraalia]]s hukkus [[Tulistamine Bondi Beachil|Bondi Beachi tulistamises]] 16 inimest. Politsei lasi ühe tulistaja maha ning haavas raskelt teist.<ref name="Sydney" /> * 14. detsember – [[Tšiili]] presidendiks valiti [[José Antonio Kast]]. * [[20. detsember]] – Saksa insener [[Michaela Benthaus]] sai esimeseks inimeseks kosmoses, kes kasutab ratastooli. * [[23. detsember]] – [[Türgi]]s [[Ankara]]s hukkus lennuõnnetuses Liibüa relvajõudude staabiülem [[Mohammed al-Haddad]]. * [[26. detsember]] – [[Iisrael]] tunnustas esimese riigina [[Somaalimaa]] iseseisvust.<ref name="Somaali" /> * [[31. detsember]] – [[Soome laht|Soome lahes]] kahjustati kahte [[Soome]]-[[Eesti]] vahelist sidekaablit. Soome pidas kaablite kahjustamises kahtlustatava kaubalaeva kinni. == Sündmused Eestis == * [[30. jaanuar]] – algas [[Eesti raamatu aasta]]. * [[8. veebruar]] – Eesti, Läti ja Leedu lahkusid Venemaa elektrivõrgust.<ref name="8dOZh" /> * [[4. juuni|4.]]–[[8. juuni]] – [[Tallinn]]as toimusid iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlused. * [[15. mai]] – [[19. mai]] – [[Tartumaa]]l toimus [[õppus Siil]], kus osales üle 16 000 Eesti ja liitlasriigi sõjaväelase. * [[25. juuni]] – [[3. juuli]] – [[Narva]]s toimusid XIII ülemaailmsed eesti kultuuripäevad ehk [[ESTO 2025]]. * [[19. september]] – Kolm [[Venemaa]] sõjalennukit rikkusid 12 minutit Eesti õhuruumi, kuni NATO hävitajad nad välja eskortisid. * 13.–19. oktoober – toimusid [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimised]] * [[20. detsember]] – [[Ülemiste keskus]]es plahvatas pomm. Viga sai keskuse töötaja. [[Kaitsepolitsei]] tabas pommipanija järgmisel päeval. ==Surnud== {{vaata|In memoriam 2025}} *[[2. jaanuar]] – [[Luule Žavoronok]], eesti filmitoimetaja ja -dubleerija *[[5. jaanuar]] – [[Robert Hübner]], saksa maletaja *5. jaanuar – [[Kóstas Simítis]], Kreeka poliitik *[[6. jaanuar]] – [[Margus Oopkaup]], eesti näitleja *[[7. jaanuar]] – [[Jean-Marie Le Pen]], Prantsusmaa poliitik *[[11. jaanuar]] – [[Nicholas Maxwell]], Briti teadusfilosoof *[[15. jaanuar]] – [[David Lynch]], Ameerika Ühendriikide filmirežissöör *[[31. jaanuar]] – [[Kärt Tomingas]], eesti laulja ja näitleja *[[7. veebruar]] – [[Toomas Leius]], eesti tennisist *[[24. veebruar]] – [[Roberta Flack]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[25. veebruar]] – [[Krista Aru]], eesti ajakirjandusloolane ja museoloog *[[27. veebruar]] – [[Eenok Haamer]], eesti luterlik vaimulik *[[27. veebruar]] – [[Boriss Spasski]], vene maletaja *[[9. märts]] – [[Tõnn Sarv]], eesti kultuuritegelane *[[13. märts]] – [[Sofija Gubaidulina]], Venemaa helilooja *[[16. märts]] – [[Olivia Saar]], eesti kirjanik *[[21. märts]] – [[Igor Černov]], kirjandusteadlane ja semiootik *21. märts – [[George Foreman]], Ameerika Ühendriikide poksija *21. märts – [[Oleg Gordijevski]], Nõukogude Liidu luuraja, topeltagent *[[25. märts]] – [[Tapani Kansa]], soome laulja *[[1. aprill]] – [[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog *[[13. aprill]] – [[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik *[[14. aprill]] – [[Maarten van Gent]], hollandi korvpallitreener *[[21. aprill]] – [[Franciscus]], katoliku kiriku paavst *[[22. aprill]] – [[Erik Ruus]], eesti näitleja *22. aprill – [[Zurab Tsereteli]], gruusia päritolu Venemaa skulptor *[[6. mai]] – [[Lola Liivat]], Eesti maalikunstnik *[[7. mai]] – [[Els Himma]], eesti laulja *[[11. mai]] – [[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane *[[16. mai]] – [[Maile Grünberg]], eesti kujunduskunstnik ja sisearhitekt *[[17. mai]] – [[Oleg Sõnajalg]], Eesti ettevõtja *[[18. mai]] – [[Kristi Tammik]], eesti laulja ja ajakirjanik *18. mai – [[Andres Valkonen]], eesti helilooja *[[19. mai]] – [[Edda Paukson]], eesti astroloog *[[20. mai]] – [[Erik Lillo]], eesti spordiajakirjanik *20. mai – [[Harri Lumi]], Eesti NSV riigitegelane ja Tallinna linnajuht *[[22. mai]] – [[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof *[[30. mai]] – [[Ants Tuulmets]], eesti keemik *[[8. juuni]] – [[Vilmos Voigt]], ungari folklorist *[[15. juuni]] – [[Mikk Targo]], eesti muusik *[[24. juuni]] – [[Ene Järvis]], eesti näitleja *24. juuni – [[Kirile Loo]], eesti laulja *[[12. juuli]] – [[Melissa F. Wells]], Eesti päritolu USA diplomaat *[[19. juuli]] – [[Kalju Kivi]], eesti filmikunstnik, -stsenarist ja -režissöör *[[22. juuli]] – [[Ozzy Osbourne]], inglise muusik *[[23. juuli]] – [[Ants Tael]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja *[[1. august]] – [[Ira Lember]], eesti kirjanik *[[2. august]] – [[Tõnis Erilaid]], eesti ajakirjanik *[[5. august]] – [[Ion Iliescu]], Rumeenia poliitik *[[7. august]] – [[Virve Osila]], eesti kirjanik *[[12. august]] – [[Aino Pervik]], eesti kirjanik *[[14. august]] – [[Heigo Mirka]], eesti muusik *[[16. august]] – [[Andi Meister]], Eesti insener ja poliitik *[[28. august]] – [[Rodion Štšedrin]], vene helilooja *[[29. august]] – [[Taimo Toomast]], eesti ooperilaulja *[[30. august]] – [[Andri Parubi]], Ukraina poliitik *[[1. september]] – [[Le Vallikivi]], eesti arst *[[2. september]] – [[Indrek Meelak]], Eesti prokurör *[[4. september]] – [[Giorgio Armani]], itaalia moekunstnik *[[5. september]] – [[Enn Põldroos]], eesti kunstnik *[[8. september]] – [[Aza Tahho-Godi]], Venemaa klassikaline filoloog *[[17. september]] – [[John Searle]], USA filosoof *[[23. september]] – [[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja *[[12. oktoober]] – [[Helgi Vihma]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane *[[23. oktoober]] – [[Heldur Meerits]], eesti ettevõtja *[[29. oktoober]] – [[Valentin Kuik]], eesti filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik *[[3. november]] – [[Dick Cheney]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[4. november]] – [[Lembit Allikmets]], eesti arstiteadlane *[[6. november]] – [[James Watson]], Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog ja geneetik *[[7. november]] – [[Monika Mägi]], eesti advokaat *[[10. november]] – [[Imre Sooäär]], eesti ettevõtja ja poliitik *[[17. november]] – [[Paul Ekman]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[20. november]] – [[Anti Liiv]], eesti psühhiaater *[[21. november]] – [[Leila Pärtelpoeg]], eesti sisearhitekt *[[27. november]] – [[Peep Lassmann]], eesti pianist *[[29. november]] – [[Tom Stoppard]], tšehhi päritolu Briti näitekirjanik *[[3. detsember]] – [[Vladimir Pool]], Eesti NSV julgeolekutöötaja *[[5. detsember]] – [[Frank Gehry]], Ameerika Ühendriikide arhitekt *[[7. detsember]] – [[Tiit Härm]], eesti balletitantsija *[[12. detsember]] – [[Adik Levin]], Eesti lastearst *[[22. detsember]] – [[Chris Rea]], Briti laulja, laulukirjutaja ja kitarrist *[[25. detsember]] – [[Mart Niklus]], eesti vabadusvõitleja ja bioloog *[[27. detsember]] – [[Ants Soots]], eesti koorijuht *[[28. detsember]] – [[Brigitte Bardot]], prantsuse filminäitleja *[[31. detsember]] – [[Heino Arumäe]], eesti ajaloolane ==Nobeli auhinnad== *[[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|meditsiin]] – [[Mary E. Brunkow]], [[Fred Ramsdell]], [[Shimon Sakaguchi]] *[[Nobeli füüsikaauhind|füüsika]] – [[John Clarke]], [[Michel H. Devoret]], [[John M. Martinis]] *[[Nobeli keemiaauhind|keemia]] – [[Susumu Kitagawa]], [[Richard Robson]], [[Omar M. Yaghi]] *[[Nobeli kirjandusauhind|kirjandus]] – [[László Krasznahorkai]] *[[Nobeli rahuauhind|rahu]] – [[María Corina Machado]] *[[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|majandus]] – [[Joel Mokyr]], [[Philippe Aghion]], [[Peter W. Howitt]] ==Pühendused== ===Eestis=== *[[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) *[[aasta sammal]] – [[harilik roossammal]] <ref name="1BJsB" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Accuses">{{netiviide |pealkiri=Trump accuses Zelensky of 'gambling with World War Three' |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/articles/c9dejydynngo |vaadatud=2026-02-01}}</ref> <ref name="Long">{{netiviide |pealkiri=How long will global air chaos last? Here’s what we know |väljaanne=CNN |url=https://edition.cnn.com/2025/03/21/travel/air-travel-disruption-london-heathrow-fire/index.html |vaadatud=2026-02-01}}</ref> <ref name="Korea">{{netiviide |pealkiri=Lõuna-Korea presidendiks sai vasaktsentrist Lee Jae-myung |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609713156/louna-korea-presidendiks-sai-vasaktsentrist-lee-jae-myung |vaadatud=2026-02-01}}</ref> <ref name="Drones">{{netiviide |pealkiri=Four unidentified military-style drones breached no-fly zone to target Zelenskyy's arrival in Dublin |väljaanne=The Journal |url=https://www.thejournal.ie/drones-dublin-ireland-hybrid-warfare-russia-6893104-Dec2025/ |vaadatud=2026-01-02}}</ref> <ref name="Sydney">{{netiviide |pealkiri=Sydneys juudipüha tähistajaid tulistanud mehed olid isa ja poeg |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609885321/sydneys-juudipuha-tahistajaid-tulistanud-mehed-olid-isa-ja-poeg |vaadatud=2026-01-02}}</ref> <ref name="Somaali">{{netiviide |pealkiri=Iisrael tunnustas esimese riigina Somaalimaa iseseisvust |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609895665/iisrael-tunnustas-esimese-riigina-somaalimaa-iseseisvust |vaadatud=2026-01-02}}</ref> <ref name="8dOZh">[https://www.err.ee/1609599554/balti-riigid-lahkusid-venemaaga-uhisest-elektrivorgust "Balti riigid lahkusid Venemaaga ühisest elektrivõrgust"] ERR, 8. veebruar 2025</ref> <ref name="1BJsB">[https://sisu.ut.ee/samblasober/seitsme-kandidaadi-hulgast-valiti-2025-aasta-samblaks-harilik-roossammal/ Seitsme kandidaadi hulgast valiti 2025. aasta samblaks harilik roossammal], ut.ee</ref> }} [[Kategooria:2025| ]] evkzrd1a4jdl9x6cus4jakme6fj5dvs Li Andersson 0 454021 7157276 7093538 2026-05-19T15:26:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157276 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Li Andersson | pilt = Li_Andersson_(Li_Andersson3)_(cropped).jpg | pildiallkiri = Li Andersson (2022) | amet = [[Soome haridusminister]] | ametiajaalgus = [[29. juuni]] [[2021]] | ametiajalõpp = [[20. juuni]] [[2023]] | eelmine = [[Jussi Saramo]] | järgmine = [[Anna-Maja Henriksson]] | amet2 = Soome haridusminister | ametiajaalgus2 = [[6. juuni]] [[2019]] | ametiajalõpp2 = [[17. detsember]] [[2020]] | eelmine2 = [[Sanni Grahn-Laasonen]] | järgmine2 = Jussi Saramo | amet3 = [[Vasakliit|Vasakliidu]] esimees | ametiajaalgus3 = [[11. juuni]] [[2016]] | ametiajalõpp3 = [[19. oktoober]] [[2024]] | eelmine3 = [[Paavo Arhinmäki]] | järgmine3 = [[Minja Koskela]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Li Sigrid Andersson | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1987|05|13}} | sünnikoht = [[Turu]], [[Soome]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Vasakliit]] | abikaasa = [[Juha Pursiainen]] | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Åbo Akademi]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Li Sigrid Andersson''' (sündinud [[13. mai]]l [[1987]] [[Turu]]s) on [[Soome]] poliitik,. Ta oli erakonna [[Vasakliit]] esimees aastatel [[2016]]–[[2024]]. Li Anderssoni vanemad on kunstnik [[Jan-Erik Andersson]] ja ajakirjanik [[Siv Skogman]].<ref name="Keskusta" /> [[2010]]. aastal omandas ta [[Åbo Akademi]]s riigiteaduste kandidaadi kraadi.<ref name="Andersson" /> 2010. aastal töötas ta organisatsioonis ''Civil Rights Defenders''.<ref name="Riksdag" /> [[2011]]–[[2015]] oli Andresson [[Vasakliit|Vasakliidu]] noorteorganisatsiooni ''Vasemmistonuoret'' esimees.<ref name="Youth" /> [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus ta 47 599 häält, kuid valituks ei osutunud.<ref name="Koko" /> [[2015. aasta Soome parlamendivalimised|2015. aasta Soome parlamendivalimistel]] kogus Li Andersson 15 154 häält ja ta osutus valituks [[Eduskund|Eduskunda]].<ref name="Uusi" /><ref name="Aikoo" /> [[11. juuni]]l [[2016]] valiti ta Vasakliidu esimeheks.<ref name="Valittiin" /> [[2019. aasta Soome parlamendivalimised|2019. aasta Soome parlamendivalimistel]] sai Li Andersson 24 542 häält. Selle tulemusega oli ta kogu riigi ulatuses [[Jussi Halla-aho]] järel teine.<ref name="Nuoria" /> Alates 6. juunist 2019 kuni 17. detsembrini 2020 oli ta Soome haridusminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20190607093031/https://valtioneuvosto.fi/artikkeli/-/asset_publisher/10616/rinteen-hallitus-nimitettiin Rinteen hallitus nimitettiin] Valtioneuvosto</ref><ref>[https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/opetusministeri-vaihtuu-torstaina-li-anderssonin-tilalle-ensimmaisen-kauden-kansanedustaja/8013754#gs.vepnv0 Opetusministeri vaihtuu torstaina – Li Anderssonin tilalle ensimmäisen kauden kansanedustaja] MTV Uutiset, 15. detsember 2020</ref> Teist korda oli ta Soome haridusminister [[29. juuni]]st [[2021]] kuni [[20. juuni]]ni [[2023]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210713181742/https://valtioneuvosto.fi/en/-/10616/li-andersson-appointed-as-minister-of-education-and-henna-sarkkinen-as-minister-of-social-affairs-and-health Li Andersson appointed as Minister of Education and Henna Sarkkinen as Minister of Social Affairs and Health] Finnish Government, 29. juuli 2021</ref> [[2024. aasta Soome presidendivalimised|2024. aasta Soome presidendivalimistel]] kogus Li Anderson esimeses voorus 4,9% häältest ja teise vooru edasi ei pääsenud.<ref>[https://vaalit.yle.fi/pv2024-k1/tulospalvelu/fi/ Tulospalvelu] Presidentinvaalit 2024. Vaadatud 3. veebruaril 2024</ref> [[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] kogus ta 247 604 häält ja osutus valituks. Ta sai 13,5% Soomes antud häältest. See on rekordiline Europarlamendi valimistel saadud häälte arv Soomes. Turus sai ta 23% häältest ja [[Helsingi]]s 20%.<ref>[https://www.hs.fi/politiikka/art-2000010487288.html He kahmivat eniten ääniä – Kakkossijalle yltänyt jäi kauas taakse Li Anderssonista] Helsingin Sanomat, 9. juuni 2024. Vaadatud 10. juunil 2024</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Keskusta">Heikki Vento.[http://suomenkuvalehti.fi/jutut/kotimaa/han/li-andersson-sosiaalidemokraatit-ovat-hukassa-keskusta-ottaa-heidan-roolinsa/?shared=46817-1ba7b239-500 Li Andersson: Sosiaalidemokraatit ovat hukassa – keskusta ottaa heidän roolinsa] Suomen Kuvalehti, 18. juuli 2014</ref> <ref name="Andersson">[https://www.eduskunta.fi/FI/kansanedustajat/Sivut/1310.aspx Li Andersson. Vasemmistoliiton eduskuntaryhmä. Kansanedustajana 22.04.2015-] Eduskunta</ref> <ref name="Riksdag">[https://www.eduskunta.fi/SV/kansanedustajat/Sidor/1310.aspx Li Andersson.Vänsterförbundets riksdagsgrupp. Riksdagsledamot 22.04.2015-] Riksdagen</ref> <ref name="Youth">[http://www.theinfolist.com/php/SummaryGet.php?FindGo=Democratic%20Youth%20League%20of%20Finland The Info List - Democratic Youth League Of Finland] theinfolist.com</ref> <ref name="Koko">[http://tulospalvelu.vaalit.fi/EPV2014/fi/kokomaaval.html Valitut ehdokkaat. Koko maa] vaalit.fi</ref> <ref name="Uusi">[https://web.archive.org/web/20170103003536/http://www.iltasanomat.fi/vaalit2015/art-2000000912015.html Vasemmistoliiton uusi kansanedustaja Li Andersson keräsi Varsinais-Suomessa yli 15 000 euron äänisaaliin] Iltasanomat, 19. aprill 2015</ref> <ref name="Aikoo">Paula Koskinen. [http://yle.fi/uutiset/3-7939322 Ääniharava Li Andersson aikoo vääntää kättä leikkauksista – "Olen aika huolestunut"] yle.fi, 20. aprill 2015</ref> <ref name="Valittiin">Siina Ekberg. [https://web.archive.org/web/20170103093832/http://www.verkkouutiset.fi/politiikka/andersson_pj_valinta-51644 Li Andersson valittiin vasemmistoliiton puheenjohtajaksi] Verkkouutiset, 11. juuni 2016</ref> <ref name="Nuoria">[https://www.kansanuutiset.fi/artikkeli/4068416-li-anderssonista-aanikuningatar-eduskuntaryhmaan-lisaa-nuoria-naisia Li Anderssonista äänikuningatar – eduskuntaryhmään lisää nuoria naisia] Kansan Uutiset, 14. aprill 2019</ref> }} {{JÄRJESTA:Andersson, Li}} [[Kategooria:Soome poliitikud]] [[Kategooria:Soome haridusministrid]] [[Kategooria:Soomest valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Åbo Akademi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 6ss91gxhcakjsdyahbfrrx8ailwsltw Lillian Gish 0 455939 7157224 7156283 2026-05-19T13:17:20Z R & R 98282 7157224 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuli}} {{Persoon |nimi=Lillian Gish |pilt=Lillian Gish-edit1.jpg |pildiallkiri=Lillian Gish, 1921 |sünninimi=Lillian Diana Gish |sünniaeg={{birth date|1893|10|14}} |sünnikoht=[[Springfield (Ohio)|Springfield]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]] |surmaaeg={{Surmaaeg ja vanus|1993|02|27|1893|10|14}} |surmakoht=[[New York]], Ameerika Ühendriigid }} [[Fail:The Mothering Heart (1913).webm|pisi|Lillian Gish filmi "Mothering Heart" (1913) peaosas]] '''Lillian Diana Gish''' ([[14. oktoober]] [[1893]], [[Springfield (Ohio)|Springfield]], [[Ohio]] – [[27. veebruar]] [[1993]], [[New York]]) oli USA teatri- ja filminäitleja.<ref>[http://asp6new.alexanderstreet.com/atho/atho.detail.people.aspx?personcode=per0023934 Lillian Gish – ''North American Theatre Online'']</ref> Tema filmikarjäär kestis 75 aastat (1912–1987), mis on üks pikimaid Hollywoodis, mistõttu kutsuti Gishi ka Ameerika kino esileediks.<ref name=":0">{{Netiviide |url=https://www.imdb.com/name/nm0001273/bio/?ref_=nm_ov_bio_sm |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=www.imdb.com|pealkiri=IMDB}}</ref> == Elu ja karjäär == [[Pilt:Gish-dorothy-lillian-LOC.jpg|pisi|left|Lillian (vasakul) ja tema õde Dorothy]] Gish sündis [[Ohio]] osariigis [[Springfield (Ohio)|Springfieldis]]. Tema vanemad olid [[Mary Gish|Mary Robinson McConnell]] (1875–1948) ja James Leigh Gish (1872–1912). Tal oli noorem õde [[Dorothy Gish|Dorothy]], kellest sai ka populaarne filmitäht.{{Lisa viide}} Lilliani ja Dorothy isa oli alkohoolik ja ema jäi lastega üksi. Et elatist teenida, hakkasid ema Mary, Lillian ja Dorothy näitlemisega tegelema. Oma esimese rolli tegi Lillian kuueaastaselt ning järgmised 13 aastat veetis ta teatrilavadel.<ref name=":0" /> 1912. aastal kohtusid õed [[Mary Pickford|Mary Pickfordiga]], kes omakorda tutvustas neid tuntud filmirežissööri [[D. W. Griffith|D. W. Griffithiga]].<ref name=":0" /> Griffith oli Gishidest vaimustuses ja kohe sõlmiti ka leping [[Biograph Company|American Mutoscope and Biograph Company]]ga. Nende esimene roll oli [[D. W. Griffith]]i filmis "[[An Unseen Enemy]]" (1912).<ref name="tcm"/> Edaspidi mängis Lillian paljudes Griffithi kuulsates filmides, sealhulgas "[[Rahvuse sünd|The Birth of a Nation]]" (1915), "[[Sallimatus|Intolerance]]" (1916), "[[Murtud õied ehk kollane mees ja tüdruk|Broken Blossoms or The Yellow Man and the Girl]]" (1919), "Way Down East" (1920) ja "[[Tormi orvud|Orphans of the Storm]]" (1921). Gishid mängisid kahe aasta jooksul rohkem kui 25-s [[Hollywood]]i [[lühifilm]]is ja nendest said tummfilmiajastu tuntuimad staarid. Pärast filmi "[[The Wind]]" ebaõnnestumist [[1928]]. aastal tühistas [[MGM]] Lillianiga lepingu. Hiljem on Lilliani rolli selles filmis loetud tema karjääri üheks parimaks.<ref name="tcm"/> Aastatel 1934–1942 oli ta filmindusest taandunud ja keskendus näitlemisele teatris. Kui ta 1940ndatel Hollywoodi tagasi tuli, ei pälvinud ta enam samasugust tähelepanu nagu oma karjääri algusaastail, kuid suutis siiski tõestada, et on endiselt võimeline tegema häid rolle – [[1946]]. aastal nomineeriti ta [[Parima naiskõrvalosatäitja Oscar|parima naiskõrvalosatäitja Oscarile]] Laura Belle McCanles'i rolli eest filmis "Duel in the Sun".<ref name="tcm">[http://www.tcm.com/tcmdb/person/71895%7C99056/Lillian-Gish/ "Biography"]. ''tcm.com''. Vaadatud 22. jaanuaril 2017.</ref> Gish mängis aeg-ajalt filmides kuni elu lõpuni. [[1971]]. aastal sai ta elutöö eest [[au-Oscar]]i. Tema viimane roll oli filmis "The Whales of August" (1987), kus mängisid teiste seas ka [[Bette Davis]] ja [[Ann Sothern]]. Gishi esimese ja viimase filmi vahele jäi 75 aastat, millega ta oli mõnda aega [[Guinnessi rekordite raamat]]us. 1999. aastal valis [[Ameerika Filmiinstituut]] ta naisnäitlejate edetabelis ("[[AFI's 100 Years...100 Stars]]") 17. kohale.{{Lisa viide}} [[8. veebruar]]il [[1960]] avati [[Hollywoodi kuulsuste allee]]l aadressil 1720 [[Vine Street]] Lillian Gishi täht.<ref>[http://www.walkoffame.com/lillian-gish Lillian Gish]. Hollywood Walk of Fame. Vaadatud 22. jaanuaril 2017.</ref> Gish ei abiellunud ja tal ei olnud lapsi. Ta suri 99-aastaselt [[südamepuudulikkus]]e tõttu.{{Lisa viide}} == Osaline [[:en:Lillian_Gish_filmography|filmograafia]] == {| class="wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Aasta !! Originaalpealkiri !! Eestikeelne pealkiri<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lillian Gish - Filmiveeb.ee - Eesti suurim filmide andmebaas! |url=https://filmiveeb.ee/naitlejad/2916/Lillian-Gish/ |vaadatud=2026-04-28 |väljaanne=filmiveeb.ee |keel=et}}</ref>!! Roll |- |1912 || "[[An Unseen Enemy]]" || || |- |1914 || "The Quicksands" || "[[Vesiliiv (Cabanne film 1914)|Vesiliiv]]" || |- |1915 || "The Birth of a Nation" || "[[Rahvuse sünd]]" || Elsie |- |1916 || "Intolerance" || "[[Sallimatus]]" || |- |1919 || "Broken Blossoms or The Yellow Man and the Girl" || "[[Murtud õied ehk kollane mees ja tüdruk]]" || Lucy |- |1920 || "Way Down East" || "[[Teekond itta]]" || Anna Moore |- |1921 || "Orphans of the Storm" || "[[Tormiorvud]]" || Henriette Girard |- |1923 || "[[The White Sister]]" || || Angela Chiaromonte |- |1926 || "La Bohème" || "[[Boheem (film 1926)|Boheem]]" || Mimi Brodeuse |- |1926 || "The White Sister" || "[[Erepunane kirjatäht]]" || Hester Prynne |- |1928 || "[[The Wind]]" || || Letty |- |1942 || "[[Commandos Strike At Dawn]]" || || Proua Bergesen |- |1947 || "[[Duel in the Sun]]" || || Laura Belle McCanles |- |1948 || "Portrait of Jennie" || "[[Jennie portree]]" || Ema Mary |- |1955 || "The Night of the Hunter" || "[[Jahimehe öö]]" || Rachel Cooper |- |1958 || "[[Orders to Kill]]" || || Proua Summers |- |1960 || "The Unforgiven" || "[[Andestuseta]]" || Mattilda Zachary |- |1966 || "[[Follow Me, Boys!]]" || || Hetty Seibert |- |1967 || "[[Warning Shot]]" || || Alice Willows |- |1967 || "[[The Comedians]]" || || Proua Smith |- |1978 || "[[A Wedding]]" || || Nettie Sloan |- |1986 || "[[Sweet Liberty]]" || || Cecelia Burgess |- |1987 || "The Whales of August" || "[[Augustivaalad]]" || Sarah Webber |} == Viited == {{reflist|colwidth=30em}} == Välislingid == {{commons}} * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Gish, Lillian}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1993]] cn10as5hh2q1x179nwennvcao6z9l2y 2026 0 462381 7157264 7156463 2026-05-19T15:01:09Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7157264 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 24. mai – Rumeenias toimub presidendivalimiste teine voor, kus vastamisi lähevad äärmusparempoolne euroskeptik ja tsentristlik sõltumatu kandidaat. Valimiste esimese vooru võitis 38-aastane parempopulist George Simion, kes kogus 41 protsenti häältest. Simion juhib parempoolseid ja paremradikaale ühendavat erakonda Rumeenia Ühtsuse Liit. Temaga konkureerib Rumeenia pealinna Bukaresti euromeelse linnapea Nicusor Dan, kes sai esimeses voorus 21 protsenti häältest * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] fipa6g3w3qvhg12f6ii549lgnafcdeh 7157268 7157264 2026-05-19T15:10:38Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7157268 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 17. mai – Rumeenias korraldatud presidendivalimiste teise vooru võitis 54 protsendiga häältest Bukaresti linnapea ja euroopameelne tsentrist Nicuşor Dan, esimese valimisvooru 4. mail võitnud euroskeptilise rahvuspopulisti George Simioni toetuseks jäi 46 protsenti * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] id23800anrj2bfcfdj29lkgt5e6o4qt 7157270 7157268 2026-05-19T15:11:53Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused maailmas */ 7157270 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] qt37pdae18335s41xlf8qc2oghyqt3h 7157586 7157270 2026-05-20T08:15:41Z ~2026-23883-11 227477 /* Sündmused Eestis */ 7157586 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] nrwb84y99tfvhx8986ll18unkbd2oyt 7157658 7157586 2026-05-20T10:41:05Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused Eestis */ 7157658 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 12. mai – ERR kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse peatoimetaja ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] o3m6tlqj6ylglln20x3u453rwtg85in 7157667 7157658 2026-05-20T10:57:13Z ~2026-27049-64 228596 /* Sündmused Eestis */ 7157667 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga. ==Vasted teistes kalendrites== *[[Juudi kalender]]: 5786–5787 *[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128 *[[Islami kalender]]: 1447–1448 *[[Iraani kalender]]: 1404–1405 *[[Sirvikalender]]: 10239 == Sündmused maailmas == * [[Küpros]] alustas oma rolli [[Euroopa Nõukogu]] eesistujana. * 1. jaanuar – [[Bulgaaria]] võttis euroala 21. liikmena kasutusele [[euro]]. * 1. jaanuar – [[Šveits]]is hukkus [[2026. aasta Crans-Montana baari tulekahju|Crans-Montana baari tulekahjus]] 40 inimest. * 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.<ref name="Peetud" /> * 3. jaanuar – [[Ekvatoriaal-Guinea]] kolis oma pealinna [[Malabo]]st [[Ciudad de la Paz]]i.<ref name="Relocated" /> * 5. jaanuar – [[Delcy Rodríguez]] vannutati ajutiseks Venezuela presidendiks. * 8. jaanuar – [[Iraan]]is lülitati üleriigiliste protestide vastu võitlemiseks välja [[internet]]. * 11. jaanuar – [[Benin]]is toimusid parlamendivalimised. * 12. jaanuar – [[Uganda]]s toimusid [[2026. aasta Uganda üldvalimised|üldvalimised]]. * 18. jaanuar – [[Portugal]]is toimusid presidendivalimised. * 5. veebruar – [[Uus START-leping]] aegus. * 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. * 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. * 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. * 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised. * 24. märts – [[Taani]]s toimuvad erakorralised parlamendivalimised. * 1. aprill – algas [[Artemis II]] 10-päevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile. * 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks. * 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. * 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. * 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. * 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. * 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. * 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir. Turniiri võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]]. * 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. * 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus. * 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimuvad [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. * 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * 4. juuli – Washingtonis on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks * 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat. ==Sündmused Eestis== * 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist * 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]] * 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar * 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i valimiskogu valis uueks rektoriks [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algab 15. mail, kui ametist lahkub senine rektor [[Tõnu Viik]] * 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]] * 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta ametist tagasi kutsuda * 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet * 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, mille vaidlustas kohtus, lipuheiskamise aktsiooni eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef * 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast * 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise * 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi võimaliku õhuohu Eesti piiride lähedal Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed õhuohtu põhjustanud droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati * 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamise arutamiseks * 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel * 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa Ekspress Grupi ja AVH Grupi tehingule, millega Ekspress Grupist saab [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik * 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil * 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] kirjutasid alla lepingule, mille järgi müüakse [[Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule * 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist * 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal * 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise “Päästame Tartu Keskpargi” esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini * 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud * aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery neli linnamaasturit – Tiggo 4, Tiggo 7, Tiggo 8 ja Tiggo 9, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina * 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] * 23.-25. aprill – Tartus toimus 32. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone tutvustav [[Maamess]] * 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale, Salumäe arvates on Noole plussideks rahvusvaheline tuntus, ärisidemed, tippspordi tundmine ning ausus * 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastat [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks * 24. aprill – 18-aastane Kirke Mõtsnik ujus Berliinis alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 parandades oma senist rekordit enam kui kaheksa sekundiga * 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib 18. juunini ehk järgmise korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] * 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus on töötanud alates 2010. aastast ja hakkab vabakutseliseks * 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i, pidulik auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is * 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigendile [[Paavo Järvi]]le on omistatud keiserlik [[Tõusva Päikese orden]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga * 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetaja ametis olnud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud ERR-i uudiste- ja sporditoimetuse juht * 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei- ja piirivalveameti üle väärteootsuse tühistamise nõudes võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot * 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel oma teatriteed vabakutselisena * 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] * 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] * 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil * 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) * 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris * 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ja koos kahe linnale kuuluva keskhaiglaga liidetakse kontserni koosseisu ka [[Tallinna Kiirabi]] ning [[Tallinna Hambakliinik]], [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita riigile kuuluva [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga * 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas 5 aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks * 6. mai – kolm aastat [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle ettevõttesse [[Cybernetica]], kus hakkab juhtima militaarmobiilsuse ja kaitsevaldkonna programmi * 6. mai – vähem kui kaks aastat [[Eesti Energia]] juhatuse liige ja [[Enefit]] OÜ juhatuse esimees olnud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel * 6. mai – siseministeerium registreeris uue usulise ühendusena '''Eesti moslemite muftiaat koguduse''', mullu ei rahuldanud riik eri põhjustel mufti taotlust kogudus rajada * 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa [[Coop Eesti Keskühistu]] ja Soome ühistulise jaekaubanduskontserni SOK tehingule, millega Coop ostab ära SOK-le kuuluva [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris * 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu * 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president ja pikaajaline spordijuht [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks * 7. mai – peaminister ja Reformierakonna esimees [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat * 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti * 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal * 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt * 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada * 12. mai – [[ERR]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale * 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse filmirežissöör, lavastaja ja stsenarist [[Rainer Sarnet]], talle annab 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] * 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande ja pidas inauguratsioonikõne * 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist * 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i * 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] («Veidi veidrad veised») ja [[Jaanus Vaiksoo]] («Oma Eesti, oma toit») * 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] * 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi * 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud ja julgeolekuasutuse üheks avalikuks näoks olnud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist * 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s * 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus * 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustab senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] * 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek valib EOK uue presidendi, asepresidendi ja täitevkomitee * juuli esimese kahe nädala jooksul taastub Tallinnas trammiühendus linna ja lennujaama vahel * 28. august – [[Weimar]]is antakse pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võtab oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] * 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s * 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] * 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval '''aasta õpetaja galal''' kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid ==Surnud== {{Vaata ka|In memoriam 2026}} *[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja *[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik *[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog *[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane *[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik *[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog *[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane *[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik *[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht *[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik *[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik *[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik *[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja *[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik *[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik *[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst *[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof *[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja *[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja *[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja *[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog *[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik *[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister *[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht *[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja *[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur *[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog *19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja *[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent *[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja *[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik *[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane *[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja *[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane *[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik *[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog ==Pühendused== Eestis: * [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] * [[aasta lind]] – [[piiritaja]] * [[aasta loom]] – [[siil]] * [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] * [[aasta puu]] – [[harilik haab]] * [[aasta seen]] – [[limatünnik]] * 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]]) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Peetud">{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}</ref> <ref name="Relocated">{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}</ref> }} [[Kategooria:2026| ]] g1c7a732ofsygoyqvw5t3rybxe7tajz Lisje 0 463975 7157373 6011717 2026-05-19T19:46:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157373 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=|EW=|tüüp=}} '''Lisje''' (vene keeles Лисье, setu keeles '''Lisja''') on [[küla]] [[Setumaa]]l, tänapäevase haldusjaotuse järgi Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Krupi vald|Krupi vallas]]. Asub [[Pihkva järv]]e läänekaldal. Eesti esimesel iseseisvusperioodil jäi küla [[Kalda vald]]a.<ref name="Reissar, 1996:189">[[Leo Reissar]]. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1996. Lk 189</ref> Külas asub 1874. aastal ehitatud [[Lisje Vladimiri Jumalaema kirik]].<ref name="Reissar, 1996:55">[[Leo Reissar]]. Setumaa läbi sajandite: Petserimaa. Tallinn: [[Kupar (kirjastus)|Kupar]], 1996. Lk 55</ref><ref>{{EKNR|Arvis Kiristaja|328|Lisja}}</ref> 2000. aastal elas külas 115 inimest. 2010. aastal oli elanikke 65<ref>{{Netiviide |url=http://pop-stat.mashke.org/russia-census-2010/pskovskaja.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-15 |arhiivimisaeg=2021-01-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210121175511/http://pop-stat.mashke.org/russia-census-2010/pskovskaja.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Setumaa külad]] [[Kategooria:Pihkva oblasti külad]] [[Kategooria:Petseri rajoon]] [[Kategooria:Kalda vald]] 50lp44kid0e5y4hznz1tbjukt12qiyk Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia 0 464182 7157629 6839701 2026-05-20T09:55:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157629 wikitext text/x-wiki [[Pilt: Macedonian_Academy_of_Sciences_and_Arts_(2).JPG |pisi| Akadeemia peahoone [[Skopje]]s]] '''Makedoonia Teaduste ja Kunstide Akadeemia''' ([[makedoonia keel]]es ''Македонска Академија на Науките и Уметностите'') on [[Põhja-Makedoonia]] [[teaduste akadeemia]], riigi tähtsaim teadusasutus. Akadeemia on [[Euroopa akadeemiate ühendus ALLEA|Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA]] liige. Ta asutati 1967. aastal [[Skopje]]s<ref name="man"/>. Akadeemia esimene esimees (1967–1975) oli kirjanik ja [[lingvist]] [[Blaže Koneski]]. Akadeemia organisatsiooniline struktuur koosneb viiest osakonnast, viiest uurimiskeskusest, kahest tehnilisest üksusest, akadeemia sekretariaadist ja presiidiumist. ==Akadeemia liikmeskond== Akadeemia liikmeskonda kuulub 40 tegevliiget, 5 korrespondentliiget, 67 välisliiget ja 3 auliiget. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel kuude osakonda: *[[Lingvistika]] ja kirjandusteadus *[[Sotsiaalteadused]] *[[Loodusteadused]], matemaatika ja [[biotehnoloogia]] *[[Tehnikateadused]] *Kunstid ====Tegevliikmeid läbi aegade==== [[Pilt: Ferid_Murad.jpg |pisi|160px| Akadeemia välisliige [[Ferid Murad]], [[Nobeli auhind füsioloogias või meditsiinis|Nobeli auhinna laureaat]]]] [[Pilt: Kenzo Tange 1981.jpg|pisi|160px| Akadeemia välisliige [[Kenzō Tange]], [[Pritzkeri auhind|Pritzkeri auhinna]] laureaat]] *[[Vera Bitrakova-Grozdanova]], [[arheoloog]] *[[Cvetan Grozdanov]], [[kunstiajaloolane]], akadeemia president 2004–2008 *[[Saško Kedev]], poliitik ja arstiteadlane (korrespondentliige) *[[Vasko Taškovski]], [[maalikunstnik]] ====Välisliikmeid läbi aegade==== *[[Victor Friedman]], USA [[lingvist]], [[Balkani riigid|Balkani maade]] keelte eriteadlane *[[Witold Hensel]], poola [[arheoloog]] *[[Kersti Hermansson]], rootsi keemik *[[Ekmeleddin İhsanoğlu]], Türgi poliitik ja [[diplomaat]] *[[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja [[sotsioloog]] *[[Rexhep Meidani]], Albaania füüsik ja poliitik *[[Ferid Murad]], [[albaanlased|albaania]] päritolu [[USA]] [[farmakoloog]], nobelist *[[İlber Ortaylı]], türgi ajaloolane *[[Jevgeni Primakov]], Venemaa poliitik ja [[arabist]] *[[Philippe Roberts-Jones]], Belgia [[kunstiajaloolane]] *[[Gorazd Rosoklija]], makedoonia ja USA [[neuroloog]] *[[Alfred Roth]], Šveitsi arhitekt *[[Paskal Sotirovski]], makedoonia päritolu Prantsuse astrofüüsik *[[Boris P. Stoicheff]], makedoonia päritolu Kanada füüsik, [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liige *[[ Kenzō Tange]], jaapani arhitekt *[[Kiro Urdin]], makedoonia päritolu kunstnik ja filmilooja *[[Vladimir Veličković]], serbia päritolu Prantsuse maalikunstnik *[[James R. Wiseman]], USA [[arheoloog]], [[Egeuse kultuur]]i eriteadlane ====Auliikmeid läbi aegade==== *[[Georgi Konstantinovski]], makedoonia arhitekt *[[Borõss Paton]], ukraina metallurgiateadlane, [[Ukraina TA]] president 1962. aastast tänaseni. *[[Josip Broz Tito]], [[Jugoslaavia]] president ==Akadeemia peahoone== <gallery mode="packed"> File:Голема сала МАНУ.JPG|Suur konverentsisaal File:Парк на скулптурите во МАНУ.JPG|Skulptuuriaed File:Читална во МАНУ.JPG|Raamatukogu lugemissaal File:Збирка на рудите од Македонија во МАНУ.JPG|Mineraalide väljapanek File:Центар за генетско инженерство и биотехнологија во МАНУ (1).JPG|Biotehnoloogia labor </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="man">[http://manu.edu.mk/home-2/%D0%BE%D1%81%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%9A%D0%B5/ Основање на МАНУ]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. manu.edu.mk</ref> }} ==Välislingid== {{Commons| Category: Macedonian Academy of Sciences and Arts}} *[http://manu.edu.mk/ МАКЕДОНСКА АКАДЕМИЈА НА НАУКИТЕ И УМЕТНОСТИТЕ]. manu.edu.mk *[http://manu.edu.mk/%D1%87%D0%BB%D0%B5%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8/ Akadeemia liikmed]. manu.edu.mk *[http://manu.edu.mk/clenovi-nadvor/ Akadeemia välisliikmed]. manu.edu.mk [[Kategooria:Teaduste akadeemiad]] [[Kategooria:Põhja-Makedoonia kultuur]] 8wsxyh14h5omt0hmzggsgeyvp9bze9z Makseviis 0 464873 7157636 6133097 2026-05-20T10:07:08Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157636 wikitext text/x-wiki '''Makseviis''' on [[kaup]]ade või [[teenus]]te eest tasumise meetod. Makseviisid jagatakse [[sularaha|sularahaga]] (paberraha, mündid) ja sularahata (nt [[kaardimakse]], [[püsikorraldus]]) meetoditeks.<ref name="eestipank" /> [[Paberraha]] oli levinud Hiinas juba 7. sajandil, Põhja-Ameerikas võeti see kasutusele 1690., Prantsusmaal 1716., Inglismaal 1797. aastal ja seejärel terves maailmas. Paberraha on [[keskpank|keskpanga]] või mõne muu raha käibele laskmist korraldava asutuse maksevahendina toimiv [[võlakiri]].<ref name="fti32" /> [[Elektrooniline raha]] ehk [[e-raha]] on tänapäeval üks kõige laiemalt kasutatavaid raha erivorme. Paberraha ja [[väärismetall]]iga võrreldes on selle eelis tunduvalt väiksemad käibele laskmise ja ringluskulud. E-raha kasutamine võimaldab suurendada ülekandmiskiirust ja vähendada töötlemise mahukust.<ref name="fti32" /> Maksekeskkonnas on ka teisi sula- või kontoraha mittekaasavaid makselahendusi, näiteks [[virtuaalraha]]. See on digitaalne väärtus, mida ei ole väljastanud keskpank, krediidi- või e-rahaasutus. Mõnel juhul saab seda kasutada raha alternatiivina.<ref name="eestipank" /> Eestis tehakse makseid peamiselt elektrooniliselt. Pankade vahendusel tehtud maksetest algatatakse enam kui 99% elektrooniliste kanalite kaudu ja vaid 1% mitteelektrooniliselt.<ref name="eestipank" /> ==Ajalugu== Tänapäeva maksete eelkäijad on [[bartertehing]] ja [[kaupraha]] (ingl ''commodity money''). Bartertehing on tehing, kus kaup vahetatakse kauba vastu. Tehingu puuduseks on eeldus, et leidub keegi, kes vajab pakutavat kaupa ning ühtlasi pakub vastu nõutavat kaupa. Kauprahal ehk kaubal on väärtus ka siis, kui seda ei kasutata rahana (näiteks [[naatriumkloriid|sool]], [[kuld]]). [[Monometallism]] ehk [[ühemetallisüsteem]] on rahasüsteem, mille aluseks on üks väärismetall, näiteks kuld või hõbe. Esimesed süsteemid põhinesid hõbedal ja kehtisid enamikus riikides 19. sajandil. 20. sajandi alguseks asendas selle [[kullastandard]]. [[Fidutsiaarraha|Fidutsiaar-]] ehk [[usaldusraha|usaldusrahaks]] nimetatakse väärismetalliga tagamata pangatähti. Usaldusraha muutus populaarsemaks siis, kui kullastandardi jäigad reeglid hakkasid majanduskasvu pidurdama. [[Veksliringluse skeem]] lubab kaupmehel hoiustada oma väärismetallist raha pangas ning pank väljastab selle kohta veksleid. Vekslite alusel saavad kaupmehed võtta raha välja kodulinna panga partnerite juures mõnes teises linnas. Tänapäeval on kasutusel ka sellised [[rahainstrument|rahainstrumendid]] nagu [[kinkekaart|kinkekaardid]], taaratšekid, boonuspunktid ja muu.<ref name="fti32" /> ==Makseviisid== Peamised makseviisid Eestis<ref name="eestipank" /> * '''Kaardimakse''' – makse algatatakse müügiterminalist pangakaardiga. * '''Maksekorraldus''' – saab edastada pangale elektroonselt, paberil või mõnel muul kokkulepitud viisil. Eestis on levinuim [[internetipank|internetipanga]] maksekorraldus. Selleks sõlmitakse pangaga internetipanga kasutamise leping. * '''Püsikorraldus''' – määratud perioodi tagant korduv maksekorraldus, mille puhul teeb pank ülekanded raha maksja eest tema määratud kuupäeval. Püsikorralduse summa määratakse lepingu sõlmimisel. * '''E-arve püsimaksekorraldus''' – võimaldab panka saadetud e-arve alusel maksta teenuse eest määratud perioodi tagant ja automaatselt. * '''Mobiilmakse''' – kauba või teenuse eest tasumiseks mobiiltelefonilt algatatud makse. [[Mobiilmakse]]id võimaldavad näiteks sideettevõtted, [[idufirma]]d ja finantsteenuste pakkujad. Sideettevõtete põhiline eelis on nende tehniline kompetents juhtmevabas tehnoloogias ja suur kliendibaas. Idufirmal on võimalik käituda vahendajana tarbija ja panga või kaupmehe vahel. Teine eelis on nende paindlikkus uue tehnoloogia rakendamisel. Esimese kahe pakkuja tegevust võivad aga takistada sellise teenuse pakkumist reguleerivad õigusaktid. Finantsteenuse pakkuja põhiline eelis on juba olemasolev taristu ning teadlikkus turvalisusest, riskijuhtimisest ja kliendi usaldusest.<ref name="hort1" /> [[E-arve]] on elektrooniline arve, mis eksisteerib elektroonilises keskkonnas. See sisaldab kõiki arve kohustuslikke andmeid ja vastab Eesti e-arve standardile.<ref name="earve" /> E-arve jõuab maksjani kiiremini kui paberarve ja säästab paberit. Väheneb arve kadumise risk. E-arve püsimakselepingu alusel maksab pank internetipanka saabunud arved kliendi arvelduskontolt kindlaksmääratud kuupäevadel. Maksja saab e-arve püsimakselepinguga valida etteantud valikute hulgast maksepäeva ja määrata limiidi, millest suuremaid makseid pank automaatselt ei tee.<ref name="minuraha" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="eestipank">{{Netiviide |url=http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makseviisid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-03 |arhiivimisaeg=2017-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170516053147/http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makseviisid |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="fti32">Roos, A., Sander, P., Nurmet, M., Ivanova, N. ''Finantsturud ja -institutsioonid'', Tartu Ülikooli Kirjastus, 2014, lk 30–35.</ref> <ref name="hort1">Christian Hort. ''Critical Success Factors of Mobile Payment'', 2003, lk 10–15.</ref> <ref name="minuraha">{{Netiviide |url=http://minuraha.ee/e-arve/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-03 |arhiivimisaeg=2017-04-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170423212304/http://www.minuraha.ee/e-arve |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="earve">{{Netiviide |url=http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-03 |arhiivimisaeg=2017-05-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170522015246/http://www.pangaliit.ee/et/arveldused/e-arve |url-olek=ei tööta }}</ref> }} [[Kategooria:Rahandus]] lm6yvh04xlqz8psgzbrfmfah9pc7d15 Makseinstrument 0 464924 7157635 6891879 2026-05-20T10:06:05Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157635 wikitext text/x-wiki [[Fail:Crystal Project money.png|pisi|Makseinstrument]] '''Makseinstrument''' ([[maksevahend]]) võib olla '''sularaha''' või '''sularahata tehtav ülekanne'''. Sularahamaksete tähtsus väheneb, samal ajal kui sularahata tehingutel on üha olulisem roll. Sularahatehinguid seostatakse üksikisikute igapäevaste väiksemate ostudega. Sularahata ülekandeid peetakse lihtsaks, usaldusväärseks, kiireks ja odavaks rahaliste vahendite kasutamiseks makseteenuse pakkujalt. <ref>https://www.bsi.si/en/payment-systems.asp?MapaId=1483{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Tehnoloogia areng ja makseinstrumendid== Elektrooniliste kanalite areng pakub võimalust mugavamate, soodsamate ja kiiremate makseinstrumentide loomiseks. Vastu tulles turu ootustele, on pangandussektor töötanud välja '''elektroonilised makseinstrumendid''', mille kasutuselevõtuga on vähenenud sularaha ning paberkandjal maksejuhiste kasutamine. Tänu elektrooniliste kanalite arengule on loodud võimalus tasuda arveid ning teha makseid kodust lahkumata ja tasuda kaupade eest müügikohas. <ref name="sepa">http://pangaliit.ee/et/arveldused/sepa?tmpl=component&print=1&page={{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Mittesularahalised makseinstrumendid== Mittesularahaliste maksevahendite abil tehtud maksete hulk võrreldes sularahamaksetega on Eestis aasta-aastalt kasvanud. Sularahata makseinstrumendid on '''[[Kreeditmakse|kreeditmaksed]], [[e-raha]], [[Maksetšekk|maksetšekid]], [[Pangakaart|pangakaardid]], [[virtuaalraha]] ja [[Veksel|vekslid]].''' '''Kreeditmaksete''' puhul annab maksja elektroonilise kanali kaudu juhise raha siirdamiseks oma pangakontolt saaja pangakontole nii pangasiseselt kui ka ühest pangast teise. <ref name="sepa" /> Kreeditmaksete võimalused: * internetipanga maksekorraldus (sh e-arve maksekorraldus) * püsikorraldus * e-arve püsimaksekorraldus * pangalingi maksekorraldus * telepanga maksekorraldus/pangaliides * mobiili maksekorraldus * pangaautomaadis algatatud maksekorraldus * paberil maksekorraldus <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/moisted-ja-selgitused|Pealkiri=Mõisted ja selgitused|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> '''E-raha''' (ka elektrooniline raha, elektronraha, digitaalne raha, digiraha, küberraha) on raha või muu maksevahend, mida vahetatakse vaid elektrooniliselt. <ref>https://et.wikipedia.org/wiki/E-raha</ref> '''Maksetšekid''' ei ole Eesti makseinstrumentide turul kunagi erilise tähtsusega olnud. Siiski on neilgi kindel kasutajaskond. Maksete üldarvu kasv on vähendanud maksetšekkide osatähtsust muude makseinstrumentidega võrreldes. <ref>http://www.eestipank.ee/aastaaruanne-1996-eesti-makse-ja-arveldussusteem</ref> '''Pangakaardid''' ehk kaardimakse võimalus on sularahaga arveldamisest kiirem, turvalisem ja mugavam. Deebetkaardiga saab kasutada ettevõtte kontol olevat raha, võtta välja sularaha ja maksta kauplustes. Krediitkaarti on mugav kasutada reisil või juhul, kui on vaja lisaraha. <ref>http://www.seb.ee/ariklient/igapaevapangandus/pangakaardid</ref> Pangakaardid on mugavad maksevahendid nii Eestis, välismaal kui ka internetipoodides. Sularaha saab kätte kõikide pankade sularahaautomaatidest Eestis ja välismaal, ka ülevaate kontojäägist saab soovi korral sularahaautomaadi vahendusel. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.krediidipank.ee/eraklient/igapaevapangandus/pangakaardid/index.html|Pealkiri=Pangakaardid|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2017-04-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170422162003/http://www.krediidipank.ee/eraklient/igapaevapangandus/pangakaardid/index.html|url-olek=ei tööta}}</ref> '''Virtuaalraha''' on digitaalne väärtus, mida ei ole emiteerinud keskpank, krediidi- või e-raha asutus. Seda saab mõnel juhul kasutada raha alternatiivina. Keskpangad ja järelevalveasutused on üldiselt seisukohal, et virtuaalraha kasutamisega kaasnevad riskid. <ref>{{Netiviide |url=http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makseviisid |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-04 |arhiivimisaeg=2017-05-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170516053147/http://www.eestipank.ee/maksed-arveldused/makseviisid |url-olek=ei tööta }}</ref> '''Veksel''' (sks ''Wechsel'') on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel). Itaalia linnriigid võtsid esimese maksevahendina kasutusele just võlatunnistused (võlakirjad või vekslid). * '''[[Eesti veksel]]''' on [[Tartu Hoiu-laenuühistu]]-sisene [[maksevahend]], mida [[Tartu Hoiu-laenuühistu]] liikmed saavad kasutada omavahelistes arveldustes lisaks [[Euro|eurodele]]. Vekslitega arveldamist nimetatakse ka vekseldamiseks. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Pangandus]] sn01f5fvmh3heilgnnmo86njkyw2c92 Luis Suárez 0 466525 7157478 6985741 2026-05-19T23:58:58Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157478 wikitext text/x-wiki {{Samanimi|Uruguay jalgpallurist}} {{viita}} {{Jalgpallur | nimi = Luis Suárez | pilt = Luis Suárez NE Revolution Inter Miami 7.9.25-053 (cropped).jpg | täisnimi = Luis Alberto Suárez Díaz<ref name="oU3AZ" /> | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|1|24}} | sünnilinn = [[Salto (Uruguay)|Salto]] | sünnimaa = [[Uruguay]] | pikkus = 181 cm<ref name="6i6uD" /> | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Inter Miami CF|Inter Miami]] | särginumber = 9 | noorteaastad1 = 2003–2005 | noorteklubi1 = [[Club Nacional de Football|Nacional]] | aastad1 = 2005–2006 | mänge1 = 27 | väravaid1 = 10 | klubi1 = [[Club Nacional de Football|Nacional]] | aastad2 = 2006–2007 | mänge2 = 29 | väravaid2 = 10 | klubi2 = [[FC Groningen|Groningen]] | aastad3 = 2007–2011 | mänge3 = 110 | väravaid3 = 81 | klubi3 = [[Amsterdami Ajax|Ajax]] | aastad4 = 2011–2014 | mänge4 = 110 | väravaid4 = 69 | klubi4 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | aastad5 = 2014–2020 | mänge5 = 191 | väravaid5 = 147 | klubi5 = [[FC Barcelona|Barcelona]] | aastad6 = 2020–2022 | mänge6 = 67 | väravaid6 = 32 | klubi6 = [[Madridi Atlético]] | aastad7 = 2022 | mänge7 = 14 | väravaid7 = 8 | klubi7 = [[Club Nacional de Football|Nacional]] | aastad8 = 2023 | mänge8 = 45 | väravaid8 = 24 | klubi8 = [[Grêmio]] | aastad9 = 2024– | mänge9 = 3 | väravaid9 = 2 | klubi9 = [[Inter Miami CF|Inter Miami]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 3. märts 2024 | koondiseaastad1 = 2007 | koondisemänge1 = 4 | koondiseväravaid1 = 2 | koondis1 = Uruguay U20 | koondiseaastad2 = 2012 | koondisemänge2 = 3 | koondiseväravaid2 = 3 | koondis2 = Uruguay U23 | koondiseaastad3 = 2007– | koondisemänge3 = 138 | koondiseväravaid3 = 68 | koondis3 = [[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] | koondis_seisuga = 22. november 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Luis Alberto Suárez Díaz''' ({{IPA-es|ˈlwis ˈswaɾes|am}}; sündinud [[24. jaanuar]]il [[1987]] [[Salto (Uruguay)|Salto]]s) on [[Uruguay]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]na [[Major League Soccer]]i (MLS) klubis [[Inter Miami CF|Inter Miami]] ja [[Uruguay jalgpallikoondis]]es. Varem on ta mänginud sellistes klubides nagu [[Groningen]], [[Amsterdami Ajax]], [[Liverpool FC|Liverpool]], [[FC Barcelona|Barcelona]] ja [[Madridi Atlético]]. Barcelonas mängis ta aastatel 2014–2020 ning tuli neli korda Hispaania meistriks ja võitis ka [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]. Samuti on ta individuaalselt võitnud kaks [[Euroopa kuldsaabas]]t. Uruguay jalgpallikoondises on Suárez mänginud 138 korda ja löönud 68 väravat. 2011. aastal tuli ta koondisega [[Copa América]] meistriks ning valiti turniiri parimaks mängijaks. ==Klubikarjäär== ===Nacional=== Luis Suárez alustas klubikarjääri [[Uruguay]] [[Primera División (Uruguay)|kõrgliiga]] klubis [[Club Nacional de Football|Nacional]]. Debüüdi Nacionali esimeeskonnas tegi Suárez 16-aastaselt. Ta aitas 2005–06 hooajal tulla klubil Uruguay meistriks, lüües 27 mängus 10 väravat. Suárez mängis klubis 2006. aasta suveni. ===Groningen=== Oma esimesel hooajal Euroopas mängis Suárez [[Holland]]i [[Eredivisie]] jalgpalliklubis [[FC Groningen|Groningen]]. Groningenis lõi ta kokku 15 väravat 37 mängus. ===Amsterdami Ajax=== Neli järgmist hooaega veetis ta [[Amsterdami Ajax]]is, kus sai 2009. aastal, pärast [[Thomas Vermaelen]]i üleminekut [[Londoni Arsenal]]i, meeskonna [[kapten (sport)|kapten]]iks. Ajaxis lõi Suárez kokku üle 100 värava, millega liitus ta selliste mängijatega nagu [[Johan Cruijff]], [[Marco van Basten]] ja [[Dennis Bergkamp]]. Samuti valiti ta Ajaxis olles 2010. aastal [[Hollandi aasta jalgpallur]]iks. ===Liverpool=== [[Pilt:Luis Suarez runs at Distin 3.jpg|vasakul|pisi|Luis Suárez [[Liverpool FC|Liverpool]]i mängijana]] 2011. aasta talvise üleminekuakna ajal ostis [[Inglismaa]] [[Premier League|kõrgliiga]] klubi [[Liverpool FC|Liverpool]] Luis Suáreze 26,5 miljoni [[euro]] eest. Oma esimese värava klubi meeskonnas lõi Suárez 2. veebruaril 2011 kohtumisel [[Stoke City FC|Stoke Cityga]], mis toimus [[Anfield]]i staadionil. 2011–12 hooajal aitas ta Liverpoolil võita [[Football League Cup]]i (Inglismaa liigakarikas). Suárez võitis hooajal [[Premier League'i hooaeg 2013–2014|2013–14]] [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]], kui lõi [[Premier League]]'is kokku 31 väravat. Samuti valiti ta 2014. aastal Premier League'i hooaja parimaks mängijaks. === Barcelona === ;2014–15 [[Pilt:Luis Suarez FCB 2014.jpg|pisi|Luis Suárez mängimas 2014. aastal [[FC Barcelona|Barcelona]] meeskonnas]] 2014–15 hooajal liitus Suárez 85 miljoni euro eest [[Hispaania]] [[La Liga|kõrgliiga]] klubiga [[FC Barcelona|Barcelona]]. Ta lõi debüüthooajal [[Primera División|La Liga]]s 16 väravat, tulles klubiga Hispaania meistriks, [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]]s 7 väravat ja [[Copa del Rey]]s 2 väravat. Suárez skooris võiduvärava 2015. aasta kevadel mängus [[Madridi Real]]iga. Samuti lõi ta värava Meistrite Liiga finaalis [[Torino Juventus|Juventus]]e vastu. ;2015–16 Hooajal 2015–16 võitis ta jälle [[Euroopa kuldsaabas|Euroopa kuldsaapa]], kui lõi Hispaania liigas 40 väravat. Meistrite Liigas skooris ta 8 väravat ja Copa del Reys 5 väravat. 21. novembril lõi Suárez Madridi Reali vastu võõrsil kaks väravat.<ref name="qgvM5" /> Ta lõpetas hooaja 59 väravaga. 2016. aasta kevadel lõi ta [[Copa del Rey|Hispaania karikas]] poolfinaalis [[Valencia CF|Valencia]]ga neli väravat, kui Barcelona võitis 7:0.<ref name="s4rjB" /> ;2016–17 Suárez lõi hooaja esimeses La Liga kohtumises kübaratriki [[Real Betis]]i vastu.<ref name="cahXB" /> Hooaja esimeses [[El Clásico]]s lõi ta peaga värava, mäng lõppes 1:1. Karikamängus [[Athletic Bilbao|Bilbao]] vastu lõi Suárez oma 100. värava Barcelona meeskonnas.<ref name="EwaV0" /> Suárez lõi Copa del Rey poolfinaalis [[Madridi Atlético]]ga kahe mängu peale kaks väravat.<ref name="EFhSl" /><ref name="2F7QY" /> Ta pidi finaali punase kaardi tõttu vahele jätma, aga Barcelona tuli ikkagi karikavõitjaks.<ref>{{Netiviide|url=http://m.sport.delfi.ee/jalgpall/article.php?id=78364434|pealkiri=Iniesta ja Messi võitsid Barcelona mängijatena 30. trofee|väljaanne=DELFI|aeg=28. mai 2017|vaadatud=28. mail 2017}}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ==Koondisekarjäär== [[Pilt:U09 Luis Suárez 7540.jpg|pisi|Suárez 2014. aastal]] [[Uruguay jalgpallikoondis]]es debüteeris Suárez 8. veebruaril 2007 [[Colombia jalgpallikoondis|Colombia]] vastu. [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Suárez viimases alagrupimängus Mehhiko vastu Uruguay võiduvärava. Kaheksandikfinaalis lõi ta kaks väravat [[Põhja-Korea jalgpallikoondis|Põhja-Korea]] vastu, mäng lõppes 2:1. Kolmanda koha mängus [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]ga andis Suárez [[Edinson Cavani]] väravale resultatiivse söödu. Mäng lõppes Uruguay 2:3 kaotusega. [[2011. aasta Copa América]]l nimetati Suárez turniiri parimaks mängijaks. Uruguay tuli [[Copa América]] võitjaks, Suárez lõi 4 väravat. Ta lõi ühe värava ka finaalis [[Paraguay jalgpallikoondis|Paraguay]] vastu. Suárez lõi [[2013. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2013. aasta Konföderatsioonide karikavõistlustel]] terve turniiri peale kolm väravat. Kaks kolmest tulid mängus [[Tahiti jalgpallikoondis|Tahiti]] vastu. [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2014. aasta maailmameistrivõistlustel]] lõi Suárez kaks väravat, mis mõlemad tulid võidumängus [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] vastu grupifaasis. Mängus [[Itaalia jalgpallikoondis|Itaalia]]ga hammustas ta [[Giorgio Chiellini]] õlga. Suárez ei saanud [[2015. aasta Copa América]]t keelu pärast mängida. Samuti sai ta enne 2016. aasta [[Copa América Centenario]]t Barcelonas meeskonnas vigastada ning ei saanud ka sel turniiril osaleda. [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta maailmameistrivõistluste]] alagrupiturniiril lõi Suárez kaks väravat: teises alagrupimängus [[Saudi Araabia jalgpallikoondis|Saudi Araabia]] ja viimases alagrupimängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu. Kokku on ta maailmameistrivõistlustel sellega löönud seitse väravat ning Uruguay mängijatest on maailmameistrivõistlustel enam väravaid löönud ainult [[Óscar Míguez]] (8). == Statistika == === Klubid === :''Seisuga 30. september 2017''<ref name="Zjq92" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" ! rowspan="2" |Klubi ! rowspan="2" |Hooaeg ! colspan="3" |Liiga ! colspan="2" |Karikavõistlused ! colspan="2" |Kontinentaalne ! colspan="2" |Muu ! colspan="2" |Kokku |- !Divisjon!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="2" |[[Club Nacional de Football|Nacional]] |2005–06 |[[Uruguayan Primera División|Primera División]] |27||10|| colspan="2" |–||3||0||4||2||34||12 |- ! colspan="2" |Kokku !27!!10!! colspan="2" |–!!3!!0!!4!!2!!34!!12 |- | rowspan="2" |[[FC Groningen|Groningen]] |2006–07 |[[Eredivisie]] |29||10||2||1||2||1||4||3||37||15 |- ! colspan="2" |Kokku !29!!10!!2!!1!!2!!1!!4!!3!!37!!15 |- | rowspan="5" |[[Amsterdami Ajax|Ajax]] |2007–08 |rowspan="4"|Eredivisie |33||17||3||2||4||1||4||2||42||22 |- |2008–09 |31||22||2||1||10||5|| colspan="2" |–||43||28 |- |2009–10 |33||35||6||8||9||6|| colspan="2" |–||48||49 |- |2010–11 |13||7||1||1||9||4||1||0||24||12 |- ! colspan="2" |Kokku !110!!81!!12!!12!!32!!16!!5!!2!!159!!111 |- | rowspan="5" |[[Liverpool FC|Liverpool]] |2010–11 |rowspan="4"|[[Premier League]] |13||4||0||0||0||0|| colspan="2" |–||13||4 |- |2011–12 |31||11||8||6|| colspan="4" |–||39||17 |- |2012–13 |33||23||3||3||8||4|| colspan="2" |–||44||30 |- |2013–14 |33||31||4||0|| colspan="4" |–||37||31 |- ! colspan="2" |Kokku !110!!69!!9!!5!!8!!4!! colspan="2" |–!!133!!82 |- | rowspan="5" |[[FC Barcelona|Barcelona]] |2014–15 |rowspan="4"|[[La Liga]] |27||16||6||2||10||7|| colspan="2" |–||43||25 |- |2015–16 |35||40||4||5||9||8||5||6||53||59 |- |2016–17 |35||29||6||4||9||3||1||1||51||37 |- |2017–18 |33||25||6||5||10||1||2||0||51||31 |- ! colspan="2" |Kokku !130!!110!!22!!16!!38!!19!!8!!7!!198!!152 |- ! colspan="3" |Karjäär kokku !406!!280!!45!!34!!83!!40!!21!!14!!561!!372 |} === Rahvuskoondis === [[Pilt:Luis Suarez - CA2011 mvp award (cropped).jpg|pisi|Suarez hoidmas [[2011. aasta Copa América]] parima mängija auhinda]] : ''Seisuga 26. märts 2018''<ref name="soDQh" /> {| class="wikitable" style="text-align: center" !Meeskond!!Aasta!!Mänge!!Väravaid |- | rowspan="11" |[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] |2007||6||2 |- |2008||10||4 |- |2009||12||3 |- |2010||11||7 |- |2011||13||10 |- |2012||8||4 |- |2013||16||9 |- |2014||6||5 |- |2016||8||3 |- |2017||5||2 |- |2018||2||1 |- ! colspan="2" |Kokku !97!!50 |} == Saavutused == === Meeskondlikud === ;Nacional * [[Primera División (Uruguay)|Uruguay Primera División]]: 2005–06, 2022 ;Amsterdami Ajax * [[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2010–2011|2010–11]] * [[KNVB beker]]: 2009–10 ;Liverpool * [[Football League Cup]]: 2011–12 ;Barcelona * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[La Liga hooaeg 2015–2016|2015–16]], [[La Liga hooaeg 2017–2018|2017–18]], [[La Liga hooaeg 2018–2019|2018–19]] * [[Copa del Rey]]: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2016, 2018 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2014–15 * [[UEFA Superkarikas|Euroopa superkarikas]]: [[UEFA Superkarikas 2015|2015]] * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2015 ;Madridi Atlético *[[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2020–2021|2020–21]] ;Grêmio *[[Campeonato Gaúcho]]: 2023 *[[Recopa Gaúcha]]: 2023 ;Uruguay * [[Copa América]]: 2011 ===Individuaalsed=== ;Tunnustusavaldused * [[Copa América]] parim mängija: 2011 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2013–14, 2015–16<ref name="7iPfe" /> * Premier League'i parim väravakütt hooajal: 2013–14 * La Liga parim väravakütt hooajal: 2015–16 * Copa del Rey parim väravakütt hooajal: 2015–16 * La Liga parim väravasöötude jagaja hooajal: 2015–16, 2016–17 ;Rekordid * [[Uruguay jalgpallikoondis]]e aegade parim väravakütt: 68 väravat == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oU3AZ">{{Netiviide|url=http://www.fifadata.com/document/fwc/2014/pdf/fwc_2014_squadlists.pdf|pealkiri=List of FIFA World Cup squads|väljaanne=FIFA|vaadatud=16. oktoobril 2016|arhiivimisaeg=2019-12-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191223034520/https://www.fifadata.com/document/fwc/2014/pdf/fwc_2014_squadlists.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="6i6uD">{{Netiviide|url=https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2016-2017/luis-suarez|pealkiri=Luis Alberto Suárez Díaz|väljaanne=FC Barcelona|vaadatud=16. oktoobril 2016}}</ref> <ref name="s4rjB">{{Netiviide|url=http://www.dailymail.co.uk/sport/football/article-3430712/Barcelona-7-0-Valencia-Luis-Suarez-scores-four-Lionel-Messi-bags-hat-trick-Gary-Neville-s-Copa-del-Rey-dream-dashed.html|pealkiri=Barcelona 7–0 Valencia: Luis Suarez scores four and Lionel Messi bags a hat-trick as Gary Neville's Copa del Rey dream is dashed|väljaanne=Dailymail|aeg=20. august 2016|vaadatud=20. oktoobril 2016}}</ref> <ref name="qgvM5">{{Netiviide|autor=Gary Rose|url=http://www.bbc.com/sport/football/34849342|pealkiri=Real Madrid 0 – 4 Barcelona|väljaanne=BBC Sport|aeg=21. november 2015|vaadatud=21. jaanuaril 2017}}</ref> <ref name="cahXB">{{Netiviide|url=http://www.mirror.co.uk/sport/football/match-reports/barcelona-6-2-real-betis-8672745|pealkiri=Barcelona 6–2 Real Betis: Lionel Messi and Luis Suarez dazzle in La Liga opener – 5 things we learned|väljaanne=Mirror|aeg=20. august 2016|vaadatud=20. oktoobril 2016}}</ref> <ref name="EwaV0">{{Netiviide|autor=|url=http://www.espnfc.com/barcelona/story/3036789/luis-suarez-scores-100th-goal-for-barcelona-and-msn-reaches-300|pealkiri=Luis Suarez scores 100th goal for Barcelona; MSN reaches 300|väljaanne=ESPN|aeg=11. jaanuar 2017|vaadatud=13. jaanuaril 2017}}</ref> <ref name="EFhSl">{{Netiviide|autor=|url=http://sport.postimees.ee/4000733/nagu-kahurist-messi-jaerjekordne-supervaerav-tegi-suure-rivaali-elu-keeruliseks|pealkiri=Nagu kahurist: Messi järjekordne supervärav tegi suure rivaali elu keeruliseks|väljaanne=Postimees|aeg=2. veebruar 2017|vaadatud=3. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="2F7QY">{{Netiviide|autor=|url=http://m.soccernet.ee/artikkel/barcelona-voitles-end-tulises-lahingus-karikafinaali|pealkiri=Barcelona võitles end tulises lahingus karikafinaali|väljaanne=Soccernet|aeg=8. veebruar 2017|vaadatud=11. veebruaril 2017}}</ref> <ref name="Zjq92">{{Netiviide|url=http://int.soccerway.com/players/luis-suarez/2290/|pealkiri=Luis Suárez|väljaanne=Soccerway|vaadatud=16. oktoobril 2016}}</ref> <ref name="soDQh">{{Netiviide|url=http://www.national-football-teams.com/player/20658/Luis_Suarez.html|pealkiri=Luis Suárez|väljaanne=National Football Teams|vaadatud=16. oktoobril 2016}}</ref> <ref name="7iPfe">{{Netiviide|url=http://www.marca.com/en/football/barcelona/2016/10/19/5807acdb268e3ecd708b4706.html|pealkiri=Luis Suarez to be awarded Golden Boot on Thursday|väljaanne=Marca|aeg=19. oktoober 2016|vaadatud=20. oktoobril 2016}}</ref> }} == Välislingid == {{commonskat}} * [https://www.facebook.com/Luis-Suarez-167866666571743/?fref=ts Luis Suárez Facebookis] * [https://www.instagram.com/luissuarez9/ Luis Suárez Instagramis] * [https://twitter.com/LuisSuarez9 Luis Suárez Twitteris] * [https://www.fcbarcelona.com/football/first-team/staff/players/2016-2017/luis-suarez Profiil FC Barcelona kodulehel] {{FIFA World Cup 2010 Uruguay koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Uruguay koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Uruguay koondis}} {{FIFA World Cup 2022 Uruguay koondis}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{JÄRJESTA:Suarez, Luis Alberto}} [[Kategooria:Uruguay jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Groningeni mängijad]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:FC Barcelona mängijad]] [[Kategooria:Madridi Atlético mängijad]] [[Kategooria:Grêmio Foot-Ball Porto Alegrense mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] noavknv1ir5bddg11vwqafptz2h360j September 2017 0 472358 7157197 7018123 2026-05-19T12:31:15Z Kuriuss 38125 7157197 wikitext text/x-wiki '''September 2017''', kroonika [[2017]]. aasta september algas [[reede]]l ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[laupäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|september}} ==[[1. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] ja [[Lõuna-Korea]] president [[Moon Jae-in]] leppisid telefonikõnes kokku, et vaatavad üle kokkuleppe, mis piirab Lõuna-Korea ballistiliste lõhkpeade arvu ja arendamist. Samuti andis Trump põhimõttelise nõusoleku müüa Lõuna-Koreale miljardite USA dollarite väärtuses sõjatehnikat, et seista paremini vastu [[Põhja-Korea]]st lähtuvale üha suuremale sõjalisele ohule.<ref name="nfSLO" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas kolmepäevane koomiksifestival, millest võttis osa ka [[Eesti Koomiksiselts]].<ref name="vv36" /> * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ukraina]] vahel jõustus assotsiatsioonileping, millest ühe osa moodustab ka kahepoolne vabakaubandusleping.<ref name="9bSxd" /> * [[Jaapan]]i opositsiooniline [[Demokraatlik Partei (Jaapan)|Demokraatlik Partei]] valis uueks esimeheks endise välisministri [[Seiji Maehara]], kes juhtis erakonda ka aastatel 2005–2006.<ref name="FUUBC" /> * [[Keenia]] ülemkohus tühistas mitmetele rikkumistele viidates [[August 2017#8. august|8. augustil]] toimunud [[2017. aasta Keenia üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimiste]] tulemused ning andis korralduse läbi viia 60 päeva jooksul uued valimised.<ref name="amGwa" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Banki]] linnas ründasid nugadega relvastatud mehed kohalikke elanikke. Rünnakus hukkus 18 inimest. Tõenäoliselt korraldas rünnaku äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].<ref name="MxGfr" /> * [[Singapur]]is lõppes president [[Tony Tan Keng Yam]]i ametiaeg. Presidendi kohuseid asus ajutiselt täitma presidendi nõuandva kogu esimees [[Joseph Yuvaraj Pillay]].<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] tühistas [[Kairo]]st Suurbritanniasse saabuvatel lendudel lennukisalongi elektrooniliste seadmete kaasavõtmise keelu, mis kehtestati 2017. aasta märtsis. Otsus langetati pärast seda, kui [[Egiptus]] oli tõstnud Kairo lennujaama turvanõudeid.<ref name="Sdvna" /> * [[Eesti]]s tähistati uue õppeaasta algust. Teleesinemisega pöördus õpilaste poole president [[Kersti Kaljulaid]], [[Tartu]]s kuulutas haridus- ja teadusministeeriumi kantsler [[Tea Varrak]] välja koolirahu.<ref name="V39bs" /> * Eestis viibis ametlikul visiidil [[Ungari]] välisminister [[Péter Szijjártó]].<ref name="M3Ha1" /> * [[AS Eesti Meedia]] sisu- ja programmidirektori ametikohalt lahkus [[Hanno Tomberg]]. Samast päevast loodi meediadivisjoni direktori ametikoht, kellena alustas tööd [[Nele Laev]].<ref name="yEPsv" /> * [[Eesti Vehklemisliit|Eesti Vehklemisliidu]] peasekretärina alustas tööd [[Olga Truuse]].<ref name="4TvW5" /> * [[Saare maakond|Saaremaal]] [[Kuressaare]]s alustas tööd saare esimene erakool [[Luce Kool]]. Kool alustas tegevust ühe klassiga, kus on üheksa õpilast.<ref name="tPkSx" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] toimus [[Euroopa Liidu Regioonide Komitee]] juhatuse koosolek, millel osales ka Eesti riigihalduse minister [[Jaak Aab]].<ref name="vv36" /> ==[[2. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] külastas [[Texas]]e osariigis asuvat [[Houston]]i linna, et kohtuda linna tabanud üleujutuste ohvritega ja jagada neile toiduabi.<ref name="Cgo2I" /> * Ameerika Ühendriikide poliitikaajakirjanduse portaal [[Politico]] avalikustas, et president Donald Trump on otsustanud nimetada Ameerika Ühendriikide uueks suursaadikuks Eestis eesti juurtega eruadmirali [[Edward Masso]].<ref name="sXvIJ" /> * [[Iraak|Iraagis]] [[Sāmarrā']] linnas ründasid vähemalt kolm enesetaputerroristi kohalikku elektrijaama. Rünnakus hukkus lisaks terroristidele seitse inimest, veel kaheksa inimest said vigastada. Vastutuse rünnaku eest võttis islamistlik äärmusliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="xjkJH" /> * [[Rumeenia]] valitseva [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Rumeenia)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimees [[Liviu Dragnea]] teatas, et tema erakond kavatseb korraldada veel 2017. aasta sügisel referendumi põhiseaduse muutmiseks viisil, et see defineeriks abielu vaid mehe ja naise vahelise suhtena ning välistaks seega [[samasooliste abielu]] legaliseerimise.<ref name="JOSto" /> * [[Serbia]] pealinnas [[Belgrad]]is rammis sõiduauto president [[Aleksandar Vučić]]i ametiautot, president vahejuhtumis vigastada ei saanud. Vahejuhtumiga seoses peeti kinni kolm inimest.<ref name="u6Zqt" /> * [[Venemaa]] diplomaadid lahkusid kolmest hoonest [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], mille sulgemist oli Ameerika Ühendriikide välisministeerium Venemaa välisministeeriumilt augusti lõpus nõudnud.<ref name="9c9QM" /> * [[Eesti]]s algas [[Nargen Festival]]i allfestival [[Pärdi päevad]], mille raames esitatakse [[Tallinn]]as, [[Tartu]]s, [[Paide]]s, [[Viljandi]]s, [[Rakvere]]s ja [[Rapla]]s [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] muusikat. Festivali avakontserdil [[Tallinna Jaani kirik]]us toimus ka [[Pärt Uusberg]]i teose "Armastuse ülemlaul" esiettekanne.<ref name="CBosS" /> * [[Tallinn]]as [[Estonia kontserdisaal]]is tähistati pidulikult [[Naiskodukaitse]] asutamise 90. aastapäeva.<ref name="vv36" /> ==[[3. september]]== * [[India]] peaminister [[Narendra Modi]] tegi muudatusi oma valitsuskabinetis, nimetades muuhulgas uueks kaitseministriks [[Nirmala Sithamaran]]i. Kokku tõi Modi valitsusse üheksa uut ministrit.<ref name="mUNan" /> * [[Põhja-Korea]] korraldas seni võimsaima tuumakatsetuse, mis oli 10 korda võimsam eelmisel aastal korraldatud katsetusest ja tõi kaasa 6,3-magnituudise maavärina. Põhja-Korea ametliku meedia sõnul katsetas riik edukalt [[vesinikupomm]]i, mida saab paigaldada mandritevahelisele ballistilisele raketile.<ref name="g2XcG" /> * [[Saksamaa]]l toimus [[2017. aasta Saksamaa parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] teledebatt, millest võtavad osa parlamendierakondade liidukantslerikandidaadid.<ref name="d3v0j" /> * Saksamaal [[Frankfurt|Frankfurdis]] alustati Teise maailmasõja aegse lennukipommi kahjutuks tegemist. Ohutuse tagamiseks evakueeriti kodudest üle 60 000 inimese, mis oli suurim pärast Teist maailmasõda Saksamaal aset leidnud evakuatsioon.<ref name="yqTGT" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlik kolmepäevane kohtumine.<ref name="vv36" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] volikogu võttis vastu avalduse, et [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] Keskerakonna vastu kandideerivad inimesed arvatakse erakonna liikmete seast välja. Volikogu tegi siiski erandi erakonna auesimehele [[Edgar Savisaar]]ele, keda vaatamata eraldi valimisliidu moodustamisele erakonnast väljaheitmine ei ähvarda.<ref name="KSjqx" /> * [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Mursi talu]]s avati [[Viljandi vald|Viljandi valla]] eestvõtmisel mälestuskivi riigivanem [[Jaan Tõnisson]]ile.<ref name="Mn0Mn" /> ==[[4. september]]== * [[Hiina]]s [[Xiamen]]i linnas algas viie areneva majandusega riikide rühma [[BRICS]] tippkohtumine.<ref name="OeOSN" /> * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] teatas oma tagasiastumisest peaminister [[Lin Chuan]].<ref name="rulers" /> * [[Kambodža]]s ilmus poliitiliselt sõltumatu ingliskeelse ajalehe [[The Cambodia Daily]] viimane number. Ajaleht lõpetas ilmumise esitatud nõude tõttu tasuda tagantjärele 6,3 miljonit dollarit väidetavalt tasumata makse. Viimase numbri esikaane loos süüdistati peaminister [[Hun Sen]]i diktatuuri kehtestamises.<ref name="1gj9S" /> * [[Suurbritannia]] [[troonipärimisjärjekord|troonipärimisjärjekorras]] teisel kohal olev [[William, Cambridge'i hertsog|prints William]] ja tema abikaasa [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna|Catherine]] teatasid, et ootavad oma kolmandat last.<ref name="uZaF3" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s jättis Moskva linnakohus jõusse riigi raha omastamises kahtlustatavale lavastajale [[Kirill Serebrennikov]]ile määratud koduaresti ja keeldus teda kautsjoni vastu vabastamast.<ref name="Gk6lR" /> * [[Eesti]] siseminister [[Andres Anvelt]] alustas kahepäevast visiiti [[Kreeka]]s, kus ta kohtus Kreeka rändeministri [[Ioánnis Mouzálas]]ega, et arutada Euroopa Liidu rändepoliitikaga seotud küsimusi. Samuti külastas minister Kreekas asuvaid varjupaigataotlejate vastuvõtu- ja majutuskeskusi.<ref name="vv37" /> * Eesti välisminister [[Sven Mikser]] oli visiidil [[Poola]]s [[Varssavi]]s, kus ta esines sõnavõtuga suursaadikute konverentsil ja kohtus oma Poola kolleegi [[Witold Waszczykowski]]ga. Samal päeval sõitis ta edasi [[London]]isse, kus osales Põhja- ja Baltimaade riikide rühma [[NB8]] välisministrite kohtumisel [[Suurbritannia]] välisministri [[Boris Johnson]]iga.<ref name="vv37" /> * Eestis avaldasid [[Savisaare valimisliit]] ja valimisliit [[Tegus Tallinn]] oma ühised esikandidaadid Tallinnas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]].<ref name="UORps" /> * [[Tallinn]]as algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames kahepäevane 21. Euroopa ühinguõiguse konverents, kus Eestit esindas valitsuse liikmetest justiitsminister [[Urmas Reinsalu]].<ref name="vv37" /> ==[[5. september]]== * [[Brasiilia]] prokuratuur esitas ekspresidentidele [[Dilma Rousseff]]ile ja [[Luiz Inácio Lula da Silva]]le süüdistuse kuritegeliku organisatsiooni moodustamises. Mõlemat ekspresidenti ja lisaks veel kuut nende [[Tööliste Partei (Brasiilia)|Tööliste Partei]] liiget süüdistatakse riikliku naftafirmaga [[Petrobras]] seotud korruptiivsetes tehingutes.<ref name="hajEK" /> * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] peaministriks nimetati eelmisel päeval tagasi astunud [[Lin Chuan]]i asemel [[Lai Ching-te]], kelle ametiaeg algab [[September 2017#8. september|8. septembril]].<ref name="rulers" /> * [[Kambodža]] prokuratuur esitas opositsioonijuhile [[Kem Sokha]]le süüdistuse riigireetmises. Väidetavalt olevat Kem 2013. aastal oma partei liikmetele kinnitanud, et ta saab poliitilise kampaania tegemisel nõu ja abi Ameerika Ühendriikidelt.<ref name="F8m4w" /> * [[Rumeenia]]s astus tagasi kaitseminister [[Adrian Tutuianu]], kaitseministri kohusetäitjaks nimetati [[Ion-Marcel Ciolacu]].<ref name="rulers" /> * [[Senegal]]is esitas tagasiastumispalve peaminister [[Mohamed Dionne]], kuid president [[Macky Sall]] tegi talle samal päeval ülesandeks moodustada uus valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s lõppes kandidaatide registreerimiseks esitamine [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikeks valimisteks]].<ref name="vvk2017" /> * [[Tartu]]s algas sihtasutuse [[Eesti Teatri Festival]] korraldatud teatrifestival [[Draama (teatrifestival)|Draama 2017]].<ref name="vv37" /> * [[Ämari lennubaas]]is andsid [[Hispaania]] lennuväelased [[NATO]] Baltimaade õhuturbemissiooni üle [[Belgia]] lennusalgale.<ref name="vv37" /> ==[[6. september]]== * [[Euroopa Kohus]] otsustas, et [[Ungari]] ja [[Slovakkia]] on kohustatud täitma [[Euroopa Komisjon]]i poolt neile määratud kvooti põgenike vastuvõtmiseks, mille need riigid olid kohtus vaidlustanud.<ref name="S9miD" /> * [[Hispaania]]s võttis [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna parlament vaatamata keskvalitsuse vastuseisule 72 poolthäälega vastu seaduse, mis võimaldab [[Oktoober 2017#1. oktoober|1. oktoobril]] piirkonnas läbi viia iseseisvusreferendumi.<ref name="JxRIs" /> * [[Moldova]] president [[Igor Dodon]] vetostas valitsuse kava saata Moldova kaitseväelased osalema [[Ukraina]]s toimuvatel rahvusvahelistel sõjalistel õppustel.<ref name="5gVVe" /> * [[Montenegro]]s algas kohtuprotsess 14 isiku üle, keda süüdistatakse riigipöördekatse ettevalmistamises.<ref name="sSqJY" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] alustas kuuepäevast visiiti [[Colombia]]s.<ref name="DH4ZV" /> * [[Skandinaavia]] panganduskontsern [[Nordea Pank]] teatas, et viib oma rahvusvahelise peakorteri [[Rootsi]] pealinnast [[Stockholm]]ist üle [[Soome]] pealinna [[Helsingi]]sse. Põhjuseks sai Rootsi valitsuse kava tõsta pankade tagatisfondi sissemakseid.<ref name="YZRWA" /> * [[Togo]] valitsus võttis vastu seaduseelnõu, mis parlamendilt heakskiidu saamisel kehtestaks presidendile ametiaja piirangud ja viiks põhiseadusse sisse ka teisi valimisi puudutavaid muudatusi.<ref name="RcEjN" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s galeriis Triumf avati eesti maalikunstniku [[Kaido Ole]] isikunäitus.<ref name="l1Rrh" /> * [[Eesti]]sse saabus ametlikule visiidile [[NATO]] peasekretär [[Jens Stoltenberg]], kes kohtus visiidi esimesel päeval peaminister [[Jüri Ratas]]e, kaitseminister [[Jüri Luik|Jüri Luige]] ja välisminister [[Sven Mikser]]iga. Ühtlasi osales Stoltenberg Tallinnas toimunud Euroopa Liidu kaitse- ja välisministrite kohtumistel.<ref name="vv37" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas Euroopa Liidu kaitseministrite mitteametlik kahepäevane kohtumine, mille teisel päeval viidi ministritele läbi ka strateegiline küberkaitseõppus.<ref name="vv37" /> * Eesti suursaadik [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaades]] [[Kaili Terras]] andis kuningas [[Willem-Alexander]]ile üle oma volikirja.<ref name="vv37" /> * [[Vabariigi Valimiskomisjon]] otsustas, et vaatamata [[ID-kaart|ID-kaartide]] kiipides avastatud turvariskile ei loobuta [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] e-hääletamisest.<ref name="9iTO6" /> * [[Tallinna Halduskohus]] jättis rahuldamata [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] taotluse [[Reidi tee]] ehituse peatamiseks.<ref name="hDvf2" /> ==[[7. september]]== * [[Austraalia]] ülemkohus lükkas tagasi kaks hagi, millega üritati takistada rahvahääletuse korraldamist [[samasooliste abielu]] seadustamiseks posti teel, kõrvaldades sellega viimased takistused referendumi läbiviimise teelt.<ref name="EgRtq" /> * [[Kosovo]] president [[Hashim Thaçi]] tegi [[Ramush Haradinaj]]ile ülesandeks moodustada uus valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Mehhiko]] valitsus andis [[Põhja-Korea]] suursaadikule 72 tundi aega riigist lahkumiseks. See valitsuse otsus oli vastuseks Põhja-Korea läbi viidud tuumapommi katsetusele.<ref name="Bpss1" /> * Mehhikot tabas viimase 85 aasta tugevaim maavärin. 8,1-magnituudine maavärin tabas peamiselt Mehhiko lõunaosa, tuues kaasa kõige enam ohvreid [[Juchitán de Zaragoza]] linnas. Kokku hukkus vähemalt 65 inimest, neist üle poole Juchitáni linnas. Samuti purunes maavärina tagajärjel linnas üle 5000 elumaja.<ref name="6MnBw" /> * [[Mongoolia]] parlament otsustas 42 poolthäälega tagandada ametist peaminister [[Džargaltulgõn Erdenebat]]i.<ref name="rulers" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite mitteametlik kahepäevane kohtumine. Kohtumise esimene päev ühtis kaitseministrite mitteametliku kohtumise teise päevaga ning ministrid arutasid ühiselt Euroopa Liidu kaitsealgatuste elluviimisega seotud küsimusi.<ref name="vv37" /> * [[Tallinna metodisti kirik]]u keskuses algas kahepäevane konverents "Reformatsiooni viljad ja väljakutsed", millega tähistati lisaks [[reformatsioon]]i 500. aastapäevale ka 50 aasta möödumist naiste vaimulikuks pühitsemise algusest [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus]]. Konverentsi korraldas [[Ühendus Naised Teoloogias]].<ref name="XGcnm" /><ref name="XoPwV" /> ==[[8. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]]s ja [[Lõuna-Carolina]]s anti 5,6 miljonile inimesele korraldus piirkonnast evakueerida seoses orkaani [[Irma (orkaan)|Irma]] lähenemisega. Samal päeval jõudis orkaan [[Kuuba]] koosseisu kuuluva [[Sabana-Camagüey saarestik]]uni.<ref name="DsXtv" /> * [[Angola]] peamine opositsioonipartei [[UNITA]] vaidlustas konstitutsioonikohtus augustis toimunud [[2017. aasta Angola parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] tulemused. [[September 2017#13. september|13. septembril]] jättis kohus UNITA apellatsiooni rahuldamata.<ref name="tpF5d" /><ref name="Lf5g4" /> * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] peaministrina astus ametisse [[Lai Ching-te]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] külastas [[Saare maakond]]a.<ref name="vv37" /> * Eesti maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] külastas Lõuna-Eesti maakondi.<ref name="vv37" /> * Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides [[Lauri Lepik]] andis president [[Donald Trump]]ile üle oma volikirja.<ref name="vv37" /> * [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru]] ja [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru]] maakondades algas kolmepäevane sõjaline õppus [[Põhjakonn (õppus)|Põhjakonn]], millel osalesid ka Eestis paiknevad teiste [[NATO]] liikmesriikide üksused.<ref name="vv37" /> ==[[9. september]]== * [[Albaania]] president [[Ilir Meta]] nimetas uuesti peaministriks [[Edi Rama]]. Järgmisel päeval nimetas Meta peaminister Rama valitsuskabineti ametisse.<ref name="rulers" /> * [[Itaalia]]s [[Veneetsia]]s kuulutati välja [[Veneetsia filmifestival]]i auhindade laureaadid. Festivali peaauhinna [[Kuldlõvi]] võitis [[Guillermo del Toro]] film "[[The Shape of Water]]".<ref name="ZZQqf" /> * [[Kosovo]] parlament kiitis napi häälteenamusega, 61 poolthäälega heaks peaminister [[Ramush Haradinaj]]i valitsuskabineti.<ref name="rulers" /> * [[Saudi Araabia]] katkestas igasuguse dialoogi [[Katar]]iga, süüdistades viimast eelmisel päeval Katari emiiri [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]] ja Saudi Araabia kroonprintsi [[Muḩammad ibn Salmān]]i vahel toimunud telefonikõne sisu moonutamises.<ref name="lwwyL" /> * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is avaldasid tuhanded inimest meelt Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise ehk [[Brexit]]i vastu.<ref name="QxtXG" /> * [[Uruguay]]s astus seoses korruptsioonijuurdlusega ametist tagasi asepresident [[Raúl Sendic]]. Uueks asepresidendiks nimetati eelmise presidendi [[José Mujica]] abikaasa [[Lucía Topolansky]], kelle ametiaeg algas [[September 2017#13. september|13. septembril]].<ref name="rulers" /> ==[[10. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis [[Plano]] linnas jalgpallimängu vaatamise ajal puhkenud kodutülis avas mees tule teiste majas viibinute pihta, tappes kokku seitse inimest. Sündmuskohale saabunud politsei lasi tulistaja maha.<ref name="DLXBz" /> * Ameerika Ühendriikidesse [[Florida]] osariigi rannikule jõudis orkaan [[Irma (orkaan)|Irma]]. Esimesel päeval hukkus orkaani tõttu viis inimest ja üle 3,5 miljoni inimese jäid ilma elektrivarustuseta.<ref name="gi9n4" /> * [[Itaalia]]s [[Livorno]]s hukkus paduvihmade tagajärjel aset leidnud üleujutustes vähemalt kuus inimest.<ref name="of3tC" /> * [[Venemaa]] kuues esimese järgu haldusüksuses ([[Krasnodari krai]], [[Põhja-Osseetia]], [[Pensa oblast]], [[Sahhalini oblast]], [[Saratovi oblast]], [[Udmurtia]]) toimusid regionaalparlamentide valimised. Kuigi kõigis haldusüksustes võitis valimised erakond [[Ühtne Venemaa]], kaotas see valimiste tulemusel kõigis parlamentides peale Põhja-Osseetia parlamendi senisega võrreldes kohti. * Venemaa 16 esimese järgu haldusüksuses toimusid haldusüksuste juhtide otsevalimised. Kõigil valimistel valiti ametisse tagasi senised kubernerid ja vabariigi pead, seejuures kuulusid kõik tagasivalitud erakonda Ühtne Venemaa. * Venemaal valis [[Adõgee]] parlament ühehäälselt vabariigi peaks [[Murat Kumpilov]]i.<ref name="rulers" /> ==[[11. september]]== * [[Belgia]]s leiti kohalikult kalmistult tapetuna [[Mouscron]]i 71-aastane linnapea, Belgia parlamendi endine liige [[Alfred Gadenne]], kelle kõri oli noaga läbi lõigatud. Kahtlusalune andis ennast ise samal päeval politseile üles, tema motiivid teo toimepanekuks olid ebaselged.<ref name="4PWq8" /> * [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el ründasid islamistlikud võitlejad politseikonvoid. Tee äärde paigutati mitmed pommid, pärast nende õhkimist avati sõidukite pihta tuli käsitulirelvadest. Rünnakus hukkus 18 ja sai vigastada veel seitse politseinikku. Vastutuse võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="BHt9G" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s tuli tänavatele umbes üks miljon inimest, et tähistada [[Kataloonia]] rahvuspüha ja avaldada toetust [[Oktoober 2017#1. oktoober|1. oktoobriks]] kavandatud Kataloonia iseseisvusreferendumile.<ref name="rsHBY" /> * [[Norra]]s toimusid [[2017. aasta Norra parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis 27,4% toetuse ja 49 parlamendikohaga [[Norra Töölispartei]]. Võimu säilitas siiski erakonna [[Høyre]] juhitav paremtsentristlike erakondade koalitsioon, mis sai kokku 88 kohta parlamendis.<ref name="hTXai" /> * [[Rootsi]] kaitsevägi alustas viimase 20 aasta suurimat sõjalist õppust Aurora 17. Rahvusvahelisel õppusel osales üle 19 000 Rootsi kaitseväelase kõigist väeliikidest, lisaks sõjaväeüksused mitmetest [[NATO]] liikmesriikidest, kaasa arvatud Eestist.<ref name="m7Xvc" /><ref name="n4eh5" /> * [[Suurbritannia]]s [[Londoni Ülikool]]is toimus eesti helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 82. sünnipäevale pühendatud teaduskonverents "Arvo Pärt: Icon of Modernity".<ref name="SvSGi" /><ref name="vv38" /> * Suurbritannia parlament toetas esimesel lugemisel valitsuse esitatud eelnõu Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumiseks ([[Brexit]]). Eelnõu võeti pärast 13 tundi kestnud esimest lugemist vastu 326 poolt- ja 290 vastuhäälega. Jõustumiseks peab eelnõu edukalt läbima kõik kolm lugemist.<ref name="gr7m4" /> * [[Šveits]]is [[Uri kanton]]is [[Andermatt]]i raudteejaamas põrkasid kokku vedur ja reisirong. Õnnetuses sai vigastada umbes 30 inimest.<ref name="5MICH" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kehtestas vastusena [[Põhja-Korea]] tuumakatsetustele riigi suhtes uued majandussanktsioonid. Muuhulgas keelati rafineerimata nafta sissevedu riiki ja Põhja-Korea tekstiiltoodete eksport.<ref name="PQiqi" /> * [[Eesti]]s algas [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike valimiste]] aktiivse valimiskampaania periood, millega seoses hakkas kehtima välireklaami keeld.<ref name="vvk2017" /> * Eestis alustas [[XIII Riigikogu]] oma sügisistungjärku, mille avas kõnega president [[Kersti Kaljulaid]].<ref name="buhp6" /> * [[Tallinn]]as algas kolmepäevane mitteametlik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] metsandusdirektorite kohtumine.<ref name="vv38" /> * Tallinnas toimus Euroopa Liidu arenguministrite mitteametlik kohtumine, millel Eestit esindas välisminister [[Sven Mikser]].<ref name="vv38" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] juhatus otsustas erakonnast välja visata 32 inimest, kes kandideerivad kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel väljaspool Keskerakonna nimekirja. Prominentseim erakonnast välja heidetud poliitik oli erakonna juhatuse ja [[XIII Riigikogu]] liige [[Olga Ivanova]].<ref name="qsdnJ" /> ==[[12. september]]== * [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] tühistas föderaalse apellatsioonikohtu varasema otsuse ja otsustas, et president [[Donald Trump]]i administratsioonil on õigus ellu rakendada ulatuslikku põgenike riiki sisenemise keeldu.<ref name="XHCQn" /> * [[Falklandi saared|Falklandi saartel]] astus ametisse kuberner [[Nigel Phillips]].<ref name="rulers" /> * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s evakueeriti terroriohu tõttu [[Sagrada Família]] kirik. Hiljem selgus, et tegemist oli valehäirega, mille põhjustas kiriku lähedale pargitud kahtlane kaubik.<ref name="RL3pP" /> * [[Uus-Kaledoonia]] valitsus ei suutnud ka teisel katsel valida ametisse uut presidenti. [[Philippe Germain]]i kandidatuuri toetas viis valitsuse liiget, valituks osutumiseks oleks tarvis olnud kuus häält.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikoja]] president [[Klaus-Heiner Lehne]], kes kohtus peaminister [[Jüri Ratas]]e ja rahandusminister [[Toomas Tõniste]]ga.<ref name="vv38" /> * Eesti välisminister [[Sven Mikser]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Ukraina]] pealinnas [[Kiiev]]is, kus ta kohtus presidendi [[Petro Porošenko]], välisminister [[Pavlo Klimkin]]i ja Euroopa Liidu Ukraina delegatsiooni juhi [[Hugues Mingarelli]]ga.<ref name="vv38" /> * Keskkonnaministri [[Siim Valmar Kiisler]]i nõunikuna alustas tööd endine ajakirjanik ja Riigikogu liige [[Kalle Muuli]].<ref name="8Zysv" /> * [[Tallinn]]as toimus [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] rektori [[Ivari Ilja]] inauguratsioonitseremoonia. Valitsust esindas üritusel haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]].<ref name="vv38" /> * [[Tartu]]s [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes]] algas Läänemere regiooni sõjakoolide neli päeva kestnud konverents.<ref name="vv38" /> * [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] juhatus arvas erakonnast välja kaheksa liiget, kes osalevad kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel väljaspool erakonna nimekirja. Prominentseim välja heidetud poliitik oli [[Haapsalu]] linnapea [[Urmas Sukles]].<ref name="hetnp" /> ==[[13. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus tagasi [[Seattle]]'i linnapea [[Ed Murray]], kes oli sellest teatanud eelmisel päeval. Linnapea kohuseid asus täitma linnavolikogu esimees [[Bruce Harrell]].<ref name="rulers" /> * Ameerika Ühendriikides [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Spokane]]'i linna lähistel avas teismeline nooruk kohalikus keskkoolis tule, tappes oma klassikaaslase ja haavates veel kolme õpilast. Üks õpetajatest pidas tulistaja kinni ja tegi kahjutuks, andes ta hiljem üle politseile.<ref name="HIqRi" /> * [[Euroopa Komisjoni president]] [[Jean-Claude Juncker]] pidas [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] kõne, milles esitas visiooni, et tulevikus võiks [[euroala]]sse ja [[Schengeni viisaruum]]i kuuluda vähemalt 30 Euroopa riiki. Uute liikmetena nägi ta eelkõige Balkanimaid, kuid väljendas tugevaid kahtlusi [[Türgi]] võimaliku liikmesuse osas. Ühtlasi lubas Juncker kehtestada [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni]] volinikele uue eetikakoodeksi, mille kohaselt peavad nad pärast komisjonist lahkumist ootama vähemalt kaks aastat enne uuele töökohale asumist.<ref name="ldpv4" /><ref name="FF4Ns" /> * [[Rootsi]] immigratsioonivastane erakond [[Rootsi Demokraadid]] algatas parlamendis peaminister [[Stefan Löfven]]i umbusaldamise, nõudes tema tagasiastumist salajaste dokumentide lekke tõttu.<ref name="ElH9O" /> * [[Singapur]]i [[2017. aasta Singapuri presidendivalimised|presidendivalimiste]] võitjaks kuulutati ainsa kandidaadina üles seatud [[Halimah Yacob]]. Ta vannutati ametisse järgmisel päeval ja temast sai Singapuri esimene naisriigipea.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] kaitseminister [[Jüri Luik]] oli ametlikul visiidil [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s, kus ta kohtus oma Soome kolleegi [[Jussi Niinistö]]ga.<ref name="vv38" /> * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, kus ta osales Eesti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] eesistumisele ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kultuuriprogrammi raames toimunud Eesti džässansamblite kontserdil.<ref name="vv38" /> ==[[14. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Donald Trump]] külastas [[orkaan]]idest laastatud [[Florida]] osariigis [[Fort Myers]]i ja [[Naples]]i linna, et kohtuda tormide ohvritega.<ref name="fgX7a" /> * Ameerika Ühendriikide president Donald Trump teatas, et on jõudmas kokkuleppele [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] juhtidega lapsena Ameerika Ühendriikidesse toodud illegaalsetele immigrantidele seadusliku kaitse tagamisel. Trumpi omavoliline tegutsemine pahandas taas mitmeid tema oma erakonna, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] poliitikuid.<ref name="sBhW5" /> * Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Rex Tillerson]] külastas [[Suurbritannia]] pealinna [[London]]it, kus ta pidas kõnelusi Suurbritannia välisministri [[Boris Johnson]]iga ja kohtus põgusalt ka peaministri [[Theresa May|Theresa Mayga]].<ref name="0LW1a" /> * [[Austria]] liidukantsler [[Christian Kern]] ja välisminister [[Sebastian Kurz]] teatasid, et ei toeta [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]i eelmise päeva kõnes väljendatud seisukohti, mille kohaselt peaks [[euroala]] ja [[Schengeni viisaruum]]i idasuunaline laiendamine jätkuma.<ref name="fAXmX" /> * [[Euroopa Kohus]] otsustas, et välismaal viibivatele lennufirma [[Ryanair]] töötajatele ei kehti mitte [[Iirimaa]], vaid nende asukohariigi seadused. Ryanair oli soovinud, et kohus tunnistaks kõigi Iirimaal töölepingu sõlminud töötajatele universaalselt kehtivaks Iirimaa seadused, mis soosivad võrreldes Mandri-Euroopa seadustega pigem tööandjaid.<ref name="z6jya" /> * [[Ida-Timor]]i peaministriks nimetati [[Mari Alkatiri]]. Tema valitsus kinnitati ametisse järgmisel päeval.<ref name="rulers" /> * [[Iraak|Iraagi]] parlament andis peaminister [[Ḩaidar al-‘Ibādī]]le volitused kasutada kõiki vajalikke meetmeid Iraagi terviklikkuse säilitamiseks ja [[Iraagi Kurdistan]]is välja kuulutatud [[2017. aasta Iraagi Kurdistani iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendumi]] läbiviimise tõkestamiseks.<ref name="GXwZL" /> * [[Malaisia]] pealinnas [[Kuala Lumpur]]is islami internaatkoolis kohaliku aja järgi kell 5.40 hommikul puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt 23 õpilast, enamik neist teismelised noorukid.<ref name="6FT26" /> * [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] alustasid ühist seitsmepäevast sõjalist õppust [[Zapad-2017]], millel osaleb ametlikel andmetel kokku kuni 12 700 sõjaväelast kahest riigist.<ref name="D5LVn" /> * [[Eesti]]s oli ametlikul visiidil [[Taani]] välisminister [[Anders Samuelsen]], kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi [[Sven Mikser]]iga.<ref name="vv38" /> * [[Jüri Ratase esimene valitsus|Eesti valitsus]] jõudis kokkuleppele 2018. aasta riigieelarves. Muuhulgas otsustati, et 2018. aastal jäetakse kehtestamata ulatuslikke vaidlusi põhjustanud suhkrumaks.<ref name="nWa63" /> * [[Tallinn]]as algas Euroopa Liidu küberturbe konverents "Digital Single Market, Common Digital Security 2017", mille avas peaminister [[Jüri Ratas]].<ref name="vv38" /> ==[[15. september]]== * [[Iraagi Kurdistan]]i parlament kiitis heaks iseseisvusreferendumi korraldamise [[September 2017#25. september|25. septembril]]. Parlament kogunes istungile peamiselt valitsuse algatatud referendumi heakskiitmiseks, enne seda ei olnud parlament koos käinud ligi kaks aastat.<ref name="lcyED" /> * [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] idaosas avasid julgeolekujõud tule [[Burundi]] põgenike pihta, kes protesteerisid kava vastu nad kodumaale tagasi saata. Vahejuhtumis sai surma 18 inimest.<ref name="hLTbd" /> * [[Peruu]] parlament avaldas umbusaldust peaminister [[Fernando Zavala]] valitsusele.<ref name="LfaaF" /> * [[Põhja-Korea]] korraldas järjekordse raketikatsetuse. Välja tulistatud kaugmaarakett lendas üle [[Jaapan]]i ja kukkus umbes 2000 km kaugusel [[Vaikne ookean|Vaiksesse ookeani]]. Raketi lennukõrgus oli 770 km ja lennuaeg umbes 19 minutit.<ref name="mVT7o" /> * [[Soome]]s kuulutas [[Helsingi]] ringkonnakohus välja rõivakaupluste keti [[Seppälä]] pankroti.<ref name="Ba4xe" /> * [[Suurbritannia]] pealinna [[London]]i metroos toimus terrorirünnak. [[Parsons Greeni metroojaam]]as plahvatas rongis pomm, kuid kuna isetehtud lõhkekeha ei toiminud korralikult, jäi plahvatus kavandatust nõrgemaks. Rünnakus sai vigastada 30 inimest. Vastutuse selle eest võttis äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="WasJf" /> * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] külastas [[Saare maakond]]a ja kohtub [[Saaremaa Ühisgümnaasium]]is maakonna haridusjuhtide ja õpetajatega.<ref name="vv38" /> * Eesti majandus- ja taristuminister [[Kadri Simson]] külastas [[Põlva maakond]]a.<ref name="vv38" /> * Eesti riigihalduse minister [[Jaak Aab]] külastas [[Võru maakond]]a.<ref name="vv38" /> * [[Tallinn]]as [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumiste seeria, mida võõrustas Eesti rahandusminister [[Toomas Tõniste]].<ref name="vv38" /> ==[[16. september]]== * [[Hispaania]]s kogunes [[Barcelona]]sse umbes 700 kohaliku omavalitsuse juhti, et avaldada selget toetust keskvalitsuse ja ülemkohtu poolt ebaseaduslikuks kuulutatud [[Kataloonia]] iseseisvusreferendumi toimumisele.<ref name="AUBaT" /> * [[Island]]il astus valitsuskoalitsiooni lagunemise tõttu tagasi peaminister [[Bjarni Benediktsson]]. Ühtlasi teatas Benediktsson, et president andis heakskiidu ka tema palvele korraldada uued erakorralised parlamendivalimised. Eelmised [[2016. aasta Islandi parlamendivalimised|erakorralised parlamendivalimised]] toimusid Islandil 2016. aasta oktoobris.<ref name="rulers" /><ref name="StxH6" /> * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimus meeleavaldus, millel mälestati antifašistlikku liikumisse kuulunud räppmuusiku [[Paúlos Fýssas]]e nelja aasta tagust tapmist neonatsi poolt. 2000 osavõtjaga meeleavaldusest eraldus mõnikümmend inimest, kes üritasid rünnata äärmusparempoolse erakonna [[Kuldne Koidik]] peakorterit ja heitsid seda turvanud politseinike pihta süütepomme. Politsei oli sunnitud meeleavaldajate ohjeldamiseks kasutama pisargaasi.<ref name="c8DQb" /> * [[Singapur]]is avaldasid sajad inimesed vaikides meelt [[September 2017#13. september|13. septembril]] toimunud [[2017. aasta Singapuri presidendivalimised|presidendivalimiste]] vastu, mille eel lükati tagasi nelja kandidaadi kandideerimisavaldused ja millel sai seetõttu osaleda vaid üks kandidaat.<ref name="ioWEQ" /> ==[[17. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] kohtusid Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[Rex Tillerson]] ja [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]]. Kohtumise keskmes olid [[Süüria kodusõda]], [[sõda Donbassis]] ja üldine olukord [[Lähis-Ida]] regioonis.<ref name="JgKUk" /> * [[Hiina]] koosseisu kuuluvas [[Macau]]s toimusid [[2017. aasta Macau parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimisaktiivsus oli 57,2%.<ref name="rulers" /> * [[Hispaania]] politsei konfiskeeris [[Barcelona]]s läbi viidud reidi käigus laost kampaaniamaterjalid [[Kataloonia]] iseseisvusreferendumi toetuseks.<ref name="r9dbJ" /> * [[India]] peaminister [[Narendra Modi]] avas ametlikult India suurima ja maailma suuruselt teise tammi, [[Sardar Sarovari tamm]]i ehituse [[Narmada]] jõel.<ref name="RKvMW" /> * [[Palestiina]] islamiliikumine [[Ḩamās]] teatas, et on valmis laiali saama [[Gaza tsoon]]i kontrolliva administratsiooni, mis peaks muutma võimalikuks [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina rahvusliku omavalitsuse]] kõigi alade koondamise ühendvalitsuse võimu alla.<ref name="0RK1d" /> * [[Peruu]] president [[Pedro Pablo Kuczynski]] nimetas umbusaldatud [[Fernando Zavala]] asemel uueks peaministriks asepresidendi [[Mercedes Aráoz]]i. Uus valitsuskabinet vannutati ka samal päeval ametisse.<ref name="J4mwA" /> * [[Serbia]] pealinnas [[Belgrad]]is toimus politsei kaitse all [[geiparaad]], mida tervitas ka riigi peaminister [[Ana Brnabić]].<ref name="6ydHw" /> ==[[18. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] toimunud linnaliinibussi ja ekskursioonibussi kokkupõrkes sai surma kolm ja vigastada 16 inimest.<ref name="K4lF3" /> * [[Ameerika Ühendriikide Senat]] kiitis häältega 89:8 heaks uue kaitse-eelarve seaduse, millega eraldatakse Ameerika Ühendriikide relvajõududele uuel eelarveaastal 700 miljardit USA dollarit. Seaduse jõustumiseks peab Kongress veel tühistama 2011. aasta eelarvekontrolli seadusega kehtestatud kaitsekulutuste piirangu.<ref name="qyZMU" /> * Ameerika Ühendriikide mänguasjade tootja ja müüja [[Toys "R" Us]] esitas kohtule pankrotikaitse taotluse, et saada lisaaega oma võlgade restruktureerimiseks. Samal päeval esitas ettevõtte samasuguse taotluse ka [[Kanada]] kohtule.<ref name="5Fb48" /> * [[Holland]]is teatas [[Amsterdam]]i linnapea [[Eberhard van der Laan]], et läheb seoses oma tervisliku seisundiga tähtajatule puhkusele. Van der Laan teatas, et tal on avastatud kaugele arenenud siiretega kopsuvähk, mille ravi ei ole enam võimalik.<ref name="xIijy" /> * [[Iraak|Iraagi]] ülemkohus andis korralduse peatada [[September 2017#25. september|25. septembriks]] määratud [[Iraagi Kurdistan]]i iseseisvusreferendumi ettevalmistamine, et välja selgitada, kas see on vastavuses Iraagi põhiseadusega.<ref name="inMMU" /> * [[Kanada]] [[Loodealad]]e volinikuna astus ametisse [[Margaret Thom]].<ref name="rulers" /> * [[Nepal]]is toimus kohaliku omavalitsuse valimiste viimane voor.<ref name="Ywpwg" /> * [[Eesti]] kaitseminister [[Jüri Luik]] alustas viiepäevast visiiti Ameerika Ühendriikides.<ref name="vv39" /> * Eestis algas lauluvõistluse [[Eesti Laul]] 2018. aasta võistlustööde esitamine.<ref name="RevWq" /> ==[[19. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New York|New Yorgis]] kogunes [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]], kus Eestit esindasid president [[Kersti Kaljulaid]] ja välisminister [[Sven Mikser]]. Peaassamblee avaistungil pidas ettekande e-valitsemisest ja e-valimistest [[e-Riigi Akadeemia]] strateegiadirektor [[Hannes Astok]].<ref name="SBQUc" /> * [[Mehhiko]]s leidis aset järjekordne maavärin, mille epitsenter asus 55 km lõunas [[Puebla]] linnast. 7,1-magnituudine maavärin põhjustas kõige ulatuslikke kahjustusi ka pealinnas [[México]]s ja selle ümbruses, hukkus vähemalt 237 inimest ja hävinesid kümned hooned.<ref name="urneS" /><ref name="4kbVM" /> * [[Eesti]] peaminister [[Jüri Ratas]] oli ametlikul visiidil [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s, kus kohtus Poola valitsusjuhi [[Beata Szydło]]ga.<ref name="vv39" /> * [[Tallinna Ülikool]]is algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames kahepäevane rahvusvaheline hariduskonverents "Õppimise ja õpetamise nüüdisaegsed suunad".<ref name="vv39" /> * [[Tallinn]]as [[Kumu]] kunstimuuseumis andis siseminister [[Andres Anvelt]] koos [[Päästeamet]]i peadirektori [[Kuno Tammearu]]ga üle Päästeameti teenetemärgid.<ref name="vv39" /> ==[[20. september]]== * [[Bangladesh]]is [[Munshiganj]]i linna tekstiilivabrikus puhkenud tulekahjus hukkus vähemalt kuus inimest.<ref name="iV5u4" /> * [[Hispaania]] politsei vahistas [[Kataloonia]]s läbi viidud reidide käigus üle kümne regionaalvalitsuse ametniku ja otsis samuti läbi mitmed regionaalvalitsuse ametiruumid. Politseireidid olid üks osa Hispaania keskvalitsuse püüetest takistada Kataloonia iseseisvusreferendumi läbiviimist.<ref name="3HoKd" /> * [[Puerto Rico]]le jõudis selle piirkonna viimase 90 aasta kõige võimsam orkaan [[Maria (orkaan)|Maria]], mille tuulekiirus ulatus kuni 155 km/h. Orkaan põhjustas saarel ulatuslikke üleujutusi ja tekitas üleriigilise elektrikatkestuse.<ref name="6WaWm" /><ref name="xKoIw" /> * [[Šveits]]i föderaalvalitsuse uueks liikmeks valiti [[Ignazio Cassis]], kes vahetab [[November 2017#1. november|1. novembril]] välja [[Didier Burkhalter]]i ja võtab üle tema välisasjade portfelli.<ref name="rulers" /> * [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] taotles [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l peetud kõnes Ukrainasse täiemahulise ÜRO rahuvalvemissiooni saatmist, mis saaksid õiguse patrullida ka Ukraina-[[Venemaa]] piiril. Ühtlasi lükkas ta sellega tagasi Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i plaani lubada konfliktipiirkonda osaliselt ÜRO rahuvalvajad, kes patrulliksid hoopis Ukraina ja Ukrainast lahku löönud "rahvavabariikide" piiril.<ref name="wBece" /> * [[Eesti peaminister]] [[Jüri Ratas]] oli töövisiidil [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, kus kohtus [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]iga ja osales [[Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus|Eesti Euroopa Liidu eesistumise]] ametlikul avakontserdil.<ref name="vv39" /> * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] külastas [[Narva|Narvat]].<ref name="vv39" /> * Eestit külastas [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Maroš Šefčovič]], kes kohtus peaminister Jüri Ratase ja keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]]iga.<ref name="vv39" /> * [[Eesti Rahvusringhääling]] avalikustas moodustatavate uute toimetuste juhid: elamussaadete peatoimetajaks saab [[Karmel Eikner]], uudiste- ja spordisaadete peatoimetajaks [[Anvar Samost]] ning päevakajaliste saadete peatoimetajaks [[Peep Kala]].<ref name="oeYKD" /> ==[[21. september]]== * [[Iraak|Iraagi]] armee alustas [[Kirkūki kubernerkond|Kirkūki kubernerkonnas]] [[al-Ḩawīja]] linna tagasivallutamist äärmuslikult islamiliikumiselt [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="fJA0p" /> * [[Kasahstan]]is vabastati ennetähtaegselt vanglast 2015. aastal korruptsiooni eest 10 aastaks vangistusse mõistetud endine peaminister [[Serik Ahmetov]].<ref name="apxCp" /> * [[Prantsusmaa]]l teatas populistliku erakonna [[Rahvusrinne]] aseesimees [[Florian Philippot]], et lahkub erakonnast. Tema lahkumise tingis erakonna esimehe [[Marine Le Pen]]i otsus vabastada ta vastutusest erakonna strateegia ja kommunikatsiooni eest.<ref name="YBDgg" /> * [[Venemaa]] [[Venemaa Pank|keskpank]] võttis üle riigi suuruselt 12. laenuandja [[Binbank]]i, mis oli eelmisel päeval taotlenud keskpangalt päästepaketti.<ref name="zBvRL" /> * [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele visiidile [[Euroopa Komisjon]]i hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik [[Tibor Navracsics]].<ref name="vv39" /> * Eesti keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]] oli visiidil [[Soome]]s [[Turu]]s, kus ta osales koostööraamistiku [[China Europe Water Platform]] kõrgetasemelisel konverentsil.<ref name="vv39" /> * [[Tallinna Õpetajate Maja]]s algas [[Rahvusarhiiv]]i eestvedamisel Euroopa riigiarhivaaride kahepäevane ümarlauakohtumine.<ref name="vv39" /> * [[Tallinn]]as [[Telliskivi loomelinnak]]us algas Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames toimunud arhitektuuripoliitikate konverents, mille avas kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="vv39" /> ==[[22. september]]== * [[Aruba]]l toimusid [[2017. aasta Aruba parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim [[Aruba Rahvapartei]], mis sai 39,8% häältest ja üheksa kohta 21-liikmelises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 82,9%.<ref name="rulers" /> * [[Soome]] parlamendihoone ees [[Helsingi]]s pussitas kaks varjupaigataotlejat ennast ise kõhtu. Mõlemad mehed toimetati ravile haiglasse.<ref name="8NbeE" /> * [[Suurbritannia]]s tühistas [[London]]i transpordiamet sõidujagamisettevõtte [[Uber]] litsentsi Londonis tegutsemiseks, põhjendades seda vähese vastutustundega teenuse osutamisel. Ettevõttele jäi õigus linnavõimu otsus edasi kaevata ja apellatsiooniprotsessi lõpuni saavad nad tegutsemist jätkata.<ref name="e8PCg" /> * [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Komisjon]]i transpordivolinik [[Violeta Bulc]], kes kohtus oma visiidi raames ka peaminister [[Jüri Ratas]]ega.<ref name="vv39" /> * Eesti siseminister [[Andres Anvelt]] kinnitas [[Kaitsepolitseiamet]]i peadirektori asetäitjateks [[Martin Arpo]] ja [[Martin Perling|Martin Perlingu]], kelle ametiaeg algab [[Oktoober 2017#1. oktoober|1. oktoobril]].<ref name="u0y3b" /> ==[[23. september]]== * [[Indoneesia]]le kuuluval [[Bali]] saarel evakueeriti vulkaanipurske ohu tõttu [[Agung]]i vulkaani ümbrusest ligi 10 000 inimest.<ref name="FWmPW" /> * [[Itaalia]] populistliku erakonna [[Viie Tähe Liikumine]] üldkogu valis erakonna esimeheks Itaalia parlamendi alamkoja aseesimehe, 31-aastase [[Luigi Di Maio]].<ref name="ivryD" /> * [[Leedu]]s hääletas [[Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] volikogu valitsuskoalitsioonist lahkumise poolt, kuigi erakonna ministrid ja parlamendiliikmed koalitsioonist lahkumist ei toetanud. Samas oli koalitsioonist lahkumise poolt ka suurem osa erakonna piirkonnaorganisatsioonidest. Välisminister [[Linas Linkevičius]], kes soovis tööd valitsuses jätkata, esitas avalduse Sotsiaaldemokraatlikust Parteist lahkumiseks.<ref name="xYYGi" /> * [[Läti]] pealinna [[Riia|Riiga]] saabus kolmepäevasele visiidile budistlik usujuht, XIV dalai-laama [[Tenzin Gyatso]].<ref name="WexKR" /> * [[Mehhiko]]t tabas järjekordne maavärin. Seekordse maavärina võimsus oli 6,2 magnituudi ja selle tagajärjel hukkus esialgsetel hinnangutel vähemalt viis inimest.<ref name="aW0hs" /> * [[Uus-Meremaa]]l toimusid [[2017. aasta Uus-Meremaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel oli edukaim [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]], mis sai 46% antud häältest ja 58 kohta 120-liikmelises parlamendis. Peamine opositsioonierakond [[Uus-Meremaa Leiboristlik Partei]] sai 35,8% antud häältest ja 45 kohta parlamendis.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Tartu]]s [[Tähtvere park|Tähtvere pargis]] avati kolmas [[Euroopa spordinädal]]. Avaüritusel osalesid ka [[Euroopa Komisjon]]i volinik [[Tibor Navracsics]] ja kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="vv39" /> ==[[24. september]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is rünnati autopommiga [[Taani]] sõdurite konvoid. Eri andmetel hukkus plahvatuses kolm kuni viis tsiviilisikut, kuid Taani kaitseväelased pääsesid rünnakust vigastusteta.<ref name="f6RNm" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Donald Trump]]i administratsioon avaldas reisikeelu uue variandi. Senise kuue riigi asemel on nimekirjas nüüd kaheksa riiki, mille kodanikele kehtivad Ameerika Ühendriikidesse sisenemisel ranged piirangud – senistest riikidest jäid nimekirja [[Iraan]], [[Jeemen]], [[Liibüa]], [[Somaalia]] ja [[Süüria]], neile lisandusid [[Põhja-Korea]], [[Tšaad]] ja [[Venezuela]], reisikeelu alt vabastati [[Sudaan]]i kodanikud.<ref name="Z8A5H" /> * Ameerika Ühendriikides [[Tennessee]] osariigis [[Nashville]]'is avas 25-aastane Emanuel Kidega Samson kohalikus [[Kristuse Kirik]]u koguduses tule, [[Burnette'i kabeli tulistamine|tappes ühe naise ja haavates veel kuut inimest]]. Kiriku uksehoidjal õnnestus tulistaja kinni pidada ja hiljem politseile üle anda.<ref name="DyvHF" /> * [[Hispaania]]s [[Kataloonia]] autonoomse piirkonna linnades toimusid katalaani iseseisvuslaste meeleavaldused piirkonna iseseisvusreferendumi toetuseks, mille läbiviimist on Hispaania keskvalitsus üritanud takistada.<ref name="4n02s" /> * [[Iraan]]i relvajõud alustasid [[Iraagi Kurdistan]]i piiri lähistel sõjalisi õppusi. Tegemist oli iga-aastaste õppustega, mis pälvisid rahvusvahelist tähelepanu seetõttu, et 2017. aastal algasid need päev enne Iraagi Kurdistanis toimunud iseseisvumisreferendumit.<ref name="x4kDZ" /> * [[Mali]] põhjaosas hukkus teeäärse pommi plahvatuses kolm [[Bangladesh]]ist pärit rahuvalvesõdurit.<ref name="rarlO" /> * [[Prantsusmaa]]l toimusid parlamendi ülemkoja senati valimised, mille raames valiti ümber pool senati senisest koosseisust. * [[Saksamaa]]l toimusid [[2017. aasta Saksamaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Kristlik-Demokraatlik Liit]] koos oma Baieri sõsarpartei [[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liiduga]], mis kogusid kokku 32,9% häältest ja said 246 kohta 709-liikmelises [[Liidupäev]]as. Parlamenti pääsesid veel [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], [[Alternatiiv Saksamaale]], [[Vaba Demokraatlik Partei]], [[Vasakpartei (Saksamaa)|Vasakpartei]] ja [[Liit 90/Rohelised]]. Valimisaktiivsus oli 76,2%.<ref name="rulers" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]]s [[Dayr az-Zūr]]i linna lähistel hukkus äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] haubitsarünnakus [[Venemaa]] üks sõjalisi nõustajaid Süürias, kindralleitnant [[Valeri Assapov]].<ref name="D0cyi" /> * [[Šveits]]is toimus kolm rahvahääletust. Ettepanekud pensionireformi läbiviimiseks ja käibemaksu tõstmiseks lükati tagasi, kuid heaks kiideti ettepanek kaitsemeetmete kehtestamiseks kohalikele toiduainete tootjatele.<ref name="a52RH" /> * [[Eesti]] keskkonnaminister [[Siim Valmar Kiisler]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Poola]]s.<ref name="vv40" /> ==[[25. september]]== * [[Austraalia]] valitsus teavitas avalikkust kavast asutada riiklik kosmoseagentuur.<ref name="w4rpV" /> * Euroopa riikides, kaasa arvatud Eestis, algas 12. korda toimunud "[[Teadlaste Öö|Teadlaste öö]]" festival.<ref name="vv40" /> * [[Iraagi Kurdistan]]is toimus iseseisvusreferendum. * [[Kanada]]s algas sõjaveteranide spordivõistlus [[Invictus Games]], millel osales ka [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] võistkond.<ref name="vv40" /> * [[Luksemburg]]is toimus rahvusvaheline haridusalane tippkohtumine [[Global Education Industry Summit]], mis tõi kokku haridusvaldkonna administraatorid ja ettevõtjad, kes keskendusid innovatsioonile hariduses. Eesti delegatsiooni kohtumisel juhtis haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]].<ref name="vv40" /> * [[Poola]] president [[Andrzej Duda]] tegi teatavaks oma kohtureformikava, mis annaks talle suuremad volitused kohtunike ametisse määramisel. Duda plaani kohaselt on kohtunike ametisse nimetamiseks vajalik 3/5 parlamendiliikmete toetus ja suutmatuse korral kokku leppida saab president protsessi sekkuda, samuti kehtestaks see ülemkohtu liikmetele vanuse ülempiiriks 65 eluaastat ja lubaks presidendil otsustada, millal ülemkohtu liikmed ei ole enam võimelised oma kohustusi täitma.<ref name="OTjVo" /> * [[Saksamaa]]l teatas esimest korda parlamenti pääsenud populistliku erakonna [[Alternatiiv Saksamaale]] kaasesimees [[Frauke Petry]], et ta ei saa seista "anarhistliku erakonna eest, millel puudub plaan valitsemiseks" ning ta ei liitu seetõttu oma erakonna parlamendifraktsiooniga, vaid jääb parlamenti fraktsioonivaba parlamendiliikmena.<ref name="iDsOS" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] vabastas ametist [[Samara oblast]]i kuberneri [[Nikolai Merkuškin]]i ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks Föderatsiooninõukogu liikme [[Dmitri Azarov]]i.<ref name="DMEw8" /> * [[Eesti]]s algas [[Eesti toidu kuu]] raames toimuv kalanädal. Kalanädala pidulik avamine toimus [[Jõgevamaa Gümnaasium]]is maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamme]] osavõtul.<ref name="vv40" /> * Eesti sotsiaalkaitseminister [[Kaia Iva]] külastas [[Keila vald]]a ja [[Paldiski]] linna.<ref name="vv40" /> * [[Tartu]]s algas Eesti esimene rahvusvaheline kaitsetööstuse näitus "Electronic Warfare & Military Cyber Live".<ref name="vv40" /> ==[[26. september]]== * [[Ameerika Ühendriikide Senat]]i väliskomisjoni esimees [[Bob Corker]] teatas, et ta ei kandideeri 2018. aastal enam senati liikmeks.<ref name="PiMJ8" /> * [[Angola]]s vannutati ametisse 38 aastat riiki juhtinud presidendi [[José Eduardo dos Santos]]e järglasena [[João Lourenço]].<ref name="rulers" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Har Adar]]i juudi asunduses avas palestiinlasest mees selle kontrollpunktis tule, tappes kolm valvurit ja haavates raskelt neljandat. Ründaja lasti sündmuskohal maha.<ref name="VjI53" /> * [[Mongoolia]] valitsev erakond [[Mongoolia Rahvapartei]] esitas peaministri kandidaadiks [[Uhnaagijn Hürelsüh]]i.<ref name="rulers" /> * [[Saudi Araabia]]s anti välja määrus, mille kohaselt hakatakse kuningriigi naissoost elanikele hiljemalt 2018. aasta juunis väljastama autojuhilube. Saudi Araabia oli maailma viimane riik, kus naistel oli keelatud autot juhtida.<ref name="DsTvb" /> * [[Ukraina]] pealinnast [[Kiiev]]ist 180 km edelas asuvas [[Kalõnivka]] külas asuvas laskemoonalaos toimus õhtul kella 22 paiku plahvatus. Plahvatuses sai vigastada kaks inimest, kuid plahvatuse piirkonnast evakueeriti 30 000 inimest. Ukraina võimud nimetasid toimunut sabotaažiks.<ref name="s9CIQ" /> * [[Venemaa]] president rahuldas [[Nižni Novgorodi oblast]]i kuberneri [[Valeri Šantsev]]i tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Gleb Nikitin]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s lõppesid kõrgemad riigikaitsekursused, mille lõpetamisel esines kõnega peaminister [[Jüri Ratas]].<ref name="vv40" /> * Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]] ja välisminister [[Sven Mikser]] allkirjastasid [[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus|Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse]] ja [[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] heade kavatsuste kokkuleppe.<ref name="vv40" /> * Eesti maaeluminister [[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda rahvusvahelisel nõupidamisel [[fiproniil]]iga saastunud kanamunade probleemi lahendamiseks. Samuti osales minister [[September 2017#28. september|28. septembril]] toimunud rahvusvahelisel biotehnoloogia konverentsil.<ref name="vv40" /> * Eestit külastas [[Norra]] rahandusminister [[Siv Jensen]], kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi [[Toomas Tõniste]]ga.<ref name="vv40" /> * Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvis [[Ratzingeri preemia]], millega autasustatakse teoloogia ja muude religiooniga seotud teadus- ja kunstivaldkondade silmapaistvaid esindajaid.<ref name="iTrgm" /> ==[[27. september]]== * [[Iirimaa]] valitsus teatas, et korraldab 2018. aasta mais või juunis rahvahääletuse [[abort|abordi]] legaliseerimiseks.<ref name="Yq2PU" /> * [[Interpol]] võttis vaatamata [[Iisrael]]i vastuseisule oma liikmeks [[Palestiina Rahvuslik Omavalitsus|Palestiina Rahvusliku Omavalitsuse]].<ref name="ryGXK" /> * [[Jaapan]]is moodustas [[Tōkyō]] kuberner [[Yuriko Koike]] uue erakonna [[Lootuse Partei]], mis Koike enda sõnul on salliv ja reformidele avatud konservatiivne erakond. Uus partei peaks osalema juba [[Oktoober 2017|oktoobris 2017]] toimuvatel [[2017. aasta Jaapani parlamendivalimised|parlamendivalimistel]], kuid Koike välistas oma kandideerimise, soovides jätkata senisel ametikohal.<ref name="KhlD3" /> * [[Tai]] ülemkohus mõistis riigi endise peaministri [[Yingluck Shinawatra]] tagaselja viieks aastaks vangi. Shinawatra oli süüdimõistmise järel põgenenud [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]], mistõttu karistust täitmisele pöörata ei saanud.<ref name="l4FW8" /> * [[Venemaa]] täitis [[keemiarelvade konventsioon]]iga endale võetud kohustused, hävitades viimased enda valduses olnud keemiarelvad. Sündmust kanti üle televisioonis ja sellest võttis osa ka president [[Vladimir Putin]] isiklikult.<ref name="zFy8p" /> * [[Eesti]] haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] alustas [[Oktoober 2017#3. oktoober|3. oktoobrini]] kestvat ametlikku visiiti [[Jaapan]]is. Ministrit saadavad visiidil kantsler [[Tea Varrak]] ja Eesti ülikoolide esindajad.<ref name="vv40" /> * Eesti kaitseminister [[Jüri Luik]] külastas [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Nursipalu]]s paiknevat Ameerika Ühendriikide õhudessantkompaniid.<ref name="vv40" /> ==[[28. september]]== * [[Angola]] president [[João Lourenço]] tegi teatavaks oma esimese valitsuskabineti koosseisu.<ref name="rulers" /> * [[Läti]]s [[Riia]]s toimus [[Friedrich Eberti Fond]]i korraldatud konverents "The State of the Union - European Perspectives from the Baltic States", mille ühes diskussiooniplokis astus üles ka Eesti välisminister [[Sven Mikser]].<ref name="vv40" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Neenetsimaa|Neenetsi autonoomse ringkonna]] kuberneri [[Igor Košin]]i tagasiastumispalve ning nimetas tema asemel kuberneri kohusetäitjaks [[Aleksandr Tsõbulski]].<ref name="rulers" /> ==[[29. september]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus ametist tagasi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste minister [[Tom Price]], tema kohusetäitjaks nimetati [[Don Wright]].<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Krasnojarski krai]] kuberneri [[Viktor Tolokonski]] tagasiastumispalve ja nimetas kuberneri kohusetäitjaks [[Aleksandr Uss]]i.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]a [[Kultuurikatel|Kultuurikatlas]] toimus Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumine, millest võtsid osa Euroopa Liidu riikide peaministrid ja [[Euroopa Komisjon]]i juhtkond eesotsas [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]iga.<ref name="vv40" /> * Eestit külastas [[Läti]] kultuuriminister [[Dace Melbārde]], kes kohtus visiidi raames oma Eesti kolleegi [[Indrek Saar]]ega.<ref name="vv40" /> * Eesti rahandusminister [[Toomas Tõniste]] oli visiidil [[Pärnu]]s, kus kohtus kohalike ettevõtjate ja linnajuhtidega.<ref name="vv40" /> * [[Tartu]]s avati põhjaliku renoveerimise läbinud teatri [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] suur maja. Hoone avamisel osalesid ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar ja kultuuriministeeriumi kantsler [[Paavo Nõgene]].<ref name="vv40" /> ==[[30. september]]== * [[Kanada]]s [[Edmonton]]i linnas alustas mees rünnakute seeriat, milleks kasutas sõiduautot ja nuga. Kokku ajas mees õhtul ja järgnenud ööl auto alla neli tsiviilisikut, samuti pussitas ühte politseinikku. Järgmisel päeval õnnestus politseil kurjategija tabada – tegemist oli 30-aastase [[somaallased|somaali]] päritolu mehega, kelle autost leiti ka islamistliku äärmusliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] lipp.<ref name="IiLFW" /> * [[Eesti]] välisminister [[Sven Mikser]] oli ametlikul visiidil [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s, et osaleda rahvusvahelisel välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil ning kohtuda [[Šotimaa]] Euroopa-asjade ja arengukoostöö ministri [[Alasdair Allan]]iga.<ref name="vv40" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="vv36">[https://web.archive.org/web/20170902145804/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W36 Eelinfo (36. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="rulers">[http://www.rulers.org/2017-09.html September 2017] Rulers.org (vaadatud 6.09.2017)</ref> <ref name="vvk2017">[http://www.vvk.ee/kov2017/ Valimistoimingud ja tähtajad 2017. a kohalikel valimistel] Vabariigi Valimiskomisjon (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="vv37">[https://web.archive.org/web/20170907123757/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W37 Eelinfo (37. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="vv38">[https://web.archive.org/web/20170914131225/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W38 Eelinfo (38. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="vv39">[https://web.archive.org/web/20170921000436/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W39 EElinfo (39. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="vv40">[https://web.archive.org/web/20170927161812/https://www.valitsus.ee/et/eelinfo?week=2017-W40 Eelinfo (40. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 27.09.2017)</ref> <ref name="nfSLO">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles/u-s-south-korea-agree-to-revise-missile-treaty-in-face-of-north-korean-threats-idUSKCN1BD034 U.S., South Korea agree to revise missile treaty in face of North Korean threats] Reuters, 2.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="9bSxd">[http://www.err.ee/616117 Jõustus Ukraina-Euroopa Liidu assotsiatsioonilepe] ERR Uudised, 1.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="FUUBC">[http://www.reuters.com/article/us-japan-politics-opposition/japans-struggling-opposition-democrats-pick-ex-foreign-minister-maehara-as-leader-idUSKCN1BC3XB Japan's struggling opposition Democrats pick ex-foreign minister Maehara as leader] Reuters, 1.09.2017 (vaadatud 1.09.2017)</ref> <ref name="amGwa">[http://www.reuters.com/article/us-kenya-election-court/kenyan-court-scraps-presidential-vote-kenyatta-calls-for-calm-idUSKCN1BC4A5 Kenyan court scraps presidential vote, Kenyatta calls for calm] Reuters, 1.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="MxGfr">[http://www.reuters.com/article/us-nigeria-security/suspected-boko-haram-members-kill-18-people-in-northeast-nigeria-idUSKCN1BD003 Suspected Boko Haram members kill 18 people in northeast Nigeria] Reuters, 2.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="Sdvna">[http://www.reuters.com/article/us-egypt-flights/britain-lifts-electronic-device-ban-on-flights-from-cairo-ministry-idUSKCN1BC4W8 Britain lifts electronic device ban on flights from Cairo: ministry] Reuters, 1.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="V39bs">[http://www.err.ee/616164 President kutsus õpilasi üles üksteist aitama] Reuters, 1.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="M3Ha1">[http://www.err.ee/616163 Ungari minister: EL näitaks tara jaoks raha andes solidaarsust, mida ise nõuab] ERR Uudised, 1.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="yEPsv">[http://www.err.ee/615799 Tomberg lahkub Eesti Meediast, juhatusega liitub Nele Laev] ERR Uudised, 31.08.2017 (vaadatud 1.09.2017)</ref> <ref name="4TvW5">[http://sport.err.ee/616517 Eesti Vehklemisliit sai uue peasekretäri] ERR Sport, 4.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="tPkSx">[http://www.err.ee/616145 Kuresaares avati esimene väike erakool] ERR Uudised, 1.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="Cgo2I">[http://www.err.ee/616279 Trump saabus Houstonisse tulvaohvritega kohtuma] ERR Uudised, 2.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="sXvIJ">[http://www.err.ee/616235 Trump nimetas uue USA suursaadiku Eestisse] ERR Uudised, 2.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="xjkJH">[https://www.rferl.org/a/iraq-power-plant-attack/28712294.html Iraqi Officials Say Seven Killed In Suicide Attack On Power Plant] Radio Free Europe / Radio Liberty, 2.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="JOSto">[http://www.reuters.com/article/us-romania-gaymarriage/romania-to-hold-same-sex-marriage-referendum-this-autumn-ruling-party-leader-idUSKCN1BD0VU Romania to hold same-sex marriage referendum this autumn: ruling party leader] Reuters, 2.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="u6Zqt">[https://www.rferl.org/a/serbia-vucic-motorcade-crash-arrests/28713649.html Three Arrested After Crashing Car Into Serbian President's Motorcade] Radio Free Europe / Radio Liberty, 2.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="9c9QM">[http://www.reuters.com/article/us-usa-russia-diplomacy/russian-diplomats-vacate-three-properties-on-u-s-orders-idUSKCN1BD0TJ Russian diplomats vacate three properties on U.S. orders] Reuters, 2.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="CBosS">[http://klassikaraadio.err.ee/v/kontserdisaal/saated/7ea2ff15-05d8-42d1-93ca-b343f029da39/pardi-paevad-kaljuste-kaks-parti-ja-bach Pärdi Päevad: Kaljuste, kaks Pärti ja Bach] Klassikaraadio, 2.09.2017 (vaadatud 2.09.2017)</ref> <ref name="mUNan">[http://www.reuters.com/article/us-india-cabinet-defence/india-appoints-new-defence-minister-rejigs-cabinet-to-refocus-on-economy-idUSKCN1BE0H0 India appoints new defence minister, rejigs cabinet to refocus on economy] Reuters, 3.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="g2XcG">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-nuclear/north-korea-says-conducts-hydrogen-bomb-test-trump-calls-it-a-rogue-nation-idUSKCN1BD0VW North Korea says conducts hydrogen bomb test, Trump calls it a 'rogue nation'] Reuters, 3.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="d3v0j">[http://www.reuters.com/article/us-germany-election-debate/merkels-rivals-narrow-gap-slightly-ahead-of-tv-debate-idUSKCN1BE0SQ Merkel's rivals narrow gap slightly ahead of TV debate] Reuters, 3.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="yqTGT">[http://www.reuters.com/article/us-germany-frankfurt-evacuation/frankfurt-starts-defusing-massive-wwii-bomb-after-evacuating-60000-idUSKCN1BE0CF Frankfurt starts defusing massive WWII bomb after evacuating 60,000] Reuters, 3.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="KSjqx">[http://www.err.ee/616331 Ratas: Keskerakonna vastu kandideerijad visatakse parteist välja] ERR Uudised, 3.09.2017 (vaadatud 3.09.2017)</ref> <ref name="Mn0Mn">[http://www.err.ee/616395 Viljandimaal avati Jaan Tõnissoni mälestuskivi] ERR Uudised, 3.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="OeOSN">[https://www.rferl.org/a/brics-china-russia-tajikistan-korea-summit-/28714629.html Tensions On Korean Peninsula Loom Large As BRICS Summit Opens In China] Radio Free Europe / Radio Liberty, 4.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="1gj9S">[http://www.reuters.com/article/us-cambodia-media/cambodian-paper-shuts-with-dictatorship-parting-shot-idUSKCN1BE11H Cambodian paper shuts with 'dictatorship' parting shot] Reuters, 4.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="uZaF3">[http://www.reuters.com/article/us-britain-royals/uks-prince-william-and-wife-kate-expecting-third-child-idUSKCN1BF0ZX UK's Prince William and wife Kate expecting third child] Reuters, 4.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="Gk6lR">[https://www.rferl.org/a/moscow-serebrennikov-house-arrest-upheld/28715463.html Moscow Court Upholds Acclaimed Director Serebrennikov's House Arrest] Radio Free Europe / Radio Liberty, 4.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="UORps">[http://www.err.ee/616484 Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn avalikustas esinumbrid] ERR Uudised, 4.09.2017 (vaadatud 4.09.2017)</ref> <ref name="hajEK">[http://www.reuters.com/article/us-brazil-corruption/brazil-former-presidents-lula-and-rousseff-charged-in-corruption-case-idUSKCN1BH013 Brazil former presidents Lula and Rousseff charged in corruption case] Reuters, 5.09.2017 (vaadatud 6.09.2017)</ref> <ref name="F8m4w">[http://www.reuters.com/article/us-cambodia-politics/cambodia-charges-opposition-leader-with-treason-idUSKCN1BG0EN Cambodia charges opposition leader with treason] Reuters, 5.09.2017 (vaadatud 6.09.2017)</ref> <ref name="S9miD">[http://www.reuters.com/article/us-europe-migrants-easteurope/top-eu-court-rules-eastern-states-must-take-refugees-idUSKCN1BG35V Top EU court rules eastern states must take refugees] Reuters, 6.09.2017 (vaadatud 6.09.2017)</ref> <ref name="JxRIs">[http://www.err.ee/617098 Kataloonia parlament kiitis heaks iseseisvusreferendumi seaduse] ERR Uudised, 6.09.2017 (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="5gVVe">[http://www.reuters.com/article/us-moldova-army/moldovan-president-vetoes-participation-in-nato-country-exercises-idUSKCN1BH1KY Moldovan president vetoes participation in NATO country exercises] Reuters, 6.09.2017 (vaadatud 6.09.2017)</ref> <ref name="sSqJY">[http://www.err.ee/617036 Montenegros algas kohtuprotsess riigipöördekatses süüdistatavate üle] ERR Uudised, 6.09.2017 (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="DH4ZV">[https://www.nytimes.com/2017/09/06/world/americas/pope-francis-visits-colombia-where-even-peace-is-polarizing.html Pope Francis Visits Colombia, Where Even Peace Is Polarizing] The New York Times, 6.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="YZRWA">[http://www.err.ee/617056 Nordea viib peakorteri Rootsist Soome] ERR Uudised, 6.09.2017 (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="RcEjN">[http://www.reuters.com/article/us-togo-protests/togo-cabinet-passes-draft-bill-on-term-limits-amid-protests-idUSKCN1BH1M2 Togo cabinet passes draft bill on term limits amid protests] Reuters, 6.09.2017 (vaadatud 6.09.2017)</ref> <ref name="l1Rrh">[http://kultuur.err.ee/617262 Moskvas avati Kaido Ole personaalnäitus] ERR Kultuur, 7.09.2017 (vaadatud 8.09.2017)</ref> <ref name="9iTO6">[http://www.postimees.ee/4234817 Valimiskomisjon: e-hääletamine toimub] Postimees, 6.09.2017 (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="hDvf2">[http://www.err.ee/616982 Kohus andis Reidi tee ehituseks rohelise tule] ERR Uudised, 6.09.2017 (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="EgRtq">[http://maailm.postimees.ee/4235531 Austraalia avas tee homoreferendumile] Postimees, 7.09.2017 (vaadatud 7.09.2017)</ref> <ref name="Bpss1">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-mexico/mexico-expels-north-korean-ambassador-over-nuclear-tests-idUSKCN1BI2ZV Mexico expels North Korean ambassador over nuclear tests] Reuters, 7.09.2017 (vaadatud 8.09.2017)</ref> <ref name="6MnBw">[http://www.reuters.com/article/us-quake-mexico/funerals-crowd-cemetery-of-dead-from-massive-mexico-quake-idUSKCN1BK0TK Funerals crowd cemetery of dead from massive Mexico quake] Reuters, 9.09.2017 (vaadatud 10.09.2017)</ref> <ref name="XGcnm">[https://web.archive.org/web/20170908111420/http://www.eelk.ee/et/vabaduse-teetahised/konverents-reformatsiooni-viljad-ja-valjakutsed/ Konverents: Reformatsiooni-viljad-ja-valjakutsed] Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (vaadatud 8.09.2017)</ref> <ref name="XoPwV">[http://www.err.ee/617320 Poole sajandi eest sai EELK kirikuõpetajaks esimene naine] ERR Uudised, 7.09.2017 (vaadatud 8.09.2017)</ref> <ref name="DsXtv">[https://www.washingtonpost.com/news/capital-weather-gang/wp/2017/09/08/extreme-hurricane-irma-closing-in-on-florida-posing-dire-threat Extreme Hurricane Irma closing in on Florida, posing dire threat; west coast most at risk] The Washington Post, 9.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="tpF5d">[http://www.reuters.com/article/us-angola-politics/angolas-opposition-appeals-election-results-idUSKCN1BK0ITAngola's opposition appeals election results]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 9.09.2017 (vaadatud 10.09.2017)</ref> <ref name="Lf5g4">[http://www.reuters.com/article/us-angola-election/angolas-opposition-loses-appeal-to-annul-election-result-idUSKCN1BO2K1 Angola's opposition loses appeal to annul election result] Reuters, 13.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="ZZQqf">[http://www.vulture.com/2017/09/complete-list-of-74th-venice-film-festival-award-winners.html Guillermo Del Toro Wins the Venice Film Festival’s Golden Lion for The Shape of Water] Vulture, 9.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="lwwyL">[https://www.reuters.com/article/us-gulf-qatar/saudi-arabia-suspends-any-dialogue-with-qatar-spa-idUSKCN1BJ2OW Saudi Arabia suspends any dialogue with Qatar] Reuters, 9.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="QxtXG">[http://www.err.ee/617641 Londonis avaldasid tuhanded meelt Brexiti vastu] ERR Uudised, 9.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="DLXBz">[http://www.independent.co.uk/news/world/americas/gunman-kills-seven-shot-dead-dallas-cowboys-house-party-plano-texas-a7939911.html Dallas Cowboys party shooting: Gunman kills seven after opening fire at Texas home] The Independent, 11.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="gi9n4">[http://abcnews.go.com/US/hurricane-irma-close-landfall-florida-keys-dead-state/story?id=49738525 Irma approaching Tampa Bay area with hurricane-force winds; 5 dead, 3.5M without power] ABC News, 11.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="of3tC">[http://www.dw.com/en/italy-floods-kill-at-least-six-after-rainstorms/a-40440502 Italy floods kill at least six after rainstorms] Deutsche Welle, 10.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="4PWq8">[https://www.reuters.com/article/us-belgium-crime-mayor/belgian-mayors-throat-slashed-in-cemetery-shocking-country-idUSKCN1BM2Q6 Belgian mayor's throat slashed in cemetery, shocking country] Reuters, 11.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="BHt9G">[http://www.spokesman.com/stories/2017/sep/11/militants-attack-convoy-in-egypts-sinai-kill-18-po/ Militants attack convoy in Egypt’s Sinai, kill 18 police] The Spokesman Review, 11.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="rsHBY">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/around-one-million-rally-for-catalan-independence-from-spain-idUSKCN1BL0EA Around one million rally for Catalan independence from Spain] Reuters, 11.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="hTXai">[https://valgresultat.no/?type=st&year=2017 Tall for hele Norge: Stortingsvalg 2017] Valgresultat.no (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="m7Xvc">[http://www.forsvarsmakten.se/en/activities/exercises/aurora-17/ Aurora 17: Stronger defence together] Swedish Armed Forces (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="n4eh5">[https://www.svt.se/nyheter/lokalt/ost/aurora-17-storsta-militarovningen-pa-20-ar Aurora 17 – största militärövningen på 20 år] SVT, 8.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="SvSGi">[http://www.ram.ac.uk/research/research-events/arvo-prt-conference Arvo Pärt Conference]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Royal Academy of Music (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="gr7m4">[http://www.err.ee/618034 Briti parlament toetas esimesel hääletusel valitsuse Brexiti eelnõud] ERR Uudised, 12.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="5MICH">[https://www.reuters.com/article/us-swiss-train-crash/around-30-people-injured-in-swiss-train-collision-police-idUSKCN1BM1IH Around 30 people injured in Swiss train collision] Reuters, 11.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="PQiqi">[https://www.bloomberg.com/news/articles/2017-09-11/un-votes-new-north-korea-sanctions-stopping-short-of-oil-embargo UN Approves New North Korea Sanctions, Stopping Short of Oil Embargo] Bloomberg Politics, 12.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="buhp6">[http://www.err.ee/617694 Esmaspäeval algab riigikogu sügisistungjärk] ERR Uudised, 10.09.2017 (vaadatud 13.09.2017)</ref> <ref name="qsdnJ">[http://www.err.ee/618013 Keskerakond viskas Olga Ivanova välja] ERR Uudised, 11.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="XHCQn">[https://www.reuters.com/article/us-usa-court-immigration/supreme-court-allows-broad-trump-refugee-ban-idUSKCN1BN1U2 Supreme Court allows broad Trump refugee ban] Reuters, 12.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="RL3pP">[https://apnews.com/3680d7b868a6464d97aade93fed5f581 Police: ‘False alarm’ prompted Barcelona basilica evacuation] AP News, 12.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="8Zysv">[http://www.err.ee/618081 Keskkonnaministri nõunikuna asub tööle Kalle Muuli] ERR Uudised, 12.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="hetnp">[http://www.err.ee/618229 Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja] ERR Uudised, 12.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="HIqRi">[http://www.reuters.com/article/us-washington-school-shooting/student-opens-fire-at-washington-state-school-killing-classmate-idUSKCN1BO2FM Student opens fire at Washington state school, killing classmate] Reuters, 13.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="ldpv4">[http://www.reuters.com/article/us-eu-ethics-codeofconduct/juncker-announces-new-code-of-conduct-for-eu-executive-members-idUSKCN1BO230 Juncker announces new code of conduct for EU executive members] Reuters, 13.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="FF4Ns">[http://www.reuters.com/article/us-eu-juncker-enlargement/juncker-chides-eu-candidate-turkey-upbeat-on-western-balkans-idUSKCN1BO1CC Juncker chides EU candidate Turkey, upbeat on Western Balkans] Reuters, 13.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="ElH9O">[http://www.reuters.com/article/us-sweden-government/swedish-opposition-party-to-call-vote-of-no-confidence-in-pm-idUSKCN1BO1JI Swedish opposition party to call vote of no-confidence in PM] Reuters, 13.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="fgX7a">[http://www.reuters.com/article/us-storm-irma-trump/trump-to-visit-hurricane-ravaged-florida-idUSKCN1BP1A8 Trump to visit hurricane-ravaged Florida] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="sBhW5">[http://www.reuters.com/article/us-usa-immigration-trump-daca/trump-says-immigration-deal-with-democrats-close-without-border-wall-idUSKCN1BP18F Trump says immigration deal with Democrats close, without border wall] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 15.09.2017)</ref> <ref name="0LW1a">[http://www.reuters.com/article/us-britain-usa-tillerson/uks-may-stressed-importance-of-iran-nuclear-deal-to-tillerson-spokesman-idUSKCN1BP1BM UK's May stressed importance of Iran nuclear deal to Tillerson: spokesman] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="fAXmX">[http://www.reuters.com/article/us-eu-juncker-austria/austrias-leaders-reject-junckers-vision-for-euro-expansion-idUSKCN1BP0JS Austria's leaders reject Juncker's vision for euro expansion] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="z6jya">[http://www.reuters.com/article/us-ryanair-crew-court/ryanair-loses-eu-case-to-keep-irish-law-for-crew-abroad-idUSKCN1BP0VM Ryanair loses EU case to keep Irish law for crew abroad] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="GXwZL">[http://www.reuters.com/article/us-iraq-turkey/iraqi-kurdish-referendum-historic-mistake-turkey-idUSKCN1BP0OV Iraqi Kurdish referendum 'historic mistake': Turkey] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="6FT26">[http://www.reuters.com/article/us-malaysia-fire/boys-cried-from-barred-windows-as-islamic-school-blaze-kills-23-in-malaysia-idUSKCN1BP04T Boys 'cried from barred windows' as Islamic school blaze kills 23 in Malaysia] Reuters, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="D5LVn">[http://www.err.ee/618496 Venemaa ja Valgevene kuulutasid ühisõppuse Zapad 2017 alanuks] ERR Uudised, 14.09.2017 (vaadatud 14.09.2017)</ref> <ref name="nWa63">[http://www.err.ee/618644 Koalitsioon jõudis eelarves kokkuleppele, suhkrumaksu ei tule] ERR Uudised, 14.09.2017 (vaadatud 15.09.2017)</ref> <ref name="lcyED">[http://www.reuters.com/article/us-mideast-crisis-iraq-kurds/iraqs-kurdish-parliament-backs-sept-25-independence-referendum-idUSKCN1BQ2AV Iraq's Kurdish parliament backs Sept 25 independence referendum] Reuters, 15.09.2017 (vaadatud 16.09.2017)</ref> <ref name="hLTbd">[http://www.reuters.com/article/us-congo-burundi-refugees/congo-security-forces-kill-at-least-18-burundian-refugees-sources-idUSKCN1BR06U Congo security forces kill at least 18 Burundian refugees: sources] Reuters, 16.09.2017 (vaadatud 16.09.2017)</ref> <ref name="LfaaF">[http://www.reuters.com/article/us-peru-politics/perus-congress-ousts-cabinet-as-political-crisis-deepens-idUSKCN1BQ0GA Peru's Congress ousts cabinet as political crisis deepens] Reuters, 15.09.2017 (vaadatud 15.09.2017)</ref> <ref name="mVT7o">[http://www.reuters.com/article/us-northkorea-missiles/north-korea-fires-another-missile-over-japan-deepening-regional-tensions-idUSKCN1BP35B North Korea fires another missile over Japan, deepening regional tensions] Reuters, 15.09.2017 (vaadatud 15.09.2017)</ref> <ref name="Ba4xe">[http://www.err.ee/618812 Helsingi kohus kuulutas välja Seppälä pankroti] ERR Uudised, 15.09.2017 (vaadatud 16.09.2017)</ref> <ref name="WasJf">[http://www.reuters.com/article/us-britain-security-london/british-police-hunt-for-london-train-bomb-suspects-idUSKCN1BQ0S1 British police hunt for London train bomb suspects] Reuters, 15.09.2017 (vaadatud 16.09.2017)</ref> <ref name="AUBaT">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/catalan-mayors-defy-spanish-courts-ahead-of-independence-vote-idUSKCN1BR0FW Catalan mayors defy Spanish courts ahead of independence vote] Reuters, 16.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="StxH6">[http://www.reuters.com/article/us-iceland-politics-election/iceland-president-accepts-request-for-early-vote-nov-4-possible-date-pm-idUSKCN1BR0D9 Iceland president accepts request for early vote, Nov. 4 possible date: PM] Reuters, 16.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="c8DQb">[http://www.reuters.com/article/us-greece-anniversary-killing-protests/petrol-bombs-and-tear-gas-in-athens-rally-to-mark-rapper-killing-idUSKCN1BR0QU Petrol bombs and tear gas in Athens rally to mark rapper killing] Reuters, 16.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="ioWEQ">[http://www.reuters.com/article/us-singapore-protest/singaporeans-protest-against-uncontested-presidential-election-idUSKCN1BR0I3 Singaporeans protest against uncontested presidential election] Reuters, 16.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="JgKUk">[http://www.reuters.com/article/us-un-assembly/as-north-korea-threat-looms-trump-to-address-world-leaders-at-u-n-idUSKCN1BS0WB Tillerson, Russia's Lavrov discuss Syria, Ukraine, Middle East] Reuters, 17.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="r9dbJ">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/spains-prosecutor-warns-over-catalonia-referendum-as-leaflets-seized-idUSKCN1BS0MS Spain's prosecutor warns over Catalonia referendum as leaflets seized] Reuters, 17.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="RKvMW">[http://www.reuters.com/article/us-sarovar-dam-india/india-prime-minister-modi-inaugurates-controversial-dam-project-idUSKCN1BS0B1 India Prime Minister Modi inaugurates controversial dam project] Reuters, 17.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="0RK1d">[http://www.reuters.com/article/us-israel-palestinians-gaza/hamas-says-ready-to-hand-gaza-to-a-palestinian-unity-government-idUSKCN1BS013 Hamas says ready to hand Gaza to a Palestinian unity government] Reuters, 17.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="J4mwA">[http://www.reuters.com/article/us-peru-politics/perus-kuczynski-swears-in-new-cabinet-opposition-signals-support-idUSKCN1BS0PA Peru's Kuczynski swears in new Cabinet, opposition signals support] Reuters, 17.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="6ydHw">[http://www.reuters.com/article/us-serbia-lgbt/gay-activists-march-through-serb-capital-behind-police-lines-idUSKCN1BS0HI Gay activists march through Serb capital behind police lines] Reuters, 17.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="K4lF3">[http://www.reuters.com/article/us-new-york-crash/three-dead-16-hurt-after-buses-collide-in-new-york-city-idUSKCN1BT1HC Three dead, 16 hurt after buses collide in New York City] Reuters, 18.09.2017 (vaadatud 19.09.2017)</ref> <ref name="qyZMU">[http://www.err.ee/619342 USA senat kiitis heaks 700 miljardi suuruse kaitse-eelarve seaduse] ERR Uudised, 19.09.2017 (vaadatud 19.09.2017)</ref> <ref name="5Fb48">[http://www.bbc.com/news/business-41316205 Toys 'R' Us files for bankruptcy protection in US] BBC News, 19.09.2017 (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="xIijy">[https://nos.nl/artikel/2193622-zorg-goed-voor-onze-stad-en-voor-elkaar.html 'Zorg goed voor onze stad en voor elkaar'] NOS, 18.09.2017 (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="inMMU">[http://www.err.ee/619289 Iraagi ülemkohus andis käsu Kurdistani iseseisvusreferendumi peatamiseks] ERR Uudised, 18.09.2017 (vaadatud 19.09.2017)</ref> <ref name="Ywpwg">[http://www.reuters.com/article/us-nepal-election/nepal-holds-final-round-of-municipal-polls-ethnic-grievances-remain-idUSKCN1BT0KA Nepal holds final round of municipal polls, ethnic grievances remain] Reuters, 18.09.2017 (vaadatud 18.09.2017)</ref> <ref name="RevWq">[http://menu.err.ee/619264 10. sünnipäeva tähistava Eesti Laulu konkurss on avatud] ERR Menu, 18.09.2017 (vaadatud 19.09.2017)</ref> <ref name="SBQUc">[http://www.err.ee/619353 New Yorgis algab ÜRO peaassamblee] ERR Uudised, 19.09.2017 (vaadatud 19.09.2017)</ref> <ref name="urneS">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-quake-usgs/strong-quake-near-mexico-city-kills-at-least-226-rescuers-dig-through-collapsed-buildings-idUSKCN1BU2IJ Strong quake near Mexico City kills at least 226, rescuers dig through collapsed buildings] Reuters, 19.09.2017 (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="4kbVM">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-quake/mexicans-race-to-save-schoolgirl-buried-by-quake-death-toll-at-237-idUSKCN1BV0OR Mexicans race to save schoolgirl buried by quake; death toll at 237] Reuters, 20.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="iV5u4">[http://www.reuters.com/article/us-bangladesh-fire/fire-in-bangladesh-textile-factory-kills-six-idUSKCN1BV152 Fire in Bangladesh textile factory kills six] Reuters, 20.09.2017 (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="3HoKd">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/police-arrest-high-ranking-catalan-officials-in-raids-idUSKCN1BV0U0 Police arrest high-ranking Catalan officials in raids] Reuters, 20.09.2017 (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="6WaWm">[http://www.reuters.com/article/us-storm-maria/powerful-hurricane-maria-makes-landfall-on-puerto-rico-idUSKCN1BT1RW Powerful Hurricane Maria makes landfall on Puerto Rico] Reuters, 20.09.2017 (vaadatud 20.09.2017)</ref> <ref name="xKoIw">[http://www.reuters.com/article/us-storm-maria/hurricane-maria-clobbers-puerto-rico-plunges-island-into-darkness-idUSKCN1BT1RW Hurricane Maria clobbers Puerto Rico, plunges island into darkness] Reuters, 20.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="wBece">[https://www.rferl.org/a/ukraine-poroshenko-calls-for-full-un-peacekeeping-mission/28747384.html Ukraine's President Repeats Call For Full UN Peacekeeping Mission] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="oeYKD">[http://www.err.ee/619660 ERR-i suurtoimetuste juhtideks saavad Killandi, Samost ja Kala] ERR Uudised, 20.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="fJA0p">[https://www.rferl.org/a/iraq-islamic-state-hawija/28748885.html Iraqi Forces Launch Offensive To Retake Islamic State-Held Town] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="apxCp">[https://www.rferl.org/a/kazakhstan-akhmetov-released-from-prison-early-/28748592.html Kazakhstan's Former Prime Minister Released From Prison Early] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="YBDgg">[http://www.france24.com/en/20170921-french-far-right-split-looms-after-key-le-pen-key-aide-quits-front-national Split looms in French far right as Marine Le Pen’s key aide quits] France24, 21.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="zBvRL">[https://www.rferl.org/a/russia-bn-bank-central-bank-taking-control/28748597.html Russia's Central Bank Taking Control Of Troubled B&N Bank] Radio Free Europe / Radio Liberty, 21.09.2017 (vaadatud 21.09.2017)</ref> <ref name="8NbeE">[http://www.err.ee/631917 Soome parlamendihoone ees toimus pussitamine] ERR Uudised, 22.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="e8PCg">[http://www.err.ee/631940 Londoni transpordiamet tühistas Uberi litsentsi] ERR Uudised, 22.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="u0y3b">[http://www.err.ee/631910 Kapo peadirektori asetäitjateks saavad Martin Arpo ja Martin Perling] ERR Uudised, 22.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="FWmPW">[http://www.err.ee/632121 Bali saarel evakueeriti vulkaanipurske ohu tõttu 10 000 inimest] ERR Uudised, 23.09.2017 (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="ivryD">[http://www.reuters.com/article/us-italy-politics-5star/italys-5-star-names-youthful-new-leader-as-election-nears-idUSKCN1BY0UN Italy's 5-Star names youthful new leader as election nears] Reuters, 23.09.2017 (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="xYYGi">[http://www.err.ee/632356 Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei lahkub valitsusest] ERR Uudised, 25.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="WexKR">[http://lv.dalailama.ru/index-en.php Dalai Lama in Riga] (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="aW0hs">[http://www.reuters.com/article/us-mexico-quake/deadly-aftershock-volcanic-ash-spread-alarm-in-mexico-idUSKCN1BY0FI Deadly aftershock, volcanic ash spread alarm in Mexico] Reuters, 23.09.2017 (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="f6RNm">[http://www.reuters.com/article/us-afghanistan-attack/car-bomber-hits-nato-convoy-in-afghanistan-civilians-wounded-idUSKCN1BZ06I Car bomber hits NATO convoy in Afghanistan, civilians wounded] Reuters, 24.09.2017 (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="Z8A5H">[https://www.cnbc.com/2017/09/24/white-house-issues-updated-travel-ban-with-fresh-restrictions-on-who-can-enter-us.html White House issues updated travel ban, with fresh restrictions on who can enter US] CNBC, 24.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="DyvHF">[http://www.reuters.com/article/us-tennessee-shooting/masked-gunman-kills-woman-wounds-several-others-at-nashville-church-idUSKCN1BZ0TL Masked gunman kills woman, wounds several others at Nashville church] Reuters, 24.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="4n02s">[http://www.reuters.com/article/us-spain-politics-catalonia/catalan-separatists-take-to-the-streets-ahead-of-referendum-idUSKCN1BZ0IL Catalan separatists take to the streets ahead of referendum] Reuters, 24.09.2017 (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="x4kDZ">[https://www.cnbc.com/2017/09/24/iran-launches-war-games-near-iraqi-kurdistan-border.html Iran launches war games near Iraqi Kurdistan border] CNBC, 24.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="rarlO">[http://www.reuters.com/article/us-mali-security-un/explosion-in-mali-kills-three-u-n-soldiers-from-bangladesh-idUSKCN1BZ0DV Explosion in Mali kills three U.N. soldiers from Bangladesh] Reuters, 24.09.2017 (vaadatud 24.09.2017)</ref> <ref name="D0cyi">[http://english.alarabiya.net/en/News/middle-east/2017/09/24/Russian-general-killed-fighting-ISIS-in-east-Syria.html Russian general killed fighting ISIS in east Syria] Al Arabiya English, 24.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="a52RH">[https://web.archive.org/web/20170925230600/https://www.swissinfo.ch/eng/in-depth/vote-september-24--2017 Vote September 24, 2017] swissinfo.ch (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="w4rpV">[http://www.smh.com.au/technology/sci-tech/government-announces-creation-of-national-space-agency-20170924-gynx3c.html Government announces creation of national space agency] The Sydney Morning Herald, 25.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="OTjVo">[http://www.reuters.com/article/us-poland-judiciary-president/polish-president-seeks-more-power-over-courts-in-judiciary-reform-idUSKCN1BZ128 Polish president seeks more power over courts in judiciary reform] Reuters, 25.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="iDsOS">[http://www.reuters.com/article/us-germany-election-reaction-afd/leadership-of-german-far-right-splits-hours-after-electoral-success-idUSKCN1C00OR Leadership of German far right splits hours after electoral success] Reuters, 25.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="DMEw8">[https://www.rferl.org/a/russia-putin-dismisses-samara-governor/28755988.html Putin Dismisses Samara Governor Amid Predictions Of Regional Shake-Up] Radio Free Europe / Radio Liberty, 25.09.2017 (vaadatud 25.09.2017)</ref> <ref name="PiMJ8">[http://www.politico.com/story/2017/09/26/corker-to-retire-after-2018-243168 Corker to retire after 2018] Politico, 26.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="VjI53">[http://www.reuters.com/article/us-palestinians-israel-violence/palestinian-gunman-kills-three-israeli-guards-at-west-bank-settlement-idUSKCN1C10F4 Palestinian gunman kills three Israeli guards at West Bank settlement] Reuters, 26.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="DsTvb">[https://www.theguardian.com/world/2017/sep/26/saudi-arabias-king-issues-order-allowing-women-to-drive Saudi Arabia to allow women to obtain driving licences] The Guardian, 26.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="s9CIQ">[http://www.independent.ie/world-news/europe/ukraine-says-ammunitions-blast-was-sabotage-as-30000-evacuated-36176276.html Ukraine says ammunitions blast was 'sabotage' as 30,000 evacuated] The Irish Independent, 28.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="iTrgm">[https://web.archive.org/web/20170927230701/http://www.arvopart.ee/2017/09/arvo-part-palvis-ratzingeri-preemia/ Arvo Pärt pälvis Ratzingeri preemia] Arvo Pärdi Keskus, 26.09.2017 (vaadatud 27.09.2017)</ref> <ref name="Yq2PU">[http://www.independent.co.uk/news/world/europe/ireland-abortion-referendum-2018-next-year-republic-pro-life-choice-legalise-latest-a7968256.html Ireland to hold abortion referendum in 2018] The Independent, 27.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="ryGXK">[http://www.aljazeera.com/news/2017/09/interpol-approves-palestinian-membership-bid-170927110731224.html Interpol approves Palestinian membership bid] al-Jazeera, 27.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="KhlD3">[https://english.kyodonews.net/news/2017/09/1937a134482d-tokyo-gov-koike-vows-to-reset-japan-with-new-hope-party.html Tokyo Gov. Koike vows to "reset Japan" with new "Hope" party] Kyodo News, 27.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="l4FW8">[http://www.bbc.com/news/world-asia-41410047 Yingluck trial: Thai ex-PM sentenced to five years in jail] BBC News, 27.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="zFy8p">[https://www.nytimes.com/2017/09/27/world/europe/russia-putin-chemical-weapons.html Russia Destroys Chemical Weapons, and Faults U.S. for Not Doing So] The New York Times, 27.09.2017 (vaadatud 29.09.2017)</ref> <ref name="IiLFW">[http://www.err.ee/633614 Kanada politsei tabas inimesi noaga rünnanud väidetava terroristi] ERR Uudised, 1.10.2017 (vaadatud 2.10.2017)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2017| 2017-09]] kg714ejwh8t2o2r9yrbmnlrgbax4kd6 Sussanino rajoon 0 472763 7157272 5610705 2026-05-19T15:19:49Z Metsavend 738 7157272 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sussanino rajoon | nimi1_keel = vene | nimi1 = Сусанинский район | lipp = Flag of Susanino rayon (Kostroma oblast).png | lipu_link = [[Sussanino rajooni lipp]] | vapp = Coat of Arms of Susanino rayon (Kostroma oblast).png | vapi_link = [[Sussanino rajooni vapp]] | pindala = 1050 | elanikke = | keskuse_nimi = [[Sussanino]] | asendikaardi_pilt = Location of Susaninsky District (Kostroma Oblast).svg | osm = pind }} '''Sussanino rajoon''' ([[vene keel]]es ''Сусанинский район'') on [[2. järgu haldusüksus]] ([[munitsipaalrajoon]]) [[Venemaa]]l [[Kostroma oblast]]is, asudes oblasti loodeosas. Rajooni keskus on [[Sussanino]] alev. Rajoon piirneb põhjas [[Bui rajoon]]iga, idas [[Galitši rajoon]]iga, lõunas [[Sudislavli rajoon]]iga ja läänes [[Kostroma rajoon]]iga. Rajooni pindala on 1050 km². Elanike arv oli 2021. aastal 5714, 2012. aastal 7489, 2008. aastal 8620 ja 2002. aastal 9184. Sussanino rajoonis on 128 [[asula]]t, mis kuuluvad ühe [[linnaasundus]]e ([[Sussanino linnaasundus]]) ja kuue [[külaasundus]]e koosseisu. Rajooni tähtsamad jõed on [[Šatša]] ja [[Andoba]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kostroma oblasti rajoonid]] en7isjuxzog7h5zepcpzu4uk8fh5svb Margus Välja 0 474571 7157539 7012732 2026-05-20T06:36:55Z Taurus404 80079 7157539 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ajakirjanik Margus Välja.jpg|pisi|Ajakirjanik Margus Välja]] '''Margus Välja''' (sündinud [[18. märts]]il [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik. Lõpetanud Haapsalu 1. keskkooli 54. lennu 1976. aastal ja [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal kaugõppes 1991. aastal. Elanud [[Haapsalu]]s ja töötanud seal ilmunud ajalehe [[Läänlane]] toimetuses aastatel 1978–92 korrespondendi, osakonnajuhataja ja tegevtoimetajana; Tallinnas töötanud Eesti ajalehtede [[Rahva Hääl]], [[Eesti Sõnumid]] ja [[Sõnumileht]] toimetuses 1992–96 erikorrespondendina. Olnud 1997. aastal riigiametnik Tallinnas, [[kaitseministeerium]]i avalike suhete büroo juhataja. 2008. aastast elab [[USA]]-s [[California]]s ja Eestis [[Haapsalu]]<nowiki/>s: 2008–11 [[Los Angeles]]es, aastast 2011 [[San Francisco]] lahe ääres [[San Jose]]s. Tegev vabakutselise ajakirjaniku ja toimetajana [[Eesti]]s ja [[USA]]-s. Töötanud internetiettevõtete juures Californias [[Mountain View]]'s ja [[Sunnyvale]]'is. Kirjutisi ja fotosid ilmunud peamiselt [[Eesti]] ajalehtedes, ajakirjades ja veebiväljaannetes, sh alates aastast 2008 Ameerika eestlastest ning elust ja sündmustest USA-s. Aastail 2009–11 oli tegev veebiväljaande Los Angelese Eesti Seltsi häälekandja ja infokirja [[Los Angeles]]e Eestlased juures. Esines fotonäitusega "Ajalehepildid Ameerikast. Uudisloo vaateline pool. Haapsalust pärit kirjutav ajakirjanik pildistab New Yorgis, Los Angeleses, San Franciscos ja Silicon Valleys 2008–2015", mis oli eksponeeritud [[Haapsalu]] kultuurikeskuses 2015. aasta juulis-augustis. ==Välislingid== *Margus Välja, Armastuse suvi 1967: rinnahoidjad põlema! Eesti Naine nr 7, 2017. Lk 60. *Margus Välja, Oli nagu fantoomriigi esindaja. [Eesti aukonsul [[Jaak Treiman]] Lõuna-Californias – 70.] [http://www.postimees.ee/1313028/oli-nagu-fantoomriigi-esindaja Postimees, 28. juuli 2013] *Ajakirjanik Margus Välja avab Haapsalus Eesti-Ameerika fotonäituse. [http://online.le.ee/2015/07/23/ajakirjanik-margus-valja-avab-haapsalus-eesti-ameerika-fotonaituse/ Lääne Elu, 23. juuli 2015] *[http://eesti.us/ Los Angelese Eestlased] *[http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. Vilistlased 1957-2002] *Verbum creat omnia / Sõna loob kõik. Ajakirjandusõpetus 50. Kommunikatsiooniõpetus 35. Juhan Peegel 85. Tartu Ülikooli kirjastus, 2004. Lk 120. *[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=q&hs=1&r=1&results=1&oa=&txf=txAU&txq=Margus+Välja&puq=&dafdq=&dafmq=&dafyq=&datdq=&datmq=&datyq=&laq=&e=-------et-25--1--txt-txAU-Välja%2C+Margus+1958---------- Margus Välja DIGARi Eesti artiklite portaalis] *[http://ise.elnet.ee/search~S2*est/?searchtype=a&searcharg=Välja%2C+Margus+1958&searchscope=2&SORT=D&extended=0&SUBMIT=OTSI+&searchlimits=&searchorigarg=aV%7Bu00E4%7Dlja%2C+Margus+1958 Margus Välja Eesti artiklite andmebaasis ISE] {{JÄRJESTA:Välja, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] ilszb6onn0nh8r4hj7umjsmfyjp8okm 7157540 7157539 2026-05-20T06:38:17Z Taurus404 80079 7157540 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ajakirjanik Margus Välja.jpg|pisi|Ajakirjanik Margus Välja]] '''Margus Välja''' (sündinud [[18. märts]]il [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik. Lõpetanud Haapsalu 1. keskkooli 54. lennu 1976. aastal ja [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal kaugõppes 1991. aastal. Elanud [[Haapsalu]]s ja töötanud seal ilmunud ajalehe [[Läänlane]] toimetuses aastatel 1978–92 korrespondendi, osakonnajuhataja ja tegevtoimetajana; Tallinnas töötanud Eesti ajalehtede [[Rahva Hääl]], [[Eesti Sõnumid]] ja [[Sõnumileht]] toimetuses 1992–96 erikorrespondendina. Olnud 1997. aastal riigiametnik Tallinnas, [[kaitseministeerium]]i avalike suhete büroo juhataja. 2008. aastast elab [[USA]]-s [[California]]s ja Eestis [[Haapsalu]]<nowiki/>s: 2008–11 [[Los Angeles]]es, aastast 2011 [[San Francisco]] lahe ääres [[San Jose]]s. Tegev vabakutselise ajakirjaniku ja toimetajana [[Eesti]]s ja [[USA]]-s. Töötanud internetiettevõtete juures Californias [[Mountain View]]'s ja [[Sunnyvale]]'is. Kirjutisi ja fotosid ilmunud peamiselt [[Eesti]] ajalehtedes, ajakirjades ja veebiväljaannetes, sh alates aastast 2008 Ameerika eestlastest ning elust ja sündmustest USA-s. Aastail 2009–11 oli tegev veebiväljaande Los Angelese Eesti Seltsi häälekandja ja infokirja [[Los Angeles]]e Eestlased juures. Esines fotonäitusega "Ajalehepildid Ameerikast. Uudisloo vaateline pool. Haapsalust pärit kirjutav ajakirjanik pildistab New Yorgis, Los Angeleses, San Franciscos ja Silicon Valleys 2008–2015", mis oli eksponeeritud [[Haapsalu]] kultuurikeskuses 2015. aasta juulis-augustis. ==Tegevus poliitikas== Margus Välja kuulub aastast 1997 [[Eesti Reformierakond]]a. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Keila linn|Keilas]], kogus 39 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Välislingid== *Margus Välja, Armastuse suvi 1967: rinnahoidjad põlema! Eesti Naine nr 7, 2017. Lk 60. *Margus Välja, Oli nagu fantoomriigi esindaja. [Eesti aukonsul [[Jaak Treiman]] Lõuna-Californias – 70.] [http://www.postimees.ee/1313028/oli-nagu-fantoomriigi-esindaja Postimees, 28. juuli 2013] *Ajakirjanik Margus Välja avab Haapsalus Eesti-Ameerika fotonäituse. [http://online.le.ee/2015/07/23/ajakirjanik-margus-valja-avab-haapsalus-eesti-ameerika-fotonaituse/ Lääne Elu, 23. juuli 2015] *[http://eesti.us/ Los Angelese Eestlased] *[http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. Vilistlased 1957-2002] *Verbum creat omnia / Sõna loob kõik. Ajakirjandusõpetus 50. Kommunikatsiooniõpetus 35. Juhan Peegel 85. Tartu Ülikooli kirjastus, 2004. Lk 120. *[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=q&hs=1&r=1&results=1&oa=&txf=txAU&txq=Margus+Välja&puq=&dafdq=&dafmq=&dafyq=&datdq=&datmq=&datyq=&laq=&e=-------et-25--1--txt-txAU-Välja%2C+Margus+1958---------- Margus Välja DIGARi Eesti artiklite portaalis] *[http://ise.elnet.ee/search~S2*est/?searchtype=a&searcharg=Välja%2C+Margus+1958&searchscope=2&SORT=D&extended=0&SUBMIT=OTSI+&searchlimits=&searchorigarg=aV%7Bu00E4%7Dlja%2C+Margus+1958 Margus Välja Eesti artiklite andmebaasis ISE] {{JÄRJESTA:Välja, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] cffa6hyw6nw7yfv4g5khk98y4iatfv3 7157542 7157540 2026-05-20T06:38:30Z Taurus404 80079 7157542 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ajakirjanik Margus Välja.jpg|pisi|Ajakirjanik Margus Välja]] '''Margus Välja''' (sündinud [[18. märts]]il [[1958]] [[Tallinn]]as) on eesti ajakirjanik. Lõpetanud Haapsalu 1. keskkooli 54. lennu 1976. aastal ja [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse erialal kaugõppes 1991. aastal. Elanud [[Haapsalu]]s ja töötanud seal ilmunud ajalehe [[Läänlane]] toimetuses aastatel 1978–92 korrespondendi, osakonnajuhataja ja tegevtoimetajana; Tallinnas töötanud Eesti ajalehtede [[Rahva Hääl]], [[Eesti Sõnumid]] ja [[Sõnumileht]] toimetuses 1992–96 erikorrespondendina. Olnud 1997. aastal riigiametnik Tallinnas, [[kaitseministeerium]]i avalike suhete büroo juhataja. 2008. aastast elab [[USA]]-s [[California]]s ja Eestis [[Haapsalu]]<nowiki/>s: 2008–11 [[Los Angeles]]es, aastast 2011 [[San Francisco]] lahe ääres [[San Jose]]s. Tegev vabakutselise ajakirjaniku ja toimetajana [[Eesti]]s ja [[USA]]-s. Töötanud internetiettevõtete juures Californias [[Mountain View]]'s ja [[Sunnyvale]]'is. Kirjutisi ja fotosid ilmunud peamiselt [[Eesti]] ajalehtedes, ajakirjades ja veebiväljaannetes, sh alates aastast 2008 Ameerika eestlastest ning elust ja sündmustest USA-s. Aastail 2009–11 oli tegev veebiväljaande Los Angelese Eesti Seltsi häälekandja ja infokirja [[Los Angeles]]e Eestlased juures. Esines fotonäitusega "Ajalehepildid Ameerikast. Uudisloo vaateline pool. Haapsalust pärit kirjutav ajakirjanik pildistab New Yorgis, Los Angeleses, San Franciscos ja Silicon Valleys 2008–2015", mis oli eksponeeritud [[Haapsalu]] kultuurikeskuses 2015. aasta juulis-augustis. ==Tegevus poliitikas== Margus Välja kuulub aastast 1997 [[Eesti Reformierakond]]a. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Keila linn|Keilas]], kogus 39 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Margus Välja, Armastuse suvi 1967: rinnahoidjad põlema! Eesti Naine nr 7, 2017. Lk 60. *Margus Välja, Oli nagu fantoomriigi esindaja. [Eesti aukonsul [[Jaak Treiman]] Lõuna-Californias – 70.] [http://www.postimees.ee/1313028/oli-nagu-fantoomriigi-esindaja Postimees, 28. juuli 2013] *Ajakirjanik Margus Välja avab Haapsalus Eesti-Ameerika fotonäituse. [http://online.le.ee/2015/07/23/ajakirjanik-margus-valja-avab-haapsalus-eesti-ameerika-fotonaituse/ Lääne Elu, 23. juuli 2015] *[http://eesti.us/ Los Angelese Eestlased] *[http://www.yti.ut.ee/et/instituut/lopetamise-aasta-1957-2002 Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut. Vilistlased 1957-2002] *Verbum creat omnia / Sõna loob kõik. Ajakirjandusõpetus 50. Kommunikatsiooniõpetus 35. Juhan Peegel 85. Tartu Ülikooli kirjastus, 2004. Lk 120. *[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=q&hs=1&r=1&results=1&oa=&txf=txAU&txq=Margus+Välja&puq=&dafdq=&dafmq=&dafyq=&datdq=&datmq=&datyq=&laq=&e=-------et-25--1--txt-txAU-Välja%2C+Margus+1958---------- Margus Välja DIGARi Eesti artiklite portaalis] *[http://ise.elnet.ee/search~S2*est/?searchtype=a&searcharg=Välja%2C+Margus+1958&searchscope=2&SORT=D&extended=0&SUBMIT=OTSI+&searchlimits=&searchorigarg=aV%7Bu00E4%7Dlja%2C+Margus+1958 Margus Välja Eesti artiklite andmebaasis ISE] {{JÄRJESTA:Välja, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] tuibxruoistvebae517yotv6vi188jj Pusteri org 0 475848 7157612 6620768 2026-05-20T09:20:13Z -wuppertaler 66469 Commons 7157612 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=82.131.19.23|aasta=2017|kuu=september}}{{Viitamata|kuu=september|aasta=2017}} {{keeletoimeta}} [[Pilt:Karte Pustertal.png|thumb|Pustertali ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis]] '''Pusteri org''' ([[Itaalia keel|itaalia:]] ''Val Pusteria''; [[Saksa keel|saksa:]] ''Pustertal'', [[Ladiini keel|ladiini:]] ''Val de Puster'') on org [[Alpid]]es, mis jookseb ida-läänesuunalisena [[Lienz]]ist [[Ida-Tirool]]is [[Austria]]s [[Mühlbach (Lõuna-Tirool)|Mühlbach]]ini [[Brixen]]i lähedal [[Lõuna-Tirool]]is [[Itaalia]]s. Pusteri oru Lõuna-Tirooli vallad moodustavad Pustertali ringkonna. == Pusteri org == [[Pilt:CrodaDelBecco B.jpg|thumb|left|Pusteri org Brunecki juures]] Pusteri org paikneb [[Periadriaatiline liitekoht|periadriaatilise liitekoha]] lääneosas, mis eraldab [[Lõuna Lubjakivi Alpid]] [[Kesk Ida-Alpid]]est, samuti enamuse [[Lubjakivi]] Alpidest mäeaheliku keskosa kesksetest [[gneiss]] ja [[kilt]]kivi tippudest. [[Sillian]]ist idas lahkub Pusteri org periadriaatiliselt joonelt (mis läheb [[Gail]]i jõe orgu) ja pöördub kirdesse Lienzi suunas. Pool orust juhib oma veed [[Adige jõgi|Adige]] jõe kaudu läände [[Aadria meri|Aadria merre]]; teine pool viib veed [[Doonau]] kaudu itta [[Must meri|Musta merre]]. Veelahe asub madalas Toblacher Feldi (''Conca di Dobbiaco'') orupõhjas. [[Rienz]]i jõgi voolab Pusteri orus läände ja [[Drava|Drau]] jõgi voolab itta [[Ida-Tirool]]i. Oru idaosa Drava ülemjooksul kutsutakse [[Hochpustertal|Ülemiseks Pusteri oruks]]. Asulad Pusteri orus paiknevad kõrgustel 750–1180 meetrit üle merepinna. Olulisemad asulad lääneorus on [[Toblach]], [[Welsberg-Taisten]], [[Olang]] ja [[Bruneck]]; olulisemad idaorus on [[Innichen]], [[Sexten]] ja [[Sillian]]. Rienzi jõe suuremad lisajõed on [[Antholzi oja]], [[Ahr (Rienz)|Ahr]], [[Pragsi oja]], [[Gsiesi oja]], [[Gader]], [[Pfundersi oja]] ja [[Lüsenbach]]. Pusteri oru suurim kõrvalorg on [[Tauferer Ahrntal]]. Drau suuremad lisajõed on [[Sexteni oja]] ja [[Villgratenbach]]. == Pustertali ringkond == [[Pilt:Karte Westliches Pustertal.png|thumb|right|Pusteri oru kaart]] Pustertali ringkond (itaalia: ''Comprensorio della Val Pusteria''; saksa: ''Bezirksgemeinschaft Pustertal'') loodi 1969. aastal 26 valla ühendamisega. Selle pindala on 2071 m² ja rahvaarv üle 73 000. Selle peamine linn on [[Bruneck]]. 2001. aasta rahvaloenduse järgi kõneleb 80,96% oru elanikest emakeelena saksa keelt, 13,40% [[ladiini keel]]t ja 5,64% itaalia keelt. Järgmised vallad kuuluvad Pustertali ringkonda: {{veergude loend|laius=23em| # [[Ahrntal]] (Valle Aurina) # [[Badia (Lõuna-Tirool)|Badia]] (Abtei) # [[Bruneck]] (Brunico) ''(ringkonna keskus)'' # [[Corvara (Lõuna-Tirool)|Corvara]] (Corvara in Badia) # [[Gaisi (Lõuna-Tirool)|Gais]] # [[Gsies]] (Valle di Casies) # [[Innichen]] (San Candido) # [[Kiens]] (Chienes) # [[La Val]] (La Valle) (Wengen ) # [[Mareo]] (Marebbe) (Enneberg) # [[Mühlwald]] (Selva dei Molini) # [[Niederdorf (Lõuna-Tirool)|Niederdorf]] (Villabassa) # [[Olang]] (Valdaora) # [[Percha]] (Perca) # [[Pfalzen]] (Falzes) # [[Prags]] (Braies) # [[Prettau]] (Predoi) # [[Rasun Anterselva|Rasen-Antholz]] (Rasun-Anterselva) # [[Sand in Taufers]] (Campo Tures) # [[St. Lorenzen]] (San Lorenzo di Sebato) # [[San Martin de Tor|San Martin de Tor]] (St. Martin in Thurn) (San Martino in Badia) # [[Sexten|Sexten]] (Sesto) # [[Terenten|Terenten]] (Terento) # [[Dobbiaco|Toblach]] (Dobbiaco) # [[Vintl]] (Vandoies) # [[Welsberg-Taisten|Welsberg-Taisten]] (Monguelfo-Tesido) }} == Galerii == <gallery> Pilt:Kronplatz Nordföhn02 2013-01-08.jpg|Ahrntal ja Bruneck Pilt:Keilspitzmassiv & Laserzmassiv from Lienz,.jpg|Lienzi Dolomiitide ahelik Ida-Tiroolis Ülemises Pusteri orus Pilt:Innichen.jpg|Innichen Pilt:Antholz Mittertal - Bergbauernhof.jpg|Talumaja Antholz Mittertali orus Pilt:Kreuzkofel.jpg|Heiligkreuzkofel Abteitali orus Pilt:CrodaDelBecco.JPG|The Pusteri org Brunecki juures </gallery> == Välislingid == *[http://www.bezirksgemeinschaftpustertal.it/ Pustertali ringkond] (saksa ja itaalia keeles) {{Commonscat|Pustertal}} [[Kategooria:Bolzano provints]] [[Kategooria:Austria orud]] [[Kategooria:Alpid]] inwi2hyx63b6k41vx860jo5bz6y3jyn Charles Louis de Bourbon 0 477061 7157438 6469646 2026-05-19T21:33:36Z Ollin Masa 227337 7157438 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Charles XIII bourbon Naundorff.png|pisi|Charles Louis de Bourbon (2020)]] [[File:Blason Famille Naundorff-de Bourbon.svg|pisi|Naundorffide vapp alates 1879. aastast.]] '''Charles Louis de Bourbon''' ([[2. november]] [[1933]] [[Nijmegen]] – [[16. november]] [[2022]] [[Toronto]]) oli [[Karl Wilhelm Naundorff|naundorffistlik]] Prantsusmaa trooninõudleja '''Charles XIII''' ja [[Provence'i krahv]]i nime all. Tema vanemad olid Louis Jean Henri Charles Adelberth de Bourbon ("Louis-Adelberth I"; 1908–1975) ja Gudrune Marie Naumann. Pärast isa surma 8. jaanuaril 1975 oli ta Naundorffide noorema (Kanada) haru pea '''Charles XII''' nime all. Pärast Naudorffide vanema liini väljasuremist 21. detsembril 2008 oli ta kõigi Naudorffide pea ja trooninõudleja '''Charles XIII''' nime all, kuna viimane Prantsusmaa Naundorff [[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]] oli ka Charles XII. Tema abikaasa oli Arline-Marie Winchester (sündinud 1933, tsiviilabielu 1953 Markhamis, kiriklik abielu 3. aprillil 1982 Pariisis) ja nende lapsed on: *Philippe-Charles de Bourbon (1953–1955) *Marie-Louise de Bourbon (sündinud 1955), abiellus John Albert Richard Knightiga *Michel-Henri de Bourbon (sündinud 10. veebruaril 1957 Torontos), abiellus 1976 Deborah Deaniga (sündinud 1956), lahutatud 1984; abiellus Jacqueline Anne Rodrigues'ga; abiellus Yvonne Serdariga *Jean-Edmond de Bourbon (sündinud 1960), abiellus Laura Linda Rudyga {{JÄRJESTA:Naundorff, Charles Louis de}} [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2022]] fkdgb12tkc5ye2ny6asslm7gx7enrjy Vikipeedia:Vikiandmed/EHAK/Harju maakond 4 483450 7157274 7132493 2026-05-19T15:21:45Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7157274 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P1140 ?dummy0 . ?item wdt:P131* wd:Q180200. } |section= |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p31,p131,P1140 |thumb=128 |min_section=2 |freq=30 }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! üksikjuht nähtusest ! asub haldusüksuse territooriumil ! EHAK-i kood |- | [[Aavere (Anija)|Aavere]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1046 |- | [[Aaviku (Rae)|Aaviku]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 1050 |- | [[Adra]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 1084 |- | [[Aegviidu]] | alev Harjumaal Anija vallas | [[alev]] | [[Anija vald]] | 1086 |- | [[Aegviidu vald]] | alevvald | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0112 |- | [[Aela]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1089 |- | [[Ahisilla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1113 |- | [[Aila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1141 |- | [[Alansi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1174 |- | [[Alavere (Anija)|Alavere]] | küla Harjumaal Anija vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1184 |- | [[Allika (Saue)|Allika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1206 |- | [[Allika (Kuusalu)|Allika]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1202 |- | [[Alliklepa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1208 |- | [[Alliku (Saue)|Alliku]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1216 |- | [[Altküla (Lääne-Harju)|Altküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1221 |- | [[Andineeme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1256 |- | [[Anija]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1278 |- | [[Anija vald (2002)|Anija vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0140 |- | [[Anija vald]] | vald Harjumaal (2017) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0141 |- | [[Arava]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1321 |- | [[Ardu]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 1340 |- | [[Aru (Kuusalu)|Aru]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1363 |- | [[Aruaru]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 1367 |- | [[Aruküla]] | alevik Raasiku vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Raasiku vald]] | 1373 |- | [[Arusta]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 1388 |- | [[Aruvalla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 1391 |- | [[Assaku]] | alevik Rae vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 1408 |- | [[Aude]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1449 |- | [[Audevälja]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1450 |- | [[Ellamaa (Saue)|Ellamaa]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1585 |- | [[Haabersti linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0176 |- | [[Haabneeme]] | alevik Viimsi vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Viimsi vald]] | 1675 |- | [[Haapse]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 1691 |- | [[Haavakannu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1701 |- | [[Habaja]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 1708 |- | [[Haiba]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1720 |- | [[Haljava]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 1741 |- | [[Hara (Kuusalu)|Hara]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1761 |- | [[Harju maakond]] | maakond Eestis | [[maakond]] | [[Eesti]] | 0037 |- | [[Harju-Risti]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1771 |- | [[Harku]] | alevik Harku vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Harku vald]] | 1774 |- | [[Harku vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0198 |- | [[Harkujärve]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 1776 |- | [[Harmi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 1779 |- | [[Hatu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 1782 |- | [[Hingu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1854 |- | [[Hirvli]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1877 |- | [[Humala]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 1903 |- | [[Härma (Raasiku)|Härma]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 1954 |- | [[Härmakosu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 1961 |- | [[Hüüru]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 1975 |- | [[Idaotsa]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 1984 |- | [[Igavere (Raasiku)|Igavere]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 1994 |- | [[Ihasalu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2009 |- | [[Illurma]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2045 |- | [[Ilmandu]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 2047 |- | [[Ilmastalu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2046 |- | [[Iru]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2100 |- | [[Jaanika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2135 |- | [[Joaveski]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2194 |- | [[Juminda]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2209 |- | [[Juuliku]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2217 |- | [[Jägala]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2299 |- | [[Jägala-Joa]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2301 |- | [[Jälgimäe]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2307 |- | [[Järsi]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 2335 |- | [[Järveküla (Rae)|Järveküla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2353 |- | [[Jõelähtme]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2234 |- | [[Jõelähtme vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0245 |- | [[Jõesuu (Jõelähtme)|Jõesuu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2248 |- | [[Jõgisoo (Saue)|Jõgisoo]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2267 |- | [[Jüri]] | alevik Rae vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 2377 |- | [[Kaasiku (Saue)|Kaasiku]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2427 |- | [[Kaberla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2450 |- | [[Kaberneeme]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2452 |- | [[Kabila (Saue)|Kabila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2455 |- | [[Kadaka (Rae)|Kadaka]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2474 |- | [[Kadja]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2485 |- | [[Kahala (Kuusalu)|Kahala]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2509 |- | [[Kajamaa]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2552 |- | [[Kalesi]] | küla Harjumaal Raasiku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 2575 |- | [[Kallavere]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 2601 |- | [[Kalme (Kuusalu)|Kalme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2629 |- | [[Kanavere]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2657 |- | [[Kangru (Kiili)|Kangru]] | alevik Harjumaal Kiili vallas | [[alevik]] | [[Kiili vald]] | 2673 |- | [[Kantküla (Kose)|Kantküla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2690 |- | [[Karilepa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2731 |- | [[Karjaküla]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 2749 |- | [[Karla (Rae)|Karla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2763 |- | [[Karla (Kose)|Karla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2764 |- | [[Kasemetsa]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2795 |- | [[Kasepere]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2797 |- | [[Kasispea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2804 |- | [[Kata]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2848 |- | [[Katsina]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 2852 |- | [[Kaunissaare]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 2877 |- | [[Kautjala]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 2885 |- | [[Keelva]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2909 |- | [[Kehra]] | linn Harjumaal Anija vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Anija vald]] | 2928 |- | [[Kehra küla|Kehra]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 2925 |- | ''[[:d:Q44950720|Kehra linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0290 |- | [[Keibu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2927 |- | [[Keila]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | ''[[:d:Q23890555|Keila linn]]'' | 0296 |- | ''[[:d:Q23890555|Keila linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0296 |- | [[Keila vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0295 |- | [[Keila-Joa]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 2931 |- | [[Kelnase]] | küla Harjumaal Viimsi vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 2944 |- | [[Kelvingi]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 2945 |- | [[Kemba]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 2949 |- | [[Kernu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 2976 |- | [[Kernu vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0297 |- | [[Kersalu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 2978 |- | [[Kesklinna linnaosa]] | Tallinna linnaosa | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0298 |- | [[Kibuna]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3001 |- | [[Kihmla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 3022 |- | [[Kiia]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3025 |- | [[Kiili]] | alev Harjumaal Kiili vallas | [[alev]] | [[Kiili vald]] | 3039 |- | [[Kiili vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0305 |- | [[Kiisa]] | alevik Harjumaal Saku vallas | [[alevik]] | [[Saku vald]] | 3048 |- | [[Kiiu]] | alevik Harjumaal Kuusalu vallas | [[alevik]] | [[Kuusalu vald]] | 3056 |- | [[Kiiu-Aabla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3055 |- | [[Kirdalu]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 3119 |- | [[Kirikla küla|Kirikla]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3120 |- | [[Kirivalla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3140 |- | [[Kiruvere]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3156 |- | [[Kiviloo]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 3183 |- | [[Kivitammi]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3195 |- | [[Klooga]] | alevik Harjumaal Lääne-Harju vallas | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 3205 |- | [[Kloogaranna]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3207 |- | [[Kobru]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3224 |- | [[Kodasoo]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3232 |- | [[Kohatu (Saue)|Kohatu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3266 |- | [[Koidu (Saue)|Koidu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3285 |- | [[Koila (Jõelähtme)|Koila]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3296 |- | [[Koipsi]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3301 |- | [[Koitjärve]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3300 |- | [[Kolga]] | alevik Harjumaal Kuusalu vallas | [[alevik]] | [[Kuusalu vald]] | 3336 |- | [[Kolga-Aabla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 1007 |- | [[Kolgaküla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3343 |- | [[Kolgu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3342 |- | [[Kolu (Kose)|Kolu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3363 |- | [[Koogi (Jõelähtme)|Koogi]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3385 |- | [[Kopli (Rae)|Kopli]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 3435 |- | [[Koplimetsa]] | küla Harjumaal Rae vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 3440 |- | [[Koppelmaa]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3439 |- | [[Kose]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 3460 |- | [[Kose vald]] | vald Harjumaal (2013) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0338 |- | ''[[:d:Q44917721|Kose vald]]'' | vald Harjumaal (kuni 2013) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0337 |- | [[Kose-Uuemõisa]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 3464 |- | [[Kostiranna]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3471 |- | [[Kostivere]] | alevik Jõelähtme vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Jõelähtme vald]] | 3472 |- | [[Kosu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3474 |- | [[Kotka (Kuusalu)|Kotka]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3480 |- | [[Krei]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3492 |- | [[Kristiine linnaosa]] | Tallinna linnaosa | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0339 |- | [[Kuivajõe]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3546 |- | [[Kukepala]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3553 |- | [[Kullamäe (Jõelähtme)|Kullamäe]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 3588 |- | [[Kulli (Raasiku)|Kulli]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 3597 |- | [[Kulna]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3603 |- | [[Kumna]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 3608 |- | [[Kupu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3630 |- | [[Kurevere (Kiili)|Kurevere]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 3653 |- | [[Kurgla]] | küla Harjumaal Raasiku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 3668 |- | [[Kurkse]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3682 |- | [[Kurna]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 3687 |- | [[Kursi (Kuusalu)|Kursi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3691 |- | [[Kurtna (Saku)|Kurtna]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 3697 |- | [[Kustja]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 3705 |- | [[Kuusalu küla|Kuusalu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3718 |- | [[Kuusalu]] | alevik Harjumaal Kuusalu vallas | [[alevik]] | [[Kuusalu vald]] | 3714 |- | [[Kuusalu vald]] | vald Harjumaal (2005) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0353 |- | ''[[:d:Q44954285|Kuusalu vald]]'' | vald Harjumaal (kuni 2005) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0352 |- | [[Kuusemäe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 3716 |- | [[Käesalu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3857 |- | [[Kõmmaste]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 3762 |- | [[Kõnnu (Kuusalu)|Kõnnu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3768 |- | [[Kõrvenurga]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3829 |- | [[Kõue]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 3834 |- | [[Kõue vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0363 |- | [[Külmaallika]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 3993 |- | [[Kütke]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 3997 |- | [[Laabi]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 4002 |- | [[Laagri]] | alevik Saue vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Saue vald]] | 4014 |- | [[Laane (Kose)|Laane]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4020 |- | [[Laane (Lääne-Harju)|Laane]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4019 |- | [[Lagedi]] | alevik Harjumaal Rae vallas | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 4043 |- | [[Laiaküla]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4064 |- | [[Laitse]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4075 |- | [[Langa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4096 |- | [[Laoküla (Lääne-Harju)|Laoküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4112 |- | [[Lasnamäe linnaosa]] | Tallinna linnaosa | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0387 |- | [[Laulasmaa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4148 |- | [[Leesi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 4188 |- | [[Lehetu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4207 |- | [[Lehmja]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 4208 |- | [[Lehola]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4211 |- | [[Lehtmetsa (Anija)|Lehtmetsa]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4213 |- | [[Leistu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4242 |- | [[Lemmaru]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4263 |- | [[Lepaste]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4289 |- | [[Leppneeme]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4299 |- | [[Liiapeksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 4334 |- | [[Liikva]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 4344 |- | [[Liiva (Kose)|Liiva]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4352 |- | [[Liivamäe]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4359 |- | [[Lilli (Anija)|Lilli]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4369 |- | [[Limu]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 4378 |- | [[Linnakse]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4397 |- | [[Lohusalu]] | küla Harjumaal Lääne-Harju vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4456 |- | [[Loksa]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | ''[[:d:Q23890528|Loksa linn]]'' | 0424 |- | [[Loksa (Kuusalu)|Loksa]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 4471 |- | ''[[:d:Q23890528|Loksa linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0424 |- | [[Loksa vald]] | | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0423 |- | [[Lokuti]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 4481 |- | [[Loo]] | alevik Jõelähtme vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Jõelähtme vald]] | 4496 |- | [[Loo küla|Loo]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4494 |- | [[Looküla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4506 |- | [[Lubja]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4534 |- | [[Luige (Kiili)|Luige]] | alevik Harjumaal Kiili vallas | [[alevik]] | [[Kiili vald]] | 4549 |- | [[Lutsu (Kose)|Lutsu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4577 |- | [[Lähtse]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 4633 |- | [[Lääne-Harju vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0431 |- | [[Lääneotsa]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4656 |- | [[Lõunaküla]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4618 |- | [[Lööra]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4667 |- | [[Lükati]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 4672 |- | [[Maardu]] | linn Harjumaal | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | ''[[:d:Q23890524|Maardu linn]]'' | 0446 |- | [[Maardu küla|Maardu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4704 |- | ''[[:d:Q23890524|Maardu linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0446 |- | [[Madila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4717 |- | [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4722 |- | [[Maeru]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4725 |- | [[Maidla (Saue)|Maidla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4739 |- | [[Mallavere]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 4758 |- | [[Manniva]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 4776 |- | [[Marguse]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 4788 |- | [[Meremõisa]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4876 |- | [[Merenuka]] | küla Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4878 |- | [[Meriküla (Harku)|Meriküla]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 4880 |- | [[Metsakasti]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4887 |- | [[Metsanurga (Kiili)|Metsanurga]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 4902 |- | [[Metsanurga (Saue)|Metsanurga]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 4903 |- | [[Metsanurme]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 4912 |- | [[Metslõugu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 4931 |- | [[Miiduranna]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 4943 |- | [[Munalaskme]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5028 |- | [[Muraste]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 5038 |- | [[Murksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5048 |- | [[Mustametsa (Kuusalu)|Mustametsa]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5064 |- | [[Mustamäe linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0482 |- | [[Mustjõe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 5081 |- | [[Mustu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5093 |- | [[Muuga (Viimsi)|Muuga]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 5104 |- | [[Muuksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5108 |- | [[Muusika küla|Muusika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5110 |- | [[Mäepea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5208 |- | [[Männiku (Saku)|Männiku]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 5260 |- | [[Määra]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5290 |- | [[Mõisaküla (Kiili)|Mõisaküla]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 5125 |- | [[Mõnuste]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5157 |- | [[Naage]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 5327 |- | [[Nabala]] | küla Harjumaal Kiili vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 5329 |- | [[Nahkjala]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5343 |- | [[Naissaare]] | endine küla Harjumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 5346 |- | [[Neeme (Jõelähtme)|Neeme]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 5389 |- | [[Nehatu (Jõelähtme)|Nehatu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 5400 |- | [[Niitvälja]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5424 |- | [[Nissi vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0517 |- | [[Nurme (Saue)|Nurme]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5467 |- | [[Nutu]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5485 |- | [[Nõmbra]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5506 |- | [[Nõmme linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0524 |- | [[Nõmmeri]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5518 |- | [[Nõmmeveski]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5533 |- | [[Nõrava]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5537 |- | [[Odulemma]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 5601 |- | [[Ohtu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5628 |- | [[Ojasoo]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5656 |- | [[Oru (Kose)|Oru]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5738 |- | [[Paasiku]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 5789 |- | [[Padise]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5812 |- | [[Padise vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0562 |- | [[Pae (Lääne-Harju)|Pae]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5821 |- | [[Paekna]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 5824 |- | [[Pajupea]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 5891 |- | [[Pala (Kuusalu)|Pala]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 5901 |- | [[Pala (Kose)|Pala]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5907 |- | [[Paldiski]] | linn Harjumaal Lääne-Harju vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 5925 |- | ''[[:d:Q27790896|Paldiski linn]]'' | endine haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0580 |- | [[Palvere]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 5962 |- | [[Parasmäe]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 5997 |- | [[Parila (Anija)|Parila]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6009 |- | [[Parksi]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6016 |- | [[Partsaare]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6022 |- | [[Patika (Rae)|Patika]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 6036 |- | [[Paunaste]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6052 |- | [[Paunküla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6053 |- | [[Pedase]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 6062 |- | [[Pedaspea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6065 |- | [[Peetri (Rae)|Peetri]] | alevik Harjumaal Rae vallas | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 6086 |- | [[Peningi]] | küla Harjumaal Raasiku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 6098 |- | [[Perila]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 6122 |- | [[Piissoo]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 6198 |- | [[Pikavere]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 6228 |- | [[Pikva]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6241 |- | [[Pildiküla]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 6240 |- | [[Pillapalu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6251 |- | [[Pirita linnaosa]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0596 |- | [[Pohla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6308 |- | [[Pringi (Viimsi)|Pringi]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6370 |- | [[Pudisoo]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6378 |- | [[Puusepa (Kose)|Puusepa]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6483 |- | [[Pällu (Saue)|Pällu]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6588 |- | [[Pärinurme]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6603 |- | [[Pärispea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6606 |- | [[Pärnamäe]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6613 |- | [[Põhja]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6497 |- | [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] | linnaosa Tallinnas | [[Halduslik linnaosa|linnaosa]] | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0614 |- | [[Põllküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 6528 |- | [[Püha (Saue)|Püha]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 6652 |- | [[Püünsi]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6672 |- | [[Raasiku]] | alevik Harjumaal Raasiku vallas | [[alevik]] | [[Raasiku vald]] | 6694 |- | [[Raasiku vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0651 |- | [[Rae]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 6713 |- | [[Rae vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0653 |- | [[Rahula]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 6739 |- | [[Rammu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 6785 |- | [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 6797 |- | [[Rannamõisa]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 6814 |- | [[Rasivere (Anija)|Rasivere]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6828 |- | [[Raudoja küla|Raudoja]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 6855 |- | [[Rava (Kose)|Rava]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6869 |- | [[Raveliku]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6872 |- | [[Ravila]] | alevik Harjumaal Kose vallas | [[alevik]] | [[Kose vald]] | 6875 |- | [[Rebala]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 6882 |- | [[Rehatse]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 6898 |- | [[Riidamäe]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 6981 |- | [[Riisipere]] | alevik Saue vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Saue vald]] | 6989 |- | [[Rohuneeme]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 7039 |- | [[Rohusi]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7037 |- | [[Roobuka]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 7056 |- | [[Rooküla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7068 |- | [[Ruila]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 7110 |- | [[Rummu]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 7121 |- | [[Rummu (Kuusalu)|Rummu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7122 |- | [[Ruu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7141 |- | [[Rätla]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 7226 |- | [[Rõõsa]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7191 |- | [[Saarnakõrve]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7308 |- | [[Sae (Kose)|Sae]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7324 |- | [[Saha]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7335 |- | [[Saku]] | alevik Harjumaal Saku vallas | [[alevik]] | [[Saku vald]] | 7362 |- | [[Saku vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0719 |- | [[Salmistu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7390 |- | [[Salu (Rae)|Salu]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7392 |- | [[Salumetsa]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7396 |- | [[Salumäe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7398 |- | [[Sambu]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7405 |- | [[Saue]] | linn Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q11881845|linn]]'' | [[Saue vald]] | 7453 |- | [[Saue küla|Saue]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 2652 |- | ''[[:d:Q23890467|Saue linn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0728 |- | [[Saue vald (1991)|Saue vald]] | vald Harjumaal (1991–2017) | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0727 |- | [[Saue vald]] | vald Harjumaal (2017) | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0725 |- | [[Saula]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7457 |- | [[Saunja (Kuusalu)|Saunja]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7466 |- | [[Sausti]] | küla Harjumaal Kiili vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7474 |- | [[Saustinõmme]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 7467 |- | [[Saviranna]] | küla Harjumaal Jõelähtme vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 7498 |- | [[Seli (Rae)|Seli]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7517 |- | [[Sigula]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7562 |- | [[Siimika]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 7571 |- | [[Silmsi (Kose)|Silmsi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7597 |- | [[Soodevahe (Rae)|Soodevahe]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7688 |- | [[Soodla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 7693 |- | [[Sookaera]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7701 |- | [[Sookaera-Metsanurga]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 7704 |- | [[Soorinna]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7734 |- | [[Suru]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7809 |- | [[Suuresta]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7852 |- | [[Suurküla (Lääne-Harju)|Suurküla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 7856 |- | [[Suurpea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7866 |- | [[Suursoo küla|Suursoo]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 7868 |- | [[Suurupi]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 7870 |- | [[Sääsküla (Kose)|Sääsküla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7963 |- | [[Sõgula]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7880 |- | [[Sõitme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 7882 |- | [[Sõmeru (Kiili)|Sõmeru]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 7894 |- | [[Sõmeru (Kose)|Sõmeru]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 7891 |- | [[Sõrve]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 7905 |- | [[Tabara]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8006 |- | [[Tabasalu]] | alevik Harku vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Harku vald]] | 8009 |- | [[Tade]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8022 |- | [[Tagadi]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8034 |- | [[Tagaküla (Viimsi)|Tagaküla]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 8039 |- | [[Tagametsa]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8045 |- | [[Tallinn]] | Eesti pealinn ja suurim asula | [[hansalinn]]<br/>''[[:d:Q11881845|linn]]''<br/>''[[:d:Q1549591|suurlinn]]''<br/>[[sadamalinn]]<br/>''[[:d:Q1200957|tourist destination]]'' | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | 0784 |- | ''[[:d:Q4450503|Tallinn]]'' | haldusüksus | ''[[:d:Q21583365|linn]]'' | [[Harju maakond]] | 0784 |- | [[Tammejärve]] | endine küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q21507948|endine küla]]'' | [[Saku vald]] | 8096 |- | [[Tammemäe]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8098 |- | [[Tammiku (Kose)|Tammiku]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8112 |- | [[Tammispea]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8118 |- | [[Tammistu (Kuusalu)|Tammistu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8125 |- | [[Tammneeme]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 8126 |- | [[Tapurla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8144 |- | [[Tiskre küla|Tiskre]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8257 |- | [[Triigi (Kose)|Triigi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8346 |- | [[Tsitre]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8367 |- | [[Tuhala]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8396 |- | [[Turba]] | alevik Saue vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Saue vald]] | 8421 |- | [[Turbuneeme]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8424 |- | [[Tutermaa]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8442 |- | [[Tuula]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8450 |- | [[Tuulevälja]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8454 |- | [[Tuulna]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 8460 |- | [[Tänassilma (Saku)|Tänassilma]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8572 |- | [[Tõdva]] | küla Saku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 8472 |- | [[Tõhelgi]] | küla Raasiku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Raasiku vald]] | 8477 |- | [[Tõmmiku]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 8499 |- | [[Tõreska]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8193 |- | [[Türisalu]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8599 |- | [[Urvaste (Rae)|Urvaste]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8731 |- | [[Uuearu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 8764 |- | [[Uuesalu]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8774 |- | [[Uueveski]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8773 |- | [[Uuri]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8782 |- | [[Uusküla (Jõelähtme)|Uusküla]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 8783 |- | [[Vaela]] | küla Kiili vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kiili vald]] | 8824 |- | [[Vahastu (Kuusalu)|Vahastu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8839 |- | [[Vahetüki]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 8847 |- | [[Vahi (Harku)|Vahi]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8848 |- | [[Vaida]] | alevik Harjumaal Rae vallas | [[alevik]] | [[Rae vald]] | 8867 |- | [[Vaidasoo]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 8869 |- | [[Vaila]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 8877 |- | [[Valgejõe]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8919 |- | [[Valingu]] | küla Harjumaal Saue vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 8946 |- | [[Valkla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 8954 |- | [[Valkse]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 8956 |- | [[Vanaküla (Kuusalu)|Vanaküla]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9014 |- | [[Vanamõisa (Kose)|Vanamõisa]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9032 |- | [[Vanamõisa (Saue)|Vanamõisa]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9033 |- | [[Vandjala]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 9041 |- | [[Vansi]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9049 |- | [[Vardja (Kose)|Vardja]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9071 |- | [[Vasalemma]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 9101 |- | [[Vasalemma vald]] | endine vald Harjumaal | ''[[:d:Q26742250|endine Eesti omavalitsusüksus]]'' | [[Harju maakond]] | 0868 |- | [[Vaskjala]] | küla Harjumaal Rae vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 9108 |- | [[Vatsla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9146 |- | [[Veskiküla]] | küla Harjumaal Lääne-Harju vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9231 |- | [[Veskitaguse]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 9236 |- | [[Vetla]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9248 |- | [[Vihasoo]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9257 |- | [[Vihterpalu]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9265 |- | [[Viimsi]] | alevik Harjumaal Viimsi vallas | [[alevik]] | [[Viimsi vald]] | 9280 |- | [[Viimsi vald]] | vald Harjumaal | [[vald]] | [[Harju maakond]] | 0890 |- | [[Viinistu]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9283 |- | [[Vikipalu]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9318 |- | [[Vilama]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9323 |- | [[Vilivalla (Lääne-Harju)|Vilivalla]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9339 |- | [[Vilumäe]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9362 |- | [[Vintse]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9380 |- | [[Virla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9385 |- | [[Viruküla]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9401 |- | [[Virve]] | küla Harjumaal Kuusalu vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kuusalu vald]] | 9411 |- | [[Viskla]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9417 |- | [[Viti]] | küla Harjumaal Harku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 9434 |- | [[Voose (Anija)|Voose]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9480 |- | [[Väikeheinamaa]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 9619 |- | [[Vääna]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 9683 |- | [[Vääna-Jõesuu]] | küla Harku vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Harku vald]] | 9685 |- | [[Võerdla]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 9491 |- | [[Võlle]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9558 |- | [[Äigrumäe]] | küla Viimsi vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Viimsi vald]] | 9744 |- | [[Äksi (Kose)|Äksi]] | küla Harjumaal Kose vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Kose vald]] | 9749 |- | [[Ämari]] | alevik Lääne-Harju vallas Harjumaal | [[alevik]] | [[Lääne-Harju vald]] | 9752 |- | [[Änglema]] | küla Lääne-Harju vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Lääne-Harju vald]] | 9767 |- | [[Ääsmäe]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9794 |- | [[Üksnurme]] | küla Harjumaal Saku vallas | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saku vald]] | 9821 |- | [[Ülejõe (Rae)|Ülejõe]] | küla Rae vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Rae vald]] | 9832 |- | [[Ülejõe (Anija)|Ülejõe]] | küla Anija vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Anija vald]] | 9827 |- | [[Ülgase]] | küla Jõelähtme vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Jõelähtme vald]] | 9838 |- | [[Ürjaste]] | küla Saue vallas Harjumaal | ''[[:d:Q51049922|küla]]'' | [[Saue vald]] | 9846 |} {{Wikidata loendi lõpp}} rk0l21yee24kfk158mu9t5kkcwrz7ru Mongoolia Rahvavabariik 0 486955 7157512 6813154 2026-05-20T04:51:06Z Robert Treufeldt 9117 7157512 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Mongoolia Rahvavabariik |omakeelne-nimi = Монгол Улс |algusaasta = 1924 |lõppaasta = 1992 |lipp = Flag of the Mongolian People's Republic (1945–1992).svg |lipp-tekst = Mongoolia Rahvavabariigi lipp |vapp = State emblem of the People's republic of Mongolia (1960–1992).svg |vapp-tekst = Mongoolia Rahvavabariigi vapp |asendikaart = Mongolia in its region.svg |valitsusvorm = [[Sotsialistlik riik|Sotsialistlik]] [[Marksism-leninism|marksist-leninistlik]] ''de facto'' [[üheparteisüsteem|üheparteiline]] [[unitaarriik]] |osa = |riigipea = Partei esimene sekretär |riigipea-nimi = [[Tseren-Ochiryn Dambadorj]] (esimene, 1924–1928) <br/> [[Büdragchaagiin Dash-Yondon]] (viimane, 1991–1992) |pealinn = [[Ulaanbaatar]] |pealinn-nimetus = |religioon = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |riigikeel = |peamised-keeled = |rahaühik = |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{Riigi ikoon|Mongoolia|1911}} [[Mongoolia Bogdo khaaniriik]] |järgnes = {{Pisilipp|Mongoolia}} }} '''Mongoolia Rahvavabariik''' oli sotsialistlik riik tänapäeva [[Mongoolia]] territooriumil aastatel 1924–1992. == Riik == ===Mongoolia partei ja riigijuhid=== *[[Horloogijn Tšojbalsan]], 1931–1952 relvajõudude ülemjuhataja ja [[Suur Rahvahuraal |Suure Rahvahuraali ]]<nowiki/>esimees. Sisuline riigijuht. *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]], [[Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei]] KK I sekretär aastatel 1940–1954; 1958–1984. *[[Dashiin Damba]] 1940; 1954–1958 *[[Džambõn Batmönh]] [[Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei]] KK I sekretär aastatel 1984–1990 *[[Gombojavyn Ochirbat]] [[Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei]] KK I sekretär aastatel 1990–1990 *[[Büdragchaagiin Dash-Yondon]] [[Mongoolia Rahvarevolutsiooniline Partei]] KK I sekretär aastatel 1990–1992 == Ajalugu == Aastatel 1919–1921 toimus Mongoolias võitlus Mongoolia rahvuslaste ([[Mongoolia Bogdo khaaniriik|Bogdo Khaaniriigi]] toetajate), Mongoolia kommunistide, [[Roman Ungern von Sternberg]]i juhtimisel tegutsenud Vene valgete, Nõukogude Venemaa vägede ja [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariigi]] vägede vahel. 1921. aastal õnnestus kommunistidel [[Punaarmee]] toetusel nii Vene valged kui hiinlased välja tõrjuda ja Bogdo khaan võimult kõrvaldada. 1924. aastal kuulutati välja Mongoolia Rahvavabariik. Mongoolia Rahvavabariigi sisuline juht oli alates 1931. aastast [[Horloogijn Tšojbalsan]], kes oli Mongoolia relvajõudude ülemjuhataja 1923. aastast kuni surmani 1952. Tema valitsemine oli kaasaegse Mongoolia ajaloos esimene ja viimane kord, kui ühe inimese käes oli täielik poliitiline võim. Teda on kutsutud ka Mongoolia Staliniks. Tema valitsemise ajal 1930. aastate lõpul toimusid Mongoolias Nõukogude Liidu poolt suunatud repressioonid, milles hukkus 30 000–35 000 mongolit. Enamik ohvritest olid budismi vaimulikud, intelligents, poliitilised dissidendid, burjaadid ja kasahhid ning teised "revolutsiooni vaenlased". Tema intensiivne budistide tagakiusamine viis peaaegu lõpule nende eksistentsi Mongoolias.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/riigid/mongoolia|pealkiri=Mongoolia|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=23.11.2020}}</ref> Samuti likvideeris ta oma konkurente-kaaskommuniste, kellest mitmed hukkusid Gulagi vangilaagrites Nõukogude Liidus. Kuigi Tšojbalsani pühendumine Jossif Stalinile aitas Mongoolial (erinevalt [[Tõva Rahvavabariik|Tõva Rahvavabariigist]]) säilitada Mongoolia Rahvavabariigi alguses selle iseseisvust, sidus see Mongooliat ka tihedalt NSV Liiduga. Kogu tema valitsemise ajal Mongoolia majanduslikud, poliitilised ja sõjalised sidemed NSV Liiduga süvenesid, infrastruktuur ja kirjaoskus paranesid ning Mongoolia iseseisvuse rahvusvaheline tunnustamine laienes, eriti pärast Teist maailmasõda. Kuid tema lootus Stalini abiga ühendada Hiinale kuuluv [[Sise-Mongoolia]] Mongoolia Rahvavabariigiga ei teostunud Hiina vastuseisu tõttu. == Vaata ka == * [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]] * [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]] * [[Tuva Rahvavabariik]] *[[Sise-Mongoolia]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Mongoolia ajalugu]] [[Kategooria:Aasia ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Aasia uusima aja ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Sotsialistlikud riigid]] dm5pj06g2b0tkixwuzh4x8tlbrp6tn5 Jerzy Grotowski 0 488723 7157452 6951853 2026-05-19T22:04:29Z Ollin Masa 227337 7157452 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} '''Jerzy Marian Grotowski''' ([[11. august]] [[1933]] [[Rzeszów]], [[Poola]] – [[14. jaanuar]]il [[1999]] [[Pontedera]], [[Itaalia]]) oli poola lavastaja, teatriuuendaja, teatriteoreetik ja õpetaja. [[File:Jerzy Grotowski.jpg|thumb|Jerzy Grotowski (1983)]] 2009. aastal peeti Grotowski aastat.<ref name="Mokrzycka-Pokora">[http://culture.pl/en/artist/jerzy-grotowski]</ref> ==Lapsepõlv ja õpingud== Tema isa Marion Grotowski oli maaler ja skulptor ning ema Emilia töötas õpetajana. Peaaegu terve 16. eluaasta pidi Grotowski olema haiglas. Seal olles oli tal aega mõelda, mida eluga edasi teha ning ta otsustas selle pühendada kunstile. 1939. aastal läks ta isa sõtta ega tulnud sealt enam tagasi. Väidetavalt oli tema edasise arengu ja arvamuste suureks mõjutajaks ema Emilia.<ref name="Encyclopedia">{{Netiviide |pealkiri=Lingi silt |url=http://biography.yourdictionary.com/jerzy-grotowski |vaadatud=2017-12-06 |arhiivimisaeg=2017-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171207020034/http://biography.yourdictionary.com/jerzy-grotowski |url-olek=ei tööta }}</ref> 1951. aastal astus ta Krakówi teatrikooli lavastajaõppesse. Vabal ajal käis ta reisimas, et täiendada lavastajatööks vajalikku kogemuste pagasit. Lavastajadebüüdi tegi ta 1957. aastal Krakówi teatris [[Eugène Ionesco]] näidendiga "Toolid". Selle kõrvalt kirjutas ta kuuldemänge Poola raadioteatrile. Põhiliselt toetus ta neis [[Hiina]] ja [[Tiibet]]i legendidele ning [[India]] näidendile "Shakuntala". Lisaks pidas ta loenguid Aasia filosoofiast.<ref name="Encyclopedia" /> 1959. aastal sai temast Opoles asuva teatri 13. Rida kunstiline juht. Hiljem nimetati see ümber 13. Rea Laboratoorium-Teatriks.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> ==13. Rea Laboratoorium-Teater== Grotowski hakkas koostööd tegema arhitekt [[Jerzy Gurawski]]ga. Koos lõhkusid nad publikut ja näitlejaid eraldava "barjääri". Grotowski pani kokku kaks lavastust, mida kutsuti faktimoonutajateks, vaatamata sellele, et need põhinesid autentsetel dokumentidel, dokumentaalfilmide materjalidel ja arhiivi helidel. [[Stanisław Wyspiański]] näidendist "Akropolis" tegi ta neli erinevat lavastust. Ta leidis, et teater ei ole koht, kuhu meelt lahutama minna, vaid see on uurimistöö paik, kus trupp otsib võimalusi teksti edasiandmiseks ning seda, mis selles tekstis peidus on. Trupi eesmärk ei ole mängida võimalikult palju eriilmelisi tükke, vaid keskenduda teatud arvule näidenditele, mida aeg-ajalt ümber interpreteerida. Nõnda katsuvad nad leida mütoloogilisi arhetüüpe, mitte kirjanduslikke tähendusi.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> Tema "Vihma jumalaid" kirjeldas üks ajakirjanik järgmiselt: "Põrkusid näidend ja autor, samal ajal kui põrkusid Grotowski teater ja kirjandus. Grotowski ei muutnud mitte ainult näidendi pealkirja ("Õnnetu perekond"), vaid põimis selle teise poeetilise teksti fragmentidega ning lisas filmi proloogina." Grotowski tsiteeris [[Vsevolod Meierhold|Meierhold]]i: "Autori näidendit valides ei pea me jagama tema vaateid." Laboratoorium hakkas 1973. aastast rändama mööda maailma, käidi [[USA]]s, [[Šveits]]is, [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Austria]]s, [[Itaalia]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Kanada]]s.<ref name="Encyclopedia" /> ==Vaene ja rikas teater== Grotowski jagas teatri "rikkaks" ja "vaeseks". Rikas teater on nii-öelda vigane. See mängib küll kindlate reeglite piires, kuid tal puudub terviklikkus. Grotowski tahtis luua uut keskkonda nii näitlejatele kui publikule igas lavastuses. Ta eemaldas oma teatrist kostüümid, valguse, grimmi ja muusika ning uskus, et füüsiline painduvus ja piiramatus on kordades huvitavam kui muu. Otsevalgust ja varje võib valgusmehhanismideta efektselt tööle panna ning muusikat võib näitleja ka oma suuga teha. Oma raamatus "Tekstid aastatest 1965–1969" alustab ta "Vaese teatri poole" peatükki sellega, et talle ei meeldinud sõna "teatrieksperiment". Ta leidis, et uue otsimisel piirdutakse modernse kujundusega, mida rikastatakse kaasaegse kunsti suunaga või kus kasutatakse helitausta. Näitlejad ise on jätkuvalt oma vanades stampides kinni, lisandunud on vaid klounaad. Näitleja tahab aga eklektilisusest vabaneda ega taha käsitleda teatrit kui eri kunstialade kompositsiooni. Grotowski austas [[Konstantin Stanislavski]]t, just tema eeskujul tekkis Grotowskil huvi teatri vastu. Ta hindas, et Stanislavski püstitas metoodilisi võtmeküsimusi, hoolimata sellest, et meeste vastused olid pigem vastanduvad. Raamat "Vaese teatri poole" ilmus 1968. aastal [[Taani]]s, selle eessõna kirjutas Peter Brook. Raamatus onvälja töötatud mitu tundi kestvad sünteetilised füüsilise treeningu harjutused, mis põhinevad ida teatri treeningul. Grotowski oli ka [[suur Carl Jung|Carl Jung]]i austaja ning otsis välja arhetüübid, mis võiksid näitlejat aidata rolliloomel.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> <ref name="Encyclopedia" /><ref>Jerzy Grotowski. ''Tekstid aastatest 1965–1969'', Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1989.</ref> ==Meetod ja looming== Grotowski uuris Stanislavski kõrval ka muid meetodeid, näiteks [[Charles Dullin|Dullini]], [[François Delsarte|Delsarte]]'i, Meierholdi ja [[Jevgeni Vahtangov|Vahtangovi]] omi. Ta huvitus ka näitlejakoolitusest ida teatrites. Ta ise keskendus hingelisele protsessile, mis hõlmab intiimsuse paljastamist mitte nautimise, vaid andumise aktis. Ta nimetas seda transitehnikaks, kus psüühiline ja füüsiline vägi sulavad kokku ehk sisemisel impulsil ja välimisel reaktsioonil ei tohi olla mingit ajalist vahet. Nii ei ole näitleja sisemine tehnika ja "kunstlikkus" (rolli ülesehitus, vormi väljatöötamine) omavahel vastuolus. Välimine viib hingelise protsessi teele. 1970. aastatel viljeles ta enamasti mitteverbaalset, mõistatuslikke metafooridega teatrit. Temast hakati rääkima kui gurust. See oli keeruline aeg, sest ühelt poolt kritiseeriti teda läbipaistmatu müstika eest ja teiselt poolt ketserliku lahknevuse tõttu.<ref name="Kolankiewicz">[http://www.grotowski.net/en/encyclopedia/grotowski-jerzy Lingi silt]</ref> Grotowski arvates on raske eristada meie endi poolt kujutluse loodud teadlikkust postuleeritusest. Ta püüdis leida vastust küsimustele: mis on teater, mis on teatri eripära, mispärast ei saa teda asendada film. Praktika andis kaks vastust: esiteks – vaene teater ja teiseks – etendus kui transgressiooni akt. See viiski ta kõige kõrvaldamiseni: kadusid karakteri väline kujutamine, kostüüm, kujundus, valgusmäng, taustamuusika, viimasena kõrvaldati lava. Teater ise kaob vaid näitleja-vaataja suhte puudumisel. Ta leidis, et rikas teater on rikas oma nõrkuste poolest ja on kleptomaania kunstilises võtmes, sest varastab teistelt kunstiliikidelt. Televisiooni tõttu tekkis jõukal teatril vajadus "totaalse teatri" järele, kus saaks teisi kunstialasid maksimaalselt ära kasutada. Teater jääb aga alati filmist maha, mispärast peabki ta olema vaene. Vaese teatri pluss on Grotowski arvates teatri maagiline teatraalsus ehk näitleja võime kehastuda vaataja silma all ümber ühest tüübist teiseks. Grotowski on öelnud, et otsis oma Laboratooriumis kindlat treeningumeetodit, mis oleks objektiivne ja põhineks näitleja isiklikel assotsiatsioonidel. Ta kõrvaldas oma treeningust harjutused, mis vastasid ainult küsimusele "Kuidas peaks seda või teist tegema?". Harjutuste abil peab näitleja leidma ja kõrvaldama takistused ja raskused, mis piiravad tema loomingulist tööd. Siis ei küsi näitleja enam, kuidas teha, vaid teab, mida ta teha ei tohi. Välismaailma ei tohi seejuures ära unustada, ärritused tuleb vastu võtta ja neile siis reageerida – see on võtmise ja andmise protsess.<ref>Mihhail Tšehhov, Jerzy Grotowski "Näitlejatehnika. Näitlejatreening" Tõlkinud Peeter Raudsepp. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2008</ref> Koostöö Grotowski ja talle usaldatud näitlejaga oli tema enda sõnul erakordselt intiimne ja viljakas. Kui näitleja usaldus on selge ja piiritu, siis tekitas see Grotowskis soovi avada näitleja varjatud võimed. Kui näitleja soovis kasvada, siis tekkis Grotowskil imetlus ja aitamissoov ning nad kasvasid koos. Näitleja sündis kaks korda uuesti: kutsetöös ja isiksusena, mis viis õpetaja uuestisünnini. Tema ideede kohaselt ei olnud kunstis tarbijaid, ainult loojad.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> ==Algupärane teater== 1970. aastate algul keskendus Grotowski rohkem Kesk-Aasia kultuuri uuringutele. Neil aastail reisis ta kolmandat korda Indiasse. Teda hakkas huvitama spirituaalsus. Ta kutsus kokku nii Poola kui ka välismaa näitlejad, kes hakkasid välja mõtlema viise, kuidas sõnu kasutamata omavahel suhelda. 1976. aastal esitleski ta uut ideed, mida nimetas algupäraseks teatriks. Ta uuris eri kohtade etnoloogiat ja antropoloogiat ning kasutas tehtud avastusi rahvusvahelistes gruppides. Ta uuris rituaale ning püüdis leida ühiseid jooni kõikvõimalike hõimude vahel.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /><ref name="Kolankiewicz" /> ==Hilisem elu== Ta emigreerus 1982. aastal USAsse, kus temast sai esialgu [[Columbia Ülikool]]i õppejõud ning hiljem [[California Ülikool]]i õppejõud, kus hakkas tegelema objektiivse draama uurimisega. [[Wrocław]]is tegutsenud teatrilabor suleti 1984. aastal ja avati uuesti aasta pärast Itaalias. Seal tegeles Grotowski rahvusvahelise projektiga, mille nimeks oli "Rituaalsed näidendid". Oma elu lõpul tegeles ta ainult oma õpilastega, kes töötasid täielikus isolatsioonis ning esialgu võis töö tulemusi näha vaid mõnel üksikul. Läks aega, enne kui Grotowski nad suurema avalikkuse ette lubas.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> Grotowski suri Itaalias [[leukeemia]]sse. ==Objektiivne draama== USAs olles töötas ta aastatel 1983–1986 oma uue projekti "Objektiivne draama" kallal. Selle eesmärgiks oli välja uurida ühiseid seisukohti ja liikumisi eri kultuurides, et kunst saaks universaalseks ja muutuks kõigile loomulikuks. Objektiivset draamat on ka kirjeldatud kui tehnilist sünonüümi tegevuslikule struktuurile, mida on otsitud töötubade abil, mille nimetus jätab inimestele mulje, nagu nad oleksid tunnetanud täielikku ning muutumatut, ehkki sümboolset rituaali.<ref name="Kolankiewicz" /><ref name="Mokrzycka-Pokora" /> ==Teoseid== * Grotowski, J. 1989. Tekstid aastatest 1965–1969. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. * Cuesta, J. ja Slowiak, J. 2007. Jerzy Grotowski. London, New York: Routledge. * Mihhail Tšehhov, Jerzy Grotowski "Näitlejatehnika. Näitlejatreening" Tõlkinud Peeter Raudsepp. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2008 * Richards, T. 2006. At work with Grotowski and physical actions. London, New York: Routledge. * Towards a poor theatre. 2002. Toim Barba, E. New York: Routledge. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://www.ibdb.com/broadway-cast-staff/jerzy-grotowski-71214 * http://www.lortel.org/Archives/CreditableEntity/23166 * http://www.imdb.com/name/nm4056486/ * http://www.taraka.pl/jerzy_grotowskis_dancing_saviour * http://www.theworkcenter.org/ * http://culture.pl/en/artist/jerzy-grotowski * http://www.oac.cdlib.org/findaid/ark:/13030/c8nv9gm9/ * http://en.grotowski-institute.art.pl/ {{JÄRJESTA:Grotowski, Jerzy}} [[Kategooria:Poola lavastajad]] [[Kategooria:Teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 1999]] [[Kategooria:Teatriteoreetikud]] 9kwflzym843fs7licvxz32ldmvuycji 7157453 7157452 2026-05-19T22:06:07Z Ollin Masa 227337 Pilt 7157453 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=mai}} '''Jerzy Marian Grotowski''' ([[11. august]] [[1933]] [[Rzeszów]], [[Poola]] – [[14. jaanuar]]il [[1999]] [[Pontedera]], [[Itaalia]]) oli poola lavastaja, teatriuuendaja, teatriteoreetik ja õpetaja. [[File:Jerzy Grotowski.jpg|thumb|Jerzy Grotowski (1983)]] [[File:Jerzy Grotowski wOpolu.jpg|thumb|250px]] 2009. aastal peeti Grotowski aastat.<ref name="Mokrzycka-Pokora">[http://culture.pl/en/artist/jerzy-grotowski]</ref> ==Lapsepõlv ja õpingud== Tema isa Marion Grotowski oli maaler ja skulptor ning ema Emilia töötas õpetajana. Peaaegu terve 16. eluaasta pidi Grotowski olema haiglas. Seal olles oli tal aega mõelda, mida eluga edasi teha ning ta otsustas selle pühendada kunstile. 1939. aastal läks ta isa sõtta ega tulnud sealt enam tagasi. Väidetavalt oli tema edasise arengu ja arvamuste suureks mõjutajaks ema Emilia.<ref name="Encyclopedia">{{Netiviide |pealkiri=Lingi silt |url=http://biography.yourdictionary.com/jerzy-grotowski |vaadatud=2017-12-06 |arhiivimisaeg=2017-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171207020034/http://biography.yourdictionary.com/jerzy-grotowski |url-olek=ei tööta }}</ref> 1951. aastal astus ta Krakówi teatrikooli lavastajaõppesse. Vabal ajal käis ta reisimas, et täiendada lavastajatööks vajalikku kogemuste pagasit. Lavastajadebüüdi tegi ta 1957. aastal Krakówi teatris [[Eugène Ionesco]] näidendiga "Toolid". Selle kõrvalt kirjutas ta kuuldemänge Poola raadioteatrile. Põhiliselt toetus ta neis [[Hiina]] ja [[Tiibet]]i legendidele ning [[India]] näidendile "Shakuntala". Lisaks pidas ta loenguid Aasia filosoofiast.<ref name="Encyclopedia" /> 1959. aastal sai temast Opoles asuva teatri 13. Rida kunstiline juht. Hiljem nimetati see ümber 13. Rea Laboratoorium-Teatriks.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> ==13. Rea Laboratoorium-Teater== Grotowski hakkas koostööd tegema arhitekt [[Jerzy Gurawski]]ga. Koos lõhkusid nad publikut ja näitlejaid eraldava "barjääri". Grotowski pani kokku kaks lavastust, mida kutsuti faktimoonutajateks, vaatamata sellele, et need põhinesid autentsetel dokumentidel, dokumentaalfilmide materjalidel ja arhiivi helidel. [[Stanisław Wyspiański]] näidendist "Akropolis" tegi ta neli erinevat lavastust. Ta leidis, et teater ei ole koht, kuhu meelt lahutama minna, vaid see on uurimistöö paik, kus trupp otsib võimalusi teksti edasiandmiseks ning seda, mis selles tekstis peidus on. Trupi eesmärk ei ole mängida võimalikult palju eriilmelisi tükke, vaid keskenduda teatud arvule näidenditele, mida aeg-ajalt ümber interpreteerida. Nõnda katsuvad nad leida mütoloogilisi arhetüüpe, mitte kirjanduslikke tähendusi.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> Tema "Vihma jumalaid" kirjeldas üks ajakirjanik järgmiselt: "Põrkusid näidend ja autor, samal ajal kui põrkusid Grotowski teater ja kirjandus. Grotowski ei muutnud mitte ainult näidendi pealkirja ("Õnnetu perekond"), vaid põimis selle teise poeetilise teksti fragmentidega ning lisas filmi proloogina." Grotowski tsiteeris [[Vsevolod Meierhold|Meierhold]]i: "Autori näidendit valides ei pea me jagama tema vaateid." Laboratoorium hakkas 1973. aastast rändama mööda maailma, käidi [[USA]]s, [[Šveits]]is, [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Austria]]s, [[Itaalia]]s, [[Saksamaa]]l ja [[Kanada]]s.<ref name="Encyclopedia" /> ==Vaene ja rikas teater== Grotowski jagas teatri "rikkaks" ja "vaeseks". Rikas teater on nii-öelda vigane. See mängib küll kindlate reeglite piires, kuid tal puudub terviklikkus. Grotowski tahtis luua uut keskkonda nii näitlejatele kui publikule igas lavastuses. Ta eemaldas oma teatrist kostüümid, valguse, grimmi ja muusika ning uskus, et füüsiline painduvus ja piiramatus on kordades huvitavam kui muu. Otsevalgust ja varje võib valgusmehhanismideta efektselt tööle panna ning muusikat võib näitleja ka oma suuga teha. Oma raamatus "Tekstid aastatest 1965–1969" alustab ta "Vaese teatri poole" peatükki sellega, et talle ei meeldinud sõna "teatrieksperiment". Ta leidis, et uue otsimisel piirdutakse modernse kujundusega, mida rikastatakse kaasaegse kunsti suunaga või kus kasutatakse helitausta. Näitlejad ise on jätkuvalt oma vanades stampides kinni, lisandunud on vaid klounaad. Näitleja tahab aga eklektilisusest vabaneda ega taha käsitleda teatrit kui eri kunstialade kompositsiooni. Grotowski austas [[Konstantin Stanislavski]]t, just tema eeskujul tekkis Grotowskil huvi teatri vastu. Ta hindas, et Stanislavski püstitas metoodilisi võtmeküsimusi, hoolimata sellest, et meeste vastused olid pigem vastanduvad. Raamat "Vaese teatri poole" ilmus 1968. aastal [[Taani]]s, selle eessõna kirjutas Peter Brook. Raamatus onvälja töötatud mitu tundi kestvad sünteetilised füüsilise treeningu harjutused, mis põhinevad ida teatri treeningul. Grotowski oli ka [[suur Carl Jung|Carl Jung]]i austaja ning otsis välja arhetüübid, mis võiksid näitlejat aidata rolliloomel.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> <ref name="Encyclopedia" /><ref>Jerzy Grotowski. ''Tekstid aastatest 1965–1969'', Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 1989.</ref> ==Meetod ja looming== Grotowski uuris Stanislavski kõrval ka muid meetodeid, näiteks [[Charles Dullin|Dullini]], [[François Delsarte|Delsarte]]'i, Meierholdi ja [[Jevgeni Vahtangov|Vahtangovi]] omi. Ta huvitus ka näitlejakoolitusest ida teatrites. Ta ise keskendus hingelisele protsessile, mis hõlmab intiimsuse paljastamist mitte nautimise, vaid andumise aktis. Ta nimetas seda transitehnikaks, kus psüühiline ja füüsiline vägi sulavad kokku ehk sisemisel impulsil ja välimisel reaktsioonil ei tohi olla mingit ajalist vahet. Nii ei ole näitleja sisemine tehnika ja "kunstlikkus" (rolli ülesehitus, vormi väljatöötamine) omavahel vastuolus. Välimine viib hingelise protsessi teele. 1970. aastatel viljeles ta enamasti mitteverbaalset, mõistatuslikke metafooridega teatrit. Temast hakati rääkima kui gurust. See oli keeruline aeg, sest ühelt poolt kritiseeriti teda läbipaistmatu müstika eest ja teiselt poolt ketserliku lahknevuse tõttu.<ref name="Kolankiewicz">[http://www.grotowski.net/en/encyclopedia/grotowski-jerzy Lingi silt]</ref> Grotowski arvates on raske eristada meie endi poolt kujutluse loodud teadlikkust postuleeritusest. Ta püüdis leida vastust küsimustele: mis on teater, mis on teatri eripära, mispärast ei saa teda asendada film. Praktika andis kaks vastust: esiteks – vaene teater ja teiseks – etendus kui transgressiooni akt. See viiski ta kõige kõrvaldamiseni: kadusid karakteri väline kujutamine, kostüüm, kujundus, valgusmäng, taustamuusika, viimasena kõrvaldati lava. Teater ise kaob vaid näitleja-vaataja suhte puudumisel. Ta leidis, et rikas teater on rikas oma nõrkuste poolest ja on kleptomaania kunstilises võtmes, sest varastab teistelt kunstiliikidelt. Televisiooni tõttu tekkis jõukal teatril vajadus "totaalse teatri" järele, kus saaks teisi kunstialasid maksimaalselt ära kasutada. Teater jääb aga alati filmist maha, mispärast peabki ta olema vaene. Vaese teatri pluss on Grotowski arvates teatri maagiline teatraalsus ehk näitleja võime kehastuda vaataja silma all ümber ühest tüübist teiseks. Grotowski on öelnud, et otsis oma Laboratooriumis kindlat treeningumeetodit, mis oleks objektiivne ja põhineks näitleja isiklikel assotsiatsioonidel. Ta kõrvaldas oma treeningust harjutused, mis vastasid ainult küsimusele "Kuidas peaks seda või teist tegema?". Harjutuste abil peab näitleja leidma ja kõrvaldama takistused ja raskused, mis piiravad tema loomingulist tööd. Siis ei küsi näitleja enam, kuidas teha, vaid teab, mida ta teha ei tohi. Välismaailma ei tohi seejuures ära unustada, ärritused tuleb vastu võtta ja neile siis reageerida – see on võtmise ja andmise protsess.<ref>Mihhail Tšehhov, Jerzy Grotowski "Näitlejatehnika. Näitlejatreening" Tõlkinud Peeter Raudsepp. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2008</ref> Koostöö Grotowski ja talle usaldatud näitlejaga oli tema enda sõnul erakordselt intiimne ja viljakas. Kui näitleja usaldus on selge ja piiritu, siis tekitas see Grotowskis soovi avada näitleja varjatud võimed. Kui näitleja soovis kasvada, siis tekkis Grotowskil imetlus ja aitamissoov ning nad kasvasid koos. Näitleja sündis kaks korda uuesti: kutsetöös ja isiksusena, mis viis õpetaja uuestisünnini. Tema ideede kohaselt ei olnud kunstis tarbijaid, ainult loojad.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> ==Algupärane teater== 1970. aastate algul keskendus Grotowski rohkem Kesk-Aasia kultuuri uuringutele. Neil aastail reisis ta kolmandat korda Indiasse. Teda hakkas huvitama spirituaalsus. Ta kutsus kokku nii Poola kui ka välismaa näitlejad, kes hakkasid välja mõtlema viise, kuidas sõnu kasutamata omavahel suhelda. 1976. aastal esitleski ta uut ideed, mida nimetas algupäraseks teatriks. Ta uuris eri kohtade etnoloogiat ja antropoloogiat ning kasutas tehtud avastusi rahvusvahelistes gruppides. Ta uuris rituaale ning püüdis leida ühiseid jooni kõikvõimalike hõimude vahel.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /><ref name="Kolankiewicz" /> ==Hilisem elu== Ta emigreerus 1982. aastal USAsse, kus temast sai esialgu [[Columbia Ülikool]]i õppejõud ning hiljem [[California Ülikool]]i õppejõud, kus hakkas tegelema objektiivse draama uurimisega. [[Wrocław]]is tegutsenud teatrilabor suleti 1984. aastal ja avati uuesti aasta pärast Itaalias. Seal tegeles Grotowski rahvusvahelise projektiga, mille nimeks oli "Rituaalsed näidendid". Oma elu lõpul tegeles ta ainult oma õpilastega, kes töötasid täielikus isolatsioonis ning esialgu võis töö tulemusi näha vaid mõnel üksikul. Läks aega, enne kui Grotowski nad suurema avalikkuse ette lubas.<ref name="Mokrzycka-Pokora" /> Grotowski suri Itaalias [[leukeemia]]sse. ==Objektiivne draama== USAs olles töötas ta aastatel 1983–1986 oma uue projekti "Objektiivne draama" kallal. Selle eesmärgiks oli välja uurida ühiseid seisukohti ja liikumisi eri kultuurides, et kunst saaks universaalseks ja muutuks kõigile loomulikuks. Objektiivset draamat on ka kirjeldatud kui tehnilist sünonüümi tegevuslikule struktuurile, mida on otsitud töötubade abil, mille nimetus jätab inimestele mulje, nagu nad oleksid tunnetanud täielikku ning muutumatut, ehkki sümboolset rituaali.<ref name="Kolankiewicz" /><ref name="Mokrzycka-Pokora" /> ==Teoseid== * Grotowski, J. 1989. Tekstid aastatest 1965–1969. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. * Cuesta, J. ja Slowiak, J. 2007. Jerzy Grotowski. London, New York: Routledge. * Mihhail Tšehhov, Jerzy Grotowski "Näitlejatehnika. Näitlejatreening" Tõlkinud Peeter Raudsepp. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2008 * Richards, T. 2006. At work with Grotowski and physical actions. London, New York: Routledge. * Towards a poor theatre. 2002. Toim Barba, E. New York: Routledge. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * https://www.ibdb.com/broadway-cast-staff/jerzy-grotowski-71214 * http://www.lortel.org/Archives/CreditableEntity/23166 * http://www.imdb.com/name/nm4056486/ * http://www.taraka.pl/jerzy_grotowskis_dancing_saviour * http://www.theworkcenter.org/ * http://culture.pl/en/artist/jerzy-grotowski * http://www.oac.cdlib.org/findaid/ark:/13030/c8nv9gm9/ * http://en.grotowski-institute.art.pl/ {{JÄRJESTA:Grotowski, Jerzy}} [[Kategooria:Poola lavastajad]] [[Kategooria:Teatrilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 1999]] [[Kategooria:Teatriteoreetikud]] tl6ejpjlljnblkt8ja8ft4ugm3fkd61 Pizza Hut 0 504742 7157663 6292686 2026-05-20T10:48:21Z Cicihwahyuni6 181626 7157663 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2020}} {{ettevõte | nimi = Pizza Hut | logo = Pizza Hut classic logo.svg|Pizza Huti logo 1967-1999 | tüüp = Tütarettevõte | börsil = | asutamisaeg = 15. juuni 1958 | lõpetatud = | asutaja = Dan Carney<br>Frank Carney | peakorter = [[Plano]], [[Texas]], [[Ameerika Ühendriigid]] | piirkond = Maailm | võtmeisikud = | valdkonnad = | tooted = | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = [[Yum! Brands]] kogu maailm v.a. Hiina <br> [[Yum China]] Hiinas | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = | märkused =   }} '''Pizza Hut''' on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[restoran]]ide kett ja rahvusvaheline [[frantsiis]], mille asutasid [[Dan Carney|Dan]] ja [[Frank Carney]] [[1958]]. aastal. Ettevõte on tuntud oma [[Itaalia köök|Itaalia]]-[[Ameerika köök|Ameerika köögi]] menüüga, milles on esikohal [[pitsa]] ja [[pasta]]. 2015. aastal oli Pizza Hutil maailmas üle 16 000 restorani. Eestisse ei ole Pizza Hut veel jõudnud. [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide toiduainetööstuse ettevõtted]] [[Kategooria:Toitlustusettevõtted]] o30qudyq8xaaz6bw27xdi09sluacxv4 Ingrid Margus 0 509513 7157651 7156954 2026-05-20T10:36:53Z Kuriuss 38125 7157651 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses "Praegu pole aeg armastamiseks" (2020)]] '''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal (28. lend).<ref>[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]</ref> Täiendanud end New Yorgis Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019), Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). Ta on vabakutseline näitleja. Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018). == Looming == === Telesarjarolle === * 2017 "[[Papad mammad]]" – laulja * 2017 "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – noor Anna * 2018–2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – mõrvarühma juht Maria Holm * 2018 "[[Litsid (seriaal)|Litsid]]" – Alice * 2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Rahel Oodo * 2021 "[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]" – Alice * 2023 "[[Minu küla]]" – Inriid * 2023 "Papsid" – Mia === Filmirolle === * 2014 "[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" – klassi õpilane * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" – Marta * 2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll * 2018 "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" – Hanna * 2019 "[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" – Hanna * 2020 "See räägib pulmast" lühifilm – pruut * 2021 "Vaikusetu" lühifilm – Bea * 2024 "Doktor Sandersi uneravi" – Bea<ref>[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.</ref> === Teatrirolle === * 2017–2018 "Kogudus", [[Von Krahli Teater]] – Ingrid * 2018 "Eesti mängud. TÖNK", Lavastusprojektid – esitaja * 2018 "RICHARD3", [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar * 2018 "12 vihast", [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik * 2020 "Üleminekuaja inimesed", [[Vaba Lava]] – esitaja * 2020 "On the Edge: Nahkhiire varjus" (ürituste sari), Vaba Lava * 2020–2022 "Minu Georg Ots", [[R.A.A.A.M.]] – Maia * 2020–2021 "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu", Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige * 2021–2022 "Juudit", [[VAT Teater]] – Susanna * 2021–2022 "ERROR 403", Vaba Lava – armuke<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2023 "Korvpall on saatanast", Manosun – dr Magda * 2025 "Läbikäidav magamistuba", Art Management Group – Dorothey == Isiklikku == Noorpõlves tegeles Ingrid Margus 10 aastat võistlustantsuga ning on tegutsenud ka modellina.<ref>[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. naine.postimees.ee, 18. mai 2018.</ref> Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''<nowiki/>'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t<ref>{{Netiviide|autor=Triin Kordes|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule|pealkiri=Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle|väljaanne=Kroonika|aeg=3. detsember 2022|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> Tema elukaaslased on olnud muusik [[Ikevald Rannap]]<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.</ref> ja seejärel kuni 2026. aastani kunstnik [[Martin Saar]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://leht.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma?_ga=2.54420136.1608186261.1526728357-178009671.1526728352 Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19. mai 2018 * Kethi Uibomägi. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama.] eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023 * Ele Kalda.[https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas.] digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024 {{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] sdryeh8m9v7acan9t3uvoe64v5fs3mn 7157653 7157651 2026-05-20T10:38:22Z Kuriuss 38125 7157653 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses "Praegu pole aeg armastamiseks" (2020)]] '''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal (28. lend).<ref>[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]</ref> Täiendanud end New Yorgis Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019), Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). Ta on vabakutseline näitleja. Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018). == Looming == === Telesarjarolle === * 2017 "[[Papad mammad]]" – laulja * 2017 "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – noor Anna * 2018–2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – mõrvarühma juht Maria Holm * 2018 "[[Litsid]]" – Alice * 2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Rahel Oodo * 2021 "[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]" – Alice * 2023 "[[Minu küla]]" – Inriid * 2023 "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Mia === Filmirolle === * 2014 "[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" – klassi õpilane * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" – Marta * 2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll * 2018 "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" – Hanna * 2019 "[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" – Hanna * 2020 "See räägib pulmast" lühifilm – pruut * 2021 "Vaikusetu" lühifilm – Bea * 2024 "Doktor Sandersi uneravi" – Bea<ref>[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.</ref> === Teatrirolle === * 2017–2018 "Kogudus", [[Von Krahli Teater]] – Ingrid * 2018 "Eesti mängud. TÖNK", Lavastusprojektid – esitaja * 2018 "RICHARD3", [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar * 2018 "12 vihast", [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik * 2020 "Üleminekuaja inimesed", [[Vaba Lava]] – esitaja * 2020 "On the Edge: Nahkhiire varjus" (ürituste sari), Vaba Lava * 2020–2022 "Minu Georg Ots", [[R.A.A.A.M.]] – Maia * 2020–2021 "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu", Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige * 2021–2022 "Juudit", [[VAT Teater]] – Susanna * 2021–2022 "ERROR 403", Vaba Lava – armuke<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2023 "Korvpall on saatanast", Manosun – dr Magda * 2025 "Läbikäidav magamistuba", Art Management Group – Dorothey == Isiklikku == Noorpõlves tegeles Ingrid Margus 10 aastat võistlustantsuga ning on tegutsenud ka modellina.<ref>[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. naine.postimees.ee, 18. mai 2018.</ref> Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''<nowiki/>'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t<ref>{{Netiviide|autor=Triin Kordes|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule|pealkiri=Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle|väljaanne=Kroonika|aeg=3. detsember 2022|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> Tema elukaaslased on olnud muusik [[Ikevald Rannap]]<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.</ref> ja seejärel kuni 2026. aastani kunstnik [[Martin Saar]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://leht.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma?_ga=2.54420136.1608186261.1526728357-178009671.1526728352 Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19. mai 2018 * Kethi Uibomägi. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama.] eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023 * Ele Kalda.[https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas.] digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024 {{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] jkp2im4fayl9b1uhs4fyfd330blsdx9 7157673 7157653 2026-05-20T11:20:13Z Kuriuss 38125 7157673 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses "Praegu pole aeg armastamiseks" (2020)]] '''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal (28. lend).<ref>[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]</ref> Täiendanud end [[New York|New Yorgis]] Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019) ning [[Los Angeles]]es Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). Ta on vabakutseline näitleja. Näitlejana sai ta tuntuks telesarjas "Lõks" (2018),<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> kus ta kehastas mõrvarühma juhti Maria Holmi. 2025. aastal oli ta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarja naisnäitleja auhinna nominent Inriidi rolli eest draamasarjas "Minu küla".<ref>[https://www.efis.ee/l/filmivaldkonna-inforuum/efta-filmivaldkonnna-nominendid-ja-auhinnavoitjad EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad 2017-2026] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 20.05.2026.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018). == Looming == === Telesarjarolle === * 2017 "[[Papad mammad]]" – laulja * 2017 "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – noor Anna * 2018–2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – mõrvarühma juht Maria Holm * 2018 "[[Litsid]]" – Alice * 2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Rahel Oodo * 2021 "[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]" – Alice * 2023 "[[Minu küla]]" – Inriid * 2023 "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Mia === Filmirolle === * 2014 "[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" – klassi õpilane * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" – Marta * 2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll * 2018 "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" – Hanna * 2019 "[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" – Hanna * 2020 "See räägib pulmast" lühifilm – pruut * 2021 "Vaikusetu" lühifilm – Bea * 2024 "Doktor Sandersi uneravi" – Bea<ref>[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.</ref> === Teatrirolle === * 2017–2018 "Kogudus", [[Von Krahli Teater]] – Ingrid * 2018 "Eesti mängud. TÖNK", Lavastusprojektid – esitaja * 2018 "RICHARD3", [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar * 2018 "12 vihast", [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik * 2020 "Üleminekuaja inimesed", [[Vaba Lava]] – esitaja * 2020 "On the Edge: Nahkhiire varjus" (ürituste sari), Vaba Lava * 2020–2022 "Minu Georg Ots", [[R.A.A.A.M.]] – Maia * 2020–2021 "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu", Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige * 2021–2022 "Juudit", [[VAT Teater]] – Susanna * 2021–2022 "ERROR 403", Vaba Lava – armuke<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2023 "Korvpall on saatanast", Manosun – dr Magda * 2025 "Läbikäidav magamistuba", Art Management Group – Dorothey == Isiklikku == Noorpõlves tegeles Ingrid Margus 10 aastat võistlustantsuga ning on tegutsenud ka modellina.<ref>[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. naine.postimees.ee, 18. mai 2018.</ref> Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''<nowiki/>'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t<ref>{{Netiviide|autor=Triin Kordes|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule|pealkiri=Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle|väljaanne=Kroonika|aeg=3. detsember 2022|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> Tema elukaaslane on lühemat aega olnud muusik [[Ikevald Rannap]]<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.</ref> ja seejärel kuni 2026. aastani kunstnik [[Martin Saar]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://leht.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma?_ga=2.54420136.1608186261.1526728357-178009671.1526728352 Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19. mai 2018 * Kethi Uibomägi. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama.] eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023 * Ele Kalda.[https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas.] digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024 {{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] m9o5ixzipd7uy67ygyjdm85xvjjc2dh 7157675 7157673 2026-05-20T11:26:50Z Kuriuss 38125 /* Isiklikku */ 7157675 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses "Praegu pole aeg armastamiseks" (2020)]] '''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal (28. lend).<ref>[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]</ref> Täiendanud end [[New York|New Yorgis]] Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019) ning [[Los Angeles]]es Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). Ta on vabakutseline näitleja. Näitlejana sai ta tuntuks telesarjas "Lõks" (2018),<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> kus ta kehastas mõrvarühma juhti Maria Holmi. 2025. aastal oli ta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarja naisnäitleja auhinna nominent Inriidi rolli eest draamasarjas "Minu küla".<ref>[https://www.efis.ee/l/filmivaldkonna-inforuum/efta-filmivaldkonnna-nominendid-ja-auhinnavoitjad EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad 2017-2026] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 20.05.2026.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018). == Looming == === Telesarjarolle === * 2017 "[[Papad mammad]]" – laulja * 2017 "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – noor Anna * 2018–2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – mõrvarühma juht Maria Holm * 2018 "[[Litsid]]" – Alice * 2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Rahel Oodo * 2021 "[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]" – Alice * 2023 "[[Minu küla]]" – Inriid * 2023 "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Mia === Filmirolle === * 2014 "[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" – klassi õpilane * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" – Marta * 2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll * 2018 "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" – Hanna * 2019 "[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" – Hanna * 2020 "See räägib pulmast" lühifilm – pruut * 2021 "Vaikusetu" lühifilm – Bea * 2024 "Doktor Sandersi uneravi" – Bea<ref>[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.</ref> === Teatrirolle === * 2017–2018 "Kogudus", [[Von Krahli Teater]] – Ingrid * 2018 "Eesti mängud. TÖNK", Lavastusprojektid – esitaja * 2018 "RICHARD3", [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar * 2018 "12 vihast", [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik * 2020 "Üleminekuaja inimesed", [[Vaba Lava]] – esitaja * 2020 "On the Edge: Nahkhiire varjus" (ürituste sari), Vaba Lava * 2020–2022 "Minu Georg Ots", [[R.A.A.A.M.]] – Maia * 2020–2021 "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu", Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige * 2021–2022 "Juudit", [[VAT Teater]] – Susanna * 2021–2022 "ERROR 403", Vaba Lava – armuke<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2023 "Korvpall on saatanast", Manosun – dr Magda * 2025 "Läbikäidav magamistuba", Art Management Group – Dorothey == Isiklikku == Noorpõlves tegeles Ingrid Margus 10 aastat võistlustantsuga ning on tegutsenud ka modellina.<ref>[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. naine.postimees.ee, 18. mai 2018.</ref> Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''<nowiki/>'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t<ref>{{Netiviide|autor=Triin Kordes|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule|pealkiri=Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle|väljaanne=Kroonika|aeg=3. detsember 2022|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> Tal on olnud paariaastane suhe muusik [[Ikevald Rannap]]iga<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.</ref> ja kümmekond aastat (kuni 2026. aastani) kestnud kooselu kunstnik [[Martin Saar|Martin Saarega]].<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://leht.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma?_ga=2.54420136.1608186261.1526728357-178009671.1526728352 Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19. mai 2018 * Kethi Uibomägi. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama.] eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023 * Ele Kalda.[https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas.] digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024 {{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 791b07c4ixsmwqlgt2yt3fs0l7jxe6e 7157677 7157675 2026-05-20T11:33:57Z Kuriuss 38125 7157677 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Margus.jpg|pisi|Ingrid Margus lavastuses "Praegu pole aeg armastamiseks" (2020)]] '''Ingrid Margus''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1994]] [[Tartu]]s) on eesti näitleja. Ta on lõpetanud [[2013]]. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, kus õppis humanitaarklassis. Seejärel õppis ta [[Tallinna Ülikool]]is filosoofiat (2013–2014) ning lõpetas [[2018]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal (28. lend).<ref>[https://eamt.ee/lavakooli-lopetasid-28-lend-ja-magistrikursus/ Lavakooli 28. lend.]</ref> Ta on täiendanud end [[New York|New Yorgis]] Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudis (2019) ning [[Los Angeles]]es Sharon Chatteni (2022) ja Ivana Chubbucki stuudios (2023). Ingrid Margus on vabakutseline näitleja. Näitlejana sai ta tuntuks telesarjas "Lõks" (2018),<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> kus ta kehastas mõrvarühma juhti Maria Holmi. 2025. aastal oli ta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarja naisnäitleja auhinna nominent Inriidi rolli eest draamasarjas "Minu küla".<ref>[https://www.efis.ee/l/filmivaldkonna-inforuum/efta-filmivaldkonnna-nominendid-ja-auhinnavoitjad EFTA filmivaldkonna nominendid ja auhinnavõitjad 2017-2026] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 20.05.2026.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2018). == Looming == === Telesarjarolle === * 2017 "[[Papad mammad]]" – laulja * 2017 "[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" – noor Anna * 2018–2019 "[[Lõks (seriaal)|Lõks]]" – mõrvarühma juht Maria Holm * 2018 "[[Litsid]]" – Alice * 2020 "[[Kättemaksukontor]]" – Rahel Oodo * 2021 "[[Naiste sõda (seriaal)|Naiste sõda]]" – Alice * 2023 "[[Minu küla]]" – Inriid * 2023 "[[Papsid (telesaade)|Papsid]]" – Mia === Filmirolle === * 2014 "[[Nullpunkt (film)|Nullpunkt]]" – klassi õpilane * 2016 "[[Päevad, mis ajasid segadusse]]" – Marta * 2017 "[[Sangarid]]" – episoodiline roll * 2018 "[[Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused]]" – Hanna * 2019 "[[Klassikokkutulek 3. Ristiisad]]" – Hanna * 2020 "See räägib pulmast" lühifilm – pruut * 2021 "Vaikusetu" lühifilm – Bea * 2024 "Doktor Sandersi uneravi" – Bea<ref>[https://www.imdb.com/name/nm8735476/ Ingrid Margus.] IMDb.</ref> === Teatrirolle === * 2017–2018 "Kogudus", [[Von Krahli Teater]] – Ingrid * 2018 "Eesti mängud. TÖNK", Lavastusprojektid – esitaja * 2018 "RICHARD3", [[Paide Teater]] – leedi Anne ja 1. mõrvar * 2018 "12 vihast", [[Tartu Uus Teater]] – teine kohtunik * 2020 "Üleminekuaja inimesed", [[Vaba Lava]] – esitaja * 2020 "On the Edge: Nahkhiire varjus" (ürituste sari), Vaba Lava * 2020–2022 "Minu Georg Ots", [[R.A.A.A.M.]] – Maia * 2020–2021 "Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu", Lavastusprojektid – Sirje ja Žürii liige * 2021–2022 "Juudit", [[VAT Teater]] – Susanna * 2021–2022 "ERROR 403", Vaba Lava – armuke<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/4946 Ingrid Margus]. Eesti Teatri Agentuur.</ref> * 2023 "Korvpall on saatanast", Manosun – dr Magda * 2025 "Läbikäidav magamistuba", Art Management Group – Dorothey == Isiklikku == Noorpõlves tegeles Ingrid Margus 10 aastat võistlustantsuga ning on tegutsenud ka modellina.<ref>[https://naine.postimees.ee/4490599/imeilus-ingrid-margus-valdib-rolle-mis-ekspluateerivad-tema-ilu Imeilus Ingrid Margus väldib rolle, mis ekspluateerivad tema ilu]. naine.postimees.ee, 18. mai 2018.</ref> Ta on harrastanud [[taiji|''taiji''<nowiki/>'d]], [[Ratsutamine|ratsutamist]], [[talisuplus]]t<ref>{{Netiviide|autor=Triin Kordes|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120105566/jaanalinnust-kaunitariks-ingrid-margus-olen-uhke-oma-pikkade-jalgade-ule|pealkiri=Jaanalinnust kaunitariks! Ingrid Margus: olen uhke oma pikkade jalgade üle|väljaanne=Kroonika|aeg=3. detsember 2022|vaadatud=3.12.2022}}</ref> ja mäesuusatamist ning talle meeldib reisida Aasias (nt [[India]]s, [[Tai]]s ja [[Bali]]l).<ref>Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/8188793/ingrid-margus-vahel-sa-tunned-juba-kaugelt-ara-inimese-kellega-on-mingi-pikem-teema-ajada Ingrid Margus: vahel sa tunned juba kaugelt ära inimese, kellega on mingi pikem teema ajada] Postimees Naine, 10.02.2025.</ref> Tal on olnud paariaastane suhe muusik [[Ikevald Rannap]]iga<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82321333/kuidas-armus-martin-saar-naitlejatari Kuidas armus Martin Saar näitlejatari?] Kroonika/Delfi, 17.02.2018.</ref> ja kümmekond aastat (kuni 2026. aastani) kestnud kooselu kunstnik [[Martin Saar]]ega.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120584683/naitleja-ingrid-margus-laks-pikaaegsest-kallimast-lahku Suhe läbi! Näitleja Ingrid Marguse kümme aastat kestnud kooselu lõppes] Kroonika/Delfi, 18.05.2026.</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Priit Pullerits]]. [https://naine.postimees.ee/4489897/arteri-suur-intervjuu-ingrid-margus-naitlemine-opetab-inimesi-paremini-moistma Arteri suur intervjuu! Ingrid Margus: Näitlemine õpetab inimesi paremini mõistma] Postimees, 19. mai 2018 * [[Kethi Uibomägi]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120175978/kuula-naitleja-ingrid-margus-ilu-nimel-peab-ka-natukene-kannatama Näitleja Ingrid Margus: ilu nimel peab ka natukene kannatama]. eestinaine.delfi.ee, 28. juuli 2023 * Ele Kalda. [https://digiajakirjad.postimees.ee/7977918/pildid-ingrid-margus-avaldab-suurimad-ilukatsetused-nagin-valja-nagu-tulnukas Ingrid Margus avaldab suurimad ilukatsetused: nägin välja nagu tulnukas]. digiajakirjad.postimees.ee, 17. märts 2024 {{JÄRJESTA:Margus, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] p67nf3zdj92bg5chfucf9t5ujwjg8jm Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond 0 509816 7157670 6140153 2026-05-20T11:04:35Z Tekatve 186289 7157670 wikitext text/x-wiki '''Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond''' on [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[akadeemiline struktuuriüksus]] ([[teaduskond]]). Teaduskond moodustati 1. jaanuaril 2017 seniste [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond|ehitusteaduskonna]], [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond|mehaanikateaduskonna]] ja [[Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskond|energeetikateaduskonna]] ümberkujundamise tulemusena. ==Ajalugu== TTÜ nõukogu kinnitas 11. oktoobril 2016 toimunud koosolekul Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise struktuuri teaduskondade instituutide tasemel alates 1. jaanuarist 2017. Moodustati neli teaduskonda, nende seas inseneriteaduskond.<ref name="tut"/> ==Dekaan== *[[Arvo Oorn]] (alates 1. jaanuarist 2017)<ref name="etis1"/> ==Teaduskonna akadeemiline struktuur== Inseneriteaduskonda kuulub alates 1. jaanuarist 2017 viis instituuti ja kaks kolledžit<ref name="tut"/>: *[[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut|ehituse ja arhitektuuri instituut]] *[[Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut| elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut]] *[[Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituut| energiatehnoloogia instituut]] *[[Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut|materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituut]] *[[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituut|mehaanika ja tööstustehnika instituut]] *[[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledž|Tartu kolledž]] *[[Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž|Virumaa kolledž]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="tut">[https://web.archive.org/web/20180522111457/http://www.tut.ee/ttu-uudised/uudised/siseveeb/ttu-noukogu-kinnitas-tallinna-tehnikaulikooli-akadeemilise-struktuuri-alates-1-jaanuarist-2017/ TTÜ nõukogu kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise struktuuri alates 1. jaanuarist 2017]. tut.ee, 13. oktoober 2016</ref> <ref name="etis1">[https://www.etis.ee/CV/Arvo_Oorn/est Arvo Oorn]. etis.ee</ref> }} ==Välislingid== *[https://www.ttu.ee/?id=146604 TTÜ. Inseneriteaduskond]. ttu.ee *[https://www.ttu.ee/teaduskond/inseneriteaduskond/kontakt-151/tootajad-14/ Töötajad]. ttu.ee *[http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/tallinna-tehnikaulikooli-uus-nagu/ Tallinna tehnikaülikooli uus nägu]. sirp.ee, 10. märts 2017 [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond| ]] er6247tp76x0dvtlowe2oq4v02jrw1e Alain Juppé 0 523509 7157218 6962481 2026-05-19T13:08:27Z Juhan121 25066 /* Viited */ 7157218 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{infokast persoon | nimi = Alain Juppé | pilt = Alain Juppé à Québec en 2015 (cropped 2).jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = 15. august 1945 | sünnikoht = Mont-de-Marsan, Prantsusmaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = École Normale Supérieure Sciences Po École nationale d'administration | haridus = | tegevusala = | tunnustus = | abikaasa = Isabelle Legrand-Bodin | lapsed = 3 | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Alain Juppé''' (sündinud [[15. august]]il [[1945]] [[Mont-de-Marsan]]is) on [[prantslased|prantsuse]] poliitik ja [[Bordeaux]]’ linnapea. Ta on Vabariikliku partei liige. Ta oli [[Prantsusmaa]] peaminister aastatel 1995–1997, rahandusminister aastatel 1986–1988, kaitseminister 2011. aastal ja [[Prantsusmaa välisminister|välisminister]] aastatel 1993, 2011–2012.<ref name="teine">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.al1jup.com/biographie/ |vaadatud=2018-10-01 |arhiivimisaeg=2018-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181203143338/http://www.al1jup.com/biographie |url-olek=ei tööta }}</ref> == Päritolu ja haridus == Alain Juppé sündis 1945. aastal talupidaja Robert Juppé ja Marie Darroze peres. Ta omandas keskhariduse Victor-Duruy lütseumis [[Mont-de-Marsan]]is. Keskkooliõpingute ajal võitis ta üleriiklikul koolidevahelisel võistlusel aukirja kreeka ja ladina keele oskuse eest ning avaldas luuletusi koolilehes.<ref name="teine" /> Pärast keskkooli lõpetamist asus ta Pariisi, et õppida kirjandust Louis-Le-Grande’i lütseumis ning asus õppima École Normale Supérieure’i kõrgkoolis. Ta omandas kõrghariduse ülikoolides [[Pariisi Poliitikauuringute Instituut|Sciences Po]] ja École Nationale d'Administration. == Poliitilised vaated == Oma pika poliitilise karjääri jooksul on tema vaated muutunud [[Populism|populistlikust]] ja [[Konservatism|konservatiivsest]] gollismist [[Liberalism|liberaalse]] ja Euroopa-meelse tsentrismini. 2016 vabariiklaste presidendi valimiste ajal pidas konservatiivse ajalehe Le Figaro ajakirjanik Eric Zemmour teda “kõikide vasakpoolsete parteide kandidaadiks, ka parempoolse omaks”. Ta on alati olnud lojaalne oma mentorile [[Jacques Chirac]]ile. ===Ühiskondlikud probleemid=== 2009. aasta märtsis kritiseeris ta [[Paavst]] [[Benedictus XVI]]-t tema väite pärast, et kondoomid vaid suurendavad [[AIDS]]-i kriisi, öeldes, et kristlasena tunneb ta, et sellised deklaratsioonid on täiesti vastuvõetamatud.<ref>https://www.lemonde.fr/afrique/article/2009/03/18/pour-alain-juppe-le-pape-vit-dans-une-situation-d-autisme-total_1169447_3212.html</ref> Ta on saanud [[Armeenia]] riigilt ka Mesrob Mashdotsi auhinnaga oma teenete eest kahe riigi valitsuste koostöö tugevdamisel ja süvendamisel.<ref>http://hetq.am/eng/news/5149/</ref> ==== Euroopa Liit ==== Juppé hoiak Euroopa kohalt on aegadega muutunud. 1977. aastal propageeris ta delegaadina neogollistliku RPR-i ridades “rahva Euroopat”, “tehnokraatide Euroopa” asemel, pooldades [[Föderalism|föderaalset]] mudelit [[Konföderatsioon|konföderaalsele]]. Kuid viisteist aastat hiljem veenis ta Jacques Chiraci [[Maastrichti leping]]uga liituma, kui partei oli teemas lõhestunud. Ta ütles toona, et lepingule allakirjutamine on “kaine mõistus”, ning et euro on “kasvustrateegia”. 2000. aastal kaasallkirjastas ta tribüüni koos [[Jacques Toubon|Jasques Toubon]]iga ajalehes [[Le Figaro]], paludes Euroopa põhiseadust, et luua föderaalne Euroopa. 2011. aastal paistis ta oma vaateid kahetsevat, kuulutades Rahvusassamblees: “Kui Maastrichti leping oleks paremini ehitatud, ei oleks me arvatavasti samas positsioonis, kus praegu”. Aga sama aasta intervjuus riiklikule kanalile [[France 2]], Juppé propageeris Euroopa föderatsiooni loomist, et vastata eurokriisile.<ref>https://web.archive.org/web/20120401012322/http://www.eurointelligence.com/eurointelligence-news/archive/single-view/article/greek-forecasts-spook-the-world.html</ref> [[Kreeka]] võlakriisi ajal 2015. aastal tegi ta ettepaneku eemaldada Kreeka eurotsoonist, kuid muutis oma meelt. Reageerides [[Brexit]]i hääletusele 2016. aastal, keeldus ta toetamast ideed sarnasest referendumist Prantsusmaal, arvates et “see oleks kingitus madam [[Marine Le Pen|Le Penile]]”. ==== Immigratsioon ja islam ==== 1977. aastal kaitses ta rahvusliku prioriteedina töökohtade hoidmist Prantsusmaa rahvale. 1990. aastal hindas ta, et immigratsioon on “püsiv ja üüratu” probleem. Samal aastal viisid RPR-i üldomadused rangete lubadusteni: piiride sulgemine immigratsiooni ajutine peatamine, vastuolud islami usu ja Prantsuse seaduse vahel. Paljud on märkinud, et natsionalistlik FN oli leebem nende murede pärast (Marine Le Pen on 2016. aasta septembris televisioonis öelnud, et islam on ühilduv Prantsuse vabariigi väärtustega). Juppé vaated muutusid 1990. aastate lõpus. Ta toetas MEDEF-i raportite nõudmisega rohkem immigrante tööturul. 2002. aastal ütles ta, et “Prantsuse rahvad on hiljuti aru saanud, et me peame tervitama rohkem võõramaalasi Euroopasse ja Prantsusmaale”. Samuti on ta eitanud migrantide kultuurse omastamise efektiivsust ja pooldab lihtsat integratsiooni. Tema vaated on tema enda partei parempoole ja [[Rahvusrinne|Rahvusrinde]] poolt tugevalt kritiseeritud. Nicolas Sarkozy on pilganud teda naiivse idealisti ja “õnneprohvetina”.<ref>https://www.theguardian.com/world/2016/sep/14/alain-juppe-france-prophet-happiness-presidential-wows-rally-crowd</ref> 16. detsembril 2010 ütles ta intervjuus ajalehele [[Le Monde]], et ta ei toeta Prantsuse keeldu nägu katta, et mitte islamit häbimärgistada. 2. oktoobri intervjuus David Pujadasega France 2 kanalil eitas ta selle väitmist. 2011. aasta Le Parisieni intervjuus ütles ta, rääkides Araabia kevadest, et “ärge häbimärgistage neid, kes kutsuvad end islamistideks, sest on inimesi, kes on seotud islamiga ja valmis vastu võtma demokraatia põhiseadusi”. 2016. aasta oktoobris kutsus ta ühes kõnes üles muutma [https://en.wikipedia.org/wiki/Juxtaposed_controls#Ferry Briti-Prantsuse piirilepet], et nihutada riigipiir [[Calais|Calais’st]] [[Kent]]i.<ref>https://www.theguardian.com/world/2016/oct/20/alain-juppe-france-managing-migrants-uk-calais-kent-border</ref> == Ametikohad == === Valitsusametid === *Peaminister 1995–1997 *Rahandusminister ja valitsuse esindaja 1986–1988 *[[Prantsusmaa välisminister|Välisminister]] 1993–1995 *Riigiminister, Ökoloogia, arendus ja säästev planeerimine, mai–juuni 2007 *Riigiminister, Riigikaitse ja veteranide asjad 2010–2011 *[[Prantsusmaa välisminister|Riigiminister, välis- ja Euroopa asjad]] 2011–2012 === Valimistel saadetud mandaat === ==== Euroopa parlament ==== [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige 1984–1986 (sai ministriks 1986) / juuni–oktoober 1989 (tagasiastumine). ==== Prantsuse rahvusassamblee ==== [[Prantsuse rahvusassamblee]] liige Pariisi eest (18. valimisringkond). Valitud märtsis 1986 (sai ministriks märtsis 1986) / 1988–1993 (sai ministriks 1993). Valitud 1986, taasvalitud 1988, 1993. [[Prantsuse rahvusassamblee]] liige Gironde’i eest (2. valimisringkond) 1997–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004). Taasvalitud 2002. ==== Maakonna volikogu ==== [[Ile-de-France]] volikogu liige märts–aprill 1992 (tagasiastumine). ==== Munitsipaalnõukogu ==== * [[Bordeaux]]' linnapea 1995–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2006. Taasvalitud 2001, 2006, 2008, 2014. * Bordeaux' linnavolikogu liige 1995–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2006. Taasvalitud 2001, 2006, 2008. * [[Pariis]]i aselinnapea 1983–1995. Taasvalitud 1989. * Pariisi linnanõunik 1983–1995. Taasvalitud 1989. ==== Linnavolikogu ==== * Urban Community of Bordeaux president : 1995–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2014. Taasvalitud 2001, 2014. * Urban Community of Bordeaux asepresident : 2006–2014. Taasvalitud 2008. * Urban Community of Bordeaux liige : 1995–2004 (Tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2006. Taasvalitud 2001, 2006, 2008, 2014. ==== Erakonnad ==== * RPR (''Rassemblement pour la République'') president : 1994–1997. * [[Ühendus Rahvaliikumise Eest]] ([[prantsuse keel]]es ''Union pour un mouvement populaire'', UMP) president : 2002–2004 (Seotud kohtuasjaga 2004). == Raamatud == *«La tentation de Venise», éditions Grasset, 1993 *«Montesquieu, le moderne», Perrin, 1999 *«Entre nous», Nil éditions, 1996 *«Entre quatre z’yeux», koos Serge Julyga, Grasset, 2001 *«France, mon pays, Lettres d’un voyageur», koos Robert Laffont’iga, 2006 *«Je ne mangerai plus de cerises en hiver…», Plon, 2009 *«La politique telle qu’elle meurt de ne pas être», koos Michel Rocardiga, JC Lattès, 2011 *«Mes chemins pour l’école», JC Lattès, 2015 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Juppe, alain}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] q3tti8xzgowookcwgoci0bobiwlsosg 7157225 7157218 2026-05-19T13:20:18Z Velirand 67997 7157225 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{infokast persoon | nimi = Alain Juppé | pilt = Alain Juppé à Québec en 2015 (cropped 2).jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = | sünninimi = | sünniaeg = 15. august 1945 | sünnikoht = Mont-de-Marsan, Prantsusmaa | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = École Normale Supérieure Sciences Po École nationale d'administration | haridus = | tegevusala = | tunnustus = | abikaasa = Isabelle Legrand-Bodin | lapsed = 3 | sugulased = | allkiri = | moodul = }} '''Alain Marie Juppé''' (sündinud [[15. august]]il [[1945]] [[Mont-de-Marsan]]is) on [[prantslased|prantsuse]] poliitik ja [[Bordeaux]]’ linnapea. Ta on Vabariikliku partei liige. Ta oli [[Prantsusmaa]] peaminister aastatel 1995–1997, rahandusminister aastatel 1986–1988, kaitseminister 2011. aastal ja [[Prantsusmaa välisminister|välisminister]] aastatel 1993, 2011–2012.<ref name="teine">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.al1jup.com/biographie/ |vaadatud=2018-10-01 |arhiivimisaeg=2018-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181203143338/http://www.al1jup.com/biographie |url-olek=ei tööta }}</ref> == Päritolu ja haridus == Alain Juppé sündis 1945. aastal talupidaja Robert Juppé ja Marie Darroze peres. Ta omandas keskhariduse Victor-Duruy lütseumis [[Mont-de-Marsan]]is. Keskkooliõpingute ajal võitis ta üleriiklikul koolidevahelisel võistlusel aukirja kreeka ja ladina keele oskuse eest ning avaldas luuletusi koolilehes.<ref name="teine" /> Pärast keskkooli lõpetamist asus ta Pariisi, et õppida kirjandust Louis-Le-Grande’i lütseumis ning asus õppima École Normale Supérieure’i kõrgkoolis. Ta omandas kõrghariduse ülikoolides [[Pariisi Poliitikauuringute Instituut|Sciences Po]] ja École Nationale d'Administration. == Poliitilised vaated == Oma pika poliitilise karjääri jooksul on tema vaated muutunud [[Populism|populistlikust]] ja [[Konservatism|konservatiivsest]] gollismist [[Liberalism|liberaalse]] ja Euroopa-meelse tsentrismini. 2016 vabariiklaste presidendi valimiste ajal pidas konservatiivse ajalehe Le Figaro ajakirjanik Eric Zemmour teda “kõikide vasakpoolsete parteide kandidaadiks, ka parempoolse omaks”. Ta on alati olnud lojaalne oma mentorile [[Jacques Chirac]]ile. ===Ühiskondlikud probleemid=== 2009. aasta märtsis kritiseeris ta [[Paavst]] [[Benedictus XVI]]-t tema väite pärast, et kondoomid vaid suurendavad [[AIDS]]-i kriisi, öeldes, et kristlasena tunneb ta, et sellised deklaratsioonid on täiesti vastuvõetamatud.<ref>https://www.lemonde.fr/afrique/article/2009/03/18/pour-alain-juppe-le-pape-vit-dans-une-situation-d-autisme-total_1169447_3212.html</ref> Ta on saanud [[Armeenia]] riigilt ka Mesrob Mashdotsi auhinnaga oma teenete eest kahe riigi valitsuste koostöö tugevdamisel ja süvendamisel.<ref>http://hetq.am/eng/news/5149/</ref> ==== Euroopa Liit ==== Juppé hoiak Euroopa kohalt on aegadega muutunud. 1977. aastal propageeris ta delegaadina neogollistliku RPR-i ridades “rahva Euroopat”, “tehnokraatide Euroopa” asemel, pooldades [[Föderalism|föderaalset]] mudelit [[Konföderatsioon|konföderaalsele]]. Kuid viisteist aastat hiljem veenis ta Jacques Chiraci [[Maastrichti leping]]uga liituma, kui partei oli teemas lõhestunud. Ta ütles toona, et lepingule allakirjutamine on “kaine mõistus”, ning et euro on “kasvustrateegia”. 2000. aastal kaasallkirjastas ta tribüüni koos [[Jacques Toubon|Jasques Toubon]]iga ajalehes [[Le Figaro]], paludes Euroopa põhiseadust, et luua föderaalne Euroopa. 2011. aastal paistis ta oma vaateid kahetsevat, kuulutades Rahvusassamblees: “Kui Maastrichti leping oleks paremini ehitatud, ei oleks me arvatavasti samas positsioonis, kus praegu”. Aga sama aasta intervjuus riiklikule kanalile [[France 2]], Juppé propageeris Euroopa föderatsiooni loomist, et vastata eurokriisile.<ref>https://web.archive.org/web/20120401012322/http://www.eurointelligence.com/eurointelligence-news/archive/single-view/article/greek-forecasts-spook-the-world.html</ref> [[Kreeka]] võlakriisi ajal 2015. aastal tegi ta ettepaneku eemaldada Kreeka eurotsoonist, kuid muutis oma meelt. Reageerides [[Brexit]]i hääletusele 2016. aastal, keeldus ta toetamast ideed sarnasest referendumist Prantsusmaal, arvates et “see oleks kingitus madam [[Marine Le Pen|Le Penile]]”. ==== Immigratsioon ja islam ==== 1977. aastal kaitses ta rahvusliku prioriteedina töökohtade hoidmist Prantsusmaa rahvale. 1990. aastal hindas ta, et immigratsioon on “püsiv ja üüratu” probleem. Samal aastal viisid RPR-i üldomadused rangete lubadusteni: piiride sulgemine immigratsiooni ajutine peatamine, vastuolud islami usu ja Prantsuse seaduse vahel. Paljud on märkinud, et natsionalistlik FN oli leebem nende murede pärast (Marine Le Pen on 2016. aasta septembris televisioonis öelnud, et islam on ühilduv Prantsuse vabariigi väärtustega). Juppé vaated muutusid 1990. aastate lõpus. Ta toetas MEDEF-i raportite nõudmisega rohkem immigrante tööturul. 2002. aastal ütles ta, et “Prantsuse rahvad on hiljuti aru saanud, et me peame tervitama rohkem võõramaalasi Euroopasse ja Prantsusmaale”. Samuti on ta eitanud migrantide kultuurse omastamise efektiivsust ja pooldab lihtsat integratsiooni. Tema vaated on tema enda partei parempoole ja [[Rahvusrinne|Rahvusrinde]] poolt tugevalt kritiseeritud. Nicolas Sarkozy on pilganud teda naiivse idealisti ja “õnneprohvetina”.<ref>https://www.theguardian.com/world/2016/sep/14/alain-juppe-france-prophet-happiness-presidential-wows-rally-crowd</ref> 16. detsembril 2010 ütles ta intervjuus ajalehele [[Le Monde]], et ta ei toeta Prantsuse keeldu nägu katta, et mitte islamit häbimärgistada. 2. oktoobri intervjuus David Pujadasega France 2 kanalil eitas ta selle väitmist. 2011. aasta Le Parisieni intervjuus ütles ta, rääkides Araabia kevadest, et “ärge häbimärgistage neid, kes kutsuvad end islamistideks, sest on inimesi, kes on seotud islamiga ja valmis vastu võtma demokraatia põhiseadusi”. 2016. aasta oktoobris kutsus ta ühes kõnes üles muutma [https://en.wikipedia.org/wiki/Juxtaposed_controls#Ferry Briti-Prantsuse piirilepet], et nihutada riigipiir [[Calais|Calais’st]] [[Kent]]i.<ref>https://www.theguardian.com/world/2016/oct/20/alain-juppe-france-managing-migrants-uk-calais-kent-border</ref> == Ametikohad == === Valitsusametid === *Peaminister 1995–1997 *Rahandusminister ja valitsuse esindaja 1986–1988 *[[Prantsusmaa välisminister|Välisminister]] 1993–1995 *Riigiminister, Ökoloogia, arendus ja säästev planeerimine, mai–juuni 2007 *Riigiminister, Riigikaitse ja veteranide asjad 2010–2011 *[[Prantsusmaa välisminister|Riigiminister, välis- ja Euroopa asjad]] 2011–2012 === Valimistel saadetud mandaat === ==== Euroopa parlament ==== [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige 1984–1986 (sai ministriks 1986) / juuni–oktoober 1989 (tagasiastumine). ==== Prantsuse rahvusassamblee ==== [[Prantsuse rahvusassamblee]] liige Pariisi eest (18. valimisringkond). Valitud märtsis 1986 (sai ministriks märtsis 1986) / 1988–1993 (sai ministriks 1993). Valitud 1986, taasvalitud 1988, 1993. [[Prantsuse rahvusassamblee]] liige Gironde’i eest (2. valimisringkond) 1997–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004). Taasvalitud 2002. ==== Maakonna volikogu ==== [[Ile-de-France]] volikogu liige märts–aprill 1992 (tagasiastumine). ==== Munitsipaalnõukogu ==== * [[Bordeaux]]' linnapea 1995–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2006. Taasvalitud 2001, 2006, 2008, 2014. * Bordeaux' linnavolikogu liige 1995–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2006. Taasvalitud 2001, 2006, 2008. * [[Pariis]]i aselinnapea 1983–1995. Taasvalitud 1989. * Pariisi linnanõunik 1983–1995. Taasvalitud 1989. ==== Linnavolikogu ==== * Urban Community of Bordeaux president : 1995–2004 (tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2014. Taasvalitud 2001, 2014. * Urban Community of Bordeaux asepresident : 2006–2014. Taasvalitud 2008. * Urban Community of Bordeaux liige : 1995–2004 (Tagasiastumine, seotud kohtuasjaga 2004) / alates 2006. Taasvalitud 2001, 2006, 2008, 2014. ==== Erakonnad ==== * RPR (''Rassemblement pour la République'') president : 1994–1997. * [[Ühendus Rahvaliikumise Eest]] ([[prantsuse keel]]es ''Union pour un mouvement populaire'', UMP) president : 2002–2004 (Seotud kohtuasjaga 2004). == Raamatud == *«La tentation de Venise», éditions Grasset, 1993 *«Montesquieu, le moderne», Perrin, 1999 *«Entre nous», Nil éditions, 1996 *«Entre quatre z’yeux», koos Serge Julyga, Grasset, 2001 *«France, mon pays, Lettres d’un voyageur», koos Robert Laffont’iga, 2006 *«Je ne mangerai plus de cerises en hiver…», Plon, 2009 *«La politique telle qu’elle meurt de ne pas être», koos Michel Rocardiga, JC Lattès, 2011 *«Mes chemins pour l’école», JC Lattès, 2015 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Juppe, alain}} [[Kategooria:Prantsusmaa poliitikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa rahandusministrid]] [[Kategooria:Auleegioni suurohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] qy6mvsdvol9b6scn9uvlt3e31fycpi5 MFA 0 535107 7157516 5208309 2026-05-20T05:34:33Z OskarRand1 162064 7157516 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''MFA''' võib tähendada järgmist: *MFA ehk ''master of fine arts'' ([[vabade kunstide magister]]) *MFA ehk ''Ministry of Foreign Affairs'' ([[Välisministeerium]]) {{Pooleli|kuu=veebruar|aasta=2019}} owr8i19vaesb0d0juhimb7nwqo6ix75 7157517 7157516 2026-05-20T05:35:20Z OskarRand1 162064 7157517 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''MFA''' võib tähendada järgmist: *MFA ehk ''master of fine arts'' ([[vabade kunstide magister]]) *MFA ehk ''Ministry of Foreign Affairs'' ([[Välisministeerium]]) {{Pooleli|kuu=mai|aasta=2026}} l0ed7kx9jreyy54ecmjyaybbdeq8vnx Kategooria:Eesti teadusakadeemiad 14 541973 7157349 5255110 2026-05-19T19:06:49Z Pikne 13803 kustutada; on artiklid ainult kahest Eesti teaduste akadeemist ja neidki käsitletakse harilikult ühena 7157349 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} [[Kategooria:Teaduste akadeemiad]] [[Kategooria:Eesti teadus]] fqtl69tei4p9wmsomde0qyzj3bw3xy2 Loodusgiid 0 544817 7157441 5401283 2026-05-19T21:40:00Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157441 wikitext text/x-wiki '''Loodusgiid''' on [[giid]], kes tutvustab turistidele ja ekskursantidele looduslikke ja [[pärandkultuurimaastik]]ke, kujundades samal ajal ka [[keskkonnasäästlik]]ku maailmavaadet.<ref name="loodusgiid.ee">https://web.archive.org/web/20190417094351/http://loodusgiid.ee/materjalid/ (vaadatud 15.04.2019)</ref> Eestis ühendab loodusgiide [[Eesti Loodusgiidide Ühendus]].<ref name="loodusgiid.ee"/> Tuntud loodusgiide: [[Mati Kose]], [[Rein Kuresoo]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://loodusgiid.ee/ Eesti Loodusgiidide Ühenduse koduleht] [[Kategooria:Turism]] [[Kategooria:Elukutsed]] [[Kategooria:Giidid]] h6te8vh1ed0y57uev5g6eh28p2wdnsy Illu 0 548111 7157449 5320912 2026-05-19T21:58:14Z ~2026-30145-67 229845 7157449 wikitext text/x-wiki [[Pilt:1989 CPA 6096.jpg|pisi|Tallinna Loomaaia juubeli[[postmark]] ([[NSV Liit]], 1989)]] '''Illu''' oli [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] esimene isend ([[ilves]]). Tema järgi on tehtud ka loomaaia logo. Ilvese oli pojana kingituseks saanud [[1937]]. aastal [[Helsingi]]s [[1937. aasta laskmise maailmameistrivõistlused|maailmameistriks]] tulnud ja [[Argentina karikas|Argentina karika]] võitnud [[Eesti Laskurliit|Eesti Laskurliidu]] võistkond.<ref name="ij1xD">Lindudemaja loomaaeda. Rahvaleht, 6. november 1939, nr. 261, lk. 10.</ref> Ilvesepoeg paigutati elama Kadrioru puukooli aeda president Pätsi vennanaise Asta Pätsi hoole alla. Huvi looma vastu oli rahva hulgas suur ning peale loomaaia asutamist 1939. aastal kujunes ilvesest Tallinna loomaaia tunnusloom. Ilves Illu hukkus [[Märtsipommitamine Tallinnas|9. märtsil 1944. aastal]], mil [[Tallinna vana loomaaed|Tallinna vana loomaaia]] vahetusse lähedusse heideti Nõukogude Liidu lennuväe poolt kolm pommi.<ref>[https://tallinnzoo.ee/missioon-ja-lugu/ Missioon ja lugu]; Tallinn ZOO</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tallinna Loomaaed]] [[Kategooria:Tuntud loomad]] l6t2jadr91cuittha9m0empvffjlyef Alain Delon 0 549801 7157237 6954031 2026-05-19T13:52:06Z Kuriuss 38125 7157237 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[File:Alain Delon 1959 Rome.jpg|pisi|Alain Delon (1959)]] '''Alain Delon''' ([[8. november]] [[1935]] [[Sceaux]] – [[18. august]] [[2024]]) oli prantsuse teatri- ja [[filminäitleja]], [[filmilavastaja]], [[stsenarist]] ja [[produtsent]], keda peetakse 1960.–1980. aastate üheks maailma kuulsaimaks filmitäheks ja [[seksisümbol]]iks. Pärast sõjaväeteenistuse lõppu [[1956]]. aastal töötas ta teenindajana ühes [[Pariis]]i õllesaalis, kuid see töö ei meeldinud talle. Sõprade soovitusel saatis ta oma foto mitmele filmiprodutsendile. [[1957]]. aasta Cannes'i filmifestivalil tutvus noor Alain Ameerika talendipüüdja [[Harry Wilson]]iga, kes otsis asendust hiljuti elust lahkunud [[James Dean]]ile (1931–1955). Wilson saatis Deloni [[Rooma]]sse proovivõtetele, mis läksid hästi, ja Wilson pakkus talle 7-aastast lepingut tööks USA-s [[Hollywood]]is. Kolme kuu jooksul pidi ta ära õppima inglise keele, kuid Pariisi naasnuna tutvus Delon režissöör [[Yves Allegret]]'ga (1905–1987), kes veenis ta ümber alustama näitlejakarjääri kodumaal ja pakkus talle väikest rolli oma uues filmis "Kui sekkub naine". [[1958]]. aastal sai Delon osa [[Marc Allégret]]' (1900–1973) filmis "Ole ilus ja vaiki" ("Sois belle et tais-toi"), kus episoodilise rolli tegi tollal alles oma karjääri alustanud näitleja [[Jean-Paul Belmondo]] (1933–2021). Vendade Allegret'de filmid tõid Delonile esmase tuntuse. [[1958]]. aastal kutsuti ta juba peaosatäitjaks [[Pierre Gaspard-Huit]]' (1917–2017) ajaloolisse melodraamasse "Kristiina", kuid see ei osutunud menukaks. Järgnes [[Michel Boisrond]]i (1921–2002) komöödia "Nõrgad naised" ("Faibles femmes"; 1959), mis meeldis küll publikule, kuid kriitikud võtsid selle vastu jahedalt, märkides positiivsena vaid Alain Deloni looduslikku head välimust. Seejärel kutsus režissöör [[René Clément]] (1913–1996) Deloni mängima peaosa filmides "Andekas mr Ripley" ja "Ereda päikese all". Kriitikud võtsid need filmid vastu vaimustunult ja Delonist hakati rääkima kui [[Gérard Philipe]]'i (1922–1959) mantlipärijast. Delon sai kuulsaks ka väljaspool kodumaad ja [[1960]]. aasta suvel pakkus [[Itaalia]] režissöör [[Luchino Visconti (lavastaja)|Luchino Visconti]] (1906–1976) talle rolli oma uues filmis "Rokko ja tema vennad" ("Rocco e i suoi fratelli"). [[1962]]. aastal mängis Delon koos [[Monica Vitti]]ga (1931–2022) peaosa [[Michelangelo Antonioni]] (1912–2007) filmis "Varjutus" ("L' Eclisse"), millest sai lavastaja üks kuulsamaid töid ja mis võitis [[Cannes'i filmifestival]]il žürii eripreemia. Samal aastal tuli välja ka Visconti lavastatud eepiline draama "Leopard", milles mängitud rolli eest sai Delon [[Kuldgloobus|Kuldgloobuse]] nominatsiooni kui kõige paljutõotavam noor meesnäitleja. Tema partneriteks olid [[Claudia Cardinale]] ja [[Burt Lancaster]]. [[1963]]. aastal mängis ta esimest korda koos tolleaegse tippnäitleja [[Jean Gabin]]<nowiki/>iga režissöör [[Henri Verneuil]]'i (1920–2002) gangsterifilmis "Keldrimuusika" ("Mélodie en sous-sol"), mis nomineeriti [[1964]]. aastal "Kuldgloobusele" kui parim välismaine film. [[1964]]. aastal mängis Delon režissöör [[Christian-Jaque]]'i (1904–1994) seikluslikus komöödiafilmis "Must tulp" ja koos [[Jane Fonda]]ga René Clémenti filmis "Les Félins". [[1965]]. aastal kolis Delon koos perega [[USA]]-sse ning asus tööle Hollywoodis. Filmistuudio [[Metro-Goldwyn-Mayer]] egiidi all mängis ta kolme aasta jooksul mitmes filmis, kuid need ei olnud edukad. Alain Delon naasis [[Prantsusmaa]]le ning mängis paljudes politsei- ja seiklusfilmides. Tema filmipartneriteks on olnud [[Romy Schneider]] (1938–1982), [[Simone Signoret]] (1921–1985), [[Lino Ventura]] (1919–1987), [[Vanessa Paradis]] (s. 1972) jpt. [[1979]]. aastal nõustus Delon mängima vene režissööride [[Aleksandr Alov]]i ja [[Vladimir Naumov]]i ajaloolises detektiivfilmis "Teheran 43". Film pälvis [[Moskva]] rahvusvahelise filmifestivali peaauhinna. [[1983]]. aastal mängis Delon aristokraadist homoseksualisti Saksa režissööri [[Volker Schlöndorff]]i (s. 1939) filmis "Swanni armastus". [[1985]]. aastal kolis ta [[Šveits]]i ja elas [[Genf]]i lähistel Chêne-Bougeries'is. [[1990]]. aastal mängis ta [[Jean-Luc Godard]]i (1930–2022) filmis "Uus laine" ("Nouvelle Vague"), mis sai [[Kuldne Palmioks|Kuldse Palmioksa]] nominatsiooni. Järgmine silmapaistev osatäitmine oli Casanova roll komöödiafilmis "Casanova tagasitulek" ("Le Retour De Casanova"). [[1995]]. aastal esilinastus režissöör [[Agnès Varda]] komöödiafilm "Simon Cinema sada ja üks ööd" ("Les Cent et une nuits de Simon Cinema"), milles Alain Delon mängis iseennast. [[1998]] mängis Delon üht kolmest peaosast [[Patrice Leconte]]'i krimikomöödias "Üks võimalus kahest" ("Une chance sur deux"). Aastal [[1999]], seega 14 aastat pärast Šveitsi kolimist, võttis ta selle riigi kodakondsuse, jäädes ka Prantsusmaa kodanikuks. Pärast pikemat pausi mängis Delon taas [[2008]]. aastal esilinastunud [[komöödiafilm]]is "Asterix olümpiamängudel" ("Astérix aux Jeux Olympiques"), kus ta kehastas [[Julius Caesar]]it. 7. novembril 2008 toimus Pariisi teatris Théâtre de la Madeleine ameerika kirjaniku [[Albert R. Gurney]] näidendi "Armastuskirjad" esietendus, mille Delon lavastas ja kus mängis ise ka meespeaosa. [[2012]] mängis ta taas iseennast, seekord Vene filmis "Head uut aastat, emad" ("С новым годом, мамы!"). 6. mail [[2017]] teatas Alain Delon, et lõpetab näitlejakarjääri. 1964. aastal asutas Delon filmistuudio Delbeau Productions, mille kaudu tegi ta produtsendina üle 30 filmi. Samuti tegutses ta [[filmistsenarist]]i, [[laulja]] ja [[teatrinäitleja]]na. Delon ei olnud näitlemist õppinud üheski koolis, vaid ainult võtteplatsidel, ning oli lisaks võtnud vaid vehklemis-, kõne- ja miimikatunde. == Tunnustus == *[[Kuldgloobus]]e nominatsioon – paljutõotavam noor meesnäitleja (1963) *[[Césari auhind]] – parim meespeaosatäitja rolli eest filmis "[[Notre histoire]]" (1985) *[[Auleegioni orden]] (1991) *[[Elutöö Kuldkaru]] (1995) *Auleegioni leegioni ohvitser (2005) *[[Kuldne palmioks]] elutöö eest (2019) == Välislingid == {{commonskat}} * {{imdb nimi|0001128}} {{JÄRJESTA:Delon, Alain}} [[Kategooria:Prantsusmaa näitlejad]] [[Kategooria:Prantsusmaa filminäitlejad]] [[Kategooria:Prantsusmaa filmilavastajad]] [[Kategooria:Prantsusmaa stsenaristid]] [[Kategooria:Auleegioni ohvitserid]] [[Kategooria:Sündinud 1935]] [[Kategooria:Surnud 2024]] 55mpt3nf6pu6n4ademondn45bx5vqxl Mali põhiseadus 0 557350 7157671 5408532 2026-05-20T11:10:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157671 wikitext text/x-wiki '''Mali 1992. aasta põhiseadus''' võeti rahvahääletusega vastu 12. jaanuaril 1992, seadus pandi kirja 1991. aasta augustis toimunud riiklikul konverentsil. Põhiseadus näeb [[Mali]]s ette mitmeparteilise [[Poolpresidentaalne vabariik|poolpresidentaalse]] süsteemi<ref>[http://www.etat.sciencespobordeaux.fr/_anglais/institutionnel/mali.html Mali: Institutional Situation] (arhiiviversioon [https://web.archive.org/web/20070613100326/http://www.etat.sciencespobordeaux.fr/_anglais/institutionnel/mali.html], 13. juuni 2007)</ref> Põhiseadus peatati riigis [[2012. aasta Mali riigipööre|2012. aasta riigipöörde]] ajal ning uuesti 2013. aastal.<ref>Voice of America, [http://www.voanews.com/english/news/Uncertainty-Reigns-in-Mali-144018866.html "Uncertainty Reigns in Mali"], Anne Look, 23. märts 2012</ref> ==Taust== Esimene Mali põhiseadus kuulutati kehtetuks pärast 1968. aasta [[1968. aasta Mali riigipööre|sõjaväelist riigipööret]].<ref>[http://www.etat.sciencespobordeaux.fr/_anglais/chronologie/mali.html Mali: key events] (arhiiviversioon [https://web.archive.org/web/20070704160651/http://www.etat.sciencespobordeaux.fr/_anglais/chronologie/mali.html], 4. juuli 2007)</ref> Uus põhiseadus võeti vastu 2. juunil 1974 ning sellega kehtestati riigis üheparteisüsteem ja kaugeneti huntavõimust.<ref name="state.gov">[https://2009-2017.state.gov/r/pa/ei/bgn/2828.htm US Department of State: Background Note: Mali]</ref> See põhiseadus püsis kuni [[Moussa Traoré]] [[1991. aasta Mali riigipööre|kukutamiseni]] 1991. aastal. Võimule saanud [[Amadou Toumani Touré]] kokkukutsutud riiklik konverents pani uue põhiseaduse kirja 1991. aasta augustis ning see võeti referendumiga vastu 1992. aasta 12. jaanuaril, uut põhiseadust pooldas üle 98% hääletanutest.<ref>{{Netiviide |url=http://africanelections.tripod.com/ml.html |pealkiri=Elections in Mali |vaadatud=2019-07-03 |arhiivimisaeg=2013-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130115101728/http://africanelections.tripod.com/ml.html |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Sisu== Põhiseadus sätestab, et Mali riigipea on [[Mali riigipeade loend|president]], kes on ühtlasi ka riigi [[Mali sõjavägi|sõjaväe]] kõrgeim juht. President valitakse viieks aastaks, järjest võib üks president ametis olla kuni kaks ametiaega; president nimetab ametisse [[Mali peaministrite loend|peaministri]], kes on valitsuse juht. Peaminister annab aru [[Mali Rahvusassamblee]]le, mis saab läbi [[umbusaldusavaldus]]e peaministri ametist kõrvaldada. Põhiseadus näeb ette mitmeparteisüsteemi, keelatud on vaid rassilistel, soolistel, piirkondlikel või usulistel alustel loodud erakonnad. Põhiseaduse järgi peab Mali kinni [[inimõiguste ülddeklaratsioon]]ist ja [[inimõiguste ja rahvaste õiguste Aafrika harta]]t. Tagatakse ka õigus meelt avaldada ning kohtusüsteemi iseseisvus. Mali seaduste kooskõla põhiseadusega jälgib Konstitutsioonikohus. ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://confinder.richmond.edu/admin/docs/Mali.pdf Mali põhiseaduse ingliskeelne tõlge] [[Kategooria:Põhiseadused]] [[Kategooria:Mali]] irr6iw0ohzru64yt8s2vzl1ybzg2zut Looduskalender.ee 0 558888 7157443 5410394 2026-05-19T21:42:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157443 wikitext text/x-wiki '''Looduskalender.ee''' on Eesti looduse teemaline [[Portaal (infotehnoloogia)|portaal]]. Portaal on keskendunud Eesti loodusest tehtud fotode ja videote ([[looduskaamera]]id kasutades) kättesaadavaks tegemisele. Portaali haldab MTÜ Loodushariduse Ühendus Fenolo.<ref name="looduskalender.ee">https://web.archive.org/web/20190713080402/https://www.looduskalender.ee/n/node/11 (vaadatud 11.07.2019)</ref> Portaali projekte: [[Metsakaamera]]. Portaali külastab kuus keskmiselt umbes 0,5 miljonit kasutajat umbes 185 riigist.<ref name="looduskalender.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.looduskalender.ee/ Looduskalender.ee] [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti veebisaidid]] lc4ozkcyig8pi8zuedskcash3jflwrp Mustjas rikenell 0 560711 7157328 6991564 2026-05-19T18:19:25Z Svencapoeira 67038 7157328 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Mustjas rikenell | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Mustjas rikenell1.jpg | pildi_seletus = Mustjas rikenell ''Rickenella swartzii'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Rickenellaceae]]'' | perekond = [[Rikenell]] ''Rickenella'' | liik = '''Mustjas rikenell''' | binaarne = ''Rickenella swartzii'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Mustjas rikenell''' (''Rickenella swartzii'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 195</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] ckxsj36ry338zrjitp90hbn9chtyjk2 Angers SCO 0 564551 7157188 6948255 2026-05-19T12:20:53Z Makenzis 95198 7157188 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Angers | pilt = | pildi_suurus = | täisnimi = Angers Sporting Club de l'Ouest | hüüdnimi = ''Les Scoïstes'' | lühend = | asutatud = 1919 | lõpp = | väljak = [[Stade Raymond Kopa]] | mahutavus = 18 752 | ametinimetus1 = President | esimees = Saïd Chabane | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Stéphane Moulin]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 13. koht | muster_la1=_angers1920h |muster_b1=_angers1920h|muster_ra1=_angers1920h| muster_sh1 =_angers1920h| muster_so1 =_angers1920h | vasakkäsi1=ffffff |kere1=ffffff |paremkäsi1=ffffff |püksid1= FFFFFF|sokid1=000000 | muster_la2= _angers1920a|muster_b2=_angers1920a |muster_ra2=_angers1920a| muster_sh2 =_angers1920a | muster_so2 = _angers1920a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=FFFFFF |sokid2= FFFFFF | veeb = http://www.angers-sco.fr/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Angers Sporting Club de l'Ouest''' on [[Prantsusmaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Angers]]'s. See mängib Prantsusmaa kõrgliigas [[Ligue 1]]. Klubi on asutatud 1919. aastal. 2015. aastal jõudis Angers pärast 21 aastat tagasi Prantsusmaa kõrgliigasse. Aastatel 1957 ja 2017 on jõutud Prantsusmaa karikavõistlustel finaali. Hooajal 1972–73 osales Angers [[UEFA karikas|UEFA karika]] esimeses voorus, kus kaotati Saksamaa klubile [[Berliner FC Dynamo]]. == Praegune koosseis == ''Seisuga 28. august 2020''<ref>{{cite web|title=Effectif de l'équipe pro d'Angers SCO |url=http://www.angers-sco.fr/equipe-pro/effectif |publisher=Angers SCO |language= |access-date=}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|no= 1|rah=FRA|nimi=[[Paul Bernardoni]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no= 2|rah=FRA|nimi=[[Rayan Aït-Nouri]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= 3|rah=CIV|nimi=[[Souleyman Doumbia]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= 4|rah=CRO|nimi=[[Mateo Pavlović]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= 5|rah=FRA|nimi=[[Thomas Mangani]]|pos=PK|märkus=[[kapten (jalgpall)|3. kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no= 6|rah=FRA|nimi=[[Enzo Ebosse]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= 7|rah=MAR|nimi=[[Rachid Alioui]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no= 8|rah=CIV|nimi=[[Ismaël Traoré]]|pos=KA|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]}} {{JK koosseis mängija|no=10|rah=FRA|nimi=[[Angelo Fulgini]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=11|rah=FRA|nimi=[[Wilfried Kanga]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=12|rah=FRA|nimi=[[Zinédine Ould Khaled]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=13|rah=ALG|nimi=[[Haithem Loucif]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=14|rah=FRA|nimi=[[Anthony Gomez Mancini]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=15|rah=FRA|nimi=[[Pierrick Capelle]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=16|rah=FRA|nimi=[[Ludovic Butelle]]|pos=VV|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|no=18|rah=FRA|nimi=[[Baptiste Santamaria]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=19|rah=CMR|nimi=[[Stéphane Bahoken]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=20|rah=SEN|nimi=[[Sada Thioub]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=23|rah=FRA|nimi=[[Antonin Bobichon]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=24|rah=FRA|nimi=[[Romain Thomas]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=25|rah=CIV|nimi=[[Abdoulaye Bamba]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=27|rah=POR|nimi=[[Mathias Pereira Lage]]|pos=PK}} {{JK koosseis mängija|no=28|rah=ALG|nimi=[[Farid El Melali]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no=29|rah=FRA|nimi=[[Vincent Manceau]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no=30|rah=MNE|nimi=[[Danijel Petković]]|pos=VV}} {{JK koosseis mängija|no= —|rah=SEN|nimi=[[Elhadji Pape Diaw]]|pos=KA}} {{JK koosseis mängija|no= —|rah=CIV|nimi=[[Thomas Touré]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no= —|rah=COD|nimi=[[Harrison Manzala]]|pos=RÜ}} {{JK koosseis mängija|no= —|rah=MLI|nimi=[[Lassana Coulibaly]]|pos=PK}} {{JK koosseis lõpp}} == Saavutused == *[[Ligue 2|Prantsusmaa esiliiga]]: **'''Võidud''': 1968–69, 1975–76 *[[Coupe de France]]: **Teised kohad: 1957, 2017 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.angers-sco.fr/ Klubi koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Angers SCO| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] s04g45t7ek2vdpto12t4mj9s80k7blp 7157189 7157188 2026-05-19T12:21:14Z Makenzis 95198 /* Praegune koosseis */ Seisuga 28. august 2020 7157189 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Angers | pilt = | pildi_suurus = | täisnimi = Angers Sporting Club de l'Ouest | hüüdnimi = ''Les Scoïstes'' | lühend = | asutatud = 1919 | lõpp = | väljak = [[Stade Raymond Kopa]] | mahutavus = 18 752 | ametinimetus1 = President | esimees = Saïd Chabane | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Stéphane Moulin]] | liiga = [[Ligue 1]] | hooaeg = 2025/26 | positsioon = 13. koht | muster_la1=_angers1920h |muster_b1=_angers1920h|muster_ra1=_angers1920h| muster_sh1 =_angers1920h| muster_so1 =_angers1920h | vasakkäsi1=ffffff |kere1=ffffff |paremkäsi1=ffffff |püksid1= FFFFFF|sokid1=000000 | muster_la2= _angers1920a|muster_b2=_angers1920a |muster_ra2=_angers1920a| muster_sh2 =_angers1920a | muster_so2 = _angers1920a | vasakkäsi2= FFFFFF|kere2= FFFFFF|paremkäsi2= FFFFFF|püksid2=FFFFFF |sokid2= FFFFFF | veeb = http://www.angers-sco.fr/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} '''Angers Sporting Club de l'Ouest''' on [[Prantsusmaa]] [[jalgpalliklubi]], mis tegutseb [[Angers]]'s. See mängib Prantsusmaa kõrgliigas [[Ligue 1]]. Klubi on asutatud 1919. aastal. 2015. aastal jõudis Angers pärast 21 aastat tagasi Prantsusmaa kõrgliigasse. Aastatel 1957 ja 2017 on jõutud Prantsusmaa karikavõistlustel finaali. Hooajal 1972–73 osales Angers [[UEFA karikas|UEFA karika]] esimeses voorus, kus kaotati Saksamaa klubile [[Berliner FC Dynamo]]. == Saavutused == *[[Ligue 2|Prantsusmaa esiliiga]]: **'''Võidud''': 1968–69, 1975–76 *[[Coupe de France]]: **Teised kohad: 1957, 2017 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.angers-sco.fr/ Klubi koduleht] {{Ligue 1}} [[Kategooria:Angers SCO| ]] [[Kategooria:Prantsusmaa jalgpalliklubid]] 5z5nqwe6pe820cnuhfqhn41tyaj7w51 Léon Brillouin 0 564932 7157494 5694329 2026-05-20T02:41:21Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157494 wikitext text/x-wiki {{Teadlane |nimi = Léon Brillouin |pilt = Léon Brillouin Solvay conference 1927.jpg |image_size = 150px |pildiallkiri = Léon Nicolas Brillouin (1889–1969) |sünniaeg = 7. august 1889 |sünnikoht = [[Sèvres]], [[Seine-et-Oise]], Prantsusmaa |surmaaeg = 4. oktoober 1969 (vanus 80) |surmakoht = [[New York]], Ameerika Ühendriigid |elukoht = Prantsusmaa<br>Ameerika Ühendriigid |kodakondsus = Prantsuse (kuni 1949)<br>Ameerika (alates 1949) | tegevusala = [[füüsika]] |töökoht = [[Pariisi Ülikool]]<br>[[Collège de France]]<br>[[École Supérieure d'Électricité]]<br> [[Wisconsini ülikool]]<br>[[Browni Ülikool]]<br>[[Harvardi Ülikool]]<br>[[IBM]]<br>[[Columbia Ülikool]] |alma_mater = [[École Normale Supérieure]]<br>[[Pariisi Ülikool]]<br>[[Collège de France]] |juhendaja = [[Paul Langevin]] |tuntud_õpilased = [[Nicolas Cabrera]], [[Ivar Stakgold]] |tuntumad tööd = [[Brillouini hajumine]]<br>[[Brillouini tsoon]]<br>[[Brillouini ja Langevini funktsioonid]]<br>[[Einsteini–Brillouini–Kelleri meetod]]<br>[[WKB lähendus]]<br>[[Negentroopia]]<br>[[Brillouini–Wigneri valem]]<br>[[Brillouin doublet]]<br>[[Brillouini voolamine]]<br>[[Brillouini teoreem]] |märkused = Oli füüsik [[Marcel Brillouin]]i poeg. }} '''Léon Nicolas Brillouin''' ({{IPA-fr|bʁilwɛ̃|lang}}; [[7. august]] [[1889]] &ndash; [[4. oktoober]] [[1969]]) oli prantsuse [[füüsik]], kes andis panuse [[kvantmehaanika]], atmosfääris [[Raadiolained|raadiolainete]] levimise, [[tahkisefüüsika]] ja [[informatsiooniteooria]] uurimisse.<ref>{{Netiviide|autor=American Institute of Physics|url=https://history.aip.org/phn/11412022.html|pealkiri=Léon Brillouin|väljaanne=|aeg=|vaadatud=12.08.2020|arhiivimisaeg=11.02.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210211002814/https://history.aip.org/phn/11412022.html|url-olek=ei tööta}}</ref> == Vaata ka == *[[Brillouini hajumine]] *[[Brillouini tsoon]] *[[Brillouini ja Langevini funktsioonid]] *[[Einsteini-Brillouini-Kelleri meetod]] * [[WKB lähendus]] * [[Negentroopia]] *[[Brillouini-Wigneri valem]] *[[Brillouini voolamine]] *[[Brillouini teoreem]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Brillouin, Léon}} [[Kategooria:Prantsuse füüsikud]] [[Kategooria:Sündinud 1889]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 2rs8y9unztgm3a54mbchu3v5x1iqq0j Läänegootide arhitektuur ja kunst 0 567004 7157594 7157155 2026-05-20T08:33:18Z Evlper 104506 /* Arhitektuur */ 7157594 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de São Frutuoso 2018 (5).jpg|thumb|[[Capela de São Frutuoso]] [[Braga]]s, [[Portugal]]is]] [[File:San Pedro de la Nave (29560655113).jpg|thumb|[[San Pedro de la Nave]] raiddekooriga kapiteel]] '''Läänegootide kunst''' on [[Läänegootide kuningriik|läänegootide kuningriigi]] (tänapäeva Lõuna-[[Prantsusmaa]], [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i) aladel 5.–8. sajandil loodud kunst. Läänegootide kunstis liituvad kohalik provintsiaalrooma kunstitraditsioon ja [[Bütsants]]i mõjud, [[metallehistöö]]s kasutatakse germaani hõimude [[rahvasterännuaja kunst|rahvasterännuaegse kunsti]] tehnikaid, kuid ornamentika taime- ja loomamotiivid pärinevad pigem [[Vahemere maad]]elt ja idamaadest<ref>https://www.britannica.com/art/Visigothic-art</ref>. Ajaliselt on läänegootide kunst samaaegne [[merovingide kunst]]iga. Inglise keelt kõnelevates maades võidakse paigutada läänegootide kunst [[rahvasterännuaja kunst]]i hulka, kuid enamasti loetakse see [[eelromaani kunst]]i üheks haruks. Ajaliselt järgneb selles piirkonnas läänegootide kunstile [[mosaraabia kunst]], mis on [[Kristlus|kristlikku]] ainest, eelromaanikat ja [[islami kunst]]i elemente sünteesiv stiil. == Arhitektuur == Läänegootide arhitektuuri iseloomustavad ehitised olid enamasti väikesemõõdulised, kuid silmapaistvalt hästi tahutud [[kantkivi]]dest müüritisega, mis mõnikord vaheldub roomapärase tellislaoga, nelinurkse välisseinast eenduva [[apsiid]]iga ja iseloomulike [[hoburaudkaar]]sillustega<ref>[https://www.koeppel-sw.de/die-aelteste-kirche-spaniens/ H. L. Köppel. Aus der Zeit der Westgoten: San Juan Bautista de Baños]</ref>. Ruumid on kaetud sageli kivist laotud [[aamvõlv]]idega ja [[kuppel]]lagedega [[nelitis]]e kohal. [[Tugi (arhitektuur)|Tugedena]] ja [[Eendtugi|eendtugedena]] kasutatakse [[Korintose order|korintose]] kapiteelidega [[Sammas|sambaid]] ja [[Pilaster|pilastreid]]. 7. sajandist pärit sakraalhooned, näiteks [[Baños de Cerrato]] San Juan Bautista kirik (661), olid basilikaalse üldkavatisega ja kujult lühikesed ning laiad. Hooned olid kaunistatud rikkaliku [[raiddekoor]]iga, milles valitsevad taime- ja loomamotiivid. Ehitised Hispaanias: * [[San Juan Bautista kirik]], [[Palencia provints]]is Hispaanias * [[San Antolíni krüpt]] [[Palencia katedraal]]is * [[Bande Santa Comba kirik]] [[Ourense provints]]is * [[San Xes de Francelosi kabel]] [[Ribadavia]]s Ourense provintsis * varemeis [[San Pedro de la Mata kirik]] [[Sonseca]]s Toledo provintsis * [[Santa María de Melque kirik]] [[San Martín de Montalbán]]is Toledo provintsis * [[Suso klooster]] [[San Millán de la Cogolla]]s [[La Rioja]]s * [[Santa María de Batrese basiilika]] [[Carranque]]s Toledo provintsis * [[Quintanilla de las Viñase Santa María pühamu]] [[Burgose provints]]is * Santa Lucía del Trampali kirik Alcuéscari lähedal Cácerese provintsis * [[Leyre San Salvadori klooster|Leyre San Salvadori kloostri]] [[krüpt]] [[Navarra]]s * varemeis [[San Miguel de los Fresnose kirik]] [[Fregenal de la Sierra]]s [[Badajozi provints]]is * [[San Pedro de la Nave]] [[Zamora provints]]is, teisaldatud sinna [[San Pedro de la Nave-Almendra]]st Portugalist [[Ricobayo veehoidla]] ehitamise tõttu Ehitised Portugalis: * [[Braga São Frutuoso kabel]] * [[Nazaré São Gião kirik]] == Pildid == <gallery> 34200 Baños de Cerrato, Palencia, Spain - panoramio (1).jpg|[[Baños de Cerrato San Juan Bautista kirik]] BanosDeCerratoBasilikaDeSanJuanFenster.jpg|San Juan Bautista kiriku aken Wisi_San_Pedro_de_la_Nave_b.jpg|San Pedro de la Nave kirik SanPedroNave3.jpg|San Pedro de la Nave pealööv vaatega itta San Fructuoso de Montelius, Braga.jpg|[[Braga São Frutuoso kabel]]i sisevaade Campillo, Iglesia de San Pedro de la Nave-PM 17885.jpg|Raiddekooriga kapiteel </gallery> === Cámara oculta === Läänegootide kirikutes, aga ka hiljem [[mosaraabia kunst|mosaraabia arhitektuuris]] ja [[Astuuria eelromaani kunst|Astuuria eelromaanikas]] esineb apsiidi kohal veel üks väike suletud ruum, nn ''cámara oculta'', peidetud kamber. Kui Astuuria kirikutes avaneb neist suur kolmikaken välisseina, on läänegootide kirikutes neisse pääs ainult siseruumist redeliga. Ruumi funktsioon on teadmata. == Teised kunstiliigid == [[File:Visigothic - Pair of Eagle Fibula - Walters 54421, 54422 - Group.jpg|thumb|[[Kotkakujuline sõlg|Kotkakujulised fiibulad]] 6. sajandist, omataoliste hulgas ühed kõige kaunimad leitutest]] [[File:Corona de (29049230050).jpg|thumb|Kuningas [[Rekkeswinth]]i votiivkroon Guarrazari aardest. (R)ECCESVINTHUS REX OFFERET tuleb kokku rippuvatest tähtedest]] Läänegootide kunstis oli olulisel kohal [[metallehistöö]] ja [[kullassepakunst]], kuulsaimad näited on [[Guarrazari aardeleid|Guarrazari aardeleiust]] pärit läänegoodi kuningate [[votiivkroon]]id ja [[ristripats]]id. Hauapanustena on leitud ehteid, nagu sõrmused ja ristid, rõivaaksessuaare, nagu looma- ja linnukujulised [[fiibula]]d, panustehnikas vööpandlad ja naastud. Arheoloogilises materjalis on leitud hauapanustena kauneid [[klaas]]ist pudeleid ja salvinõusid, samuti kasutati klaasi metallehete kaunistamiseks [[oterdis]]- ja [[kärgsulatis]]tehnikas<ref>[https://www.jstor.org/stable/3774173?seq=1#page_scan_tab_contents G. R. Davidson. Jewelry from Visigothic Spain. - Record of the Museum of Historic Art, Princeton University. Vol. 2, No. 1 (Spring, 1943), pp. 13-15]</ref>. Läänegootide kuningriigi [[skriptoorium]]ides kasutati [[läänegooti kiri|läänegoodi kirja]], läänegoodi illumineeritud käsikirjalistest raamatutest ainsana on säilinud Verona katedraali Libellus Orationum (Verona, Cathedral, Biblioteca Capit. Cod. LXXXIX), palvetekste sisaldav liturgiline raamat 7. sajandi lõpust või 8. sajandi algusest<ref>http://www.historyofinformation.com/detail.php?id=3110</ref>. == Viited == {{viited}} {{commonskat|}} == Välislingid == * [https://www.hisour.com/de/visigothic-architecture-34164/ Westgotische Architektur. - HiSoUR] * [http://www.spanisharts.com/arquitectura/i_prerromanico_visigodo.html Visigothic Architecture. - The History of the Spanish Architecture] * [https://arsartisticadventureofmankind.wordpress.com/2015/06/28/pre-romanesque-visigothic-art/ Pre-Romanesque Visigothic Art. - ArS Artistic Adventure of Mankind] {{arhitektuuri ajalugu}} {{Lääne kunst}} [[Kategooria:Eelromaani kunst]] [[Kategooria:Keskaja kunst]] [[Kategooria:Hispaania kunst]] 4aalhhvdjb6em171facxn7ocfaspn2f Kolmnurkkaar 0 567274 7157191 6549193 2026-05-19T12:23:58Z Evlper 104506 /* Pildid */ 7157191 wikitext text/x-wiki [[File:Giebelbogen.jpg|thumb|Kolmnurkkaar]] [[File:Kihelkonna kiriku detail.jpg|thumb|Kolmnurkkaarsillusega [[sakramendinišš|sakramendinišid]] [[Kihelkonna kirik]]u [[kooriruum]]i seinas]] '''Kolmnurkkaar''' ([[prantsuse keel]]es ''arc en mitre''<ref>{{Netiviide |url=http://www.crdp-strasbourg.fr/data/hist-arts/art_roman/lexique/images/big/arc.jpg |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-24 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924151405/http://www.crdp-strasbourg.fr/data/hist-arts/art_roman/lexique/images/big/arc.jpg |url-olek=ei tööta }}</ref> 'mitrakujuline kaar', [[saksa keel]]es ''Giebelbogen'' 'viilkaar', [[hollandi keel]]es ''keperboog''<ref>http://www.documentatie.org/B/B----/B---k/Keperboog.htm</ref> 'sarikkaar') on kolmnurk[[Viil (arhitektuur)|viil]]u või tagurpidipööratud V kujuline terava tipuga [[sillus]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.caue03.com/vocabulaire-illustre/17/Arc-en-mitre.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-24 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924151405/http://www.caue03.com/vocabulaire-illustre/17/Arc-en-mitre.html |url-olek=ei tööta }}</ref>, mida võib vaadelda erandliku [[Kaar (arhitektuur)|kaaretüübina]] (kahest [[kiilkivi]]st koosnev [[päiskivi]]ta kaar, mis tavalise kaare kombel suunab vertikaalsed jõud külgsuunaliselt tugedele). Seda on kirjeldatud ka [[teravkaar]]e erijuhtumina, mille puhul on kaaretipus kohtuvad kaareküljed sirged või peaaegu sirged<ref>{{Netiviide |url=https://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/322548-kolmnurkkaar |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-09-24 |arhiivimisaeg=2019-09-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190924151408/https://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/322548-kolmnurkkaar |url-olek=ei tööta }}</ref>. Kolmnurkkaar esineb mitmel pool [[eelromaani kunst]]is, näiteks [[Läänegootide kunst|läänegootide]] ja [[anglosakside arhitektuur]]is, samuti [[Merovingide kunst|Merovingide-]] ja [[Karolingide kunst|Karolingide-aegses ehituskunstis]] [[Frangi riik|Frangi riigis]]. Hilisemal ajal on kolmnurkkaar iseloomulik mõne üksiku piirkonna ehitusstiilile, esinedes näiteks [[Auvergne'i romaanika]]s või Lõuna-Prantsusmaa gooti telliskirikute juures. Eesti keskaegses arhitektuuris esineb kolmnurkkaar mõnikord [[sakramendinišš]]ide sillustes. == Pildid == <gallery> Capela de São Frutuoso 2018 (5).jpg|Kolmnurkkaared [[petik]]utena ja üksikult [[kaarfriis]]is läänegootide [[Braga São Frutuoso kabel|Fructuoso kabelil]] [[Braga]]s Baptistère Saint Jean - intérieur3.JPG|[[Poitiers' Püha Johannese baptisteerium]] - kolmnurkkaarnišid ümarakende vahel Kloster Lorsch 01.jpg|[[Lorschi kloostri väravaehitis]], umbes 900. aastast Bartononhumberstpeter.jpg|Kolmnurkkaaraknad [[Barton-on-Humber]]i anglosaksi kirikul 9.-10. sajandist Saxon doorway - geograph.org.uk - 880071.jpg|Sama kiriku kinnimüüritud ukseava St John the Baptist, Adel (2704084787).jpg|Kolmnurkkaarfriis [[Adel]]i Ristija Johannese kirikul [[Yorkshire]]'is Eglise Geraud Aurillac 05842.jpg|Kolmnurkkaarnišš [[Aurillac]]i Saint-Géraud' [[Romaani kunst|romaani]] kiriku seinal [[Auvergne]]'is Basilique Saint-Sernin de Toulouse nef et transept sud, clocher.jpg|[[Toulouse'i Saint-Sernini basiilika]] nelitistorn </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kaaretüübid]] jirjwma9twgp7usfcxe30u037jpl12i Jim Bach 0 568014 7157669 5694748 2026-05-20T11:00:37Z Andreas003 7485 7157669 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus}}[[Fail:Jim_Bach_IMG45433.jpg|pisi]] '''Jim Bach''' (tuntud ka kui '''Jimmy Bach'''; sündinud [[9. mai]]l [[1969]]) on Eesti [[vandeadvokaat]]. Jim Bach kuulub [[Eesti Advokatuur]]i. == Hariduskäik == Õppis aastatel 1976–1988 [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Tallinna 22. Keskkooli]] reaalklassis. Kiituskiri "Krüpteeritud puslede erakordse lahendamise eest". Aastatel 1990–1995 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, sai bakalaureusekraadi tööga "Sõprusorganisatsioonide represseerimine Eesti koolides". Aastatel 1995–1999 jätkas sealsamas magistriõppes. Magistritöö "Mononukleoosi ja teiste suguhaiguste tahtliku levitamisega kaasnevad karistused". 2000. aastal täiendas end C. H. Umbami nimelisel koolitusel alustavatele advokaatidele.{{lisa viide}} == Töö == Bach hakkas õigusteenuseid pakkuma aastal 2002, mil asutas Jim Bach Advokaadibüroo OÜ. Advokaadibüroo on tuntud võitude poolest kohtus, kasutades [[Süüdimatuse presumptsioon|süüdimatuse presumptsiooni]].{{lisa viide}} ===Kaasuste näiteid=== * 2015 Jim Bach Advokaadibüroo OÜ ''vs''. [[Tallinna Haridusamet]] (gümnaasiumiõpilaste vabastamine C-võõrkeele õppimisest inimõiguslikel printsiipidel). * 2019 Jim Bach Advokaadibüroo OÜ ''vsää. Kolmjalg OÜ (klientidele sigarillo "Al Capone" mitte müümine poliitiliste vaadete tõttu). {{JÄRJESTA:Bach, Jim}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] psn8ud7ugy6wn56wpolkc7zjvqhxqpq Londoni majandus 0 569033 7157429 6914623 2026-05-19T21:19:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157429 wikitext text/x-wiki '''London''', [[Suurbritannia]] [[pealinn]], on üks maailma juhtivaid rahvusvahelise äri ja kaubanduse [[Finantskeskus|finantskeskusi]] ning üks globaalse majanduse juhtimiskeskusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Saskia Sassen|pealkiri=The Global City: New York, London, Tokyo|aasta=2001|koht=|kirjastus=Princeton University Press|lehekülg=}}</ref> [[Fail:Bishopsgate2.jpg|pisi|423x423px|[[Bishopsgate]] Londoni Citys]] Londoni majanduses domineerivad [[Teenindus|teenindussektorid]], eriti [[finantsteenused]] ja nendega seotud professionaalsed teenused, millel on tihedad sidemed Suurbritannia teiste piirkondade majandustega ja rahvusvahelise majandusega.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.thecityuk.com/research/key-facts-about-uk-financial-and-related-professional-services-2016/|pealkiri=Key Facts about UK Financial and Related Professional Services 2016|väljaanne=The City UK|aeg=|vaadatud=}}</ref> [[Brookings Institution|Brookings Institutioni]] järgi oli London 2011. aastal suuruselt viies suurlinna majandus maailmas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.brookings.edu/research/interactives/global-metro-monitor-3|pealkiri=Global city GDP 2011|väljaanne=Brookings Institution|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-06-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130605135349/http://www.brookings.edu/research/interactives/global-metro-monitor-3}}</ref> Mõne linnaosa hinnanguline brutoarvelduste arv elaniku kohta on koguni 116 800 [[Suurbritannia naelsterling|naelsterlingit]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://money.cnn.com/2016/02/26/news/economy/london-rich-europe|pealkiri=This pocket of London is the richest place in Europe... by far|väljaanne=CNN Money|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-01-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200130105631/https://money.cnn.com/2016/02/26/news/economy/london-rich-europe|url-olek=ei tööta}}</ref> Hinnanguliselt 8 787 892 elanikuga 2019. aastal<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.dailymail.co.uk/news/article-2936015/London-bigger-Record-8-615million-people-live-capital-taking-pre-WWII-peak.html|pealkiri=Record 8.615million people now live in London|väljaanne=Daily Mail|aeg=|vaadatud=}}</ref> on London Suurbritannia kõige rahvarikkam piirkond, [[Tiheasustusega asula|tiheasustusega piirkond]] ja [[suurlinnapiirkond]]. London toodab umbes 22 protsenti Suurbritannia kogu [[Sisemajanduse kogutoodang|SKT]]-st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ons.gov.uk/ons/rel/regional-accounts/regional-gross-value-added--income-approach-/december-2013/rft-nuts3.xls|pealkiri=ONS Regional GVA 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-12-19|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131219210913/http://www.ons.gov.uk/ons/rel/regional-accounts/regional-gross-value-added--income-approach-/december-2013/rft-nuts3.xls|url-olek=ei tööta}}</ref> 2013. aasta alguses baseerus Londonis 841 000 erasektori ettevõtet, mis on rohkem kui üheski teises Suurbritannia piirkonnas. 18 protsenti on kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, 15 protsenti aga ehitussektor. Paljud neist on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.<ref>{{Netiviide|autor=Suurbritannia valitsus|url=https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/252175/13-92-business-population-estimate-2013-stats-release-4.pdf|pealkiri=Business Population Estimates 2013|väljaanne=Suurbritannia valitsus|aeg=|vaadatud=}}</ref> == SKT == [[Fail:London boroughs as countries with similar GDP PPP per capita.jpg|pisi|329x329px|Londoni linnaosad kui riigid, kus SKP elaniku kohta on sarnane]] London tootis 2016. aastal umbes 408 miljardit naela, mis on üle 22% Suurbritannia SKTst, samas kui [[Suur-London]]i majandus – [[Euroopa]] suurim – tootis ligikaudu 30 protsenti Suurbritannia SKTst.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ons.gov.uk/economy/grossvalueaddedgva/bulletins/regionalgrossvalueaddedbalanceduk/1998to2016/pdf|pealkiri=Regional Gross Value Added Balanced UK|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Teenindussektor == London siirdus peamiselt teenuspõhisele majandusele varem kui teised Euroopa linnad, eriti pärast teist maailmasõda. Londoni edule teenindus- ja ärikeskusena aitavad kaasa mitmed tegurid: * [[inglise keel]] on emakeel ja on domineeriv rahvusvaheline ärikeel; * linna endine roll endise [[Briti impeerium|Briti impeeriumi]] pealinnana;<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bl.uk/learning/histcitizen/asians/empire/theempire.html|pealkiri=Global Trade and Empire|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-12-14|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141214113843/http://www.bl.uk/learning/histcitizen/asians/empire/theempire.html|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bbc.co.uk/history/british/empire_seapower/trade_empire_01.shtml|pealkiri=Symbiosis: Trade and the British Empire|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> * oma positsioon Euroopas, kuna Euroopas on rahvaarv ja SKT suurem kui [[Ameerika Ühendriigid|USAs]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.euromove.org.uk/index.php?id=15296|pealkiri=The Economic Benefits to the UK of EU Membership|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-06-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150629121205/http://www.euromove.org.uk/index.php?id=15296|url-olek=ei tööta}}</ref> ning keskne ajavöönd võimaldab Londonil olla sillaks USA ja Aasia turgude vahel<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dealbook.nytimes.com/2012/01/16/london-wants-to-tap-chinese-currency-market/?_r=0|pealkiri=London Wants to Tap Chinese Currency Market|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>; * Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide erisuhted<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://iipdigital.usembassy.gov/st/english/texttrans/2013/09/20130909282464.html|pealkiri=Press Conference by Kerry, British Foreign Secretary Hague|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-03-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160303230554/http://iipdigital.usembassy.gov/st/english/texttrans/2013/09/20130909282464.html|url-olek=ei tööta}}</ref> ning Suurbritannia lähedased suhted paljude [[Aasia]], [[Aafrika]] ja [[Lähis-Ida]] riikidega, eriti [[Rahvaste Ühendus|Rahvaste Ühenduse]] riikidega;<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gov.uk/uk-bilateral-trade-relations-business-opportunities|pealkiri=UK bilateral trade relations: business opportunities|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-03-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150330102129/https://www.gov.uk/uk-bilateral-trade-relations-business-opportunities|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.parliament.uk/business/publications/research/briefing-papers/SN06497/uk-commonwealth-trade-statistics|pealkiri=UK – Commonwealth trade statistics – Commons Library Standard Note|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * Inglise lepinguseadus on rahvusvahelises äris kõige olulisem ja kasutatuim lepinguseadus;<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.sweetandmaxwell.co.uk/about-us/press-releases/061108.pdf|pealkiri=English Common Law is the most widespread legal system in the world|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2012-09-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120902003627/http://www.sweetandmaxwell.co.uk/about-us/press-releases/061108.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> * ettevõtluse sõbralik keskkond (nt suhteliselt madalad maksud ettevõtetele ja alaliselt elavatele välismaalastele<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bloomberg.com/news/2013-10-17/london-luring-foreign-companies-with-low-taxes-as-banks-retrench.html|pealkiri=London's Low Taxes Lure Foreign Companies as Banks Retrench|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.kpmg.com/uk/en/issuesandinsights/articlespublications/pages/tax-competitiveness-survey-2013.aspx|pealkiri=KPMG's Annual Tax Competitiveness Survey 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>; Londoni linnas ei vali kohalikku omavalitsust residendist elanikud, vaid residendist ettevõtted); * hea transpordi infrastruktuur, eriti lennundus;<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.passengertransport.co.uk/2013/03/%E2%80%98world-class%E2%80%99-rating-for-london%E2%80%99s-transport/|pealkiri='World class' rating for London's transport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2020-07-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200730220324/http://www.passengertransport.co.uk/2013/03/%E2%80%98world-class%E2%80%99-rating-for-london%E2%80%99s-transport/|url-olek=ei tööta}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ft.com/cms/s/2/6189187e-8e09-11e5-8be4-3506bf20cc2b.html|pealkiri=TfL's contactless future for the London commuter|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> * kõrge elukvaliteet.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.standard.co.uk/comment/comment/sarah-sands-london-is-best-but-not-streets-ahead-of-paris-9779742.html|pealkiri=London is best but not streets ahead of Paris: The winning formula is a free and flexible labour market, a broadly non-corrupt government, good infrastructure and a rich cultural life|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Praegu töötab üle 85% (3,2 miljonit inimest) Suur-Londoni hõivatud elanikkonnast teenindussektoris. Veel pool miljonit Suur-Londoni elanikku töötab tootmises ja ehituses, jagunedes nende vahel peaaegu võrdselt.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.uncsbrp.org/economicdevelopment.htm|pealkiri=The Development of London's Economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-03-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304140928/http://www.uncsbrp.org/economicdevelopment.htm|url-olek=ei tööta}}</ref> === Äripiirkonnad === Londonis on viis peamist äripiirkonda: [[City of London|The City]], [[Westminster]], [[Canary Wharf]], [[Camden & Islington]] ja [[Lambeth & Southwark]]. Üks võimalus nende suhtelisest olulisusest aimu saada on vaadata kontoripindade suhtelist kogust: Suur-Londonis oli 2001. aastal 26 721 000 m<sup>2</sup> kontoripinda. {| class="wikitable" |+ !Äripiirkond !Kontoripinda (m<sup>2</sup>) !Ettevõtte koondumine |- |The City |7 740 000 |Finants, vahendus, kindlustus, juriidika, fondijuhid, pangandus |- |Westminster |5 780 000 |Peakontorid, kinnisvara, privaatpangandus, riskifondid, valitsus |- |Camden & Islington |2 294 000 |Loomemajandus, rahandus, disain, kunst, mood, arhitektuur, meedia |- |Canary Wharf |2 120 000 |Pangandus, meedia, juriidika |- |Lambeth & Southwark |1 780 000 |Raamatupidamine, nõustamine, kohalik omavalitsus |} Kasulik juhend rikkuse jaotamiseks kogu Londonis on kontoripindade rentimise kulud. [[Mayfair]] ja [[St. James's]] on ajalooliselt ja praegu kõige kallimad piirkonnad – umbes 146 naela ruutmeetri kohta aastas. Kõige odavamad kaubanduspiirkonnad on [[Waterloo]] & [[Southwark]] ja [[East London Tech City]], uus, kuid kasvav alustavate tehnoloogiaettevõtete keskus, tuntud ka kui Silicon Roundabout – umbes 65 naela ruutmeetri kohta aastas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.findalondonoffice.co.uk/toolbox/rental-guide/|pealkiri=Office Rent London: Our Definitive Rental Guide – Updated for 2015 Q1|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Riigisisesed ja rahvusvahelised ettevõtete peakorterid === [[Londoni börs]] on kõige rahvusvahelisem ja suurim börs Euroopas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.thecityuk.com/assets/2014/Reports-PDF/Key-Facts-about-international-financial-and-related-professional-services-2014.pdf|pealkiri=Key Facts about the UK as an International Financial Centre 2014|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-05-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170510104208/https://www.thecityuk.com/assets/2014/Reports-PDF/Key-Facts-about-international-financial-and-related-professional-services-2014.pdf}}</ref> Enam kui pooled Londoni börsil noteeritud 100 parimast ettevõttest ([[FTSE 100 Index|FTSE 100]]) ja üle 100 Euroopa 500 suurimast ettevõttest baseeruvad [[Londoni kesklinn]]as. Üle 70% FTSE 100 ettevõttest baseerub Suur-Londoni piirkonnas ja 75% [[Fortune 500]] ettevõtetest omab kontorit Londonis. [[Deloitte|Deloitte'i]] uuringu kohaselt "on Londonis maailma kõige rahvusvaheliselt mitmekesisem täidesaatev kogukond, mis meelitab ligi 95 rahvusest ärijuhte ja 134 riigis töötavat ülikooli lõpetanut".<ref>{{Netiviide|autor=Deloitte|url=http://www2.deloitte.com/uk/en/pages/press-releases/articles/london-soft-power-and-high-skills-capital.html|pealkiri=London is the soft power and high skills capital of the world|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2016-03-04|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304235210/http://www2.deloitte.com/uk/en/pages/press-releases/articles/london-soft-power-and-high-skills-capital.html|url-olek=ei tööta}}</ref> === Finantsteenused === [[Fail:HSBC HQ.jpg|pisi|348x348px|HSBC peakorter Canary Wharfis]] Londoni suurim tööstusharu on endiselt rahandus, see on suurim finantseksportija maailmas, mis annab olulise panuse Ühendkuningriigi maksebilanssi.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.thecityuk.com/media/latest-news-from-thecityuk/thecityuk-uk-trade-surplus-in-financial-services-highest-ever/|pealkiri=UK trade surplus in financial services highest ever|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-09-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150908100039/http://www.thecityuk.com/media/latest-news-from-thecityuk/thecityuk-uk-trade-surplus-in-financial-services-highest-ever/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2017. aasta Global Financial Centres Index hindas Londoni maailma kõige konkurentsivõimelisemaks finantskeskuseks. 2018. aasta edetabelis on London aga kaotanud selle tiitli [[New York|New Yorgile]]. London asub edetabelis selliste linnade kõrval nagu [[Singapur]], [[Hongkong]], [[Tōkyō|Tokyo]], [[San Francisco]], [[Chicago]], [[Sydney]], [[Boston]] ja [[Toronto]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.longfinance.net/images/gfci/gfci_21.pdf|pealkiri=The Global Financial Centres Index 21|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-06-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170611000617/http://www.longfinance.net/images/gfci/gfci_21.pdf}}</ref> City of London on koduks börsidele, pankadele, maakleritele, investeerimishalduritele, pensionifondidele, riskifondidele, erakapitalifirmadele, kindlustusettevõtetele ja edasikindlustusturgudele. London on silmapaistev rahvusvahelise rahanduse keskus, kus finantsturgude välisosalised tulevad omavahel kokku.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.newleftproject.org/index.php/site/article_comments/britains_second_empire|pealkiri=Why, in the era of Wall Street hegemony, do close to half of global financial transactions still flow through territories linked to Britain?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> See on ka koduks [[Bank of England]]ile, mis on maailmas suuruselt teine keskpank, ja [[Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus]]ele, ehkki viimane kolis [[Pariis|Pariisi]] 2019. aasta märtsis pärast 2016. aasta Brexiti referendumit. Muud peamised asutused on Lloyd's of London kindlustuseks, [[Baltic Exchange]] laevanduses.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.cityoflondon.gov.uk/business/economic-research-and-information/research-publications/Pages/value-europes-international-financial-centres-to-eu.aspx|pealkiri=The value of Europe's international financial centres to the EU economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-05-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150525100706/http://www.cityoflondon.gov.uk/business/economic-research-and-information/research-publications/Pages/value-europes-international-financial-centres-to-eu.aspx}}</ref> Linnast ida pool asuvas Canary Wharfis on välja töötatud teine finantspiirkond, mis hõlmab kahe maailma suurima panga – [[HSBC]] ja [[Barclays]] – globaalset peakorterit, [[Citigroup|Citigroupi]] ülejäänud maailma peakortereid ja ülemaailmse uudisteteenistuse [[Reuters|Reutersi]] peakorterit. Londonis tehti 2009. aastal 36,7% kogu maailma valuutatehingutest – keskmine päevakäive oli 1,85 triljonit USA dollarit – Londonis kaubeldi rohkem USA dollareid kui New Yorgis ja rohkem eurosid kui igas teises Euroopa linnas kokku.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.cityoflondon.gov.uk/Corporation/LGNL_Services/Business/Business_support_and_advice/Economic_information_and_analysis/Research+and+statistics+FAQ.htm|pealkiri=Research and statistics FAQ|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-09-26|arhiivimisurl=https://archive.today/20110926180238/http://www.cityoflondon.gov.uk/Corporation/LGNL_Services/Business/Business_support_and_advice/Economic_information_and_analysis/Research+and+statistics+FAQ.htm|url-olek=robot: teadmata}}</ref> London on juhtiv rahvusvaheliste pankade laenamise, tuletisinstrumentide turgude, rahaturgude, rahvusvahelise kindlustuse, kuld-, hõbe- ja mitteväärismetallidega kauplemise Londoni väärismetallituru ja Londoni metallibörsi kaudu ning rahvusvaheliste võlakirjade emiteerimises.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bis.org/statistics/r_qa1503_hanx11a.pdf|pealkiri=International debt securities – all issuers All maturities, by residence of issuer|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Londoni finantsteenused said kasu Ühendkuningriigi kuulumisest [[Euroopa Liit|Euroopa Liitu]], ehkki see võib lõppeda pärast Ühendkuningriigi otsust lahkuda Euroopa Liidust. Londoni positsiooni finantskeskusena võib veelgi parandada Suurbritannia ja USA vahelise vabakaubanduslepinguga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.thecityuk.com/assets/Uploads/Transatlantic-Trade-brochure.pdf|pealkiri=The Transatlantic Trade & Investment Partnership (TTIP) brochure|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> === Professionaalsed teenused === London on juhtiv professionaalsete teenuste globaalne keskus. Linnas asub palju professionaalse teenuse pakkujaid, sealhulgas neli suurt raamatupidamisettevõtet ja suuremad juhtimiskonsultatsioonifirmad. Londonis baseerub maailma kuuest suurimast advokaadibüroost nelja peakorter ning linn on juhtiv rahvusvaheline õigusteenuste keskus.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.law.com/jsp/tal/PubArticleTAL.jsp?id=1202433980888|pealkiri=The Global 100: Most Revenue 2009|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2022-10-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221011235027/https://www.law.com/americanlawyer/almID/1202433980888/|url-olek=ei tööta}}</ref> === Meedia === Meediaettevõtted on koondunud Londonisse ja meediumilevi on Londoni suuruselt teine konkurentsisektor. [[BBC]] on peamine tööandja, ka teistel ringhäälinguorganisatsioonidel on peakontorid linna ümber. Londonis toimetatakse paljusid riiklikke ajalehti, mida on tavaliselt seostatud linna [[Fleet Street]]iga, ja nüüd on need laiali üle kogu pealinna. [[Soho]] on Londoni järeltööstuse keskus. [[Hollywood|Hollywoodi]] sidemed Suurbritanniaga on keskendunud Londonile, mis panustab majandusesse miljardeid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bfi.org.uk/news/uk-film-s-contribution-uk-gdp-over-46b|pealkiri=UK film's contribution to UK GDP over £4.6b|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Turism === [[Turism]] on üks Londoni peamisi tööstusi. London on rahvusvaheliste turistide poolt enim külastatud linn maailmas, kus 2015. aastal prognoositi 18,8 miljonit rahvusvahelist külastajat, edestades [[Bangkok|Bangkoki]] (18,2 miljonit) ja [[Pariis|Pariisi]] (16,1 miljonit). Suurbritannias asub London kümnes enimkülastatud turismiatraktsioonis. Turism andis tööd 2003. aastal Londonis 350 000 täistööajaga töötajale, samal ajal kui turistide aastased kulutused on umbes 15 miljardit naela.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.visitlondon.com/uploads/8551importanceoflondon_2004jun.pdf|pealkiri=The Importance of Tourism in London|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2007-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070628053808/http://www.visitlondon.com/uploads/8551importanceoflondon_2004jun.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> === Tehnoloogia === [[Fail:East London Tech City.jpg|pisi|280x280px|East London Tech City]] Üha suurem arv tehnoloogiaettevõtteid baseerub Londonis, eriti [[East London Tech City]]s, mida tuntakse ka kui Silicon Roundabout. Investeeringud Londoni tehnoloogiasektorisse olid 2015. aastal 2,28 miljardit dollarit, mis on 69 protsenti suurem kui 2014. aastal kogutud 1,3 miljardit dollarit. Alates 2010. aastast on Londonis asuvad tehnoloogiaettevõtted kokku kogunud 5,2 miljardit dollarit riskikapitali vahendeid. [[EY]] raport tõi esile Londoni tähtsuse Ühendkuningriigi [[FinTech|FinTechi]] tööstusele eksperditeadmiste kättesaadavuse ja teenuste nõudluse osas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/502995/UK_FinTech_-_On_the_cutting_edge_-_Full_Report.pdf|pealkiri=An evaluation of the international FinTech sector|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Jaekaubandus === London on suur [[jaekaubandus]]keskus ja 2010. aastal oli Londonis kõige suurem mittetoidu jaemüük maailmas, mille kogukulu on umbes 64,2 miljardit naela. Suurbritannia [[moetööstus]], mille keskmeks on London, panustab majandusesse kümneid miljardeid.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://fashion.telegraph.co.uk/news-features/TMG10638284/London-Fashion-Week-Fashion-industry-worth-26-billion-to-UK-economy.html|pealkiri=London Fashion Week: Fashion industry worth £26 billion to UK economy|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Tootmine ja ehitus == 19. sajandil ja suurel osal 20. sajandist oli London suur tootmiskeskus, kus 1960. aastal töötas üle 1,5 miljoni tööstustöötaja. Alates 1960. aastatest langes tootmine tugevalt. Kadunud on kogu tööstusharu, sealhulgas laevaehitus (mis lõppes 1912. aastal pärast sadade aastate möödumist [[Thames Ironworks and Shipbuilding Company]] sulgemisega), tarbeelektroonika, lennukite tootmine ja suurem osa sõidukite ehitustööstusest. See suundumus jätkub, kaotades [[Aesica]] (endised [[Merck Sharp and Dohme]]) ravimitootmiskohad [[Ponders End]]is 2011. aastal ja [[Sanofi|Sanofi-Aventis]]e (algselt [[May & Baker]]) [[Dagenham]]is 2013. aastaks. Ühendkuningriigi [[farmaatsia]]- ja [[biotehnoloogia]]<nowiki/>ettevõtted on endiselt esindatud Londonis, sealhulgas [[GlaxoSmithKline]]'i maailma peakorteriga.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.cityam.com/219829/uk-finally-catching-us-biotech-investment-life-sciences-funding-more-doubled-last-year|pealkiri=The UK is finally catching up with US in biotech investment – venture capital funding more than doubled last year|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> === Tootmine === Märkimisväärne töös olev tööstustehas on [[Ford Dagenham]], suurim diiselmootorite tootmiskoht maailmas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.ford.co.uk/AboutFord/News/CompanyNews/2009/Dagenham80|pealkiri=Ford Dagenham at 80|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-08-24|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100824105738/http://www.ford.co.uk/AboutFord/News/CompanyNews/2009/Dagenham80}}</ref> Söögi- ja joogitootmine püsib kohtades, näiteks küpsetamine [[Warburtons]]is [[Brimsdown]]is, küpsiste tootmine [[United Biscuits]]is [[Harlesden]]is, õlletootmine [[Fuller's Brewery]]s [[Chiswick]]is, [[Nestlé]] kohvi ja šokolaadi tootmine Hayesis [[Lääne-London]]is ning ettevõtte [[Tate & Lyle]] suhkru ja siirupi rafineerimine [[Silvertown]]is. London oli piirkond, kus Ühendkuningriigi tootmisega tegelevate töötajate osakaal oli kõige väiksem. === Ehitus === Londonit nimetati 2014. aastal parimaks välisinvestorite kinnisvarainvesteerimisvõimalustega linnaks. Kontoripindade arendus oli 2013. aastal nelja aasta kõrgeim – 71 ehitatavat rajatist, mille pindala oli 9,7 miljonit ruutmeetrit.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.deloitte.com/view/en_GB/uk/a7006e53a4222410VgnVCM3000003456f70aRCRD.htm|pealkiri=London Office Crane Survey – winter 2013|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2013-11-09|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109101027/http://www.deloitte.com/view/en_GB/uk/a7006e53a4222410VgnVCM3000003456f70aRCRD.htm}}</ref> Londoni kesklinnas [[Thames|Thamesi]] jõe lõunakaldal asuvas [[Nine Elms]]is on alanud mitme miljardi naela suurune kümneaastane ehitusprogramm. See arendab piirkonna kergetööstuspiirkonnast kaasaegseks elamu- ja äripiirkonnaks. Programm hõlmab Battersea elektrijaama taastamist, uute saatkondade ehitamist [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-le ja [[Holland]]ile ning [[New Covent Garden Market]]i taastamist, mis on Ühendkuningriigi suurim värskete toodete turg. Transpordi parendamise kavad hõlmavad kahte uut [[Northern Line]]'i metroojaama, jõebussi peatusi, uusi bussiühendusi ning jalgrattateede ja jalgteede võrku. Uus sild üle Thamesi jõe ühendab Nine Elmsi vastaskaldal asuva Pimlicoga. Uute hoonete hõivamisel luuakse umbes 25 000 alalist töökohta ja umbes 16 000 uut kodu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.wandsworth.gov.uk/download/2753/nine_elms_future-special_brightside_supplement_for_battersea|pealkiri=NineElms Future|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2010-08-22|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100822011728/http://www.wandsworth.gov.uk/download/2753/nine_elms_future-special_brightside_supplement_for_battersea}}</ref> Teiste suurte ehitusprojektide hulka kuuluvad [[Kings Cross Central]] ja [[Paddington Waterside]]. 2014. aastal määras valitsus kindlaks 20 uut elamispindade tsooni kogu Londonis ja 2015. aasta veebruaris kiideti heaks üheksa esimese tsooni väljaarendamine, mis loovad 2025. aastaks 28 000 uut kodu, investeerides 260 miljonit naela.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.london.gov.uk/media/mayor-press-releases/2015/02/mayor-names-londons-first-housing-zones|pealkiri=Mayor names London's first Housing Zones|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2015-02-21|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221090351/http://www.london.gov.uk/media/mayor-press-releases/2015/02/mayor-names-londons-first-housing-zones}}</ref> == Transport == Transport annab panuse nii Londoni majanduse teenindussektorisse kui ka ehitussektorisse. === Ühistransport === Londonis on integreeritud ühistranspordisüsteem, mida haldab [[Transport for London]] elektroonilise piletimüügisüsteemi kaudu, Oysteri kaardi alusel. Linnavõrk pakkus edukalt transporti 2012. aasta suveolümpiamängudele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-london-19240713|pealkiri=2012 Olympics transport strategy hailed a success|väljaanne=BBC|aeg=|vaadatud=}}</ref> See hõlmab [[Londoni metroo]]d, [[London Overground]]i, [[Docklandsi kergraudtee]]d, Londoni busse ja London River Servicesi. 18 raudteejaamast koosnev ring pakub kiiret [[Eurostar|Eurostari]] kaudu rongiühendust kogu riigi linnade ja alevitega ning rahvusvahelisi transpordi ühendusi Pariisi, [[Brüssel|Brüsselisse]] ja [[Amsterdam|Amsterdami]]. [[Thameslink|Thameslinki]] raudteevõrgus toimub 6 miljardi naela suurune programm, et liini uuendada ja laiendada. === Teed === Enamik Londoni kesklinna tänavaid laoti välja enne autode leiutamist ja Londoni teedevõrgus on sageli ummikud. Londoni kesklinnas on ummikumaks 11,50 naela päevas. Ultra Low Emission Zone (ULEZ) lisab lisatasu 12,50 naela päevas sõidukite kohta, mis ei vasta bensiini Euro 4 standarditele ja diislikütuse Euro 6 standarditele. ULEZ laiendatakse alates 2021. aasta oktoobrist North ja South Circularile.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.fleetnews.co.uk/news/fleet-industry-news/2017/11/03/london-mayor-confirms-ultra-low-emission-zone-will-start-in-2019|pealkiri=London Mayor confirms Ultra-Low Emission Zone will start in 2019|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2019-07-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190725104307/https://www.fleetnews.co.uk/news/fleet-industry-news/2017/11/03/london-mayor-confirms-ultra-low-emission-zone-will-start-in-2019|url-olek=ei tööta}}</ref> === Lennujaamad === Londonit teenindab kuus rahvusvahelist lennujaama, mis on reisijateveo järgi maailma kõige tihedam linnade lennujaamasüsteem. Need on [[Londoni Heathrow' lennujaam|Heathrow]], [[Londoni Gatwicki lennujaam|Gatwick]], [[Londoni Stanstedi lennujaam|Stansted]], [[Londoni Lutoni lennujaam|Luton]], [[London City lennujaam|London City]] ja [[Londoni Southendi lennujaam|Southend]]. [[Fail:London airports rail.png|pisi|299x299px|Londonit teenindavad lennujaamad ning sinna viivad raudtee- ja metrooliinid]] Londoni lennujaamade läbilaskevõime suurendamiseks on tehtud mitmeid ettepanekuid, sealhulgas Londoni Heathrow lennujaama laiendamine ja Gatwicki lennujaama laiendamine. Lennujaamade laiendamise peamine argument on Ühendkuningriigi majanduskasvu toetamine, pakkudes kogu maailmas kiiresti arenevate arengumaade õhutranspordiühenduste rahvusvahelise sõlmpunkti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://your.heathrow.com/takingbritainfurther/global-race/|pealkiri=The global race|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2014-10-13|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141013122939/http://your.heathrow.com/takingbritainfurther/global-race/}}</ref> Heathrow' ettepanek loodab luua Suurbritannias 120 000 uut töökohta ja tuua üle 100 miljardi naela majanduslikku kasu. Samuti on oodata laienemise tulemusel ekspordi hoogustamist. === Sadamad === Kunagi maailma suurima sadamana tuntud [[Londoni sadam]] on tänapäeval Ühendkuningriigi suuruselt teine sadam, mis käitleb igal aastal 48 miljonit tonni lasti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://assets.dft.gov.uk/statistics/releases/port-freight-statistics-2010-annual-provisional/port-freight-statistics-2010-annual-provisional.pdf|pealkiri=Provisional Port Statistics 2010|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2011-08-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110830021518/http://assets.dft.gov.uk/statistics/releases/port-freight-statistics-2010-annual-provisional/port-freight-statistics-2010-annual-provisional.pdf}}</ref> Sadam ei asu ühes piirkonnas – see ulatub mööda Thamesi loodeosa, sealhulgas Londoni kesklinnas, paljude sadamate, dokkide, terminalide ja rajatistega, mis on sajandite jooksul järk-järgult ehitatud. Nagu paljude sarnaste ajalooliste Euroopa sadamate puhul, on ka suurem osa tegevusest järk-järgult liikunud avamere poole, kuna laevad on kasvanud suuremaks ja muu linnakasutus võtab maad kesklinnale lähemale. Tänapäeval möödub suur osa Londoni sadama kaubast [[Tilbury]] sadamast väljaspool Suur-Londoni piiri. Suurbritannia uusim konteinersadam on [[London Gateway]], mis avati 2013. aastal. [[Essex]]i [[Thurrock]]is asuv 1,5 miljardi naela suurune rajatis asub Thamesi jõe ääres 32 km Londonist. Eeldatavasti suudab sadam aastas käidelda 3,5 miljonit konteinerit. Prognooside kohaselt loob see areng Londonis ja kagu piirkonnas 27 000 töökohta ning annab selle majandusele 2,4 miljardit naela aastas.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.bbc.co.uk/news/uk-england-essex-24844756|pealkiri=London Gateway 'super-port' welcomes first vessel|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Vaata ka == * [[Suurbritannia majandus]] * [[Euroopa majandus]] == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:London]] [[Kategooria:Suurbritannia]] [[Kategooria:Majandus]] kwzmefuecm74finv1q4giyjue25rh79 Loendi hõlmamine 0 569245 7157410 5610057 2026-05-19T20:35:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157410 wikitext text/x-wiki '''Loendi hõlmamine''' on mõnes [[programmeerimiskeel|programmeerimiskeeles]] kasutatav [[süntaks|süntaktiline]] konstruktsioon [[Loend_(andmestruktuur)|loendi]] põhjal uue loendi moodustamiseks. Loendi hõlmamise süntaks põhineb matemaatilises [[hulgateooria]]s kasutataval notatsioonil, mis määrab ära [[hulk|hulga]], millest liikmeid uude hulka saab valida, ja tingimuse(d), mida uue hulga liikmed peavad rahuldama. Loendi hõlmamise puhul on suurim erinevus võrreldes hulkadega see, et loendi liikmed ei pea olema unikaalsed. ==Ajalugu== Loendi hõlmamist saab kasutada [[funktsionaalne_programmeerimine|funktsionaalsest programmeerimisest]] tuntud ''map''- ja ''filter''-funktsioonide asemel. Samas on ka loendi hõlmamise süntaks ise tuntuks saanud just funktsionaalsete programmeerimiskeelte vahendusel. Esimest korda kasutati sellist konstruktsiooni programmeerimiskeeles [[SETL]], mis põhines hulgateoorial ning loodi aastal 1969. SETL omakorda mõjutas programmeerimiskeelt [[ABC_(programmeerimiskeel)|ABC]], mida programmeerimiskeele [[Python_(programmeerimiskeel)|Python]] looja [[Guido van Rossum]] on nimetanud Pythoni otseseks eelkäijaks.<ref>{{Netiviide |url=http://mail.python.org/pipermail/python-dev/2000-August/008881.html |pealkiri=Python-Dev: SETL |vaadatud=2019-10-27 |arhiivimisaeg=2011-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514231628/http://mail.python.org/pipermail/python-dev/2000-August/008881.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Selles artiklis toodud näited põhinevadki peamiselt Pythoni süntaksil. Terminit ''comprehension'', mille eestikeelseks vasteks on pakutud "hõlmamine", kasutati esimest korda programmeerimiskeele [[NPL_(programmeerimiskeel)|NPL]] loojate Rod Burstall ja John Darlington poolt aastal 1977. ==Näited== Loendi hõlmamine on töövõte, mis võimaldab programmeerijal esitada sama mõte kokkusurutumal, kuid samas loendi hõlmamise konstruktsiooniga harjunud inimesele kergemini loetavamal kujul. Vaatleme näidet programmeerimiskeelest Python, kuid ilma loendi hõlmamise süntaksit kasutamata: <syntaxhighlight lang="python"> >>> uus_loend = [] >>> for n in range(11): >>> uus_loend.append(n * 2) >>> uus_loend [0, 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20] </syntaxhighlight> Esimesel real luuakse tühi loend nimega uus_loend. Teisel real on [[tsükkel_(programmeerimine)|tsükli]] päis, mis määrab ära vahemiku, mille piires tsüklimuutuja n muutub (0-10, 11 pole kaasa haaratud). Tsükli kehas (taandega kolmas rida) lisatakse igal tsükli sammul loendile 'uus_loend' uus liige, mis on võrdne tsüklimuutuja 'n' ja arvu 2 korrutisega. Viimasel real trükitakse tulemus [[käsurida|käsureale]] välja. Tulemuseks on loend, mille liikmed on paarisarvud vahemikus 0-20. Loendi hõlmamise süntaks võimaldab loogiliselt samaväärse tulemuse saavutada väiksema koodiridade arvuga: <syntaxhighlight lang="python"> >>> uus_loend = [n * 2 for n in range(11)] >>> uus_loend [0, 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20] </syntaxhighlight> Nagu näha on tsükkel koos tsüklimuutuja korrutamisega arvuga 2 ning uue loendi moodustamine teostatud kõik ühel koodireal. Loendi hõlmamise süntaks võimaldab programmeerijal lisada ka tingimusi, millele uue loendi liige peab vastama. <syntaxhighlight lang="python"> >>> uus_loend = [n for n in range(11) if n % 2 == 1] >>> uus_loend [1, 3, 5, 7, 9] </syntaxhighlight> Sarnaselt eelmise näitega valitakse ka seekord liikmeid täisarvude hulgast vahemikus 0–10, kuid seekord neid ei korrutata arvuga kaks ehk liikmed jäävad samaks (n for n, mitte n * 2 for n). Erinevalt eelmisest korrast peavad aga liikmed seekord täitma tingimuse, et olla valitud loendi uus_loend koosseisu. See tingimus (if n % 2 == 1) tähendab, et loendi liikme täisarvulisel jagamisel arvuga 2 peab jäägiks olema 1 ehk teisisõnu peab tegemist olema paaritute arvudega. Loendi hõlmamise süntaks võimaldab esitada ka komplekssemaid konstruktsioone, mis sisaldavad mitut tsüklit. Näiteks [[maatriks]]i ehk kahemõõtmelise m x n mõõtmetega loendi [[transponeeritud_maatriks|transponeerimine]] on programmeerimiskeeles Python teostatav loendi hõlmamise abil järgnevalt. <syntaxhighlight lang="python"> >>> maatriks = [[1, 2, 3], [4, 5, 6], [7, 8, 9]] >>> transponeeritud_maatriks = [[maatriks[rida][veerg] for rida in range(len(maatriks))] for veerg in range(len(maatriks[0]))] >>> transponeeritud_maatriks [[1, 4, 7], [2, 5, 8], [3, 6, 9]] </syntaxhighlight> Loendi hõlmamine on lisaks Pythonile kasutusel mitmetes teistes keeltes, ehkki sageli oluliselt teistsuguse süntaksiga. Näiteks [[C_Sharp|C#]] keeles on kasutusel järgmised viisid: <syntaxhighlight lang="C#"> var uus = Enumerable.Range(0, 10) .Where(x => x*x > 3) .Select(x => x*2); </syntaxhighlight> Sama tulemuse annab ka [[SQL|SQLi]] süntaksiga sarnaneva süntaksiga järgmine C# kood: <syntaxhighlight lang="C#"> var uus = from x in Enumerable.Range(0,10) where x*x > 3 select x*2; </syntaxhighlight> Pythonis näeb samadele tingimustele vastav loendi hõlmamine välja järgmiselt: <syntaxhighlight lang="python"> [2*x for x in range(10) if x**2 > 3] </syntaxhighlight> Tulemuseks on vahemikust 0–9 valitud täisarvud, mida on korrutatud arvuga kaks ning mis vastavad tingimusele, et nende ruut on suurem kui arv kolm (mis eemaldab valikust arvud 0 ja 1). Seega kuuluvad uude loendisse täisarvud vahemikus 4–18. Loendi hõlmamise konstruktsioon ei ole saadaval kõikides programmeerimiskeeltes. Näiteks C# sarnane [[Java]] vastavat konstruktsiooni ei sisalda. Loendi hõlmamisega sarnane süntaks on näiteks Pythonis olemas ka teiste andmestruktuuride (hulgad, sõnastikud) jaoks. Hulga genereerimine hulga hõlmamise süntaksi abil. Antud juhul valitakse sõnest 'ABCDABCD' välja tähed A ja D ning esitatakse nad ühekordselt, sest hulgas ei saa olla korduvaid elemente. <syntaxhighlight lang="python"> >>> {hulga_element for hulga_element in 'ABCDABCD' if hulga_element not in 'CB'} {'A', 'D'} </syntaxhighlight> Sõnastiku (võtme-väärtuste paaride) genereerimine sõnastiku hõlmamise süntaksi abil. Järgmises näites tagastatakse paarid, kus võtmeteks on positiivsed täisarvud alates nullist ning väärtusteks suurtähed A ja D. <syntaxhighlight lang="python"> >>> {võti: väärtus for võti, väärtus in enumerate('ABCD') if väärtus not in 'CB'} {0: 'A', 3: 'D'} </syntaxhighlight> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== *[http://langexplr.blogspot.com/2007/02/list-comprehensions-across-languages_18.html Loendi hõlmamise näiteid erinevatest programmeerimiskeeltest] *[https://docs.python.org/3/tutorial/datastructures.html#list-comprehensions Loendi hõlmamise süntaksi juhend – docs.python.org] *[https://www.python.org/dev/peps/pep-0202/ 2000. aastal tehtud ettepanek võtta loendi hõlmamine Pythonis kasutusele] [[Kategooria:Programmeerimine]] hme0zod6m3vtrwp8c5zppnpqz4b66z0 Prantsuse kolmas vabariik 0 571389 7157649 7141360 2026-05-20T10:31:41Z Taurus404 80079 7157649 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2019|kuu=november}}{{Viitamata|kuu=november|aasta=2019}} {{Endine riik | nimi = Prantsuse Vabariik | omakeelne-nimi = République française | lipp = Flag of France (1794–1815, 1830–1958).svg | lipp-tekst = Lipp | vapp = Middle coat of arms of the French Republic (1905–1953).svg | vapp-tekst = Vapp | asendikaart = French Republic 1914.svg | asendikaart-tekst = Prantsuse Vabariik [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] eelõhtul | algusaasta = 1870 | lõppaasta = 1940 | valitsusvorm = ühtne parlamentaarne vabariik | osa = | ajalugu1 = | sündmus1 = | ajalugu2 = | sündmus2 = | ajalugu3 = | sündmus3 = | ajalugu4 = | sündmus4 = | ajalugu5 = | sündmus5 = | riigikeel = prantsuse keel | peamised-keeled = | pealinn = [[Pariis]] | riigipea = | riigipea-nimi = | riigipea2 = | riigipea-nimi2 = | religioon = [[katoliku kirik]]<br/>[[kalvinism]]<br/>[[luterlus]]<br/>[[judaism]] | pindala = | rahvaarv = 42 000 000 | rahvaarv-aasta = | rahvastikutihedus = | rahaühik = [[Prantsuse frank]] (= 100 [[santiim]]i) | eelnes = Prantsuse teine keisririik | järgnes = Vichy valitsus | hümn = "[[Marseljees]]" | deviis = ''"[[Liberté, égalité, fraternité]]"''<br /><small>"Vabadus, võrdsus, vendlus"</small> }} '''Prantsuse kolmas vabariik''' (prantsuse: ''La Troisième République'', mõnikord kirjutatakse ka ''La III<sup>e</sup> République'') oli heakskiidetud valitsussüsteem [[Prantsusmaa]]l alates 1870. aastast, kui [[Prantsuse teine keisririik]] [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] ajal kokku varises, kuni 10. juulini 1940 pärast [[Lahing Prantsusmaa pärast|Prantsusmaa kaotust]] [[Natsi-Saksamaa]]le [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]], mis viis [[Vichy valitsus]]e moodustamiseni Prantsusmaal. Kolmanda vabariigi algusaegadel valitsesid [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõjast]] (1870–1871) põhjustatud poliitilised häired, mis jätkusid pärast keiser [[Napoleon III]] langemist 1870. aastal. Preislaste poolt nõutud karmid sõjajärgsed hüvitised põhjustasid Prantsuse [[Alsace]]'i (säilitati ''[[Belforti departemang|Territoire de Belfort]]'') ja [[Lorraine]]'i (kirdeosa, s.o tänapäeva [[Moselle'i departemang]]) piirkondade kaotuse, sotsiaalse pöörde ning [[Pariisi kommuun]]i loomise. Kolmanda vabariigi varased valitsused kaalusid monarhia taastamist, kuid erimeelsusi selle monarhia olemuse ja õigustatud troonipärija osas ei õnnestunud lahendada. Sellest tulenevalt sai algselt [[Ajutine valitsus|ajutiseks valitsuseks]] kavandatud kolmas vabariik hoopis Prantsusmaa alaliseks valitsusvormiks. [[Prantsuse põhiseadus (1875)|Prantsuse põhiseadusega (1875)]] määratleti Kolmanda vabariigi koosseis. See koosnes [[Saadikutekoda (Prantsusmaa)|saadikutekojast]] ja [[Senat (Prantsusmaa)|senatist]], et moodustada valitsuse seadusandlik haru, ja [[Prantsusmaa riigipeade loend#Kolmas vabariik|presidendist]], kes täitis riigipea ülesandeid. Kahe esimese presidendi [[Adolphe Thiers]]i ja [[Patrice de Mac Mahon]]i ametiajal domineerisid monarhia taastamise üleskutsed, kuid järjest suurenev toetus vabariiklikule valitsemisvormile Prantsuse elanikkonna ja rea vabariiklike presidentide seas 1880. aastatel kahandas järk-järgult väljavaateid monarhia taastamisele. Kolmas vabariik rajas palju [[Prantsuse koloniaalimpeerium|Prantsuse koloniaalvaldusi]], sealhulgas [[Prantsuse Indohiina]], [[Prantsuse Madagaskar]]i, [[Prantsuse Polüneesia]] ja [[Rüselus Aafrika pärast|Rüseluses Aafrika pärast]] suuri territooriume [[Prantsuse Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]], mis kõik omandati 19. sajandi viimase kahe kümnendi jooksul. 20. sajandi algusaastatel domineeris [[Demokraatlik Vabariiklik Liit]], mis algselt oli kavandatud [[Vasaktsenter|vasaktsentristlikuks]] poliitiliseks liiduks, kuid sai aja jooksul peamiseks [[Paremtsenter|paremtsentristlikuks]] parteiks. Perioodil [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] algusest kuni 1930. aastate lõpuni oli Demokraatliku Vabariikliku Liidu ja [[Radikaalne partei (Prantsusmaa)|radikaalide]] vahel teravalt polariseeritud poliitika. Valitsus langes vähem kui aasta möödudes pärast teise maailmasõja puhkemist, kui Saksa väed okupeerisid enamiku Prantsusmaast, ning asendati [[Charles de Gaulle]]'i [[Vaba Prantsusmaa]] (''La France libre'') ja [[Philippe Pétain]]i [[Vichy valitsus]]e (''L'État français'') konkureerivate valitsustega. [[Adolphe Thiers]] nimetas vabariiklust 1870. aastatel "valitsusvormiks, mis jagab Prantsusmaad kõige vähem"; Kolmanda vabariigi poliitika oli siiski teravalt polariseeritud. Vasakul seisis reformistlik Prantsusmaa, [[Prantsuse revolutsioon]]i pärija. Paremal seisis konservatiivne Prantsusmaa, mille juured olid talurahvas, katoliku kirik ja armee. Vaatamata Prantsusmaa teravalt jagunenud valijaskonnale ja visadele katsetele seda kummutada, kestis Kolmas vabariik seitsekümmend aastat, mis aastal 2019 teeb sellest pikima kestusega valitsussüsteemi Prantsusmaal alates ''[[Ancien Régime]]'' kokkuvarisemisest aastal 1789. == Poliitika == {{vaata|Prantsuse-Preisi sõda}} [[Pilt:Maurice Neumont, War is the National Industry of Prussia, 1917, Cornell CUL PJM 1185 01.jpg|thumb|Prantsuse 1917. aasta propagandaplakat 18. sajandist pärit tsitaadiga: "Veel 1788. aastal ütles Mirabeau, et sõda on Preisimaa rahvuslik tööstus."]] [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] (1870–1871) tagajärjel sai Prantsusmaa lüüa ning keiser [[Napoleon III]] ja tema [[Prantsuse teine keisririik|keisririik]] kukutati. Pärast Napoleoni tabamist preislaste poolt [[Sedani lahing]]us (1. septembril 1870) lõid Léon Gambetta juhitud Pariisi saadikud 4. septembril 1870 ajutise valitsusena [[Rahvusliku kaitse valitsus]]e. Siis valisid saadikud kindral [[Louis-Jules Trochu]] presidendiks. See kolmanda vabariigi esimene valitsus valitses [[Pariisi piiramine (1870-1871)|Pariisi piiramise]] ajal (19. september 1870 – 28. jaanuar 1871). Kui Pariis oli ülejäänud okupeerimata Prantsusmaast ära lõigatud, rajas sõjaminister [[Léon Gambetta]], kellel õnnestus Pariisist kuumaõhupalliga lahkuda, ajutise vabariikliku valitsuse peakorteri [[Tours]]i linnas Loire'i jõe ääres. Pärast Prantsusmaa alistumist jaanuaris 1871 läks ajutine Rahvusliku kaitse valitsus laiali ja kuulutati välja riiklikud valimised eesmärgiga luua uus Prantsuse valitsus. Sel ajal Preisimaa poolt okupeeritud Prantsuse territooriumid ei osalenud. Tekkinud konservatiivne Rahvusassamblee valis [[Adolphe Thiers]]i Ajutise valitsuse peaks, nimeliselt "vabariigi täidesaatva haru juht, kuni tehakse otsus Prantsusmaa institutsioonide kohta". Pariisi elanikkonnas valitsenud revolutsioonilise ja vasaktiiva poliitiline kliima tõttu, valis paremtiiva valitsus oma peakorteriks [[Versailles]]' kuningapalee. Uus valitsus pidas äsja välja kuulutatud [[Saksa keisririik|Saksa keisririigiga]] läbirääkimisi rahulepingu sõlmimiseks: [[Frankfurdi rahu (1871)|Frankfurdi rahu]] sõlmiti 10. mail 1871. Preislaste õhutamiseks Prantsusmaalt lahkuma võttis valitsus reparatsioonide maksmiseks vastu mitmesuguseid rahandusseadusi, nagu vastuoluline tähtaegade seadus. Pariisis tekkis valitsuse vastu pahameel ning märtsi lõpust maini 1871 mässasid Pariisi töölised ja [[Rahvuskaart (Prantsusmaa)|Rahvuskaart]] ja rajasid [[Pariisi kommuun]]i, mis hoidis radikaalset vasaktiiva režiimi kaks kuud, kuni Thiersi valitsus mais 1871 selle veriselt maha surus. Järgnenud [[kommunaarid]]e repressioonidel olid [[Töölisliikumine|töölisliikumisele]] katastroofilised tagajärjed. === Parlamentaarne monarhia === [[Pilt:France Chambre des deputes 1871.png|thumb|left|upright=0.9|Rahvusassamblee koosseis, 1871]] Napoleon III režiimi kokkuvarisemise järel peetud [[Prantsuse parlamendivalimised (1871)|1871. aasta Prantsuse parlamendivalimised]] andsid Prantsuse Rahvusassamblees monarhistidele enamuse, mis soosis Preisimaaga rahukokkulepe sõlmimist. [[Legitimistid]] Rahvusassamblees toetasid Prantsuse troonile [[Bourbonid]]e dünastia vanemast liinist viimase monarhi kuningas [[Charles X]] järeltulija kandidatuuri: tema lapselaps [[Henri V]]. [[Orléanistid]] toetasid Charles X nõbu, kes asendas teda Prantsuse monarhina aastal 1830, kuningas [[Louis Philippe I]] järeltulijat: tema lapselaps [[Philippe d'Orléans (1838-1894)|Philippe d'Orléans]]. [[Bonapartist]]id olid Napoléon III lüüasaamise tõttu tõrjutud ja ei suutnud ühegi [[Bonaparte]] perekonna liikme kandidatuuri edasi viia. Legitimistid ja orléanistid jõudsid lõpuks kompromissile, millega lastetu Henri V tunnistati kuningaks, kelle pärijaks tunnistati Philippe d'Orléans. Seetõttu pakuti 1871. aastal trooni Henri V-le. Henri V arvas, et taastatud monarhia peab kõrvaldama kõik revolutsiooni jäljed (sealhulgas kõige kuulsamalt [[Prantsusmaa lipp|trikoloori]]), et taastada monarhia ja rahva vaheline ühtsus, mille revolutsioon oli lõhestanud. Kompromiss selles osas oli võimatu, kuni rahvas ei olnud jälle ühtne. Üldsus ei tahtnud aga trikoloorist loobuda. Seetõttu monarhistid taganesid, et oodata vananeva lastetu Henri V surma, kui trooni võiks pakkuda tema liberaalsemale pärijale Philippe d'Orléansile. Seetõttu loodi "ajutine" vabariiklik valitsus. Henri V elas aastani 1883, kuid selleks ajaks oli entusiasm monarhia järele kadunud ja selle tulemusel ei pakutud Philippe d'Orléansile Prantsuse trooni kunagi. === ''Ordre Moral''i valitsus === {{vaata|1877. aasta 16. mai kriis}} [[Pilt:La Basilica del sagrado Corazón de Montmartre.JPG|thumb|left|[[Sacré-Cœuri kirik]] ehitati ''Ordre Moral''<nowiki/>'i sümboliks]] Pärast Prantsusmaa Preisimaale alistumist 1871. aasta jaanuaris, mis lõpetas [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]], rajas ülemineku [[Rahvusliku kaitse valitsus]] uue valitsuse asukoha [[Versailles]]'sse Pariisi piiramise tõttu Preisi vägede poolt. Uued rahvaesindajad valiti sama aasta veebruaris, moodustades valitsuse, millest arenes edaspidi välja Kolmas vabariik. Need esindajad – valdavalt konservatiivsed vabariiklased – võtsid vastu terve rea seadusi, mis kutsusid esile vabariikliku liikumise radikaalsete ja vasakpoolsete elementide vastupanu ja protesti. Pariisis puhkes Versailles' valitsuse ja linna radikaalsete sotsialistide vahel rida avalikke arutelusid. Radikaalid lükkasid Versailles' võimu lõpuks tagasi, reageerides märtsis [[Pariisi kommuun]]i rajamisega. Prantsuse konservatiivid pidasid kommuuni õigustavaid põhimõtteid suuresti moraalselt mandunuteks, samal ajal, kui Versailles' valitsus püüdis säilitada sõjajärgset nõrka stabiilsust, mille oli kehtestanud. Mais marssisid [[Patrice de Mac Mahon]]i ja Versailles' valitsuse juhitavad regulaarsed [[Prantsusmaa relvajõud]] Pariisi peale ja suutsid Verise nädala jooksul kommuuni likvideerida. Mõistet ''ordre moral'' ('moraalne kord') hakati seejärel kasutama lootustandva Kolmanda vabariigi kohta tänu kommuuni mahasurumisele järgnenud konservatiivse poliitika ja väärtuste tajutavale taastamisele. Mac Mahon, kelle populaarsust tugevdas tema vastus kommuunile, valiti hiljem 1873. aasta mais [[Prantsusmaa president|vabariigi presidendiks]] ja pidas seda ametit 1879. aasta jaanuarini. Ustava [[Katoliku kirik|katoliikliku]] konservatiivina [[Legitimistid|legitimistlike]] sümpaatiatega ja ilmalike esindajate märkimisväärse umbusaldajana oli Mac Mahon üha enam vastuolus Prantsuse parlamendiga, kuna liberaalsed ja ilmalikud vabariiklased said tema presidendiks olemise ajal seadusandliku enamuse. 1875. aasta veebruaris kehtestati rea parlamendiseadustega [[Prantsuse põhiseadus (1875)|uue vabariigi põhiseadus]]. Selle eesotsas oli vabariigi president. Moodustati kahekojaline parlament, mis koosnes otsevalitud [[Saadikutekoda (Prantsusmaa)|Saadikutekojast]] ja kaudselt valitud [[Senat (Prantsusmaa)|Senatist]], koos nõukogu presidendile ([[peaminister]]) alluva valitsusega, mis vastutas nominaalselt nii vabariigi presidendi kui ka parlamendi ees. 1870. aastate vältel valitses avalikus arutelus küsimus, kas monarhia peaks vabariiki asendama või selle üle järele valvama. [[Pilt:1887 Bettanier Der Schwarze Fleck anagoria.JPG|thumb|right|Prantsusmaal õpetati kooliõpilasi mitte unustama Alsace-Lorraine'i kadunud piirkondi, mis olid kaartidel musta värviga värvitud]] 1876. aasta valimised näitasid avalikkuse suurt tuge vabariikliku liikumise üha antimonarhistlikumaks muutmisele. Saadikutekotta valiti otsustav vabariiklaste enamus, samas kui senati monarhistlikku enamust hoiti ainult ühe kohaga. President Mac Mahon reageeris sellele 1877. aasta mais, püüdes vabariiklaste kasvavat populaarsust vaigistada ja nende poliitilist mõju piirata meetmete abil, mis said Prantsusmaal tuntuks kui [[1877. aasta 16. mai kriis|''le seize Mai'']]. 16. mail 1877 sundis Mac Mahon lahkuma [[Mõõdukad vabariiklased (Prantsusmaa)|mõõduka vabariikliku]] peaministri [[Jules Simon]]i ja nimetas ametisse [[orléanist]] [[Albert de Broglie]]. Kui Saadikutekoda avaldas ametisse nimetamisele nördimust, pidades volituste üleminekut ebaseaduslikuks ja keeldudes koostööst nii Mac Mahoni kui ka Brogliega, saatis Mac Mahon koja laiali ja kuulutas välja uued üldvalimised järgmises oktoobris. Seejärel süüdistasid vabariiklased ja nende pooldajad Mac Mahonit põhiseadusliku riigipöörde katses, millist väidet ta avalikult eitas. Oktoobrivalimised tõid Saadikutekotta taas vabariikliku enamuse, kinnitades veelgi avalikku arvamust. Vabariiklased said Senatis enamuse 1879. aasta jaanuaris, luues mõlemas kojas domineerimise ja lõpetades tõhusalt monarhia taastamise võimaluse. Mac Mahon astus tagasi 30. jaanuaril 1879, teda asendas [[Oportunistlikud vabariiklased|mõõdukas]] [[Jules Grévy]]. === Oportunistlikud vabariiklased === {{vaata|Oportunistlikud vabariiklased}} Pärast 1877. aasta 16. mai kriisi tõrjuti [[legitimistid]] võimult ning vabariiki juhtisid lõpuks vabariiklased, tuntud kui [[oportunistlikud vabariiklased]], oma toetuse pärast mõõdukatele sotsiaalsetele ja poliitilistele muudatustele, et uus režiim kindlalt kehtestada. [[Jules Ferry seadused]], mis tegid avaliku hariduse vabaks, kohustuslikuks ja ilmalikuks (''[[Laïcité]]''), hääletati 1881. ja 1882. aastal, mis on üks esimesi märke vabariigi laienevast kodanikuvõimust. Sellest ajast peale ei olnud avalik haridus enam katoliiklike koguduste kontrolli all. Prantsuse monarhismi kui tõsise poliitilise jõu tõkestamiseks purustati [[Prantsuse kroonijuveelid]] ja müüdi 1885. aastal. Alles hoiti vaid mõned kroonid, nende väärtuslikud kalliskivid asendati värvilise klaasiga. === Boulanger' kriis === [[Pilt:Georges_Ernest_Boulanger_by_Atelier_Nadar.jpg|thumb|upright=0.9|[[Georges Ernest Boulanger]], hüüdnimega Général Revanche]] 1889. aastal raputas vabariiki kindral [[Georges Ernest Boulanger]]' põhjustatud ootamatu poliitiline kriis. Tohutult populaarne kindral võitis rea valimisi, kus ta loobus oma kohast Saadikutekojas ja kandideeris taas teises ringkonnas. Oma populaarsuse tipul 1889. aasta jaanuaris teeskles ta [[riigipööre|riigipöörde]] ohtu ja diktatuuri loomist. Oma toetusbaasiga Pariisi ja teiste linnade töölisringkondades, lisaks traditsiooniliste katoliiklaste ja rojalistide maapiirkondades, propageeris ta Saksamaa vastu suunatud agressiivset natsionalismi. 1889. aasta septembri valimised tähistasid Boulanger' toetajate otsustavat lüüasaamist. Nad said lüüa muudatustega valimisseadustes, mis takistasid Boulanger'd kandideerimast mitmes valimisringkonnas; valitsuse agressiivse opositsiooni poolt; ja kindrali enda äraolekul, kes asetas end iseenda poolt määratud pagulusse, et olla koos oma armukesega. Boulanger' langemine kahjustas tõsiselt konservatiivsete ja rojalistlike elementide poliitilist tugevust Prantsusmaal; nad ei taastanud oma tugevust aastani 1940. Revisionistlikud teadlased on väitnud, et Boulanger' toetajate liikumine esindas sagedamini pigem radikaalsete vasakpoolsete kui äärmusparempoolsete elemente. Nende töö on osa tekkivast üksmeelest selles, et Prantsusmaa radikaalsed parempoolsed moodustati osaliselt Dreyfusi ajastul meeste poolt, kes olid kümmekond aastat varem radikaalsed vasakpoolsed Boulanger' toetajad. === Panama skandaal === {{vaata|Panama skandaal}} 1892. aasta [[Panama skandaal]] tähendas [[Panama kanal]]i ehitamise ebaõnnestunud katse tohutuid kulusid. Haiguste, surmade, ebaefektiivsuse ja laialt levinud korruptsiooni tõttu läks pankrotti suurkanalit haldav Panama kanali ettevõte, kaotades miljoneid. Seda peetakse 19. sajandi suurimaks rahakorruptsiooni skandaaliks. Ligi miljard franki kaotati, kui Prantsuse valitsus võttis altkäemaksu, et vaikida Panama kanali ettevõtte rahalistest probleemidest. === Heaoluriik ja rahvatervis === Riigil oli Prantsusmaal enne Esimest maailmasõda väiksem roll kui Saksamaal. Prantsusmaa sissetulekute tase oli kõrgem kui Saksamaa sissetulekute tase hoolimata sellest, et Prantsusmaal on vähem loodusvarasid, samas kui maksukoormus ja valitsuskulud olid Prantsusmaal väiksemad kui Saksamaal. Prantsusmaa jäi rahvatervise, töötuskindlustuse ja riiklike vanaduspensionikavadega heaoluriigi arendamisel maha nii Bismarcki Saksamaast kui ka Suurbritanniast ja Iirimaast. 1898. aastal kehtis töötajatele õnnetusjuhtumikindlustuse seadus ja 1910. aastal koostas Prantsusmaa riikliku pensionikava. Erinevalt Saksamaast või Suurbritanniast olid programmid palju väiksemad, näiteks pensionid olid vabatahtlik kava. Ajaloolane Timothy Smith leiab, et Prantsusmaa hirm riiklike abiprogrammide ees oli laialdane põlgus [[Inglismaa vaesteseadus]]e vastu. [[Tuberkuloos]] oli kõige kohutavam haigus sel ajal, rünnates eriti kahekümnendates eluaastates noori inimesi. Saksamaa kehtestas jõulised avaliku hügieeni ja ravila abinõud, kuid Prantsusmaa laskis selle probleemiga tegeleda eraarstidel. Prantsuse meditsiinitöötajad kaitsesid oma õigusi ning rahvatervise aktivistid polnud nii hästi organiseeritud ega mõjukad kui Saksamaal, Suurbritannias või Ameerika Ühendriikides. Näiteks toimus pikk võitlus rahvatervise seaduse üle, mis algas 1880. aastatel kampaaniana riigi tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks, nakkushaiguste registreerimise nõudmiseks, karantiini kehtestamiseks ning 1850. aasta puudulike tervishoiu- ja eluasemealaste õigusaktide parandamiseks. Kuid reformaatorid kohtasid bürokraatide, poliitikute ja arstide vastuseisu. Kuna see oli nii paljude huvide jaoks ähvardav, arutati seda ettepanekut ja lükati 20 aastaks edasi, enne kui see 1902. aastal seaduseks sai. Lõplikult viidi rakendamine ellu siis, kui valitsus mõistis, et nakkushaigused mõjutavad riiklikku julgeolekut sõjaväelaste värbamise nõrgenemisel ja rahvastiku kasvu kiiruse hoidmisel Saksamaa omadest tunduvalt madalamal. Teine väljapakutud teooria on see, et Prantsusmaa rahvaarvu aeglane kasv võrreldes Saksamaaga oli tingitud prantslaste väiksemast sündimusest, mis võis olla tingitud Prantsuse revolutsiooniseaduse sättest, mille kohaselt maa tuli jagada kõigi poegade vahel (või maksta suurt hüvitist) – see viis selleni, et talupojad ei tahtnud rohkem kui ühte poega. Puuduvad tõendid selle kohta, et prantslaste keskmine eluiga oleks olnud väiksem kui Saksamaal. == Dreyfusi afäär == {{vaata|Dreyfusi afäär}} Dreyfusi afäär oli suur poliitiline skandaal, mis raputas Prantsusmaad alates 1894. aastast kuni selle lahenduseni 1906. aastal, ja siis oli järelkaja veel aastakümneteks. Afääri asjaajamisest on saanud kaasaegne ja universaalne ebaõigluse sümbol. See on endiselt üks ilmekamaid näiteid keerulisest õigusemõistmisest, milles ajakirjandus ja avalik arvamus etendasid keskset rolli. Kõne all oli jultunud [[antisemitism]], mida [[Prantsusmaa maavägi|Prantsuse armee]] praktiseeris ning mida konservatiivid ja katoliiklikud traditsionalistid kaitsesid ilmalike vasaktsentristlike, vasakpoolsete ja vabariiklike jõudude, sealhulgas enamiku juutide vastu. Lõpuks võidutsesid viimased. [[Pilt:AlfredDreyfus.jpg|thumb|Kapten [[Alfred Dreyfus]]]] Afäär algas 1894. aasta novembris noore Prantsuse suurtükiväe ohvitseri, Alsace'i juudi päritolu kapten [[Alfred Dreyfus]]i süüdimõistmisega riigireetmises. Prantsuse sõjasaladuste edastamise eest Pariisis asuvale Saksa saatkonnale määrati talle eluaegne vanglakaristus ja ta saadeti karistuskolooniasse [[Kuradisaar]]ele [[Prantsuse Guajaana]]s (hüüdnimega ''la guillotine sèche'' – 'kuiv giljotiin'), kus ta veetis peaaegu viis aastat. Kaks aastat hiljem tulid päevavalgele tõendid, mis näitasid, et tegelik spioon oli Prantsuse armee major [[Ferdinand Walsin Esterhazy]]. Pärast seda, kui kõrged sõjaväeametnikud uued tõendid salastasid, mõistis sõjakohus Esterhazy ühehäälselt õigeks. Vastuseks esitas armee Dreyfusile võltsdokumentide alusel täiendavaid süüdistusi. Sõna sõjaväekohtu katsetest Dreyfus süüdi lavastada hakkas levima, peamiselt poleemilise artikli "[[J'accuse (kiri)|J'accuse]]" tõttu, 1898. aasta jaanuaris Pariisi ajalehes avaldatud väljapaistva kirjaniku [[Émile Zola]] äge avalik kiri. Aktivistid avaldasid valitsusele survet juhtumi uuesti avamiseks. 1899. aastal saadeti Dreyfus Prantsusmaale tagasi uueks kohtuprotsessiks. Pingeline poliitiline ja kohtulik skandaal, mis järgnes, jagas Prantsuse ühiskonna Dreyfusi toetajateks, nagu [[Anatole France]], [[Henri Poincaré]] ja [[Georges Clemenceau]], ning tema hukkamõistjateks, nagu [[Édouard Drumont]], antisemiitliku ajalehe [[La Libre Parole]] juht ja kirjastaja. Uue kohtuprotsessi tulemuseks oli uus süüdimõistmine ja 10-aastane karistus, kuid Dreyfus sai armu ja vabastati. Lõpuks osutusid kõik tema vastu esitatud süüdistused alusetuks ning 1906. aastal Dreyfus vabastati ja ennistati Prantsuse armee majoriks. Aastatel 1894–1906 jagas skandaal Prantsusmaa sügavalt ja püsivalt kaheks vastasleeriks: armeemeelsed Dreyfusi-vastased koosnesid konservatiividest, katoliiklikest traditsionalistidest ja rojalistidest, kes üldiselt kaotasid initsiatiivi antiklerikaalsetele, vabariigimeelsetele Dreyfusi-pooldajatele, haritlaste ja õpetajate tugeval toetusel. See kibestas Prantsuse poliitikat ja hõlbustas radikaalsete poliitikute üha suuremat mõju poliitilise spektri mõlemal poolel. == Sotsiaalne ajalugu == {{vaata|Belle Époque}} === Ajalehed === Demokraatlikku poliitilist ülesehitust toetas politiseeritud ajalehtede levik. Igapäevase ajakirjanduse tiraaž Pariisis paisus 1 miljonilt 1870. aastal 5 miljonini 1910. aastal; hiljem 1939. aastal ulatus see 6 miljonini. Reklaam kasvas kiiresti, pakkudes avaldamiseks kindlat rahalist alust, kuid see ei katnud kõiki kaasnevaid kulusid ja seda pidid täiendama ärihuvide salajased toetused, mis soovisid soodsat aruandlust. 1881. aasta uus liberaalne ajakirjandusseadus loobus sajandi vältel olnud tüüpilistest piiravatest tavadest. 1860. aastatel kasutusele võetud kiirestipöörlevad pressid hõlbustasid kiiret pöörlemisaega ja odavamat avaldamist. Uut tüüpi populaarsed ajalehed, eriti [[Le Petit Journal]], jõudsid lugejaskonnani, kes oli rohkem huvitatud mitmekesistest meelelahutustest ja kuulujuttudest kui rasketest uudistest. See hõivas veerandi Pariisi turust ja sundis ülejäänud hindu alandama. Peamised päevalehed võtsid tööle oma ajakirjanikud, kes võistlesid välkuudiste pärast. Kõik ajalehed tuginesid Agence Havas'le (nüüd [[Agence France-Presse]]), reporterite võrguga telegraafi-uudisteteenusele ja [[Reuters]]iga sõlmitud lepingutele, et osutada ülemaailmset teenust. Vanad ajalehed säilitasid oma lojaalse klientuuri, kuna nad olid keskendunud tõsistele poliitilistele küsimustele. Kuigi ajalehed sisaldasid tavaliselt valesid tiraažiarve, oli [[Le Petit Provençal]]i igapäevane tiraaž 1913. aastal tõenäoliselt umbes 100 000 ja Le Petit Meridionalil umbes 70 000. Reklaam täitis umbes 20% lehtedest. [[Assumptionistid|Rooma katoliku assumptionistlik ordu]] tegi riikliku ajalehe [[La Croix]] abil survegrupi meedia revolutsiooni. See toetas jõuliselt traditsioonilist katoliiklust, olles samal ajal uuenduslik kõige moodsama tehnoloogia ja turustussüsteemidega, mille piirkondlikud väljaanded olid kohandatud kohalikule maitsele. Sekularistid ja vabariiklased tunnistasid ajalehte oma suurimaks vaenlaseks, eriti kui see asus juhtima Dreyfusi reeturina ründamist ja antisemitismi õhutamist. Pärast Dreyfusile armuandmist sulges radikaalne valitsus 1900. aastal kogu assumptionistliku ordu ja selle ajalehe. Pangad maksid salaja teatud ajalehtedele, et edendada konkreetseid finantshuve ja varjata või peita väärkäitumist. Samuti tasusid nad soodsate teadete eest kommertstoodete uudiste artiklites. Mõnikord šantažeerib ajaleht ettevõtet, ähvardades avaldada ebasoodsat teavet, kui ettevõte ei hakka kohe ajalehes reklaamima. Välisriikide valitsused, eriti Venemaa ja Türgi, maksid ajakirjandusele salaja sadu tuhandeid franke aastas, et tagada Pariisis müüdavate võlakirjade soodne katvus. Kui tegelikud uudised olid Venemaa kohta halvad, nagu näiteks 1905. aasta revolutsiooni ajal või sõja ajal Jaapaniga, tõstis see ante miljonitele. Maailmasõja ajal said ajalehed sõjapüüdluste nimel rohkem propagandaagentuuriks ja vältisid kriitilisi kommentaare. Nad teatasid harva liitlaste saavutustest, andes kõik head uudised Prantsuse armeest. Lauses ei olnud ajalehed sõltumatud tõemeistrid, vaid maksid salaja panganduse kuulutusi. Maailmasõda lõpetas ajakirjanduse kuldajastu. Nende nooremad töötajad koondati ja meessoost asendajaid ei leitud (naisajakirjanikke ei peetud sobivaks). Raudteetransport oli normeeritud ja sisse tuli vähem paberit ja trükivärvi ning vähem eksemplare suudeti välja vedada. Inflatsioon tõstis ajalehepaberi hinda, mida oli alati napilt. Kaanehind tõusis, tiraaž langes ja paljud väljaspool Pariisi ilmunud 242 päevalehest suleti. Valitsus moodustas ministritevahelise pressikomisjoni ajakirjanduse hoolikaks jälgimiseks. Eraldi agentuur kehtestas tiheda tsensuuri, mille tulemusel tühjad kohad, kus uudisteateid või toimetusi ei lubatud. Päevalehed piirdusid mõnikord tavalise nelja asemel ainult kahe leheküljega, mis viis ühe satiirilise ajalehe proovima sõjauudiseid samas vaimus teatada: : Sõjauudised. Pooltsepeliin viskas poole oma pommidest poolajaga võitlejatele, mille tagajärjel sai veerand vigastada. Tsepeliin, osa poolõhutõrjerelvade poolt poolel teel rünnatud, hävitati pooleldi. Piirkondlikud ajalehed õitsesid pärast 1900. aastat. Pariisi ajalehed jäid pärast sõda siiski suuresti seisma. Suurim sõjajärgne edulugu oli [[Paris Soir]], millel puudus igasugune poliitiline tegevuskava ja mis oli pühendatud sensatsiooniliste reportaažide segu pakkumisele ringluse hõlbustamiseks ja tõsiste artiklite maine loomiseks. 1939. aastaks oli selle tiraaž üle 1,7 miljoni, mis on kaks korda suurem kui lähimal konkurendil [[Le Petit Parisien]]. Lisaks oma päevalehele toetas Paris Soir väga edukat naisteajakirja [[Marie Claire]]. Veel ühe ajakirja, Match, eeskujuks oli Ameerika ajakirja Life fotoajakirjandus. === Talupoegade moderniseerimine === Prantsusmaa oli maarahvas ja talupoeg oli tavaline Prantsuse kodanik. Ajaloolane [[Eugen Weber]] jälgis oma ilmunud raamatus "Talupoegadest prantslasteks" (1976) Prantsuse külade moderniseerimist ja väitis, et Prantsusmaa [[Maa-asula|maapiirkonnad]] liikusid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses mahajäämusest ja eraldatusest moodsasse, omades rahvusliku identiteedi tunnet. Ta rõhutas raudteede, vabariiklike koolide, ja [[Ajateenistus Prantsusmaal|universaalse sõjalise ajateenistuse]] rolle. Ta tugines oma leidudele koolide arvestuses, rändeharjumustes, ajateenistuse dokumentides ja majandussuundumustes. Weber väitis, et umbes kuni 1900. aastani oli [[Prantsuse nationalism|Prantsuse rahvustunne]] provintsides nõrk. Seejärel vaatas Weber, kuidas Kolmanda vabariigi poliitika lõi Prantsuse rahvustunde maapiirkondades. Weberi teadmisi kiideti laialdaselt, kuid kritiseerisid mõned inimesed, kes väitsid, et enne 1870. aastat oli provintsides olemas prantsluse tunne. === Linna kaubamaja === [[Pilt:Au Bon Marché (vue générale - gravure).jpg|thumb|upright=1.1|[[Le Bon Marché|Au Bon Marché]]]] Aristide Boucicaut asutas 1838. aastal Pariisis [[Le Bon Marché]] ja 1852. aastaks pakkus see laias valikus kaupu "ühe hoone osakondades". Kaupu müüdi fikseeritud hinnaga, tagatistega, mis võimaldasid vahetust ja tagasimakseid. 19. sajandi lõpuks oli Prantsuse krediidikaupmees [[Georges Dufayel]] teenindanud kuni kolm miljonit klienti ja oli seotud [[La Samaritaine]]'iga, suure Prantsuse kaubamajaga, mille 1870. aastal rajas endine Bon Marché juht. Prantslased mõnulesid Pariisi suurte poodide poolt esile toodud rahvuslikus prestiižis. Suur kirjanik [[Émile Zola]] (1840–1902) pani oma romaani "Au Bonheur des Dames" (1882–1883) tegevustiku tüüpilisse kaubamajja. Zola kujutas seda uue tehnoloogia sümbolina, mis oli nii ühiskonda parendav kui ka seda õgiv. Romaan kirjeldab tootearendust, juhtimisvõtteid, turundust ja tarbimisharjumusi. Grands Magasins Dufayel oli Pariisi põhjaossa 1890. aastal ehitatud tohutu odavate hindadega kaubamaja, kus see jõudis [[töölisklass]]i väga suure uue kliendibaasini. Naabruskonnas, kus oli vähe avalikku ruumi, pakkus see avaliku väljaku tarbijaversiooni. See õpetas töötajaid suhtuma ostlemisse kui põnevasse ühiskondlikku tegevusse, mitte ainult rutiinsesse vajaduste hankimisharjutusse, nagu seda tegi [[kodanlus]] kuulsates kaubamajades kesklinnas. Sarnaselt kodanliku kauplusega aitas see muuta tarbimise äritehingust otsesteks suheteks tarbijate ja soovitud toodete vahel. Selle reklaamid lubasid võimaluse osaleda uusimas ja moodsamas tarbimises mõistliku hinnaga. Esitleti uusimat tehnilist ja tehnoloogilist taset, mida esindasid näiteks kinod ja selliste leiutiste eksponaadid nagu [[Röntgenikiirgus|röntgeniaparaadid]] (mida saaks kasutada kingade paigaldamiseks) ja [[Fonograaf|grammofon]]. Pärast 1870. aastat hakkas kauplustes töötama aina enam naisi, sest noortele naistele pakuti prestiižseid töövõimalusi. Vaatamata kasinale palgale ja pikale tööajale meeldis neile kokkupuude kõige uuemate ja moodsamate kaupadega ja suhtlus ostujõuliste klientidega. == Radikaalide vabariik == Kõige tähtsam partei 20. sajandi alguse Prantsusmaal oli [[Radikaalne partei (Prantsusmaa)|Radikaalne partei]], asutatud 1901. aastal kui "vabariiklik, radikaalne ja radikaalsotsialistlik partei" ("Parti républicain, radical et radical-socialiste"). See oli poliitiliselt orientatsioonilt [[klassikaline liberalism|klassikaliselt liberaalne]] ning vastustas monarhiste ja klerikaalseid elemente ühelt poolt ning sotsialiste teiselt poolt. Vabamüürlased olid värvanud palju liikmeid. Radikaalid jagunesid aktivistideks, kes nõudsid riiklikku sekkumist majandusliku ja sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks, ja konservatiivideks, kelle esimene prioriteet oli stabiilsus. Töötajate nõudmised streikide järele ähvardasid sellist stabiilsust ja tõukasid palju radikaale konservatiivsuse poole. See oli naiste valimisõiguse vastu kartuses, et naised hääletavad selle vastaste või katoliku kiriku poolt kinnitatud kandidaatide poolt. See soosis progressiivset tulumaksu, majanduslikku võrdsust, laiendas haridusvõimalusi ja kooperatiive sisepoliitikas. Välispoliitikas pooldas see tugevat [[Rahvasteliit]]u pärast sõda ning rahu säilitamist kohustusliku vahekohtu, kontrollitud desarmeerimise, majandussanktsioonide ja võib-olla ka rahvusvahelise sõjalise jõu abil. [[Léon Gambetta]] järgijad, nagu [[Raymond Poincaré]], kellest sai 1920. aastatel nõukogu president, lõid [[Demokraatlik liit (Prantsusmaa)|Demokraatliku liidu]] (ARD), millest sai pärast esimest maailmasõda peamine paremtsentristlik partei. Valitsuskoalitsioonid varisesid kokku korrapärasusega ja kestsid harva üle mõne kuu, kuna radikaalid, sotsialistid, liberaalid, konservatiivid, vabariiklased ja monarhistid võitlesid kõik kontrolli eest. Mõned ajaloolased väidavad, et kollapsid ei olnud olulised, kuna need kajastasid paljude erakondade koalitsioonides toimunud väiksemaid muudatusi, mis rutiinselt kaotasid ja said mõned liitlased. Järelikult võib valitsuste vahetust vaadelda veidi enamana kui ministrite ümberkorraldamise sarja, kus paljud isikud liiguvad ühest valitsusest teise, sageli samadel ametikohtadel. == Kirik ja riik == Kolmanda vabariigi eluajal (1870–1940) peeti Prantsusmaal katoliku kiriku staatuse üle lahinguid vabariiklaste, monarhistide ja autoritaaride (nagu bonapartistid) vahel. Prantsuse vaimulikud ja piiskopid olid monarhistidega tihedalt seotud ja paljud tema hierarhiast olid pärit aadlisuguvõsadest. Vabariiklased tuginesid [[Antiklerikalism|antiklerikaalsele]] keskklassile, kes nägi kiriku liidus monarhistidega poliitilist ohtu vabariiklusele ja ohtu moodsale progressivaimule. Vabariiklased vihkasid kirikut selle poliitiliste ja klassiliste kuuluvuste pärast; nende jaoks esindas kirik ''[[Ancien Régime]]'i'', aega Prantsuse ajaloos, mis enamiku vabariiklaste lootuses oli kaugel selja taga. Vabariiklasi tugevdas protestantide ja juutide toetus. Katoliku kiriku nõrgendamiseks võeti vastu arvukalt seadusi. 1879. aastal arvati preestrid haiglate halduskomiteedest ja heategevusnõukogudest välja; aastal 1880 suunati usukoguduste vastu uued meetmed; 1880–1890 toimus paljudes haiglates nunnade asendamine ilmiknaistega; 1882. aastal võeti vastu [[Jules Ferry seadused|Ferry kooliseadused]]. [[1801. aasta konkordaat|Napoleoni 1801. aasta konkordaat]] jätkas tegevust, kuid 1881. aastal katkestas valitsus preestritele palgad. Vabariiklased kartsid, et religioossed ordud – eriti [[jesuiidid]] ja [[assumptionistid]] – koole kontrollides lastes vabariiklusevastasust koolitavad. Otsustanud selle välja juurida, kinnitasid vabariiklased, et nad vajavad majanduslike ja militaristlike edusammude saavutamiseks Prantsusmaa koolide kontrolli. (Vabariiklased pidasid 1870. aastal Saksamaa võidu peamiseks põhjuseks nende kõrgemat haridussüsteemi.) Varased katoliiklusevastased seadused olid suures osas vabariiklase [[Jules Ferry]] töö 1882. aastal. Usuõpetus oli kõigis koolides keelatud ja religioossed ordud ei tohtinud neis õpetada. Riigikoolide rajamiseks eraldati usukoolidest raha. Hiljem samal sajandil nõrgestasid teised Ferry järeltulijate vastuvõetud seadused kiriku positsiooni Prantsuse ühiskonnas veelgi. Tsiviilabielu muutus kohustuslikuks, kehtestati lahutus ja kaplanid eemaldati armeest. Kui [[Leo XIII]] 1878. aastal paavstiks sai, püüdis ta rahustada kiriku ja riigi suhteid. 1884. aastal käskis ta Prantsuse piiskoppidel mitte tegutseda riigi suhtes vaenulikult ''(Nobilissima Gallorum Gens)''. 1892. aastal andis ta välja [[entsüklika]], milles soovitas Prantsuse katoliiklastel koonduda vabariiki ja kaitsta kirikut vabariigi poliitikas osalemise kaudu ''(Au milieu des sollicitudes)''. Action libérale asutasid 1901. aastal [[Jacques Piou]] ja [[Albert de Mun]], endised monarhistid, kes astusid paavst [[Leo XIII]] palvel vabariiklusse. Kirikute vaatevinklist oli selle missioon väljendada Leo 1891. aasta entsüklilises raamatus "[[Rerum Novarum]]" sisalduvaid poliitilisi ideaale ja uusi ühiskonnaõpetusi. [[Action libérale populaire|Action libérale]] oli parlamendirühm, millest tekkis ALP poliitiline partei, lisades sellele laienemise tähistamiseks sõna ''populaire'' ('rahvalik'). Selle liikmeks võis saada igaüks, mitte ainult katoliiklased. Selle eesmärk oli koguda kokku kõik "ausad inimesed" ja olla Leo XIII otsitud sulatuskoht, kus katoliiklased ja mõõdukad vabariiklased ühineksid, et toetada sallivuse ja sotsiaalse progressi poliitikat. Selle moto võttis kokku programmi: "Vabadus kõigile; võrdsus seaduse ees; paremad tingimused töötajatele". Kuid "vanu vabariiklasi" oli vähe ja see ei suutnud kõiki katoliiklasi ümber koondada, kuna monarhistid, kristlikud demokraadid ja [[Integralism|integristid]] hoidusid sellest. Lõpuks värvas see peamiselt liberaalkatoliiklasi ([[Jacques Piou]]) ja sotsiaalkatoliiklasi ([[Albert de Mun]]). ALP oli algusest peale lahingusse tõmmatud (selle esimesed sammud langesid kokku Combes' ministriameti algusega ja selle antiklerikaalse võitluspoliitikaga), kuna usulised küsimused olid tema tähelepanu keskmes. See kaitses kirikut vabaduse ja tavaõiguse nimel. Tuliselt võideldes [[Action française]]'iga langes liikumine aastast 1908, kui see kaotas Rooma toetuse. Sellegipoolest oli ALP kuni 1914. aastani tähtsaim parempoolne partei. Katse parandada suhteid vabariiklastega ebaõnnestus. Sügavalt juurdunud kahtlused jäid mõlemale poolele ja [[Dreyfusi afäär]] (1894–1906) lisas õli tulle. Katoliiklased olid suuremalt jaolt Dreyfusi vastased. Assumptionistid avaldasid antisemiitlikke ja antivabariiklikke artikleid oma ajakirjas [[La Croix]]. See ajas raevu vabariiklastest poliitikud, kes olid meelsasti nõus kätte maksma. Sageli tegid nad koostööd [[Loož (vabamüürlus)|vabamüürlaste loožidega]]. [[Pierre Waldeck-Rousseau|Waldeck-Rousseau ministeerium]] (1899–1902) ja [[Émile Combes|Combes' ministeerium (1902–1905)]] võitlesid Vatikaniga piiskoppide nimetamise üle. Kaplanid eemaldati mereväe ja sõjaväe hospitalidest aastatel 1903 ja 1904 ning sõduritel kästi aastal 1904 mitte sageli katoliiklikesse klubidesse minna. [[Émile Combes]], kui ta 1902. aastal peaministriks valiti, otsustas kindlalt katoliikluse alistada. Pärast lühikest ametiaega sulges ta kõik Prantsusmaal tegutsevad [[kihelkonnakool]]id. Siis laskis ta parlamendil keelata kõigi religioossete ordude tegevus. See tähendas, et kõik 54 ordut Prantsusmaal saadeti laiali ja umbes 20 000 liiget lahkus kohe Prantsusmaalt, paljud Hispaaniasse. 1904. aastal külastas Prantsusmaa president [[Émile Loubet]] (1899–1906) Roomas Itaalia kuningat [[Vittorio Emanuele III]] ning paavst [[Pius X]] protesteeris Itaalia riigi sellise tunnustamise vastu. Combes reageeris jõuliselt ja kutsus tagasi oma suursaadiku [[Püha Tool]]i juures. 1905. aastal kehtestati seadus, mis tühistas Napoleoni [[1801. aasta konkordaat|1801. aasta konkordaadi]]. Kirik ja riik olid lõpuks eraldatud. Kogu kiriku vara konfiskeeriti. Riik ei maksnud usupersonalile enam palka. Avalikud jumalateenistused anti üle katoliku ilmikute ühendustele, kes kontrollisid juurdepääsu kirikutele. Kuid praktikas jätkati missade ja rituaalide läbiviimist. Combes' vastu olid jõuliselt kõik konservatiivsed parteid, kes pidasid kirikukoolide massilist sulgemist usu tagakiusamiseks. Combes juhtis vasakpoolset antiklerikaalset koalitsiooni, seistes silmitsi opositsiooniga, mida korraldas peamiselt katolikumeelne ALP. ALP-il oli tugevam rahvalik baas, parem rahastamine ja tugevam ajalehtede võrk, kuid parlamendis oli palju vähem kohti. Combes' valitsus tegi vabamüürlaste loožidega koostööd kõigi armeeohvitseride salajase jälgimise tagamiseks, et veenda, et vaimulikke katoliiklasi ei edutataks. [[Affaire Des Fiches]]'na paljastatud skandaal kahandas Combes' valitsuse toetust ja ta astus tagasi. See õõnestas ka armee moraali, kuna ohvitserid mõistsid, et nende eraelu uurivad vaenulikud spioonid on nende karjääri jaoks olulisemad kui nende enda ametialased saavutused. 1905. aasta detsembris algatas [[Maurice Rouvier]]' valitsus [[1905. aasta Prantsuse seadus kiriku ja riigi eraldamisest|Prantsuse seaduse kiriku ja riigi eraldamisest]]. Seda seadust toetas tugevalt Combes, kes oli rangelt rakendanud 1901. aasta [[selts]]ide seadust ja 1904. aasta usukoguduste õpetamisvabaduse seadust. 10. veebruaril 1905 kuulutas koda, et "Vatikani suhtumine" muutis kiriku ja riigi lahususe vältimatuks ning kiriku ja riigi eraldamise seadus võeti vastu detsembris 1905. Kirik sai tõsiselt haiget ja kaotas pooled preestritest. Pikemas perspektiivis saavutas see siiski autonoomia; hiljem polnud riigil enam piiskoppide valimisel häält, seega oli [[gallikanism]] surnud. == Välispoliitika == {{vaata|Suurriikide rahvusvahelised suhted (1814–1919)}} Välispoliitika 1871–1914 põhines liitude aeglasel ülesehitamisel Venemaa ja Suurbritanniaga, et tõrjuda Saksamaa ohtu. Bismarck tegi 1871. aastal Alsace'i ja Lorraine'i vallutamisega vea, käivitades aastakümnete pikkuse populaarse Saksamaa-vihkamise ja kättemaksu nõudmise. Bismarcki otsus tuli vastuseks rahva nõudmisele ja armee nõudmisele tugeva piiri järele. See polnud vajalik, kuna Prantsusmaa oli sõjaliselt palju nõrgem kui Saksamaa, kuid see sundis Bismarcki orienteerima Saksamaa välispoliitikat, et blokeerida Prantsusmaad suuremate liitlaste hankimisel. Alsace ja Lorraine olid mõne aasta jooksul nurisemise põhjuseks, kuid 1890. aastaks oli prantslaste arusaam, et nostalgia pole nii kasulik kui moderniseerimine, suuresti kadunud. Prantsusmaa ehitas oma armee ümber, rõhutades sellist moderniseerimist nagu uus suurtükivägi, ja pärast 1905. aastat investeeris ta suuresti sõjalennukitesse. Prestiiži taastamisel oli kõige olulisem tugev rõhk kasvaval Prantsuse impeeriumil, mis tõi prestiiži hoolimata suurtest rahalistest kuludest. Väga vähesed prantsuse perekonnad asusid kolooniatesse ning need olid loodusvarade ja kaubanduse osas liiga vaesed, et kogu majandusele olulist kasu tuua. Sellegipoolest olid nad Briti impeeriumi järel suuruselt teisel kohal, pakkudes prestiiži maailmaasjades, ja andsid katoliiklastele võimaluse (olles parlamendis vabariiklaste tugeva rünnaku all) pühendada oma energia prantsuse kultuuri ja tsivilisatsiooni levitamiseks kogu maailmas. Tohutu investeering Panama kanali ehitamisse oli täielik läbikukkumine raha, paljude haigussurmade ja poliitilise skandaali osas. Bismarck vallandati 1890. aastal ning pärast seda oli Saksamaa välispoliitika segane ja valesti juhitud. Näiteks katkestas Berliin tihedad sidemed Peterburiga, võimaldades prantslastel siseneda suurte finantsinvesteeringute kaudu, ning Pariisi ja Peterburi vahelise sõjalise liiduga, mis osutusid oluliseks ja vastupidavaks. Saksamaa vaenutses Suurbritanniaga, mis julgustas Londonit ja Pariisi loobuma oma erimeelsustest Egiptuse ja Aafrika üle, jõudes kompromissini, mille kohaselt prantslased tunnistasid Briti ülimuslikkust Egiptuses, Suurbritannia tunnustas Prantsuse ülimuslikkust Marokos. See võimaldas Suurbritannial ja Prantsusmaal läheneda, saavutades lõpuks mitteametlikud sõjalised suhted pärast 1904. aastat. === Diplomaadid === Prantsuse diplomaatia oli siseasjadest suuresti sõltumatu; majanduslikud, kultuurilised ja usulised huvigrupid pöörasid välissuhetele vähe tähelepanu. Alalised kutselised diplomaadid ja bürokraadid olid välja töötanud oma traditsioonid, kuidas [[Quai d'Orsay]] (kus asus välisministeerium) tegutseda ning nende stiil muutus põlvest põlve vähe. Enamik diplomaatidest olid pärit kõrge staatusega aristokraatlikest peredest. Kuigi Prantsusmaa oli üks väheseid vabariike Euroopas, segunesid selle diplomaadid sujuvalt kuninglike õukondade aristokraatide esindajatega. Peaministrid ja juhtivad poliitikud pöörasid välissuhetele üldiselt vähe tähelepanu, võimaldades käputäiel vanematel meestel poliitikat kontrollida. Esimese maailmasõja eelsetel kümnenditel domineerisid nad kümne suurema riigi saatkondades, kus Prantsusmaal oli suursaadik (mujale saatsid nad madalama astme ministreid). Nende hulka kuulusid [[Théophile Delcassé]], välisminister 1898–1905; [[Paul Cambon]], Londonis 1890–1920; [[Jean Jules Jusserand]], Washingtonis 1902–1924; ja Camille Barrère, Roomas 1897–1924. Välispoliitika osas jõuti üldiselt kokkuleppele kõrgete kaitsetollide osas, mis hoidsid põllumajanduse kõrgeid hindu. Pärast sakslastelt lüüasaamist tekkis tugev laialt levinud saksavastane meelsus, mis keskendus revanšismile ning Alsace'i ja Lorraine'i tagasisaamisele. Impeerium oli suure uhkuse küsimus ning administraatorite, sõdurite ja misjonäridena teenimine oli kõrge staatusega amet. Prantsuse välispoliitika aastatel 1871–1914 näitas dramaatilist muutumist alandatud sõpradeta ja vähese impeeriumiga võimult aastal 1871 õitseva koloniaalimpeeriumiga, mis oli Suurbritannia järel suuruselt teine, Euroopa liidusüsteemi keskpunktiks aastal 1914. Ehkki religioon oli sisepoliitikas tuliselt vaidlustatud küsimus, muutis katoliku kirik kolooniates misjonitöö ja kiriku ehitamise eriliseks. Enamik prantslasi eiras välispoliitikat; selle küsimused olid poliitikas vähem tähtsad. === 1871–1900 === Prantsuse välispoliitika põhines Saksamaa-hirmul – mille suuremat suurust ja kiiresti kasvavat majandust ei suudetud omavahel sobitada – koos revanšismiga, mis nõudis Alsace'i ja Lorraine'i tagastamist. Samal ajal oli teguriks imperialism. [[Rüselus Aafrika pärast|Aafrika rüseluse]] keskel sattusid konflikti Prantsuse ja Briti huvid Aafrikas. Kõige ohtlikum episood oli 1898. aasta [[Fashoda intsident]], kui Prantsuse väed üritasid nõuda Lõuna-Sudaani ala ja saabusid [[Egiptuse kediiv]]i huvides tegutsevad Briti väed. Tugeva surve all prantslased taganesid, tagades Inglise-Egiptuse kontrolli piirkonna üle. ''Status quo'' tunnistati kahe riigi vahelise kokkuleppega, millega tunnistati Suurbritannia kontrolli Egiptuse üle, samas Prantsusmaa sai domineerivaks võimuks [[Maroko]]s, kuid Prantsusmaa kannatas üldiselt alandavat lüüasaamist. [[Suessi kanal]], mida algselt ehitasid prantslased, sai 1875. aastal Briti-Prantsuse ühisprojektiks, kuna mõlemad pidasid seda oma mõjuvõimu ja impeeriumide säilitamiseks Aasias ülitähtsaks. 1882. aastal ajendasid Egiptuses jätkuvad rahvarahutused Suurbritanniat sekkuma, ulatades käe Prantsusmaale. Valitsus lubas Suurbritannial võtta tõhusa kontrolli Egiptuse üle. Prantsusmaal olid Aasias kolooniad ja nad otsisid liite ning leidsid Jaapanist võimaliku liitlase. Jaapani palvel saatis Pariis Jaapani armee moderniseerimiseks sõjalisi missioone aastatel [[Prantsuse sõjaline missioon Jaapanis (1872–80)|1872–1880]], [[Prantsuse sõjaline missioon Jaapanis (1884–89)|1884–1889]] ja [[Prantsuse sõjaline missioon Jaapanis (1918–19)|1918–1919]]. Konfliktid Hiinaga Indohiina üle kulmineerusid [[Hiina-Prantsuse sõda|Hiina-Prantsuse sõja]] ajal (1884–1885). [[Amédée Courbet|Admiral Courbet]] purustas Hiina laevastiku, mis oli ankrus [[Fuzhou lahing|Fuzhous]]. Sõja lõpetanud leping andis Prantsusmaale protektoraadiks Põhja- ja Kesk-Vietnami, mis jagati [[Tonkin]]iks ja [[Annam]]iks. Ekspansionist [[Jules Ferry]] juhtimisel laiendas Kolmas Vabariik suuresti [[Prantsuse koloniaalimpeerium]]it. Prantsusmaa omandas [[Prantsuse Indohiina|Indohiina]], [[Prantsuse Madagaskar|Madagaskari]], tohutu territooriumi [[Prantsuse Lääne-Aafrika|Lääne-Aafrikas]] ja [[Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika|Kesk-Aafrikas]] ning enamuse [[Prantsuse Polüneesia|Polüneesiast]]. === 1900–1914 === {{vaata|Entente Cordiale|Prantsuse-Vene liit|Antant}} [[Pilt:Triple Entente.jpg|thumb|left|[[Marianne]] (vasakul), [[Emake Venemaa]] (keskel) ja [[Britannia (mütoloogia)|Britannia]] (paremal) isikustamas Antanti, mis vastustas [[Kolmikliit (1882)|Kolmikliitu]]]] Püüdes Saksamaad isoleerida, tegi Prantsusmaa suuri pingutusi Venemaa ja Suurbritannia kosimiseks, kõigepealt 1894. aasta [[Prantsuse-Vene liit|Prantsuse-Vene liidu]] abil, seejärel 1904. aastal [[Entente Cordiale]] Suurbritanniaga ja lõpuks 1907. aastal [[Inglise-Vene kokkulepe]], millest kujunes [[Antant]]. See liit Suurbritannia ja Venemaaga Saksamaa ja Austria vastu viis lõpuks Venemaa ja Suurbritannia astumiseni esimesse maailmasõtta Prantsusmaa liitlastena. Esimese maailmasõjani viinud aastate Prantsuse välispoliitika põhines suuresti vaenulikkusel ja hirmul Saksamaa võimu ees. Prantsusmaa sõlmis liidu [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigiga]] 1894. aastal pärast seda kui Saksamaa ja Venemaa vahelised diplomaatilised kõnelused ei olnud suutnud töötavat lepingut sõlmida. [[Prantsuse-Vene liit]] oli Prantsuse välispoliitika nurgakivi 1917. aastani. Lisasideme Venemaaga pakkusid ulatuslikud Prantsuse investeeringud ja laenud enne 1914. aastat. 1904. aastal pidas Prantsuse välisminister [[Théophile Delcassé]] [[Entente Cordiale]] läbirääkimisi Suurbritannia välisministri [[Henry Lansdowne|Lord Lansdowne]]'iga lepingu üle, mis lõpetas pikaajalised Inglise-Prantsuse pinged ja vaenulikkuse. Entente Cordiale'i, mis toimis mitteametliku Inglise-Prantsuse liiduna, tugevdasid veelgi [[Esimene Maroko kriis|Esimene]] (1905) ja [[Teine Maroko kriis]] (1911) ning salajased sõjaväelaste ja mereväelaste kõnelused. Delcassé' lähenemine Suurbritanniale oli Prantsusmaal vaieldav, kuna 20. sajandi alguse paiku oli silmapaistev [[anglofoobia]], neid tundeid oli palju tugevdanud 1898. aasta [[Fashoda intsident]], milles Suurbritannia ja Prantsusmaa olid peaaegu sõtta läinud, ja [[Teine buuri sõda|Buuri sõda]], milles Prantsuse avalik arvamus oli väga Suurbritannia vaenlaste poolel. Lõppkokkuvõttes oli hirm Saksa võimsuse ees lüliks, mis sidus Suurbritannia ja Prantsusmaa omavahel. Olles tegelenud siseprobleemidega, pööras Prantsusmaa perioodil 1912. aasta lõpu ja 1914. aasta keskpaiga vahel välispoliitikale vähe tähelepanu, ehkki pikendas sõjaväeteenistust kahelt aastalt kolmele pärast tugevaid sotsialistide vastuväiteid 1913. aastal. 1914. aasta juulis kiiresti eskaleerunud [[Balkani sõjad|Balkani kriis]] üllatas Prantsusmaad ning [[Esimese maailmasõja põhjused|esimese maailmasõja puhkemiseni viinud tingimustele]] ei pööratud kuigi palju tähelepanu. === Ülemere kolooniad === {{vaata|Prantsuse koloniaalimpeerium}} [[Pilt:Bonifacio Légion JPG1.jpg|thumb|Mälestusmärk [[Bonifacio]]s [[Prantsuse Võõrleegion|Prantsuse võõrleegion]]i sõdurite mälestuseks, kes tapeti võitluses Prantsusmaa eest Lõuna-Orani kampaania ajal (1897–1902)]] Kolmas vabariik arendas kooskõlas Euroopas levinud päeva [[imperialism|imperialistliku eetosega]] välja [[Prantsuse koloniaalimpeerium]]i. Suurimad ja olulisimad olid [[Prantsuse Põhja-Aafrika]]s ja [[Prantsuse Indohiina]]s. Prantsuse haldurid, sõdurid ja misjonärid olid pühendunud Prantsuse tsivilisatsiooni toomisele nende kolooniate kohalikele rahvastele (''[[mission civilisatrice]]''). Mõned Prantsuse ärimehed läksid välismaale, kuid püsiasustust oli vähe. Katoliku kirik osales sügavalt. Selle [[misjonär]]id olid vallalised mehed, kes olid pühendunud püsivalt viibimisele, kohalike keelte ja tavade õppimisele ning põliselanike ristiusku pööramisele. Prantsusmaa tõi kolooniad edukalt oma majandussüsteemi. 1939. aastaks läks kolmandik ekspordist oma kolooniatesse; Pariisi ärimehed investeerisid suuri summasid põllumajandusse, mäetööstusse ja laevandusse. Indohiinas avati uued istandused [[Riis (toiduaine)|riisi]] ja [[kautšuk]]i jaoks. Alžeerias kasvas rikaste [[asunik]]e valduses olev maa 1 600 000 hektarilt 1890. aastal 2 700 000 hektarini 1940. aastal; koos sarnaste toimingutega Marokos ja Tuneesias sai Põhja-Aafrika põllumajandusest üks tõhusamaid maailmas. Prantsusmaa emamaa oli suletud turg, nii et suured maaomanikud said Pariisis laenata suuri summasid põllumajandustehnika moderniseerimiseks traktorite ja mehhaniseeritud seadmetega. Selle tulemuseks oli nisu, maisi, virsikute ja oliiviõli ekspordi järsk kasv. [[Prantsuse Alžeeria]]st sai maailmas tähtsuselt neljas veinitootja. Nikli kaevandamine Uus-Kaledoonias oli samuti oluline. Vastuseis koloniaalvalitsusele viis mässudeni Marokos 1925. aastal, Süürias 1926. aastal ja Indohiinas 1930. aastal, koloniaalarmee surus kõik kiiresti maha. == Esimene maailmasõda == [[Pilt:El 114 de infantería, en París, el 14 de julio de 1917, León Gimpel.jpg|thumb|Prantsusmaal olid esimeses maailmasõjas liitlastest [[Esimese maailmasõja kaotused|kõige suuremad kaotused]]]] === Sõttaastumine === {{vaata|Prantsusmaa astumine Esimesse maailmasõtta}} Prantsusmaa astus esimesse maailmasõtta, kuna Venemaa ja Saksamaa olid sõtta läinud ning Prantsusmaa täitis oma lepingulisi kohustusi Venemaa ees. Kõik otsused tegid kõrgemad ametnikud, eriti president [[Raymond Poincaré]], pea- ja välisminister [[René Viviani]] ning suursaadik Venemaal [[Maurice Paléologue]]. Otsuste tegemisse ei kaasatud sõjaväejuhte, relvatootjaid, ajalehti, survegruppe, parteijuhte ega Prantsuse natsionalismi eestkõnelejaid. Suurbritannia soovis jääda neutraalseks, kuid astus sõtta, kui [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] tungis oma teel Pariisi Belgiasse. Prantsuse võit [[Marne'i lahing]]us 1914. aasta septembris tagas Saksamaa välksõja strateegia ebaõnnestumise. Sellest sai pikk ja väga verine kurnamissõda, kuid võitjate poolel kerkis esile Prantsusmaa. Prantsuse haritlased tervitasid sõda, et kätte maksta lüüasaamise ja 1871. aasta territooriumi kaotamise alanduse eest. Rohujuuretasandil oli madalamas keskklassis tegutsev [[Paul Déroulède]]'i profašistlik liikumine [[Isamaaliit]] propageerinud alates 1880. aastatest kättemaksusõda. Tugev sotsialistlik liikumine oli pikka aega sõja ja sõja ettevalmistamise vastu olnud. Ent kui selle juht patsifist [[Jean Jaurès]] sõja alguses mõrvati, loobus Prantsuse sotsialistlik liikumine oma antimilitaristlikest seisukohtadest ja ühines rahvusliku sõjaga. Peaminister [[René Viviani]] kutsus üles ühtsusele "[[Union sacrée]]" ("Püha liit") kujul ja Prantsusmaal oli vähe teisitimõtlejaid. === Võitlus === Pärast seda, kui Prantsuse armee kaitses 1914. aastal edukalt Pariisi, muutus konflikt [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|Läänerindel]] [[Kaevikusõda|kaevikusõjaks]], kus hukkunute arv oli väga suur. Sellest sai kurnamissõda. Kuni 1918. aasta kevadeni, mis näib hämmastav, peaaegu kummagi poole jaoks ei olnud territoriaalset kasu ega kaotusi. [[Georges Clemenceau]], kelle metsik energia ja sihikindlus teenisid talle hüüdnime ''le Tigre'' ('tiiger'), juhtis pärast 1917. aastat koalitsioonivalitsust, mis otsustas Saksamaad lüüa. Vahepeal langesid suured Kirde-Prantsusmaa alad Saksa okupantide jõhkra kontrolli alla. Kurnamissõja veresaun jõudis oma kõrgpunktini Verduni ja Somme'i lahingutes. [[1917. aasta Prantsuse armee mässud|1917. aastaks oli mäss õhus]]. Sõdurite seas saavutatud üksmeel nõustus igasugustele Saksamaa rünnakutele vastu seisma, kuid lükkas Prantsuse rünnakud edasi kuni ameeriklaste saabumiseni. Kuulutati välja [[eriolukord]] ja kehtestati [[Tsensuur Prantsusmaal|tsensuur]], mille tulemusel loodi 1915. aastal satiiriline ajaleht [[Le Canard enchaîné]], et tsensuurist mööda minna. Majandusele tegi haiget Saksa sissetung suurtele tööstusaladele kirdes. Kuigi 1914. aastal okupeeritud alal oli vaid 14% Prantsusmaa tööstustöölistest, toodeti seal 58% terasest ja 40% kivisöest. === Sõjamajandus === 1914. aastal rakendas valitsus kontrollimise ja normatiividega [[sõjamajandus]]e. 1915. aastaks läks sõjamajandus kiirele käigule, kui miljonid Prantsuse naised ja koloniaalmehed asendasid 3 miljoni sõduri tsiviilrolle. Märkimisväärne abi tuli ameeriklaste toidu, raha ja toorainete sissevooluga 1917. aastal. Sellel sõjamajandusel oli pärast sõda olulisi järelkajasid, kuna see oli esimene sekkumisvabaduse liberaalsete teooriate rikkumine. Laskemoona tootmine osutus silmatorkavalt edukaks, edestades Suurbritanniat või USA-d või isegi Saksamaad. Väljakutsed olid tohutud: tööstusliku südamaa vallutamine Saksamaa poolt kirdes, tööjõupuudus ja mobilisatsioonikava, mis jättis Prantsusmaa lüüasaamise piirile. Sellegipoolest tootis Prantsusmaa 1918. aastaks oma lahingumoona ja suurtükke rohkem kui liitlased, varustades samal ajal praktiliselt kogu saabuva Ameerika armee vajaminevat rasket varustust. (Ameeriklased jätsid rasked relvad koju, et kasutada saadaolevat transporti võimalikult paljude sõdurite saatmiseks.) Sõja esimestel kuudel pandud alusele toetudes sobitas sõjaministeerium tootmise armee operatiivsete ja taktikaliste vajadustega, pöörates erilist tähelepanu suurtükiväe rahuldamatute nõudmiste rahuldamisele. Tööstuse ja armee hoolikalt läbimõeldud seos ning nõutud koguse ja kvaliteediga suurtükkide ja mürskude tarnimiseks tehtud kompromissid osutusid Prantsuse edu jaoks lahinguväljal ülioluliseks. Lõpuks moodustasid sõja põhjustatud kahjud umbes 113% 1913. aasta [[sisemajanduse kogutoodang]]ust (SKT), peamiselt tootliku kapitali ja eluasemete hävitamise eest. Riigivõlg kasvas 66%-lt SKT-st 1913. aastal 170%-ni 1919. aastal, kajastades võlakirjade emiteerimise ulatuslikku kasutamist sõja eest tasumisel. Inflatsioon oli tõsine, frank kaotas üle poole oma väärtusest Briti naela suhtes. === Moraal === Prantsuse rahvusliku vaimu ülendamiseks hakkasid paljud haritlased patriootlikku propagandat kujundama. ''Union sacrée'' püüdis prantsuse rahvast tegelikule rindele lähemale tõmmata ja seeläbi sõduritele sotsiaalset, poliitilist ja majanduslikku tuge saada. Sõjavastane tunne oli elanikkonna hulgas väga nõrk. Intellektuaalide seas oli aga patsifistlik Ligue des Droits de l'Homme (inimkonna õiguste liit) (LDH). See hoidis esimesel kahel sõja-aastal madalat profiili, korraldades oma esimese kongressi novembris 1916, taustal Prantsuse sõdurite tapatalgud Läänerindel. Teemaks oli "kestva rahu tingimused". Arutelud keskendusid Prantsusmaa suhetele oma autokraatliku, ebademokraatliku liitlase Venemaaga ja eriti sellele, kuidas toetada tugevalt kõike seda, mille eest LDH seisis, Venemaa rõhutud vähemuste, eriti poolakate halb kohtlemine. Teiseks soovisid paljud delegaadid nõuda läbirääkimiste teel rahu. See lükati tagasi alles pärast pikka arutelu, mis näitas, kuidas LDH jagunes enamuse vahel, kes arvas, et vahekohtu saab kasutada ainult rahu ajal, ja vähemuse vahel, kes nõudis tapatalgute viivitamatut lõpetamist. 1918. aasta kevadel ebaõnnestus Saksamaa meeleheitlik rünnak ja liitlased surusid edukalt tagasi. Kõigi klasside prantslased koondusid peaminister [[Georges Clemenceau]] nõudmise taha täielikust võidust ja karmidest rahutingimustest. == Rahu ja kättemaks == [[Pilt:Council of Four Versailles.jpg|thumb|Nelja nõukogu 1919. aastal Versailles's: [[David Lloyd George]] Suurbritanniast, [[Vittorio Emanuele Orlando]] Itaaliast, [[Georges Clemenceau]] Prantsusmaalt ja [[Woodrow Wilson]] Ameerika Ühendriikidest]] Ameerika Ühendriikide liitlaste poolel sõtta astumine põhjustas 1918. aasta hilissuvel ja sügisel õnne pöördumise, mis tõi kaasa Saksamaa lüüasaamise I maailmasõjas. Kõige olulisemad tegurid, mis viisid Saksamaa alistumiseni, olid selle kurnatus pärast neli aastat kestnud lahinguid ja suure hulga vägede saabumine USA-st, mis algas 1918. aasta suvel. [[Suur nelik (Esimene maailmasõda)|Suur nelik]] kehtestas Saksamaale rahu tingimused: Suurbritannia, Prantsusmaa, Ameerika Ühendriigid ja Itaalia. Clemenceau nõudis kõige karmimaid tingimusi ja võitis neist suurema osa [[Versailles' rahu]]ga 1919. aastal. Saksamaa tehti suures osas relvituks ja sunniti sõja eest täielikku vastutust võtma, mis tähendab, et eeldati, et see maksab suuri [[reparatsioon]]e. Prantsusmaa sai tagasi Alsace-Lorraine'i ning okupeeris Saksamaa tööstusliku [[Saarimaa (Rahvasteliit)|Saarimaa]] kivisöe- ja terasepiirkonna. [[Saksa koloniaalimpeerium|Saksa Aafrika-kolooniad]], nagu [[Saksa Kamerun|Kamerun]], jaotati Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Saksamaa liitlase esimeses maailmasõjas [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] jäänustest, mis samuti konflikti lõpus kokku varises, sai Prantsusmaa [[Prantsuse mandaat Süürias|mandaadid Süürias]] ja [[Prantsuse mandaat Liibanonis|Liibanonis]]. == Sõdadevaheline periood == [[Pilt:Bundesarchiv Bild 102-08810, Koblenz, Französische Soldaten am Deutsche Eck.jpg|thumb|Prantsuse sõdurid jälgimas Reini [[Deutsches Eck]]is [[Koblenz]]is [[Reinimaa okupatsioon]]i ajal]] Aastatel [[Sõdadevaheline periood|1919–1940]] valitses Prantsusmaad kaks peamist poliitiliste liitude rühmitust. Ühelt poolt paremtsentristlik [[Bloc national (Prantsusmaa)|Bloc national]] [[Georges Clemenceau]], [[Raymond Poincaré]] ja [[Aristide Briand]]i juhtimisel. ''Bloc'' sai toetust ettevõtjatelt ja rahanduselt ning ta oli sõbralik armee ja kiriku suhtes. Selle peamised eesmärgid olid kättemaks Saksamaale, majanduslik heaolu Prantsuse ettevõtetele ja stabiilsus siseasjades. Teiselt poolt vasaktsentristlik [[Cartel des Gauches]], milles domineeris [[Édouard Herriot]]' [[Radikaalne partei (Prantsusmaa)|Radikaalne sotsialistlik partei]]. Herriot' partei ei olnud tegelikult ei radikaalne ega sotsialistlik, pigem esindas see väikeettevõtluse ja madalama keskklassi huve. See oli intensiivselt antiklerikaalne ja seisis katoliku kiriku vastu. Cartel oli aeg-ajalt nõus moodustama koalitsiooni [[Sotsialistlik Partei (Prantsusmaa)|Sotsialistliku parteiga]]. Demokraatiavastased rühmitused, nagu [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|kommunistid]] vasakul ja rojalistid paremal, mängisid suhteliselt väikest rolli. [[Esimese maailmasõja reparatsioonid|Reparatsioonide]] voog Saksamaalt mängis Prantsuse rahanduse tugevdamisel keskset rolli. Valitsus alustas sõjaaja kahjustuste parandamiseks laiaulatuslikku rekonstrueerimisprogrammi ja seda koormati väga suure [[Riigivõlg|riigivõlaga]]. Maksupoliitika oli ebatõhus, laialt levinud maksudest kõrvalehoidmisega, ja kui finantskriis 1926. aastal veelgi süvenes, kehtestas Poincaré uued maksud, reformis maksude kogumise süsteemi ja vähendas drastiliselt valitsuse kulusid eelarve tasakaalustamiseks ja [[Prantsuse frank|frangi]] stabiliseerimiseks. Riigivõla omanikud kaotasid 80% [[Valitsuse võlakiri|võlakirjade]] nimiväärtusest, kuid kiiret [[inflatsioon]]i ei toimunud. Aastatel 1926–1929 oli Prantsuse majandus jõukas ja tootmine õitses. Välisvaatlejad tõid 1920. aastatel esile Prantsuse ülemklasside liialdusi, kuid rõhutasid sõjategevust ja okupatsiooni näinud Kirde-Prantsusmaa piirkondade kiiret ümberehitust. Nad teatasid finantsturgude paranemisest, sõjajärgse kirjanduse särast ja avaliku moraali taastumisest. === Ülemaailmne majanduskriis === [[Ülemaailmne majanduskriis]] mõjutas Prantsusmaad veidi hiljem kui teisi riike, saabudes 1931. aasta paiku. Kui SKT kasvas 1920. aastatel väga kiiresti, 4,43% aastas, siis 1930. aastate SKT langes ainult 0,63%-ni. Võrreldes selliste riikidega, nagu Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Saksamaa, oli majanduskriis suhteliselt pehme: tööpuuduse tipptase oli alla 5% ja toodangu langus oli maksimaalselt 20% madalam kui 1929. aasta toodang. Lisaks ei olnud panganduskriisi. 1931. aastal nõudis ja sai hästi organiseeritud veteraniliikumine sõjaaegse teenistuse eest pensioni. Seda rahastas loterii – esimene, mida Prantsusmaal alates 1836. aastast lubati. Loterii sai kohe populaarseks ja sellest sai aastaeelarve oluline alus. Ehkki ülemaailmne majanduskriis ei olnud veel raske, kutsus loterii üles heategevuslikke impulsse, ahnust ja veteranide austamist. Need vastuolulised impulsid tootsid raha, mis tegi võimalikuks Prantsuse heaoluriigi heategevuse, turu ja avaliku sfääri ristumiskohas. === Välispoliitika === Huvi Prantsusmaa välispoliitika vastu kasvas sõdadevahelisel perioodil üha suuremaks, eesotsas Saksamaa militarismi hirmudega. Sõja kohutavad laastamised, sealhulgas 1,5 miljoni Prantsuse sõduri surm, suure osa terase- ja söepiirkondade laastamine ning veteranide pikaajalised kulud jäid alati meelde. Prantsusmaa nõudis, et Saksamaa kannaks paljud sõjaga seotud kulud iga-aastaste hüvitistena. Prantsuse välis- ja kaitsepoliitika kasutas jõudude tasakaalu ja liidupoliitikat, et sundida Saksamaad täitma oma Versailles' rahust tulenevaid kohustusi. Probleem oli selles, et USA ja Suurbritannia lükkasid kaitseliidu tagasi. Ida-Euroopa potentsiaalsed liitlased, nagu Poola, Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia olid Saksamaa vastasseisuks liiga nõrgad. Venemaa oli olnud Prantsusmaa pikaajaline liitlane idas, kuid nüüd kontrollis seda Pariisis sügavalt umbusaldatud valitsus. Prantslaste üleminek 1924. aastal lepitavale poliitikale oli vastus Suurbritannia ja USA survele ning Prantsuse nõrkusele. Prantsusmaa ühines 1919. aastal innukalt [[Rahvasteliit|Rahvasteliiduga]], kuid tundis end president [[Woodrow Wilson]]i poolt reetuna, kui Ameerika Ühendriikide kongress lükkas tagasi tema lubadused, et Ameerika Ühendriigid kirjutavad alla kaitselepingule Prantsusmaaga ja liituvad Rahvasteliiduga. Prantsuse välispoliitika peamine eesmärk oli säilitada Prantsusmaa võim ja neutraliseerida Saksamaa tekitatud oht. Kui Saksamaa jättis 1923. aastal hüvitise maksmise ära, hõivas Prantsusmaa [[Ruhri okupatsioon|tööstusliku Ruhri piirkonna]]. Briti leiboristist peaminister [[Ramsay MacDonald]], kes pidas reparatsioonide edukat maksmist võimatuks, survestas Prantsuse peaministrit [[Édouard Herriot]]'d Saksamaale järeleandmisi tegema. Kokku sai Prantsusmaa Saksamaalt 1600 naelsterlingit miljonit enne reparatsioonide lõppu 1932. aastal, kuid Prantsusmaa pidi maksma sõjavõlgu Ameerika Ühendriikidele ja seega oli puhaskasum vaid umbes 600 miljonit naelsterlingit. Prantsusmaa üritas Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Jugoslaavia ja Nõukogude Liiduga Saksamaa-vastast kaitselepingute võrku luua. Nende väikeste liitlaste sõjalise jõu või tehnoloogilise võimekuse ülesehitamiseks nähti vähe vaeva ning nad jäid nõrgaks ja olid omavahel lahutatud. Lõpuks osutusid liidud väärtusetuks. Samuti ehitas Prantsusmaa Saksamaa piiri äärde võimsa kaitsevalli kindluste võrgustiku kujul. Seda kutsuti [[Maginot' liin]]iks ja sellele usaldati kompenseerida Esimese maailmasõja suured inimjõukaod. Välispoliitika peamine eesmärk oli diplomaatiline reageerimine Prantsuse armee nõudmistele 1920. ja 1930. aastatel moodustada liidud Saksa ohu vastu, eriti Suurbritanniaga ja väikeriikidega Kesk-Euroopas. Üha enam hakati leppima sellega, kui Saksamaa pärast 1933. aastat tugevnes, sest Prantsusmaa kannatas seisva majanduse, rahutuste pärast kolooniates ja kibedate sisepoliitiliste võitluste pärast. Leppimine, ütles ajaloolane Martin Thomas, ei olnud sidus diplomaatiline strateegia ega brittide kopeerimine. Prantsusmaa rahustas Itaaliat Etioopia küsimuses, kuna ta ei saanud endale lubada riski Itaalia ja Saksamaa vahelise liiduga. Kui Hitler saatis väed Reinimaale – Saksamaa osa, kus ei olnud sõjavägi lubatud – ei riskinud ei Pariis ega London sõjaga ja midagi ei tehtud. Sõjaline liit Tšehhoslovakkiaga ohverdati Hitleri nõudmisel, kui Prantsusmaa ja Suurbritannia nõustusid tema tingimustega [[Müncheni kokkulepe|Münchenis]] 1938. aastal. === Rahvarinne === {{vaata|Rahvarinne (Prantsusmaa)|Léon Blum}} 1920. aastal sotsialistlik liikumine lõhenes, enamus moodustas Prantsusmaa Kommunistliku Partei. [[Léon Blum]]i juhitud vähemus säilitas nime "sotsialistlik" ja 1932. aastaks edestas suuresti halvasti korraldatud kommuniste. Kui [[Jossif Stalin]] käskis 1934. aastal Prantsuse kommunistidel vasakpoolsetega koostööd teha, sai võimalikuks [[Rahvarinne]], rõhuasetusega fašismivastasele ühtsusele. 1936. aastal moodustasid sotsialistid ja radikaalid koalitsiooni, kommunistide toetusega, et see ellu viia. Rahvarinde napp võit [[1936. aasta Prantsusmaa parlamendivalimised|1936. aasta kevadvalimistel]] tõi võimule valitsuse, mida juhtisid sotsialistid liidus radikaalidega. Kommunistid toetasid selle sisepoliitikat, kuid ei võtnud ühtegi kohta valitsuses. Peaminister oli Léon Blum, tehnokraatlik sotsialist, kes vältis otsuste tegemist. Kahe ametiaasta jooksul keskendus see ametiühingute taotletud tööõiguse muudatustele, eriti kohustuslikule [[40-tunnine töönädal|40-tunnisele töönädalale]] 48 tunni asemel. Kõigile töötajatele anti kahenädalane tasustatud puhkus. Kollektiivläbirääkimiste seadus hõlbustas ametiühingute kasvu; liikmeskond kasvas aastaga 1 000 000-lt 5 000 000-ni ja töötajate poliitiline tugevus suurenes, kui kommunistlikud ja mittekommunistlikud ametiühingud ühinesid. Valitsus [[Riigistamine|riigistas]] relvatööstuse ja üritas haarata kontrolli [[Banque de France]] üle, et murda riigi 200 rikkaima pere võimu. Põllumajandustootjad said kaubast lahti parema hinnaga ja valitsus ostis nisu ülejäägi, kuid põllumajandustootjad pidid maksma suuremaid makse. Laine laine järel streike tabas 1936. aastal Prantsuse tööstust. Palku tõsteti keskmiselt 48%, kuid töönädalat lühendati 17% ja elukallidus tõusis 46%, seega oli keskmise töötaja jaoks vähe reaalset kasu. Prantsuse toodete kõrgemad hinnad tingisid välismaise müügi languse, mida valitsus püüdis neutraliseerida frangi [[Devalveerimine|devalveerimisega]], meetmega, mis viis võlakirjade ja hoiukontode väärtuse vähenemiseni. Üldine tulemus oli Prantsusmaa majanduse oluline kahjustus ja aeglasem [[Majanduskasv|kasvutempo]]. Enamik ajaloolasi hindab Rahvarinde läbikukkumiseks, ehkki mõned nimetavad seda osaliseks õnnestumiseks. Üldiselt ollakse nõus, et see ei vastanud vasakpoolsete ootustele. Poliitiliselt lagunes Rahvarinne Blumi keeldumise tõttu sekkuda hoogsalt [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõtta]], nagu nõudsid kommunistid. Kultuuriliselt sundis Rahvarinne kommuniste leppima prantsuse ühiskonna elementidega, mida nad olid juba ammu naeruvääristanud, nagu patriotism, veteranide ohverdused, armeeohvitseriks olemise au, kodanlik maine ning sotsialistliku partei ja parlamentaarse vabariigi juhtkond. Ennekõike kujutasid kommunistid end Prantsuse rahvuslastena. Revolutsiooniajastu kostüümidesse riietatud noored kommunistid ja teadlased ülistasid [[Jakobiinid|jakobiine]] kui kangelaslikke eelkäijaid. === Konservatism === Ajaloolased on pööranud oma tähelepanu parempoolsusele sõdadevahelisel perioodil, uurides konservatiivide ja katoliku rühmituste erinevaid kategooriaid, samuti paremäärmuslikku fašistlikku liikumist. Konservatiivsed vana korra pooldajad olid seotud ''haute bourgeoisie'' (ülem keskklass), samuti rahvusluse, sõjalise jõu, impeeriumi säilitamise ja riikliku julgeolekuga. Lemmikvaenlane oli vasakpoolne, eriti kui seda esindasid sotsialistid. Konservatiivid olid suhtumises välisasjadesse jagunenud. Mitu olulist konservatiivset poliitikut toetasid ajakirja [[Gringoire (ajaleht)|Gringoire]], nende seas [[André Tardieu]]. Maineka mineviku ja teravate artiklitega [[Revue des deux Mondes]] oli peamine konservatiivne organ. Korraldati suvelaagreid ja noortegruppe, et edendada töölisklassi peredes konservatiivseid väärtusi ja aidata neil kujundada karjääritee. [[Croix de feu]]/[[Parti social français]] (CF/PSF) oli eriti aktiivne. === Suhted katoliiklusega === Prantsusmaa vabariiklik valitsus oli pikka aega olnud tugevalt antiklerikaalne. Kiriku ja riigi eraldamise seadus 1905. aastal oli välja saatnud paljud usulised ordud, kuulutanud kõik kirikuhooned valitsuse omandiks ja viinud enamiku kirikukoolide sulgemiseni. Sellest ajast peale oli paavst [[Benedictus XV]] otsinud lähenemist, kuid seda ei suudetud saavutada enne paavst [[Pius XI]] valitsemisaega (1922–1939). Paavsti entsüklikas "Maximam Gravissimamque" (1924) lahendati vaikimisi paljud vaidlusalad ja tehti võimalikuks talutav kooseksisteerimine. Katoliku kirik laiendas oma ühiskondlikku tegevust pärast 1920. aastat, eriti noorteliikumiste moodustamise kaudu. Näiteks oli noorte töötavate naiste suurim organisatsioon [[Jeunesse Ouvrière Chrétienne]]/Féminine (JOC/F), mille asutas 1928. aastal progressiivne ühiskonnaaktivist preester [[Joseph Cardijn]]. See julgustas noori töötavaid naisi võtma kasutusele katoliiklikke lähenemisviise moraalile ja valmistuma tulevasteks emarollideks, edendades samal ajal vaimse võrdsuse mõisteid ja julgustades noori naisi võtma aktiivseid, iseseisvaid ja avalikke rolle praeguses olukorras. Noorterühmade mudelit laiendati täiskasvanute hulka jõudmiseks: Ligue ouvrière chrétienne féminine ("Töötavate kristlike naiste liit") ja Mouvement populaire des familles. Paremäärmuslikud katoliiklased toetasid mitut räiget, kuid väikest rühmitust, kes kuulutasid fašismiga sarnaseid õpetusi. Kõige mõjukam oli [[Action Française]], mille asutas 1905. aastal salvav kirjanik [[Charles Maurras]]. See oli väga natsionalistlik, antisemiitlik ja reaktsiooniline, nõudes monarhia taastamist ja katoliku kiriku domineerimist riigi üle. 1926. aastal mõistis paavst Pius XI Action Française hukka, kuna paavst otsustas, et Prantsuse kiriku jaoks on rumal jätkata oma õnne sidumist monarhia taastamise ebatõenäolise unistusega ja umbusaldas liikumise kalduvust kaitsta katoliku usku üksnes utilitaarses ja natsionalistlikus mõttes. Action Française ei taastunud denonsseerimisest kunagi täielikult, kuid Vichy ajastul oli see aktiivne. == Kolmanda vabariigi allakäik == {{vaata|Lahing Prantsusmaa pärast|Vaba Prantsusmaa|Vichy valitsus}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-125-0277-09, Im Westen, zerstörter französischer Panzer Char B1.jpg|thumb|1940. aastal hävitatud Prantsuse [[Char B1]] tank]] Natsi-Saksamaa ähvardav oht Prantsusmaale lükkus edasi 1938. aasta [[Müncheni konverents]]il. Prantsusmaa ja Suurbritannia jätsid [[Tšehhoslovakkia]] maha ja rahustasid sakslasi, andes järele nõudmistele [[Sudeedimaa]] omandamise osas (saksakeelse enamusega Tšehhoslovakkia osa). Intensiivsed taasrelvastusprogrammid algasid 1936. aastal ja kahekordistusid 1938. aastal, kuid vilja kandsid need alles 1939. ja 1940. aastal. Ajaloolased on arutanud kaht teemat seoses Prantsuse valitsuse ootamatu kokkuvarisemisega 1940. aastal. Rõhutatakse laia kultuurilist ja poliitilist tõlgendust, osutades läbikukkumistele, sisemistele erimeelsustele ja halvale enesetundele, mis valitses kogu Prantsuse ühiskonnas. Teiseks süüdistatakse Prantsuse ülemjuhatust halvas sõjalises planeerimises. Briti ajaloolase Julian Jacksoni sõnul oli Prantsuse kindrali [[Maurice Gamelin]]i kavandatud [[Dyle'i plaan]] läbikukkumine, kuna see arvestas drastiliselt valesti Saksa [[Väegrupp B]] järgnenud rünnakut Kesk-[[Belgia]]sse. Dyle'i plaan kehastas [[Prantsusmaa sõjaajalugu Teise maailmasõja ajal|Prantsuse armee]] peamist sõjaplaani Wehrmachti väegruppide [[Väegrupp A|A]], [[Väegrupp B|B]] ja [[Väegrupp C|C]] eemalehoidmiseks [[Madalmaad]]est, koos nende austusväärsete soomusdiviisidega. Kuna Prantsuse 1., 7. ja 9. armee ning [[Briti ekspeditsiooniarmee (Teine maailmasõda)|Briti ekspeditsiooniarmee]] liikusid Belgiasse kohtuma väegrupiga B, haaras Saksa väegrupp A Liitlasi tiivalt 1940. aasta [[Sedani lahing (1940)|Sedani lahingus]], tulles läbi [[Ardennid]]e, ebatasase ja tiheda metsaga kaetud maastiku, mida peeti soomusüksuste jaoks läbimatuks. Samuti kiirustasid sakslased piki [[Somme]]'i orgu [[La Manche]]'i ranniku suunas, et püüda Liitlased suurde kotti, mis sundis nad katastroofilisse [[Dunkerque'i lahing]]usse. Plaanis "[[Fall Gelb]]" sisalduva geniaalse Saksamaa strateegia tulemusel võideti Liitlasi jahmataval moel. Prantsusmaa pidi nõustuma [[Adolf Hitler]]i seatud tingimustel [[Teine Compiègne'i vaherahu|Teise Compiègne'i vaherahuga]], mis sõlmiti 22. juunil 1940 samas raudteevagunis, milles sakslased sõlmisid 11. novembril 1918 [[Compiègne'i vaherahu|vaherahu, mis lõpetas esimese maailmasõja]]. Kolmas vabariik lõppes ametlikult 10. juulil 1940, kui Prantsuse parlament andis täielikud volitused marssal [[Philippe Pétain]]ile, kes kuulutas järgnevatel päevadel välja ''État Français'' ("Prantsuse riigi"), üldtuntud kui Vichy režiim või [[Vichy valitsus]] pärast selle ümberpaigutamist [[Vichy]] linna Kesk-Prantsusmaal. [[Charles de Gaulle]] esitas [[18. juuni üleskutse]] varem, manitsedes kõiki prantslasi mitte nõustuma lüüasaamisega ja koonduma [[Vaba Prantsusmaa]] alla ning jätkama võitlust koos Liitlastega. Kogu oma 70-aastase ajaloo vältel komistas Kolmas vabariik kriisist kriisini, laialisaadetud parlamentidest kuni vaimuhaige presidendi ([[Paul Deschanel]]) ametissenimetamiseni. See võitles Esimese maailmasõja ajal kibedalt [[Saksa keisririik|Saksa keisririigiga]] ja [[Sõdadevaheline periood|sõdadevahelised aastad]] tõid kaasa palju poliitilisi tülisid kasvava lõhega parempoolsete ja vasakpoolsete vahel. Kui Prantsusmaa 1944. aastal vabastati, kutsusid vähesed üles Kolmandat vabariiki taastama ning [[Prantsusmaa vabariigi ajutine valitsus|ajutise Prantsuse vabariigi valitsuse]] poolt loodi sama aasta detsembris Asutav Kogu [[Prantsusmaa põhiseadus|põhiseaduse]] väljatöötamiseks järglasele, [[Prantsusmaa neljas vabariik|Neljandale vabariigile]] (1946–1958), parlamentaarses süsteemis, mis ei erinenud Kolmandast Vabariigist. == Kolmanda vabariigi tõlgendamine == Kolmanda vabariigi esimene president [[Adolphe Thiers]] nimetas [[vabariiklus]]t 1870. aastatel "valitsemisvormiks, mis jagab Prantsusmaad kõige vähem". Prantsusmaa võis olla nõus vabariigiks olemises, kuid ei aktsepteerinud kunagi täielikult Kolmandat vabariiki. Prantsusmaa kõige kauem kestnud valitsemissüsteem 1789. aasta [[Prantsuse revolutsioon|revolutsioonist]] saati, Kolmas vabariik, saadeti ajalooraamatutesse kui armastamata ja lõpuks soovimatu. Kuid selle pikaealisus näitas, et see oli võimeline toime tulema paljude tormidega, eriti [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõjaga]]. Kolmanda vabariigi üks üllatavamaid aspekte oli see, et see oli esimene stabiilne vabariiklik valitsus Prantsuse ajaloos ja esimene, kes võitis enamuse elanikkonna toetuse, kuid see oli mõeldud ajutise valitsusena. Thiersi eeskujul koondas enamik [[orléanistid]]est monarhiste end järk-järgult vabariigi institutsioonidesse, toetades sellega suurt osa eliiti vabariiklikust valitsusvormist. Teisest küljest jäid [[legitimistid]] karmilt vabariiklaste vastaseks, samal ajal kui [[Charles Maurras]] asutas 1898. aastal [[Action française]]. See paremäärmuslik monarhistlik liikumine sai 1930. aastatel mõjukaks [[Ladina kvartal]]is. Sellest sai ka eeskuju erinevatele paremäärmuslikele liitudele, kes osalesid [[1934. aasta 6. veebruari putš]]is, mis kukutas teise ''[[Cartel des gauches]]'' valitsuse. == Dekadentsi historiograafia == [[Pilt:Henri Rousseau - The Representatives of Foreign Powers Coming to Greet the Republic as a Sign of Peace.jpg|thumb|upright=1.45|"Rahu märgina vabariiki tervitama tulevad välisriikide esindajad", 1907, [[Henri Rousseau]] maal]] Kolmanda vabariigi viimaseid aastaid käsitlev suur historiograafiline arutelu puudutab mõistet ''la décadence'' ([[dekadents]]). Selle mõiste pooldajad on väitnud, et Prantsusmaa 1940. aasta kaotuse põhjustas see, mida nad pidasid Prantsusmaa sünnipäraseks dekadentsiks ja moraalseks mädanikuks. Mõiste ''la décadence'' lüüasaamise selgitusena algas peaaegu kohe, kui 1940. aasta juunis vaherahu sõlmiti. Marssal [[Philippe Pétain]] väitis ühes raadiosaates: "Režiim viis riigi hävinguni". Ühes teises ütles ta, et "Meie lüüasaamine on karistus meie moraalsete ebaõnnestumiste eest", mille Prantsusmaa oli "määndanud" Kolmanda vabariigi ajal. 1942. aastal peeti [[Riomi protsess]], kus toodi mitu Kolmanda vabariigi juhti kohtu ette sõja kuulutamise eest Saksamaale 1939. aastal ja süüdistati neid selles, et nad ei teinud piisavalt Prantsusmaa sõjaks ettevalmistamisel. [[John Gunther]] teatas 1940. aastal enne Prantsusmaa kaotust, et Kolmandas vabariigis ("demokraatia ''[[reductio ad absurdum]]''") on olnud 103 kabinetti keskmise pikkusega kaheksa kuud ja et 15 endist peaministrit elab. [[Marc Bloch]] väitis oma raamatus "Kummaline lüüasaamine" (kirjutatud 1940. aastal ja avaldatud postuumselt 1946. aastal), et pärast [[Rahvarinne (Prantsusmaa)|Rahvarinde]] võitu 1936. aastal lakkasid Prantsuse ülemklassid uskumast Prantsusmaa suursugususse ja lasid nii endid langeda fašismi ja lüüasaamise lummusse. Bloch ütles, et Kolmas vabariik kannatas sügava sisemise "roiskumise" all, mis tekitas kibedaid sotsiaalseid pingeid, ebastabiilseid valitsusi, pessimismi ja lüüasaamist, kartlikku ja seosetut diplomaatiat, kõhklevat ja lühinägelikku sõjalist strateegiat ning hõlbustas lõpuks Saksamaa võitu 1940. aasta juunis. Prantsuse ajakirjanik [[André Géraud]], kes kirjutas pseudonüümi [[Pertinax]] all oma 1943. aasta raamatu "Prantsusmaa hauakaevajad", süüdistas sõjaeelset juhtkonda selles, mida ta pidas täielikuks ebakompetentsuseks. Pärast 1945. aastat võtsid Prantsuse erinevad poliitilised fraktsioonid laialdaselt omaks mõiste ''la décadence'' kui konkurentide diskrediteerimise viisi. [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei]] süüdistas lüüasaamist "korrumpeerunud" ja "dekadentliku" kapitalistliku Kolmanda vabariigi vastu (varjates mugavalt Prantsuse sõjategevuse sabotaaži [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i ajal ja oma vastuseisu "imperialistlikule sõjale" Saksamaa vastu aastatel 1939–1040). Teisest küljest nimetasid [[Gollism|gollistid]] Kolmandat vabariiki "nõrgaks" režiimiks ja väitsid, et kui Prantsusmaal oleks enne 1940. aastat olnud režiim, mida juhtinuks tugev president nagu [[Charles de Gaulle]], oleks võinud lüüasaamist vältida. Võimule saades tegid nad täpselt seda ja algatasid [[Prantsusmaa viies vabariik|Viienda vabariigi]]. Siis oli rühm Prantsuse ajaloolasi ümber [[Pierre Renouvin]]i ning tema soosikute [[Jean-Baptiste Duroselle]]'i ja [[Maurice Baumont]]i, mis alustas uut tüüpi rahvusvahelist ajalugu, et võtta arvesse Renouvini nimetatud ''forces profondes'' (põhjalikke jõude), näiteks sisepoliitika mõju välispoliitikale. Kuid Renouvin ja tema jüngrid järgisid siiski mõistet ''la décadence'', kus Renouvin väitis, et Prantsuse ühiskonnal Kolmandas vabariigis oli "väga puudulik initsiatiiv ja dünaamilisus" ja Baumont väitis, et Prantsuse poliitikud lasid "isiklikel huvidel" alistada "...mistahes üldised huvid". 1979. aastal avaldas Duroselle tuntud raamatu "La Décadence", mis mõistis kogu Kolmanda vabariigi täielikult hukka, kui nõrga, argpüksliku ja mandunud. Veelgi enam, kui Prantsusmaal, aktsepteeriti mõistet ''la décadence'' ingliskeelses maailmas, kus sellised Briti ajaloolased nagu [[A. J. P. Taylor]] kirjeldasid Kolmandat vabariiki sageli kui kokkuvarisemise äärel toimivat totaalset režiimi. "La décadence'i" teesi silmapaistev näide oli [[William L. Shirer]]i 1969. aasta raamat "Kolmanda vabariigi kokkuvarisemine", kus Prantsusmaa lüüasaamist selgitatakse Prantsuse juhtide moraalse nõrkuse ja arguse tagajärjena. Shirer kujutas [[Édouard Daladier]]'d heatahtliku, kuid tahtejõuetuna; [[Georges Bonnet]]'d korrumpeerunud oportunistina, kes oli isegi natsidega valmis koostööd tegema; marssal [[Maxime Weygand]]i reaktsioonilise sõdurina, kes oli rohkem huvitatud Kolmanda vabariigi hävitamisest kui selle kaitsmisest; kindral [[Maurice Gamelin]]i ebakompetentse ja allaandjana; [[Pierre Laval]]i kelmika krüptofašistina; [[Charles Maurras]]'d (keda Shirer esitas Prantsusmaa kõige mõjuvõimsama intellektuaalina) "drivel" jutlustajana; marssal [[Philippe Pétain]]i Lavali ja Prantsuse rojalistide seniilse marionetina ning [[Paul Reynaud]]'d pisikese poliitikuna, keda kontrollis tema armuke, krahvinna Hélène de Portes. Kaasaegsete ajaloolaste hulka, kes nõustuvad ''la décadence''<nowiki/>'i argumendiga või suhtuvad väga kriitiliselt Prantsusmaa 1940. aasta eelsesse juhtimisse, ilma et nad tingimata ''la décadence''<nowiki/>'i teesiga nõustuksid, kuuluvad Talbot Imlay, Anthony Adamthwaite, Serge Berstein, Michael Carely, Nicole Jordan, Igor Lukes ja Richard Crane. Esimene ajaloolane, kes ''la décadence''<nowiki/>'i kontseptsiooni hukka mõistis, oli Kanada ajaloolane [[Robert J. Young]], kes oma 1978. aasta raamatus "Prantsusmaa käsul" väitis, et Prantsuse ühiskond ei olnud dekadentlik, et 1940. aasta lüüasaamine oli tingitud ainult sõjalistest teguritest, mitte moraalsest ebaõnnestumisest, ja et Kolmanda vabariigi juhid olid andnud endast parima 1930. aastate rasketes tingimustes. Young väitis, et dekadents, kui see eksisteeris, ei mõjutanud Prantsuse sõjalist planeerimist ja võitlusvalmidust. Young leiab, et Ameerika ajakirjanikud kujutasid 1930. aastate lõpus rahulikku, ühtset, asjatundlikku ja enesekindlat Prantsusmaad. Nad kiitsid prantsuse kunsti, muusikat, kirjandust, teatrit ja moodi ning rõhutasid prantslaste vastupidavust ja rõhutasid Prantsuse vastupidavust ja südidust kasvava natside agressiooni ja jõhkruse taustal. Miski artiklite toonis ega sisus ei ennustanud 1940. aasta juunis purustavat sõjalist lüüasaamist ja kokkuvarisemist. Youngile on järgnenud teised ajaloolased, nagu [[Robert Frankenstein]], [[Jean-Pierre Azéma]], [[Jean-Louis Crémieux-Brilhac]], [[Martin Alexander]], [[Eugenia Kiesling]] ja [[Martin Thomas (ajaloolane)|Martin Thomas]], kes väitsid, et Prantsuse nõrkus rahvusvahelisel areenil tulenes struktuurilistest teguritest, kuna [[ülemaailmne majanduskriis]] avaldas mõju Prantsuse taasrelvastumisele ja sellel ei olnud midagi pistmist sellega, et Prantsuse juhid olid liiga "dekadentlikud" ja argpükslikud, et Natsi-Saksamaa vastu seista. == Ajaskaala 1914. aastani == * september 1870 – pärast Napoleon III keisririigi kokkuvarisemist Prantsuse-Preisi sõjas loodi Kolmas vabariik ja [[Pariisi piiramine (1870–71)|Pariisi piiramise]] ajal (19. september 1870 – 28. jaanuar 1871) valitses [[Rahvusliku kaitse valitsus]]. * mai 1871 – [[Frankfurdi rahu (1871)|Frankfurdi rahu]], rahuleping, mis lõpetas Prantsuse-Preisi sõja. Prantsusmaa kaotas Alsace'i ja enamiku Lorraine'ist ning pidi maksma uuele Saksamaa riigile rahalise hüvitise. * 1871 – [[Pariisi kommuun]]. Ametlikus mõttes oli 1871. aasta Pariisi kommuun lihtsalt kohalik võim, mis 1871. aasta kevadel kaks kuud Pariisis võimu kasutas. See oli lahus [[Adolphe Thiers]]i uuest valitsusest. Režiim lõppes pärast verist mahasurumist Thiersi valitsuse poolt 1871. aasta mais. * 1872–73 – pärast seda, kui rahvas oli silmitsi otseste poliitiliste probleemidega, oli vaja luua püsiv valitsemisvorm. Thiers tahtis rajada selle Suurbritannia põhiseadusliku monarhia baasil, kuid ta mõistis, et Prantsusmaa peaks jääma vabariigiks. Selle veendumuse avaldamisel rikkus ta Bordeaux' pakti, vihastades monarhiste assamblees. Selle tulemusel sunniti ta 1873. aastal tagasi astuma. * 1873 – konservatiivne roomakatoliiklane marssal MacMahon tehti vabariigi presidendiks. Orléanist Duc de Broglie oli peaminister. Tahtmatult olid monarhistid asendanud absoluutse monarhia parlamentaarsega. * veebruar 1875 – parlamendiseaduste seeriaga kehtestati uue vabariigi orgaanilised või põhiseaduslikud seadused. Selle tipus oli Vabariigi President. Loodi kahekojaline parlament, koos ministrite nõukogu eesistujaga, kes vastutas nominaalselt nii Vabariigi presidendi kui ka parlamendi ees. * mai 1877 – kuna avalik arvamus kaldus tugevalt vabariigi kasuks, tegi monarhistist vabariigi president [[Patrice MacMahon]] viimase meeleheitliku katse päästa monarhiline eesmärk, vallandades vabariigimeelse peaministri Jules Simoni ja nimetades uuesti ametisse monarhistide juhi Duc de Broglie. Siis saatis ta parlamendi laiali ja kuulutas välja üldvalimised. Kui ta lootis peatada liikumist vabariikluse suunas, sai see suurejoonelise tagasilöögi, presidenti süüdistati põhiseaduslikus riigipöördes, mida tuntakse toimumisaja järgi ''le seize Mai''. * 1879 – vabariiklased naasid võidukalt, tappes lõpuks Prantsuse monarhia taastamise väljavaate, saavutades 5. jaanuaril 1879 senati üle kontrolli. MacMahon astus tagasi 30. jaanuaril 1879, jättes tõsiselt nõrgenenud presidendiameti Jules Grévyle. * 1880 – jesuiidid ja mitmed teised usulised ordud saadeti laiali ning nende liikmetel keelati riigikoolides õpetamine. * 1881 – pärast 1877. aasta 16. mai kriisi tõrjuti legitimistid võimult ja vabariiki valitsesid lõpuks vabariiklased, keda nimetati oportunistlikeks vabariiklasteks, kuna nad pooldasid mõõdukaid muudatusi uue korra kindlaks kehtestamiseks. 1881. ja 1882. aastal hääletatud Jules Ferry seadused vaba, kohustusliku ja ilmaliku avaliku hariduse kohta olid selle vabariikliku kontrolli esimesed märgid, kuna avalik haridus ei kuulunud enam katoliku koguduste ainuvaldusse. * 1882 – kõigist riigikoolidest eemaldati usuõpetus. Meetmetega kaasnes kaplanite kaotamine relvajõududest ja nunnade eemaldamine haiglatest. Kuna Prantsusmaa oli peamiselt roomakatoliiklik, oldi sellele kõvasti vastu. * 1889 – vabariiki raputas äkiline, kuid lühiajaline Boulangeri kriis, mis tekitas kaasaegse intellektuaali [[Émile Zola]] esiletõusu. Hiljem kritiseeris ajakirjandus kiiresti ka Panama skandaale. * 1893 – pärast anarhist [[Auguste Vaillant]]i poolt Rahvusassamblee pommitamist, kus ei tapetud kedagi, aga vigastada sai üks inimene, hääletasid saadikud ''lois scélérates'' poolt, mis piiras 1881. aasta pressivabaduse seadusi. Järgmisel aastal pussitas Itaalia anarhist Caserio president [[Marie François Sadi Carnot|Sadi Carnot']] surnuks. * 1894 – [[Dreyfusi afäär]]: juudi päritolu suurtükiväe ohvitser [[Alfred Dreyfus]] vahistati süüdistatuna vandenõus ja spionaažis. Väidetavalt oli Dreyfus Saksa sõjaväeatašeele [[Maximilian von Schwartzkoppen]]ile üle andnud olulisi sõjalisi dokumente, mis kajastasid uute Prantsuse suurtükkide kujundust. * 1894 – moodustati [[Prantsuse-Vene liit]]. * 1898 – kirjanik Émile Zola avaldas artikli "J'Accuse...!" Artikkel väitis antisemiitlikku vandenõu sõjaväe kõrgemas juhtkonnas Dreyfusi patuoinaks tegemisel, mida vaikimisi toetasid valitsus ja katoliku kirik. [[Fashoda intsident]] põhjustas peaaegu Inglise-Prantsuse sõja. * 1901 – asutati radikaalsotsialistlik partei, mis jäi Kolmanda vabariigi tähtsaimaks parteiks alates 19. sajandi lõpust. Samal aastal asutasid [[Léon Gambetta]] järgijad, nagu [[Raymond Poincaré]], kellest sai 1920. aastatel nõukogu president, Demokraatliku Vabariikliku Liidu (ARD), millest sai pärast esimest maailmasõda peamine paremtsentristlik partei ning parlamendist kadusid monarhistid ja bonapartistid. * 1904 – Prantsuse välisminister [[Théophile Delcassé]] rääkis Briti välisministri lord Lansdowne'iga läbi [[Entente Cordiale]]. * 1905 – valitsus tutvustas kiriku ja riigi eraldamise seadust, mida toetas tugevalt Emile Combes, kes oli rangelt jõustanud 1901. aasta vabaühenduste seaduse ja 1904. aasta usuliste ühenduste õpetamisvabaduse seaduse (riik oli selleks ajaks sulgenud enam kui 2500 eraõppeasutust, põhjustades katoliiklaste ja konservatiivsete elanike kibedat vastuseisu). * 1906 – selgus, et Dreyfusi poolt 1894. aastal Schwartzkoppenile üle antud dokumendid olid võltsingud, ning seetõttu anti Dreyfusile pärast 12-aastase vanglakaristuse kandmist armu. * 1914 – pärast SFIO (Tööliste Internatsionaali Prantsuse osakond) juhi [[Jean Jaurès]]i mõrva mõni päev enne Saksamaa sissetungi Belgiasse loobus Prantsuse sotsialistlik liikumine, nagu ka kogu Teine internatsionaal, oma antimilitaristlikest positsioonidest ja ühines rahvaliku sõjaga. Algas esimene maailmasõda. == Vaata ka == * [[Prantsuse neljas vabariik]] * [[Prantsuse viies vabariik]] * [[Prantsuse koloniaalimpeerium]] * [[Prantsusmaa presidendivalimised (Kolmas vabariik)]] * [[1934. aasta 6. veebruari kriis]] * [[1877. aasta 16. mai kriis]] * [[Dreyfusi afäär]] * [[Prantsusmaa valduste ja kolooniate loend]] [[Kategooria:Prantsusmaa ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Prantsusmaa Kolmas Vabariik| ]] [[Kategooria:Euroopa uusaja riigid]] [[Kategooria:Euroopa uusima aja ajaloolised riigid]] gaa64h9z29p22x23zym37e9a7m4xw2o Jonaguni keel 0 573162 7157592 7156480 2026-05-20T08:24:09Z Metsavend 738 7157592 wikitext text/x-wiki {{Keeled | nimi = Jonaguni keel | keelkonnavärv=altai | riigid= [[Jaapan]]is | piirkond = [[Yonaguni]] saar | rääkijad = 400 (2015) | keelkond = [[Jaapani keeled]] :* [[Ryūkyū keeled]] ::* Lõuna-Ryūkyū keeled :::* yonaguni keel | kood 3 = yoi | kaart = Map-yonaguni.png | kaardi allkiri = }} '''Jonaguni keel''' on [[Jaapan]]is [[Yonaguni]] saarel räägitav [[riukiu keeled|riukiu keel]]. Jonaguni keel on jaapani keeltest kõige ohustatum. Seda räägib alla 800 inimese.<ref>{{Netiviide |url=http://www.endangeredlanguages.com/lang/3170 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-25 |arhiivimisaeg=2020-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201029224158/http://www.endangeredlanguages.com/lang/3170 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid== {{vikisõnastikuKat}} *https://glottolog.org/resource/languoid/id/yona1241 *https://en.wikivoyage.org/wiki/Yonaguni_phrasebook [[Kategooria:Ryūkyū keeled]] 0784x7wv8x93su0b683a620bew6udvt 7157593 7157592 2026-05-20T08:24:40Z Metsavend 738 7157593 wikitext text/x-wiki {{Keeled | nimi = Jonaguni keel | keelkonnavärv=altai | riigid= [[Jaapan]]is | piirkond = [[Yonaguni]] saar | rääkijad = 400 (2015) | keelkond = [[Jaapani keeled]] :* [[riukiu keeled]] ::* lõuna-riukiu keeled :::* yonaguni keel | kood 3 = yoi | kaart = Map-yonaguni.png | kaardi allkiri = }} '''Jonaguni keel''' on [[Jaapan]]is [[Yonaguni]] saarel räägitav [[riukiu keeled|riukiu keel]]. Jonaguni keel on jaapani keeltest kõige ohustatum. Seda räägib alla 800 inimese.<ref>{{Netiviide |url=http://www.endangeredlanguages.com/lang/3170 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-25 |arhiivimisaeg=2020-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201029224158/http://www.endangeredlanguages.com/lang/3170 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid== {{vikisõnastikuKat}} *https://glottolog.org/resource/languoid/id/yona1241 *https://en.wikivoyage.org/wiki/Yonaguni_phrasebook [[Kategooria:Ryūkyū keeled]] grz20b62lm9ozr4f5p1uyuuewcl4xl9 7157603 7157593 2026-05-20T08:49:46Z Metsavend 738 7157603 wikitext text/x-wiki {{Keeled | nimi = Jonaguni keel (ドゥナンムヌイ) | keelkonnavärv=altai | riigid= [[Jaapan]]is | piirkond = [[Yonaguni]] saar | rääkijad = 400 (2015) | keelkond = [[Jaapani keeled]] :* [[riukiu keeled]] ::* lõuna-riukiu keeled :::* yonaguni keel | kood 3 = yoi | kaart = Map-yonaguni.png | kaardi allkiri = }} '''Jonaguni keel''' on [[Jaapan]]is [[Yonaguni]] saarel räägitav [[riukiu keeled|riukiu keel]]. Jonaguni keel on jaapani keeltest kõige ohustatum. Seda räägib alla 800 inimese.<ref>{{Netiviide |url=http://www.endangeredlanguages.com/lang/3170 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-25 |arhiivimisaeg=2020-10-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201029224158/http://www.endangeredlanguages.com/lang/3170 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid== {{vikisõnastikuKat}} *https://glottolog.org/resource/languoid/id/yona1241 *https://en.wikivoyage.org/wiki/Yonaguni_phrasebook [[Kategooria:Ryūkyū keeled]] hyicepns6c0gw55vmvadummepbmmqoh Lightning pistik 0 581064 7157293 7142518 2026-05-19T16:11:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157293 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=juuli|aasta=2020}} [[Fail:Lightning USB port.jpg|alt=|pisi|Lightning pistik]] '''Lighting pistikühendus''' (inglise keeles ''Lightning connector'') on [[Apple]]'i väljatöötatud ja toodetud [[pistikühendus]]. 12. septembril 2012 kasutusele võetud eelkäija 30-kontaktise dokkpistiku asendamiseks kasutatakse Lightning pistikut Apple'i mobiilsideseadmetes (nt iPhone, iPad ja iPod) ühendamiseks arvutite, väliste monitoride, kaamerate, [[USB]]-akulaadijate ja muude lisaseadmetega. Kasutades 30 viigu asemel 8 viiku, on Lightning pistik kompaktsem versioon vanemast 30-kontaktilisest pistikust, mis oli integreeritud sellistesse seadmetesse, nagu [[iPhone 4]] ja iPad 2. Lightning pistikut võib sisestada pessa, kasutades mõlemat külge. Ilma adapterita ei ühildu see aga eelkäijatele mõeldud kaablite ja lisaseadmetega. ==Ajalugu== Lighting pistikut tutvustati 12. septembril 2012 kui uuendusena 30-viigulise dokkpistikult üleminekut 8-viigulisele Lighting pistikule. See integreeriti kõigile uutele Apple'i toodetele, mis Lighting pistikuga koos tutvustati.<ref>{{Netiviide|autor=Joe Pollicino|url=https://www.engadget.com/2012-09-12-apple-iphone-5-event-2012.html|pealkiri=Apple's September 12th event roundup: iPhone 5, new iPods, iOS 6, Lightning and everything else|väljaanne=Engadget|aeg=12. september 2012|vaadatud=4.17.2020}}</ref> Esimesed ühilduvad seadmed olid [[iPhone 5]], [[iPod Touch]] (5. põlvkond) ja iPod Nano (7. põlvkond).<ref>{{Netiviide|autor=Romain Dillet|url=https://techcrunch.com/2012/09/12/the-iphone-5-comes-with-the-new-lightning-connector/|pealkiri=The iPhone 5 Comes With The New "Lightning" Connector|väljaanne=|aeg=12. september 2012|vaadatud=17.04.2020}}</ref> 25. novembril 2012 omandas Apple [[Harley-Davidson]]ilt kaubamärgi Lightning Euroopas. Apple sai kaubamärgi Lightning osalise kasutusõiguse, mis viitas sellele, et Harley-Davidson säilitas tõenäoliselt nime kasutamise õigused mootorratastega seotud toodete puhul. <ref>{{Netiviide|autor=David Goldman|url=https://money.cnn.com/2012/11/26/technology/mobile/apple-lightning-harley-davidson|pealkiri=Apple bought Lightning trademark from Harley-Davidson|väljaanne=CNNMoney.com|aeg=26. november 2012|vaadatud=17.04.2020|arhiivimisaeg=29.11.2012|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121129045848/http://money.cnn.com/2012/11/26/technology/mobile/apple-lightning-harley-davidson|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref>{{Netiviide|autor=Sam Oliver|url=https://appleinsider.com/articles/12/11/26/apple-acquired-lightning-trademark-from-harley-davidson|pealkiri=Apple acquired Lightning trademark from Harley-Davidson|väljaanne=appleinsider.com|aeg=26. november 2012|vaadatud=17.04.2020}}</ref> Lightning-pistikupesa kujunduse ja spetsifikatsioonide kaubamärgi ja autoriõiguste ainuomanik on Apple. 30. oktoobril 2018 teatas Apple, et nende uus iPad Prosi tootevalik asendab Lightningi [[USB-C]]-ga. <ref>{{Netiviide|autor=Jennifer Dudley-Nicholson|url=https://www.news.com.au/technology/gadgets/tablets/apple-unveils-new-ipads-macs-and-mac-minis-at-event-in-new-york/news-story/29f518ef7745924673dc44d5f3dbc225|pealkiri=APPLE has launched a new-look range of hi-tech iPads and Macs in what the company calls its “biggest change” to date.|väljaanne=news.com.au|aeg=31. oktoober 2018|vaadatud=17.04.2020}}</ref> ==Tehnoloogia== [[Fail:Apple Lightning Dock.jpg|pisi|Apple Lightning pistik ja 30-viiguline dokkpistik|alt=|160x160px]] Lightning on 8-kontaktiline pistik, mis kannab digitaalset signaali. Erinevalt Apple 30-viigulisest pistikust, mida see asendab (A- või B-tüüpi USB-pistikutele), saab Lightning-pistikut sisestada kas ülespoole või suunaga allapoole. Kõik pistiku tagumisel küljel olevad tihvtid on ühendatud otse vastasküljel asuva kaksikuga. Osa protsessori tööst on toite- ja andmesignaalide õige marsruutimine, olenemata sellest, kuhu pistik sisestatakse. <ref name=":0">{{Netiviide|autor=Carrie Marshall|url=https://www.techradar.com/news/computing/apple/apple-lightning-connector-what-you-need-to-know-1106884|pealkiri=Apple Lightning connector: what you need to know|väljaanne=Techradar|aeg=24. oktoober 2012|vaadatud=17.04.2020}}</ref> Apple pakub erinevaid adaptereid, mis võimaldavad Lightning-pistikut kasutada koos teiste liidestega, näiteks 30-viiguga pistik, USB, HDMI, VGA ja SD-kaardid. Lighting pistiku ühendamine 30 viigulise adapteriga toetab ainult piiratud arv funktsioone: USB-andmed, USB-laadimine ja analoogheli väljund (adapteri DAC-i kaudu).<ref>{{Netiviide|autor=Eric Slivka|url=https://www.macrumors.com/2012/10/11/apples-lightning-to-30-pin-adapter-torn-apart-reveals-several-chips-and-copious-glue/|pealkiri=Apple's Lightning to 30-Pin Adapter Torn Apart, Reveals Several Chips and Copious Glue|väljaanne=MacRumors|aeg=11. oktoober 2012|vaadatud=17.04.2020}}</ref> Ametlikud Lighting pistikud sisaldavad autentimiskiipi, mille eesmärk oli muuta kolmandate osapoolte tootjate jaoks raskeks ühilduvate lisaseadmete tootmine ilma Apple'i heakskiiduta; <ref>{{Netiviide|autor=Chris Foresman|url=https://arstechnica.com/gadgets/2012/10/apple-revising-mfi-program-to-limit-third-party-lightning-accessories/|pealkiri=Apple revising MFi program to limit third-party Lightning accessories|väljaanne=arstechnica.com|aeg=10. märts 2012|vaadatud=28.04.2020}}</ref> aga autentimisskeem on purunenud. <ref name=":0" /> Pistiku mõõtmed on 6,7 mm x 1,5 mm. ==Võrdlused micro USB-ga== Apple pole micro USB-d avalikult arutanud, kuid erinevates tehnoloogiauudiste veebisaitides väidetakse, et micro USB asemel võidakse Lighting pistikut kasutada, kuna see ühildub dokkide ja kõlarisüsteemidega; <ref>{{Netiviide|autor=Cody Lee|url=https://www.idownloadblog.com/2012/09/14/why-no-micro-usb-for-you/|pealkiri=Engineer explains why Apple went with Lightning instead of Micro USB|väljaanne=iDB|aeg=14. september 2012|vaadatud=17.04.2020}}</ref> võime sisestada kaabel mõlemas suunas toimib kasutaja mugavuse huvides; <ref name=":1">{{Netiviide|autor=Andreas Ødegård|url=https://www.pocketables.com/2012/12/hardware-comparison-lightning-connector-vs-microusb-connector.html|pealkiri=Hardware comparison: Lightning connector vs MicroUSB connector|väljaanne=Pocketables|aeg=20. detsember 2012|vaadatud=17.04.2020}}</ref> Apple, kes soovib säilitada kontrolli tarvikute tarneahela üle <ref>{{Netiviide|autor=Michael Rose|url=https://www.engadget.com/2012-11-08-made-for-iphone-manufacturers-may-have-to-comply-with-apples-su.html|pealkiri=Made For iPhone manufacturers may have to comply with Apple's supplier responsibility code|väljaanne=engadget.com|aeg=8. november 2012|vaadatud=28.04.2020}}</ref> ja võimalust võtta litsentsitasu; USB-pistikute mehaaniline nõrkus. <ref name=":1" /> 10. aprillil 2015 kuulutas Apple välja uue MacBooki mudeli, mis sisaldab USB-C-d, millel on sarnasusi Lightninguga ja eelised microUSB ees. USB-C, nagu Lightning, saab erinevalt eelkäijast microUSB ühendada mõlemas suunas. USB-C ja Lightning ei ole omavahel asendatavad, kuna need on täiesti erinevad pistikühendused, protokollid ja pistikud ning kuni uue MacBooki turuletoomiseni olid adapterid vajalikud omavaheliseks tööks. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Apple]] 59qeln8b0tm6s4clfde0yv6vseyetq1 Maarja Johanna Mägi 0 589383 7157519 7139995 2026-05-20T05:55:06Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157519 wikitext text/x-wiki {{Infokast näitleja | nimi = Maarja Johanna Mägi | pilt = Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 86055019789163 (cropped).jpg | pildi allkiri = Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1997|3|24}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | amet= draamanäitleja | tegev= 2020–... | auhinnad = {{Lihtloend| * '''Parim Naisnäitleja filmis''' ([[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] gala 2023) * '''Aasta Vanemuislane''' (153. hooaeg) }}}} [[File:Apteeker Melchior. Viirastus - Anastasia Volkova - dsc 8882 50198707652.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (üks avastseenidest), 2020]] '''Maarja Johanna Mägi''' (sündinud [[24. märts]]il [[1997]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] (29. lend). Aastatel 2020–2024 kuulus ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] trupi koosseisu.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917# |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=OHHOO! Vanemuise draamatrupist lahkub kolm näitlejat |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1107494/ohhoo-vanemuise-draamatrupist-lahkub-kolm-naitlejat |vaadatud=2024-09-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Alates septembrist 2024 on [[Vabakutseline (Eesti)|vabakutseline]]. Näitlemisele lisaks on olnud seotud [[modellindus]]ega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DITcxJWtZIu/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CtGjFLDtLoF/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CeBC-gsOBSk/?img_index=1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/CdYOjxtK-br/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Ta on [[Jakobi Mäe Teatristuudio]] gümnaasiumirühma juhendaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajad – Jakobi Mäe Teatristuudio |url=https://jakobistuudio.ee/opetajad/ |vaadatud=2025-05-21 |keel=et}}</ref> == Rolle == === Filmides === ====Apteeker Melchior==== [[Fail:Apteeker Melchior - 1 - Autor Robert Lang - 4756.jpg|pisi|Maarja Johanna Mägi filmis "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]"]] Maarja Johanna Mägi mängis naispeaosa kolmeosalises ajalooliste mängufilmide sarjas "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (režissöör [[Elmo Nüganen]], [[Melchior Wakenstede|Melchiori]] rollis [[Märten Metsaviir]]). Kõigis kolmes filmis mängis ta [[Keterlyn|Keterlyni]] osa: esimeses filmis oli ta (Gerkeks maskeerituna) apteekri õpilane, teises filmis apteekri armastatu ja kolmandas filmis apteekri naine Keterlyn Wakenstede. Filmitrioloogia võtted toimusid aastal 2020 (juulist kuni aasta lõpuni)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2020-07-10 |pealkiri="Apteeker Melchiori" raamatusarjast valmib kolm mängufilmi, võtted algavad juulis |url=https://kultuur.err.ee/1111623/apteeker-melchiori-raamatusarjast-valmib-kolm-mangufilmi-votted-algavad-juulis |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja filmid jõudsid kinodesse 2022.–2023. aasta jooksul: * "[[Apteeker Melchior (film)|Apteeker Melchior]]" (aprill 2022) * "[[Apteeker Melchior. Viirastus]]" (august 2022) * "[[Apteeker Melchior. Timuka tütar]]" (aprill 2023) <ref> {{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-02-15 |pealkiri=„Apteeker Melchior. Timuka tütar“ jõuab kinodesse 14. aprillil |url=https://eestielu.goodnews.ee/?p=215279 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti elu |keel=}}</ref> Filmid põhinevad [[Indrek Hargla]] kriminaalromaanidel (sari "Kriminaalromaan vanast Tallinnast", sh "[[Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus]]" (2010 ja 2011), "[[Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus]]" (2010), "[[Apteeker Melchior ja timuka tütar]]" (2011). ====Mujal filmides==== *Mabel ([[dublaažinäitleja]]) – "Hüppajad" (2026)<ref>https://www.apollokino.ee/event/6143/h%C3%BCppajad</ref> *Aurora filmis "[[Aurora (film 2025)|Aurora]]", mille režissöörid on [[Rain Tolk]] ja [[Andres Maimik]]. "Aurora" võtted toimusid 2023. aasta juulis ja augustis [[Tallinn|Tallinnas]], Raplamaal, [[Tartu|Tartus]] ja Ida-Virumaal, sealhulgas filmiti [[Saka mõis|Saka mõisas]]. Film esilinastus kinodes 10. jaanuaril 2025.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Tolk ja Maimik väntavad uut filmi, Melchiori-staariga peaosas |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/1088227/fotod-tolk-ja-maimik-vantavad-uut-filmi-melchiori-staariga-peaosas |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-07-06 |pealkiri=Pildid: algasid Rain Tolgi ja Andres Maimiku mängufilmi "Aurora" võtted |url=https://menu.err.ee/1609026941/pildid-algasid-rain-tolgi-ja-andres-maimiku-mangufilmi-aurora-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-22 |pealkiri=Saka mõisas jääb filmilindile psühholoogiline draama |url=https://pohjarannik.postimees.ee/7819231/saka-moisas-jaab-filmilindile-psuhholoogiline-draama |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Põhjarannik |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=Tolgi ja Maimiku "Aurora" jõuab kinodesse tuleva aasta jaanuaris |url=https://kultuur.err.ee/1609449242/tolgi-ja-maimiku-aurora-jouab-kinodesse-tuleva-aasta-jaanuaris |vaadatud=2024-10-24 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> *Lipuvere Leena rahvuslikus komöödias "Vigased pruudid" (režissöör [[Ergo Kuld]]).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vigased Pruudid – Taska Film |url=https://taska.ee/film/vigased-pruudid/ |vaadatud=2023-08-03 |väljaanne=taska.ee}}</ref> Filmivõtted toimusid [[Matsalu rahvuspark|Matsalu rahvuspargis]] suvel 2022<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-06-17 |pealkiri=Galerii: algasid uue kodumaise komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608633229/galerii-algasid-uue-kodumaise-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ja film jõudis kinodesse oktoobris [[2023]]. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-07-14 |pealkiri=Galerii: lõppesid komöödiafilmi "Vigased pruudid" võtted |url=https://menu.err.ee/1608657085/galerii-loppesid-komoodiafilmi-vigased-pruudid-votted |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kultuuritoimetus |kuupäev=2. oktoober 2023 |pealkiri=Koomiline kosjasõit! Vaata, kes tulid komöödia «Vigased pruudid» esilinastusele |väljaanne=Postimees |url=https://kultuur.postimees.ee/7867170/galerii-koomiline-kosjasoit-vaata-kes-tulid-komoodia-vigased-pruudid-esilinastusele |vaadatud=7. oktoobril 2023}}</ref> Film põhineb [[Eduard Vilde]] [[1888]]. aastal valminud samanimelisel [[Jutustus|jutustusel]]. *Marie – "Valge vale" (lühifilm, 2022) <ref>{{Viide |pealkiri=Valge vale (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867470/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *Mari – "Hüvastijätt" (lühifilm, 2022)<ref>{{Viide |pealkiri=Hüvastijätt (Short 2022) {{!}} Short, Drama |url=https://www.imdb.com/title/tt22867714/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> *baaridaam – "Janu" (lühifilm, 2019) <ref>{{Viide |pealkiri=Thirst (Short 2019) {{!}} Short |url=https://www.imdb.com/title/tt11209108/ |keel=en-US |vaadatud=2023-07-27}}</ref> ===Telesarjades === * Luise – "[[Luise ja Oliver]]"(2023)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-02-02 |pealkiri=Luise ja Oliver {{!}} Lasteekraan |url=https://lasteekraan.err.ee/luise-ja-oliver |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Liine – "[[Piloot (telesari)|Piloot]]"(2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VAATA TREILERIT: „Piloot“ toob ekraanile noore teleprodutsendi kannatused Eesti telemaastikul {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/uudised/vaata-treilerit-piloot-toob-ekraanile-noore-teleprodutsendi-kannatused-eesti-telemaastikul |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=www.elisa.ee |keel=et}} </ref> ===Muusikavideotes=== * Osalus [[Kristiina Ehin|Kristiina Ehini]] ja [[Silver Sepp|Silver Sepa]] muusikavideos "Inglisillal"<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-11-23 |pealkiri=Vaata Kristiina Ehini ja Silver Sepa uue loo «Inglisillal» videot! |url=https://kultuur.postimees.ee/7655163/vaata-kristiina-ehini-ja-silver-sepa-uue-loo-inglisillal-videot |vaadatud=2023-08-10 |väljaanne=Muusika |keel=et}}</ref> * Osalus The Lou Lous'i muusikavideos "Imposer". === Teatris === ==== Vanemuises ==== * Nora - [[Henrik Ibsen]]/Hendrik Toompere “Nukumaja”(esietendus 26.10.2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Nukumaja |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/nukumaja/ |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * proua Kurvits – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "Side" (esietendus 30.03.2024)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Side |url=https://www.elab.ee/lavastus/29347/side/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * Tanja – [[Janusz Glowacki]]/[[Stanislav Moissejev]] – "Neljas õde" (esietendus 09.12.2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-20 |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.elab.ee/lavastus/29338/neljas-ode/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Neljas õde |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/neljas-ode/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *Hanna – [[Tom Stoppard]]/[[Tiit Palu]] "Leopoldstadt" (esietendus 16.09.2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-17 |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.elab.ee/lavastus/29245/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Leopoldstadt |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/leopoldstadt/ |vaadatud=2023-12-24 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Laura Piibeleht – [[Eduard Vilde]]/[[Tiit Palu]] "[[Pisuhänd]] 2" (2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pisuhänd 2 |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/pisuhand-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Bianca – [[William Shakespeare]]/[[Priit Strandberg]] "[[Tõrksa taltsutus]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tõrksa taltsutus |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/torksa-taltsutus/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> *ema/[[Sofia (Vennad Lõvisüdamed)|Sofia]] – [[Astrid Lindgren]]/[[Staffan Götestam]]/[[Tiit Palu]] "[[Vennad Lõvisüdamed (lavastus)|Vennad Lõvisüdamed]]" (2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vennad Lõvisüdamed |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/vennad-lovisudamed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Punamütsike – [[Vennad Grimmid]] /[[Veikko Täär]] "[[Punamütsike]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Punamütsike |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/punamutsike-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Ilona Aalgren – [[Hella Wuolijoki]]/[[Tiit Palu]] "Niskamäe naised" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Niskamäe naised |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/niskamae-naised/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Ursula-Marie – [[Janne Teller]]/[[Johan Elm]] "Mitte midagi" (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mitte midagi |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/mitte-midagi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * Emilie – [[Oskar Luts]]/[[Elise Metsanurk]] "Laul õnnest" (2020)<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.vanemuine.ee/people/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=august 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * Edna – [[John Boynton Priestley]]/[[Jaanus Rohumaa]] "Inspektor tuleb" (2021)<ref name=":0" /> * Laps/Naine TV-s/Winstoni õde – [[George Orwell]]/[[Robert Icke]], [[Duncan Macmillian]]/[[Karl Laumets]] "[[1984 (Orwell)|1984]]" (2021)<ref name=":0" /> * Mariliis – [[Mart Kadastik]]/[[Ain Mäeots]] "Head inimesed" (2020)<ref name=":0" /> * osalemine lavastuses – [[Elmo Nüganen]] "[[Don Giovanni]]" (2021)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Don Giovanni - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/don-giovanni/ |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}</ref> * Virginia – [[Bertolt Brecht]] /[[Karl Laumets]] "Galilei elu" (2021)<ref name=":0" /> ==== Mujal teatrites ==== * osalemine lavastuses - [[Saxo]], [[Shakespeare]] ja teised/[[Kaili Viidas]] "amletH" ([[Teater Endla]], 2026)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lavastused |url=https://www.endla.ee/lavastused |vaadatud=2026-04-11 |väljaanne=Endla Teater |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses - [[Emma Kinane]]/[[Vallo Kirs]] "Seisukoht" ([[Teater Ugala]], 2026)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-06 |pealkiri=TULEKUL: Seisukoht - Ugala Teater |url=https://www.ugala.ee/lavastus/seisukoht/ |vaadatud=2026-02-11 |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses - "Kinoteatri lühkarid" ([[Kinoteater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 01. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-1 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=kinoteater.ee |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses - [[Ivar Põllu]] "Tapty1985. Laskumine orgu" ([[Tartu Uus Teater]], 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAPTY1985. LASKUMINE ORGU |url=https://uusteater.ee/lavastused/tapty1985-laskumine-orgu |vaadatud=2024-10-06 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses – [[Andreas Aadel]] "Club Paradise" (projekt "Hungerburg2024", [[Tartu Uus Teater]], [[Narva-Jõesuu]], 2024)<ref>{{Netiviide |pealkiri=club paradise |url=https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |vaadatud=2024-08-01 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et |arhiivimisaeg=2024-08-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240801213742/https://www.uusteater.ee/hungerburg2024/teater/club-paradise |url-olek=ei tööta }}</ref> * Kristine – [[August Strindberg]]/[[Kaili Viidas]] "Preili Julie" ([[Karlova Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-01-21 |pealkiri=Preili Julie |url=https://www.elab.ee/lavastus/26396/preili-julie-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses – [[Reimo Sagor]]/trupp "VABA(n)DUS" ([[Tartu Uus Teater]], 2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VABA⁽ⁿ⁾DUS |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/vaba-n-dus |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * 17 erinevat tegelast – Erik Richard Salumäe, Roos Lisette Parmas "Cervantoorium" ([[Tartu Uus Teater]], 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=CERVANTOORIUM |url=https://www.uusteater.ee/lavastused/cervantoorium |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> *osalemine lavastuses - "Nõudmiseni" ([[Tartu Uus Teater]])<ref>{{Netiviide |pealkiri=NÕUDMISENI |url=https://uusteater.ee/lavastused/noudmiseni |vaadatud=2024-10-07 |väljaanne=Tartu Uus Teater |keel=et}}</ref> * Väike prints – [[Antoine de Saint-Exupéry]]/[[Elmo Nüganen]] "[[Väike prints]]" (Diplomilavastus, [[Tallinna Linnateater]], 2018)<ref>{{Netiviide |pealkiri=VÄIKE PRINTS |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Väike prints |url=https://eamt.ee/lavastused/vaike-prints/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * osalemine lavastuses – [[Renate Keerd]]/trupp "Valgete vete sina" (Diplomilavastus, [[Sakala Teatrimaja|Sakala 3]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valgete vete sina |url=https://eamt.ee/lavastused/valgete-vete-sina/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref> * Irina Sergejevna – [[Anton Tšehhov]]/[[Elise Metsanurk]] "Liiga palju armastust" (Diplomilavastus, [[Kuressaare Teater|Kuressaare Linnateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://eamt.ee/lavastused/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Liiga palju armastust |url=https://www.vanemuine.ee/repertuaar/liiga-palju-armastust/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Karin Allik {{!}} |kuupäev=2019-08-01 |pealkiri=Arvustus. Armumisest ja armastusest hoogsalt ja humoorikalt |url=https://kultuur.err.ee/966467/arvustus-armumisest-ja-armastusest-hoogsalt-ja-humoorikalt |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Jelena Nikolajevna – [[Maksim Gorki]]/[[Uku Uusberg]] "Päikese lapsed" (Diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]], 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päikese lapsed - Draamateater lavastus |url=https://www.draamateater.ee/lavastus/paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kruus |eesnimi=Kairi |kuupäev=2020-01-22 |pealkiri=Hästi päevitunud Päikese lapsed |url=https://www.draamateater.ee/meedia/hasti-paevitunud-paikese-lapsed/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Draamateater |keel=et}}</ref> *Laagriplika, nunn – [[Eduard Bornhöhe]]/[[Diana Leesalu]] "Vürst Gabriel" ([[Tallinna Linnateater]], 2018) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Teatri Agentuur - Statistika |url=https://statistika.teater.ee/stat/repertoire/show/2699/7 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=statistika.teater.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD |url=https://linnateater.ee/arhiiv/vurst-gabriel-ehk-pirita-kloostri-viimased-paevad/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-05-11 |pealkiri=Maarja Johanna Mägi |url=https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti Lavastuste Andmebaas |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2019 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. november 2019 |pealkiri=Voldemar Panso preemia laureaat on Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.postimees.ee/6839233/voldemar-panso-preemia-laureaat-on-maarja-johanna-magi |vaadatud=27. juulil 2023 |väljaanne=Postimees Kultuur}}</ref> * 2022 – Tartu noor kultuurikandja <ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-24 |pealkiri=Tartu linn kuulutas välja 2022. aasta Kultuurikandjad |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-linn-kuulutas-valjas-2022-aasta-kultuurikandjad |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}</ref> * 2022 – Vanemuise draamatrupi eripreemia aasta kõige hõivatumale draamanäitlejale, kes mängis 2021. aastal 67 etendust<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230420155430/https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiad/ |arhiivimisaeg=2023-04-20 |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2023 – [[Bruno O'Ya]] stipendium<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-11-05 |pealkiri=Bruno O'Ya noore filminäitleja stipendiumi pälvis Maarja Johanna Mägi |url=https://kultuur.err.ee/1609154953/bruno-o-ya-noore-filminaitleja-stipendiumi-palvis-maarja-johanna-magi |vaadatud=2023-11-08 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2023 – aasta vanemuislane<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teater tunnustas kolleege |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teater-tunnustas-kolleege-2/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025|bot=InternetArchiveBot|paranduskatse=jah}}</ref> * 2023 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (Keterlyni rolli eest "[[Apteeker Melchior]]i" filmitrioloogias)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2016-11-21 |pealkiri=Eesti filmi- ja teleauhinnad |url=https://eftagala.ee/ |vaadatud=2023-07-27 |väljaanne=Eesti filmi- ja teleauhinnad |keel=}}</ref> * 2024 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (rollide eest lavastustes „Neljas õde“ ja „Pisuhänd 2")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise teatri draamatrupp jagas kolleegipreemiaid |url=https://www.vanemuine.ee/uudista/vanemuise-teatri-draamatrupp-jagas-kolleegipreemiaid/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Teater Vanemuine |keel=et}}</ref> * 2025 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (nimirolli eest mängufilmis "Aurora")<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-02-04 |pealkiri=Selgusid kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid |url=https://kultuur.err.ee/1609931723/selgusid-kultuurkapitali-aastapreemiate-laureaadid |vaadatud=2026-02-10 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2025 – EFP (European Film Promotion) Shooting Star 2025<ref>{{Netiviide |pealkiri=Berlin International Film Festival (2025) |url=https://www.imdb.com/event/ev0000091/2025/1/?ref_=nmawd_1 |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=IMDb |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Spotlight |kuupäev=2025-03-26 |pealkiri=Meet 2025's European Shooting Stars |url=https://www.spotlight.com/news-and-advice/the-industry/shooting-stars-2025-interviews-berlinale/ |vaadatud=2025-05-20 |väljaanne=Spotlight |keel=en-GB}}</ref> * 2025 – Vanemuise draamatrupi kolleegipreemia – parim naispeaosatäitja (Nora rolli eest lavastuses "Nukumaja")<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vanemuise draamatrupp pärgas kolleege: parima meespeaosalise auhind läks jagamisele |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1122278/vanemuise-draamatrupp-pargas-kolleege-parima-meespeaosalise-auhind-laks-jagamisele |vaadatud=2025-01-12 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> * 2026 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] – parim naisnäitleja filmis (nimirolli eest filmis "[[Aurora (film)| Aurora]]")<ref>https://eftagala.ee/selgusid-efta-2026-voitjad/</ref> ==Isiklikku== Ta on suhtes [[Frank-Leander Sapego]]ga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=FOTO {{!}} Armastus võtteplatsilt! Näitlejatar Maarja Johanna Mägi tõi kallima seltskonda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120359724/foto-armastus-votteplatsilt-naitlejatar-maarja-johanna-magi-toi-kallima-seltskonda |vaadatud=2025-03-01 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[https://www.elab.ee/inimene/6014/maarja-johanna-magi/ Maarja Johanna Mägi Eesti Lavastuste Andmebaasis] *[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/7917 Maarja Johanna Mägi Eesti Teatriagentuuri statistika lehel] * {{IMDb|nm11096869|Maarja Johanna Mägi}} {{JÄRJESTA:Mägi, Maarja Johanna}} [[Kategooria:Dublaažinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrinäitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Vanemuise näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 2om9p9le5yt65vway3k5bv7o8ga2i1b Jobbatical 0 590445 7157555 6966566 2026-05-20T07:04:35Z Sillerkiil 58396 7157555 wikitext text/x-wiki '''Jobbatical''' on [[2014]]. aastal loodud Eesti idufirma, mis algul tegeles rahvusvahelise töövahendusega, kuid 2020. aastal profileerus firmadele osutatavatele ümberasumis- ja immigratsiooniteenustele. Firma asutaja ja tegevjuht on [[Karoli Hindriks]].<ref name="lõpetab">[https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/jobbatical-lopetab-inimestele-tookohtade-otsimise-ja-muudab-oma-ari/ "Jobbatical lõpetab inimestele töökohtade otsimise ja muudab oma äri"] Geenius, 06.08.2019 (vaadatud 07.09.2020)</ref> == Fookus == Ettevõte asutati 2014. aastal [[Eesti Arengufond]]i investeerimisettevõtte [[SmartCap]] ning Eesti, Soome, Läti ja Vene investorite toel, kes kogusid 260 000 eurot. Tollal kirjeldas Hindriks firma äriideed [[töövahendu]]sena [[karjääripaus]]ide ajaks, mil inimesed saavad tegeleda projektidega teistes riikides: "Londoni tippturundajat täiskohaga Tartusse tuua oleks väga keeruline ja kallis, kuid kolmekuuline projekt Tartus võiks talle olla seiklus ja võimalus välja astuda oma tavapärasest suurlinna mürast."<ref>[https://web.archive.org/web/20210122120746/http://www.arengufond.ee/2014/10/smartcap-ja-nimekad-aringlid-viiest-riigist-investeerivad-professionaalide-tooportaali-jobbatical-com/ "SmartCap ja nimekad äringlid viiest riigist investeerivad professionaalide tööportaali Jobbatical.com"] Arengufond, 2016 (vaadatud 07.09.2020)</ref> Jobbaticalist loodeti leevendust ka töötajate puudusele Eesti IT-sektoris. Firmat kirjeldati tööportaalina ning selle sihtrühmaks nimetati üle viie aasta töötanud spetsialiste, kes otsivad inspireerivat ajutist projekti.<ref>Merlin Mägi, [https://www.ituudised.ee/uudised/2014/10/31/kas-jobbatical-leevendaks-it-toojou-puudust "Kas Jobbatical leevendaks IT-tööjõu puudust?" Äripäev/IT-uudised, 31. oktoober 2014 (vaadatud 07.09.2020)</ref> 2019. aasta augustis teatas ettevõte profiilimuutusest, millega suletakse poole miljoni erakliendi kontod ning loobutakse töövahendusest, keskendudes selle asemel ümberasumis- ja immigratsiooniteenustele, mida osutatakse ettevõtetele uute töötajate tarbeks.<ref name="lõpetab" /><ref name=":0">Harry Tuul [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/karoli-hindriks-pooras-idufirma-umber-ja-sai-investoritelt-kopsaka-rahasusti/ "Karoli Hindriks pööras idufirma ümber ja sai investoritelt kopsaka rahasüsti"] Geenius, 07.05.2020 (vaadatud 07.09.2020)</ref> == Äritegevus == 2015. aasta lõpetas ettevõte kahjumiga 410 477 eurot.<ref>[https://news.err.ee/118845/jobbatical-finishes-year-with-over-400-000-deficit "Jobbatical finishes year with over €400,000 deficit"] ERR, 22.08.2016 (vaadatud 07.09.2020)</ref> 2017. aastal kogus ettevõte 3,4 miljonit eurot investeeringuid, tõi Eestisse üle 100 tippspetsialisti ja teenis 2 miljonit eurot kahjumit. Töötajate arv tõusis 17 täiskohalt kahekümne kaheksani. Töövahendusplatvormil oli üle 800 000 kasutaja 196 riigist, 2018. aastal avati harukontor [[Singapur]]is.<ref>[https://tehnika.postimees.ee/6027984/jobbaticali-aasta-100-eestisse-toodud-spetsialisti-ja-2-miljonit-eurot-kahjumit "Jobbaticali aasta: 100 Eestisse toodud spetsialisti ja 2 miljonit eurot kahjumit"] Postimees, 3. august 2018 (vaadatud 07.09.2020)</ref> Majanduskriisi ajal kaasas firma 2,6 miljonit eurot, ehkki pidi ära jätma planeeritud agressiivse laienemise.<ref>Kristel Härma, [https://www.aripaev.ee/uudised/2020/05/08/kriisis-26-miljonit-kaasanud-hindriks-agressiivsema-plaani-jatsime-ara "Kriisis 2,6 miljonit kaasanud Hindriks: agressiivsema plaani jätsime ära"] Äripäev, 8. mai 2020 (vaadatud 07.09.2020)</ref> 2020. aastaks oli ettevõte kogunud investoritelt 7,9 miljonit dollarit, viimane investeerimisring tõi 2017. aastal 4 miljonit dollarit.<ref name=":0" /> 2023. aastal oli ettevõtte kahjum 3,76 miljonit eurot.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=Ärinaise kohtukaebus Marii Karelli vastu jätab saatelõigu sügiseni riiulile |url=https://www.err.ee/1610028115/arinaise-kohtukaebus-marii-karelli-vastu-jatab-saateloigu-sugiseni-riiulile |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 2024. aastal jäi ettevõte 3,28 miljoni euroga kahjumisse ning aasta varem ulatus kahjum 3,76 miljoni euroni.<ref name=":1" /> Kui 2024. aasta lõpus töötas ettevõttes 18 inimest, siis 2026. aasta esimeses kvartalis töötajaid kuus.<ref name=":1" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * Harry Tuul [https://digi.geenius.ee/rubriik/uudis/karoli-hindriks-pooras-idufirma-umber-ja-sai-investoritelt-kopsaka-rahasusti/ "Karoli Hindriks pööras idufirma ümber ja sai investoritelt kopsaka rahasüsti"] Geenius, 7. mai 2020 * [http://www.arengufond.ee/2014/10/smartcap-ja-nimekad-aringlid-viiest-riigist-investeerivad-professionaalide-tooportaali-jobbatical-com/ "SmartCap ja nimekad äriinglid viiest riigist investeerivad professionaalide tööportaali Jobbatical.com"] Arengufond, 2016 [[Kategooria:Eesti ettevõtted]] ootutfbofi88jf2msseeqikbzjqkes5 Eskalaator 0 599372 7157642 6811630 2026-05-20T10:22:49Z Sillerkiil 58396 7157642 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[File:Escalator maintenance, escalator testing.webm|thumb|Hooldustööde käigus eskalaatori testimine]][[Fail:Escalator looped animation.gif|pisi|Eskalaator töös.]][[Fail:Ratturite eskalaator Trondheimis. 2015. aasta september.jpg|pisi|Ratturite eskalaator Trondheimis. 2015. aasta september]] '''Eskalaator''' on iseliikuv [[trepp]] inimeste üles või alla [[Transport|transportimiseks]]. Eskalaatoreid kasutatakse sageli sellistes kohtades, kus [[lift]] oleks ebapraktiline, mõnikord on hoones olemas mõlemad [[Tõstevahend|tõstevahendid]]. Peamiselt võib neid leida [[Kaubamaja|kaubamajades]], [[Lennujaam|lennu]]- ja muudes jaamades, [[Hotell|hotellides]], [[Staadion|staadionitel]]. Eskalaatorid suudavad suurt hulga inimesi transportida, vajades aga vaid ligikaudu sama palju ruumi kui tavaline trepp. Seda tõsteseadet on varem liigitatud ka liftiks. Ühes [[Hoone|hoonete]] kõrgemaks [[Ehitamine|ehitamisega]], aga ka näiteks [[Kaevandus|kaevanduste]] sügavamaks muutumisega, on tekkinud vajadus erinevate tõsteseadmete järele, üks neist on eskalaator. == Ajalugu == Esimese eskalaatori [[Patent|patendi]] taotles 1859. aastal [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s [[Massachusetts|Massachusettsis]] Nathan Ames, kuid selle patendi algusel ühtegi töötavat [[Mudel|mudelit]] ei ehitatud. Jesse W. Reno patenteeris 1892. aastal "lõputu [[Konveier|konveierlindi]] ehk elevaatori". Tema lõi ka esimese töötava mudeli, mille paigaldas 1896. aastal [[New York|New Yorgi]] linnas [[Coney Island|Coney Islandi]] Old Iron [[Kai|kaile]]. [[Fail:Illustration of revolving stairs (U.S. Patent 25,076 issued to Nathan Ames, 9 August 1859).jpg|pisi|"Keerleva trepi" illustratsioon Nathan Amesi patendile (USA patent nr 25 076, 9. august 1859)]] Charles Seeberger hakkas 1895. aasta mais joonestama Wheeleri versiooniga sarnast eskalaatorit. 1899. aastal valmis esimene avalikult kasutuses olev eskalaator, mis võitis [[1900. aasta Pariisi maailmanäitus]]el esikoha. == Viited == {{Commonscat}} {{Viited}} [[Kategooria:Ehitus]] 3rb76q3yej8jg5lkv5t1u5hhh814knc Timo Suslov 0 601633 7157537 7033970 2026-05-20T06:34:01Z Taurus404 80079 /* Poliitiline tegevus */ 7157537 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | amet = [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus = 27. jaanuaril 2021 | alma_mater = [[Sisekaitseakadeemia]] (2004) | partei = [[Eesti Reformierakond]] }} '''Timo Suslov''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1981]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] politseinik ja poliitik, [[2013]]. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige, Riigikogu [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu|XV]] koosseisu liige, [[Balti Assamblee]] president. == Haridus == Ta lõpetas 1999. aastal [[Keila Gümnaasium]]i ja 2004. aastal [[Sisekaitseakadeemia]] politseinikuna. == Töökäik == 1999. aastal oli ta [[Keila]] Linnavalitsuse spordinõuniku abi. Aastatel [[2004]]–[[2008]] oli ta [[Põhja Politseiprefektuur]]i kriminaalpolitseinik, [[2008]]–[[2009]] korrakaitsepolitseinik, [[2009]]–[[2012]] konstaablijaoskonna juht. Aastatel [[2012]]–[[2021]] oli ta Keila abilinnapea. Aastatel [[2013]] ja [[2017]] valiti ta Keila Linnavolikokku. == Poliitiline tegevus == Seoses Riigikogu liikme [[Kaja Kallas|Kaja Kallase]] volituste peatumisega tema nimetamise tõttu Vabariigi Valitsuse liikmeks asus Timo Suslov Kaja Kallase asendusliikmena 27. jaanuaril 2021 tööle [[XIV Riigikogu]] liikmena. Ta nimetati 2022. aasta mais Eesti Reformierakonna peasekretäriks. 22. oktoobril 2025, mõned päevad pärast [[2025. aasta KOV valimised|KOV valimisi]], kus Reformierakonda toetas vaid 10% hääletanutest, teatas ta erakonna juhatusele, et paneb peasekretäri ameti maha. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 4|valimisringkonnas nr 4]] ([[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]) 1033 häält ning osutus valituks. Novembris 2024 süüdistati teda meedias selle eest, et ta tekitas samuti Reformierakonda kuuluvale töötule vennale Tanel Suslovile "sooja ametikoha" Keila tervisekeskuse juhatuses.<ref>Viita-Neuhaus, A. (2024, november 26). Vennaarm Keilas: Reformierakonna peasekretär Timo Suslov tekitas töötule vennale sooja ametikoha?. [[Postimees]]. [https://www.postimees.ee/8142185/vennaarm-keilas-reformierakonna-peasekretar-timo-suslov-tekitas-tootule-vennale-sooja-ametikoha]</ref> Suslov kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Keilas, kogus 41 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. mai 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== *2019 [[Harjumaa teenetemärk]] == Isiklikku == Ta on abielus ja tal on kaks poega. Tema hobid on tervisesport ja korvpall. Tema kaksikvend [[Tanel Suslov]] on korvpallikohtunik.<ref>https://www.esbl.ee/biograafia/Tanel_Suslov</ref> ==Viited== {{viited}} {{Riigikogu liikmed}} {{JÄRJESTA:Suslov, Timo}} [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] ax6r1ssekui2gcpyv4jcyvffz43j2uw Immuunpuudulikkus 0 603283 7157400 7155888 2026-05-19T20:22:14Z Jaqsuurna 199594 Keeletoimetasin 7157400 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} '''Immuunpuudulikkus''', ka '''immuunkompromiteeritus''', on seisund, mille korral [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemi]] võime võidelda [[Infektsioon|nakkushaiguste]] ja [[Vähk (haigus)|vähiga]] on nõrgenenud või puudub täielikult. Enamik haigusjuhtumid on omandatud (sekundaarsed) ehk tekkinud väliste tegurite tõttu, näiteks nakatumine [[HIV]]<nowiki/>sse või [[toitumine]].<ref name="pmid20042227">{{Cite journal|title=Secondary immunodeficiencies, including HIV infection|journal=The Journal of Allergy and Clinical Immunology|volume=125|issue=2 Suppl 2|pages=S195–203|date=veebruar 2010|doi=10.1016/j.jaci.2009.08.040|pmc=6151868|pmid=20042227}}</ref> Immuunkompromiteeritus võib olla tingitud ka [[Geneetiline häire|geneetilistest häiretest]]. Üks sellistest häiretest on [[Raske kombineeritud immuunpuudulikkus|SCID-sündroom]] (raske kombineeritud immuunpuudulikkus). Kliinilistes tingimustes võib osa ravimite, näiteks steroidide põhjustatud [[immunosupressioon]] olla nii [[kõrvaltoime]] kui ka ravi eesmärk. Sellise kasutusviisi näiteid leidub [[Siirdamine|elundisiirdamise]] operatsioonidel [[Siirdamise tagasilükkamine|äratõukereaktsiooni]] vältimiseks ja üliaktiivse immuunsüsteemiga patsientide puhul ehk [[Autoimmuunhaigus|autoimmuunhaiguste]] korral. Mõni inimene on sündinud [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemile]] omaste defektidega ehk [[Primaarne immuunpuudulikkus|primaarse immuunpuudulikkusega]].<ref>{{Cite web|url=https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/primary-immunodeficiency/symptoms-causes/syc-20376905|title=Primary immunodeficiency|publisher=Mayo Clinic|date=30. jaanuar 2020|accessdate=13.05.2020}}</ref> Inimest, kellel on mistahes liiki immuunpuudulikkus, nimetatakse immuunkompromiteerituks. Immuunpuudulikkusega indiviid võib lisaks tavalistele [[infektsioon]]idele, mis võivad mõjutada igaüht, olla eriti haavatav [[Opportunistlik infektsioon|oportunistlike infektsioonide]] (inglise keeles ''opportunistic infection'') suhtes.<ref>{{Cite journal|last=Meidani|first=Mohsen|title=Immunocompromised patients: Review of the most common infections happened in 446 hospitalized patients|journal=Journal of Research in Medical Sciences|volume=19|issue=Suppl 1|pages=S71–S73|date=märts 2014|last2=Naeini|first2=Alireza Emami|last3=Rostami|first3=Mojtaba|last4=Sherkat|first4=Roya|last5=Tayeri|first5=Katayoun|issn=1735-1995|pmc=4078380|pmid=25002900}}</ref> Immuunpuudulikkus vähendab ka [[Vähi immuunjälgimine|vähi immuunjärelevalvet]], mille käigus immuunsüsteem uurib keha rakke ja hävitab [[Kasvaja|neoplasmasid]] (kasvajaid). == Liigid == === Primaarne või sekundaarne === Primaarse ja sekundaarse immuunpuudulikkuse erinevus seisneb tekkepõhjuses. Põhjus tuleneb immuunsüsteemist endast või muust puudulikkusest ja välisest tegurist. ==== Primaarne immuunpuudulikkus ==== Mitmete [[harvikhaigus]]tega kaasneb suurem vastuvõtlikkus [[Infektsioon|nakkustele]], see hakkab avalduma alates lapsepõlvest. Primaarset immuunpuudulikkust tuntakse ka kui kaasasündinud immuunpuudulikkust.<ref name="BasicImmunology">Basic Immunology: Functions and Disorders of the Immune System, 3rd Ed. 2011.</ref> Paljud haigused on [[Geneetiline häire|pärilikud]] ning [[Autosoomne retsessiivne|autosomaalsed retsessiivsed]] või [[Sugu sidumine|X-liitelised]]. Tuntakse üle 95 primaarse immuunpuudulikkuse sündroomi. Tavaliselt on need rühmitatud immuunsüsteemi osa järgi, mille talitlus on häiritud (näiteks [[Lümfotsüüt|lümfotsüüdid]] või [[Granulotsüüt|granulotsüüdid]]).<ref>{{Cite journal|title=The primary immunodeficiencies|url=https://archive.org/details/sim_new-england-journal-of-medicine_the-new-england-journal-of-medicine_1995-08-17_333_7/page/430|journal=The New England Journal of Medicine|volume=333|issue=7|pages=431–40|date=august 1995|doi=10.1056/NEJM199508173330707|pmid=7616993}}</ref> Primaarse immuunpuudulikkuse ravi sõltub antud defekti olemusest ning võib hõlmata antikehade infusioone, pikaaegset antibiootikumide tarvitamist ja mõnel juhul [[Vereloome tüvirakkude siirdamine|tüvirakkude siirdamist]]. ==== Sekundaarne immuunpuudulikkus ==== Sekundaarset immuunpuudulikkust nimetatakse ka omandatud immuunpuudulikkuseks. [[Immunosupressioon|Immunosupressiivsed]] tegurid, millest see võib tuleneda, on järgmised: * [[Alatoitumine|alatoitumus]]; * [[vananemine]]; * ravi ja ravimid (näiteks [[keemiaravi]], [[Haigust modifitseeriv reumavastane ravim|haigust modifitseerivad reumavastased ravimid]], [[Immunosupressiivne ravim|immunosupressiivsed ravimid]], [[glükokortikosteroidid]]); * [[Toksiin|keskkonnamürgid]] ([[elavhõbe]] ja muud [[raskmetallid]], [[Pestitsiid|pestitsiidid]]) ja [[naftakeemia]] ([[stüreen]], [[diklorobenseen]], [[ksüleen]] ja [[Ethylphenol|etüülfenool]]). Termin [[immunosupressioon]] viitab ravimite puhul kasulikele ja kahjulikele mõjudele, mis on seotud alanenud immuunsüsteemi tegevusega. Terminit immuunpuudulikkus kasutatakse üldiselt vaid suurema nakatumisohu märkimisel. Paljud haigused põhjustavad otseselt või kaudselt immunosupressiooni, mis hõlmab mitut tüüpi vähki (eriti [[leukeemia|leukeemiat]], [[lümfoom|lümfoomi]], [[hulgimüeloom|hulgimüeloomi]]) ja teatud kroonilisi nakkusi. Immuunpuudulikkus on [[AIDS|omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi]] (AIDS) tunnusjoon,<ref name="BasicImmunology" /> seda põhjustab [[HIV|inimese immuunsuspuudulikkuse viirus]] (HIV). HIV nakatab otseselt mõnda [[T-abistajarakud|T-abistajarakku]] ja kahjustab kaudselt teisi immuunsüsteemi osasid. Erinevad hormonaalsed ja ainevahetuse häired võivad samuti põhjustada immuunpuudulikkust, nende hulka kuuluvad aneemia, hüpotüreoidism ja hüperglükeemia. Suitsetamine, alkoholism ja narkootikumide kuritarvitamine pärsivad immuunvastust. == Põhjused == Immuunpuudulikkuse põhjus sõltub häire olemusest. Põhjus võib olla geneetiline või omandatud alatoitumise ja halbade sanitaartingimuste tõttu.<ref>{{Cite web|url=https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/nutrition-and-immunity/|title=Nutrition and Immunity|publisher=Harvard T.H. Chan School of Public Health|website=The Nutrition Source|accessdate=8.11.2020}}</ref><ref>{{Cite journal|url=https://www.cell.com/trends/immunology/fulltext/S1471-4906(16)30006-0|title=Immune Dysfunction as a Cause and Consequence of Malnutrition|journal=Trends in Immunology|volume=37|issue=6|pages=386–398|accessdate=10.05.2020|year=2016|doi=10.1016/j.it.2016.04.003|pmc=4889773|pmid=27237815|doi-access=free}}</ref> Mõne geneetilise põhjustaja puhul on täpsed geenid teada.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27109/ Immunobiology: The Immune System in Health and Disease. 5th edition., figure 11.8]</ref> == Ravi == Ravi jaguneb kaheks: nakkuste ravimine ja immuunsüsteemi tugevdamine. == Prognoos == Prognoos sõltub suuresti seisundi olemusest ja tõsidusest. Mõned puudulikkused põhjustavad varajast suremust (enne 1. eluaastat), teised on koos raviga või isegi ravita elukestvad seisundid, mis põhjustavad väikest suremust ja haigestumust. Uued tüvirakkude siirdamise tehnoloogiad võivad viia kurnava ja surmava geneetilise immuunpuudulikkuse geenipõhise ravini. Omandatud immuunpuudulikkuse prognoos sõltub põhjustava teguri või seisundi (näiteks AIDSi) vältimisest või ravist. == Vaata ka == * [[AIDS|Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom]] (AIDS) * [[Autoimmuunhaigus]], immuunvastus oma organismi valkudele * [[Allergia]], immuunvastus kahjututele kehavõõrastele valkudele * [[Histamiin]] * [[Glükokortikosteroidid|Steroidid]], tihti manustatavad ravimid (nt [[prednisoon]]), mis pärsivad immuunsüsteemi * [[Immuunsüsteem]] * [[Immunoloogia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Immunoloogia]] 1x08to5geu7amft2oef6rvbgnxp2w78 7157402 7157400 2026-05-19T20:22:36Z Jaqsuurna 199594 Artikkel on keeletoimetatud 7157402 wikitext text/x-wiki '''Immuunpuudulikkus''', ka '''immuunkompromiteeritus''', on seisund, mille korral [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemi]] võime võidelda [[Infektsioon|nakkushaiguste]] ja [[Vähk (haigus)|vähiga]] on nõrgenenud või puudub täielikult. Enamik haigusjuhtumid on omandatud (sekundaarsed) ehk tekkinud väliste tegurite tõttu, näiteks nakatumine [[HIV]]<nowiki/>sse või [[toitumine]].<ref name="pmid20042227">{{Cite journal|title=Secondary immunodeficiencies, including HIV infection|journal=The Journal of Allergy and Clinical Immunology|volume=125|issue=2 Suppl 2|pages=S195–203|date=veebruar 2010|doi=10.1016/j.jaci.2009.08.040|pmc=6151868|pmid=20042227}}</ref> Immuunkompromiteeritus võib olla tingitud ka [[Geneetiline häire|geneetilistest häiretest]]. Üks sellistest häiretest on [[Raske kombineeritud immuunpuudulikkus|SCID-sündroom]] (raske kombineeritud immuunpuudulikkus). Kliinilistes tingimustes võib osa ravimite, näiteks steroidide põhjustatud [[immunosupressioon]] olla nii [[kõrvaltoime]] kui ka ravi eesmärk. Sellise kasutusviisi näiteid leidub [[Siirdamine|elundisiirdamise]] operatsioonidel [[Siirdamise tagasilükkamine|äratõukereaktsiooni]] vältimiseks ja üliaktiivse immuunsüsteemiga patsientide puhul ehk [[Autoimmuunhaigus|autoimmuunhaiguste]] korral. Mõni inimene on sündinud [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemile]] omaste defektidega ehk [[Primaarne immuunpuudulikkus|primaarse immuunpuudulikkusega]].<ref>{{Cite web|url=https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/primary-immunodeficiency/symptoms-causes/syc-20376905|title=Primary immunodeficiency|publisher=Mayo Clinic|date=30. jaanuar 2020|accessdate=13.05.2020}}</ref> Inimest, kellel on mistahes liiki immuunpuudulikkus, nimetatakse immuunkompromiteerituks. Immuunpuudulikkusega indiviid võib lisaks tavalistele [[infektsioon]]idele, mis võivad mõjutada igaüht, olla eriti haavatav [[Opportunistlik infektsioon|oportunistlike infektsioonide]] (inglise keeles ''opportunistic infection'') suhtes.<ref>{{Cite journal|last=Meidani|first=Mohsen|title=Immunocompromised patients: Review of the most common infections happened in 446 hospitalized patients|journal=Journal of Research in Medical Sciences|volume=19|issue=Suppl 1|pages=S71–S73|date=märts 2014|last2=Naeini|first2=Alireza Emami|last3=Rostami|first3=Mojtaba|last4=Sherkat|first4=Roya|last5=Tayeri|first5=Katayoun|issn=1735-1995|pmc=4078380|pmid=25002900}}</ref> Immuunpuudulikkus vähendab ka [[Vähi immuunjälgimine|vähi immuunjärelevalvet]], mille käigus immuunsüsteem uurib keha rakke ja hävitab [[Kasvaja|neoplasmasid]] (kasvajaid). == Liigid == === Primaarne või sekundaarne === Primaarse ja sekundaarse immuunpuudulikkuse erinevus seisneb tekkepõhjuses. Põhjus tuleneb immuunsüsteemist endast või muust puudulikkusest ja välisest tegurist. ==== Primaarne immuunpuudulikkus ==== Mitmete [[harvikhaigus]]tega kaasneb suurem vastuvõtlikkus [[Infektsioon|nakkustele]], see hakkab avalduma alates lapsepõlvest. Primaarset immuunpuudulikkust tuntakse ka kui kaasasündinud immuunpuudulikkust.<ref name="BasicImmunology">Basic Immunology: Functions and Disorders of the Immune System, 3rd Ed. 2011.</ref> Paljud haigused on [[Geneetiline häire|pärilikud]] ning [[Autosoomne retsessiivne|autosomaalsed retsessiivsed]] või [[Sugu sidumine|X-liitelised]]. Tuntakse üle 95 primaarse immuunpuudulikkuse sündroomi. Tavaliselt on need rühmitatud immuunsüsteemi osa järgi, mille talitlus on häiritud (näiteks [[Lümfotsüüt|lümfotsüüdid]] või [[Granulotsüüt|granulotsüüdid]]).<ref>{{Cite journal|title=The primary immunodeficiencies|url=https://archive.org/details/sim_new-england-journal-of-medicine_the-new-england-journal-of-medicine_1995-08-17_333_7/page/430|journal=The New England Journal of Medicine|volume=333|issue=7|pages=431–40|date=august 1995|doi=10.1056/NEJM199508173330707|pmid=7616993}}</ref> Primaarse immuunpuudulikkuse ravi sõltub antud defekti olemusest ning võib hõlmata antikehade infusioone, pikaaegset antibiootikumide tarvitamist ja mõnel juhul [[Vereloome tüvirakkude siirdamine|tüvirakkude siirdamist]]. ==== Sekundaarne immuunpuudulikkus ==== Sekundaarset immuunpuudulikkust nimetatakse ka omandatud immuunpuudulikkuseks. [[Immunosupressioon|Immunosupressiivsed]] tegurid, millest see võib tuleneda, on järgmised: * [[Alatoitumine|alatoitumus]]; * [[vananemine]]; * ravi ja ravimid (näiteks [[keemiaravi]], [[Haigust modifitseeriv reumavastane ravim|haigust modifitseerivad reumavastased ravimid]], [[Immunosupressiivne ravim|immunosupressiivsed ravimid]], [[glükokortikosteroidid]]); * [[Toksiin|keskkonnamürgid]] ([[elavhõbe]] ja muud [[raskmetallid]], [[Pestitsiid|pestitsiidid]]) ja [[naftakeemia]] ([[stüreen]], [[diklorobenseen]], [[ksüleen]] ja [[Ethylphenol|etüülfenool]]). Termin [[immunosupressioon]] viitab ravimite puhul kasulikele ja kahjulikele mõjudele, mis on seotud alanenud immuunsüsteemi tegevusega. Terminit immuunpuudulikkus kasutatakse üldiselt vaid suurema nakatumisohu märkimisel. Paljud haigused põhjustavad otseselt või kaudselt immunosupressiooni, mis hõlmab mitut tüüpi vähki (eriti [[leukeemia|leukeemiat]], [[lümfoom|lümfoomi]], [[hulgimüeloom|hulgimüeloomi]]) ja teatud kroonilisi nakkusi. Immuunpuudulikkus on [[AIDS|omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi]] (AIDS) tunnusjoon,<ref name="BasicImmunology" /> seda põhjustab [[HIV|inimese immuunsuspuudulikkuse viirus]] (HIV). HIV nakatab otseselt mõnda [[T-abistajarakud|T-abistajarakku]] ja kahjustab kaudselt teisi immuunsüsteemi osasid. Erinevad hormonaalsed ja ainevahetuse häired võivad samuti põhjustada immuunpuudulikkust, nende hulka kuuluvad aneemia, hüpotüreoidism ja hüperglükeemia. Suitsetamine, alkoholism ja narkootikumide kuritarvitamine pärsivad immuunvastust. == Põhjused == Immuunpuudulikkuse põhjus sõltub häire olemusest. Põhjus võib olla geneetiline või omandatud alatoitumise ja halbade sanitaartingimuste tõttu.<ref>{{Cite web|url=https://www.hsph.harvard.edu/nutritionsource/nutrition-and-immunity/|title=Nutrition and Immunity|publisher=Harvard T.H. Chan School of Public Health|website=The Nutrition Source|accessdate=8.11.2020}}</ref><ref>{{Cite journal|url=https://www.cell.com/trends/immunology/fulltext/S1471-4906(16)30006-0|title=Immune Dysfunction as a Cause and Consequence of Malnutrition|journal=Trends in Immunology|volume=37|issue=6|pages=386–398|accessdate=10.05.2020|year=2016|doi=10.1016/j.it.2016.04.003|pmc=4889773|pmid=27237815|doi-access=free}}</ref> Mõne geneetilise põhjustaja puhul on täpsed geenid teada.<ref>[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27109/ Immunobiology: The Immune System in Health and Disease. 5th edition., figure 11.8]</ref> == Ravi == Ravi jaguneb kaheks: nakkuste ravimine ja immuunsüsteemi tugevdamine. == Prognoos == Prognoos sõltub suuresti seisundi olemusest ja tõsidusest. Mõned puudulikkused põhjustavad varajast suremust (enne 1. eluaastat), teised on koos raviga või isegi ravita elukestvad seisundid, mis põhjustavad väikest suremust ja haigestumust. Uued tüvirakkude siirdamise tehnoloogiad võivad viia kurnava ja surmava geneetilise immuunpuudulikkuse geenipõhise ravini. Omandatud immuunpuudulikkuse prognoos sõltub põhjustava teguri või seisundi (näiteks AIDSi) vältimisest või ravist. == Vaata ka == * [[AIDS|Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom]] (AIDS) * [[Autoimmuunhaigus]], immuunvastus oma organismi valkudele * [[Allergia]], immuunvastus kahjututele kehavõõrastele valkudele * [[Histamiin]] * [[Glükokortikosteroidid|Steroidid]], tihti manustatavad ravimid (nt [[prednisoon]]), mis pärsivad immuunsüsteemi * [[Immuunsüsteem]] * [[Immunoloogia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Immunoloogia]] b8oppqm19s373rysu303dfqi8n0ykzr Pipistrel Velis Electro 0 607981 7157641 6584025 2026-05-20T10:20:55Z ~2026-30266-82 229877 7157641 wikitext text/x-wiki '''Pipistrel Velis Electro''' on [[Sloveenia]] firma [[Pipistrel]] loodud kaheistmeline esimene [[Euroopa Lennundusohutusamet|EASA]] [[sertifikaat|sertifitseeritud]] täiselektrilise jõuallikaga lennuk, millele anti sertifikaat 2020. aasta juunis. [[Pilt:Pipistrel Velis Electro 9950.jpg|pisi]] Velis Electro konstrueerimise põhieesmärgiks oli tuua turule pilootide väljaõpetamiseks kulutustelt hästi ökonoomne õppelennuk.<ref name=":0">''Velis-Electro''. (i.a.). Allikas: pipistrel-aircraft: <nowiki>https://www.pipistrel-aircraft.com/aircraft/electric-flight/velis-electro-easa-tc/</nowiki></ref> Velis Pipistrel Virus SW 121 [[elektrimootor]]iga lennuk on arendatud Virus SW 121 on Rotax 912 S3 sisepõlemismootoriga lennuki baasil. (esmalend 1999. aastal).<ref>''AOPA''. (i.a.). Allikas: https://www.aopa.org/go-fly/aircraft-and-ownership/aircraft-guide/aircraft/pipistrel-velis-electro</ref> == Omadused == Velis Electro on täielikult ainult elektrimootoriga, mille müratase on väike võrreldes [[sisepõlemismootor]]iga. (60 dB ''vs'' 70,8 dB).<ref>''Pilot Operating Handbook''. (i.a.). Allikas:<nowiki>https://www.pipistrel.ad/system/resources/W1siZiIsIjIwMTYvMTIvMzAvNWh6c3ZzczVkN19TVzEyMV9QaWxvdF9vcGVyYXRpbmdfaGFuZGJvb2tfc2lnbmVkLnBkZiJdXQ/SW121%20Pilot%20operating%20handbook%20signed.pdf?sha=13fab62492454da3</nowiki></ref> Velis Electro mootor on keskkonnasõbralik.<ref name=":0" /> Velis Electro on varustatud kahe paraleelselt lülitatud vedelikjahutus liitiumakuga (2 x 12,4 kWh).<ref name=":0" /> Lennuki loojafirma kinnitab, et Velis Electro hooldus on lihtne ning ülalpidamiskulud väikesed.<ref name=":0" /> Velis Electro elektritarvidust reguleerib integreeritud kontroller.<ref name=":0" /> == Jõuallikas == Elektrimootor on välja töötatud partneritega EMRAX ja EMSISO, on vedelikjahutusega ja saab elektritoidet kahest Li-ioon akupakist nimivõimsusega kokku 24,8 kWh. Elektrimootorid töötavad alalisvoolu pingega 345&nbsp;V. Üks akupakk paikneb lennuki ninaosas ja teine salongi taga. Akupakid on samuti vedelikjahutusega ja ühendatud üle kontrolleri paralleelselt.<ref name=":0" /> Elektrimootor ajab ringi 3-labalist püsisammuga propellerit. Kokku annab Velise Electro jõuallikas 57,6 kW võimsust.<ref name=":0" /> Jahutussüsteem koosneb radiaatorist ja kahest elektriajamiga pumbast, mis asuvad tagumise aku taga. Radiaatori õhutusava asub lennuki kere vasakul küljel ja radiaatori läbinud soe õhk väljub kere alt. Selleks, et laadimise ajal mittetöötava mootori korral, akud ei kuumeneks üle, on radiaatori taga paigutatud kaks ventilaatorit. Akusid saab laadida kasutades Pipistreli firma akulaadijat Velis Electro parda enda laadimispordi kaudu. Erinevalt sisepõlemismootoritega lennukitest ei ole elektrimootoriga lennuki mootoreid vaja enne õhkutõusmist soojendada.<ref name=":0" /> == Tehnilised andmed == .<ref>''Type-certificate data sheet''. (2020). Allikas: EASA: https://archive.today/20200611163722/https://www.easa.europa.eu/sites/default/files/dfu/tcds_easa.a.573_is.5_0.pdf</ref> '''Meeskond:''' 1 '''Reisijate arv:''' 1 '''Pikkus:''' 6,47 m '''Kõrgus:''' 2,08 m '''Tiivaulatus:''' 10,71 m '''Tiivapindala:''' 9,51 m<sup>2</sup> '''Suurim kaal õhkutõusmisel:''' 600 kg '''Suurim kaal maandumisel:''' 600 kg '''Jõuallikas:''' Pipistrel E-811/268MVLC: 57,6 kW / 2500 p/min, 49,2 kW / 2350 p/min '''Propeller:''' 3-labaline püsisammuga komposiit Pipistrel P-812 / 164-F3A '''Maksimaalne kiirus:''' 181 km/h '''Reisikiirus:''' 167 km/h '''Tiiva ülekoormus:''' +4G/-2G '''Energiaallikas:''' 2 Li-ioon akut paralleelühendusega, ühe aku nimivõimsus 12,4 kWh == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Lennukid]] 9lsrzzuy66nn3mr0rz34igsi7sz6s25 Reetur 0 611543 7157661 7037491 2026-05-20T10:43:42Z Kodru 59402 /* Osatäitjad */ 7157661 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = "Reetur" | produtsent = [[Ergo Kuld]]<br>[[Martin Algus]]<br>[[Toomas Ili]]<br>[[Jaan Laugamõts]] | originaal = 20. detsember 2019 – 22. jaanuar 2020 | kanal = [[Eesti Televisioon]]<br>[[Elisa Huub]] | tootja = [[Kassikuld]]<br>[[Downtown PIctures]] | montaaž = [[Ergo Kuld]] | operaator = [[Tauno Sirel]] | helilooja = [[Mick Pedaja]] | kunstnik = [[Jaana Nõu]] | kestus = 60 minutit | jagusid = 6 | žanr = põnevussari | hooaegu = 3 | keel = [[eesti keel|eesti]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | peaosades = [[Tambet Tuisk]] | lavastaja = [[Ergo Kuld]], [[Ove Musting]] | stsenarist = [[Martin Algus]], [[Raoul Suvi]] | imdb_id = 13353444 }} '''"Reetur"''' on Eesti põnevusseriaal, mis on valminud [[Eesti Rahvusringhääling]]u (ERR) ja [[Elisa Eesti]] koostöös. Spioonipõnevik on inspireeritud Eesti lähiajaloos toimunud spiooniskandaalidest. Telesarja esilinastus toimus 25. novembril 2019. aastal [[Pimedate Ööde filmifestival]]il Tallinnas.<ref>[https://www.efis.ee/film/20230 Reetur.] Eesti filmi andmebaas.</ref> Esimene hooaeg esilinastus [[Elisa Huub]]is 2019. aasta detsembris ja 2020. aasta sügishooajal [[Eesti Televisioon]]is. 2021. aasta oktoobris linastus Elisa Huubis sarja teine hooaeg. Sarja kolmas hooaeg esilinastus Elisa Huubis 2024. aasta jaanuaris ja 2024. aasta detsembris jõudis see Eesti Televisiooni. Sarja hooajad on teostatud Elisa, ERR-i ja produktsioonifirmade [[Kassikuld]] ning [[Downtown PIctures]]<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120224601/fotod-koik-purgis-spiooniponeviku-reetur-kolmanda-hooaja-votted-loppesid Kõik purgis! Spioonipõneviku „Reetur“ kolmanda hooaja võtted lõppesid.] kroonika.delfi.ee, 16. august 2023.</ref> koostöös. Sari on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja tegemist on Eesti viimase aja löögivõimelisema draamasarjaga.<ref>{{Netiviide|autor=Victoria Maripuu|url=https://menu.err.ee/1608257820/riigireetur-alfred-vint-ehk-tambet-tuisk-naaseb-taas-ekraanile|pealkiri=Riigireetur Alfred Vint ehk Tambet Tuisk naaseb taas ekraanile|väljaanne=ERR|aeg=25.06.2021}}</ref> 2022. aastal omandas Eesti originaalsarja näitamisõigused Disney+Hotstar, üks [[India]] suurimaid [[voogedastus]]platvorme ning nii suure publiku ette polnud ükski Eesti sari varem jõudnud. Spioonipõnevik on äratanud tähelepanu ka mujal maailmas. Sarja näitamisõigused on omandanud [[Jaapan]]i erameediafirma WOWOW, [[Leedu]] Rahvusringhääling LRT, TV3 [[Läti]], [[Poola]] Rahvusringhääling TVP ning [[Austraalia]] SBS. [[Ameerika Ühendriigid|USA]] televaatajateni jõudis sari läbi hispaaniakeelse voogedastusplatvormi FlixLatino.<ref>Eesti spioonid läksid USAsse. Postimees Nädal, 11. veebruar 2023.</ref> Lisaks on huvi sarja vastu üles näidanud mitmed meediafirmad Aasias, Austraalias ja Lõuna-Ameerikas. Sarja levitab maailmaturul distributsioonifirma GoQuest Media.<ref name="reetur">[https://kultuur.postimees.ee/7524496/kodumaine-ponevussari-reetur-jouab-46-miljoni-vaatajaga-voogedastusplatvormile Kodumaine põnevussari «Reetur» jõuab 46 miljoni vaatajaga voogedastusplatvormile.] kultuur.postimees.ee, 17. mai 2022.</ref> == Auhinnad ja nominatsioonid == 2020. aastal pälvis "Reeturi" sari žürii eriauhinna ka [[Tšehhi]]s toimunud "[[:en:Serial_Killer_(festival)|Serial Killer]]" tele- ja veebisarjade festivalil. "Reeturit" tunnustati kahe auhinnaga 2021. aastal rahvusvaheliste teleprojektide festivalil “Heart of Europe”.<ref name="reetur" /> [[Tambet Tuisk]] pälvis 2020. aastal [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarjanäitleja auhinna. 2022. aastal oli sari "Reetur" EFTA auhindadele nomineeritud kategooriates: Parim teleseriaal; Parim naisnäitleja sarjas – [[Tiina Tauraite]]; Parim meesnäitleja sarjas – [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]]; Aasta vormilooja – režissöör [[Ove Musting]].<ref>[https://diktor.geenius.ee/blogi/elisa-blogi/elisa-originaalsarjad-suu-ja-reetur-teenisid-kaheksa-efta-nominatsiooni/ Elisa originaalsarjad “Süü” ja “Reetur” teenisid kaheksa EFTA nominatsiooni.] diktor.geenius.ee, 2. august 2022.</ref> 2025. aastal pälvis sari EFTA parima telesarja tiitli, samuti parim telerežissöör – [[Ove Musting]] ja parim naisnäitleja sarjas – [[Julia Aug]]. == Osatäitjad == [[File:Tambet Tuisk, näitleja (2026 a.).jpg|thumb|Tambet Tuisk seriaali „Reetur 4“ võtetel Jõhvis]] * [[Tambet Tuisk]] – Alfred Vint (2019, 2021, 2024) * [[Eva Koldits]] – Heli Vint (2019, 2021, 2024) * [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] – Valeri Blok (2019, 2021, 2024) * [[Indrek Taalmaa]] – Oskar Roos (2019) * [[Mari Abel]] – Juta Roos (2019) * [[Ursula Ratasepp]] – Rita Laikmaa (2019) * [[Veiko Porkanen]] – Marko Arrak (2019, 2021) * [[Loora-Eliise Kaarelson]] – Triin Arrak (2019, 2021) * [[Karl Edgar Tammi]] – Ragnar Liiva (2019) * [[Miina Vilo]] – Erna Ulas (2019) * [[Klaudia Tiitsmaa]] – Britte Tuutma (2019) * [[Saara Mättik]] – Mai Tuutma (2019) * [[Margo Mitt]] – Johan Weizenberg (2019, 2021) * [[Tarmo Tagamets]] – Rein Sisask (2019) * [[Aarne Mägi]] – politsei peadirektor (2019) * [[Andres Roosileht]] – Kaitseminister (2019) * [[Tiina Tauraite]] – Eve Rosen (2021) * [[Ott Aardam]] – Raimond Tank (2021, 2024) * [[Erki Laur]] – Alari Triik (2021, 2024) * [[Margus Jaanovits]] – Marek Kuusing (2021, 2024) * [[Hilje Murel]] – Maarika Alver (2021) * [[Mait Joorits]] – Mihkel Pääsuke (2021) * [[Julia Aug]] – Jacqueline Leškina (2024) * [[Jaanika Arum]] – Natalja Abramova (2024) * [[Kristo Viiding]] – Märt Meister (2024) * [[Kaspar Velberg]] – Frank Prints (2024) * [[Külliki Saldre]] – Kai Kaljo (2024) * [[Raimo Pass]] – Varno Allik (2024) * [[Laurits Muru]] – Virgo Valk (2024) * [[Laura Peterson]] – Marianne Meel (2024) * [[Kersti Heinloo]] – Inga Lill (2024) * [[Liina Tennosaar]] – laborant Vilja (2024) ja teised. == Osad == === 1. hooaeg === Sarja 1. hooaja tegevus toimub 2004. aastal, kui Eesti on liitumas [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ning muutub Vene luure jaoks ülioluliseks sihtmärgiks. Kasuahnus ja tunnustusvajadus viivad peategelase Alfred Vindi (Tambet Tuisk) koostööle Vene luurega ja nii algab närvesööv kassi-hiire mäng sihikindla noore vastuluuraja Marko Arrakuga (Veiko Porkanen). Põnevusliine raamivad tegelaste isikliku elu keerdkäigud, mis kõik tegevusse põimuvad ja loole oma elulise dimensiooni lisavad. {| class="wikitable" ! !Eetris !Pealkiri |- |01 |20.12.2019 |"Pettumus ja värbamine" |- |02 |20.12.2019 |"Koolitus ja leke" |- |03 |20.12.2019 |"Söed ja tärnid" |- |04 |22.01.2020 |"Teine kord on lihtsam" |- |05 |22.01.2020 |"Meie ei unusta" |- |06 |22.01.2020 |"Peeglite maailmas" |} === 2. hooaeg === Teine hooaeg toob sündmustiku tänapäevale lähemale. Käibele on tulnud euro ja sarja peategelane Alfred Vint tegutseb endiselt Eesti riigiaparaadis, kus ta on kogunud austust ja paguneid, kuid riigireetmine pole tema elust kadunud. Alfred on varasemast julgem, sihikindlam ja külmem, ning sündmused, mis uuel hooajal lahti rulluma hakkavad, võtavad varasemast suuremaid pöördeid. {| class="wikitable" |+ ! !Eetris !Pealkiri |- |01 |Elisa Huubis |"Uus avang, vanad käigud" |- |02 |Elisa Huubis |"Vastase vangerdus" |- |03 |Elisa Huubis |"Keskmängu ratsukäigud" |- |04 |Elisa Huubis |"Lippude vahetus" |- |05 |Elisa Huubis |"En passant" |- |06 |Elisa Huubis |"Etturite lõppmäng" |} === 3. hooaeg === "Reeturi" 3. hooaja tegevus toimub mõni aeg enne [[Venemaa]] sissetungi [[Ukraina]]sse. [[Kaitseministeerium]]i ametnik Alfred Vindil tekib võimalus saada koht [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] julgeolekukomitees. Veelgi enesekindlam ja halastamatum peategelane on silmitsi oma seni kõige ambitsioonikama ülesandega – värvata [[NATO]] ohvitser. Vint ei saa Vene luure kammitsaist vabaks, samal ajal jälgib teda Eesti [[Välisluureamet]]i juht, ent Vint on valmis riskima rohkem kui eales varem ja talle pandud eesmärkide saavutamise nimel ei kohku tagasi millegi ees. 3. hooaja idee autor ja stsenaariumi konsultant on [[Andres Anvelt]] ning see on filmitud Eestis ja [[Belgia]]s. {| class="wikitable" |+ ! !Eetris !Pealkiri |- |1 |27.12.2024 |"Parim võitku" |- |2 |03.01.2025 |"Juhuseid pole olemas" |- |3 |10.01.2025 |"Värbamiskunst" |- |4 |17.01.2025 |"Oskus ohverdada" |- |5 |24.01.2025 |"Puutumatu" |- |6 |31.01.2025 |"Vaikus enne tormi" |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-elamus/seriaal/reetur "Reetur"] – tootja sisuleht ja täispikk treiler * [https://www.elisaelamus.ee/search/vod-series/crid:~~2F~~2Fschange~dotcom~~2Ffab61c8d-d961-46c1-8ce0-a7205cda98fc "Reetur"] Elisa Huubis * [https://jupiter.err.ee/1135514/reetur "Reetur"] ERR Jupiteris * [https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20230/ "Reetur"] Eesti Filmi Andmebaasis * [[Tauno Vahter]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/91093145/reetur-stereotuupne-aga-ule-keskmise-eesti-sari "Reetur". Stereotüüpne, aga üle keskmise eesti sari.] Eesti Päevaleht, 20. september 2020. * [https://menu.err.ee/1609150462/ove-musting-reeturi-uuest-hooajast-teeme-igat-hooaega-nagu-viimast Ove Musting "Reeturi" uuest hooajast: teeme igat hooaega nagu viimast.] menu.err.ee, 31. oktoober 2023. * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120287627/arvustus-meelis-oidsalu-reetur-on-korralik-ajaviide-aga-asjaga-kursis-olevale-inimesele-ebausutav Meelis Oidsalu: "Reetur" on korralik ajaviide, aga asjaga kursis olevale inimesele ebausutav.] ekspress.delfi.ee, 8. mai 2024. [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] 91zaeo8bucjep08h8g9io4z820qkkxs Andres Rõhu 0 611776 7157232 7062218 2026-05-19T13:35:40Z Ulrikaekm 32635 viki 7157232 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = | Nimi = Andres Rõhu | Pilt = Andres Rõhu noorena erakogu scn.png | Pildisuurus = 200px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[3. aprill]] [[1965]] | Sünnikoht = [[Kärdla]] | Surmaaeg = [[16. mai]] [[2021]] | Surmakoht = [[Tartu]] | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunst]], [[raamatukujundus]], [[graafiline disain]], [[fotograafia]], [[illustratsioon]] | Kunsti õppinud = [[Konrad Mägi Ateljee]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Andres Rõhu''' ([[3. aprill]] [[1965]] [[Kärdla]] – [[16. mai]] [[2021]] [[Tartu]]<ref name="Suri">[[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/7249844/suri-kunstnik-andres-rohu "Suri kunstnik Andres Rõhu"]. Tartu Postimees, 17. mai 2021</ref>) oli eesti [[maalikunstnik]] ja raamatukujundaja. == Elukäik == Andres lõpetas 1983. aastal [[Tartu 3. Keskkool]]i. Enne ajateenistust Nõukogude sõjaväes õppis ta aasta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] füüsikat.<ref name="Looming">[[Hasso Krull]]. [http://www.looming.ee/artiklid/andres-rohu-3-iv-1965-16-v-2021 "Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021"]. Looming 6/ 2021. Lk 854–855</ref> Maalikunsti õppis Andres aastatel [[1988]]–[[1992]] [[Konrad Mägi Ateljee|Konrad Mägi ateljees]], kus tema õpetajad olid [[Heldur Viires]] ja [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]].<ref name="Looming" /> Andres õppis maali ka Helsingis<ref>[[Kristjan Mändmaa]]. Kristjan Mändmaa, Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v.</ref> Vapaa Taidekoulus (1994). Ta õpetas [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Tartu Kõrgemas Kunstikoolis]] arvutigraafikat ning juhendas Konrad Mägi ateljees õpilasi.<ref name="Suri" /> Kujundajatööd alustas Andres Rõhu 1990. aastate keskpaigas asutatud kultuurilehe [[KesKus]] juures.<ref> [[Kristjan Mändmaa]], Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v. </ref> == Teosed == Valik Andres Rõhu kujundatud raamatuid: * [[Boriss Pasternak]] "Doktor Živago" * [[Andrus Kivirähk]] "[[Mees, kes teadis ussisõnu]]" * [[Olavi Ruitlane]] "Naine" * [[Kalev Kesküla]] "Elu sumedusest" * [[Hasso Krull]] "Millimallikas. Kirjutised 1996–2000" * [[Michel Foucault]] "Diskursuse kord" * [[Robert Musil]] "Omadusteta mees" * [[Roland Barthes]] "Tekstimõnu" * [[Kaur Kender]] "[[Iseseisvuspäev (romaan)|Iseseisvuspäev]]" == Tunnustus == * 1999. aasta [[25 kauneimat Eesti raamatut|25 kauneima Eesti raamatu]] konkursil parima luuleraamatu eridiplom raamatu "Jazz" (autor [[Hasso Krull]], kirjastaja [[Vagabund]]) kujunduse eest.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/50782529/valiti-25-eesti-kaunimat-raamatut</ref> * 2009. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Hetk" (autor [[Jan Kaus]], kirjastaja [[Tuum]]) kujunduse eest. * 2010. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatute "Marmelaad" (autor [[Lauri Kitsnik]], kirjastaja Tuum) ja "Retk rahemäkke" (autor [[Lauri Pilter]], kirjastaja Tuum) kujunduse eest.<ref>https://kultuur.postimees.ee/382177/selgusid-2010-aasta-kauneimad-raamatud</ref> * 2012. aasta [[Eesti Kultuurkapital|Eesti Kultuurkapitali]] Jõgevamaa ekspertgrupi kunsti aastapreemia raamatu "Kooliharidus Palamuse kihelkonnas 1687-2012" kujundamise eest.<ref>https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/jogevamaa/aastapreemiad/aastapreemiad-2011</ref> * 2012. aasta [[Kristjan Raua preemia|Kristjan Raua preemia]] nominent. * 2012. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Moskva-Petuški" (autor [[Venedikt Jerofejev]], kirjastaja [[Tänapäev]]) kujunduse eest. * 2016. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Kadri Mälk: testament" (koostajad ja toimetajad [[Kadri Mälk]], [[Tamara Luuk]], kirjastaja [[Arnoldsche Art Publishers]]) kujunduse eest koos [[Asko Künnap|Asko Künnapiga]]. * 2018. aasta 25 kauneima Eesti raamatu preemia raamatu "Silmanurga taga" (autor [[Berk Vaher]], kirjastaja [[Elusamus]]) kujunduse eest.<ref>https://www.nlib.ee/et/uudised/selgusid-2018-aasta-kauneimad-raamatud</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Kristjan Mändmaa]], Tartu jutud. Kunst.ee 2003, nr. 4, graafilise disaini lisa #10, lk iii–v. (Avaldatud ka kogumikus "Artikleid graafilisest disainist", koostaja Ivar Sakk, Eesti Kunstiakadeemia 2011, lk 193–197.) *[[Riina Mägi]]. [https://www.vooremaa.ee/rohud-oiges-paigas "Rõhud õiges paigas"]. Vooremaa, 26. märts 2009 *[[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279567/andres-rohu-kujundaja-metsast Andres Rõhu: kujundaja metsast]. Eesti Päevaleht, 16. juuli 2010 *[https://arhiiv.err.ee/vaata/paeva-kunstitoo-raamatukujundus-andres-rohu Päeva kunstitöö: Raamatukujundus. Andres Rõhu]. ERR, 2011 *[[Hasso Krull]]. [http://www.looming.ee/artiklid/andres-rohu-3-iv-1965-16-v-2021 "Andres Rõhu 3. IV 1965 – 16. V 2021"]. Looming 6/ 2021, lk 854–855 *[[Juku-Kalle Raid]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/kunstniku-kujundaja-ja-sobra-andres-rohu-malestuseks/ "Kunstniku, kujundaja ja sõbra Andres Rõhu mälestuseks"]. Sirp, 21.05.2021, lk 21 == Välislingid == *[http://www.ekabl.ee/id/rohuandres "Andres Rõhu"]. Veebiandmekogu "EKABL" *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.713344713800687%2C58.39538438177656%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22Andres%22%2C%22longitude%22%3A26.713344713800687%2C%22latitude%22%3A58.39538438177656%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Uus-Jaani kalmistul] {{JÄRJESTA:Rõhu, Andres}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Raamatukujundajad]] [[Kategooria:Uus-Jaani kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] [[Kategooria:Surnud 2021]] 4ed7ht5iji317y2tmdj7or9s5mtq8e5 Ingrid Kullerkann 0 613888 7157609 6986424 2026-05-20T09:09:16Z Avjoska 1538 7157609 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Kullerkann 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Ingrid Kullerkann (2021)]] '''Ingrid Kullerkann''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1972]]) on eesti jurist. Ingrid Kullerkann on lõpetanud [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Aastatel 1998–2011 töötas ta advokaadibüroos Leppik ja Partnerid vandeadvokaadina. Kuulus Eesti Advokatuuri 1996–2012. 2011. aastal nimetas president Toomas Hendrik Ilves ta kohtunikuks ja [[Riigikohtu üldkogu]] määras ta teenistusse [[Harju Maakohus|Harju Maakohtusse]].<ref>[https://www.riigikohus.ee/en/node/18302 President nimetas ametisse viis uut kohtunikku], riigikohus.ee, detsember 2011</ref> Aastatel 2019–2023 töötas ta [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu]] Võru ja Tartu kohtumajas. Alates 8. jaanuarist 2024 on Ingrid Kullerkann [[Tartu Ringkonnakohus|Tartu Ringkonnakohtu]] kriminaalkolleegiumi liige.<ref>https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/president-karis-nimetas-ametisse-kaheksa-uut-kohtunikku</ref> Ta on ka ringkonnakohtu kohtunikuna Vabariigi Valimiskomisjoni esimees<ref>[https://www.valimised.ee/et/korraldajad/vabariigi-valimiskomisjon/komisjoni-liikmed Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kullerkann, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] d10urhscadme5dh1a5v9xegi5qbkql7 7157610 7157609 2026-05-20T09:10:21Z Avjoska 1538 7157610 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ingrid Kullerkann 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Ingrid Kullerkann (2021)]] '''Ingrid Kullerkann''' (sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1972]]) on eesti jurist. Ingrid Kullerkann on lõpetanud [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]]. Aastatel 1998–2011 töötas ta advokaadibüroos Leppik ja Partnerid vandeadvokaadina. Kuulus Eesti Advokatuuri 1996–2012. 2011. aastal nimetas president Toomas Hendrik Ilves ta kohtunikuks ja [[Riigikohtu üldkogu]] määras ta teenistusse [[Harju Maakohus|Harju Maakohtusse]].<ref>[https://www.riigikohus.ee/en/node/18302 President nimetas ametisse viis uut kohtunikku], riigikohus.ee, detsember 2011</ref> Aastatel 2019–2023 töötas ta [[Tartu Maakohus|Tartu Maakohtu]] Võru ja Tartu kohtumajas. Alates 8. jaanuarist 2024 on Ingrid Kullerkann [[Tartu Ringkonnakohus|Tartu Ringkonnakohtu]] kriminaalkolleegiumi liige.<ref>https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/president-karis-nimetas-ametisse-kaheksa-uut-kohtunikku</ref> Ta on ringkonnakohtu kohtunikuna alates 2024. aasta suvest ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimees<ref>[https://www.valimised.ee/et/korraldajad/vabariigi-valimiskomisjon/komisjoni-liikmed Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed</ref>. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kullerkann, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti kohtunikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] ps9s27kk44e9etzdof0uxeg5u6s9e28 Mall:New York Rangersi mängijad 10 617105 7157356 6631826 2026-05-19T19:12:41Z Raamaturott 56450 7157356 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = New York Rangersi mängijad |päis = [[New York Rangers|<span style="color:#FFFFFF;">New York Rangers</span>]] |päisestiil=background: #0033A0 ; color: #FFF; border: 2px solid #C8102E |loend1 = '''Väravavahid''': [[Dylan Garand]]{{·}}[[Jonathan Quick]]{{·}}[[Igor Šestjorkin]] |loend2 = '''Kaitsjad''': [[Will Borgen]]{{·}}[[Drew Fortescue]]{{·}}[[Adam Fox]]{{·}}[[Vladislav Gavrikov]]{{·}}[[Vincent Iorio]]{{·}}[[Matthew Robertson]]{{·}}[[Braden Schneider]]{{·}}[[Urho Vaakanainen]] |loend3 = '''Ründajad''': [[Jonny Brodzinski]]{{·}}[[Jaroslav Chmelař]]{{·}}[[Will Cuylle]]{{·}}[[Adam Edström]]{{·}}[[Tye Kartye]]{{·}}[[Noah Laba]]{{·}}[[Alexis Lafrenière]]{{·}}[[J. T. Miller]] (''[[kapten (jäähoki)|kapten]]''){{·}}[[Gabe Perreault]]{{·}}[[Taylor Raddysh]]{{·}}[[Matthew Rempe]]{{·}}[[Conor Sheary]]{{·}}[[Adam Sýkora]]{{·}}[[Vincent Trocheck]]{{·}}[[Mika Zibanejad]] }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]] </noinclude> pxitpy2ip84u7b37ium2fmj5lq18l8f Andres Sarapuu 0 617893 7157283 7120986 2026-05-19T15:46:34Z ~2026-30164-37 229816 7157283 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal jubtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel Andres Sarapuul juhtus kraana kasjakk. Kraana kukkus koos kahe betoon plokkiga minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga traagiline ja murdis paljude vaatajats südamed. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees Andres Sarapuu oma obejektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] bnqvaehjxg7xr3hc8c9v33kmxc59w96 7157284 7157283 2026-05-19T15:47:29Z ~2026-30164-37 229816 /* Kraana kasjakk */ 7157284 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel Andres Sarapuul juhtus kraana kasjakk. Kraana kukkus koos kahe betoonplokiga minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga traagiline ja murdis paljude vaatajate südamed. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees Andres Sarapuu oma obejektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] d3aisoz6vg7cbyjteggmjmq6dtwaeb7 7157285 7157284 2026-05-19T15:47:41Z ~2026-30164-37 229816 /* Kraana kasjakk */ 7157285 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel Andres Sarapuul juhtus kraana kasjakk. Kraana kukkus koos kahe betoonplokiga minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga traagiline ja murdis paljude vaatajate südamed. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees Andres Sarapuu oma objektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] 2hg19rgx2ye2ds4qwids0rcb8wlnw66 7157286 7157285 2026-05-19T15:48:04Z ~2026-30164-37 229816 /* */ 7157286 wikitext text/x-wiki [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel Andres Sarapuul juhtus kraana kasjakk. Kraana kukkus koos kahe betoonplokiga minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga traagiline ja murdis paljude vaatajate südamed. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees Andres Sarapuu oma objektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] huvwwzzmpw97jjrikomixrl7qdb1u13 7157287 7157286 2026-05-19T15:50:26Z ~2026-30164-37 229816 7157287 wikitext text/x-wiki [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel Andres Sarapuul juhtus [[Kraana|kraanakasjakk]]. Kraana kukkus koos kahe betoonplokiga minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga traagiline ja murdis paljude vaatajate südamed. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees Andres Sarapuu oma objektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] k4frz59voeozu6bsijpi4m1uald6qel 7157288 7157287 2026-05-19T15:52:36Z ~2026-30164-37 229816 7157288 wikitext text/x-wiki [[Fail:Murru Andres.jpg|pisi|Andres Sarapuu Murru vanglas ekskursiooni läbi viimas]] '''Andres Sarapuu''' (sündinud [[31. oktoober|31. oktoobril]] [[1978]] [[Võhma]]s) on endine vang, Tiktoki suunamudija, taara- ning minimaja ärimees.<ref>[https://web.archive.org/web/20220302112446/https://www.harku.ee/uudised/-/asset_publisher/dNH2dkRlkq0r/content/id/31359355 "Andres Sarapuu: “Mind muutis see, et ma tahtsin olla kõva mees.”"] Harku Valla Teataja (vaadatud 2. märtsil 2022)</ref><ref>[https://menu.err.ee/1608377486/murru-vangla-endine-vang-emotsionaalne-pinge-oli-vanglas-suur "Murru vangla endine vang: emotsionaalne pinge oli vanglas suur"] menu.err.ee, 21.10.2021</ref> ==Kraana kasjakk== 3. Mail 2026 aastal juhtus traagiline sündmus kui minimaja ärimehel [[Andres Sarapuu|Andres Sarapuul]] juhtus [[kraana]] kasjakk. Kraana kukkus koos kahe [[Betoon|betoonplokiga]] minimaja teiselt korruselt alla. Sündmus oli väga [[Traagika|traagiline]] ja murdis paljude vaatajate [[Süda|südamed]]. Peale intsidenti rakendas minimaja ärimees [[Andres Sarapuu]] oma objektile uusi turvameetmeid. Edasisi intsidente pole olnud. == Ekskursioonid suletud Murru vanglasse == Andres Sarapuu korraldab 2020. aastast ekskursioone Murru vanglasse. {| class="wikitable" |+ !Murru vangla ekskursioonid ! |- |Osalejate arv 2021 |1250 |} == Raamat "Purelevad koerad" == Sarapuu raamat "Purelevad koerad" ilmus kirjastuselt Gallus 2021. aasta novembris. Raamatu kaasautorid on Lennart Käämer ja toimetaja Loone Ots, illustreerinud Mari-Liis Bassovskaja. Raamat on eluloolise joonega vanglajutustus, kus kirjeldatakse ühe inimese sisemist võitlust – just nagu purelevad koerad ühe inimese sees, must ja valge koer. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://wps.kirjastusgallus.ee/purelevad-koerad/ Andres Sarapuu. Purelevad koerad] Kirjastus Gallus {{JÄRJESTA:Sarapuu, Andres}} [[Kategooria:Eesti kurjategijad]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] llbgiz9rqd1q61d847u0j76racodtii Lennart Green 0 618607 7157208 6746082 2026-05-19T12:57:54Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157208 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lennart Green 2006.jpg|pisi|Lennart Green 2016. aastal]] '''Sven Lennart Green''' (sündinud [[25. detsember|25. detsembril]] [[1941]]) on [[Rootsi]] kaardi[[Mustkunst|mustkunstnik]], meelelahutaja, kes on tuntud oma isikupäraste huumoriga vürtsitatud, näiliselt kaootiliste lavaesinemiste poolest, mis vaatamata esmamuljele on tegelikult tehniliselt keerulised ning demonstreerivad harukordset kaardikäsitsemisoskust<ref>{{Cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=VPKMAQRo_rA|title=Lennart Green - International Close Up Magic Competition (Ron MacMillan)|date=1988|access-date=2020-09-22}}</ref>. Tema originaalsed kaarditrikid ja esinemisstiil moodustavad ebatavalise ning uuendusliku lähenemise kaardimustkunstitehnikates.<ref>{{Cite web|url=http://eprints.hud.ac.uk/19002/|title=Lennart Green and the Modern Drama of Sleight of Hand|date=|access-date=2013-10-30}}</ref> Ta tunnistati 1991. aastal Fédération Internationale des Sociétés Magiques'i (FISM) konventsioonil [[Lausanne|Lausanne'is]] maailmameistriks lähivaate (''close-up magic)'' [[Mustkunst|kaardimustkunstis]].<ref>{{Cite web|url=http://fism.org/web/championship-contests/fism-winners/fism-winners-1991-to-1997/|title=World Championship of Magic – Winners 1991 to 1997|publisher=FISM|date=|access-date=2013-02-24}}</ref> Green alustas mustkunstiga tegelemist 18-aastaselt. Green võistles 1988. aasta FISM-i konverentsil [[Haag]]is [[Holland]]is ja ta diskvalifitseeriti ekslikult, kuna kohtunikud arvasid, et ta kasutas laval kaartide segamisel abilistena "näiliselt juhuslikke" inimesi, kuid kellega tegelikult oli eelnevalt kokku lepitud ning keda oli enne spetsiaalselt instrueeritud<ref>{{Cite web|last=|url=http://www.geniimagazine.com/forums/ubbthreads.php?ubb=showflat&Number=210405|title=Lennert Green Biography (translated and posted here)|publisher=Geniimagazine.com|date=1941-12-25|access-date=2013-02-24|archive-date=2012-02-24|archive-url=https://web.archive.org/web/20120224005610/http://www.geniimagazine.com/forums/ubbthreads.php?ubb=showflat&Number=210405|url-status=dead}}</ref>. 1991. aastal osales ta samal üritusel laval, kuid seekord nõudis, et kohtunikud ise segaksid kaarte, tõestamaks, et pole kasutanud salaabilisi. Seejärel andsid kohtunikud talle esikoha. Green on esinenud neljandas "World's Greatest Magic" erisaates [[televisioon]]is. Ta elab [[Göteborg]]is Rootsis ja esineb paljudel maadel loengutega. Ta astus üles 2005. aasta veebruaris [[TED|TED-il]], kus esines oma originaalkavaga.<ref>{{Cite web|last=|url=http://www.ted.com/index.php/talks/lennart_green_does_close_up_card_magic.html|title=TED Talks: Lennart Green does close-up card magic|publisher=Ted.com|date=|access-date=2013-02-24}}</ref> Väljaspool lavategevust on Green töötanud seitse aastat Rootsis arstina<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=QyaxK3HXQJ0 Cui's talk: The Magician Lennart Green] (9 June 2009) YouTube. Retrieved 1 February 2020</ref>, keemia-, bioloogia-, kehakultuuri- ning kunstiõpetajana, samuti vanglas ja vaimuhaiglas. 2014. aastal sai Green [[insult|insuldi]], mis ei võimaldanud tal järgmistel kuudel loenguid pidada, kuid on sellest praeguseks täielikult paranenud.<ref>Richard Kaufman (5 July 2014) [https://web.archive.org/web/20211120152628/https://forums.geniimagazine.com/viewtopic.php?t=44861 Lennart Green is Seriously Ill] Retrieved 1 February 2020</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Green, Lennart}} [[Kategooria:Mustkunstnikud]] [[Kategooria:Rootsi inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] e0wzamork310pmwdku210c6bs6h4d22 Arutelu:Piirkond (Läti) 1 619019 7157361 7154079 2026-05-19T19:18:30Z Pikne 13803 7157361 wikitext text/x-wiki Tabelis on "Lõuna-Kuramaa piirkond" ja kaardil "Lõuna-Kurzeme piirkond". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. november 2021, kell 01:07 (EET) : Panin esialgu ka kaardile "Lõuna-Kuramaa". Ma pole kindel, kuidas peaks olema, aga ehk nii sobib KNAB-i nimede "Kuramaa plaanipiirkond" ja "Lääne-Kuramaa kõrgustik" eeskujul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. november 2021, kell 16:25 (EET) ---- EKI nimeloendis on nüüd ''novads''{{'}}i vasteks korrigeeritud millegipärast "maakond". See ei tundu hea, sest ka ''apriņķis'' on maakond. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. mai 2026, kell 18:55 (EEST) :Tuleb üle küsida, kuidas siis ''apriņķis'' tõlkida. ''Apriņķis'' on alati olnud maakond (või kreis), ka Eesti maakondi nimetatakse nii. ''Novads'' on piirkond, ka kihelkondi on nii nimetatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 04:21 (EEST) Saatsin küsimuse, põhjendasin ka ettepanekut jääda "piirkonna" juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 04:55 (EEST) :Sain vastuseks: :''Selle muudatuse algatus pärineb Valts Ernštreitsilt (Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhatajalt), kes juba varasemat, väiksemat üksust nimetas maakonnaks. Novads on õieti laia tähendusega sõna, millega mh tõlgitakse läti keelde ka Venemaa kraid. :''Tookord tundus tema ettepanek eesti keele jaoks liiga harjumatu, ent pärast viimast haldusreformi on uued üksused juba Eesti maakondadega võrreldavad. :''Haldusüksuste nimetused on sageli tinglikumad. Itaalia maakonnad jagunevad nt provintsideks, Inglismaa maakondi (counties) tõlgime krahvkondadeks jne. Soome maakondade ajalooline taust on hoopis teine kui Eesti maakondadel, ent sõna "maakunta" on sama päritolu. :''Apriņķis jääb kahtlemata tõlkes samuti maakonnaks, aga see ei tohiks segada, kui me räägime konkreetsest ajast. Oleksid nad samaaegselt tarvitusel, oleks muidugi teine olukord. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2026, kell 22:18 (EEST) :: Kui räägime riigi haldusajaloost, siis ongi tarvis mõlematest rääkida. Ka praeguse haldusüksuse territooriumi ajaloost rääkides võib olla tarvis mainida endiseid haldusüksusi. Jääb arusaamatuks, miks liigisõna sedasi muudeti. Ma pigem ei läheks siin sellega kaasa. Saaksime tugineda ikka EKI soovitusele, aga varasemale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 22:17 (EEST) fel35phc246847fn7rvu1fjjxkc1tnu 7157386 7157361 2026-05-19T20:07:18Z Andres 5 /* */ Vastus 7157386 wikitext text/x-wiki Tabelis on "Lõuna-Kuramaa piirkond" ja kaardil "Lõuna-Kurzeme piirkond". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. november 2021, kell 01:07 (EET) : Panin esialgu ka kaardile "Lõuna-Kuramaa". Ma pole kindel, kuidas peaks olema, aga ehk nii sobib KNAB-i nimede "Kuramaa plaanipiirkond" ja "Lääne-Kuramaa kõrgustik" eeskujul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. november 2021, kell 16:25 (EET) ---- EKI nimeloendis on nüüd ''novads''{{'}}i vasteks korrigeeritud millegipärast "maakond". See ei tundu hea, sest ka ''apriņķis'' on maakond. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. mai 2026, kell 18:55 (EEST) :Tuleb üle küsida, kuidas siis ''apriņķis'' tõlkida. ''Apriņķis'' on alati olnud maakond (või kreis), ka Eesti maakondi nimetatakse nii. ''Novads'' on piirkond, ka kihelkondi on nii nimetatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 04:21 (EEST) Saatsin küsimuse, põhjendasin ka ettepanekut jääda "piirkonna" juurde. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. mai 2026, kell 04:55 (EEST) :Sain vastuseks: :''Selle muudatuse algatus pärineb Valts Ernštreitsilt (Läti Ülikooli Liivi Instituudi juhatajalt), kes juba varasemat, väiksemat üksust nimetas maakonnaks. Novads on õieti laia tähendusega sõna, millega mh tõlgitakse läti keelde ka Venemaa kraid. :''Tookord tundus tema ettepanek eesti keele jaoks liiga harjumatu, ent pärast viimast haldusreformi on uued üksused juba Eesti maakondadega võrreldavad. :''Haldusüksuste nimetused on sageli tinglikumad. Itaalia maakonnad jagunevad nt provintsideks, Inglismaa maakondi (counties) tõlgime krahvkondadeks jne. Soome maakondade ajalooline taust on hoopis teine kui Eesti maakondadel, ent sõna "maakunta" on sama päritolu. :''Apriņķis jääb kahtlemata tõlkes samuti maakonnaks, aga see ei tohiks segada, kui me räägime konkreetsest ajast. Oleksid nad samaaegselt tarvitusel, oleks muidugi teine olukord. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. mai 2026, kell 22:18 (EEST) :: Kui räägime riigi haldusajaloost, siis ongi tarvis mõlematest rääkida. Ka praeguse haldusüksuse territooriumi ajaloost rääkides võib olla tarvis mainida endiseid haldusüksusi. Jääb arusaamatuks, miks liigisõna sedasi muudeti. Ma pigem ei läheks siin sellega kaasa. Saaksime tugineda ikka EKI soovitusele, aga varasemale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 22:17 (EEST) :::No see teeb meile asja ebamugavamaks küll, aga kui me EKI praegust soovitust ei järgi, tekitab see lugejatele segadust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 23:07 (EEST) kq2fgj3i0tuysrkucswwrhxmyu2res2 Ljubov Sobol 0 619178 7157394 7063222 2026-05-19T20:14:55Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157394 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = Ljubov Sobol | pilt = Ljubov Sobol.jpg | sünninimi = Ljubov Eduardovna Sobol | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|09|13}} | sünnikoht = [[Lobnja]], [[Moskva oblast]], [[Vene NFSV]], [[Nõukogude Liit]] | kodakondsus = {{PisiLipp|Venemaa}} }}[[Fail:Lyubov Sobol in Tallinn Human Rights Conference 2023.jpg|pisi|Ljubov Sobol (2023)]] '''Ljubov Eduardovna Sobol''' ([[vene keel]]es ''Любовь Эдуардовна Соболь''; sündinud [[13. september|13. septembril]] [[1987]] [[Lobnja]]s [[Moskva oblast]]is) on [[Venemaa]] opositsionäär, [[Aleksei Navalnõi]] loodud [[Korruptsioonivastase Võitluse Fond]]i jurist. Praegu [[Venemaa|Venemaal]] tagaotsitav, elab [[Eesti|Eestis]]. == Elulugu == 2011. aastal lõpetas [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] õigusteaduskonna (''[[cum laude]]''). Aastatel 2011–2012 võttis ta mitmes vormis osa kodanikupoliitilisest tegevusest: osales kodanikufoorumitel Antiseliger ja Poslednaja Osen (''Последняя Осень''), opositsiooni meeleavaldustest. Ta osales mitu korda vaatlejana eri tasandite valimistel. 2. märtsist 2011 kuni 28. augustini 2018 RosPili projektijuht (projekt, mille asutas Aleksei Navalnõi, et võidelda korruptsiooniga riigihangetes). 2012. aastal asutas koos Korruptsioonivastase Võitluse Fondi töötajate Georgi Alburovi, Vladimir Ašurkovi, aga ka politoloog Fjodor Krašeninnikovi ja Jekaterinburgi linnaduuma saadiku Leonid Volkoviga erakonna Rahvaliit (2014. aastast [[Progressipartei (Venemaa)|Progressipartei]]). Oktoobris 2012 valiti ta Venemaa opositsiooni koordinatsiooninõukogusse; ta sai kodanikunimekirjas 25 270 häält ja saavutas viieteistkümnenda koha, edestades tollast opositsiooniliidrit Boriss Nemtsovi. 15. märtsist 31. augustini 2017 hommikusaate "Kaktus" juht [[YouTube]]'i kanalil Navalnõi LIVE, sügisest 2018 nimetatud kanali peaprodutsent. 19. mail 2018 sai partei [[Tuleviku Venemaa]] (kuni 2018. aastani Progressipartei) kesknõukogu liikmeks. == Kohtuprotsessid == Ljubov Sobol süüdistas 2019. aasta jaanuari lõpus [[Jevgeni Prigožin|Jevgeni Prigožinile]] kuuluvaid ettevõtteid Concord ja Moskovski Školnik Moskva õppeasutustele madala kvaliteediga toiduainete tarnimises, mis põhjustas soolenakkuse puhangu. Infot kinnitasid haigestunud või kahju kandnud kooliõpilaste vanemad, 127 lapse mürgitamist tunnistas Venemaa tarbijakaitse amet, algatati kriminaalasi.<ref>https://zona.media/news/2019/02/22/konkord</ref><ref>{{Netiviide |url=https://novayagazeta.ru/news/2019/02/01/148888-v-rospotrebnadzore-podtverdili-massovye-otravleniya-v-detskih-sadah-moskvy |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-14 |arhiivimisaeg=2021-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211214110438/https://novayagazeta.ru/news/2019/02/01/148888-v-rospotrebnadzore-podtverdili-massovye-otravleniya-v-detskih-sadah-moskvy |url-olek=ei tööta }}</ref> 28. märtsil esitas ettevõte Moskovski Školnik kohtusse hagi Aleksei Navalnõi juhitava Korruptsioonivastase Võitluse Fondi (KVF) ja selle advokaat Ljubov Soboli vastu, nõudes neilt igaühelt laimamise eest 500 miljoni rubla.<ref>https://www.bbc.com/russian/news-47883113</ref> 24. aprillil 2019 lõpetas Moskva arbitraažikohus menetluse Moskovski Školniku suhtes.<ref>https://www.svoboda.org/a/29946933.html</ref> 28. oktoobril 2019 mõistis Moskva arbitraažikohus KVF-ilt, Navalnõilt ja Sobolilt Moskovski Školniku kasuks igaühelt välja 29,2 miljonit rubla (kokku ligi 88 miljonit rubla).<ref>https://www.rbc.ru/society/20/07/2020/5f158b3f9a794725ba9871de</ref> 10. märtsil 2020 jättis Moskva üheksas apellatsioonikohus arbitraažikohtu otsuse jõusse.<ref>{{Netiviide |url=https://www.znak.com/2020-03-10/sud_otkazal_fbk_i_navalnomu_v_zhalobe_na_reshenie_o_vyplate_88_mln_kompanii_prigozhina |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-14 |arhiivimisaeg=2021-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211214110438/https://www.znak.com/2020-03-10/sud_otkazal_fbk_i_navalnomu_v_zhalobe_na_reshenie_o_vyplate_88_mln_kompanii_prigozhina |url-olek=ei tööta }}</ref> 2019. aastal osales Sobol taas Moskva linnaduuma valimiskampaanias, kogunud üle 6000 valija allkirja nõutava miinimumi 4500 asemel. 13. juulil, pärast seda, kui Moskva 43. valimisringkonna komisjon leidis, et peaaegu 15% allkirjadest on kehtetud, alustas Sobol näljastreiki, pidades seda poliitiliseks otsuseks.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=3CAHU0vi8mY</ref><ref>https://tvrain.ru/news/ljubov_sobol_objavila_golodovku-489506/</ref> 14. augustil 2019 lõpetas Ljubov Sobol näljastreigi.<ref>https://et.wikipedia.org/wiki/Ljubov_Sobol?veaction=edit</ref> 27. juulil määras Moskva Hamovnitšeski kohus Sobolile valijatega kohtumise korraldamise eest rahatrahvi 30 000 rubla, mida kohus pidas ebaseaduslikuks miitinguks. 3. augustil määras Moskva Štšerbinski kohus Sobolile miitingu pidamise reeglite korduva rikkumise eest rahatrahvi 300 000 rubla.<ref>[https://tass.ru/proisshestviya/6730786? https://tass.ru/proisshestviya/6730786?]</ref> 13. augustiks 2019 ulatus trahvisumma 930 000 rublani<ref>https://www.vedomosti.ru/politics/news/2019/08/13/808674-summa-shtrafov-sobol</ref> ja 24. detsembriks 2019 juba 1,5 miljoni rublani.<ref>https://www.rbc.ru/rbcfreenews/5e021c369a7947fa6012a235</ref> 2020. aastal kohtuvaidlused jätkusid ning Sobol ja KVF töötaja Georgi Alburov said 3. augustil 2019 toimunud miitingu tõttu Moskva metroo hagi alusel rahatrahvi 311 000 rubla ja siseministeeriumilt täiendavate rahaliste vahendite ja jõudude kaasamise eest 4,7 miljonit rubla. Sobol sai ka üheks seitsmest süüdistatavast, kellele määrati 27. juulil 2019 loata tegevuse eest trahvi 3,3 miljonit rubla.<ref>https://meduza.io/news/2020/07/03/sud-oshtrafoval-oppozitsionerov-na-vosem-millionov-rubley-za-to-chto-politsii-prishlos-vneurochno-razgonyat-mitingi</ref> 11. novembril 2020 algas Ljubov Soboli valimiskampaania 2021. aasta riigiduuma valimisteks. 27. jaanuaril 2021 peeti ta kinni niinimetatud sanitaarasja raames – süüdistatuna sanitaar- ja epidemioloogiliste normide rikkumises Moskvas 23. jaanuaril 2021 toimunud meeleavalduste ajal ning paigutati koduaresti. Inimõiguste organisatsioon Memorial tunnistas ta poliitvangiks.<ref>{{Netiviide |url=https://memohrc.org/ru/news_old/memorial-schitaet-politzaklyuchyonnymi-desyat-oppozicionerov-obvinyaemyh-po-sanitarnomu |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2021-12-14 |arhiivimisaeg=2021-02-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210208092333/https://memohrc.org/ru/news_old/memorial-schitaet-politzaklyuchyonnymi-desyat-oppozicionerov-obvinyaemyh-po-sanitarnomu |url-olek=ei tööta }}</ref> 14. juunil 2021, pärast KVF-i tunnistamist ekstremistlikuks organisatsiooniks, ta katkestas oma valimistel osalemise. 3. augustil 2021 mõistis Moskva Preobraženski kohus Sobolile 1,5 aastase vabaduspiirangu. Ta mõisteti süüdi Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 33 4. osa – artikli 236 1. osa alusel (sanitaar- ja epidemioloogiliste eeskirjade rikkumisele õhutamine, millega kaasnes inimeste massilise haigestumise oht). Tal keelati pooleteise aasta jooksul kella 22.00–6.00 kodust lahkumine, avalikel üritustel osalemine ning Moskvast ja Moskva oblastist lahkumine.<ref>https://www.bbc.com/russian/news-57990007</ref> 7. augustil 2021 põgenes Sobol Venemaalt liinilennukiga Türki.<ref>https://iz.ru/1204343/2021-08-08/liubov-sobol-pokinula-rossiiu-vopreki-prigovoru-suda</ref> 20. oktoobril 2021 kanti ta Venemaa siseministeeriumi föderaalsesse tagaotsitavate nimekirja "kriminaalkoodeksi artikli alusel".<ref>https://ria.ru/20211020/rozysk-1755491925.html</ref> Septembri algul 2021 esines ta üllatusesinejana Tallinnas [[Lennart Meri konverents]]il.<ref>https://www.postimees.ee/7331423/lennart-meri-konverentsist-vottis-osa-ka-navalnoi-liitlane-ljubov-sobol</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Sobol, Ljubov}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Moskva ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti venelased]] [[Kategooria:Sündinud 1987]] 8sjyw75jbbeedpb43nmmk95qcz0godt Strych:9 0 621344 7157321 7048283 2026-05-19T17:55:11Z Y4N4N000 143536 /* Singlid */ 7157321 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info | seotud_esitajad = [[Nihilistikrypt]], [[Intrepid]], [[Throcyte]], [[Evestus]], [[DND (ansambel)]], Puberteet, Catafalc, The Ripley Effect, Pettunud Kodanik, Kaev, Sons of Stan, Grav Morbus, Koffin, Lobotoomia, Rattler, Paean, Nuclear Monarch | koosseis = Kaspar "Kapa" Kull<br />Ants Reiu<br />Jüri Kallas<br />Madis Kaljurand | nimi = Strych:9 | pilt = Strych9 Kontsert.jpg | tegev = 2018– | päritolu = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti]] | stiil = ''[[death metal]]'', ''[[industrial metal]]'', ''[[nu metal]]'', ''[[groove metal]]'' | taust = grupp_või_bänd | endised_liikmed = Magnus Kokk<br />Haarold Toomsalu<br />Reio Jõelo | pildiallkiri = Strych:9 2020. aastal Tartus, Genialistide klubis }} '''Strych:9''' on [[2018]]. aastal [[Tartu]]s loodud [[Eesti]] raskemuusika ansambel. [[2020]]. aasta septembris anti välja debüütsingel "Sacrifice" ning [[2021]]. aasta mais avaldati esimene täispikk album. 2026. aastal avaldati muusikavideo singlile "Discorgy". == Koosseis == === Praegune koosseis === * Kaspar "Kapa" Kull – vokaal {{small|(2020-...)}}, kitarr {{small|(2018-2020)}} * Ants Reiu – kitarr {{small|(2018-...)}} * Jüri Kallas – bass {{small|(2020-...)}} * Madis Kaljurand – trummid {{small|(2020-...)}} === Endised liikmed === * Magnus Kokk – trummid {{small|(2019)}} * Haarold Toomsalu – bass {{small|(2018)}} * Reio Jõelo – kitarr {{small|(2020-2025)}}, bass {{small|(2019-2020)}} ===Ajajoon=== {{#tag:timeline| ImageSize = width:600 height:auto barincrement:18 PlotArea = left:90 bottom:80 top:0 right:0 Alignbars = justify DateFormat = dd/mm/yyyy Period = from:01/01/2018 till:{{#time:d/m/Y}} TimeAxis = orientation:horizontal format:dd/mm/yyyy Colors = id:Vocals value:Yellow legend:Vokaal id:Guitar value:Green legend:Kitarr id:Bass value:Blue legend:Bass id:Drums value:Orange legend:Trummid id:Lines value:black legend:Stuudioalbumid Legend = orientation:vertical position:bottom ScaleMajor = unit:year increment:1 start:01/01/2018 LineData = at:13/05/2021 color:black layer:back BarData = bar:KK text:"Kapa" bar:AR text:"Ants Reiu" bar:HT text:"Haarold Toomsalu" bar:RJ text:"Reio Jõelo" bar:MK text:"Magnus Kokk" bar:JK text:"Jüri Kallas" bar:MKR text:"Madis Kaljurand" PlotData = width:11 textcolor:black align:left anchor:from shift:(10,-3) bar:KK from:start till:01/05/2020 color:Guitar bar:KK from:02/05/2020 till:end color:Vocals bar:AR from:start till:end color:Guitar bar:HT from:start till:31/12/2018 color:Bass bar:RJ from:01/01/2019 till:01/05/2020 color:Bass bar:RJ from:02/05/2020 till:01/10/2025 color:Guitar bar:MK from:01/07/2019 till:01/11/2019 color:Drums bar:JK from:02/05/2020 till:end color:bass bar:MKR from:01/08/2020 till:end color:drums }} == Diskograafia == === Albumid === * [[2021]] "Parasiit" (album) === Singlid === * [[2020]] "Sacrifice" * [[2020]] "Everyone, everything" * [[2021]] "ESWAS" * [[2026]] "Discorgy" == Välislingid == * [https://kultuur.postimees.ee/7058843/tartu-raskemetalliband-strych-9-avaldas-debuutvideo Tartu raskemetallibänd Strych:9 avaldas debüütvideo] Postimees, 9. september 2020 *[https://kultuur.postimees.ee/7088759/strych-9-andis-valja-uue-videosingli Strych:9 andis välja uue videosingli] Postimees, 18. oktoober 2020 *[https://kultuur.postimees.ee/7217227/strych-9-avaldas-uue-muusikavideo-ning-debuutalbumi-ilmumiskuupaeva "Strych:9 avaldas uue muusikavideo ning debüütalbumi ilmumiskuupäeva"] Postimees, 4. aprill 2021 * [https://kultuur.postimees.ee/7247320/tartu-raskekahur-strych-9-avaldas-debuutalbumi-parasiit "Tartu raskekahur Strych:9 avaldas debüütalbumi «Parasiit»"] Postimees, 13. mai 2021 *[https://bandstrych9.bandcamp.com/ Strych:9 ametlik veebipood] *[https://www.facebook.com/bandstrych9 Strych:9 Facebookis] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:Heavy metal'i ansamblid]] __SISUKORDEES__ 0zybu2lsixdh1ocx4sw89ois94048tq Ida-Pakistan 0 621499 7157534 6925093 2026-05-20T06:23:33Z Taurus404 80079 7157534 wikitext text/x-wiki {{Endine riik |nimi = Ida-Pakistan |omakeelne-nimi = ''East Pakistan'' <br/> পূর্ব পাকিস্তান <br/> مشرقی پاکستان |algusaasta = 1955 |lõppaasta = 1971 |lipp = Flag of Pakistan.svg |lipp-tekst = [[Pakistani lipp]] |vapp = Emblem of East Pakistan (1956-1970).svg |vapp-tekst = [[Bangladeshi vapp|Vapp]] |asendikaart = East Pakistan (orthographic projection).svg |valitsusvorm = |osa = [[Pakistan]]i provints |riigipea = Kuberner |riigipea-nimi = [[Amiruddin Ahmad]] <br/> (1955–1956) <br/> [[A. K. Fazlul Huq]] <br/> (1956–1958) <br/> [[Zakir Husain (kuberner)|Zakir Husain]] <br/> (1958–1960) <br/> [[Ghulam Faruque Khan]] <br/> (1962–1969) <br/> [[Abdul Motaleb Malik]] <br/> (1971) |riigipea2 = |riigipea-nimi2 = |pealinn = [[Dhaka|Dacca]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = |rahvaarv-aasta = |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = [[Bengali keel|Bengali]] |rahaühik = [[Pakistani ruupia]] |deviis = |hümn = |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{riigi ikoon|Pakistan}} [[Ida-Bengal (1947–1956)|Ida-Bengal]] ([[Pakistan]]) |järgnes = {{flagicon image|Flag of Bangladesh (1971).svg}} [[Bangladesh]] }} '''Ida-Pakistan''' oli aastatel 1948–1955 (Briti Rahvaste Ühenduse koosseisu kuulunud) Pakistani dominiooni ja 1955–1971 [[Pakistan]]i provints. Enne [[One Unit Policy]]t oli selle nimi '''Ida-Bengal'''. See piirnes [[India]], [[Myanmar]]i ja [[Bengali laht|Bengali lahega]]. Idapakistanlasi kutsuti ka pakistani [[bengallased|bengallasteks]]. Et eristada Ida-Pakistani India [[Lääne-Bengali osariik|Lääne-Bengali osariigist]] (India Bengalist) kutsuti seda ka Pakistani Bengaliks. Provints nimetati Ida-Pakistaniks [[Pakistani peaminister|peaminister]] [[Mohammad Ali Bogra]] One Unit Policy raames. 1956. aastal jõustunud [[Pakistani aasta põhiseadus (1956)|põhiseadusega]] sai [[Pakistani Dominioon]]ist Pakistani Islamivabariik ehk [[Pakistani monarhia|monarhia]] asendati vabariikliku süsteemiga. Aastatel 1956–1957 oli Pakistani peaminister bengali poliitik [[Huseyn Shaheed Suhrawardy]] ning riigi esimene [[Pakistani president|president]] oli bengallane [[Iskander Mirza]]. Aastal 1958 toimunud [[1958. aasta Pakistani riigipööre|riigipöördega]] tuli võimule kindral [[Ayub Khan (kindral)|Ayub Khan]]. Khan kukutas Mirza ning hakkas uue presidendina demokraatiameelseid jõude maha suruma. Aastal 1962 vastu võetud [[Pakistani põhiseadus (1962)|põhiseadusega]] kaotati üldine valimisõigus. Aastaks 1966 oli opositsioonijuhiks saanud [[Sheikh Mujibur Rahman]], kelle [[kuue punkti liikumine]] võitles autonoomia ja demokraatia eest. Aastal 1969 toimusid Ida-Pakistanis [[1969. aasta Ida-Pakistani ülestõus|rahutused]], mis aitasid kaasa kindral Khani tagasiastumisele samal aastal. Tema asemel sai presidendiks kindral [[Yahya Khan]], kes kehtestas kaitseseisukorra. Aastal 1970 korraldas Yahya Khan Pakistani esimesed [[1970. aasta Pakistani üldvalimised|üldvalimised]], mille võitis partei [[Awami Liiga]]. Teiseks tuli [[Pakistani Rahvapartei]]. Võimul olnud hunta ei tunnustanud valimiste tulemusi ning uuesti algasid rahvarahutused. Lisaks vallandusid valimistulemuste mittetunnustamisest [[Bangladeshi vabadussõda]] ja [[1971. aasta Bangladeshi genotsiid|Bangladeshi genotsiid]].<ref>{{Cite news |url=https://www.dawn.com/news/1359141 |title=Special report: The Breakup of Pakistan 1969-1971 |date=23. september 2017 |work=Dawn |location=Pakistan}}</ref> Ida-Pakistani provints lõi India abiga emamaast lahku ning sellest sai [[Bangladesh|Bangladeshi Rahvavabariik]]. Ida-Pakistani seadusandlik võim kuulus [[Ida-Pakistani provintsiassamblee]]le, strateegiliselt olulise asukoha tõttu kuulus provints [[Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon]]i. Aastatel 1960–1965 oli aastane majanduskasv keskmiselt 2,6%. Kuigi lõviosa Pakistani ekspordiartiklitest toodeti Ida-Pakistanis, investeeris keskvalitsus suure osa välisabist [[Lääne-Pakistan]]i. Ida-Pakistani arengusse aitas kaasa president Ayub Khan, kelle võimu ajal ehitati näiteks [[Kaptai tamm]]. Tema ajal asutati [[Chittagong]]is nafta rafineerimistehas [[Eastern Refinery Limited]]. [[Dhaka|Dacca]] (Dhaka) kuulutati Pakistani teiseks pealinnaks ning sinna plaaniti kolida riigi parlament. [[Dhaka parlamendihoone]] projekteerimiseks palgati [[Eesti]]s sündinud arhitekt [[Louis Kahn]].<ref>{{Cite web|url=http://architectuul.com/architecture/national-assembly-building-of-bangladesh|title=National Assembly Building of Bangladesh|access-date=2022-01-06|archive-date=2022-10-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20221007030617/https://architectuul.com/architecture/national-assembly-building-of-bangladesh|url-status=dead}}</ref> ==Vaata ka== * [[Bangladeshi-Pakistani suhted]] * [[Archer Blood]] * [[1971. aasta India-Pakistani sõda]] * [[India jagamine]] * [[Ida-Pakistani provintsivalitsus]] * [[Lääne-Pakistan]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.bangladesh.gov.bd Bangladeshi valitsus] * [https://web.archive.org/web/20060127012942/http://www.pakistan.gov.pk/ Pakistani valitsus] [[Kategooria:Bangladesh]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] gj71hgkg6dtuwfdqm8hwn87u58mocy4 Kasutaja arutelu:Svencapoeira 3 621567 7157344 7156844 2026-05-19T19:00:28Z Pikne 13803 7157344 wikitext text/x-wiki Tere! Lehel [[Arutelu:Limanutt]] on sinu paranduse kohta küsimus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. jaanuar 2022, kell 21:49 (EET) :Tervist! Märgin ära, et lehti luues saab luua ka ümbersuunamised (nt [[Tapinella atrotomentos]]). Lisaks oleks tarvilik linkida leheküljed teiste samasisuliste lehekülgedega teistes keeltes (nt [[:d:Q1415446]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. jaanuar 2022, kell 18:36 (EET) ::Lehekülgi teisaldades peaks üsna ettevaatlik olema, et ei tekiks mingeid veidrusi. Nt peaks vaatama, et mis artiklid mingile leheküljele lingivad ja, et need ka pärast teisaldamist korrektsed oleks. Samuti peaks keelelingid paigas olema. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. veebruar 2022, kell 03:49 (EET) Palun lisa kõigile taksonitele ladinakeelne nimetus ja tee sellelt ka ümbersuunamine, seo loodud artiklid Wikidata üksusega. Lisa taksonitabelisse kõik üksused. Tänan! --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 2. märts 2022, kell 12:10 (EET) Palun pea neid asju silmas. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. oktoober 2022, kell 15:32 (EEST) ---- Palun ära muuda pealkirju ainult seeõttu, et eElurikkuses pole eestikeelset nimetust ära toodud. Tuleb ka teisi allikaid vaadata. Vt [[Arutelu:Lyophyllaceae]] ning ka viimaseid kommentaare lehtedel [[Arutelu:Craterellus tubaeformis]] ja [[Arutelu:Leucocybe connata]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. märts 2022, kell 17:31 (EET) :kui ikka perekond muutub, siis pole midagi teha, vana nimi ei kirjelda enam. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 3. märts 2022, kell 18:51 (EET) :: ''Lyophyllaceae'' ja ''Craterellus tubaeformis''{{'}}e puhul pole asi selles, et perekond oleks muutunud. Mil määral on eestikeelne nimetus kirjeldav (või süstemaatilist kuuluvust näitav), see pole arvatavasti tingimata määrav (vt [[Arutelu:Leucocybe connata]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. märts 2022, kell 17:25 (EET) :::seal peaks seda uurima, et kui kobarheinikuliste sugukonda tekkis mingi hulk uusi perekondi, siis võis eestikeelne nimetus enam mitte sobida. :::Craterellus tubaeformis - seal on uus perekond ju, oli kukeseen, on torbikseen. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 4. märts 2022, kell 20:46 (EET) :::: See on oletus, et sugukonna nimetus enam ei sobi ning kui asi peaks olema selles, et perekondi tuli juurde, siis võiks samamoodi oletada, et ladinakeelne nimetus ei sobi enam. Jah, perekond on nüüd torbikseen, aga teises arutelus viidati allikale, kus on vastavalt ka uus eestikeelne liiginimetus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. märts 2022, kell 16:45 (EET) == Kuu vikipedist == Tere! Palju, palju õnne kuu vikipedisti tunnustuse eest! Selleks, et saaksin preemiaks oleva kinkekaardi sinuni toimetada, palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 19. märts 2022, kell 10:31 (EET) ---- Palun lisa võimalusel uutele artiklitele keelelingid (vt [[Vikipeedia:Lingid#Keelelinkide lisamine]]). Kui teises keeles Vikipeediatest sama teemaga artiklit muidu üles leia, siis saab otsida seda [[d:|Wikidatast]] ladinakeelse nime järgi ja saab lisada eestikeelse artikli lingi otse sinna. Veel, tavaks on täita liigiartikli taksonitabelis ka liigilahter, perekonnaartikli taksonitabelis ka perekonnalahter jne. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. oktoober 2022, kell 20:06 (EEST) == Infokast == Meeldetuletuseks, et infokastis peavad olema täidetud kõik ülemised järgud. Samuti peavad liigi artiklis olema infokastis read liik = ... ja binaarne = ... ---- Kui artikli lõpetad, siis palun vaata üle, kas kõik on korras. Kui Sa kirjutad kiiresti ja palju, siis ei jõua teised ka parandada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. oktoober 2022, kell 16:58 (EEST) [[Fail:Bioloogiline klassifitseerimine.png|pisi]] Palun selgita, miks asendad eestikeelse nimetuse ''lambaseenikulised'' ladinakeelse ''Albatrellaceae''-ga? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 9. november 2022, kell 14:33 (EET) :pole sellist sugukonda enam [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 9. november 2022, kell 14:37 (EET) ::Kes ütles, et ei ole? Sugukond ''Albatrellaceae'' on olemas. Kui perekond ''Albatrellus'' on eesti keeles lambaseenik, miks siis ''Albatrellaceae'' lambaseenikulised enam ei ole? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 9. november 2022, kell 14:45 (EET) :::seal on teisi perekondi niipalju juures, seda on muudes sugukondades ka olnud [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 9. november 2022, kell 14:49 (EET) :::: Ma ei näe siin mingit loogikat. Siis ei tohiks ju ka ladinakeelne nimetus sobida. Iseasi kui lambaseenik oleks sellest sugukonnast välja jäetud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. november 2022, kell 15:43 (EET) :::::sama oli Suillaceae'ga (tatiklased), mis õõspuraviku lisandumisega pole enam tatiklased [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 9. november 2022, kell 15:47 (EET) :::::: Tatiklasi polegi kunagi olnud, on [[tatikulised]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. november 2022, kell 15:50 (EET) Edaspidi palun põhjendada enne artikli teisaldamist, miks on vaja teisaldada. Eestikeelse nimega artikleid ladinakeelsete alla palun mitte teisaldada. Pärast teisaldamist tuleb vormistada ümber ka suunamislehed, et ei oleks suunamisi suunamislehele.--[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 10. november 2022, kell 20:10 (EET) :See viimane ei ole enam kuigi tähtis, sest botid teevad mitmekordsed suunamised korda. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. november 2022, kell 21:16 (EET) :Blokeerisin nädalaks, sest jätkasid eestikeelsete nimetuste ladinakeelsete alla teisaldamist vastupidi konsensusele. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 12. november 2022, kell 11:14 (EET) Hm, aga kui on lahkarvamus, siis pole ju konsensust. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. november 2022, kell 09:18 (EET) : Jah, pidasin silmas, et konsensus oli enne Svencapoeira tegutsema hakkamist. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 13. november 2022, kell 21:35 (EET) Praegu põrkavad kaks arusaama kokku. Arvan, et tuleks küsida ekspertidelt nõu ja pärast seda hääletada. Alles siis saab öelda, et tegu on rikkumisega. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. november 2022, kell 09:21 (EET) :Rikkumine on see, kui keegi hakkab siin kõike ümber pöörama ilma nõusolekut küsimata. Ekspertidelt võib nõu küsida, aga seniks kuni üks oma seisukohta peale surub, püüdes ümber pöörata varasemat praktikat ja tekitades teistele lisatööd ei näe ma alternatiivi blokeerimisele. Kellelt nõu küsida ja mida täpsemalt küsida? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 13. november 2022, kell 20:14 (EET) :: Mulle tundub selle arutelu põhjal üsna selge, et teised kasutajad peale Svencapoeira ei poolda praegu selliseid teisaldamisi. Ei ole ka ilmne, et eestikeelsed pealkirjad on lihtsalt vigased või iganenud. Svencapoeira peaks sellega arvestama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. november 2022, kell 21:23 (EET) Jah, nõus, et ta peaks arvestama. Aga sellegipoolest võiks eesti mükoloogidelt küsida, mis siis seene eestikeelsest nimetusest saab, kui ta tõstetakse ühest perekonnast teise, ja mis saab sugukonnanimetusest, kui sugukonna mahtu muudetakse. Kas vanad nimetused kuulutatakse valeks või need jäävad rööpnimedeks, ja kas võib vana nimetust edasi kasutada, kui vana ei ole. Asi on selles, et me saame oma (enamuse) seisukoha kujundada ainult asjades, mis on meie pädevuses. Peame olema kindlad, et meie arusaamad ei lähe lahku asjatundjate omadest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2022, kell 20:19 (EET) :Üldiselt nõus, aga seni kuni vana nimetust pole avalikult valeks kuulutatud ei saa me ka lihtsalt ühe asjatundja meili põhjal senist nimetust muuta. See tuleb siis ka andmebaasidesse ja muudesse avalikesse allikatesse ühemõtteliselt kirja panna. Pealegi ei ole need küsimused ainult mükoloogide otsustada, sest see puudutab taksonoomiat üldiselt. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 16. november 2022, kell 15:20 (EET) :: Asjatundjad võiksid pigem selgitada üldist poliitikat. Võib-olla eri organismirühmade uurijatel on erinevad põhimõtted. Näiteks taimenimetuste, linnunimetuste ja imetajate nimetustega tegelevad eri komisjonid. Taimede kohta on Kk öelnud, et eestikeelsed liiginimetused ei muutu kehtetuks, kui süstemaatikat muudetakse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. november 2022, kell 06:29 (EET) :: Ma näen probleemi selles, et meie arusaam allikate tõlgendamisest võib olla teaduslikult vale ja meil võivad olla selles lahkarvamused. Sellega on sama lugu nagu Hiina kohtadega. Sellistel juhtudel on minu meelest tarvis asjatundjatega nõu pidada. Avalikele usaldusväärsetele allikatele toetumisest kõikidel juhtudel ei piisa. Ja ilma tõlgendamiseta minu meelest mõistlikku sidusat entsüklopeediat teha ei saa. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. november 2022, kell 06:35 (EET) == Keelelingid == Palun vaata [[:Fail:13. Õpi Vikipeediat - Keeleversioonide lisamine.webm|seda]]. See aitab keelelinke lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. november 2022, kell 14:49 (EET) :ei paista mul seda linkide lisamise nuppu [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 25. november 2022, kell 16:59 (EET) ::aei leidsin [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 25. november 2022, kell 17:02 (EET) :::linkimisel peaks vaatama ka seda, et lingitud saaksid õiget üksused (nt [[en:Onnia (fungus)|Onnia (fungus)]] ↔/ [[en:Onnia|Onnia]])[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>&#160;Yx&#160;iNdiviid]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 26. november 2022, kell 13:45 (EET) ::::Palun võta tempot alla. Teised ei jõua muidu asju kontrollida. Keelelingid olid valesti nt [[Sphaerotheca (seen)|siin]]. Lisaks peaks hoolitsema ka selle eest, et ladinaakeelsete nimede alt oleks ümbersuunamised artikli juurde (kui just seda ladinakeelset nime ei kasutata samal ajal ka millegi muu tähistamiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. detsember 2022, kell 22:32 (EET) :::::Meenutan vajadust keelelingid alati igaks juhuks üle kontrollida. Nt linkisid artikli [[Pigisõõn]] täpsustuslehega [[:en:Hypoderma]]. Moodustasin siin ka [[Hypoderma|eraldi artikli]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2023, kell 06:00 (EET) == Ohustatud liigid == IUCN-i punane nimestik ja Eesti punane nimestik on kaks erinevat asja. Ära aja neid segi! Seeneliikide artiklites on taksonitabelis kaitsestaatus IUCN-i punase nimestiku alusel. Seetõttu pead kaitsestaatused eemaldama, kui ei leida viidet IUCN-i kaitsestaatusele.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 10. jaanuar 2023, kell 22:09 (EET) :kõik on võrreldud ja korras [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 10. jaanuar 2023, kell 22:18 (EET) ::Ei ole ikka küll. Näiteks [[krookustorik]] on globaalselt VU, mitte CR (http://iucn.ekoo.se/iucn/species_view/445931/). See on Global Fungal Red Listi järgi, päris IUCN-i punane nimestik see ei ole.-[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 10. jaanuar 2023, kell 22:29 (EET) :::kuule loe https://www.researchgate.net/publication/336085187_Red_List_of_Estonian_Fungi_-_2019_update ja https://www.researchgate.net/publication/326804276_Conservation_management_for_forest_fungi_in_Estonia_The_case_of_polypores, nendes on hinnatud Eesti liike regionaalse IUCNi järgi. lisaks annaks globaalse staatuse meil kasutamine vale pildi e.g nii mõnigi seen oleks vähem kaitstud kui peaks (võta nt seesama krookusnarmik, mis meil rangema kaitse all kui globaalselt). [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 12. jaanuar 2023, kell 13:33 (EET) :::: Eesti punase nimestiku hinnangu võiks küll ka artiklites sobivas kohas ära tuua, aga taksonitabelis on viidatud ikkagi IUCNi punasele nimestikule, mitte Eesti seente punasele nimestikule. Kategooriad pole ka päris samad, joonistel näidatud kategooriate EX ja EW asemel on Eesti seente punases nimestikus RE. Eestikeelne Vikipeedia iseenesest pole Eesti-keskne ja siin ei tuleks piirduda Eesti loodust puudutava infoga. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. jaanuar 2023, kell 18:09 (EET) :::::Nende punane nimestiku kategooriate kustutamine tuleb suurema kella külge panna. Isegi sealsamas põhilehel on Eesti kategooriatele vastavad IUCN nimetused, mida ka järgisin: :::::Hävinud (extinct, EX); Eesti punases raamatus kasutatakse ka kategooriat "Regionaalselt väljasurnud" (regionally extinct, RE) :::::Looduses hävinud (extinct in the wild, EW) :::::Piirkonnas hävinud (regionally extinct, RE) :::::Äärmiselt ohustatud (critically endangered, CR) :::::Eriti ohustatud (endangered, EN) :::::Ohualtid (vulnerable, VU) – haruldane liik :::::Ohulähedased (near threatened, NT) – ohustatud liik :::::Soodsas seisundis (least concern, LC) :::::Puuduliku andmestikuga (data deficient, DD) :::::Mittehinnatavad (not applicable, NA) :::::Hindamata (not evaluated, NE) :::::Paluks mu töö kiiremas korras taastada! [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 16. jaanuar 2023, kell 12:58 (EET) :::::: Nagu Pikne ütles: "Eestikeelne Vikipeedia iseenesest pole Eesti-keskne ja siin ei tuleks piirduda Eesti loodust puudutava infoga". Samuti ütleb ka üks sinu antud viidetest (Lõhmus, Vunk, Runnel, 2018): "... we assessed the '''national''' extinction risk for each species in this group, using the international Red List frame-work of categories and criteria ...". Selles on hinnatud Eesti-sisest väljasuremisohtu, mitte globaalset. :::::: Näitena toon artikli [[Kollane kivipuravik]], kus sa lisasid kaitsestaatuse Äärmiselt ohustatud. Selles artiklis esineb sellega kohe vastuolu, sest tekstiosas on kirjas "Kollane kivipuravik on Euroopas laialt levinud maailmajao lõunaosas ja parasvöötmega aladel." ehk globaalselt ei saa see seeneliik mitte kuidagi olla äärmiselt ohustatud.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. jaanuar 2023, kell 13:36 (EET) :::::::Ma ei saa aru, miks sul Eestit puudutava info vastu selline tõrge on. Mul on ilusti erinevate kategooriate all kirjas alapealkirjadena liikede määrang Eestis (nt Äärmiselt ohustatud liigid Eestis). [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 16. jaanuar 2023, kell 19:22 (EET) ::::Eestit puudutava info võib ka julgelt artiklis ära tuua (nt kirjutada, et liik kuulub x kaitsekategooriasse). Lihtsalt infokasti asi on esitada rahvusvahelist teavet ja kui osadel juhtudel on seal rahvusvaheline hinnang ja osadel juhtudel kohalik, siis ei oskaks artikli lugeja sellest midagi arvata. Nii ei saaks ju aru, et mis hinnanguga parajasti tegu ja seepärast peab kõikjal olema ühte moodi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. jaanuar 2023, kell 14:07 (EET) :::::No võtame sammukaupa: iga IUCN kategooria all oli mul Eesti(!) ohustatuse kategooria nimekiri - need tuleks kindasti taastada. Taksonitabelit võib mõelda, lugeja tahaks pigem teada, kas ta võib Eestis seent korjata või mitte.. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 16. jaanuar 2023, kell 14:44 (EET) :::::: Ma arvan, et Eesti punase nimestiku liike on praktilisem loetleda eraldi artiklis või loendis, lehel "Eesti seente punane nimestik" või "Eesti punase nimestiku liikide loend" vmt. Artiklid nagu [[Äärmiselt ohustatud liigid]], kus Eesti liike loetlesid, on IUCNi kategooria kohta üldiselt ja seal peaks olema seetõttu eelkõige olema välja toodud kuidas on seda kategooriat kasutatud IUCNi punases nimestikus. Aga kõigepealt võiks üle vaadata liikide artiklid, kus IUCN-i kategooria on taksonitabelis tõesti eksitav, kuna ei vasta IUCN-i punasele nimestikule. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. jaanuar 2023, kell 19:41 (EET) ::::: Pealkirjad [[Ohualtid]] ja [[Eriti ohustatud]] viitavad ju ikkagi eeskätt IUCN-i punase nimestikue kategooriatele, mis ei ole eriomased Eesti punasele nimestikule nagu neisse artiklitesse nüüd kirjutasid. Kui on tarvis loetleda konkreetselt Eesti seeni ja nende piirkondlikke hinnanguid, siis kas seda ei võiks teha näiteks artiklis [[Eesti seente punane nimestik]]? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. jaanuar 2023, kell 16:11 (EET) ::::::Need ongi ju eestikeelsed nimetused kategooriatele. IUCNi lehelt võib need siis eemaldada. Pigem oleks hea liigid vähemasti ohustatuse kohaselt koos hoida. LKS lehel on kõik liigid koos, aga nii läheks paljuks. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 17. jaanuar 2023, kell 19:01 (EET) ::::::: Neid eestikeelseid nimetusi kasutatakse ka IUCN-i punase nimestikus toodud hinnangute kohta ning miks ei peakski kasutama, kui kategooriad on sealt üle võetud. Kui neis kategooriate artiklites juba liike loetlema hakata, siis kõigepealt võiks ära tuua IUCN-i punase nimestiku andmed ja mitte ainult seente andmed ning kui tuua ära Eesti andmed, siis miks mitte juba ka andmed teiste sama metoodikaga piirkondlike hinnangute kohta. Seda läheks arvatavasti küll paljuks. ::::::: Kategooria [[Piirkonnas hävinud]] (RE) pole samuti Eestile eriomane. Seda kasutatakse ka teistes piirkondades, kus on üle võetud sama metoodika. ::::::: Kui Eesti seened on loetletud ühel lehel, siis iseenesest saaks nad ka seal kategooriate kaupa jaotada. Hiljutise piirkondliku hinnanguga Eesti seeneliike on vist kokku umbes 430? Seda ehk pole ühe lehekülje jaoks liiga palju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. jaanuar 2023, kell 19:37 (EET) ---- Liigiartiklites on tavaks panna liigi ladinakeelne nimetus infokastis binaarse nimetuse lahtrisse. Seda ei tuleks sealt mõjuva põhjuseta ümber tõsta. Foto autori nime reeglina ei peaks artiklisse lisama. Selle leisab lingitud lehelt, nii nagu ka teksti autorite puhul. Vt ka [[:en:MOS:CREDITS]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. aprill 2023, kell 17:03 (EEST) Kuidas kommenteerid?: :[[Lilla jahusirmik]] (Cystolepiota bucknallii) on šampinjoniliste sugukonda kuuluv perekond seeni. :[[Lakkrupik]] (Laccaria laccata) on šampinjonilaadsete seltsi kuuluv perekond seeni. Kategooria nimes lisatakse '| ' ainult kategooria nimiartiklile. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 22. november 2023, kell 11:24 (EET) :ok sain aru, mida sa mõtled, korjan ära, kus saan [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 29. november 2023, kell 13:29 (EET) Kas märgi | kasutus jäi arusaamatuks või oled põhimõtteliselt eriarvamusel? Mis see põhimõte sel juhul on? Vt nt [[:Kategooria:Torikulaadsed]]. {{allkirjata|Metsavend}} ---- Taksonitabelis on igas artiklis võimalus pildi suuruse muutmiseks eeskätt juhuks, kui püstasendis pilt võtab tavalise laiusega liiga palju ruumi, või mingil muul erilisel põhjusel. Reeglina võiks pilt olla selle laiusega, mida mall vaikimisi kasutab. Süstemaatiliselt igas artiklis pildi laiuse muutmise asemel võiks ennem kaaluda pildi laiuse muutmist mallis. Praegu on selle pildi laius vaikimisi sama, mis kõigil pisipiltidel väljaspool taksonitabelit. Taksonitabeli pildiallkirjas me pole varasemalt rasvast kirja kasutanud. Kui seal on ainult sama nimetus, mis niigi ülal- ja allpool kordub, nii nagu näiteks artiklis [[Pruun sametpuravik]], siis võiks taksonitabelist pildiallkirja minu meelest vabalt ära jätta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. jaanuar 2024, kell 21:58 (EET) :Kui see seen on üles pildistatud Eestis, siis oleks hea pildiallkirjas seda mainida. Nii oleks allkiri "Pruun sametpuravik Eestis". Kui aga artiklis "Pruun sametpuravik" on taksonikastis pilt, siis ilmselgelt võiks see olla sellest samast seeneliigist ja nii pole jah otseselt vajadust üle korrata "Pruun sametpuravik ''Imleria badia''". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2024, kell 22:08 (EET) ---- See "end." liikide loendis ei ole kuigi arusaadav, näiteks artiklis [[Samblalehik]]. Jääb kergesti mulje, et takson on endine, mis ei ole õige. Pead vististi silmas, et nimetus on endine, aga kui nimetust sobib jätkuvalt kasutada, siis ei tohiks olla põhjust seda endiseks pidada. Kui nimetus on tõesti endine, siis ei peaks seda kehtiva taksoni kohta kasutama. Seda ka Vikipeedia artiklites harililikult lühendeid ei kasutata (v.a ühikulühendid jmt lühendid). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. jaanuar 2024, kell 18:56 (EET) ---- Vt [[Arutelu:Eesti kalade punane nimestik]], [[Arutelu:Eesti roomajate punane nimestik]] ja [[Arutelu:Eesti putukate punane nimestik]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. jaanuar 2024, kell 19:01 (EET) == Pildimaterjal == Piltide juures oleks väga kasulik ära tuua tegemiskoht. On ikka vahe, kas seen on üles pildistatud Eestis või nt Saksamaal (vahel ka liigi määramise puhul, kui nt selgub, et liik on valesti määratud... nt tehti mõnda aega tagasi kindlaks, et vaskuss ''Anguis fragilis'' on tegelikult liigikompleks ning nüüd eristatakse liike ''A. fragilis'' ja ''A. colchica'' ehk ilmnes vajadus Eestist tehtud leiud ümber klassifitseerida... ka selliste juhtumite puhul on leiukoha info oluline). Ideaalis võiks asukoht olla märgitud küll üsna täpselt (kasvõi koordinaatidega, kui tegemist pole nii haruldase liigiga, et selle kasvukohade avaldamine on keelatud). Aga no riik oleks vaja vähemasti välja tuua. Miks mitte ka maakond või vald. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. aprill 2024, kell 16:56 (EEST) :Sa lisad pilte küll eestikeelse Vikipeedia kaudu, aga tegelikult on kõik pildid meil lõpuks [[:commons:|Wikimedia Commonsis]]. Ja kuna sa seal olevat ei vaata, siis jääb sul märkamata, et [[:commons:Special:ListFiles/Svencapoeira|sinu lisatud fotode juures]] on pildiinfo osa väga puudulik (eriti pidades silmas, et Wikimedia Commons on rahvusvaheline meediapank, kus valdav osa kasutajatest ei oska eesti keelt). Sellega oleks vaja tõsiselt tegeleda. Ma olen käinud seal neid pilte kategoriseerimas, aga ma ka üksi ei jõua. Ja midagi oleks vaja ikka juurde kirjutada. Ehk see sama kasvukoha teema. Keegi teine ju ei tea, et kus sa oled asju pildistanud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. juuni 2024, kell 23:22 (EEST) ::ok panen sinna Estonia, vast piisab [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 14. juuni 2024, kell 14:57 (EEST) :::Äkki saab ikka maakonna ka siis juba :) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuni 2024, kell 16:02 (EEST) ---- Selleks et panna taksonitabelis vastavas lahtris artikli teemale vastav takson rasvasesse kirja, tuleks kasutada ikka tavapärast rasvase kirja süntaksit (<nowiki>'''Tekst'''</nowiki>), mitte siselinki (<nowiki>[[Tekst]]</nowiki>). Siselinki samasse artiklisse näidatakse küll rasvases kirjas, aga see on nii juhtumisi ainult Vikipeedia tavalises kujunduses ja siselink ei ole otseselt selle jaoks mõeldud. Näiteks eksporditud PDF-failis ei ole siselink rasvane. Parandasin taksonitabelitega artiklites kõik siselingid, mis suunasid praegu samasse artiklisse, näiteks nii nagu [[Eri:Erin/6763983|siin]]. Kordan ka seda, et üheski taksonitabelis ei tuleks kasutada pildiallkirjas rasvast kirja. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. november 2024, kell 22:05 (EET) : Ma mõelnud, et taksonitabelist rasvast kirja üldse ei tohiks kasutada. Liigiartiklis liigilahtris, perekonnaartiklis perekonnalahtris jne ikka võiks kasutada, nii nagu taksonitabelites seni tavaliselt on olnud. Lihtsalt rasvase kirja tekitamiseks tuleks kasutada selleks ette nähtud süntaksit, nii nagu siin: [[Eri:Erin/6773550]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. detsember 2024, kell 19:10 (EET) == Infokasti read == Oleks kena, kui kui suudaksid artiklite loomisel hoiduda nende lisamisest nt [[et:Kategooria:Leheküljed, kus mallikutses on topeltargument|Kategooriasse:Leheküljed, kus mallikutses on topeltargument]]; st, andmete kuvamisel loeb ja kuvab programm vaid viimast "argumenti" (eelnevaid ei võeta arvesse), ja lisab artikli eelnimetatud kategooriasse.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆&#160;—</span>&#160;Pietadè]] 18. november 2024, kell 19:43 (EET) == Kaitsestaatus == Mille järgi lisad seeneliikide kaitsestaatusi? Näiteks [[Hiidheinik]]u kaitsesaatus on [https://redlist.info/iucn/species_view/154603 selle lehekülje] järgi VU, mitte CR. Ilma viiteta palun ära kaitsestaatusi märgi! [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. jaanuar 2025, kell 15:28 (EET) :elurikkus.ee [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 9. jaanuar 2025, kell 15:42 (EET) ::Kas seal vastab liigi IUCN-i kaitsesaatus ainult Eesti regioonile või liigi seisundile kogu maailmas?--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. jaanuar 2025, kell 16:21 (EET) == Commons == Mul on see palve, et kui Sa Commonsisse pilte laed (väga tänuväärne!), siis palun pane nad ise kohe ka vastavate liikide kategooriatesse (viimaste puudumisel nt pere- või sugukondade omasse). Vastasel juhul on nad teistele väga raskesti leitavad.<br>- <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. aprill 2025, kell 22:03 (EEST) :kuidas see käib? [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 16. aprill 2025, kell 23:33 (EEST) :: Sa vist laed pilte yles läbi eestikeelse Vikipeedia visuaaltoimeti? Näen, et piltide tegemiskohtade kategooriad oled kohe yleslaadimisel igal juhul lisanud, taksonoomiliste kategooriatega käib see samal viisil. [[Sarapuu-urvaliudik]]u puhul siis vastavalt [[commons:Category:Ciboria coryli|Ciboria coryli]] või kui sellist kategooriat ei ole, siis perekonna järgi nt [[commons:Category:Ciboria|Ciboria]]. Kui midagi segaseks jäi, siis rõõmuga täpsustan. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. aprill 2025, kell 12:20 (EEST) ::: Ahjaa, '''uute seeneartiklite loomisel''' palun pane nad ka Eesti Vikipeedias vastavatesse taksonoomia-kategooriatesse. Eelmainitud liigi puhul siis näiteks [[:Kategooria:Tiksikulaadsed]] (sest meil täpsemad puuduvad). Selle kohta on juhend näiteks siin: [[Juhend:Kategooriad#Kuidas lisada lehekülge kategooriasse]]. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. aprill 2025, kell 12:23 (EEST) == eElurikkuse lingid == :Tere! :On kellelgi sellist õigust, et ära muuta korraga palju linke? Elurikkuse projekt muutis need ära ja nüüd suunavad need 404 peale. :Nt https://et.wikipedia.org/wiki/Jahu-punaheinik :vana link https://elurikkus.ee/bie-hub/species/172401 :töötav link https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/172401 :Aitäh! [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 16. mai 2025, kell 11:50 (EEST) ::Tundub, et mall on juba muudetud, aga ilma mallita linke saaks massiliselt muuta roboti abiga. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. mai 2025, kell 21:47 (EEST) :::No mina igatahes seda robotiasja ei saa ilmselt teha ja sajad lingid on katki. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 20. mai 2025, kell 07:43 (EEST) : Parandasin välislinkide alaosas mittetöötavad lingid malli {{tl|elurikkus}} vastu. Saaksid ka uutes artiklites seda malli kasutada. Kui link peaks hiljem uuesti muutuma, aga ID jääb samaks, siis piisab malli muutmisest ja igas artiklis eraldi poleks vaja muuta. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. mai 2025, kell 22:21 (EEST) : Selleks, et ei peaks korraga palju linke muutma, tulebki kasutada malli. Siis piisab vaid ühest muudatusest Vikiandmetest ja kõikides malli kasutavates artiklites viivad lingid õigesse kohta. Seega, palun, ära kasuta linke nagu <nowiki>*[https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/229651 Soo-kobarheinik] andmebaasis eElurikkus.</nowiki> Selle asemel kasuta malli: <nowiki>{{Elurikkus}}</nowiki>. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 27. mai 2025, kell 22:38 (EEST) ::ok tänud! [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 28. mai 2025, kell 12:23 (EEST) ---- Kirjutasid mitmekümne seene artiklisse, et eestikeelne nimetus pandi sel aastal nimetalgutel, aga kas peale Facebooki leidub ka mingi usaldusväärne ja avalik allikas nende talgute kohta ning konkreetsetele liikidele ja perekondadele nimepanemise kohta? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. mai 2026, kell 21:32 (EEST) :Kahjuks ei, ainuke võimalus on Irja Saare käest küsida. Kontrollida saab nimede õigsust PlutoF-is. [[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]] ([[Kasutaja arutelu:Svencapoeira|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 07:10 (EEST) :: Siis võiks piirduda lihtsalt uute nimetuste lisamisega artiklitesse, ilma nimetalgutest rääkimata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 22:00 (EEST) bu2yz613txwto7og2xuhhhmcq86xo9p Elise Metsanurk 0 622261 7157564 6872388 2026-05-20T07:28:30Z Kuriuss 38125 7157564 wikitext text/x-wiki '''Elise Metsanurk''' (sündinud [[8. mai]]l [[1997]]) on eesti [[näitleja]] ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud 2016. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ning 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja ja lavastaja erialal (29. lend, juhendajad [[Anu Lamp]] ja [[Elmo Nüganen]]). Alates 2020. aasta sügisest töötab ta näitlejana [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.uusteater.ee/tekstid/pressiteade-tartu-uue-teatri-pohijoududega-liitub-algaval-13-hooajal-neli-noort-naitlejat-lavastajat|pealkiri=Pressiteade: Tartu Uue Teatri põhijõududega liitub algaval 13. hooajal neli noort näitlejat-lavastajat|väljaanne=Tartu Uue Teatri koduleht|aeg=25.08.2020|vaadatud=19.01.2022}}</ref> Ta on kuulunud [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e žüriisse.<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naidendipreemiad-eestis/naidendivoistlused/2021-2/ Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlus] Eesti Teatri Agentuuri koduleht. Vaadatud 20.05.2026.</ref> 2024. aasta septembris osales ta ühe lavastajana Tartus Äratundmishetkede Majas [[Draama (teatrifestival)|teatrifestivali Draama]] raames korraldatud näidendite lugemise maratonil, millega [[Eesti Teatri Agentuur]] tähistas 30. sünnipäeva. Tema lavastus "Kolm enese ärakaotamise lugu" hõlmas katkendeid näidenditest: [[Johann Voldemar Jannsen]]i "Pärmi Jaagu unenägu", [[Egon Rannet]]i "Kadunud poeg" ja [[Paavo Piik|Paavo Piigi]] "Üle oma varju"; põimiku esitasid näitlejad [[Maarja Johanna Mägi]], Juhan Soon, [[Kaie Mihkelson]] ja [[Külliki Saldre]].<ref>Pille-Riin Purje. [https://kultuur.err.ee/1609467574/arvustus-kolmkummend-naidendit-aratundmishetkede-sillal Arvustus. Kolmkümmend näidendit äratundmishetkede sillal] ERR Kultuur, 22.09.2024.</ref> ==Looming== ===Lavastajatööd=== * [[Anton Tšehhov]]i novellide põhjal "Liiga palju armastust" (kaaslavastajad [[Andreas Aadel]] ja [[Mihkel Kohava]]), Kuressaare Teater, 2019 * [[Oskar Luts]] "Laul õnnest", Vanemuine, 2020 * Elise Metsanurk "Video: Täielik šokk! Sündmuskohal kaos, tuvid minestuses", Tartu Uus Teater, 2021 * Elise Metsanurk, Andreas Aadel "Siili poomine" (kaaslavastaja Andreas Aadel), Tartu Uus Teater, 2022 * [[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", Tartu Uus Teater / Vanemuine, 2022 ===Teatrirollid=== * Afanasjevi ja Põllu "Serafima + Bogdan" (Tartu Uus Teater, 2021) – Sulev, Apollinaria ja Baaba * "Stereo" (Tartu Uus Teater, 2022) – osatäitja * "Ants, Ants, Ants" (Tartu Uus Teater, 2023) – Ants * "Abrakadabra" (Tartu Uus Teater, 2024) – osatäitja * "Eeter" (Ekspeditsioon, 2025) – osatäitja * "Tapty 1985: laskumine orgu" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Tuhandenäoline kangelane" (Tartu Uus Teater, 2026) – ===Filmirollid=== * "Õnn tuleb magades" (2016) – Viivi ==Isiklikku== Tema vanaisa on kunstnik [[Silver Vahtre]]<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/metsanurk_elise1 Elise Metsanurk] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> ja nõbu on näitleja [[Ingrid Margus]].<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/margus_ingrid1 Ingrid Margus] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Metsanurk, Elise}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] ks6vfgu7kqbwn3a3o9cnfkogqai0ya0 7157583 7157564 2026-05-20T08:08:02Z Kuriuss 38125 7157583 wikitext text/x-wiki '''Elise Metsanurk''' (sündinud [[8. mai]]l [[1997]]) on eesti [[näitleja]] ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud 2016. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ning 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja ja lavastaja erialal (29. lend, juhendajad [[Anu Lamp]] ja [[Elmo Nüganen]]). Alates 2020. aasta sügisest töötab ta näitlejana [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.uusteater.ee/tekstid/pressiteade-tartu-uue-teatri-pohijoududega-liitub-algaval-13-hooajal-neli-noort-naitlejat-lavastajat|pealkiri=Pressiteade: Tartu Uue Teatri põhijõududega liitub algaval 13. hooajal neli noort näitlejat-lavastajat|väljaanne=Tartu Uue Teatri koduleht|aeg=25.08.2020|vaadatud=19.01.2022}}</ref> ==Loominguline tegevus== Lisaks näitleja- ja lavastajatööle on Elise Metsanurk teinud ka paar dramatiseeringut ("Mängu ilu", Tartu Uus Teater, 2020, ja "Rogožin", Tallinna Linnateater, 2021). Kui koroonapandeemia tõttu piiratud etendustegevus sundis katsetama uusi teatritegemisvorme, siis lõi Elise Metsanurk 2021. aastal kaasa Tartu Uue Teatri eksperimentaalses kirjasõbraprojektis "Nõudmiseni", kus viiel näitlejal tuli kirjutada kamba peale 176 kirja ja neid sama palju ka vastu saada. Igal näitlejal tuli iga kirjasõbraga (teatripileti ostnud inimesega) suhtlemiseks luua uus tegelane ning nuputada, mis stiilis kirjutada ja milliseid teemasid arendada.<ref>Helina Piir. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1034195/uued-ajad-uued-voimalused-teatrielamusi-saab-nautida-telefonis-ja-paberil Uued ajad, uued võimalused! Teatrielamusi saab nautida telefonis ja paberil] Õhtuleht.ee, 20.05.2021.</ref> 2024. aasta septembris osales ta ühe lavastajana Tartus Äratundmishetkede Majas [[Draama (teatrifestival)|teatrifestivali Draama]] raames korraldatud näidendite lugemise maratonil, millega [[Eesti Teatri Agentuur]] tähistas 30. sünnipäeva. Tema lavastus "Kolm enese ärakaotamise lugu" hõlmas katkendeid näidenditest: [[Johann Voldemar Jannsen]]i "Pärmi Jaagu unenägu", [[Egon Rannet]]i "Kadunud poeg" ja [[Paavo Piik|Paavo Piigi]] "Üle oma varju"; põimiku esitasid näitlejad [[Maarja Johanna Mägi]], Juhan Soon, [[Kaie Mihkelson]] ja [[Külliki Saldre]].<ref>Pille-Riin Purje. [https://kultuur.err.ee/1609467574/arvustus-kolmkummend-naidendit-aratundmishetkede-sillal Arvustus. Kolmkümmend näidendit äratundmishetkede sillal] ERR Kultuur, 22.09.2024.</ref> Ta on kuulunud [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e žüriisse.<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naidendipreemiad-eestis/naidendivoistlused/2021-2/ Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlus] Eesti Teatri Agentuuri koduleht. Vaadatud 20.05.2026.</ref> ==Looming== ===Lavastajatööd=== * [[Anton Tšehhov]]i novellide põhjal "Liiga palju armastust" (kaaslavastajad [[Andreas Aadel]] ja [[Mihkel Kohava]]), Kuressaare Teater, 2019 * [[Oskar Luts]] "Laul õnnest", Vanemuine, 2020 * Elise Metsanurk "Video: Täielik šokk! Sündmuskohal kaos, tuvid minestuses", Tartu Uus Teater, 2021 * Elise Metsanurk, Andreas Aadel "Siili poomine" (kaaslavastaja Andreas Aadel), Tartu Uus Teater, 2022 * [[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", Tartu Uus Teater / Vanemuine, 2022 ===Teatrirollid=== * Afanasjevi ja Põllu "Serafima + Bogdan" (Tartu Uus Teater, 2021) – Sulev, Apollinaria ja Baaba * "Stereo" (Tartu Uus Teater, 2022) – osatäitja * "Ants, Ants, Ants" (Tartu Uus Teater, 2023) – Ants * "Abrakadabra" (Tartu Uus Teater, 2024) – osatäitja * "Eeter" (Ekspeditsioon, 2025) – osatäitja * "Tapty 1985: laskumine orgu" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Öösel päike ei põle" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Tuhandenäoline kangelane" (Tartu Uus Teater, 2026) – osatäitja ===Filmirollid=== * "Õnn tuleb magades" (2016) – Viivi ==Isiklikku== Tema vanaisa on kunstnik [[Silver Vahtre]]<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/metsanurk_elise1 Elise Metsanurk] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> ja nõbu on näitleja [[Ingrid Margus]].<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/margus_ingrid1 Ingrid Margus] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Metsanurk, Elise}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 78eghlnlc3ilmv5o3i4nzumraohwggg 7157584 7157583 2026-05-20T08:11:47Z Kuriuss 38125 7157584 wikitext text/x-wiki '''Elise Metsanurk''' (sündinud [[8. mai]]l [[1997]]) on eesti [[näitleja]] ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud 2016. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ning 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja ja lavastaja erialal (29. lend, juhendajad [[Anu Lamp]] ja [[Elmo Nüganen]]). Alates 2020. aasta sügisest töötab ta näitlejana [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.uusteater.ee/tekstid/pressiteade-tartu-uue-teatri-pohijoududega-liitub-algaval-13-hooajal-neli-noort-naitlejat-lavastajat|pealkiri=Pressiteade: Tartu Uue Teatri põhijõududega liitub algaval 13. hooajal neli noort näitlejat-lavastajat|väljaanne=Tartu Uue Teatri koduleht|aeg=25.08.2020|vaadatud=19.01.2022}}</ref> ==Loominguline tegevus== Lisaks näitleja- ja lavastajatööle on Elise Metsanurk teinud ka paar dramatiseeringut ("Mängu ilu", Tartu Uus Teater, 2020, ja "Rogožin", Tallinna Linnateater, 2021). Kui koroonapandeemia tõttu piiratud etendustegevus sundis katsetama uusi teatritegemisvorme, siis lõi Elise Metsanurk 2021. aastal kaasa Tartu Uue Teatri eksperimentaalses kirjasõbraprojektis "Nõudmiseni", kus viiel näitlejal tuli kirjutada kamba peale 176 kirja ja neid sama palju ka vastu saada. Igal näitlejal tuli iga kirjasõbraga (teatripileti ostnud inimesega) suhtlemiseks luua uus tegelane ning nuputada, mis stiilis kirjutada ja milliseid teemasid arendada.<ref>Helina Piir. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1034195/uued-ajad-uued-voimalused-teatrielamusi-saab-nautida-telefonis-ja-paberil Uued ajad, uued võimalused! Teatrielamusi saab nautida telefonis ja paberil] Õhtuleht.ee, 20.05.2021.</ref> 2024. aasta septembris osales ta ühe lavastajana Tartus Äratundmishetkede Majas [[Draama (teatrifestival)|teatrifestivali Draama]] raames korraldatud näidendite lugemise maratonil, millega [[Eesti Teatri Agentuur]] tähistas 30. sünnipäeva. Tema lavastus "Kolm enese ärakaotamise lugu" hõlmas katkendeid näidenditest [[Johann Voldemar Jannsen]]i "Pärmi Jaagu unenägu", [[Egon Rannet]]i "Kadunud poeg" ja [[Paavo Piik|Paavo Piigi]] "Üle oma varju"; põimiku esitasid näitlejad [[Maarja Johanna Mägi]], Juhan Soon, [[Kaie Mihkelson]] ja [[Külliki Saldre]].<ref>Pille-Riin Purje. [https://kultuur.err.ee/1609467574/arvustus-kolmkummend-naidendit-aratundmishetkede-sillal Arvustus. Kolmkümmend näidendit äratundmishetkede sillal] ERR Kultuur, 22.09.2024.</ref> Ta on kuulunud [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e žüriisse.<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naidendipreemiad-eestis/naidendivoistlused/2021-2/ Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlus] Eesti Teatri Agentuuri koduleht. Vaadatud 20.05.2026.</ref> ==Looming== ===Lavastajatööd=== * [[Anton Tšehhov]]i novellide põhjal "Liiga palju armastust" (kaaslavastajad [[Andreas Aadel]] ja [[Mihkel Kohava]]), Kuressaare Teater, 2019 * [[Oskar Luts]] "Laul õnnest", Vanemuine, 2020 * Elise Metsanurk "Video: Täielik šokk! Sündmuskohal kaos, tuvid minestuses", Tartu Uus Teater, 2021 * Elise Metsanurk, Andreas Aadel "Siili poomine" (kaaslavastaja Andreas Aadel), Tartu Uus Teater, 2022 * [[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", Tartu Uus Teater / Vanemuine, 2022 ===Teatrirollid=== * Afanasjevi ja Põllu "Serafima + Bogdan" (Tartu Uus Teater, 2021) – Sulev, Apollinaria ja Baaba * "Stereo" (Tartu Uus Teater, 2022) – osatäitja * "Ants, Ants, Ants" (Tartu Uus Teater, 2023) – Ants * "Abrakadabra" (Tartu Uus Teater, 2024) – osatäitja * "Eeter" (Ekspeditsioon, 2025) – osatäitja * "Tapty 1985: laskumine orgu" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Öösel päike ei põle" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Tuhandenäoline kangelane" (Tartu Uus Teater, 2026) – osatäitja ===Filmirollid=== * "Õnn tuleb magades" (2016) – Viivi ==Isiklikku== Tema vanaisa on kunstnik [[Silver Vahtre]]<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/metsanurk_elise1 Elise Metsanurk] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> ja nõbu on näitleja [[Ingrid Margus]].<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/margus_ingrid1 Ingrid Margus] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Metsanurk, Elise}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] iqxh4lllpdhkijbhvdoqzfpfl3bey9i 7157599 7157584 2026-05-20T08:45:19Z Kuriuss 38125 7157599 wikitext text/x-wiki '''Elise Metsanurk''' (sündinud [[8. mai]]l [[1997]]) on eesti [[näitleja]] ja [[lavastaja]]. Ta on lõpetanud 2016. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ning 2020. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] lavastaja erialal (29. lend, juhendajad [[Anu Lamp]] ja [[Elmo Nüganen]]). Alates 2020. aasta sügisest töötab ta näitlejana [[Tartu Uus Teater|Tartu Uues Teatris]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.uusteater.ee/tekstid/pressiteade-tartu-uue-teatri-pohijoududega-liitub-algaval-13-hooajal-neli-noort-naitlejat-lavastajat|pealkiri=Pressiteade: Tartu Uue Teatri põhijõududega liitub algaval 13. hooajal neli noort näitlejat-lavastajat|väljaanne=Tartu Uue Teatri koduleht|aeg=25.08.2020|vaadatud=19.01.2022}}</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (2020), [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] (2020) ning [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2022). ==Loominguline tegevus== Lisaks näitleja- ja lavastajatööle on Elise Metsanurk teinud ka dramatiseeringuid ("Mängu ilu", Tartu Uus Teater, 2020, ja "Rogožin", [[Tallinna Linnateater]], 2021). Kui [[koroonapandeemia]] tõttu piiratud etendustegevus sundis katsetama uusi teatritegemisvorme, siis lõi Elise Metsanurk 2021. aastal kaasa Tartu Uue Teatri eksperimentaalses kirjasõbraprojektis "Nõudmiseni", kus viiel näitlejal tuli kirjutada kamba peale 176 kirja ja neid sama palju ka vastu saada. Igal näitlejal tuli iga kirjasõbraga (teatripileti ostnud inimesega) suhtlemiseks luua uus tegelaskuju ning nuputada, mis stiilis kirjutada ja milliseid teemasid arendada.<ref>Helina Piir. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1034195/uued-ajad-uued-voimalused-teatrielamusi-saab-nautida-telefonis-ja-paberil Uued ajad, uued võimalused! Teatrielamusi saab nautida telefonis ja paberil] Õhtuleht.ee, 20.05.2021.</ref> 2024. aasta septembris osales ta ühe lavastajana Tartus Äratundmishetkede Majas [[Draama (teatrifestival)|teatrifestivali Draama]] raames korraldatud näidendite lugemise maratonil, millega [[Eesti Teatri Agentuur]] tähistas 30. sünnipäeva. Tema lavastus "Kolm enese ärakaotamise lugu" hõlmas katkendeid kolmest näidendist: [[Johann Voldemar Jannsen]]i "Pärmi Jaagu unenägu", [[Egon Rannet]]i "Kadunud poeg" ja [[Paavo Piik|Paavo Piigi]] "Üle oma varju"; põimiku esitasid näitlejad [[Maarja Johanna Mägi]], Juhan Soon, [[Kaie Mihkelson]] ja [[Külliki Saldre]].<ref>Pille-Riin Purje. [https://kultuur.err.ee/1609467574/arvustus-kolmkummend-naidendit-aratundmishetkede-sillal Arvustus. Kolmkümmend näidendit äratundmishetkede sillal] ERR Kultuur, 22.09.2024.</ref> Ta on kuulunud [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]]e žüriisse.<ref>[https://teater.ee/naitekirjandus/naidendipreemiad-eestis/naidendivoistlused/2021-2/ Eesti Teatri Agentuuri 2021. aasta näidendivõistlus] Eesti Teatri Agentuuri koduleht. Vaadatud 20.05.2026.</ref> ==Looming== ===Lavastajatööd=== * [[Anton Tšehhov]]i novellide põhjal "Liiga palju armastust" (kaaslavastajad [[Andreas Aadel]] ja [[Mihkel Kohava]]), Kuressaare Teater, 2019 * [[Oskar Luts]] "Laul õnnest", Vanemuine, 2020 * Elise Metsanurk "Video: Täielik šokk! Sündmuskohal kaos, tuvid minestuses", Tartu Uus Teater, 2021 * Elise Metsanurk, Andreas Aadel "Siili poomine" (kaaslavastaja Andreas Aadel), Tartu Uus Teater, 2022 * [[William Shakespeare]] "Romeo ja Julia", Tartu Uus Teater / Vanemuine, 2022 ===Teatrirollid=== * [[Vahur Afanasjev|Afanasjevi]] ja [[Ivar Põllu|Põllu]] "Serafima + Bogdan" (Tartu Uus Teater, 2021) – Sulev, Apollinaria ja Baaba * "Stereo" (Tartu Uus Teater, 2022) – osatäitja * "Ants, Ants, Ants" (Tartu Uus Teater, 2023) – Ants * "Abrakadabra" (Tartu Uus Teater, 2024) – osatäitja * "Eeter" (Ekspeditsioon, 2025) – osatäitja * "Tapty 1985: laskumine orgu" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Öösel päike ei põle" (Tartu Uus Teater, 2025) – osatäitja * "Tuhandenäoline kangelane" (Tartu Uus Teater, 2026) – osatäitja ===Filmirollid=== * "Õnn tuleb magades" (2016) – Viivi ===Telesarjarollid=== * "Must valgus" ("Musta valo" / "A Good Family", Soome, 2022) – Janna ==Isiklikku== Tema vanaisa on kunstnik [[Silver Vahtre]]<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/metsanurk_elise1 Elise Metsanurk] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> ja nõbu on näitleja [[Ingrid Margus]].<ref>[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/margus_ingrid1 Ingrid Margus] ETBL-is. Vaadatud 30.05.2026.</ref> == Viited == {{Viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Metsanurk, Elise}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 2k86ogcja70smz8eiqfk94db4wyhi9n Räpina loomemaja 0 622753 7157243 6779763 2026-05-19T14:07:46Z Ulrikaekm 32635 Viki 7157243 wikitext text/x-wiki [[Fail:Loomemaja 2012.jpg|pisi|Loomemaja, 2012]] '''Räpina loomemaja''' on asutus [[Räpina]]s aadressil [[Pargi tänav (Räpina)|Pargi]] 31. Loomemaja tegutseb endises tall-tõllakuuris. Esimesed kirjalikud andmed hoone kohta pärinevad 1877. aastal koostatud mõisahoonete nimestikust. Hoone on märgitud ka R. G. Hermsoni koostatud Räpina mõisa kaardile (1882–1883). Kuna mõisa abihooned olid varasematel aegadel valdavalt puidust ja seetõttu tuleohtlikud ning ajahambale vähem vastupidavad, võib arvata, et kivist hoone rajati mõisaansamblisse 1870. aastatel. Sel perioodil kuulus mõis [[Sievers (aadlisuguvõsa)|Sieversite]] perekonnale. Loomemaja on kahekorruseline ristkülikukujulise põhiplaani ja [[Kelpkatus|poolkelpkatusega]] ehitis, mis oma ruumilahenduse ja arhitektuurse vormi poolest on tüüpiline 19. sajandi mõisa abihoone. Eriti tähelepanuväärsed on küljefassaadidel asuvad tugipostidele toetuvad [[Arkaad|arkaadid]], mis ei ole täiesti sümmeetrilised. Peafassaadi keskosas paiknes kolmekaareline avatud varjualune, mille kaudu toimus loomasööda sissevedu. [[Hein]] tõsteti katusealusesse ning selleks oli otstarbekas laetalade erinev kõrgus: keskosas madalam, talli osas ehk hoone otstes kõrgem. 1950.–1960. aastatel ehitati hoonet põhjalikult ümber. Muuhulgas suurendati katuse kaldenurka umbes 30 kraadilt praeguse ligikaudu 46 kraadini ning 1960. aastatel lisati katusele väikesed [[Vintskap|vintskapid]]. Sel ajal oli hoone kasutusel aianduskooli remonditöökoja ja õppeklassina. Teadaolevalt asus hoones ka majahoidja korter ning ühes osas peeti loomi. 1970. aastal rajati katusealustesse ruumidesse köök ja koolisöökla ning pidulike ürituste tarbeks kaminasaal. Uute funktsioonide tõttu ehitati põhikorruse kaaristud kinni, mille tulemusel omandasid fassaadid praeguseni säilinud mõnevõrra ebaühtlase ilme. 1990. aastate alguses jäi hoone aktiivsest kasutusest välja, kümnendi lõpul tegutses seal mõnda aega kauplus. 2000. aastatel seisis hoone tühjana ning vahetas mitmel korral omanikku. 2010. aastal omandas hoone [[Räpina vald|Räpina Vallavalitsus]] ning samal aastal alustati loomemaja projekteerimist. Ehitustööd kestsid 2012. aasta maist kuni 19. detsembrini. Loomemaja avati 2013. aasta mais. Räpina loomemaja juhataja on [[Leo Kütt]]. == Huvitegevus<ref>http://ariabi.ee/index.php?id=kontaktid</ref> == Huviringid tegutsevad sügisest kevadeni. * '''Kokandus''' – enamasti õpilastele * '''Käsitöö''' – nii täiskasvanutele kui ka gümnasistidele * '''Kunstiring''' – üks 1.–5. klassi õpilastele, teine 6.–9. klassi õpilastele * '''Lauluring''' – üks 3–4-aastastele, teine 5–7-aastastele * '''Laste käsitööring''' – 1.–5. klassi õpilastele * '''Keraamika''' – 1.–3. klassi, 4.–5. klassi, 6.–9. klassi õpilastele, mõnel aastal ka gümnasistidele ja täiskasvanutele * '''Kokanduskursused''' – täiskasvanutele == Viited == <references /> [[Kategooria:Räpina]] [[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]] fqfwcs5rr3typlu5m1pvdhgazolmvoa Mall:Vancouver Canucksi mängijad 10 623227 7157510 6787309 2026-05-20T04:44:01Z Raamaturott 56450 7157510 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Vancouver Canucksi mängijad |päis = [[Vancouver Canucks|<span style="color:#FFFFFF;">Vancouver Canucks</span>]] |päisestiil=background: #003E7E; color: #FFF; border: 2px solid #008752 |loend1 = '''Väravavahid''': [[Thatcher Demko]]{{·}}[[Kevin Lankinen]]{{·}}[[Jiří Patera]]{{·}}[[Nikita Tolopilo]] |loend2 = '''Kaitsjad''': [[Zeev Buium]]{{·}}[[Derek Forbort]]{{·}}[[Filip Hronek]]{{·}}[[Pierre-Olivier Joseph]]{{·}}[[Kirill Kudrjavtsev]]{{·}}[[Victor Mancini]]{{·}}[[Elias Pettersson]]{{·}}[[Marcus Pettersson]]{{·}}[[Tom Willander]] |loend3 = '''Ründajad''': [[Teodors Bļugers]]{{·}}[[Brock Boeser]]{{·}}[[Filip Chytil]]{{·}}[[Jake DeBrusk]]{{·}}[[Curtis Douglas]]{{·}}[[Nils Höglander]]{{·}}[[Evander Kane]]{{·}}[[Linus Karlsson]]{{·}}[[Ty Mueller]]{{·}}[[Drew O'Connor]]{{·}}[[Elias Pettersson]]{{·}}[[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]{{·}}[[Aatu Räty]]{{·}}[[Max Sasson]]{{·}}[[Liam Öhgren]] }}<noinclude> [[Kategooria:Spordi navigeerimismallid]] </noinclude> 3pg4a8zaxe3l7tvf7xclo221txpv9qa Albatrellaceae 0 623934 7157546 7062815 2026-05-20T06:51:48Z Svencapoeira 67038 7157546 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = ''Albatrellaceae'' | värvus = seened | pilt = Harilik lambaseenik.jpg | pildi_seletus = [[Harilik lambaseenik]] (''Albatrellus ovinus'') | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = '''Albatrellaceae''' }} '''''Albatrellaceae''''' on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv sugukond [[seened|seeni]]. Sinna kuulub 9 perekond enam kui 45 liigiga. ==Perekonnad== *''Albatrellus'' – [[lambaseenik]] *''[[Byssoporia]]'' *''[[Fevansia]]'' *''[[Jahnoporus]]'' *''[[Leucogaster]]'' *''[[Leucophleps]]'' *''[[Mycolevis]]'' *''[[Polyporoletus]]'' *''[[Scutiger]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|119308}} {{Pealkiri kaldkirjas}} [[Kategooria:Albatrellaceae| ]] q2bx2u8tn9ybg3pgasm70127fxn5zhp Torik 0 624015 7157332 7116324 2026-05-19T18:28:56Z Svencapoeira 67038 7157332 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Torik | värvus = seened | pilt = Nabatorik.jpg | pildi_seletus = [[Nabatorik]] ''Polyporus umbellatus'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Torik''' ''Polyporus'' }} '''Torik''' (''Polyporus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Polyporus badius'' — [[läiktorik]], tõmmu torik *''Polyporus brumalis'' — [[silmtorik]] *''Polyporus ciliatus'' — [[ripstorik]], väike torik *''Polyporus melanopus'' — [[mustjalg-torik]] *''Polyporus pseudobetulinus'' – [[käsntorik]] *''[[Polyporus submelanopus]]'' *''Polyporus tubaeformis'' – [[kariktorik]] *''Polyporus tuberaster'' – [[mugultorik]] *''[[Picipes ulleungensis]]'' *''Polyporus umbellatus'' – [[nabatorik]] ==Varasemaid liike== *''Cerioporus varius'' — [[kännu-soomustorik]] *''Cerioporus rangiferinus'' – [[juur-soomustorik]] *''Cerioporus squamosus'' — [[harilik soomustorik]] *''Szczepkamyces campestris'' — [[sarapuu-ebakorgik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|127702}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 9mlupakwdknt5wtg53bummqhzy241nh 7157333 7157332 2026-05-19T18:30:06Z Svencapoeira 67038 7157333 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Torik | värvus = seened | pilt = Nabatorik.jpg | pildi_seletus = [[Nabatorik]] ''Polyporus umbellatus'' <small>Foto: Sven Pruul</small> | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = '''Torik''' ''Polyporus'' }} '''Torik''' (''Polyporus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seente perekond. ==Liike== *''Polyporus badius'' — [[läiktorik]], tõmmu torik *''Polyporus brumalis'' — [[silmtorik]] *''Polyporus ciliatus'' — [[ripstorik]], väike torik *''Polyporus melanopus'' — [[mustjalg-torik]] *''Polyporus pseudobetulinus'' – [[käsntorik]] *''[[Polyporus submelanopus]]'' *''Polyporus tubaeformis'' – [[kariktorik]] *''Polyporus tuberaster'' – [[mugultorik]] *''[[Polyporus ulleungensis]]'' *''Polyporus umbellatus'' – [[nabatorik]] ==Varasemaid liike== *''Cerioporus varius'' — [[kännu-soomustorik]] *''Cerioporus rangiferinus'' – [[juur-soomustorik]] *''Cerioporus squamosus'' — [[harilik soomustorik]] *''Szczepkamyces campestris'' — [[sarapuu-ebakorgik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|127702}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] syf24rh3t7moog6037gvos45d4t1puo Malaisia 2022. aasta taliolümpiamängudel 0 624111 7157664 6826045 2026-05-20T10:48:28Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157664 wikitext text/x-wiki {{ROKi maakoodid|Flag of Malaysia.svg|MAS}} {{Medalid|0|0|0}} '''[[Malaisia]]''' osales '''[[2022. aasta taliolümpiamängud]]el''' [[Peking]]is kahe sportlasega. See oli teine kord, kui Malaisia võttis taliolümpiamängudest osa. Malaisiat esindasid mäesuusatajad [[Jeffrey Webb]] ja [[Aruwin Salehhuddin]].<ref>[https://www.thesundaily.my/sport/malaysia-s-mission-at-beijing-winter-olympics-begins-GJ8830080 Malaysia’s mission at Beijing Winter Olympics begins]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. The Sun. 5. veebruar 2022</ref> == Viited == {{viited}} {{Rahvuskoondised 2022. aasta taliolümpiamängudel}} [[Kategooria:Malaisia olümpiamängudel|2022]] [[Kategooria:Rahvuskoondised 2022. aasta taliolümpiamängudel]] asyjupw6tj0mt5r83j8nx3uzey6b9s5 Korallnarmik 0 626814 7157547 6641011 2026-05-20T06:53:36Z Svencapoeira 67038 7157547 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Korallnarmik | värvus = seened | pilt = Harunev korallnarmik1.jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = [[Harunev korallnarmik]] ''Hericium coralloides'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | alamriik = ''[[Dikarya]]'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''[[Agaricomycotina]]'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Korallnarmikulised]] ''Hericiaceae'' | perekond = '''Korallnarmik''' }} '''Korallnarmik''' (''Hericium'') on [[Kandseened|kandseente]] hõimkonna ''[[Agaricomycetes]]'' klassi kuuluv [[perekond]] [[seen]]i. ==Liike== *''Hericium cirrhatum'' – [[karvane korallnarmik]] *''Hericium coralloides'' – [[harunev korallnarmik]] *''Hericium erinaceus'' – [[lõvilakk-korallnarmik]] == Välislingid == * {{Elurikkus|124419}} [[Kategooria:Korallnarmikulised]] mh1pz7d09p4sqv5nc6hzvsvrh8y7a8s Liikuma kutsuv kool 0 628859 7157300 6914558 2026-05-19T16:40:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157300 wikitext text/x-wiki '''"Liikuma kutsuv kool"''' on Eestis loodud tõenduspõhine haridusuuendusprogramm, mille eesmärk on kujundada liikumine koolikultuuri tavapäraseks osaks. Programmi aluseks on arusaam, et liikumine ja õppetegevus toetavad teineteist ning koolis on võimalikult paljudel lastel võimalik liikumisest kasu saada.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Liikumine, õppimine ja heaolu. Ülevaade teadusuuringutest ja parimatest praktikatest koolides |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2022/11/Liikumine_6ppimine_heaolu_A4_veeb_highres.pdf |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium}}</ref> Programmi "Liikuma kutsuv kool" algatas [[Tartu Ülikool]]i liikumislabor [[2016]]. aastal koostöös 10 pilootkoolist koosneva võrgustikuga. 2023. aasta lõpuks kuulus võrgustikku 209 kooli, sh erivajadustega laste koolid ja muu kui eesti emakeelega koolid.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Liikuma kutsuvad koolid |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/liikuma-kutsuvad-koolid/ |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Liikuma Kutsuv Kool |keel=et}}</ref> Võrgustiku koolides on rohkem kui 90 000 õpilast, mis on 55% kõigist üldhariduskoolide õpilastest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Üldharidus {{!}} Statistikaamet |url=https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/haridus/uldharidus |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=www.stat.ee |keel=}}</ref> Programmis kasutatakse lahendusi, mis põhinevad [[Uurimus|teadusuuringutel]], osalevate koolide kogemustel ning rakendamise käigus tehtud arendustel, koosloomel ja uuringutel.<ref name=":0" /> Programmis rakendatakse nn kogu kooli lähenemist, kus liikumisvõimalusi luuakse kõigis koolipäeva ja -elu osades: kooliteel, ainetundides, vahetundides, huvitegevustes ja kooliüritustel. Olulist rolli mängivad koolipäeva korraldus (ainetundide ja vahetundide pikkus, koolipäeva algus) ning kooliruum (klassiruumid, mööbel, koridorid, ühisruumid, kooliõu).<ref name=":5">{{Netiviide |pealkiri=Liikuma kutsuv kool |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/liikumakutsuvkool/ |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Liikuma Kutsuv Kool |keel=et}}</ref> == Programmi "Liikuma kutsuv kool" algus ja pilootfaas 2016–2019 == Programm "Liikuma kutsuv kool" sai Tartu Ülikooli liikumislabori (endise nimetusega liikumisharrastuse käitumuslik probleemlabor<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu ülikooli uus labor loob lahendusi liikumisaktiivsuse parandamiseks |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-uus-labor-loob-lahendusi-liikumisaktiivsuse-parandamiseks |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref>) eestvedamisel alguse kahel põhjusel: * uuringud näitasid, et Eesti laste ja noorte liikumisaktiivsus väheneb ning istumisaeg ja ülekaal suurenevad;<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mooses |eesnimi=Kerli |perekonnanimi2=Vihalemm |eesnimi2=Triin |perekonnanimi3=Uibu |eesnimi3=Marko |perekonnanimi4=Mägi |eesnimi4=Katrin |perekonnanimi5=Korp |eesnimi5=Leene |perekonnanimi6=Kalma |eesnimi6=Maarja |perekonnanimi7=Mäestu |eesnimi7=Evelin |perekonnanimi8=Kull |eesnimi8=Merike |kuupäev=2021-01-07 |pealkiri=Developing a comprehensive school-based physical activity program with flexible design – from pilot to national program |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7791753/ |ajakiri=BMC Public Health |aastakäik=21 |leheküljed=92 |doi=10.1186/s12889-020-10111-x |issn=1471-2458 |pmc=7791753 |pmid=33413288}}</ref> * lapsevanemad, õpetajad ja koolijuhid pöördusid liikumislabori poole murega, et lapsed liiguvad koolis liiga vähe.<ref name=":5" /> 2015. aastaks valmis kogu koolipäeva hõlmava programmi alusmudel, mis tugines teaduskirjanduses esile toodud praktikale ja Eesti koolides tehtud esmastele uuringutele.<ref name=":1" /> 2016. aasta algul moodustati [[Interdistsiplinaarne mõiste|interdistsiplinaarne]] programmimeeskond, kuhu kuulusid teadlased Tartu Ülikooli eri instituutidest, hariduseksperdid ja -praktikud. Seejärel liitusid programmiga 10 pilootkooli: [[Anna Haava nimeline Pala Kool]], [[Antsla Gümnaasium]], [[Nõo Põhikool]], [[Rõuge Põhikool]], [[Tallinna Kuristiku Gümnaasium]], [[Tartu Descartes'i Kool]], Tartu Erakool, [[Tartu Mart Reiniku Kool]], [[Tartu Tamme Kool]] ja [[Võru Kreutzwaldi Kool]].<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=Liikuma Kutsuva Kooli vapp |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/lkkvapp/ |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Liikuma kutsuv kool |keel=}}</ref> Pilootkoolide õpetajad, juhtkond ja õpilased osalesid mudelit "Liikuma kutsuv kool" tutvustavatel koolitustel, kogemus- jm seminaridel teistes koolides ning õppisid kasutama programmimeeskonna arendatud meetodeid ja võtteid. Pilootfaasis (2016–2019) rahastas programmi [[Hasartmängumaksu Nõukogu]]. Sel ajal kujundati koos koolidega välja programmi tegevuspõhimõtted ja arendati välja üldised tegevussuunad, mida on rakendatud ka hiljem liitunud koolides. 2023. aastal oli liikuma kutsuva kooli vapp 66 koolil üle Eesti.<ref name=":6" /> == Programm "Liikuma kutsuv kool" 2020–2024 == 2020. aasta jaanuarist 2024. aasta aprillini toimuvad programmi "Liikuma kutsuv kool" arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” abil, mida rahastatakse [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] toetuste 2014–2021 programmist “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” ning mille kaasrahastajateks on Sotsiaalministeerium ja Tartu Ülikool.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikuma kutsuva kooli projekt laieneb üle Eesti |url=https://sisu.ut.ee/schoolsinmotion/avaleht |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Projekt "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" |lehekülg=}}</ref> 2020/21. õppeaasta oli õpetajate liikumisrõõmu aasta, mil loodi ja katsetati lahendusi, mis aitaksid liikumisvõimalusi viia ka õpetajate ja teiste koolitöötajateni. [[Koroonapandeemia]] tingimustes arendas programmimeeskond koolidega välja lahendused nn liikuma kutsuvaks [[distantsõpe|distantsõppeks]]. Uute arenduste seas olid liikumispauside videod, liikumisvahetundide üleskutsed [[sotsiaalmeedia]]s, soovitused üksi õues tegutsemiseks ning distantsõppe ja [[kodukontor]]i päevakava jaoks, [[veebinar]]id jm tegevused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Distantsõppe erileht |url=https://ideed.liikumakutsuvkool.ee/ |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Liikuma kutsuv kool}}</ref> Pilootfaasi järel alustas Tartu Ülikooli liikumislabor uute koolituste arendamisega liikumislabori välistele koolitajatele. Selle tulemusena tegutsevad 2023. aasta lõpust üle Eesti aktiivseid ainetunde ja vahetunde, [[liikumisõpetus]]t ja kogu programmi tutvustavad koolitajad. 2023. aastal võttis valitsus koos uue õppekavaga vastu liikumisõpetuse ehk kaasajastatud [[kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] ainekava, mida seni arendati, katsetati ja rakendati liikuma kutsuvates koolides. 2023. aasta lõpus tegeles Tartu Ülikooli liikumislaboris "Liikuma kutsuva kooli" programmi arendamise, rakendamise ja haldamisega 17 eksperti. Programmiga on liitunud 209 kooli kõigist maakondadest, nende seas eesti, vene, eesti-vene ja inglise õppekeelega koolid ning erivajadustega laste koolid.<ref name=":2" /> Alates 1.05.2024 viiakse Liikuma Kutsuva Kooli tegevusi ellu Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieelarvelisel toetusel. == Programmi alusmudel ja põhimõtted == Programm "Liikuma kutsuv kool" tugineb kogu koolipäeva hõlmavale alusmudelile ning kindlatele põhimõtetele. === Alusmudel === [[Pilt:Liikuma Kutsuva Kooli mudel.png|pisi|420px|Liikuma kutsuva kooli tegevuse alusmudel 2023. aastal]] Programmi tegevused ja arendused lähtuvad alusmudelist, mis hõlmab kogu koolipäeva ning selle rutiinseid tegevusi. * Aktiivne teekond kooli ja sealt ära (jalgsi, rattaga jm aktiivsel viisil koolis käimine). * Aktiivsed ainetunnid on koolitunnid, kus kasutatakse liikumispause, liikumisega lõimitud õppetegevusi, [[õuesõpe]]t, rühmatöid jms. Lisaks toimuvad aktiivsed klassijuhatajatunnid, arenguvestlused ning koostööd ja õppimist toetavad tegevused. * Aktiivsed vahetunnid võivad olla nii korraldatud kui vabade tegevustega vahetunnid, nt tantsu-, mängu-, võimla-, jõusaali- ja õuevahetunnid. * Kehaline kasvatus ehk liikumisõpetus kui tund, kus omandatakse oskused, teadmised ja motivatsioon sisustada vahetunde ja vaba aega aktiivselt. Liikumiseks on vaja seda võimaldavat õppekeskkonda. Seetõttu on olulisel kohal koolipäeva ülesehitus. * Mõned vahetunnid kestavad 20–60 minutit, et võimaldada aktiivseid tegevusi. * Kasutusel on paaristunnid, et toetada õuesõpet. * Koolipäeva alustatakse hiljem, et lapsed saaksid kooli tulla aktiivsel viisil. Oluline on liikumisvõimaluste loomine kooliruumis: klassiruumid, koridorid, ühisruumid, näiteks aula, saal ja võimla, samuti kooliõu peavad võimaldama mitmekülgset liikumist nii ainetundides kui vahetundides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-02-05 |pealkiri=Muutuv kooliruum. Eesti Arhitektide Liidu juhendmaterjal. by Ingrid Mald - Issuu |url=https://issuu.com/ingridmald/docs/eal_muutuvkooliruum_190x257mm_issuu__1_ |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=issuu.com |keel= |arhiivimisaeg=2023-12-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231220151211/https://issuu.com/ingridmald/docs/eal_muutuvkooliruum_190x257mm_issuu__1_ |url-olek=ei tööta }}</ref> Lisaks kuuluvad programmi aktiivsed huvitegevused (enne tunde, pärast tunde ja kogupäevakooli korral ka tundide vahel), õpetajate liikumistegevused ja aktiivsed kooliüritused, väljasõidud, koosolekud jms. Mudeli eri osi rakendades on koolidel võimalik kujundada endale sobiv lahendus. === Põhimõtted === # Programmi lahendused sünnivad paindlikult ning osalevate koolide ja eri huvipoolte pidevas koosloomes. # Iga kool on oma programmi ekspert ning saab valida ja välja töötada oma tegevused ja tempo teel liikuma kutsuvaks kooliks. # Alates programmi algusest (2016) on selle tegevusi saatnud tegevusuuringud, kus kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid ning hinnatakse nii programmi rakenduslikkust kui mõju. # Igas koolis tegutseb programmitegevusi vedav liikuma kutsuva kooli meeskond. # Liikuma kutsuvad koolid moodustavad võrgustiku, mille liikmed kohtuvad kogemuste jagamiseks ja uute oskuste omandamiseks nii ühistel seminaridel ja üritustel kui sotsiaalvõrgustikes. # Tartu Ülikooli liikumislabor on välja töötanud valiku praktilisi koolitusi, meetodeid ja võtteid, mis on vabalt kättesaadavad. Praktilisi koolitusi annavad ka liikumislabori juures täiendusõppe läbinud koolitajad. == Programmi tulemused == Riikliku rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluse tulemusi saab kokku võtta järgmiselt: * 4. ja 8. klasside õpilaste liikumisvõimalused on liikuma kutsuvates koolides oluliselt paremad kui teistes koolides.<ref>Mäestu, E. 2023. aasta üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlus. Teemaploki „Liikumisvõimalused koolis“ analüüs. (avaldamisel)</ref> * Head liikumisvõimalused koolis seostuvad õpilastel paremate suhete ja suurema koolirõõmuga.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Koolide rahuloluküsitlus |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/rahulolukusitlus/ |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Liikuma kutsuv kool |keel=}}</ref> * Mida paremad on liikumisvõimalused vahetunnis, seda vähem tundub koolipäev õpilastele väsitav.<ref name=":3" /> * Puid-põõsaid jm looduslikke elemente sisaldav koolihoov toob juurde rohkem liikumist kui vaid tehiskeskkonnaga hoov.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lemberg |eesnimi=Getter Marie |perekonnanimi2=Riso |eesnimi2=Eva-Maria |perekonnanimi3=Fjørtoft |eesnimi3=Ingunn |perekonnanimi4=Kjønniksen |eesnimi4=Lise |perekonnanimi5=Kull |eesnimi5=Merike |perekonnanimi6=Mäestu |eesnimi6=Evelin |kuupäev= |pealkiri=School Children’s Physical Activity and Preferred Activities during Outdoor Recess in Estonia: Using Accelerometers, Recess Observation, and Schoolyard Mapping |url=https://www.mdpi.com/2227-9067/10/4/702 |ajakiri=Children |keel= |aastakäik=10 |üksiknumber=4 |leheküljed=702 |doi=10.3390/children10040702 |issn=2227-9067}}</ref> * Õuevahetundides on lapsed kaks korda aktiivsemad ja istuvad oluliselt vähem kui sisevahetundides.<ref name=":4" /> Programmi "Liikuma kutsuv kool" eneseanalüüsi tulemuste aruandest selgub, et võrgustikus vähemalt ühe aasta osalenud koolidel on kõigis valdkondades oluliselt paremad keskmised tulemused kui äsja liitunutel. Analüüsi valdkonnad on: meeskond, koostöö ja võrgustik, kooliruum ja kooliõu, aktiivne vahetund ja aktiivne ainetund, liikumisõpetus (kehaline kasvatus) ja huviringid ning aktiivne koolitee.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liikuma Kutsuva Kooli Eneseanalüüs |url=https://www.liikumakutsuvkool.ee/kena/ |vaadatud=9. märts 2024 |väljaanne=Liikuma Kutsuv Kool}}</ref> == Tunnustus programmile "Liikuma kutsuv kool" ja programmi vedavale Tartu Ülikooli liikumislaborile == '''2019''' * [[Inimeseõpetuse Ühing]]u tunnustus „Aasta tegu 2019“ * [[Eesti Lastevanemate Liit|Eesti Lastevanemate Liidu]] tunnustus „Aasta tervisetegu 2019“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aasta Tervisetegu |url=https://www.eestimessid.ee/tervisetegu |vaadatud=2023-12-28 |väljaanne=www.eestimessid.ee}}</ref> * [[Euroopa Komisjon]]i korraldataval spordi ja liikumise valdkonna konkursil ''#BeActive Education Award 2019'' parim sporti ja liikumist hariduse kaudu arendav programm Euroopas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=#BeActive Awards Roll of Honour {{!}} Sport |url=https://sport.ec.europa.eu/initiatives/beactive-awards/roll-of-honour |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=European Commission. Sports |keel=}}</ref> * [[Tartu linnavalitsus]]e tunnustus „Aasta sporditegu 2019“. * [[Tartu medal]] Tartu Ülikooli liikumislabori juhatajale [[Merike Kull]]ile.<ref>{{Viide |pealkiri=Tartu medal |kuupäev=2021-06-28 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tartu_medal&oldid=5922754 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2023-12-28}}</ref> * [[Tartumaa Omavalitsuste Liit|Tartumaa Omavalitsuste Liidu]] tunnustus „Tartumaa aasta haridustegu 2019“. '''2020''' * Eesti Vabariigi [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]] pälvis Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-01-28 |pealkiri=Presidendi teenetemärkide saajate seas on mitmed Tartu Ülikooli liikmed |url=https://ut.ee/et/sisu/presidendi-teenetemarkide-saajate-seas-mitmed-tartu-ulikooli-liikmed |vaadatud=2023-12-28 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> * [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] pälvis Tartu Ülikooli liikumislabori juhataja Merike Kull liikumisharrastuse edendamise eest ning programmi “Liikuma kutsuv kool” valimise eest parimaks hariduse kaudu sporti ja liikumist edendavaks programmiks Euroopas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Vabariigi spordipreemiad {{!}} Kultuuriministeerium |url=https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-spordipreemiad#item-4 |vaadatud=2023-12-28 |väljaanne=www.kul.ee}}</ref> '''2023''' * Rahvusvahelise Spordi ja Kultuuri Assotsiatsiooni (ISCA) kongressi MOVE tunnustus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-16 |pealkiri=Tartu Ülikooli liikumislabor sai programmi „Liikuma kutsuv kool“ eest tervist edendava kooli rahvusvahelise auhinna |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-liikumislabor-sai-programmi-liikuma-kutsuv-kool-eest-tervist-edendava-kooli |vaadatud=2023-12-28 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> * Liikumislabori meeskonnaliikmed, kehalise kasvatuse [[didaktika]] lektor Maret Pihu ning liikumisõpetuse õpetajad Sigrid Tilk ja Karin Vassil said haridusministrilt [[Kristina Kallas]]elt tänukirja kehalise kasvatuse kaasajastamise eest liikumisõpetuseks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-12 |pealkiri=Kehalise kasvatuse uuendaja Maret Pihu sai haridus- ja teadusministrilt tänukirja |url=https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/sisu/kehalise-kasvatuse-uuendaja-maret-pihu-sai-haridus-ja-teadusministrilt-tanukirja |vaadatud=2023-12-28 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> * [[Tartu Ülikooli aumärk|Tartu Ülikooli aumärgi]] pälvis Tartu Ülikooli liikumislabori meeskonnaliige teadur Katrin Mägi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-27 |pealkiri=Selgunud on Tartu Ülikooli teenetemärkide kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/selgunud-tartu-ulikooli-teenetemarkide-kavalerid-0 |vaadatud=9. märtsil 2024 |väljaanne=Tartu Ülikool |keel=et}}</ref> '''2024''' * Haridusprogramm Liikuma Kutsuva Kool pälvis Haridus- ja teadusministeeriumi aasta haridusteo auhinna.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Selgusid aasta õpetaja konkursi võitjad ja elutööpreemia laureaat {{!}} Haridus- ja Teadusministeerium |url=https://hm.ee/uudised/selgusid-aasta-opetaja-konkursi-voitjad-ja-elutoopreemia-laureaat |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=hm.ee |keel=et}}</ref> * Tervise Arengu Instituudi ennetuse teadusnõukogu hindas Liikuma Kutsuva Kooli programmi tõenduspõhiseks sekkumiseks. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Ennetuse teadusnõukogu {{!}} Tervise Arengu Instituut (TAI) |url=https://www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=www.tai.ee}}</ref> '''2025''' * Tartu Ülikooli aasta ühiskonnateo auhind <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-02-14 |pealkiri=Tartu Ülikooli aasta ühiskonnateo auhinna pälvis liikumislabor {{!}} Tartu Ülikool |url=https://ut.ee/et/aasta-uhiskonnategu |vaadatud=2025-02-17 |väljaanne=ut.ee |keel=et |arhiivimisaeg=2025-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250217121509/https://ut.ee/et/aasta-uhiskonnategu |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.liikumakutsuvkool.ee Liikuma kutsuv kool] * [https://www.liikumisopetus.ee Liikumisõpetus] [[Kategooria:Eesti haridus]] hn3awryxl13kjkvm0azte06hkyfgjse Transnistria sõda 0 629893 7157241 7141364 2026-05-19T14:01:53Z Kuriuss 38125 7157241 wikitext text/x-wiki {{Sõda | konflikt = Transnistria sõda | osa = [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemisest]] | pilt = [[Pilt:Tiraspol bridge infantry vehicles.jpg|250px]] <br> [[Pilt:Курган СЛАВЫ.JPG|250px]] | pildiallkiri = Üleval: separatistlikud väed [[Dnepr]]i peal [[Tiraspol]]i ja [[Tighina]] vahel<br>All: Sõja mälestusmärk [[Dubăsari]]s | aeg = 02.11.1990 – 21.07.1992 | koht = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Moldova]] | tulemus = [[Transnistria]]-[[Venemaa|Vene]] vägede võit * Relvarahu * ''De facto'' [[Transnistria]] iseseisvuse kindlustamine | osaline1 = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Moldova]] | osaline2 = [[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|25px]] [[Transnistria]] | osaline2a = [[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] [[Venemaa]] | märkused = [[Pilt:Transnistria conflict.svg|250px]]<br>Olukord 15. mail 2022: <br>{{värviruut|yellow}} [[Moldova]] <br/> {{värviruut|red}} [[Transnistria]] | väejuht1 = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] [[Mircea Snegur]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|25px]] [[Igor Smirnov]] <br>[[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] [[Alexander Lebed]] <br>[[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] [[Juri Netkatšev]] | jõud1 = [[Pilt:Flag of Moldova.svg|25px]] 25 000-35 000 võitlejat<br>[[Pilt:Flag of Romania.svg|25px]] [[Rumeenia]] vabatahtlikud<ref name=":0" /> | jõud2 = [[Pilt:Flag of Transnistria (state).svg|25px]] 12 000 võitlejat <br>[[Pilt:Flag of Russia (1991–1993).svg|25px]] 14 000 võitlejat<ref name=":0" /> | kaotused2 = 812 langenut (sh 310 [[Tsiviilelanik|tsiviilisikut]])<br> 2385 haavatut<ref name=":5" /> | kaotused1 = 165–320 langenut<br> 1022 haavatut<ref name=":5" /> }} '''Transnistria sõda''' ([[Moldova]]s ja [[Rumeenia]]s tuntud ka kui '''Moldova-Vene sõda'''<ref>{{cite news|url=https://moldova.europalibera.org/a/oazu-nantoi-conflictul-nu-este-intern-pacificatorii-ru%C8%99i-au-menirea-de-a-nu-admite-rezolvarea-acestui-conflict-/30462562.html|title=Oazu Nantoi: "Conflictul nu este intern. Pacificatorii ruși au menirea de a nu admite rezolvarea acestui conflict"|first=Valentina|last=Ursu|newspaper=Radio Europa Liberă Moldova|date=1. märts 2020|language=ro}}</ref>) oli 2. novembril 1990 [[Transnistria|Transnistrias]] puhkenud relvakonflikt Moldova ja separatistlike Transnistria vägede vahel. Konflikti alguseks loetakse juba 1990. aasta novembrit (kui Moldova oli veel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] osa), mil toimus esimene lahing poolte vahel, kuid esialgu püsis lahingutegevus haruldane ning piiratud. Konflikt eskaleerus aktiivseks sõjategevuseks 1992. aasta märtsis ning lõppes sama aasta juulis relvarahu kehtestamisega, mis siiani kestab. Sõja ühel poolel osalesid [[Moldova]] jõud, nagu äsjaloodud [[Moldova relvajõud|Moldova sõjavägi]], [[Moldova politsei|politsei]] ja Moldovale truud riigiinstitutsioonid. Teisel poolel osalesid [[Transnistria]]-meelsed jõud, nagu [[Transnistria vabariiklik kaardivägi]] ja omakaitse. [[Venemaa]] toetas sõjas Transnistria separatiste algul kaudselt, saates vabatahtlikke ja [[Kasakad|uuskasakad]] mässulisi toetama, ning hiljem otseselt, kui 1992. aastal [[Vene 14. armee]] konflikti separatistide toetuseks sekkus. Transnistria sõja järel sõlmitud vaherahu garanteeris [[Transnistria]] ''de facto'' [[Iseseisvus|iseseisvuse]] kindlustumise ning Vene mõju säilimise [[Dnestr]]i vasakkaldal. Transnistria jaoks on tegemist riikliku [[Iseseisvussõda|iseseisvussõjaga]] ja sõda mängib suurt rolli kohalikus [[Identiteet|identiteedis]] – sõja [[Mälestusmärk|mälestusmärgid]] on igal pool üle [[Tunnustamata riik|tunnustamata riigi]]. Samuti on Transnistria püsimajäämine võimaldanud Venemaal hoida [[rahuvalvaja]]d tänapäevase Moldova piirides, praegu püsib regioonis umbes 1500 Vene sõdurit. == Ajalugu == [[Fail:Moldova Transnistria Gagauzia.png|pisi|vasakul|[[Separatism]] 1990. aastate esimeses pooles [[Moldova|Moldovas]] (märgitud rohelisega)]] === Eellugu === Pärast seda, kui [[Moldova Rahvarinne|Moldova Rahvarinde]] poolt kontrollitud [[Moldaavia NSV Ülemnõukogu]] kuulutas [[rumeenia keel]]e 1989. aastal [[riigikeel]]eks, teatasid etniliselt ülejäänud Moldovast erinevad [[Dnestr]]i vasakkalda [[Transnistria]] ja lõunapoolne [[Gagauusi Vabariik|Gagauusia]] soovist Moldovast eralduda. Separatistlikud jõud korraldasid Ribnitas (3. aprill 1989), Tiraspolis (jaanuar 1990) ja Tighinas (1. juuli 1990) rahvahääletused, mille tulemusi kasutati omariikluse legitimeerimiseks. [[Tiraspol]]i parteikomitee juhiks valitud [[Igor Smirnov]]i eesistumisel korraldati 2. septembril erakorraline kongress Tiraspolis, kus kuulutati välja [[Moldaavia NSV|Moldaavia NSV-st]] (aga mitte [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidust]]) eraldiseisev [[Dnestri-äärne Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Kaarel Kressa|url=https://www.delfi.ee/artikkel/96510627/kaart-ja-faktid-kulmutatud-konflikt-mida-voiks-teada-moldova-ja-transnistria-kohta|pealkiri=Külmutatud konflikt. Mida võiks teada Moldova ja Transnistria kohta?|väljaanne=Delfi|aeg=27.04.2022}}</ref><ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Arcadie Barbarosie, Oazu Nantoi|pealkiri=Aspects of the Transnistrian conflict|aasta=2004|koht=Chisinau|kirjastus=Institute for Public Policy|lehekülg=41-47}}</ref> Värskelt välja kuulutatud liiduvabariigi võimud asusid Dnestri vasakkalda aladel kiiresti omariiklust organiseerima. Tehti teadvustustööd kohalike seas oma võimu [[Legitiimsus|legitimeerimiseks]], värvata kohalikke omakaitsesse ning piirati ümber kohalikke Moldaavia NSV keskvõimule truuks jäänud [[Riigiinstitutsioon|riigiinstitutsioone]], kuni need olid valmis alla andma.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Rebecca Haynes|pealkiri=Moldova: A History|aasta=2019|koht=London|kirjastus=I. B. Tauris}}</ref> === Konflikti algus === Teisel novembril 1990 okupeerisid Transnistria võimud [[Dubăsari]] linna [[Kohus|kohtuhoone]] ja [[politsei]], mis vallandas esimese ohvritega lõppenud lahingu. Dubăsari ülevõtmisel sai surma kolm inimest.<ref name=":2" /> Dnestri vasakkaldal baseeruv [[Vene 14. armee|Nõukogude 14. armee]], kus teenis ka palju kohalikke mehi, näitas ka vaikset sümpaatiat iseseisvuspüüdluste poolt. 1991. aasta kevadeks oli kokkupõrked moldovlaste ja vasakkalda separatistide vahel tavaliseks muutunud.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrei Brezianu, Vlad Spânu|pealkiri=The A to Z of Moldova|aasta=2010|koht=Lanham|kirjastus=The Scarecrow Press}}</ref> Konfliktid juhtusid mitmetes eri linnades ja piirkondades ning hoogustus [[propaganda]], mis lõhestas ja vastandas jõe kahte kallast.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Victor Guzun|url=https://leht.postimees.ee/7193177/julgeolek-soda-nistru-joel-moldova-vabariigi-vastu-venemaa-foderatsiooni-esimene-hubriidsoda|pealkiri=Sõda Nistru jõel Moldova Vabariigi vastu – Venemaa Föderatsiooni esimene hübriidsõda|väljaanne=Postimees|aeg=04.03.2021}}</ref> Laias plaanis saatis Transnistria võime edu: kevade lõpuks oli peaaegu kogu Dnestri vasakkallas ning isegi mitu paremkalda asulat separatistide käes, sealhulgas peamiselt [[Vene keel|venekeelne]] [[Tighina]], mille ajaloolisse kindlusse 14. armee oma baasi rajas.<ref name=":3" /> Chisinau keskvõimud palusid olukorda sekkuda Nõukogude võimul. Keskvõimu palve peale oli [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]] valmis Moldaavia NSV piiride puutumatust garanteerima, allkirjastades 22. detsembril määruse Moldaavia jagamatusest, kuid seda vaid tingimusel, et Moldova jääb Nõukogude Liidu osaks. Samuti nõudis Gorbatšov eeldusena 1989. aasta keeleseaduse tühistamist.<ref name=":3" /> Sisuline Nõukogude võimu tegevus aga toetas separatiste, kes samuti pöördusid 10. aprillil 1991 [[NSV Liidu Ülemnõukogu esimees|NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe]] poole palvega eraldada Transnistria Moldaavia NSV võimu alt.<ref name=":2" /> Samuti olid huvitatud Nõukogude võimu säilimisest separatistlikud võimud – kui Moldova keskvõim boikoteeris [[Nõukogude Liidu 1991. aasta referendum]]i, siis Transnistria võimu all olevatel aladel viidi [[referendum]] läbi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Sergiu Musteată|pealkiri=Moldova: A Borderland‘s Fluid History: 1991: A Chronology of Moldova’s Independance|aasta=2014|koht=Online Journal of the Center for Governance and Culture in Europe|kirjastus=University of St. Gallen|lehekülg=92-103}}</ref> Augustiputši ajal üritasid [[Nõukogude armee|Nõukogude väed]] kehtestada Moldovas sõjaväelist [[Eriolukord|eriolukorda]], kuid keskvõim tühistas sõjaväe dekreedi.<ref name=":4">{{Raamatuviide|autor=Helen Fedor|pealkiri=Belarus and Moldova: country studies|aasta=1995|kirjastus=Federal Research Division: Library of Congress}}</ref> 27. augustil kuulutas Moldova end iseseisvaks, keelustas [[Moldaavia Kommunistlik Partei|Moldaavia Kommunistliku Partei]] ning arreteeris riigipöörajaid toetanud [[Igor Smirnov]]i. Sellele eelnes aga 25. augustil Transnistria Moldaavia Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamine, mis kuulutati välja eesmärgiga nõrgestada Moldova võimekust kogu riigi eest iseseisvust välja kuulutada.<ref name=":5">{{Netiviide|autor=Ioan Codruț Lucinescu|url=http://presamil.ro/25-de-ani-de-la-crearea-pseudo-statului-transnistrean-urma-unui-conflict-sangeros/|pealkiri=25 de ani de la crearea pseudo-statului transnistrean, în urma unui conflict sângeros|väljaanne=Trustul de Presa ala Ministerului Apararii Nationale|aeg=2017|vaadatud=16.06.2022}}</ref> Smirnovi arreteerimise tõttu korraldas tööliste ametiühing raudteeblokaadi, mis halvas Moldova majanduse. Separatistidega hädas olev Moldova asus oktoobrist enda relvaväge looma, aga allus ka survele ja vabastas Smirnovi. Vasakkaldale tagasi jõudnud Smirnov valiti detsembris [[Transnistria president|Transnistria presidendiks]]. 1. detsembril 1991 kuulutas Transnistria pärast [[iseseisvusreferendum|iseseisvusreferendumit]] (kus 97,7% pooldas iseseisvust) end Moldovast iseseisvaks.<ref name=":3" /><ref name=":4" /> Nõukogude Liidu lagunemisega 1991. aasta lõpus olukord eskaleerus. Sõjalised kokkupõrked olid detsembriks sisuliselt igapäevaseks muutunud. 14. armeest toimus püsiv ja pidev meeste ja relvade ülevool äsjamoodustatud [[Transnistria vabariiklik kaardivägi|Transnistria kaardiväkke]].<ref name=":3" /> Separatistidele tulid Venemaalt toeks relvastatud [[Kasakad|kasakate]] üksused, mis toetasid Transnistria üksuste võitlust Moldova vastu.<ref name=":2" /> Dnestri paremkaldalt evakueeriti enamik Nõukogude [[raskerelvad]]est ja rasketest lahingumasinatest (sealhulgas [[tank]]id) vasakkaldale Transnistria piirkonna territooriumile ning loovutati separatistidele, mistõttu olid Transnistria väed oluliselt paremini relvastud võrreldes äsjamoodustatud [[Moldova relvajõud]]udega ja vasakkaldal siiani Moldovale truuks jäänud [[politsei]]üksustele.<ref name=":1" /> Moldovat toetas relvade ja vabatahtlikega Rumeenia.<ref name=":0" /> === Konflikti eskaleerumine sõjaks === Konflikt arenes sõjaks 1992. aasta märtsis, mil Transnistria võimud alustasid sõjalist keskvalitsusele truuks jäänud süstemaatilist hõivamist. Kasakad koos Transnistria omakaitsega vallutasid 1. märtsil (päev enne Moldova [[ÜRO]]-sse ametlikku vastu võtmist) [[Dubăsari]] rajooni politseikeskuse, võttes 34 politseiniku [[pantvang]]i. Keskvõimule truuks jäänud politseiüksused ja riigiinstitutsioonid taandusid [[Cocieri]]sse, mis kujunes Moldova tugipunktiks vasakkaldal. 3. märtsil tegid kasakad katse Cocierit vallutada, aga edutult. Pantvangikriis motiveeris [[Moldova president|Moldova presidenti]] [[Mircea Snegur]]i tegutsema ning ta autoriseeris Moldova sõjaväe tegevuse vasakkaldal. 3. märtsi öösel saabus Chisinaust politsei [[eriüksus]] Cocierisse. 4. märtsil ründasid kasakat Moldovale truud [[Coşniţa]] küla, rünnates kohalikku politseihoonet.<ref name=":5" /> 6. märtsist asus Transnistria [[Miin (sõjandus)|mineerima]] piiri ning õhkis 3 Dnestrit ületavat [[sild]]a.<ref name=":2" /> 19. märtsil teeb Moldova parlament esimese katse relvarahu teha, pakkudes vasakkaldale autonoomiat ja vabakaubandustsooni. Järgmisel päeval luuakse OSCE juures Transnistria konflikti lahendamiseks erigrupp, mis vahendas läbirääkimisi. Selles osalesid Moldova, [[Rumeenia]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] ning 24. märtsil sõlmiti [[relvarahu]] ja lepiti kokku [[Vangide vahetus|vangide vahetamises]].<ref name=":5" /> Vaherahu ei kestnud aga kaua, sest 29. märtsil nõudis Sneguri vasakkalda alistumist keskvõimu korraldustele. Transnistria ignoreeris nõuet, mispeale Snegur kuulutas vasakkaldal välja eriolukorra.<ref name=":3" /> Esimesel aprillil üritas [[Moldova politsei]] võtta üle [[Tighina]] linna, kuid moldovlaste edu takistas Venemaa sekkumine. Venemaa president [[Boriss Jeltsin]] oli 1. aprillil kuulutanud (siiani mitteametlikult) Transnistriat toetanud 14. armee Venemaale alluvaks ning Vene kindral [[Juri Netkatšev]] esitas Snegurile [[ultimaatum]]i, nõudes Moldova vägede taandumist 15 kilomeetri kaugusele Tighinast. Moldova kuuletus ja 5. aprillil sisenesid Tighinasse Vene väed. Pärast ultimaatumit tehti uus relvarahu. OSCE läbirääkimiste tulemusena määrati 262 kilomeetri pikkusele piirile 400 vaatlejat, kes jälgisid relvarahust kinnipidamist ning lepiti kokku palgasõdurite kojusaatmises, omakaitse laialisaatmises ning Tighina [[Demineerimine|demineerimises]].<ref name=":5" /> Mai esimeses pooles olukord pingestus, kui separatistide väed ründasid Cocieri, Coşniţa, [[Gura Bâcului]], Drăgălina, Dubăsari maakonna ja [[Roghi]] politseijaoskondi. 7. mail suutsid separatide väed võtta üle Moldova raadiomasti vasakkaldal. 19. mail otsustas Vene 14. armee otseselt lahingutegevusse sekkuda, võttes Transnistria vägedega samad kaitsepositsioonid sisse ja jätkates avalikult Transnistria armee varustamist.<ref name=":2" /><ref name=":5" /> [[Fail:Bender 1992.jpg|pisi|Transnistria sõjamehed Tighina lahingus]] ==== Tighina lahing ==== {{Vaata|Tighina lahing (1992)}} Juunis saabus sõja kõige intensiivsem periood, kui lahingud jätkusid Tighina, Cocieri, Coşniţa, [[Corjova]], Dubăsari, [[Doroțcaia]] ja [[Pohrebea]] pärast. Kõige pingsamaks osutus lahing industriaallinna Tighina pärast. 19. juunil ründasid kasakad ja Transnistria kaardiväed Moldovale truud politseijaoskonda, kuid ei suutnud neid alistada. Politsei palve peale saatsid Moldova võimud linna lisavägesid ning 20. juuni hommikuks kontrollisid Moldova väed suuremat osa Tighina linna. Samal päeval sekkusid 14. armee väeosad, sekkudes lahingutesse Moldova vägede vastu Tiraspoli-Tighina sillal. 20. ja 21. juunil toimusid sõja kõige verisemad lahingud, lisaks Tighinasse olid rünnaku all ka mitu Moldovale truud vasakkalda küla. Lõpuks saatis Transnistria ja Vene vägesid edu ning nad suutsid Tighinasse sisse murda ja linna vallutada.<ref name=":5" /> Olukord läks Moldovale veelgi tõsisemaks 28. juunil, mil 14. armee etteotsa määrati Aleksandr Lebed. Erinevalt varasematest juhtidest ei näinud Lebed mõtet ainult kaitsepositsioonil olla ning planeeris rünnakut Moldova vastu. Teise ja kolmanda juuli ööl pommitas Vene [[suurtükivägi]] Moldova positsioone ja Vene armee avaliku rünnaku tõttu ei näinud Moldova enam mõtet sõda jätkata. 7. juulil kohtusid Moldova, Transnistria ja Vene 14. armee esindajad [[Limanskoje]]s ning leppisid kokku järjekordses relvarahus, millega avalik sõjategevus lõppes nädalaks.<ref name=":2" /><ref name=":5" />[[Fail:MD.CM.CM - monument Transnistria - jun 2023 - 02.jpg|pisi|Sõja mälestusmärk Moldovas [[Cimișlia]] linnas]] === Sõja lõpp === Hoolimata ametlikust relvarahust toimus Moldovas veel mitu verist kokkupõrget. 15. juulil sattus [[Varniţa]] miinirünnaku ohvriks ning 17. juulil tulistasid Transnistria omakaitse liikmed Moldova [[kiirabi]], mis oli haiglasse viimas lahingutes viga saanud politseinike haiglasse. Konflikti deeskaleerimiseks sõitsid [[Venemaa asepresident]] [[Aleksandr Rutskoi]] ja [[Venemaa kaitseminister|kaitseminister]] [[Viktor Barannikov]] Moldovasse, külastades Chisinaud ja Tiraspoli ja koostades dokumendi, mida mõlemad pooled olid valmis allkirjastama. [[Moskva leping (1992)|Moskva leping]] allkirjastati 21. juulil 1992 [[Moskva]]s ning see kujunes sõja viimaseks rahulepinguks. Lepingu järgi loodi [[Ühine kontrollkomisjon (Moldova)|ühine kontrollkomisjon]], mis pidi garanteerima rahu Moldova-Transnistria piiril. Tighina piires pidid lepingu järgi rahu garanteerima kõik kolm sõjalist osapoolt ja tooma regiooni [[rahuvalvajad]]. 14. armee pidi Transnistria-Moldova konfliktis edaspidi püsima [[Neutraliteet|neutraalne]] ning Vene armee väljatõmbamine pidavat otsustatama tulevastel läbirääkimistel Moldova-Venemaa vahel. Piir tuli [[Demilitariseeritud tsoon|demilitariseerida]] ning kohalikele võimaldada piiriületus, sellele lisaks pidid mõlemad pooled võimaldama [[sõjapõgenik]]el koju naasmise. Humanitaarabi pidi olema leppe järgi kättesaadav Dnestri mõlemal kaldal ning teine pool ei võinud selleks takistusi teha.<ref name=":2" /> == Tagajärjed == [[Fail:Monuments to the Transnistrian War (13378757375).jpg|vasakul|pisi|Transnistria mälestusmärk sõjas hukkunutele]][[Fail:Monument2tirasddpol.jpg|pisi|Transnistria vabadussõja monument [[Tiraspol]]is]] Rahuleping kolme osapoole vahel jättis välja kaks ülejäänud naabrit, kes olid konfliktis rolli mänginud sõja esimeses pooles: Rumeenia ja Ukraina. Samuti legitimeeris rahulepe Vene armee püsiva kohaloleku Moldova territooriumil ning hoolimata Moldova katsetest ning Venemaa lubadustest ei ole Vene armee Transnistriast lahkunud.<ref>{{Netiviide|autor=Marianne Mikko|url=https://diplomaatia.ee/mida-teha-moldova-kulmutatud-konfliktiga/|pealkiri=Mida teha Moldova külmutatud konfliktiga?|väljaanne=Diplomaatia|aeg=Veebruar 2005}}</ref> Vaherahu järel kinnistus ka Transnistria faktiliselt ning Moldoval jäi vähe sõnaõigust sisuliselt sekkuda vasakkalda tegevusse. Pikas plaanis muutis vaherahu Moldova-Transnistria olukorra [[külmutatud konflikt]]iks, mis ei ole tänaseks päevaks jätkuvalt lahenenud.<ref name=":2" /><ref>{{Netiviide|autor=Toomas Kümmel|url=https://www.err.ee/1608285666/toomas-kummeli-souvetistan-moldova|pealkiri=Toomas Kümmeli "Sõuvetistan": Moldova|väljaanne=ERR|aeg=22.07.2021}}</ref> Kokku kestis Transnistria sõda alla kahe aasta, kuigi intensiivne periood kestis vaid 1992. aasta kevadest suveni. Täpne hukkunute arv ei ole teada, kuna Moldova ei ole avaldanud hukkunute arvu, aga erinevatel hinnangutel hukkus sõjas 1000–1500 ohvrit ning haavata sai umbes 1800–3500 isikut.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":5" /> Sellele lisaks on hinnatud sõja majanduslikku kahju Moldovale olevat 12 miljardit [[Nõukogude rubla|rubla]] ning 15 miljardit rubla kulus veel sõjas kannatada saanud regioonide taastamisele. Sõjapagulastena pidi sõjatsoonist põgenema ligi 108 000 moldovlast, neist 51 000 olid originaalselt olnud paremkaldal.<ref name=":2" /> Transnistria vabariigi väljakuulutamine ja sellele järgnenud sõda mängivad jätkuvalt suurt rolli Pridnestrovje identiteedis. 2. september ehk vabariigi väljakuulutamise aastapäev on [[riigipüha]], mille puhul toimub [[tseremoonia|tseremooniai]]d ja rahvapidustusi. Lebedi kommentaarid, kus ta kirjeldas moldovaste rünnakuid Transnistria vastu kui sisuliselt genotsiidi, on võetud omaks ning Transnistria ajalookäsitluses tõlgendatakse sõda kaitse- ja iseseisvussõjana Moldova agressiooni vastu. Selle tõlgenduse tõttu käsitletakse Dnestri paremkalda moldovlasi kui natsionaliste ja okupante, mis on Transnistria meedias olnud iseseisvuse üheks õigustuseks. Transnistria sõda meenutavad mitmed [[Ausammas|ausambad]] ja mälestusmärgid üle kogu riigi, kuhu on märgitud iseseisvuse eest hukkunute nimed.<ref name=":3" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Natalia Cojocaru|pealkiri=NATIONALISM AND IDENTITY IN TRANSNISTRIA|aasta=2006|kirjastus=Innovation 19(3/4)|lehekülg=261-272}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Stefan Troebst|pealkiri=Staatlichkeitskult im Pseudo-Staat: Identitätsmanagement in Transnistrien|aasta=Juuli 2003|kirjastus=Osteuropa 53(7)|lehekülg=963-983}}</ref> == Vaata ka == * [[Transnistria]] * [[Venemaa sõjaline kohalolek Transnistrias]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kodusõjad]] [[Kategooria:Transnistria]] [[Kategooria:Moldova ajalugu]] [[Kategooria:1990. aastad]] ccqyg5wxqys9r7weivtr6imqvze2zra F-teadus 0 630414 7157563 6551765 2026-05-20T07:25:20Z Kk 6201 7157563 wikitext text/x-wiki '''F-teadus''' (inglise keeles ''φ-science'') on osa teadusest, mille eesmärk on maailma formaalne kirjeldamine. F-teaduse mudeli ülesanne on [[Teadusharu|teadusharude]], näiteks [[keemia]] erinevate iseloomude mõistmine ja ilmestamine. <ref name=":0">Kändler, T. (2009). ''Kuidas liigitada teadusi?'' Forte: <nowiki>https://forte.delfi.ee/artikkel/22851147/kuidas-liigitada-teadusi</nowiki></ref> == Päritolu == F-teaduse [[Mudel|mudelit]] kasutas esimesena eesti teadusfilosoof [[Rein Vihalemm]] oma teaduskäsitluse täpsustamiseks peamiselt keemia ajaloos ja [[Keemia filosoofia|keemiafilosoofias]]. Oma töö lihtsustamiseks pidas Vihalemm vajalikuks eraldi määratleda teaduse teoreetilise ja täielikult kirjeldatava ning piiritletud osa f-teadusena. Teadus ei koosne vaid [[Loodusseadus|loodusseadustest]], matemaatilisest [[Füüsika|füüsikast]], füüsikateooriast jms, vaid sisaldab erinäolisi komponente. F-teadus tegeleb ainult enda poolt loodusseaduste objektidena konstrueeritavaga. <ref name=":0" /><ref name=":1">Lõhkivi, E. (2013). ''Teadusest - keemiaga ja ilma''. Universitas Tartuensis: <nowiki>https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/182</nowiki></ref> F-teaduse mudel on paika pandud füüsika ehk nn etalonteaduse järgi<ref>''Rein Vihalemm''. (2021). Vikipeedia: <nowiki>https://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Vihalemm#cite_note-1cpuo-18</nowiki></ref><ref name=":1" />, millest on tulnud ka f-täht nimetusse "f-teadused".<ref name=":2">Müürsepp, P. (2015). ''Mis on see, mida nimetatakse teadusfilosoofiaks?'' Sirp: <nowiki>https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/mis-see-on-mida-nimetatakse-teadusfilosoofiaks/</nowiki></ref> F-teadus kujutab endast ideaalset teaduse mudelit. <ref name=":1" /> == Teaduste liigitamine == F-teaduse mudel on vajalik eraldi teoreetilise mudelina teadusharude eristamiseks, kuna füüsikat ennast pidevalt areneva teadusena ei saa aluseks võtta. Vihalemma f-teaduse mudelist lähtudes liigitatakse teadus kolmeks: 1) täielikult f-teadusena kirjeldatav, nagu füüsika, 2) osaliselt f-teadusena kirjeldatav, nagu keemia või [[bioloogia]], 3) vaid väga väikestes piirides või üldse mitte f-teadusena kirjeldatav ehk [[sotsiaal- ja humanitaarteadus]]. Teaduse pideva arengu ja uute avastuste tõttu võivad need piirid nihkuda ning teaduste liigitused muutuda. Tänapäevase käsitluse järgi liigitub füüsika täielikult f-teaduse alla ja on selle põhinäide, kuid tulevikus ei pruugi see nii olla.<ref name=":2" /> Keemia koosneb kahest poolest, millest üks liigitub f-teaduse alla, kuid teine (kirjeldav-klassifitseeriv-ajalooline pool) ei sisalda ainult f-teaduslikult modelleeritavat. <ref name=":0" /> F- teadusest sõltumatu materjal ei taandu füüsikale ning seda pole võimalik täielikult f-teaduslikult konstrueerida, seega ei saa olla täppisteadus. Keemiaga sarnaselt on mitmeosaline ka bioloogia. Kuigi bioloogias on üldtuntum pool, mis pole f-teaduslik, sisaldab siiski ka bioloogia teadusena mitmeid ühisusi füüsikaga.<ref name=":1" /> ==Vaata ka== *[[täppisteadused]] == Viited == [[Kategooria:Teadus]] scg0dxv57mzfidx2qo3wnl8mngb7okm Vääveltorik 0 637991 7157345 7007371 2026-05-19T19:01:32Z Svencapoeira 67038 7157345 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Vääveltorik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Vääveltorik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | pilt2 = Vääveltorik2.jpg | pildi2_seletus = Vääveltorik ''Laetiporus sulphureus'' | pildi2_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Laetiporaceae]]'' | perekond = [[Vääveltorik (perekond)|Vääveltorik]] ''Laetiporus'' | liik = '''Vääveltorik''' | binaarne = ''Laetiporus sulphureus'' }} '''Vääveltorik''' (''Laetiporus sulphureus'') on ''[[Laetiporaceae]]'' sugukonda kuuluv [[seen]]eliik. Seen kasvab elavatel ja murdunud lehtpuudel, kõige tihemini tammedel. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 0a5ypygr3iqcp7rxdb43ir3vf8tj724 Damian Warner 0 640351 7157508 6638254 2026-05-20T04:38:25Z Raamaturott 56450 7157508 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Damian Warner | pilt = Damian Warner, décathlon, Canada (36180457920).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Damian Warner [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta MM-il]] | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1989|11|4}} | sünnikoht = [[London (Kanada)|London]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 185 cm <ref>https://www.eurosport.com/athletics/damian-warner_prs289062/person.shtml</ref> | kaal = 82 kg | spordiklubi = | treener = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}} {{Pronksmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}} {{Hõbemedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|kümnevõistlus]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018 Birmingham]]|[[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|seitsmevõistlus]]}} {{Olümpia2|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014 Glasgow]]|kümnevõistlus}} {{Olümpia2|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|kümnevõistlus}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|kümnevõistlus}} }} '''Damian David George Warner''' (sündinud [[4. november|4. novembril]] [[1989]] [[London (Kanada)|Londonis]]) on [[Kanada]] [[kümnevõistleja]], olümpiavõitja. Warner tegi täiskasvanute tiitlivõistluste debüüdi [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]] Daegus, kus lõpetas kümnevõistluse 18. kohal. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is sai ta tulemusega 8442 punkti viienda koha. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] Moskvas võitis Warner pronksmedali isikliku rekordiga 8512 punkti. 2014. aasta Sopotis toimunud sise-MM-il oli ta seitsmevõistluses seitsmes. Sama aasta [[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mängudel]] [[Glasgow]]'s võitis ta kümnevõistluse 8282 punktiga. [[2015. aasta Panameerika mängud]]el võitis Warner kuldmedali Kanada ja võistluste rekordiga 8659 punkti. [[Peking]]is toimunud [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] sai ta [[Ashton Eaton]]i järel hõbemedali Kanada rekordiga 8695. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s võitis ta tulemusega 8666 punkti Eatoni ja prantslase [[Kevin Mayer]]i järel pronksmedali. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is oli ta 8309 punktiga viies. [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis Warner seitsmevõistluses Mayeri järel hõbemedali Kanada rekordit tähistanud 6343 punktiga. Mais viis ta Götzises Kanada rekordi 8795 punktini. [[2019. aasta Panameerika mängud]]el [[Lima (Peruu)|Limas]] võitis ta kuldmedali 8513 punktiga. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s võitis ta [[Niklas Kaul]]i ja [[Maicel Uibo]] järel 8529 punktiga pronksmedali. 2021. aasta mais viis Warner [[Götzis]]es Kanada rekordi 8995 punktini. Ühtlasi püstitas ta kaugushüppes Kanada rekordi, kümnevõistlejate maailmarekordi 8.28 ning tõkkejooksus kümnevõistlejate maailmarekordi 13,36. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] võitis Warner olümpiarekordiga 9018 punkti Mayeri ja [[Ashley Moloney]] ees kuldmedali. Sellega sai temast neljas 9000 punkti piiri ületanud kümnevõistleja. Warner tuli [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022. aasta sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is seitsmevõistluse maailmameistriks Kanada rekordiga 6489 punkti. Kaugushüppes püstitas ta Kanada siserekordi 8.05. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is juhtis ta kümnevõistlust nelja ala järel, kuid 400 meetri jooksus saadud reievigastuse tõttu oli ta sunnitud katkestama. 2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Budapestis sai ta teise koha tulemusega 8804 punkti. Warnerile kuuluvad kümnevõistlejate maailmarekordid 100 meetri jooksus (10,12) ja 110 meetri tõkkejooksus (13,36). == Isiklikku == Damian Warneri elukaaslane on Kanada endine tõkkejooksja Jennifer Cotten. Neil on 2021. aasta märtsis sündinud poeg Theo. ==Isiklikud rekordid== === Mitmevõistlus === *[[Kümnevõistlus]] – 9018 punkti (<span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>), 5. august 2021, [[Tokyo]] *[[Meeste seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]] – 6489 punkti (<span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span>), 19. märts 2022, [[Belgrad]] === Üksikalad === ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,12''' || [[25. mai]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''8.28''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[29. mai]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''15.34''' || [[25. mai]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''2.09''' || [[25. mai]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,54''' || [[30. aprill]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Athens]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"| '''13,27''' || [[4. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]] |- | [[Kettaheide]] || align="center"| '''50.26''' || [[19. märts]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Santa Barbara]] |- | [[Teivashüpe]] || align="center"| '''4.90''' || [[16. juuli]] [[2016]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Bolton (Kanada)|Bolton]] |- | [[Odavise]] || align="center"| '''64.67''' || [[11. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.24,73''' || [[23. juuli]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,68''' || [[18. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''8.05''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[18. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''15.59''' || [[21. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Baton Rouge]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''2.02''' || [[2. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"| '''7,61''' || [[19. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] |- | [[Teivashüpe]] || align="center"| '''4.90''' || [[3. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |- | [[1000 m jooks]] || align="center"| '''2.37,12''' || [[3. märts]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Warner, Damian}} [[Kategooria:Kanada kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] fu3lmw47gyl9yybzrhm0wg26ssm6kxa Harik 0 640697 7157687 7109087 2026-05-20T11:46:54Z Svencapoeira 67038 7157687 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Harik | värvus = seened | pilt = Ramaria boreimaxima.jpg | pildi_seletus = [[Põhjaharik]] ''Ramaria boreimaxima'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Vurrikulaadsed]] ''Gomphales'' | sugukond = [[Vurrikulised]] ''Gomphaceae'' | perekond = '''Harik''' ''Ramaria'' }} '''Harik''' (''Ramaria'') on [[kandseened|kandseente]] [[perekond]]. ==Liike== *''[[Ramaria albidoflava]]'' *''[[Ramaria apiculata]]'' *''[[Ramaria atractospora]]'' *''Ramaria aurea'' – [[kuldharik]], kuld-muruhari *''Ramaria boreimaxima'' – [[põhjaharik]] *''Ramaria botrytis'' – [[punalatv-harik]] *''Ramaria flava'' – [[kollane harik]], kollane muruhari<ref>Kalamees, K. Vähetuntud söögiseeni II. Eesti Loodus, 1963 (5).</ref> *''[[Ramaria flavescens]]'' *''Ramaria formosa'' – [[kollalatv-harik]] *''Ramaria gracilis'' – [[aniisharik]] *''[[Ramaria karstenii]]'' *''Ramaria mairei'' – [[Maire'i harik]] *''Ramaria pallida'' – [[kahkjas harik]] *''Ramaria sanguinea'' – [[punetav harik]] *''Ramaria stricta'' – [[sirge harik]] *''[[Ramaria suecica]]'' *''[[Ramaria testaceoflava]]'' ==Endisi liike== *''Phaeoclavulina abietina'' – [[rohekas harik]] *''Phaeoclavulina decurrens'' – [[ookerharik]] *''Phaeoclavulina eumorpha'' – [[kuuseharik]], kanavarbad ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/128269 Harik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Vurrikulaadsed]] 6odia5l7bou3zq6q3dc5m5isrqrz9ut Ebamütsik 0 641546 7157682 7152828 2026-05-20T11:45:19Z Svencapoeira 67038 7157682 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ebamütsik | pilt = Lehe-ebamütsik.jpg | pildi_seletus = [[Lehe-ebamütsik]] ''Hemimycena cucullata'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae'' | perekond = '''Ebamütsik''' ''Hemimycena'' }} '''Ebamütsik''' (''Hemimycena'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[perekond (bioloogia)|perekond]]. ==Liike== *''Hemimycena candida'' – [[varemerohu-ebamütsik]] *''Hemimycena cucullata'' – [[lehe-ebamütsik]] *''Hemimycena lactea'' – [[okka-ebamütsik]] *''Hemimycena mairei'' – [[Maire'i ebamütsik]] *''[[Hemimycena pseudolactea]]'' ==Välislingid== * {{elurikkus|124388}} [[Kategooria:Heinikulised]] inn8103bxd2wn66wo7u7nhtau642e13 Joan Collins 0 642663 7157435 7110563 2026-05-19T21:29:37Z Ollin Masa 227337 7157435 wikitext text/x-wiki [[Fail:Joan Collins - Monte-Carlo Television Festival.jpg|pisi|Joan Collins (2012)]] '''Dame Joan Henrietta Collins''' ([[Briti impeeriumi ordu|DBE]], sündinud [[23. mai]]l [[1933]] [[London]]is) on briti filminäitleja ja fotomodell. Tema üks tuntumaid rolle on Alexis Colby osatäitmine telesarjas "[[Dünastia (telesari)|Dünastia]]". [[1983]]. aastal võitis ta selle rolli eest [[Kuldgloobus]]e. Collins on avaldanud kolm autobiograafiat: "Past Imperfect" (1978, eesti keeles "Ebatäiuslik minevik", 1993), "Second Act" (1996) ja "The Biography of an Icon" (2007). Tema õde on kirjanik [[Jackie Collins]]. Collins on olnud viis korda abielus. Tema abikaasad olid Maxwell Reed, Anthony Newley, Ron Kass, Peter Holm ja Percy Gibson. Tal on kolm last. == Osaline filmograafia == [[Fail:Collins, Joan - Land of the Pharoahs.jpg|pisi|Collins filmis "Land of the Pharaohs"]] * "Lady Godiva Rides Again" (1951) * "Land of the Pharaohs" (1955) * "The Virgin Queen" (1956) * "Rally Round the Flag, Boys!" (1958) * "Esther and the King" (1960) * "The Bawdy Adventures of Tom Jones" (1975) * "Empire of the Antz" (1977) * "The Stud" (1978) * "The Bitch" (1979) * "The Bleak Midwinter" (1995) * "Joseph and the Amazing Technicolor Dreamcoat" (1999) * "Flintstones: Viva Rock Vegas" (2000) == Välislingid == {{commonskat}} *http://www.joancollins.net/ *{{IMDb|nm0001058}} {{JÄRJESTA:Collins, Joan}} [[Kategooria:Suurbritannia filminäitlejad]] [[Kategooria:Modellid]] [[Kategooria:Briti impeeriumi ordu daamkomandörid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] pkn2yejnboffz6vs325wd3mmrh9cixg Pierce LePage 0 643039 7157507 6929002 2026-05-20T04:38:18Z Raamaturott 56450 7157507 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Pierce LePage | pilt = Pierce lepage.jpg | pildisuurus = 220px | pildiallkiri = Pierce LePage 2017. aastal [[Götzis]]es | riik = Kanada | sünniaeg = {{süv|1996|1|22}} | sünnikoht = [[Whitby (Kanada)|Whitby]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 204 cm <ref name="euros">{{Cite web |title=Pierce Lepage |url=https://www.eurosport.com/athletics/pierce-lepage_prs547818/person.shtml |access-date=26 December 2022 |website=www.eurosport.com }}</ref> | kaal = 85 kg <ref name="euros" /> | spordiklubi = | treener = Gregory Portnoy | medalid = {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Kümnevõistlus]]}} {{Olümpia2|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2018 Gold Coast]]|Kümnevõistlus}} {{Olümpia2|[[Panameerika mängud]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Panameerika mängud|2019 Lima]]|Kümnevõistlus}} }} '''Pierce LePage''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1996]] [[Whitby (Kanada)|Whitbys]]) on [[Kanada]] [[kümnevõistleja]], maailmameister (2023). Ta võitis [[2018. aasta Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Gold Coast]]is 8171 punktiga hõbemedali. [[2019. aasta Panameerika mängud]]el [[Lima (Peruu)|Limas]] võitis ta kaasmaalase [[Damian Warner]]i ja grenadalase [[Lindon Victor]]i järel pronksmedali. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s oli ta 8161 punktiga viies. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo olümpiamängudel]] sai LePage 5. koha isikliku rekordiga 8604 punkti. Ta tunnistas hiljem, et tema võistlust segas põlvevigastus <ref name="cbc">{{Cite web |title=Canadian decathlete Pierce LePage wins silver at World Athletics Championships |url=https://www.cbc.ca/sports/olympics/summer/trackandfield/world-athletics-championships-decathlon-july-24-day-2-1.6530543 |access-date=26 December 2022 |website=www.cbc.ca }}</ref>. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is püstitas ta isiklikud rekordid 400 meetri jooksus, 110 meetri jooksus ja kettaheites ning võitis kümnevõistluses isikliku rekordiga 8701 punkti [[Kevin Mayer]]i järel hõbemedali.<ref name="cbc" /> [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[Budapest]]is sai ta esikoha 8909 punktiga. ==Isiklikud rekordid== :''Seisuga 26. august 2023 ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''10,28''' || [[27. mai]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''7.80''' || [[26. juuli]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Montreal]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''15.99''' || [[22. aprill]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Baton Rouge]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''2.09''' || [[27. mai]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''46,84''' || [[23. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Eugene]] |- | [[110 m tõkkejooks]] || align="center"| '''13,77''' || [[26. august]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |- | [[Kettaheide]] || align="center"| '''53.26''' || [[24. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Eugene]] |- | [[Teivashüpe]] || align="center"| '''5.25''' || [[23. juuni]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Talence]] |- | [[Odavise]] || align="center"| '''63.09''' || [[28. mai]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''4.31,85''' || [[5. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[Kümnevõistlus]] || align="center"| '''8909''' || [[26. august]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[60 m jooks]] || align="center"| '''6,89''' || [[25. jaanuar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Kaugushüpe]] || align="center"| '''7.69''' || [[8. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]] |- | [[Kuulitõuge]] || align="center"| '''15.93''' || [[3. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] |- | [[Kõrgushüpe]] || align="center"| '''2.09''' || [[8. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]] |- | [[60 m tõkkejooks]] || align="center"| '''7,83''' || [[8. märts]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]] |- | [[Teivashüpe]] || align="center"| '''5.10''' || [[18. veebruar]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Ithaca (New York)|Ithaca]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * {{IAAF}} {{Maailmameistrid meeste kümnevõistluses}} {{JÄRJESTA:LePage, Pierce}} [[Kategooria:Kanada kümnevõistlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] qusa8vmj5d1ij2pa703b30xuccumq9t Luunja Roosiaed 0 647088 7157486 7101163 2026-05-20T00:52:50Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157486 wikitext text/x-wiki '''Luunja Roosiaed''' on [[Luunja]] vallas asuv roosiaed, mis on [[Eesti Vabariik 100|EV 100]] raames kavandatud kingitus vallale. Luunja roosiaed on [[Emajõgi|Emajõe]]-äärne pika ajalooga kontserdipaik, kus kasvab kokku 58 roosisorti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Luunja roosiaed |url=https://visittartu.com/et/luunja-roosiaed |vaadatud=22. veebruaril 2023 |väljaanne=visittartu.com |arhiivimisaeg=2023-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230222075417/https://visittartu.com/et/luunja-roosiaed |url-olek=ei tööta }}</ref> == Ajalugu == [[Lohkva]] Külaseltsi eestvedamisel algatatud rosaariumi rajamise projekt sai rahastuse [[EV 100|EV100]] meetme raames ning 2018. aastal alustati projekti elluviimisega. Lisaks sai taastatud roosiaed täienduse uue [[Luunja roos|Luunja-nimelise roosisordi]] näol, mille autoriks on Eesti roosiaretaja [[Mart Ojasalu]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Roosiaed |url=https://luunja.ee/roosiaed |vaadatud=22. veebruaril 2023 |väljaanne=luunja.ee |arhiivimisaeg=2023-02-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230222075411/https://luunja.ee/roosiaed |url-olek=ei tööta }}</ref> Roosiaia projekti on koostanud Väli Maastikuarhitektid.<ref name=":0" /> Emajõe-äärse rosaariumi valmimisse panustasid mitmed Luunja valla ettevõtjad, vabaühendused, omavalitsus ja kodanikud. <ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Luunja vald]] [[Kategooria:Eesti aiad]] 8tydsjgholu45jfkhstpnhd9pvx57oj Maastikuehitus 0 648859 7157526 7052704 2026-05-20T06:13:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157526 wikitext text/x-wiki {{liita|Maastikuarhitektuur}} '''Maastikuehitus''' on ümbritseva keskkonna kujundamine ja ehitamine, mis hõlmab [[Haljasala|haljasalade]] rajamist, hooldamist. Maastikuehitus hõlmab [[Maastik|maastiku]] ja [[Aed|aedade]] projekteerimist, ehitust ning maastikukorraldust. Projekteerimisel lähtutakse tellija soovidest, aia esteetikast, ohutusest, looduse mitmekesisusest ning jätkusuutlikkusest.<ref>{{Viide |pealkiri=Landscape contracting |kuupäev=2022-11-30 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Landscape_contracting&oldid=1124753165 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2023-03-28}}</ref> Maastikuehitajate tööülesannete hulka kuuluvad puit ja kivi rajatiste rajamine, pinnase planeerimine, kõnniteede ja [[Sillutis|sillutise]] paigaldus, haljasalade rajamine ning hooldamine.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Earth |eesnimi=Down To |pealkiri=What is Landscape Construction? |url=https://blog.dtelandscape.com/hereonearth/what-is-landscape-construction |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=blog.dtelandscape.com |keel=en |arhiivimisaeg=2023-03-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230322222623/https://blog.dtelandscape.com/hereonearth/what-is-landscape-construction |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Fail:WorldSkills Special Edition Estonia maastikuehitus.jpg|WorldSkills Special Edition Estonia maastikuehituse võistlused 2022|alt=WorldSkills Special Edition Estonia maastikuehituse võistlused 2022|pisi]] === EMEL === Eesti Maastikuehitajate Liit on loodud, et parandada ja edasi arendada Eesti maastikuehituse kvaliteeti. Maastikuehitaja hea tava: Meid ümbritseb loendamatul hulgal teisi elusid. Neis kõigis pesitseb elujanu. Maastikuehitaja hea tava aluseks on elujaatus ja vastutus kõige elava ees. 1. Vastutus keskkonna ees 2. Vastutus olla oma ala professionaal 3. Vastutus klientide ees 4. Vastutus teiste maastikuehitajate ees<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-06-10 |pealkiri=EMEL - EMEL |url=https://www.maastikuehitajateliit.ee/emel/ |vaadatud=2023-03-28 |keel=et |arhiivimisaeg=2023-03-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230328045705/https://www.maastikuehitajateliit.ee/emel/ |url-olek=ei tööta }}</ref> === Võistlused === Maastikuehituses saab võistelda mitmetel erialastel võistlustel. Eesti kutsemeistrivõistlustel “Noor meister” on olemas maastikuehituse erialal võistlus, kus konkureerivad erinevatest kutsekoolidest noored maastikuehitajad. Eestis toimuvad ka kutsekoolide vahelised ja nende sisesed võistlused. Välismaistel kutsemeistrivõistlustel võistlevad erinevate riikide spetsiaalselt väljavalitud maastikuehitajad. Üleeuroopaline kutsemeistrivõistluse “EuroSkills” eesmärk on tutvustada erinevaid kutsealasid ja noorte meistrite oskusi ning seeläbi arendada kutseõpet terves Euroopas. Ülemaailmselt toimuv kutsemeistrivõistlus “WorldSkills” toimub iga kahe aasta tagant ning seal on esindatud 80 riigi parimad kutsemeistrid. Maastikuehituse eriala on esindatud nii üle-euroopalisel kui ka ülemaailmsel tasemel. 2022. aastal toimusid esmakordselt maailmameistrivõistlused maastikuehituses Eestis. Võistlustel osales 16 riiki ning Eestit esindasid noored maastikuehitajad Kerly Väinsar ja Siim-Robin Noorem [[Räpina Aianduskool|Räpina Aianduskoolist]]. Varem on eestlased saanud 2017. aastal WorldSkillsil kolmanda koha ja 2021. aastal EuroSkillsil teise koha.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=woshar |kuupäev=2022-10-24 |pealkiri=Täna algavad esmakordselt Eestis toimuvad noorte kutseoskuste maailmameistrivõistlused maastikuehituses |url=https://www.worldskillsestonia.ee/tana-algavad-esmakordselt-eestis-toimuvad-noorte-kutseoskuste-maailmameistrivoistlused-maastikuehituses/ |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Worldskills Estonia |keel=et}}</ref> === Haridus === Eestis on võimalik maastikuehitust õppida [[Hiiumaa Ametikool|Hiiumaa Ametikoolis]], [[Luua Metsanduskool|Luua Metsanduskoolis]], [[Räpina Aianduskool|Räpina Aianduskoolis]] ning [[Tallinna Ehituskool|Tallinna Ehituskoolis]]. Õppida on võimalik kolme erinevat taset - teist, kolmandat kui ka neljandat taset. Võimalik on omandada ka viies tase. 2. taseme maastikuehitaja on lihttööline, kelle põhilised ülesanded on abitööd objekti ettevalmistamisel, sillutise ja sõelmeteede, muru ja istustusalade rajamisel ning hooldamisel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 2 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10668472 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}</ref> 3. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhilised tööd on sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine ja hooldamine. Ta töötab iseseisvalt vastavalt etteantud juhistele. 3. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes jm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 3 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10669047 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}</ref> 4. taseme maastikuehitaja on oskustöötaja, kelle põhiülesanded on projekti järgi aia või haljasala rajamine (sh sillutiste paigaldamine, muru ja istutusalade rajamine, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, suurte puude istutamine) ja hooldamine. 4. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 4 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10669079 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}</ref> 5. taseme maastikuehitaja on spetsialist, kelle põhiülesanne on töö juhtimine maastikuehituse objektidel (sh tööde planeerimine, töötajate juhendamine, dokumentatsiooni koostamine) ning klientide ja koostööpartneritega suhtlemine. Ta teeb järelevalvet ja kontrollib töö kvaliteeti. 5. taseme maastikuehitaja võib töötada maastikuehitusettevõttes, aianduskeskuses, puukoolis, ehitusettevõttes, kinnisvarahoolduse ettevõttes, kohalikus omavalitsuses jm.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kutsestandardid: Maastikuehitaja, tase 5 |url=https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10669140 |vaadatud=2023-03-28 |väljaanne=Kutseregister |keel=et}}</ref> === Viited === <references /> [[Kategooria:Maastikuarhitektuur]] [[Kategooria:Ehitus]] d2sg24fs1nnjkg45ikn7fi5qlixdlt8 Ripstorik 0 653225 7157330 7023541 2026-05-19T18:26:58Z Svencapoeira 67038 7157330 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ripstorik | värvus = seened | pilt = Ripstorik2.jpg | pildi_seletus = Ripstorik ''Polyporus ciliatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Torik]] ''Polyporus'' | liik = '''Ripstorik''' ''Polyporus ciliatus'' }} '''Ripstorik''' (''Polyporus ciliatus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Selle teine nimi on väike torik. ==Välislingid== * {{elurikkus|229569}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] ft7vvt3dkspekzeoltdvtz8p8hl99x8 7157331 7157330 2026-05-19T18:27:32Z Svencapoeira 67038 7157331 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ripstorik | värvus = seened | pilt = Ripstorik2.jpg | pildi_seletus = Ripstorik ''Polyporus ciliatus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = [[Torikulised]] ''Polyporaceae'' | perekond = [[Torik]] ''Polyporus'' | liik = '''Ripstorik''' ''Polyporus ciliatus'' }} '''Ripstorik''' (''Polyporus ciliatus'', varem ''Lentinus substrictus'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' [[torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. Selle teine nimi on väike torik. ==Välislingid== * {{elurikkus|229569}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] 4j4oqvguio85gwr361pac5bdpe1hpew Herbert Niilisk 0 657823 7157199 6966219 2026-05-19T12:35:21Z Kuriuss 38125 7157199 wikitext text/x-wiki '''Herbert Niilisk''' ([[18. veebruar]] [[1930]] [[Nabala vald]] – [[16. oktoober]] [[2006]] [[Tõravere]]) oli eesti [[geofüüsik]]. Herbert Niilisk sündis [[Nabala vald|Nabala vallas]]. Õppis [[Haapsalu Gümnaasium]]is. [[Tartu ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i lõpetas 1955. aastal geofüüsikuna.<ref>U. Veismann, R. Veskimäe, toim. Universum valguses ja vihmas. OÜ Revers Grupp, Tallinn 2005.</ref> Ta töötas [[Tartu observatoorium|FAI]] (hiljem [[AAI]]) atmosfäärifüüsika sektoris alates 1955. aastast. Osales aktinomeetrilistes mõõtmistes ning sellekohase riistapargi väljatöötamises. Uuris taimkatte kiirgusrežiimi. 1965. aastal kaitses Tartu ülikoolis kandidaadiväitekirja "Mõnede põllukultuuride spektraalne kiirgusrežiim fotosünteetiliselt aktiivses spektripiirkonnas", juhendaja L. B. Krasilštšikov. 1966–1970 oli FAI teadusdirektor, edasi eksperimentaalastrofüüsika sektori vanemteadur. Alates 1967. aastast tegeles instituudi arvutuspargi arendamisega ning 1979. aastal hakkas juhtima rakendusmatemaatika sektorit. 1974. aastal osales vene uurimislaeval Akadeemik Koroljov AAI uurimisrühma koosseisus rahvusvahelises ekspeditsioonis TROPEX-74, kus tagas mõõtmisandmete arvutitöötluse. Oli tegev mitmete vabariiklike ja üleliiduliste teadusürituste korraldamisel. Töötas AAI-s 1992. aastani. Töid päikesekiirguse levi kohta taimkattes, konstrueerinud aparaate kiirgusrežiimi uurimiseks taimkattes.<ref>Tartu observatoorium Tõraveres. Koostanud Tõnu Viik. Aasta Raamat OÜ, Tõravere 2014.</ref><ref>[https://opik.fyysika.ee/index.php/book/view/27#/section/4219 In Memoriam Herbert Niilisk. EFS aastaraamat 2006]</ref> Ta on maetud [[Nõo kalmistu]]le. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Niilisk, Herbert}} [[Kategooria:Eesti geofüüsikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Nõo kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1930]] [[Kategooria:Surnud 2006]] jz7sz70t3nswrca8ibgs2ihttg8tgwf PallasFoto 0 657937 7157339 7156708 2026-05-19T18:46:12Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-28994-18|~2026-28994-18]] ([[User talk:~2026-28994-18|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. 7156648 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=veebruar}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}} {{Reklaam|aasta=2026|kuu=mai}} '''PallasFoto''' on [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Kõrgema Kunstikooli Pallas]] loomingulise ja dokumentaalse fotograafia koolkond. [[Fail:Diana Tamane Emad ja tütred 2012.jpg|pisi|Diana Tamane. "Emad ja tütred", 2012]] [[Fail:Andero Kalju. Linnu Eesti 2020.jpg|pisi|Andero Kalju. "Linnu-Eesti", 2020]] Kui [[Tartu Kunstikool]]ist 2000. aastal eraldus omaette rakendusliku kõrghariduse tasemel kõrgkool (peamised loojad [[Krista Roosi]] ja [[Jaak Roosi]], [[Aet Ollisaar]], [[Vallo Kalamees]]<ref name="fotograafi">{{Netiviide |pealkiri=Fotograafia |url=https://pallasart.ee/sisseastumine/erialad/fotograafia/ |vaadatud=2023-07-15 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> ja võtmeisikuna ka toonane haridusminister Tõnis Lukas), tuli fotograafia osakonda juhtima professor [[Peeter Linnap]], kes 1992–1997 oli tegutsenud [[Saaremaa biennaal]]ide kunstilise juhi ja kuraatorina ning (1992) 1994–1998 [[Tallinna Kunstiülikool]]is / Eesti Kunstiakadeemias Fotokeskuse [[Faculty of Taste]] juhina (dotsent). Nõnda on PallasFoto tekkinud kaheastmeliselt: 1997. aastal käivitas kesk-erihariduse tasemel osakonna Vallo Kalamees ja 2001. aastal viidi osakond Peeter Linnapi juhtimisel kõrghariduslikule tasemele.<ref name="fotograafi" /> Praeguse PallasFoto õppekava kujunemisse on õppejõududena panustanud Vallo Kalamees (tehnika, stuudio ja profikursused), prof. Peeter Linnap (fotograafia ajalugu, kontseptuaalne ja postmodernne kunst, visuaalsemiootika, kunstiteooriad), Toomas Kalve (analooglabori ained, aktifotograafia jm), Andrus Kannel (stuudiokursused), Tiit Lepp (kujundusained, tehnika ja digifotograafia), dr. Mati Mõttus (kaameraõpetus, fotograafia digi- ja interaktiivses keskkonnas), Maris Savik (foto sotsiaalmeedias), [[Kaisa Eiche]] (moefotograafia, praktikad, näituskogemused), Madis Palm (stuudio, portree ja moefotograafia), Madis Kats (pilt ja tekst jm), Kalev Vapper (eriala kompositsioon, narratiiv jm) jpt. Andero Kalju alustas droonifoto õppega, Pillery Teesalu allveefotograafia õpetamisega jpt. Valev Runtal, [[Rao Heidmets]] ja [[Urmas Jõemees]] jt on juhtinud filmiõpet. PallasFoto õppekava on kaudsemalt aidanud kujundada Robin Dance ja prof. David Bate (Westminster University and Farnham University of Creative Arts, Prof Richard Woodfield (Nottingham Polytech), {{ill|fi|Jan Kaila}} (Aalto Ülikool, Helsingi) jpt. PallasFoto teadvustab ennast nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuriruumis. Üliõpilased osalevad vahetusprogrammides, sagedane on välisüliõpilaste õppimatulek fotograafia osakonda. Osakonna kõige sagedamini külastatavateks välispartneriteks on ESAP (Escola Superior Artistica do Porto) Portugalis, Jules Verne'i Ülikool Prantsusmaal jpt ülikoolid Euroopas. [[Fail:Sigrid Kuusk Sügava vee hirm 2014.jpg|pisi|Sigrid Kuusk. "Sügava vee hirm", 2014]] == PallasFoto õppekava põhisuunad == [[Fail:Triin Rebane. Maastik 2013.jpg|pisi|Triin Rebane. "Maastik", 2013]] * Vabaloominguline tegevus (kunst) * Allveefotograafia ja droonifotograafia (eksperimentaalfotograafia) * 360-kraadine ja interaktiivne fotograafia (eksperimentaalfotograafia) * Professionaalne fototegevus ühiskonnas (rakenduslik fotograafia) * Uurimuslik dokumentalistika (sotsioloogiline fotograafia) * Internetipõhised projektid (fotograafia sotsiaal- ja multimeedias) * Fotograafiaga seonduva loomingu kureerimine, uurimine ja korraldustöö (kriitika ja organiseerimistegevus) == Teadus ja uurimistegevus == Osakonnas on uuritud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesitud Lotmani, Nietzsche ja Foucault poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. PallasFoto fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sealhulgas 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on avastatud ja portreteeritud tervet rida seni tundmatuid või väheteatud fotograafe. PallasFotos on kirjastanud üle kahekümne erialase raamatu ja kataloogi. Osakonna alus- ja rakendusuuringute hulka kuuluvad teedrajavad monograafiad: Peeter Linnap: "Eesti fotograafia ajalugu 1839–2015" (Tartu 2016); "Fotoloogia" (Tallinn, 2008); "Eesti Foto Antoloogia I 1839–1940 ja II Eesti Foto Anoloogia II 1940 – 2010 (Tartu, Pallas 2021–2022). Osakonnas on koostatud ka teadusuurimuste kogumikke "Uurimusi fotograafia morfoloogiast" I (2022/2023) jt. Kesksete Euroopa mõõtmetes ühisuurimuste hulka kuuluvad "The History of European Photography 1900–2000". I-III (Bratislava SEDF, 2010–2016); riikliku tähtsusega väljaannete hulka aga "Eesti kunsti ajalugu" 1–6 / 5. ja 6. köide. PallasFotos kirjutatud uurimusi on avaldatud teadusajakirjades "Society" (Springer, NY), IJETA (Intellect Bristol, UK/ Chicago, USA) jt Suurimateks jätku-uurimusteks PallasFotos on "Eesti Foto Antoloogia III" ja "Sotsiaalsete siirdeprotsesside mõju dokumentalistikale ning rahvusliku fotohariduse tekkele 1990. aastatel". [[Fail:Fotoloogia kaas.jpg|pisi|Fotoloogia kaas]] [[Fail:Peeter Linnap. Eesti Fotograafia Ajalugu 1839-2015.webp|pisi|Peeter Linnap. Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015]] == PallasFoto teooriaõppejõud == Osakonnas on õpetanud tipptasemel kunstiteoreetikud, teiste hulgas professorid: {{ill|en|Thomas McEvilley}} (SVA NYC), James Elkins (School of the Art Institute, Chicago), {{ill|en|Jay Ruby}} (Temple University, PA), David Tomas (UQAM Canada), Ian Jeffrey ja {{ill|en|Irit Rogoff}} (Goldsmith´s College London), t(University of Westminster, London, U.K), Serge Bismuth (Jules Verne University, France) Göran Sonesson (Lund University, Sweden), Jan-Erik Lundström (Umeå Bildmuseet, Sweden), Prof Vaclav Macek (Bratislava Etenduskunstide Ülikooli professor), Elina Heikka (Soome Fotomuusuemi direktor), Vilnis Auzins [Läti Fotomuuseumi direktor (1992–2009)], Prof Agne Narusyte (Vilniuse Kunstiakadeemia), Prof Rui Lourosa ESAP, Portugal jpt. Eesti teadlastest on PallasFotos esinenud semiootikud ([[Peeter Torop]] ja [[Mihhail Lotman]]), nägemispsühholoogid ([[Jüri Allik]]), elektroonikateadlased ([[Mart Min]]), allveearheoloogid ([[Vello Mäss]]). == PallasFoto tegevkunstnikest õppejõud == [[Fail:Anna Stina Treumund Vaikivad dialoogid Vaade installile 6 Lend 2006.jpg|pisi|Anna Stina Treumund. "Vaikivad dialoogid". Vaade installile, 2006]] PallasFotos on läbi aastate õpetanud [[Malev Toom]], [[Arvo Iho]], [[Rein Maran]], Madis Palm, Silver Mikiver, Kristel Schwede, Erkki-Erich Merila ja [[Peeter Laurits]], Pillery Teesalu, [[Riina Varol|Riina Varol,]] Kaisa Eiche, Andero Kalju, Tiit Lepp, Urmas Jõemees, Rao Heidmets jt elukutselised fotograafid ja filmitegijad. Osakonda on külastanud rahvusvaheliselt tuntud tipptasemel kunstnikud, sh Martin Parr (UK), [[Alexander Gronsky|Aleksander Gronsky]] (EE,RU,LV), David Bate, Robin Dance, Alex Kirkbride, Nicholas Sinclair (UK), {{ill|en|Andrejs Grants}} (LV), {{ill|lt|Gintautas Trimakas}} (LT), {{ill|lt|Remigijus Treigys}} (LT), Prof Alvydas Lukys (LT), Igor Savchenko (BL), Jonathan Rashad (EG), Helga Merits (NL), Mai Madisson, Erwin Cruz (AU), [[Eric Soovere|Ülo Soovere]] ja [[Donald Koppel]] (USA), Stefano di Luigi (IT), Raphael Gianelli Meriano (FR/ IT); Anthony Haughey (Technical University Dublin, Ireland) jt. [[Fail:Alan Proosa. Unustuste register - The Registery of Oblivion.jpg|pisi|Alan Proosa. "Unustuste register – The Registery of Oblivion", 2007]] == PallasFoto vilistlased == Kõrgemaa Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna on lõpetanud kokku ligikaudu 150 fotograafi 23 lennus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://pallasart.ee/korgkoolist/vilistlased/ |vaadatud=2023-07-14 |väljaanne=Kõrgem Kunstikool Pallas |keel=et}}</ref> Nende hulgas Andrus Kannel, [[Krista Mölder]] ja Pille Paalam I lennust, Raivo Kannik, Tiit Lepp ja Madis Palm II, Mirjam Maramaa ja Alis Mäesalu III lend, Maari Ross ja Malev Toom V lend, [[Alan Proosa]] VI, Kaisa Eiche, [[Kalev Vapper]], Madis Kats, Taavi Piibemann, [[Anna-Stina Treumund]] VII lend, [[Anna Hints]] IX lend, Tiit Joala, Liina Soosaar, Liisalotta Elme ja Henri Griin X lend, Kristine Madjare ja Zane Fišele XI lend, Sten Eltermaa, Diane Tamane XII lend, [[Sirje Joala]] (Sirla) XIII lend, Sigrid Kuusk XIV lend, [[Ruudu Rahumaru|Sandra Lepik]]XVI lend, Kristjan Mõru, Maris Savik ja Pillery Teesalu XVII lend, Andero Kalju ja Riina Varol XX lend, Tuule-Mari Kaarna ja Eva Kram XXI lend, Elariin Kruusamägi ja Robi Zuts XXII lend ja Luisa Greta Vilo ning Andrea Margo Rottenberg XXIII lend. <gallery> Eva Kram. Justitia 7 2021.jpg|Eva Kram. Justitia 7 2021 Toomas Kalve. Perroon 1987.jpg|Toomas Kalve. Perroon 1987 Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022.jpg|Kaisa Eiche. Ma ei kasvata oma poega sõja jaoks 2022 </gallery> ==Vaata ka == * [[Mobil-galerii]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * https://digiarhiiv.pallasart.ee/register/osakond/fotograafia-osakond [[Kategooria:Eesti fotograafia]] [[Kategooria:Kõrgem Kunstikool Pallas]] rkoisyvje4qp6fhwrapb5budxzx3jgi Makušino 0 658072 7157648 7014767 2026-05-20T10:30:18Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157648 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Makušino | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Макушино | | pilt = Makushino1.jpg | pildiallkiri = Makušino keskväljak | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 36,0 | elanikke = 6603 (2025) | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Uurali FR }} '''Makušino''' ([[vene keel]]es Макушино) on linn [[Venemaa]]l [[Kurgani oblast]]is, [[Makušino rajoon]]i halduskeskus. Makušino asub [[Kasahstan]]i piirist 38 km kaugusel, [[Kurgan]]ist ligikaudu 125 km idas. Küla on esmamainitud [[1797]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20230717093846/https://tourism-kurgan.ru/makushinskij-rajon-2/ Макушинский район] Курганская область: туризм и отдых, 22. aprill 2020. Vaadatud 17. juulil 2023</ref> Asula areng kiirenes pärast raudteejaama rajamist [[1896]]. aastal. Aleviks sai Makušino [[1944]]. aastal. Linnaõigused sai Makušino [[1963]]. aastal.<ref>[http://www.mojgorod.ru/kurgansk_obl/makushino/index.html Макушино] "Мой Город" : Народная энциклопедия городов и регионов России. Vaadatud 17. juulil 2023</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kurgani oblasti linnad]] 2hcj99zjgltv1o6fdvgeh3p9zv78mo5 Jäähokimängijate loend 0 658942 7157523 7157059 2026-05-20T06:04:19Z Velirand 67997 /* R */ 7157523 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud jäähokimängijaid {{tähed}} ==A== *[[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]], Taani jäähokimängija *[[Juhamatti Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Miro Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Justin Abdelkader]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister, Šveitsi meister, USA koondislane *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Pontus Åberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija *[[Noel Acciari]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Luke Adam]], Kanada jäähokimängija *[[Kenny Agostino]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Sebastian Aho]], Soome jäähokimängija *[[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]], Rootsi jäähokimängija *[[Jason Akeson]], Kanada jäähokimängija *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija *[[Nerijus Ališauskas]], Leedu jäähokimängija *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Almqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Andres Ambühl]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[Wendell Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Andy Andreoff]], Kanada jäähokimängija *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine elukutseline jäähokimängija *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija *[[Niklas Arell]], Rootsi jäähokimängija *[[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija, mitmekordne Šveitsi meister, USA koondislane *[[Mantas Armalis]], Leedu jäähokimängija *[[Joel Armia]], Soome jäähokimängija *[[Viktor Arvidsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Carter Ashton]], Kanada jäähokimängija *[[Jaroslav Askarov]], Venemaa jäähokimängija *[[Kaspars Astašenko]], Läti jäähokimängija *[[Justin Azevedo]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Aubé-Kubel]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Audette]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Auksi]], Kanada jäähokimängija *[[Brady Austin]], Kanada jäähokimängija *[[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija ==B== *[[Mikael Backlund]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija *[[Helmuts Balderis]], endine Läti jäähokimängija *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[Derek Barach]], USA jäähokimängija *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Bartošák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija *[[Oskars Batņa]], Läti jäähokimängija *[[Mathias Bau Hansen]], Taani jäähokimängija *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija *[[Pierre-Édouard Bellemare]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Emil Bemström]], Rootsi jäähokimängija *[[Lukas Bengtsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija *[[Bryan Berard]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija *[[Filip Berglund]], Rootsi jäähokimängija *[[Lean Bergmann]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija *[[Charles Bertrand]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija *[[Lian Bichsel]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jordan Binnington]], Kanada jäähokimängija *[[Danny aus den Birken]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Patrick Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija *[[Joachim Blichfeld]], Taani jäähokimängija *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija *[[Matěj Blümel]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija *[[Jesper Boqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija *[[Jeremy Bracco]], USA jäähokimängija, juunioride maailmameister, Calder Cupi võitja *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija *[[Jesper Bratt]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Brodeur]], endine Kanada jäähokimängija *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Brodin]], Rootsi jäähokimängija *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Brulé]], endine Kanada jäähokimängija *[[Lars Bryggman]], Rootsi jäähokimängija *[[Rihards Bukarts]], Läti jäähokimängija *[[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija *[[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija *[[Aleksandr Burmistrov]], Venemaa jäähokimängija *[[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija *[[Ludwig Byström]], Rootsi jäähokimängija ==C== *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Camara]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija *[[Patrik Carlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija *[[Jeff Carter]], Kanada endine jäähokimängija *[[Cody Ceci]], Kanada jäähokimängija *[[Peter Cehlárik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Erik Černák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Roman Červenka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Chaput]], Kanada jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Zdeno Chára]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jake Chelios]], USA-Kanada jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija *[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Filip Chytil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oskars Cibuļskis]], Läti jäähokimängija *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija *[[Casey Cizikas]], Kanada jäähokimängija *[[Fredrik Claesson]], Rootsi jäähokimängija, juunioride maailmameister, Gagarini karika võitja *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Clark]], Kanada jäähokimängija *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija *[[Cal Clutterbuck]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Crawford]], endine Kanada jäähokimängija *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija *[[Mariusz Czerkawski]], Poola endine jäähokimängija *[[Kodie Curran]], Kanada jäähokimängija, Norra meister, Taani meister ==D== *[[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija *[[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonathan Dahlén]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Dahlin]], Rootsi jäähokimängija *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Dallman]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija *[[Marko Daňo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Oscar Dansk]], Rootsi jäähokimängija *[[Lauris Dārziņš]], Läti jäähokimängija *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija *[[Jonathan Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Marcus Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija *[[Raphael Diaz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Dichow]], Taani jäähokimängija *[[Jason Dickinson]], Kanada jäähokimängija *[[Brenden Dillon]], Kanada jäähokimängija *[[Rick DiPietro]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Christian Djoos]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Djuse]], Rootsi jäähokimängija *[[Noah Dobson]], Kanada jäähokimängija *[[Louis Domingue]], Kanada jäähokimängija *[[Joonas Donskoi]], Soome jäähokimängija *[[Lukáš Dostál]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Draisaitl]], Saksamaa jäähokimängija, WHL-i võitja, Saksamaa koondislane, Saksamaa aasta parim meessportlane *[[Chris Driedger]], Kanada jäähokimängija *[[Jan Drozg]], Sloveenia jäähokimängija *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija *[[Mārtiņš Dzierkals]], Läti jäähokimängija *[[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Duchene]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija ==E== *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Ebert]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Alexander Edler]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Egli]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija *[[Yasin Ehliz]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Christian Ehrhoff]], Saksamaa jäähokimängija *[[Markus Eisenschmid]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Victor Ejdsell]], Rootsi jäähokimängija *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Ekholm]], Rootsi jäähokimängija *[[Oliver Ekman-Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Lars Eller]], Taani jäähokimängija *[[Brian Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Ellis]], Kanada jäähokimängija *[[Dennis Endras]], Saksamaa jäähokimängija *[[Pierre Engvall]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija *[[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jhonas Enroth]], Rootsi jäähokimängija *[[Joacim Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Loui Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Teemu Eronen]], Soome jäähokimängija *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija *[[Dennis Everberg]], Rootsi jäähokimängija ==F== *[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija *[[Radek Faksa]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oscar Fantenberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Fast]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Fasth]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija *[[Eric Fehr]], Kanada endine jäähokimängija *[[Dylan Ferguson]], Kanada jäähokimängija, Kelly Cupi võitja *[[Landon Ferraro]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija *[[Valtteri Filppula]], Soome jäähokimängija *[[Giovanni Fiore]], Kanada jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister *[[Tomáš Fleischmann]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Damien Fleury]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Haydn Fleury]], Kanada jäähokimängija *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Foerster]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija *[[Christian Folin]], Rootsi jäähokimängija *[[Spencer Foo]], Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Gustav Forsling]], Rootsi jäähokimängija *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Pavel Francouz]], Tšehhi jäähokimängija *[[Cody Franson]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija *[[Max Friberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Michael Frolík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Linus Fröberg]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Zachary Fucale]], Kanada jäähokimängija, juunioride maailmameister *[[Grant Fuhr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Yutaka Fukufuji]], Jaapani jäähokimängija *[[Dominik Furch]], Tšehhi jäähokimängija ==G== *[[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Galbraith]], endine Taani jäähokimängija *[[Brendan Gallagher]], Kanada jäähokimängija *[[Frédérick Gaudreau]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Gawanke]], Saksamaa jäähokimängija *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[Éric Gélinas]], Kanada jäähokimängija *[[Leonardo Genoni]], Šveitsi jäähokimängija *[[Chay Genoway]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Gernát]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Graham]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija *[[Morten Green]], endine Taani jäähokimängija *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija *[[Thomas Greiss]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija *[[Wayne Gretzky]], endine Kanada jäähokimängija *[[Philipp Grubauer]], Saksamaa jäähokimängija, OHL-i võitja, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Radko Gudas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Carl Gunnarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Gustavsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Max Görtz]], Rootsi jäähokimängija *[[Richard Gynge]], Rootsi jäähokimängija ==H== *[[Henrik Haapala]], Soome jäähokimängija *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija *[[Carl Hagelin]], Rootsi jäähokimängija *[[Patrick Hager]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jani Hakanpää]], Soome jäähokimängija *[[Jaroslav Halák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija *[[Robin Hanzl]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Harding]], Kanada endine jäähokimängija *[[Nichlas Hardt]], Taani jäähokimängija *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[Teemu Hartikainen]], Soome jäähokimängija *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Henrik Haukeland]], Norra jäähokimängija *[[Erik Haula]], Soome jäähokimängija *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[Dany Heatley]], Kanada jäähokimängija, olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister, Kanada koondislane *[[Victor Hedman]], Rootsi jäähokimängija *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija *[[Miro Heiskanen]], Soome jäähokimängija *[[Adam Helewka]], Kanada jäähokimängija *[[Magnus Hellberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija *[[Raimo Helminen]], endine Soome jäähokimängija *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Hietanen]], Soome jäähokimängija *[[Matthew Highmore]], Kanada jäähokimängija *[[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Hiller]], endine Šveits jäähokimängija *[[Roope Hintz]], Soome jäähokimängija *[[Peter Hirsch]], endine Taani jäähokimängija *[[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Josh Ho-Sang]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Hoffman]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Holden]], endine Kanada jäähokimängija *[[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]], Kanada jäähokimängija *[[Philip Holm]], Rootsi jäähokimängija *[[Axel Holmström]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Holøs]], Norra jäähokimängija *[[Korbinian Holzer]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija *[[Julius Honka]], Soome jäähokimängija *[[Bo Horvat]], Kanada jäähokimängija *[[Marián Hossa]], endine Slovakkia jäähokimängija *[[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija *[[Quinton Howden]], Kanada jäähokimängija *[[Gordon Howe]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Hrivík]], Slovakkia jäähokimängija *[[Filip Hronek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Šimon Hrubec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jonathan Huberdeau]], Kanada jäähokimängija *[[Július Hudáček]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jack Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Linus Hultström]], Rootsi jäähokimängija *[[Brad Hunt]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Husso]], Soome jäähokimängija *[[Michael Hutchinson]], Kanada jäähokimängija *[[Lenni Hämeenaho]], Soome jäähokimängija *[[Markus Hännikäinen]], Soome jäähokimängija *[[Marcus Högberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Nils Höglander]], Rootsi jäähokimängija *[[Patric Hörnqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Hyka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Zach Hyman]], Kanada jäähokimängija ==I== *[[Henri Ikonen]], Soome jäähokimängija *[[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[Jere Innala]], Soome jäähokimängija ==J== *[[Jaromír Jágr]], Tšehhi jäähokimängija *[[Julian Jakobsen]], Taani jäähokimängija *[[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija, *[[Juhani Jasu]], Soome jäähokimängija, Soome meister *[[Dmitrij Jaškin]], Tšehhi jäähokimängija *[[Arto Javanainen]], Soome jäähokimängija *[[Boone Jenner]], Kanada jäähokimängija *[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Nicklas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Jesse Joensuu]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija *[[Emil Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Linus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Luke Johnson]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Andreas Johnsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jyrki Jokipakka]], Soome jäähokimängija *[[Caleb Jones]], USA jäähokimängija *[[Martin Jones]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Jooris]], Kanada jäähokimängija *[[Michal Jordán]], Tšehhi jäähokimängija *[[Curtis Joseph]], endine Kanada jäähokimängija *[[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Jovanovski]], endine Kanada jäähokimängija *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija *[[Tomáš Jurčo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Calle Järnkrok]], Rootsi jäähokimängija *[[Jan-Mikael Järvinen]], Soome jäähokimängija, Soome meister ==K== *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Wyatt Kaiser]], USA jäähokimängija *[[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija *[[Niko Kapanen]], Soome jäähokimängija, maailmameister, Gagarini karika võitja, Soome koondislane *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija *[[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija *[[Ondřej Kaše]], Tšehhi jäähokimängija *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joey Keane]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Duncan Keith]], Kanada jäähokimängija *[[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[Adrian Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Mario Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Michal Kempný]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joonas Kemppainen]], Soome jäähokimängija *[[Alexander Kerfoot]], Kanada jäähokimängija *[[Jujhar Khaira]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija *[[Miikka Kiprusoff]], endine Soome jäähokimängija *[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija *[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija *[[Linus Klasen]], Rootsi jäähokimängija *[[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[Carl Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[John Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rob Klinkhammer]], Kanada jäähokimängija *[[Lukáš Klok]], Tšehhi jäähokimängija *[[Samuel Kňažko]], Slovakkia jäähokimängija *[[Corban Knight]], Kanada jäähokimängija *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[Toni Koivisto]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Saku Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Leo Komarov]], Soome jäähokimängija *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija *[[Petri Kontiola]], Soome jäähokimängija *[[Anže Kopitar]], Sloveenia jäähokimängija *[[Markus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Lauri Korpikoski]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Koskinen]], Soome jäähokimängija *[[Jarno Koskiranta]], Soome jäähokimängija *[[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija *[[Diego Kostner]], Itaalia jäähokimängija *[[Jan Košťálek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jan Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michal Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ondřej Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Král]], Tšehhi jäähokimängija *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Krejčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Emil Kristensen]], Taani jäähokimängija *[[Michal Krištof]], Slovakkia jäähokimängija *[[Niklas Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Staffan Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Uwe Krupp]], endine Saksamaa jäähokimängija *[[Marcus Krüger]], Rootsi jäähokimängija *[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija *[[Jari Kurri]], endine Soome jäähokimängija *[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija *[[Kaapo Kähkönen]], Soome jäähokimängija *[[David Kämpf]], Tšehhi jäähokimängija *[[Olaf Kölzig]], Saksamaa jäähokimängija *[[Tom Kühnhackl]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Stanley karika võitja, Saksamaa koondislane *[[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija ==L== *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lander]], Rootsi jäähokimängija *[[Gabriel Landeskog]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Lankinen]], Soome jäähokimängija *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija *[[Emil Larmi]], Soome jäähokimängija *[[Oliver Larsen]], Taani jäähokimängija, Taani koondislane *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija *[[Adam Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan Lasch]], USA jäähokimängija, Šveitsi meister, mitmekordne Rootsi meister *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Oliver Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija *[[Vincent Lecavalier]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brian Leetch]], USA endine jäähokimängija *[[Artturi Lehkonen]], Soome jäähokimängija *[[Robin Lehner]], Rootsi jäähokimängija *[[Jori Lehterä]], Soome jäähokimängija *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija *[[Radan Lenc]], Tšehhi jäähokimängija *[[Sami Lepistö]], Soome jäähokimängija *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Lidström]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Lilleberg]], Norra jäähokimängija *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija *[[Esa Lindell]], Soome jäähokimängija *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija *[[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Stefan Loibl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Anthony Louis]], USA jäähokimängija *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija *[[Milan Lucic]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lundell]], Soome jäähokimängija *[[Niclas Lundgren]], Rootsi jäähokimängija *[[Roberto Luongo]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ukko-Pekka Luukkonen]], Soome jäähokimängija ==M== *[[Brooks Macek]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Marinčin]], Slovakkia jäähokimängija *[[Pekka Marjamäki]], Soome jäähokimängija *[[Mitch Marner]], Kanada jäähokimängija *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Mazanec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija *[[Johan Mattsson]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister, juunioride maailmameister *[[Robert Mayer]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija *[[Jake McCabe]], USA jäähokimängija *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Ilari Melart]], Soome jäähokimängija *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija *[[Brennan Menell]], USA-Venemaa jäähokimängija *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Merkley]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Messier]], Kanada jäähokimängija *[[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija *[[Marc Michaelis]], Saksamaa jäähokimängija *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija *[[Niko Mikkola]], Soome jäähokimängija *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija *[[Ryan Miller]], USA endine jäähokimängija *[[Fraser Minten]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Modano]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Sean Monahan]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Montembeault]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Montour]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Morley]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Morrissey]], Kanada jäähokimängija *[[Joe Morrow]], Kanada jäähokimängija *[[J.J. Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Petr Mrázek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joe Murphy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Trevor Murphy]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Murray]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Murray]], Kanada jäähokimängija *[[David Musil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija *[[Saku Mäenalanen]], Soome jäähokimängija *[[Olli Määttä]], Soome jäähokimängija *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija *[[Moritz Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija ==N== *[[Rick Nash]], endine Kanada jäähokimängija *[[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Nestrašil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Nicholls]], Kanada jäähokimängija *[[Mathias Niederberger]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Scott Niedermayer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Nino Niederreiter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frans Nielsen]] Taani jäähokimängija *[[Simon Nielsen]], Taani jäähokimängija *[[Antti Niemi]], endine Soome jäähokimängija *[[Joe Nieuwendyk]], endine Kanada jäähokimängija *[[Marcel Noebels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nelson Nogier]], Kanada jäähokimängija *[[Owen Nolan]], Kanada endine jäähokimängija *[[Maxim Noreau]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Nosek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija *[[Linus Nässén]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Joonas Nättinen]], Soome jäähokimängija *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija ==O== *[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija *[[Jamie Oleksiak]], Kanada jäähokimängija *[[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Mathis Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Krzysztof Oliwa]], Poola endine jäähokimängija *[[Juho Olkinuora]], Soome jäähokimängija *[[Anton Olsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[Bobby Orr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Joni Ortio]], Soome jäähokimängija *[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija ==P== *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija *[[Iiro Pakarinen]], Soome jäähokimängija *[[Ondřej Palát]], Tšehhi jäähokimängija *[[Richard Pánik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Cédric Paquette]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija *[[David Pastrňák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija *[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija *[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija *[[Harri Pesonen]], Soome jäähokimängija *[[Janne Pesonen]], endine Soome jäähokimängija *[[JJ Peterka]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Leonhard Pföderl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Chris Phillips]], endine Kanada jäähokimängija *[[Calvin Pickard]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Pietrangelo]], Kanada jäähokimängija *[[Antti Pihlström]], Soome jäähokimängija *[[Brandon Pirri]], Kanada jäähokimängija *[[Matthias Plachta]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jacques Plante]], Kanada jäähokimängija *[[Kyle Platzer]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija *[[Justin Pogge]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Pokka]], Soome jäähokimängija *[[Kristián Pospíšil]], Slovakkia jäähokimängija *[[Denis Potvin]], endine Kanada jäähokimängija *[[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[Robin Press]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Carey Price]], Kanada jäähokimängija *[[Ivan Provorov]], Venemaa jäähokimängija *[[Cliff Pu]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Puljujärvi]], Soome jäähokimängija *[[Teemu Pulkkinen]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Pulock]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Valtteri Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Mika Pyörälä]], Soome jäähokimängija *[[Mark Pysyk]], Kanada jäähokimängija ==R== *[[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Toni Rajala]], Soome jäähokimängija *[[Sampo Ranta]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Reaves]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Rech]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Peter Regin]], Taani jäähokimängija *[[Lukas Reichel]], Saksamaa jäähokimängija *[[James Reimer]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Reinhart]], Kanada jäähokimängija *[[Borna Rendulić]], Horvaatia jäähokimängija *[[Michal Řepík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tanner Richard]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija *[[Tobias Rieder]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Riikola]], Soome jäähokimängija *[[Pekka Rinne]], endine Soome jäähokimängija *[[Jaakko Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija *[[David Rittich]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mat Robinson]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Rodrigues]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Røndbjerg]], Taani jäähokimängija *[[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija *[[Jack Roslovic]], USA jäähokimängija *[[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Jérémy Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Roy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Martin Røymark]], Norra jäähokimängija *[[Niklas Rubin]], Rootsi jäähokimängija *[[Kristiāns Rubīns]], Läti jäähokimängija *[[Patrick Russell]], Taani jäähokimängija *[[Karri Rämö]], Soome jäähokimängija *[[Aatu Räty]], Soome jäähokimängija *[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija ==S== *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jere Sallinen]], Soome jäähokimängija *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija *[[Juuse Saros]], Soome jäähokimängija *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija *[[Veli-Matti Savinainen]], Soome jäähokimängija *[[Marco Scandella]], Kanada jäähokimängija *[[Reece Scarlett]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Henrik Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Lukáš Sedlák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tyler Seguin]], Kanada jäähokimängija *[[Moritz Seider]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jiří Sekáč]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Sekera]], Slovakkia jäähokimängija *[[Teemu Selänne]], Soome jäähokimängija *[[Damon Severson]], Kanada jäähokimängija *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Simon]], Tšehhi jäähokimängija *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija *[[Pavol Skalický]], Slovakkia jäähokimängija *[[Ville Skinnari]], endine Soome jäähokimängija *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[David Sklenička]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija *[[Gemel Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Givani Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Jeremy Smith]], USA-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija *[[Jason Spezza]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija *[[Eric Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[Bernhard Starkbaum]], Austria jäähokimängija *[[Jakob Stenqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Stolarz]], USA jäähokimängija *[[Mark Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Matěj Stránský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ben Street]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Streit]], endine Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Marco Sturm]], Saksamaa endine jäähokimängija *[[Nico Sturm]], Saksamaa jäähokimängija, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Malcolm Subban]], Kanada jäähokimängija *[[Alpo Suhonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mats Sundin]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Oskar Sundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[Pius Suter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Sutter]], Kanada jäähokimängija *[[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Svedberg]], Kasahstani-Rootsi jäähokimängija *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija *[[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija *[[Carl Söderberg]], Rootsi jäähokimängija ==Š== *[[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija *[[Radim Šimek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Špaček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Patrik Štefan]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Libor Šulák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija ==Z== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Libor Zábranský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Zetterberg]], endine Rootsi jäähokimängija. *[[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija *[[Hynek Zohorna]], Tšehhi jäähokimängija *[[Dainius Zubrus]], endine Leedu jäähokimängija ==T== *[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[Tomáš Tatar]], Slovakkia jäähokimängija *[[John Tavares]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Tedenby]], Rootsi jäähokimängija *[[Chris Terry]], Kanada jäähokimängija *[[Teuvo Teräväinen]], Soome jäähokimängija *[[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[José Théodore]], endine Kanada jäähokimängija *[[Shea Theodore]], Kanada jäähokimängija *[[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija *[[Tim Thomas]], USA endine jäähokimängija *[[Logan Thompson]], Kanada jäähokimängija *[[Frederik Tiffels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Esa Tikkanen]], endine Soome jäähokimängija *[[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[Eeli Tolvanen]], Soome jäähokimängija *[[David Tomášek]], Tšehhi jäähokimängija *[[John Tripp]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexander True]], Taani jäähokimängija *[[Sven Tumba]], Rootsi jäähokimängija *[[Roman Turek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Pierre Turgeon]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Tömmernes]], Rootsi jäähokimängija ==U== *[[Linus Ullmark]], Rootsi jäähokimängija *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija ==V== *[[Curtis Valk]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Vanek]], endine Austria jäähokimängija *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija *[[Karel Vejmelka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Kristian Vesalainen]], Soome jäähokimängija *[[Linus Videll]], Rootsi jäähokimängija *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Vrána]], Tšehhi jäähokimängija ==W== *[[Nathan Walker]], Austraalia jäähokimängija *[[Sinuhe Wallinheimo]], endine Soome jäähokimängija *[[Lucas Wallmark]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Wallstedt]], Rootsi jäähokimängija *[[Cam Ward]], Kanada endine jäähokimängija *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Wedgewood]], Kanada jäähokimängija *[[Alexander Wennberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Pathrik Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Ponthus Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Blake Wheeler]], USA jäähokimängija *[[Colby Williams]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Wilson]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Petteri Wirtanen]], Soome jäähokimängija *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija *[[Tyler Wotherspoon]], Kanada jäähokimängija *[[Sebastian Wännström]], Rootsi jäähokimängija ==Y== *[[Brandon Yip]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija *[[Zach Yuen]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane [[Kategooria:Jäähokimängijad| ]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] h2vbb7pzu3f8deepck389i0u6z5f58q 7157557 7157523 2026-05-20T07:12:46Z Velirand 67997 /* V */ 7157557 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud jäähokimängijaid {{tähed}} ==A== *[[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]], Taani jäähokimängija *[[Juhamatti Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Miro Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Justin Abdelkader]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister, Šveitsi meister, USA koondislane *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Pontus Åberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija *[[Noel Acciari]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Luke Adam]], Kanada jäähokimängija *[[Kenny Agostino]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Sebastian Aho]], Soome jäähokimängija *[[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]], Rootsi jäähokimängija *[[Jason Akeson]], Kanada jäähokimängija *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija *[[Nerijus Ališauskas]], Leedu jäähokimängija *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Almqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Andres Ambühl]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[Wendell Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Andy Andreoff]], Kanada jäähokimängija *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine elukutseline jäähokimängija *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija *[[Niklas Arell]], Rootsi jäähokimängija *[[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija, mitmekordne Šveitsi meister, USA koondislane *[[Mantas Armalis]], Leedu jäähokimängija *[[Joel Armia]], Soome jäähokimängija *[[Viktor Arvidsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Carter Ashton]], Kanada jäähokimängija *[[Jaroslav Askarov]], Venemaa jäähokimängija *[[Kaspars Astašenko]], Läti jäähokimängija *[[Justin Azevedo]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Aubé-Kubel]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Audette]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Auksi]], Kanada jäähokimängija *[[Brady Austin]], Kanada jäähokimängija *[[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija ==B== *[[Mikael Backlund]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija *[[Helmuts Balderis]], endine Läti jäähokimängija *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[Derek Barach]], USA jäähokimängija *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Bartošák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija *[[Oskars Batņa]], Läti jäähokimängija *[[Mathias Bau Hansen]], Taani jäähokimängija *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija *[[Pierre-Édouard Bellemare]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Emil Bemström]], Rootsi jäähokimängija *[[Lukas Bengtsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija *[[Bryan Berard]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija *[[Filip Berglund]], Rootsi jäähokimängija *[[Lean Bergmann]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija *[[Charles Bertrand]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija *[[Lian Bichsel]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jordan Binnington]], Kanada jäähokimängija *[[Danny aus den Birken]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Patrick Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija *[[Joachim Blichfeld]], Taani jäähokimängija *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija *[[Matěj Blümel]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija *[[Jesper Boqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija *[[Jeremy Bracco]], USA jäähokimängija, juunioride maailmameister, Calder Cupi võitja *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija *[[Jesper Bratt]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Brodeur]], endine Kanada jäähokimängija *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Brodin]], Rootsi jäähokimängija *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Brulé]], endine Kanada jäähokimängija *[[Lars Bryggman]], Rootsi jäähokimängija *[[Rihards Bukarts]], Läti jäähokimängija *[[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija *[[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija *[[Aleksandr Burmistrov]], Venemaa jäähokimängija *[[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija *[[Ludwig Byström]], Rootsi jäähokimängija ==C== *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Camara]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija *[[Patrik Carlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija *[[Jeff Carter]], Kanada endine jäähokimängija *[[Cody Ceci]], Kanada jäähokimängija *[[Peter Cehlárik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Erik Černák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Roman Červenka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Chaput]], Kanada jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Zdeno Chára]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jake Chelios]], USA-Kanada jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija *[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Filip Chytil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oskars Cibuļskis]], Läti jäähokimängija *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija *[[Casey Cizikas]], Kanada jäähokimängija *[[Fredrik Claesson]], Rootsi jäähokimängija, juunioride maailmameister, Gagarini karika võitja *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Clark]], Kanada jäähokimängija *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija *[[Cal Clutterbuck]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Crawford]], endine Kanada jäähokimängija *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija *[[Mariusz Czerkawski]], Poola endine jäähokimängija *[[Kodie Curran]], Kanada jäähokimängija, Norra meister, Taani meister ==D== *[[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija *[[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonathan Dahlén]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Dahlin]], Rootsi jäähokimängija *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Dallman]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija *[[Marko Daňo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Oscar Dansk]], Rootsi jäähokimängija *[[Lauris Dārziņš]], Läti jäähokimängija *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija *[[Jonathan Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Marcus Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija *[[Raphael Diaz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Dichow]], Taani jäähokimängija *[[Jason Dickinson]], Kanada jäähokimängija *[[Brenden Dillon]], Kanada jäähokimängija *[[Rick DiPietro]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Christian Djoos]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Djuse]], Rootsi jäähokimängija *[[Noah Dobson]], Kanada jäähokimängija *[[Louis Domingue]], Kanada jäähokimängija *[[Joonas Donskoi]], Soome jäähokimängija *[[Lukáš Dostál]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Draisaitl]], Saksamaa jäähokimängija, WHL-i võitja, Saksamaa koondislane, Saksamaa aasta parim meessportlane *[[Chris Driedger]], Kanada jäähokimängija *[[Jan Drozg]], Sloveenia jäähokimängija *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija *[[Mārtiņš Dzierkals]], Läti jäähokimängija *[[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Duchene]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija ==E== *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Ebert]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Alexander Edler]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Egli]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija *[[Yasin Ehliz]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Christian Ehrhoff]], Saksamaa jäähokimängija *[[Markus Eisenschmid]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Victor Ejdsell]], Rootsi jäähokimängija *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Ekholm]], Rootsi jäähokimängija *[[Oliver Ekman-Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Lars Eller]], Taani jäähokimängija *[[Brian Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Ellis]], Kanada jäähokimängija *[[Dennis Endras]], Saksamaa jäähokimängija *[[Pierre Engvall]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija *[[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jhonas Enroth]], Rootsi jäähokimängija *[[Joacim Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Loui Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Teemu Eronen]], Soome jäähokimängija *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija *[[Dennis Everberg]], Rootsi jäähokimängija ==F== *[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija *[[Radek Faksa]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oscar Fantenberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Fast]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Fasth]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija *[[Eric Fehr]], Kanada endine jäähokimängija *[[Dylan Ferguson]], Kanada jäähokimängija, Kelly Cupi võitja *[[Landon Ferraro]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija *[[Valtteri Filppula]], Soome jäähokimängija *[[Giovanni Fiore]], Kanada jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister *[[Tomáš Fleischmann]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Damien Fleury]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Haydn Fleury]], Kanada jäähokimängija *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Foerster]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija *[[Christian Folin]], Rootsi jäähokimängija *[[Spencer Foo]], Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Gustav Forsling]], Rootsi jäähokimängija *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Pavel Francouz]], Tšehhi jäähokimängija *[[Cody Franson]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija *[[Max Friberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Michael Frolík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Linus Fröberg]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Zachary Fucale]], Kanada jäähokimängija, juunioride maailmameister *[[Grant Fuhr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Yutaka Fukufuji]], Jaapani jäähokimängija *[[Dominik Furch]], Tšehhi jäähokimängija ==G== *[[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Galbraith]], endine Taani jäähokimängija *[[Brendan Gallagher]], Kanada jäähokimängija *[[Frédérick Gaudreau]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Gawanke]], Saksamaa jäähokimängija *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[Éric Gélinas]], Kanada jäähokimängija *[[Leonardo Genoni]], Šveitsi jäähokimängija *[[Chay Genoway]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Gernát]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Graham]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija *[[Morten Green]], endine Taani jäähokimängija *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija *[[Thomas Greiss]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija *[[Wayne Gretzky]], endine Kanada jäähokimängija *[[Philipp Grubauer]], Saksamaa jäähokimängija, OHL-i võitja, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Radko Gudas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Carl Gunnarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Gustavsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Max Görtz]], Rootsi jäähokimängija *[[Richard Gynge]], Rootsi jäähokimängija ==H== *[[Henrik Haapala]], Soome jäähokimängija *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija *[[Carl Hagelin]], Rootsi jäähokimängija *[[Patrick Hager]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jani Hakanpää]], Soome jäähokimängija *[[Jaroslav Halák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija *[[Robin Hanzl]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Harding]], Kanada endine jäähokimängija *[[Nichlas Hardt]], Taani jäähokimängija *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[Teemu Hartikainen]], Soome jäähokimängija *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Henrik Haukeland]], Norra jäähokimängija *[[Erik Haula]], Soome jäähokimängija *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[Dany Heatley]], Kanada jäähokimängija, olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister, Kanada koondislane *[[Victor Hedman]], Rootsi jäähokimängija *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija *[[Miro Heiskanen]], Soome jäähokimängija *[[Adam Helewka]], Kanada jäähokimängija *[[Magnus Hellberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija *[[Raimo Helminen]], endine Soome jäähokimängija *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Hietanen]], Soome jäähokimängija *[[Matthew Highmore]], Kanada jäähokimängija *[[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Hiller]], endine Šveits jäähokimängija *[[Roope Hintz]], Soome jäähokimängija *[[Peter Hirsch]], endine Taani jäähokimängija *[[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Josh Ho-Sang]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Hoffman]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Holden]], endine Kanada jäähokimängija *[[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]], Kanada jäähokimängija *[[Philip Holm]], Rootsi jäähokimängija *[[Axel Holmström]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Holøs]], Norra jäähokimängija *[[Korbinian Holzer]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija *[[Julius Honka]], Soome jäähokimängija *[[Bo Horvat]], Kanada jäähokimängija *[[Marián Hossa]], endine Slovakkia jäähokimängija *[[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija *[[Quinton Howden]], Kanada jäähokimängija *[[Gordon Howe]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Hrivík]], Slovakkia jäähokimängija *[[Filip Hronek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Šimon Hrubec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jonathan Huberdeau]], Kanada jäähokimängija *[[Július Hudáček]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jack Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Linus Hultström]], Rootsi jäähokimängija *[[Brad Hunt]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Husso]], Soome jäähokimängija *[[Michael Hutchinson]], Kanada jäähokimängija *[[Lenni Hämeenaho]], Soome jäähokimängija *[[Markus Hännikäinen]], Soome jäähokimängija *[[Marcus Högberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Nils Höglander]], Rootsi jäähokimängija *[[Patric Hörnqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Hyka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Zach Hyman]], Kanada jäähokimängija ==I== *[[Henri Ikonen]], Soome jäähokimängija *[[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[Jere Innala]], Soome jäähokimängija ==J== *[[Jaromír Jágr]], Tšehhi jäähokimängija *[[Julian Jakobsen]], Taani jäähokimängija *[[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija, *[[Juhani Jasu]], Soome jäähokimängija, Soome meister *[[Dmitrij Jaškin]], Tšehhi jäähokimängija *[[Arto Javanainen]], Soome jäähokimängija *[[Boone Jenner]], Kanada jäähokimängija *[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Nicklas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Jesse Joensuu]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija *[[Emil Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Linus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Luke Johnson]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Andreas Johnsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jyrki Jokipakka]], Soome jäähokimängija *[[Caleb Jones]], USA jäähokimängija *[[Martin Jones]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Jooris]], Kanada jäähokimängija *[[Michal Jordán]], Tšehhi jäähokimängija *[[Curtis Joseph]], endine Kanada jäähokimängija *[[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Jovanovski]], endine Kanada jäähokimängija *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija *[[Tomáš Jurčo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Calle Järnkrok]], Rootsi jäähokimängija *[[Jan-Mikael Järvinen]], Soome jäähokimängija, Soome meister ==K== *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Wyatt Kaiser]], USA jäähokimängija *[[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija *[[Niko Kapanen]], Soome jäähokimängija, maailmameister, Gagarini karika võitja, Soome koondislane *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija *[[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija *[[Ondřej Kaše]], Tšehhi jäähokimängija *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joey Keane]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Duncan Keith]], Kanada jäähokimängija *[[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[Adrian Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Mario Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Michal Kempný]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joonas Kemppainen]], Soome jäähokimängija *[[Alexander Kerfoot]], Kanada jäähokimängija *[[Jujhar Khaira]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija *[[Miikka Kiprusoff]], endine Soome jäähokimängija *[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija *[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija *[[Linus Klasen]], Rootsi jäähokimängija *[[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[Carl Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[John Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rob Klinkhammer]], Kanada jäähokimängija *[[Lukáš Klok]], Tšehhi jäähokimängija *[[Samuel Kňažko]], Slovakkia jäähokimängija *[[Corban Knight]], Kanada jäähokimängija *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[Toni Koivisto]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Saku Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Leo Komarov]], Soome jäähokimängija *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija *[[Petri Kontiola]], Soome jäähokimängija *[[Anže Kopitar]], Sloveenia jäähokimängija *[[Markus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Lauri Korpikoski]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Koskinen]], Soome jäähokimängija *[[Jarno Koskiranta]], Soome jäähokimängija *[[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija *[[Diego Kostner]], Itaalia jäähokimängija *[[Jan Košťálek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jan Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michal Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ondřej Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Král]], Tšehhi jäähokimängija *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Krejčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Emil Kristensen]], Taani jäähokimängija *[[Michal Krištof]], Slovakkia jäähokimängija *[[Niklas Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Staffan Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Uwe Krupp]], endine Saksamaa jäähokimängija *[[Marcus Krüger]], Rootsi jäähokimängija *[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija *[[Jari Kurri]], endine Soome jäähokimängija *[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija *[[Kaapo Kähkönen]], Soome jäähokimängija *[[David Kämpf]], Tšehhi jäähokimängija *[[Olaf Kölzig]], Saksamaa jäähokimängija *[[Tom Kühnhackl]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Stanley karika võitja, Saksamaa koondislane *[[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija ==L== *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lander]], Rootsi jäähokimängija *[[Gabriel Landeskog]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Lankinen]], Soome jäähokimängija *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija *[[Emil Larmi]], Soome jäähokimängija *[[Oliver Larsen]], Taani jäähokimängija, Taani koondislane *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija *[[Adam Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan Lasch]], USA jäähokimängija, Šveitsi meister, mitmekordne Rootsi meister *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Oliver Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija *[[Vincent Lecavalier]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brian Leetch]], USA endine jäähokimängija *[[Artturi Lehkonen]], Soome jäähokimängija *[[Robin Lehner]], Rootsi jäähokimängija *[[Jori Lehterä]], Soome jäähokimängija *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija *[[Radan Lenc]], Tšehhi jäähokimängija *[[Sami Lepistö]], Soome jäähokimängija *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Lidström]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Lilleberg]], Norra jäähokimängija *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija *[[Esa Lindell]], Soome jäähokimängija *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija *[[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Stefan Loibl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Anthony Louis]], USA jäähokimängija *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija *[[Milan Lucic]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lundell]], Soome jäähokimängija *[[Niclas Lundgren]], Rootsi jäähokimängija *[[Roberto Luongo]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ukko-Pekka Luukkonen]], Soome jäähokimängija ==M== *[[Brooks Macek]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Marinčin]], Slovakkia jäähokimängija *[[Pekka Marjamäki]], Soome jäähokimängija *[[Mitch Marner]], Kanada jäähokimängija *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Mazanec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija *[[Johan Mattsson]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister, juunioride maailmameister *[[Robert Mayer]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija *[[Jake McCabe]], USA jäähokimängija *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Ilari Melart]], Soome jäähokimängija *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija *[[Brennan Menell]], USA-Venemaa jäähokimängija *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Merkley]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Messier]], Kanada jäähokimängija *[[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija *[[Marc Michaelis]], Saksamaa jäähokimängija *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija *[[Niko Mikkola]], Soome jäähokimängija *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija *[[Ryan Miller]], USA endine jäähokimängija *[[Fraser Minten]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Modano]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Sean Monahan]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Montembeault]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Montour]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Morley]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Morrissey]], Kanada jäähokimängija *[[Joe Morrow]], Kanada jäähokimängija *[[J.J. Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Petr Mrázek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joe Murphy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Trevor Murphy]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Murray]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Murray]], Kanada jäähokimängija *[[David Musil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija *[[Saku Mäenalanen]], Soome jäähokimängija *[[Olli Määttä]], Soome jäähokimängija *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija *[[Moritz Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija ==N== *[[Rick Nash]], endine Kanada jäähokimängija *[[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Nestrašil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Nicholls]], Kanada jäähokimängija *[[Mathias Niederberger]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Scott Niedermayer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Nino Niederreiter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frans Nielsen]] Taani jäähokimängija *[[Simon Nielsen]], Taani jäähokimängija *[[Antti Niemi]], endine Soome jäähokimängija *[[Joe Nieuwendyk]], endine Kanada jäähokimängija *[[Marcel Noebels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nelson Nogier]], Kanada jäähokimängija *[[Owen Nolan]], Kanada endine jäähokimängija *[[Maxim Noreau]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Nosek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija *[[Linus Nässén]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Joonas Nättinen]], Soome jäähokimängija *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija ==O== *[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija *[[Jamie Oleksiak]], Kanada jäähokimängija *[[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Mathis Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Krzysztof Oliwa]], Poola endine jäähokimängija *[[Juho Olkinuora]], Soome jäähokimängija *[[Anton Olsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[Bobby Orr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Joni Ortio]], Soome jäähokimängija *[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija ==P== *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija *[[Iiro Pakarinen]], Soome jäähokimängija *[[Ondřej Palát]], Tšehhi jäähokimängija *[[Richard Pánik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Cédric Paquette]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija *[[David Pastrňák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija *[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija *[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija *[[Harri Pesonen]], Soome jäähokimängija *[[Janne Pesonen]], endine Soome jäähokimängija *[[JJ Peterka]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Leonhard Pföderl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Chris Phillips]], endine Kanada jäähokimängija *[[Calvin Pickard]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Pietrangelo]], Kanada jäähokimängija *[[Antti Pihlström]], Soome jäähokimängija *[[Brandon Pirri]], Kanada jäähokimängija *[[Matthias Plachta]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jacques Plante]], Kanada jäähokimängija *[[Kyle Platzer]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija *[[Justin Pogge]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Pokka]], Soome jäähokimängija *[[Kristián Pospíšil]], Slovakkia jäähokimängija *[[Denis Potvin]], endine Kanada jäähokimängija *[[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[Robin Press]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Carey Price]], Kanada jäähokimängija *[[Ivan Provorov]], Venemaa jäähokimängija *[[Cliff Pu]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Puljujärvi]], Soome jäähokimängija *[[Teemu Pulkkinen]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Pulock]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Valtteri Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Mika Pyörälä]], Soome jäähokimängija *[[Mark Pysyk]], Kanada jäähokimängija ==R== *[[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Toni Rajala]], Soome jäähokimängija *[[Sampo Ranta]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Reaves]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Rech]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Peter Regin]], Taani jäähokimängija *[[Lukas Reichel]], Saksamaa jäähokimängija *[[James Reimer]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Reinhart]], Kanada jäähokimängija *[[Borna Rendulić]], Horvaatia jäähokimängija *[[Michal Řepík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tanner Richard]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija *[[Tobias Rieder]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Riikola]], Soome jäähokimängija *[[Pekka Rinne]], endine Soome jäähokimängija *[[Jaakko Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija *[[David Rittich]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mat Robinson]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Rodrigues]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Røndbjerg]], Taani jäähokimängija *[[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija *[[Jack Roslovic]], USA jäähokimängija *[[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Jérémy Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Roy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Martin Røymark]], Norra jäähokimängija *[[Niklas Rubin]], Rootsi jäähokimängija *[[Kristiāns Rubīns]], Läti jäähokimängija *[[Patrick Russell]], Taani jäähokimängija *[[Karri Rämö]], Soome jäähokimängija *[[Aatu Räty]], Soome jäähokimängija *[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija ==S== *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jere Sallinen]], Soome jäähokimängija *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija *[[Juuse Saros]], Soome jäähokimängija *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija *[[Veli-Matti Savinainen]], Soome jäähokimängija *[[Marco Scandella]], Kanada jäähokimängija *[[Reece Scarlett]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Henrik Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Lukáš Sedlák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tyler Seguin]], Kanada jäähokimängija *[[Moritz Seider]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jiří Sekáč]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Sekera]], Slovakkia jäähokimängija *[[Teemu Selänne]], Soome jäähokimängija *[[Damon Severson]], Kanada jäähokimängija *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Simon]], Tšehhi jäähokimängija *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija *[[Pavol Skalický]], Slovakkia jäähokimängija *[[Ville Skinnari]], endine Soome jäähokimängija *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[David Sklenička]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija *[[Gemel Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Givani Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Jeremy Smith]], USA-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija *[[Jason Spezza]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija *[[Eric Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[Bernhard Starkbaum]], Austria jäähokimängija *[[Jakob Stenqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Stolarz]], USA jäähokimängija *[[Mark Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Matěj Stránský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ben Street]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Streit]], endine Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Marco Sturm]], Saksamaa endine jäähokimängija *[[Nico Sturm]], Saksamaa jäähokimängija, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Malcolm Subban]], Kanada jäähokimängija *[[Alpo Suhonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mats Sundin]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Oskar Sundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[Pius Suter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Sutter]], Kanada jäähokimängija *[[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Svedberg]], Kasahstani-Rootsi jäähokimängija *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija *[[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija *[[Carl Söderberg]], Rootsi jäähokimängija ==Š== *[[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija *[[Radim Šimek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Špaček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Patrik Štefan]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Libor Šulák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija ==Z== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Libor Zábranský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Zetterberg]], endine Rootsi jäähokimängija. *[[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija *[[Hynek Zohorna]], Tšehhi jäähokimängija *[[Dainius Zubrus]], endine Leedu jäähokimängija ==T== *[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[Tomáš Tatar]], Slovakkia jäähokimängija *[[John Tavares]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Tedenby]], Rootsi jäähokimängija *[[Chris Terry]], Kanada jäähokimängija *[[Teuvo Teräväinen]], Soome jäähokimängija *[[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[José Théodore]], endine Kanada jäähokimängija *[[Shea Theodore]], Kanada jäähokimängija *[[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija *[[Tim Thomas]], USA endine jäähokimängija *[[Logan Thompson]], Kanada jäähokimängija *[[Frederik Tiffels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Esa Tikkanen]], endine Soome jäähokimängija *[[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[Eeli Tolvanen]], Soome jäähokimängija *[[David Tomášek]], Tšehhi jäähokimängija *[[John Tripp]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexander True]], Taani jäähokimängija *[[Sven Tumba]], Rootsi jäähokimängija *[[Roman Turek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Pierre Turgeon]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Tömmernes]], Rootsi jäähokimängija ==U== *[[Linus Ullmark]], Rootsi jäähokimängija *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija ==V== *[[Urho Vaakabeinen]], Soome jäähokimängija *[[Curtis Valk]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Vanek]], endine Austria jäähokimängija *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija *[[Karel Vejmelka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Kristian Vesalainen]], Soome jäähokimängija *[[Linus Videll]], Rootsi jäähokimängija *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Vrána]], Tšehhi jäähokimängija ==W== *[[Nathan Walker]], Austraalia jäähokimängija *[[Sinuhe Wallinheimo]], endine Soome jäähokimängija *[[Lucas Wallmark]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Wallstedt]], Rootsi jäähokimängija *[[Cam Ward]], Kanada endine jäähokimängija *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Wedgewood]], Kanada jäähokimängija *[[Alexander Wennberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Pathrik Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Ponthus Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Blake Wheeler]], USA jäähokimängija *[[Colby Williams]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Wilson]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Petteri Wirtanen]], Soome jäähokimängija *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija *[[Tyler Wotherspoon]], Kanada jäähokimängija *[[Sebastian Wännström]], Rootsi jäähokimängija ==Y== *[[Brandon Yip]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija *[[Zach Yuen]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane [[Kategooria:Jäähokimängijad| ]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] 3fgalluolyb4e4ix0nt575i69ece203 7157558 7157557 2026-05-20T07:13:04Z Velirand 67997 /* V */ 7157558 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud jäähokimängijaid {{tähed}} ==A== *[[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *[[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]], Taani jäähokimängija *[[Juhamatti Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Miro Aaltonen]], Soome jäähokimängija *[[Justin Abdelkader]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister, Šveitsi meister, USA koondislane *[[Konrad Abeltshauser]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Pontus Åberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rodrigo Ābols]], Läti jäähokimängija *[[Noel Acciari]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Luke Adam]], Kanada jäähokimängija *[[Kenny Agostino]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Sebastian Aho]], Soome jäähokimängija *[[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]], Rootsi jäähokimängija *[[Jason Akeson]], Kanada jäähokimängija *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija *[[Nerijus Ališauskas]], Leedu jäähokimängija *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Almqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Andres Ambühl]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Andersen]], Taani jäähokimängija *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija *[[Wendell Anderson]], USA jäähokimängija, USA koondislane *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Andy Andreoff]], Kanada jäähokimängija *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine elukutseline jäähokimängija *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija *[[Niklas Arell]], Rootsi jäähokimängija *[[Mark Arcobello]], USA jäähokimängija, mitmekordne Šveitsi meister, USA koondislane *[[Mantas Armalis]], Leedu jäähokimängija *[[Joel Armia]], Soome jäähokimängija *[[Viktor Arvidsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Carter Ashton]], Kanada jäähokimängija *[[Jaroslav Askarov]], Venemaa jäähokimängija *[[Kaspars Astašenko]], Läti jäähokimängija *[[Justin Azevedo]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Aubé-Kubel]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Audette]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Auksi]], Kanada jäähokimängija *[[Brady Austin]], Kanada jäähokimängija *[[Yohann Auvitu]], Prantsusmaa jäähokimängija ==B== *[[Mikael Backlund]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Bailey]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Bakoš]], Slovakkia jäähokimängija *[[Rūdolfs Balcers]], Läti jäähokimängija *[[Helmuts Balderis]], endine Läti jäähokimängija *[[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[Derek Barach]], USA jäähokimängija *[[Mark Barberio]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija *[[Tom Barrasso]], endine USA jäähokimängija *[[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Bartošák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija *[[Oskars Batņa]], Läti jäähokimängija *[[Mathias Bau Hansen]], Taani jäähokimängija *[[Anthony Beauvillier]], Kanada jäähokimängija *[[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija *[[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija *[[Wade Belak]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Belfour]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jean Béliveau]], endine Kanada jäähokimängija *[[Pierre-Édouard Bellemare]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Emil Bemström]], Rootsi jäähokimängija *[[Lukas Bengtsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jamie Benn]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Bennett]], Kanada jäähokimängija *[[Bryan Berard]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Patrice Bergeron]], endine Kanada jäähokimängija *[[Filip Berglund]], Rootsi jäähokimängija *[[Lean Bergmann]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Reto Berra]], Šveitsi jäähokimängija *[[Charles Bertrand]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyler Bertuzzi]], Kanada jäähokimängija *[[Lian Bichsel]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jordan Binnington]], Kanada jäähokimängija *[[Danny aus den Birken]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Oliver Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Patrick Bjorkstrand]], Taani jäähokimängija *[[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Blais]], Kanada jäähokimängija *[[Joachim Blichfeld]], Taani jäähokimängija *[[Teodors Bļugers]], Läti jäähokimängija *[[Matěj Blümel]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija *[[Jesper Boqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija *[[Jeremy Bracco]], USA jäähokimängija, juunioride maailmameister, Calder Cupi võitja *[[Derick Brassard]], Kanada jäähokimängija *[[Jesper Bratt]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Brodeur]], endine Kanada jäähokimängija *[[T. J. Brodie]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Brodin]], Rootsi jäähokimängija *[[Laurent Brossoit]], Kanada jäähokimängija *[[Troy Brouwer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Brulé]], endine Kanada jäähokimängija *[[Lars Bryggman]], Rootsi jäähokimängija *[[Rihards Bukarts]], Läti jäähokimängija *[[Michael Bunting]], Kanada jäähokimängija *[[André Burakovsky]], Rootsi jäähokimängija *[[Aleksandr Burmistrov]], Venemaa jäähokimängija *[[Brent Burns]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Bäckström]], Rootsi jäähokimängija *[[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija *[[Paul Byron]], Kanada jäähokimängija *[[Ludwig Byström]], Rootsi jäähokimängija ==C== *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Camara]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija *[[Patrik Carlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija *[[Jeff Carter]], Kanada endine jäähokimängija *[[Cody Ceci]], Kanada jäähokimängija *[[Peter Cehlárik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Erik Černák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Roman Červenka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Chabot]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Chaput]], Kanada jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Zdeno Chára]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jake Chelios]], USA-Kanada jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Ben Chiarot]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Chiasson]], Kanada jäähokimängija *[[Filip Chlapík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakob Chychrun]], Kanada–Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Filip Chytil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oskars Cibuļskis]], Läti jäähokimängija *[[Anthony Cirelli]], Kanada jäähokimängija *[[Casey Cizikas]], Kanada jäähokimängija *[[Fredrik Claesson]], Rootsi jäähokimängija, juunioride maailmameister, Gagarini karika võitja *[[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Clark]], Kanada jäähokimängija *[[Richard Clune]], Kanada jäähokimängija *[[Cal Clutterbuck]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Cogliano]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Connauton]], Kanada jäähokimängija *[[Benjamin Conz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan Cozens]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Cousins]], Kanada jäähokimängija *[[Logan Couture]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Cracknell]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Crawford]], endine Kanada jäähokimängija *[[Sidney Crosby]], Kanada jäähokimängija *[[Mariusz Czerkawski]], Poola endine jäähokimängija *[[Kodie Curran]], Kanada jäähokimängija, Norra meister, Taani meister ==D== *[[Stéphane Da Costa]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Kirby Dach]], Kanada jäähokimängija *[[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonathan Dahlén]], Rootsi jäähokimängija *[[Rasmus Dahlin]], Rootsi jäähokimängija *[[Sebastian Dahm]], Taani jäähokimängija *[[Alexandre Daigle]], endine Kanada jäähokimängija *[[Michael Dal Colle]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Dallman]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Marek Ďaloga]], Slovakkia jäähokimängija *[[Phillip Danault]], Kanada jäähokimängija *[[Marko Daňo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Oscar Dansk]], Rootsi jäähokimängija *[[Lauris Dārziņš]], Läti jäähokimängija *[[Kaspars Daugaviņš]], Läti jäähokimängija *[[Jonathan Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Marcus Davidsson]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Nigel Dawes]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija *[[Jake DeBrusk]], Kanada jäähokimängija *[[Dylan DeMelo]], Kanada jäähokimängija *[[Jason Demers]], Kanada jäähokimängija *[[David Desharnais]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Deslauriers]], Kanada jäähokimängija *[[Raphael Diaz]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frederik Dichow]], Taani jäähokimängija *[[Jason Dickinson]], Kanada jäähokimängija *[[Brenden Dillon]], Kanada jäähokimängija *[[Rick DiPietro]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Christian Djoos]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Djuse]], Rootsi jäähokimängija *[[Noah Dobson]], Kanada jäähokimängija *[[Louis Domingue]], Kanada jäähokimängija *[[Joonas Donskoi]], Soome jäähokimängija *[[Lukáš Dostál]], Tšehhi jäähokimängija *[[Drew Doughty]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Draisaitl]], Saksamaa jäähokimängija, WHL-i võitja, Saksamaa koondislane, Saksamaa aasta parim meessportlane *[[Chris Driedger]], Kanada jäähokimängija *[[Jan Drozg]], Sloveenia jäähokimängija *[[Jonathan Drouin]], Kanada jäähokimängija *[[Mārtiņš Dzierkals]], Läti jäähokimängija *[[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Duchene]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Duclair]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Dumba]], Kanada jäähokimängija ==E== *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Ebert]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Alexander Edler]], Rootsi jäähokimängija *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Egli]], Šveitsi jäähokimängija *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija *[[Yasin Ehliz]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Christian Ehrhoff]], Saksamaa jäähokimängija *[[Markus Eisenschmid]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Victor Ejdsell]], Rootsi jäähokimängija *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Ekholm]], Rootsi jäähokimängija *[[Oliver Ekman-Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Lars Eller]], Taani jäähokimängija *[[Brian Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Ellis]], Kanada jäähokimängija *[[Dennis Endras]], Saksamaa jäähokimängija *[[Pierre Engvall]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija *[[Tyler Ennis]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jhonas Enroth]], Rootsi jäähokimängija *[[Joacim Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Loui Eriksson]], Rootsi jäähokimängija *[[Teemu Eronen]], Soome jäähokimängija *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija *[[Dennis Everberg]], Rootsi jäähokimängija ==F== *[[Robby Fabbri]], Kanada jäähokimängija *[[Radek Faksa]], Tšehhi jäähokimängija *[[Oscar Fantenberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Fast]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Fasth]], Rootsi jäähokimängija *[[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija *[[Eric Fehr]], Kanada endine jäähokimängija *[[Dylan Ferguson]], Kanada jäähokimängija, Kelly Cupi võitja *[[Landon Ferraro]], Kanada jäähokimängija *[[Kevin Fiala]], Šveitsi jäähokimängija *[[Valtteri Filppula]], Soome jäähokimängija *[[Giovanni Fiore]], Kanada jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister *[[Tomáš Fleischmann]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Damien Fleury]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Haydn Fleury]], Kanada jäähokimängija *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija *[[Tyson Foerster]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija *[[Christian Folin]], Rootsi jäähokimängija *[[Spencer Foo]], Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Gustav Forsling]], Rootsi jäähokimängija *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Pavel Francouz]], Tšehhi jäähokimängija *[[Cody Franson]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Frattin]], Kanada jäähokimängija *[[Max Friberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Michael Frolík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Linus Fröberg]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Zachary Fucale]], Kanada jäähokimängija, juunioride maailmameister *[[Grant Fuhr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Yutaka Fukufuji]], Jaapani jäähokimängija *[[Dominik Furch]], Tšehhi jäähokimängija ==G== *[[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Galbraith]], endine Taani jäähokimängija *[[Brendan Gallagher]], Kanada jäähokimängija *[[Frédérick Gaudreau]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Gaunce]], Kanada jäähokimängija *[[Leon Gawanke]], Saksamaa jäähokimängija *[[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[Éric Gélinas]], Kanada jäähokimängija *[[Leonardo Genoni]], Šveitsi jäähokimängija *[[Chay Genoway]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Gernát]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija *[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija *[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Grabner]], Austria jäähokimängija *[[Marc-André Gragnani]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Graham]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija *[[Alex Grant]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Graovac]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Graves]], Kanada jäähokimängija *[[Morten Green]], endine Taani jäähokimängija *[[A. J. Greer]], Kanada jäähokimängija *[[Thomas Greiss]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexandre Grenier]], Kanada jäähokimängija *[[Wayne Gretzky]], endine Kanada jäähokimängija *[[Philipp Grubauer]], Saksamaa jäähokimängija, OHL-i võitja, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Radko Gudas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Carl Gunnarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Filip Gustavsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Max Görtz]], Rootsi jäähokimängija *[[Richard Gynge]], Rootsi jäähokimängija ==H== *[[Henrik Haapala]], Soome jäähokimängija *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija *[[Carl Hagelin]], Rootsi jäähokimängija *[[Patrick Hager]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jani Hakanpää]], Soome jäähokimängija *[[Jaroslav Halák]], Slovakkia jäähokimängija *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija *[[Robin Hanzl]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Harding]], Kanada endine jäähokimängija *[[Nichlas Hardt]], Taani jäähokimängija *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[Teemu Hartikainen]], Soome jäähokimängija *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Henrik Haukeland]], Norra jäähokimängija *[[Erik Haula]], Soome jäähokimängija *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[Dany Heatley]], Kanada jäähokimängija, olümpiavõitja ja mitmekordne maailmameister, Kanada koondislane *[[Victor Hedman]], Rootsi jäähokimängija *[[Danton Heinen]], Kanada jäähokimängija *[[Miro Heiskanen]], Soome jäähokimängija *[[Adam Helewka]], Kanada jäähokimängija *[[Magnus Hellberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Darren Helm]], Kanada jäähokimängija *[[Raimo Helminen]], endine Soome jäähokimängija *[[Adam Henrique]], Kanada jäähokimängija *[[Fabrice Herzog]], Šveitsi jäähokimängija *[[Shaun Heshka]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Hietanen]], Soome jäähokimängija *[[Matthew Highmore]], Kanada jäähokimängija *[[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Hiller]], endine Šveits jäähokimängija *[[Roope Hintz]], Soome jäähokimängija *[[Peter Hirsch]], endine Taani jäähokimängija *[[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Hjalmarsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Josh Ho-Sang]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Hoffman]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Holden]], endine Kanada jäähokimängija *[[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]], Kanada jäähokimängija *[[Philip Holm]], Rootsi jäähokimängija *[[Axel Holmström]], Rootsi jäähokimängija *[[Jonas Holøs]], Norra jäähokimängija *[[Korbinian Holzer]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Braden Holtby]], Kanada jäähokimängija *[[Julius Honka]], Soome jäähokimängija *[[Bo Horvat]], Kanada jäähokimängija *[[Marián Hossa]], endine Slovakkia jäähokimängija *[[Venla Hovi]], Soome endine jäähokimängija *[[Quinton Howden]], Kanada jäähokimängija *[[Gordon Howe]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Hrivík]], Slovakkia jäähokimängija *[[Filip Hronek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Šimon Hrubec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jonathan Huberdeau]], Kanada jäähokimängija *[[Július Hudáček]], Slovakkia jäähokimängija *[[Jack Hughes]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Linus Hultström]], Rootsi jäähokimängija *[[Brad Hunt]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Husso]], Soome jäähokimängija *[[Michael Hutchinson]], Kanada jäähokimängija *[[Lenni Hämeenaho]], Soome jäähokimängija *[[Markus Hännikäinen]], Soome jäähokimängija *[[Marcus Högberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Nils Höglander]], Rootsi jäähokimängija *[[Patric Hörnqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Hyka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Zach Hyman]], Kanada jäähokimängija ==I== *[[Henri Ikonen]], Soome jäähokimängija *[[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija *[[Jere Innala]], Soome jäähokimängija ==J== *[[Jaromír Jágr]], Tšehhi jäähokimängija *[[Julian Jakobsen]], Taani jäähokimängija *[[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija, *[[Juhani Jasu]], Soome jäähokimängija, Soome meister *[[Dmitrij Jaškin]], Tšehhi jäähokimängija *[[Arto Javanainen]], Soome jäähokimängija *[[Boone Jenner]], Kanada jäähokimängija *[[Nicholas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Nicklas Jensen]], Taani jäähokimängija *[[Jesse Joensuu]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Johansen]], Kanada jäähokimängija *[[Emil Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Linus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Johansson]], Rootsi jäähokimängija *[[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Luke Johnson]], USA jäähokimängija, USA ülikoolide meister *[[Andreas Johnsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jyrki Jokipakka]], Soome jäähokimängija *[[Caleb Jones]], USA jäähokimängija *[[Martin Jones]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Jooris]], Kanada jäähokimängija *[[Michal Jordán]], Tšehhi jäähokimängija *[[Curtis Joseph]], endine Kanada jäähokimängija *[[Roman Josi]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[Ed Jovanovski]], endine Kanada jäähokimängija *[[Julius Junttila]], Soome jäähokimängija *[[Tomáš Jurčo]], Slovakkia jäähokimängija *[[Calle Järnkrok]], Rootsi jäähokimängija *[[Jan-Mikael Järvinen]], Soome jäähokimängija, Soome meister ==K== *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Wyatt Kaiser]], USA jäähokimängija *[[Kaapo Kakko]], Soome jäähokimängija *[[Kasperi Kapanen]], Soome jäähokimängija *[[Niko Kapanen]], Soome jäähokimängija, maailmameister, Gagarini karika võitja, Soome koondislane *[[Erik Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Henrik Karlsson]], Rootsi-Kasahstani jäähokimängija *[[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marco Kasper]], Austria jäähokimängija *[[Zack Kassian]], Kanada jäähokimängija *[[Ondřej Kaše]], Tšehhi jäähokimängija *[[Martin Kaut]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joey Keane]], USA jäähokimängija, Calder Cupi võitja *[[Duncan Keith]], Kanada jäähokimängija *[[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[Adrian Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Mario Kempe]], Rootsi jäähokimängija *[[Michal Kempný]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joonas Kemppainen]], Soome jäähokimängija *[[Alexander Kerfoot]], Kanada jäähokimängija *[[Jujhar Khaira]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Killorn]], Kanada jäähokimängija *[[Miikka Kiprusoff]], endine Soome jäähokimängija *[[Liam Kirk]], Suurbritannia jäähokimängija *[[Tommi Kivistö]], Soome jäähokimängija *[[Linus Klasen]], Rootsi jäähokimängija *[[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[Carl Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[John Klingberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Rob Klinkhammer]], Kanada jäähokimängija *[[Lukáš Klok]], Tšehhi jäähokimängija *[[Samuel Kňažko]], Slovakkia jäähokimängija *[[Corban Knight]], Kanada jäähokimängija *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[Toni Koivisto]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Saku Koivu]], Soome endine jäähokimängija *[[Leo Komarov]], Soome jäähokimängija *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija *[[Petri Kontiola]], Soome jäähokimängija *[[Anže Kopitar]], Sloveenia jäähokimängija *[[Markus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Korhonen]], Soome jäähokimängija *[[Lauri Korpikoski]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Koskinen]], Soome jäähokimängija *[[Jarno Koskiranta]], Soome jäähokimängija *[[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija *[[Diego Kostner]], Itaalia jäähokimängija *[[Jan Košťálek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jan Kovář]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michal Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ondřej Kovařčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Král]], Tšehhi jäähokimängija *[[David Krejčí]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Krejčík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Emil Kristensen]], Taani jäähokimängija *[[Michal Krištof]], Slovakkia jäähokimängija *[[Niklas Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Staffan Kronwall]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Uwe Krupp]], endine Saksamaa jäähokimängija *[[Marcus Krüger]], Rootsi jäähokimängija *[[Dominik Kubalík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Darcy Kuemper]], Kanada jäähokimängija *[[Dean Kukan]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Kundrátek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Janne Kuokkanen]], Soome jäähokimängija *[[Jari Kurri]], endine Soome jäähokimängija *[[Kristian Kuusela]], Soome jäähokimängija *[[Kaapo Kähkönen]], Soome jäähokimängija *[[David Kämpf]], Tšehhi jäähokimängija *[[Olaf Kölzig]], Saksamaa jäähokimängija *[[Tom Kühnhackl]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Stanley karika võitja, Saksamaa koondislane *[[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija ==L== *[[Andrew Ladd]], Kanada jäähokimängija *[[Guy Lafleur]], Kanada jäähokimängija *[[Patrik Laine]], Soome jäähokimängija *[[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija *[[Shawn Lalonde]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lander]], Rootsi jäähokimängija *[[Gabriel Landeskog]], Rootsi jäähokimängija *[[Kevin Lankinen]], Soome jäähokimängija *[[Róbert Lantoši]], Slovakkia jäähokimängija *[[Emil Larmi]], Soome jäähokimängija *[[Oliver Larsen]], Taani jäähokimängija, Taani koondislane *[[Philip Larsen]], Taani jäähokimängija *[[Adam Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan Lasch]], USA jäähokimängija, Šveitsi meister, mitmekordne Rootsi meister *[[Curtis Lazar]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija *[[Markus Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Oliver Lauridsen]], Taani jäähokimängija *[[Brian Lebler]], Austria jäähokimängija *[[Vincent Lecavalier]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brian Leetch]], USA endine jäähokimängija *[[Artturi Lehkonen]], Soome jäähokimängija *[[Robin Lehner]], Rootsi jäähokimängija *[[Jori Lehterä]], Soome jäähokimängija *[[Kari Lehtonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mikko Lehtonen]], Soome jäähokimängija *[[Taylor Leier]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Leipsic]], Kanada jäähokimängija *[[Brendan Lemieux]], Kanada jäähokimängija *[[Mario Lemieux]], endine Kanada jäähokimängija *[[Radan Lenc]], Tšehhi jäähokimängija *[[Sami Lepistö]], Soome jäähokimängija *[[Kris Letang]], Kanada jäähokimängija *[[Nicklas Lidström]], Rootsi jäähokimängija *[[Emil Lilleberg]], Norra jäähokimängija *[[Petteri Lindbohm]], Soome jäähokimängija *[[Esa Lindell]], Soome jäähokimängija *[[Charlie Lindgren]], USA jäähokimängija *[[Eric Lindros]], endine Kanada jäähokimängija *[[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija *[[Broc Little]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Stefan Loibl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Anthony Louis]], USA jäähokimängija *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija *[[Milan Lucic]], Kanada jäähokimängija *[[Anton Lundell]], Soome jäähokimängija *[[Niclas Lundgren]], Rootsi jäähokimängija *[[Roberto Luongo]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ukko-Pekka Luukkonen]], Soome jäähokimängija ==M== *[[Brooks Macek]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Marinčin]], Slovakkia jäähokimängija *[[Pekka Marjamäki]], Soome jäähokimängija *[[Mitch Marner]], Kanada jäähokimängija *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija *[[Marek Mazanec]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija *[[Johan Mattsson]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister, juunioride maailmameister *[[Robert Mayer]], Šveitsi jäähokimängija *[[Jack McBain]], USA jäähokimängija *[[Jake McCabe]], USA jäähokimängija *[[Jared McCann]], Kanada jäähokimängija *[[Connor McDavid]], Kanada jäähokimängija *[[Frank McGee]], Kanada jäähokimängija *[[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[Tye McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[David McIntyre]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon McMillan]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija *[[Timo Meier]], Šveitsi jäähokimängija *[[Ilari Melart]], Soome jäähokimängija *[[Julian Melchiori]], Kanada jäähokimängija *[[Brennan Menell]], USA-Venemaa jäähokimängija *[[Dawson Mercer]], Kanada jäähokimängija *[[Nick Merkley]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Messier]], Kanada jäähokimängija *[[Juha Metsola]], Soome jäähokimängija *[[Marc Michaelis]], Saksamaa jäähokimängija *[[Jacob Middleton]], Kanada jäähokimängija *[[Ilja Mihhejev]], Venemaa jäähokimängija *[[Niko Mikkola]], Soome jäähokimängija *[[Sonny Milano]], USA jäähokimängija *[[Ryan Miller]], USA endine jäähokimängija *[[Fraser Minten]], Kanada jäähokimängija *[[Mike Modano]], endine Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[Sean Monahan]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Montembeault]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Montour]], Kanada jäähokimängija *[[Tyler Morley]], Kanada jäähokimängija *[[Josh Morrissey]], Kanada jäähokimängija *[[Joe Morrow]], Kanada jäähokimängija *[[J.J. Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Simon Moser]], Šveitsi jäähokimängija *[[Petr Mrázek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joe Murphy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Trevor Murphy]], Kanada jäähokimängija *[[Matt Murray]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Murray]], Kanada jäähokimängija *[[David Musil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jake Muzzin]], Kanada jäähokimängija *[[Saku Mäenalanen]], Soome jäähokimängija *[[Olli Määttä]], Soome jäähokimängija *[[Jonas Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Mirco Müller]], Šveitsi jäähokimängija *[[Moritz Müller]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Tyler Myers]], Kanada jäähokimängija ==N== *[[Rick Nash]], endine Kanada jäähokimängija *[[Riley Nash]], Kanada jäähokimängija *[[James Neal]], Kanada jäähokimängija *[[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Nestrašil]], Tšehhi jäähokimängija *[[Josh Nicholls]], Kanada jäähokimängija *[[Mathias Niederberger]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Scott Niedermayer]], endine Kanada jäähokimängija *[[Nino Niederreiter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Frans Nielsen]] Taani jäähokimängija *[[Simon Nielsen]], Taani jäähokimängija *[[Antti Niemi]], endine Soome jäähokimängija *[[Joe Nieuwendyk]], endine Kanada jäähokimängija *[[Marcel Noebels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Nelson Nogier]], Kanada jäähokimängija *[[Owen Nolan]], Kanada endine jäähokimängija *[[Maxim Noreau]], Kanada jäähokimängija *[[Tomáš Nosek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ryan Nugent-Hopkins]], Kanada jäähokimängija *[[Darnell Nurse]], Kanada jäähokimängija *[[Linus Nässén]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Joonas Nättinen]], Soome jäähokimängija *[[Andreas Nödl]], Austria endine jäähokimängija ==O== *[[Eric O'Dell]], Kanada jäähokimängija *[[Atte Ohtamaa]], Soome jäähokimängija *[[Kyle Okposo]], USA jäähokimängija *[[Jamie Oleksiak]], Kanada jäähokimängija *[[Ken André Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Mathis Olimb]], Norra jäähokimängija *[[Krzysztof Oliwa]], Poola endine jäähokimängija *[[Juho Olkinuora]], Soome jäähokimängija *[[Anton Olsson]], Rootsi jäähokimängija *[[Ryan O'Reilly]], Kanada jäähokimängija *[[Bobby Orr]], endine Kanada jäähokimängija *[[Joni Ortio]], Soome jäähokimängija *[[Chris Osgood]], endine Kanada jäähokimängija ==P== *[[Jean-Gabriel Pageau]], Kanada jäähokimängija *[[Iiro Pakarinen]], Soome jäähokimängija *[[Ondřej Palát]], Tšehhi jäähokimängija *[[Richard Pánik]], Slovakkia jäähokimängija *[[Cédric Paquette]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Colton Parayko]], Kanada jäähokimängija *[[Greg Parks]], Kanada jäähokimängija *[[Edward Pasquale]], Kanada jäähokimängija *[[David Pastrňák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Nick Paul]], Kanada jäähokimängija *[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija *[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija *[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija *[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija *[[David Perron]], Kanada jäähokimängija *[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija *[[Harri Pesonen]], Soome jäähokimängija *[[Janne Pesonen]], endine Soome jäähokimängija *[[JJ Peterka]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Marcus Pettersson]], Rootsi jäähokimängija *[[Leonhard Pföderl]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Chris Phillips]], endine Kanada jäähokimängija *[[Calvin Pickard]], Kanada jäähokimängija *[[Alex Pietrangelo]], Kanada jäähokimängija *[[Antti Pihlström]], Soome jäähokimängija *[[Brandon Pirri]], Kanada jäähokimängija *[[Matthias Plachta]], Saksamaa jäähokimängija, mitmekordne Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jacques Plante]], Kanada jäähokimängija *[[Kyle Platzer]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija *[[Justin Pogge]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Point]], Kanada jäähokimängija *[[Ville Pokka]], Soome jäähokimängija *[[Kristián Pospíšil]], Slovakkia jäähokimängija *[[Denis Potvin]], endine Kanada jäähokimängija *[[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[Robin Press]], Rootsi jäähokimängija, Soome meister *[[Carey Price]], Kanada jäähokimängija *[[Ivan Provorov]], Venemaa jäähokimängija *[[Cliff Pu]], Kanada jäähokimängija *[[Jesse Puljujärvi]], Soome jäähokimängija *[[Teemu Pulkkinen]], Soome jäähokimängija *[[Ryan Pulock]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Valtteri Puustinen]], Soome jäähokimängija *[[Mika Pyörälä]], Soome jäähokimängija *[[Mark Pysyk]], Kanada jäähokimängija ==R== *[[Antti Raanta]], Soome jäähokimängija *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija *[[Toni Rajala]], Soome jäähokimängija *[[Sampo Ranta]], Soome jäähokimängija *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija *[[Joonas Rask]], Soome jäähokimängija *[[Tuukka Rask]], endine Soome jäähokimängija *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Reaves]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Rech]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Peter Regin]], Taani jäähokimängija *[[Lukas Reichel]], Saksamaa jäähokimängija *[[James Reimer]], Kanada jäähokimängija *[[Sam Reinhart]], Kanada jäähokimängija *[[Borna Rendulić]], Horvaatia jäähokimängija *[[Michal Řepík]], Tšehhi jäähokimängija *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[Tanner Richard]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija *[[Tobias Rieder]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija *[[Juuso Riikola]], Soome jäähokimängija *[[Pekka Rinne]], endine Soome jäähokimängija *[[Jaakko Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Rissanen]], Soome jäähokimängija *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija *[[David Rittich]], Tšehhi jäähokimängija *[[Mat Robinson]], Kanada jäähokimängija *[[Evan Rodrigues]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Røndbjerg]], Taani jäähokimängija *[[Robert Rosén]], Rootsi jäähokimängija *[[Jack Roslovic]], USA jäähokimängija *[[Antoine Roussel]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[Jérémy Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Nicolas Roy]], Kanada jäähokimängija *[[Patrick Roy]], endine Kanada jäähokimängija *[[Martin Røymark]], Norra jäähokimängija *[[Niklas Rubin]], Rootsi jäähokimängija *[[Kristiāns Rubīns]], Läti jäähokimängija *[[Patrick Russell]], Taani jäähokimängija *[[Karri Rämö]], Soome jäähokimängija *[[Aatu Räty]], Soome jäähokimängija *[[Rick Rypien]], Kanada jäähokimängija ==S== *[[Vili Saarijärvi]], Soome jäähokimängija *[[Joe Sakic]], endine Kanada jäähokimängija *[[Jere Sallinen]], Soome jäähokimängija *[[Miikka Salomäki]], soome jäähokimängija *[[Juuse Saros]], Soome jäähokimängija *[[David Savard]], Kanada jäähokimängija *[[Veli-Matti Savinainen]], Soome jäähokimängija *[[Marco Scandella]], Kanada jäähokimängija *[[Reece Scarlett]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Scheifele]], Kanada jäähokimängija *[[Brayden Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Luke Schenn]], Kanada jäähokimängija *[[Akira Schmid]], Šveitsi jäähokimängija *[[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[Daniel Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Henrik Sedin]], Rootsi endine jäähokimängija *[[Lukáš Sedlák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tyler Seguin]], Kanada jäähokimängija *[[Moritz Seider]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa meister, Saksamaa koondislane *[[Jiří Sekáč]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Sekera]], Slovakkia jäähokimängija *[[Teemu Selänne]], Soome jäähokimängija *[[Damon Severson]], Kanada jäähokimängija *[[Riley Sheahan]], Kanada jäähokimängija *[[James Sheppard]], Kanada jäähokimängija *[[Hunter Shinkaruk]], Kanada jäähokimängija *[[Jonas Siegenthaler]], Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Sikura]], Kanada jäähokimängija *[[Dominik Simon]], Tšehhi jäähokimängija *[[Colton Sissons]], Kanada jäähokimängija *[[Pavol Skalický]], Slovakkia jäähokimängija *[[Ville Skinnari]], endine Soome jäähokimängija *[[Jeff Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[Stuart Skinner]], Kanada jäähokimängija *[[David Sklenička]], Tšehhi jäähokimängija, Tšehhi koondislane *[[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Bobby Smith]], endine Kanada jäähokimängija *[[Brendan Smith]], Kanada jäähokimängija *[[C. J. Smith]], USA jäähokimängija *[[Gemel Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Givani Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Jeremy Smith]], USA-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Reilly Smith]], Kanada jäähokimängija *[[Devante Smith-Pelly]], Kanada jäähokimängija *[[Vladimír Sobotka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija *[[Jason Spezza]], endine Kanada jäähokimängija *[[Ryan Spooner]], Kanada jäähokimängija *[[Jared Spurgeon]], Kanada jäähokimängija *[[Eric Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija *[[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[Bernhard Starkbaum]], Austria jäähokimängija *[[Jakob Stenqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[Anthony Stolarz]], USA jäähokimängija *[[Mark Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]], Kanada jäähokimängija *[[Matěj Stránský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Ben Street]], Kanada jäähokimängija *[[Mark Streit]], endine Šveitsi jäähokimängija *[[Dylan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Ryan Strome]], Kanada jäähokimängija *[[Marco Sturm]], Saksamaa endine jäähokimängija *[[Nico Sturm]], Saksamaa jäähokimängija, Stanley karikas, Saksamaa koondislane *[[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Malcolm Subban]], Kanada jäähokimängija *[[Alpo Suhonen]], endine Soome jäähokimängija *[[Mats Sundin]], endine Rootsi jäähokimängija *[[Oskar Sundqvist]], Rootsi jäähokimängija *[[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[Pius Suter]], Šveitsi jäähokimängija *[[Brandon Sutter]], Kanada jäähokimängija *[[Niklas Svedberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Viktor Svedberg]], Kasahstani-Rootsi jäähokimängija *[[Jeremy Swayman]], USA jäähokimängija *[[Harri Säteri]], Soome jäähokimängija *[[Carl Söderberg]], Rootsi jäähokimängija ==Š== *[[Artūrs Šilovs]], Läti jäähokimängija *[[Radim Šimek]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jiří Šlégr]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Michael Špaček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Patrik Štefan]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Libor Šulák]], Tšehhi jäähokimängija *[[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija ==Z== *[[Daniel Zaar]], Rootsi jäähokimängija *[[Tomáš Záborský]], Slovakkia jäähokimängija *[[Libor Zábranský]], Tšehhi jäähokimängija *[[Pavel Zacha]], Tšehhi jäähokimängija *[[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[Travis Zajac]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Zetterberg]], endine Rootsi jäähokimängija. *[[Mika Zibanejad]], Rootsi jäähokimängija *[[Hynek Zohorna]], Tšehhi jäähokimängija *[[Dainius Zubrus]], endine Leedu jäähokimängija ==T== *[[Cam Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Jean-Guy Talbot]], Kanada jäähokimängija *[[Adam Tambellini]], Kanada jäähokimängija *[[Brandon Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Christopher Tanev]], Kanada jäähokimängija *[[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[Tomáš Tatar]], Slovakkia jäähokimängija *[[John Tavares]], Kanada jäähokimängija *[[Mattias Tedenby]], Rootsi jäähokimängija *[[Chris Terry]], Kanada jäähokimängija *[[Teuvo Teräväinen]], Soome jäähokimängija *[[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[José Théodore]], endine Kanada jäähokimängija *[[Shea Theodore]], Kanada jäähokimängija *[[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija *[[Tim Thomas]], USA endine jäähokimängija *[[Logan Thompson]], Kanada jäähokimängija *[[Frederik Tiffels]], Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Esa Tikkanen]], endine Soome jäähokimängija *[[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[Eeli Tolvanen]], Soome jäähokimängija *[[David Tomášek]], Tšehhi jäähokimängija *[[John Tripp]], Kanada päritolu Saksamaa jäähokimängija, Saksamaa koondislane *[[Alexander True]], Taani jäähokimängija *[[Sven Tumba]], Rootsi jäähokimängija *[[Roman Turek]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Pierre Turgeon]], endine Kanada jäähokimängija *[[Henrik Tömmernes]], Rootsi jäähokimängija ==U== *[[Linus Ullmark]], Rootsi jäähokimängija *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija ==V== *[[Urho Vaakanainen]], Soome jäähokimängija *[[Curtis Valk]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija, Kasahstani koondislane *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Thomas Vanek]], endine Austria jäähokimängija *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija *[[Karel Vejmelka]], Tšehhi jäähokimängija *[[Joël Vermin]], Šveitsi jäähokimängija *[[Kristian Vesalainen]], Soome jäähokimängija *[[Linus Videll]], Rootsi jäähokimängija *[[Dan Vladař]], Tšehhi jäähokimängija *[[Tomáš Vokoun]], endine Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Voráček]], Tšehhi jäähokimängija *[[Jakub Vrána]], Tšehhi jäähokimängija ==W== *[[Nathan Walker]], Austraalia jäähokimängija *[[Sinuhe Wallinheimo]], endine Soome jäähokimängija *[[Lucas Wallmark]], Rootsi jäähokimängija *[[Jesper Wallstedt]], Rootsi jäähokimängija *[[Cam Ward]], Kanada endine jäähokimängija *[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija *[[Scott Wedgewood]], Kanada jäähokimängija *[[Alexander Wennberg]], Rootsi jäähokimängija *[[Pathrik Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Ponthus Westerholm]], Rootsi jäähokimängija, Rootsi meister *[[Blake Wheeler]], USA jäähokimängija *[[Colby Williams]], Kanada jäähokimängija *[[Scott Wilson]], Kanada jäähokimängija, Stanley karika võitja *[[Petteri Wirtanen]], Soome jäähokimängija *[[Wojtek Wolski]], Poola-Kanada jäähokimängija *[[Tyler Wotherspoon]], Kanada jäähokimängija *[[Sebastian Wännström]], Rootsi jäähokimängija ==Y== *[[Brandon Yip]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane *[[Steve Yzerman]], endine Kanada jäähokimängija *[[Zach Yuen]], Kanada-Hiina jäähokimängija, Hiina koondislane [[Kategooria:Jäähokimängijad| ]] [[Kategooria:Sportlaste loendid]] 53ptyajtga3f1cgxntt4ub0p07ayb85 Haisev lehternahkis 0 662255 7157568 6888708 2026-05-20T07:34:38Z Svencapoeira 67038 7157568 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Haisev lehternahkis | värvus = seened | pilt = | pildi_seletus = '''Haisev lehternahkis''' ''Thelephora palmata'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | alamhõimkond = ''Agaricomycotina'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''Agaricomycetes sbc Incertae sedis'' | selts = [[Lehternahkiselaadsed]] ''Thelephorales'' | sugukond = [[Lehternahkiselised]] ''Thelephoraceae'' | perekond = [[Lehternahkis]] ''Thelephora'' | liik = '''Haisev lehternahkis''' ''Thelephora palmata'' }} '''Haisev lehternahkis''' (''Thelephora palmata'') on liik [[seen]]i, mis kuulub [[Lehternahkiselised|lehternahkiseliste]] sugukonda. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Lehternahkiselaadsed]] ndqkka2usxkvff1mrjemt1nbbmczf91 Mädiknahkis 0 664218 7157573 7152840 2026-05-20T07:41:29Z Svencapoeira 67038 7157573 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Mädiknahkis | värvus = seened | pilt = Leucogyrophana mollusca2.jpg | pildi_laius = 250 px | pildi_seletus = [[Pehme mädiknahkis]] ''Leucogyrophana mollusca'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = ''Incertae sedis'' | perekond = '''Mädiknahkis''' ''Leucogyrophana'' }} '''Mädiknahkis''' (''Leucogyrophana'') on [[puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Liike== *''Leucogyrophana mollusca'' – [[pehme mädiknahkis]] ==Varasemaid liike== *''Hydnomerulius pinastri'' – [[männi-mädiknahkis]] *''[[Penttilamyces romellii]]'' *''Serpula pulverulenta'' – [[väike vamm]], varem pulber-mädiknahkis ''Leucogyrophana pulverulenta'' ==Välislingid== * {{elurikkus|125329}} [[Kategooria:Puravikulaadsed]] fpuacdz4b8tpkig5ytnbhnryx6xw6u7 Oleg Rjahhovski 0 666855 7157444 6638390 2026-05-19T21:49:13Z Ollin Masa 227337 Pilt 7157444 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Oleg Rjahhovski | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = [[Nõukogude Liit]] | sünniaeg = [[19. oktoober]] [[1933]] | sünnikoht = [[Taškent]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2023|12|16|1933|10|19}} | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi= | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Kolmikhüpe]]}} {{Olümpia2|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[1959. aasta suveuniversiaad|1959 Torino]]|Kolmikhüpe}} {{Hõbemedal|[[1961. aasta suveuniversiaad|1961 Sofia]]|Kolmikhüpe}} }} [[File:Oleg_Ryakhovskiy_officiating_2009_Moscow_Open.jpg|thumb|Oleg Rjahhovski (2009)]] '''Oleg Rjahhovski''' ([[19. oktoober]] [[1933]] [[Taškent]] – [[16. detsember]] [[2023]]) oli Nõukogude Liidu kolmikhüppaja. [[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Stockholm]]is võitis ta [[Kolmikhüpe|kolmikhüppes]] hõbemedali. Kuldmedali võitis Poola kolmikhüppaja [[Józef Szmidt]], pronksmedali Islandi kolmikhüppaja [[Vilhjálmur Einarsson]]. Oleg Rjahhovski nimel oli 28. juulist 1958 kuni 3. maini 1959 kolmikhüpe maailmarekord '''16.59'''. {{JÄRJESTA:Rjahhovski, Oleg}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu kolmikhüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2023]] pdwf0irtll8fz2sbjrrqq0r050mg72e Lesbide lipp 0 670115 7157256 6906860 2026-05-19T14:38:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157256 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} [[Fail:Lesbian Pride rainbow flag with white Double Venus.svg|pisi|Lesbide lipp ]] '''Lesbide lipp''' on [[lipp]], mida võivad kasutada [[Lesbi|lesbid]] või lesbismi toetajad. Lesbide lipu kasutamine on sümboolne viis väljendada enda määratlemist lesbina ja avaldada heakskiitu lesbilikele tõekspidamistele. Lesbide lippe on loodud mitmeid, neist tuntumad on kaheteralise [[Tapper|sõjakirvega]] lipp, Huulepulga lipp, Roosa lipp, Päikeseloojangu lipp ja [[Sappholik]]e lipp (inglise keeles ''sapphic flag''), viimast kasutavad inimesed võivad, aga ei pruugi end idenfitseerida lesbidena.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Nast |eesnimi=Condé |kuupäev=2023-06-23 |pealkiri=A Brief and Very Online History of the Lesbian Pride Flag |url=https://www.them.us/story/history-of-the-lesbian-pride-flag |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Them |keel=en-US}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2023-02-08 |pealkiri=Lesbian Flags: Which One Is Right & Why? |url=https://subtlepridemerch.com/blogs/subtle-pride/which-lesbian-flag-is-right |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Subtle Pride Merch |keel=en |arhiivimisaeg=2024-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240324214721/https://subtlepridemerch.com/blogs/subtle-pride/which-lesbian-flag-is-right |url-olek=ei tööta }}</ref> == Kaheteralise sõjakirvega lipp == [[Fail:Labrys_Lesbian_Flag.svg|pisi|Kaheteralise sõjakirvega lipp]] Kaheteralise [[Tapper|sõjakirvega]] lipp sümboliseerib kahe naise liidu võitmatust. Lipp on lilla, selle keskel on teravikul seisev kolmnurk, millel on kujutatud valget kaheteralise sõjakirve siluetti. Lipu loojaks oli [[Gei|geimees]], graafiline disainer Sean Campbell. Ta disainis kõnealuse lipu aastal 1999.<ref name=":0" /> == Huulepulga lipp == [[Fail:Lesbian Pride pink flag.svg|pisi|Roosa lipp ]] [[Huulepulk|Huulepulga]] lipp loodi lesbide jaoks, kes tahavad end näidata oma naiselikumast küljest. Huulepulga lipul on seitse triipu, igaüks ise värvi. Lipu punakad ja roosakad toonid sümboliseerivad erinevate huulepulkade värvigammat. Lipust on olemas värvitud huulte kujutisega versioon ja ilma huulte kujutiseta versioon ehk Roosa lipp. Huulepulga lipu disainis Natalie McCray aastal 2010.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Cecilia |kuupäev=2021-11-10 |pealkiri=What Is The Lipstick Lesbian Pride Flag, And What Does It Stand For? |url=https://queerintheworld.com/lipstick-lesbian-pride-flag/ |vaadatud=2024-02-09 |keel=en}}</ref> == Päikeseloojangu lipp == [[Fail:Lesbian pride flag 2018.svg|pisi|Päikeseloojangu lipp]] Päikeseloojangu lipu lõi Emily Gwen aastal 2018. Uue lipu loomise põhjuseks oli see, et inimesed nägid huulepulga lipus puudujääke ja pidasid seda probleemseks. Päikeseloojangu lipul on seitse triipu, nende värvigamma ulatub oranžist roosani ja igal värvil on kindel tähendus. Päikeseloojangu lipust on olemas Päikese ja Kuu lipu versioon, millest üks on vastavalt soojemates ja teine külmemates värvitoonides.<ref name=":0" /> == Sappholike lipp == [[Fail:Sapphic pride flag.svg|pisi|Sappholike lipp]] [[Sappholik]]e lipu disainis [[Tumblr|Tumblri]] kasutaja ''lesbeux-moved'', ta avaldas selle aastal 2015. Lipp koosneb kolmest triibust, millest äärmised on roosad ja keskmine on algversioonis õrnlilla (pea-aegu valge). Lipu keskel on kujutatud lillat lille. Algselt oli lipul kujutatud kimbukest [[Kannike|kannikesi]], mõnes hilisemas versioonis asendab seda praktilistel kaalutustel (et lipu valmistamine ei muutuks liialt keerukaks) lihtne lilla lilleõis. Samuti on hilisemates versioonides kasutatud lipu keskmise triibuna lumivalget värvitooni.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-18 |pealkiri=Sapphic Flag {{!}} Sapphic Pride Flag - GIN. |url=https://genderisnothing.com/sapphic-flag-sapphic-pride-flag/ |vaadatud=2024-02-09 |keel=en-US |arhiivimisaeg=2024-05-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240528080629/https://genderisnothing.com/sapphic-flag-sapphic-pride-flag/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kannikesi (eriti [[Lõhnav kannike|lõhnavat kannikest]]) ja teisi lillasid lilli on peetud lesbide ja sappholike sümboltaimedeks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Queer Botany: The Sapphic Violet |url=https://botanicgardens.uw.edu/about/blog/2021/12/21/queer-botany-the-sapphic-violet/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=botanicgardens.uw.edu}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Lesbianism flags}} [[Kategooria:lipud]][[Kategooria:LGBT]] nc1oc7u7i8xkuxkkj3vj86hat3wimbu Verev nahkis 0 671479 7157360 7057558 2026-05-19T19:16:05Z Svencapoeira 67038 7157360 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Verev nahkis | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Verev nahkis2.jpg | pildi_seletus = '''Verev nahkis''' ''Stereum sanguinolentum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Stereaceae]]'' | perekond = [[Nahkis]] ''Stereum'' | liik = '''Verev nahkis''' | binaarne = ''Stereum sanguinolentum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Verev nahkis''' (''Stereum sanguinolentum'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seen kasvab okaspuudel ja muutub vigastamisel punaseks. ==Välislingid== * {{elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] 31mn5h7nsk1rnmtcrf6k3timz3cn9en Enduro 0 673709 7157571 6719341 2026-05-20T07:39:18Z Kapsas123 209254 7157571 wikitext text/x-wiki '''Enduro''' on maastikul sõidetav [[Mootorrattasport|motospordiala]]. Endurovõistluse eesmärk on proovile panna [[Mootorratas|mootorratta]] vastupidavus ja võistlejate võimed. Enduro võistlusrajal on nii motokrossi kui ka enduro kiiruskatsed. Võistlusring on umbes 50–70 km pikk, mida läbitakse võistluse jooksul 2–3 korda. kolmandik võsitlusrajas on asfladil, ülejäänud rajast on maastikul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Enduro |url=https://msport.ee/enduro/ |vaadatud=2024-04-10 |väljaanne=Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Mootorrattasport]] e9ofx71rgrczay6leu0nurjf9ziwjsg Lululemon Athletica 0 675812 7157479 7140838 2026-05-20T00:13:35Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157479 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=august}} '''Lululemon athletica inc.''', üldtuntud ka kui '''Lululemon''' (stiliseeritult kirjutatakse läbivalt väikeste tähtedega<ref>{{Netiviide |pealkiri=XBRL Viewer |url=https://www.sec.gov/ix?doc=/Archives/edgar/data/0001397187/000139718724000010/lulu-20240128.htm |vaadatud=2024-05-13 |väljaanne=www.sec.gov |keel=en}}</ref>), on [[Kanada]] rahvusvaheline spordirõivaste jaemüügiettevõte, mille peakontor asub [[Briti Columbia]]s. [[Ettevõte]] asutati 1998. aastal joogapükste ja muude joogarõivaste jaemüüjana ning on laiendanud oma tegevust ka spordirõivaste, elustiili rõivaste, aksessuaaride ja kehahooldustoodete müüki.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MarcomCentral |kuupäev=2024-01-18 |pealkiri=The Brand Story: Lululemon |url=https://marcom.com/selling-lifestyle-lululemons-impact-as-the-pioneer-for-athleisure/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=MarcomCentral |keel=en-US}}</ref> Ettevõttel on veebipood ning 2024. aasta jaanuari seisuga hallatakse 711 kauplust 22 riigis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=lululemon: retail stores worldwide 2012-2023 |url=https://www.statista.com/statistics/564448/retail-stores-forecast-of-lululemon/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Statista |keel=en}}</ref> == Ajalugu == {{Ettevõte | nimi = lululemon athletica inc. | logo = Lululemon Athletica logo.svg | börsil = Nasdaq: LULU | asutaja = Chip Wilson | asutamisaeg = 1998 | peakorter = Vancouver, Briti Columbia, Kanada | kodulehekülg = https://shop.lululemon.com/ }}Lululemoni asutas 1998. aastal [[Chip Wilson]] [[Vancouver]]is, esimene kauplus avati 2000. aasta novembris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Rob |kuupäev=2009-07-21 |pealkiri=Marketing Pose |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2009/07/26/magazine/26FOB-consumed-t.html |vaadatud=2024-05-12 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bloomberg |kuupäev=2018-10-31 |pealkiri=The rise of Lululemon: How America became a nation of yoga pants |url=https://www.chicagotribune.com/2018/10/31/the-rise-of-lululemon-how-america-became-a-nation-of-yoga-pants/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Chicago Tribune |keel=en-US}}</ref> 1997. aastal oli Wilson tegelenud [[Jooga|joogaga]] ja tal tekkis idee teha naistele joogarõivaid, kasutades selleks enda välja töötatud spetsiaalset püksikangast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Altstedter |eesnimi=Ari |kuupäev=20. oktoober 2023 |pealkiri=Lululemon’s Founder Is Racing to Cure the Rare Disease Destroying His Muscles |url=https://www.bloomberg.com/news/features/2023-10-20/lululemon-founder-chip-wilson-races-to-find-muscular-dystrophy-cure |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=www.bloomberg.com}}</ref> Ettevõtte nime lõi Wilson nii, et selles oleks palju L-tähti, et see kõlaks läänepäraselt jaapanlastele, kellel on sageli raskusi selle tähe hääldamisega. Ta sõnas, et tema arvates on naljakas vaadata, kuidas [[jaapanlased]] ettevõtte nime öelda püüavad.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Edwards |eesnimi=Jim |pealkiri=The long, strange history of Lululemon: North America's weirdest clothing brand |url=https://www.businessinsider.com/history-of-lululemon-2015-9 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> Ettevõte tegi oma aktsiate esmase avaliku pakkumise 2007. aasta juulis, kogudes 327,6 miljonit [[Dollar|dollarit]], müües 18,2 miljonit [[Aktsia|aktsiat]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Lululemon: In an uncomfortable position |url=https://fortune.com/2013/08/29/lululemon-in-an-uncomfortable-position/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Fortune |keel=en}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Ball |eesnimi=Yvonne |pealkiri=Lululemon IPO Runs Up 56% - WSJ |keel=en-US |väljaanne=WSJ |url=https://www.wsj.com/articles/SB118559418768781161 |vaadatud=2024-05-12}}</ref> 2008. aastal sai ettevõtte [[Tegevjuht|tegevjuhiks]] [[Christine Day]], kes oli endine [[Starbucks|Starbucksi]] [[kaaspresident]].<ref name=":0" /> 2013. aastal jõudis ettevõte kolmandat korda järjest [[Fortune|Fortune'i]] kõige kiiremini kasvavate ettevõtete nimekirja.<ref name=":0" /> 2013. aasta detsembris teatas asutaja Chip Wilson oma tagasiastumisest esimehe kohalt ja et [[TOMS Shoes|TOMS Shoesi]] president [[Laurent Potdevin|Laurent Potdevinist]] saab tegevjuht.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stock |eesnimi=Kyle |kuupäev=10. detsember 2013 |pealkiri=Lululemon's Founder Exits and a Snowboard Exec Enters |url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2013-12-10/laurent-potdevin-is-lululemons-new-ceo-dot-founder-dennis-wilson-leaves |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=www.bloomberg.com}}</ref> 2018. aastal sai lululemoni tegevjuhiks [[Calvin McDonald]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=lululemon athletica inc. Appoints Calvin McDonald Chief Executive Officer |url=https://corporate.lululemon.com/media/press-releases/2018/07-24-2018-085627264 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=corporate.lululemon.com |keel=en |arhiivimisaeg=2023-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230329105747/https://corporate.lululemon.com/media/press-releases/2018/07-24-2018-085627264 |url-olek=ei tööta }}</ref> 2014. aastal avas lululemon oma esimese kaupluse [[Euroopa|Euroopas]], esinduspoe [[London|Londonis]] [[Covent Garden|Covent Gardenis]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Bearne |eesnimi=Suzanne |kuupäev=20. veebruar 2014 |pealkiri=Lululemon limbers up to open first UK store in Covent Garden |url=https://www.drapersonline.com/news/lululemon-limbers-up-to-open-first-uk-store-in-covent-garden |vaadatud=12. mail 2024 |väljaanne=Drapers}}</ref> 2015. aasta veebruaris teatas Wilson, et ta lahkub juhatusest,<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-08-07 |pealkiri=Power shifts at Lululemon as Chip Wilson seals deal |keel=en-CA |väljaanne=The Globe and Mail |url=https://www.theglobeandmail.com/report-on-business/lululemon-founder-to-sell-half-his-stake-to-private-equity-firm/article19961793/ |vaadatud=2024-05-12}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Calia |eesnimi=Michael |pealkiri=Lululemon Founder Wilson Quits Board |keel=en-US |väljaanne=WSJ |url=https://www.wsj.com/articles/lululemon-founder-wilson-quits-board-1422887252 |vaadatud=2024-05-12}}</ref> ja teda asendab endine juhatuse esimees [[Michael Casey]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-12-10 |pealkiri=Lululemon Chairman Stepping Down After Angering A Whole Lot Of People |url=https://www.huffpost.com/entry/chip-wilson-leaving-lululemon_n_4416487 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=HuffPost |keel=en}}</ref> 2018. aastal astus Laurent Potdevin tagasi tegevjuhi kohalt ja ettevõtte juhatusest seoses väärkäitumisega, mis oli seotud tema ja tolleaegse [[töötaja]] ning hilisema [[töövõtja]] vahelise suhtega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Thomas |eesnimi=Christina Farr,Lauren Hirsch,Lauren |kuupäev=2018-02-07 |pealkiri=Lululemon CEO left in part because of relationship with female designer at the company |url=https://www.cnbc.com/2018/02/06/lululemon-ceo-laurent-potdevin-had-inappropriate-employee-relationship.html |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=CNBC |keel=en}}</ref> Ettevõtte allika sõnul võetakse 70 protsenti juhtidest tööle ettevõttesiseselt. Kaupluste juhid vastutavad oma kaupluse kujunduse, värvide koordineerimise ja kogukonna kaasamise eest.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-11-27 |pealkiri=Lululemon CEO: How to build trust inside your company - Fortune Management |url=http://management.fortune.cnn.com/2012/03/16/lululemon-christine-day/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2012-11-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121127090004/http://management.fortune.cnn.com/2012/03/16/lululemon-christine-day/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 2019. aastal teatas lululemon [[investeering]]ust kodutreeningu [[idufirma]]sse [[MIRROR]], mis müüb interaktiivset ''fitness''-peeglit koos kaamera ja kõlaritega koduseks treeninguks. Peegli saab ühendada MIRRORi rakendusega, mille kaudu saab juurdepääsu tuhandetele treeninguvideotele. Peeglile ilmuvad kutselised treenerid, kes viivad treeninguid läbi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ashworth |eesnimi=Boone |kuupäev=2020-04-17 |pealkiri=Mirror's Home Gym Is an Expensive—but Fun—Piece of Glass |url=https://www.wired.com/review/mirror-home-gym/ |vaadatud=2024-05-15 |väljaanne=WIRED |keel=en-US}}</ref> Kasutades ära trendi, et inimesed viivad [[koroonapandeemia]] tõttu kodus läbi virtuaalseid treeninguid, selle asemel, et minna jõusaali, omandas lululemon MIRRORi ametlikult 29. juunil 2020. aastal 500 miljoni dollari eest ja nimetas selle ümber [[Lululemon Studio|Lululemon Studioks]], mis pakub nüüd tuhandeid veebitreeninguid oma klientidele.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Terlep |eesnimi=Sharon |pealkiri=Lululemon Buys Mirror, an At-Home Fitness Startup, for $500 Million |keel=en-US |väljaanne=WSJ |url=https://www.wsj.com/articles/lululemon-to-buy-at-home-fitness-company-mirror-for-500-million-11593465981?mod=lead_feature_below_a_pos1 |vaadatud=2024-05-12}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heater |eesnimi=Brian |kuupäev=2020-06-29 |pealkiri=Lululemon set to acquire home fitness startup Mirror for $500M |url=https://techcrunch.com/2020/06/29/lululemon-set-to-acquire-home-fitness-startup-mirror-for-500m/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=TechCrunch |keel=en-US}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Maheshwari |eesnimi=Sapna |kuupäev=2020-06-29 |pealkiri=Lululemon to Buy Mirror, a Fitness Start-Up, for $500 Million |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2020/06/29/business/lululemon-buys-mirror.html |vaadatud=2024-05-12 |issn=0362-4331}}</ref> Samuti plaanisid ettevõtted luua interaktiivse peegli jaoks uut sisu, alustades [[Meditatsioon|meditatsioonitundidest]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hanbury |eesnimi=Mary |pealkiri=Lululemon just made a bet that the $1,500 interactive workout Mirror is the future of fitness, and it should terrify boutique workout studios |url=https://www.businessinsider.com/lululemon-karlie-kloss-invest-mirror-2019-10 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> 2022. majandusaasta lõpus maksis lululemon pärast MIRRORi ostu lõpuks 442,7 miljoni dollari suuruse maksustamisjärgse summa.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Clark |eesnimi=Evan |kuupäev=2023-03-28 |pealkiri=Lululemon Absorbs $442.7M Mirror Charge and Keeps Charging On |url=https://wwd.com/business-news/financial/lulu-1235596594/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=WWD |keel=en-US}}</ref> == Turundus == Algselt tuntud naiste joogarõivaste poolest, oli lululemon 2019. aastaks kasvanud, saades endale rohkem meessoost kliente ja kohandades vastavalt oma toote- ja turundusstrateegiaid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Stankiewicz |eesnimi=Kevin |kuupäev=2019-10-29 |pealkiri=Lululemon CEO: To really pop our menswear line, more men need to know we actually have one |url=https://www.cnbc.com/2019/10/29/lululemons-calvin-mcdonald-menswear-line-will-grow-with-awareness.html |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=CNBC |keel=en}}</ref> Ettevõte on öelnud, et kasutab „[[Holistiline|holistilist]] [[Geriljaturundus|geriljaturundust]]“, mille eesmärk on panna kliendid tundma, et lululemoni rõivaid kandes on nad osa suuremast kogukonnast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=LOCO FOR LULU - ProQuest |url=https://www.proquest.com/docview/865046155?parentSessionId=B6q804MHEY76p/Q4gtMl1Yu2y/KjcnP2ro78vEXtPMQ=&sourcetype=Magazines |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=www.proquest.com |keel=en}}</ref> Lululemon kasutab ettevõtte ja selle toodete turundamisel peamise meetodina [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeediat]], sealhulgas [[Facebook|Facebooki]], [[Twitter|Xi/Twitterit]] ja [[Instagram|Instagrami]]. Samuti pakub lululemon treeneritele 25 protsenti soodustust nende tellimuselt.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lee jt |eesnimi=Seung-Eun |kuupäev=2013 |pealkiri=Apparel brands’ use of Facebook: An exploratory content analysis of branded entertainment |url=https://dr.lib.iastate.edu/server/api/core/bitstreams/b0b3bf79-cdba-4657-9c8c-37ffbe610d4a/content |vaadatud=12. mail 2024 |väljaanne=www.itaaonline.org}}</ref> == Skandaalid == Lululemoni asutaja Chip Wilson on aastate jooksul teinud mitmeid vastuolulisi avaldusi. Ühes 2004. aasta [[intervjuu]]s pilkas Wilson ettevõtte nime jaapani keele hääldust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shaw |eesnimi=Hollie |kuupäev=10. detsember 2013 |pealkiri=Lululemon founder Chip Wilson's 5 most controversial quotes |url=https://financialpost.com/news/retail-marketing/lululemon-athletica-chip-wilson-controversy |vaadatud=12. mail 2023 |väljaanne=Financial Post}}</ref> 2013. aastal väitis Wilson, et ettevõte ei tee riideid plussmõõtu naistele, sest see on liiga kulukas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-07-31 |pealkiri=Inside The Multi-Billion Dollar Brand That Shuns Overweight People |url=https://www.huffpost.com/entry/lululemon-plus-size_n_3675605 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=HuffPost |keel=en}}</ref> Püüdes seletada ettevõtte riiete liigset topilisust, süüdistas ta mõningaid kliente selles, et nad kannavad lululemoni riideid ebasobivalt või nende kehakujud ei sobi tema riietega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Peterson |eesnimi=Hayley |pealkiri=8 Outrageous Remarks By Lululemon Founder Chip Wilson |url=https://www.businessinsider.com/outrageous-remarks-by-lululemon-founder-chip-wilson-2013-12 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> Sellised kommentaarid viisid väidetavalt Wilsoni tagasiastumiseni esimehe kohalt.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-12-10 |pealkiri=Lululemon co-founder steps down in wake of 'women's bodies' remark |url=http://www.today.com/money/lululemon-co-founder-steps-down-wake-womens-bodies-remark-2D11721314 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=TODAY.com |keel=en}}</ref> 2016. aasta juunis avaldas Wilson [[aktsionär]]idele avatud kirja, milles teatas, et ettevõte on „kaotanud oma tee“ ja loovutanud turuosa [[Nike (ettevõte)|Nikele]] ja [[Under Armour]]ile, pärast seda, kui talle ei antud võimalust rääkida ettevõtte aastakoosolekul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Maheshwari |eesnimi=Sapna |kuupäev=2016-06-01 |pealkiri=Lululemon Founder Slams Company, Now That He's Allowed To |url=https://www.buzzfeednews.com/article/sapna/lululemon-founder-slams-brand-now-that-hes-allowed-to |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=BuzzFeed News |keel=en}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Mau |eesnimi=Dhani |kuupäev=2016-06-02 |pealkiri=Lululemon Founder Chip Wilson Created a Whole Website to Criticize the Company |url=https://fashionista.com/2016/06/chip-wilson-elevate-lululemon-website |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Fashionista |keel=en}}</ref> Sestpeale on Wilson oma [[veebileht|veebilehel]] Elevate Lululemon ettevõtet korduvalt kritiseerinud.<ref name=":1" /> 2010. aasta detsembris kutsus lululemon turult tagasi mõned korduvkasutatavad kotid, mis olid valmistatud [[polüpropeen]]ist, tuginedes teadetele suure [[Plii|pliisisalduse]] kohta.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-04-29 |pealkiri=Lululemon issues recall for shopping bags due to lead risk |url=http://www.edmontonjournal.com/sports/Lululemon+issues+recall+shopping+bags+lead+risk/4011155/story.html |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2015-04-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150429031513/http://www.edmontonjournal.com/sports/Lululemon+issues+recall+shopping+bags+lead+risk/4011155/story.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> 2013. aastal kutsus lululemon tagasi oma mustad joogapüksid, mis olid liiga läbipaistvad ja õhukesed.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2015-02-13 |pealkiri='Yoga pants': Are leggings and other tight trousers indecent? |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.com/news/magazine-31447905 |vaadatud=2024-05-12}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hsu |eesnimi=Tiffany |kuupäev=2013-06-10 |pealkiri=Lululemon CEO Christine Day to step down after sheer-pants scandal |url=https://www.latimes.com/business/la-xpm-2013-jun-10-la-fi-mo-lululemon-ceo-christine-day-20130610-story.html |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Los Angeles Times |keel=en-US}}</ref> Tagasikutsumine, mis hõlmas umbes 17 protsenti kõigist ettevõtte kauplustes müüdud naiste pükstest, mõjutas lululemoni finantstulemusi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Isidore |eesnimi=Chris |kuupäev=2013-03-19 |pealkiri=See-through pants problem causes Lululemon shares to plunge |url=https://money.cnn.com/2013/03/19/news/companies/lululemon-pants/index.html |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=CNNMoney |arhiivimisaeg=2024-05-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240512203830/https://money.cnn.com/2013/03/19/news/companies/lululemon-pants/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Sellest tulenev finantskahju ja kahju kaubamärgile viisid ettevõtte tootejuhi [[Sheree Waterson|Sheree Watersoni]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lessons Learned from the Lululemon Recall {{!}} The National Law Revi |url=https://natlawreview.com/article/lessons-learned-lululemon-recall |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=natlawreview.com |keel=en}}</ref><ref name=":0" /> ja tegevjuhi Christine Day sunnitud lahkumiseni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Meier |eesnimi=Fred |pealkiri=Stunner: Lululemon CEO Christine Day leaving |url=https://www.usatoday.com/story/money/business/2013/06/10/lululemon-ceo-day-quitting/2409289/ |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=USA TODAY |keel=en-US}}</ref> 2021. aastal õhutas üks [[Anonüümsus|anonüümne]] ettevõtte direktor töötajaid looma kampaaniat „[[All Lives Matter]]“ ettevõtte veebisaidil kuvamiseks vastuseks [[George Floydi surm|George Floydi mõrvale]]. Töötajad hakkasid vastu, kuid neile öeldi endiselt, et nad peaksid kampaania looma. Töötajad lõid aga ka kampaania „[[Black Lives Matter]]“, mis vahetati esialgse kampaania asemel välja. Direktor vabandas ja lahkus seejärel ettevõttest.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elan |eesnimi=Priya |kuupäev=2021-07-02 |pealkiri=Lululemon ‘pushed for All Lives Matter’ campaign |keel=en-GB |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/fashion/2021/jul/02/lululemon-pushed-for-all-lives-matter-campaign |vaadatud=2024-05-12 |issn=0261-3077}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hroncich |eesnimi=Bethany Biron, Caroline |pealkiri='Privileged white wellness': Lululemon corporate employees speak out on the culture of racial insensitivity |url=https://www.businessinsider.com/lululemon-corporate-employees-describe-traumatic-racial-insensitivity-2021-6 |vaadatud=2024-05-12 |väljaanne=Business Insider |keel=en-US}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://shop.lululemon.com/ Lululemon Athletica koduleht] {{NASDAQ-100}} [[Kategooria:Börsiettevõtted]] [[Kategooria:NASDAQile noteeritud ettevõtted]] lgpod0q61535q1okou10ygz9ko83ykg Heroes of Might and Magic: Olden Era 0 681006 7157585 6891631 2026-05-20T08:11:49Z Orange-kun 26354 7157585 wikitext text/x-wiki {{Arvutimäng | title = "Heroes of Might and Magic: Olden Era" | pilt = Heroes Of Might and Magic - Olden Era - Logo.png | caption = | pildi formaat = | arendaja = [[Unfrozen]] | väljaandja = [[Ubisoft]] | levitaja = | disainer = | seeriad = "[[Heroes of Might and Magic]]" | mootor = | versioon = | väljalase = 2026 | zanr = [[Käigupõhine strateegia]] | viis = [[Üksikmäng]], [[mitmikmäng]] | Reiting = | platvormid = [[Microsoft Windows]] | meedia = | requirements = | sisend = }} '''"Heroes of Might and Magic: Olden Era"''' on käigupõhine strateegiamäng, mis ilmub 2025. aastal. Mängu töötas välja [[Unfrozen]] ja avaldab [[Ubisoft]]. Mäng sisaldab [[Heroes of Might and Magic]] seeria traditsioonilist käigupõhist süsteemi, kuid ka täiendavaid rollimängumehaanikaid, mida seeria eelmistes osades ei olnud. Lisaks üksikmängija režiimile, toetab mäng mitmik- ja koostöömängu, ning sisaldab ka kaardi toimetajat. Varajane juurdepääs mängule on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse. ==Mängitavus== Ülesehituselt sarnaneb mäng seeria eelmiste mängudega. Mängija saab kontrollida mitmeid unikaalsete võimetega kangelasi, osta enda armeesse mütoloogilisi olendeid ja sõdureid. Mängija saab juhtida ka ühte või mitut linnatüüpi: Temple, Necropolis, Sylvan, Dungeon, Hive ja veel avaldamata kuues fraktsioon, mis avalikustatakse hiljem. Seal on mängijal võimalus linna ehitada, mille tulemusel kasvab mängija armee ja laienevad mänguvõimalused. Mängija poolt kontrollitavad kangelased koguvad kogemusi, võideldes koletiste ja vaenlase kangelastega. [[Kategooria:Videomängud]] i2c2r3zf51as5hv8kwtcglywb0qnw06 Madisemägi 0 682749 7157553 6747476 2026-05-20T06:58:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157553 wikitext text/x-wiki {{infokast muistis | nimi = Madisemägi | pilt = Madisemäe nõlv.jpg | pildiallkiri = Madisemägi 2024. aasta oktoobris | asukoht = [[Jüriküla]], [[Põltsamaa vald]] | tüüp = arheoloogiamälestis | pikkus = | laius = | pindala = | rajatud = [[mesoliitikum]]/[[neoliitikum]] | maha_jäetud = | perioodid = mesoliitikum, neoliitikum | kultuurid = | kaevatud = 2001 | seisund = kaitse all }} '''Madisemägi''' on [[arheoloogiamälestis]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] [[Jüriküla]]s (varem [[Utsali]] külas) endise Madise talu (ka Linnamäe talu) maal. Tegemist on umbes 6 meetri kõrguse lameda künkaga, mis on kultuurimälestiste registris kirjas [[linnus]]ena. Arheoloogilised uuringud on päevavalgele toonud 6000 aasta vanuseid tulekivikilde<ref name="Libe" />, mis viitavad paiga asustamisele varase kiviaja lõpus või noorema kiviaja alguses. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal asus Madisemäe piirkonnas [[pommituslennuk]]ite [[polügoon]] ja ala tunnistati keelutsooniks. Militaarajaloo tunnistajaks on tänaseni mäel kõrguv 36 meetrine vaatlustorn, kust jälgiti õppuste ajal polügoonile heidetud pommide langemistäpsust. Madisemägi on [[riiklik kaitse|riikliku kaitse]] all. ==Asend== Madisemägi asub [[Puurmani]]st linnulennul umbes 7,5 km kaugusel edelas, [[Pedja jõgi|Pedja jõest]] 1,3 km põhja pool. Kõrgendik on üsna selgete piirjoontega, mille pikkus on lääne-ida suunas ligikaudu 400 m ja suurim laius 280–300 m. Künka lagi on tasane ja lame, selle pinnas koosneb peeneteralisest liivast. Madisemäe kirde- ja põhjapoolne keskmiselt 6 meetri kõrgune nõlv on suhteliselt järsk, samas kui loode- lääne ja eriti lõunapoolne nõlv on üsna lauge.<ref name="Lavi"/> Mägi asub [[Alam-Pedja looduskaitseala]] [[Põltsamaa-Umbusi soostik]]us [[Madise raba]] lõunaosas, sellest lääne poole jääb [[Umbusi raba]].<ref name="maaamet"/> Geoloogiliselt on Madisemäe näol tegemist [[mõhn]]aga, mis on tekkinud [[Jääaeg|jääajal]]. Jää taandumise järel asus siin Suur-[[Võrtsjärv]]e saar<ref name="motus"/>. Madisemäe lõunapoolsel jalamil asub kunagine Madise taluase, millest tänaseni on kõrgete puude all säilinud [[raudkivi]]st [[vundament|vundamendimüürid]] ja keldrivare. Künka läänejalamil paikneb puithoone, mida kasutati [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude ajal]] varjualusena. Tänapäeval on Madisemäe külastajate nn metsaonn.<ref name="Lavi"/> ==Senine uurimislugu== Esimeste seas kirjeldas Madisemäge [[arheoloog]] [[Eerik Laid]]. 1933. aastal ilmunud Eesti [[muinaslinnus]]te kirjelduses on ta märkinud, et Madisemägi on [[Utsali]] küla lähedal paiknev pehme [[soo]]ga piiratud ala. Rahvasuus muistse linnana tuntud [[kõrgendik]] on umbes 6 m kõrgune liivamägi, mille kolm külge on kunstlikult järsendatud (30°–40° järsud) ja lõunakülg [[põld|põlluga]] tasandatud.<ref name="Laid"/> Seoses [[Kesk-Eesti]] idaosa linnuste uurimisega käis 2001. aasta mais Madisemäge inspekteerimas arheoloog [[Ain Lavi]]<ref name="Lavi"/>. Ta seadis kahtluse alla kõrgendiku kasutuse linnamäena, kuna seal puudusid jäljed linnustele omasest vallkindlustusest. Samal ajal alustasid [[Tartu Ülikool]]i arheoloogid [[Andres Vindi]] ja [[Andres Tvauri]] mesoliitiliste asulakohtade otsimist Suur-Võrtsjärve oletataval rannal, 37,5 m [[samakõrgusjoon]]el. 29. novembril 2001 inspekteerisid arheoloogid ka Madisemäge. Mäele kaevati 16 prooviauku ja leiti 30 x 35 m suuruselt alalt [[Mesoliitikum|mesoliitiline]] [[asulakoht]]. Viimasele osutasid kohapealt leitud tulekivikillud.<ref name="vindi"/> Madisemäe ja seal varem paiknenud [[talu]]de kohta on mõningaid ülestähendusi teinud Puurmani [[koduloolane]] [[Ell Maanso]] oma raamatutes "Puurmani - minu kodu" (2005) ja "Jüriküla, Kunila, Utsali ehk mõnda meestenimelistest küladest" (2011). ==Arheoloogilised inspektsioonid 2001. aastal== Madisemäel ei ole küll tehtud [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi väljakaevamisi]], kuid kõrgendikku on inspekteeritud arheoloogiliselt 2001. aasta kevadel ja sügisel. === 2001. aasta kevad=== 28. mail 2001 toimunud seiret juhendas arheoloog Ain Lavi, teejuhtideks olid [[Puurmani Mõisakool|Puurmani keskkooli]] [[Noored Kotkad|noorkotkad]] [[Marten Järvik]] ja [[Priidik Sihver]]. Inspektsioonil osales lisaks [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonna]] muinsuskaitse inspektor [[Helju Sihver]] ja [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] töötaja [[Elna Haiba]]. Vaatlusel eristus Madisemäe kirdeserval madal vallitaoline vöönd. Proovikaevamisel tuli nähtavale vaid looduslik [[pinnas]]. Midagi vallitaolist eristus ka künka loodepoolsel alal, aga see ei asunud künka äärel, vaid pigem hoovi pool. "Mõnel pool kujutavad vallitaolised kühmud endast tegelikult Vene sõdurite laskepesade ette visatud rinnatist," kirjutas Lavi hiljem aruandes. "Ei Madisemäe servaalal ega hoovil ei õnnestunud leida [[kultuurkiht|kultuurkihi]] jälgi./.../ Puuduvad künka kindlustamiseks tehtud mullatööde jäljed." Arheoloog avaldas lootust, et põhjalikumal uurimisel võiks Madisemäe lõunaküljelt leida [[kiviaeg|kiviaegse]] asulakoha kultuurkihi jälgi.<ref name="Lavi"/> ===2001. aasta sügis=== Kontrollimaks võimaliku kiviaegse asulakoha olemasolu korraldasid Tartu Ülikooli arheoloogid [[Arvi Haak]] ja [[Andres Vindi]] 2001. aasta hilissügisel Madisemäele uue inspektsiooni. Neid abistasid arheoloogiatudengid [[Kristiina Johanson]] ja [[Mari-Liis Rohtla]] ning arheoloogiahuvilised [[Margo Rääk]] ja [[Mikk Siim]]. Saare kaguserval jäi silma [[metssiga]]de tuhnitud ala. Sinna tehti prooviauk ja leiti kaks [[tulekivi|tulekivikildu]]. Seejärel kaevati [[platoo]]le kaks teineteisega enam-vähem [[täisnurk|täisnurgaga]] ristuvat šurfirida, et panna paika leiuala piirid. Ühtekokku kaevati 16 šurfi. Seitsmest prooviaugust leiti tulekivikilde, mis enamasti olid valkjast, halvakvaliteedilisest materjalist. Paaril juhul tuli päevavalgele ka kollakas või hallikas kõrgema kvaliteediga tulekivi. Proovikaevamised lubasid teha oletuse, et Madisemäe asulakoht paikneb kõrgendiku edelaosas 37. ja 40. [[samakõrgusjoon]]e vahel. Asulakoha piiride täpsustamiseks tuleb aruande koostajate sõnul viia läbi täiendavad uuringud. Samuti soovitavad nad kontrollida võimalikku kiviaja asustust teistes kõrgendiku piirkondades, eeskätt kirderannal.<ref name="vindi"/> ==Madise talu ja Madise metsavahikoht== Madisemäe läheduses asus enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] kaks majapidamist: Madise talu ja Madise metsavahikoht. Viimane paiknes kõrgendiku lääneküljel. Madise talu on mõnikord nimetatud [[pärimus|rahvapärimuses]] ka Linnamäe taluks<ref name="Lavi"/>. Mõlemad majapidamised olid varem [[Vana-Põltsamaa mõis]]a [[renditalu]]d<ref name="Puurmani"/>. Põhiliseks tegevuseks oli vilja- ja kartulikasvatamine. Lisaks peeti [[piim]]a ja [[või]] saamiseks karja. Võid hoiti maa sisse rajatud võiaidas ja seda müüdi [[Tartu]] turul. Poes käidi mööda metsateed 10 km kaugusele [[Puurmani]]sse. [[Umbusi]] pood oli üle raba umbes 6 km kaugusel. Piirkonda kimbutas kevadeti [[suurvesi]], mis ulatus mõnel aastal Madisemäeni. Siis oli peamiseks liiklusvahendiks [[paat|aerupaat]].<ref name="Maansoo2"/> Pärast teist maailmasõda ostis taluperemees Endel Libe Madisele [[rehepeks|rehepeksumasina]], 13 ümbruskonna taluga moodustati masinaühistu. Kirikus käidi [[Põltsamaa]]le: talvel [[talitee]]d mööda üle raba, suvel Puurmani kaudu. Elanikud kolisid Madise talust välja 1953. aastal. Väljakolimiseks vormistati akt, taluhoonete ja viljapuude eest maksti 32 000 [[Nõukogude rubla|rubla]]. Väljakolimine ei olnud kohustuslik, kuid inimesi hoiatati, et mõni pomm võib mööda kukkuda ja tabada elumaja.<ref name="Maansoo2"/> ==Nõukogude sõjaväepolügoon== 1950. aastate alguses muudeti Utsali küla osaks [[Nõukogude armee|Nõukogude sõjaväe]] pommituslennuväe polügoonist (287. lennuväepolügoon (s/o 06706), lendurite seas tuntud ka kui "Rõika polügoon")<ref name="db"/><ref name="Pärn"/>. Selleks moodustati 1952. aastal [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i [[Balti sõjaväeringkond|Balti sõjaväeringkonna]] Pavlovski Metsamajandi Dubrovski (Tammiku) metskond. Samal aastal alustati ulatuslike lageraietega<ref name="Raadi"/>. Pommitamine algas 1954. aastal<ref name="Raadi"/>. Pommide langemistäpsuse hindamiseks rajas sõjavägi kõrgendikule vaatlustorni (teised Utsali polügooni vaatlustornid rajati [[Kirna]]le ja Nõmmeotsale<ref name="Vooremaa 119"/>). Esimene, puidust valmistatud torn põles 1950. aastate alguses. Hiljem püstitati selle asemele raudkarkassiga 36 meetri kõrgune torn, mis seisab tänase päevani<ref name="torn"/>. Punaarmeelaste hävitustööst jäi toona puutumata vaid saunamaja, mis kuulus varem Madise metsavahikoha juurde.<ref name="Libe"/> Sellest sai aastakümneteks peavari pommitusvahtidele. 1990. aastatel elasid selles majas nn Puurmani-Voitkad, kes korraldasid piirkonna suvemajadesse rüüsteretki, kuni politsei nad kinni võttis.<ref name="Vooremaa 119"/> Polügooni kasutas peamiselt [[Tartu]]s [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadil]] paiknenud kaugpommitajate [[diviis]].<ref name="Raadi"/> Ent lennukid olevat vahel saabunud isegi [[Vladivostok]]ist ning aeg-ajalt harjutati ka [[tuumapomm]]ide heitmist. Selleks kasutati [[betoon]]ist õppepomme, mida sihiti betoonist õpperajatiste pihta.<ref name="EPL"/> Lisaks õpperajatisetele pommitati ka [[Jõgeva raudteejaam]]ast toodud vanade sõjamasinate ja lennukite pihta, mis tassiti sihtmärkidena selleks otstarbeks [[raba|rappa]]. Pommitamine toimus enamasti [[talv|talvekuudel]], mil oht rabapõlenguteks oli väiksem.<ref name="Vooremaa 119"/> Kuigi ametlikes dokumentides oli Dubrovski sõjaväemetskond märgitud "riigi tagavaramaana" ja sinna pääsemist piirasid valvetõkked, lubati kohalikel sügiseti ikkagi rabas ja metsas marjul ja seenel käia<ref name="Edasi"/>. Piirangute tõttu säilis seal loodus inimese poolt täiesti puutumatuna.<ref name="EPL"/> [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel, 1992. aastal võttis [[Kaitseliidu Jõgeva malev]] sõjaväemetskonna üle.<ref name="Savir"/> ==Rahvapärimus== Madisemäel kasvas kunagi suur [[kask]], mille kohta rahvas teadis rääkida, et selle juurte alt pidi välja tulema Madise ja Põltsamaa vaheline maa-alune tee. Tee olevat rajatud [[Rootsi]] [[kuningas|kuninga]] käimise ajast. Kask oli nii jäme, et üksinda sellest ümbert kinni võtta ei saanud. Hiljem oli kaselt hakatud oksi võtma, mille tagajärjel oli puu ära kuivanud.<ref name="Puurmani1"/> ==Kaitse alla võtmine== Madisemägi võeti [[riiklik kaitse|riikliku kaitse]] alla 1925. aastal kehtestatud muinasvarade kaitse seadusega ning kanti [[Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu]] kaitsealuste objektide nimistusse<ref name="a1925"/>. Kuigi Nõukogude okupatsiooni ajal oli juurdepääs kõrgendikule piiratud ning seda võis käsitleda pigem militaarobjektina, säilis Madisemäel riiklik kaitse<ref name="Kiir"/>. Kultuuriministri 1997. aasta 1. septembri määrusega on Madisemägi tunnistatud arheoloogiamälestiseks ning selle kaitset reguleerib [[Muinsuskaitseseadus]]<ref name="maarus"/>. Muistisele on kehtestatud 50 meetrine kaitsevöönd, mis peaks kaitsma seda kahjustamise eest<ref name="seadus"/>. 1994. aastal asutati [[Alam-Pedja looduskaitseala]], kuhu teiste hulgas kuuluvad ka kunagise Utsali küla maad, sealhulgas Madisemägi. ==Pildid== <gallery> File:Autokast Madisemäel.jpg|thumb|Vanaraud Madisemäel 2024. aasta oktoobris File:Vahitorn Madisemäel.jpg|thumb|Metallkonstruktsiooniga 36-meetrine vahitorn Madisemäel File:Vahimajake Madisemäel.jpg|thumb|Vahimajake Madisemäel 2024. aasta oktoobris File:Vahimajakese laud Madisemäel.jpg|thumb|Vahimajake Madisemäel 2024. aasta oktoobris File:Madisemägi Jürikülas.jpg|thumb|Madisemägi 2024. aasta oktoobris File:Vundament Madisemäel.jpg|thumb|Raudkivist vundament Madisemäe veerel 2024. aasta oktoobris </small> </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="maaamet">Maa-ameti kaardirakendus. Vaadatud 12.10.2024</ref> <ref name="motus">[https://web.archive.org/web/20241208093235/https://www.looduskalender.ee/vana/node/21408.html Mõttus, Margit. Kuldne sügis Madisemäel], Looduskalender 20.10.2014. Vaadatud 12.10.2024</ref> <ref name="Laid">Laid, Eerik. Uusi andmeid Eesti muinaslinnadest. Ajalooline Ajakiri, 1933(1), lk 21</ref> <ref name="Lavi">Lavi, Ain. Aruanne inspektsioonireisist Utsali "Madisemäele" 28. mail 2001. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivis</ref> <ref name="vindi">Haak, Arvi ja Vindi, Andres. Inspektsioonist Madisemäele (Kursi khk) 29. novembril 2001. Käsikiri Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arhiivis</ref> <ref name="Libe">[https://tartu.postimees.ee/78295/torn-ule-raba-ja-lodu Pau, Martin. Torn üle raba ja lodu], Tartu Postimees, 5. 02.2009. Vaadatud 12.10.2024</ref> <ref name="torn">[https://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Jogeva-Puurmani-Madisemae-vaatetorn.pdf Tähiste, Ain ja Mõniste Mart. Madisemäe vaatetorn Puurmanni vallas Jõgeva maakonnas]. Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”, Kärdla 2017. Vaadatud 12.10.2024</ref> <ref name="EPL"> Kalve, Mati. Alam-Pedja looduskaitseala, Eesti Päevaleht=Estniska Dagbladet, 23.09.1999, lk 7</ref> <ref name="Vooremaa 119">Laasik, Helve. Soosaar tervitas matkajaid kaunite sügisvärvidega, Vooremaa, nr. 119, 16.10.2012, lk 8</ref> <ref name="a1925">Haridusministeeriumi Muinsusnõukogu kaitsealuste objektide nimistu, Muinasleidude kartoteek, ERA.1108.5.988, kaart nr 2086</ref> <ref name="Kiir">Saviauk, R. Kaitsta rajooni muinasvarasid, Kiir:EKP KK ja ENSV MN ajaleht Põltsamaa territoriaalse tootmisvalitsuse juures, nr. 131, 2.11.1957, lk 2-3</ref> <ref name="maarus">Kultuurimälestiseks tunnistamine, [https://www.riigiteataja.ee/akt/25408 Kultuuriministri 1. septembri 1997. a. määrus nr. 59]. Vaadatud 13.10.2024</ref> <ref name="seadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013 Muinsuskaitseseadus]. Vaadatud 13.10.2024</ref> <ref name="Maansoo2">Maanso, Ell. Jüriküla, Kunila, Utsali ehk mõnda meestenimelistest küladest, Puurmani, 2011, lk 212-220</ref> <ref name="Puurmani">Maanso, Ell. Puurmani - minu kodu, Puurmani, 2005, lk 25</ref> <ref name="Puurmani1">Maanso, Ell. Puurmani - minu kodu, Puurmani, 2005, lk 32</ref> <ref name="Edasi">Jõesaar, Ivar ja Tali, Peeter. Lood Dubrovski metsamajandis, Edasi, nr 194, 24.08.1990</ref> <ref name="Raadi">[https://navicup.com/object/huljatud-eesti/laeva-utsali-lennuvae-kaugpommitajate-polugoon-177621 Laeva (Utsali) lennuväe kaugpommitajate polügoon]. Navicup: Mahajäetud majad ja kohad Eestis, vaadatud 14.10.2024</ref> <ref name="db">[https://db.esap.ee/object/jg-0730 Madisemäe vaatlustorn (Utsali polügoon)]. Vaadatud 14.10.2024</ref> <ref name="Pärn">[https://teejuht.esap.ee/eesti-ringreis/noukogude-liidu-relvajoud-eestis-1944-1995/ Pärn, Jüri. Nõukogude Liidu relvajõud Eestis 1944–1995]. Eesti Sõjaajaloo Teejuht, vaadatud 14.10.2024</ref> <ref name="Savir">Savir, Rünno. 29 aastat tagasi lahkusid Vene väed Eestist, Põltsamaa Valla Sõnumid, nr. 155, 31.08.2023, lk 3</ref> }} == Välislingid == * {{Kultuurimälestis|9319|9319 Linnus "Madisemägi"}} [[Kategooria:Põltsamaa kihelkond]] [[Kategooria:Põltsamaa vald]] [[Kategooria:Jõgeva maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti kiviaeg]] puji2pc8uugdueyptbiste9tankhu51 Penttilamyces 0 683496 7157579 6750348 2026-05-20T07:48:59Z Svencapoeira 67038 7157579 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Penttilamyces'' | pilt = Penttilamyces romellii.jpg | pildi_seletus = ''[[Penttilamyces romellii]]'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Mädikulised]] ''Coniophoraceae'' | perekond = '''''Penttilamyces''''' }} '''''Penttilamyces''''' on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv [[perekond (bioloogia)|perekond]] [[seen]]i. == Liike == *''[[Penttilamyces romellii]]'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/1182629 ''Penttilamyces''] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Mädikulised]] 9q32bh8b7yj83fnnnk3bpy5bhrcn98i Klaaskuppel 0 686659 7157219 7144921 2026-05-19T13:08:54Z Kuriuss 38125 7157219 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''"Klaaskuppel"''' (inglise 'The Bell Jar') on ameerika kirjaniku [[Sylvia Plath]]i, kes on tuntud peamiselt luuletajana, ainus romaan. Autobiograafiliste sugemetega teos ilmus jaanuaris [[1963]] [[pseudonüüm]]i Victoria Lucas all ning kuu pärast romaani ilmumist sooritas kirjanik enesetapu.<ref>Marsh, N. (2026). ''[https://www.britannica.com/topic/The-Bell-Jar The Bell Jar].'' Encyclopedia Britannica.</ref> Romaan jälgib peategelast, 19-aastast Esther Greenwoodi läbi 1953. aasta suve, mis algab praktikaga ühes [[New York|New Yorgi]] moeajakirjas ning viib raske depressioonini, Estheri enesetapukatseni ja ravini psühhiaatriakliinikus. 1950ndate [[Ameerika Ühendriigid|Ameerikas]] aset leidev lugu käsitleb tolle aja sotsiaalseid norme. Põhiteemadeks on [[Sooroll|soorollid]] ja [[ühiskondlikud ootused]], mis muutsid naiste edukaks saamise keeruliseks. Romaanis on tähtsal kohal ka [[vaimne tervis]].<ref name=":1" /> Eesti keeles ilmus romaan [[1995]]. ja uuesti [[2019]]. aastal Inna Feldbachi (Inna Kustavus) tõlkes. [[Fail:The Bell Jar illustration - The Cincinnati Post (1971).jpg|pisi|Illustratsioon raamatu "Klaaskuppel" jaoks (1971)]] Teose peategelane Esther Greenwood on Plathi enda peegeldus. Ta kogeb teose vältel mitmeid [[Depressioon|depressioonile]] viitavaid tundeid. Olukorda ei tee kergemaks asjaolu, et tolleaegsed ühiskondlikud ootused ei lähe kokku tema enda [[Uskumus|uskumustega]]. Esther ei usu, et naine saab õnnelikus vaid siis, kui loob pere ja täidab oma n-ö [[Bioloogiline ülesanne|bioloogilise ülesande]]. Estheri arvates on elus rohkem asju, mille nimel vaeva näha ja mille poole püüelda<ref name=":3">Smith, R. (2008). Seeing Through the Bell Jar: Distorted Female Identity in Cold War America. ''Aspeers: Emerging Voices in American Studies'', ''1'', 33–55. https://doi.org/10.54465/aspeers.01-05</ref>. Üks kesksetest teemadest, mida romaanis käsitletakse, on Estheri püüdlus parandada oma [[Lõhestunud isiksus|lõhestunud isiksust]]. Selleks, et temast saaks terviklik ja tõeline versioon endast, üritab peategelane aktiivselt parandada lõhet enda sisemise identiteedi ja välise minapildi vahel<ref>Perloff, M. G., & Plath, S. (1972). “A Ritual for Being Born Twice”: Sylvia Plath’s ‘The Bell Jar.’ ''Contemporary Literature'', ''13''(4), 507–522. https://doi.org/10.2307/1207445</ref>. Romaanis on tähtsal kohal ka vaimne tervis. Esther kannatab depressiooni all ning [[Psühhiaater|psühhiaatrid]] seostavad seda [[Lapsepõlv|lapsepõlves]] kogetud isa surmaga. Lisaks seab Esther endale suuri eesmärke, mille täitmata jätmine ta [[Enesehinnang|enesehinnangut]] langetab. Enne oma [[Vaimne häving|vaimset hävingut]], otsis Esther taga [[Perfektsionism|perfektsionismi]], mida oli 1950ndate Ameerikas raske saavutada<ref>Tsank, S. (2010). The Bell Jar: A Psychological Case Study. ''Plath Profiles: An Interdisciplinary Journal for Sylvia Plath Studies,'' ''3'', 166–177.</ref>. Teose pealkiri “Klaaskuppel” on tähendusrikas. Kuigi klaaskuplit on romaanis vähe mainitud, on Esther sellest rääkinud nii: “… sest kus ma ka ei istunud – laevalael, Pariisis või Bankoki tänavakohvikus – istusin ma ikka sellesama klaaskupli all ning hingasin oma kopsude sumbunud õhku.”<ref>Plath, Sylvia. (2019). ''Klaaskuppel'' (tõlk Inna Feldback). Postimees Kirjastus. (Originaal avaldatud 1963)</ref>. See sümboliseerib Estheri abitust ja võitlust oma vaimse tervisega. Lisaks ka tema üksildust ümbritsevas ühiskonnas. Läbi Estheri silmade kogeb lugeja, mida võis tunda noor naine tolle aja ühiskonnas. Kuigi sündmused, mis “Klaaskuplis” aset leiavad, on väga sarnased Sylvia Plathi 1953. aasta suvega, ei tohiks Estheri hoiakuid ja läbielatud raskusi tõlgendada Plathi omadena. Plath otsustas kirjutada raamatu fiktsionaalses võtmes ning ta eesmärk oli pöörata tähelepanu üleüldistele probleemidele, mida tüdrukud ja naised vanemaks saades kogeda võivad.<ref name=":3" /> Kirjaniku sõnul oli tegemist poolautobiograafilise teosega ning seetõttu avaldas ta selle ka pseudonüümi all. Plathi ajendas romaani kirjutama võimalus lahti lasta oma minevikust.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:1963. aasta kirjandusteosed]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]] f3qiq3xuymelzfxn0aabq3sqeaistjf Los Cristianos 0 688727 7157459 6871937 2026-05-19T22:23:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157459 wikitext text/x-wiki '''Los Cristianos''' on [[Hispaania|Hispaanias]] [[Kanaari saared|Kanaaridel]] [[Tenerife]] saare lõunaosas [[Santa Cruz de Tenerife provints|Santa Cruz de Tenerife provintsis]] Arona [[Vald|vallas]] asuv [[linn]]. Seal elab 15 993 inimest (2023).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instituto Nacional de Estadística. (Spanish Statistical Institute) |url=https://www.ine.es/nomen2/index.do?accion=busquedaRapida&subaccion=&numPag=0&ordenAnios=ASC&nombrePoblacion=cristianos+%2528los%2529&botonBusquedaRapida=Consultar+selecci%25F3n |vaadatud=2025-02-08 |väljaanne=www.ine.es |arhiivimisaeg=2025-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250221033241/https://www.ine.es/nomen2/index.do?accion=busquedaRapida&subaccion=&numPag=0&ordenAnios=ASC&nombrePoblacion=cristianos+(los)&botonBusquedaRapida=Consultar+selecci%F3n |url-olek=ei tööta }}</ref> Linna kesklinn on koondunud Los Cristianose [[lahe]] ümber ning on populaarne [[kuurort]]. [[Fail:Los Cristianos Tenerife.jpg|pisi|Vaade lõunapoolsetelt mägedelt Los Cristianose linnale.]] Erinevalt naaberlinnast Playa de las Américasest pole see ehitatud kuurordiks: linna on esmamainitud [[16. sajand|16. sajandil]] [[Sadam|sadamana]], kuid [[Asula|asulana]] hakati seda liigitama alles [[19. sajand|19. sajandi]] lõpus, vahepealsel ajal kasutati küll sadamat, aga [[Kirik (pühakoda)|kiriku]] ja hea [[Veevarustus|veevarustuse]] puudumise tõttu hoiduti sinna kolimast. Ametlikult on Los Cristianost esimest korda linnana tunnustatud 1888. aastal, kui seal oli 29 kodu ja 1 koobas. 1924. aastal ehitati linna esimene kirik. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Historia de Arona |url=https://www.arona.org/Tu-Ayuntamiento/Ayuntamiento-de-Arona/Informacion-general/Historia-de-Arona |vaadatud=2025-02-08 |väljaanne=www.arona.org}}</ref> [[Fail:Hafen Los Cristianos von Montana Chayofita 2015.jpg|pisi|Los Cristianose sadam, pildistatud Cayofa mäelt.]] Alates turismi kasvust Tenerife lõunaosas 1960. aastatel on sinna ehitatud hulgaliselt hotelle, puhkekeskusi, baare ja restorane. Los Cristianos on ühendatud [[TF-1 kiirtee|TF-1 kiirteega]] saare pealinna [[Santa Cruz de Tenerife]]<nowiki/>ga ja [[Tenerife Lõunalennujaam|Tenerife Lõunalennujaamaga]]. Los Cristianose sadamast väljuvad iga päev praamid [[Gomera]], [[Hierro]] ja [[La Palma]] saarele. == Viited == [[Kategooria:Tenerife]] qt5hpyg3zck2ty9gy5cfwl09ixyr2wx Kuuse-kirmnahkis 0 692229 7157354 7152641 2026-05-19T19:11:56Z Svencapoeira 67038 7157354 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuuse-kirmnahkis | värvus = seened | pilt = Kuuse-kirmnahkis.jpg | pildi_seletus = Kuuse-kirmnahkis ''Amylostereum chailletii'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Stereaceae]]'' | perekond = [[Kirmnahkis]] ''Amylostereum'' | liik = '''Kuuse-kirmnahkis''' ''Amylostereum chailletii'' }} '''Kuuse-kirmnahkis''' (''Amylostereum chailletii'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab lamakuuskedel. Võrreldes samuti kuusel kasvava [[paks kirmnahkis|paksu kirmnahkisega]] on see õhem, ei oma lillasid toone ega ole kübara pealt karvane. Seen vigastamisel [[verev nahkis|vereva nahkise]] moodi punaseks ei värvu. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. == Välislingid == * {{Elurikkus|132249}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] 1ljiv2opiq20r2jnifvdhkj09qraf7f 7157359 7157354 2026-05-19T19:15:33Z Svencapoeira 67038 7157359 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kuuse-kirmnahkis | värvus = seened | pilt = Kuuse-kirmnahkis.jpg | pildi_seletus = Kuuse-kirmnahkis ''Amylostereum chailletii'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = ''[[Stereaceae]]'' | perekond = [[Kirmnahkis]] ''Amylostereum'' | liik = '''Kuuse-kirmnahkis''' ''Amylostereum chailletii'' }} '''Kuuse-kirmnahkis''' (''Amylostereum chailletii'') on [[pilvikulaadsed|pilvikulaadsete]] seltsi kuuluv liik [[seened|seeni]]. Seen kasvab lamakuuskedel. Võrreldes samuti kuusel kasvava [[paks kirmnahkis|paksu kirmnahkisega]] on see õhem ega ole kübara pealt karvane. Seen vigastamisel [[verev nahkis|vereva nahkise]] moodi punaseks ei värvu. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. == Välislingid == * {{Elurikkus|132249}} [[Kategooria:Pilvikulaadsed]] 2zki0lgcthxxm4nppiht0obq689mpfa 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus 0 693805 7157280 7156470 2026-05-19T15:38:23Z Paks Margareta 137072 7157280 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurovisiooni lauluvõistlus 2026 | tunnuslause = United by Music | finaali_toimumise_kuupäev = 16. mai 2026 | esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 12. mai 2026 | teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 14. mai 2026 | toimumiskoht = [[Viini Linnahall]]<br>[[Austria]], [[Viin]] | korraldaja = [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU)<br>[[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) | osalejate_arv = 35 | võitja = {{pisilipp|Bulgaaria}}<br>"[[Bangaranga]]" | eelmine = [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] | eesti_esindaja = Vanilla Ninja "Too Epic To Be True" | õhtujuhid = [[Victoria Swarovski]]<br>[[Michael Ostrowski]]<br>Emily Busvine (''greenroom'') | tegevprodutsent = Michael Krön | režissöör = Michael Kögler<br>Robin Hofwander | tegevjuht = Gert Kark | osalejate_arv_finaalis = 25 | naasvad_riigid = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]<br>{{riigi ikoon|Moldova}} [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]]<br>{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | katkestajad = {{riigi ikoon|Island}} [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]]<br>{{riigi ikoon|Iirimaa}} [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]]<br>{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]]<br>{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<br>{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | hindamissüsteem = Iga riik annab kümnele laulule kaks komplekti punkte: 12, 10 ja 8–1 punkti. Mitteosalevate riikide vaatajate veebihääled liidetakse kokku ja antakse välja ühe punktikomplektina. | järgmine = [[2027. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2027]] }} '''2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' oli 70. korda toimunud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis esmakordselt [[Bulgaaria]] esindaja, [[Dara]] looga "[[Bangaranga]]". Võistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2026. Õhtujuhtideks olid [[Victoria Swarovski]] ja [[Michael Ostrowski]] ning [[Emily Busvine]], kes viis intervjuusid läbi ''greenroomis''. Kuna [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta võistluse]] võitis [[Austria]] looga "[[Wasted Love]]", mida esitas [[JJ]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Eurovisiooni võitis Austria, Eesti saavutas kolmanda koha! |url=https://eeter.err.ee/1609696797/eurovisiooni-voitis-austria-eesti-saavutas-kolmanda-koha |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> toimus konkurss [[2026]]. aastal Austrias [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]]. Võistlust korraldas [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) ja võõrustav ringhäälinguorganisatsioon [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fanning |eesnimi=Mo |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Austria to host 70th Eurovision Song Contest - oneurope.co.uk |url=https://oneurope.co.uk/contests/2025/austria-to-host-70th-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2025-05-18 |keel=en-GB}}</ref> Konkursil osalesid 35 riigi ringhäälinguorganisatsioonid, mida oli kaks vähem kui 2025. aastal. Nii vähe osalejaid oli Eurovisioonil viimati [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003. aastal]]. [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] loobusid konkursil osalemast protestiks [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu. Tegemist oli suurima boikotiga pärast [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastat]]. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] osalesid taas pärast mõneaastast pausi. Konkursi võitis [[Bulgaaria 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] lauluga „[[Bangaranga]]”, mida esitas [[Dara]]. Loo autoriteks olid Dara, [[Anne Judith Wik]], Cristian Tarcea ja [[Dimitris Kontopoulos]]. Laul võitis nii žürii- kui ka telehääletuse ning tõi Bulgaariale esimese Eurovisiooni võidu. Esiviisikusse mahtusid veel [[Iisrael 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]], [[Rumeenia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]], [[Austraalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austraalia]] ja [[Itaalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]]. Rumeenia kogus oma ajaloo kõrgeima punktisumma ning kordas oma senist parimat kohta, mis saavutati ka aastatel [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] ja [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]. == Toimumiskoht == [[Fail:Wiener Stadthalle Aussen 2008.jpg|vasakul|pisi|[[Viini Linnahall]] – 2026. aasta konkursi toimumispaik]] 2026. aasta konkurss toimus Austrias [[Viin|Viinis]] pärast seda, kui riik võitis [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta konkursi]] lauluga „[[Wasted Love]]”, mida esitas [[JJ]]. See oli kolmas kord, kui Austria korraldas Eurovisiooni, olles teinud seda varem [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]]. ja [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]], mõlemal korral toimus võistlus Viinis. Võistlus leidis aset 16 152 istekohalises [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]], kus see toimus ka 2015. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Welcome to eurovision.com |url=https://www.eurovision.com/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> [[Fail:Wien Rathaus hochauflösend.jpg|vasakul|pisi|[[Viini raekoda]] – 2026. aasta võistluse esinemisjärjekorra loosimise ja avamistseremoonia toimumispaik]] Eurovisiooni küla asus Viini raekojaplatsil, kus toimusid nii osalejate kui ka kohalike artistide etteasted. Seal näidati ka otseülekandeid kõikidest finaalidest. Prater Dome’i ööklubis asus EuroClub, kus peeti ametlikke järelpidusid ja osalejate erakontserte. Türkiissinise vaiba tseremoonia toimus 10. mail 2026 [[Burgtheater|Burgtheateris]], kust nad kõndisid läbi Viini raekoja platsi juures asuva Eurovisiooni küla ning kohtusid ajakirjanike ja fännidega. Võistluse avatseremoonia toimus Viini raekojas. === Asukoha valimine === {{Asendikaart+|Austria |laius=320 |ujuvjoondus=vasakul |seletus=Linnad, mis on avaldanud huvi võistlust korraldada |kohad= {{Asendikaart~|Austria|lat=47.076|long=15.421|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt=[[Graz]]|nimi=Graz}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.268|long=11.393|regioon=DE-SN|paigutus=paremal|silt=[[Innsbruck]]|nimi=Innsbruck}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.239|long=14.192|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Linz]] & [[Wels]]|nimi=Linz & Wels}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.283|long=16.200|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Oberwart]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.200|long=15.616|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Sankt Pölten|St.<br/> Pölten]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.208|long=16.372|regioon=DE-SN|paigutus=ülal|silt=[[Viin]]|nimi=Viin}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.967|long=16.400|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt={{nowrap|[[Ebreichsdorf]]}}|nimi=Ebreichsdorf}} }} Pärast Austria võitu 2025. aasta Eurovisioonil on mitmed Austria linnad avaldanud huvi 2026. aasta võistluse korraldamiseks. Võistlust korraldava ringhäälingu [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) direktor Roland Weißmann tõi peamiste toimumiskoha kriteeriumitena välja selle sobivust võistluse korraldamiseks ning lennujaamade lähedust. ORF-i programmijuht Stefanie Groiss-Horowitz tõi välja, et enamustes linnades pole sobivaid vastvalminud suuri areene, kus võistlus saaks toimuda, kuid julgustas omavalitsusi siiski pakkumist esitama.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref> 18. mail 2025 teatas Viini linnapea [[Michael Ludwig]], et linn on huvitatud Eurovisiooni korraldamisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Conte |eesnimi=Davide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Vienna Interested in Hosting Again |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-vienna-interested-in-hosting-again/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Samal päeval teatas huvist võõrustada ka Grazi linnapea [[Elke Kahr]], tuues välja potentsiaalseks toimumiskohaks Grazi linnahalli.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Austria: ORF Commences Eurovision 2026 Work & Special Programming Celebrating JJ's Victory Announced |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-orf-commences-work/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=steiermark ORF at |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Diskussion um Song Contest 2026 in Graz |url=https://steiermark.orf.at/stories/3305822/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=steiermark.ORF.at |keel=de}}</ref> Klaus Leutgeb pakkus potentsiaalseks toimumiskohaks välja Schwarzli vabaajakeskuse, mis asub ka Grazis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=„Perfekte Location“: Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen |url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> 18. mail teatas [[Innsbruck]], et soovib võistlust korraldada Olympiahalles ning samal päeval andis [[Wels]] teada, et soovib seda korraldada uues näitusehallis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ooe ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Wels im Ringen um ESC-Austragungsort |url=https://ooe.orf.at/stories/3305836/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=ooe.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Intends to Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-innsbruck-intends-to-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Ka [[Oberwart]] avaldas huvi korraldada 2026. aasta võistlust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref> 19. mail pakkus [[Sankt Pölten|St. Pölteni]] linnapea Matthias Stadler võimalikuks toimumispaigaks välja VAZ St. Pölteni areeni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=noe ORF at |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=St. Pölten liebäugelt mit Song Contest 2026 |url=https://noe.orf.at/stories/3306010/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=noe.ORF.at |keel=de}}</ref> 26. mail esitas [[Ebreichsdorf]] ettepaneku korraldada üritust ajutisel areenil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ORF avas 2. juunil 2025 avalduste esitamise vooru linnadele, kes tahavad 2026. aasta Eurovisiooni korraldada. Avalduste esitamise tähtaeg oli 4. juuli. Ebreichsdorf loobus kandideerimisest 15. juunil,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> sellele järgnes Oberwart 21. juunil,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oberwart bewirbt sich doch nicht für den Song Contest 2026 |url=https://www.derstandard.at/story/3000000274784/oberwart-bewirbt-sich-doch-nicht-fuer-den-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref> Graz 27. juunil<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ning Wels 1. juulil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Keine Bewerbung Oberösterreichs für den Eurovision Song Contest 2026 |url=https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20250701_OTS0170/keine-bewerbung-oberoesterreichs-fuer-den-eurovision-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=OTS.at |keel=de}}</ref> Ainsad linnad, mis tähtajaks pakkumise esitasid, olid Viin ja Innsbruck.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innsbruck oder Wien? Womit die Song-Contest-Bewerber punkten |url=https://www.derstandard.at/story/3000000277597/innsbruck-oder-wien-womit-die-song-contest-bewerber-punkten |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-07-04 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Submits Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/07/04/eurovision-2026-innsbruck-submits-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> 20. augustil teatasid EBU ja ORF, et võõrustajalinnaks valiti Viin.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-17 |pealkiri=Eurovision 2026: Vienna is our Host City for the 70th |url=https://www.eurovision.com/stories/eurovision-2026-vienna-is-our-host-city-for-the-70th/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-20 |pealkiri=Gastgeberstadt: Wien trägt den Song Contest 2026 aus |url=https://www.kleinezeitung.at/artikel/20011893/wien-traegt-den-song-contest-2026-aus |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> '''Legend:''' {{Color box|#CEDFF2|†|border=darkgray}} Võõrustajalinn {{Color box|#F2E0CE|^|border=darkgray}} Esitas sooviavalduse {| class="wikitable plainrowheaders" ! scope="col" |Linn ! scope="col" |Võistluspaik ! scope="col" |Märkmed ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" |[[Ebreichsdorf]] |''Ajutine areen'' |Kavandatud oli 20 000 pealtvaatajat mahutav ajutine areen ning lisaks oleks finaali ühisvaatamiseks rajatud 30 000-kohaline ala. Kandideerimisest loobuti 15. juunil. |<ref name="Granger-2025b" /><ref name="Granger-2025c" /> |- ! rowspan="2" scope="row" |[[Graz]] |Stadthalle Graz | rowspan="2" |Loobus kandideerimisest 27. juunil 2025. | rowspan="2" |<ref name="Kleine Zeitung-2025">{{Cite web|url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen|title='Perfekte Location': Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen|trans-title='Perfect location': Klaus Leutgeb wants to bring ESC 2026 to Schwarzlsee|publisher=[[Kleine Zeitung]]|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025|language=de}}</ref><ref name="Eurovoix-2025" /> |- |Schwarzl Freizeit Zentrum |- style="background:#F2E0CE" ! scope="row" style="background:#F2E0CE" |[[Innsbruck]] ^ |Olympiahalle |Võõrustas [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964.]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud|1976]]. aasta taliolümpial iluuisutamise ja jäähoki võistlused. |<ref>{{cite web|last1=Granger|first1=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/11/eurovision-2026-innsbruck-city-council-approves-bid/|title=Eurovision 2026: Innsbruck City Council Approves Bid to Host|website=Eurovoix|date=11 June 2025|access-date=11 June 2025}}</ref> |- ! scope="row" |[[Oberwart]] |Messe Oberwart |Loobus kandideerimisest 21. juunil 2025. |<ref name="Burgenland.ORF.at-2025" /><ref name="Rachbauer" /> |- style="background:#CEDFF2" ! scope="row" style="background:#CEDFF2" |'''[[Viin]]''' † |[[Viini Linnahall]] |Võõrustas [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust]]. |<ref>{{Cite web|last=Granger|first=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/03/eurovision-2026-vienna-actively-bidding-to-host-for-a-third-time/|title=Eurovision 2026: Vienna Actively Bidding to Host For a Third Time|website=Eurovoix|date=3 June 2025|access-date=12 June 2025|language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" |{{nowrap|[[Wels]] ja [[Linz]]}} |Messe Wels |Wels ja Linz avaldasid koos soovi võistlust korraldada. Põhivõistlus oleks toimunud Welsis. Võistlusareen valmis alles 2026. aasta märtsis. Kandideerimisest loobuti 1. juulil 2025. |<ref>{{Cite web|url=https://ooe.orf.at/stories/3308305/|title=ESC: Wels und Linz offiziell angemeldet|website=ooe.ORF.at|date=4 June 2025|access-date=12 June 2025|language=de}}</ref><ref name="OTS.at" /> |} == Osalejad == {{Eurovisioon 2026 osalejad}} Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemiseks on vajalik [[Euroopa Ringhäälingute Liit|aktiivse EBU liikmesusega]] rahvusringhääling, mis on võimeline võistlust Eurovisiooni võrgu kaudu vastu võtma ja üleriigiliselt otseülekandeid edastama. EBU kutsub konkursil osalema kõiki aktiivseid liikmeid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 2026: How many countries will compete in Austria? |url=https://esctoday.com/201316/eurovision-2026-how-many-countries-will-compete-in-austria/}}</ref> 15. detsembril 2025 teatas EBU, et 2026. aasta võistlusel osaleb 35 riiki. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] naasevad võistlustulle vastavalt pärast kolme-, ühe- ja kaheaastast pausi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=35 broadcasters to compete at 70th Eurovision Song Contest in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/35-broadcasters-70th-eurovision-song-contest-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Teisalt otsustasid [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] ja [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõja]] kontekstis [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu protestides võistlust boikottida, viidates ühtlasi Iisraeli valitsuse katsetele mõjutada kahe eelmise aasta punktitulemusi. See oli konkursi suurim boikott alates [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastast]].<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Eurovision: Which countries are boycotting the song contest and can it survive? |url=https://www.bbc.com/news/articles/c9vjrg1nky0o |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Konkursil osales kaks artisti, kes olid varem ka Eurovisioonil üles astunud: Eesti esindaja [[Vanilla Ninja]] esindas [[Šveits 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveitsi 2005. aastal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's Vanilla Ninja for Vienna in Estonia |url=https://www.eurovision.com/stories/vanilla-ninja-for-estonia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ning San Marino esindaja [[Senhit]], kes osales varem [[San Marino 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2011]]. ja [[San Marino 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2021]]. aastal (pidi seda tegema ka [[San Marino 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aastal]], kuid võistlus jäi ära).<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=San Marino sends 'Superstar' SENHIT to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/san-marino-sends-superstar-senhit-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Ka Poola esindaja [[Alicja]] pidi osalema [[Poola 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aasta]] võistlusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alicja Szemplińska reprezentuje Polskę na Eurowizji 2026. Kim jest piosenkarka? |url=https://www.eska.pl/rozrywka/gwiazdy/alicja-szemplinska-reprezentuje-polske-na-eurowizji-2026-kim-jest-piosenkarka-aa-Qy3F-v7Lq-EYNH.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.eska.pl |keel=pl}}</ref> Moldova artist [[Aliona Moon]], kes esindas riiki [[Moldova 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2013. aastal]] ja oli [[Moldova 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2012. aastal]] [[Pasha Parfeny|Pasha Parfeni]] taustalaulja, oli nüüd Satoshi taustalaulja.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-01-17 |pealkiri=Satoshi will represent Moldova on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/satoshi-will-represent-moldova-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Gruusia esindaja [[Bzikebi]] võitis [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta]] [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|Laste Eurovisiooni lauluvõistluse]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=საქართველოს ევროვიზია 2026-ზე საბავშვო ევროვიზია 2008-ის გამარჯვებული ჯგუფი „ბზიკები“ წარადგენს |url=https://1tv.ge/news/saqartvelos-evrovizia-2026-ze-sabavshvo-evrovizia-2008-is-gamarjvebuli-jgufi-bzikebi-waradgens/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=1TV |keel=ka-GE}}</ref> Belgia esindaja [[Essyla]] esindas riiki varem 2019. aasta Eurovisiooni koorivõistlusel koori Almakalia koosseisus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=België stuurt Essyla met 'Dancing on the ice' naar Songfestival {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2026/02/19/essyla-zingt-dancing-on-the-ice-voor-belgie-op-het-songfestiva/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders sticky-header" |+2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse osalejad<ref>{{Netiviide |pealkiri=All Participants {{!}} Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/all-participants/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ! scope="col" |Riik ! scope="col" |Ringhääling ! scope="col" |Esitaja ! scope="col" |Laul ! scope="col" |Keel ! scope="col" |Laulukirjutaja(d) ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" | {{elv|Albaania}} | [[RTSH]] | [[Alis]] | "{{lang|sq|[[Nân]]|i=unset}}" | [[albaania keel|albaania]] | {{hlist|Alis Kallaçi|Desara Gjini}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Cite web |date=2025-12-21 |title=Alis will represent Albania at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/alis-albania-vienna-2026/ |access-date=2025-12-21 |website=Eurovision.com |publisher=EBU}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Armeenia}} | [[Hajastani_Hanrajin_Herustaõnkeruthjun|AMPTV]] | [[Simón]] | "[[Paloma Rumba]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|David Tserunyan|Eva Voskanyan|Lilit Navasardyan|[[Rosa Linn|Roza Kostandyan]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Armenia reveals its artist and song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/armenia-reveals-simon-and-paloma-rumba-for-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austraalia}} |[[Special Broadcasting Service|SBS]] | [[Delta Goodrem]] | "[[Eclipse (laul)|Eclipse]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Delta Goodrem|[[Ferras|Ferras Alqaisi]]|Jonas Myrin|Michael Fatkin}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Delta Goodrem will represent Australia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/delta-goodrem-representing-australia-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austria}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] | [[Cosmó]] | "[[Tanzschein]]" | [[saksa keel|saksa]] | {{hlist|[[Cosmó|Benjamin Gedeon]]|Elias Stejskal|Ella Stern}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-09 |pealkiri=COSMÓ will represent Austria in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vienna-2026-austria-cosmo-tanzschein/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Aserbaidžaan}} | [[İctimai_Televiziya|İTV]] | [[Jiva]] | "[[Just Go]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] | {{hlist|Fuad Javadov}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri=JIVA will sing for Azerbaijan in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/jiva-will-sing-for-azerbaijan-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Belgia}} | [[RTBF]] | [[Essyla]] | "[[Dancing on the Ice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Essyla|Alice Van Eesbeeck]]|Barbara Petitjean|Emil Stengele|Nicolas d'Avell}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=ESSYLA will represent Belgium in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/essyla-represent-belgium-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Bulgaaria}} | [[Balgarska Natsionalna Televizia|BNT]] | [[Dara]] | "[[Bangaranga]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Anne Judith Wik|Cristian Tarcea|[[Dara|Darina Yotova]]|[[Dimitris Kontopoulos]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |pealkiri=DARA ще представи България на „Евровизия 2026“ с песента „Bangaranga“ |url=https://bnt.bg/news/dara-shte-predstavi-balgariya-na-evroviziya-2026-s-pesenta-bangaranga-346759news.html}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Eesti}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | [[Vanilla Ninja]] |"[[Too Epic to Be True]]" |[[inglise keel|inglise]] |{{hlist|[[Sven Lõhmus]]}} | style="text-align:center;" |<ref name="Rebane-2025">{{Cite web |last= |first= |date=14.02.2026 |title=Eesti Laul 2026 võitja on Vanilla Ninja |url=https://eeter.err.ee/1609941041/eesti-laul-2026-voitja-on-vanilla-ninja |access-date=15.02.2026 |website={{Ill|Eeter|et|ERR Menu}} |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |language=|editor-last=Nestor|editor-first=Neit-Eerik}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Gruusia}} | [[GPB]] | [[Bzikebi]] | "[[On Replay]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Giga Kukhianidze|[[Lizi Pop|Liza Japaridze]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Bzikebi premiere 'On Replay' for Georgia |url=https://www.eurovision.com/stories/bzikebi-premiere-on-replay-for-georgia/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Horvaatia}} | [[Hvartska Radiotelevizija|HRT]] | [[Lelek]] | "[[Andromeda (laul)|Andromeda]]" | [[horvaadi keel|horvaadi]] | {{hlist|Filip Lacković|Lazar Pajić|Tomislav Roso|[[Zorja|Zorica Pajić]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's LELEK to Vienna for Croatia |url=https://www.eurovision.com/stories/croatia-dora-winner-lelek-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Iisrael}} | [[IPBC]] | [[Noam Bettan]] | "[[Michelle (laul)|Michelle]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Nadav Aharoni|Noam Bettan|Tzlil Klifi|[[Yuval Raphael]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Noam Bettan releases his song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/noam-bettan-releases-song-for-vienna-michelle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Itaalia}} | [[RAI]] | [[Sal Da Vinci]] | "[[Per Sempre Sì]]" | [[itaalia keel|itaalia]] | {{hlist|[[Alessandro La Cava]]|Eugenio Maimone|Francesco Sorrentino|[[Federica Abbate]]|Federico Mercuri|Giordano Cremona|Salvatore Michael Sorrentino}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=From 'Sanremo' to Vienna, it's Sal Da Vinci for Italy |url=https://www.eurovision.com/stories/sal-da-vinci-representing-italy-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Kreeka}} | ERT | [[Akylas]] | "[[Ferto]]" | [[kreeka keel|kreeka]] | {{hlist|Akylas Mytilinaios|Orfeas Nonis|Theofilos Pouzbouris|Thomas Papathanasis}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=Akylas will 'Sing for Greece' in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/akylas-sing-for-greece-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Küpros}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] | [[Antigoni Buxton|Antigoni]] | "[[Jalla]]" | [[kreeka keel|kreeka]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Antigoni Buxton]]|Charalambous Kallona|Connor Mullally-Knight|Demetris Nikolaou|[[Claydee|Klejdi Lupa]]|Paris Kalpos|Trey Qua}} | style="text-align:center;" | <ref name="Jiandani-2025b">{{Cite web |last=Jiandani |first=Sanjay |date=4 August 2025 |title=Cyprus: CyBC confirms participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200946/cyprus-cybc-confirms-participation-at-eurovision-2026/ |access-date=4 August 2025 |website=ESCToday |language=en-US}}</ref><ref name="Bijuvignesh-2025">{{Cite web |last=Bijuvignesh |first=Darshan |date=6 November 2025 |title=Cyprus: ANTIGONI to Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/11/06/cyprus-antigoni-to-eurovision-2026/ |access-date=6 November 2025 |website=Eurovoix |language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Läti}} | [[LSM]] | [[Atvara]] | "[[Ēnā]]" | [[läti keel|läti]] | {{hlist|Jānis Jačmenkins|[[Atvara|Liene Stūrmane]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri='Supernova' winner Atvara is heading to Vienna for Latvia |url=https://www.eurovision.com/stories/supernova-winner-atvara-latvia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Leedu}} | [[LRT]] | [[Lion Ceccah]] | "[[Sólo Quiero Más]]" | [[leedu keel|leedu]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Aurimas Galvelis|Tomas Alenčikas}} | style="text-align: center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Lion Ceccah will sing for Lithuania in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/lithuania-selects--eurovision-2026-lion-ceccah/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Luksemburg}} | [[RTL Lëtzebuerg|RTL]] | [[Eva Marija]] | "[[Mother Nature]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Eva Marija Kavaš Puc|Julie Aagaard|Maria Broberg|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-25 |pealkiri=Eva Marija will sing for Luxembourg in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/eva-marija-luxembourg-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Malta}} | [[PBS]] | [[Aidan]] | "[[Bella (laul)|Bella]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Malta keel|malta]] | {{hlist|[[Aidan|Aidan Cassar]]|Joep van den Boom|[[Sarah Bonnici]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-18 |pealkiri=It's AIDAN for Malta at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/aidan-for-malta-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Moldova}} | [[TRM]] | [[Satoshi]] | "[[Viva, Moldova!]]" | [[rumeenia keel|rumeenia]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Andrei Vulpe|Cătălin Temciuc|Vasile Advahov|[[Satoshi|Vlad Sabajuc]]}} | style="text-align:center;" |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | {{elv|Montenegro}} | [[RTCG]] | [[Tamara Živković]] | "[[Nova zora]]" {{Small|({{lang|cnr|Нова зора|i=no}})}} | [[montenegro keel|montenegro]] | [[Boris Subotić]] | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=Tamara Živković will sing for Montenegro in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/tamara-zivkovic-montenegro-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Norra}} | [[NRK]] | [[Jonas Lovv]] | "[[Ya Ya Ya]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Jonas Lovv Hellesøy|Sondre Skaftun}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=JONAS LOVV wins 'Melodi Grand Prix' in Norway |url=https://www.eurovision.com/stories/jonas-lovv-ya-ya-ya-norway-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Poola}} | [[TVP]] | [[Alicja Szemplińska|Alicja]] | "[[Pray]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Alicja Szemplińska]]|Sinclair Alan Malcolm|Weronika Gabryelczyk}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=It's 'Pray' for Poland: ALICJA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/its-pray-for-poland-alicja-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Portugal}} | [[RTP]] | [[Bandidos do Cante]] | "[[Rosa (laul)|Rosa]]" | [[portugali keel|portugali]] | {{hlist|Duarte Farias|Francisco Pereira|Francisco Pestana|Francisco Raposo|Gonçalo Narciso|Gui Alface|José Carlos Coelho Almeida Tavares|Luis Aleixo|Miguel Costa}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Bandidos do Cante will represent Portugal in May |url=https://www.eurovision.com/stories/bandidos-do-cante-represent-portugal-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Prantsusmaa}} | [[France Télévisions]] | [[Monroe]] | "[[Regarde!]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]] | {{hlist|Christopher Cohen|Fred Savio|Fredie Marche|Maxime Morise}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri='Regarde !': It's Monroe for France |url=https://www.eurovision.com/stories/regarde-monroe-for-france-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rootsi}} | [[Sveriges Television|SVT]] | [[Felicia (laulja)|Felicia]] | "[[My System]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Audun Agnar|Emily Harbakk|Felicia Eriksso|[[Julie Bergan]]|Theresa Rex}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=FELICIA will fly the Swedish flag in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/felicia-will-fly-the-swedish-flag-at-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rumeenia}} | [[TVR]] | [[Alexandra Căpitănescu]] | "[[Choke Me]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Alexandra Căpitănescu|Călin-Alexandru Grăjdan|Elvis Silitră|Ștefan Condrea}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Alexandra Căpitănescu will represent Romania on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/alexandra-capitanescu-represent-romania-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Saksamaa}} | [[SWR]]{{efn|Saksa avalik-õigusliku ringhäälingukonsortsiumi [[ARD]] nimel.<ref name=swrubernimmt>{{cite web |date=27 January 2025 |title=SWR übernimmt 2026 Federführung für Eurovision Song Contest |trans-title=SWR to take over the lead for the Eurovision Song Contest in 2026 |url=https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250517183906/https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |archive-date=17 May 2025 |access-date=27 January 2025 |language=de}}</ref><ref>{{cite web |title=Alle deutschen ESC-Acts und ihre Titel |trans-title=All German ESC acts and their songs |url=https://www.eurovision.de/teilnehmer/Alle-deutschen-ESC-Acts-und-ihre-Titel,vorentscheid386.html |publisher=ARD |access-date=12 June 2025 |language=de}}</ref>}} | [[Sarah Engels]] | "[[Fire (laul)|Fire]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Dario Schürmann|Luisa Heinemann|Raphael Lott|Sarah Engels|Valentin Boes}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=Sarah Engels will light Vienna up with 'Fire' |url=https://www.eurovision.com/stories/germany-sarah-engels-fire-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|San Marino}} | [[SMRTV]] | [[Senhit]] | "[[Superstar (laul)|Superstar]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Anderz Wrethov]]|[[Boy George|George Alan O'Dowd]]|Julie Aagaard|John-Emil Johansson|Thomas Stengaard|Senhit Zadik Zadik}} | style="text-align:center;" | <ref name=":0" /> |- ! scope="row" | {{elv|Serbia}} | [[RTS]] | [[Lavina]] | "[[Kraj Mene]]" | [[serbia keel|serbia]] | {{hlist|Andrija Cvetanović|Bojan Ilić|Ivan Jegdić|Luka Aranđelović|Nikola Petrović|Pavle Aranđelović|Pavle Samardžić}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=LAVINA will represent Serbia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/serbia-pze-winner-lavina-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Soome}} | [[Yle]] | [[Linda Lampenius]] ja [[Pete Parkkonen]] | "[[Liekinheitin]]" | [[soome keel|soome]] | {{hlist|Antti Riihimäki|Lauri Halavaara|Linda Lampenius|Pete Parkkonen|Vilma Alina Lähteenmäki}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri='Liekinheitin' is Finland's song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/finland-umk-2026-winner-linda-pete-liekinheitin/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Suurbritannia}} | [[BBC]] | [[Look Mum No Computer]] | "[[Eins, Zwei, Drei]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Julie Aagaard|Lasse Midtsian Nymann|[[Look Mum No Computer|Sam Battle]]|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-16 |pealkiri='Eins, Zwei Drei'... the United Kingdom's entry is out |url=https://www.eurovision.com/stories/eins-zwei-drei-united-kingdom-entry-released/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Šveits}} | [[SRG SSR]] | [[Veronica Fusaro]] | "[[Alice (laul)|Alice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Charlie McClean|Veronica Fusaro}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-21 |pealkiri=Veronica Fusaro will sing for Switzerland |url=https://www.eurovision.com/stories/veronica-fusaro-for-switzerland-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Taani}} | [[Danmarks Radio|DR]] | [[Søren Torpegaard Lund]] | "[[Før vi går hjem]]" | [[taani keel|taani]] | {{hlist|[[Clara Sofie|Clara Sofie Fabricius]]|Søren Torpegaard Lund|[[Thomas Meilstrup]]|Valdemar Littauer Bendixen}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=Søren Torpegaard Lund will represent Denmark in May |url=https://www.eurovision.com/stories/soren-torpegaard-lund-representing-denmark-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Tšehhi}} | [[Česká televize|ČT]] | [[Daniel Zizka]] | "[[Crossroads]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Daniel Žižka|Viliam Béreš}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Daniel Zizka is Czechia's artist for 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/daniel-zizka-czechia-artist-for-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Ukraina}} | [[Suspilne]] | [[Viktoria Leléka|Leléka]] | "[[Ridnym]]" | [[inglise keel|inglise]], [[ukraina keel|ukraina]] | {{hlist|Adama Cefalu|Jakob Hegner|[[Viktoria Leléka]]|Yaroslav Dzhus}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-07 |pealkiri=Vidbir winner LELÉKA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vidbir-winner-leleka-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |} === Boikott seoses Iisraeli osalemisega === [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] on tekitanud erimeelsusi Iisraeli osalemise üle konkursil, sealhulgas on nõutud, et riik konkursil ei osaleks, ning toimunud on meeleavaldusi selle osalemise vastu [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]. ja 2025. aasta võistlustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Eurovision 2026 is here - but will the Israel boycott spoil the show? |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp4959nwro |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Iisraeli 2024. aasta laul „[[Hurricane (laul)|Hurricane]]” tekitas samuti vaidlusi, sest selle algne versioon „October Rain” viitas [[Operatsioon Al-Aqşá üleujutus|7. oktoobri rünnakule]] Iisraelis ja ei vastanud poliitilise neutraalsuse reeglitele. Seetõttu lubati see EBU poolt osalema alles pärast ümbertöötlemist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-03-03 |pealkiri=Eurovision 2024: Israel agrees to October Rain lyrics change |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-68462848 |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Iisraeli valitsus korraldas 2024. ja 2025. aastal reklaamikampaaniaid, et innustada inimesi Iisraeli poolt hääletama. Seda peeti üheks põhjuseks, miks Iisrael tuli 2024. aastal viiendaks ja 2025. aastal teiseks ning oli mõlemal aastal rahvahääletuse esikolmikus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Eurovision: Israel's result prompts questions over voting |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckg77pxj2mno |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> [[Iisraeli välisministeerium]] kinnitas, et 2024. aasta osaluse puhul korraldati sellised kampaaniad.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pérez |eesnimi=Laura |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=El Gobierno de Israel confirma que invirtió mucho dinero para fomentar el voto a Eden Golan en Eurovisión 2024 |url=https://www.eldiario.es/vertele/noticias/gobierno-israel-confirma-invirtio-dinero-fomentar-voto-eden-golan-eurovision-2024_1_11374185.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Vertele |keel=es}}</ref> 2025. aasta osas tõi sarnased kampaaniad esile EBU Eurovisiooni uudiste ja faktikontrolli algatus Eurovision News Spotlight.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-04-11 |pealkiri=EBU launches Spotlight fact-checking network to combat misinformation and support trusted news |url=https://www.ebu.ch/news/2025/04/ebu-launches-spotlight-fact-checking-network-to-combat-misinformation-and-support-trusted-news |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Flannery |eesnimi=Maria |pealkiri=Israeli government agency paid for adverts targeting Eurovision Song Contest public vote |url=https://spotlight.ebu.ch/p/israeli-government-agency-paid-for |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=spotlight.ebu.ch |keel=en}}</ref> Iisraeli valitsuse reklaamiagentuuri 2025. aasta reklaame nähti kokku üle 68 miljoni korra. Mitmed osalevad ringhäälingud nõudsid pärast 2025. aasta finaali telehääletuse süsteemi muutmist ning riikide telehääletuse tulemuste sõltumatut auditit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Moet televoting bij Songfestival herbekeken worden? "Te makkelijk om resultaten op grote schaal te beïnvloeden" {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2025/05/19/eurovisiesongfestival-commotie-rond-televoting-hoe-werkt-het/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-20 |pealkiri=RTÉ seeks breakdown of Eurovision voting numbers amid questions over public result for Israel |url=https://www.independent.ie/irish-news/rte-seeks-breakdown-of-eurovision-voting-numbers-amid-questions-over-public-result-for-israel/a1899631218.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Irish Independent |keel=en}}</ref> Enne 2026. aasta konkurssi teatasid [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]],<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=RTÉ |kuupäev=2025-09-11 |pealkiri=RTÉ Statement: 2026 Eurovision Song Contest |url=https://about.rte.ie/2025/09/11/rte-statement-2026-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=About RTÉ |keel=en-GB}}</ref> [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hollandi]],<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=AVROTROS koppelt deelname Songfestival 2026 aan kernwaarden |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-trekt-grens-bij-songfestival-2026~1176/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Ema Škapin, TV |pealkiri=Če bo Izrael nastopil na Evroviziji, Slovenije ne bo |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/ce-bo-izrael-nastopil-na-evroviziji-slovenije-ne-bo/757441 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]]<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE.es |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=El Consejo de Administración de RTVE retirará a España de Eurovisión si Israel participa y tampoco emitirá el certamen |url=https://www.rtve.es/noticias/20250916/rtve-eurovision-participacion-israel/16730487.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> ringhäälinguorganisatsioonid, et nad kaaluvad boikotti, kui Iisraelil lubatakse osaleda. Viimased kolm tõid ühe põhjusena välja ka Iisraeli reklaamikampaaniad kahel varasemal võistlusel.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE |eesnimi=PRENSA |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTVE se retira del Festival de Eurovisión |url=https://www.rtve.es/rtve/20251204/rtve-retira-festival-eurovision/16845362.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> Teised ringhäälinguorganisatsioonid teatasid, et osalevad juhul, kui EBU täidab teatud tingimused.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eurovision crisis: EBU confirms broadcasters to vote on excluding Israel in November |url=https://www.euronews.com/culture/2025/09/26/eurovision-crisis-ebu-confirms-broadcasters-to-vote-on-excluding-israel-in-november}}</ref> Konkursi referentsgrupp pikendas 2026. aasta osalemise kinnitamise tähtaega 13. oktoobrist detsembri keskpaigani, mis andis ringhäälinguorganisatsioonidele rohkem aega Iisraeli osalemise üle arutamiseks. Selle aja jooksul sai osalemisest loobuda ilma rahalise karistuseta. Lõplik otsus tehti EBU üldkogul 4.–5. detsembril.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=הצעד החריג באירוויזיון 2026: הוארכה האפשרות לפרישה ללא סנקציה - עד להחלטה על ישראל |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/ry0xb6g9xe |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The EBU extends ESC 2026 confirmation deadline until mid December (statement) |url=https://esctoday.com/201527/the-ebu-extends-the-esc-2026-confirmation-deadline-until-mid-december-statement/}}</ref> Novembri alguses oli kavas erakorraline EBU üldkogu, et arutada ja hääletada Iisraeli osalemise üle konkursil,<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Song Contest: EBU lässt über Israel-Teilnahme abstimmen |url=https://orf.at/stories/3406546/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Alex |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Eurovision Members to Vote on Whether to Exclude Israel |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/09/25/arts/music/eurovision-israel-vote.html |vaadatud=2026-05-17 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Budin |eesnimi=Christoph |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Geheimwahl entscheidet über ESC-Ausschluss Israels |url=https://www.krone.at/3909233 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Kronen Zeitung |keel=de}}</ref> kuid see jäeti ära pärast [[Donald Trumpi Gaza sektori ettepanek 2025. aasta septembris|relvarahu ja rahuplaani]] jõustumist, mille eesmärgiks oli sõda lõpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=Song Contest: Sonderabstimmung über Israel abgesagt |url=https://orf.at/stories/3408345/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NRK |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=EBU utsetter avgjørelse om Israels deltakelse Eurovision |url=https://www.nrk.no/nyheter/ebu-utsetter-avgjorelse-om-israels-deltakelse-eurovision-1.17609962 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> 4. detsembri üldkogu kiitis heaks hääletussüsteemi muudatused, jättes eraldi hääletuse Iisraeli osalemise üle ära ning lubades riigil konkursil osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=EBU Members show clear support for reforms to reinforce trust and protect neutrality of Eurovision Song Contest, allowing all Members to participate |url=https://www.ebu.ch/news/2025/12/ebu-members-show-clear-support-for-eurovision-reforms |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=España abandona Eurovisión: cómo la guerra de Netanyahu terminó con 65 años de idilio musical |url=https://elpais.com/television/2025-12-05/espana-abandona-eurovision-como-la-guerra-de-netanyahu-termino-con-65-anos-de-idilio-musical.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=על אפם ועל חמתם: ההצבעה הכריעה - ישראל תשתתף סופית באירוויזיון 2026 |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/byjxxzymbe |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Selle tulemusel boikoteerisid Iirimaa, Holland, Sloveenia ja Hispaania konkurssi,<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTÉ to boycott Eurovision Song Contest over Israel |url=https://www.rte.ie/entertainment/2025/1204/1547300-rte-to-boycott-eurovision-song-contest-over-israel/ |keel=en}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=AVROTROS neemt in 2026 niet deel aan het Eurovisie Songfestival |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-neemt-in-2026-niet-deel-aan-het-eurovisie-songfestival~1314/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref><ref name=":3" /> neile järgnes 10. detsembril ka [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]].<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Hrólfsson |eesnimi=Ragnar Jón |kuupäev=2025-12-10 |pealkiri=Ísland tekur ekki þátt í Eurovision 2026 - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/461235 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RÚV}}</ref> Lisaks teatasid Iiri, Sloveenia ja Hispaania ringhäälingud, et nad ei kanna konkurssi ka üle. See oli esimene kord, kui üritust ei edastatud Iirimaal alates 1963. aastast, Sloveenias alates 1985. aastast ja Hispaanias alates 1961. aastast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ljuština |eesnimi=Stevan |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Odluka o Izraelu: Posledice i reakcije dan posle |url=https://evrovizija.rs/2025/12/05/odluka-o-izraelu-posledice-i-reakcije-dan-posle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=ESC Serbia {{!}} Evrovizija.rs |keel=en-US}}</ref> Kuna Hispaania ei osalenud oli see esimene kord peale [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010. aastast]], mil osales ainult 4 suurriiki. Mitmed meediaväljaanded nimetasid boikotti Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloo suurimaks kriisiks.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=News |eesnimi=ABC |pealkiri=What to know about the Eurovision Song Contest as Israel's participation sparks walkouts |keel=en-US |väljaanne=ABC News |url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/eurovision-song-contest-israels-participation-sparks-walkouts-128136363 |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Može li Evrovizija da prevaziđe najveću krizu u istoriji |url=https://www.standard.co.me/zivot/moze-li-evrovizija-da-prevazidje-najvecu-krizu-u-istoriji |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.standard.co.me |keel=en}}</ref> Protestiks Iisraeli osalemise vastu tagastas [[Šveits 2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2024. aasta Šveitsi]] võitja [[Nemo (laulja)|Nemo]] oma trofee EBU-le.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Eurovision champion Nemo returns the winner's trophy to protest Israel's inclusion |url=https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-nemo-israel-c84aef492683ecbf417065ff7bc0eb16 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> [[Iirimaa 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|1994. aastal]] koos [[Paul Harrington|Paul Harringtoniga]] Iirimaale võidu toonud [[Charlie McGettigan]] teatas hiljem, et tagastab samuti oma trofee.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-12-12 |pealkiri=🇮🇪 Ireland: Eurovision 1994 Winner Charlie McGettigan Will Return Their Trophy in Protest at Israel's Participation |url=https://eurovoix.com/2025/12/12/ireland-eurovision-1994-winner-charlie-mcgettigan-will-return-trophy/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Järgmiste riikide ringhäälinguorganisatsioonid boikoteerisid 2026. aasta võistlust: * {{Elv|Island}} – Islandi ringhääling [[RÚV]] kavatses algselt valida 2026. aasta esindaja traditsioonilise eelvooru [[Söngvakeppnin]] kaudu. RÚV-i juhatuse esimees Stefán Jón Hafstein ütles 8. septembril 2025, et Islandi osalemine Eurovisioonil, sõltub sellest, kas Iisraelil lubatakse võistlusel osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Böðvarsdóttir |eesnimi=Elín Margrét |kuupäev=2025-08-09 |pealkiri=Ó­víst hvort Ís­land verði með í Euro­vision |url=https://www.visir.is/g/20252772889d/o-vist-hvort-is-land-verdi-med-i-euro-vision |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=visir.is |keel=is}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adam |eesnimi=Darren |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Iceland may not take part in Eurovision if Israel does - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/english/2025-09-09-iceland-may-not-take-part-in-eurovision-if-israel-does-453021/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 26. novembril teatas RÚV-i juhatus, et soovib Iisraeli Eurovisioonilt kõrvaldamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andrésdóttir |eesnimi=Iðunn |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Stjórn RÚV vill að Ísrael verði meinuð þátttaka í Eurovision - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/2025-11-26-stjorn-ruv-vill-ad-israel-verdi-meinud-thatttaka-i-eurovision-459822/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 10. detsembril, kuus päeva pärast EBU üldkogu hääletust, teatas RÚV, et boikoteerib konkurssi, kuid edastab siiski kõiki finaale.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2026-04-06 |pealkiri=🇮🇸 Iceland: RÚV to Air Eurovision 2026 Across RÚV & RÚV 2 |url=https://eurovoix.com/2026/04/06/ruv-eurovision-2026-broadcast/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> * {{Elv|Iirimaa}} – 11. septembril 2025 teatas Iiri ringhääling RTÉ, et kui Iisraelil lubatakse Eurovisioonil osaleda, ei osale konkursil Iirimaa. Põhjuseks toodi Gaza sõda, kus on hukkunud palju tsiviilisikuid ja ajakirjanikke. Ringhääling otsustas ära oodata EBU üldkogu otsuse.<ref name=":5" /> 4. detsembril, pärast üldkogu hääletust, otsustas RTÉ, et ei osale konkursil ega kanna seda ka üle.<ref name=":9" /> Siiski olid Eurovisiooni nädalal eetris Eurovisiooniga seotud saated, kuid finaalide ajal läks eetrisse tavaprogramm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2026 |pealkiri=RTÉ's schedule for what would have been Eurovision week has been released. While there's no major replacement for the contest, here's the Eurovision-related programming taking the place of the semi-finals and final |url=https://x.com/EirevisionPod/status/2050221614675955728 |väljaanne=X}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2026-05-12 |pealkiri=Linehan objects to Father Ted episode on Eurovision night |url=https://www.rte.ie/entertainment/2026/0512/1572941-linehan-objects-to-father-ted-episode-on-eurovision-night/ |keel=en}}</ref> * {{Elv|Holland}} – Hollandi ringhääling [[AVROTROS]] kavatses algul valida 2026. aasta esindaja ilma konkursita.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Inschrijving Eurovisie Songfestival 2026 geopend |url=https://www.avrotros.nl/article/inschrijving-eurovisie-songfestival-2026-geopend~1057/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> 12. septembril 2025 teatas ringhääling, et ei pea Iisraeli osalemist õigustatuks Gaza sõja tõttu. Samuti toodi välja, et Iisraeli valitsuse reklaamikampaania võis mõjutada eelmise aasta Eurovisiooni hääletustulemusi.<ref name=":6" /> Ringhääling teatas hiljem, et ei muuda oma seisukohta 2026. aasta konkursi osas isegi siis, kui saavutatakse relvarahu või kui Iisraeli–Palestiina konflikt areneb teistsuguses suunas. Osalemise üle otsustatakse uuesti järgnevatel aastatel sõltuvalt olukorrast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=DPG Media Privacy Gate |url=https://myprivacy.dpgmedia.nl/consent?siteKey=V9f6VUvlHxq9wKIN&callbackUrl=https%3A%2F%2Fwww.ad.nl%2Fprivacy-gate%2Faccept-tcf2%3FredirectUri%3D%252Fsongfestival%252Fnederlandse-boycot-bij-deelname-israel-blijft-hoe-dan-ook-inmenging-regering-bij-afgelopen-songfestival-weegt-mee%7Ea67d8044%252F&isLoggedIn=false |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=myprivacy.dpgmedia.nl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, kinnitas AVROTROS, et boikoteerib konkurssi.<ref name=":10" /> Siiski kandsid Hollandi ringhäälinguorganisatsioonid NOS ja NTR Eurovisiooni finaale üle kanalites NPO 1 ja NPO Radio 2, sest Hollandi seaduste järgi peavad need organisatsioonid edastama suuri riiklikke ja rahvusvahelisi kultuurisündmusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Songfestival toch te zien op NPO 1, NPO vraagt NOS Evenementen en NTR |url=https://nos.nl/artikel/2593262-songfestival-toch-te-zien-op-npo-1-npo-vraagt-nos-evenementen-en-ntr |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=nos.nl |keel=nl}}</ref> * {{Elv|Sloveenia}} – 4. septembril 2025 teatas Sloveenia ringhääling [[RTVSLO]], et otsustab 2026. aasta Eurovisioonil osalemise üle pärast EBU otsust Iisraeli osalemise kohta ja hääletuse läbipaistvuse muudatusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=M. |eesnimi=D. S. |pealkiri=Nastop Slovenije na Evroviziji 2026 pod vprašajem, "odločitev odvisna od potez EBU-ja" |keel=sl |väljaanne=rtvslo.si |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/nastop-slovenije-na-evroviziji-2026-pod-vprasajem-odlocitev-odvisna-od-potez-ebu-ja/756560 |vaadatud=2026-05-19}}</ref> Ringhääling teatas 12. septembril ja veel kord 27. novembril, et ei osale, kui Iisraelil lubatakse võistlusest osa võtta.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ma |eesnimi=Al |pealkiri=Osnutek programskega načrta ne predvideva sodelovanja RTV Slovenija na Evroviziji |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/osnutek-programskega-nacrta-ne-predvideva-sodelovanja-rtv-slovenija-na-evroviziji/765384 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVSLO mitte osaleda ega ka võistlust üle kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 2026. aasta aprillis otsustas RTVSLO, et 10.–20. maini näidatakse saatesarja „Palestiina hääled”, millest mõned osad olid eetris ka Eurovisiooni finaalide ajal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Služba za komuniciranje RTV |pealkiri=Glasovi Palestine na Televiziji Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/rtv/za-medije/sporocila-za-javnost/glasovi-palestine-na-televiziji-slovenija/780070 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> * {{Elv|Hispaania}} – 2025. aasta mais teatas Hispaania ringhäälingu [[RTVE]] esimees [[José Pablo López]], et riigi esindaja Eurovisioonil valitakse [[Benidorm Fest|Benidorm Festil]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=El ganador del Benidorm Fest 2026 recibirá 150.000 euros con el objetivo de “asegurar la carrera musical” del representante de España en Eurovisión |url=https://www.escplus.es/benidorm-fest/2025/el-ganador-del-benidorm-fest-2026-recibira-150-000-euros-con-el-objetivo-de-asegurar-la-carrera-musical-del-representante-de-espana-en-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 9. septembril teatati, et otsus Hispaania Eurovisioonil osalemise kohta tehakse pärast detsembrikuist EBU üldkogu ning Benidorm Fest toimub sellest hoolimata.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Todas las novedades del Benidorm Fest 2026: habrá ensayos con público y conocemos las claves sobre su escenario |url=https://www.escplus.es/eurovision/2025/todas-las-novedades-del-benidorm-fest-2026-habra-ensayos-con-publico-y-conocemos-las-claves-sobre-su-escenario/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 16. septembril kiitis RTVE juhatus heaks ettepaneku, et Hispaania ei osale konkursil ega edasta seda, kui Iisrael osaleb.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=à 12h08 |eesnimi=Par Marianne Chenou Le 16 septembre 2025 |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=Eurovision 2026 : l’Espagne boycottera bien le concours si Israël est autorisé à participer |url=https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2026-lespagne-boycottera-bien-le-concours-si-israel-est-autorise-a-participer-16-09-2025-VI66MHQNLZEQLPQQTFYUZ22G7I.php |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=leparisien.fr |keel=fr-FR}}</ref> 9. oktoobril ütles RTVE kommunikatsioonijuht María Eizaguirre, et ringhäälingu seisukoht ei ole hiljuti välja pakutud rahuplaanist hoolimata muutunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=en |eesnimi=Por Newsroom InfobaeSeguir |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=RTVE sobre su participación en Eurovisión tras el acuerdo entre Israel y Hamás: "Estamos en la misma posición" |url=https://www.infobae.com/america/agencias/2025/10/09/rtve-sobre-su-participacion-en-eurovision-tras-el-acuerdo-entre-israel-y-hamas-estamos-en-la-misma-posicion/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=infobae |keel=es}}</ref> 27. novembril kinnitas López seda uuesti Hispaania parlamendi [[Saadikute Kongress|saadikute]] [[Saadikute Kongress|kongressi]] ja senati ühiskomisjoni ees.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rodriguez |eesnimi=Gabriel |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Sigue la comparecencia de RTVE sobre la participación de España en Eurovisión |url=https://eurovision-spain.com/comparecencia-rtve-sobre-la-participacion-de-espana-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=eurovision-spain.com |keel=es}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVE konkursil mitte osaleda ega seda ka edastada.<ref name=":3" /> Kõigi kolme finaali õhtul oli eetris kanalite tavaprogramm. Finaali algusajal näitas RTVE kanalil [[La 1]] hispaania- ja ingliskeelset teadet, milles oli öeldud: "Eurovisiooni lauluvõistlus on küll võistlus, kuid inimõigused ei ole. Ükskõiksuseks pole ruumi. Rahu ja õiglus Palestiinale.”<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2026-05-16 |pealkiri=El mensaje en RTVE en la noche que no emite Eurovisión: “No hay espacio para la indiferencia” |url=https://elpais.com/television/2026-05-16/el-mensaje-en-rtve-en-la-noche-que-no-emite-eurovision-no-hay-espacio-para-la-indiferencia.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref> === Teised riigid === * {{Elv|Andorra}} – 26. mail 2025 kinnitas [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]], et ei osale 2026. aasta võistlusel ega tee Kataloonia ringhäälinguga [[TV3 (Kataloonia)|TV3]] koostööd võimaliku naasmise osas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heap |eesnimi=Steven |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇩 Andorra: RTVA Will Not Participate in Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/andorra-rtva-will-not-participate-in-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jiandani |eesnimi=Sanjay (Sergio) |kuupäev=2025-06-03 |pealkiri=Andorra: RTVA confirms non participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200923/andorra-rtva-confirms-non-participation-at-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovision News, Polls and Information by ESCToday |keel=en-US}}</ref> Andorra osales viimati [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009. aastal]]. * {{Elv|Bosnia ja Hertsegoviina}} – 13. mail 2025 andis Bosnia ja Hertsegoviina delegatsiooni endine juht Lejla Babović intervjuu, milles ta selgitas põhjuseid, miks Bosnia ja Hertsegoviina ringhääling [[Bosanskohercegovačka radiotelevizija|BHRT]] ei saa Eurovisioonile naasta. Sellegipoolest ütles Babović, et naasmine on võimalik, kui ringhääling maksab oma võla 2025. aasta novembriks ära ja hakkab osalemise nimel tõsiselt tegutsema. Naasmine nõuab nii ringhäälingult, riigilt, sponsoritelt kui ka üksikisikutelt suuri pingutusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BiH već devet godina nije na Eurosongu: Pomičemo li se s mrtve tačke |url=https://www.klix.ba/magazin/muzika/bih-vec-devet-godina-nije-na-eurosongu-pomicemo-li-se-s-mrtve-tacke/250513039 |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Klix.ba |keel=hr}}</ref> Bosnia ja Hertsegoviina osales Eurovisioonil viimati [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016. aastal]]. == Võistluse ülevaade == === Esimene poolfinaal === Esimene poolfinaal toimus 12. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. 15 riiki osales esimeses poolfinaalis. === Teine poolfinaal === Teine poolfinaal toimus 14. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. 15 riiki osales teises poolfinaalis. === Finaal === Finaal toimus 16. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]], milles osales kokku 25 riiki: võõrustav riik Austria, automaatsed finalistid Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ning kümme parima tulemusega osalejat mõlemast poolfinaalist. Kõik 35 osalevat riiki hääletasid nii žürii kui ka rahva hääletuse alusel. Samuti said hääletada riigid-rahvad, kes ei osalenud Eurovisioonil, "Ülejäänud maailm" koondhääletusena. {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaal |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk|järjekorra number}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Laul |- | rowspan="7" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Selgub hiljemalt |{{Elv|Austria|y=2026}} |colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 20. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Itaalia|y=2026}} | colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 28. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Prantsusmaa|y=2026}} | {{N/A|}} | {{N/A|}} |- |{{Elv|Saksamaa|y=2026}} |colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 28. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Suurbritannia|y=2026}} | {{N/A|}} | {{N/A|}} |- | colspan="3" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Kümme parima tulemusega riiki esimesest poolfinaalist |- | colspan="3" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Kümme parima tulemusega riiki teisest poolfinaalist |} == Märkused == <references group="lower-alpha"/> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/ Koduleht] eurovision.com {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:2026. aasta muusikas]] 1pbohsa7m0r08e3lwnmzyza1uey8cu7 7157282 7157280 2026-05-19T15:42:15Z Paks Margareta 137072 7157282 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurovisiooni lauluvõistlus 2026 | tunnuslause = United by Music | finaali_toimumise_kuupäev = 16. mai 2026 | esimese_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 12. mai 2026 | teise_poolfinaali_toimumise_kuupäev = 14. mai 2026 | toimumiskoht = [[Viini Linnahall]]<br>[[Austria]], [[Viin]] | korraldaja = [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU)<br>[[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) | osalejate_arv = 35 | võitja = {{pisilipp|Bulgaaria}}<br>"[[Bangaranga]]" | eelmine = [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025]] | eesti_esindaja = Vanilla Ninja "Too Epic To Be True" | õhtujuhid = [[Victoria Swarovski]]<br>[[Michael Ostrowski]]<br>Emily Busvine (''greenroom'') | tegevprodutsent = Michael Krön | režissöör = Michael Kögler<br>Robin Hofwander | tegevjuht = Gert Kark | osalejate_arv_finaalis = 25 | naasvad_riigid = {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]]<br>{{riigi ikoon|Moldova}} [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]]<br>{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] | katkestajad = {{riigi ikoon|Island}} [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]]<br>{{riigi ikoon|Iirimaa}} [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]]<br>{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]]<br>{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<br>{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] | hindamissüsteem = Iga riik annab kümnele laulule kaks komplekti punkte: 12, 10 ja 8–1 punkti. Mitteosalevate riikide vaatajate veebihääled liidetakse kokku ja antakse välja ühe punktikomplektina. | järgmine = [[2027. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2027]] }} '''2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus''' oli 70. korda toimunud [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis esmakordselt [[Bulgaaria]] esindaja, [[Dara]] looga "[[Bangaranga]]". Võistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 14. mail ning finaal 16. mail 2026. Õhtujuhtideks olid [[Victoria Swarovski]] ja [[Michael Ostrowski]] ning [[Emily Busvine]], kes viis intervjuusid läbi ''greenroomis''. Kuna [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta võistluse]] võitis [[Austria]] looga "[[Wasted Love]]", mida esitas [[JJ]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-17 |pealkiri=Eurovisiooni võitis Austria, Eesti saavutas kolmanda koha! |url=https://eeter.err.ee/1609696797/eurovisiooni-voitis-austria-eesti-saavutas-kolmanda-koha |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> toimus konkurss [[2026]]. aastal Austrias [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]]. Võistlust korraldas [[Euroopa Ringhäälingute Liit]] (EBU) ja võõrustav ringhäälinguorganisatsioon [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-05-18 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fanning |eesnimi=Mo |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Austria to host 70th Eurovision Song Contest - oneurope.co.uk |url=https://oneurope.co.uk/contests/2025/austria-to-host-70th-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2025-05-18 |keel=en-GB}}</ref> Konkursil osalesid 35 riigi ringhäälinguorganisatsioonid, mida oli kaks vähem kui 2025. aastal. Nii vähe osalejaid oli Eurovisioonil viimati [[2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2003. aastal]]. [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]] loobusid konkursil osalemast protestiks [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu. Tegemist oli suurima boikotiga pärast [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastat]]. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] osalesid taas pärast mõneaastast pausi. Konkursi võitis [[Bulgaaria 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]] lauluga „[[Bangaranga]]”, mida esitas [[Dara]]. Loo autoriteks olid Dara, [[Anne Judith Wik]], Cristian Tarcea ja [[Dimitris Kontopoulos]]. Laul võitis nii žürii- kui ka telehääletuse ning tõi Bulgaariale esimese Eurovisiooni võidu. Esiviisikusse mahtusid veel [[Iisrael 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisrael]], [[Rumeenia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]], [[Austraalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Austraalia]] ja [[Itaalia 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Itaalia]]. Rumeenia kogus oma ajaloo kõrgeima punktisumma ning kordas oma senist parimat kohta, mis saavutati ka aastatel [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]] ja [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010]]. == Toimumiskoht == [[Fail:Wiener Stadthalle Aussen 2008.jpg|vasakul|pisi|[[Viini Linnahall]] – 2026. aasta konkursi toimumispaik]] 2026. aasta konkurss toimus Austrias [[Viin|Viinis]] pärast seda, kui riik võitis [[2025. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2025. aasta konkursi]] lauluga „[[Wasted Love]]”, mida esitas [[JJ]]. See oli kolmas kord, kui Austria korraldas Eurovisiooni, olles teinud seda varem [[1967. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1967]]. ja [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aastal]], mõlemal korral toimus võistlus Viinis. Võistlus leidis aset 16 152 istekohalises [[Viini Linnahall|Viini Linnahallis]], kus see toimus ka 2015. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Welcome to eurovision.com |url=https://www.eurovision.com/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> [[Fail:Wien Rathaus hochauflösend.jpg|vasakul|pisi|[[Viini raekoda]] – 2026. aasta võistluse esinemisjärjekorra loosimise ja avamistseremoonia toimumispaik]] Eurovisiooni küla asus Viini raekojaplatsil, kus toimusid nii osalejate kui ka kohalike artistide etteasted. Seal näidati ka otseülekandeid kõikidest finaalidest. Prater Dome’i ööklubis asus EuroClub, kus peeti ametlikke järelpidusid ja osalejate erakontserte. Türkiissinise vaiba tseremoonia toimus 10. mail 2026 [[Burgtheater|Burgtheateris]], kust nad kõndisid läbi Viini raekoja platsi juures asuva Eurovisiooni küla ning kohtusid ajakirjanike ja fännidega. Võistluse avatseremoonia toimus Viini raekojas. === Asukoha valimine === {{Asendikaart+|Austria |laius=320 |ujuvjoondus=vasakul |seletus=Linnad, mis on avaldanud huvi võistlust korraldada |kohad= {{Asendikaart~|Austria|lat=47.076|long=15.421|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt=[[Graz]]|nimi=Graz}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.268|long=11.393|regioon=DE-SN|paigutus=paremal|silt=[[Innsbruck]]|nimi=Innsbruck}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.239|long=14.192|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Linz]] & [[Wels]]|nimi=Linz & Wels}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.283|long=16.200|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Oberwart]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.200|long=15.616|regioon=DE-SN|paigutus=vasakul|silt=[[Sankt Pölten|St.<br/> Pölten]]|nimi=Oberwart}} {{Asendikaart~|Austria|lat=48.208|long=16.372|regioon=DE-SN|paigutus=ülal|silt=[[Viin]]|nimi=Viin}} {{Asendikaart~|Austria|lat=47.967|long=16.400|regioon=DE-SN|paigutus=all|silt={{nowrap|[[Ebreichsdorf]]}}|nimi=Ebreichsdorf}} }} Pärast Austria võitu 2025. aasta Eurovisioonil on mitmed Austria linnad avaldanud huvi 2026. aasta võistluse korraldamiseks. Võistlust korraldava ringhäälingu [[Österreichischer Rundfunk]] (ORF) direktor Roland Weißmann tõi peamiste toimumiskoha kriteeriumitena välja selle sobivust võistluse korraldamiseks ning lennujaamade lähedust. ORF-i programmijuht Stefanie Groiss-Horowitz tõi välja, et enamustes linnades pole sobivaid vastvalminud suuri areene, kus võistlus saaks toimuda, kuid julgustas omavalitsusi siiski pakkumist esitama.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Eurovision 2025 winner's press conference with JJ |url=https://eurovision.tv/story/eurovision-2025-winners-press-conference-jj |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=eurovision.tv |keel=en}}</ref> 18. mail 2025 teatas Viini linnapea [[Michael Ludwig]], et linn on huvitatud Eurovisiooni korraldamisest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Conte |eesnimi=Davide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Vienna Interested in Hosting Again |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-vienna-interested-in-hosting-again/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Samal päeval teatas huvist võõrustada ka Grazi linnapea [[Elke Kahr]], tuues välja potentsiaalseks toimumiskohaks Grazi linnahalli.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Austria: ORF Commences Eurovision 2026 Work & Special Programming Celebrating JJ's Victory Announced |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-orf-commences-work/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=steiermark ORF at |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Diskussion um Song Contest 2026 in Graz |url=https://steiermark.orf.at/stories/3305822/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=steiermark.ORF.at |keel=de}}</ref> Klaus Leutgeb pakkus potentsiaalseks toimumiskohaks välja Schwarzli vabaajakeskuse, mis asub ka Grazis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=„Perfekte Location“: Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen |url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> 18. mail teatas [[Innsbruck]], et soovib võistlust korraldada Olympiahalles ning samal päeval andis [[Wels]] teada, et soovib seda korraldada uues näitusehallis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ooe ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Wels im Ringen um ESC-Austragungsort |url=https://ooe.orf.at/stories/3305836/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=ooe.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Intends to Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/18/eurovision-2026-innsbruck-intends-to-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Ka [[Oberwart]] avaldas huvi korraldada 2026. aasta võistlust.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref> 19. mail pakkus [[Sankt Pölten|St. Pölteni]] linnapea Matthias Stadler võimalikuks toimumispaigaks välja VAZ St. Pölteni areeni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=noe ORF at |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=St. Pölten liebäugelt mit Song Contest 2026 |url=https://noe.orf.at/stories/3306010/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=noe.ORF.at |keel=de}}</ref> 26. mail esitas [[Ebreichsdorf]] ettepaneku korraldada üritust ajutisel areenil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2025-06-06 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ORF avas 2. juunil 2025 avalduste esitamise vooru linnadele, kes tahavad 2026. aasta Eurovisiooni korraldada. Avalduste esitamise tähtaeg oli 4. juuli. Ebreichsdorf loobus kandideerimisest 15. juunil,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> sellele järgnes Oberwart 21. juunil,<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Oberwart bewirbt sich doch nicht für den Song Contest 2026 |url=https://www.derstandard.at/story/3000000274784/oberwart-bewirbt-sich-doch-nicht-fuer-den-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref> Graz 27. juunil<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> ning Wels 1. juulil.<ref name=":13">{{Netiviide |pealkiri=Keine Bewerbung Oberösterreichs für den Eurovision Song Contest 2026 |url=https://www.ots.at/presseaussendung/OTS_20250701_OTS0170/keine-bewerbung-oberoesterreichs-fuer-den-eurovision-song-contest-2026 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=OTS.at |keel=de}}</ref> Ainsad linnad, mis tähtajaks pakkumise esitasid, olid Viin ja Innsbruck.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Innsbruck oder Wien? Womit die Song-Contest-Bewerber punkten |url=https://www.derstandard.at/story/3000000277597/innsbruck-oder-wien-womit-die-song-contest-bewerber-punkten |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=DER STANDARD |keel=de-AT}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-07-04 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Innsbruck Submits Bid to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/07/04/eurovision-2026-innsbruck-submits-bid-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> 20. augustil teatasid EBU ja ORF, et võõrustajalinnaks valiti Viin.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-17 |pealkiri=Eurovision 2026: Vienna is our Host City for the 70th |url=https://www.eurovision.com/stories/eurovision-2026-vienna-is-our-host-city-for-the-70th/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-08-20 |pealkiri=Gastgeberstadt: Wien trägt den Song Contest 2026 aus |url=https://www.kleinezeitung.at/artikel/20011893/wien-traegt-den-song-contest-2026-aus |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.kleinezeitung.at |keel=de}}</ref> '''Legend:''' {{Color box|#CEDFF2|†|border=darkgray}} Võõrustajalinn {{Color box|#F2E0CE|^|border=darkgray}} Esitas sooviavalduse {| class="wikitable plainrowheaders" ! scope="col" |Linn ! scope="col" |Võistluspaik ! scope="col" |Märkmed ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" |[[Ebreichsdorf]] |''Ajutine areen'' |Kavandatud oli 20 000 pealtvaatajat mahutav ajutine areen ning lisaks oleks finaali ühisvaatamiseks rajatud 30 000-kohaline ala. Kandideerimisest loobuti 15. juunil. |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf's 'Comer City' Presents Proposal to Host Eurovision |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/eurovision-2026-comer-city-presents-proposal-to-host-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-06-15 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Ebreichsdorf’s ‘Comer City’ Withdraws From Bidding Process |url=https://eurovoix.com/2025/06/15/eurovision-2026-ebreichsdorf-comer-city-withdraws-from-bidding-process/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" |[[Graz]] |Stadthalle Graz | rowspan="2" |Loobus kandideerimisest 27. juunil 2025. | rowspan="2" |<ref name="Kleine Zeitung-2025">{{Cite web|url=https://www.kleinezeitung.at/steiermark/graz/19700155/klaus-leutgeb-will-esc-2026-an-den-schwarzlsee-holen|title='Perfekte Location': Klaus Leutgeb will ESC 2026 an den Schwarzlsee holen|trans-title='Perfect location': Klaus Leutgeb wants to bring ESC 2026 to Schwarzlsee|publisher=[[Kleine Zeitung]]|date=18 May 2025|access-date=18 May 2025|language=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Farren |eesnimi=Neil |kuupäev=2025-06-27 |pealkiri=🇦🇹 Eurovision 2026: Graz Will Not Bid to Host |url=https://eurovoix.com/2025/06/27/eurovision-2026-graz-will-not-bid-to-host/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> |- |Schwarzl Freizeit Zentrum |- style="background:#F2E0CE" ! scope="row" style="background:#F2E0CE" |[[Innsbruck]] ^ |Olympiahalle |Võõrustas [[1964. aasta taliolümpiamängud|1964.]] ja [[1976. aasta taliolümpiamängud|1976]]. aasta taliolümpial iluuisutamise ja jäähoki võistlused. |<ref>{{cite web|last1=Granger|first1=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/11/eurovision-2026-innsbruck-city-council-approves-bid/|title=Eurovision 2026: Innsbruck City Council Approves Bid to Host|website=Eurovoix|date=11 June 2025|access-date=11 June 2025}}</ref> |- ! scope="row" |[[Oberwart]] |Messe Oberwart |Loobus kandideerimisest 21. juunil 2025. |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=burgenland ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=Oberwart will ESC-Austragungsort werden |url=https://burgenland.orf.at/stories/3305824/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=burgenland.ORF.at |keel=de}}</ref><ref name=":12" /> |- style="background:#CEDFF2" ! scope="row" style="background:#CEDFF2" |'''[[Viin]]''' † |[[Viini Linnahall]] |Võõrustas [[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust]]. |<ref>{{Cite web|last=Granger|first=Anthony|url=https://eurovoix.com/2025/06/03/eurovision-2026-vienna-actively-bidding-to-host-for-a-third-time/|title=Eurovision 2026: Vienna Actively Bidding to Host For a Third Time|website=Eurovoix|date=3 June 2025|access-date=12 June 2025|language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" |{{nowrap|[[Wels]] ja [[Linz]]}} |Messe Wels |Wels ja Linz avaldasid koos soovi võistlust korraldada. Põhivõistlus oleks toimunud Welsis. Võistlusareen valmis alles 2026. aasta märtsis. Kandideerimisest loobuti 1. juulil 2025. |<ref>{{Cite web|url=https://ooe.orf.at/stories/3308305/|title=ESC: Wels und Linz offiziell angemeldet|website=ooe.ORF.at|date=4 June 2025|access-date=12 June 2025|language=de}}</ref><ref name=":13" /> |} == Osalejad == {{Eurovisioon 2026 osalejad}} Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemiseks on vajalik [[Euroopa Ringhäälingute Liit|aktiivse EBU liikmesusega]] rahvusringhääling, mis on võimeline võistlust Eurovisiooni võrgu kaudu vastu võtma ja üleriigiliselt otseülekandeid edastama. EBU kutsub konkursil osalema kõiki aktiivseid liikmeid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eurovision 2026: How many countries will compete in Austria? |url=https://esctoday.com/201316/eurovision-2026-how-many-countries-will-compete-in-austria/}}</ref> 15. detsembril 2025 teatas EBU, et 2026. aasta võistlusel osaleb 35 riiki. [[Bulgaaria Eurovisiooni lauluvõistlusel|Bulgaaria]], [[Moldova Eurovisiooni lauluvõistlusel|Moldova]] ja [[Rumeenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Rumeenia]] naasevad võistlustulle vastavalt pärast kolme-, ühe- ja kaheaastast pausi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=35 broadcasters to compete at 70th Eurovision Song Contest in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/35-broadcasters-70th-eurovision-song-contest-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Teisalt otsustasid [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]], [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Holland]], [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]], [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]] ja [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]] [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõja]] kontekstis [[Iisrael Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iisraeli]] osalemise vastu protestides võistlust boikottida, viidates ühtlasi Iisraeli valitsuse katsetele mõjutada kahe eelmise aasta punktitulemusi. See oli konkursi suurim boikott alates [[1970. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1970. aastast]].<ref name=":2">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Eurovision: Which countries are boycotting the song contest and can it survive? |url=https://www.bbc.com/news/articles/c9vjrg1nky0o |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Konkursil osales kaks artisti, kes olid varem ka Eurovisioonil üles astunud: Eesti esindaja [[Vanilla Ninja]] esindas [[Šveits 2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|Šveitsi 2005. aastal]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's Vanilla Ninja for Vienna in Estonia |url=https://www.eurovision.com/stories/vanilla-ninja-for-estonia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ning San Marino esindaja [[Senhit]], kes osales varem [[San Marino 2011. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2011]]. ja [[San Marino 2021. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2021]]. aastal (pidi seda tegema ka [[San Marino 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aastal]], kuid võistlus jäi ära).<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=San Marino sends 'Superstar' SENHIT to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/san-marino-sends-superstar-senhit-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Ka Poola esindaja [[Alicja]] pidi osalema [[Poola 2020. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2020. aasta]] võistlusel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Alicja Szemplińska reprezentuje Polskę na Eurowizji 2026. Kim jest piosenkarka? |url=https://www.eska.pl/rozrywka/gwiazdy/alicja-szemplinska-reprezentuje-polske-na-eurowizji-2026-kim-jest-piosenkarka-aa-Qy3F-v7Lq-EYNH.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.eska.pl |keel=pl}}</ref> Moldova artist [[Aliona Moon]], kes esindas riiki [[Moldova 2013. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2013. aastal]] ja oli [[Moldova 2012. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2012. aastal]] [[Pasha Parfeny|Pasha Parfeni]] taustalaulja, oli nüüd Satoshi taustalaulja.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2026-01-17 |pealkiri=Satoshi will represent Moldova on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/satoshi-will-represent-moldova-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> Gruusia esindaja [[Bzikebi]] võitis [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|2008. aasta]] [[2008. aasta Laste Eurovisiooni lauluvõistlus|Laste Eurovisiooni lauluvõistluse]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=საქართველოს ევროვიზია 2026-ზე საბავშვო ევროვიზია 2008-ის გამარჯვებული ჯგუფი „ბზიკები“ წარადგენს |url=https://1tv.ge/news/saqartvelos-evrovizia-2026-ze-sabavshvo-evrovizia-2008-is-gamarjvebuli-jgufi-bzikebi-waradgens/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=1TV |keel=ka-GE}}</ref> Belgia esindaja [[Essyla]] esindas riiki varem 2019. aasta Eurovisiooni koorivõistlusel koori Almakalia koosseisus.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=België stuurt Essyla met 'Dancing on the ice' naar Songfestival {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2026/02/19/essyla-zingt-dancing-on-the-ice-voor-belgie-op-het-songfestiva/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref> {| class="wikitable plainrowheaders sticky-header" |+2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse osalejad<ref>{{Netiviide |pealkiri=All Participants {{!}} Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/all-participants/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> ! scope="col" |Riik ! scope="col" |Ringhääling ! scope="col" |Esitaja ! scope="col" |Laul ! scope="col" |Keel ! scope="col" |Laulukirjutaja(d) ! scope="col" |Viited |- ! scope="row" | {{elv|Albaania}} | [[RTSH]] | [[Alis]] | "{{lang|sq|[[Nân]]|i=unset}}" | [[albaania keel|albaania]] | {{hlist|Alis Kallaçi|Desara Gjini}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Cite web |date=2025-12-21 |title=Alis will represent Albania at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/alis-albania-vienna-2026/ |access-date=2025-12-21 |website=Eurovision.com |publisher=EBU}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Armeenia}} | [[Hajastani_Hanrajin_Herustaõnkeruthjun|AMPTV]] | [[Simón]] | "[[Paloma Rumba]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|David Tserunyan|Eva Voskanyan|Lilit Navasardyan|[[Rosa Linn|Roza Kostandyan]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Armenia reveals its artist and song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/armenia-reveals-simon-and-paloma-rumba-for-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austraalia}} |[[Special Broadcasting Service|SBS]] | [[Delta Goodrem]] | "[[Eclipse (laul)|Eclipse]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Delta Goodrem|[[Ferras|Ferras Alqaisi]]|Jonas Myrin|Michael Fatkin}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Delta Goodrem will represent Australia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/delta-goodrem-representing-australia-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Austria}} | [[Österreichischer Rundfunk|ORF]] | [[Cosmó]] | "[[Tanzschein]]" | [[saksa keel|saksa]] | {{hlist|[[Cosmó|Benjamin Gedeon]]|Elias Stejskal|Ella Stern}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-09 |pealkiri=COSMÓ will represent Austria in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vienna-2026-austria-cosmo-tanzschein/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Aserbaidžaan}} | [[İctimai_Televiziya|İTV]] | [[Jiva]] | "[[Just Go]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Aserbaidžaani keel|aserbaidžaani]] | {{hlist|Fuad Javadov}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri=JIVA will sing for Azerbaijan in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/jiva-will-sing-for-azerbaijan-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Belgia}} | [[RTBF]] | [[Essyla]] | "[[Dancing on the Ice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Essyla|Alice Van Eesbeeck]]|Barbara Petitjean|Emil Stengele|Nicolas d'Avell}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=ESSYLA will represent Belgium in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/essyla-represent-belgium-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Bulgaaria}} | [[Balgarska Natsionalna Televizia|BNT]] | [[Dara]] | "[[Bangaranga]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Anne Judith Wik|Cristian Tarcea|[[Dara|Darina Yotova]]|[[Dimitris Kontopoulos]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |pealkiri=DARA ще представи България на „Евровизия 2026“ с песента „Bangaranga“ |url=https://bnt.bg/news/dara-shte-predstavi-balgariya-na-evroviziya-2026-s-pesenta-bangaranga-346759news.html}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Eesti}} | [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] | [[Vanilla Ninja]] |"[[Too Epic to Be True]]" |[[inglise keel|inglise]] |{{hlist|[[Sven Lõhmus]]}} | style="text-align:center;" |<ref name="Rebane-2025">{{Cite web |last= |first= |date=14.02.2026 |title=Eesti Laul 2026 võitja on Vanilla Ninja |url=https://eeter.err.ee/1609941041/eesti-laul-2026-voitja-on-vanilla-ninja |access-date=15.02.2026 |website={{Ill|Eeter|et|ERR Menu}} |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |language=|editor-last=Nestor|editor-first=Neit-Eerik}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Gruusia}} | [[GPB]] | [[Bzikebi]] | "[[On Replay]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Giga Kukhianidze|[[Lizi Pop|Liza Japaridze]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-11 |pealkiri=Bzikebi premiere 'On Replay' for Georgia |url=https://www.eurovision.com/stories/bzikebi-premiere-on-replay-for-georgia/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Horvaatia}} | [[Hvartska Radiotelevizija|HRT]] | [[Lelek]] | "[[Andromeda (laul)|Andromeda]]" | [[horvaadi keel|horvaadi]] | {{hlist|Filip Lacković|Lazar Pajić|Tomislav Roso|[[Zorja|Zorica Pajić]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=It's LELEK to Vienna for Croatia |url=https://www.eurovision.com/stories/croatia-dora-winner-lelek-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Iisrael}} | [[IPBC]] | [[Noam Bettan]] | "[[Michelle (laul)|Michelle]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Nadav Aharoni|Noam Bettan|Tzlil Klifi|[[Yuval Raphael]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Noam Bettan releases his song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/noam-bettan-releases-song-for-vienna-michelle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Itaalia}} | [[RAI]] | [[Sal Da Vinci]] | "[[Per Sempre Sì]]" | [[itaalia keel|itaalia]] | {{hlist|[[Alessandro La Cava]]|Eugenio Maimone|Francesco Sorrentino|[[Federica Abbate]]|Federico Mercuri|Giordano Cremona|Salvatore Michael Sorrentino}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=From 'Sanremo' to Vienna, it's Sal Da Vinci for Italy |url=https://www.eurovision.com/stories/sal-da-vinci-representing-italy-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Kreeka}} | ERT | [[Akylas]] | "[[Ferto]]" | [[kreeka keel|kreeka]] | {{hlist|Akylas Mytilinaios|Orfeas Nonis|Theofilos Pouzbouris|Thomas Papathanasis}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-16 |pealkiri=Akylas will 'Sing for Greece' in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/akylas-sing-for-greece-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Küpros}} | [[Cyprus Broadcasting Corporation|CyBC]] | [[Antigoni Buxton|Antigoni]] | "[[Jalla]]" | [[kreeka keel|kreeka]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Antigoni Buxton]]|Charalambous Kallona|Connor Mullally-Knight|Demetris Nikolaou|[[Claydee|Klejdi Lupa]]|Paris Kalpos|Trey Qua}} | style="text-align:center;" | <ref name="Jiandani-2025b">{{Cite web |last=Jiandani |first=Sanjay |date=4 August 2025 |title=Cyprus: CyBC confirms participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200946/cyprus-cybc-confirms-participation-at-eurovision-2026/ |access-date=4 August 2025 |website=ESCToday |language=en-US}}</ref><ref name="Bijuvignesh-2025">{{Cite web |last=Bijuvignesh |first=Darshan |date=6 November 2025 |title=Cyprus: ANTIGONI to Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/11/06/cyprus-antigoni-to-eurovision-2026/ |access-date=6 November 2025 |website=Eurovoix |language=en-GB}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Läti}} | [[LSM]] | [[Atvara]] | "[[Ēnā]]" | [[läti keel|läti]] | {{hlist|Jānis Jačmenkins|[[Atvara|Liene Stūrmane]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri='Supernova' winner Atvara is heading to Vienna for Latvia |url=https://www.eurovision.com/stories/supernova-winner-atvara-latvia-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Leedu}} | [[LRT]] | [[Lion Ceccah]] | "[[Sólo Quiero Más]]" | [[leedu keel|leedu]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Aurimas Galvelis|Tomas Alenčikas}} | style="text-align: center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-27 |pealkiri=Lion Ceccah will sing for Lithuania in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/lithuania-selects--eurovision-2026-lion-ceccah/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Luksemburg}} | [[RTL Lëtzebuerg|RTL]] | [[Eva Marija]] | "[[Mother Nature]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Eva Marija Kavaš Puc|Julie Aagaard|Maria Broberg|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-25 |pealkiri=Eva Marija will sing for Luxembourg in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/eva-marija-luxembourg-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Malta}} | [[PBS]] | [[Aidan]] | "[[Bella (laul)|Bella]]" | [[inglise keel|inglise]], [[Malta keel|malta]] | {{hlist|[[Aidan|Aidan Cassar]]|Joep van den Boom|[[Sarah Bonnici]]}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-18 |pealkiri=It's AIDAN for Malta at Vienna 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/aidan-for-malta-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Moldova}} | [[TRM]] | [[Satoshi]] | "[[Viva, Moldova!]]" | [[rumeenia keel|rumeenia]], [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Andrei Vulpe|Cătălin Temciuc|Vasile Advahov|[[Satoshi|Vlad Sabajuc]]}} | style="text-align:center;" |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | {{elv|Montenegro}} | [[RTCG]] | [[Tamara Živković]] | "[[Nova zora]]" {{Small|({{lang|cnr|Нова зора|i=no}})}} | [[montenegro keel|montenegro]] | [[Boris Subotić]] | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-06 |pealkiri=Tamara Živković will sing for Montenegro in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/tamara-zivkovic-montenegro-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Norra}} | [[NRK]] | [[Jonas Lovv]] | "[[Ya Ya Ya]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Jonas Lovv Hellesøy|Sondre Skaftun}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=JONAS LOVV wins 'Melodi Grand Prix' in Norway |url=https://www.eurovision.com/stories/jonas-lovv-ya-ya-ya-norway-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Poola}} | [[TVP]] | [[Alicja Szemplińska|Alicja]] | "[[Pray]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Alicja Szemplińska]]|Sinclair Alan Malcolm|Weronika Gabryelczyk}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=It's 'Pray' for Poland: ALICJA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/its-pray-for-poland-alicja-to-vienna/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Portugal}} | [[RTP]] | [[Bandidos do Cante]] | "[[Rosa (laul)|Rosa]]" | [[portugali keel|portugali]] | {{hlist|Duarte Farias|Francisco Pereira|Francisco Pestana|Francisco Raposo|Gonçalo Narciso|Gui Alface|José Carlos Coelho Almeida Tavares|Luis Aleixo|Miguel Costa}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Bandidos do Cante will represent Portugal in May |url=https://www.eurovision.com/stories/bandidos-do-cante-represent-portugal-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{Elv|Prantsusmaa}} | [[France Télévisions]] | [[Monroe]] | "[[Regarde!]]" | [[prantsuse keel|prantsuse]] | {{hlist|Christopher Cohen|Fred Savio|Fredie Marche|Maxime Morise}} | style="text-align:center;" |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-06 |pealkiri='Regarde !': It's Monroe for France |url=https://www.eurovision.com/stories/regarde-monroe-for-france-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rootsi}} | [[Sveriges Television|SVT]] | [[Felicia (laulja)|Felicia]] | "[[My System]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Audun Agnar|Emily Harbakk|Felicia Eriksso|[[Julie Bergan]]|Theresa Rex}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-07 |pealkiri=FELICIA will fly the Swedish flag in Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/felicia-will-fly-the-swedish-flag-at-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Rumeenia}} | [[TVR]] | [[Alexandra Căpitănescu]] | "[[Choke Me]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Alexandra Căpitănescu|Călin-Alexandru Grăjdan|Elvis Silitră|Ștefan Condrea}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=Alexandra Căpitănescu will represent Romania on its Eurovision return |url=https://www.eurovision.com/stories/alexandra-capitanescu-represent-romania-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Saksamaa}} | [[SWR]]{{efn|Saksa avalik-õigusliku ringhäälingukonsortsiumi [[ARD]] nimel.<ref name=swrubernimmt>{{cite web |date=27 January 2025 |title=SWR übernimmt 2026 Federführung für Eurovision Song Contest |trans-title=SWR to take over the lead for the Eurovision Song Contest in 2026 |url=https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |url-status=live |archive-url=https://web.archive.org/web/20250517183906/https://www.eurovision.de/news/SWR-uebernimmt-Federfuehrung-fuer-Eurovision-Song-Contest,wechsel112.html |archive-date=17 May 2025 |access-date=27 January 2025 |language=de}}</ref><ref>{{cite web |title=Alle deutschen ESC-Acts und ihre Titel |trans-title=All German ESC acts and their songs |url=https://www.eurovision.de/teilnehmer/Alle-deutschen-ESC-Acts-und-ihre-Titel,vorentscheid386.html |publisher=ARD |access-date=12 June 2025 |language=de}}</ref>}} | [[Sarah Engels]] | "[[Fire (laul)|Fire]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Dario Schürmann|Luisa Heinemann|Raphael Lott|Sarah Engels|Valentin Boes}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=Sarah Engels will light Vienna up with 'Fire' |url=https://www.eurovision.com/stories/germany-sarah-engels-fire-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|San Marino}} | [[SMRTV]] | [[Senhit]] | "[[Superstar (laul)|Superstar]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|[[Anderz Wrethov]]|[[Boy George|George Alan O'Dowd]]|Julie Aagaard|John-Emil Johansson|Thomas Stengaard|Senhit Zadik Zadik}} | style="text-align:center;" | <ref name=":0" /> |- ! scope="row" | {{elv|Serbia}} | [[RTS]] | [[Lavina]] | "[[Kraj Mene]]" | [[serbia keel|serbia]] | {{hlist|Andrija Cvetanović|Bojan Ilić|Ivan Jegdić|Luka Aranđelović|Nikola Petrović|Pavle Aranđelović|Pavle Samardžić}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri=LAVINA will represent Serbia in May |url=https://www.eurovision.com/stories/serbia-pze-winner-lavina-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Soome}} | [[Yle]] | [[Linda Lampenius]] ja [[Pete Parkkonen]] | "[[Liekinheitin]]" | [[soome keel|soome]] | {{hlist|Antti Riihimäki|Lauri Halavaara|Linda Lampenius|Pete Parkkonen|Vilma Alina Lähteenmäki}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-01 |pealkiri='Liekinheitin' is Finland's song for Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/finland-umk-2026-winner-linda-pete-liekinheitin/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Suurbritannia}} | [[BBC]] | [[Look Mum No Computer]] | "[[Eins, Zwei, Drei]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Julie Aagaard|Lasse Midtsian Nymann|[[Look Mum No Computer|Sam Battle]]|Thomas Stengaard}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-16 |pealkiri='Eins, Zwei Drei'... the United Kingdom's entry is out |url=https://www.eurovision.com/stories/eins-zwei-drei-united-kingdom-entry-released/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Šveits}} | [[SRG SSR]] | [[Veronica Fusaro]] | "[[Alice (laul)|Alice]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Charlie McClean|Veronica Fusaro}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-21 |pealkiri=Veronica Fusaro will sing for Switzerland |url=https://www.eurovision.com/stories/veronica-fusaro-for-switzerland-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Taani}} | [[Danmarks Radio|DR]] | [[Søren Torpegaard Lund]] | "[[Før vi går hjem]]" | [[taani keel|taani]] | {{hlist|[[Clara Sofie|Clara Sofie Fabricius]]|Søren Torpegaard Lund|[[Thomas Meilstrup]]|Valdemar Littauer Bendixen}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-15 |pealkiri=Søren Torpegaard Lund will represent Denmark in May |url=https://www.eurovision.com/stories/soren-torpegaard-lund-representing-denmark-eurovision-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Tšehhi}} | [[Česká televize|ČT]] | [[Daniel Zizka]] | "[[Crossroads]]" | [[inglise keel|inglise]] | {{hlist|Daniel Žižka|Viliam Béreš}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-08 |pealkiri=Daniel Zizka is Czechia's artist for 2026 |url=https://www.eurovision.com/stories/daniel-zizka-czechia-artist-for-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |- ! scope="row" | {{elv|Ukraina}} | [[Suspilne]] | [[Viktoria Leléka|Leléka]] | "[[Ridnym]]" | [[inglise keel|inglise]], [[ukraina keel|ukraina]] | {{hlist|Adama Cefalu|Jakob Hegner|[[Viktoria Leléka]]|Yaroslav Dzhus}} | style="text-align:center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-02-07 |pealkiri=Vidbir winner LELÉKA to Vienna |url=https://www.eurovision.com/stories/vidbir-winner-leleka-vienna-2026/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovision Song Contest |keel=en}}</ref> |} === Boikott seoses Iisraeli osalemisega === [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] on tekitanud erimeelsusi Iisraeli osalemise üle konkursil, sealhulgas on nõutud, et riik konkursil ei osaleks, ning toimunud on meeleavaldusi selle osalemise vastu [[2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2024]]. ja 2025. aasta võistlustel.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-09 |pealkiri=Eurovision 2026 is here - but will the Israel boycott spoil the show? |url=https://www.bbc.com/news/articles/cqxp4959nwro |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> Iisraeli 2024. aasta laul „[[Hurricane (laul)|Hurricane]]” tekitas samuti vaidlusi, sest selle algne versioon „October Rain” viitas [[Operatsioon Al-Aqşá üleujutus|7. oktoobri rünnakule]] Iisraelis ja ei vastanud poliitilise neutraalsuse reeglitele. Seetõttu lubati see EBU poolt osalema alles pärast ümbertöötlemist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-03-03 |pealkiri=Eurovision 2024: Israel agrees to October Rain lyrics change |keel=en-GB |väljaanne=BBC News |url=https://www.bbc.co.uk/news/entertainment-arts-68462848 |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Iisraeli valitsus korraldas 2024. ja 2025. aastal reklaamikampaaniaid, et innustada inimesi Iisraeli poolt hääletama. Seda peeti üheks põhjuseks, miks Iisrael tuli 2024. aastal viiendaks ja 2025. aastal teiseks ning oli mõlemal aastal rahvahääletuse esikolmikus.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-21 |pealkiri=Eurovision: Israel's result prompts questions over voting |url=https://www.bbc.com/news/articles/ckg77pxj2mno |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.bbc.com |keel=en-GB}}</ref> [[Iisraeli välisministeerium]] kinnitas, et 2024. aasta osaluse puhul korraldati sellised kampaaniad.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=ynet |perekonnanimi2=ynet |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=יש לא מעט הפתעות: אלה המדינות שבהן הקהל נתן 12 נקודות לעדן גולן |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/news/article/sykjyhaza |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pérez |eesnimi=Laura |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=El Gobierno de Israel confirma que invirtió mucho dinero para fomentar el voto a Eden Golan en Eurovisión 2024 |url=https://www.eldiario.es/vertele/noticias/gobierno-israel-confirma-invirtio-dinero-fomentar-voto-eden-golan-eurovision-2024_1_11374185.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Vertele |keel=es}}</ref> 2025. aasta osas tõi sarnased kampaaniad esile EBU Eurovisiooni uudiste ja faktikontrolli algatus Eurovision News Spotlight.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-04-11 |pealkiri=EBU launches Spotlight fact-checking network to combat misinformation and support trusted news |url=https://www.ebu.ch/news/2025/04/ebu-launches-spotlight-fact-checking-network-to-combat-misinformation-and-support-trusted-news |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Flannery |eesnimi=Maria |pealkiri=Israeli government agency paid for adverts targeting Eurovision Song Contest public vote |url=https://spotlight.ebu.ch/p/israeli-government-agency-paid-for |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=spotlight.ebu.ch |keel=en}}</ref> Iisraeli valitsuse reklaamiagentuuri 2025. aasta reklaame nähti kokku üle 68 miljoni korra. Mitmed osalevad ringhäälingud nõudsid pärast 2025. aasta finaali telehääletuse süsteemi muutmist ning riikide telehääletuse tulemuste sõltumatut auditit.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NWS |eesnimi=VRT |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Moet televoting bij Songfestival herbekeken worden? "Te makkelijk om resultaten op grote schaal te beïnvloeden" {{!}} VRT NWS Nieuws |url=https://www.vrt.be/vrtnws/nl/2025/05/19/eurovisiesongfestival-commotie-rond-televoting-hoe-werkt-het/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=VRTNWS |keel=nl}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-20 |pealkiri=RTÉ seeks breakdown of Eurovision voting numbers amid questions over public result for Israel |url=https://www.independent.ie/irish-news/rte-seeks-breakdown-of-eurovision-voting-numbers-amid-questions-over-public-result-for-israel/a1899631218.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Irish Independent |keel=en}}</ref> Enne 2026. aasta konkurssi teatasid [[Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel|Iirimaa]],<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=RTÉ |kuupäev=2025-09-11 |pealkiri=RTÉ Statement: 2026 Eurovision Song Contest |url=https://about.rte.ie/2025/09/11/rte-statement-2026-eurovision-song-contest/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=About RTÉ |keel=en-GB}}</ref> [[Holland Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hollandi]],<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=AVROTROS koppelt deelname Songfestival 2026 aan kernwaarden |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-trekt-grens-bij-songfestival-2026~1176/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> [[Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel|Sloveenia]]<ref name=":7">{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Ema Škapin, TV |pealkiri=Če bo Izrael nastopil na Evroviziji, Slovenije ne bo |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/ce-bo-izrael-nastopil-na-evroviziji-slovenije-ne-bo/757441 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> ja [[Hispaania Eurovisiooni lauluvõistlusel|Hispaania]]<ref name=":8">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE.es |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=El Consejo de Administración de RTVE retirará a España de Eurovisión si Israel participa y tampoco emitirá el certamen |url=https://www.rtve.es/noticias/20250916/rtve-eurovision-participacion-israel/16730487.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> ringhäälinguorganisatsioonid, et nad kaaluvad boikotti, kui Iisraelil lubatakse osaleda. Viimased kolm tõid ühe põhjusena välja ka Iisraeli reklaamikampaaniad kahel varasemal võistlusel.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=RTVE |eesnimi=PRENSA |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTVE se retira del Festival de Eurovisión |url=https://www.rtve.es/rtve/20251204/rtve-retira-festival-eurovision/16845362.shtml |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RTVE.es |keel=es}}</ref> Teised ringhäälinguorganisatsioonid teatasid, et osalevad juhul, kui EBU täidab teatud tingimused.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Eurovision crisis: EBU confirms broadcasters to vote on excluding Israel in November |url=https://www.euronews.com/culture/2025/09/26/eurovision-crisis-ebu-confirms-broadcasters-to-vote-on-excluding-israel-in-november}}</ref> Konkursi referentsgrupp pikendas 2026. aasta osalemise kinnitamise tähtaega 13. oktoobrist detsembri keskpaigani, mis andis ringhäälinguorganisatsioonidele rohkem aega Iisraeli osalemise üle arutamiseks. Selle aja jooksul sai osalemisest loobuda ilma rahalise karistuseta. Lõplik otsus tehti EBU üldkogul 4.–5. detsembril.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=הצעד החריג באירוויזיון 2026: הוארכה האפשרות לפרישה ללא סנקציה - עד להחלטה על ישראל |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/ry0xb6g9xe |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The EBU extends ESC 2026 confirmation deadline until mid December (statement) |url=https://esctoday.com/201527/the-ebu-extends-the-esc-2026-confirmation-deadline-until-mid-december-statement/}}</ref> Novembri alguses oli kavas erakorraline EBU üldkogu, et arutada ja hääletada Iisraeli osalemise üle konkursil,<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Song Contest: EBU lässt über Israel-Teilnahme abstimmen |url=https://orf.at/stories/3406546/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Alex |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Eurovision Members to Vote on Whether to Exclude Israel |keel=en-US |väljaanne=The New York Times |url=https://www.nytimes.com/2025/09/25/arts/music/eurovision-israel-vote.html |vaadatud=2026-05-17 |issn=0362-4331}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Budin |eesnimi=Christoph |kuupäev=2025-09-25 |pealkiri=Geheimwahl entscheidet über ESC-Ausschluss Israels |url=https://www.krone.at/3909233 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Kronen Zeitung |keel=de}}</ref> kuid see jäeti ära pärast [[Donald Trumpi Gaza sektori ettepanek 2025. aasta septembris|relvarahu ja rahuplaani]] jõustumist, mille eesmärgiks oli sõda lõpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=red |eesnimi=ORF at/Agenturen |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=Song Contest: Sonderabstimmung über Israel abgesagt |url=https://orf.at/stories/3408345/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=news.ORF.at |keel=de}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=NRK |kuupäev=2025-10-13 |pealkiri=EBU utsetter avgjørelse om Israels deltakelse Eurovision |url=https://www.nrk.no/nyheter/ebu-utsetter-avgjorelse-om-israels-deltakelse-eurovision-1.17609962 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=NRK |keel=nb-NO}}</ref> 4. detsembri üldkogu kiitis heaks hääletussüsteemi muudatused, jättes eraldi hääletuse Iisraeli osalemise üle ära ning lubades riigil konkursil osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Union (EBU) |eesnimi=European Broadcasting |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=EBU Members show clear support for reforms to reinforce trust and protect neutrality of Eurovision Song Contest, allowing all Members to participate |url=https://www.ebu.ch/news/2025/12/ebu-members-show-clear-support-for-eurovision-reforms |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.ebu.ch |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=España abandona Eurovisión: cómo la guerra de Netanyahu terminó con 65 años de idilio musical |url=https://elpais.com/television/2025-12-05/espana-abandona-eurovision-como-la-guerra-de-netanyahu-termino-con-65-anos-de-idilio-musical.html |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=בוקר |eesnimi=רן |perekonnanimi2=בוקר |eesnimi2=רן |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=על אפם ועל חמתם: ההצבעה הכריעה - ישראל תשתתף סופית באירוויזיון 2026 |keel=he |väljaanne=Ynet |url=https://www.ynet.co.il/entertainment/article/byjxxzymbe |vaadatud=2026-05-17}}</ref> Selle tulemusel boikoteerisid Iirimaa, Holland, Sloveenia ja Hispaania konkurssi,<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=RTÉ to boycott Eurovision Song Contest over Israel |url=https://www.rte.ie/entertainment/2025/1204/1547300-rte-to-boycott-eurovision-song-contest-over-israel/ |keel=en}}</ref><ref name=":10">{{Netiviide |kuupäev=2025-12-04 |pealkiri=AVROTROS neemt in 2026 niet deel aan het Eurovisie Songfestival |url=https://www.avrotros.nl/article/avrotros-neemt-in-2026-niet-deel-aan-het-eurovisie-songfestival~1314/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref><ref name=":3" /> neile järgnes 10. detsembril ka [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel|Island]].<ref name=":11">{{Netiviide |perekonnanimi=Hrólfsson |eesnimi=Ragnar Jón |kuupäev=2025-12-10 |pealkiri=Ísland tekur ekki þátt í Eurovision 2026 - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/461235 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=RÚV}}</ref> Lisaks teatasid Iiri, Sloveenia ja Hispaania ringhäälingud, et nad ei kanna konkurssi ka üle. See oli esimene kord, kui üritust ei edastatud Iirimaal alates 1963. aastast, Sloveenias alates 1985. aastast ja Hispaanias alates 1961. aastast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ljuština |eesnimi=Stevan |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Odluka o Izraelu: Posledice i reakcije dan posle |url=https://evrovizija.rs/2025/12/05/odluka-o-izraelu-posledice-i-reakcije-dan-posle/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=ESC Serbia {{!}} Evrovizija.rs |keel=en-US}}</ref> Kuna Hispaania ei osalenud oli see esimene kord peale [[2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2010. aastast]], mil osales ainult 4 suurriiki. Mitmed meediaväljaanded nimetasid boikotti Eurovisiooni lauluvõistluse ajaloo suurimaks kriisiks.<ref name=":2" /><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=News |eesnimi=ABC |pealkiri=What to know about the Eurovision Song Contest as Israel's participation sparks walkouts |keel=en-US |väljaanne=ABC News |url=https://abcnews.go.com/International/wireStory/eurovision-song-contest-israels-participation-sparks-walkouts-128136363 |vaadatud=2026-05-17}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-08 |pealkiri=Može li Evrovizija da prevaziđe najveću krizu u istoriji |url=https://www.standard.co.me/zivot/moze-li-evrovizija-da-prevazidje-najvecu-krizu-u-istoriji |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.standard.co.me |keel=en}}</ref> Protestiks Iisraeli osalemise vastu tagastas [[Šveits 2024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|2024. aasta Šveitsi]] võitja [[Nemo (laulja)|Nemo]] oma trofee EBU-le.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-11 |pealkiri=Eurovision champion Nemo returns the winner's trophy to protest Israel's inclusion |url=https://apnews.com/article/eurovision-song-contest-nemo-israel-c84aef492683ecbf417065ff7bc0eb16 |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=AP News |keel=en}}</ref> [[Iirimaa 1994. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel|1994. aastal]] koos [[Paul Harrington|Paul Harringtoniga]] Iirimaale võidu toonud [[Charlie McGettigan]] teatas hiljem, et tagastab samuti oma trofee.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2025-12-12 |pealkiri=🇮🇪 Ireland: Eurovision 1994 Winner Charlie McGettigan Will Return Their Trophy in Protest at Israel's Participation |url=https://eurovoix.com/2025/12/12/ireland-eurovision-1994-winner-charlie-mcgettigan-will-return-trophy/ |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> Järgmiste riikide ringhäälinguorganisatsioonid boikoteerisid 2026. aasta võistlust: * {{Elv|Island}} – Islandi ringhääling [[RÚV]] kavatses algselt valida 2026. aasta esindaja traditsioonilise eelvooru [[Söngvakeppnin]] kaudu. RÚV-i juhatuse esimees Stefán Jón Hafstein ütles 8. septembril 2025, et Islandi osalemine Eurovisioonil, sõltub sellest, kas Iisraelil lubatakse võistlusel osaleda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Böðvarsdóttir |eesnimi=Elín Margrét |kuupäev=2025-08-09 |pealkiri=Ó­víst hvort Ís­land verði með í Euro­vision |url=https://www.visir.is/g/20252772889d/o-vist-hvort-is-land-verdi-med-i-euro-vision |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=visir.is |keel=is}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Adam |eesnimi=Darren |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Iceland may not take part in Eurovision if Israel does - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/english/2025-09-09-iceland-may-not-take-part-in-eurovision-if-israel-does-453021/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 26. novembril teatas RÚV-i juhatus, et soovib Iisraeli Eurovisioonilt kõrvaldamist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andrésdóttir |eesnimi=Iðunn |kuupäev=2025-11-26 |pealkiri=Stjórn RÚV vill að Ísrael verði meinuð þátttaka í Eurovision - RÚV.is |url=https://www.ruv.is/frettir/innlent/2025-11-26-stjorn-ruv-vill-ad-israel-verdi-meinud-thatttaka-i-eurovision-459822/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=RÚV}}</ref> 10. detsembril, kuus päeva pärast EBU üldkogu hääletust, teatas RÚV, et boikoteerib konkurssi, kuid edastab siiski kõiki finaale.<ref name=":11" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Granger |eesnimi=Anthony |kuupäev=2026-04-06 |pealkiri=🇮🇸 Iceland: RÚV to Air Eurovision 2026 Across RÚV & RÚV 2 |url=https://eurovoix.com/2026/04/06/ruv-eurovision-2026-broadcast/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref> * {{Elv|Iirimaa}} – 11. septembril 2025 teatas Iiri ringhääling RTÉ, et kui Iisraelil lubatakse Eurovisioonil osaleda, ei osale konkursil Iirimaa. Põhjuseks toodi Gaza sõda, kus on hukkunud palju tsiviilisikuid ja ajakirjanikke. Ringhääling otsustas ära oodata EBU üldkogu otsuse.<ref name=":5" /> 4. detsembril, pärast üldkogu hääletust, otsustas RTÉ, et ei osale konkursil ega kanna seda ka üle.<ref name=":9" /> Siiski olid Eurovisiooni nädalal eetris Eurovisiooniga seotud saated, kuid finaalide ajal läks eetrisse tavaprogramm.<ref>{{Netiviide |kuupäev=1. mai 2026 |pealkiri=RTÉ's schedule for what would have been Eurovision week has been released. While there's no major replacement for the contest, here's the Eurovision-related programming taking the place of the semi-finals and final |url=https://x.com/EirevisionPod/status/2050221614675955728 |väljaanne=X}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2026-05-12 |pealkiri=Linehan objects to Father Ted episode on Eurovision night |url=https://www.rte.ie/entertainment/2026/0512/1572941-linehan-objects-to-father-ted-episode-on-eurovision-night/ |keel=en}}</ref> * {{Elv|Holland}} – Hollandi ringhääling [[AVROTROS]] kavatses algul valida 2026. aasta esindaja ilma konkursita.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-19 |pealkiri=Inschrijving Eurovisie Songfestival 2026 geopend |url=https://www.avrotros.nl/article/inschrijving-eurovisie-songfestival-2026-geopend~1057/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.avrotros.nl |keel=nl-NL}}</ref> 12. septembril 2025 teatas ringhääling, et ei pea Iisraeli osalemist õigustatuks Gaza sõja tõttu. Samuti toodi välja, et Iisraeli valitsuse reklaamikampaania võis mõjutada eelmise aasta Eurovisiooni hääletustulemusi.<ref name=":6" /> Ringhääling teatas hiljem, et ei muuda oma seisukohta 2026. aasta konkursi osas isegi siis, kui saavutatakse relvarahu või kui Iisraeli–Palestiina konflikt areneb teistsuguses suunas. Osalemise üle otsustatakse uuesti järgnevatel aastatel sõltuvalt olukorrast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=DPG Media Privacy Gate |url=https://myprivacy.dpgmedia.nl/consent?siteKey=V9f6VUvlHxq9wKIN&callbackUrl=https%3A%2F%2Fwww.ad.nl%2Fprivacy-gate%2Faccept-tcf2%3FredirectUri%3D%252Fsongfestival%252Fnederlandse-boycot-bij-deelname-israel-blijft-hoe-dan-ook-inmenging-regering-bij-afgelopen-songfestival-weegt-mee%7Ea67d8044%252F&isLoggedIn=false |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=myprivacy.dpgmedia.nl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, kinnitas AVROTROS, et boikoteerib konkurssi.<ref name=":10" /> Siiski kandsid Hollandi ringhäälinguorganisatsioonid NOS ja NTR Eurovisiooni finaale üle kanalites NPO 1 ja NPO Radio 2, sest Hollandi seaduste järgi peavad need organisatsioonid edastama suuri riiklikke ja rahvusvahelisi kultuurisündmusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-12-05 |pealkiri=Songfestival toch te zien op NPO 1, NPO vraagt NOS Evenementen en NTR |url=https://nos.nl/artikel/2593262-songfestival-toch-te-zien-op-npo-1-npo-vraagt-nos-evenementen-en-ntr |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=nos.nl |keel=nl}}</ref> * {{Elv|Sloveenia}} – 4. septembril 2025 teatas Sloveenia ringhääling [[RTVSLO]], et otsustab 2026. aasta Eurovisioonil osalemise üle pärast EBU otsust Iisraeli osalemise kohta ja hääletuse läbipaistvuse muudatusi.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=M. |eesnimi=D. S. |pealkiri=Nastop Slovenije na Evroviziji 2026 pod vprašajem, "odločitev odvisna od potez EBU-ja" |keel=sl |väljaanne=rtvslo.si |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/nastop-slovenije-na-evroviziji-2026-pod-vprasajem-odlocitev-odvisna-od-potez-ebu-ja/756560 |vaadatud=2026-05-19}}</ref> Ringhääling teatas 12. septembril ja veel kord 27. novembril, et ei osale, kui Iisraelil lubatakse võistlusest osa võtta.<ref name=":7" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ma |eesnimi=Al |pealkiri=Osnutek programskega načrta ne predvideva sodelovanja RTV Slovenija na Evroviziji |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/osnutek-programskega-nacrta-ne-predvideva-sodelovanja-rtv-slovenija-na-evroviziji/765384 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVSLO mitte osaleda ega ka võistlust üle kanda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=K |eesnimi=A. K. |pealkiri=Izrael bo lahko nastopil na Evroviziji; med državami, ki jih na tekmovanju ne bo, tudi Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/zabava-in-slog/glasba/ema/izrael-bo-lahko-nastopil-na-evroviziji-med-drzavami-ki-jih-na-tekmovanju-ne-bo-tudi-slovenija/766145 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> 2026. aasta aprillis otsustas RTVSLO, et 10.–20. maini näidatakse saatesarja „Palestiina hääled”, millest mõned osad olid eetris ka Eurovisiooni finaalide ajal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Slovenija |eesnimi=Služba za komuniciranje RTV |pealkiri=Glasovi Palestine na Televiziji Slovenija |url=https://www.rtvslo.si/rtv/za-medije/sporocila-za-javnost/glasovi-palestine-na-televiziji-slovenija/780070 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=rtvslo.si |keel=sl}}</ref> * {{Elv|Hispaania}} – 2025. aasta mais teatas Hispaania ringhäälingu [[RTVE]] esimees [[José Pablo López]], et riigi esindaja Eurovisioonil valitakse [[Benidorm Fest|Benidorm Festil]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-29 |pealkiri=El ganador del Benidorm Fest 2026 recibirá 150.000 euros con el objetivo de “asegurar la carrera musical” del representante de España en Eurovisión |url=https://www.escplus.es/benidorm-fest/2025/el-ganador-del-benidorm-fest-2026-recibira-150-000-euros-con-el-objetivo-de-asegurar-la-carrera-musical-del-representante-de-espana-en-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 9. septembril teatati, et otsus Hispaania Eurovisioonil osalemise kohta tehakse pärast detsembrikuist EBU üldkogu ning Benidorm Fest toimub sellest hoolimata.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-09-09 |pealkiri=Todas las novedades del Benidorm Fest 2026: habrá ensayos con público y conocemos las claves sobre su escenario |url=https://www.escplus.es/eurovision/2025/todas-las-novedades-del-benidorm-fest-2026-habra-ensayos-con-publico-y-conocemos-las-claves-sobre-su-escenario/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ESCplus España |keel=es}}</ref> 16. septembril kiitis RTVE juhatus heaks ettepaneku, et Hispaania ei osale konkursil ega edasta seda, kui Iisrael osaleb.<ref name=":8" /><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=à 12h08 |eesnimi=Par Marianne Chenou Le 16 septembre 2025 |kuupäev=2025-09-16 |pealkiri=Eurovision 2026 : l’Espagne boycottera bien le concours si Israël est autorisé à participer |url=https://www.leparisien.fr/culture-loisirs/musique/eurovision/eurovision-2026-lespagne-boycottera-bien-le-concours-si-israel-est-autorise-a-participer-16-09-2025-VI66MHQNLZEQLPQQTFYUZ22G7I.php |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=leparisien.fr |keel=fr-FR}}</ref> 9. oktoobril ütles RTVE kommunikatsioonijuht María Eizaguirre, et ringhäälingu seisukoht ei ole hiljuti välja pakutud rahuplaanist hoolimata muutunud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=en |eesnimi=Por Newsroom InfobaeSeguir |kuupäev=2025-10-09 |pealkiri=RTVE sobre su participación en Eurovisión tras el acuerdo entre Israel y Hamás: "Estamos en la misma posición" |url=https://www.infobae.com/america/agencias/2025/10/09/rtve-sobre-su-participacion-en-eurovision-tras-el-acuerdo-entre-israel-y-hamas-estamos-en-la-misma-posicion/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=infobae |keel=es}}</ref> 27. novembril kinnitas López seda uuesti Hispaania parlamendi [[Saadikute Kongress|saadikute]] [[Saadikute Kongress|kongressi]] ja senati ühiskomisjoni ees.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rodriguez |eesnimi=Gabriel |kuupäev=2025-11-27 |pealkiri=Sigue la comparecencia de RTVE sobre la participación de España en Eurovisión |url=https://eurovision-spain.com/comparecencia-rtve-sobre-la-participacion-de-espana-eurovision/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=eurovision-spain.com |keel=es}}</ref> 4. detsembril, pärast EBU üldkogu hääletust, otsustas RTVE konkursil mitte osaleda ega seda ka edastada.<ref name=":3" /> Kõigi kolme finaali õhtul oli eetris kanalite tavaprogramm. Finaali algusajal näitas RTVE kanalil [[La 1]] hispaania- ja ingliskeelset teadet, milles oli öeldud: "Eurovisiooni lauluvõistlus on küll võistlus, kuid inimõigused ei ole. Ükskõiksuseks pole ruumi. Rahu ja õiglus Palestiinale.”<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martínez |eesnimi=Héctor Llanos |kuupäev=2026-05-16 |pealkiri=El mensaje en RTVE en la noche que no emite Eurovisión: “No hay espacio para la indiferencia” |url=https://elpais.com/television/2026-05-16/el-mensaje-en-rtve-en-la-noche-que-no-emite-eurovision-no-hay-espacio-para-la-indiferencia.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=El País |keel=es}}</ref> === Teised riigid === * {{Elv|Andorra}} – 26. mail 2025 kinnitas [[Ràdio i Televisió d'Andorra|RTVA]], et ei osale 2026. aasta võistlusel ega tee Kataloonia ringhäälinguga [[TV3 (Kataloonia)|TV3]] koostööd võimaliku naasmise osas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Heap |eesnimi=Steven |kuupäev=2025-05-26 |pealkiri=🇦🇩 Andorra: RTVA Will Not Participate in Eurovision 2026 |url=https://eurovoix.com/2025/05/26/andorra-rtva-will-not-participate-in-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovoix |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jiandani |eesnimi=Sanjay (Sergio) |kuupäev=2025-06-03 |pealkiri=Andorra: RTVA confirms non participation at Eurovision 2026 |url=https://esctoday.com/200923/andorra-rtva-confirms-non-participation-at-eurovision-2026/ |vaadatud=2025-06-12 |väljaanne=Eurovision News, Polls and Information by ESCToday |keel=en-US}}</ref> Andorra osales viimati [[2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2009. aastal]]. * {{Elv|Bosnia ja Hertsegoviina}} – 13. mail 2025 andis Bosnia ja Hertsegoviina delegatsiooni endine juht Lejla Babović intervjuu, milles ta selgitas põhjuseid, miks Bosnia ja Hertsegoviina ringhääling [[Bosanskohercegovačka radiotelevizija|BHRT]] ei saa Eurovisioonile naasta. Sellegipoolest ütles Babović, et naasmine on võimalik, kui ringhääling maksab oma võla 2025. aasta novembriks ära ja hakkab osalemise nimel tõsiselt tegutsema. Naasmine nõuab nii ringhäälingult, riigilt, sponsoritelt kui ka üksikisikutelt suuri pingutusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BiH već devet godina nije na Eurosongu: Pomičemo li se s mrtve tačke |url=https://www.klix.ba/magazin/muzika/bih-vec-devet-godina-nije-na-eurosongu-pomicemo-li-se-s-mrtve-tacke/250513039 |vaadatud=2025-06-13 |väljaanne=Klix.ba |keel=hr}}</ref> Bosnia ja Hertsegoviina osales Eurovisioonil viimati [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016. aastal]]. == Võistluse ülevaade == === Esimene poolfinaal === Esimene poolfinaal toimus 12. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. 15 riiki osales esimeses poolfinaalis. === Teine poolfinaal === Teine poolfinaal toimus 14. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]]. 15 riiki osales teises poolfinaalis. === Finaal === Finaal toimus 16. mail 2026 kell 21.00 [[Kesk-Euroopa aeg|CEST]], milles osales kokku 25 riiki: võõrustav riik Austria, automaatsed finalistid Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia ning kümme parima tulemusega osalejat mõlemast poolfinaalist. Kõik 35 osalevat riiki hääletasid nii žürii kui ka rahva hääletuse alusel. Samuti said hääletada riigid-rahvad, kes ei osalenud Eurovisioonil, "Ülejäänud maailm" koondhääletusena. {| class="sortable wikitable plainrowheaders" |+ 2026. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse finaal |- ! scope="col" | {{Abbr|Jrk|järjekorra number}} ! scope="col" | Riik ! scope="col" | Artist ! scope="col" | Laul |- | rowspan="7" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Selgub hiljemalt |{{Elv|Austria|y=2026}} |colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 20. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Itaalia|y=2026}} | colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 28. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Prantsusmaa|y=2026}} | {{N/A|}} | {{N/A|}} |- |{{Elv|Saksamaa|y=2026}} |colspan="2" style="text-align:center; background:#ddddff;"| ''Selgub 28. veebruaril 2026'' |- |{{Elv|Suurbritannia|y=2026}} | {{N/A|}} | {{N/A|}} |- | colspan="3" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Kümme parima tulemusega riiki esimesest poolfinaalist |- | colspan="3" style="text-align:center; background:#ddddff;"| Kümme parima tulemusega riiki teisest poolfinaalist |} == Märkused == <references group="lower-alpha"/> == Viited == <references /> == Välislingid == {{Commonskat}} * [https://www.eurovision.com/eurovision-song-contest/vienna-2026/ Koduleht] eurovision.com {{Eurovisiooni lauluvõistlused}} [[Kategooria:Eurovisioon]] [[Kategooria:2026. aasta muusikas]] oderhakf6ir93m8v4so30152usivbqz Ilie Bolojan 0 698359 7157267 7147338 2026-05-19T15:05:45Z ~2026-27049-64 228596 7157267 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ilie Bolojan | pilt = Ilie_Bolojan_-_6_March_2025_(cropped).jpg | pildisuurus = 240px | pildiallkiri = Ilie Bolojan (2025) | amet = Rumeenia peaminister | ametiajaalgus = 23. juuni 2025 | ametiajalõpp = 5. mai 2026 | eelmine = [[Marcel Ciolacu]] | järgmine = | amet2 = Rumeenia Senati president | ametiajaalgus2 = 23. detsember 2024 | ametiajalõpp2 = 23. juuni 2025 | eelmine2 = [[Nicolae Ciucă]] | järgmine2 = [[Mircea Abrudean]] | amet3 = Rumeenia presidendi kohusetäitja | ametiajaalgus3 = 12. veebruar 2025 | ametiajalõpp3 = 26. mai 2025 | eelmine3 = [[Klaus Iohannis]] | järgmine3 = [[Nicușor Dan]] | amet4 = Rahvuslikliberaalse partei president | ametiajaalgus4 = 25. november 2024 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = Nicolae Ciucă | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Ilie-Gavril Bolojan | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1969|03|17}} | sünnikoht = Birtin, Vadu Crișului vald, [[Bihori maakond]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = Rahvuslikliberaalne partei | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = Timișoara Lääne Ülikool<br>Timișoara Politehnica Ülikool | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Ilie-Gavril Bolojan''' (sündinud [[17. märts]]il [[1969]]) on Rumeenia poliitik, [[23. juuni]]st 2025 kuni 5. maini 2026 [[Rumeenia peaminister]], Rahvuslikliberaalse partei (''Partidul Național Liberal'') president. Ta on olnud Rumeenia presidendi kohusetäitja, Senati esimees, [[Oradea]] linnapea ja [[Bihori maakond|Bihori maakonna]] volikogu esimees. Pärast Rahvuslikliberaalse partei kaotust hiljem tühistatud 2024. aasta Rumeenia presidendivalimiste esimeses voorus ja [[Nicolae Ciucă]] tagasiastumist sai temast riigi presidendi kohusetäitja ning ta valiti Rumeenia Senati presidendiks. [[12. veebruar]]il [[2025]], pärast [[Klaus Iohannis]]e tagasiastumist, sai temast Rumeenia presidendi kohusetäitja, kes teenis kuni [[Nicușor Dan]]i ametisseastumiseni 26. mail 2025 pärast tema võitu 2025. aasta Rumeenia presidendivalimistel. Tema presidendi kohusetäitja ametiajal peatati tema ametiaeg Senati esimehena ja ta asus uuesti ametisse pärast Nicusor Dani presidendiaja algust. [[20. juuni]]l [[2025]] nimetas president [[Nicușor Dan]] Bolojani Rumeenia peaministriks ja ta vannutati ametisse [[23. juuni]]l [[2025]]. 5. mail 2026 kukkus tema valitsus pärast umbusaldushääletuse kaotamist, kuid ta jääb ametisse ajutise peaministrina. {{JÄRJESTA:Bolojan, Ilie}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Rumeenia peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] g3hdbdk6gbmsmywz06hfg01jxf7jd6c Radu Miruță 0 699013 7157406 6947000 2026-05-19T20:32:18Z Juhan121 25066 7157406 wikitext text/x-wiki '''Radu-Dinel Miruță''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1985]] [[Tismana]]s) on [[Rumeenia]] poliitik ja insener, parlamendiliige ning oli alates [[23. juuni]]st [[2025]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister. [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. Ta lõpetas aastal [[2009]] [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilise Ülikooli]] telekommunikatsioonivõrkude ja tarkvara erialal. Aastal [[2013]] sai ta samast ülikoolist doktorikraadi telekommunikatsiooni alal. Ta tegutses erasektoris tarkvara- ja telekommunikatsioonivõrkude insenerina. Samuti töötas ta õppejõuna Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis. Ta valiti Saadikutekotta [[2020]]. aastal ja valiti tagasi [[2024]]. aastal (Päästke Rumeenia Liit (''Uniunii Salvați România'') nimekirjas). [[23. juuni]]st [[2025]] on ta Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister ([[Ilie Bolojani valitsus]]es). {{JÄRJESTA:Miruta, Radu}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] hz9nwwcpg93f7gudp7hpu764pgr0r0y 7157408 7157406 2026-05-19T20:34:12Z Juhan121 25066 7157408 wikitext text/x-wiki '''Radu-Dinel Miruță''' (sündinud [[8. aprill]]il [[1985]] [[Tismana]]s) on [[Rumeenia]] poliitik ja insener, parlamendiliige ning oli alates [[23. juuni]]st [[2025]] kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister. [[23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. Ta lõpetas aastal [[2009]] [[Bukaresti Polütehniline Ülikool|Bukaresti Polütehnilise Ülikooli]] telekommunikatsioonivõrkude ja tarkvara erialal. Aastal [[2013]] sai ta samast ülikoolist doktorikraadi telekommunikatsiooni alal. Ta tegutses erasektoris tarkvara- ja telekommunikatsioonivõrkude insenerina. Samuti töötas ta õppejõuna Bukaresti Polütehnilises Ülikoolis. Ta valiti Saadikutekotta [[2020]]. aastal ja valiti tagasi [[2024]]. aastal (Päästke Rumeenia Liit (''Uniunii Salvați România'') nimekirjas). [[23. juuni]]st kuni [[23. detsember|23. detsembrini]] [[2025]] oli ta Rumeenia majandus-, digitaalasjade, ettevõtluse ja turismiminister ([[Ilie Bolojani valitsus]]es). [23. november|23. novembrist]] [[2025]] on ta Rumeenia kaitseminister. {{JÄRJESTA:Miruta, Radu}} [[Kategooria:Rumeenia poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] lihh28kqqtbfjnz4ll7mkjlrt0s9m8y Maire'i ebamütsik 0 699543 7157683 7152827 2026-05-20T11:45:38Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Maire' ebamütsik]] pealkirja [[Maire'i ebamütsik]] alla 7152827 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maire' ebamütsik | pilt = Hemimycena mairei.jpg | pildi_seletus = Maire' ebamütsik ''Hemimycena mairei'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae'' | perekond = [[Ebamütsik]] ''Hemimycena'' | liik = '''Maire' ebamütsik''' ''Hemimycena mairei'' }} '''Maire' ebamütsik''' (''Hemimycena mairei'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab tavaliselt muruplatsidel. Seene leidis Eestis esmakordselt aastal 2025 Sven Pruul. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. Nimi viitab Prantsuse mükoloogile [[René Maire]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|150681}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] jqjm2i763n6j5pzhwdnv6228ty832bw 7157685 7157683 2026-05-20T11:45:57Z Svencapoeira 67038 7157685 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maire' ebamütsik | pilt = Hemimycena mairei.jpg | pildi_seletus = Maire'i ebamütsik ''Hemimycena mairei'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae'' | perekond = [[Ebamütsik]] ''Hemimycena'' | liik = '''Maire'i ebamütsik''' ''Hemimycena mairei'' }} '''Maire'i ebamütsik''' (''Hemimycena mairei'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab tavaliselt muruplatsidel. Seene leidis Eestis esmakordselt aastal 2025 Sven Pruul. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. Nimi viitab Prantsuse mükoloogile [[René Maire]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|150681}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] rijxdgjqq9o2r1pdbpzr47la8t7yhfv 7157686 7157685 2026-05-20T11:46:14Z Svencapoeira 67038 7157686 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Maire'i ebamütsik | pilt = Hemimycena mairei.jpg | pildi_seletus = Maire'i ebamütsik ''Hemimycena mairei'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Mütsikulised]] ''Mycenaceae'' | perekond = [[Ebamütsik]] ''Hemimycena'' | liik = '''Maire'i ebamütsik''' ''Hemimycena mairei'' }} '''Maire'i ebamütsik''' (''Hemimycena mairei'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[heinikulised|heinikuliste]] sugukonda kuuluv [[seened|seente]] [[liik (bioloogia)|liik]]. Seen kasvab tavaliselt muruplatsidel. Seene leidis Eestis esmakordselt aastal 2025 Sven Pruul. Liik sai eestikeelse nime nimetalgute käigus aastal 2026. Nimi viitab Prantsuse mükoloogile [[René Maire]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|150681}} [[Kategooria:Šampinjonilaadsed]] mq2v9csc503s8zl9pswsvs6dmb8cwzl Marc Márquez 0 701196 7157676 7156109 2026-05-20T11:28:57Z Kasparkelk 204517 /* Tulemused */ 7157676 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} {{Infokast sportlane | nimi = Marc Márquez | pilt = Marc Marquez at the 2026 Spanish Grand Prix (cropped).jpg | pildiallkiri = Marc Márquez (2026) | riik = Hispaania | sünniaeg = {{süv|1993|2|17}} | sünnikoht = Cervera | pikkus = 169cm | kaal = 64kg | spordiala = motoringrada }}'''Marc Márquez Alentà''' (sündinud [[17. veebruar]]il [[1993]]) on [[Hispaania]] motoringrajasõitja, kes võistleb [[Ducati|Ducati Lenovo]] meeskonnas. Teda peetakse laialdaselt üheks aegade parimaks mootorratta võidusõitjaks. Ta on üheksakordne maailmameister [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidus]]. == Karjäär == === 125cc maailmameistrivõistlused === 2008. aastal tegi Márquez oma debüüdi 125cc maailmameistrivõistlustel 13. aprillil 2008 Portugali Grand Prix'l Repsol KTM meeskonnas. Ta saavutas oma esimese poodiumikoha 22. juunil 2008 Suurbritannia Grand Prix'l.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Marc Marquez {{!}} MotoGP |url=https://honda.racing/motogp/profiles/1 |vaadatud=17. oktoobril 2025 |väljaanne=honda.racing |keel=en-US}}</ref> 2009. aastal jäi ta ametlikku KTM-i meeskonda, mis oli nüüd [[Red Bull|Red Bulli]] peasponsoriks võtnud. Ta saavutas Hispaanias poodiumikoha ja kaks kvalifikatsioonivõitu Prantsusmaa ja Malaisia Grand Prix-del. Ta oli hooaja üldarvestuses 94 punktiga 8. kohal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=8. november 2009 |pealkiri=125cc maailmameistrivõistluste lõppseis 2009 |url=https://resources.motogp.com/files/results/2009/VAL/125cc/table1.pdf |vaadatud=17. oktoobril 2025 |väljaanne=resources.motogp.com}}</ref> [[Fail:Marc Márquez 2010 Valencia 3.jpg|vasakul|pisi|243x243px|Márquez tähistamas oma 2010. aasta meistritiitli võitu|alt=Márquez tähistamas oma 2010. aasta meistritiitli võitu kummardades enda mootorratta kõrval.]] 2010. aastal siirdus ta Red Bull Ajo Motorsport meeskonda kus ta saavutas oma esimesed võidud, kaks kolmandat kohta ja kaksteist kvalifikatsioonivõitu. 7. novembril 2010 tuli temast 125cc maailmameister, saavutades Valencias neljanda koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Smith wins in Valencia as Márquez seals 125cc title |url=http://www.motogp.com/en/news/2010/125+race+valencia |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714120646/http://www.motogp.com/en/news/2010/125+race+valencia |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Märkimist väärib tema tagasitulek Estorilis mis toimus ainult nädal varem: Pärast soojendusringil kukkumist õnnestus tal naasta boksi, et oma mootorratast parandada. Stardirivvi tagasi tulles pidi alustama viimaselt kohalt, kuid siiski suutis ta tagasi tulla ja etapi võita pärast tihedat heitlust Nicolás Teroliga. === Moto2 === [[Fail:Marc Márquez 2012 Phillip Island.jpg|alt=Márquez tähistamas Austraalias poodiumil oma 2012. aasta meistritiitlit, käes kiiver ja Red Bull.|pisi|246x246px|Márquez tähistamas Austraalias oma 2012. aasta meistritiitlit]] 2011. aastal siirdus ta Moto2 klassi CatalunyaCaixa Repsol meeskonnaga. Pärast kehvat hooaja algust saavutas ta oma esimese võidu Moto2 klassis Prantsuse Grand Prix'l, millele järgnesid kolm järjestikust võitu Hollandis, Itaalias ja Saksamaal. Seejärel saavutas ta aasta jooksul veel kolm järjestikulist võitu Indianapolis, San Marino ja Aragóni etappidel. 2012. aastal jäi ta samasse meeskonda ja pärast võite Katari, Portugali, Hollandi, Saksamaa, Indianapolise, Tšehhi, San Marino ja Jaapani Grand Prix'del tuli ta Austraalias teist korda maailmameistriks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Marc Márquez – 2012 Moto2™ World Champion |url=http://www.motogp.com/en/news/2012/Marc+Mrquez+2012+Moto2+World+Champion |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110155115/http://www.motogp.com/en/news/2012/Marc+Mrquez+2012+Moto2+World+Champion |arhiivimisaeg=2013-11-10 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Hooaja viimasel etapil Valencias, olles karistuse tõttu viimaselt kohalt startinud, tõusis ta tagasi ja saavutas oma üheksanda võidu sel aastal. === MotoGP === ==== Honda (2013-2023) ==== ===== 2013 ===== 12. juulil 2012 teatati, et Márquez sõlmis kaheaastase lepingu Repsol [[Honda]] meeskonnaga MotoGP sarjas, asendades pensionile minemas [[Casey Stoner|Casey Stonerit]] ja liitudes alates 2013. aastast tiimikaaslase [[Dani Pedrosa|Dani Pedrosaga]].<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Marquez to join Pedrosa at Honda |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=http://www.bbc.co.uk/sport/0/motogp/18809540 |vaadatud=2026-03-06}}</ref> Márquez testis [[Honda RC213V]]-d esimest korda Valencias pärast 2012. aasta hooajalõppu, olles natuke üle sekundi aeglasem kui Dani Pedrosa, kes oli ajatabeli tipus.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-11-14 |pealkiri=Wednesday 5pm MotoGP test times - Valencia {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/186104/1/valencia-motogp-test-times-wednesday-final |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez oli taas üllatav esimesel ametlikul MotoGP testil Sepangi rahvusvahelisel ringrajal, kus ta lõpetas kaks esimest testipäeva kolmandal kohal Pedrosa ja [[Jorge Lorenzo]] taga ning [[Valentino Rossi]] ees neljandal kohal, enne kui viimasel päeval Rossiga kohad vahetas.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-02-06 |pealkiri=MotoGP: Dani Pedrosa sets testing pace in Sepang |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/21357177 |vaadatud=2026-03-06}}</ref> Márquez tegi sessiooni lõpus ka võidusõidu simulatsiooni ning tema ajad olid järjepidevad ja uustulnuka kohta fenomenaalsed. Márquez jätkas oma muljetavaldavat vormi Honda eratestil Austinis, kus ta oli kõigil kolmel päeval ajatabelite tipus. [[Fail:Marc Márquez 2013 Valencia.jpg|alt=Márquez enda fännitribüüni ees, tähistamas meistritiitli võitu 2013. aastal.|pisi|Márquez pärast meistritiitli võitmist 2013. aastal Valencias]] 7. aprillil 2013 oma esimesel MotoGP etapil Kataris saavutas Márquez kolmanda koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=motogp.com · Lorenzo wins in Qatar from Rossi and Márquez |url=http://www.motogp.com/en/news/2013/MotoGP+race+lorenzo+qatar |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131110184516/http://www.motogp.com/en/news/2013/MotoGP+race+lorenzo+qatar |arhiivimisaeg=2013-11-10 |vaadatud=2026-03-06 |väljaanne=www.motogp.com |keel=en}}</ref> Järgmisel etapil, Ameerika Grand Prix'l, startis ta esireast ja sai 20 aasta ja 62 päeva vanuselt noorimaks tippklassi kvalifikatsiooni võitjaks, purustades [[Freddie Spencer|Freddie Spenceri]] 31 aastat püsinud rekordit (hiljem ületas selle [[Fabio Quartararo]] 2019. aastal). Samal etapil tuli ta ka noorimaks MotoGP võitjaks. Hooaja jooksul võitis ta veel viis korda (Saksamaal, Laguna Secas, Indianapolises, Tšehhis ja Aragónis) ning lõpetas Valencia Grand Prix'l kolmandana, mis kindlustas talle maailmameistritiitli debüüthooajal. Ta sai ka tippklassi noorimaks meistriks 20. aasta ja 266. päeva vanuselt.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2013-11-10 |pealkiri=MotoGP: Marc Marquez becomes youngest world title winner |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motogp/24889463 |vaadatud=2026-01-21}}</ref><ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP Valencia: Marc Marquez crowned champion as Jorge Lorenzo wins |keel=en |url=https://www.autosport.com/motogp/news/motogp-valencia-marc-marquez-crowned-champion-as-jorge-lorenzo-wins-4470378/4470378/ |vaadatud=2026-01-21}}</ref> ===== 2014 ===== [[Fail:Marc Márquez 2014 Aragón.jpg|alt=Márquez mootorratta seljas hoidmas lippu enda numbriga.|vasakul|pisi|Márquez 2014. aastal Aragónis|228x228px]] Márquez'i teine MotoGP hooaeg algas võimsalt. Ta võitis esimesed 10 etappi Katarist Indianapoliseni. Sellega kordas ta [[Mick Doohan|Mick Doohani]] 1997. aasta rekordit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Marquez: So difficult to win them all... {{!}} MotoGP News |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/news/207546/1/marquez-itll-be-so-difficult-to-win-them-all.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Márquez võitis ka Suurbritannias ja kindlustas juba Jaapani Grand Prix'l oma teise järjestikulise maailmameistritiitli, kolm etappi enne hooaja lõppu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=staff |eesnimi=AUTOSPORT.com |pealkiri=MotoGP news: Motegi MotoGP: Marc Marquez claims title, Jorge Lorenzo wins |url=http://www.autosport.com/news/report.php/id/116307 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141211120600/http://www.autosport.com/news/report.php/id/116307 |arhiivimisaeg=2014-12-11 |vaadatud=2026-03-07 |väljaanne=AUTOSPORT.com}}</ref> Hooaeg lõppes kokku 13 etapivõiduga, mis oli uus rekord ühe hooaja jooksul. Samuti püstitas ta rekordi 13 kvalifikatsioonivõiduga. Kokku kogus Márquez 362 punkti, edestades Valentino Rossit 67 punktiga. ===== 2015 ===== [[Fail:Marc Márquez 2015 Sepang.jpg|pisi|Márquez 2015. aastal Malaisias]] Márquez oli 2015. aasta meistritiitli favoriit, kuid tal oli raskusi uue aasta mootorrattaga harjumisega. Márquez alustas hooaega Kataris viienda kohaga pärast seda, kui esimeses kurvis tehtud viga viis teda viimaste sõitjate hulka.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Would Rossi have won without Marquez mistake? {{!}} MotoGP News |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/news/217117/1/would-rossi-have-won-without-marquez-mistake.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Ta võitis hooaja jooksul 5 etappi (Austinis, Saksamaal, Indianapolises, San Marinos ja Austraalias), kuid katkestas ka 6. etapil. Tema hooaega iseloomustavate episoodide hulgas oli Argentina Grand Prix, kus tal oli Rossiga viiendas kurvis kaks ringi enne lõppu kokkupõrge ja Márquez kukkus rattalt maha ning katkestas, mis tähistas tema esimest katkestamist pärast 2014. aasta Austraalia Grand Prix'd.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Crash Media Group Ltd. |pealkiri=Rossi rules as Marquez crashes on penultimate lap {{!}} MotoGP Race Report |keel=en |url=http://www.crash.net/motogp/race-report/217930/1/rossi-rules-as-marquez-crashes-on-penultimate-lap.html |vaadatud=2026-03-07}}</ref> Sarnane olukord kordus Malaisia ​​Grand Prix'l; mõlemal juhul olid tagajärjed vastuolulised ja teisel juhul ka Rossi jaoks regulatiivsed. Viimasel etapil Valencias saavutas ta võitja Jorge Lorenzo järel teise koha. Márquez lõpetas 242 punktiga kolmandal kohal hooaja üldarvestuses. ===== 2016-2019 ===== [[Fail:Marc Márquez 2016 Sepang 4.jpg|vasakul|pisi|245x245px|Márquez 2016. aastal Malaisias]] 2016. aastal teenis Hispaanlane enda kolmanda MotoGP maailmameistritiitli,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2016-10-16 |pealkiri=Marc Márquez is the new MotoGP World Champion |url=https://www.redbull.com/int-en/motogp-japan-best-news-highlights |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Red Bull |keel=en}}</ref> mis oli tema karjääri viies maailmameistrivõistluste tiitel. Matemaatiliselt kindlustas ta tiitli juba kolm etappi enne hooaja lõppu. Sama saavutus, mille ta kordas kaks aastat varem Jaapani Grand Prix’l, Hondale kuuluval rajal. Kuigi tal oli sama palju etapivõite kui eelmisel aastal, tõi seekord edu järjepidevamad tulemused ja vastaste ebajärjekindlus. Tiitli kindlustamise järel katkestas ta vaid korra, Austraalia Grand Prix’l. Hooaja lõpetas ta 298 punktiga. 2017. aastal alustas ta oma viiendat järjestikust hooaega Repsol Honda meeskonnas. Tema meeskonnakaaslane oli taas kaasmaalane Dani Pedrosa. Hooaja esimesel etapil Kataris lõpetas ta neljandana ning teenis oma esimese etapivõidu Ameerika Grand Prix’l, kus ta saavutas viienda järjestikuse võidu Circuit of the Americas ringrajal. Hispaanias ja Kataloonias lõpetas ta teisena, Prantsusmaal katkestas, Itaalias oli kuues ja Assenis kolmas. Saksamaal saavutas ta hooaja teise võidu, mis oli seal tema kaheksas võit viimase kaheksa aasta jooksul. Edasi järgnesid võidud Tšehhis ja San Marinos, teised kohad Austrias ja Jaapanis ning esikohad Aragónis ja Austraalias. Suurbritannias katkestas ta pärast kvalifikatsioonivõitu. Hooaja viimasel etapil Valencias lõpetas ta kolmandana, kindlustades maailmameistritiitli 298 punktiga, mis oli sama punktisumma kui eelmisel hooajal. 2018. aastal alustas Márquez teise kohaga Kataris. Argentinas sai ta karistuse ebaõige manöövri ja kokkupõrke eest Valentino Rossiga, mille järel langes 30-sekundilise karistuse tõttu 18. kohale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-04 |pealkiri=Marc Marquez on Valentino Rossi at MotoGP Argentina 2018: “I made a mistake, apologised - but he accused me, strongly” {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1021137/1/marquez-rossi-i-made-mistake-apologised-he-accused-me-strongly |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Seejärel võitis ta Ameerikas, Hispaanias, Prantsusmaal, Hollandis, Saksamaal, Aragonis, Tais, Jaapanis (kus kindlustas tiitli) ja Malaisias. Lisaks lõpetas ta teisena Kataloonias, Austrias ja San Marinos ning kolmandana Tšehhis. Itaalias ja Austraalias ta kukkus (16. koht ja katkestamine). Hooaja lõpus tuli ta 321 punktiga maailmameistriks.[[Fail:Marc Márquez 2019 Buriram 8.jpeg|alt=Márquez istumas poodiumil pärast oma 8. MM-tiitli kindlustamist.jpeg|pisi|241x241px|Márquez 2019. aastal Tais]]2019. aastal jätkas ta samas meeskonnas, seekord koos Jorge Lorenzoga. Katari Grand Prix’l lõpetas ta teisel kohal [[Andrea Dovizioso]] järel, nagu ka eelneval aastal. Ameerikas kukkus ta liidrina sõites. Itaalia Grand Prix’l tuli ta taas teiseks, seekord [[Danilo Petrucci]] järel. Kataloonia etapil võitis ta, kuna Lorenzo, Dovizioso, Rossi ja [[Maverick Viñales|Viñales]] katkestasid. Saksamaal Sachsenringil saavutas ta oma kümnenda järjestikulise võidu. Austrias jäi ta teiseks pärast pingelist heitlust Doviziosoga, kes möödus temast viimases kurvis. Suurbritannias kaotas ta finišisirgel Alex Rinsile 0,013 sekundiga. Hooaja lõpus saavutas Márquez kaksteist võitu, kuus teist kohta, kümme kvalifikatsioonivõitu ja 420 meistrivõistluste punkti, saades esimeseks sõitjaks, kes ületas 400 punkti piiri,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=bx_ayesa |kuupäev=2019-11-17 |pealkiri=Valencia GP 2019 - MotoGP Race - Win for Márquez and Triple Crown for Repsol Honda in Lorenzo’s farewell GP |url=https://www.boxrepsol.com/en/motogp-en/win-marquez-triple-crown-farewell-lorenzo-valencia-2019/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=Box Repsol |keel=en-US}}</ref> lõpetades Tais kaheksandat korda maailmameistrina neli etappi enne hooaja lõppu, pärast duelli Fabio Quartararoga. ===== 2020 ===== Hooajaeelsel perioodil sõlmis Márquez Hondaga uue nelja-aastase lepingu, mis pikendas tema lepingut 2024. aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Duncan |eesnimi=Lewis |kuupäev=20. veebruar 2020 |pealkiri=Marquez signs four-year extension with Honda |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marc-marquez-new-honda-contract-/4688900/ |vaadatud=9. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> Hooaja esimene etapp Jerezis oli edasi lükatud [[koroonapandeemia]] tõttu. Esimesel etapil Jerezis kukkus ta Fabio Quartararo tagaajamisel mootorrattalt maha. Kukkumise tagajärjel murdis ta parema õlavarreluu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2020-07-19 |pealkiri=Marc Marquez suffers fractured humerus in Jerez crash |url=https://www.motogp.com/en/news/2020/07/19/marc-marquez-suffers-fractured-humerus-in-jerez-crash/www.motogp.com/en/news/2020/07/19/marc-marquez-suffers-fractured-humerus-in-jerez-crash/160850 |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> ja ta ei lõpetanud võidusõitu, mille võitis Quartararo. Márquez naasis Andaluusia Grand Prix'le vaid neli päeva pärast oma esimest operatsiooni mis toimus 21. juulil 2020. Ta osales võistlusnädalavahetuse laupäevasel neljandal vabatreeningul, kuid teatas, et tal on hiljuti vigastatud käes liiga palju valu. Ta loobus Andaluusia etapist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-07-24 |pealkiri=Andalucia MotoGP: Marc Marquez: 'Let's see how the arm is...' {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/940374/1/marc-marquez-lets-see-how-arm |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez jättis ülejäänud aasta ja järgmise hooaja kaks esimest etappi vahele. ===== 2021 ===== [[Fail:Marc Márquez 2021 Sachsenring 3.jpg|alt=Márquez viimasest kurvist väljumas Sachsenringil|vasakul|pisi|268x268px|Márquez 2021. aastal Sachsenringil Saksamaal]] Márquezi naasmist oodati 2021. aastal. Pärast kahe Kataris toimunud etappide vahelejätmist teatas ta oma naasmisest enne Portugali Grand Prix'd, lõpetades seitsmendal kohal ja kogudes üheksa punkti. Pärast üheksandat kohta Jerezis kannatas Márquez kolm järjestikust katkestamist (sealhulgas ühe Le Mansis, kus ta juhtis võidusõitu vihmastes tingimustes). Saksamaa Grand Prix'ks kvalifitseerus Márquez teiselt realt. Sõidu alguses haaras ta liidripositsiooni ja hoidis seda, saavutades oma esimese võidu 581 päeva jooksul ja 11. järjestikuse võidu Sachsenringil. Márquez järgnes kahe punktiga Assenis ja Austrias, teise kohaga Aragonis, neljanda kohaga Riminis ning seejärel järjestikuste võitudega Austinis ja Misanos. Vaatamata kahele võidule langes ta tiitliheitlusest välja ning seetõttu jättis ta hooaja kaks viimast etappi Portiugalis ja Valencias vahele, keskendudes järgmiseks hooajaks täielikule taastusravile.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-05 |pealkiri=Portimao MotoGP: 'Nobody has information about Marc Marquez's crash' {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/990841/1/nobody-has-information-about-marc-marquezs-crash |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Márquez lõpetas aasta siiski nelja poodiumikohaga, millest kolm olid võidud, 142 punkti ja 7. kohaga sõitjate edetabelis. 2021. aasta hooajal kukkus ta 14. etapi jooksul kokku 22 korda. ===== 2022 ===== Márquez lõpetas hooaja esimesel etapil Kataris viiendal kohal. Hooaja teisel etapil, Indoneesia Grand Prix'l treeningutel Mandalikas kukkus ta kolm korda. Pärast neljandat kukkumist, mis oli hommikusel soojendussessiooni ajal toimunud suur ''high-side'' (järsk kukkumine, kus mootorratas paiskab sõitja külje pealt või üle lenkstangi), viidi ta kiiruga haiglasse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-03-20 |pealkiri=Indonesian MotoGP: Quartararo tops warm-up, Marc Marquez suffers horror highside {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/998985/1/quartararo-tops-mandalika-warmup-marc-marquez-down-again-after-horrific-crash |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta ei saanud vigastada, kuid kuulutati võidusõiduks kõlbmatuks. Pärast täiendavaid uuringuid Hispaanias diagnoositi tal [[Kahelinägemine|diploopia]]. Tema puudumisel hooaja kolmandal etapil, Argentina Grand Prix'l, asendas Honda testisõitja [[Stefan Bradl]]. Tema hooaeg jätkus Itaalia Grand Prix'ni, mille järel otsustas ta teha neljanda operatsiooni paremale käele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2022-06-03 |pealkiri=Marc Marquez undergoes successful fourth surgery |url=https://www.motogp.com/en/news/2022/06/03/marc-marquez-undergoes-successful-fourth-surgery/www.motogp.com/en/news/2022/06/03/marc-marquez-undergoes-successful-fourth-surgery/180867 |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Ta naasis võidusõitmisele septembris Aragonis, kus ta katkestas esimesel ringil tehniliste vigade tõttu. Ta naasis esimest korda poodiumile pärast neljandat operatsiooni paremale õlavarreluule Austraalia Grand Prix'l. Ta lõpetas hooaja kolmeteistkümnendal kohal, ühe poodiumiga. ===== 2023 ===== [[Fail:Marc Marquez 2023 Le Mans (cropped).jpg|pisi|299x299px|Márquez 2023. aastal Le Mansis]] Márquez alustas 2023. aastat laupäeval Portugalis toimunud sprindisõidus kolmanda kohaga. Pühapäevasel Grand Prix'l katkestas ta aga kolme ringi pärast starti, põhjustades õnnetuse, milles osalesid [[Jorge Martín]] ja [[Miguel Oliveira]]. See viga maksis talle järgmisel etapil esialgu kaks pika ringi karistust; neid karistusi ta aga ei kandnud, kuna pärast Portugalis toimunud kukkumist sai ta [[Kämmal|kämblavigastuse]] ja jäi Argentina, Ameerika ja Hispaania etappidest välja. Ta naasis Prantsusmaa ja Itaalia Grand Prix'ks, kus ta lõpetas ainult sprindisõitudes (5. kohal Prantsusmaal ja 7. kohal Itaalias). Saksamaal jõudis Márquez oma MotoGP-karjääri madalpunkti. Rajal, kus ta polnud alates 2010. aastast kordagi võiduta jäänud, kukkus ta etapi jooksul viis korda. Esimene kukkumine vabatreeningul tõi kaasa hirmutava kokkupõrke [[Johann Zarco|Johann Zarcoga]], mis purustas Zarco ratta, kuid mõlemad pääsesid suhteliselt kergete vigastustega. Pärast eriti ohtlikku võnkumist Ralf Waldmanni nimelises kurvis näitas Márquez oma RC213V halva juhitavuse peale keskmist sõrme. Teine kukkumine tuli kvalifikatsiooni esimeses osas ning kaks veel teises. Sprindis lõpetas Márquez tagasihoidlikul 11. kohal, seekord ratast mitte liigselt survestades, kuid kukkus uuesti pühapäeva hommikuses soojenduses ja loobus võistlusest. Järgmisel nädalavahetusel jättis ta ka Asseni etapi vahele, viidates Saksamaal saadud vigastuste, sealhulgas murdunud roide süvenemisele. 4. oktoobril teatas Márquez oma otsust Hondast lahkuda.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-04 |pealkiri=Honda Racing Corporation and Marc Marquez to... |url=https://honda.racing/motogp/post/honda-racing-corporation-and-marc-marquez-mutual-agreement |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> Järgmisel nädalal, enne Indoneesia Grand Prix'd 12. oktoobril, tehti ametlikuks tema üleminek 2024. aastaks [[Gresini Racing]] meeskonda,<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-12 |pealkiri=It's official! Marc Marquez to join Gresini Racing MotoGP™ |url=https://www.motogp.com/en/news/2023/10/12/its-official-marc-marquez-to-join-gresini-racing-motogp/479743 |vaadatud=2025-10-17 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> kus ta võistles Ducati Desmosedici GP23 mootorrattaga koos oma venna [[Álex Márquez|Álex Márqueziga]]. Ta lõpetas oma viimase hooaja Hondaga meistrivõistluste arvestuses neljateistkümnendal kohal. Valencia Grand Prix'l sprindisõidus kolmandal kohal, kuid peasõidul kukkus ja katkestas ta pärast seda, kui Jorge Martín tema sisse sõitis. ==== Gresini Racing (2024) ==== ===== 2024 ===== [[Fail:MotoGP 2024 Malaysian Grand Prix - Gresini Racing - Marc Márquez.jpg|pisi|267x267px|Márquez 2024. aastal Malaisias]] Márquez siirdus Ducati eratiimi Gresini Racing üheaastase lepinguga pärast soovi Hondast lahkuda 2023. aasta lõpus. Oma esimesel etapil Gresini meeskonnaga lõpetas ta Katari Grand Prix sprindisõidus viiendana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/QAT/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta Katari MotoGP sprindisõidu tulemused]</ref> ja pühapäevasel võidusõidul neljandana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/QAT/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Katari Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Hooaja teisel etapil Portugalis lõpetas ta sprindisõidus teisena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/POR/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Portugali sprindisõidu tulemused]</ref>, kuid peasõidus kukkus [[Francesco Bagnaia|Francesco Bagnaiaga]] kokkupõrke tõttu, kuid sõitis edasi ja lõpetas kuueteistkümnendana<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/POR/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Portugal Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Austinis lõpetas ta sprindisõidus teisena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/AME/MotoGP/SPR/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Ameerika sprindisõidu tulemused]</ref>, kuid kukkus peasõidus<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/AME/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Ameerika Grand Prix sõidu tulemused]</ref>. Jerezis teenis ta Ducatiga oma esimese kvalifikatsioonivõidu, mis oli tema kokkuvõttes 93. Sprindisõidus lõpetas kuuendana.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-04-27 |pealkiri=Marquez takes his first Ducati MotoGP pole at Jerez |url=https://www.the-race.com/motogp/marc-marquez-first-ducati-pole-jerez-motogp-qualifying-report-2024/ |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> Pühapäeval aga tuli teiseks pärast heitlust Francesco Bagnaiaga.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2024/SPA/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2024. aasta MotoGP Hispaania Grand Prix sõidu tulemused]</ref> Le Mansis lõpetas ta mõlemas sõidus teisena, startides 13. stardikohalt. Sarnane olukord kordus Barcelonas, kus 14. stardikohalt tõusis ta sprindis teiseks ja peasõidus kolmandaks. Itaalia sprindisõidus lõpetas teisena, kuid peasõidus jäi ta neljandaks. Sachsenringil lõpetas ta teisena, taaskord alustades 13. kohalt. Kahel järgmisel etapil Suurbritannias ja Austrias kukkus ta sprindisõidus, kuid lõpetas pühapäevased sõidud mõlemal korral neljandana. Aragoni Grand Prix'l saavutas Márquez kvalifikatsioonivõidu ja püsis kogu sprindisõidu vältel liidrina, saavutades oma esimese sprindivõidu. Sama asi juhtus ka pühapäevasel sõidul, saavutades oma esimese võidu Ducatiga ja 60. võidu MotoGP klassis, naastes võitmisele pärast 1043 päeva.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=Marc Marquez wins first GP on Ducati; his brother takes Bagnaia out |url=https://www.the-race.com/motogp/marc-marquez-wins-first-gp-on-ducati-his-brother-takes-bagnaia-out/ |vaadatud=2025-12-21 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> Ta kordas seda saavutust järgmisel etapil, võites Misano pühapäevase sõidu.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP San Marino GP: Marquez storms to victory, Martin makes bike swap blunder |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-san-marino-gp-marquez-storms-to-victory-martin-makes-bike-swap-blunder/10652418/ |vaadatud=2025-12-21}}</ref> Márquez kukkus seejärel nii Tais kui ka Malaisias poodiumikoha eest võisteldes. Ta suutis edasi sõita mõlemas sõidus ja lõpetas 11. ja 12. kohal, hoides end meistrivõistluste arvestuses kolmandal kohal. Hooaja viimasel etapil, erandkorras Kataloonias, lõpetas Márquez teisel kohal. Ta lõpetas hooaja kolmandal kohal, mis oli tema parim hooaja üldarvestuse tulemus pärast 2019. aastat. ==== Ducati Lenovo Team (2025-) ==== ===== 2025 ===== 5. juunil 2024 avaldati, et Márquez liitub Ducati tehasemeeskonnaga Ducati Lenovo kuni 2026. aasta lõpuni.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Team |eesnimi=Ducati Lenovo |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Marc Marquez signs for Ducati Lenovo Team until 2026 |url=https://www.motogp.com/en/news/2024/06/05/marc-marquez-signs-for-ducati-lenovo-team-until-2026/www.motogp.com/en/news/2024/06/05/marc-marquez-signs-for-ducati-lenovo-team-until-2026/500849 |vaadatud=2025-12-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Puigdemont |eesnimi=Oriol |kuupäev=2024-06-05 |pealkiri=Ducati officially announces Marc Marquez for its 2025 factory MotoGP team |keel=en |lehekülg= |väljaanne=Motorsport.com |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/ducati-officially-announces-marc-marquez-for-its-2025-factory-motogp-team-/10619663/ |vaadatud=23. detsembril 2025}}</ref> Hooaja esimesel etapil Tais, lõpetas ta 1. vabatreeningul esimesena<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/FP1/Session.pdf 2025. aasta Tai Grand Prix FP1 tulemused]</ref> ja 2. vabatreeningul teisena.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/FP2/Session.pdf 2025. aasta Tai Grand Prix FP2 tulemused]</ref> Kvalifikatsioonis lõpetas ta esimesena ning alustas esimeselt kohalt. Oma esimesel etapil Ducati punases juhtis ta sprindivõistlust stardist finišisse oma venna, [[Álex Márquez|Álex Márquezi]] ees ja saavutas võistluse kiireima ringiaja.<ref>[https://resources.motogp.com/files/results/2025/THA/MotoGP/RAC/Classification.pdf 2025. aasta Tai MotoGP sprindi tulemused]</ref> Põhivõistlusel juhtis ta, kuni aeglustas ja jäi enda venna Álex'i taha rehvirõhuprobleemi tõttu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-01-10 |pealkiri=How Marquez flattened tyre pressure worry to complete Thai MotoGP treble |url=https://www.autosport.com/motogp/news/how-marquez-navigated-tyre-pressure-issues-to-complete-thai-gp-treble/10699920/ |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.autosport.com |keel=en}}</ref> Enne võidusõidu lõppu läks ta vennast mööda ja spurtis finišisse, et kindlustada oma esimese võidu Ducati tehasemeeskonnaga. Teisel etapil Argentinas ta samuti võitis kvalifikatsiooni, sprindi, pani sisse sõidu kiireima ringi ning võitis põhisõidu. Järgmisel etapil Ameerikas korraldati põhisõit muutvas ilmastikus ning enamus sõitjad otsustasid vihmarehvidega sõitu alustada. Stardirivil tekitas tahtlikult Márquez kaost, joostes mõni minut enne starti oma teise ratta juurde. Piisavalt sõitjaid hakkasid paanitsema ja teda jälitama boksidesse, et sõit lükati edasi. Taasalustamisel hakkas Márquez sõitu juhtima enne oma kukkumist üheksandal ringil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-30 |pealkiri=COTA MotoGP grid madness was deliberate Marquez tactic |url=https://www.the-race.com/motogp/cota-motogp-grid-madness-was-deliberate-marquez-tactic/ |vaadatud=2026-05-11 |väljaanne=The Race |keel=en}}</ref> == Meedias == === Isikubränd === Márquez võistleb numbriga 93, mille ta valis oma sünniaasta järgi. Kuigi maailmameistril on võimalus võistelda numbriga 1, Márquez ei ole seda kunagi kasutanud. Kui Márquez Hondaga võistles, oli tema number mootorrattal kui ka fännikaubal kujutatud valge tekstina punasel taustal. Pärast Ducatisse üleminekut on number kuvatud punasena tekstiga ja valge taustaga. Márquez'i hüüdnimi on ''The Ant of Cervera'', mis tuleneb tema pikkusest. Ta on 169cm pikk.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-05 |pealkiri=MotoGP™ Riders {{!}} Marc Marquez |url=https://www.motogp.com/en/riders/marc-marquez/www.motogp.com/en/riders/marc-marquez/23e50438-a657-4fb0-a190-3262b5472f29 |vaadatud=2026-03-08 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> Alates 2012. aastast on Márquez kasutanud sipelgat motiivina oma kinnastel, kiirvitel ja fännikaubal. 2023. aastal alustas Márquez fänniklubi nimega ''WeAre93'', mis ühendab tema fänne võistlustel koos eraldi tribüüniga. Tema ametlikku fännikaupa müüakse nüüd samuti ''WeAre93'' nime all. == Isiklikku == Márquez elas enda vanemate kodulinnas [[Cervera|Cerveras]] 2022. aastani. 2022. aastal kolis Márquez koos venna [[Álex Márquez|Álex Márqueziga]] [[Madrid|Madridi]], et saada paremat ravi parema käe vigastusele. Márquez on suhtes olnud Hispaania modelli Gemma Pintoga alates 2023. aastast.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-07-04 |pealkiri=Marc Márquez presume de amor con su novia Gemma Pinto |url=https://www.hola.com/actualidad/20230704235070/marc-marquez-novia-gemma-pinto/ |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=¡HOLA! |keel=es}}</ref> Peale tema emakeelte ([[Katalaani keel|Katalaani]] ja [[Hispaania keel|Hispaania]]), Márquez oskab ladusalt [[Inglise keel|Inglise]] ja [[Itaalia keel|Itaalia]] keeli.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Marc Márquez il marziano |keel=it-IT |väljaanne=GQ Italia |url=https://www.gqitalia.it/magazine/2018/11/05/marc-marquez-campione-del-mondo-2018-motogp-il-marziano |vaadatud=2026-03-09}}</ref> Ta fännab jalgpalliklubi [[FC Barcelona]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=A blaugrana test for Marc Márquez |url=https://www.fcbarcelona.com/en/news/711034/a-blaugrana-test-for-marc-marquez |vaadatud=2026-03-09 |väljaanne=www.fcbarcelona.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === Grand Prix mootorrataste võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="font-size: 90%; text-align:center" !Hooaeg !Klass !Mootorratas !Võistkond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2008 | align="left" |125cm³ |[[KTM 125 FRR]] | align="left" |[[KTM|Repsol KTM 125cc]] |13 |0 |1 |0 |0 |63 |13. |- !2009 | align="left" |125cm³ |[[KTM 125 FRR]] | align="left" |[[KTM|Red Bull KTM Motorsport]] |16 |0 |1 |2 |1 |94 |8. |- !2010 | align="left" |125cm³ |[[Aprilia RS 125|Derbi RSA 125]] | align="left" |[[Ajo Motorsport|Red Bull Ajo Motorsport]] |17 |10 |12 |12 |8 |310 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2011 | align="left" |Moto2 |[[Suter MMX2|Suter MMXI]] | align="left" |[[Team CatalunyaCaixa Repsol]] |15 |7 |11 |7 |2 |251 |style="background:#DFDFDF"|'''2.''' |- !2012 | align="left" |Moto2 |[[Suter MMX2]] | align="left" |[[Team CatalunyaCaixa Repsol]] |17 |9 |14 |7 |5 |328 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2013 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |6 |16 |9 |11 |334 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2014 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |13 |14 |13 |12 |362 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2015 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |5 |9 |8 |7 |242 |style="background:#FFDF9F"|'''3.''' |- !2016 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |5 |12 |7 |4 |298 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2017 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |6 |12 |8 |3 |298 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2018 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |18 |9 |14 |7 |7 |321 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2019 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |19 |12 |18 |10 |12 |420 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2020 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |1 |0 |0 |0 |1 |0 |NC |- !2021 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |14 |3 |4 |0 |2 |142 |7. |- !2022 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |12 |0 |1 |1 |0 |113 |13. |- !2023 | align="left" |MotoGP |[[Honda RC213V]] | align="left" |[[Repsol Honda|Repsol Honda Team]] |15 |0 |1 |1 |0 |96 |14. |- !2024 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP23 | align="left" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |3 |10 |2 |4 |392 |style="background:#FFDF9F"|'''3.''' |- !2025 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP25 | align="left" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] |18 |11 |15 |8 |9 |545 |style="background:#FFFFBF"|'''1.''' |- !2026 | align="left" |MotoGP |[[Ducati Desmosedici]] GP26 | align="left" |[[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] | 5* | 0* | 0* | 1* | 0* | 58* | 5.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''289''' |'''99''' |'''165''' |'''103''' |'''88''' |'''4666''' | |} == Viited == {{Viited |allikad= }} ai1stg3vgrfuf5otyk8pog72jdm8rwo Mirjam Koch 0 701206 7157678 7047108 2026-05-20T11:37:22Z Andreas003 7485 7157678 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} {{Infokast persoon | nimi = Mirjam Koch | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2001|9|16}}<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mirjam Koch (16.09.2001) |url=https://www.inforegister.ee/en/2107700-ID/ |vaadatud=2025-10-08 |väljaanne=Inforegister}}</ref> | alma mater = [[Tartu Ülikool]] ([[Bakalaureus|BA]]) | sünnikoht = [[Tartu]] | töökoht = [[Eesti Rahvusringhääling]] | elukutse = [[ajakirjanik]] | pilt = | pildiallkiri = | rahvus = [[eestlane]] | kodakondsus = {{pisilipp|Eesti}} }} '''Mirjam Koch''' (sündinud [[16. september|16. septembril]] [[2001]] [[Tartu]]s) on [[Eestlased|eesti]] [[ajakirjanik|raadioajakirjanik]] ja [[tantsija]]. == Elulugu == === Tantsijana === Koch tegeles 2008. aastast [[võistlustants]]uga, tantsis nii [[Ladina-Ameerika tantsud|Ladina-Ameerika]] kui ka [[Standardtantsud|standardtantsusid]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2014-09-01 |pealkiri=Stiilne suvi |lehekülg=4 |väljaanne=[[Aeg & Vaim]] |url=https://dea.digar.ee/article/aegjavaim/2014/09/01/9}}</ref> 2017. aastani tantsis ta Tantsuklubis Stiil. 2013. aastast osales ta mitmetel [[WDSF]]-i võistlustel. 2017. aastal läks Koch üle Tantsukooli Respect. Tema treeneriteks oli [[Marko Mehine|Marko]] ja [[Kaisa Oja-Mehine]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Mirjam Koch: Competitions |url=https://www.worlddancesport.org/Athletes/Mirjam-Koch-98ab6e75-b313-4369-8b5e-a17900da1cb4#discipline=&tab=competition |vaadatud=2025-10-08 |väljaanne=[[World DanceSport Federation]]}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Rasmus Lang & Mirjam Koch |url=https://www.facebook.com/p/Rasmus-Lang-Mirjam-Koch-100068459302496/ |vaadatud=2025-10-12 |väljaanne=[[Facebook]]}}</ref> Ta jätkas võistlustel osalemist ja võitis 2018. aastal Lviv Openil noorte vanusegrupis esikoha nii standard kui Ladina-Ameerika tantsudes.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2018-10-30 |pealkiri=WDSF Open Lviv |url=https://dancesport.ee/wdsf-open-lviv/ |väljaanne=[[Eesti Tantsuspordi Liit]]}}</ref> 2019. lõpetas Koch tantsimise vigastuse tõttu.<ref name=":1" /> Aastatel 2019–2020 oli ta Respectis tantsutreener.{{Lisa viide|põhjus=}} === Haridus === Koch lõpetas 2020. aastal [[Miina Härma Gümnaasium]]i ja 2024. aastal [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse bakalaureuseõppe kõrvalerialaga kommunikatsioonis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuldmedalistid:2020 |url=https://miinaharma.ee/kuldmedalistid/ |vaadatud=2025-10-08 |väljaanne=[[Miina Härma Gümnaasium]]}}</ref> Ülikoolis avaldas ta artikleid [[Peegel (veebiajakiri)|ajakirjas Peegel]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mirjam Koch |url=https://peegel.ut.ee/index.php/taxonomy/term/206 |vaadatud=2025-10-12 |väljaanne=[[Peegel (veebiajakiri)|Peegel]]}}</ref> Tema bakalaureusetöö teema oli „Vastandumine valimisreklaamides: EKRE ja Reformierakonna Facebooki reklaamide retooriline profiil“ ning tema juhendajaks oli Kaspar Kruup.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Koch |eesnimi=Mirjam |pealkiri=Vastandumine valimisreklaamides: EKRE ja Reformierakonna Facebooki reklaamide retooriline profiil |kuupäev=2024 |url=https://hdl.handle.net/10062/100110 |väljaanne=[[Tartu Ülikool]] digiarhiiv ADA |keel=et |vaadatud=2025-09-15}}</ref> === Töökäik === Koch on [[Eesti Rahvusringhääling]]us kaastöid avaldanud 2023. aastast.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Koch |eesnimi=Mirjam |kuupäev=2023-11-23 |pealkiri=Geenivaramu loob doonorite andmete jaoks veebiportaali |väljaanne=[[ERR]] |url=https://novaator.err.ee/1609173898/geenivaramu-loob-doonorite-andmete-jaoks-veebiportaali}}</ref> 15. aprillist 2025 on ta [[Eesti Rahvusringhääling]]us raadiouudiste vastutav toimetaja.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-04-15 |pealkiri=Kontaktid: Raadiouudised |url=https://info.err.ee/contacts |vaadatud=2025-09-15 |väljaanne=[[ERR]] |arhiivimisaeg=2025-04-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250415154255/https://info.err.ee/contacts |url-olek=robot: teadmata }}</ref> == Isiklikku == Kochi õde on galerist Kaari Koch.{{Lisa viide|põhjus=}} == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Koch, Mirjam}} [[Kategooria:Eesti raadioajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tantsijad]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] avpr9755uofcqplrd16jy4nz5q6xjw2 Kuri konstant 0 701335 7157545 7127150 2026-05-20T06:47:39Z Sillerkiil 58396 /* 2020-aastatel */ 7157545 wikitext text/x-wiki '''Kuri konstant''' (ing k ''evil invariable'') on näitaja, mis kirjeldab eksitavalt mingit negatiivset sotsiaalset protsessi ja selles osalejaid, sest on konstrueeritud varjatud eesmärgil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2012-12-09 |pealkiri=Marko Pomerants: osalemise, otsustamise ja kaasatuse võlu ja valu |url=https://arvamus.postimees.ee/1068880/marko-pomerants-osalemise-otsustamise-ja-kaasatuse-volu-ja-valu |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref> Seda kasutatakse [[Avalik arvamus|avaliku arvamuse]] mõjutamiseks, pahatihti hirmutamiseks. Levib sageli [[Ajakirjandus|ajakirjanduse]] abil.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jõhker tädibisness: meiega manipuleeritakse nii, et arugi ei saa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32433413/johker-tadibisness-meiega-manipuleeritakse-nii-et-arugi-ei-saa |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> [[Mõiste]] võttis kasutusele [[õiguspsühholoog]] [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]] 2010. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EAP - Trames Publications |url=https://kirj.ee/trames-publications/ |vaadatud=2025-09-20 |keel=en-GB}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Akadeemia ; 7 (256) 2010-07 {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104158/162425/page/6 |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-08-15 |pealkiri=Paarist konstandist inimarengu skaalal |url=https://www.sirp.ee/paarist-konstandist-inimarengu-skaalal/ |vaadatud=2025-09-21 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> == Mõiste kasutamine == Kuri konstant pseudonäitajana moonutab tegelikkust, tekitab [[Infomüra|müra]] ja loob olukorrast vale ettekujutuse. Eestit iseloomustavate kurjade konstantide pideva kasutamise üks eesmärke on luua ja kinnistada üldpilt, mis kujutab jätkusuutmatut, kõiksuguste [[Sotsiaalsed probleemid|sotsiaalsete probleemide]] käes lõputult kannatavat riiki, kahjustades sealjuures riigi [[reputatsioon|mainet]] ning vähendades ühiskondlikku usaldust.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Erik Moora: Eesti inimesed ei vaesu. Ebavõrdsus ei kasva. Keskklass ei hääbu. Need on kurjad konstandid ja nurjatud narratiivid, millest peame lahti saama |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120403103/erik-moora-eesti-inimesed-ei-vaesu-ebavordsus-ei-kasva-keskklass-ei-haabu-need-on-kurjad-konstandid-ja-nurjatud-narratiivid-millest-peame-lahti-saama |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> Majandusteadlase [[Enn Listra]] hinnangul kahjustab näiteks eksitav [[Vaesus|vaesuse]] süvenemise ajakirjanduslik võimendamine Eesti [[Ettevõtluskeskkond|ettevõtluskeskkonda]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Enn Listra, TalTechi emeriitprofessor {{!}} |kuupäev=2025-12-16 |pealkiri=Enn Listra: vaesusnäitajate kunstlik võimendamine lõhub ettevõtluskeskkonda |url=https://www.err.ee/1609886608/enn-listra-vaesusnaitajate-kunstlik-voimendamine-lohub-ettevotluskeskkonda |vaadatud=2025-12-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Konstantide levitamist võivad alustada varjatud [[Huvirühm|huvigrupid]], edasi võib levitada ajakirjandus.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jõhker tädibisness: meiega manipuleeritakse nii, et arugi ei saa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32433413/johker-tadibisness-meiega-manipuleeritakse-nii-et-arugi-ei-saa |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> == Näited == === 2010-aastatel === * Vene kodanikke Eestis on 100 000<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Jõhker tädibisness: meiega manipuleeritakse nii, et arugi ei saa |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/32433413/johker-tadibisness-meiega-manipuleeritakse-nii-et-arugi-ei-saa |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> * Eestis on 10 000 [[AIDS|AIDSI]] haigestunut<ref name=":1" /> * Eestis 500 [[Pedofiilia|pedofiili]]<ref name=":1" /> * 2000–3000 kodutut<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kõre |eesnimi=Jüri |kuupäev=2011 |pealkiri=Kas saame kodutuse kui sotsiaalprobleemi lahendada? |url=https://tai.ee/sites/default/files/2021-03/130683056661_sotsiaaltoo_2011_02.pdf |vaadatud=20. september 2025 |väljaanne=Sotsiaaltöö |lehekülg=33}}</ref> * 130 000 Eestist lahkunud inimest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=130 000 väljarännanut: vassimine või rumalus? |url=https://www.ohtuleht.ee/400093/130-000-valjarannanut-vassimine-voi-rumalus |vaadatud=2025-09-20 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> === 2020-aastatel === * Eesti rahvas vaesub kõrgete maksude ja kiire [[Inflatsioon|inflatsiooni]] tõttu<ref name=":0" /> * Ebavõrdsus Eestis pidevalt kasvab ja on väga suur, see on Euroopa suurim. Vahe vaeste ja rikaste vahel paisub pidevalt<ref name=":0" /> <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-20 |pealkiri=Uuring: varaline ebavõrdsus pole Eestis aastatega suurenenud |url=https://www.err.ee/1610028829/uuring-varaline-ebavordsus-pole-eestis-aastatega-suurenenud |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * Eesti on langenud Euroopa suurima vaesusega riikide sekka<ref name=":0" /> * Eesti pered ei saa endale enam toitu lubada, rääkimata muudest hüvedest. [[Keskklass]] hääbub<ref name=":0" /> * Regionaalne ebavõrdsus Eestis pidevalt kasvab, [[Regionaalpoliitika|regionaalpoliitikat]] Eestis pole või on see täielikult läbi kukkunud.<ref name=":0" /> == Vaata ka == * [[statistika]] * [[retoorika]] * [[infosõda]] * [[õela maailma sündroom]] * [[Gini koefitsient|Gini koefitsent]] == Viited == <references /> == Välislingid == [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/olukorrast-riigis-olukorrast-riigis-08-08-10 Olukorrast Riigis 08. oktoober 2010] [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Politoloogia]] [[Kategooria:Kommunikatsioon]] snftr0twn8sndqzzui1wimojc7h3zru Cay Karlsson 0 704525 7157290 7157077 2026-05-19T16:05:31Z Mona 355 7157290 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CayKarlsson Cumulus-1972.jpg|pisi|Cay Karlsson (1972)]] '''Cay Christer Gustaf Karlsson''' ([[24. detsember]] [[1945]] [[Helsingi]] – [[19. november]] [[2025]] [[Raseborg]]) oli [[soomerootslased|soomerootsi]] muusik ja raadioajakirjanik.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2025-11-20 |pealkiri=Musikern och journalisten Cay Karlsson är död |url=https://yle.fi/a/7-10088434 |vaadatud=2025-11-23 |väljaanne=Svenska Yle |keel=sv-FI}}</ref> Ta kasvas üles Helsingis ning alustas muusikuteed 1960. aastate alguses, lauldes ja mängides mitmes ansamblis, sealhulgas bändides [[The Scaffolds]], [[The First]] ja [[The Roosters]].<ref name=":0" /> [[1969]]. aastal asutas ta koos [[Anki Lindqvist]]i, [[Hector]]i ja [[Sakari Lehtis]]ega folkansambli [[Cumulus (ansambel)|Cumulus]].<ref name=":0" /> Cumulusest sai 1970. aastatel üks armastatumaid soome-rootsi folkbände. Nende tuntuimaks palaks peetakse [[Tove Jansson]]i laulu "[[Höstvisa]]" esitust.<ref name=":0" /> Karlsson andis välja ka sooloalbumi "O’Cay" (1975). 1980. aastate alguses hakkas Karlsson üha rohkem tegutsema ajakirjanduses. Ta töötas pikka aega [[Yleisradio]]s, alates 1978. aastast meelelahutussaadete toimetajana ja hiljem peatoimetajana.<ref name=":0" /> Ta tegutses Yle rootsikeelses programmis (Svenska Yle) saatejuhi ja toimetajana ning juhtis mitmeid populaarseid saateid, sealhulgas "Arla", "Idag", "Lördax" ja "[[Liv i luren]]".<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Karlsson, Cay}} [[Kategooria:Soomerootsi ajakirjanikud]] [[Kategooria:Soomerootsi lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2025]] plmrachah6w07s39l55qfpzqcn4kvl3 Makrofotograafia 0 704955 7157633 7141323 2026-05-20T09:59:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157633 wikitext text/x-wiki '''Makrofotograafia''' on fotograafia meetod, kus pildistatakse objekte väga lähedalt. Makrofotodel on tavaliselt kujutatud väga väikeseid objekte ja elusorganisme, näiteks putukaid. == Definitsioon == Optiline taasesitussuhe on filmikaadrile (või pildisensorile) jäädvustatud objekti suuruse ja tegeliku objekti suuruse vaheline seos ning see sõltub objektiivi konstruktsioonist. <ref>[[:en:Rudolf_Kingslake|Kingslake, Rudolf]] (1951). ''[https://archive.org/details/lensesinphotogra00king/page/28/mode/2up?q=magnification Lenses in Photography]''. Rochester, New York: Case-Hoyt.</ref> Optiline suurendus ''m'' on samaväärne optilise taasesitussuhtega. Näiteks optiline taasesitussuhe 1:10 tähendab, et pilt salvestatakse 1/10-ga objekti tegelikust suurusest ja ekvivalentne optiline suurendus on 1/10×, 0,10× või 10%.<ref>Lefkowitz, Lester (1979). [[iarchive:manualofcloseupp0000lefk/|''The Manual of Close-up Photography''. Amphoto.]] [[:en:Special:BookSources/0-8174-2456-3|ISBN <bdi>0-8174-2456-3</bdi>.]]</ref> Kõige rangemas definitsioonis on makrofoto selline, mille puhul jäädvustatud pildi suurus on elusuuruses või suurem (st optiline taasesitussuhe ≥ 1:1) võrreldes algse objektiga.<ref>Marom, Erez. [http://www.dpreview.com/articles/6519974919/macro-photography-understanding-magnification "Macro photography: Understanding magnification".] Retrieved 20 May 2012.</ref><ref>Cooper, Joseph D.; Abbott, Joseph C. (1979). [[iarchive:closeupphotograp0000coop/|''Close-up photography and copying''.]] Nikon Handbook. Amphoto. [[:en:ISBN_(identifier)|ISBN]] [[:en:Special:BookSources/0-8174-2489-X|<bdi>0-8174-2489-X</bdi>.]]</ref> Paljundussuhteid, mis on palju suuremad kui 10:1, peetakse [[fotomikrograafiaks]],mis saavutatakse sageli optiliste mikroskoopidega.<ref>Lefkowitz, Lester (1979). [[iarchive:manualofcloseupp0000lefk/|''The Manual of Close-up Photography''. Amphoto.]] ISBN <bdi>0-8174-2456-3</bdi>.</ref><ref>Owens, William J. (1975). ''[[iarchive:closeupphotograp0000owen/page/4/mode/2up|Close-up photography]]''. Petersen's Photographic Guides. ISBN <bdi>0-8227-0094-8</bdi>. LCCN 74-31880.</ref> == Ajalugu == Mõiste makrofotograafia pakkus 1899. aastal välja [[W. H. Walmsley]] lähivõtete kohta, mille suurendus on alla 10 diameetriühiku, et eristada neid tõelistest mikrofotodest.<ref>Walmsley, W. H. (1899). [https://archive.org/stream/internationalan00unkngoog#page/n112/mode/2up "Photo-micrography for everybody".] ''The International Annual of Anthony's Photographic Bulletin and American Process Year-book''. '''12''': 73–90.</ref> Mikrofoto areng viis makrofotograafia arenguni.<ref>[https://moneymakerphotography.com/history-macro-photography/ "The History of Macro Photography"]. ''Will Moneymaker Photography''. 2017-09-20. Retrieved 2021-02-25.</ref> Üks makrofotograafia varasemaid teerajajaid oli [[Percy Smith]], kes sündis 1880. aastal. Ta oli Briti loodusdokumentaalide tegija ja tuntud oma lähivõtete poolest.<ref>[https://web.archive.org/web/20171205180244/http://www.mattamphotography.com/the-story-of-macro-photography "The Story of Macro Photography".] 30 November 2016.</ref> == Lisavarustus ja eritehnikad == === Makro objektiivid === "Makro" teravustamisfunktsiooniga objektiivid on spetsiaalselt loodud lähivõtete tegemiseks, neil on tavapärastest objektiividest pikem silindri pikendusmehhanism ja optika, mis on optimeeritud kõrge reproduktsioonisuhte jaoks; need on makrofotograafia kõige levinumad tööriistad.<ref>Cooper, Joseph D.; Abbott, Joseph C. (1979). [[Close-up photography and copying.|''Close-up photography and copying''.]] Nikon Handbook. Amphoto. ISBN <bdi>0-8174-2489-X</bdi>.</ref> Enamik tänapäevaseid makroobjektiive teravustab pidevalt optilise reproduktsioonisuhtega 1:1 või 1:2 kuni lõpmatuseni ja pakuvad tavafotograafia jaoks suurepärast optilist kvaliteeti<ref>Cooper, Joseph D.; Abbott, Joseph C. (1979). [[iarchive:manualofcloseupp0000lefk/|''Close-up photography and copying''.]] Nikon Handbook. Amphoto. ISBN <bdi>0-8174-2489-X</bdi>.</ref> , kuigi tehniliselt tuleks neid nimetada hoopis "lähivõtte" objektiivideks.<ref>Lefkowitz, Lester (1979). [[iarchive:manualofcloseupp0000lefk/|''The Manual of Close-up Photography''. Amphoto]]. ISBN <bdi>0-8174-2456-3</bdi>.</ref> === Mehaaniline pikendus === Makrofotograafia varustusvõimalus on objektiivi ja filmi või sensori vahelise kauguse suurendamine pikendustorude või reguleeritava lõõtsa abil. Mida kaugemale objektiiv filmist või sensorist nihutatakse, seda lühem on lähim teravustamiskaugus ja suurendus suureneb otseses proportsioonis objektiivi pikendusega. Üldiselt on pikendustorud jäigad ja tagavad fikseeritud vahemaa suurenemise ning lõõtsad on painduvad, võimaldades vahemaa muutuvat suurenemist.<ref>Lefkowitz, Lester (1979). [[iarchive:manualofcloseupp0000lefk/|''The Manual of Close-up Photography''. Amphoto.]] ISBN <bdi>0-8174-2456-3</bdi>.</ref> === Abiläätsed (filtrid) === Veel on võimalus paigutada kaamera objektiivi ette lisalääts (või lähivõtte"filter"). Need on üldiselt odavad keeratavad lisatarvikud, mis vähendavad lähimat teravustamiskaugust.<ref>Cooper, Joseph D.; Abbott, Joseph C. (1979). [[iarchive:closeupphotograp0000coop/|''Close-up photography and copying''.]] Nikon Handbook. Amphoto. ISBN <bdi>0-8174-2489-X</bdi>.</ref>  Võimalik kvaliteet on madalam kui spetsiaalse makroobjektiivi või pikendusrõngaste puhul. Mõned kaheelemendilised abiläätsed on head, samas kui paljudel odavatel üheelemendilistel objektiividel esineb kromaatiline aberratsioon ja tulemuseks oleva pildi teravus on vähenenud. See meetod töötab fikseeritud objektiividega kaameratega ja seda kasutatakse tavaliselt [[sildkaamerate]] puhul. === Valikuline fookus === Fotograafid vobjekti fokuseerimiseks kasutada kaamera liikumist ja [[:en:Scheimpflug_principle|Scheimpflugi printsiipi]], säilitades samal ajal valikulise taustafookuse. See tehnika nõuab objektiivi kallutamise võimalust filmi või sensori tasapinna suhtes. Traditsioonilised kaamerad võimaldavad sellist reguleerimist automaatselt. Väiksemate formaatide puhul on mõned vanemad 1970. aastatel esmakordselt välja antud lõõtsaseadmed varustatud mehaanilise reguleerimisega, mis võimaldab esiosa (objektiivi) kallutamist ja nihutamist, sealhulgas Nikon PB-4<ref>Becker, Jurgen (December 27, 2012). [https://www.throughthefmount.com/articles_tips_bellows.html "Using a bellows unit, particularly the Nikon PB-4"]. ''Through the F-Mount''. Retrieved 9 September 2025.</ref> ja Minolta Auto Bellows III.<ref>[https://www.minoltaflashback.com/bellows.html "Bellows"]. ''Minolta Flash Back''. Retrieved 9 September 2025.</ref> Teised spetsiaalsed perspektiivikontrolliga objektiivid, nagu Nikon PC-E ja Canon TS-E seeria,<ref>[https://global.canon/en/c-museum/product/fd144.html "TS 35mm f/2.8 S.S.C."] ''Canon Camera Museum''. Retrieved 9 September 2025.</ref> Hartblei Super-Rotator, Schneider Super Angulon, mitmed Lensbaby mudelid, Zoerk Multi Focus System ja mitmesugused kalde-nihke adapterid keskmise formaadi jaoks, võimaldavad kallutamist fikseeritud objektiivikinnitusega kaamerates. === Tagurpidi keeratud objektiivid === Tavalisi objektiive saab makrofotograafias kasutada "pöördrõnga" abil. See rõngas kinnitub objektiivi esiküljel olevale filtrikeermele ja muudab esikeerme tavapäraseks objektiiviliideseks, mis võimaldab objektiivi kaamera korpusele ümberpööratud asendis kinnitada.<ref>Cooper, Joseph D.; Abbott, Joseph C. (1979). [[iarchive:closeupphotograp0000coop/|''Close-up photography and copying''.]] Nikon Handbook. Amphoto. ISBN <bdi>0-8174-2489-X</bdi>.</ref>  Võimalikud on suurepärase kvaliteediga kuni 4x elusuuruses suurendused. Kaamerate jaoks, millel on objektiivi ja kaamera korpuse vaheline täiselektrooniline side, on saadaval spetsiaalsed pöörderõngad, mis säilitavad selle side. Pikendusrõngaste või lõõtsadega kasutamisel saab kokku panna väga mitmekülgse tõelise makro (elusuurusest suurema) süsteemi. Kuna mitte-makroobjektiivid on optimeeritud väikeste reproduktsioonisuhete jaoks, võimaldab objektiivi ümberpööramine seda kasutada vastastikku suurte suhtarvude jaoks. Makrofotograafiat saab teha ka objektiivi tagurpidi paigaldades, tavaliselt paigaldatud suurema fookuskaugusega objektiivi ette, kasutades makroühendust, mis keeratakse mõlema objektiivi esifiltrikeermesse. See meetod võimaldab enamikul kaameratel säilitada elektroonilise ja mehaanilise side täieliku funktsiooni tavaliselt paigaldatud objektiiviga, näiteks avatud avaga mõõtmise jaoks. Tegelikult toimib ümberpööratud objektiiv abistava lähivõtte objektiivina.<ref>Lefkowitz, Lester (1979). ''[[iarchive:manualofcloseupp0000lefk/|The Manual of Close-up Photography]]''. Amphoto. ISBN <bdi>0-8174-2456-3</bdi>.</ref> === Kompaktkaamerad ja nutitelefonid === Üha enam tehakse makrofotograafiat kompaktsete [[Digifotoaparaat|digikaamerate]] ja väikese sensoriga [[sildkaameratega]], millele on lisatud võimas suumobjektiiv ja (soovi korral) kaamera objektiivi ette lisatud lähivõtte dioptriobjektiiv. Nende kaamerate suur teravussügavus on makrofotograafia eeliseks.<ref>Frank, Bob. [https://web.archive.org/web/20201021222835/https://digicamhelp.com/learn/macro-close/extreme-macro-photography/ "Extreme macro photography".] Archived from [http://www.digicamhelp.com/learn/macro-close/extreme-macro-photography/ the original] on 21 October 2020. Retrieved 20 May 2012.</ref><ref>Frank, Bob. [http://www.bugmacros.com/equipment/ "Equipment used to create Panasonic FZ30 macro galleries"]. Retrieved 23 May 2012.</ref> Kaasaegsed väikese sensoriga digikaamerad on varustatud suure pikslitihedusega sensoritega ja neil on hea lahutusvõime tänu sensoritehnoloogia arengule, mis võimaldab neil jäädvustada väga kõrgetasemelisi detaile, konkureerides [[peegelkaamera]] makrovõimalustega „tõelise” makroobjektiiviga, ehkki sageli suurema pildimüra hinnaga. Kuigi paljudele väikese sensoriga kaameratele paigaldatud objektiividel on madalam reproduktsioonisuhe kui tõelisel makroobjektiivil (1:1), ei vaja väiksemad sensorid sama optilist reproduktsioonisuhet identse kaadri ja samaväärse suurenduse loomiseks, muutes makrofotograafia laiemalt kättesaadavaks madalama hinnaga.<ref>Cambridge in Colour. [http://www.cambridgeincolour.com/tutorials/macro-lenses.htm "Macro Camera Lenses"]</ref><ref>Frank, Bob. [https://web.archive.org/web/20201021222835/https://digicamhelp.com/learn/macro-close/extreme-macro-photography/ "Extreme macro photography"]. Archived from [https://web.archive.org/web/20201021222835/https://digicamhelp.com/learn/macro-close/extreme-macro-photography/ the original] on 21 October 2020. Retrieved 20 May 2012.</ref> Digitaalajastul defineeritakse fotot praktilisemalt makrofotona, kui objekt, mille mõõtmed on 24 mm või vähem, vastab kaadri kõrgusele või on sellest suurem.<ref>Wattie, John. [http://nzphoto.tripod.com/3d/520_3dmacro.html "Digital Stereo Macro Photography"]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Retrieved 20 May 2012.</ref> iPhone 13 Pro seeria tutvustas iPhone'i kaameras esmakordselt makrofotograafiat, nagu ka Samsung Galaxy S21 Ultra, mille kaameras on samuti makrofotograafia. === Mikroskoobi lisavarustus === Makrofotograafiat saab teostada ka kaamera kinnitamisega [[Binokulaarne mikroskoop|binokulaarse mikroskoobi]] (stereomikroskoobi) ühele optilisele rajale, kasutades selle instrumendi optikat süsteemi pildistamisläätsena. Umbes aastatel 1976–1993 pakkusid tootjad [[Wild Heerbrugg]] (Šveits) ja hiljem [[Leica Microsystems]] makrofotograafia jaoks spetsiaalset mikroskoopiasüsteemi, makroskoopide sarja, millel oli fotograafia jaoks parem optiline jõudlus stereomikroskoobi stereopildistamise võimaluste arvelt; sellel süsteemil oli valik spetsiaalseid statiive, objektiive ja lisaläätsesid ning valgustussüsteeme.<ref>[http://www.savazzi.net/photography/wild_leica_m420.htm Wild/Leica M420] [https://web.archive.org/web/20210301031758/http://www.savazzi.net/photography/wild_leica_m420.htm Archived] 2021-03-01 at the [[:en:Wayback_Machine|Wayback Machine]] (plus associated models), information page on www.savazzi.net.</ref> Pärast tootmise lõpetamist 1993. aastal jätkab Leica sarnaste toodete pakkumist nimede Z6 APO ja Z16 APO all.<ref>[http://www.savazzi.net/download/manuals/M1-416-0en.pdf Leica Z6 APO and Z16 APO brochure] - copy at www.savazzi.net.</ref> == Viited == [[Kategooria:Fotograafia]] 45twzdjmesptosuh0236zwp2t8we9ij 2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon 0 705045 7157666 7151051 2026-05-20T10:55:50Z ~2026-30253-64 229880 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7151051|7151051]], mille tegi [[Special:Contributions/Hokimees|Hokimees]] ([[User talk:Hokimees|arutelu]]) 7157666 wikitext text/x-wiki {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | linn = | riik = {{PisiLipp|Sloveenia}} | riik2 = {{PisiLipp|Itaalia}} | toimumisaeg = 7.–13. detsember <br> 8.–14. detsember | võistkondade_arv = 12 | väljakud = 2 | linnad = 2 | võitja = | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = | väravaid = | pealtvaatajaid = | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = | parim_mängija = | eelmine = [[2025. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2025]] | järgmine = [[2027. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2027]] nii }} '''2026. aasta maailmameistrivõistluste Jäähoki U20 I divisjoni''' turniirid on kaks rahvusvahelist alla 20-aastaste [[jäähoki]] turniiri, mille korraldab [[Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon]]. I A-divisjon esindab teist taset ja I B-divisjon kolmandat taset [[Jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|jäähoki juunioride maailmameistrivõistlustel]].<ref>{{Netiviide|pealkiri=IIHF - Tournaments|url=https://www.iihf.com/en/tournaments?tournamentType=WM20&selectedSeason=2026&tournamentCategory=worlds|väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation|vaadatud=2025-12-01|keel=en}}</ref> Iga taseme turniiril tõuseb esikoha saavutanud meeskond järgmisse kõrgemasse divisjoni, samas kui viimasele kohale jääv meeskond langetatakse madalamasse divisjoni. Et osaleda noorte mängijana nendel turniiridel, ei tohtinud mängija sündida varem kui 2006. aastal. == A-alagrupi turniir == I A-divisjoni turniir mängitakse [[Sloveenia|Sloveenias]], [[Bled|Bledis]] 7.–13. detsembril 2025.<ref>{{Netiviide|pealkiri=IIHF - Home 2026 IIHF ICE HOCKEY U20 WORLD CHAMPIONSHIP Division I, Group A|url=https://www.iihf.com/en/events/2026/wm20ia|väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation|vaadatud=2025-12-01|keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide|pealkiri=2026 IIHF Ice Hockey U20 World Championship Div I Group A|url=https://stats.iihf.com/Hydra/375/|väljaanne=stats.iihf.com|vaadatud=2025-12-01}}</ref> === Osalejad === {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon (A-grupp) | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | kodusaal = | linn = [[Bled]] | riik = {{PisiLipp|Sloveenia}} | riik2 = | toimumisaeg = 7.–13. detsember | võistkondade_arv = 6 | väljakud = 1 | linnad = 1 | võitja = {{jhj|Norra}} | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = 15 | väravaid = 134 | pealtvaatajaid = 2810 | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Korney Korneyev]] <br> (12 punkti) | parim_mängija = | koduleht = }} {| class="wikitable" |- ! Meeskond ! Kvalifikatsioon |- |{{jhj|KAZ}} |Eelmisel aastal jäi Kõrgliigas 10. kohale ja langes madalamale tasemele. |- |{{jhj|AUT}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 2. koha. |- |{{jhj|NOR}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 3. koha. |- |{{jhj|SLO}} |'''Korraldaja''', saavutas eelmisel aastal I A-divisjonis 4. koha. |- |{{jhj|FRA}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 5. koha. |- |{{jhj|UKR}} |Eelmisel aastal võitis I B-divisjoni ja tõusis kõrgemale divisjonisse. |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="130"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jhj|Norra}} | 5 | 4 | 1 | 0 | 0 | 37 | 11 | +26 | '''14''' | Tõusis [[2027. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused|2027. aasta Kõrgliigasse]]. |- | 2. | align="left" |{{jhj|Kasahstan}} | 5 | 2 | 1 | 1 | 1 | 27 | 26 | +1 | '''9''' | rowspan=4| |- | 3. | align="left" |{{jhj|Austria}} | 5 | 3 | 0 | 0 | 2 | 25 | 18 | +7 | '''9''' |- | 4. | align="left" |{{jhj|Sloveenia}} '''(K)''' | 5 | 1 | 1 | 1 | 2 | 17 | 26 | −9 | '''6''' |- | 5. | align="left" |{{jhj|Ukraina}} | 5 | 1 | 1 | 1 | 2 | 12 | 19 | −7 | '''6''' |- style="background:#fcc;" | 6. | align="left" |{{jhj|Prantsusmaa}} | 5 | 0 | 0 | 1 | 4 | 16 | 34 | −18 | '''1''' | Langes [[2027. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni B-gruppi]] |- |} === Tulemused === Kõik kellaajad on kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Prantsusmaa v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|7}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Prantsusmaa}} |tulemus = 2–8 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375901_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 112 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|7}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Sloveenia}} |tulemus = 2–5 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375902_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 487 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ukraina v Kasahstan" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|7}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Ukraina}} |tulemus = 2–1 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375903_74_5_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Kasahstan}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 123 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Prantsusmaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|8}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Austria}} |tulemus = 4–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375904_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Prantsusmaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 187 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Ukraina" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|8}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Norra}} |tulemus = 3–2 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375905_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ukraina}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 135 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Kasahstan v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|8}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Kasahstan}} |tulemus = 5–4 |lisaaeg = |karistusvise = jah |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375906_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 222 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Norra" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|10}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Austria}} |tulemus = 3–7 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375907_74_4_1.pdf |meeskond2 = {{jhj|Norra}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 156 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ukraina v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|10}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Ukraina}} |tulemus = 3–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375908_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 206 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Kasahstan v Prantsusmaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|10}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Kasahstan}} |tulemus = 14–6 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375909_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Prantsusmaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 93 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Austria v Ukraina" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|11}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Austria}} |tulemus = 9–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375910_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ukraina}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 112 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Kasahstan" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|11}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Norra}} |tulemus = 10–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375911_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Kasahstan}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 124 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Sloveenia v Prantsusmaa" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|11}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Sloveenia}} |tulemus = 5–4 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375912_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Prantsusmaa}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 235 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Prantsusmaa v Ukraina" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|13}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Prantsusmaa}} |tulemus = 2–3 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375913_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ukraina}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 98 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Kasahstan v Austria" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|13}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Kasahstan}} |tulemus = 5–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375914_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Austria}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 195 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Norra v Sloveenia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|13}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Norra}} |tulemus = 9–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/375/IHM375915_74_2_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Sloveenia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Bled Ice Arena]], [[Bled]] |pealtvaatajaid = 325 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Statistika == === Resultatiivsemad mängijad === Nimekiri näitab enim punkte kogunud mängijaid, järjestatuna esmalt punktide ja seejärel väravate arvu järgi. {| class="wikitable sortable" style="text-align:left;" |- ! style="width:10px;"|Koht ! style="width:225px;"|Mängija ! style="width:50px;"|Mängud ! style="width:50px;"|Väravad ! style="width:50px;"|Söödud ! style="width:60px;"|Punktid ! style="width:60px;"|+/− ! style="width:50px;"|Karistusminutid ! style="width:60px;"|Positsioon |- |style="text-align:left;"| 1. || {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Korney Korneyev]] || 5 || 6 || 6 || '''12''' || +7 || 2 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 2. || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Konstantin Hutzinger]] || 5 || 5 || 7 || '''12''' || +2 || 2 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 3. || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Niklas Aaram Olsen]] || 5 || 6 || 4 || '''10''' || +4 || 2 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 4. || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Tinus Luc Koblar]] || 5 || 5 || 5 || '''10''' || +10 || 12 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 4. || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Jorgen Myhre]] || 5 || 5 || 5 || '''10''' || +7 || 4 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 6. || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Mikkel Eriksen]] || 5 || 3 || 7 || '''10''' || +5 || 2 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 6. || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Elias Vatne]] || 5 || 3 || 7 || '''10''' || +8 || 4 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 8. || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Johannes Neumann]] || 5 || 3 || 6 || '''9''' || −1 || 4 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 8. || {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Alisher Sarkenov]] || 5 || 3 || 6 || '''9''' || 0 || 6 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 10. || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Vasily Zelenov]] || 5 || 2 || 7 || '''9''' || +1 || 20 || Ründaja |- |} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/pdf/375/ihm375000_85b_16_1 IIHF]</small> === Parimad väravavahid === Nimekirja on koostatud tõrjeprotsendi põhjal ning sisaldab viit parimat väravavahti, kes on mänginud vähemalt 40% oma meeskonna mänguminutitest. {| class="wikitable sortable" style="text-align:left;" |- ! style="width:10px;"|Koht ! style="width:170px;"|Mängija ! style="width:60px;"|Mängu aeg ! style="width:50px;"|Sisse lastud väravad ! style="width:50px;"|Tõrjed ! style="width:60px;"|Tõrje % ! style="width:50px;"|Nullimängud |- |style="text-align:left;"| 1. || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Albert Englund]] || 210:24 || 7 || 2,00 || '''92,22''' || 0 |- |style="text-align:left;"| 2. || {{Riigi ikoon|Kasahstan}} [[Dmitriy Ryashin]] || 181:26 || 12 || 3,97 || '''89,83''' || 0 |- |style="text-align:left;"| 3. || {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Alexander Levshyn]] || 208:20 || 14 || 4,03 || '''87,83''' || 0 |- |style="text-align:left;"| 4. || {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Gal Hebar]] || 157:07 || 11 || 4,20 || '''87,36''' || 0 |- |style="text-align:left;"| 5. || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Guillaume Schoch]] || 164:00 || 14 || 5,12 || '''86,41''' || 0 |- |} <small>Allikas: [https://www.iihf.com/pdf/375/ihm375000_85a_16_1 IIHF]</small> === Direktoraadi poolt valitud parimad mängijad === * Parim [[Väravavaht (jäähoki)|Väravavaht]]: {{Riigi ikoon|Norra}} [[Albert Englund]] * Parim [[Kaitsja (jäähoki)|Kaitsja]]: {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Jan Goličič]] * Parim [[Ründaja (jäähoki)|Ründaja]]: {{Riigi ikoon|Norra}} [[Tinus Luc Koblar]] <small>Allikas: [https://www.iihf.com/en/news/71228/norway_u20s_earn_promotion IIHF]</small> == B-alagrupi turniir == I B-divisjoni turniir mängitakse [[Itaalia|Itaalias]], [[Milano|Milanis]] 8.–14. detsembril 2025.<ref>{{Netiviide|pealkiri=IIHF - Home 2026 IIHF ICE HOCKEY U20 WORLD CHAMPIONSHIP Division I, Group B|url=https://www.iihf.com/en/events/2026/wm20ib|väljaanne=IIHF International Ice Hockey Federation|vaadatud=2025-12-01|keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide|pealkiri=2026 IIHF Ice Hockey U20 World Championship Div I Group B|url=https://stats.iihf.com/Hydra/404/|väljaanne=stats.iihf.com|vaadatud=2025-12-01}}</ref> === Osalejad === {{Infokast rahvusvaheline jäähokivõistlus | nimi = jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon (B-grupp) | aasta = 2026 | muu_nimi = | pilt = | suurus = | alt = | pildiallkiri = | sport = | kodusaal = | linn = [[Milano]] | riik = {{PisiLipp|Itaalia}} | riik2 = | toimumisaeg = 8.–14. detsember | võistkondade_arv = 6 | väljakud = 1 | linnad = 1 | võitja = {{jhj|Ungari}} | tiitli_nr = | teine = | kolmas = | väljalangemine = | mänge = 15 | väravaid = 82 | pealtvaatajaid = 8212 | parim_väravakütt = | parim_punktitooja = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[David Timofejev]] <br> (12 punkti) | parim_mängija = | koduleht = }} {| class="wikitable" |- ! Meeskond ! Kvalifikatsioon |- |{{jhj|HUN}} |Eelmisel aastal saavutas I A-divisjonis 6. koha ja langes madalamale tasemele. |- |{{jhj|JPN}} |Eelmisel aastal saavutas I B-divisjonis 2. koha. |- |{{jhj|ITA}} |'''Korraldaja''', saavutas eelmisel aastal I B-divisjonis 3. koha. |- |{{jhj|EST}} |Eelmisel aastal saavutas I B-divisjonis 4. koha. |- |{{jhj|POL}} |Eelmisel aastal saavutas I B-divisjonis 5. koha. |- |{{jhj|LTU}} |Eelmisel aastal võitis II A-divisjoni ja tõusis kõrgemale divisjonisse. |} {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width="20"|Koht tabelis !width="120"|Riik !width="20"|{{Lühend|M|Mängude arv}} !width="20"|{{Lühend|V|Võite}} !width="20"|{{Lühend|VL|Võite lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|KL|Kaotusi lisaajal}} !width="20"|{{Lühend|K|Kaotusi}} !width="20"|{{Lühend|+|Väravaid}} !width="20"|{{Lühend|-|Sisselastud väravaid}} !width="20"|{{Lühend|+-|Väravate vahe}} !width="20"|Punktid !width="20"|Edutamine või väljalangemine |- style="background:#cfc;" | 1. | align="left" |{{jhj|Ungari}} | 5 | 3 | 1 | 0 | 1 | 18 | 9 | +9 | '''11''' | Tõusis [[2027. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon|2027. aasta I divisjoni A-gruppi]] |- | 2. | align="left" |{{jhj|Eesti}} | 5 | 2 | 1 | 1 | 1 | 18 | 14 | +4 | '''9''' | rowspan=4| |- | 3. | align="left" |{{jhj|Leedu}} | 5 | 3 | 0 | 0 | 2 | 10 | 11 | −1 | '''9''' |- | 4. | align="left" |{{jhj|Poola}} | 5 | 2 | 0 | 2 | 1 | 13 | 13 | 0 | '''8''' |- | 5. | align="left" |{{jhj|Jaapan}} | 5 | 1 | 1 | 0 | 3 | 12 | 16 | −4 | '''5''' |- style="background:#fcc;" | 6. | align="left" |{{jhj|Itaalia}} '''(K)''' | 5 | 1 | 0 | 0 | 4 | 11 | 19 | −8 | '''3''' | Langes [[2027. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste II divisjon|2027. aasta II divisjoni A-gruppi]] |- |} === Tulemused === Kõik kellaajad on kohaliku aja järgi ([[Kesk-Euroopa aeg]]; UTC+01:00). {{Jäähokimatš |id = "Eesti v Jaapan" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|8}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Eesti}} |tulemus = 3–4 |lisaaeg = |karistusvise = jah |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404901_74_5_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Jaapan}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Poola v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|8}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Poola}} |tulemus = 4–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404902_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Leedu v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|8}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Leedu}} |tulemus = 0–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404903_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Jaapan v Poola" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|9}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Jaapan}} |tulemus = 1–2 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404904_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Poola}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = 2 891 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Eesti" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|9}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Ungari}} |tulemus = 3–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404905_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Eesti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = 497 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Leedu" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|9}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Itaalia}} |tulemus = 2–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404906_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Leedu}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = 1 123 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Leedu v Eesti" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|11}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Leedu}} |tulemus = 1–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404907_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Eesti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Poola" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|11}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Ungari}} |tulemus = 4–3 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404908_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Poola}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Jaapan v Itaalia" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|11}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Jaapan}} |tulemus = 5–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404909_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Itaalia}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Eesti v Poola" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|13}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Eesti}} |tulemus = 5–4 |lisaaeg = jah |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404910_74_4_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Poola}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Jaapan v Leedu" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|13}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Jaapan}} |tulemus = 1–4 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404911_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Leedu}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Ungari" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|13}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Itaalia}} |tulemus = 4–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404912_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Ungari}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = ''määramata'' |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} ---- {{Jäähokimatš |id = "Poola v Leedu" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|14}} |aeg = 12:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Poola}} |tulemus = 0–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404913_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Leedu}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = 1 473 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Itaalia v Eesti" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|14}} |aeg = 16:00 |meeskond1 = {{jhj-p|Itaalia}} |tulemus = 2–5 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404914_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Eesti}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = 1 705 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} {{Jäähokimatš |id = "Ungari v Jaapan" |kuupäev = {{Algusaeg|2025|12|14}} |aeg = 19:30 |meeskond1 = {{jhj-p|Ungari}} |tulemus = 6–1 |lisaaeg = |karistusvise = |Protokoll = https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404915_74_3_0.pdf |meeskond2 = {{jhj|Jaapan}} |väravad1 = |väravad2 = |kodusaal = [[Milano Rho Ice Hockey Arena]], [[Milano]] |pealtvaatajaid = 523 |kohtunik = |joonkohtunik = |joonkohtunik2 = |penaltitulemus = |penaltid1 = |penaltid2 = |visked1 = |visked2 = }} == Statistika == === Resultatiivsemad mängijad === Nimekiri näitab enim punkte kogunud mängijaid, järjestatuna esmalt punktide ja seejärel väravate arvu järgi. {| class="wikitable sortable" style="text-align:left;" |- ! style="width:10px;"|Koht ! style="width:225px;"|Mängija ! style="width:50px;"|Mängud ! style="width:50px;"|Väravad ! style="width:50px;"|Söödud ! style="width:60px;"|Punktid ! style="width:60px;"|+/− ! style="width:50px;"|Karistusminutid ! style="width:60px;"|Positsioon |- |style="text-align:left;"| 1. || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[David Timofejev]] || 5 || 7 || 5 || '''12''' || +6 || 2 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 2. || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Burkov]] || 5 || 3 || 6 || '''9''' || +5 || 4 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 3. || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Ferenc Laskawy]] || 5 || 5 || 3 || '''8''' || +5 || 6 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 4. || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Domán Szongoth]] || 5 || 3 || 4 || '''7''' || +4 || 4 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 5. || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Nikita Antonov]] || 5 || 1 || 5 || '''6''' || +5 || 2 || Kaitsja |- |style="text-align:left;"| 5. || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Balint Lobenwein]] || 5 || 1 || 5 || '''6''' || +6 || 0 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 7. || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Danielius Čečekovas]] || 5 || 3 || 2 || '''5''' || +2 || 0 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 8. || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ryota Seki]] || 5 || 1 || 4 || '''5''' || −1 || 0 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 9. || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Kolos Fehér]] || 5 || 4 || 0 || '''4''' || +7 || 0 || Ründaja |- |style="text-align:left;"| 10. || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Jacopo de Luca]] || 5 || 3 || 1 || '''4''' || 0 || 0 || Ründaja |- |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404000_85B_15_0.pdf IIHF]</small> === Parimad väravavahid === Nimekirja on koostatud tõrjeprotsendi põhjal ning sisaldab viit parimat väravavahti, kes on mänginud vähemalt 40% oma meeskonna mänguminutitest. {| class="wikitable sortable" style="text-align:left;" |- ! style="width:10px;"|Koht ! style="width:170px;"|Mängija ! style="width:60px;"|Mängu aeg ! style="width:50px;"|Sisse lastud väravad ! style="width:50px;"|Tõrjed ! style="width:60px;"|Tõrje % ! style="width:50px;"|Nullimängud |- |style="text-align:left;"| 1. || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Igor Tyczyński]] || 181:32 || 6 || 1,98 || '''93,02''' || 0 |- |style="text-align:left;"| 2. || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Benedek Gyulai]] || 302:32 || 9 || 1,78 || '''92,50''' || 1 |- |style="text-align:left;"| 3. || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Sazuku Kudo]] || 176:48 || 7 || 2,38 || '''91,67''' || 0 |- |style="text-align:left;"| 4. || {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Daniil Cepov]] || 238:36 || 8 || 2,01 || '''90,00''' || 1 |- |style="text-align:left;"| 5. || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Simon Sildre]] || 302:44 || 13 || 2,58 || '''89,84''' || 0 |- |} <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404000_85A_15_0.pdf IIHF]</small> === Direktoraadi poolt valitud parimad mängijad === * Parim [[Väravavaht (jäähoki)|Väravavaht]]: {{Riigi ikoon|Poola}} [[Igor Tyczyński]] * Parim [[Kaitsja (jäähoki)|Kaitsja]]: {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Daniil Kovalenko]] * Parim [[Ründaja (jäähoki)|Ründaja]]: {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Maksim Burkov]] <small>Allikas: [https://stats.iihf.com/hydra/404/IHM404000_85I_1_0.pdf IIHF]</small> == Kõrgliiga == {{main|2026. aasta jäähoki juunioride maailmameistrivõistlused}} === Grupp A === *{{Riigi ikoon|USA}} [[USA U20 jäähokikoondis|USA]] (1) *{{jhj|Rootsi}} (4) *{{jhj|Slovakkia}} (6) *{{jhj|Šveits}} (8) *{{jhj|Saksamaa}} (9) === Grupp B === *{{jhj|Soome}} (2) *{{jhj|Tšehhi}} (3) *{{jhj|Kanada}} (5) *{{jhj|Läti}} (7) *{{jhj|Taani}} (11) – Tõusis I A-divisjonist == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.iihf.com/en/home IIHF-i ametlik veebisait] [[Kategooria:Jäähoki juunioride maailmameistrivõistluste I divisjon]] [[Kategooria:2026. aasta spordis]] dr8ptxfo8fnepn3rr5mmfnzm9am481q Lotte Jacobi 0 706046 7157465 7127458 2026-05-19T22:30:38Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157465 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Lotte Jacobi''' (17. august 1896 – 6. mai 1990) oli juhtiv saksa-ameerika portreefotograaf ja [[Pressifotograafia|fotoreporter]], keda tunti oma kontrastsete mustvalgete portreefotograafiate poolest, mida iseloomustasid intiimsed, kohati dramaatilised, kohati omapärased ja sageli humanistlikud kujutised nii tavalistest inimestest Ameerika Ühendriikides ja Euroopas kui ka 20. sajandi olulisematest kunstnikest, mõtlejatest ja aktivistidest. Jacobi üks tuntumaid teoseid on „[[Albert Einstein]]i portree“ (Princeton, 1938), millel on jäädvustatud Einstein laua taga istumas, sassis juustega ja nahkjopes – teos, mille [[Life|ajakiri Life]] lihtsuse pärast tagasi lükkas.“ <ref name=":4">{{Cite web|last=Reverseau|first=Anne|url=https://awarewomenartists.com/en/artiste/lotte-jacobi/|title=Lotte Jacobi|website=Aware Women Artists|date=2013|access-date=May 26, 2020}}</ref> Teiste isiksusel põhinevate portreede hulka kuuluvad [[Eleanor Roosevelt]] istumas, žestikuleerimas ja ilmselgelt keset lauset rääkimas; [[Marc Chagall]], keda on kujutatud rõõmsameelse pereisana; [[Thomas Mann]], kes on sama mõtlik kui tema looming; ja veelgi avameelsemad ja õrnad portreed Einsteinist.“ <ref name=":3">{{Cite news|last=Lenhart|first=Maria|url=https://www.csmonitor.com/1981/0224/022408.html|title=Lotte Jacobi: absorbed in a career of extraordinary images|work=The Christian Science Monitor|date=Feb 24, 1981|access-date=May 26, 2020}}</ref> Teiste tuntud modellide hulka kuulusid luuletajad [[W. H. Auden]], [[Robert Frost]] ja May Sarton; filosoof [[Martin Buber]]; kirjanik [[Jerome David Salinger|J. D. Salinger]]; kirjanik ja aktivist [[W. E. B. DuBois]]; teadlane [[Max Planck]]; kunstnik [[Käthe Kollwitz]]; näitleja ja laulja Lotte Lenya; laulja ja aktivist Paul Robeson; näitleja [[Peter Lorre]] ; tantsija Pauline Koner; fotograafid [[Alfred Stieglitz]], Berenice Abbott ja Edward Steichen; ja poliitilised tegelased, näiteks Iisraeli esimene president [[H̠ayyim Weizmann]]. == Elulugu == Jacobi sündis [[Toruń|Thornis (Toruńis)]] [[Preisimaa]]l (nüüd Poolas) kolmest lapsest vanimana ja kasvas üles Posenis. 12-aastaselt tegi ta oma esimese foto [[Pinhole-kaamera|pinhole-kaameraga]], mis pani aluse temast saada neljanda põlvkonna fotograafiks, järgides oma isa, vanaisa ja "vanaisa jälgedes, kes olid õppinud [[Louis Daguerre|Daguerre'i]] juures." <ref name="auto">{{Cite news|url=https://www.icp.org/browse/archive/constituents/lotte-jacobi?all/all/all/all/0|title=Lotte Jacobi|work=International Center of Photography|date=2017-02-04|access-date=2017-03-11|language=en}}</ref> "Minust pidi saama fotograaf," ütles Jacobi kord, "ja see oligi kõik." <ref name=":1">{{Cite web|url=https://www.library.unh.edu/find/archives/collections/lotte-jacobi-papers-1898-2000|title=Guide to the Lotte Jacobi Papers, 1898-2000|date=13 February 2008|access-date=2017-03-11|archive-date=2017-04-26|archive-url=https://web.archive.org/web/20170426215522/https://www.library.unh.edu/find/archives/collections/lotte-jacobi-papers-1898-2000|url-status=dead}}</ref> 1916. aastal Jacobi abiellus ja sai 1917. aastal oma ainsa lapse. 1921. aastal liideti Posen Poolaga ja Jacobi kolis Münchenisse. Ta lahutas oma abikaasast 1924. aastal ja asus 1927. aastal perekondlikku fotograafiaärisse. Pärast lahutust hakkas õppima Baieri Riiklikus Fotograafiaakadeemias ja [[Müncheni ülikool|Müncheni Ülikoolis]]. Aastatel 1927–1935 juhtis Jacobi oma isa Berliini stuudiot. Sel perioodil hakkas ta ka iseseisvalt fotograafina töötama. Aastatel 1932–1933 reisis Jacobi [[Nõukogude Liit]]u, täpsemalt [[Tadžikistan]]i ja [[Usbekistan]]i, pildistades nähtut. Ta naasis Berliini 1933. aasta veebruaris, kuu aega pärast Hitleri võimuletulekut. Juutide tagakiusamine sagenes, kuid kiitsid Saksa ametnikud vasakpoolsete vaadetega juudi päritolu Jacobi töid „aaria fotograafia heade näidete” eest. Varsti pärast seda põgenes Jacobi koos pojaga Saksamaalt, kaotades immigreerudes peaaegu kõik oma varased tööd. <ref name=":0">{{Cite web|url=http://www.getty.edu/art/collection/artists/1752/lotte-jacobi-american-born-germany-1896-1990/|title=Lotte Jacobi (American, born Germany, 1896 - 1990) (Getty Museum)|website=The J. Paul Getty in Los Angeles|access-date=2017-03-11|language=en}}</ref> Nad saabusid New Yorki 1935. aasta septembris ja kolme nädala jooksul asutas Jacobi koos oma õe Ruth Jacobi Rothiga veel ühe perekondliku fotostuudio. „1940. aastatel lähenes ta eksperimentaalsele fotograafiale oma sarjaga "Photogenics", mis kujutas pilte, mis mängisid tekstuuride ja valgusega ning olid teostatud ilma kaamerata. Osa tema sarjast "Adventures in the World of Light" oli 1948. aastal eksponeeritud [[New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum]]is näitusel "In and Out of Focus" . Nii oma New Yorgi stuudios kui ka New Hampshire'i galeriis, mille ta avas Deeringis 1963. aastal, eksponeeris ta oma lemmikfotograafide, näiteks Minor White'i, aga ka teiste naiskunstnike töid.“ 1950. aastatel jätkas Jacobi portreefotograafiaga tegelemist ja fotogeenilise [[Abstraheerimine|abstraktsiooni]] poole püüdlemist.<ref name=":2">{{Cite web|url=https://jwa.org/encyclopedia/article/jacobi-lotte|title=Lotte Jacobi {{!}} Jewish Women's Archive|website=jwa.org|access-date=2017-03-11|language=en}}</ref> 1955. aastal lahkus Jacobi koos oma poja ja poja abikaasaga New Yorgist ning kolis Deeringisse, mis muutis tema elu. Seal avas ta uue ateljee, kus ta jätkas nii oma loomingut kui ka esitles teiste kunstnike teoseid. Ta hakkas huvituma poliitikast ja oli särtsukas demokraat, esindades New Hampshire'i 1980. aasta Demokraatliku Partei konventsioonil. Ta reisis palju ning nautis 1970. ja 1980. aastatel saavutatud kuulsust. Jacobi suri 93-aastaselt. Ta pärandas 47 000 negatiivi New Hampshire'i ülikooli Lotte Jacobi arhiivile. Jacobi teosed olid eksponeeritud 2021. aasta näitusel "Naised abstraktsioonis" [[Pompidou keskus]]es.<ref name="Women in abstraction">{{Cite book|date=2021|title=Women in abstraction|publisher=Thames & Hudson Ltd.; Thames & Hudson Inc|location=London : New York, New York|isbn=978-0500094372|pages=170}}</ref> == Haridus == Jacobi õppis kirjandust ja kunstiajalugu Poznańi Kuninglikus Akadeemias aastatel 1912–1917 ning lõpetas oma ametliku kunstikoolituse Baieri Riiklikus Fotograafiaakadeemias ja [[Müncheni ülikool|Müncheni Ülikoolis]] aastatel 1925–1927. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Surnud 1990]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] pmoplehwivimmaafpmi5lbsvnxjhwyq In memoriam 2026 0 706690 7157210 7157032 2026-05-19T13:02:18Z Velirand 67997 /* Mai */ 7157210 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguai ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa ivesteerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Bruno Bischofberger]], Šveitsi galerist ja kunstikoguja (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälnäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) [[Kategooria:2026]] iahslgkz2a7pcej6z4mjm8t9gievjje Kaevikuküünal 0 708348 7157249 7072230 2026-05-19T14:23:36Z Sillerkiil 58396 /* Valmistamine */ 7157249 wikitext text/x-wiki [[Fail:Trench_candle_(2024-03-05)_01.jpg|pisi|Vahaga täidetud kaevikuküünal]] '''Kaevikuküünal''' (küünalpriimus, kaevikupriimus, küünlalatern<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Vooremaa 31 jaanuar 2023 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vooremaa20230131.2.8.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>) on soojus- ja valgusallikas. See on valmistatud sageli taaskasutatud materjalidest: kestaks on metallist konservikarp, kütuseks küünlajääkidest vaha ja tahiks [[lainepapp]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Viljandi Valla Teataja 15 veebruar 2023 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viljandivalla20230215.2.20&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Valmistamine == [[Fail:Окопні_свічки.jpg|pisi|Erineva papipaigutusega kaevikuküünlad]] Purkideks kasutatakse näiteks tühje [[rinnapiimaasendaja]] purke, [[Lahustuv kohv|lahustuva kohvi]], 400 milliliitrised ubade, koera- või kassitoidu purke<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Virumaa Teataja 5 jaanuar 2024 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20240105.2.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> jms (purgi kõrgus vahemikus 10–15 cm, läbimõõt maksimaalselt 15 cm). Küünlavaha sulatamiseks kasutatakse erinevate küünalde jääke<ref name=":2" />. Purk täidetakse rulli keeratud või ka volditud lainepapiga, keskele pannakse mõnikord lisaks pikem papiriba, mis lihtsustab süütamist<ref name=":2" />. Vahajäägid purustatakse vajadusel väiksemaks, sulatatakse vedelaks ja valatakse purki.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saku Sõnumid 19 detsember 2024 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakusonumid20241219.2.18&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Seejärel lastakse [[Küünlavaha|vahal]] jahtuda ja taheneda.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Põltsamaa Valla Sõnumid 9 veebruar 2023 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=poltsamaavallasonumid20230209.2.12&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> 2000 kaevikuküünla valmistamisele kulub ligi tonn vaha.<ref name=":2" /> == Kasutamine == Süüdatud kaevikuküünlal süttib kogu pealispind, tahina toimiv papp imab küünlavaha üles ning põleb kogu konservikarbi ava ulatuses. Kaevikuküünalt kasutatakse nii pliidina ([[Matkapliit|priimusena]]) kui ka valgus- ja soojusallikana.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaitse Kodu! |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKkaitsekodu202303.2.17.7&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> Küünla peal saab soojendada vett, teha süüa. Seda on lihtne kotis kaasas kanda ja seda saab vajadusel mitu korda kasutada.<ref name=":3" /> Näiteks 450 milliliitrise piimasegu purgi sisse keeratud lainepapp ning purki sulatatud vaha hoiavad leeki ligikaudu 5–6 tundi.<ref name=":1" /> == Ajalugu == [[Fail:Hindenburglicht.jpg|pisi|vasakul|Hindenburgi lambil hoidis tahti üleval plekkraam, kuna rasva sulades oleks taht kummuli vajunud. Pildil on näha tahti hoidva pleki alumine osa.]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal kasutati kaevikutes n-ö Hindenburgi lampi (sks k ''Hindenburglicht''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Revaler Zeitung 24 jaanuar 1943 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=revalerzeitung19430124.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref>) või varjendilampi (sks k ''Bunkerkerze''<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Sammlung Online |url=https://sammlung-online.stadtmuseum.de/Details/Index/1648948 |vaadatud=2026-01-20 |väljaanne=sammlung-online.stadtmuseum.de}}</ref>), mis sai nime toonase Saksa armee ülemjuhataja [[Paul von Hindenburg|Paul von Hindenburgi]] järgi. See kujutas endast lamedat toosi läbimõõduga ligi 5–8 cm ja sügavusega 1–1,5 cm ja oli valmistatud papist. Toos oli täidetud vahataolise rasvainega (loomarasvaga). Keskel asuv lühike taht põles mitu tundi. Selle hilisem mudel oli "plekklamp" (sks k ''Dosenlicht'') – madal plekist toos, mille keskel hoidikus kaks tahti. Kahe tahi põlemisel tekib lai leek. Neid kasutati [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] ka [[Pommivarjend|pommivarjendites]] või elektrikatkestuste ajal avariivalgustusena.<ref name=":4" /> Kaevikuküünlad muutusid taas aktuaalseks 2022. aasta [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungil Ukrainasse]], mil rindel olevate sõdurite jaoks hakkasid tsiviilisikud ja vabaühendused kaevikuküünlaid valmistama.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" /> == Vaata ka == * [[teeküünal]] * [[Tulepakk|pakuküünal]] == Viited == [[Kategooria:Valgustus]] [[Kategooria:Tuli]] rb2bz6f3s0d0o7w4q6jmoajpbrzeghs Meie Erika 0 710577 7157358 7126906 2026-05-19T19:15:29Z Mona 355 /* Osades */ 7157358 wikitext text/x-wiki {{Infokast film | pealkiri = Meie Erika | originaalpealkiri = | pilt = Karolin Jürise filmi «Meie Erika» võtetel 2024 (07).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Karolin Jürise]] filmi "Meie Erika" võtetel 2024. aastal | žanr = [[Eluloofilm]] <br/> [[Spordifilm]] | režissöör = [[German Golub]] | stsenarist = [[German Golub]] <br/> [[Mehis Pihla]] | jutustaja = | peaosades = [[Karolin Jürise]] | helilooja = | operaator = [[Rein Kotov]] | monteerija = | kunstnik = | toimetaja = | produtsent = [[Marju Lepp]] <br/> [[Manfred Vainokivi]] | filmistuudio = | tootja = [[Filmivabrik]] | levitaja = [[HeaFilm]] | aasta = 2026 | esilinastus = | kestus = 125 min | riik = {{pisilipp|Eesti}} | keel = [[Eesti keel|Eesti]] | eelarve = u 2 mln € | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 33256507 | efis_id = 21845 | filmiveebi_id = }} '''"Meie Erika"''' on [[Eesti]] [[mängufilm]]. See esilinastus 2026. aastal ning räägib [[jalgrattur]] [[Erika Salumäe]] teest oma ala tippu. Film algab Salumäe lapsepõlvest ning lõppeb [[1988. aasta suveolümpiamängud|1988. aasta olümpiamängudega]]. Peaosatäitja oli [[Karolin Jürise]], lavastaja [[German Golub]]. Filmi võtted toimusid 2024. ja 2025. aastal [[Eesti]]s, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Soome]]s ja [[Gruusia]]s.<ref>{{netiviide | url = https://www.apollokino.ee/event/6578/meie_erika | pealkiri = Meie Erika | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = | kuupäev = | koht = | väljaandja = [[Apollo Kino]] | vaadatud = 26. veebruar 2026 | keel = | arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat = }}</ref> ==Osades== * [[Karolin Jürise]] – [[Erika Salumäe]] * [[Erki Laur]] – [[Jüri Kalmus|Kalmus]] * Rodion Kuzmin – Sokolov * [[Viktor Lanberg]] – Leonov * [[Katariina Tamm]] – Ruth * [[Ülle Kaljuste]] – kasuvanaema * [[Mari Abel]] – Ruth * [[Simeoni Sundja]] – Väino * [[Tiit Sukk]] – Tiit * [[Pääru Oja]] – [[Jaanus Kuum]] * [[Priit Loog]] – [[Ants Antson]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:Eluloofilmid]] [[Kategooria:Spordifilmid]] [[Kategooria:2026. aasta filmid]] sc4d1fn755kwi58wjo7mirgk8kernd6 Mustand:Kandev sein 102 711244 7157513 7125681 2026-05-20T05:18:22Z .Toon 67500 7157513 wikitext text/x-wiki '''Kandev [[sein]]''' on ehituselement, mille ülesanne on tagada [[hoone]] stabiilsus ja kandevõime<ref>{{Netiviide |pealkiri=Seinad |url=https://tempsi.com/et/lahendus/seinad/ |vaadatud=2026-03-25 |väljaanne=Tempsi Estonia |keel=et}}</ref>. See kannab katuse ja ülemiste korruste raskust ning toetab teisi konstruktsioonielemente, näiteks [[Tala (ehitus)|talasid]], vahelaeplaate, [[Rõdu|rõdusid]] ja [[Trepp|treppe]]. Koormused kanduvad läbi kandva seina [[Vundament|vundamendile]] ja sealt [[Pinnas|pinnasesse]].<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Seinad |url=https://tempsi.com/et/lahendus/seinad/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=Tempsi Estonia |keel=et}}</ref> Kandvaid seinu kasutatakse nii sise- kui ka välisseintena.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Load-bearing wall |url=https://www.designingbuildings.co.uk/wiki/Load-bearing_wall |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=www.designingbuildings.co.uk |keel=en-gb}}</ref> Kandvaid seinu eristatakse mittekandvatest ehk vaheseintest, mille ülesanne on ruume jaotada, kuid mis ei kanna hoone [[Ehitustarind|konstruktsioonide]] raskust.<ref name=":0" /> == Ajalugu == Kandvaid seinu kasutati varases kiviarhitektuuris ning need olid pikalt peamiseks ehituselemendiks nii [[Elamu|elu]]- kui ka [[Sakraalarhitektuur|sakraalhoonetes]]. Sellise ehitussüsteemi puhul sõltus hoone kõrgus ja ruumilahendus suurel määral seinte paksusest ja [[Tugevus|tugevusest]].<ref name=":1" /> [[Gooti arhitektuur|Gooti arhitektuuri]] arengu käigus võeti kasutusele [[Tugikaar|tugikaared]], mis vähendasid [[Koormus|koormust]] kandvatelt seintelt. See võimaldas rajada kõrgemaid hooneid ning suuremate aknapindadega avaramaid siseruume.<ref name=":1" /> [[Tööstuslik pööre|Tööstusrevolutsiooni]] ajal võimaldasid teras- ja raudbetoonkarkassid rajada kõrghooneid, kus peamisteks koormuse kandjateks on postid ja [[Tala (ehitus)|talad]] ning välisseinad toimivad sageli peamiselt piirete või [[Fassaad|fassaadina]].<ref name=":1" /> == Funktsioon ja tööpõhimõte == Kandev sein kannab: * vahelagede koormust, * [[Katus|katuse]] koormust, * ülemiste korruste koormust, * tuule- ja horisontaalkoormusi. [[Koormus|Vertikaalkoormused]] (aksiaalkoormused) mõjuvad ülevalt alla, [[Koormus|horisontaalkoormused]] (külgkoormused) mõjuvad hoonele külje pealt, näiteks tuule mõjul.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=MarkWalkerFord |kuupäev=2025-07-16 |pealkiri=The Basics of Load-Bearing Walls and When They Matter |url=https://davidjohnbuilders.co.uk/infographics/the-basics-of-load-bearing-walls-and-when-they-matter/ |vaadatud=2026-03-03 |väljaanne=David John Builders |keel=en-US}}</ref> Lisaks teiste konstruktsioonide raskusele kannab kandev sein ka oma massi. Seina paksus, materjal ja paigutus määravad selle kandevõime.<ref name=":2" /> == Viited == <references /> 8b6ol1h4r8fs063ublbpn1bpe97bd1a Mustand:Vahtbetoon 102 711246 7157559 7117591 2026-05-20T07:15:32Z ~2026-30244-19 229865 7157559 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina ning kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse eraldi vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb tavaliselt vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni ligikaudu 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]] seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] ftnxzg83j8xd6mvsjlk93ld4il7zu9l 7157560 7157559 2026-05-20T07:19:37Z ~2026-30244-19 229865 7157560 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina ning kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse eraldi vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni ligikaudu 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]] seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] aiwaoe8lz8gcgkiqflg980hc8s0j7kj 7157561 7157560 2026-05-20T07:22:14Z ~2026-30244-19 229865 7157561 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina ning kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse eraldi vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni ligikaudu 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] iad26kfa8a9ja8zxz9uqc26fu4fgfev 7157565 7157561 2026-05-20T07:28:34Z ~2026-30244-19 229865 7157565 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina ning kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse eraldi vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] tb9vuwamrzzu773tv3ktxhxt0tgur32 7157572 7157565 2026-05-20T07:41:15Z ~2026-30244-19 229865 7157572 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse eraldi vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] j9hk2gpuih8js9o8h1lelvkad2sgb8x 7157574 7157572 2026-05-20T07:42:02Z ~2026-30244-19 229865 7157574 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] s7ha5z0aellfrw4hftgilrsvw1fhvd8 7157575 7157574 2026-05-20T07:43:32Z ~2026-30244-19 229865 7157575 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Eelvormitud vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Materjali [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] m46n3fomc1yxeqskll6swkiwlibos5w 7157576 7157575 2026-05-20T07:45:54Z ~2026-30244-19 229865 7157576 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]] ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse [[eelvormitud vaht]]. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Eelvormitud vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Vahtbetooni [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] pexubsgkzy98zlco1joihxbhu7rr8gj 7157596 7157576 2026-05-20T08:43:08Z ~2026-30244-19 229865 7157596 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]], liiva ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse vahu komponent. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud eelvormitud vaht. Eelvormitud vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Vahtbetooni [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] 2dvqu61sn3m9qg6ge9zzbz1sykhwp0j 7157597 7157596 2026-05-20T08:44:07Z ~2026-30244-19 229865 7157597 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]], liiva ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse vahu komponent. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], liiv, [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud vaht. Vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Madalama tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Vahtbetooni [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]] ning hea tulepüsivusega. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi kasutamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] 9lqavr6o8fucbahna8g1f9gujgwk9ol 7157601 7157597 2026-05-20T08:46:02Z ~2026-30244-19 229865 7157601 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]], liiva ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse vahu komponent. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], liiv, [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud vaht. Vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Väiksema tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Vahtbetooni [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]]. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi koguse kasutust ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel, soojusisolatsioonis ning erinevate kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks, kui traditsioonilist valatud [[betoon]]<nowiki/>seina pole otstarbekas kasutada. Hea pumbatavus võimaldab materjali transportida ja paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] i1c40ydttxm3ejgkrx04ubvitj026k5 7157607 7157601 2026-05-20T08:56:17Z ~2026-30244-19 229865 7157607 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=märts}} [[Fail:Vahtbetoon.jpg|pisi|Vahtbetoon]] '''Vahtbetoon''' on poorne [[kergbetoon]], mis valmistatakse [[tsement|tsemendi]], liiva ja [[vesi|vee]] segust, millele lisatakse vahu komponent. Vahu lisamisel tekib materjalis ühtlaselt jaotunud õhupooridega [[struktuur]], mis vähendab tihedust ning parandab soojus- ja [[heliisolatsioon|heliisolatsiooniomadusi]] võrreldes [[betoon|tavabetooniga]]. Vahtbetooni kasutatakse peamiselt täite- ja tasandusmaterjalina kergkonstruktsioonides. <ref name="keskkonnatehnika">{{netiviide |perekonnanimi=Järve |eesnimi=Jaanus |autor-link= |kuupäev=juuli 2009 |pealkiri=Esimene superkasuteguriga pump on hiigelsamm reoveekäitluses |url=https://keskkonnatehnika.ee/wp-content/uploads/2017/09/KKT_2009_07.pdf |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Keskkonnatehnika |väljaandja=}}</ref> == Koostis ja tootmine == Vahtbetooni põhikomponendid on [[tsement]], liiv, [[vesi]] ja [[vahustusaine]] abil toodetud vaht. Vaht valmistatakse vahugeneraatoris ning segatakse seejärel tsemendimassiga. Õhupooride hulk ja suurus määravad materjali lõpliku tiheduse ning mehaanilised omadused. Tänu vedelale ja isetasanduvale konsistentsile ei vaja vahtbetoon üldjuhul mehaanilist tihendamist ning seda saab paigaldada pumpade abil. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Omadused == Vahtbetooni tihedus jääb vahemikku 400–1800 kg/m³. Materjal on väga poorne ja sisaldab 30–80% õhumulle. Väiksema tihedusega segud sobivad [[soojusisolatsiooniks]] ja täiteks, suurema tihedusega segud võimaldavad saavutada kõrgema survetugevuse (kuni 1–15 MPa sõltuvalt koostisest). Vahtbetooni [[soojusjuhtivus]] on oluliselt väiksem kui tavabetoonil. Vahtbetoon on [[mittesüttiv]]. Lisaks on vahtbetoon kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega, vähendades tsemendi koguse kasutust ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid, muutes selle keskkonnasõbralikuks valikuks tänapäevaseks ehituseks. <ref name="researchgate">{{netiviide |perekonnanimi=Agboola, Shamsudeen |eesnimi=;Sani, Adamu |autor-link= |kuupäev=Veebruar 2026 |pealkiri=Properties of foam concrete: a review |url=https://www.researchgate.net/publication/400484823_Properties_of_foam_concrete_a_review |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=ResearchGate |väljaandja=}}</ref> <ref name="THT International">{{netiviide |perekonnanimi=THT International |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=3. aprill 2023 |pealkiri=How is foam concerete used in construction |url=https://www.thtvietnam.com/en/blog/posts/2023/april/how-is-foam-concrete-used-in-construction/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=THT International |väljaandja=}}</ref> == Kasutus == Vahtbetooni kasutatakse põrandate tasandamisel, tühimike täitmisel, torustike ja kaablite katmisel ning kergkonstruktsioonide rajamisel. Kasutatakse ka vundamentide täitmiseks ning seinade valamiseks, sest vahtbetoon on kergema kaaluga ja parema soojusisolatsiooniga kui traditsiooniline [[betoon]]. Hea pumbatavus võimaldab materjali paigaldada ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. <ref name="barrowmix">{{netiviide |perekonnanimi=Grainge |eesnimi=Ian |autor-link= |kuupäev=15. detsember 2024 |pealkiri=Foam concrete: when and why to use it for your projects |url=https://barrowmixconcrete.com/foam-concrete-when-and-why-to-use-it-for-your-projects/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Barrowmix |väljaandja=}}</ref><ref>{{netiviide |perekonnanimi=Easymix |eesnimi= |autor-link= |kuupäev=n.d. |pealkiri=When to use foam concrete |url=https://www.easymixconcrete.com/news/when-to-use-foam-concrete/ |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=3. märts 2026 |väljaanne=Easymix |väljaandja=}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Poorsus]] * [[Tsement]] * [[Vaht]] * [[Betoonitööd]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Betoon]] 6o8flxdcsrivav15hezff18l4d3etdr Mustand:Silikoon 102 711247 7157554 7113766 2026-05-20T07:03:22Z ~2026-30213-81 229863 7157554 wikitext text/x-wiki Silikoonid on sünteetilised polümeerid, mis koosneb –Si–O–Si– ahelast, millele on kinnitatud orgaanilised rühmad (enamasti metüül). Need ühendavad kummi elastsust, klaasi kuumakindlust ja plastide mitmekülgsust: vastupidavad –100 °C kuni +250 °C, hüdrofoobsed, keemiliselt inertsed ning UV- ja osoonikindlad. Just need omadused teevad silikoonidest asendamatud paljudes valdkondades. Silikooni kasutatakse ehituses, et tagada ühenduskohtade [[Tihedus|'''tihedus''']] '''ja [[Painduv keha|painduvus]]''' olukordades, kus [[Ehitustarind|konstruktsioonid]] puutuvad kokku [[Vibratsioon|'''vibratsiooni''']]''', [https://www.evs.ee/et/evs-en-1991-1-4-a1-2010-na-2010 tuulekoormus]'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=- |eesnimi=- |kuupäev=4. november 2010 |pealkiri=Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Tuulekoormus. Eesti standardi rahvuslik lisa |url=https://www.evs.ee/et/evs-en-1991-1-4-a1-2010-na-2010 |vaadatud=18. märts 2026 |väljaanne=EVS |lehekülg=5}}</ref>'''[https://www.evs.ee/et/evs-en-1991-1-4-a1-2010-na-2010 e] ja [[Temperatuur|temperatuurikõikumistega]]'''. Enim levinud on [[Silikoonid|'''silikoonhermeetikud''']], mida paigaldatakse vuukidesse ehk kahe ehitusdetaili vahele, näiteks '''[https://www.evs.ee/et/evs-en-17333-3-2020 deformatsioonivuukidesse]'''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=- |eesnimi=- |kuupäev=2. märts 2020 |pealkiri=Ühekomponentse vahu iseloomustamine. Osa 3: Kasutamine |url=https://www.evs.ee/et/evs-en-17333-3-2020 |vaadatud=18. märts 2026 |väljaanne=EVS |lehekülg=5-6}}</ref> (liikumiseks ettenähtud vahed) ja '''[https://www.evs.ee/et/evs-en-17333-3-2020 liitevuukidesse]''' (erinevate detailide või materjalide ühenduskohad). Silikoon järgib [[Ehitustarind|konstruktsiooni]] liikumist, kui materjalid soojusega paisuvad ja külmaga kahanevad, ning talub ka korduvat paindumist ja nihkumist, ilma et ühendus katkeks. Hea nakkumise tõttu püsib hermeetik aluspinnal ning hoiab vuugi [[Veekindlus|'''veekindlana''']], piirab niiskuse imendumist konstruktsiooni ja sellest tulenevate niiskuskahjustuste riski. Lisaks kasutatakse silikooni [[Klaasfassaadides|'''klaasfassaadides''']], sh struktuurses klaasimises, kus see moodustab elastse ühenduse klaasi ja metallraami vahel ning aitab tuulekoormust turvaliselt üle kanda. Silikoonipõhiseid immutusvahendeid rakendatakse ka [[Betoon|'''betooni''']] '''ja''' [[Müüritis|'''müüritise''']] kaitseks, et vähendada vee imendumist pooridesse, kuid säilitab konstruktsiooni auruläbilaskvuse. Sanitaarruumides kasutatakse silikooni veetihedate vuukide tegemiseks näiteks [[Plaatide|'''plaatide''']] '''ja [[Sanitaartehnika|sanitaarseadmete]]''' liitekohtades. ==Viited== {{Viited}} igi7b9y9w5koygchof07qtrdf7irf78 Koorimisraud 0 711273 7157250 7109937 2026-05-19T14:24:22Z Sillerkiil 58396 /* Ehitus */ 7157250 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wira_bruk_barkjärn.JPG|pisi|Koorimisraudu]] '''Koorimisraud'''<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Masso |eesnimi=Tiit |pealkiri=Palkmajad |kirjastus=Tallinna Raamatutrükikoda |aasta=1991 |koht=Tallinn |lehekülg=24–27}}</ref> (ka koorimislabidas<ref>{{Netiviide |pealkiri=[IES] English-Estonian MT dictionary |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/ies/index.cgi?Q=koorimislabidas&F=V&C06=en |vaadatud=2026-03-11 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref>, palgikoorija) on varrega tööriist, mida kasutatakse langetatud puidult [[Puukoor|koore]] eemaldamiseks. == Ehitus == Enamikul koorimisraudadest on [[Teras|terasest]] pead ja puidust varred. Selle tera on [[Labidas|labidakujuline]], kumera lõikeservaga, küljel võib olla [[Pootshaak|pootshaagi]] sarnane konks palgi haakimiseks ja liigutamiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Kuse |eesnimi=Hildegard |perekonnanimi2=Kuse |eesnimi2=Loretta |pealkiri=Bark Spud |url=https://www.kusemuseum-naturepreserve.org/Media/docs/Plants/TreesVinesShrubs/PineFamily/Hemlock/BarkSpudForOurWebSite.pdf |väljaanne=Kuse Museum}}</ref> == Kasutamine == Koorimisel lükatakse lõiketera koore ja puidu vahele ja eemaldatakse koor ribadena. Koore aluse [[Kambium|mähjakihi]] eemaldamiseks kasutatakse vajadusel lisaks kraaprauda ehk [[liimeister|liimeistrit]].<ref name=":0" /> Koorimisraud oli oluline tööriist ajastul, mil ([[tsuuga]]) puukoori kasutati nahkade [[Nahaparkimine|parkimiseks]], samuti [[Pappel|paplite]] ja teiste puude koorimiseks [[Tselluloosi- ja paberitööstus|paberitööstuse]] jaoks.<ref name=":1" /> [[Fail:Removal_of_bark_from_a_spruce_with_a_bark_spud.webm|pisi|Video kuusepalgilt koore ja mähjakihi eemaldamisest koorimisrauaga (Kõrvemaa, 2026)]] == Pilte == [[Fail:Womens_Timber_Corps_member_at_work.jpg|pisi|Koorimisraua kasutamine]]<gallery> Fail:Nærbilete av barkespadar utstilte på Norsk skogmuseum.png|Koorimisraudade terad Fail:1919. Using a peeling spud to remove tight bark from infested tree. Dendroctonus beetle control. Sequoia National Park, California. (38221716641).jpg|Puu koorimine California Sequoia rahvuspargis 1919. aastal Fail:Barkespadar utstilte på Norsk skogmuseum.png|Koorimisrauad muuseumis (Norra) Fail:Schaeleisen-fowi.jpg|21. sajandi koorimisraud Fail:Barkjärn.jpg|Koorimine Fail:Tømmerhogging - no-nb digifoto 20160503 00186 NB MIT FNR 06766.jpg|Koorimisraua kasutamine 1949. aastal Norras Fail:Bundesarchiv Bild 183-1983-0914-003, Holzhalde, Entrinden.jpg|Palkide koorimine 1983. aastal Saksamaa [[Saksa Demokraatlik Vabariik|DDR]]-is Fail:CCC boys peeling logs at Randle Ranger Station, Columbia National Forest, Washington (3226934998).jpg|Palkide koorimine koorimisraudadega laohoovil USA-s, Washingtonis </gallery> == Vaata ka == * [[liimeister]] == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tööriistad]] 07r083zg29l4qnxcpb6rbujmnpvvvpc 2026. aasta MotoGP hooaeg 0 711304 7157399 7143191 2026-05-19T20:21:53Z Kasparkelk 204517 7157399 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}} [[Fail:Marc Marquez at the 2026 Spanish Grand Prix (cropped).jpg|pisi|180x180px|[[Marc Márquez]] on valitsev MotoGP maailmameister.]] '''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. [[Fail:Marco Bezzecchi at the 2025 Malaysian motorcycle Grand Prix.jpg|pisi|195x195px|[[Marco Bezzecchi]](pildil 2025. aastal) on praegune meistrivõistluste liider.]] Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on ''Harley-Davidson Bagger World Cup''. == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1-4 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raul Fernández]] |1-4 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1-4 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1-4 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1-4 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1-4 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Honda Racing Corporation|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1-4 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1-4 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1-3 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1-4 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1-4 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1-4 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ![[Aprilia]] |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] ![[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com}}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] teeb neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] teeb neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | | | | | |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya | | | | | |- !7 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | | | | | |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary | | | | | |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia | | | | | |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | | | | | |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | | | | | |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | | | | | |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !25 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !23 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !18 |- !5 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !17 |- !6 | align="left" |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !13 |- !7 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !12 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !8 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !8 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !6 |- !12 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !5 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !4 |- !14 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !3 |- !15 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !3 |- !16 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !2 |- !17 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !1 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !19 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !20 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !21 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pts |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} Red Bull KTM Factory Racing |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |45 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Aprilia Racing |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P F</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |43 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} Trackhouse MotoGP Team |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |40 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Pertamina Enduro VR46 Racing Team |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |20 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Ducati Lenovo Team |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |17 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} Honda HRC Castrol |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |9 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} LCR Honda |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |8 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |8 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} Red Bull KTM Tech3 |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |4 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |9 | rowspan="2" nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} Monster Energy Yamaha MotoGP Team |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |3 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Prima Pramac Yamaha MotoGP |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |0 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |11 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} BK8 Gresini Racing MotoGP |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |0 |- |54 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjaite üldarvestus === Iga Tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !2 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !19 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !2 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] pya6zojoax97ya7afy9ijdl51inbvaz 7157401 7157399 2026-05-19T20:22:17Z Kasparkelk 204517 7157401 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}} [[Fail:Marc Marquez at the 2026 Spanish Grand Prix (cropped).jpg|pisi|180x180px|[[Marc Márquez]] on valitsev MotoGP maailmameister.]] '''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. [[Fail:Marco Bezzecchi at the 2025 Malaysian motorcycle Grand Prix.jpg|pisi|195x195px|[[Marco Bezzecchi]] (pildil 2025. aastal) on praegune meistrivõistluste liider.]] Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on ''Harley-Davidson Bagger World Cup''. == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1-4 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raul Fernández]] |1-4 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1-4 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1-4 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1-4 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1-4 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Honda Racing Corporation|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1-4 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1-4 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1-3 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1-4 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1-4 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1-4 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ![[Aprilia]] |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] ![[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com}}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] teeb neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] teeb neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | | | | | |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya | | | | | |- !7 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | | | | | |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary | | | | | |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia | | | | | |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | | | | | |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | | | | | |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | | | | | |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !25 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !23 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !18 |- !5 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !17 |- !6 | align="left" |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !13 |- !7 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !12 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !8 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !8 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !6 |- !12 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !5 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !4 |- !14 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !3 |- !15 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !3 |- !16 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !2 |- !17 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !1 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !19 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !20 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !21 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pts |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} Red Bull KTM Factory Racing |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |45 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Aprilia Racing |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P F</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |43 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} Trackhouse MotoGP Team |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |40 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Pertamina Enduro VR46 Racing Team |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |20 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Ducati Lenovo Team |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |17 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} Honda HRC Castrol |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |9 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} LCR Honda |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |8 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |8 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} Red Bull KTM Tech3 |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |4 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |9 | rowspan="2" nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} Monster Energy Yamaha MotoGP Team |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |3 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Prima Pramac Yamaha MotoGP |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |0 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |11 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} BK8 Gresini Racing MotoGP |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |0 |- |54 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjaite üldarvestus === Iga Tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !2 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !19 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !2 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] qz9bxl9rc4x86355a9rb5267n293467 7157640 7157401 2026-05-20T10:17:33Z Kasparkelk 204517 7157640 wikitext text/x-wiki {{Motospordi hooaeg|aasta=2026|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD<br>Võistkondade maailmameister: TBD<br>Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2026. aasta Moto2 hooaeg]]<br />[[2026. aasta Moto3 hooaeg]]}} [[Fail:Marc Marquez at the 2026 Spanish Grand Prix (cropped).jpg|pisi|180x180px|[[Marc Márquez]] on valitsev MotoGP maailmameister.]] '''2026 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] 78. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade, ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Hooaeg algas 27. veebruaril 2026 Tai Grand Prix'ga ning lõppeb 22. novembril 2026 Valencia Grand Prix'ga. Hooaega on planeeritud märtsist novembrini 22 etappi. [[Fail:Marco Bezzecchi at the 2025 Malaysian motorcycle Grand Prix.jpg|pisi|195x195px|[[Marco Bezzecchi]] (pildil 2025. aastal) on praegune meistrivõistluste liider.]] Sellel hooajal on MotoGP tutvustanud uut võistlusklassi [[Harley-Davidson]] mootorratastega. Võistlusklassi nimi on ''Harley-Davidson Bagger World Cup''. == Sõitjad ja võistkonnad == === Põhisõitjad === {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ! rowspan="4" |[[Aprilia]] | rowspan="4" |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] | align="center" |72 |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |1-4 |- |89 |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing|Trackhouse MotoGP Team]] |25 |{{flagicon|ESP}} [[Raul Fernández]] |1-4 |- |79 |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]] ! rowspan="6" |[[Ducati]] | rowspan="3" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |63 |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |1-4 |- |93 |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |73 |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |1-4 |- | rowspan="2" |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |54 |{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]] |2-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team]] |21 |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |1-4 |- |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP26]] |49 |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Castrol Honda LCR]] {{flagicon|MCO}} [[LCR Honda|Pro Honda LCR]] ! rowspan="4" |[[Honda]] | rowspan="4" |[[Honda RC213V|RC213V]] | align="center" |5 |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |1-4 |- | align="center" |11 |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]] | align="center" |10 |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |1-4 |- | align="center" |36 |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]] ! rowspan="4" |[[KTM]] | rowspan="4" |[[KTM RC16|RC16]] | align="center" |33 |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |1-4 |- | align="center" |37 |{{flagicon|SPA}} [[Pedro Acosta]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] | align="center" |12 |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |1-3 |- | align="center" |23 |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ! rowspan="4" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | rowspan="4" |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] | align="center" |20 |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |1-4 |- | align="center" |42 |{{flagicon|SPA}} [[Álex Rins]] |1-4 |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] | align="center" |7 |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |1-4 |- | align="center" |43 |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |1-4 |} === Asendussõitjad / ''Wildcard'' sõitjad === * ''kaldkirjas'' on ''wildcard'' sõitjad {| class="wikitable" ! rowspan="2" |Võistkond ! rowspan="2" |Tootja ! rowspan="2" |Mootorratas ! colspan="3" |Sõitjad |- !Nr. !Sõitja nimi !Etapid |- |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] ![[Aprilia]] |[[Aprilia RS-GP|RS-GP26]] |32 |''{{flagicon|ITA}} [[Lorenzo Savadori]]'' |4 |- |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] ![[Ducati]] |[[Ducati Desmosedici|Desmosedici GP25]] |51 |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |1 |- |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]] ![[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |[[Yamaha YZR-M1|YZR-M1]] |47 |''{{flagicon|SPA}} [[Augusto Fernández]]'' |4 |} Kõik võistkonnad kasutavad sarja poolt määratud [[Michelin|Michelini]] rehve. === Muudatused tootjatel === * Mõlemad Yamaha võistkonnad kasutavad esimest korda MotoGP ajastul oma mootori V4 versiooni. YZR-M1 on varem olnud ridaneli konfiguratsiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yamaha MotoGP |url=https://www.yamahamotogp.com/2025/newsletter/press/en/251114133326320/16-11-2025-yamaha-confirms-switch-to-v4-engine-for-2026-motogp-season |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.yamahamotogp.com}}</ref> === Muudatused sõitjate nimekirjas === ==== Enne hooaja algust ==== * Kolmekordne WorldSBK maailmameister [[Toprak Razgatlioğlu]] teeb oma ''Grand Prix''' debüüdi [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=märts 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ta läks [[Miguel Oliveira]] asemele, kelle leping katkestati aasta varem ning läks Razgatlioğlu asemele [[BMW Motorrad|ROKiT BMW Motorrad WorldSBK]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OLIVEIRA SIGNS FOR BMW: The five-time MotoGP race winner joins Petrucci at the factory BMW team for 2026 |url=https://www.worldsbk.com/en/news/2025/OLIVEIRA+SIGNS+FOR+BMW+The+fivetime+MotoGP+race+winner+joins+Petrucci+at+the+factory+BMW+team+for+2026 |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.worldsbk.com}}</ref> * Valitsev Moto2 maailmameister [[Diogo Moreira]] teeb oma MotoGP klassi debüüdi Pro Honda LCR võistkonnas, asendades Somkiat Chantrat, kes läheb Honda WorldSBK võistkonda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Diogo Moreira’s 2026 MotoGP debut with LCR Honda is now official |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/diogo-moreira-debut-lcr-honda-2026/10767394/ |vaadatud=12. märtsil 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== Keset hooaega ==== * [[Fermín Aldeguer]] murdis oma reieluu treeningul ning ei saanud selle tõttu hooaja avaetapil Tais võistelda. Teda asendas [[Michele Pirro]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-03-12 |pealkiri=Fermin Aldeguer to miss Thai GP, Gresini names replacement |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/fermin-aldeguer-to-miss-thai-gp-gresini-names-replacement/10797026/ |vaadatud=2026-03-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> * [[Augusto Fernández]] teeb neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-04-22 |pealkiri=Yamaha fields fifth MotoGP bike at Jerez with wild-card {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1093278/1/yamaha-fields-fifth-motogp-bike-jerez-wild-card |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> * [[Lorenzo Savadori]] teeb neljandal etapil [[Circuito de Jerez|Jerezis]] ''wildcard'i.''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-04-21 |pealkiri=Aprilia and Yamaha set for wildcards in Jerez |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/www.motogp.com/en/news/2026/04/21/aprilia-and-yamaha-set-for-wildcards-in-jerez/1021471 |vaadatud=2026-04-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}</ref> == Reeglimuudatused == Mootorite spetsifikatsioone ei saa sel hooajal muuta. Tehastele, mis kuuluvad möönduste D-tasemesse reegel ei kehti, välja arvatud juhul, kui nende tase muutub. == Kalender == {| class="wikitable" style="font-size: 85%;" !Etapp !Kuupäev !''Grand Prix''' nimi !Ringrada |- !1 |1. märts |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand |Chang International Circuit |- !2 |22. märts |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |Autódromo Internacional Ayrton Senna |- !3 |29. märts |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |Circuit of the Americas |- !4 |26. aprill |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |Circuito de Jerez |- !5 |10. mai |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France |Bugatti Circuit |- !6 |17. mai |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya |Circuit de Barcelona-Catalunya |- !7 |31. mai |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | nowrap="" |Autodromo Internazionale del Mugello |- !8 |7. juuni |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary |Balaton Park Circuit |- !9 |21. juuni |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia |Brno Circuit |- !10 |28. juuni |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands |TT Circuit Assen |- !11 |12. juuli |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany |Sachsenring |- !12 |9. august |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain |Silverstone Circuit |- !13 |30. august |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon |MotorLand Aragón |- !14 |13. september | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera |Misano World Circuit Marco Simoncelli, |- !15 |20. september |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria |Red Bull Ring |- !16 |4. oktoober |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | nowrap="" |Mobility Resort Motegi |- !17 |11. oktoober |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia |Pertamina Mandalika International Street Circuit, |- !18 |25. oktoober |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia |Phillip Island Grand Prix Circuit |- !19 |1. november |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia |Petronas Sepang International Circuit |- !20 |8. november |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar |Lusail International Circuit |- !21 |15. november |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal |Algarve International Circuit |- !22 |22. november |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia |Circuit Ricardo Tormo |} == Tulemused == === Etapid === {| class="wikitable sortable" style="font-size: 85%" !Etapp !''Grand Prix''' nimi !Kvalifikatsiooni võitja !Kiireim ring !Võitja !Võistkond !Tootja |- !1 |{{flagicon|THA}} PT Grand Prix of Thailand | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="bez" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] | data-sort-value="apr" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !2 |{{flagicon|BRA}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Brazil |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !3 | data-sort-value="ame" |{{flagicon|USA}} Red Bull Grand Prix of the United States |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]] |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]] |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] |- !4 |{{flagicon|ESP}} Estrella Galicia 0,0 Grand Prix of Spain |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]] |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] |- !5 |{{flagicon|FRA}} Michelin Grand Prix of France | | | | | |- !6 |{{flagicon|Kataloonia}} Monster Energy Grand Prix of Catalunya | | | | | |- !7 |{{flagicon|ITA}} Brembo Grand Prix of Italy | | | | | |- !8 |{{flagicon|HUN}} Grand Prix of Hungary | | | | | |- !9 |{{flagicon|CZE}} Grand Prix of Czechia | | | | | |- !10 |{{flagicon|NED}} Grand Prix of the Netherlands | | | | | |- !11 |{{flagicon|GER}} Liqui Moly Grand Prix of Germany | | | | | |- !12 |{{flagicon|GBR}} Qatar Airways Grand Prix of Great Britain | | | | | |- !13 |{{flagicon|Aragón}} Grand Prix of Aragon | | | | | |- !14 | nowrap="" |{{flagicon|SMR}} Red Bull Grand Prix of San Marino and the Rimini Riviera | | | | | |- !15 |{{flagicon|AUT}} Grand Prix of Austria | | | | | |- !16 |{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix|Motul Grand Prix of Japan]] | | | | | |- !17 |{{flagicon|INA}} Pertamina Grand Prix of Indonesia | | | | | |- !18 |{{flagicon|AUS}} Grand Prix of Australia | | | | | |- !19 |{{flagicon|MAL}} Petronas Grand Prix of Malaysia | | | | | |- !20 |{{flagicon|QAT}} Qatar Airways Grand Prix of Qatar | | | | | |- !21 |{{flagicon|POR}} Repsol Grand Prix of Portugal | | | | | |- !22 |{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Motul Grand Prix of Valencia | | | | | |} === Sõitjate üldarvestus === ==== Punktisüsteem ==== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Koht | style="background:#ffffbf;" |'''1.''' | style="background:#dfdfdf;" |'''2.''' | style="background:#ffdf9f;" |'''3.''' | style="background:#dfffdf;" |'''4.''' | style="background:#dfffdf;" |'''5.''' | style="background:#dfffdf;" |'''6.''' | style="background:#dfffdf;" |'''7.''' | style="background:#dfffdf;" |'''8.''' | style="background:#dfffdf;" |'''9.''' | style="background:#dfffdf;" |'''10.''' | style="background:#dfffdf;" |'''11.''' | style="background:#dfffdf;" |'''12.''' | style="background:#dfffdf;" |'''13.''' | style="background:#dfffdf;" |'''14.''' | style="background:#dfffdf;" |'''15.''' |- !''Grand Prix''' | style="background:#ffffbf;" |25 | style="background:#dfdfdf;" |20 | style="background:#ffdf9f;" |16 | style="background:#dfffdf;" |13 | style="background:#dfffdf;" |11 | style="background:#dfffdf;" |10 | style="background:#dfffdf;" |9 | style="background:#dfffdf;" |8 | style="background:#dfffdf;" |7 | style="background:#dfffdf;" |6 | style="background:#dfffdf;" |5 | style="background:#dfffdf;" |4 | style="background:#dfffdf;" |3 | style="background:#dfffdf;" |2 | style="background:#dfffdf;" |1 |- !''Tissot Sprint'' |12 |9 |7 |6 |5 |4 |3 |2 |1 | colspan="6" | |} {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfdfdf" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !2 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#ffffbf" |1'''<sup>P F</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !25 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#ffdf9f" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !23 |- !4 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]] |[[Aprilia]] |Aprilia Racing | bgcolor="#dfffdf" |4'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !18 |- !5 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Ai Ogura]] |[[Aprilia]] |Trackhouse MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |5'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !17 |- !6 | align="left" |{{flagicon|LAV}} [[Brad Binder]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Factory Racing | bgcolor="#dfffdf" |7'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !13 |- !7 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !12 |- !8 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !9 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Franco Morbidelli]] |[[Ducati]] |Pertamina Enduro VR46 Racing Team | bgcolor="#dfffdf" |8 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !8 |- !10 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]] |[[Ducati]] |Ducati Lenovo Team | bgcolor="#dfffdf" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !8 |- !11 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | bgcolor="#dfffdf" |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !6 |- !12 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]] |[[Honda]] |Castrol Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !5 |- !13 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#dfffdf" |12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !4 |- !14 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]] |[[Honda]] |Pro Honda LCR | bgcolor="#dfffdf" |13 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !3 |- !15 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]] |[[Honda]] |Honda HRC Castrol | nowrap="" bgcolor="#efcfff" |Ret'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !3 |- !16 | align="left" |{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | nowrap="" |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !2 |- !17 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Rins]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Monster Energy Yamaha MotoGP Team | bgcolor="#dfffdf" |15 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !1 |- !18 | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Maverick Viñales]] |[[KTM]] |Red Bull KTM Tech3 | bgcolor="#cfcfff" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !19 | align="left" style="background:lightblue;" |{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |17 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !20 | align="left" |{{flagicon|AUS}} [[Jack Miller]] |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] |Prima Pramac Yamaha MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !21 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Michele Pirro]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#cfcfff" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- ! | align="left" |{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]] |[[Ducati]] |BK8 Gresini Racing MotoGP | bgcolor="#efcfff" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !0 |- !Koht !Sõitja !Tootja !Võistkond !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pts |} === Võistkondade üldarvestus === Võistkondade üldarvestus põhineb põhi- ja asendussõitjate saavutatud tulemustel. ''Wildcard'' sõitjaid arvesse ei võeta. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |1 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|AUT}} Red Bull KTM Factory Racing |33 | style="background:#dfffdf;" |7'''<sup>6</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |45 |- |37 | style="background:#dfdfdf;" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |2 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Aprilia Racing |72 | style="background:#ffffbf;" |1'''<sup>P F</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |43 |- |89 | style="background:#dfffdf;" |4'''<sup>5</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |3 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|USA}} Trackhouse MotoGP Team |25 | style="background:#ffdf9f;" |3'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |40 |- |79 | style="background:#dfffdf;" |5'''<sup>4</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Pertamina Enduro VR46 Racing Team |21 | style="background:#dfffdf;" |8 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |20 |- |49 | style="background:#dfffdf;" |6'''<sup>8</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |4 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Ducati Lenovo Team |63 | style="background:#dfffdf;" |9'''<sup>9</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |17 |- |93 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |6 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} Honda HRC Castrol |10 | style="background:#dfffdf;" |10 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |9 |- |36 | style="background:#efcfff;" |Ret'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |7 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|MON}} LCR Honda |5 | style="background:#dfffdf;" |11 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |8 |- |11 | style="background:#dfffdf;" |13 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |8 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|FRA}} Red Bull KTM Tech3 |12 | style="background:#cfcfff;" |16 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |4 |- |23 | style="background:#dfffdf;" |12 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |9 | rowspan="2" nowrap="" style="text-align:left" |{{flagicon|JPN}} Monster Energy Yamaha MotoGP Team |20 | style="background:#dfffdf;" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |3 |- |42 | style="background:#dfffdf;" |15 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="2" |10 | rowspan="2" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} Prima Pramac Yamaha MotoGP |7 | style="background:#cfcfff;" |17 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="2" |0 |- |43 | style="background:#cfcfff;" |18 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" ! rowspan="3" |11 | rowspan="3" style="text-align:left" |{{flagicon|ITA}} BK8 Gresini Racing MotoGP |51 | style="background:#cfcfff;" |19 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | ! rowspan="3" |0 |- |54 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- |73 | style="background:#efcfff;" |Ret | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |- style="border-top:2px solid #aaaaaa" !Koht !Võistkond !Sõitja nr. !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} === Tootjaite üldarvestus === Iga Tootja saab sama palju punkte, kui nende parim sõitja igal võidusõidul. {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center;" !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |- !1 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia]] | bgcolor="#FFFFBF" |1'''<sup>3</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !2 | align="left" |{{flagicon|AUT}} [[KTM]] | bgcolor="#DFDFDF" |2'''<sup>1</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !32 |- !3 | align="left" |{{flagicon|ITA}} [[Ducati]] | bgcolor="#dfffdf" |6'''<sup>2</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !19 |- !4 | align="left" |{{flagicon|JPN}} [[Honda]] | bgcolor="#dfffdf" |10'''<sup>7</sup>''' | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !9 |- !5 | align="left" nowrap="" |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | bgcolor="#dfffdf" |14 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | !2 |- !Koht !Tootja !TAI {{flagicon|THA}} !BRA {{flagicon|BRA}} !AME {{flagicon|USA}} !SPA {{flagicon|ESP}} !FRA {{flagicon|FRA}} !CAT {{flagicon|Kataloonia}} !ITA {{flagicon|ITA}} !HUN {{flagicon|HUN}} !CZE {{flagicon|CZE}} !NED {{flagicon|NLD}} !GER {{flagicon|DEU}} !GBR {{flagicon|GBR}} !ARA {{flagicon|Aragón}} !RSM {{flagicon|SMR}} !AUT {{flagicon|AUT}} !JPN {{flagicon|JPN}} !INA {{flagicon|INA}} !AUS {{flagicon|AUS}} !MAL {{flagicon|MAL}} !QAT {{flagicon|QAT}} !POR {{flagicon|PRT}} !VAL {{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} !Pnt |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:2026. aasta spordis]] 4ewmvxxljm539bi5qey9u05q8r2ziia Siberi tõmmuvaeras 0 712189 7157375 7156431 2026-05-19T19:48:41Z Andres 5 7157375 wikitext text/x-wiki {{Vaidlustatud|aasta=2026|kuu=mai}} '''Siberi tõmmuvaeras''' (''Melanitta stejnegeri'') on partlaste sugukonda, haneliste seltsi kuuluv linnuliik. Tegemist on suuremat sorti veelinnuga. [[Fail:Melanitta stejnegeri 370617863.jpg|pisi|Siberi tõmmuvaeras ''(Melanitta stejnegeri)'']] == Välimus == Siberi tõmmuvaera pea, kael, selg, kõht ja tiivad pealt on mustad. Linnu tiivad on alt poolt valge sulestikuga. Linnu nokk on poolenisti otsast punane, ülejäänud poolt on must. Isase siberi tõmmuvaera tunneb ära noka ülemises osas asuva musta kühmu järgi. Linnu silmade iirised on valged. Silma ümber asub valge, lainerit meenutav laik. Jalad on linnul punast värvi. == Elupaik == Siberi tõmmuvaeras pesitseb peamiselt [[Põhja-Aasia]] tundra- ja metsavööndi mageveekogude ääres, eelistades väikseid järvi, tiike ja aeglase vooluga jõgesid. Olulised on madalad veekogud, mis pakuvad varju ja pesitsusvõimalusi. Talvitusperioodil liigub liik rannikualadele. Eelistab piirkondi, kus on piisavalt toitu (nt karbid ja muud põhjaloomad) ning suhteliselt rahulikud tingimused.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Stejneger's Scoter - eBird |url=https://ebird.org/species/whwsco1 |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260219102843/https://ebird.org/species/whwsco1 |arhiivimisaeg=2026-02-19 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=ebird.org |keel=en}}</ref> == Pesitsus == Siberi tõmmuvares pesitseb peamiselt metsades ja avametsades, kuna just need kohad pakuvad pesa ehitamiseks suurepäraseid tingimusi. Pesitsus algab tavaliselt märtsis või aprillis, sõltuvalt kliimast. <ref name=":2">{{Viide |pealkiri=Carrion crow |kuupäev=2026-01-09 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Carrion_crow&oldid=1332109036 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-03-30}}</ref> Linnud moodustavad paari kogu eluks ning kasutavad sama pesapaika mitu aastat järjest. Pesa ehitatakse tavaliselt kõrgele puu otsa või tugevale oksale. Mõnikord kasutatakse ka elektriposte või muid kõrgeid rajatisi.<ref name=":2" /> Pesa on suur ja tugev ning  koosneb okstest, rohust, samblast ja mullast. Emaslind muneb tavaliselt 3 - 6 muna ning isaslind aitab neid haududa, samuti toob ta emaslinnule süüa ja kaitseb pesa. Haudumine kestab 17 - 20 päeva. Pärast munade koorumist toovad mõlemad vanemad poegadele süüa. Toit koosneb putukatest, väikestest loomadest ja taimedest. Pojad lahkuvad pesast 4 - 5 nädala vanuselt.<ref name=":3">{{Viide |pealkiri=Eastern carrion crow |kuupäev=2021-11-29 |url=https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Eastern_carrion_crow&oldid=1057686758 |väljaanne=Wikipedia |keel=en |vaadatud=2026-03-30}}</ref> == Leviala == Siberi tõmmuvares elab peamiselt Euraasia põhja- ja idaosas. Leviala ulatub Ida-Euroopast Siberi ja Kaug-Ida kaudu Põhja-Hiina ja Korea poolsaareni, eelistades jahedat kliimat. Elupaik võib olla nii metsa- kui ka metsastepikeskkonnas.<ref name=":2" /> Talvel rändavad osad linnud lõuna poole juhul, kui talved on väga külmad ja toitu on vähe. Paljud aga jäävad samale territooriumile aastaringselt. Viimastel aastakümnetel on linnud hakanud elama ka linnades ja külades, kuna seal leidub palju toitu ja pesitsuskohti.<ref name=":3" /> Eestis on Siberi tõmmuvares harv külaline, kuna ta põhiline leviala on meist ida pool. Aeg-ajalt võib aga üksikuid linde siia sattuda, eriti sügisel ja talvel.<ref name=":3" /> == Toitumine == Tõmmuvaeras toitub peamiselt kaladest, karpidest, tigudest ja vähilaadsetest, mida ta hangib sukeldudes. Lisatoiduks on putukate vastsed.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BirdLife DataZone |url=https://datazone.birdlife.org/search?search=Melanitta%20stejnegeri |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=datazone.birdlife.org |keel=en}}</ref> == Viited == mybohquaulzekx9lr1h1uvey9h6hx0s Kasutaja:Carolina Holter/Mängutänav 2 712247 7157363 7129113 2026-05-19T19:20:52Z Carolina Holter 225442 7157363 wikitext text/x-wiki '''Mängutänav''' on püsivalt <ref name="simplicable">https://simplicable.com/world/play-street#google_vignette</ref> või ajutiselt graafiku alusel mootorsõidukitele suletav tänav või tänavalõik, mille eesmärgiks on pakkuda kohalikele lastele ja peredele rohkem ruumi mängimiseks<ref>https://globaldesigningcities.org/publication/designing-streets-for-kids/ DSfK lk 150</ref> Mängutänavate ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, ent rohkem tähelepanu on see saanud 21. sajandil seoses liiklusõnnetuste ja mootorsõidukite arvu kasvuga<ref>https://www.urbanet.info/streets-as-vital-public-spaces-for-children/</ref>. Tiheasustusega aladel annab selline ruumikasutus lisaks mängimisele võimaluse ka ohutult sportida, suhelda ning suurendada kogukonnatunnet<ref name="simplicable"></ref>. Samuti annab see kohalikele elanikele võimaluse koduukse ees olevat ruumi oma äranägemise järgi kujundada<ref name="tartu postimees>https://tartu.postimees.ee/7767808/indrek-kuusk-tuul-sepp-helen-hiiemaa-marja-mangutanav-kui-elava-linnaruumi-praktiline-naide</ref>. Mängutänava kontseptsiooni seostatakse ka hüpikpargi <ref>https://bioneer.ee/valmis-tallinna-raekoja-platsile-rajatava-pargi-eskiis</ref> ehk pop-up pargiga<ref name="PMC">https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7329138/</ref>. Eestis on mängutänava kontseptsiooni rakendatud nt Tartus Autovabaduse puiesteel<ref>https://tartukorraldab.ee/avp/uldinfo/</ref> ning Supilinnas Marja tänaval Supilinna päevade raames, <ref name="tartu postimees"></ref> Tallinnas Elava Tänava korraldatud pingipäeval <ref>https://www.err.ee/1608605233/pingipaev-kutsus-inimesed-tanavaile-aega-veetma</ref> ning raekoja platsil hüpikpargina <ref>https://midahekki.com/tallinn-old-town-square-pop-up-park</ref>. == Ajalugu == 1910.–1930. aastatel hakati mitmes linnas, sealhulgas New Yorgis ja Londonis, katsetama tänavate ajutist sulgemist, et pakkuda lastele turvalist mänguruumi. 1937. aastal kehtestati Londonis esimesed ametlikud mängutänavad pärast avalikku survet ja kampaaniaid laste turvalisuse nimel<ref>''[https://londonplaystreets.org.uk/about/history/?fbclid=IwY2xjawRA6cdleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZA80Mzc2MjYzMTY5NzM3ODgAAR47Pufycpc8Kl7OHKIKLta_TY7ZefQB8T0LyYLRtVw601K9Sh_5mrPsLVCQWg_aem_o-atgpsTC_Mp3GCUKq6BrA History of Play Streets]'', London Play Streets.</ref>. Teise maailmasõja järgsel perioodil vähenes tänavamäng autostumise tõttu märgatavalt. 1960.–1970. aastatel tekkis Madalmaades sarnane kontseptsioon nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Woonerf Woonerf], kus jalakäijad ja lapsed on eelistatud ning autoliiklus tugevalt piiratud. See mõjutas hilisemaid liikluse rahustamise ja inimsõbraliku linnaruumi lahendusi kogu Euroopas. 21. sajandil on mängutänavad taas populaarsust kogunud vastusena laste vähenevale õues liikumisele ja kogukonnatunde nõrgenemisele. Kaasaegne liikumine sai uue hoo 2009. aastal Suurbritannias Bristolis algatatud kogukonnaprojektist [https://en.wikipedia.org/wiki/Playing_Out Playing Out], mille raames elanikud sulgesid ajutiselt tänavaid, et võimaldada lastel turvaliselt mängida. == Mõju ja tähtsus == Mängutänavate kui kontseptsiooni teke on otseselt seotud mootorsõidukite liikliuse kasvuga. Samuti aitab see vähendada vägivallast või kriminaalsest tegevusest tingitud mõjusid<ref name="PMC"></ref>. Kuna täiskasvanute ja laste tänavakasutus on väga erinev, siis on tähtis lasta lastel kogeda tavalisi tänavakujunduse elemente nagu valgustuspostid, väravad, puud, bussipeatused kui loova mängu tugielemente<ref name="PMC"></ref>. == Tekkepõhjused == Ajalooliselt on tänav olnud tavapärane koht mängimiseks, ent mootorsõidukite arvukusega kasvas ka nendega seotud õnnetuste arv ja aastakümnete jooksul on laste turvalisus tänavatel drastiliselt vähenenud<ref name="WP">https://www.washingtonpost.com/opinions/2024/01/08/play-streets-children-safety-outdoors/</ref>. Mängutänava idee pärineb New Yorkist <ref>https://ladotlivablestreets.org/content-detail/play-streets-about#:~:text=History%20of%20Play%20Streets,a%20safe%20and%20fun%20activity</ref> lootuses, et lastele eraldatud tänavalõik vähendab traagilisi tagajärgi<ref name="WP"></ref>. Enamasti rakendatakse mängutänava piiranguid tänavatele suvekuudel<ref name="PMC"></ref>. == Mängutänavad Eestis == Eestis on mängutänavate kontseptsioon alles kujunemisjärgus, kuid huvi selle vastu on kasvamas, eriti suuremates linnades. Mõned omavalitsused ja kogukonnad on katsetanud ajutisi tänavasulgemisi, et hinnata elanike valmisolekut ja mõju linnaruumile. Tulevikus võib mängutänavate laiem rakendamine saada oluliseks osaks kestlikust linnaplaneerimisest. == Viited == <references /> j8lkphncw13onnuvzwt2mf461a1intm 7157430 7157363 2026-05-19T21:24:12Z Carolina Holter 225442 7157430 wikitext text/x-wiki '''Mängutänav''' on püsivalt <ref name="simplicable">https://simplicable.com/world/play-street#google_vignette</ref> või ajutiselt graafiku alusel mootorsõidukitele suletav tänav või tänavalõik, mille eesmärgiks on pakkuda kohalikele lastele ja peredele rohkem ruumi mängimiseks<ref>https://globaldesigningcities.org/publication/designing-streets-for-kids/ DSfK lk 150</ref>. Mängutänavate ajalugu ulatub 20. sajandi algusesse, ent rohkem tähelepanu on see saanud 21. sajandil seoses liiklusõnnetuste ja mootorsõidukite arvu kasvuga<ref>https://www.urbanet.info/streets-as-vital-public-spaces-for-children/</ref>. Tiheasustusega aladel annab selline ruumikasutus lisaks mängimisele võimaluse ka ohutult sportida, suhelda ning suurendada kogukonnatunnet<ref name="simplicable"></ref>. Samuti annab see kohalikele elanikele võimaluse koduukse ees olevat ruumi oma äranägemise järgi kujundada<ref name="tartu postimees>https://tartu.postimees.ee/7767808/indrek-kuusk-tuul-sepp-helen-hiiemaa-marja-mangutanav-kui-elava-linnaruumi-praktiline-naide</ref>. Mängutänava kontseptsiooni seostatakse ka hüpikpargi<ref>https://bioneer.ee/valmis-tallinna-raekoja-platsile-rajatava-pargi-eskiis</ref> ehk pop-up pargiga<ref name="PMC">https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7329138/</ref>. Eestis on mängutänava kontseptsiooni rakendatud nt Tartus Autovabaduse puiesteel<ref>https://tartukorraldab.ee/avp/uldinfo/</ref> ning Supilinnas Marja tänaval Supilinna päevade raames<ref name="tartu postimees"></ref>, Tallinnas Elava Tänava korraldatud pingipäeval<ref>https://www.err.ee/1608605233/pingipaev-kutsus-inimesed-tanavaile-aega-veetma</ref> ning raekoja platsil hüpikpargina <ref>https://midahekki.com/tallinn-old-town-square-pop-up-park</ref>. == Ajalugu == 1910.–1930. aastatel hakati mitmes linnas, sealhulgas New Yorgis ja Londonis, katsetama tänavate ajutist sulgemist, et pakkuda lastele turvalist mänguruumi. 1937. aastal kehtestati Londonis esimesed ametlikud mängutänavad pärast avalikku survet ja kampaaniaid laste turvalisuse nimel<ref>''[https://londonplaystreets.org.uk/about/history/?fbclid=IwY2xjawRA6cdleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZA80Mzc2MjYzMTY5NzM3ODgAAR47Pufycpc8Kl7OHKIKLta_TY7ZefQB8T0LyYLRtVw601K9Sh_5mrPsLVCQWg_aem_o-atgpsTC_Mp3GCUKq6BrA History of Play Streets]'', London Play Streets.</ref>. Teise maailmasõja järgsel perioodil vähenes tänavamäng autostumise tõttu märgatavalt. 1960.–1970. aastatel tekkis Madalmaades sarnane kontseptsioon nimega [https://en.wikipedia.org/wiki/Woonerf Woonerf], kus jalakäijad ja lapsed on eelistatud ning autoliiklus tugevalt piiratud. See mõjutas hilisemaid liikluse rahustamise ja inimsõbraliku linnaruumi lahendusi kogu Euroopas. 21. sajandil on mängutänavad taas populaarsust kogunud vastusena laste vähenevale õues liikumisele ja kogukonnatunde nõrgenemisele. Kaasaegne liikumine sai uue hoo 2009. aastal Suurbritannias Bristolis algatatud kogukonnaprojektist [https://en.wikipedia.org/wiki/Playing_Out Playing Out], mille raames elanikud sulgesid ajutiselt tänavaid, et võimaldada lastel turvaliselt mängida. == Mõju ja tähtsus == Mängutänavate kui kontseptsiooni teke on otseselt seotud mootorsõidukite liikliuse kasvuga. Samuti aitab see vähendada vägivallast või kriminaalsest tegevusest tingitud mõjusid<ref name="PMC"></ref>. Kuna täiskasvanute ja laste tänavakasutus on väga erinev, siis on tähtis lasta lastel kogeda tavalisi tänavakujunduse elemente nagu valgustuspostid, väravad, puud, bussipeatused kui loova mängu tugielemente<ref name="PMC"></ref>. == Tekkepõhjused == Ajalooliselt on tänav olnud tavapärane koht mängimiseks, ent mootorsõidukite arvukusega kasvas ka nendega seotud õnnetuste arv ja aastakümnete jooksul on laste turvalisus tänavatel drastiliselt vähenenud<ref name="WP">https://www.washingtonpost.com/opinions/2024/01/08/play-streets-children-safety-outdoors/</ref>. Mängutänava idee pärineb New Yorkist <ref>https://ladotlivablestreets.org/content-detail/play-streets-about#:~:text=History%20of%20Play%20Streets,a%20safe%20and%20fun%20activity</ref> lootuses, et lastele eraldatud tänavalõik vähendab traagilisi tagajärgi<ref name="WP"></ref>. Enamasti rakendatakse mängutänava piiranguid tänavatele suvekuudel<ref name="PMC"></ref>. == Viited == <references /> bzm6rvvq343bz9gqel6t9cmd7q9v8l5 Kategooria arutelu:Viljandi maakond 15 712432 7157335 7134546 2026-05-19T18:37:43Z Pikne 13803 7157335 wikitext text/x-wiki Viljandi maakonna alamkategooriad erinevad oluliselt teistest Eesti maakondade alamkategooriatest. [[Kasutaja:Hirvelaid]] on siin massiivset soolotööd teinud asja läbi arutamata, näiteks on naljakas [[:Kategooria:Viljandi maakonna kultuurikorraldajad]]. Ilmselt on eelnimetatud kasutaja taotlenud, et kõik "Eesti inimeste" kategooriad (luuletajad, arstid, kirurgid jne jne) peaks ka maakonniti olema kaetud, aga see on kindlasti nonsenss--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 18:15 (EEST) :[[Kasutaja:Estopedist1]], miks on Sinu meelest kultuurikorraldate kategooria naljakas? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 07:54 (EEST) ::@[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]]: see näide polnud parimaid näiteid. Võtame nt [[:Kategooria:Viljandi maakonna kunstnikud]] või [[:Kategooria:Viljandi maakonna karikaturistid]]. Minu meelest on see selgelt liiga kitsaks ja ähmaseks minek. Ja mõni võtab selle pretsedendiks ja loob juba ka kategooriad Mulgi valla karikaturistid või Põltsamaa valla karikaturistid [[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 09:36 (EEST) :::@[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]]: Ja veel üks küsimus. Miks nonsenss? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. aprill 2026, kell 10:11 (EEST) : Ei ole nõus, et nonsenss. Kui on nt kat [[:Kategooria:Viljandi inimesed]] (Tartu ja Tallinna kohta juba on), siis pole loogiline seda linkida otse "Eesti inimeste" kylge. Vahekatina võiks kasutada "Viljandimaa inimesi", ei ole vaja tänases haldusjaotuses liiga kinni olla. Seda kyll, et valla tasemel ilmselt pigem ei ole mõtet selliseid kategooriaid teha. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 3. aprill 2026, kell 14:04 (EEST) Ma kahtlen inimeste maakonna (või ka linna) järgi kategoriseerimise otstarbekukuses, sest pole pikemata selge, kuidas täpselt peab inimene olema maakonnaga seotud, et ta selle maakonna alla paigutada, või kui tugev peab seos selleks olema. Teiseks, kuna siin pole tegu mingi maakondliku koguteosega, siis üldjuhul tundub loomulikum rääkida Eesti arhitektidest või Eesti sportlastest, mitte maakonna arhitektidest ja sportlastest, nii nagu on harilikult ariklite avalausetes. Kategooriad võiks olla ja enamasti on tehtud tähtsamate tunnuste alusel (vt [[:en:WP:NONDEFINING]]), nii et olulisema info või kokkuvõtliku põhiinfo põhjal on pikemata selge, miks on inimene kategooriasse lisatud, aga siin tuleb praegu artiklite tekstist otsida spetsiifilist infot, näiteks teatud töökohta, mille alusel kategooria oletatavasti on lisatud. Võib-olla võiks maakonna inimeste kategoorias piirduda selliste alamkategooriatega, milles on inimest kohaga seostatud mingis tähtsamas seoses, näiteks tähtsama ametikoha nagu Viljandi linnapea puhul. Vt ka varasemaid arutelusid väiksemate kohtade inimeste kategoriseerise kohta: [[Kategooria arutelu:Vilsandi inimesed]], [[Kategooria arutelu:Eesti sportlased sünnikohati]]. --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 3. aprill 2026, kell 21:06 (EEST) :Olen päri kõigega, mis eespool on öeldud valdade kohta. Kuid ma ei ole nõus sellega, mida Estopedist1 ja Pikne on öelnud maakondade kohta. Teatavasti on ammuilma olemas maakondade kategooriad. Miks nad loodi? Miks ei piisa Eesti üldkategooriatest? Sest erinevalt paberentsüklopeediast Vikipeedia kategooriatesüsteem seda võimaldab. Oleks nürivõitu seda eelist mitte ära kasutada. Ja nüüd äkki leitakse, et maakondade isikukategooriaid polegi nagu vaja (erandina nähakse linnapeade kategooriad). Mis ma siis olin teinud? Olemasolevale kategooriale "Eesti inimesed piirkonniti" lõin veebruaris alamkategooria "Viljandi maakonna inimesed" ja sidusin selle kategooriaga "Viljandi maakond". Minu meelest peaks nii tegema kõigi maakondadega. See oleks asjade loomulik käik. :Eespool Pikne kirjutab: "… ''loomulikum rääkida Eesti arhitektidest või Eesti sportlastest, mitte maakonna arhitektidest ja sportlastest''". Aga täpselt nii ongi ju tehtud. Vaid artikli allotsas lisatud kategooria annab lugejale teada maakonna arhitektist või sportlasest. :Pikne kirjutab "… ''pole pikemata selge, kuidas täpselt peab inimene olema maakonnaga seotud, et ta selle maakonna alla paigutada, või kui tugev peab seos selleks olema''". Neid asju on Vikipeedias küllaga, mis vajavad kaalumist ja täpsustamist. Vikipeedia artiklid ja kategooriad on kaastööliste ühistöö. Kui üks teeb vea, siis teine parandab või alustab arutelu. Nii asi toimibki! – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. aprill 2026, kell 10:20 (EEST) :: Küsimus oli ikka konkreetselt inimeste kategoriseerimises maakonniti, mitte kõigis maakondade kategooriates. :: Kategooriad reeglina lähtuvad olulisemast infost, mis on artiklis kirjas, mitte ei esita lisainfot, mida artiklis tekstis ei ole. Kui tekstis ei ole loomulik öelda, et inimene on Viljandi maakonna arhitekt, siis kuidas see kategooriate all loomulikum saab olla? :: Jah, asjad vajavad kaalumist ja täpsustamist ning sellepärast me kommenteerimegi nüüd ja sellepärast on umbes samast asjast ka varem korduvalt juttu olnud. Asi minu meelest ei ole selles, et mõni üksik artikkel ei ole hästi kategoriseeritud, vaid sellises kategoriseerimises üldiselt. Ma põhjendasin, miks selline kategoriseerimine on probleemne, aga sellele sa jätsid enamjaolt vastamata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 21:37 (EEST) 0uqmxdt4zzlwnsmxgbvp38r62xv4vm5 Honda Racing Corporation 0 712753 7157637 7127885 2026-05-20T10:15:45Z Kasparkelk 204517 7157637 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte | nimi = Honda Racing Corporation | logo = Honda Racing logo (2022).svg | tüüp = [[Autotööstus]] | asutamisaeg = 1982 | peakorter = kaherattaliste peakorter: [[Asaka]], [[Saitama]], Jaapan<br/>neljarattaliste peakorter: [[Sakura (Chiba)|Sakura]], [[Tochigi]], Jaapan | piirkond = üle maailma | võtmeisikud = Koji Watanabe<br/>[[Takuma Sato]] | kodulehekülg = {{URL|https://honda.racing/}} | emafirma = [[Honda]] }} '''Honda Racing Corporation''' ('''HRC'''), tuntud ka kui '''Honda Racing''', on [[Honda]] 1982. aastal loodud motospordi tütarettevõte. == Võidusõitmine == === Mootorratastega === * [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit]] (MotoGP) * [[Superbike'i maailmameistrivõistlused]] (WorldSBK) * [[All Japan Road Race Championship]] (JRR) * [[Suzuka 8 tunni võidusõit]] * [[Motokrossi maailmameistrivõistlused]] (MXGP) * [[Ameerika motokrossi meistrivõistlused]] (AMX) * [[Traieli maailmameistrivõistlused]] (TrialGP) * [[Dakar Rally]] === Autodega === * [[Vormel 1]] (F1) * [[Super Formula]] * [[Super GT]] * [[GT3]] == MotoGP == [[Fail:Honda HRC Castrol logo (4).png|pisi|200x200px|Honda HRC Castroli logo]] '''Honda HRC Castrol''' on MotoGP-s [[Honda]] tehasevõistkond. 2024. aasta lõpuni oli võistkonna nimisponsoriks [[Repsol]]. Hondal on Grand Prix' ajaloos kokku 19 sõitjate MM-tiitlit. {| class="wikitable" |+Sõitjad !Põhisõitjad ! rowspan="5" | !Testisõitjad |- | rowspan="2" |{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Luca Marini {{!}} Honda HRC Castrol |url=https://motogp.honda.racing/profiles/45 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=motogp.honda.racing}}</ref> |{{flagicon|SPA}} [[Aleix Espargaro]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. juuni 2024 |pealkiri=Espargaro set to become Honda MotoGP test rider |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/espargaro-set-to-become-honda-motogp-test-rider/10618699/ |vaadatud=20. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref> |- |{{flagicon|SPA}} [[Stefan Bradl]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=GP |eesnimi=Paddock |kuupäev=2017-12-11 |pealkiri=Stefan Bradl set to be announced as Honda MotoGP test rider |url=https://www.paddock-gp.com/en/stefan-bradl-point-detre-annonce-pilote-dessais-honda-motogp/ |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Paddock GP |keel=en}}</ref> |- | rowspan="2" |{{flagicon|SPA}} [[Joan Mir]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Joan Mir {{!}} Honda HRC Castrol |url=https://motogp.honda.racing/profiles/53 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=motogp.honda.racing}}</ref> |{{flagicon|Jaapan}} [[Takaaki Nakagami]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-08-29 |pealkiri=HRC and Takaaki Nakagami Agree to MotoGP Deve... |url=https://honda.racing/features/hrc-and-takaaki-nakagami-agree-to-motogp-development-rider-contract |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> |- |{{flagicon|GBR}} [[Jonathan Rea]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-11 |pealkiri=WorldSBK legend Jonathan Rea will join Honda... |url=https://honda.racing/features/worldsbk-legend-jonathan-rea-will-join-honda-hrc-as-official-test-rider |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}</ref> |} == Viited == [[Kategooria:Honda]] qkehd0a2k52t4428b6s3ula88flnd0h MagSafe 0 712756 7157567 7145755 2026-05-20T07:31:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7157567 wikitext text/x-wiki '''MagSafe''' on magnetiline toiteühendus, mille on välja töötanud [[Apple]]. Seda tehnoloogiat on [[Apple]] kasutanud kahes tootevaldkonnas: sülearvutite toiteühendustena ja nutitelefonide lisaseadmete kinnitusena.<ref name="patent">Apple Inc. (2006). "[https://patents.google.com/patent/US7311526B2/en Magnetic connector for electronic device.]" US Patent 7,311,526.</ref> [[File:Apple magsafe tight.jpg|thumb|right|Esimese generatsioon MagSafe pistik]] Esimene MagSafe versioon toodi avalikkuse ette 2006. aastal 10. jaanuaril koos esimese generatsiooni [[MacBook Pro]]-ga. Selle üks suuri eeliseid varasema laadija juhtme ees oli ohutus. Kui tõmmata kogemata laadija juhe pistikupesast välja, tuleb see arvutist lahti ilma sülearvutit laualt kaasa tõmbamata.<ref name="macworld">Macworld (2006). "[https://www.macworld.com/article/164771/macbookpro.html Apple's MacBook Pro: The first Intel Mac.]" macworld.com</ref> 2020. aastal tõi [[Apple]] MagSafe uuesti turule [[iPhone]] 12 seeriaga.<ref name="cnet">CNET (2020). "[https://web.archive.org/web/20200625000000/https://https//udn.com/news/story/121424/4659358://www.cnet.com/tech/mobile/apples-magsafe-for-iphone-how-it-works-accessories-and-more/// Apple's MagSafe for iPhone: How it works, accessories and more]" cnet.com</ref> Apple tutvustas seda magnetilise juhtmevaba laadimise ja tarvikute kinnitusseadmena.<ref name="forbes">Phelan, D. (2020). "[https://www.forbes.com/sites/davidphelan/2020/10/20/apple-magsafe-for-iphone-12-complete-review/ Apple MagSafe For iPhone 12: Complete Review]." Forbes.</ref> == Ajalugu ja areng == MagSafe'i idee sündis vajadusest lahendada sülearvutite kasutajate üks suuri hirme – seadme kukkumine toitejuhtme taha komistamise tõttu. Enne MagSafe'i ei olnud mingeid ohutusmeetmeid selle vastu. Kui juhtmele avaldati järsk surve, tõmbas see sageli terve arvuti laualt maha, mis tähendas kahjustusi ekraanile, korpusele ja sisestele komponentidele.<ref name="macworld" /> === Originaalne MagSafe (2006–2012) === Apple tutvustas esimest MagSafe'i konnektorit 10. jaanuaril 2006. aastal toimunud [[Macworld Expo]] messil. Seal esitles [[Steve Jobs]] esimest [[MacBook Pro]] mudelit. See tehnoloogia patenteeriti ning selle juured ulatuvad köögiseadmete (nt fritüüride) maailma, kus on sarnaseid lahendusi ohutuse tagamiseks kasutatud ka varem.<ref name="macworld" /> Originaalsel MagSafe'il oli ristkülikukujuline otsik viie sümmeetriliselt paigutatud kontaktiga. Tänu sellele ei olnud vahet, mis pidi pistiku pessa sisestada. Pistiku korpuses asus [[LED]]-indikaatortuli, mis põles oranžilt laadimise ajal ja roheliselt, kui aku oli täis.<ref name="appledev">Apple Developer Documentation. "[https://developer.apple.com/accessories/Accessory-Design-Guidelines.pdf Accessory Design Guidelines for Apple Devices.]" developer.apple.com</ref> [[File:T-shaped and L-shaped MagSafe 1 connectors.jpg|thumb|right|T-kujuline ja L-kujuline MagSafe disain]] Disaini osas oli kaks peamist versiooni. Esimene oli T-kujuline disain. Selle esimesed põlvkonnad kasutasid otsikut, kus juhe väljus pistikupesast otse. See sai kriitikat, kuna ühenduskoht oli suure pinge all, mis viis sageli isolatsiooni purunemiseni ja juhtme katki minekuni.<ref name="bbc">Kessler, Topher "[https://cnet.com/news/apple-agrees-to-magsafe-power-adapter-settlement/ Apple agrees to MagSafe power adapter settlement]" cnet.com</ref> Aastal 2010 anti välja ka järgmine, L-kujuline, disain. Sellel disainil oli juhtmed suunatud piki arvuti külge. See muutis sülearvuti kasutamise süles mugavamaks ja vähendas juhtmele langevat mehaanilist pinget.<ref name="patent" /> 2011. aastal nõustus [[Apple]] hüvitama kahjusid [[USA-s toimunud hagi raames, kus kasutajad süüdistasid ettevõtet vigases disainis. Kohtuotsuse põhjal põhjustas see disain juhtmete ülekuumenemist ja kulumist.<ref name="bbc" /> === MagSafe 2 (2012–2015) === 2012. aasta juunis toimunud [[WWDC]] konverentsil tutvustas [[Apple]] MagSafe 2 standardit. See muudatus oli tingitud [[Apple]]'i soovist muuta sülearvutid veelgi õhemaks. Algne konnektor oli liiga paks, et mahtuda uute [[MacBook Pro]]-de ja [[MacBook Air]]-ide raamidesse. MagSafe 2 pistik oli oluliselt laiem ja madalam ning valmistatud täielikult alumiiniumist. Varemoli see tehtud plastiku ja metalli kombinatsioonidest. MagSafe 2 läks tagasi T-kujulise disaini juurde, kuid seekord vastupidavama konstruktsiooniga. <ref name="ifixit">iFixit (2012). "[https://www.ifixit.com/Teardown/MacBook+Pro+15-Inch+Retina+Display+Mid+2012+Teardown/9462 MacBook Pro with Retina Display Teardown and MagSafe 2 analysis.]" ifixit.com</ref><ref name="cultofmac">Medium(2022). "[https://www.medium.com/macoclock/return-of-magsafe-on-macbooks-6dd4b4bc5598/ Return of MagSafe on macbooks.]" medium.com</ref> Suurimaks kriitikaks sai asjaolu, et MagSafe 2 ei ühildunud vana standardiga. Inimesed, kellel olid kodus vanemad MagSafe 1 adapterid, pidid ostma eraldiseisva adapteri, et vanad laadijad uute arvutitega toimiksid. Kasutajad väitsid ka, et magnetid olid nõrgemad kui esimesel versioonil.<ref name="ifixit" /> === Üleminek USB-C-le (2015–2021) === 2015. aastal tegi [[Apple]] otsuse, mida üldiselt nimetati veaks. [[Apple]] tutvustas uut 12-tollist [[MacBook]]i ning eemaldas kõik pordid peale ühe USB-C pesa, mis tähendas MagSafe'i lõppu sülearvutite jaoks. 2016. aastal tehti sama otsus ka [[MacBook Pro]] seeria osas. [[USB-C]] võimaldas ühest pordist edastada nii andmeid, pilti kui ka toidet ning lubas laadida arvutit mõlemalt küljelt. Selle otsusega kadus aga MagSafe'i peamine ohutusomadus. [[USB-C]] pesad lukustusid füüsiliselt, mistõttu komistamine juhtme otsa tõi taas kaasa ohu, et arvuti lendab põrandale.<ref name="cultofmac" /> Sel perioodil tekkis suur turg kolmandate osapoolte tarvikutele, mis üritasid imiteerida MagSafe'i funktsionaalsust magnetiliste [[USB-C]] adapterite abil. [[Apple]] ise aga eiras kasutajate soove MagSafe tagasitoomiseks peaaegu kuus aastat.<ref name="cultofmac" /> === MagSafe 3 (2021–praeguseni) === [[File:MagSafe and USB-C Cable Charger for iPhone.jpg|thumb|right|MagSafe USB-C laadija]] MagSafe'i "suur tagasitulek" toimus 2021. aasta 18. oktoobril koos [[Apple M1|M1 Pro]] ja [[Apple M1|M1 Max]] kiipidega [[MacBook Pro]] mudelitega. MagSafe 3 tõi kaasa kiirlaadimisvõimaluse, toetades [[ USB Power Delivery]] 3.1 standardit kuni 140W võimsusega.<ref name="verge2021">The Verge (2021). "[https://on.theverge.com/2021/10/18/22733119/apple-new-macbook-pro-magsafe-back Apple brings MagSafe 3 to the new MacBook Pro]" theverge.com</ref> Erinevalt eelmistest versioonidest on MagSafe 3 palju modulaarsem. See kaabel on adapterist eraldiseisev ([[USB-C]] to MagSafe 3), mis tähendab, et purunenud kaabli asendamine ei nõua terve toiteploki väljavahetamist.<ref name="verge2021" /> Kaabel on kaetud punutud tekstiiliga (braided cable), mis üritas lahendada kauakestnud mure kummist isolatsiooni katki minemise kohta. MagSafe 3 on hetkel kasutatav nii [[MacBook Pro]] kui ka uuemate [[MacBook Air]] mudelite puhul. Kasutaja saab ise valida [[USB-C]] laadimise ja MagSafe vahel.<ref name="9to5mac2021">9to5Mac (2021). "[https://9to5mac.com/guides/macbook-pro/page/15/ MacBook Pro: The biggest and baddest Mac laptops]" 9to5mac.com</ref> == MagSafe iPhone'i jaoks (2020–praeguni) == 2020. aastal 13. oktoobril tutvustas [[Apple]] koos [[iPhone 12]] seeriaga uut versiooni MagSafe tehnoloogiast. Erinevalt sülearvutite toitepistikust on see süsteem loodud universaalseks kinnituse ja laadimise ühenduseks nutitelefoni tagaküljel. [[Apple]] liikus seadmete füüsilistelt kaablitelt rohkem juhtmevabamate lahenduste suunas.<ref name="cnet" /> === Tehniline ülesehitus ja komponendid === [[iPhone]]'i MagSafe ei ole lihtsalt üksik [[magnet]], vaid keerukam süsteem, mis on integreeritud telefoni [[emaplaadi]] ja tagakorpuse vahele. MagSafe'i süda on ringikujuline [[neodüümmagnet]]ite massiiv, mis on paigutatud täpse [[Elektriline poolus|polaarsus]]ega. See on põhjusega, et luua tsentreeritud tõmbejõud vastavate seadmetega. See ring tagab, et laadimispool on alati ideaalselt joondatud telefoni sees oleva vastuvõtupooliga. Ringikujulise massiivi all asub veel üks magnetriba, mis hoiab kinnitatud tarvikuid (nt rahakotte ja [[akupank]]u) paigal ja takistab nende pöörlemist.<ref name="chargerlab">ChargerLAB (2025). "[https://www.chargerlab.com/teardown-of-apple-25w-magsafe-charger-hk-a2580/ Teardown of Apple 25W MagSafe Charger ]" chargerlab.com</ref> Süsteemi on ehitatud [[NFC]] (lähiväljaside) antenn, mis võimaldab telefonil suhelda kinnitatud tarvikuga. Samuti võimaldab see "Find My" funktsionaalsust MagSafe rahakottide puhul ja annab teada, kui rahakott telefonist lahti on eemaldatud.<ref name="applesupport">Apple Support. "[https://support.apple.com/et-ee/guide/iphone/iphac0f12e49/iosMagSafe'i laadijad ja akud iPhone'i jaoks]" support.apple.com</ref> Magnetite ja sisemise elektroonika vahel asuvad [[nanokristall]]idest kilbid, mis suunavad magnetvoogu ja kaitsevad telefoni komponente häirete eest.<ref name="chargerlab" /> === Laadimiskiirus ja tarkvaraline integratsioon === Juhtmevabal laadimisel on alati olnud probleeme efektiivsusega. MagSafe üritab lahendada kaks peamist põhjust. Need on poolide vale joondus ja liiga suur distants laadija ja seadme vahel.<ref name="chargerlab" /> Vanematel iPhone mudelitel on võimalik MagSafe laadijaga laadida 15W võimsusega ja iPhone 16 seeriast alates kuni 25W. Tavaline Qi-standardiga juhtmevaba laadimine on iPhone'il piiratud 7,5W peale.<ref name="wpc">Wireless Power Consortium (2022). "[https://www.wirelesspowerconsortium.com/standards/ Standards]" wirelesspowerconsortium.com</ref> MagSafe süsteem jälgib tarkvaraliselt temperatuuri ja aku seisundit. Kui seade kuumeneb, piiratakse laadimiskiirust automaatselt, et säästa aku pikaajalist tervist. Lisaks tuvastab telefon automaatselt, kas tegemist on ametliku MagSafe seadme või standardse Qi-laadijaga. Kui seade ei ole MagSafe-sertifitseeritud, piirab telefon laadimisvõimsuse automaatselt 7,5 vatile, et vältida ülekuumenemist.<ref name="appledev" /> == MagSafe tarvikud == Kui [[Apple]] 2020. aastal MagSafe'i uuesti tutvustas, ei olnud see ainult laadimislahendus. [[Apple]]'i eesmärk oli luua ökosüsteem, mis võimaldab telefoni tagaküljele magnetiliselt kinnitada erinevaid tarvikuid ühe universaalse kinnitussüsteemiga.<ref name="9to5macaccess">9to5Mac. "[https://9to5mac.com/2026/03/06/just-get-a-new-iphone-here-are-my-favorite-magsafe-accessories/ Just get a new iPhone? Here are my favorite MagSafe accessories]" 9to5mac.com</ref> === Ametlikud Apple'i tarvikud === Kõige levinum [[Apple]]'i MagSafe toode on MagSafe laadija. See on ümmargune laadimisplaat [[USB-C]] kaabliga. Esimene versioon tuli välja 2020. aastal koos [[iPhone 12]]-ga ning toetas kuni 15W laadimist. 2024. aastal [[iPhone 16]] seeriaga tutvustati teist põlvkonda, mis toetab kuni 25W.<ref name="cnet" /> [[MagSafe Duo]] oli kokkupandav laadimisalus, mis laadis samaaegselt nii iPhone'i kui ka [[Apple Watch]]i. See oli mugav lahendus neile, kes soovisid öösel mõlemat seadet korraga laadida, kuid üldine arvamus oli, et hind oli selle mugavuse jaoks liialt kõrge.<ref name="vergeDuo">The Verge. "[https://www.theverge.com/2020/11/9/21557152/apples-magsafe-duo-charger-wireless-iphone-12 The Apple MagSafe Duo charger is overpriced and under-delivers]" theverge.com</ref> [[MagSafe Battery Pack]] on akupank, mis kinnitub otse telefoni tagaküljele. Erinevalt tavalistest akupankadest ei pea seda käes hoidma, sest see jääb magnetitega telefoni külge ja laeb samal ajal.<ref name="applesupport" /> MagSafe rahakott on õhuke kaardihoidja, mis kinnitub samuti telefoni tagaküljele. Selle [[NFC]] kiip suhtleb telefoniga ja annab teada, kui rahakott peaks olema telefoni küljest kadunud. [[Apple]] on rahakoti materjali aja jooksul muutnud: algsest nahast mindi üle peennahale, mis tekitas kasutajate seas kahtlusi materjali vastupidavuse üle.<ref name="macrumors">MacRumors (2023). "[https://www.macrumors.com/2023/09/12/apple-announces-finewoven/ Apple Announces 'FineWoven' Material, Will No Longer Make Leather Accessories]" macrumors.com</ref> == Tehnilised spetsifikatsioonid == === MacBooki MagSafe'i kontaktid === [[File:MagSafe-Pinout.svg|right|thumb|MagSafe laadija Pinnid]] [[MacBook]]i MagSafe pistikul on viis sümmeetriliselt paigutatud kontakti. Tänu nendele saab pistiku pessa sisestada mõlemat pidi. Kontaktide ülesanded: kaks välimist on maandus ([[maandamine|GND]]), kaks sisemist edastavad toitepinget ning keskmine on juhtimiskontakt, mille kaudu arvuti tuvastab laadija võimsuse ja kontrollib [[LED]]-tuld.<ref name="appledev" /> Laadijad on ka eri võimsustega: [[MacBook Air]] kasutas 45W adapterit, 13-tolline [[MacBook Pro]] 60W adapterit ning suuremad 15- ja 17-tollised mudelid 85W adapterit. MagSafe 3 toetab kuni 140W laadimist tänu [[USB Power Delivery]] 3.1 standardile.<ref name="9to5mac2021" /> === iPhone'i MagSafe'i spetsifikatsioonid === [[iPhone]]'i MagSafe töötab põhimõtteliselt erinevalt [[MacBook]]i omast, sest energiaülekanne toimub induktsiooni kaudu, ilma et laadija otseselt puutuks telefoni.<ref name="chargerlab" /> Ametlik MagSafe laadija annab vanematele [[iPhone]] mudelitele kuni 15W ning [[iPhone 16]] seeriast alates kuni 25W. Tavaline Qi-laadija on piiratud 7,5W peale. Juhtmega laadimine [[USB-C]] kaudu on endiselt kõige kiirem variant.<ref name="wpc" /> Qi2 on 2023. aastal avaldatud uus juhtmevaba laadimise ülemaailmne standard, mis põhineb otse [[Apple]]'i MagSafe tehnoloogial. See tähendab, et magnetiline joondumine, mis oli aastaid [[Apple]]'i ainuõigus, muutub nüüd avatud standardiks ka teiste tootjate seadmetele.<ref name="vergeQi2">The Verge (2023). "[https://www.theverge.com/2023/1/3/23538131/qi2-wireless-charging-apple-samsung Qi2: how Apple might finally harness MagSafe by giving it away]" theverge.com</ref> == Ohutus == === Meditsiinilised hoiatused === MagSafe sisaldab tugevaid [[neodüümmagnet]]eid, mis tekitavad märkimisväärse magnetvälja. See on enamiku inimeste jaoks ohutu, kuid teatud meditsiiniliste seadmetega võib see probleeme tekitada. [[Apple]] on ametlikult soovitanud hoida MagSafe seadmeid vähemalt 15 sentimeetri kaugusel südamestimulaatoritest ja muudest meditsiiniseadmetest. Laadimise ajal on soovitatav distants 30 sentimeetrit. Meditsiiniajakirjad on avaldanud uuringuid, kus leiti, et [[iPhone 12]] suutis teatud südamestimulaatorite mudeleid kontaktil deaktiveerida. [[Apple]] reageeris sellele täiendavate hoiatustega ning soovitas implanteeritud seadmete kasutajatel konsulteerida oma arstiga.<ref name="appledev" /> === Muu ohutus === Magnetid võivad kahjustada magnetribaga esemeid telefoni läheduses. Pangakaardid, bussikaardid ja teised magnetribaga kaardid võivad tugeva magnetvälja mõjul katki minna. Seetõttu ei tohiks hoida sellist kaarti otse telefoni kõrval.<ref name="appledev" /> == Kriitika == MagSafe on läbi aastate saanud nii kiitust kui ka kriitikat. Mõni probleem on seotud kindla versiooniga, kuid osa kriitikast puudutab probleeme, mis on püsinud läbi kogu MagSafe ajaloo. === Juhtmete vastupidavus === Üks vanemaid ja püsivamaid kaebusi MagSafe'i kohta puudutab juhtmete vastupidavust. Originaalse MagSafe'i kummist isolatsioon ei talunud korduvat painutamist ühes kohas. Probleem oli isegi nii levinud, et [[Apple]] nõustus kahjusid hüvitama USA-s toimunud hagi käigus..<ref name="bbc" /> MagSafe 2 ei lahendanud seda täielikult. [[Apple]] tuli lõpliku lahendusega alles MagSafe 3-ga, mis kasutas punutud tekstiilist kaablit.<ref name="verge2021" /> === Ühilduvusprobleemid === MagSafe 2 tutvustamisel tekitas [[Apple]] olukorra, kus vanemad laadijad uute arvutitega enam ei töötanud. Inimestel, kellel oli kodus varem MagSafe 1 laadija, pidid ostma eraldi adapteri. Kasutajad leidsid, et see oli asjatu lisakulu.<ref name="ifixit" /> Sama probleem kordus [[USB-C]] üleminekul. Kõik varasemad MagSafe laadijad muutusid kasutuks ning uued [[USB-C]] pesad ei pakkunud enam magnetilist eraldumist.<ref name="cultofmac" /> === Laadimise efektiivsus === [[iPhone]]'i MagSafe on saanud kriitikat energiatõhususe osas. Juhtmevaba laadimine on paratamatult vähem efektiivne kui juhtmega laadimine, kuna osa energiast kaob soojusena. See tähendab aeglasemat laadimist ning telefoni ja laadija soojenemist. Liigne soojus mõjub akudele halvasti ning regulaarne kõrge temperatuuriga laadimine kulutab aku mahtu kiiremini. [[Apple]] on seda osaliselt leevendanud tarkvaralise temperatuurijälgimisega.<ref name="forbes" /> === Hind === MagSafe tarvikuid on kritiseeritud ka hinna osas. [[Apple]]'i MagSafe laadija maksab eraldi ostes 39 eurot, samas ei ole see enam [[iPhone]]'i kastis sees. MagSafe rahakott maksab üle 60 euro ning MagSafe Battery Pack on veelgi kallim. Funktsionaalselt sarnaseid kolmandate osapoolte lahendusi saab osta murdosa hinnaga, kuid [[Apple]] ei luba nendel toetada täiskiirusega laadimist.<ref name="9to5macaccess" /> == Viited == {{viited}} n5kvv6vj7tkinz40er51xwuhq8mt4oj Mustand:Kännuvõsundiline metsauuendus 102 713720 7157448 7136976 2026-05-19T21:56:20Z Võsakänd 227760 7157448 wikitext text/x-wiki '''Kännuvõsundiline metsauuendus''' (inglise keeles ''coppicing'') on traditsiooniline metsauuenduse meetod, mille puhul puu raiutakse ning see soodustab uute [[Võsu (botaanika)|võsude]] kasvu kännu või juurte küljest, mis lõpuks viib puu uuesti kasvamiseni. Metsa, kus on kasutatud võsavõtmist, nimetatakse võsametsaks (''copse'' [/kɒps/] või ''coppice''), kus noori puid raiutakse korduvalt. Tekkinud elusaid [[Känd|kände]] nimetatakse juurikuteks (''stools''). Nendelt tärkab uus kasv ning mõne aasta pärast raiutakse noored puud taas maha ja tsükkel algab uuesti. Nudilõikus ''(Pollarding'') on sarnane protsess, mida viiakse läbi puu kõrgemal tasemel, et takistada karjatatavatel loomadel uute võrsete söömist. == Praktika == Paljud [[Metsakasvatus|metsakasvatuse]] (''silviculture'') [[Praktika|praktikad]] hõlmavad raiet ja taasistutamist. Kännuvõsundilisel metsauuendusel on olnud oluline tähendus paljudes Euroopa piirkondades. Kännuvõsundilise metsauuenduse laialdane ja pikaajaline rakendamine on jäänud eriti oluliseks Lõuna-Inglismaal. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bartlett |eesnimi=D. |kuupäev=2016 |pealkiri=Traditional coppice in South East England: the importance of workforce engagement for development |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor1809-009 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=4 |lehekülg=577 |doi=10.3832/ifor1809-009 |issn=1971-7458}}</ref> == Majandaamine == Tavaliselt majandatakse metsa nii, et see jagatakse osadeks ehk [[Lank|lankideks]] (inglise keeles ''coup'' või ''coupe''). Metsi majandatakse kindla raietsükli alusel. Inglise keeles kasutatakse kännuvõsundilise metsa ala kohta ka termineid ''cant'', ''panel'' ja ''fall'', mille kasutus sõltub piirkonnast ning need võivad olla omavahel vahetatavad. Sellise majandamisviisi tulemusel on metsas igal aastal mõni ala, kust on võimalik puitu raiuda. Kännuvõsundiline mets pakub elupaiku eri vanuses puistutele, kuna samal ajal kasvavad metsas nii äsja raiutud kui ka mitmeaastased [[Võsund|võsundid]]. See suurendab elupaikade mitmekesisust ning on kasulik elurikkusele. == Raietsükel == Raietsükli pikkus sõltub puuliigist, kohalikest tavadest ja puidu kasutusotstarbest. Näiteks kaske võib raiuda küttekimpude saamiseks iga kolme kuni nelja aasta järel. Tamme raietsükkel võib ulatuda kuni viiekümne aastani, kui eesmärgiks on postide või küttepuude tootmine. == Vanus == Kännuvõsundilise majandamise puhul puud tavaliselt ei sure vanadusse, kuna regulaarne raiumine hoiab need noorusefaasis. Seetõttu võivad sellised puud saavutada väga suure vanuse. Kännu (inglise keeles ''stool'') vanust võib hinnata selle [[Diameeter|läbimõõdu]] järgi. Mõned kännud on kasvanud väga suureks — kuni 5,5 meetrit läbimõõdus — ning arvatakse, et neid on kännuvõsundina majandatud katkematult sajandeid. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == https://forest.eea.europa.eu/resources/glossary/rotation-(length) <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Coppicing</nowiki> Terminid: * Rotation length/felling age - In actively managed forests, rotation length (or felling age) is typically significantly shorter than the potential lifespan of a tree species. The length of the rotation is often based on the growth period required to derive a maximum value from a forest stand. <nowiki>https://forest.eea.europa.eu/resources/glossary/rotation-(length)</nowiki> Raietsükkel - Raietsükkel on ajavahemik metsa rajamisest kuni lõpliku raieni, mille pikkus määratakse metsa maksimaalse väärtuse saavutamise järgi. Ken Erik Kuningas * Tree stump - That part of a felled or broken tree left in the ground, consisting of the remains of the main stem (with any buttresses) projecting above-ground, the unitary part just below (sometimes called the crown) and the rest of the root system. <nowiki>https://treeterms.co.uk/files/definitions/stump/</nowiki> Känd - Känd (''stump'') on pärast [[puu]] langetamist maapinda ja sellest ülespoole [[Juurestik|juurestikule]] jääv [[Tüvi|tüveos]]<nowiki/>a. [[Känd|https://et.wikipedia.org/wiki/Känd]] Ken Erik Kuningas * Living stump and stool - <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Living_stump</nowiki> Ken Erik Kuningas '''Nudilõikus (Pollarding)''' (Keir Tapper) Pollarding is similar to copping, except the stem cut high, usually about 2 meters, aboveground level. Again, this produces a multi-stem, bushy canopy that is above and out of reach of grazing animals. Reasons are the same, forage, mulch, green manure, the difference is the area can be grazed without losing the tree canopy to hungry animals. Wojtkowski, P. A. (2008). ''Biodiversity''. In ''Agroecological economics: Sustainability and biodiversity'' (pp. 73–96). Academic Press. (<nowiki>https://www.sciencedirect.com/science/chapter/monograph/abs/pii/B9780123741172500078</nowiki> ) spetsiifiline lõikamistehnika, millega hoitakse suure võraga puu suhteliselt madalana. Nudilõikusega alustatakse noorel puul, valitud kõrgusel tehakse sõlmedevahelised lõikused, mis toob kaasa vesivõsude kasvu. Vajab vanadele lõikekohtadele regulaarset (tavaliselt iga-aastast) lõigete uuendamist. Korduva lõikamise tagajärjel tekivad lõikekõrgusele nudipead (<nowiki>https://www.eestiarboristid.ee/userfiles/jsexcel/frame.html</nowiki>) Metsakasvatus  (''silviculture'') (Keir Tapper) Silviculture is the art and science of controlling the establishment, growth, composition, health, and quality of forests and woodlands. Silviculture entails the manipulation of forest and woodland vegetation in stands and landscapes to meet the diverse needs and values of landowners and society on a sustainable basis. Wong, J. L. G., & Hall, J. B. (2004). ''SILVICULTURE | Managing for Tropical Non-timber Forest Products''. ''Encyclopedia of forest sciences'' (pp. 1066–1073). Elsevier. (<nowiki>https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B0121451607002350</nowiki>) Metsakasvatus on nii metsamajanduslik tegevus kui ka metsateaduse haru. Metsakasvatus, kui teadusharu tegeleb metsa kasvatamisega seotud aspektidega. Metsakasvatus käsitleb muu hulgas metsakasvatusvõtteid, metsa bioloogiliste protsesside mõjutamisvõimalusi, metsa kasvatamise majanduslikku otstarbekust, metsakaitset.Metsakasvatuse kui nii metsamajandusliku tegevuse peaeesmärgiks on saada metsa uuendust ja kasvatada sellest hooldusraiete ja muude võtetega väärtuslik (elujõuline, tootlik, mitmekesine) mets. Metsaseaduse järgi on metsa kasvatamiseks lubatud teha hooldusraieid ja reguleerida metsamulla vee- ja toiterežiimi. <nowiki>https://metsakasvataja.ee/mis-on-metsakasvatus/</nowiki> bcng6okcjj5awc0gr4ukpmlqwrqzc0d 7157473 7157448 2026-05-19T23:28:56Z Võsakänd 227760 7157473 wikitext text/x-wiki '''Kännuvõsundiline metsauuendus''' (inglise keeles ''coppicing'') on traditsiooniline metsauuenduse meetod, mille puhul puu raiutakse ning see soodustab uute [[Võsu (botaanika)|võsude]] kasvu kännu või juurte küljest, mis lõpuks viib puu uuesti kasvamiseni. Metsa, kus on kasutatud võsavõtmist, nimetatakse võsametsaks, kus noori puid raiutakse korduvalt. Tekkinud elusaid [[Känd|kände]] nimetatakse juurikuteks. Nendelt tärkab uus kasv ning mõne aasta pärast raiutakse noored puud taas maha ja tsükkel algab uuesti. Nudilõikus ''(Pollarding'') on sarnane protsess see on spetsiifiline lõikamistehnika, millega hoitakse suure võraga puu suhteliselt madalana, <ref>{{Netiviide |pealkiri=Document |url=https://www.eestiarboristid.ee/userfiles/jsexcel/frame.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.eestiarboristid.ee}}</ref> kasutatakse puu kõrgemal tasemel, et takistada karjatatavatel loomadel uute võrsete söömist. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wojtkowski |eesnimi=Paul Anthony |pealkiri=Agroecological economics: sustainability and biodiversity |kuupäev=2008 |kirjastus=Elsevier/Academic Press |isbn=978-0-12-374117-2 |trükk=1st ed |koht=Amsterdam Boston London}}</ref> == Praktika == Paljud [[Metsakasvatus|metsakasvatuse]] (''silviculture'') [[Praktika|praktikad]] hõlmavad raiet ja taasistutamist. Kännuvõsundilisel metsauuendusel on olnud oluline tähendus paljudes Euroopa piirkondades. Kännuvõsundilise metsauuenduse laialdane ja pikaajaline rakendamine on jäänud eriti oluliseks Lõuna-Inglismaal. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bartlett |eesnimi=D. |kuupäev=2016 |pealkiri=Traditional coppice in South East England: the importance of workforce engagement for development |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor1809-009 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=4 |lehekülg=577 |doi=10.3832/ifor1809-009 |issn=1971-7458}}</ref> == Majandaamine == Tavaliselt majandatakse metsa nii, et see jagatakse osadeks ehk [[Lank|lankideks]] (inglise keeles ''coup'' või ''coupe''). Metsi majandatakse kindla raietsükli alusel. Mille kasutus sõltub piirkonnast ning need võivad olla omavahel vahetatavad. Sellise majandamisviisi tulemusel on metsas igal aastal mõni ala, kust on võimalik puitu raiuda. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Decker |eesnimi=Kris De |kuupäev=2020-09-20 |pealkiri=How to Make Biomass Energy Sustainable Again |url=https://solar.lowtechmagazine.com/2020/09/how-to-make-biomass-energy-sustainable-again/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=LOW←TECH MAGAZINE |keel=en-us}}</ref> Kännuvõsundiline mets pakub elupaiku eri vanuses puistutele, kuna samal ajal kasvavad metsas nii äsja raiutud kui ka mitmeaastased [[Võsund|võsundid]]. See suurendab elupaikade mitmekesisust ning on kasulik elurikkusele. == Puuliigiti == Selle pügamistehnika parimad kandidaadid on valdavalt laialehised heitlehised liigid. Okaspuudel puuduvad üldiselt vajalikud epikormilised pungad, et pärast ulatuslikku varre eemaldamist taastuda, kuigi on ka mõned erandid. Näiteks puud, mis sobivad hästi, on laialehised puud, näiteks pöögid (Fagus), tammed (Quercus), vahtrad (Acer). <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-15 |pealkiri=What is Tree Pollarding? - GGM Landscaping - Expert Tree Surgeons |url=https://www.ggmlandscaping.co.uk/what-is-tree-pollarding |vaadatud=2026-05-19 |keel=en-GB}}</ref> == Vanus == Kännuvõsundilise majandamise puhul puud tavaliselt ei sure vanadusse, kuna regulaarne raiumine hoiab need noorusefaasis. Seetõttu võivad sellised puud saavutada väga suure vanuse. Kännu (inglise keeles ''stool'') vanust võib hinnata selle [[Diameeter|läbimõõdu]] järgi. Mõned kännud on kasvanud väga suureks — kuni 5,5 meetrit läbimõõdus — ning arvatakse, et neid on kännuvõsundina majandatud katkematult sajandeid. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714022431/http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.maisonbotanique.com}}</ref> == Viited == {{Viited}} <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Coppicing</nowiki> Terminid: * Rotation length/felling age - In actively managed forests, rotation length (or felling age) is typically significantly shorter than the potential lifespan of a tree species. The length of the rotation is often based on the growth period required to derive a maximum value from a forest stand. <nowiki>https://forest.eea.europa.eu/resources/glossary/rotation-(length)</nowiki> Raietsükkel - Raietsükkel on ajavahemik metsa rajamisest kuni lõpliku raieni, mille pikkus määratakse metsa maksimaalse väärtuse saavutamise järgi. Ken Erik Kuningas * Tree stump - That part of a felled or broken tree left in the ground, consisting of the remains of the main stem (with any buttresses) projecting above-ground, the unitary part just below (sometimes called the crown) and the rest of the root system. <nowiki>https://treeterms.co.uk/files/definitions/stump/</nowiki> Känd - Känd (''stump'') on pärast [[puu]] langetamist maapinda ja sellest ülespoole [[Juurestik|juurestikule]] jääv [[Tüvi|tüveos]]<nowiki/>a. [[Känd|https://et.wikipedia.org/wiki/Känd]] Ken Erik Kuningas * Living stump and stool - <nowiki>https://en.wikipedia.org/wiki/Living_stump</nowiki> Ken Erik Kuningas '''Nudilõikus (Pollarding)''' (Keir Tapper) Pollarding is similar to copping, except the stem cut high, usually about 2 meters, aboveground level. Again, this produces a multi-stem, bushy canopy that is above and out of reach of grazing animals. Reasons are the same, forage, mulch, green manure, the difference is the area can be grazed without losing the tree canopy to hungry animals. Wojtkowski, P. A. (2008). ''Biodiversity''. In ''Agroecological economics: Sustainability and biodiversity'' (pp. 73–96). Academic Press. (<nowiki>https://www.sciencedirect.com/science/chapter/monograph/abs/pii/B9780123741172500078</nowiki> ) spetsiifiline lõikamistehnika, millega hoitakse suure võraga puu suhteliselt madalana. Nudilõikusega alustatakse noorel puul, valitud kõrgusel tehakse sõlmedevahelised lõikused, mis toob kaasa vesivõsude kasvu. Vajab vanadele lõikekohtadele regulaarset (tavaliselt iga-aastast) lõigete uuendamist. Korduva lõikamise tagajärjel tekivad lõikekõrgusele nudipead (<nowiki>https://www.eestiarboristid.ee/userfiles/jsexcel/frame.html</nowiki>) Metsakasvatus  (''silviculture'') (Keir Tapper) Silviculture is the art and science of controlling the establishment, growth, composition, health, and quality of forests and woodlands. Silviculture entails the manipulation of forest and woodland vegetation in stands and landscapes to meet the diverse needs and values of landowners and society on a sustainable basis. Wong, J. L. G., & Hall, J. B. (2004). ''SILVICULTURE | Managing for Tropical Non-timber Forest Products''. ''Encyclopedia of forest sciences'' (pp. 1066–1073). Elsevier. (<nowiki>https://www.sciencedirect.com/science/chapter/referencework/abs/pii/B0121451607002350</nowiki>) Metsakasvatus on nii metsamajanduslik tegevus kui ka metsateaduse haru. Metsakasvatus, kui teadusharu tegeleb metsa kasvatamisega seotud aspektidega. Metsakasvatus käsitleb muu hulgas metsakasvatusvõtteid, metsa bioloogiliste protsesside mõjutamisvõimalusi, metsa kasvatamise majanduslikku otstarbekust, metsakaitset.Metsakasvatuse kui nii metsamajandusliku tegevuse peaeesmärgiks on saada metsa uuendust ja kasvatada sellest hooldusraiete ja muude võtetega väärtuslik (elujõuline, tootlik, mitmekesine) mets. Metsaseaduse järgi on metsa kasvatamiseks lubatud teha hooldusraieid ja reguleerida metsamulla vee- ja toiterežiimi. <nowiki>https://metsakasvataja.ee/mis-on-metsakasvatus/</nowiki> bqvct66re59nu50zyhy8cjzqhu7pkx5 7157475 7157473 2026-05-19T23:37:55Z Võsakänd 227760 7157475 wikitext text/x-wiki '''Kännuvõsundiline metsauuendus''' (inglise keeles ''coppicing'') on traditsiooniline metsauuenduse meetod, mille puhul puu raiutakse ning see soodustab uute [[Võsu (botaanika)|võsude]] kasvu kännu või juurte küljest, mis lõpuks viib puu uuesti kasvamiseni. Metsa, kus on kasutatud võsavõtmist, nimetatakse võsametsaks, kus noori puid raiutakse korduvalt. Tekkinud elusaid [[Känd|kände]] nimetatakse juurikuteks. Nendelt tärkab uus kasv ning mõne aasta pärast raiutakse noored puud taas maha ja tsükkel algab uuesti. Nudilõikus ''(Pollarding'') on sarnane protsess see on spetsiifiline lõikamistehnika, millega hoitakse suure võraga puu suhteliselt madalana, <ref>{{Netiviide |pealkiri=Document |url=https://www.eestiarboristid.ee/userfiles/jsexcel/frame.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.eestiarboristid.ee}}</ref> kasutatakse puu kõrgemal tasemel, et takistada karjatatavatel loomadel uute võrsete söömist. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wojtkowski |eesnimi=Paul Anthony |pealkiri=Agroecological economics: sustainability and biodiversity |kuupäev=2008 |kirjastus=Elsevier/Academic Press |isbn=978-0-12-374117-2 |trükk=1st ed |koht=Amsterdam Boston London}}</ref> == Praktika == [[Fail:Coppicing - geograph.org.uk - 6967897.jpg|pisi|Kännuvõsuline metsauuendus]] Paljud [[Metsakasvatus|metsakasvatuse]] (''silviculture'') [[Praktika|praktikad]] hõlmavad raiet ja taasistutamist. Kännuvõsundilisel metsauuendusel on olnud oluline tähendus paljudes Euroopa piirkondades. Kännuvõsundilise metsauuenduse laialdane ja pikaajaline rakendamine on jäänud eriti oluliseks Lõuna-Inglismaal. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bartlett |eesnimi=D. |kuupäev=2016 |pealkiri=Traditional coppice in South East England: the importance of workforce engagement for development |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor1809-009 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=4 |lehekülg=577 |doi=10.3832/ifor1809-009 |issn=1971-7458}}</ref> == Majandaamine == Tavaliselt majandatakse metsa nii, et see jagatakse osadeks ehk [[Lank|lankideks]] (inglise keeles ''coup'' või ''coupe''). Metsi majandatakse kindla raietsükli alusel. Mille kasutus sõltub piirkonnast ning need võivad olla omavahel vahetatavad. Sellise majandamisviisi tulemusel on metsas igal aastal mõni ala, kust on võimalik puitu raiuda. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Decker |eesnimi=Kris De |kuupäev=2020-09-20 |pealkiri=How to Make Biomass Energy Sustainable Again |url=https://solar.lowtechmagazine.com/2020/09/how-to-make-biomass-energy-sustainable-again/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=LOW←TECH MAGAZINE |keel=en-us}}</ref> Kännuvõsundiline mets pakub elupaiku eri vanuses puistutele, kuna samal ajal kasvavad metsas nii äsja raiutud kui ka mitmeaastased [[Võsund|võsundid]]. See suurendab elupaikade mitmekesisust ning on kasulik elurikkusele. == Puuliigiti == [[Fail:Tamme-Lauri tamm suvepäeval.jpg|pisi|Tamme Lauri Tamm]] Selle pügamistehnika parimad kandidaadid on valdavalt laialehised heitlehised liigid. Okaspuudel puuduvad üldiselt vajalikud epikormilised pungad, et pärast ulatuslikku varre eemaldamist taastuda, kuigi on ka mõned erandid. Näiteks puud, mis sobivad hästi, on laialehised puud, näiteks pöögid (Fagus), tammed (Quercus), vahtrad (Acer). <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-15 |pealkiri=What is Tree Pollarding? - GGM Landscaping - Expert Tree Surgeons |url=https://www.ggmlandscaping.co.uk/what-is-tree-pollarding |vaadatud=2026-05-19 |keel=en-GB}}</ref> == Vanus == Kännuvõsundilise majandamise puhul puud tavaliselt ei sure vanadusse, kuna regulaarne raiumine hoiab need noorusefaasis. Seetõttu võivad sellised puud saavutada väga suure vanuse. Kännu (inglise keeles ''stool'') vanust võib hinnata selle [[Diameeter|läbimõõdu]] järgi. Mõned kännud on kasvanud väga suureks — kuni 5,5 meetrit läbimõõdus — ning arvatakse, et neid on kännuvõsundina majandatud katkematult sajandeid. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714022431/http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.maisonbotanique.com}}</ref> == Viited == {{Viited}} a74y146wsyq2r06nrxti6bdx82h7lph 7157476 7157475 2026-05-19T23:51:04Z Võsakänd 227760 7157476 wikitext text/x-wiki '''Kännuvõsundiline metsauuendus''' (inglise keeles ''coppicing'') on traditsiooniline metsauuenduse meetod, mille puhul puu raiutakse ning see soodustab uute [[Võsu (botaanika)|võsude]] kasvu kännu või juurte küljest, mis lõpuks viib puu uuesti kasvamiseni. Metsa, kus on kasutatud võsavõtmist, nimetatakse võsametsaks, kus noori puid raiutakse korduvalt. Tekkinud elusaid [[Känd|kände]] nimetatakse juurikuteks. Nendelt tärkab uus kasv ning mõne aasta pärast raiutakse noored puud taas maha ja tsükkel algab uuesti. Nudilõikus ''(Pollarding'') on sarnane protsess see on spetsiifiline lõikamistehnika, millega hoitakse suure võraga puu suhteliselt madalana, <ref>{{Netiviide |pealkiri=Document |url=https://www.eestiarboristid.ee/userfiles/jsexcel/frame.html |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.eestiarboristid.ee}}</ref> kasutatakse puu kõrgemal tasemel, et takistada karjatatavatel loomadel uute võrsete söömist. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Wojtkowski |eesnimi=Paul Anthony |pealkiri=Agroecological economics: sustainability and biodiversity |kuupäev=2008 |kirjastus=Elsevier/Academic Press |isbn=978-0-12-374117-2 |trükk=1st ed |koht=Amsterdam Boston London}}</ref> == Praktika == [[Fail:Coppicing - geograph.org.uk - 6967897.jpg|pisi|Kännuvõsuline metsauuendus]] Paljud [[Metsakasvatus|metsakasvatuse]] (''silviculture'') [[Praktika|praktikad]] hõlmavad raiet ja taasistutamist. Kännuvõsundilisel metsauuendusel on olnud oluline tähendus paljudes Euroopa piirkondades. Kännuvõsundilise metsauuenduse laialdane ja pikaajaline rakendamine on jäänud eriti oluliseks Lõuna-Inglismaal. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bartlett |eesnimi=D. |kuupäev=2016 |pealkiri=Traditional coppice in South East England: the importance of workforce engagement for development |url=https://iforest.sisef.org/contents/?id=ifor1809-009 |ajakiri=iForest - Biogeosciences and Forestry |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=4 |lehekülg=577 |doi=10.3832/ifor1809-009 |issn=1971-7458}}</ref> == Majandaamine == Tavaliselt majandatakse metsa nii, et see jagatakse osadeks ehk [[Lank|lankideks]] (inglise keeles ''coup'' või ''coupe''). Metsi majandatakse kindla raietsükli alusel. Mille kasutus sõltub piirkonnast ning need võivad olla omavahel vahetatavad. Sellise majandamisviisi tulemusel on metsas igal aastal mõni ala, kust on võimalik puitu raiuda. <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Decker |eesnimi=Kris De |kuupäev=2020-09-20 |pealkiri=How to Make Biomass Energy Sustainable Again |url=https://solar.lowtechmagazine.com/2020/09/how-to-make-biomass-energy-sustainable-again/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=LOW←TECH MAGAZINE |keel=en-us}}</ref> Kännuvõsundiline mets pakub elupaiku eri vanuses puistutele, kuna samal ajal kasvavad metsas nii äsja raiutud kui ka mitmeaastased [[Võsund|võsundid]]. See suurendab elupaikade mitmekesisust ning on kasulik elurikkusele. == Puuliigiti == [[Fail:Tamme-Lauri tamm suvepäeval.jpg|pisi|Tamme Lauri Tamm]] Selle pügamistehnika parimad kandidaadid on valdavalt laialehised heitlehised liigid. Okaspuudel puuduvad üldiselt vajalikud epikormilised pungad, et pärast ulatuslikku varre eemaldamist taastuda, kuigi on ka mõned erandid. Näiteks puud, mis sobivad hästi, on laialehised puud, näiteks pöögid (Fagus), tammed (Quercus), vahtrad (Acer). <ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-10-15 |pealkiri=What is Tree Pollarding? - GGM Landscaping - Expert Tree Surgeons |url=https://www.ggmlandscaping.co.uk/what-is-tree-pollarding |vaadatud=2026-05-19 |keel=en-GB}}</ref> == Vanus == Kännuvõsundilise majandamise puhul puud tavaliselt ei sure vanadusse, kuna regulaarne raiumine hoiab need noorusefaasis. Seetõttu võivad sellised puud saavutada väga suure vanuse. Kännu (inglise keeles ''stool'') vanust võib hinnata selle [[Diameeter|läbimõõdu]] järgi. Mõned kännud on kasvanud väga suureks — kuni 5,5 meetrit läbimõõdus — ning arvatakse, et neid on kännuvõsundina majandatud katkematult sajandeid. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Wayback Machine |url=http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714022431/http://www.maisonbotanique.com/dyn/12acte_2_read.pdf |arhiivimisaeg=2011-07-14 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.maisonbotanique.com}}</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == [https://midwestpermaculture.com/coppicingpollarding/ What is Coppicing and Pollarding] 2flk074nahuk1emetsx1cig126fq0gd Compute Express Link 0 713974 7157205 7146558 2026-05-19T12:49:42Z Kuriuss 38125 7157205 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Arvuti riistvara siin | nimi = Compute Express Link | pilt = [[Fail:ComputeExpressLingLogo.png]] | pildiallkiri = Compute Express Link logo | aasta = 2019 | kiirus = | seadmete_arv = 4096 | stiil = [[jadasiin]] | hotplug = jah | väline = jah | veebileht = {{URL|www.computeexpresslink.org}} | looja = [[Intel]], [[Alibaba]], [[Cisco]], [[Dell]], [[Facebook]], [[Google]], [[Hewlett-Packard|HP]], [[Huawei]], [[Microsoft]] }} '''Compute Express Link''' ('''CXL''') on avatud standardiga kiire ühendusprotokollide komplekt, mis ühendab [[protsessor]]it väilste kiirendite, mälupuhvrite, võrguliideste ja [[SSD]]-dega.<ref name="CXL Specifications">(13. august 2025). [https://computeexpresslink.org/wp-content/uploads/2026/02/CXL-Specification_rev4p0_ver1p0_2026February26_clean_evalcopy_v2.pdf#M5.9.47576.02Level.33.CXLmem "Compute Express Link Specification"]. ''Compute Express Link'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> Mälusemantikat rakendades võimaldab CXL kasutada serial [[PCI]] Express ([[PCIe]]) liidest palju madalama viivisega, ohverdamata terve süsteemi skaleeritavust ning ühenduste koherentsusst. <ref name="CXL Introduction">Sharma, Debendra Das; Blankenship, Robert; Berger Daniel. (8. juuli 2024).[https://dl.acm.org/doi/full/10.1145/3669900?af=R "An introduction to the Compute Express Link (CXL) Interconneect"]. ''ACM Digital Library'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> CXL toega [[protsessor|protsessorid]] on võimelised vastavalt vajadusele vahetama PCIe protokolli ja CXL protokollide vahel. <ref name="CXL Overview">Yu, Guo. (28. august 2025).[https://semiengineering.com/an-overview-of-cxl-mode-alternate-protocol-negotiation/ An Overview Of CXL Mode Alternate Protocol Negotiation]. ''Semiconductor Engineering'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> CXL koosneb kolmest protokollist: '''CXL.io''', mis põhineb PCIe-l ja vastutab CXL võimekuse tagamise eest, '''CXL.cache''', mis salvestab andmed süsteemi mällu ning '''CXL.mem''', mis võimaldab protsessoril ja välistel seadmetel näha süsteemi mälu seadme enda mäluna. <ref name="CXL Specifications"/> == Arhitektuur == === Üldine ülesehitus === CXL süsteem koosneb host-protsessorist, CXL-toega seadmetest ja PCIe standardil ühendusliidesest. Protsessor toimib terve süsteemi keskse juhina kontrollides väliseid seadmeid läbi CXL liidese. CXL võimaldab protsessoril juurde pääseda seadmete sisemisele mälule ning seadmetel pääseda juurde protsessori põhimälule. See moodustab koherentse mäluruumi, kus kõik seadmed saavad kasutada kõiki andmeid vähese latentsiga. <ref name="CXL Specifications"/> === Alamprotokollid === CXL kasutab kolme alamprotokolli: CXL.io, CXL.cache ja CXL.mem. Need kõik töötavad sama füüsilise ühenduse peal samade seadmete vahel, kuid täidavad erinevaid ülesanded. Protokollid on iga ühenduse peal dünaamiliselt [[Multipleksimine|multipleksitud]] ehk iga ühendatud seade saab vastavalt vajadusele kasutada igat ühte kolmest protokollist. <ref name="Introduction to CXL">Knowlton, Scott. (23. september 2019). [https://computeexpresslink.org/blog/introduction-to-compute-express-link-cxl-the-cpu-to-device-interconnect-breakthrough-2313/ "Introduction to Compute Express Link (CXL): The CPU-To-Device Interconnect Breakthrough"]. ''Compute Express Link'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026. </ref> '''CXL.io''' sarnaneb väga PCIe 5.0 liidesega, millel see põhineb, kuid sellele on lisatud võimekus initsialiseerida uusi CXL ühendusi, avastada uusi seadmeid, seadistada CXL seadmeid, pääseda juurde ühendatud seadmete [[põhimälu]]le, kutsuda esile katkestusi jms. CXL.io tagab mittekoherentse loe-salvesta liidese [[sisend/väljund]] seadmetele ning tagab eeldused CXL.cache ning CXL.mem seadistamiseks. <ref name="CXL Specifications"/><ref name="Introduction to CXL"/> <ref name="Synopsys CXL">Mota, Manuel. (22. juuli 2019). [https://www.synopsys.com/articles/compute-express-link-standard.html Introduction to the Compute Express Link Standard: A Comprehensive Overview]. ''Synopsys'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> '''CXL.cache''' määrab ühendused host-protsessori ja välise seadme vahel, tagades seadmele juurdepääsu protsessori mälule tekitades koherentse süsteemi. Suhtlus toimib üle kolme kahesuunalise kanali: ''Request'', ''Response'' ja ''Data''. Suhtlust kontrollib peamiselt väline seade saates host-protsessorile päringuid andmete kohta (D2H ''Request'', ''Device-To-Host''), mille protsessor täidab. Protsessorilt saadab päringuid vaid andmete koherentsuse hoidmiseks (H2D ''Request'', ''Host-To-Device''). <ref name="CXL Specifications"/><ref name="Introduction to CXL"/><ref name="Synopsys CXL"/> [[File:CXLcacheChannels.png|thumb|center|1000px|CXL.cache Kanalid]] '''CXL.mem''' tagab host-protsessorile juurdepääsu välise seadme mälule, toetab nii [[muutmälu|muut]]- kui püsimäluga seadmeid. CXL.mem kasutab kuute ühesuunalist kanalit, kolm protsessorilt mällu ning kolm mälust protsessorisse, kuid välises seadmel võib [[Peer-to-peer|P2P]] võimaldamiseks olla veel kuus kanalit lisaks. CXL.mem võimaldab kolme erinevat koherentsusmudelit HDM (''Host-managed Device Memory'') aadressiväljas: * '''HDM-H''' (''Host-only Coherent'') * '''HDM-D''' (''Device Coherent'') * '''HDM-DB''' (''Device Coherent using Back-Invalidate'') Andmevahetused jagatakse kaheks: ''Master-to-Subordinate'' (M2S) ja ''Subordinate-to-Master'' (S2M). '''M2S''' vahetustes on kolm sõnumitüüpi: * '''Req''' - ''Request without data'' * '''RwD''' - ''Request with Data'' * '''BIRsp''' - ''Back-Invalidate Response'' '''S2M''' vahetuses on samuti kolm sõnumitüüpi: * '''NDR''' - ''No Data Response'' * '''DRS''' - ''Data Response'' * '''BISnp''' - ''Back-Invalidate Snoop''<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Introduction to CXL"/><ref name="Synopsys CXL"/> [[File:CXLmemChannels.png|thumb|center|1000px|CXL.mem Kanalid]] == Versioonid ja areng == === CXL 1.x === [[Compute Express Link Consortium]] avaldas esimese CXL-i versiooni aastal 2019, versioon põhines PCIe 5.0 liidesel ning võimaldas koherentsete protokollide abil host-protsessoril juurde pääseda väliste seadmete vahemälule. <ref name="1.0 Release">Cutress, Ian. (11. märts 2019). [https://web.archive.org/web/20190311140105/https://www.anandtech.com/show/14068/cxl-specification-1-released-new-industry-high-speed-interconnect-from-intel CXL Specification 1.0 Released: New Industry High-Speed Interconnect From Intel]. ''AnandTech'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> Kohe algusest peale võeti kasutusele kõik kolm alamprotokolli: CXL.io, CXL.cache ja CXL.mem. Versioon 1.0 toetas ainult Type 2 ühendusi, aga hilisem 1.1 versioon lisas ka toe Type 3 ja Type 1 ühendustele. Kuna CXL 1.x kasutab PCIe 5.0 füüsilist kihti on andmeedastuskiirused piiratud 32 [[GT/s]], mõlemas suunas. <ref name="CXL Specifications"/><ref name="Aewin CXL">[https://www.aewin.com/application/cxl-the-key-to-memory-innovation-and-system-performance/ CXL-The Key to Memory Innovation and System Performance]. ''Aewin'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> === CXL 2.0 === 2020. Aasta novembris tuldi välja CXL 2.0 versiooniga. Olulisim täiendus oli [[kommutaator|kommuteerimine]] ([[switch|switching]]), mis tekitas toe ''[[memory pool|memory poolingule]]''. ''Memory pool'' võimaldas kuni 16 protsessoril oma väliste seadmetega olla korraga ühte mäluvälja ühendatud. ''Memory poolingu'' eelduseks olid protsessorid, millel oli CXL 2.0 tugi, välistel seadmetel võis ka olla kuni 1.0 tugi, kuna versioon on tagasiühilduv. Igale hostile määratakse eraldiseisev mäluruum ja väliseid CXL 2.0 toega seadmeid võis jagada mitmeks väiksemaks loogiliseks seadmeks, et muuta nenga suhtlemine efektiivsemaks. Lisaks lisandus ka [[hot swapping|kuumühenduse]] tugi, võimekus töötada samaaegselt [[DDR]] seadmetega ning võimekus töötada ''[[persistent memory]]'' seadmetega. Kiirused jäid samaks, 32 GT/s mõlemas suunas.<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Aewin CXL"/> === CXL 3.x === 2022. Aasta augustis avladati '''CXL 3.0'''. See põhineb uuemal PCIe 6.0 füüsilisel kihil, mis tõstis andmeedastuskiiruseid 64 GT/s kasutades [[PAM-4]] kodeeringut. Lisati tugi kangapõhisele kommuteerimisele (''switch-based fabric'') mis kasutab mitmeid omavahel võrgus ühendatud kommutaatoreid et suurendada kogu süsteemi andmeedastusvõimekust, luues kommutaatoritest suuremahulise (mitmed sajad hostid) mittelineaarse koherentse võrgustiku. Samuti toetab CXL 3.0 otsest seadmetevahelist suhtlust (''[[Peer-to-peer]]'', P2P), ehk seadmed võivad üksteisega suhelda ilma protsessori vahenduseta. Kõik CXL 3.x seadmed on tagasiühilduvad vanemate seadmetega. '''CXL 3.1''' standard avaldati 2023 novembris ning lisas täiendusi peamiselt halduse ja turvalisuse osas. Suurendati kontrolli mäluseadmete loetavuse, saadavuse ja hooldatavuse (''Reliability, Availability and Serviceability'', RAS) osas. Turvalisuse suurendamiseks võeti kasutusele TSP (''Trusted Security Protocol''), mis toetas konfidentsiaalsete arvutusülesannete täitmist. Lisaks suurendati seadmetõrgete nähtavust paremate veateadete kaudu ning suurendati administratiivsete metaandmete hulka andmeliinidel. '''CXL 3.2''' standard avaldati 2024 detsembris. Standard optimeerib mäluhaldust ning üldiselt kogu süsteemi turvalisust.<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Aewin CXL"/><ref>Dr. Sharma, Debendra Das; Moore, Danny. (6. oktoober 2022). [https://computeexpresslink.org/webinars/introducing-cxl-3-0-enabling-composable-systems-with-expanded-fabric-capabilities-320/ Introducing CXL 3.0: Enabling composable systems with expanded fabric capabilities]. ''Compute Express Link'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref><ref>Neustadter, Dana; Ruggles, Gary; Solomon, Richard. (1. juuli 2024). [https://www.synopsys.com/blogs/chip-design/cxl-3-1-standard.html CXL 3.1: How Evolving CXL Standards are Pushing Interconnects to Even Higher Performance]. ''Synopsys'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> === CXL 4.0 === 2025 novembris tuli välja '''CXL 4.0'''. Standard ehitati PCIe 7.0 füüsilisele kihile, mis tõstis andmeedastuskiirused 128 GT/s säilitades eelnevate versioonide madala latentsi ja täieliku tagasiühilduvuse. Uue võimekusena lisandus ''[[bundled ports]]'' tugi, mis võimaldab ühendada mitu välist seadet üheks loogiliseks seadmeks, suurendades nendevahelist andmeedastuskiirust. Parandati ka mäluseadmete RAS võimekust tehes tõrked nähtavamaks, muutes hooldus efektiivsemaks ning suurendades süsteemi töökindlust.<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Aewin CXL"/><ref>(4. detsember 2025). [https://computeexpresslink.org/wp-content/uploads/2025/12/CXL_4.0-Webinar_December-2025_FINAL.pdf Introducing the CXL 4.0 Specification]. ''Compute Express Link'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> == Seadmetüübid == [[File:Type1CXLDevice.png|thumb|right|200px|Type 1 CXL Seade]] CXL-seadmed jagunevad kolmeks põhiklassiks, mis kirjeldavad hosti ja seadme vahelist koherentsusmudelit. === Type 1 === Type 1 seadmed (CXL.io ja CXL.cache) on kiirendid ([[NIC]]-kaardid, [[krüptograafilised kiirendid]]), mille puudub kohalik mälu, millele host otseselt juurde pääseks. Need seadmed ei paku CXL.mem võimekust.<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Linux Kernel Docs">[https://docs.kernel.org/driver-api/cxl/devices/device-types.html The Linux Kernel Documentation]. ''Linux Kernel Docs'' (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.</ref><ref name="CXL Introduction"/> === Type 2 === [[File:Type2CXLDevice.png|thumb|right|200px|Type 2 CXL Seade]] Type 2 seadmed (CXL.io, CXL.cacke, CXL.mem) omavad lisaks täielikult koherentsele vahemälule ka muutmälu ([[DDR]], [[HMB]], jne.) näiteks [[GPU]]-d vüi [[FPGA]]-d. Selliste seadmete puhul on oluline, et host saaks kiirelt sööta ja lugeda andmeid seadmega ühendatud muutmällu või mälust, kuna need sedamed on kiired just tänu ülikiirele ühendusele mälu ja seadme vahel. Kuna kasutuses on kõik kolm protokolli on Type 2 seadmel ja hostil võimalik vastastikuselt andmeid vahetada, mis suurendab andmevahetuse efektiivsust ja vähendab latentsi, mis esineks traditsioonilise PCIe protokolli kasutaval seadmel.<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Linux Kernel Docs"/><ref name="CXL Introduction"/> === Type 3 === Type 3 seadmed (CXL.io ja CXL.mem) on mälulaiendid (''[[memory expander]]''), mis pakuvad süsteemile täiendavat mälu, ilma vajaduseta keerulise arvutusloogika jaoks. Seade teeb oma sisemise [[DRAM]] või [[NVS]] mälu hostile kättesaadavaks väga madala latentsiga.<ref name="CXL Specifications"/><ref name="Linux Kernel Docs"/><ref name="CXL Introduction"/> [[File:Type3CXLDevice.png|thumb|center|200px|Type 3 CXL Seade]] == Kasutusvaldkonnad == CXL leiab laialdast kasutust valdkondades, kus on tegu suurte andmehulkade ja suurte töötlemiskiirustega ning on oluline, et ühendused oleksid madala latentsiga ning süsteem paindliku mälukasutusega. Sellisteks on näiteks [[andmekeskused]], [[tehisintellekt]], [[masinõpe]] ja [[pilvandmetöötlus]]. Seni on CXL püsinud pigem eemal [[PC]] tüüpi arvutitest, CXL-i boonused PCIe ees on tavaarvutis märkamatud, ning CXL-i toe saavutamiseks tuleb soetada väga kallist riistvara. Üks näide tavakasutajale kättesaadavast CXL-toega seadmest on Gygabyte AI TOP CXL R5X4 laienduskaart, mis võimaldab osadel [[Intel]] [[Xeon]] ja [[AMD]] [[Threadripper]] süsteemil kasutada CXL-i.<ref>[https://www.gigabyte.com/PC-Accessory/AI-TOP-CXL-R5X4 Gygabyte AI TOP CXL R5X4]. ''Gygabyte'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> Andmekeskustes võimaldab CXL ressursse disagregeerida, eraldades mälu ja kiirendi füüsilisest serverist ning jagades neid dünaamiliselt mitme süsteemi vahel. Praktikas kasutatakse selleks CXL-põhiseid mälulaiendusseadmeid, näiteks [[Samsung]]<ref>[https://semiconductor.samsung.com/cxl-memory/ Empowering scalable and shareable memory architecture with CXL]. ''Samsung Semiconductor'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> ja [[SK Hynix]]<ref>Lee, Kyungsoo. (26. jaanuar 2024). [https://research.skhynix.com/blog/detail/improving-key-value-cache-performance-with-cxl-based-memory-expansion Improving Key-Value Cache Performance With Heterogeneous Memory Tiering: A Case Study of Compute-Express-Link-Based Memory Expansion]. ''Skhynix'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> CXL mälumoodulid, mis võimaldavad serverite DRAM-i mahtu laiendada ilma protsessorit või emaplaati muutmata. Lisaks kasutatakse CXL kontrollerlahendusi, näiteks Astera Labs seadmeid, mis võimaldavad ''memory pooling''<nowiki/>'ut ja ressursside jaotamist andmekeskuse tasandil.<ref>[https://www.asteralabs.com/products/leo-cxl-smart-memory-controllers/ Astera Labs Leo CXL Smart Memory Controllers]. ''AsteraLabs'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> Tehisintellekti ja masinõppe rakendustes vähendab CXL andmete liigutamise vajadust protsessori ja kiirendite vahel, võimaldades koherentset mälukasutust<ref>Do, Vanessa. (9. aprill 2025). [https://computeexpresslink.org/blog/boosting-ai-performance-with-cxl-3818/ Boosting AI Performance with CXL]. ''Compute Express Link'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref>. [[NVIDIA]] GPU-põhistes süsteemides ja [[Intel]] [[Xeon]] platvormides võimaldab CXL jagatud mäluruumi kasutamist, mis parandab suurte mudelite treenimise tõhusust.<ref>Medhioub, Ahmed. (märts 2025). [https://www.nvidia.com/en-us/on-demand/session/gtc25-exs74246/ No Memory Left Behind: How CXL Unlocks the Full Potential of AI (Presented by Astera Labs)]. ''nvidia'' (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.</ref><ref>Sehgal, R.; Tanna, V.; Petrucci, V.; Godbole A. (11. detsember 2024). [https://www.intel.com/content/www/us/en/content-details/842211/optimizing-system-memory-bandwidth-with-micron-cxl-memory-expansion-modules-on-intel-xeon-6-processors.html Optimizing System Memory Bandwidth with Micron CXL™ Memory Expansion Modules on Intel® Xeon® 6 Processors]. ''Intel'' (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.</ref> Samuti on [[AMD]] serveriprotsessorid osa CXL-toega platvormidest, mis toetavad kiirendite otsest juurdepääsu mälule. <ref>[https://www.amd.com/en/partner/articles/4th-generation-amd-epyc.html AMD EPYC™ Processors: Introducing the Next Generation of Server Processors]. ''AMD'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> Pilvandmetöötluses toetab CXL ressursside paindlikku jaotamist, võimaldades mälu ja kiirendite dünaamilist ümberkonfigureerimist vastavalt töökoormisele.<ref>(17. aprill 2026). [https://www.cit.tum.de/en/cit/news/article/cxl-research-reshaping-cloud-computing/ How CXL Research at TUM is Reshaping the Future of Cloud Computing]. ''Techical University of Munich'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> [[Microsoft]] [[Azure]] kasutab CXL-põhiseid lahendusi suure mälumahuga virtuaalmasinates, et toetada andmemahukaid rakendusi ja tehisintellekti töökoormusi.<ref>Elyze-Ge_Hylander. (18. november 2025). [https://techcommunity.microsoft.com/blog/sapapplications/azure-delivers-the-first-cloud-vm-with-intel-xeon-6-and-cxl-memory---now-in-priv/4470067 Azure delivers the first cloud VM with Intel Xeon 6 and CXL memory - now in Private Preview]. ''Microsoft'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> == Memory disaggregation and pooling == ''[[Memory disaggregation]]'' on arhitektuur, mis eraldab seadme mälu seadme protsessorist. Need eraldatud mäluressursid kogutakse kokku üheks suureks mälualaks (''[[memory pool]]'') mida süsteemi erinevad komponendid saavad ühiselt kasutada. Selline süsteem on juba iseenesest kiirem ja efektiivsem standardsest süsteemist, kus iga seade haldab oma isiklikku mälu ning host-protsessor vahendab seadmete vahel andmeid. Sellisesse süsteemi on väga kerge sisse viia muudatusi, näiteks suurendada mälumahtu ühele serverile mingi teise, hetkel kasutamata, serveri arvelt. Mälu disagregatsioon jagub üldiselt kaheks: loogiline ja füüsiline. *'''Loogilise disagregatsiooni''' korral on standardsed eraldiseisvad serverid omavahel võrgustikku ühendatud, mis ühendab vastavalt serverite arvutusvõimekuse ja mälud omavahel. *'''Füüsilise disagregatsiooni''' korral on mälu ja arvutuselemendid eraldi ning ei moodusta eraldiseisvaid süsteeme. Leidub ka hübriidlahendusi, kus on ühendatud mitmed iseseisvad serverid ning veel lisaks ka arvutus ja mälumoodulid. Need ühendatakse läbi kangapõhiste kommutaatorite (''fabric-based switching'') ning tänu CXL-ile on võimelised samamoodi oma ressursse jagama.<ref>Al Maruf, Hasan; Chowdhury, Mosharaf. (6. mai 2023). [https://arxiv.org/pdf/2305.03943 Memory Disaggregation: Advances and Open Challenges]. ''Arxiv'' (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.</ref> == Võrdlus teiste tehnoloogiatega == [[PCIe]] on laialdaselt kasutatav andmeedastusstandard, kuid see võimaldab ainult suhtlust protsessori ja välise seadme vahel. Kui väline seade vajab protsessorilt andmeid peab need protsessorilt seadmesse üle kopeerima. CXL muudab kogu andmevälja koherentseks, mis vähendab vajadust andmeid ringi liigutada. PCIe eeliseks on väga lai levik ning võrdlemisi odav hind, praktiliselt iga moodsam arvutiseade kasutab PCIe liidest ning PCIe on võrreldes CXL-iga lihtsam.<ref name="CXL Specifications"/> Ühendustehnoloogiad nagu [[NVIDIA]] [[NVLink]] ja [[AMD]] [[Infinity Fabric]] on sarnaselt CXL protokolliga väga suure jõudlusega arhitektuurid, kuid on ehitatud kitsamate ülesannete täitmiseks. NVLink on mõeldud eelkõige [[GPU]]-[[GPU]] ja [[GPU]]-[[CPU]] vahelisteks ühendusteks ning nõuab erilist liidest. Infinity Fabric seevastu on mõeldud just protsessorite ja [[SoC]] siseste ühenduste jaoks ühendades CPU tuumasid, mälu kontrollereid ja [[sisend/väljund|I/O]] mooduleid.<ref>[https://www.nvidia.com/en-eu/products/workstations/nvlink-bridges/ NVIDIA NVLink]. ''nvidia'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref><ref>Singh, Tanveer. (18. jaanuar 2025). [https://www.xda-developers.com/what-is-infinity-fabric-amd-ryzen-cpu/ What exactly is AMD's Infinity Fabric?]. ''XDA developers'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> == Tarkvaratugi ja Operatsioonisüsteemid == CXL-i efektiivne kasutamine eeldab lisaks riistvarale ka sobivat tarkvaratuge. Kaasaegsed [[operatsioonisüsteem]]id, näiteks [[Linux]]i kernel, sisaldavad mehhanisme CXL-seadmete tuvastamiseks ja haldamiseks alates versioonist 5.12, kus lisati esmane tugi CXL 2.0 mäluseadmetele.<ref>(9. august 2021). [https://kernelnewbies.org/Linux_5.12#CXL_.28Compute_Express_Link.29 Linux 5.12 release notes]. ''Kernelnewbies'' (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.</ref> Hilisemates versioonides (nt 6.x seeria) on tuge laiendatud, hõlmates mälupoolimist, seadmete haldust ning vigade käsitlemist.<ref>Larabel, Michael. (29. juuli 2024). [https://www.phoronix.com/news/Linux-6.11-CXL The Current State Of CXL Support On Linux]. ''Phoronix'' (inglise). Vaadatud 3. mail 2026.</ref> Operatsioonisüsteem vastutab mäluhalduse eest, sealhulgas kohaliku ja kaugmälu eristamise ning optimaalse kasutamise eest, kasutades [[NUMA]]-laadseid mudeleid. CXL-i puhul võib süsteemi füüsiline mälu koosneda mitmest allikast, näiteks protsessori lokaalsest [[DRAM]]-ist ja CXL kaudu ühendatud mäluseadmetest. Operatsioonisüsteem või rakenduskeskkond otsustab, millised andmed paigutatakse kiiremasse lokaalsesse mällu ja millised aeglasemasse, kuid mahukamasse kaugmällu.<ref name="CXL Specifications" /> == Turvalisus == CXL-i kasutamine jagatud mälukeskkondades esitab olulisi turvalisuse nõudeid, kuna mitu hosti ja CXL-seadet võivad pääseda ligi samadele mäluresurssidele, spetsifikatsioon sisaldab mitmeid turvamehhanisme nagu IDE ja TSP.<ref name="CXL Specifications"/> Üks põhilisi mehhanisme on Integrity and Data Encryption (IDE), mis rakendab AES-GCM krüptograafiat kogu CXL-liikluse kaitsmiseks. IDE töötab riistvaratasemel, lisades minimaalse latentsuse ning tagades andmete terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, takistades nende muutmist või pealtkuulamist.<ref name="CXL Specifications" /> Hilisemates CXL-versioonides tutvustati ka Trusted Security Protocol (TSP), mis võimaldab seadmete autentimist, võtmehaldust ning konfidentsiaalset andmetöötlust. TSP on oluline eelkõige olukordades, kus erinevad organisatsioonid jagavad sama füüsilist infrastruktuuri.<ref name="CXL Specifications" /><ref>Blankenship, Rob; Wagh, Mahesh. (veebruar 2024). [https://computeexpresslink.org/wp-content/uploads/2024/03/CXL_3.1-Webinar-Presentation_Feb_2024.pdf Introducing the CXL 3.1 Specification]. ''Compute Express Link'' (inglise). Vaadatud 2. mail 2026.</ref> Need turvamehhanismid tagavad, et mälule pääsevad ligi ainult volitatud seadmed ning et andmete muutmine või pealtkuulamine ei ole võimalik. Omadused on suure tähtsusega pilve- ja andmekeskuste keskkondades, kus sama riistvara võib teenindada sadu või tuhandeid virtuaalseid töökoormusi. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Arvutisiinid}} [[Kategooria:Arvutisiinid]] [[Kategooria:Jadasiinid]] b817qrz0b4f4nscg3197prvxjavh6hk Vesiniktöödeldud taimeõli 0 714968 7157312 7153303 2026-05-19T17:44:41Z Emi123K 229324 Emi123K teisaldas lehekülje [[Mustand:Vesiniktöödeldud taimeõli]] pealkirja [[Vesiniktöödeldud taimeõli]] alla: Artikkel valmis 7153303 wikitext text/x-wiki '''Vesiniktöödeldud taimeõli''' (lühend '''HVO''', ingl.k. ''Hydrotreated Vegetable Oil'') on taastuv ning parafiinne [[diislikütus]], mida toodetakse mitmesugustest [[Taimeõli|taimsetest õlidest]] ja loomsetest [[Rasvad|rasvadest]].<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Banerjee |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Sharma |eesnimi2=R. |perekonnanimi3=Chisti |eesnimi3=Y. |perekonnanimi4=Banerjee |eesnimi4=U. C. |kuupäev=2002 |pealkiri=Botryococcus braunii: A Renewable Source of Hydrocarbons and Other Chemicals. |url=https://www.tandfonline.com/doi/abs/10.1080/07388550290789513 |ajakiri=Critical Reviews in Biotechnology |aastakäik=22 |üksiknumber=3 |lehekülg=245–279 |doi=10.1080/07388550290789513 |via=Taylor & Francis|vaadatud=13. mail 2026}}</ref> HVO on keemiliselt võrreldav fossiilse diislikütusega ning sobib kasutamiseks olemasolevates [[Diiselmootor|diiselmootorites]] ilma tehniliste muudatusteta niinimetatud [[Drop-in kütusena|''drop-in'' kütusena]].<ref name=":0" /> HVO tootmisel kasutatakse taimeõlide ja loomsete rasvade [[Hüdrogeenimine|hüdrogeenimist]] ehk vesinikuga töötlemist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Ilves |eesnimi=R. |kuupäev=2023 |pealkiri=Taastuvad transpordikütused Eestis: regulatsioonid, statistika ja mootorikatsete tulemused. |url=https://s3web.emu.ee/emuweb/emuweb/s3fs-public/2025-04/Lühiülevaade_2023_november_2.pdf |vaadatud=13. mail 2026 |väljaandja=Eesti Maaülikool}}</ref> Kasutatakse ka [[Katalüsaator|katalüsaatoreid]] ning kõrget temperatuuri ja rõhku. Hüdrotöötlusprotsessi käigus eemaldatakse hapnik [[Triglütseriidid|triglütseriididest]] ja/või [[Rasvhapped|rasvhapetest]] koosnevatest lähteainetest ning saadakse sirge ahelaga süsivesinikud ehk [[parafiinid]]. Sõltuvalt tooraine omadustest ja protsessi tingimustest võivad saadud kütused erineda oma molekuli suuruse ja omaduste poolest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hájek |eesnimi=Martin |perekonnanimi2=Vávra |eesnimi2=Aleš |perekonnanimi3=de Paz Carmona |eesnimi3=Héctor |perekonnanimi4=Kocík |eesnimi4=Jaroslav |kuupäev=2021-09-17 |pealkiri=The Catalysed Transformation of Vegetable Oils or Animal Fats to Biofuels and Bio-Lubricants: A Review |url=https://www.mdpi.com/2073-4344/11/9/1118 |ajakiri=Catalysts |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=9 |lehekülg=1118 |doi=10.3390/catal11091118 |issn=2073-4344|vaadatud=13. mail 2026}}</ref> == Omadused == HVO eristub tavapärasest [[Biodiislikütus|biodiislikütusest]] kõrge [[Tsetaaniarv|tsetaaniarvu]], hea [[Oksüdatsioonistabiilsus|oksüdatsioonistabiilsuse]], pikaajalise säilivuse ja külmakindlate omaduste poolest. Kütus ei sisalda [[Väävel|väävlit]], [[Aromaatsed ühendid|aromaatseid ühendeid]] ega [[Hapnik|hapnikku]], mis vähendab [[Heitgaas|heitgaaside]] tahkete osakeste ja muude saasteainete teket. Euroopa standardi järgi liigitatakse HVO parafiinsete diislikütuste hulka ning see vastab standardile [[EN 15940]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mussa |eesnimi=Nur-Sultan |perekonnanimi2=Toshtay |eesnimi2=Kainaubek |perekonnanimi3=Capron |eesnimi3=Mickael |kuupäev=2024-07-14 |pealkiri=Catalytic Applications in the Production of Hydrotreated Vegetable Oil (HVO) as a Renewable Fuel: A Review |url=https://www.mdpi.com/2073-4344/14/7/452 |ajakiri=Catalysts |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=7 |lehekülg=452 |doi=10.3390/catal14070452 |issn=2073-4344|vaadatud=13. mail 2026}}</ref> == Tooraine == Vesiniktöödeldud taimeõli peamisteks tooraineteks on triglütseriididel põhinevad taimse‑ ja loomse päritoluga õlid. Levinumad näited on rapsi-, soja-, päevalille-, palmi-, oliivi- ja linaseemneõli, aga ka taimsed ja loomsed [[Kõrvalsaadus|kõrvalsaadused]] ning jääkrasvad, nagu tallõli ja kasutatud toiduõlid ja -rasvad. Lisaks uuritakse alternatiivseid tooraineallikaid, sealhulgas [[Mikroorganismid|mikroorganismidest]] (nt vetikad, bakterid, pärmid ja hallitusseened) toodetud õlisid, putukaõli (näiteks musta sõdurkärbse vastsetest), geenitehnoloogia abil toodetud lähteaineid ning [[Biomass|biomassist]] pärinevaid õlisid.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zeman |eesnimi=Petr |perekonnanimi2=Hönig |eesnimi2=Vladimír |perekonnanimi3=Kotek |eesnimi3=Martin |perekonnanimi4=Táborský |eesnimi4=Jan |perekonnanimi5=Obergruber |eesnimi5=Michal |perekonnanimi6=Mařík |eesnimi6=Jakub |perekonnanimi7=Hartová |eesnimi7=Veronika |perekonnanimi8=Pechout |eesnimi8=Martin |kuupäev=2019-04-04 |pealkiri=Hydrotreated Vegetable Oil as a Fuel from Waste Materials |url=https://www.mdpi.com/2073-4344/9/4/337 |ajakiri=Catalysts |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=4 |lehekülg=337 |doi=10.3390/catal9040337 |issn=2073-4344|vaadatud=13. mail 2026}}</ref> Loomsete rasvade puhul on oluline ka nende ekstraheerimismeetod, sest madalatel temperatuuridel sisaldavad [[märgtöötlusel]] saadud rasvad vähem lämmastikühendeid, mis võivad suurtemates kogustes biokütuse tootmisel kasutatavaid katalüsaatoreid inaktiveerida. Seetöötu madalama temperatuuriga märgtöötkus sobib paremini kvaliteetse parafiinse kütuse tootmiseks.<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2025-10-15 |pealkiri=Understanding catalyst deactivation in an industrial green hydrotreater and its correlation with catalyst composition |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378382025000840 |ajakiri=Fuel Processing Technology |keel=en-US |aastakäik=276 |lehekülg=108260 |doi=10.1016/j.fuproc.2025.108260 |issn=0378-3820|vaadatud=13. mail 2026}}</ref> == Kasutusalad == Vesiniktöödeldud taimeõli kasutatakse peamiselt diislikütusena transpordis, sealhulgas maantee‑, mere‑ ja lennundussektoris, põllumajanduses, ehituses ja statsionaarsetes mootorites. Tänu oma keemilisele sarnasusele fossiilse diislikütusega sobib HVO kasutamiseks juba olemasolevates diiselmootorites ilma tehniliste muudatusteta.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}}{{JÄRJESTA:Mustand:Vesiniktöödeldud taimeõli}} [[Kategooria:Energeetika]] [[Kategooria:Kütused]] __SISUKORDEES__ 9lxdmt5wgob08vfatc8kvn7wtlhxl3e Norra bunad 0 715176 7157198 7155584 2026-05-19T12:32:04Z Emma-Lotta Kuldmaa 229614 7157198 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''''Bunad''''' on [[Norra]] traditsiooniline rahvarõivas. Sõna ''bunad'' viitab üldiselt pidulikele rõivastele, mis on inspireeritud ajaloolistest talurahvariietest. Kõige suuremaks inspiratsiooniks ''bunadide'' kujunemisel olid riided, mida kanti Norras peamiselt [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand|19. sajandil]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Strand |eesnimi=S |pealkiri=The Norwegian bunad: Peasant dress, embroidered costume, and national symbol. The Journal of Dress History. |aasta=2018}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hertz |eesnimi=C |pealkiri=Dressing with purpose: Belonging and resistance in Scandinavia |kirjastus=Indiana University Press |aasta=2021 |lehekülg=83-86}}</ref> [[Fail:Mother and child in traditional Norwegian bunad, St. Paul, Minnesota - DPLA - 84378a131b518c126de5aa98de93eb8a.jpg|pisi]] == Bunad’i traditsioonid tänapäeval == Tänapäevases ühiskonnas võib kohata tänavapildis ''bunadeid'' peamiselt rahvuslikel ning muudel olulistel sündmustel. ''Bunadeid'' kantakse traditsiooniliselt pulmades, leeriõnnistamistel ehk konfirmatsioonidel ning Norra põhiseaduse päeval [[17. mai|17. mail]]. Nagu rahvariiete puhul tavapärane, sümboliseerib ka ''bunad'' Norras rahvuslikku uhkust ning austust kultuuri ja sealsete traditsioonide vastu. ''Bunad'' sümboliseerib ka regionaalset kuuluvust, sest enamikku ''bunadeid'' saab nende disainierinevuste tõttu seostada Norras erinevate piirkondadega.<ref name=":1" /> ''Bunadide'' traditsioon võib tugineda varasematele rahvariietele, kuid tänapäevasele „''bunad''’i kultuurile“ andis hoo sisse 19. sajandi lõpus  ja [[20. sajand|20. sajandi]] alguses aset leidnud [[Rahvusromantism|rahvusromantiline]] liikumine. Liikumise eesmärk oli siduda ning tugevdada Norra kui ühtse riigi rahvuslikku ning kultuurilist identiteeti just poliitiliste muutuste ja rahvusluse tõusuperioodil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Bunadide ajalugu == Norra ''bunadide'' ajaloolised juured ulatuvad traditsioonilisse rõivastusse, mida kandsid Norra talupojad ja töölised enne 19. sajandil toimunud industrialiseerimist. Rahvarõivad erinesid piirkonniti. Need sõltusid kliimast, kohalikest materjalidest ja piirkonna käsitöötraditsioonidest. Läbivateks põhielementideks olid puhtast villast seelikud, tikitud pihikud, pikad põlled ning dekoratiivne hõbeehe ehk ''sølje,'' mida kanti peamiselt rinnus. <ref name=":1" /> Suurele osale rahvast oli omane kanda ''bunadeid'' nii igapäevastes olukordades kui ka pidulikel puhkudel kuni 19. sajandini. Huvi rahvakultuuri ning traditsioonide vastu tõusis 19. sajandil, kui Norras hakati edendama omaenda eristuvat rahvuslikku kultuuripärandit. Sellel perioodil hakati rahvarõivaid süvitsi ning süstemaatiliselt uurima, dokumenteerima ja taaselustama kui osana laiemast kultuurilisest liikumisest, mis väärtustas Norra [[Folkloor|folkloori]], keelt ja Norra maaelule omaseid traditsioone<ref name=":0" />. Tänu huvitõusule Norra kultuuri ning traditsioonide vastu hakati rahvariideid üha enam käsitlema Norra riikliku identiteedi ja autentsuse sümbolina.<ref name=":1" />{{Viited}} l21heyhsf92gwv6w6d7f8s9p1jx5xi5 7157202 7157198 2026-05-19T12:42:50Z Emma-Lotta Kuldmaa 229614 7157202 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''''Bunad''''' on [[Norra]] traditsiooniline [[Rahvarõivad|rahvarõivas]]. Sõna ''bunad'' viitab üldiselt pidulikele rõivastele, mis on inspireeritud ajaloolistest talurahvariietest. Kõige suuremaks inspiratsiooniks ''bunadide'' kujunemisel olid riided, mida kanti Norras peamiselt [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand|19. sajandil]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Strand |eesnimi=S |pealkiri=The Norwegian bunad: Peasant dress, embroidered costume, and national symbol. The Journal of Dress History. |aasta=2018}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hertz |eesnimi=C |pealkiri=Dressing with purpose: Belonging and resistance in Scandinavia |kirjastus=Indiana University Press |aasta=2021 |lehekülg=83-86}}</ref> [[Fail:Mother and child in traditional Norwegian bunad, St. Paul, Minnesota - DPLA - 84378a131b518c126de5aa98de93eb8a.jpg|pisi|Ema ja tütar traditsioonilistes Norra rahvariietes]] == Bunad’i traditsioonid tänapäeval == Tänapäevases ühiskonnas võib kohata tänavapildis ''bunadeid'' peamiselt rahvuslikel ning muudel olulistel sündmustel. ''Bunadeid'' kantakse traditsiooniliselt pulmades, leeriõnnistamistel ehk konfirmatsioonidel ning Norra põhiseaduse päeval [[17. mai|17. mail]]. Nagu rahvariiete puhul tavapärane, sümboliseerib ka ''bunad'' Norras rahvuslikku uhkust ning austust kultuuri ja sealsete traditsioonide vastu. ''Bunad'' sümboliseerib ka regionaalset kuuluvust, sest enamikku ''bunadeid'' saab nende disainierinevuste tõttu seostada Norras erinevate piirkondadega.<ref name=":1" /> ''Bunadide'' traditsioon võib tugineda varasematele rahvariietele, kuid tänapäevasele „''bunad''’i kultuurile“ andis hoo sisse 19. sajandi lõpus  ja [[20. sajand|20. sajandi]] alguses aset leidnud [[Rahvusromantism|rahvusromantiline]] liikumine. Liikumise eesmärk oli siduda ning tugevdada Norra kui ühtse riigi rahvuslikku ning kultuurilist identiteeti just poliitiliste muutuste ja rahvusluse tõusuperioodil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Bunadide ajalugu == Norra ''bunadide'' ajaloolised juured ulatuvad traditsioonilisse rõivastusse, mida kandsid Norra talupojad ja töölised enne 19. sajandil toimunud industrialiseerimist. Rahvarõivad erinesid piirkonniti. Need sõltusid [[Kliima|kliimast]], kohalikest materjalidest ja piirkonna käsitöötraditsioonidest. Läbivateks põhielementideks olid puhtast villast seelikud, tikitud pihikud, pikad põlled ning dekoratiivne hõbeehe ehk ''sølje,'' mida kanti peamiselt rinnus. <ref name=":1" /> Suurele osale rahvast oli omane kanda ''bunadeid'' nii igapäevastes olukordades kui ka pidulikel puhkudel kuni 19. sajandini. Huvi rahvakultuuri ning traditsioonide vastu tõusis 19. sajandil, kui Norras hakati edendama omaenda eristuvat rahvuslikku kultuuripärandit. Sellel perioodil hakati rahvarõivaid süvitsi ning süstemaatiliselt uurima, dokumenteerima ja taaselustama kui osana laiemast kultuurilisest liikumisest, mis väärtustas Norra [[Folkloor|folkloori]], keelt ja Norra maaelule omaseid traditsioone<ref name=":0" />. Tänu huvitõusule Norra kultuuri ning traditsioonide vastu hakati rahvariideid üha enam käsitlema Norra riikliku identiteedi ja autentsuse sümbolina.<ref name=":1" />{{Viited}} sev3zbkbhd5bufc0mc6ezvy9vqhnkwz 7157203 7157202 2026-05-19T12:44:01Z Emma-Lotta Kuldmaa 229614 Koostasin teksti, lisasin mõisteid ja pildi. 7157203 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} '''''Bunad''''' on [[Norra]] traditsiooniline [[Rahvarõivad|rahvarõivas]]. Sõna ''bunad'' viitab üldiselt pidulikele rõivastele, mis on inspireeritud ajaloolistest talurahvariietest. Kõige suuremaks inspiratsiooniks ''bunadide'' kujunemisel olid riided, mida kanti Norras peamiselt [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand|19. sajandil]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Strand |eesnimi=S |pealkiri=The Norwegian bunad: Peasant dress, embroidered costume, and national symbol. The Journal of Dress History. |aasta=2018}}</ref> <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Hertz |eesnimi=C |pealkiri=Dressing with purpose: Belonging and resistance in Scandinavia |kirjastus=Indiana University Press |aasta=2021 |lehekülg=83-86}}</ref> [[Fail:Mother and child in traditional Norwegian bunad, St. Paul, Minnesota - DPLA - 84378a131b518c126de5aa98de93eb8a.jpg|pisi|Ema ja tütar traditsioonilistes Norra rahvariietes]] == Bunad’i traditsioonid tänapäeval == Tänapäevases ühiskonnas võib kohata tänavapildis ''bunadeid'' peamiselt rahvuslikel ning muudel olulistel sündmustel. ''Bunadeid'' kantakse traditsiooniliselt pulmades, leeriõnnistamistel ehk konfirmatsioonidel ning Norra põhiseaduse päeval [[17. mai|17. mail]]. Nagu rahvariiete puhul tavapärane, sümboliseerib ka ''bunad'' Norras rahvuslikku uhkust ning austust kultuuri ja sealsete traditsioonide vastu. ''Bunad'' sümboliseerib ka regionaalset kuuluvust, sest enamikku ''bunadeid'' saab nende disainierinevuste tõttu seostada Norras erinevate piirkondadega.<ref name=":1" /> ''Bunadide'' traditsioon võib tugineda varasematele rahvariietele, kuid tänapäevasele „''bunad''’i kultuurile“ andis hoo sisse 19. sajandi lõpus  ja [[20. sajand|20. sajandi]] alguses aset leidnud [[Rahvusromantism|rahvusromantiline]] liikumine. Liikumise eesmärk oli siduda ning tugevdada Norra kui ühtse riigi rahvuslikku ning kultuurilist identiteeti just poliitiliste muutuste ja rahvusluse tõusuperioodil.<ref name=":0" /><ref name=":1" /> == Bunadide ajalugu == Norra ''bunadide'' ajaloolised juured ulatuvad traditsioonilisse rõivastusse, mida kandsid Norra talupojad ja töölised enne 19. sajandil toimunud industrialiseerimist. Rahvarõivad erinesid piirkonniti. Need sõltusid [[Kliima|kliimast]], kohalikest materjalidest ja piirkonna käsitöötraditsioonidest. Läbivateks põhielementideks olid puhtast villast seelikud, tikitud pihikud, pikad põlled ning dekoratiivne hõbeehe ehk ''sølje,'' mida kanti peamiselt rinnus. <ref name=":1" /> Suurele osale rahvast oli omane kanda ''bunadeid'' nii igapäevastes olukordades kui ka pidulikel puhkudel kuni 19. sajandini. Huvi rahvakultuuri ning traditsioonide vastu tõusis 19. sajandil, kui Norras hakati edendama omaenda eristuvat rahvuslikku kultuuripärandit. Sellel perioodil hakati rahvarõivaid süvitsi ning süstemaatiliselt uurima, dokumenteerima ja taaselustama kui osana laiemast kultuurilisest liikumisest, mis väärtustas Norra [[Folkloor|folkloori]], keelt ja Norra maaelule omaseid traditsioone<ref name=":0" />. Tänu huvitõusule Norra kultuuri ning traditsioonide vastu hakati rahvariideid üha enam käsitlema Norra riikliku identiteedi ja autentsuse sümbolina.<ref name=":1" /> == Viited == {{Viited}} k2odqhpnsze3yzcvnukl9mhwfbi8num Jalutuskepp 0 715191 7157238 7155828 2026-05-19T13:57:33Z Sillerkiil 58396 7157238 wikitext text/x-wiki [[Fail:Elderly_swagman.jpg|pisi|Eakas sulane jalutuskepiga ([[Austraalia]], 1901)]] '''Jalutuskepp''' (vananenud variant spatsiirtokk) on käimisel toeks olev või moe tõttu kasutatav kepp,<ref>{{Netiviide |pealkiri=Otsing - jalutuskepp |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/est,eng,rus/eki/jalutuskepp/1/est |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=sonaveeb.ee |keel=et}}</ref> mida võidakse kasutada ka tasakaalu tagamiseks, toetamiseks või hea rühi säilitamiseks. Mõned kepid on ka [[Mood|moeaksessuaarid]], [[Enesekaitse|enesekaitsevahendid]], staatuse sümbolid<ref>Ulrich Klever: ''Spazierstöcke. Zierde, Werkzeug und Symbol''. Callwey, München 1984, S. 12–19.</ref>. [[File:Walking stick made from glass (Järvakandi Klaasimuuseum).jpg|thumb|vasakul|Klaasist jalutuskepp ([[Järvakandi Klaasimuuseum]])]]Jalutuskeppe on erineva kuju ja suurusega ning valmistatud mitmesugustest materjalidest.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mida peaks silmas pidama jalutuskepi valimisel? |url=https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/73650903/mida-peaks-silmas-pidama-jalutuskepi-valimisel |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=Eesti Naine |keel=et}}</ref> [[Puue|Puudega]] inimesed võivad mõnda tüüpi keppi kasutada karguna. Jalutuskepi erinevaid versioone on kasutatud ka enesekaitsevahendina ning see võib sisaldada [[Mõõk|mõõka]], [[nuga]] või tulirelva. Samuti võib jalutuskepp toimida ühtlasi istmena ja sisaldada muid abivahendeid, näiteks kaarti. Matkajad kasutavad pikemaid [[Matkakepp|matkakeppe]], sarnased on palverändurite kepid, mida kasutatakse toeks ülesmäge minnes või pidurina allamäge libisedes, Eestis näiteks ka soode ületamiseks ja kaitseks loomade eest. [[Fail:1893_Novelty_Cane_Map_of_the_Chicago_World's_Fair_or_Columbian_Exposition_-_Geographicus_-_ChicagoWorldsFair-columbiannovelty-1893.jpg|pisi|Kaarti sisaldav jalutuskepp (1893. aasta Chicago [[Maailmanäitus|Maailmanäitusel]])]] == Ajalugu == [[Fail:3-piece walking stick, cognac ampoule inside the button (Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum).jpg|pisi|vasakul|[[Fail:3-piece walking stick, cognac ampoule inside the button (Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum).jpg|pisi|vasakul]]Kolmeosaline kokkupandav jalutuskepp, mille käepidemes on konjakiampull ([[Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum|Kindral Laidoneri muuseum]])]] Esimesed kepid valmistati arvatavasti lihtsalt murtud okstest. Hiljem on keppide kasutusviisid, tähendus ja vorm mitmekesistunud. Näiteks leidub keppe sageli Vana-Egiptuse [[Hauapanus|hauapanuste]] hulgas. Neid ei tohiks aga segi ajada kõrgete ametnike keppidega, mis oma lühiduse tõttu kõndimiseks sobimatud olid. Kepp oli egiptlaste jaoks väärtuslik ka pärast surma, nagu tõendavad kuningas [[Tutanhamon|Tutanhamoni]] hauakambrist leitud esemed. Tema hauast leiti üle 100 kepi, arvatavasti tema aitamiseks ja kaitsmiseks teispoolsuses.<ref>Ulrich Klever: ''Spazierstöcke. Zierde, Werkzeug und Symbol''. Callwey, München 1984, S. 12/13.</ref><ref>Ali Hassan: ''Stöcke und Stäbe im Pharaonischen Ägypten''. Deutscher Kunstverlag, München 1976.</ref> === Tööstusrevolutsioon === Industrialiseerimisajastul hakkasid leidlikud inimesed kepile üha uusi lisafunktsioone looma. Registreeriti arvukalt [[Patent|patente]] mitmesugustele kurioossetele kepivariatsioonidele, sealhulgas sellistele leiutistele nagu jalgrattakepp, mille külge on kinnitatud omamoodi kokkupandav hädaolukorra jalgratas, või tuntumatele leiutistele nagu kepiga vari, kepiflööt, nn kepimõõk või ka kepipüstol.<ref name="Klever1988-system">Ulrich Klever: ''Spazierstöcke. Zierde, Werkzeug und Symbol''. Callwey, München 1984, S. 54–62.</ref><ref name="Dike1982-system">Catherine Dike: ''Les Cannes à système. Un monde fabuleux et méconnu''. Les Éditions de l'Amateur, Paris 1982.</ref> == Versioonid == === Dekoratiivkepid === [[Fail:A_walking_stick_made_of_hazel,_drying_cracks_filled_with_fluorescent_paint_(Estonia,_2025).png|pisi|Sarapuust valmistatud jalutuskepp, kuivamispraod täidetud helenduva värviga]]Dekoratiivsed kepid olid mõeldud eelkõige omaniku ehtimiseks ja tema staatuse tõstmiseks, nende funktsioon oli enamasti esteetiline. Nende dekoratiivsete keppide materjalide ja kujude mitmekesisust piiras vaid neid valmistanud käsitööliste kujutlusvõime. Väga populaarsete materjalide hulka kuulusid elevandiluu, kuld, hõbe, portselan, juveelid, email ja isegi klaas.<ref>Ulrich Klever: ''Spazierstöcke. Zierde, Werkzeug und Symbol''. Callwey, München 1984, S. 222–228.</ref><ref>Markus Mergenthaler (Hrsg.): ''StockTanz. Spazierstöcke aus drei Jahrhunderten. Sammlung Dennerlein''. Katalog Knauf-Museum Iphofen. Nünnerich-Asmus, Oppenheim 2025, S. 148–174.</ref> [[Fail:Wood_sword_cane_of_Jean_Baptiste_Faribault.jpg|pisi|vasakul|Mõõka sisaldav jalutuskepp]] === Nikerdatud jalutuskepid === Nikerdatud jalutuskepid on mõeldud pigem selle valmistaja meisterlikkusele tähelepanu tõmbamiseks. Seetõttu valmistati neid keppe mitte tingimata väärtuslikest materjalidest (nagu dekoratiivkepid) ning [[Fail:O'Hea_the_genius_of_the_bill.jpg|pisi|vasakul|Iirlase kujutamine ''shillelagh'' kepiga 1881. aasta väljaandes]] [[Fail:Eriegun1.jpg|pisi|Tulirelvaga kombineeritud jalutuskepp]] ennekõike kaunistati neid keerukate [[Nikerdamine|nikerdustega]] ja sageli käsitsi.<ref>Ulrich Klever: ''Spazierstöcke. Zierde, Werkzeug und Symbol''. Callwey, München 1984, S. 45–53.</ref> === Multifunktsionaalsed jalutuskepid === Need on ühed mitmekülgsemad ja kollektsionääride ihaldatumad kepid. Sellesse kategooriasse kuuluvad kepid, millel on varjatud otstarve, näiteks võib see sisaldada nuga, viskipudelit ja -klaasi; arstide kaasaskantav kepp, mis sisaldab [[Skalpell|skalpelle]] ja süstlaid. Samuti on teada versioone, mis sisaldavad muusikariistu, [[Õng|õnge]], [[Teleskoop|teleskoopi]], õmbluskomplekte ja [[Korgitser|korgitsere]]. 18. ja 19. sajandil taotleti enam kui 1500 patenti tööriistalaadsetele keppidele.<ref name="Klever1988-system2">Ulrich Klever: ''Spazierstöcke. Zierde, Werkzeug und Symbol''. Callwey, München 1984, S. 54–62.</ref><ref name="Dike1982-system2">Catherine Dike: ''Les Cannes à système. Un monde fabuleux et méconnu''. Les Éditions de l'Amateur, Paris 1982.</ref> Valmistatud on jalutuskeppe, mida saab kasutada [[Klarnet|klarnetina]], [[Plokkflööt|plokkflöödi]], [[Flööt|flöödi]] ja [[Viiul|viiulina]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuriositäten - Staatliches Institut für Musikforschung Preußischer Kulturbesitz |url=https://www.simpk.de/museum/highlights/kuriositaeten.html?sword_list%5B0%5D=konzert&no_cache=1#top |vaadatud=2026-05-17 |väljaanne=www.simpk.de}}</ref> === Võitlusvahend === Jalutuskepi versioone on ajalooliselt kasutatud nii ründe- kui ka enesekaitsevahendina. Iirimaal on selleks tugeva käepidemega toekas jalutuskepp ''shillelagh'', mida kasutati sarnaselt püstolite ja mõõkadega [[Duell|duellides]].<ref>{{cite web|url=https://w2w.indiana.edu/explore-collections/shillelagh.html|title=Shillelagh|publisher=Indiana University Bloomington|website=Windows to the World: Digital Artifacts for Global Educators|access-date=7 October 2024}}</ref> Tänapäeval kasutatakse seda omamoodi [[Kepivõitlus|kepivõitluse]] vahendina enesekaitse võitlusviisi õppimisel. == Vaata ka == * [[valge kepp]] * [[marssalikepp]] == Viited == [[Kategooria:Tööriistad]] [[Kategooria:Liikumisviisid]] [[Kategooria:Mood]] hkbp79wgjv8bhrkxc35tgbo1ym9wxll Tonino Picula 0 715280 7157382 7156759 2026-05-19T20:01:23Z Juhan121 25066 7157382 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Tonino Picula | pilt = 1718810237987_20240619_PICULA_Tonino_HR_006.jpg | pildiallkiri = Tonino Picula (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2013 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Velika Gorica]] linnapea | ametiajaalgus2 = 17. juuni 2005 | ametiajalõpp2 = 17. juuni 2009 | eelmine2 = [[Ivan Šuker]] | järgmine2 = [[Dražen Barišić]] | amet3 = Horvaatia välisminister | ametiajaalgus3 = 27. jaanuat 2000 | ametiajalõpp3 = 22. detsember 2003 | eelmine3 = [[Mate Granić]] | järgmine3 = [[Miomir Žužul]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tonino Picula | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1961|08|31}} | sünnikoht = [[Mali Lošinj]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Zagrebi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tonino Picula''' (sündinud [[31. august]]il [[1961]] [[Mali Lošinj]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, kes on praegu neljandat ametiaega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Horvaatiast. Ta on varem kandideerinud Euroopa Parlamendi valimistel aastatel [[2013]], [[2014]], [[2019]] ja [[2024]]. Ta sisenes Horvaatia poliitikasse 1990. aastate alguses hiljuti moodustatud demokraatlikus Horvaatias ja oli neli järjestikust ametiaega Horvaatia parlamendi liige, olles valitud aastatel 2000, 2003, 2007 ja 2011 parlamendivalimistel vasaktsentristliku [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Horvaatia Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (SDP) liikmena. Ta oli [[27. jaanuar]]ist [[2000]] kuni [[22. detsember|22. detsembrini]] [[2003]] Horvaatia välisminister ([[Ivica Račani esimene|Ivica Račani esimeses]] ja [[Ivica Račani teine|teises valitsuses]]) ning aastatel [[2005]]–[[2009]] [[Velika Gorica]] linnapea. Ta sündis aastal [[1961]] [[Mali Lošinj]]is. Ta omandas nii alg- kui ka keskhariduse [[Dalmaatsia]]s [[Šibenik]]is. 1986. aastal lõpetas ta [[Zagrebi Ülikool]]i humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduskonna sotsioloogia erialal. Aastatel 1987–1989 töötas ta Horvaatia Kultuuriparlamendis assotsieerunud eksperdina ja ajakirja "Kulturni radnik" sekretärina, pärast mida töötas ta aasta assotsieerunud eksperdina Ideeteoreetilise Töö Keskuses. Horvaatia Vabariigi iseseisvumise ja [[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõja]] algusega tegeles ta aktiivselt selle kaitsmisega relvajõudude liikmena. == Karjäär riiklikus poliitikas == Pärast 2000. aasta parlamendivalimisi, kus [[Ivica Račan]]i juhitud SDP võitis laia koalitsiooni, määrati ta Horvaatia välisministriks ja ta teenis seda ametiaega kuni 2003. aastani. Tema ametiaja jooksul saavutas Horvaatia oma välissuhetes mitmeid edusamme, sealhulgas sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ja Euroopa Liidu kandidaadi staatuse ning liitus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga. Ta allkirjastas Horvaatia valitsuse nimel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ning esitas riigi avalduse [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmeks saamiseks. Samuti allkirjastas ta Horvaatia nimel endise Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi õigusjärglusküsimusi käsitleva lepingu pärast pikka läbirääkimiste, lahkarvamuste ja viivituste perioodi. 2005. aasta kohalikel valimistel valiti ta [[Velika Gorica]] linnapeaks. Aastatel [[1997]]–[[2000]] oli ta ka Velika Gorica SDP osakonna president. Aastatel [[2004]]–[[2008]] oli ta SDP peakomitee president ja seejärel neli aastat partei juhatuse liige. Alates 2000. aastast on ta valitud Horvaatia parlamendi liikmeks kõigil parlamendivalimistel. Parlamendis oli ta välispoliitika komisjoni esimees ning põhiseaduse, kodukorra ja poliitilise süsteemi komisjoni, parlamentidevahelise koostöö komisjoni, sõjaveteranide komisjoni ja Euroopa integratsiooni komisjoni liige. Alates 2003. aastast on ta olnud Horvaatia parlamendi delegatsiooni juht OSCE Parlamentaarses Assamblees, kus ta on tegutsenud kümme aastat. Aastatel 2010–2011 oli ta OSCE Parlamentaarse Assamblee poliitiliste ja julgeolekuküsimuste komisjoni raportöör ning aastatel 2011–2014 OSCE Parlamentaarse Assamblee asepresident. Ta määrati OSCE vaatlusmissioonide erikoordinaatoriks ja juhiks parlamentaarsetes ja presidendiassambleedes [[Moldova]]s (2010), [[Kasahstan]]is (2011), [[Venemaa]]l (2012), [[Gruusia]]s (2012) ja [[Armeenia]]s (2013). Pärast Horvaatia ELi liikmelisuse läbirääkimiste lõppu sai tast Horvaatia parlamendi vaatleja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ning 2013. aastal toimunud esimestel Horvaatia Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta suurima eelistushäälte arvuga. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} Ta on aastast [[2013]] [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. {{JÄRJESTA:Picula, Tonino}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatia välisministrid]] [[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] d1qzuq6a4edq99nhin8j1kx6so9mrbc 7157617 7157382 2026-05-20T09:33:33Z Kruusamägi 1530 7157617 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=mai}} {{Infokast ametiisik | nimi = Tonino Picula | pilt = 1718810237987_20240619_PICULA_Tonino_HR_006.jpg | pildiallkiri = Tonino Picula (2024) | amet = [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige | ametiajaalgus = 1. juuli 2013 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Velika Gorica]] linnapea | ametiajaalgus2 = 17. juuni 2005 | ametiajalõpp2 = 17. juuni 2009 | eelmine2 = [[Ivan Šuker]] | järgmine2 = [[Dražen Barišić]] | amet3 = Horvaatia välisminister | ametiajaalgus3 = 27. jaanuat 2000 | ametiajalõpp3 = 22. detsember 2003 | eelmine3 = [[Mate Granić]] | järgmine3 = [[Miomir Žužul]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Tonino Picula | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1961|08|31}} | sünnikoht = [[Mali Lošinj]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Zagrebi Ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''Tonino Picula''' (sündinud [[31. august]]il [[1961]] [[Mali Lošinj]]is) on [[Horvaatia]] poliitik, kes on praegu neljandat ametiaega [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige Horvaatiast. Ta on kandideerinud [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] aastatel [[2013]], [[2014]], [[2019]] ja [[2024]]. Ta sisenes Horvaatia poliitikasse 1990. aastate alguses hiljuti moodustatud demokraatlikus Horvaatias ja oli neli järjestikust ametiaega Horvaatia parlamendi liige, olles valitud aastatel 2000, 2003, 2007 ja 2011 parlamendivalimistel vasaktsentristliku [[Horvaatia Sotsiaaldemokraatlik Partei|Horvaatia Sotsiaaldemokraatliku Partei]] (SDP) liikmena. Ta oli [[27. jaanuar]]ist [[2000]] kuni [[22. detsember|22. detsembrini]] [[2003]] Horvaatia välisminister ([[Ivica Račani esimene|Ivica Račani esimeses]] ja [[Ivica Račani teine|teises valitsuses]]) ning aastatel [[2005]]–[[2009]] [[Velika Gorica]] linnapea. == Elukäik == Ta sündis aastal [[1961]] [[Mali Lošinj]]is. Ta omandas nii alg- kui ka keskhariduse [[Dalmaatsia]]s [[Šibenik]]is. 1986. aastal lõpetas ta [[Zagrebi Ülikool]]i humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduskonna sotsioloogia erialal. Aastatel 1987–1989 töötas ta Horvaatia Kultuuriparlamendis assotsieerunud eksperdina ja ajakirja "Kulturni radnik" sekretärina, pärast mida töötas ta aasta assotsieerunud eksperdina Ideeteoreetilise Töö Keskuses. Horvaatia Vabariigi iseseisvumise ja [[Horvaatia iseseisvussõda|Horvaatia iseseisvussõja]] algusega tegeles ta aktiivselt selle kaitsmisega relvajõudude liikmena. Pärast 2000. aasta parlamendivalimisi, kus [[Ivica Račan]]i juhitud SDP võitis laia koalitsiooni, määrati ta Horvaatia välisministriks ja ta teenis seda ametiaega kuni 2003. aastani. Tema ametiaja jooksul saavutas Horvaatia oma välissuhetes mitmeid edusamme, sealhulgas sai Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ([[NATO]]) ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kandidaatriigi staatuse ning liitus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga. Ta allkirjastas Horvaatia valitsuse nimel stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu ning esitas riigi avalduse Euroopa Liidu liikmeks saamiseks. Samuti allkirjastas ta Horvaatia nimel endise Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi õigusjärglusküsimusi käsitleva lepingu pärast pikka läbirääkimiste, lahkarvamuste ja viivituste perioodi. 2005. aasta kohalikel valimistel valiti ta [[Velika Gorica]] linnapeaks. Aastatel 1997–2000 oli ta olnud ka Velika Gorica SDP osakonna president. Aastatel 2004–2008 oli ta SDP peakomitee president ja seejärel neli aastat partei juhatuse liige. Alates 2000. aastast on ta valitud Horvaatia parlamendi liikmeks kõigil parlamendivalimistel. Parlamendis oli ta välispoliitika komisjoni esimees ning põhiseaduse, kodukorra ja poliitilise süsteemi komisjoni, parlamentidevahelise koostöö komisjoni, sõjaveteranide komisjoni ja Euroopa integratsiooni komisjoni liige. Alates 2003. aastast on ta olnud Horvaatia parlamendi delegatsiooni juht [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarses Assamblees]], kus ta on tegutsenud kümme aastat. Aastatel 2010–2011 oli ta OSCE Parlamentaarse Assamblee poliitiliste ja julgeolekuküsimuste komisjoni raportöör ning aastatel 2011–2014 OSCE Parlamentaarse Assamblee asepresident. Ta määrati OSCE vaatlusmissioonide erikoordinaatoriks ja juhiks parlamentaarsetes ja presidendiassambleedes [[Moldova]]s (2010), [[Kasahstan]]is (2011), [[Venemaa]]l (2012), [[Gruusia]]s (2012) ja [[Armeenia]]s (2013). Pärast Horvaatia ELi liikmelisuse läbirääkimiste lõppu sai tast Horvaatia parlamendi vaatleja [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] ning 2013. aastal toimunud esimestel Horvaatia Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta suurima eelistushäälte arvuga [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Picula, Tonino}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatia välisministrid]] [[Kategooria:Horvaatiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Linnapead]] [[Kategooria:Zagrebi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1961]] 3xkmghalx38id6b2nxo3t51u0jk34tr Mustand:Kitsasõraline vähk 102 715320 7157305 7157051 2026-05-19T17:28:43Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Kitsasõraline vähk]] 7157305 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kitsasõraline vähk]] 4ug8ovveffat7p59izxi06apd2ratcv Mustandi arutelu:Kitsasõraline vähk 103 715321 7157306 7157053 2026-05-19T17:28:53Z EmausBot 25097 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Arutelu:Kitsasõraline vähk]] 7157306 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Kitsasõraline vähk]] 6mju0iuvnl0q97pq1ou49ljeqwunv9c Arutelu:Cay Karlsson 1 715324 7157291 7157080 2026-05-19T16:06:28Z Mona 355 /* */ Vastus 7157291 wikitext text/x-wiki ''Svenska Yles kujunes temast hinnatud raadiojuht'' – mis ametikohal ta seal "raadiojuht" oli? Kas Svenska Yle on lihtsalt Yle rootsikeelsete saadete toimetus või omaette raadiojaam? Kes teda hindas? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 12:01 (EEST) :Parandasin [[Kasutaja:Mona|Mona]] 19. mai 2026, kell 19:06 (EEST) c1tzlwim6jhqu0sm9oh8cunkqi0g1ae Arutelu:Siberi tõmmuvaeras 1 715327 7157374 7157121 2026-05-19T19:48:13Z Andres 5 /* */ Vastus 7157374 wikitext text/x-wiki Viidatatud artiklites kirjutatakse must- ja idavaresest. [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 13:16 (EEST) :1. ja 4. viiteallikas on õiged. 2. ja 3. allika jutt tuleb õigetesse kohtadesse üle viia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 22:48 (EEST) 8ni2365dra75o7yj47xved82h4zsd5q Atsetoniid 0 715328 7157301 7157135 2026-05-19T16:46:40Z Rulakarbes 164113 7157301 wikitext text/x-wiki [[Fail:Acetonide skeletal.svg|pisi|Atsetoniidirühma struktuur.]] [[Fail:Galaktoosdiatsetoniid.svg|pisi|[[Galaktoosdiatsetoniid|Galaktoosdiatsetoniidi]] struktuur.]] '''Atsetoniid''' ehk '''isopropülideenketaal''' on [[Atsetoon|atsetooni]] tsükliline [[Atsetaalid|atsetaal]]. Neid saadakse 1,2- ja 1,3-[[Dioolid|dioolide]] reageerimisel atsetooniga [[Hape|happe]] manulusel (sobivad ka [[Lewisi happed ja alused|Lewise happed]]). Atsetoniidrühma kasutatakse laialdaselt di- ja polüalkoholide [[Kaitserühm|kaitserühmana]], sh [[Sahhariidid|sahhariidide]] keemias. Lisaks suurendab atsetoniidrühm di- ja polüalkoholide lahustumist orgaanilistes [[Lahusti|lahustites]]. Atsetoniidrühma saab eemaldada lahja happe vesilahusega. Atsetoniidrühm peab hästi vastu [[Alus (keemia)|alustele]], kuid mitte hapete vesilahustele<ref>Wuts, P. G. M. & Greene, T. W. ''Greene's Protective Groups in Organic Synthesis'', 4th ed. Wiley, 2007.</ref>. == Allikad == [[Kategooria:Funktsionaalrühmad]] b3xtuykaftrk2xnkifxxffk1zsc91t6 7157353 7157301 2026-05-19T19:11:51Z Andres 5 7157353 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} [[Fail:Acetonide skeletal.svg|pisi|Atsetoniidirühma struktuur]] [[Fail:Galaktoosdiatsetoniid.svg|pisi|[[Galaktoosdiatsetoniid|Galaktoosdiatsetoniidi]] struktuur]] '''Atsetoniid''' ehk '''isopropülideenketaal''' on [[Atsetoon|atsetooni]] tsükliline [[Atsetaalid|atsetaal]]. Neid saadakse 1,2- ja 1,3-[[Dioolid|dioolide]] reageerimisel atsetooniga [[Hape|happe]] manulusel (sobivad ka [[Lewisi happed ja alused|Lewise happed]]). Atsetoniidrühma kasutatakse laialdaselt di- ja polüalkoholide [[Kaitserühm|kaitserühmana]], sh [[Sahhariidid|sahhariidide]] keemias. Lisaks suurendab atsetoniidrühm di- ja polüalkoholide lahustumist orgaanilistes [[Lahusti|lahustites]]. Atsetoniidrühma saab eemaldada lahja happe vesilahusega. Atsetoniidrühm peab hästi vastu [[Alus (keemia)|alustele]], kuid mitte hapete vesilahustele<ref>Wuts, P. G. M. & Greene, T. W. ''Greene's Protective Groups in Organic Synthesis'', 4th ed. Wiley, 2007.</ref>. == Allikad == [[Kategooria:Funktsionaalrühmad]] jo4blxntss84o0pxmfyesf1kxk7kvvh Fabio Di Giannantonio 0 715332 7157175 7157169 2026-05-19T12:06:02Z Velirand 67997 7157175 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Fabio Di Giannantonio | pilt = Fabio Di Giannantonio at the 2026 Spanish Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Fabio Di Giannantonio (2026) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|10|10}} | sünnikoht = [[Rooma]], Itaalia | pikkus = 177cm | kaal = 62kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 49 }} '''Fabio Di Giannantonio''' (sündinud [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1998]]) on Itaalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja, kes võistleb [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] klassis [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Teamis]]. == Karjäär == === MotoGP === ==== Gresini Racing (2022–2023) ==== [[2022. aasta MotoGP hooaeg|2022. aastal]] siirdus Di Giannantonio [[Gresini Racing|Gresini Racinguga]] MotoGP klassi [[Ducati]] mootorrattaga. Ta sai [[Itaalia mootorrataste Grand Prix|Itaalia Grand Prix]]'l [[Mugello ringrada|Mugellos]] kvalifikatsioonivõidu<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2022-05-28 |pealkiri=MotoGP: Di Giannantonio On Pole At Mugello (Updated) |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-di-giannantonio-on-pole-at-mugello/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing & Tech News |keel=en-US}}</ref> ning ta parim tulemus oli kaheksas koht [[Saksamaa mootorrataste Grand Prix|Saksa Grand Prix]]'l. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses kahekümnendal kohal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MotoGP LIQUI MOLY MOTORRAD GRAND PRIX DEUTSCHLAND võidusõidu tulemused |url=https://resources.motogp.com/files/results/2022/GER/MotoGP/RAC/Classification.pdf}}</ref> [[2023. aasta MotoGP hooaeg|2023. aastal]] sai Di Giannantonio seitset esikümne finišit, üks esiviie finiš ja kaks poodiumit. 2023. aasta 12. oktoobril tehti ametlikuks, et [[Marc Márquez|Marc Marquez]] siirdub 2024. aastaks Gresinisse Di Giannantonio asemele.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Barstow |eesnimi=Ollie |kuupäev=2023-10-25 |pealkiri=Fabio di Gianntonio upset as friction with Gresini over being axed for Marc Marquez emerges |url=https://bikesportnews.com/motogp/fabio-di-gianntonio-upset-with-gresini-as-friction-over-marc-marquez-deal-emerges/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=BikeSport News |keel=en-GB}}</ref> Pärast seda sai Di Giannantonio [[Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraalias]] oma esimese MotoGP poodiumi<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Gresini |perekonnanimi2=Massa |eesnimi2=Cristian |kuupäev=2023-10-21 |pealkiri=DIGGIA ON BEAST MODE EN ROUTE TO MAIDEN PODIUM AT PHILLIP ISLAND |url=https://www.gresiniracing.com/en/diggia-e-una-furia-podio-a-phillip-island/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Gresini Racing |keel=en-US}}</ref> ja [[Katari mootorrataste Grand Prix|Kataris]] oma esimese Grand Prix' võidu.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-11-19 |pealkiri=MotoGP: Fabio di Giannantonio wins Qatar GP with Francesco Bagnaia on brink of title |keel=en-GB |väljaanne=BBC Sport |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/67468829 |vaadatud=2026-05-19}}</ref> Hooaja lõpupoolsed tulemused kindlustasid talle lepingu 2024. aastaks VR46 Racing Teamiga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=27. november 2023 |pealkiri=Di Giannantonio takes Marini’s vacated VR46 Ducati spot for 2024 MotoGP season |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/di-giannantonio-takes-marinis-vacated-vr46-ducati-spot-for-2024-motogp-season/10552619/ |vaadatud=19. mai 2026 |väljaanne=motorsport.com}}</ref> ==== VR46 Racing Team (2024–) ==== Need tulemused, mida Di Giannantonio 2023. aasta lõpus saavutas oli piisav uue lepingu kindlustamiseks. Ta siirdus [[VR46 Racing Team|VR46 Racing Teami]] itaallase [[Luca Marini]] asemele, kes oli [[Repsol Honda|Repsol Hondasse]] läinud. Kuid Di Giannantonio ei võitnud ühtegi etappi sel hooajal, oli ta järjepidev ning ainult üks finiš oli esikümnest väljas. Di Giannantonio saavutas oma MotoGP karjääri parima hooaja üldarvestuse tulemuse, milleks oli kümnes. Ta pikendas oma lepingut [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta]] lõpuni ning [[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025. aastal]] võistles tehasemeeskonna taseme mootorrattaga. == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !13 !14 !Koht !Punkte |- !2014 | style="background:#dfffdf;" |JER1 {{small|14}}. | style="background:#dfffdf;" |JER1 {{small|14}}. | style="background:#dfffdf;" |MUG {{small|7}}. | style="background:#dfffdf;" |ASS1 {{small|9}}. | style="background:#dfffdf;" |ASS2 {{small|8}}. | style="background:#dfffdf;" |SAC1 {{small|8}}. | style="background:#dfffdf;" |SAC2 {{small|5}}. | style="background:#dfffdf;" |BRN1 {{small|8}}. | style="background:#dfdfdf;" |BRN2 {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |SIL1 {{small|8}}. | style="background:#dfffdf;" |SIL2 {{small|6}}. | style="background:#dfffdf;" |MIS {{small|6}}. | style="background:#ffdf9f;" |ARA1 {{small|3}}. | style="background:#cfcfff;" |ARA2 {{small|16}}. !8. !119 |- !2015 | style="background:#dfffdf;" |''JER1'' {{small|5}}. | style="background:#dfdfdf;" |JER1 {{small|2}}. | style="background:#dfdfdf;" |''ASS1'' {{small|2}}. | style="background:#dfdfdf;" |ASS2 {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |SAC1 {{small|4}}. | style="background:#ffffbf;" |''SAC2'' {{small|1}}. | style="background:#ffffbf;" |'''BRN1''' {{small|1}}. | style="background:#efcfff;" |'''BRN2''' {{small|Kat}} | style="background:#dfdfdf;" |SIL1 {{small|2}}. | style="background:#dfffdf;" |SIL2 {{small|11}}. | style="background:#efcfff;" |MIS {{small|Kat}} | style="background:#dfffdf;" |ARA1 {{small|6}}. | style="background:#ffffbf;" |''ARA2'' {{small|1}}. | ! style="background:#dfdfdf;" |2. ! style="background:#dfdfdf;" |194 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2015 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing Moto3]] |1 |0 |0 |0 |0 |0 |NC |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing Moto3]] |18 |0 |3 |0 |0 |134 |6. |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Del Conca Gresini Moto3]] |18 |0 |5 |0 |2 |153 |5. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Del Conca Gresini Moto3]] |18 |2 |6 |0 |1 |218 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Speed Up Racing|Speed Up]] | style="text-align:left;" |[[Speed Up Racing]] |19 |0 |2 |1 |0 |108 |9. |- !2020 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Speed Up Racing|Speed Up]] | style="text-align:left;" |[[Speed Up Racing]] |15 |0 |2 |0 |0 |65 |15. |- !2021 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Federal Oil Gresini Moto2]] |18 |1 |4 |0 |0 |161 |7. |- !2022 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |0 |0 |1 |0 |24 |20. |- !2023 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Gresini Racing|Gresini Racing MotoGP]] |20 |1 |2 |0 |0 |151 |12. |- !2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |17 |0 |0 |0 |1 |165 |10. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |22 |0 |4 |0 |0 |262 |6. |- !2026 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |5 |1 |3 |2 |1 |116* | style="background:#FFDF9F;" |'''3.*''' |- ! colspan="4" |Kokku |'''191''' |'''5''' |'''31''' |'''4''' |'''5''' |'''1557''' | |} == Viited == {{viited}} 8gzrndqdxi82cdzxm8sa1vf81torebq Braga São Frutuoso kabel 0 715333 7157179 2026-05-19T12:14:45Z Evlper 104506 Uus lehekülg: '[[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] [[File:Alçado lateral Sul do templo.jpg|thumb|Edelanurga petiknišid]] [[File:Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|thumb|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles '''Capel...' 7157179 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] [[File:Alçado lateral Sul do templo.jpg|thumb|Edelanurga petiknišid]] [[File:Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|thumb|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles '''Capela de São Frutuoso de Montélios''', ka '''Capela dos Montélitos''') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali kirikud]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] 1iwvrtjuxs4f824m09p5vbq9pb06r0n 7157180 7157179 2026-05-19T12:15:27Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Capela de São Frutuoso]] pealkirja [[Braga São Frutuoso kabel]] alla 7157179 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] [[File:Alçado lateral Sul do templo.jpg|thumb|Edelanurga petiknišid]] [[File:Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|thumb|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles '''Capela de São Frutuoso de Montélios''', ka '''Capela dos Montélitos''') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali kirikud]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] 1iwvrtjuxs4f824m09p5vbq9pb06r0n 7157184 7157180 2026-05-19T12:19:15Z Evlper 104506 7157184 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles '''Capela de São Frutuoso de Montélios''', ka '''Capela dos Montélitos''') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Pildid <gallery> Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali kirikud]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] d8us1o725f78s5ntcv6d1tbe4dzey2a 7157185 7157184 2026-05-19T12:19:40Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7157185 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles '''Capela de São Frutuoso de Montélios''', ka '''Capela dos Montélitos''') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali kirikud]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] 01k1wvm36rpbmp4nplx1jdmnw0rn63l 7157186 7157185 2026-05-19T12:20:01Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7157186 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles '''Capela de São Frutuoso de Montélios''', ka '''Capela dos Montélitos''') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] lq49x2xmpwvpp4q2pfbv2ip85c1myry 7157190 7157186 2026-05-19T12:22:53Z Evlper 104506 7157190 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] t331hqs02sl8mo7x0klfdwyq73ljysj 7157193 7157190 2026-05-19T12:26:22Z Evlper 104506 /* Pildid */ 7157193 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is [[Hoburaudkaar|hoburaud-]] ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme hoburaudkaarega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] sl2k7p0g9mfkyhlvnb10w7vdgy51q3h 7157194 7157193 2026-05-19T12:28:36Z Evlper 104506 /* Kirjeldus */ 7157194 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is ümar- ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme [[hoburaudkaar]]ega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] k0gv50hwub8k0vgtfxp99ve2pxt2xit 7157195 7157194 2026-05-19T12:28:56Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7157195 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is ümar- ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme [[hoburaudkaar]]ega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] idro6rxm27jsnhaitw70srctfb664w8 7157196 7157195 2026-05-19T12:30:47Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7157196 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud São Francisco kiriku lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is ümar- ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme [[hoburaudkaar]]ega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/san-fructuoso-de-montelios-20130420182139/. SAN FRUCTUOSO DE MONTELIOS. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] pl7e3swzj95x4mt9dtgiyvvk69r8i9t 7157244 7157196 2026-05-19T14:09:51Z Evlper 104506 7157244 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud [[São Francisco klooster|São Francisco kloostrikiriku]] lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is ümar- ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme [[hoburaudkaar]]ega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/san-fructuoso-de-montelios-20130420182139/. SAN FRUCTUOSO DE MONTELIOS. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] dx6crdorgq8dfc2y5kczf6162xayl6n 7157245 7157244 2026-05-19T14:10:23Z Evlper 104506 7157245 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud [[Braga São Francisco klooster|São Francisco kloostrikiriku]] lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is ümar- ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme [[hoburaudkaar]]ega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/san-fructuoso-de-montelios-20130420182139/. SAN FRUCTUOSO DE MONTELIOS. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] fx26vucvha1w1m525cdrvpowtuiqz25 7157260 7157245 2026-05-19T14:49:34Z Evlper 104506 /* Välislingid */ 7157260 wikitext text/x-wiki [[File:Capela de S. Frutuoso.JPG|thumb|Vaade kabelile lääneküljelt]] [[File:Real Braga 2018 (3)-641.jpg|thumb|Vaade ülalt]] [[File:Sanfruktuoso oinplanta.jpg|thumb|Põhiplaan]] '''Braga São Frutuoso kabel''' (portugali keeles ''Capela de São Frutuoso de Montélios'', ka ''Capela dos Montélitos'') on [[7. sajand]]ist pärinev [[Eelromaani kunst|eelromaani]] [[kabel]] [[Braga]] [[Reali kihelkond|Reali kihelkonnas]] [[Portugal]]is, [[Läänegootide arhitektuur ja kunst|läänegootide arhitektuuri]] silmapaistev näide ja üks väheseid säilinud eelromaani ehitisi Portugalis. Kabel asub umbes 2,5 km kaugusel Braga ajaloolisest keskusest. Ehitis paikneb hiljem ehitatud [[Braga São Francisco klooster|São Francisco kloostrikiriku]] lõunaküljel ja on sellega ühendatud. 1944. aastal kuulutati kabel riiklikuks mälestiseks. == Kirjeldus == Dume ja Braga [[piiskop]]i [[Fructuosus|püha Fructuosuse]] [[mausoleum]]iks ehitatud kabel on [[Kreeka rist]]i kujulise [[põhiplaan]]iga<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> ja meenutab [[Bütsantsi arhitektuur]]i [[Galla Placidia mausoleum]]i [[Ravenna]]s<ref>[https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia]</ref>. Kabeli välisseinal vahelduvad [[Ümarkaar|ümar]]- ja [[kolmnurkkaar]]sed [[petik]]ud ja [[kaarfriis]]is ümar- ja kolmnurkkaared. Ruudukujulise [[nelitis]]e ümber paiknevad sinna avanevad neli võrdse suurusega [[apsiid]]i. Algselt ruudukujulise siseruumiga apsiidid ehitati [[10. sajand]]il pärast [[rekonkista]]t ja taasasustamist ümber poolringjateks. Iga apsiidi ees paikneb kolme [[hoburaudkaar]]ega [[arkaad]]<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref>, mis pärineb samuti sellest ajast. Põrandal leidub jälgi sammaste alustest, mis võib viidata ümbriskäigule. Ehitise terviklikkus ja kvaliteet viitab ehitise valmimisele korraga.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> Kabelis asub arvatavasti Fructuosuse haud. Pühak sai eriti populaarseks 12. sajandil, umbes ajal, mil tema säilmed viidi [[Santiago de Compostela]]sse.<ref>[https://www.visitportugal.com/en/NR/exeres/8EC7281A-6C44-4029-A31E-AC8942902BF2 Capela de São Frutuoso - Braga. - Visit Portugal]</ref> Kabeli ümber asus palju suurem kloostrikompleks, mis oli piirkonna toonane usukeskus ja mis kadus arvatavasti 16. sajandi alguses, kui frantsisklased alustasid kloostri ümberehitust.<ref>[https://www.cm-braga.pt/en/1201/conhecer/historia-e-patrimonio/museus/item/item-1-673 Chapel of S. Frutuoso. - Braga. History and Heritage. Museums]</ref> == Pildid == <gallery> Igreja de São Frutuoso (Em Real perto de Braga)1523-edit.jpg|thumb|Asukoht 18. sajandi Franciscuse kiriku kõrval Alçado lateral Sul do templo.jpg|Edelanurga petiknišid Interior. Pormenor de uma das arcadas triplas que antecedem três das quatro ábsides.jpg|Interjöör kaaristuga, mis eraldab apsiide kesksest ruumist </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://visigothicsymposia.org/luis-fontes/ Luís Fontes. The Circulation of Models in the Construction of Christian Identity in the Northwest Iberian Peninsula: Architecture and Hagiotoponymy in the Braga Region. - Visigothic Symposia] * [https://www.turismo-prerromanico.com/home-b__trashed-2__trashed-2__trashed-2-2-2/en/monumento/san-fructuoso-de-montelios-20130420182139/. SAN FRUCTUOSO DE MONTELIOS. - Turismo Prerrománico] {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] [[Kategooria:Kabelid]] [[Kategooria:Eelromaani kunst]] q80eam9l5g5m3hhfmdyemy4own8riw6 Capela de São Frutuoso 0 715334 7157181 2026-05-19T12:15:27Z Evlper 104506 Evlper teisaldas lehekülje [[Capela de São Frutuoso]] pealkirja [[Braga São Frutuoso kabel]] alla 7157181 wikitext text/x-wiki #suuna [[Braga São Frutuoso kabel]] 8h1ivacy2zfzc934p0intal3eqyev8p Aprilia RSV4 0 715335 7157204 2026-05-19T12:49:22Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Mootorratas | nimi = Aprilia RSV4 | pilt = Moscow, Aprilia RSV4, June 2025 01.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | tootja = [[Aprilia]] | emafirma = [[Piaggio]] | alias = | tootmine = 2009– | kokkupanek = | klass = [[Sportmootorratas]] | raam = | mootor = | tüüp = | võimsus = 162 kW | moment = | ülekanne = | vedrustus ees =...' 7157204 wikitext text/x-wiki {{Mootorratas | nimi = Aprilia RSV4 | pilt = Moscow, Aprilia RSV4, June 2025 01.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | tootja = [[Aprilia]] | emafirma = [[Piaggio]] | alias = | tootmine = 2009– | kokkupanek = | klass = [[Sportmootorratas]] | raam = | mootor = | tüüp = | võimsus = 162 kW | moment = | ülekanne = | vedrustus ees = | vedrustus taga = | pidurid = | rehvid = | teljevahe = 1,4 m | istmekõrgus = 85 cm | pikkus = | kaal = 180 kg | max kiirus = 286 km/h | kütusepaak = 18,5 l | kütusekulu = | seotud = | disainer = | eelkäija = [[Aprilia RSV 1000 R]] | järeltulija = }} '''Aprilia RSV4''' on [[mootorratas|mootorrattamudel]], mida toodab aastast 2009 [[Itaalia]] mootorrattatootja [[Aprilia]]. Aastal 2016 toodi turule RSV RR ja RSV RF, mis on võimsamad, kergemad ning parema juhitavuse ja elektroonikaga. [[Kategooria:Mootorrattad]] 1zu8yespxhp31jo297t5vnwt5ye5r9q Alain Marie Juppé 0 715336 7157226 2026-05-19T13:21:03Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Alain Juppé]] 7157226 wikitext text/x-wiki #suuna [[Alain Juppé]] 8d3jcgm1o5oyw5osv3xg645xz6kzbgw Melodi Grand Prix 0 715337 7157231 2026-05-19T13:33:28Z Ethel Ra 229798 Uus lehekülg: ''''Melodi Grand Prix''' ehk MGP on [[lauluvõistlus]], mida korraldab iga-aastaselt [[Norra]] ringhääling ([[NRK]]). Lauluvõistluse eesmärk on valida laul ja artist, kes esindavad riiki [[Eurovisioon|Eurovisioonil]]. Nimi Melodi Grand Prix on üle võetud [[Taani]] samanimeliselt võistluselt. <ref name=":0">Røe, K; Bergh, J; Bergan, J. V: ''Melodi Grand Prix'' Suures ''Norra Entsüklopeedias'' saidil snl.no. Laaditud 24. märtsil 2026 saidilt <nowiki>https://snl.no/Me...' 7157231 wikitext text/x-wiki '''Melodi Grand Prix''' ehk MGP on [[lauluvõistlus]], mida korraldab iga-aastaselt [[Norra]] ringhääling ([[NRK]]). Lauluvõistluse eesmärk on valida laul ja artist, kes esindavad riiki [[Eurovisioon|Eurovisioonil]]. Nimi Melodi Grand Prix on üle võetud [[Taani]] samanimeliselt võistluselt. <ref name=":0">Røe, K; Bergh, J; Bergan, J. V: ''Melodi Grand Prix'' Suures ''Norra Entsüklopeedias'' saidil snl.no. Laaditud 24. märtsil 2026 saidilt <nowiki>https://snl.no/Melodi_Grand_Prix</nowiki></ref> == Ajalugu == Melodi Grand Prix toimus Norras esmakordselt 1960. aastal. Võitjaks tuli [[Nora Brockstedt]] looga [[“Voi-voi”]].<ref>Mylius, J. de. (2018). ''Alle tiders Melodi Grand Prix. Eurovision Song Contest 1956-2013''. Lindhardt og Ringhof. </ref> Brockstedt saavutas [[1960]]. aastal toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel oma lauluga neljanda koha <ref name=":1">Eurovision World. (n.d.). ''Norway in Eurovision Voting & Points.'' <nowiki>https://eurovisionworld.com/eurovision/norway#google_vignette</nowiki></ref>. Melodi Grand Prix’ esimesed võitjad valis žürii, kes andis oma hääle anonüümselt. [[1965]]. aastal sai esmakordselt võitja valida publik. [[1997]]. aastast on publik saanud hääletada otseülekande ajal. Alates [[2000]]. aastast on lisaks rahvahääletusele kasutatud žüriiliikmete hääli. Melodi Grand Prix’i on loomise algusest saanud palju kriitikat ning seda on kutsutud üles Eurovisioonilt lahkuma. Kriitikast hoolimata on MGP olnud üks vaadatumaid saateid Norras. <ref name=":0" /> == Nõuded == Melodi Grand Prix osalemise nõuded on samad mis Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemisel. Laul peab olema orginaallooming ning selle pikkus ei tohi ületada 3 minutit. Kuni [[1998]]. aastani oli Eurovisioonil nõue, et peab laulma esindatava riigi keeles. Seega tohtis laulda ainult norra või saami keeles. Alates [[1999]]. aastast ei pea Eurovisioonil laulma esindatava riigi keeles ning sellest ajast on enamik norrat esindanud lauludest olnud ingliskeelsed. <ref name=":0" /> == Norra Eurovisioonil == Kõik MGP võitjad on Norrat esindanud Eurovisiooni lauluvõistlusel. Norra on Eurovisiooni võitnud kolmel aastal: [[1985]], [[1995]] ja [[2009]]. [[Bobbysocks]] võitis 1985. aastal lauluga [[“La Det Swinge”]], [[Secret Garden]] võitis 1995. aastal lauluga [[“Nocturne”]] ning [[Alexander Rybak]] 2009. aastal lauluga [[Fairytale|“Fairytale”]].<ref name=":1" /> Norra on 12 korral tulnud viimasele kohale, mis on rohkem kui ükski teine riik<ref name=":0" />. == MGP 2026 == [[2026]]. aasta Melodi Grand Prix’i võitis [[Jonas Lovv]] looga [[“Ya Ya Ya”]], millega ta esindab Norrat mais toimuval Eurovisioonil, mis leiab aset [[Austria|Austrias]], [[Viin|Viinis]]. 2026. aastal koosnes MGP hääletus 40% ulatuses välismaa žürii häältest ja 60% Norra televaatajate häältest. Jonas Lovv võitis võistluse saades maksimumpunktid nii žüriilt kui ka rahvalt. Teiseks tuli Alexander Rybak looga [[“Rise”]] ja kolmanda koha sai [[Emma Gunnarsen|Emma]] looga [[“Northern lights”]]. <ref>‌Conte, D. (2026, February 28). ''🇳🇴 Norway: Jonas Lovv to Eurovision 2026''. Eurovoix. <nowiki>https://eurovoix.com/2026/02/28/norway-jonas-lovv-eurovision-2026/</nowiki> </ref> ---- == Viited == e2hj7phgw7hj4jjd56mopzbb1uy816y Melibe colemani 0 715338 7157242 2026-05-19T14:05:16Z WolfieCookie04 229792 Uus lehekülg: ''''''Melibe Colemani''''', tuntud ka kui Colemani melibe, kummitus-melibe ja kummitustigu on veealuste paljaskarpsete tigude (ingl. ''nudibranch'') liik, mis kuulub sugukonda ''Tethydidae''. Tuntud Austraalia allveefotograaf ja loodusuurija [[Neville Coleman]] avastas liigi 2008. aastal Malaisias asuva Mabuli saare rannikuvetest. Ametliku kirjelduse sai liik 2012. aastal Marta Pola ja Terrence Goslineri poolt, kes nimetasid liigi selle avastaja järgi. ''Melibe Colemani'' v...' 7157242 wikitext text/x-wiki '''''Melibe Colemani''''', tuntud ka kui Colemani melibe, kummitus-melibe ja kummitustigu on veealuste paljaskarpsete tigude (ingl. ''nudibranch'') liik, mis kuulub sugukonda ''Tethydidae''. Tuntud Austraalia allveefotograaf ja loodusuurija [[Neville Coleman]] avastas liigi 2008. aastal Malaisias asuva Mabuli saare rannikuvetest. Ametliku kirjelduse sai liik 2012. aastal Marta Pola ja Terrence Goslineri poolt, kes nimetasid liigi selle avastaja järgi. ''Melibe Colemani'' võib leida nn “Korallikolmnurgas” - Malaisia, Indoneesia ja Filipiinide vetes. Tänu oma läbipaistvale kehale ja valkjaspruunikale sisestruktuurile on seda tigu kirjeldatud ka kui nööripundart või paelahunnikut. Selline välimus töötab hästi kaitsevärvi ja kaitsemustrina – on märgitud, et ''M. colemani'' kohatakse tihti temaga ülisarnasel pehmekorallil. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ''M. colemani'' kummalise välimuse ja raskestileitavuse tõttu on kutsutakse seda tigu ka “nudibranchide Pühaks Graaliks”. Tegemist on sukeldujatest loodusesõprade ja allveefotograafide poolt ühe enim tagaotsitava ja nähasoovitava teoliigiga. ==Taksonoomia== ''Melibe colemani'' avastas Neville Coleman 2008. aastal Malaisiast Mabuli saare juurest, algse kirjelduse järgi vana ja uue treeningkai vahelt. Samal aastal avaldas Coleman teost pildi oma raamatus ''Nudibranchs Encyclopedia''. Coleman suri 2012. aastal, umbes kuu aega enne ametliku liigikirjelduse avaldamist [[Marta Pola]] ja [[Terrence Goslineri]] poolt. Liiki tuntakse tavaliselt kui ''Coleman’s Melibe'' (Colemani melibe), ''the ghost melibe'' (kummitus- melibe), või ''ghost nudi'' (kummitustigu). Hõimkond: limused (''Mollusca'') Klass: teod (Gastropoda) Selts: paljaslõpuselised (''Nudibranchia'') Alamselts: selgvõralased (''Dendronotacea'') Sugukond: ''Tethydidae'' ==Kirjeldus== ''Melibe Colemani'' võib kasvada kuni 50 mm pikkuseks. Ta on peaaegu täielikult läbipaistev, kuid sültjat kehamassi täitev valget/kreemjat värvi sisemiste organite võrkjas struktuur on hästi märgatav. Hoolikal vaatlemisel on näha ka valged silmatäpid. <ref>Nudibranch Domain</ref> ==Leviala== Melibe colemani elab Kagu-Aasia soojades ja soolastes vetes, teda on leitud hajusalt Malaisias, Indoneesias näiteks Komodo saare juures ja Lembehi väinas. Rombloni saar Filipiinidel on tuntud kui eriline leiukoht, kus seda liiki võib kohata aastaringselt. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ==Eluviis== ''Melibe Colemani'' on röövtoiduline tigu - toitub väikestest koorikloomadest, ussidest ja teistest selgrootutest (Nudibranch Domain). Suhteliselt kiire liikumisega. Elutseb 10 - 20 m sügavusel korallriffidel, kus peitub sarnase välimuse ja mustriga pehmekorallidel. Seoses suhteliselt hiljutise avastamise ja raskestileitavusega pole selle liigi eluviisi kohta põhjalikke teaduslikke uuringuid veel tehtud. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ==Neville Coleman== Neville Coleman sündis Austraalias Sydney lähistel 1938. aastal ning suri 2012. aasta 4. mail, umbes kuu aega enne seda, kui M. colemani sai oma ametliku ladinakeelse nimetuse. N. Coleman on ülemaailmselt tuntud kui vabakutseline allveefotograaf, naturalist ning paljude allvee-loodusraamatute ja -piltmäärajate autor. 2007. aastal kanti Coleman rahvusvahelisse sukeldumiskuulsuste nimekirja - ingl. ‘International Scuba Diving Hall Of Fame’. N. Coleman on looduskaitselise tegevuse ja teaduse populariseerimise eest saanud ordeni: ''Order Of Australia'' (OAM) <ref>Australian Honours Search Facility</ref>. N. Coleman on koostanud üle kuuekümne allvee-loodusraamatu - rohkem kui keegi teine üksikautoritest ning on isiklikult avastanud üle 450 uue loomaliigi <ref>International Scuba Diving Hall Of Fame</ref>. ==Viited== Gosliner, T. M., Valdes, A., Behrens, D. W. (2018) Nudibranch & Sea Slug identification: Indo-Pacific, Second Edition. New World Publications, Inc. Ryanskiy, A., Ivanov, Y. (2019) Nudibranchs of the Coral Triangle. Self-published by Andrey Ryanskiy The Three P | Underwater Macro Photography - Romblon. Critter – Sea Slugs & Nudibranchs of Romblon Island – Melibes And Their Relatives https://the-three-p.com/overview-melibes-and-their-relatives/ Gosliner, Terrence & Pola, Marta. (2012). Diversification of filter-feeding nudibranchs: two remarkable new species of Melibe (Opisthobranchia: Tethyiidae) from the tropical western Pacific. Systematics and Biodiversity. 10. 10.1080/14772000.2012.717551. Australian Honours Search Facility https://honours.pmc.gov.au/honours/awards/1143599 International Scuba Diving Hall Of Fame https://isdhf.visitcaymanislands.com/hall-of-fame/members/neville-coleman Nudibranch Domain https://nudibranchdomain.org/product/melibe-colemani/ jlwxh2p9tdnauf6vrg6ll3713dc085g 7157248 7157242 2026-05-19T14:22:36Z WolfieCookie04 229792 7157248 wikitext text/x-wiki '''''Melibe Colemani''''', tuntud ka kui Colemani melibe, kummitus-melibe ja kummitustigu on veealuste paljaskarpsete tigude (ingl. ''nudibranch'') liik, mis kuulub sugukonda ''Tethydidae''. Tuntud Austraalia allveefotograaf ja loodusuurija [[Neville Coleman]] avastas liigi 2008. aastal Malaisias asuva Mabuli saare rannikuvetest. Ametliku kirjelduse sai liik 2012. aastal Marta Pola ja Terrence Goslineri poolt, kes nimetasid liigi selle avastaja järgi. ''Melibe Colemani'' võib leida nn “Korallikolmnurgas” - Malaisia, Indoneesia ja Filipiinide vetes. Tänu oma läbipaistvale kehale ja valkjaspruunikale võrkjale sisestruktuurile on seda tigu kirjeldatud ka kui nööripundart või paelahunnikut. Selline välimus töötab hästi kaitsevärvi ja kaitsemustrina – on märgitud, et ''M. colemani'' kohatakse tihti temaga ülisarnasel pehmekorallil. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ''M. colemani'' kummalise välimuse ja raskestileitavuse tõttu on kutsutakse seda tigu ka “nudibranchide Pühaks Graaliks”. Tegemist on sukeldujatest loodusesõprade ja allveefotograafide poolt ühe enim tagaotsitava ja nähasoovitava teoliigiga. ==Taksonoomia== ''Melibe colemani'' avastas Neville Coleman 2008. aastal Malaisiast Mabuli saare juurest, algse kirjelduse järgi vana ja uue treeningkai vahelt. Samal aastal avaldas Coleman teost pildi oma raamatus ''Nudibranchs Encyclopedia''. Coleman suri 2012. aastal, umbes kuu aega enne ametliku liigikirjelduse avaldamist [[Marta Pola]] ja [[Terrence Goslineri]] poolt. Liiki tuntakse tavaliselt kui ''Coleman’s Melibe'' (Colemani melibe), ''the ghost melibe'' (kummitus- melibe), või ''ghost nudi'' (kummitustigu). Hõimkond: limused (''Mollusca'') Klass: teod (Gastropoda) Selts: paljaslõpuselised (''Nudibranchia'') Alamselts: selgvõralased (''Dendronotacea'') Sugukond: ''Tethydidae'' ==Kirjeldus== ''Melibe Colemani'' võib kasvada kuni 50 mm pikkuseks. Ta on peaaegu täielikult läbipaistev, kuid sültjat kehamassi täitev valget/kreemjat värvi sisemiste organite võrkjas struktuur on hästi märgatav. Hoolikal vaatlemisel on näha ka valged silmatäpid. <ref>Nudibranch Domain</ref> ==Leviala== ''Melibe colemani'' elab Kagu-Aasia soojades ja soolastes vetes, teda on leitud hajusalt Malaisias, Indoneesias näiteks Komodo saare juures ja Lembehi väinas. Rombloni saar Filipiinidel on tuntud kui eriline leiukoht, kus seda liiki võib kohata aastaringselt. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ==Eluviis== ''Melibe Colemani'' on röövtoiduline tigu - toitub väikestest koorikloomadest, ussidest ja teistest selgrootutest. Suhteliselt kiire liikumisega. Elutseb 10 - 20 m sügavusel korallriffidel, kus peitub sarnase välimuse ja mustriga pehmekorallidel. Seoses suhteliselt hiljutise avastamise ja raskestileitavusega pole selle liigi eluviisi kohta põhjalikke teaduslikke uuringuid veel tehtud. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ==Neville Coleman== Neville Coleman sündis Austraalias Sydney lähistel 1938. aastal ning suri 2012. aasta 4. mail, umbes kuu aega enne seda, kui ''M. colemani'' sai oma ametliku ladinakeelse nimetuse. N. Coleman on ülemaailmselt tuntud kui vabakutseline allveefotograaf, naturalist ning paljude allvee-loodusraamatute ja -piltmäärajate autor. 2007. aastal kanti Coleman rahvusvahelisse sukeldumiskuulsuste nimekirja - ingl. ‘''International Scuba Diving Hall Of Fame''’. N. Coleman on looduskaitselise tegevuse ja teaduse populariseerimise eest saanud ordeni: ''Order Of Australia'' (OAM) <ref>Australian Honours Search Facility</ref>. N. Coleman on koostanud üle kuuekümne allvee-loodusraamatu - rohkem kui keegi teine üksikautoritest ning on isiklikult avastanud üle 450 uue loomaliigi <ref>International Scuba Diving Hall Of Fame</ref>. ==Viited== Gosliner, T. M., Valdes, A., Behrens, D. W. (2018) Nudibranch & Sea Slug identification: Indo-Pacific, Second Edition. New World Publications, Inc. Ryanskiy, A., Ivanov, Y. (2019) Nudibranchs of the Coral Triangle. Self-published by Andrey Ryanskiy The Three P | Underwater Macro Photography - Romblon. Critter – Sea Slugs & Nudibranchs of Romblon Island – Melibes And Their Relatives https://the-three-p.com/overview-melibes-and-their-relatives/ Gosliner, Terrence & Pola, Marta. (2012). Diversification of filter-feeding nudibranchs: two remarkable new species of Melibe (Opisthobranchia: Tethyiidae) from the tropical western Pacific. Systematics and Biodiversity. 10. 10.1080/14772000.2012.717551. Australian Honours Search Facility https://honours.pmc.gov.au/honours/awards/1143599 International Scuba Diving Hall Of Fame https://isdhf.visitcaymanislands.com/hall-of-fame/members/neville-coleman Nudibranch Domain https://nudibranchdomain.org/product/melibe-colemani/ k2wpardmdua9lf31g3yitma2oxk7ppo 7157273 7157248 2026-05-19T15:19:59Z Kruusamägi 1530 7157273 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=mai}} '''''Melibe colemani''''', tuntud ka kui Colemani melibe, kummitus-melibe ja kummitustigu on veealuste paljaskarpsete tigude (ingl. ''nudibranch'') liik, mis kuulub sugukonda ''Tethydidae''. Tuntud Austraalia allveefotograaf ja loodusuurija [[Neville Coleman]] avastas liigi 2008. aastal Malaisias asuva Mabuli saare rannikuvetest. Ametliku kirjelduse sai liik 2012. aastal Marta Pola ja Terrence Goslineri poolt, kes nimetasid liigi selle avastaja järgi. ''Melibe colemani'' võib leida nn “Korallikolmnurgas” - Malaisia, Indoneesia ja Filipiinide vetes. Tänu oma läbipaistvale kehale ja valkjaspruunikale võrkjale sisestruktuurile on seda tigu kirjeldatud ka kui nööripundart või paelahunnikut. Selline välimus töötab hästi kaitsevärvi ja kaitsemustrina – on märgitud, et ''M. colemani'' kohatakse tihti temaga ülisarnasel pehmekorallil. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ''M. colemani'' kummalise välimuse ja raskestileitavuse tõttu on kutsutakse seda tigu ka “nudibranchide Pühaks Graaliks”. Tegemist on sukeldujatest loodusesõprade ja allveefotograafide poolt ühe enim tagaotsitava ja nähasoovitava teoliigiga. ==Taksonoomia== ''Melibe colemani'' avastas Neville Coleman 2008. aastal Malaisiast Mabuli saare juurest, algse kirjelduse järgi vana ja uue treeningkai vahelt. Samal aastal avaldas Coleman teost pildi oma raamatus ''Nudibranchs Encyclopedia''. Coleman suri 2012. aastal, umbes kuu aega enne ametliku liigikirjelduse avaldamist [[Marta Pola]] ja [[Terrence Goslineri]] poolt. Liiki tuntakse tavaliselt kui ''Coleman’s Melibe'' (Colemani melibe), ''the ghost melibe'' (kummitus- melibe), või ''ghost nudi'' (kummitustigu). Hõimkond: limused (''Mollusca'') Klass: teod (Gastropoda) Selts: paljaslõpuselised (''Nudibranchia'') Alamselts: selgvõralased (''Dendronotacea'') Sugukond: ''Tethydidae'' ==Kirjeldus== ''Melibe colemani'' võib kasvada kuni 50 mm pikkuseks. Ta on peaaegu täielikult läbipaistev, kuid sültjat kehamassi täitev valget/kreemjat värvi sisemiste organite võrkjas struktuur on hästi märgatav. Hoolikal vaatlemisel on näha ka valged silmatäpid. <ref>Nudibranch Domain</ref> ==Leviala== ''Melibe colemani'' elab Kagu-Aasia soojades ja soolastes vetes, teda on leitud hajusalt Malaisias, Indoneesias näiteks Komodo saare juures ja Lembehi väinas. Rombloni saar Filipiinidel on tuntud kui eriline leiukoht, kus seda liiki võib kohata aastaringselt. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ==Eluviis== ''Melibe colemani'' on röövtoiduline tigu - toitub väikestest koorikloomadest, ussidest ja teistest selgrootutest. Suhteliselt kiire liikumisega. Elutseb 10 - 20 m sügavusel korallriffidel, kus peitub sarnase välimuse ja mustriga pehmekorallidel. Seoses suhteliselt hiljutise avastamise ja raskestileitavusega pole selle liigi eluviisi kohta põhjalikke teaduslikke uuringuid veel tehtud. <ref>(Gosliner, Terrence & Pola, Marta, 2012)</ref> ==Neville Coleman== Neville Coleman sündis Austraalias Sydney lähistel 1938. aastal ning suri 2012. aasta 4. mail, umbes kuu aega enne seda, kui ''M. colemani'' sai oma ametliku ladinakeelse nimetuse. N. Coleman on ülemaailmselt tuntud kui vabakutseline allveefotograaf, naturalist ning paljude allvee-loodusraamatute ja -piltmäärajate autor. 2007. aastal kanti Coleman rahvusvahelisse sukeldumiskuulsuste nimekirja - ingl. ‘''International Scuba Diving Hall Of Fame''’. N. Coleman on looduskaitselise tegevuse ja teaduse populariseerimise eest saanud ordeni: ''Order Of Australia'' (OAM) <ref>Australian Honours Search Facility</ref>. N. Coleman on koostanud üle kuuekümne allvee-loodusraamatu - rohkem kui keegi teine üksikautoritest ning on isiklikult avastanud üle 450 uue loomaliigi <ref>International Scuba Diving Hall Of Fame</ref>. ==Viited== {{Viited}} Gosliner, T. M., Valdes, A., Behrens, D. W. (2018) Nudibranch & Sea Slug identification: Indo-Pacific, Second Edition. New World Publications, Inc. Ryanskiy, A., Ivanov, Y. (2019) Nudibranchs of the Coral Triangle. Self-published by Andrey Ryanskiy The Three P | Underwater Macro Photography - Romblon. Critter – Sea Slugs & Nudibranchs of Romblon Island – Melibes And Their Relatives https://the-three-p.com/overview-melibes-and-their-relatives/ Gosliner, Terrence & Pola, Marta. (2012). Diversification of filter-feeding nudibranchs: two remarkable new species of Melibe (Opisthobranchia: Tethyiidae) from the tropical western Pacific. Systematics and Biodiversity. 10. 10.1080/14772000.2012.717551. Australian Honours Search Facility https://honours.pmc.gov.au/honours/awards/1143599 International Scuba Diving Hall Of Fame https://isdhf.visitcaymanislands.com/hall-of-fame/members/neville-coleman Nudibranch Domain https://nudibranchdomain.org/product/melibe-colemani/ {{Pealkiri kaldkirjas}} s7hbjl7drnuyjftg4vzs327i9k5hrce Braga São Francisco klooster 0 715339 7157251 2026-05-19T14:28:41Z Evlper 104506 Uus lehekülg: ''''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, R...' 7157251 wikitext text/x-wiki '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. Ajaloost Pärimuse kohaselt asus sellel kohal Rooma villa; umbes 660. aasta paiku rajas Fructuosus sellele kohale São Salvadori kloostri, lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas Braga peapiiskop D. Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale kaputsiinide ordu frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirikümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad koototoolistik, altariretaablid ja orel koos vääri ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud kellatorn praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirkusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmeid.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] 9by2cftksi5i485t6byh4yl9g3p53qh 7157252 7157251 2026-05-19T14:30:22Z Evlper 104506 {{koord}} 7157252 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. Ajaloost Pärimuse kohaselt asus sellel kohal Rooma villa; umbes 660. aasta paiku rajas Fructuosus sellele kohale São Salvadori kloostri, lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas Braga peapiiskop D. Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale kaputsiinide ordu frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirikümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad koototoolistik, altariretaablid ja orel koos vääri ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud kellatorn praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirkusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmeid.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] sf5qhpbjrewvz3xii153ne4a32m5b8h 7157253 7157252 2026-05-19T14:30:39Z Evlper 104506 7157253 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. Ajaloost Pärimuse kohaselt asus sellel kohal Rooma villa; umbes 660. aasta paiku rajas Fructuosus sellele kohale São Salvadori kloostri, lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas Braga peapiiskop D. Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale kaputsiinide ordu frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirikümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad koototoolistik, altariretaablid ja orel koos vääri ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud kellatorn praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirkusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmeid.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] nwy2cx2p7cxa8oarcy6f4a9noypt16h 7157254 7157253 2026-05-19T14:35:00Z Evlper 104506 7157254 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. == Ajaloost == Pärimuse kohaselt asus sellel kohal Rooma villa; umbes 660. aasta paiku rajas Fructuosus sellele kohale São Salvadori kloostri, lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas Braga peapiiskop D. Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale kaputsiinide ordu frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirikümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad koototoolistik, altariretaablid ja orel koos vääri ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud kellatorn praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirkusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmeid.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] q1pgvf6232ky1fwzvjjr6g83il4jr4e 7157255 7157254 2026-05-19T14:38:10Z Evlper 104506 /* Ajaloost */ 7157255 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. == Ajaloost == Pärimuse kohaselt asus sellel kohal [[Rooma riik|Rooma]] [[villa]]; umbes 660. aasta paiku rajas [[Fructuosus]] sellele kohale São Salvadori [[Klooster|kloostri]], lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas [[Braga peapiiskop]] Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale [[kaputsiinide ordu]] frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale, ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirik [[barokk]]stiilis ümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad [[kooritoolistik]], [[Retaabel|altariretaablid]] ja [[orel]] koos [[väär|vääri]] ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud [[kellaviil]] praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirikusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmetest.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] b7vujoacfc5d7ak6e30w7vpwzhavdrk 7157257 7157255 2026-05-19T14:39:16Z Evlper 104506 7157257 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] [[File:Convento de São Francisco de Real (1).jpg|thumb|Kloostrihoone]] '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref>, asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. == Ajaloost == Pärimuse kohaselt asus sellel kohal [[Rooma riik|Rooma]] [[villa]]; umbes 660. aasta paiku rajas [[Fructuosus]] sellele kohale São Salvadori [[Klooster|kloostri]], lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas [[Braga peapiiskop]] Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale [[kaputsiinide ordu]] frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale, ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirik [[barokk]]stiilis ümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad [[kooritoolistik]], [[Retaabel|altariretaablid]] ja [[orel]] koos [[väär|vääri]] ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud [[kellaviil]] praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirikusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmetest.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] os919cfgko7g7c9qtp76ps9sox69rhu 7157258 7157257 2026-05-19T14:40:51Z Evlper 104506 7157258 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] [[File:Convento de São Francisco de Real (1).jpg|thumb|Kloostrihoone]] '''São Francisco klooster''' ja '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> on kunagine kloostrikompleks koos kloostrikirikuga, mis asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Arhitektuurikompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. == Ajaloost == Pärimuse kohaselt asus sellel kohal [[Rooma riik|Rooma]] [[villa]]; umbes 660. aasta paiku rajas [[Fructuosus]] sellele kohale São Salvadori [[Klooster|kloostri]], lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas [[Braga peapiiskop]] Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale [[kaputsiinide ordu]] frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale, ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirik [[barokk]]stiilis ümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad [[kooritoolistik]], [[Retaabel|altariretaablid]] ja [[orel]] koos [[väär|vääri]] ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud [[kellaviil]] praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirikusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmetest.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] n4ou1fdnbtna381u4ph0383grkr2fii 7157469 7157258 2026-05-19T22:51:52Z Evlper 104506 7157469 wikitext text/x-wiki [[File:Igreja de São Frutuoso - Braga - Portugal (11237340514).jpg|thumb|Kloostrikirik läänest; kirikus paremal on São Frutuoso kabel]] [[File:Convento de São Francisco de Real (1).jpg|thumb|Kloostrihoone]] '''São Francisco klooster''' ja '''São Francisco kloostrikirik''' (ka Reali kirik ja São Jerónimo kirik)<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> on kunagine kloostrikompleks koos kloostrikirikuga, mis asub Realis, [[Reali, Dume ja Semelhe kihekond|Reali, Dume ja Semelhe kihekonnas]] [[Braga vald|Braga vallas]] [[Portugal]]is. Ehitistekompleks koosneb kloostrist, [[Reali kihekond|Reali kihekonna]] kirikust ja [[Braga São Frutuoso kabel|São Frutuoso kabelist]]. == Ajaloost == Pärimuse kohaselt asus sellel kohal [[Rooma riik|Rooma]] [[villa]]; umbes 660. aasta paiku rajas [[Fructuosus]] sellele kohale São Salvadori [[Klooster|kloostri]], lastes ehitada oma hauakambri jaoks São Frutuoso kabeli. 1523. aastal rajas [[Braga peapiiskop]] Diogo de Sousa São Frutuoso kabeli kõrvale [[kaputsiinide ordu]] frantsiskaani kloostri, arvatavasti kunagise São Salvadori kloostri kohale, ja lasi kirikuaia ette püstitada risti. 1728. aastal ehitati kloostrikirik [[barokk]]stiilis ümber ja São Frutuoso kabel ühendati kirikuga. 18. sajandist pärinevad [[kooritoolistik]], [[Retaabel|altariretaablid]] ja [[orel]] koos [[väär|vääri]] ja orelikorpusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 1944. aastal teisaldati kiriku peafassaadi kõrval asunud [[kellaviil]] praegusesse asukohta. 1967. aastal toodi kirikusse osa Santiago de Compostelas asunud Fructuosuse säilmetest.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> 2022. aastal kompleks renoveeriti ja avati ekskursioonidele kloostri kahel korrusel, mausoleumis, kirikus ja käärkambris. Projekti kuulus arheoloogia-, arhitektuuri- ja ajaloouurimiskeskuse ehitamist kloostri kolmandal korrusel koos raamatukoguga ja Minho ülikooli arheoloogiaosakonna hariduskeskusega.<ref>[http://www.monumentos.gov.pt/Site/APP_PagesUser/SIPA.aspx?id=6974 Convento de São Francisco / Igreja de Real / Igreja de São Jerónimo. - Monumentos. Direção-Geral do Património Cultural _ Ministério da Cultura]</ref> == Viited == {{viited}} {{koord}} [[Kategooria:Portugali ehitised]] 1jos57e03bvqvbuszjy90gpgamnk3qp Viktor Uspaskich 0 715340 7157262 2026-05-19T14:56:21Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Viktor Uspaskich''' ([[vene keel]]es ''Виктор Викторович Успасских'', [[leedu keel]]es ''Viktoras Uspaskichas''; sündinud [[24. juuli]]l [[1959]] [[Urdoma]]s [[Arhangelski oblast]]is) on [[Venemaa]] päritolu [[Leedu]] ettevõtja ja poliitik. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2005]] Leedu majandusminister. Aastatel [[2009]]–[[2012]] ja [[2014]]–[[2024]] oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1959]] [[Urdoma]]...' 7157262 wikitext text/x-wiki '''Viktor Uspaskich''' ([[vene keel]]es ''Виктор Викторович Успасских'', [[leedu keel]]es ''Viktoras Uspaskichas''; sündinud [[24. juuli]]l [[1959]] [[Urdoma]]s [[Arhangelski oblast]]is) on [[Venemaa]] päritolu [[Leedu]] ettevõtja ja poliitik. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2005]] Leedu majandusminister. Aastatel [[2009]]–[[2012]] ja [[2014]]–[[2024]] oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1959]] [[Urdoma]] asulas [[Lena rajoon]]is [[Arhangelski oblast]]is [[Lena rajoon]]is metsatöölise peres. Aastal [[1976]] lõpetas ta [[Urdoma]]s keskkooli. Pärast Ufa keevituskooli lõpetamist töötas ta nafta- ja gaasitööstuses meistrina ning juhtis keevitusmeeskonda. Aastatel [[1977]]–[[1979]] teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. Aastal [[1985]] asus ta esmakordselt [[Leedu]]sse. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Uspaskich, Viktor}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Leedu ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] j0r60xvb8ow8iu2p807h3rquit3r9l4 7157263 7157262 2026-05-19T14:57:14Z Juhan121 25066 7157263 wikitext text/x-wiki '''Viktor Uspaskich''' ([[vene keel]]es ''Виктор Викторович Успасских'', [[leedu keel]]es ''Viktoras Uspaskichas''; sündinud [[24. juuli]]l [[1959]] [[Urdoma]]s [[Arhangelski oblast]]is) on [[Venemaa]] päritolu [[Leedu]] ettevõtja ja poliitik. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2005]] Leedu majandusminister. Aastatel [[2009]]–[[2012]] ja [[2014]]–[[2024]] oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. Ta sündis aastal [[1959]] [[Urdoma]] asulas [[Lena rajoon]]is [[Arhangelski oblast]]is metsatöölise peres. Aastal [[1976]] lõpetas ta [[Urdoma]]s keskkooli. Pärast [[Ufa]] keevituskooli lõpetamist töötas ta nafta- ja gaasitööstuses meistrina ning juhtis keevitusmeeskonda. Aastatel [[1977]]–[[1979]] teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. Aastal [[1985]] asus ta esmakordselt [[Leedu]]sse. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Uspaskich, Viktor}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Leedu ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 1xtlben6mptt3nmjefv64l9p4v0lo1v 7157433 7157263 2026-05-19T21:26:10Z Kruusamägi 1530 7157433 wikitext text/x-wiki [[Fail:Viktoras Uspaskichas.2008-07-08.jpg|pisi|Viktor Uspaskich 2008. aastal]] '''Viktor Uspaskich''' ([[vene keel]]es ''Виктор Викторович Успасских'', [[leedu keel]]es ''Viktoras Uspaskichas''; sündinud [[24. juuli]]l [[1959]] [[Urdoma]]s [[Arhangelski oblast]]is) on [[Venemaa]] päritolu [[Leedu]] ettevõtja ja poliitik. Ta oli aastatel [[2004]]–[[2005]] Leedu majandusminister. Aastatel [[2009]]–[[2012]] ja [[2014]]–[[2024]] oli ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige. == Elukäik == Ta sündis aastal 1959 [[Urdoma]] asulas [[Lena rajoon]]is [[Arhangelski oblast]]is metsatöölise peres. Aastal 1976 lõpetas ta [[Urdoma]]s keskkooli. Pärast [[Ufa]] keevituskooli lõpetamist töötas ta nafta- ja gaasitööstuses meistrina ning juhtis keevitusmeeskonda. Aastatel 1977–1979 teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. Aastal 1985 asus ta esmakordselt [[Leedu]]sse. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=mai}} {{JÄRJESTA:Uspaskich, Viktor}} [[Kategooria:Leedu poliitikud]] [[Kategooria:Majandusministrid]] [[Kategooria:Leedust valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Leedu ettevõtjad]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 9p3sm3zry7p2ciqih6qrhvrfn01b1pm Viktoras Uspaskichas 0 715342 7157289 2026-05-19T16:00:43Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Viktor Uspaskich]] 7157289 wikitext text/x-wiki #suuna [[Viktor Uspaskich]] hff8m74il40r464iuara43t8p927mka Arutelu:Vassili Nemirovitš-Dantšenko 1 715343 7157298 2026-05-19T16:38:09Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: 'Kas surmaaja juures peaks ehk siiski mainima, mis on varaseim/hiliseim võimalik daatum, kui need on teada? Nt antud juhul oli inimene kindlasti elus 1939. aasta algul ("Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938". Tallinn, 1939, lk 178). Proovisin leida ka viisi, kuidas seda Wikidatas kirjeldada, aga ei osanud. --~~~~' 7157298 wikitext text/x-wiki Kas surmaaja juures peaks ehk siiski mainima, mis on varaseim/hiliseim võimalik daatum, kui need on teada? Nt antud juhul oli inimene kindlasti elus 1939. aasta algul ("Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938". Tallinn, 1939, lk 178). Proovisin leida ka viisi, kuidas seda Wikidatas kirjeldada, aga ei osanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 19:38 (EEST) kowx9gv5eqj9k01a957b3z8qlaluw4n 7157367 7157298 2026-05-19T19:30:28Z Andres 5 /* */ Vastus 7157367 wikitext text/x-wiki Kas surmaaja juures peaks ehk siiski mainima, mis on varaseim/hiliseim võimalik daatum, kui need on teada? Nt antud juhul oli inimene kindlasti elus 1939. aasta algul ("Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918–1938". Tallinn, 1939, lk 178). Proovisin leida ka viisi, kuidas seda Wikidatas kirjeldada, aga ei osanud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 19:38 (EEST) :Muidugi tuleks mainida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 22:30 (EEST) kwc46oisyid9cmf08ca52saakz0lxlu Eesti Teaduste Akadeemia liikmete loend 0 715344 7157310 2026-05-19T17:40:24Z Neptuunium 58653 ei ole veel ilusat ja yhtlast struktuuri, aga vähemalt osaliselt on nyyd samas kohas 7157310 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid läbi ajaloo. ==Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)== ===Humanitaarteaduste sektsiooni liikmed=== *[[Julius Mark]] ([[EÜS]], akadeemia abipresident, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 2. märtsil 1959) *[[Jüri Uluots]] ([[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 9. jaanuaril 1945) *[[Edgar Kant]] ([[Üliõpilaste Selts Raimla|Raimla]], sektsiooni juhataja, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 16. oktoobril 1978) *[[Oskar Loorits]] ([[EYS Veljesto|Veljesto]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]i juhataja, suri 12. detsembril 1961) *[[Gustav Suits]] ([[EÜS]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 23. mail 1956) *[[Hendrik Sepp]] ([[Korporatsioon Sakala|Sakala]], Tartu Ülikooli adjunktprofessor, suri 5. septembril 1943) ===Loodusteaduste sektsiooni liikmed=== *[[Ludvig Puusepp]] ([[Üliõpilasselts Concordia|Concordia]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 19. oktoobril 1942) *[[Paul Kogerman]] ([[Üliõpilaste Selts Raimla|Raimla]], sektsiooni juhataja, Tallinna Tehnikaülikooli rektor, korraline professor, suri 27. juunil 1951) *[[Hugo Kaho]] ([[Korporatsioon Vironia|Vironia]], Tartu Ülikooli rektor, korraline professor, suri 17. septembril 1964) *[[Karl Schlossmann]] ([[Korporatsioon Sakala|Sakala]], akadeemia president, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 17. detsembril 1969) *[[Aleksander Paldrok]] ([[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 1. juulil 1944) *[[Ernst Öpik]] (Tartu Ülikooli astronoom-observaator, suri 10. septembril 1985) *[[Teodor Lippmaa]] (valitud 15. mail<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:348145/304456/page/221</ref>, kinnitatud [[9. juuni]]l [[1939]]<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19390620.2.12 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 45 – 9. juunist 1939 (RT 1939, 52, 426)</ref>, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 27. jaanuaril 1943) ===Auliikmed=== *[[Konstantin Päts]] ([[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]], valitud [[22. veebruar]]il [[1939]], Vabariigi President, suri 18. jaanuaril 1956) *[[Johan Laidoner]] ([[Korporatsioon Leola|Leola]], valitud [[26. aprill]]il [[1940]], Sõjavägede Ülemjuhataja, suri 13. märtsil 1953) == Eesti NSV Teaduste Akadeemia (1946–1989)== Esimesed Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmed olid [[Johan Eichfeld]], [[Aksel Kipper]], [[Paul Kogerman]] (oli ka [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] liige), [[Alfred Koort]], [[Hans Kruus]], [[Ferdinand Laja]], [[Artur Luha]], [[Ottomar Maddison]], [[Jüri Nuut]], [[Alma Tomingas]], [[Nikolai Tomson]], [[Juhan Vaabel]], [[Voldemar Vadi]] ja [[Johannes Voldemar Veski]] ja korrespondeerivad liikmed [[Julius Aamisepp]], [[Albrecht Altma]], [[Harald Arman]], [[Harald Haberman]], [[Leo Jürgenson]], [[Karl Orviku]], [[Mihkel Pill]], [[Oskar Sepre]], [[Friedebert Tuglas]] ja [[August Vaga]] (kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt [[5. aprill]]il [[1946]]). [[17. juuni]]l [[1951]] valiti akadeemia tegevliikmeiks [[Nikolai Buzulukov]], [[Arnold Humal]], [[Aleksandr Kiur-Muratov]], [[Feodor Klement]], [[Gustav Naan]], [[Joosep Saat]] ja [[Andrei Tšernõšov]] ja korrespondentliikmeiks [[Richard Antons]], [[Aleksandr Dobrjanski]], [[Johannes Heil]] ja [[Hilda Moosberg]]. [[30. juuni]]l [[1954]] valiti akadeemia tegevliikmeiks [[Paul Ariste]], [[Harald Haberman]], [[Johannes Heil]], [[Karl Orviku]] ja [[August Vaga]] ja korrespondentliikmeiks [[Nikolai Alumäe]], [[Richard Mahl]] ja [[Aarne Pung]]. [[26. september|26. septembril]] [[1957]] valiti akadeemikuks [[Harri Moora]] ning korrespondentliikmeiks [[Ilo Sibul]] ja [[Arnold Veimer]]. [[25. jaanuar]]il [[1961]] valiti akadeemikuiks [[Nikolai Alumäe]], [[Richard Antons]] ja [[Harald Keres]] ja korrespondentliikmeiks [[Agu Aarna]], [[Gunnar Kangro]], [[Paul Kard]], [[Arnold Kask]], [[Oskar Kirret]], [[Eerik Kumari]], [[Grigori Kuzmin]], [[Heinrich Laul]], [[Viktor Maamägi]], [[Eduard Päll]], [[Hugo Raudsepp (keemik)|Hugo Raudsepp]], [[Karl Rebane]] ja [[Artur Vassar]]. [[30. september|30. septembril]] [[1964]] valiti akadeemikuks [[Viktor Maamägi]] ja korrespondentliikmeks [[Tšeslav Luštšik]]. [[24. märts]] [[1967]] valiti akadeemikuteks [[Karl Rebane]] ja [[Arnold Veimer]] ning korrespondentliikmeks [[Ilmar Öpik]]. [[21. mai]]l [[1969]] valiti akadeemikuiks [[Aarne Pung]] ja [[Aleksander Voldek]] ja korrespondentliikmeiks [[Juhan Kahk]] ja [[Kalju Paaver]]. [[30. märts]]il [[1972]] valiti akadeemikuiks [[Ilmar Öpik]] ja korrespondentliikmeiks [[Olaf Eisen]], [[Arno Köörna]], [[Endel Lippmaa]], [[Erast Parmasto]] ja [[Boris Tamm]]. [[27. märts]]il [[1975]] valiti akadeemikuiks [[Arno Köörna]], [[Endel Lippmaa]] ja [[Boris Tamm]] ja korrespondentliikmeiks [[Mihhail Bronštein]], [[Jaan Rebane]], [[Hans-Voldemar Trass]] ja [[Mihkel Veiderma]]. [[30. märts]]il [[1977]] valiti korrespondentliikmeiks [[Hillar Aben]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Juhan Peegel]], [[Anto Raukas]], [[Karl Siilivask]], [[Helle Simm]] ja [[Vello Tarmisto]]. [[29. märts]]il [[1978]] valiti akadeemikuiks [[Leo Jürgenson]], [[Juhan Kahk]] ja [[Kalju Paaver]] ja korrespondentliikmeks valiti [[Viktor Palm]]. [[3. aprill]]il [[1981]] valiti korrespondentliikmeiks [[Jaan Einasto]], [[Raimund Hagelberg]], [[Huno Rätsep]] ja [[Enn Tõugu]]. [[14. juuni]]l [[1983]] valiti akadeemikuiks [[Olaf Eisen]] ja [[Mihkel Veiderma]]. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1983]] valiti korrespondentliikmeiks [[Arvo Ots]], [[Dimitri Kaljo]], [[Ülo Lille]] ja [[Aleksander Panksejev]]. [[24. juuni]]l [[1986]] valiti akadeemikuiks [[Mihhail Bronštein]], [[Jaan Einasto]] ja [[Erast Parmasto]] ja korrespondentliikmeiks [[Ülo Jaaksoo]], [[Arnold Koop]], [[Valdek Kulbach]], [[Peeter Saari]] ja [[Gennadi Vainikko]]. [[25. november|25. novembril]] [[1987]] valiti akadeemikuiks [[Hillar Aben]], [[Raimund Hagelberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Viktor Palm]], [[Anto Raukas]], [[Jaan Rebane]] ja [[Enn Tõugu]] ja korrespondentliikmeiks [[Lembit Krumm]], [[Georg Liidja]], [[Artur Lind]], [[Udo Margna]], [[Andrus Pork]] ja [[Richard Villems]]. == Eesti Teaduste Akadeemia (alates 1989) == [[4. aprill]]il [[1990]] valiti akadeemikuiks [[Olav Aarna]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Juri Lotman]], [[Jüri Martin]], [[Loit Reintam]], [[Mart Saarma]] ja [[Arved-Ervin Sapar]]. [[9. jaanuar]]il [[1991]] valiti välisliikmeiks [[Valdar Jaanusson]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Matti Kuusi]], [[Johannes Piiper (füsioloog)|Johannes Piiper]], [[Päiviö Tommila]] ja [[Ivar Ugi]]. [[31. märts]]il [[1993]] valiti akadeemikuiks [[Ülo Lumiste]], [[Ülo Lepik]], [[Leo Mõtus]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Pavel Bogovski]], [[Ain-Elmar Kaasik]], [[Valdur Saks]], [[Ilmar Koppel]], [[Viktor Masing]] ja [[Juhan Ross]]. [[23. november|23. novembril]] [[1994]] valiti akadeemikuiks [[Jaak Aaviksoo]], [[Harri Käär]], [[Agu Laisk]], [[Hans Küüts]], [[Uno Mereste]], [[Peeter Tulviste]] ja [[Haldur Õim]]. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1995]] valiti välisliikmeiks [[Carl-Olof Jacobson]], [[Jaan Laane]], [[Endrik Nõges]], [[Michael Godfrey Rodd]] ja [[Henn-Jüri Uibopuu]]. [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1997]] valiti akadeemikuiks [[Ene Ergma]], [[Rein Küttner]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]] ja [[Arvo Krikmann]]. [[19. detsember|19. detsembril]] [[2001]] valiti akadeemikuiks [[Mart Ustav]] ja [[Lennart Meri]]. [[18. detsember|18. detsembril]] [[2002]] valiti välisliikmeiks [[Richard R. Ernst]], [[Gerard A. Maugin]], [[Helmut Schwarz]] ja [[Endel Tulving]]. [[17. detsember|17. detsembril]] [[2003]] valiti akadeemikuiks [[Enn Mellikov]], [[Raivo Uibo]] ja [[Jaan Ross]]. [[12. detsember|12. detsembril]] [[2007]] valiti akadeemikuiks [[Tarmo Soomere]], [[Mati Karelson]] ja [[Jaan Undusk]]. [[23. aprill]]il [[2008]] valiti välisliikmeiks [[Jaak Peetre]], [[Grigori Mints]], [[Matti Saarnisto]] ja [[Ilse Lehiste]]. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2009]] valiti akadeemikuiks [[Arvi Freiberg]] ja [[Urmas Varblane]]. [[8. detsember|8. detsembril]] [[2010]] valiti akadeemikuiks [[Enn Saar]], [[Eve Oja]], [[Enn Lust]], [[Tarmo Uustalu]], [[Martin Zobel]], [[Eero Vasar]], [[Andres Metspalu]], [[Jüri Allik]], [[Valter Lang]] ja [[Mart Kalm]]. [[7. detsember|7. detsembril]] [[2011]] valis akadeemia üldkogu 7 uut akadeemikut: täppisteaduste alal – [[Martti Raidal]] materjalitehnika alal – [[Jakob Kübarsepp]], arstiteaduse alal – [[Toomas Asser]], biosüstemaatika ja ökoloogia alal – [[Urmas Kõljalg]], keemia alal – [[Margus Lopp]], keeleteaduse alal – [[Karl Pajusalu]], muusika alal – [[Arvo Pärt]]. [[5. detsember|5. detsembril]] [[2012]] valis akadeemia üldkogu 4 uut akadeemikut: kirjanduse alal [[Hando Runnel]], täppisteaduste alal [[Ergo Nõmmiste]], informaatika alal [[Jaak Vilo]] ning ajaloo alal [[Tõnu-Andrus Tannberg]], välisliikmeteks valiti [[Alar Toomre]], [[Steven R. Bishop]], [[Pekka T. Männistö]] ja [[Juri Berezkin]]. [[4. detsember|4. detsembril]] [[2013]] valis akadeemia üldkogu 4 uut akadeemikut: täppisteaduste alal [[Jaan Aarik]], tehnikateaduste alal [[Andres Öpik]], loodusteaduste alal [[Ülo Niinemets]] ja õigusteaduse alal [[Lauri Mälksoo]]. 7. detsembril [[2016]] valis akadeemia üldkogu 3 uut akadeemikut: kardioloogiaprofessori [[Jaan Eha]], biorobootika professori [[Maarja Kruusmaa]] ja rahvakunsti uurija [[Anu Raud|Anu Raua]]. 6. detsembril [[2017]] valis akadeemia üldkogu 2 uut välisliiget: [[Budapesti Tehnika ja Majandusülikool]]i [[rakendusmehaanika]] professori [[Gábor Stépán]]i ning [[Clarki Ülikool]]i psühholoogia ja [[Ålborgi Ülikool]]i kultuuripsühholoogia professori [[Jaan Valsiner]]i.<ref name="akad7"/> 5. detsembril [[2018]] valis akadeemia üldkogu 7 uut akadeemikut: [[Marco Kirm]] täppisteaduste alal, [[Jarek Kurnitski]] inseneriteaduste alal, [[Kalle Kirsimäe]] geoloogia alal, [[Anne Kahru]] ökotoksikoloogia alal, [[Tiit Tammaru]] inimgeograafia alal, [[Anu Realo]] kultuuriteaduste alal, [[Tiina Randma-Liiv]] ühiskonna- ja riigiteaduste alal 2. detsembril [[2020]] valis akadeemia üldkogu 3 uut akadeemikut: [[Krista Fischer]] matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas, [[Veiko Uri]] metsanduse valdkonnas ja [[Elmo Nüganen]] teatrikunsti valdkonnas. 8. detsembril [[2021]] valis akadeemia üldkogu astronoomia ja astrofüüsika akadeemikuks [[Elmo Tempel]]i, kultuuriajaloo akadeemikuks [[Marek Tamm]]e, rahvatervise akadeemikuks [[Maris Laan]]e ning tehnika- ja arvutiteaduste akadeemikuks [[Dmitri Vinnikov]]i. 7. detsembril [[2022]] valis akadeemia üldkogu füüsika akadeemikuks [[Toomas Rõõm]]u, arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks [[Dan Bogdanov]]i ning sotsioloogia akadeemikuks [[Ellu Saar]]e.<ref>[https://www.akadeemia.ee/teaduste-akadeemia-sai-juurde-kolm-uut-akadeemikut/ "Teaduste Akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut"] Eesti Teaduste Akadeemia, 7. detsember 2022</ref> 6. detsembril 2023 valiti akadeemia üldkogu poolt biomeditsiini akadeemikuks [[Pärt Peterson]], etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks [[Mare Kõiva]] ning tehnikateaduste akadeemikuks [[Maarja Grossberg-Kuusk]]. Akadeemia välisliikmeks valiti [[Markku Kulmala]]. 17. aprillil 2024 valiti akadeemia üldkogu poolt globaalmuutuste akadeemikuks [[Ülo Mander]]. 3. detsembril 2025 valiti akadeemia üldkogu poolt akadeemikuteks [[Heikki Junninen]] (füüsika), [[Joel Starkopf]] (kliiniline meditsiin), [[Rainis Haller]] (matemaatika), [[Maarja Öpik]] (mullateadus), [[Ivari Ilja]] (muusika interpretatsioon), [[Veronika Kalmus]] (sotsioloogia) ja [[Meelis Kull]] (tehisaru). == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia]] 9tad3aq4kndccpnwyu1tk3yawmo5ule 7157316 7157310 2026-05-19T17:50:03Z Neptuunium 58653 7157316 wikitext text/x-wiki Siin on loetletud Eesti Teaduste Akadeemia liikmeid läbi ajaloo. ==Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)== ===Humanitaarteaduste sektsiooni liikmed=== *[[Julius Mark]] ([[EÜS]], akadeemia abipresident, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 2. märtsil 1959) *[[Jüri Uluots]] ([[Korporatsioon Rotalia|Rotalia]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 9. jaanuaril 1945) *[[Edgar Kant]] ([[Üliõpilaste Selts Raimla|Raimla]], sektsiooni juhataja, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 16. oktoobril 1978) *[[Oskar Loorits]] ([[EYS Veljesto|Veljesto]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]]i juhataja, suri 12. detsembril 1961) *[[Gustav Suits]] ([[EÜS]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 23. mail 1956) *[[Hendrik Sepp]] ([[Korporatsioon Sakala|Sakala]], Tartu Ülikooli adjunktprofessor, suri 5. septembril 1943) ===Loodusteaduste sektsiooni liikmed=== *[[Ludvig Puusepp]] ([[Üliõpilasselts Concordia|Concordia]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 19. oktoobril 1942) *[[Paul Kogerman]] ([[Üliõpilaste Selts Raimla|Raimla]], sektsiooni juhataja, Tallinna Tehnikaülikooli rektor, korraline professor, suri 27. juunil 1951) *[[Hugo Kaho]] ([[Korporatsioon Vironia|Vironia]], Tartu Ülikooli rektor, korraline professor, suri 17. septembril 1964) *[[Karl Schlossmann]] ([[Korporatsioon Sakala|Sakala]], akadeemia president, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 17. detsembril 1969) *[[Aleksander Paldrok]] ([[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]], Tartu Ülikooli korraline professor, suri 1. juulil 1944) *[[Ernst Öpik]] (Tartu Ülikooli astronoom-observaator, suri 10. septembril 1985) *[[Teodor Lippmaa]] (valitud 15. mail<ref>https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:348145/304456/page/221</ref>, kinnitatud [[9. juuni]]l [[1939]]<ref>https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKriigiteataja19390620.2.12 Vabariigi Presidendi käskkiri nr. 45 – 9. juunist 1939 (RT 1939, 52, 426)</ref>, Tartu Ülikooli korraline professor, suri 27. jaanuaril 1943) ===Auliikmed=== *[[Konstantin Päts]] ([[Korporatsioon Fraternitas Estica|Fraternitas Estica]], valitud [[22. veebruar]]il [[1939]], Vabariigi President, suri 18. jaanuaril 1956) *[[Johan Laidoner]] ([[Korporatsioon Leola|Leola]], valitud [[26. aprill]]il [[1940]], Sõjavägede Ülemjuhataja, suri 13. märtsil 1953) == Eesti NSV Teaduste Akadeemia (1946–1989)== Esimesed Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmed olid [[Johan Eichfeld]], [[Aksel Kipper]], [[Paul Kogerman]] (oli ka [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] liige), [[Alfred Koort]], [[Hans Kruus]], [[Ferdinand Laja]], [[Artur Luha]], [[Ottomar Maddison]], [[Jüri Nuut]], [[Alma Tomingas]], [[Nikolai Tomson]], [[Juhan Vaabel]], [[Voldemar Vadi]] ja [[Johannes Voldemar Veski]] ja korrespondeerivad liikmed [[Julius Aamisepp]], [[Albrecht Altma]], [[Harald Arman]], [[Harald Haberman]], [[Leo Jürgenson]], [[Karl Orviku]], [[Mihkel Pill]], [[Oskar Sepre]], [[Friedebert Tuglas]] ja [[August Vaga]] (kinnitatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu poolt [[5. aprill]]il [[1946]]). [[17. juuni]]l [[1951]] valiti akadeemia tegevliikmeiks [[Nikolai Buzulukov]], [[Arnold Humal]], [[Aleksandr Kiur-Muratov]], [[Feodor Klement]], [[Gustav Naan]], [[Joosep Saat]] ja [[Andrei Tšernõšov]] ja korrespondentliikmeiks [[Richard Antons]], [[Aleksandr Dobrjanski]], [[Johannes Heil]] ja [[Hilda Moosberg]]. [[30. juuni]]l [[1954]] valiti akadeemia tegevliikmeiks [[Paul Ariste]], [[Harald Haberman]], [[Johannes Heil]], [[Karl Orviku]] ja [[August Vaga]] ja korrespondentliikmeiks [[Nikolai Alumäe]], [[Richard Mahl]] ja [[Aarne Pung]]. [[26. september|26. septembril]] [[1957]] valiti akadeemikuks [[Harri Moora]] ning korrespondentliikmeiks [[Ilo Sibul]] ja [[Arnold Veimer]]. [[25. jaanuar]]il [[1961]] valiti akadeemikuiks [[Nikolai Alumäe]], [[Richard Antons]] ja [[Harald Keres]] ja korrespondentliikmeiks [[Agu Aarna]], [[Gunnar Kangro]], [[Paul Kard]], [[Arnold Kask]], [[Oskar Kirret]], [[Eerik Kumari]], [[Grigori Kuzmin]], [[Heinrich Laul]], [[Viktor Maamägi]], [[Eduard Päll]], [[Hugo Raudsepp (keemik)|Hugo Raudsepp]], [[Karl Rebane]] ja [[Artur Vassar]]. [[30. september|30. septembril]] [[1964]] valiti akadeemikuks [[Viktor Maamägi]] ja korrespondentliikmeks [[Tšeslav Luštšik]]. [[24. märts]] [[1967]] valiti akadeemikuteks [[Karl Rebane]] ja [[Arnold Veimer]] ning korrespondentliikmeks [[Ilmar Öpik]]. [[21. mai]]l [[1969]] valiti akadeemikuiks [[Aarne Pung]] ja [[Aleksander Voldek]] ja korrespondentliikmeiks [[Juhan Kahk]] ja [[Kalju Paaver]]. [[30. märts]]il [[1972]] valiti akadeemikuiks [[Ilmar Öpik]] ja korrespondentliikmeiks [[Olaf Eisen]], [[Arno Köörna]], [[Endel Lippmaa]], [[Erast Parmasto]] ja [[Boris Tamm]]. [[27. märts]]il [[1975]] valiti akadeemikuiks [[Arno Köörna]], [[Endel Lippmaa]] ja [[Boris Tamm]] ja korrespondentliikmeiks [[Mihhail Bronštein]], [[Jaan Rebane]], [[Hans-Voldemar Trass]] ja [[Mihkel Veiderma]]. [[30. märts]]il [[1977]] valiti korrespondentliikmeiks [[Hillar Aben]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Juhan Peegel]], [[Anto Raukas]], [[Karl Siilivask]], [[Helle Simm]] ja [[Vello Tarmisto]]. [[29. märts]]il [[1978]] valiti akadeemikuiks [[Leo Jürgenson]], [[Juhan Kahk]] ja [[Kalju Paaver]] ja korrespondentliikmeks valiti [[Viktor Palm]]. [[3. aprill]]il [[1981]] valiti korrespondentliikmeiks [[Jaan Einasto]], [[Raimund Hagelberg]], [[Huno Rätsep]] ja [[Enn Tõugu]]. [[14. juuni]]l [[1983]] valiti akadeemikuiks [[Olaf Eisen]] ja [[Mihkel Veiderma]]. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1983]] valiti korrespondentliikmeiks [[Arvo Ots]], [[Dimitri Kaljo]], [[Ülo Lille]] ja [[Aleksander Panksejev]]. [[24. juuni]]l [[1986]] valiti akadeemikuiks [[Mihhail Bronštein]], [[Jaan Einasto]] ja [[Erast Parmasto]] ja korrespondentliikmeiks [[Ülo Jaaksoo]], [[Arnold Koop]], [[Valdek Kulbach]], [[Peeter Saari]] ja [[Gennadi Vainikko]]. [[25. november|25. novembril]] [[1987]] valiti akadeemikuiks [[Hillar Aben]], [[Raimund Hagelberg]], [[Vladimir Hižnjakov]], [[Viktor Palm]], [[Anto Raukas]], [[Jaan Rebane]] ja [[Enn Tõugu]] ja korrespondentliikmeiks [[Lembit Krumm]], [[Georg Liidja]], [[Artur Lind]], [[Udo Margna]], [[Andrus Pork]] ja [[Richard Villems]]. == Eesti Teaduste Akadeemia (alates 1989) == [[4. aprill]]il [[1990]] valiti akadeemikuiks [[Olav Aarna]], [[Jüri Engelbrecht]], [[Juri Lotman]], [[Jüri Martin]], [[Loit Reintam]], [[Mart Saarma]] ja [[Arved-Ervin Sapar]]. [[9. jaanuar]]il [[1991]] valiti välisliikmeiks [[Valdar Jaanusson]], [[Charles Gabriel Kurland]], [[Matti Kuusi]], [[Johannes Piiper (füsioloog)|Johannes Piiper]], [[Päiviö Tommila]] ja [[Ivar Ugi]]. [[31. märts]]il [[1993]] valiti akadeemikuiks [[Ülo Lumiste]], [[Ülo Lepik]], [[Leo Mõtus]], [[Raimund-Johannes Ubar]], [[Pavel Bogovski]], [[Ain-Elmar Kaasik]], [[Valdur Saks]], [[Ilmar Koppel]], [[Viktor Masing]] ja [[Juhan Ross]]. [[23. november|23. novembril]] [[1994]] valiti akadeemikuiks [[Jaak Aaviksoo]], [[Harri Käär]], [[Agu Laisk]], [[Hans Küüts]], [[Uno Mereste]], [[Peeter Tulviste]] ja [[Haldur Õim]]. [[14. detsember|14. detsembril]] [[1995]] valiti välisliikmeiks [[Carl-Olof Jacobson]], [[Jaan Laane]], [[Endrik Nõges]], [[Michael Godfrey Rodd]] ja [[Henn-Jüri Uibopuu]]. [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1997]] valiti akadeemikuiks [[Ene Ergma]], [[Rein Küttner]], [[Jaak Järv (keemik)|Jaak Järv]] ja [[Arvo Krikmann]]. [[19. detsember|19. detsembril]] [[2001]] valiti akadeemikuiks [[Mart Ustav]] ja [[Lennart Meri]]. [[18. detsember|18. detsembril]] [[2002]] valiti välisliikmeiks [[Richard R. Ernst]], [[Gerard A. Maugin]], [[Helmut Schwarz]] ja [[Endel Tulving]]. [[17. detsember|17. detsembril]] [[2003]] valiti akadeemikuiks [[Enn Mellikov]], [[Raivo Uibo]] ja [[Jaan Ross]]. [[12. detsember|12. detsembril]] [[2007]] valiti akadeemikuiks [[Tarmo Soomere]], [[Mati Karelson]] ja [[Jaan Undusk]]. [[23. aprill]]il [[2008]] valiti välisliikmeiks [[Jaak Peetre]], [[Grigori Mints]], [[Matti Saarnisto]] ja [[Ilse Lehiste]]. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2009]] valiti akadeemikuiks [[Arvi Freiberg]] ja [[Urmas Varblane]]. [[8. detsember|8. detsembril]] [[2010]] valiti akadeemikuiks [[Enn Saar]], [[Eve Oja]], [[Enn Lust]], [[Tarmo Uustalu]], [[Martin Zobel]], [[Eero Vasar]], [[Andres Metspalu]], [[Jüri Allik]], [[Valter Lang]] ja [[Mart Kalm]]. [[7. detsember|7. detsembril]] [[2011]] valis akadeemia üldkogu 7 uut akadeemikut: täppisteaduste alal – [[Martti Raidal]] materjalitehnika alal – [[Jakob Kübarsepp]], arstiteaduse alal – [[Toomas Asser]], biosüstemaatika ja ökoloogia alal – [[Urmas Kõljalg]], keemia alal – [[Margus Lopp]], keeleteaduse alal – [[Karl Pajusalu]], muusika alal – [[Arvo Pärt]]. [[5. detsember|5. detsembril]] [[2012]] valis akadeemia üldkogu 4 uut akadeemikut: kirjanduse alal [[Hando Runnel]], täppisteaduste alal [[Ergo Nõmmiste]], informaatika alal [[Jaak Vilo]] ning ajaloo alal [[Tõnu-Andrus Tannberg]], välisliikmeteks valiti [[Alar Toomre]], [[Steven R. Bishop]], [[Pekka T. Männistö]] ja [[Juri Berezkin]]. [[4. detsember|4. detsembril]] [[2013]] valis akadeemia üldkogu 4 uut akadeemikut: täppisteaduste alal [[Jaan Aarik]], tehnikateaduste alal [[Andres Öpik]], loodusteaduste alal [[Ülo Niinemets]] ja õigusteaduse alal [[Lauri Mälksoo]]. 7. detsembril [[2016]] valis akadeemia üldkogu 3 uut akadeemikut: kardioloogiaprofessori [[Jaan Eha]], biorobootika professori [[Maarja Kruusmaa]] ja rahvakunsti uurija [[Anu Raud|Anu Raua]]. 6. detsembril [[2017]] valis akadeemia üldkogu 2 uut välisliiget: [[Budapesti Tehnika ja Majandusülikool]]i [[rakendusmehaanika]] professori [[Gábor Stépán]]i ning [[Clarki Ülikool]]i psühholoogia ja [[Ålborgi Ülikool]]i kultuuripsühholoogia professori [[Jaan Valsiner]]i.<ref name="akad7"/> 5. detsembril [[2018]] valis akadeemia üldkogu 7 uut akadeemikut: [[Marco Kirm]] täppisteaduste alal, [[Jarek Kurnitski]] inseneriteaduste alal, [[Kalle Kirsimäe]] geoloogia alal, [[Anne Kahru]] ökotoksikoloogia alal, [[Tiit Tammaru]] inimgeograafia alal, [[Anu Realo]] kultuuriteaduste alal, [[Tiina Randma-Liiv]] ühiskonna- ja riigiteaduste alal 2. detsembril [[2020]] valis akadeemia üldkogu 3 uut akadeemikut: [[Krista Fischer]] matemaatika ja matemaatilise statistika valdkonnas, [[Veiko Uri]] metsanduse valdkonnas ja [[Elmo Nüganen]] teatrikunsti valdkonnas. 8. detsembril [[2021]] valis akadeemia üldkogu astronoomia ja astrofüüsika akadeemikuks [[Elmo Tempel]]i, kultuuriajaloo akadeemikuks [[Marek Tamm]]e, rahvatervise akadeemikuks [[Maris Laan]]e ning tehnika- ja arvutiteaduste akadeemikuks [[Dmitri Vinnikov]]i. 7. detsembril [[2022]] valis akadeemia üldkogu füüsika akadeemikuks [[Toomas Rõõm]]u, arvuti- ja tehnikateaduste akadeemikuks [[Dan Bogdanov]]i ning sotsioloogia akadeemikuks [[Ellu Saar]]e.<ref>[https://www.akadeemia.ee/teaduste-akadeemia-sai-juurde-kolm-uut-akadeemikut/ "Teaduste Akadeemia sai juurde kolm uut akadeemikut"] Eesti Teaduste Akadeemia, 7. detsember 2022</ref> 6. detsembril 2023 valiti akadeemia üldkogu poolt biomeditsiini akadeemikuks [[Pärt Peterson]], etnoloogia ja folkloristika akadeemikuks [[Mare Kõiva]] ning tehnikateaduste akadeemikuks [[Maarja Grossberg-Kuusk]]. Akadeemia välisliikmeks valiti [[Markku Kulmala]]. 17. aprillil 2024 valiti akadeemia üldkogu poolt globaalmuutuste akadeemikuks [[Ülo Mander]]. 3. detsembril 2025 valiti akadeemia üldkogu poolt akadeemikuteks [[Heikki Junninen]] (füüsika), [[Joel Starkopf]] (kliiniline meditsiin), [[Rainis Haller]] (matemaatika), [[Maarja Öpik]] (mullateadus), [[Ivari Ilja]] (muusika interpretatsioon), [[Veronika Kalmus]] (sotsioloogia) ja [[Meelis Kull]] (tehisaru). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="akad7">[https://web.archive.org/web/20180422133621/http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/uritused/20171115034456/ Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istung]. akadeemia.ee, 6. detsember 2017</ref> }} [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia]] gaup1p2o7o3ea9aw0c5ysuuxp4b44jz Mustand:Vesiniktöödeldud taimeõli 102 715345 7157313 2026-05-19T17:44:41Z Emi123K 229324 Emi123K teisaldas lehekülje [[Mustand:Vesiniktöödeldud taimeõli]] pealkirja [[Vesiniktöödeldud taimeõli]] alla: Artikkel valmis 7157313 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vesiniktöödeldud taimeõli]] 2y5c2kf078343jtig20fk1sgkrdpppn Desiree Clary 0 715346 7157322 2026-05-19T17:57:28Z ~2026-30281-95 229827 Uus lehekülg: ''''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. novembril 1777 [[Marseille]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] - 17. detsember 1860 [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi|Rootsis]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 kuningas Charles XIV. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral. <ref name=":0">Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikiped...' 7157322 wikitext text/x-wiki '''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. novembril 1777 [[Marseille]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] - 17. detsember 1860 [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi|Rootsis]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 kuningas Charles XIV. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral. <ref name=":0">Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&oldid=1341169635</nowiki></ref> == Elulugu == Désirée sündis 8. novembril 1777 Marseille`s.<ref name=":1">Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from <nowiki>https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria</nowiki></ref> Ta oli üheksast lapsest noorim.<ref name=":1" /> Tema vanemad olid [[Françoise Rose Soumis]] ja [[François Clary]].<ref name=":1" /> Ta isa oli jõukas prantsuse kaupmees.<ref name=":2">Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. <nowiki>https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/</nowiki></ref> Ta õde oli [[Julie Clary]], kes abiellus [[Joseph Bonaparte]]’iga ning temast sai [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Hispaania]] kuninganna.<ref name=":0" /> [[Nicolas Joseph Clary]] oli ta vend, kellest sai Clary krahv. Désirée Clary sai lapsena kloostrikooli, kuhu tavaliselt said Prantsusmaal ainult [[Ülemklass|ülemklassi]] tütred.<ref name=":2" /> Kuid toimus [[Prantsuse revolutsioon]] (alates 1789. aastast), mille käigus [[Klooster|kloostrid]] suleti.<ref name=":2" /> Clary naasis elama oma vanemate juurde ja pidi koduõppele jääma.<ref name=":2" /> 1795. aastal kihlus Désirée Clary [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte’iga]], kuid see kihlus katkestati, kui Napoleon abiellus [[Joséphine de Beauharnais|Joséphine de Beauharnaisga]] (Wikipedia, i.a). Hiljem elas Clary koos Bonaparte`i perekonnaga [[Itaalia|Itaalias]] (Wikipedia, i.a). Ta oli lühikest aega koos ka [[kindral]] [[Mathurin-Léonard Duphotga]], kes hukkus enne nende abiellumist.<ref name=":2" /> 1798. aastal abiellus ta [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Jules Bernadottega]] (Mehl, 2015). Järgneval aastal 4. juulil sündis neil poeg nimega Oscar (Mehl, 2015). 1810. aasta augustis sai Bernadotte Rootsi troonipärijaks.<ref name=":2" /> Tema uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Désirée sai Rootsis uue nime Desideria, aga seda ta ise ei kasutanud.<ref name=":0" /> 1811. aastal läks Désirée tagasi [[Pariis|Pariisi]], kuna ta igatses oma kodu. Tema jaoks polnud Rootsi kliima soodne, ning ta muutus [[Õukond|õukonnas]] ebapopulaarseks, kuna ta ei sobitunud õukonda. Karl Johan ja nende poeg Oskar jäid aga Rootsi. Clary ei soovinud poliitikas rolli mängida, aga sellest olenemata oli ta vahendaja enda abikaasa ja Napoleon Bonaparte vahel.<ref name=":2" /> 1818. aastal sai Karl Johanist ametlikult kuningas Charles XIV John. Désirée saabus tagasi Rootsi 1823. aastal. 1829. aastal krooniti ta ametlikult Rootsi kuningannaks. Õukonda ta endiselt ei sulandunud, talle käisid vastumeelt sealne range etikett, ta ei õppinud rootsi keelt ja jäi oma käitumise poolest niiöelda “prantslannaks”. Tema roll kuningannana oli rohkem esinduslik ja ta ei sekkunud poliitikasse.<ref name=":2" /> == Viited == Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from <nowiki>https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria</nowiki> Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&oldid=1341169635</nowiki> Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. <nowiki>https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/</nowiki> 31v2secidhsjn7y7lwps0172jw8kyrl 7157323 7157322 2026-05-19T18:00:01Z ~2026-30281-95 229827 7157323 wikitext text/x-wiki '''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. novembril 1777 [[Marseille]], [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] - 17. detsember 1860 [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi|Rootsis]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 kuningas Charles XIV. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral. <ref name=":0">Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&oldid=1341169635</nowiki></ref> == Elulugu == Désirée sündis 8. novembril 1777 Marseille`s.<ref name=":1">Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from <nowiki>https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria</nowiki></ref> Ta oli üheksast lapsest noorim.<ref name=":1" /> Tema vanemad olid [[Françoise Rose Soumis]] ja [[François Clary]].<ref name=":1" /> Ta isa oli jõukas prantsuse kaupmees.<ref name=":2">Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. <nowiki>https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/</nowiki></ref> Ta õde oli [[Julie Clary]], kes abiellus [[Joseph Bonaparte]]’iga ning temast sai [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Hispaania]] kuninganna.<ref name=":0" /> [[Nicolas Joseph Clary]] oli ta vend, kellest sai Clary krahv. Désirée Clary sai lapsena kloostrikooli, kuhu tavaliselt said Prantsusmaal ainult [[Ülemklass|ülemklassi]] tütred.<ref name=":2" /> Kuid toimus [[Prantsuse revolutsioon]] (alates 1789. aastast), mille käigus [[Klooster|kloostrid]] suleti.<ref name=":2" /> Clary naasis elama oma vanemate juurde ja pidi koduõppele jääma.<ref name=":2" /> 1795. aastal kihlus Désirée Clary [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte’iga]], kuid see kihlus katkestati, kui Napoleon abiellus [[Joséphine de Beauharnais|Joséphine de Beauharnaisga]] (Wikipedia, i.a). Hiljem elas Clary koos Bonaparte`i perekonnaga [[Itaalia|Itaalias]] (Wikipedia, i.a). Ta oli lühikest aega koos ka [[kindral]] [[Mathurin-Léonard Duphotga]], kes hukkus enne nende abiellumist.<ref name=":2" /> 1798. aastal abiellus ta [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Jules Bernadottega]] (Mehl, 2015). Järgneval aastal 4. juulil sündis neil poeg nimega Oscar (Mehl, 2015). 1810. aasta augustis sai Bernadotte Rootsi troonipärijaks.<ref name=":2" /> Tema uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Désirée sai Rootsis uue nime Desideria, aga seda ta ise ei kasutanud.<ref name=":0" /> 1811. aastal läks Désirée tagasi [[Pariis|Pariisi]], kuna ta igatses oma kodu. Tema jaoks polnud Rootsi kliima soodne, ning ta muutus [[Õukond|õukonnas]] ebapopulaarseks, kuna ta ei sobitunud õukonda. Karl Johan ja nende poeg Oskar jäid aga Rootsi. Clary ei soovinud poliitikas rolli mängida, aga sellest olenemata oli ta vahendaja enda abikaasa ja Napoleon Bonaparte vahel.<ref name=":2" /> 1818. aastal sai Karl Johanist ametlikult kuningas Charles XIV John. Désirée saabus tagasi Rootsi 1823. aastal. 1829. aastal krooniti ta ametlikult Rootsi kuningannaks. Õukonda ta endiselt ei sulandunud, talle käisid vastumeelt sealne range etikett, ta ei õppinud rootsi keelt ja jäi oma käitumise poolest niiöelda “prantslannaks”. Tema roll kuningannana oli rohkem esinduslik ja ta ei sekkunud poliitikasse.<ref name=":2" /> == Viited == b9ety9p5fbglhp0t5j8h79zrcrchtfm 7157351 7157323 2026-05-19T19:10:34Z Juhan121 25066 7157351 wikitext text/x-wiki '''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. november [[1777]] [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] - 17. detsember [[1860]] [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 kuningas [[Charles XIV]] abikaasa. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral. <ref name=":0">Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&oldid=1341169635</nowiki></ref> == Elulugu == Désirée sündis 8. novembril 1777 Marseille`s.<ref name=":1">Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from <nowiki>https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria</nowiki></ref> Ta oli üheksast lapsest noorim.<ref name=":1" /> Tema vanemad olid [[Françoise Rose Soumis]] ja [[François Clary]].<ref name=":1" /> Ta isa oli jõukas prantsuse kaupmees.<ref name=":2">Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. <nowiki>https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/</nowiki></ref> Ta õde oli [[Julie Clary]], kes abiellus [[Joseph Bonaparte]]’iga ning temast sai [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Hispaania]] kuninganna.<ref name=":0" /> [[Nicolas Joseph Clary]] oli ta vend, kellest sai Clary krahv. Désirée Clary sai lapsena kloostrikooli, kuhu tavaliselt said Prantsusmaal ainult [[Ülemklass|ülemklassi]] tütred.<ref name=":2" /> Kuid toimus [[Prantsuse revolutsioon]] (alates 1789. aastast), mille käigus [[Klooster|kloostrid]] suleti.<ref name=":2" /> Clary naasis elama oma vanemate juurde ja pidi koduõppele jääma.<ref name=":2" /> 1795. aastal kihlus Désirée Clary [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte’iga]], kuid see kihlus katkestati, kui Napoleon abiellus [[Joséphine de Beauharnais|Joséphine de Beauharnaisga]] (Wikipedia, i.a). Hiljem elas Clary koos Bonaparte`i perekonnaga [[Itaalia|Itaalias]] (Wikipedia, i.a). Ta oli lühikest aega koos ka [[kindral]] [[Mathurin-Léonard Duphotga]], kes hukkus enne nende abiellumist.<ref name=":2" /> 1798. aastal abiellus ta [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Jules Bernadottega]] (Mehl, 2015). Järgneval aastal 4. juulil sündis neil poeg nimega Oscar (Mehl, 2015). 1810. aasta augustis sai Bernadotte Rootsi troonipärijaks.<ref name=":2" /> Tema uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Désirée sai Rootsis uue nime Desideria, aga seda ta ise ei kasutanud.<ref name=":0" /> 1811. aastal läks Désirée tagasi [[Pariis|Pariisi]], kuna ta igatses oma kodu. Tema jaoks polnud Rootsi kliima soodne, ning ta muutus [[Õukond|õukonnas]] ebapopulaarseks, kuna ta ei sobitunud õukonda. Karl Johan ja nende poeg Oskar jäid aga Rootsi. Clary ei soovinud poliitikas rolli mängida, aga sellest olenemata oli ta vahendaja enda abikaasa ja Napoleon Bonaparte vahel.<ref name=":2" /> 1818. aastal sai Karl Johanist ametlikult kuningas Charles XIV John. Désirée saabus tagasi Rootsi 1823. aastal. 1829. aastal krooniti ta ametlikult Rootsi kuningannaks. Õukonda ta endiselt ei sulandunud, talle käisid vastumeelt sealne range etikett, ta ei õppinud rootsi keelt ja jäi oma käitumise poolest niiöelda “prantslannaks”. Tema roll kuningannana oli rohkem esinduslik ja ta ei sekkunud poliitikasse.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rootsi kuningliku perekonna liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1777]] [[Kategooria:Surnud 1860]] ci1em1iiw8di4fqrq6n82w8sk4d3w28 7157355 7157351 2026-05-19T19:12:40Z Juhan121 25066 7157355 wikitext text/x-wiki '''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. november [[1777]] [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] - 17. detsember [[1860]] [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 kuningas [[Karl XIV Johan]] abikaasa. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral. <ref name=":0">Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&oldid=1341169635</nowiki></ref> == Elulugu == Désirée sündis 8. novembril 1777 Marseille`s.<ref name=":1">Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from <nowiki>https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria</nowiki></ref> Ta oli üheksast lapsest noorim.<ref name=":1" /> Tema vanemad olid [[Françoise Rose Soumis]] ja [[François Clary]].<ref name=":1" /> Ta isa oli jõukas prantsuse kaupmees.<ref name=":2">Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. <nowiki>https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/</nowiki></ref> Ta õde oli [[Julie Clary]], kes abiellus [[Joseph Bonaparte]]’iga ning temast sai [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Hispaania]] kuninganna.<ref name=":0" /> [[Nicolas Joseph Clary]] oli ta vend, kellest sai Clary krahv. Désirée Clary sai lapsena kloostrikooli, kuhu tavaliselt said Prantsusmaal ainult [[Ülemklass|ülemklassi]] tütred.<ref name=":2" /> Kuid toimus [[Prantsuse revolutsioon]] (alates 1789. aastast), mille käigus [[Klooster|kloostrid]] suleti.<ref name=":2" /> Clary naasis elama oma vanemate juurde ja pidi koduõppele jääma.<ref name=":2" /> 1795. aastal kihlus Désirée Clary [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte’iga]], kuid see kihlus katkestati, kui Napoleon abiellus [[Joséphine de Beauharnais|Joséphine de Beauharnaisga]] (Wikipedia, i.a). Hiljem elas Clary koos Bonaparte`i perekonnaga [[Itaalia|Itaalias]] (Wikipedia, i.a). Ta oli lühikest aega koos ka [[kindral]] [[Mathurin-Léonard Duphotga]], kes hukkus enne nende abiellumist.<ref name=":2" /> 1798. aastal abiellus ta [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Jules Bernadottega]] (Mehl, 2015). Järgneval aastal 4. juulil sündis neil poeg nimega Oscar (Mehl, 2015). 1810. aasta augustis sai Bernadotte Rootsi troonipärijaks.<ref name=":2" /> Tema uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Désirée sai Rootsis uue nime Desideria, aga seda ta ise ei kasutanud.<ref name=":0" /> 1811. aastal läks Désirée tagasi [[Pariis|Pariisi]], kuna ta igatses oma kodu. Tema jaoks polnud Rootsi kliima soodne, ning ta muutus [[Õukond|õukonnas]] ebapopulaarseks, kuna ta ei sobitunud õukonda. Karl Johan ja nende poeg Oskar jäid aga Rootsi. Clary ei soovinud poliitikas rolli mängida, aga sellest olenemata oli ta vahendaja enda abikaasa ja Napoleon Bonaparte vahel.<ref name=":2" /> 1818. aastal sai Karl Johanist ametlikult kuningas Charles XIV John. Désirée saabus tagasi Rootsi 1823. aastal. 1829. aastal krooniti ta ametlikult Rootsi kuningannaks. Õukonda ta endiselt ei sulandunud, talle käisid vastumeelt sealne range etikett, ta ei õppinud rootsi keelt ja jäi oma käitumise poolest niiöelda “prantslannaks”. Tema roll kuningannana oli rohkem esinduslik ja ta ei sekkunud poliitikasse.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rootsi kuningliku perekonna liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1777]] [[Kategooria:Surnud 1860]] ir5aecp9ukitpdbofjetvizvug8iwfm 7157357 7157355 2026-05-19T19:14:59Z Juhan121 25066 /* Viited */ 7157357 wikitext text/x-wiki '''Bernardine Eugénie Désirée Clary''' (8. november [[1777]] [[Marseille]], [[Prantsusmaa]] - 17. detsember [[1860]] [[Stockholmi kuningaloss|Stockholmi palee]], [[Rootsi]]) oli [[Norra]] ja Rootsi kuninganna 5. veebruarist 1818 kuni 8. märtsini 1844 kuningas [[Karl XIV Johan]] abikaasa. Charles XIV sünninimega Jean Baptiste Bernadotte oli Bernadotte’i dünastia rajaja ja Prantsuse kindral. <ref name=":0">Wikipedia (i.a). Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=D%C3%A9sir%C3%A9e_Clary&oldid=1341169635</nowiki></ref> == Elulugu == Désirée sündis 8. novembril 1777 Marseille`s.<ref name=":1">Swedish Royal Court. (n.d.). Desideria. Retrieved March 6, 2026, from <nowiki>https://www.kungahuset.se/english/royal-house/the-bernadotte-dynasty/desideria</nowiki></ref> Ta oli üheksast lapsest noorim.<ref name=":1" /> Tema vanemad olid [[Françoise Rose Soumis]] ja [[François Clary]].<ref name=":1" /> Ta isa oli jõukas prantsuse kaupmees.<ref name=":2">Mehl, S. (2015). Désirée Clary, Queen Desideria of Sweden and Norway. <nowiki>https://www.unofficialroyalty.com/desiree-clary-queen-of-sweden/</nowiki></ref> Ta õde oli [[Julie Clary]], kes abiellus [[Joseph Bonaparte]]’iga ning temast sai [[Napoli kuningriik|Napoli]] ja [[Hispaania]] kuninganna.<ref name=":0" /> [[Nicolas Joseph Clary]] oli ta vend, kellest sai Clary krahv. Désirée Clary sai lapsena kloostrikooli, kuhu tavaliselt said Prantsusmaal ainult [[Ülemklass|ülemklassi]] tütred.<ref name=":2" /> Kuid toimus [[Prantsuse revolutsioon]] (alates 1789. aastast), mille käigus [[Klooster|kloostrid]] suleti.<ref name=":2" /> Clary naasis elama oma vanemate juurde ja pidi koduõppele jääma.<ref name=":2" /> 1795. aastal kihlus Désirée Clary [[Napoleon I|Napoleon Bonaparte’iga]], kuid see kihlus katkestati, kui Napoleon abiellus [[Joséphine de Beauharnais|Joséphine de Beauharnaisga]] (Wikipedia, i.a). Hiljem elas Clary koos Bonaparte`i perekonnaga [[Itaalia|Itaalias]] (Wikipedia, i.a). Ta oli lühikest aega koos ka [[kindral]] [[Mathurin-Léonard Duphotga]], kes hukkus enne nende abiellumist.<ref name=":2" /> 1798. aastal abiellus ta [[Karl XIV Johan|Jean Baptiste Jules Bernadottega]] (Mehl, 2015). Järgneval aastal 4. juulil sündis neil poeg nimega Oscar (Mehl, 2015). 1810. aasta augustis sai Bernadotte Rootsi troonipärijaks.<ref name=":2" /> Tema uueks ametlikuks nimeks sai Karl Johan. Désirée sai Rootsis uue nime Desideria, aga seda ta ise ei kasutanud.<ref name=":0" /> 1811. aastal läks Désirée tagasi [[Pariis|Pariisi]], kuna ta igatses oma kodu. Tema jaoks polnud Rootsi kliima soodne, ning ta muutus [[Õukond|õukonnas]] ebapopulaarseks, kuna ta ei sobitunud õukonda. Karl Johan ja nende poeg Oskar jäid aga Rootsi. Clary ei soovinud poliitikas rolli mängida, aga sellest olenemata oli ta vahendaja enda abikaasa ja Napoleon Bonaparte vahel.<ref name=":2" /> 1818. aastal sai Karl Johanist ametlikult kuningas Charles XIV John. Désirée saabus tagasi Rootsi 1823. aastal. 1829. aastal krooniti ta ametlikult Rootsi kuningannaks. Õukonda ta endiselt ei sulandunud, talle käisid vastumeelt sealne range etikett, ta ei õppinud rootsi keelt ja jäi oma käitumise poolest niiöelda “prantslannaks”. Tema roll kuningannana oli rohkem esinduslik ja ta ei sekkunud poliitikasse.<ref name=":2" /> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Rootsi monarhide abikaasad]] [[Kategooria:Sündinud 1777]] [[Kategooria:Surnud 1860]] ag4takkpjyt99nx90yehd5lfwmio3l3 German Golub 0 715347 7157324 2026-05-19T18:08:43Z Mona 355 Uus lehekülg: ''''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör. Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse. Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes...' 7157324 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör. Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse. Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel. 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud lühifilm "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis tudengi Oscari rahvusvaheliste filmide kategoorias. Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit. Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] mt8i0b7r9509vso9e9gy9t9eflluauv 7157325 7157324 2026-05-19T18:12:10Z Mona 355 7157325 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/27357 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse.<ref name=":0" /> Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel.<ref name=":0" /> 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud lühifilm "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis tudengi Oscari rahvusvaheliste filmide kategoorias.<ref name=":0" /> Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit.<ref name=":0" /> Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige.<ref name=":0" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] d8qghucf9uiyvzlkkn0k8e13hgtledt 7157334 7157325 2026-05-19T18:37:38Z Mona 355 7157334 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/27357 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse.<ref name=":0" /> Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel.<ref name=":0" /> 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud lühifilm "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis tudengi Oscari rahvusvaheliste filmide kategoorias.<ref name=":0" /> Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit.<ref name=":0" /> Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige.<ref name=":0" /> == Filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Originaalpealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2020 | "[[Mu kallid laibad]]" | lavastaja, stsenarist | Tudengi Oscar |- | 2026 | "[[Meie Erika]]" | lavastaja, stsenarist | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] h2ztgy54kjf01hx3x6uvmsl70dnwrwf 7157343 7157334 2026-05-19T18:53:24Z Mona 355 7157343 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/27357 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse.<ref name=":0" /> Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel.<ref name=":0" /> 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud [[lühifilm]] "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis [[tudengi Oscar]]i rahvusvaheliste filmide kategoorias.<ref name=":0" /> Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit.<ref name=":0" /> Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige.<ref name=":0" /> == Filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Originaalpealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2020 | "[[Mu kallid laibad]]" | lavastaja, stsenarist | Tudengi Oscar |- | 2026 | "[[Meie Erika]]" | lavastaja, stsenarist | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 5i9znrd03wh9twykn58fzoiswu2qwjb 7157346 7157343 2026-05-19T19:02:40Z Mona 355 7157346 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/27357 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse.<ref name=":0" /> Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel.<ref name=":0" /> 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud [[lühifilm]] "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis [[tudengi Oscar]]i rahvusvaheliste filmide kategoorias.<ref name=":0" /> Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit.<ref name=":0" /> Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige.<ref name=":0" /> Tema järgmine täispikk mängufilm "[[Teie teenistuses]]", mille esilinastus on kavandatud 2027. aastaks, on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Filmi tunnustati maailma suurimal filmiturul [[Marché du Film]], kus see sai programmi "[[Goes to Cannes]]" raames ühe kolmest auhinnast, mille andis välja Prantsuse voogedastusplatvorm [[Ciné+ OCS]]. Auhinna rahaline väärtus on 15 000 eurot ning projekti esitlus Cannes’i filmiturul toimus [[PÖFF]]i vahendusel. == Filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Originaalpealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2020 | "[[Mu kallid laibad]]" | lavastaja, stsenarist | Tudengi Oscar |- | 2026 | "[[Meie Erika]]" | lavastaja, stsenarist | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 60rupgut6slbds1rio62pqn6shmw3jc 7157348 7157346 2026-05-19T19:04:18Z Mona 355 7157348 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/27357 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse.<ref name=":0" /> Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel.<ref name=":0" /> 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud [[lühifilm]] "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis [[tudengi Oscar]]i rahvusvaheliste filmide kategoorias.<ref name=":0" /> Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit.<ref name=":0" /> Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige.<ref name=":0" /> Tema järgmine täispikk mängufilm "[[Teie teenistuses]]", mille esilinastus on kavandatud 2027. aastaks, on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Filmi tunnustati maailma suurimal filmiturul [[Marché du Film]], kus see sai programmi "[[Goes to Cannes]]" raames ühe kolmest auhinnast, mille andis välja Prantsuse voogedastusplatvorm [[Ciné+ OCS]]. Auhinna rahaline väärtus on 15 000 eurot ning projekti esitlus Cannes’i filmiturul toimus [[PÖFF]]i vahendusel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=German Golubi filmi "Teie teenistuses" tunnustati Cannes'i filmiturul preemiaga |url=https://kultuur.err.ee/1610027833/german-golubi-filmi-teie-teenistuses-tunnustati-cannes-i-filmiturul-preemiaga |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Originaalpealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2020 | "[[Mu kallid laibad]]" | lavastaja, stsenarist | Tudengi Oscar |- | 2026 | "[[Meie Erika]]" | lavastaja, stsenarist | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] gqkcsb7tgozp2d1t2xvr7m3tyoy76tw 7157352 7157348 2026-05-19T19:11:27Z Mona 355 7157352 wikitext text/x-wiki '''German Golub''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1993]] [[Pärnu]]s) on Eesti filmirežissöör.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Eesti Filmi Andmebaas |url=https://www.efis.ee/person/27357 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.efis.ee}}</ref> Ta lõpetas [[2012]]. aastal [[Pärnu Vene Gümnaasium]]i, seejärel õppis [[Tartu Kunstikool]]is 3D-graafikat ning omandas aastatel 2014–2015 [[Tallinna Polütehnikum]]is teleoperaatori kutse.<ref name=":0" /> Alates 2016. aastast on ta teinud lepingulise valgustaja ja operaatorina kaastööd [[Eesti Rahvusringhääling]]ule (ERR) ning töötanud mitmes filmitootmisettevõttes, tegutsedes nii režissööri assistendi kui ka teistel ametikohtadel.<ref name=":0" /> 2016. aastal alustas ta õpinguid [[Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituut|Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi]] (BFM) filmikunsti erialal, mille lõpetas 2020. aastal ''[[cum laude]]'' režissööri diplomiga. Tema bakalaureusetööks valminud [[lühifilm]] "[[Mu kallid laibad]]" ([[inglise keel]]es "My Dear Corpses") pälvis [[tudengi Oscar]]i rahvusvaheliste filmide kategoorias.<ref name=":0" /> Konkursil osales 1474 filmi, nende seast valis [[Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia|Ameerika filmiakadeemia]] välja parimad; võit andis ühtlasi õiguse kandideerida lühifilmi [[Oscar]]i nominendiks. BFM-i jaoks oli see esimene tudengi-Oscari võit.<ref name=":0" /> Tema filmiloomingusse kuulub ka mängufilm "[[Meie Erika]]", mis esilinastus [[2026]]. aastal. Film käsitleb jalgrattur [[Erika Salumäe]] teed tippsporti, jälgides tema arengut lapsepõlvest kuni [[1988. aasta suveolümpiamängud]]eni. Tema järgmine täispikk mängufilm "[[Teie teenistuses]]", mille esilinastus on kavandatud 2027. aastaks, on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Filmi tunnustati maailma suurimal filmiturul [[Marché du Film]], kus see sai programmi "[[Goes to Cannes]]" raames ühe kolmest auhinnast, mille andis välja Prantsuse voogedastusplatvorm [[Ciné+ OCS]]. Auhinna rahaline väärtus on 15 000 eurot ning projekti esitlus Cannes’i filmiturul toimus [[PÖFF]]i vahendusel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=German Golubi filmi "Teie teenistuses" tunnustati Cannes'i filmiturul preemiaga |url=https://kultuur.err.ee/1610027833/german-golubi-filmi-teie-teenistuses-tunnustati-cannes-i-filmiturul-preemiaga |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Golub kuulub [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] juhatusse ning on [[Eesti Filmirežissööride Gild]]i liige.<ref name=":0" /> == Filme == {| class="wikitable" style="font-size: 90%;" border="2" cellpadding="4" |- ! style="background:#B0C4DE;" | Aasta ! style="background:#B0C4DE;" | Originaalpealkiri ! style="background:#B0C4DE;" | Märkused ! style="background:#B0C4DE;" | Auhinnad |- | 2020 | "[[Mu kallid laibad]]" | lavastaja, stsenarist | Tudengi Oscar |- | 2026 | "[[Meie Erika]]" | lavastaja, stsenarist | |} == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Golub, German}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] jphj4k0laf6xlmfqst9w2sb9jsw6phq Mullaparandajad 0 715348 7157326 2026-05-19T18:14:26Z Frikadell495 228060 -- Draft creation using the [[WP:Article wizard]] -- 7157326 wikitext text/x-wiki Mullaparandajad on looduslikud või tööstuslikult toodetud materjalid, mida lisatakse [[Muld|mulda]] selle [[Füüsikalised omadused|füüsikaliste]], [[Keemilised omadused|keemiliste]] või [[Bioloogilised omadused|bioloogiliste]] omaduste parandamiseks. Mullaparandajaid kasutatakse nii [[Põllumajandus|põllumajanduses]], [[Aiandus|aianduses]] kui ka [[Maastikukujundus|maastikukujunduses]], et tõsta [[Mullaviljakus|mulla viljakust]], parandada [[Mullastruktuur|struktuuri]], suurendada vee sidumisvõimet ja toetada [[Mullaelustik|mullaelustikku]]. <ref>{{Netiviide |pealkiri=(PDF) The Nature and Properties of Soils. 15th edition |url=https://www.researchgate.net/publication/301200878_The_Nature_and_Properties_of_Soils_15th_edition |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260201153426/https://www.researchgate.net/publication/301200878_The_Nature_and_Properties_of_Soils_15th_edition |arhiivimisaeg=2026-02-01 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ResearchGate |keel=en}}</ref> 2equh7lua0h07bxzw46h0epdapnuw0f 7157347 7157326 2026-05-19T19:03:39Z Frikadell495 228060 Tegin teemat sisukamaks 7157347 wikitext text/x-wiki '''Mullaparandajad''' on looduslikud või tööstuslikult toodetud materjalid, mida lisatakse [[Muld|mulda]] selle [[Füüsikalised omadused|füüsikaliste]], [[Keemilised omadused|keemiliste]] või bioloogiliste omaduste parandamiseks. Mullaparandajaid kasutatakse nii [[Põllumajandus|põllumajanduses]], [[Aiandus|aianduses]] kui ka [[Maastikukujundus|maastikukujunduses]], et tõsta [[Mullaviljakus|mulla viljakust]], parandada [[Mullastruktuur|struktuuri]], suurendada vee sidumisvõimet ja toetada [[Mullaelustik|mullaelustikku]]. <ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=(PDF) The Nature and Properties of Soils. 15th edition |url=https://www.researchgate.net/publication/301200878_The_Nature_and_Properties_of_Soils_15th_edition |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20260201153426/https://www.researchgate.net/publication/301200878_The_Nature_and_Properties_of_Soils_15th_edition |arhiivimisaeg=2026-02-01 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ResearchGate |keel=en}}</ref> == Liigitus == Mullaparandajad jagunevad üldiselt [[Orgaanilised väetised|orgaanilisteks]] ja mineraalseteks. === Orgaanilised mullaparandajad === Orgaanilised mullaparandajad pärinevad [[Taimed|taimsetest]] või [[Loomad|loomsetest]] materjalidest ning aitavad suurendada mulla [[Orgaaniline aine|orgaanilise aine]] sisaldust. Levinumad orgaanilised mullaparandajad on: * '''Kompost''' – lagunenud orgaaniline materjal, mis parandab mulla [[Mullastruktuur|struktuuri]] ja toitainesisaldust.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kompost kui looduslik mulla väetaja |url=https://bioplus.ee/kasulik-info/kompost-kui-looduslik-mulla-vaetaja |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Bioplus |keel=et}}</ref> * '''Sõnnik''' – [[Väljaheited|loomade väljaheited]], mis lisavad mulda [[Lämmastik|lämmastikku]] ja teisi [[Toitained|toitaineid]].<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Division |eesnimi=Agriculture and Economic Development Analysis |url=https://openknowledge.fao.org/handle/20.500.14283/a0050e |pealkiri=The State of Food and Agriculture, 2005 |kuupäev=2005 |isbn=978-92-5-105349-2 |keel=English}}</ref> * '''Turvas''' – parandab mulla veehoidmisvõimet, kuid selle kasutamine on piiratud keskkonnakaalutlustel.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tamsalu |eesnimi=Hanna |kuupäev=2025-05-23 |pealkiri=Metsataimekasvatuses võib leiduda turbale asendajaid |url=https://www.pikk.ee/metsataimekasvatuses-voib-leiduda-turbale-asendajaid/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=PIKK.ee |keel=et}}</ref> * '''Biosüsi''' – parandab [[Mullastruktuur|mulla struktuuri]] ja seob [[Süsinik|süsinikku]].<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=(PDF) Biochar for environmental management: An introduction. Biochar for environmental management. Science and technology |url=https://www.researchgate.net/publication/302875543_Biochar_for_environmental_management_An_introduction_Biochar_for_environmental_management_Science_and_technology |arhiivimisurl=http://web.archive.org/web/20240917170023/https://www.researchgate.net/publication/302875543_Biochar_for_environmental_management_An_introduction_Biochar_for_environmental_management_Science_and_technology |arhiivimisaeg=2024-09-17 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ResearchGate |keel=en}}</ref> === Mineraalsed mullaparandajad === Mineraalsed mullaparandajad mõjutavad peamiselt mulla [[Keemilised omadused|keemilisi omadusi]], näiteks [[PH|pH-d]] või [[Toitained|toitainete]] tasakaalu. Levinumad mineraalsed mullaparandajad on: * '''Lubiväetised''' – neutraliseerivad [[Happeliste muldade lupjamine|happelist mulda]] ja tõstavad [[pH]]-d.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goulding |eesnimi=K. W. T. |kuupäev=2016-06-24 |pealkiri=Soil acidification and the importance of liming agricultural soils with particular reference to the United Kingdom |url=https://bsssjournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/sum.12270 |ajakiri=Soil Use and Management |keel=en |aastakäik=32 |üksiknumber=3 |lehekülg=390–399 |doi=10.1111/sum.12270 |issn=0266-0032 |pmc=5032897 |pmid=27708478}}</ref> * '''Kips (CaSO₄)''' – parandab [[Mullastruktuur|mulla struktuuri]] ja vähendab [[Naatrium|naatriumi]] sisaldust sooldunud muldades.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Response of Soils and Crops to Gypsum Application in Ohio |url=https://ohioline.osu.edu/factsheet/anr-0153 |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=ohioline.osu.edu |keel=en}}</ref> == Mõju mullale == Mullaparandajate kasutamine võib mõjutada mulda mitmel viisil: * [[Füüsikalised omadused]]: parandavad [[Mullastruktuur|mulla struktuuri]], õhustatust ja [[Vesi|vee]] sidumisvõimet.<ref name=":0" /> * [[Keemilised omadused]]: tasakaalustavad [[PH|pH-d]], suurendavad toitainete kättesaadavust.<ref name=":3" /> * [[Bioloogilised omadused]]: toetavad mulla [[Mikroorganismid|mikroorganisme]] ja suurendavad bioloogilist aktiivsust.<ref name=":1" /> [[Biosüsi]] ja [[kompost]] on olulised ka [[Ringmajandus|ringmajanduse]] ja [[Jäätmed|jäätmete]] vähendamise seisukohalt, kuna võimaldavad orgaanilisi jäätmeid taaskasutada.<ref name=":2" /> == Viited == pvn9igho2mbj5v4ojkzyzjvezyakhc2 Urho Vaakanainen 0 715349 7157329 2026-05-19T18:26:13Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Urho Vaakanainen.jpg|pisi|Urho Vaakanainen (2017)]] '''Urho Vaakanainen''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1999]] [[Joensuu]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[New York Rangers]]. Soome kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2015/16 [[Espoo Blues]]i meeskonnas. Hooajal 2016/17 mängis ta Soome kõrgliigas [[Jyväskylä JYP]]-i ja 2017/18 [[SaiPa]] ridades. 2017. aastal valis [[Boston Bruins]] ta NHL-i [...' 7157329 wikitext text/x-wiki [[File:Urho Vaakanainen.jpg|pisi|Urho Vaakanainen (2017)]] '''Urho Vaakanainen''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1999]] [[Joensuu]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[New York Rangers]]. Soome kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2015/16 [[Espoo Blues]]i meeskonnas. Hooajal 2016/17 mängis ta Soome kõrgliigas [[Jyväskylä JYP]]-i ja 2017/18 [[SaiPa]] ridades. 2017. aastal valis [[Boston Bruins]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 18. valikuna. 2016. aastal tuli Vaakanainen Soome kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks ja 2019. aastal Soome kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus on ta osalenud 2025. aastal nelja riigi turniiril (''[[4 Nations Face-Off]]'') ja [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Välislingid == * [https://www.nhl.com/rangers/player/urho-vaakanainen-8480001 Urho Vaakanainen NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=191102 Urho Vaakanainen hockeydb.com lehel] {{JÄRJESTA:Vaakanainen, Urho}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:JYP-i mängijad]] [[Kategooria:SaiPa mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] s6ixguq1byahu1rce36agnqpncq4xx5 7157350 7157329 2026-05-19T19:09:56Z Raamaturott 56450 7157350 wikitext text/x-wiki [[File:Urho Vaakanainen.jpg|pisi|Urho Vaakanainen (2017)]] '''Urho Vaakanainen''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1999]] [[Joensuu]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[kaitsja (jäähoki)|kaitsjana]] [[NHL]]-i klubis [[New York Rangers]]. Soome kõrgliigas debüteeris ta hooajal 2015/16 [[Espoo Blues]]i meeskonnas. Hooajal 2016/17 mängis ta Soome kõrgliigas [[Jyväskylä JYP]]-i ja 2017/18 [[SaiPa]] ridades. 2017. aastal valis [[Boston Bruins]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 18. valikuna. 2018. aasta juunis sõlmis ta Brunsiga kolmeaastase lepingu.<ref>{{cite web |title=Bruins Sign Urho Vaakanainen To 3-Year Entry-Level Contract |url=https://www.nhl.com/bruins/news/bruins-sign-urho-vaakanainen-to-3-year-entry-level-contract/c-299049086 |publisher=Boston Bruins |via=NHL.com |access-date=14 June 2018 |date=13 June 2018}}</ref> NHL-is debüteeris ta Bruinsi meeskonnas 20. oktoobril 2018 mängus [[Vancouver Canucks]]i vastu.<ref>{{cite web |last1=Russo |first1=Eric |title=Vaakanainen Debuts in Bruins OT Loss to Vancouver |url=https://www.nhl.com/bruins/news/vaakanainen-debuts-in-bruins-ot-loss-to-vancouver/c-301156130 |publisher=Boston Bruins |via=NHL.com |access-date=27 November 2018 |date=21 November 2018}}</ref> Ta kuulus Bruinsi juurde kuni 2022. aastani, kuid sai NHL-is mänguaega võrdlemisi aega ning mängis suurema osa ajast [[American Hockey League]]'is (AHL) Boston Bruinsi tütarklubis [[Providence Bruins]]. 2022. aasta märtsis kaubeldi Vaakanainen suurema tehingu raames Bruinsist [[Anaheim Ducks]]i.<ref>{{cite web |title=Bruins land top-four defenseman in blockbuster trade with Ducks |last=Hartwell |first=Darren |url=https://www.nbcsportsboston.com/nhl/boston-bruins/bruins-land-top-four-defenseman-in-blockbuster-trade-with-ducks/205741/ |website=NBC Sports Boston |access-date=19 March 2022 |date=19 March 2022}}</ref> Ducksis mängides hakkas ta NHL-is saama rohkem mänguaega ning lõi 25. jaanuaril 2024 mängus [[Dallas Stars]]i vastu oma esimese värava NHL-is.<ref>{{cite web |url=https://www.nhl.com/ducks/news/recap-vaakanainen-scores-first-nhl-goal-in-ot-loss-to-stars |title=Recap: Vaakanainen Scores First NHL Goal in OT Loss to Stars |publisher=Anaheim Ducks |via=NHL.com |last=Weller |first=Matt |date=25 January 2024 |access-date=29 November 2024}}</ref> 2024. aasta detsembris kaubeldi Vaakanainen koos 2025. aasta ''draft''{{'}}i valikuga [[Jacob Trouba]] vastu Anaheim Ducksist [[New York Rangers]]i.<ref>{{cite web |last=Rosen |first=Dan |url=https://www.nhl.com/news/topic/trade-coverage/new-york-rangers-trade-jacob-trouba-to-anaheim-ducks |title=Trouba traded to Ducks by Rangers for Vaakanainen |website=NHL.com |publisher=National Hockey League |date=6 December 2024 |access-date=6 December 2024}}</ref> 2016. aastal tuli Vaakanainen Soome kuni 18-aastaste koondisega omavanuste maailmameistriks ja 2019. aastal Soome kuni 20-aastaste koondisega juunioride maailmameistriks. [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus on ta osalenud 2025. aastal nelja riigi turniiril (''[[4 Nations Face-Off]]'') ja [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/rangers/player/urho-vaakanainen-8480001 Urho Vaakanainen NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=191102 Urho Vaakanainen hockeydb.com lehel] {{New York Rangersi mängijad}} {{JÄRJESTA:Vaakanainen, Urho}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:JYP-i mängijad]] [[Kategooria:SaiPa mängijad]] [[Kategooria:Boston Bruinsi mängijad]] [[Kategooria:Anaheim Ducksi mängijad]] [[Kategooria:New York Rangersi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] kp7ttnd69e5ut4j6cn4eob92kwygiyy Arutelu:Valgjärve 1 715350 7157338 2026-05-19T18:44:44Z Pikne 13803 @[[User:KristiinaPr|KristiinaPr]] 7157338 wikitext text/x-wiki Sellist ebamäärast "Valgjärvelt pärit või Valgjärvega seotud isikute" loetelu minu meelest ei peaks artiklis olema. Pole öeldud, kuidas on nad Valgjärvega seotud. Nii ei saa infot kontrollida ega otsustada, kas on asjakohane konkreetne nimi lisada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 21:44 (EEST) b3na9pxi57tpp8iddomvcd4ddt47xtv 7157365 7157338 2026-05-19T19:27:50Z Andres 5 7157365 wikitext text/x-wiki Sellist ebamäärast "Valgjärvelt pärit või Valgjärvega seotud isikute" loetelu minu meelest ei peaks artiklis olema. Pole öeldud, kuidas on nad Valgjärvega seotud. Nii ei saa infot kontrollida ega otsustada, kas on asjakohane konkreetne nimi lisada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2026, kell 21:44 (EEST) :Teine asi oleks minu meelest, kui oleks öeldud, kuidas nad on seotud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 22:27 (EEST) 54rf0unzq5do84qhmi01gt4ab6q8oq0 Arutelu:Atsetoniid 1 715351 7157362 2026-05-19T19:19:18Z Andres 5 Uus lehekülg: 'Arvestades seda, et artikkel peaks olema arusaadav ka keemias vähem kodus olevatele inimestele, leian, et tuleks selgelt eristada aineid, aineklasse, rühmi ja rühmade klasse ning ka sõnaselgelt näidata nende vahelist seost. Klasside puhul oleme kasutanud mitmust ja rühmade puhul sõnaosa "rühm".' 7157362 wikitext text/x-wiki Arvestades seda, et artikkel peaks olema arusaadav ka keemias vähem kodus olevatele inimestele, leian, et tuleks selgelt eristada aineid, aineklasse, rühmi ja rühmade klasse ning ka sõnaselgelt näidata nende vahelist seost. Klasside puhul oleme kasutanud mitmust ja rühmade puhul sõnaosa "rühm". 15opyhyas9ep7tvgpif66chj36fwcp6 7157364 7157362 2026-05-19T19:24:43Z Andres 5 7157364 wikitext text/x-wiki Arvestades seda, et artiklid peaksid olema arusaadavad ka keemias vähem kodus olevatele inimestele, leian, et tuleks selgelt eristada aineid, aineklasse, rühmi ja rühmade klasse ning ka sõnaselgelt näidata nende vahelist seost. Klasside puhul (välja arvatud alus ja hape) oleme kasutanud mitmust ja rühmade puhul sõnaosa "rühm". --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2026, kell 22:24 (EEST) cmp1zzy2wv715t2jxsvgq5dtosk05gh Mustand:Metsaistutus 102 715352 7157369 2026-05-19T19:34:04Z Frkakastrul 229836 Uus lehekülg: ''''Metsaistutus''' on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti istutustoru, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutus...' 7157369 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti istutustoru, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille juurekava on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' Metsaistutus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade istutamine on oluline kliima soojenemise vastu, sest kui me ei istutaks metsa tagasi, oleks meil õhus liiga palju kasvuhoonegaase, mis jääksid sidumata. '''Õigusraamistik''' Igas kasvukohatüübis on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab metsa majandamise eeskiri, lisa 2. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või harilikku tamme, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: Hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama metsauuenduse viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. kuni8gz9mk6ek9s6zjwquznun13mhuy 7157370 7157369 2026-05-19T19:37:36Z Frkakastrul 229836 7157370 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti istutustoru, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille juurekava on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' Metsaistutus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade istutamine on oluline kliima soojenemise vastu, sest kui me ei istutaks metsa tagasi, oleks meil õhus liiga palju kasvuhoonegaase, mis jääksid sidumata. '''Õigusraamistik''' Igas kasvukohatüübis on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab metsa majandamise eeskiri, lisa 2. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: Hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama metsauuenduse viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. 4sjaiomzbkxe8o5vqqb1mssrantgixm 7157371 7157370 2026-05-19T19:39:23Z Frkakastrul 229836 7157371 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on metsamajanduse osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti istutustoru, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille juurekava on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' Metsaistutus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade istutamine on oluline kliima soojenemise vastu, sest kui me ei istutaks metsa tagasi, oleks meil õhus liiga palju kasvuhoonegaase, mis jääksid sidumata. '''Õigusraamistik''' Igas kasvukohatüübis on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab metsa majandamise eeskiri, lisa 2. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: Hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 2600 taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama metsauuenduse viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. rkw5fxtn24pi46abj540dj62nbmu5x1 7157404 7157371 2026-05-19T20:23:38Z Frkakastrul 229836 7157404 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on [[Metsamajandus|metsamajanduse]] osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti [[istutustoru]], labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille [[juurekava]] on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' [[Metsa istutamine|Metsaistutus]] aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade [[Metsa istutamine|istutamine]] on oluline kliima soojenemise vastu, sest kui me ei istutaks metsa tagasi, oleks meil õhus liiga palju kasvuhoonegaase, mis jääksid sidumata. '''Õigusraamistik''' Igas kasvukohatüübis on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab metsa majandamise eeskiri, lisa 2. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: Hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 2600<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama [[Metsauuendus|metsauuenduse]] viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. ej1k1lydmx5i4gowe5mtoihavbmb46d 7157437 7157404 2026-05-19T21:32:16Z Frkakastrul 229836 7157437 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on [[Metsamajandus|metsamajanduse]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsamajandus |kuupäev=2024-04-04 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsamajandus&oldid=6617899 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti [[istutustoru]]<ref>{{Viide |pealkiri=Istutustoru |kuupäev=2025-04-01 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Istutustoru&oldid=6845729 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref>, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille [[juurekava]]<ref>{{Viide |pealkiri=Juurestik |kuupäev=2012-12-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juurestik&oldid=3341159 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' Metsaistutus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade [[Metsa istutamine|istutamine]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsa istutamine |kuupäev=2025-07-06 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsa_istutamine&oldid=6923039 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on oluline kliima soojenemise vastu, sest kui me ei istutaks metsa tagasi, oleks meil õhus liiga palju kasvuhoonegaase, mis jääksid sidumata. '''Õigusraamistik'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Igas [[Kasvukohatüüp|kasvukohatüübis]]<ref>{{Viide |pealkiri=Kasvukohatüüp |kuupäev=2023-09-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp&oldid=6475852 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab Metsa majandamise eeskiri, lisa 2<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 2600 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama [[Metsauuendus|metsauuenduse]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsauuendus |kuupäev=2023-05-16 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsauuendus&oldid=6402631 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. <references /> 2umpev7mmxwqperid4cjkcauqevtjl7 7157439 7157437 2026-05-19T21:36:42Z Frkakastrul 229836 7157439 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on [[Metsamajandus|metsamajanduse]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsamajandus |kuupäev=2024-04-04 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsamajandus&oldid=6617899 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti [[istutustoru]]<ref>{{Viide |pealkiri=Istutustoru |kuupäev=2025-04-01 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Istutustoru&oldid=6845729 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref>, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille [[juurekava]]<ref>{{Viide |pealkiri=Juurestik |kuupäev=2012-12-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juurestik&oldid=3341159 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' Metsaistutus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade [[Metsa istutamine|istutamine]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsa istutamine |kuupäev=2025-07-06 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsa_istutamine&oldid=6923039 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on oluline kliima soojenemise vastu, sest muidu jääks suur [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]]<ref>{{Viide |pealkiri=Kasvuhoonegaasid |kuupäev=2026-05-11 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasvuhoonegaasid&oldid=7151307 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> hulk õhus sidumata. '''Õigusraamistik'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Igas [[Kasvukohatüüp|kasvukohatüübis]]<ref>{{Viide |pealkiri=Kasvukohatüüp |kuupäev=2023-09-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp&oldid=6475852 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab Metsa majandamise eeskiri, lisa 2<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 2600 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama [[Metsauuendus|metsauuenduse]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsauuendus |kuupäev=2023-05-16 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsauuendus&oldid=6402631 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. <references /> d9nzwiza9dz4sarpz06gftwxaac42hu 7157480 7157439 2026-05-20T00:37:38Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Metsaistutus]] pealkirja [[Mustand:Metsaistutus]] alla 7157439 wikitext text/x-wiki '''Metsaistutus''' on [[Metsamajandus|metsamajanduse]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsamajandus |kuupäev=2024-04-04 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsamajandus&oldid=6617899 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> osa, mille tulemusena tekib noor metsapõlvkond. Enne metsa istutamist kultiveeritakse maapind. Seda tehakse enamasti ketaskobestiga või ekskavaatoriga. Kultiveerimine on vajalik selleks, et kiirekasvulised puuliigid (kask, lepp, haab) ei lämmataks istutatud või ise külvunud taimi. Istutamiseks kasutatakse enamasti [[istutustoru]]<ref>{{Viide |pealkiri=Istutustoru |kuupäev=2025-04-01 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Istutustoru&oldid=6845729 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref>, labidat või istutuskiilu. Uuenduslikum meetod on kasutada spetsiaalse istutuspeaga ekskavaatorit. Istutusmaterjaliks kasutatakse paljasjuurseid taimi (mille [[juurekava]]<ref>{{Viide |pealkiri=Juurestik |kuupäev=2012-12-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juurestik&oldid=3341159 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on lahtine) või potitaimi (mille juurekava on kinnine). Enne paljasjuursete istikute istutamist kärbitakse nende juuri. Seda tehakse tavaliselt kirvega ja ühekaupa. Enne istutamist tuleb kontrollida taime kvaliteeti. Kui taim on kuivanud või vigastatud, ei ole mõtet seda istutada. '''Süsiniku sidumine''' Metsaistutus aitab siduda õhus olevat süsinikku. Süsinik seotakse nii mulda, puutüvedesse kui ka juurtesse. Metsaistutusel on oluline osa nii elurikkuse kui ka metsa ökosüsteemide säilitamisel. Metsade [[Metsa istutamine|istutamine]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsa istutamine |kuupäev=2025-07-06 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsa_istutamine&oldid=6923039 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on oluline kliima soojenemise vastu, sest muidu jääks suur [[Kasvuhoonegaasid|kasvuhoonegaaside]]<ref>{{Viide |pealkiri=Kasvuhoonegaasid |kuupäev=2026-05-11 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasvuhoonegaasid&oldid=7151307 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> hulk õhus sidumata. '''Õigusraamistik'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Igas [[Kasvukohatüüp|kasvukohatüübis]]<ref>{{Viide |pealkiri=Kasvukohatüüp |kuupäev=2023-09-08 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasvukohat%C3%BC%C3%BCp&oldid=6475852 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> on ette nähtud, milliseid puuliike sinna võib istutada. Seda sätestab Metsa majandamise eeskiri, lisa 2<ref>{{Netiviide |pealkiri=Metsa majandamise eeskiri–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/12771900?leiaKehtiv |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>. Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi, vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel. Leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi puistute raiesmikud ja hukkunud metsaosad tuleb uuendada männi külvi või istutamise teel. Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; hariliku männi istutamisel vähemalt 2600 taime hektaril; aru- ja sookase külvil vähemalt 2500 külvikohta hektaril; aru- ja sookase istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril. Kaks aastat pärast lageraiet või metsa hävingut on metsaomanik kohustatud istutama langile uusi istikuid vastavalt seadusele. Metsaomanik on kohustatud tagama [[Metsauuendus|metsauuenduse]]<ref>{{Viide |pealkiri=Metsauuendus |kuupäev=2023-05-16 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Metsauuendus&oldid=6402631 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-05-19}}</ref> viis aastat pärast raiet. Loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu kasvukohatüüpides peab mets olema uuenenud kümme aastat pärast raiet. <references /> d9nzwiza9dz4sarpz06gftwxaac42hu Melanitta stejnegeri 0 715353 7157376 2026-05-19T19:49:53Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Siberi tõmmuvaeras]] 7157376 wikitext text/x-wiki #suuna [[siberi tõmmuvaeras]] lkem5stcmif1tfyuc1xpb1uundu5p6f Laelius de Amicitia 0 715354 7157378 2026-05-19T19:53:22Z Khermu 229829 Kirjutasin algse artikli. artikkel toetub peamiselt Kristjan Pruuli artiklile "Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist", mis ilmus Vikerkaare numbris 1-2/2012. 7157378 wikitext text/x-wiki „''Laelius de Amicitia''“ (ka „''De Amicitia''“; [[Ladina keel|ladina keelest]] „Laelius sõprusest“) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose 44. aastal eKr.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}</ref> ==== Sisu ==== Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla’d''. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva peale [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}</ref> Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob  Cicero suust-suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.<ref name=":1" /> Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu „ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest“ (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}</ref>. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}</ref>. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud  poliitiliste liitudega<ref name=":0" />. ==== Kontekst ==== Kuigi vormilt on „''De Amicitia''“ filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Peale [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.<ref name=":0" /> Peale esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Peale põgenemist püüdis Cicero luua kontakti erinevate senaatoritega, leidmaks võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüdes leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. „De Amicitia“ kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.<ref name=":0" /> Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb „De Amicitia“ [[„Cato Maior de Senectute“|„''De Senectute’le''“]] ning eelneb [[„De Officiis"|„''De Officiis’ele''“]].<ref name=":0" /> ==== Mõjud ==== Dialoogis „De Amicitia“ on selgelt tajutav [[Aristoteles|Aristotelese]] [[Nikomachose eetika|„Nikomachose eetika“]] mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles<ref name=":0" />. Sarnaselt Aristotelesele rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla<ref name=":2" />. Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob<ref name=":0" />. Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest „kõrgematena“<ref name=":0" />. Sellest ka „voorusliku“ sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus<ref name=":2" />. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine<ref name=":0" />. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] „päris“ asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid<ref name=":0" />. Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on olulisimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtuseid peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]]<ref name=":0" />. Nii Aristotelese kui Cicero jaoks oli „täiuslik“ sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]] <ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}</ref>. dryodzmm31qxlt80pl9pe5p3xoc9vx9 7157380 7157378 2026-05-19T19:58:03Z Khermu 229829 /* Sisu */ 7157380 wikitext text/x-wiki „''Laelius de Amicitia''“ (ka „''De Amicitia''“; [[Ladina keel|ladina keelest]] „Laelius sõprusest“) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose 44. aastal eKr.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}</ref> === Sisu === Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla’d''. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva peale [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}</ref> Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob  Cicero suust-suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.<ref name=":1" /> Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu „ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest“ (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}</ref>. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}</ref>. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud  poliitiliste liitudega<ref name=":0" />. === Kontekst === Kuigi vormilt on „''De Amicitia''“ filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Peale [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.<ref name=":0" /> Peale esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Peale põgenemist püüdis Cicero luua kontakti erinevate senaatoritega, leidmaks võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüdes leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. „De Amicitia“ kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.<ref name=":0" /> Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb „De Amicitia“ [[„Cato Maior de Senectute“|„''De Senectute’le''“]] ning eelneb [[„De Officiis"|„''De Officiis’ele''“]].<ref name=":0" /> ==== Mõjud ==== Dialoogis „De Amicitia“ on selgelt tajutav [[Aristoteles|Aristotelese]] [[Nikomachose eetika|„Nikomachose eetika“]] mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles<ref name=":0" />. Sarnaselt Aristotelesele rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla<ref name=":2" />. Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob<ref name=":0" />. Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest „kõrgematena“<ref name=":0" />. Sellest ka „voorusliku“ sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus<ref name=":2" />. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine<ref name=":0" />. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] „päris“ asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid<ref name=":0" />. Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on olulisimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtuseid peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]]<ref name=":0" />. Nii Aristotelese kui Cicero jaoks oli „täiuslik“ sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]] <ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}</ref>. hwoa3t39k41buau8wmo4g168afgo6ue 7157384 7157380 2026-05-19T20:06:35Z Juhan121 25066 7157384 wikitext text/x-wiki „''Laelius de Amicitia''“ (ka „''De Amicitia''“; [[Ladina keel|ladina keelest]] „Laelius sõprusest“) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose 44. aastal eKr.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}</ref> === Sisu === Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla’d''. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva peale [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}</ref> Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob  Cicero suust-suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.<ref name=":1" /> Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu „ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest“ (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}</ref>. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}</ref>. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud  poliitiliste liitudega<ref name=":0" />. === Kontekst === Kuigi vormilt on „''De Amicitia''“ filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Peale [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.<ref name=":0" /> Peale esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Peale põgenemist püüdis Cicero luua kontakti erinevate senaatoritega, leidmaks võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüdes leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. „De Amicitia“ kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.<ref name=":0" /> Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb „De Amicitia“ [[„Cato Maior de Senectute“|„''De Senectute’le''“]] ning eelneb [[„De Officiis"|„''De Officiis’ele''“]].<ref name=":0" /> ==== Mõjud ==== Dialoogis „De Amicitia“ on selgelt tajutav [[Aristoteles|Aristotelese]] [[Nikomachose eetika|„Nikomachose eetika“]] mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles<ref name=":0" />. Sarnaselt Aristotelesele rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla<ref name=":2" />. Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob<ref name=":0" />. Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest „kõrgematena“<ref name=":0" />. Sellest ka „voorusliku“ sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus<ref name=":2" />. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine<ref name=":0" />. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] „päris“ asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid<ref name=":0" />. Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on olulisimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtuseid peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]]<ref name=":0" />. Nii Aristotelese kui Cicero jaoks oli „täiuslik“ sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]] <ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}</ref>. == Viited == {{viited}} mc53w4qfm9e94k7ncakfvo18ubw23ke 7157387 7157384 2026-05-19T20:08:46Z Juhan121 25066 7157387 wikitext text/x-wiki „''Laelius de Amicitia''“ (ka „''De Amicitia''“; [[Ladina keel|ladina keelest]] „Laelius sõprusest“) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose 44. aastal eKr.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}</ref> === Sisu === Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla’d''. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva peale [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}</ref> Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob  Cicero suust-suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.<ref name=":1" /> Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu „ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest“ (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}</ref>. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid <ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}</ref>. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud  poliitiliste liitudega<ref name=":0" />. === Kontekst === Kuigi vormilt on „''De Amicitia''“ filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Peale [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.<ref name=":0" /> Peale esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Peale põgenemist püüdis Cicero luua kontakti erinevate senaatoritega, leidmaks võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüdes leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. „De Amicitia“ kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.<ref name=":0" /> Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb „De Amicitia“ [[„Cato Maior de Senectute“|„''De Senectute’le''“]] ning eelneb [[„De Officiis"|„''De Officiis’ele''“]].<ref name=":0" /> ==== Mõjud ==== Dialoogis „De Amicitia“ on selgelt tajutav [[Aristoteles|Aristotelese]] [[Nikomachose eetika|„Nikomachose eetika“]] mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles<ref name=":0" />. Sarnaselt Aristotelesele rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla<ref name=":2" />. Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob<ref name=":0" />. Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest „kõrgematena“<ref name=":0" />. Sellest ka „voorusliku“ sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus<ref name=":2" />. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine<ref name=":0" />. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] „päris“ asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid<ref name=":0" />. Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on olulisimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtuseid peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]]<ref name=":0" />. Nii Aristotelese kui Cicero jaoks oli „täiuslik“ sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]] <ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Vanarooma filosoofia]] dhmeiwxshbc3u2zz5g251ux3m6d70db 7157427 7157387 2026-05-19T21:14:25Z Kruusamägi 1530 7157427 wikitext text/x-wiki '''„Laelius de Amicitia“''' (ka „''De Amicitia''“; [[Ladina keel|ladina keelest]] „Laelius sõprusest“) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose [[44 eKr|44. aastal eKr]].<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}</ref> == Sisu == Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla’d''. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva pärast [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}</ref> Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob Cicero suust-suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.<ref name=":1" /> Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu „ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest“ (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}</ref>. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}</ref>. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud poliitiliste liitudega<ref name=":0" />. == Kontekst == Kuigi vormilt on „''De Amicitia''“ filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Pärast [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.<ref name=":0" /> Peale esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Peale põgenemist püüdis Cicero luua kontakti erinevate senaatoritega, leidmaks võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüdes leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. „De Amicitia“ kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.<ref name=":0" /> Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb „De Amicitia“ [[Cato Maior de Senectute|„''De Senectute’le''“]] ning eelneb [[De Officiis|„''De Officiis’ele''“]].<ref name=":0" /> == Mõjud == Dialoogis „De Amicitia“ on selgelt tajutav [[Aristoteles|Aristotelese]] [[Nikomachose eetika|„Nikomachose eetika“]] mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles<ref name=":0" />. Sarnaselt Aristotelesele rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla<ref name=":2" />. Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob<ref name=":0" />. Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest „kõrgematena“<ref name=":0" />. Sellest ka „voorusliku“ sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus<ref name=":2" />. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine<ref name=":0" />. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] „päris“ asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid<ref name=":0" />. Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on olulisimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtuseid peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]]<ref name=":0" />. Nii Aristotelese kui Cicero jaoks oli „täiuslik“ sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]] <ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Vanarooma filosoofia]] czcvkid772h2inmo2pfln2rlr9h0fs5 7157458 7157427 2026-05-19T22:17:28Z Ollin Masa 227337 Pilt 7157458 wikitext text/x-wiki [[File:Cicero, De amicitia, Vaticanus Palatinus lat. 1523.jpg|thumb|''Laelius de Amicitia'']] '''„Laelius de Amicitia“''' (ka „''De Amicitia''“; [[Ladina keel|ladina keelest]] „Laelius sõprusest“) on [[Cicero|Marcus Tullius Cicero]] viimane [[dialoog]] ja eelviimane pikem poliitfilosoofiline [[traktaat]]. Cicero kirjutas teose [[44 eKr|44. aastal eKr]].<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pruul |eesnimi=Kristjan |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Cicero "De Amicitia" poliitilisest kontekstist ja rollist |url=http://www.digar.ee/id/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |avaldamispaik=Tallinn |lehekülg=108–115 |issn=0234-8160 |vaadatud=19. veebruaril 2026}}</ref> == Sisu == Dialoogis esinevad nn Scipio ringi tegelased, Cicero ''exempla’d''. Nende kaudu oli tal kombeks mõtteid paberile kanda. Ajaliselt on dialoog seatud paar päeva pärast [[Publius Cornelius Scipio Aemilianus|Scipio Africanus noorema]] surma 129. a eKr.<ref name=":0" /><ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Dunlop |eesnimi=John Colin |pealkiri=History of Roman Literature from Its Earliest Period to the Augustan Age |kirjastus=E. Littell |aasta=1827 |koht=New York |lehekülg=262-263, 718 |keel=en}}</ref> Dialoogi keskne tegelane on Rooma riigimees [[Gaius Laelius Sapiens]], keda tunti peamiselt Scipio Africanus noorema sõbrana. Dialoogis jutustab Laelius oma sõprusest Africanusega väimeestele Gaius Fanniusele ja [[Quintus Mucius Scaevola (Augur)|Quintus Mucius Scaevolale]]. Usaldusväärsust loob Cicero suust-suhu põhjendusega: ta kohtus varases nooruses Scaevolaga ning väidab, et kuulis, kui Scaevola jutustas vestlusest Laeliusega.<ref name=":1" /> Teose põhisõnumina väidab Cicero, et sõprus on hea, kui see esineb väärikate meeste (''viri boni'') vahel, sel juhul on tegu „ühise arusaamisega kõigist maistest asjadest“ (''omnium divinarum humanarumque rerum cum benevolentia et caritate consensio'' [§20])<ref name=":1" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cicero |eesnimi=Marcus Tullius |kuupäev=veebruar 2012 |pealkiri=Laelius sõprusest katkend. |url=http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:120525 |ajakiri=Vikerkaar |koht=Tallinn |väljaandja=Eesti Kirjanike Liit, Kultuurileht |lehekülg=99-107 |vaadatud=14. aprill 2026}}</ref>. Lugeja veenmiseks näitlikustab ja [[Argumentatsioon|argumenteerib]] Cicero seda [[Väide|väidet]] suurema osa teosest. On vajalik välja tuua, et seesuguse vastastikuse mõistmise all peab autor silmas eelkõige poliitilisi vaateid<ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evenpoel |eesnimi=Willy |kuupäev=2007 |pealkiri=Cicero's Laelius and Seneca's letters on friendship |url=https://www.jstor.org/stable/41665644 |ajakiri=L'Antiquité Classique |väljaandja=L'Antiquité Classique |lehekülg=177-183 |issn=0770-2817 |vaadatud=19. veebruar 2026}}</ref>. [[Sõprus]] ei märkinud Rooma kodanike jaoks pelgalt eraelulist suhet, vaid oli tihedalt seotud poliitiliste liitudega<ref name=":0" />. == Kontekst == Kuigi vormilt on „''De Amicitia''“ filosoofiline dialoog, on seda kohasem vaadelda poliitilise pamfletina. Teos on kirjutatud Caesari kukutamise aastal. Sellel ajal oli poliitiline olukord [[Rooma|Roomas]] segane. Pärast [[Julius Caesar|Caesari]] kukutamist jäid bürokraatlikel põhjustel tema seadused püsima, sest 44. aastal olid asevalitsejad juba nimetatud. [[Marcus Antonius]], kes kartis oma elu pärast, leppis amnestias vandenõulastele Caesari seaduste püsima jäämise tingimusel.<ref name=":0" /> Peale esimest ehmatust mõistis Antonius, et tal on [[Vandenõu|vandenõulaste]] ees nii [[Administratiivne jaotus|administratiivne]] kui populistlik eelis: ta kandis konsuliametit ning Caesari populaarsust linnakodanike seas ja Caesari [[Veteran|veteranide]] kohalolu linnas ei saanud alahinnata. Seepärast põgenesid nii [[Marcus Junius Brutus|Brutus]] ja [[Gaius Cassius Longinus|Cassius]] kui ka Cicero, kes oli tuntud [[Rooma vabariik|vabariigi]] pooldajana, Roomast. Peale põgenemist püüdis Cicero luua kontakti erinevate senaatoritega, leidmaks võimalusi vabariigi taastamiseks ning püüdes leevendada pingeid Brutuse fraktsiooni, Antoniuse jt vanade Caesari kaaslaste ja noore [[Augustus|Octavianuse]] vahel. „De Amicitia“ kehastab Cicero püüet lüüa taas oma kand Rooma poliitilisele maastikule ning õhutada tugeva aristokraatia pooldajaid vabariigi taastamisele.<ref name=":0" /> Olles kirja pandud 44. a eKr aprillis–juulis, jääb teos autori viljakaima perioodi lõppu. Cicero teoste ajajoonel järgneb „De Amicitia“ [[Cato Maior de Senectute|„''De Senectute’le''“]] ning eelneb [[De Officiis|„''De Officiis’ele''“]].<ref name=":0" /> == Mõjud == Dialoogis „De Amicitia“ on selgelt tajutav [[Aristoteles|Aristotelese]] [[Nikomachose eetika|„Nikomachose eetika“]] mõju. Cicero kirjeldab sõprust kui ühiskonnaelu alust, kasutades samu näiteid kui Aristoteles<ref name=":0" />. Sarnaselt Aristotelesele rõhutab Cicero, et sõpruses on olulisem sõpra armastada kui sõbra poolt armastatud olla<ref name=":2" />. Cicero vastandab oma üldist stiili järgides dialoogis [[Epikuurlased|epikuurlaste]] ja [[Stoikud|stoikute]] väiteid n-ö tervele mõistusele, mille ta ise esile toob<ref name=":0" />. Cicero kritiseerib epikuurlaste vaateid sõprusele, sest tal on poliitilise toetuse saavutamiseks vaja talle olulisi sõprusringkondi raamida kui teistest „kõrgematena“<ref name=":0" />. Sellest ka „voorusliku“ sõpruse käsitlus, kus kasulikkus ei ole mitte sõpruse eesmärk, vaid kõrvalsaadus<ref name=":2" />. Stoikute püüe otsida suurimat võimalikku voorust on Cicerole aga liiast, mistõttu raamib ta stoikute vaated fantaasiatena, mida reaalelus ei esine<ref name=":0" />. Cicero rõhutab oma filosoofilistes teostes korduvalt, et tema tegeleb [[Filosoofia|filosoofias]] „päris“ asjadega, eesmärgiga elada paremat elu, jättes kõrvale teoreetilised ideaalid<ref name=":0" />. Kui Aristotelese jaoks olid mõõdupuuks omaaegsed aristokraatlikud normid, siis Cicero jaoks on olulisimad väärtused riigitruudus, vana [[aristokraatia]] väärtuseid peegeldav õilsus ja Aristoteleselt üle võetud praktiline [[tarkus]]<ref name=":0" />. Nii Aristotelese kui Cicero jaoks oli „täiuslik“ sõprus saavutatav vaid [[Patriits|kõrgklassi meestele]]: ainsale ühiskonnaklassile, kes tegeles [[Poliitika|poliitikaga]] <ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Aristoteles |pealkiri=Nikomachose eetika |kirjastus=Ilmamaa |aasta=2007 |isbn=978-9985-77-262-1 |trükk=teine, parandatud ja täiendatud |koht=Tartu}}</ref>. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Vanarooma filosoofia]] 4dhdzuettl4j5dq9laasw6vimjg68o0 Norra rahvatants 0 715355 7157383 2026-05-19T20:05:32Z ~2026-30242-78 229840 Uus lehekülg: ''''Norra rahvatantsud''' on [[Norra]] [[traditsioonilised tantsud]], mis on tihedalt seotud [[Norra rahvamuusika]] ja [[Norra rahvalaul|-lauluga]]. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sandvik |eesnimi=O. M. |kuupäev=1935 |pealkiri=Norwegian Folk-Music and Its Connection with the Dance |url=https://www.jstor.org/stable/4521070 |ajakiri=Journal of the English Folk Dance and Song Society |aastakäik=2 |lehekülg=92–97 |issn=0071-0563}}</ref> == Tantsutüübid ==...' 7157383 wikitext text/x-wiki '''Norra rahvatantsud''' on [[Norra]] [[traditsioonilised tantsud]], mis on tihedalt seotud [[Norra rahvamuusika]] ja [[Norra rahvalaul|-lauluga]]. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sandvik |eesnimi=O. M. |kuupäev=1935 |pealkiri=Norwegian Folk-Music and Its Connection with the Dance |url=https://www.jstor.org/stable/4521070 |ajakiri=Journal of the English Folk Dance and Song Society |aastakäik=2 |lehekülg=92–97 |issn=0071-0563}}</ref> == Tantsutüübid == Norra maakohtades on sajandeid tantsitud ''[[Gangar]]''’it, ''[[Halling tants|Halling]]''’ut ja ''[[Springar]]''’it. ''Gangar'' on [[paaristants]] 6/8 [[Taktimõõt|taktimõõdus]]. ''Halling'' on meeste [[soolotants]] taktimõõdus 2/4 ja on väidetavalt välja kujunenud [[Šotimaa|šoti]] traditsionaalsest seltskonnatantsust [[riil]]''. Springar'', mida kutsutakse ka ''Springleik''’iks või ''Polsdanse''’ks, tuleb [[Poola|Poolast]].<ref name=":0" /> [[Euroopa|Euroopast]] on Norra levinud ka mujal tuntud tantsud nagu [[valss]], [[reinlender]], [[polka]] ja [[masurka]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goertzen |eesnimi=Chris |kuupäev=1998 |pealkiri=The Norwegian Folk Revival and the Gammeldans Controversy |url=https://www.jstor.org/stable/852828 |ajakiri=Ethnomusicology |aastakäik=42 |üksiknumber=1 |lehekülg=99–127 |doi=10.2307/852828 |issn=0014-1836}}</ref>. Need tantsud jõudsid Norra [[1830. aastad|1830. aastate]] paiku<ref name=":0" />. == Laulutantsud == Tänapäevane [[laulutants]] on tähtis, kuid pigem uus osa Norra [[Rahvatants|rahvatantsu]] [[Traditsioon|traditsioonidest]]. Esimesed uued Norra laulutantsud lõi kirjanik [[Hulda Garborg]] [[19. sajand|19. sajandi]] alguses. Laulutantse tantsitakse enamasti [[Ring|ringikujulises]] [[Formaat|formaadis]], erinevalt [[Rootsi|Rootsist]] ja [[Soome|Soomest]], kus neid tantsitakse [[Ruut|ruudus]] või [[Viirg|viirus]]. Uute Norra laulutantsude väljamõtlemisel põhines Garborg [[Fääri saared|Fääri saarte]] [[Ringtants|ringtantsudel]], mis talle väga meeldisid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Hoppu |eesnimi=Petri |kuupäev=2011 |pealkiri=National Dances and Popular Education – The Formation of Folk Dance Canons in Norden |url=https://d1wqtxts1xzle7.cloudfront.net/52424524/Dance_and_the_Formation_of_Norden_trykklar_kopi-libre.pdf?1491094018=&response-content-disposition=inline%3B+filename%3DEmergences_and_Struggles_Dance_and_the_F.pdf&Expires=1779222977&Signature=hEsw9ROepyOiiYsZFloGA~BXGXv0-oWV4nVH9sg667Sf4rcHefmmCN5Au~i2Ew~bRbHoExLt3kLofsPdomAn6b0jhlzaRAKWmKK8DDYGb2PaQHdbsjW-6cTGp8fFIlfA45C6gx~-gSxuz8HruuRLNpaEhQrFBR8fv0Aqb7zVnE5NUZIRotd1UbEIoCMqNZ1zHLYXXEzc~nubkd9CLcMe4YR~VlN5hXK4T3Re~5SoPIydM8n4S~g0hEmo9S~rkCf7kzWCtylLJ~E9hTOHIOcFEyfcy96GdEEcjgKeKkpXaTEpf-zsIcXHd~BsZgLRelxeMLdCv8Jh7PIJjVrG63J85w__&Key-Pair-Id=APKAJLOHF5GGSLRBV4ZA#page=28 |vaadatud=19. aprill 2026 |väljaanne=Dance and the Formation of Norden: Emergences and Struggles |lehekülg=27-56}}</ref> Laulutantsud olid kunagi Norras laialdaselt kasutusel, kuid [[Varakeskaeg|varakeskajal]] jäid need unustusse. Varakeskaegseid laulutantse tantsiti [[Sõõr|sõõris]], kus tantsijad asetsevad ringis ja on kättpidi omavahel ühendatud. Hoolimata sellest, et laulutantsud on alles hiljuti Norras uuesti kasutusele tulnud, on need siiski tähtis osa tänapäeva Norra [[Tantsukultuur|tantsukultuurist]].<ref name=":0" /> == Saatemuusika == Norra rahvatantsule mängitakse [[Saatemuusika|saatemuusikat]] norra [[Rahvapill|rahvapillidel]] ehk kas [[Viiul|viiulil]], [[Loure|''loure''’il]] (,,vana [[Normannid|normanni]] [[Torupill|torupilli]] sarnane pill“<ref>{{Netiviide |pealkiri=[VSL] Dictionary of Foreign words |url=https://arhiiv.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=loure&F=M&C06=en |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=arhiiv.eki.ee}}</ref>), [[Sikusarv|sikusarvel]], [[Pajupill|pajupillil]], [[Langeleik|langeleigul]] ([[Kannel|kandlega]] sarnanev norra rahvuspill<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Südholt |eesnimi=David |perekonnanimi2=Lyster |eesnimi2=Søren V. K. |perekonnanimi3=Winkel |eesnimi3=Oliver B. |perekonnanimi4=Serafin |eesnimi4=Stefania |kuupäev=2021 |pealkiri=A Real-Time Interactive Physical Model of the Langeleik using Finite Difference Schemes and Web Audio |url=https://www.researchgate.net/doi/10.13140/RG.2.2.26521.13925 |keel=en |doi=10.13140/RG.2.2.26521.13925}}</ref>) või [[Hardangeri viiul|Hardangeri viiulil]]<ref name=":0" />''.'' == Viited == kfwn1s3r2xkrwy3esbyrtdoin7o4wk9 Copiapó 0 715356 7157388 2026-05-19T20:08:52Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Copiapó | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Copiapó | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo de Copiapó.svg | vapi_link = [[Copiapó vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšiili }} '''Copiapó''' on linn ja omavalitsusüksus [[Tšiili]]s, [[Atacama piirkond|Atacama piirkonna]] ja [[Copiapó provints]]i keskus. Asub [[Atacama]] kõrbe lõunaservas, 800 km [[Santiago]]st põhja pool. Hispaania asunikud rajasid linna ...' 7157388 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Copiapó | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Copiapó | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo de Copiapó.svg | vapi_link = [[Copiapó vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšiili }} '''Copiapó''' on linn ja omavalitsusüksus [[Tšiili]]s, [[Atacama piirkond|Atacama piirkonna]] ja [[Copiapó provints]]i keskus. Asub [[Atacama]] kõrbe lõunaservas, 800 km [[Santiago]]st põhja pool. Hispaania asunikud rajasid linna [[1742]]. aastal. Copiapós oli 2024. aasta seisuga 168 831 elanikku. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.copiapo.cl/ Linna koduleht] [[Kategooria:Tšiili linnad]] 3tr4yk8q1f9v270px0ksn34022ibad8 Gangar (bänd) 0 715357 7157398 2026-05-19T20:21:47Z Virvarebane 229758 Uus lehekülg: ''''Gangar''' on norra folkrokkansambel, mis loodi Oslos 2020. aastal tudengibändina. Gangar kasutab oma loomingus norra pärimusmuusikat ning segab seda roki, ''folk-metal''’i, džässi ja improvisatsiooniga. Inspiratsiooni saavad nad bändidelt nagu AC/DC, Hoven Droven ja Meshuggah<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=About Gangar |url=https://gangar.no/pages/about-us |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Gangar |keel=en}}</ref>. Gangar on tuntud kui kõrgetasemeline ''live'...' 7157398 wikitext text/x-wiki '''Gangar''' on norra folkrokkansambel, mis loodi Oslos 2020. aastal tudengibändina. Gangar kasutab oma loomingus norra pärimusmuusikat ning segab seda roki, ''folk-metal''’i, džässi ja improvisatsiooniga. Inspiratsiooni saavad nad bändidelt nagu AC/DC, Hoven Droven ja Meshuggah<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=About Gangar |url=https://gangar.no/pages/about-us |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Gangar |keel=en}}</ref>. Gangar on tuntud kui kõrgetasemeline ''live''-bänd, kelle esinemised on täis energiat, meisterlikku pillimängu ja vahetut suhtlust publikuga<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-04-06 |pealkiri=Folgiskeene muutub aina avatumaks |url=https://www.ajakirimuusika.ee/folgiskeene-muutub-aina-avatumaks/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Ajakiri Muusika |keel=et-EE}}</ref>.   Gangar on esinenud mitmel festivalil, nagu Rudolstadti festivalil Saksamaal, Szigeti festivalil Ungaris, Celtic Connectionsil Šotimaal, Port Fairy festivalil Austraalias ja Viljandi pärimusmuusika festivalil Eestis<ref name=":0" />. == '''Bändi kujunemine''' == Bändi tegevuse algatas viiuldaja Mattias Truell Thedens, kes on tegelenud pärimusmuusikaga lapsest saadik. Teistel bändiliikmetel ei olnud varem kokkupuudet pärimusmuusikaga<ref name=":1" />. Bändis mängivad 2026. aasta seisuga lisaks algatajale saksofonist Oskar Lindberget, kelle taust on ''jazz-''muusikas; kitarrist Richard Max, kes on iseõppija ja kellel ei ole muusikalist haridust; basskitarrist Jonas Thrana Jensen ja trummar Henrik Dullum<ref name=":0" />. Bändi algne nimi oli Gangarstubbgutta, mis tähendab norra keeles “poisid, kes mängivad lühikesi tantsulugusid”<ref name=":0" />. == '''Liikmed ja nende instrumendid''' == Mattias Truell Thedens – viiul, Hardangeri viiul Oskar Lindberget – saksofon Richard Max – elektrikitarr Jonas Thrana Jensen – basskitarr Henrik Dullum – trummid<ref name=":0" /> == '''Diskograafia''' == ==== Albumid: ==== „Tre Danser“ (2023) – EP „Stubb“ (2023) – stuudioalbum „Dreng“ (2026) – stuudioalbum<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spotify – Web Player |url=https://open.spotify.com/artist/0kz6mmacynWiQVWyK8m6wR/discography/album |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Spotify |keel=et}}</ref> ==== Singlid: ==== "Fjellets melodi" (2022) "Reinlender fra Åseral" (2022) "Sukkeri Er Søtt" (2023) "Synnjavinden" (2023) "Reinlender fra Åseral (Center of the Universe Remix)" (2023) "Brobakken" (2024) "Murukleiven II" (2025) "Bånsull" (2025) "Bom Bom" (2026) "Eg er liten" (2026)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spotify – Web Player |url=https://open.spotify.com/artist/0kz6mmacynWiQVWyK8m6wR/discography/single |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Spotify |keel=et}}</ref> == '''Viited''' == Aimla, J. K. (2024). Folgiskeene muutub aina avatumaks. ''Ajakiri Muusika'', 4.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spotify – Web Player |url=https://open.spotify.com/artist/0kz6mmacynWiQVWyK8m6wR/discography/single |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Spotify |keel=et}}</ref> Gangar. (2026). ''About Gangar''. Vaadatud 24.03.2026, <nowiki>https://gangar.no/pages/about-us</nowiki> ---- 5klkizl9ewb5w4yexl0luoupikww2rn Klytaimnestra 0 715358 7157409 2026-05-19T20:35:08Z ~2026-30071-33 229841 Uus lehekülg: '== Sissejuhatus == Klytaimnestra on Kreeka mütoloogia tegelane. Ta on tuntud Mükeene kuninga Agamemnoni abikaasana ja ka oma mehe mõrvarina. Ta esineb paljudes kuulsates teostes nagu, Homerose „Ilias,“ ja„Odüsseia“,  Aischylose „Oresteia“, Euripidese „Iphigeneia Aulises“ ning „Elektra.“ <ref>Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</...' 7157409 wikitext text/x-wiki == Sissejuhatus == Klytaimnestra on Kreeka mütoloogia tegelane. Ta on tuntud Mükeene kuninga Agamemnoni abikaasana ja ka oma mehe mõrvarina. Ta esineb paljudes kuulsates teostes nagu, Homerose „Ilias,“ ja„Odüsseia“,  Aischylose „Oresteia“, Euripidese „Iphigeneia Aulises“ ning „Elektra.“ <ref>Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</nowiki></ref> Klytaimnestra lugu ja saatust on etendatud, kirjeldatud ja tõlgendatud mitmeti igas adaptsioonis, kuid eriti suur muutus on toimunud feminismi mõjul. Mõrvari asemel vaadatakse seda kompleksset tegelast ka autonoomse, jõulise juhina ning õigluse jalule seadjana. (Kittelä, 2009: 126)<ref name=":0">Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''<nowiki>https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf</nowiki>''</ref> == '''Enne Trooja sõda''' == Agamemnonil ja Klytaimnestral oli neli last: Iphigeneia, Orestes, Electra ja Chrysothemis. Kreeka ja Trooja olid minemas sõtta maailma ilusaima naise Helena pärast, kes oli ka Klytaimnestra õde. Kreeka väed valmistusid laevadega Trooja poole seilama, kuid Agamemnon vihastas välja jumalanna Artemise, väites  et ta on Artemisest osavam vibulaskja ja jahtija. Solvunud jumalanna peatas tuule, mis sõjalaevad lõksu jättis ja sõdimise võimatuks tegi. Lunastuseks soovis Artemis Agamemnoni tütre Iphigeneia ohverdamist. Kuningas Agamemnon otsustas alluda oma rahva nõudmistele minna sõtta Helena pärast ja ohverdada tütar. Klytaimnestra anus oma abikaasat, kuid ohverdus toimus siiski. Tuul hakkas uuesti puhuma ja Agamemnon läks kümneks aastaks sõdima, jättes naise ja lapsed maha. <ref name=":0" /> == '''Peale Trooja sõda''' == Klytaimnestra plaanis kümme aastat kättemaksu oma tütre eest. Kui mees sõjast naaseb, tervitab ta oma meest pidustuste, hellituste ja sooja vanniga, kuid salaja plaanib meest mõrvata. Klytaimnestral on armuke ja kaasosaline Aighistos, kellega ta on Spartas võimu enda kätte võtnud. Klythaimnestrat peatakse tihti ka, mõrvar olemisest sõltumata, eeskujuks ja protagonistiks. Ta on mehe äraolekul valitsemise enda peale võtnud ning omab täielikku võimu. Väliselt vaates oleks see Aigisthos, kes ka ise usub, et ta on valitseja. <ref>Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy'' ''<nowiki>https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116</nowiki>''</ref> Klytaimnestra soovitab mehel minna vanni, kus ta ei saa ennast kaitsta ning Aighistose abiga, tapab oma abikaasa kirvega. Tema kaks last ei toeta ema tema kättemaksu himus ja seetõttu pagendab ta oma poja Orestese, ja paneb Elektra paari vaese mehega. Õde ja vend saavad aastaid hiljem tänu oraakli ennustusele taas kokku ning plaanivad nemad oma emale ja tema kaasosalisele Aighistosele kättemaksu. Nad meelitavad ema nende juurde ning mõrvavad lõpuks ka tema. (Kerényi 1959: 333)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kerenyi |eesnimi=Carl |pealkiri=The Gods Of The Greeks |kirjastus=Thames & Gudson |aasta=1951 |isbn=7346 |koht=London |lehekülg=333 |keel=Inglise}}</ref> Klytaimnestra, peale mõrva toime panemist (John Collier. Wikimedia Commons) == '''Allikad''' == # Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</nowiki> # Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''<nowiki>https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf</nowiki>'' # Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy'' ''<nowiki>https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116</nowiki>'' # Kerényi, C. (1959). ''The heroes of the Greeks''. Grove Press. 9dbl7967wh2xpjrmqum068584jgxc1p 7157414 7157409 2026-05-19T20:46:19Z Juhan121 25066 7157414 wikitext text/x-wiki '''Klytaimnestra''' on Kreeka mütoloogia tegelane. Ta on tuntud Mükeene kuninga [[Agamemnon]]i abikaasana ja ka oma mehe mõrvarina. Ta esineb paljudes kuulsates teostes nagu, Homerose „Ilias,“ ja„Odüsseia“,  Aischylose „Oresteia“, Euripidese „Iphigeneia Aulises“ ning „Elektra.“ <ref>Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</nowiki></ref> Klytaimnestra lugu ja saatust on etendatud, kirjeldatud ja tõlgendatud mitmeti igas adaptsioonis, kuid eriti suur muutus on toimunud feminismi mõjul. Mõrvari asemel vaadatakse seda kompleksset tegelast ka autonoomse, jõulise juhina ning õigluse jalule seadjana. (Kittelä, 2009: 126)<ref name=":0">Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''<nowiki>https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf</nowiki>''</ref> == '''Enne Trooja sõda''' == [[Agamemnon]]il ja Klytaimnestral oli neli last: Iphigeneia, Orestes, Electra ja Chrysothemis. Kreeka ja Trooja olid minemas sõtta maailma ilusaima naise Helena pärast, kes oli ka Klytaimnestra õde. Kreeka väed valmistusid laevadega Trooja poole seilama, kuid Agamemnon vihastas välja jumalanna [[Artemis]]e, väites  et ta on Artemisest osavam vibulaskja ja jahtija. Solvunud jumalanna peatas tuule, mis sõjalaevad lõksu jättis ja sõdimise võimatuks tegi. Lunastuseks soovis Artemis Agamemnoni tütre Iphigeneia ohverdamist. Kuningas Agamemnon otsustas alluda oma rahva nõudmistele minna sõtta Helena pärast ja ohverdada tütar. Klytaimnestra anus oma abikaasat, kuid ohverdus toimus siiski. Tuul hakkas uuesti puhuma ja Agamemnon läks kümneks aastaks sõdima, jättes naise ja lapsed maha. <ref name=":0" /> == '''Peale Trooja sõda''' == Klytaimnestra plaanis kümme aastat kättemaksu oma tütre eest. Kui mees sõjast naaseb, tervitab ta oma meest pidustuste, hellituste ja sooja vanniga, kuid salaja plaanib meest mõrvata. Klytaimnestral on armuke ja kaasosaline Aighistos, kellega ta on Spartas võimu enda kätte võtnud. Klythaimnestrat peatakse tihti ka, mõrvar olemisest sõltumata, eeskujuks ja protagonistiks. Ta on mehe äraolekul valitsemise enda peale võtnud ning omab täielikku võimu. Väliselt vaates oleks see Aigisthos, kes ka ise usub, et ta on valitseja. <ref>Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy'' ''<nowiki>https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116</nowiki>''</ref> Klytaimnestra soovitab mehel minna vanni, kus ta ei saa ennast kaitsta ning Aighistose abiga, tapab oma abikaasa kirvega. Tema kaks last ei toeta ema tema kättemaksu himus ja seetõttu pagendab ta oma poja Orestese, ja paneb Elektra paari vaese mehega. Õde ja vend saavad aastaid hiljem tänu oraakli ennustusele taas kokku ning plaanivad nemad oma emale ja tema kaasosalisele Aighistosele kättemaksu. Nad meelitavad ema nende juurde ning mõrvavad lõpuks ka tema. (Kerényi 1959: 333)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kerenyi |eesnimi=Carl |pealkiri=The Gods Of The Greeks |kirjastus=Thames & Gudson |aasta=1951 |isbn=7346 |koht=London |lehekülg=333 |keel=Inglise}}</ref> Klytaimnestra, peale mõrva toime panemist (John Collier. Wikimedia Commons) == '''Allikad''' == # Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</nowiki> # Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''<nowiki>https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf</nowiki>'' # Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy'' ''<nowiki>https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116</nowiki>'' # Kerényi, C. (1959). ''The heroes of the Greeks''. Grove Press. [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] 8vv0dkatwwvqs35y255g7nnlqjmsl06 7157420 7157414 2026-05-19T20:56:38Z ~2026-30071-33 229841 7157420 wikitext text/x-wiki '''Klytaimnestra''' on Kreeka mütoloogia tegelane. Ta on tuntud Mükeene kuninga [[Agamemnon]]i abikaasana ja ka oma mehe mõrvarina. Ta esineb paljudes kuulsates teostes nagu, Homerose „Ilias,“ ja„Odüsseia“,  Aischylose „Oresteia“, Euripidese „Iphigeneia Aulises“ ning „Elektra.“ <ref>Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</nowiki></ref> Klytaimnestra lugu ja saatust on etendatud, kirjeldatud ja tõlgendatud mitmeti igas adaptsioonis, kuid eriti suur muutus on toimunud feminismi mõjul. Mõrvari asemel vaadatakse seda kompleksset tegelast ka autonoomse, jõulise juhina ning õigluse jalule seadjana. (Kittelä, 2009: 126)<ref name=":0">Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''<nowiki>https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf</nowiki>''</ref> == '''Enne Trooja sõda''' == [[Agamemnon]]il ja Klytaimnestral oli neli last: Iphigeneia, Orestes, Electra ja Chrysothemis. Kreeka ja Trooja olid minemas sõtta maailma ilusaima naise Helena pärast, kes oli ka Klytaimnestra õde. Kreeka väed valmistusid laevadega Trooja poole seilama, kuid Agamemnon vihastas välja jumalanna [[Artemis]]e, väites  et ta on Artemisest osavam vibulaskja ja jahtija. Solvunud jumalanna peatas tuule, mis sõjalaevad lõksu jättis ja sõdimise võimatuks tegi. Lunastuseks soovis Artemis Agamemnoni tütre Iphigeneia ohverdamist. Kuningas Agamemnon otsustas alluda oma rahva nõudmistele minna sõtta Helena pärast ja ohverdada tütar. Klytaimnestra anus oma abikaasat, kuid ohverdus toimus siiski. Tuul hakkas uuesti puhuma ja Agamemnon läks kümneks aastaks sõdima, jättes naise ja lapsed maha. <ref name=":0" /> == '''Peale Trooja sõda''' == Klytaimnestra plaanis kümme aastat kättemaksu oma tütre eest. Kui mees sõjast naaseb, tervitab ta oma meest pidustuste, hellituste ja sooja vanniga, kuid salaja plaanib meest mõrvata. Klytaimnestral on armuke ja kaasosaline Aighistos, kellega ta on Spartas võimu enda kätte võtnud. Klythaimnestrat peatakse tihti ka, mõrvar olemisest sõltumata, eeskujuks ja protagonistiks. Ta on mehe äraolekul valitsemise enda peale võtnud ning omab täielikku võimu. Väliselt vaates oleks see Aigisthos, kes ka ise usub, et ta on valitseja. <ref>Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy'' ''<nowiki>https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116</nowiki>''</ref> Klytaimnestra soovitab mehel minna vanni, kus ta ei saa ennast kaitsta ning Aighistose abiga, tapab oma abikaasa kirvega. Tema kaks last ei toeta ema tema kättemaksu himus ja seetõttu pagendab ta oma poja Orestese, ja paneb Elektra paari vaese mehega. Õde ja vend saavad aastaid hiljem tänu oraakli ennustusele taas kokku ning plaanivad nemad oma emale ja tema kaasosalisele Aighistosele kättemaksu. Nad meelitavad ema nende juurde ning mõrvavad lõpuks ka tema. (Kerényi 1959: 333)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kerenyi |eesnimi=Carl |pealkiri=The Gods Of The Greeks |kirjastus=Thames & Gudson |aasta=1951 |isbn=7346 |koht=London |lehekülg=333 |keel=Inglise}}</ref> == '''Allikad''' == # Rose, March. (22.12 2015). Clytemnestra. Oxford Research Encyclopedia of Classical Studies. <nowiki>https://doi.org/10.1093/acrefore/9780199381135.013.1702’</nowiki> # Kittelä, S.-I. (2009). The queen ancient and modern: Aeschylus’ Clytemnestra. ''New Voices in Classical Reception Studies, 4.'' ''<nowiki>https://fass.open.ac.uk/sites/fass.open.ac.uk/files/files/new-voices-journal/issue4/7Kittella.pdf</nowiki>'' # Aydogmus, A. (2015). ''Clytemnestra as a Nightmare to Patriarchy in Aeschylus Tragedy, The Oresteian Trilogy. Journal of Theatre Criticism and Dramaturgy'' ''<nowiki>https://dergipark.org.tr/en/download/article-file/838116</nowiki>'' # Kerényi, C. (1959). ''The heroes of the Greeks''. Grove Press. [[Kategooria:Vanakreeka mütoloogia tegelaskujud]] k5p8wu6mpxwmd608qxo08igemdnawtu Tuulemaa (Stockholm 1960–1976) 0 715359 7157418 2026-05-19T20:52:26Z Sirle Sööt 95715 Uus lehekülg: 'Ajaleht Tuulemaa (Vindarnas land) oli rahvusliku koostöö häälekandja (Organ för Estniska Nationella Samarbetet), mis ilmus aastatel 1960-1976 Rootsis. Peatoimetajaks oli Voldemar Strentse. Toimetuse kolleegiumisse kuulusid E. Karjel, V. Lindström, K. Malve, [[Elmar Pettai]], Johannes Äro. Kaastööd tegid ka V. Soo, J. Kõresaar, M. Kiiver, [[Leo Karupää]], N. Raudvere, Aksel [[Aksel Linkhorst|Linkhorst]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=detsember 1972 |pealkiri=To...' 7157418 wikitext text/x-wiki Ajaleht Tuulemaa (Vindarnas land) oli rahvusliku koostöö häälekandja (Organ för Estniska Nationella Samarbetet), mis ilmus aastatel 1960-1976 Rootsis. Peatoimetajaks oli Voldemar Strentse. Toimetuse kolleegiumisse kuulusid E. Karjel, V. Lindström, K. Malve, [[Elmar Pettai]], Johannes Äro. Kaastööd tegid ka V. Soo, J. Kõresaar, M. Kiiver, [[Leo Karupää]], N. Raudvere, Aksel [[Aksel Linkhorst|Linkhorst]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=detsember 1972 |pealkiri=Toimetus |ajakiri=Tuulemaa |üksiknumber=73}}</ref> f0nyxvwkb00whds4ja4m0j0tamqf26g 7157422 7157418 2026-05-19T21:05:54Z Kruusamägi 1530 7157422 wikitext text/x-wiki '''Ajaleht Tuulemaa''' (Vindarnas land) oli rahvusliku koostöö häälekandja (Organ för Estniska Nationella Samarbetet), mis ilmus aastatel 1960–1976 [[Rootsi]]s. Peatoimetajaks oli Voldemar Strentse. Toimetuse kolleegiumisse kuulusid E. Karjel, V. Lindström, K. Malve, [[Elmar Pettai]], Johannes Äro. Kaastööd tegid ka V. Soo, J. Kõresaar, M. Kiiver, [[Leo Karupää]], N. Raudvere, Aksel [[Aksel Linkhorst|Linkhorst]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=detsember 1972 |pealkiri=Toimetus |ajakiri=Tuulemaa |üksiknumber=73}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Väliseesti ajalehed]] mjwwfr9l6hjj04a0ui8fz2ema5v8ner 7157618 7157422 2026-05-20T09:35:51Z Kruusamägi 1530 7157618 wikitext text/x-wiki '''Ajaleht Tuulemaa''' (Vindarnas land) oli rahvusliku koostöö häälekandja (Organ för Estniska Nationella Samarbetet), mis ilmus aastatel 1960–1976 [[Rootsi]]s. Peatoimetajaks oli Voldemar Strentse. Toimetuse kolleegiumisse kuulusid E. Karjel, V. Lindström, K. Malve, [[Elmar Pettai]], Johannes Äro. Kaastööd tegid ka V. Soo, J. Kõresaar, M. Kiiver, [[Leo Karupää]], N. Raudvere, [[Aksel Linkhorst]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=detsember 1972 |pealkiri=Toimetus |ajakiri=Tuulemaa |üksiknumber=73}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Väliseesti ajalehed]] fml03i3r3zz1almyngpcv83w3ozdh8a Marco Bezzecchi 0 715360 7157419 2026-05-19T20:54:48Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '{{Infokast sportlane | nimi = Marco Bezzecchi | pilt = Marco Bezzecchi at the 2025 Malaysian motorcycle Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Marco Bezzecchi (2025) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|11|12}} | sünnikoht = [[Rimini]], Itaalia | pikkus = 176cm | kaal = 64kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 72 }} '''Marco Bezzecchi''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1998]]) on Itaalia Grand Prix' mootorratast...' 7157419 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Marco Bezzecchi | pilt = Marco Bezzecchi at the 2025 Malaysian motorcycle Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Marco Bezzecchi (2025) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|11|12}} | sünnikoht = [[Rimini]], Itaalia | pikkus = 176cm | kaal = 64kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 72 }} '''Marco Bezzecchi''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1998]]) on Itaalia [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta MotoGP maailmameistrivõistlustel]] [[Aprilia Racing|Aprilia Racingu]] meeskonnas. == Karjäär == === MotoGP === ==== Mooney VR46 Racing Team (2022-2024) ==== Bezzecchi siirdus [[2022. aasta MotoGP hooaeg|2022. aastaks]] MotoGP klassi [[Mooney VR46 Racing Team|Mooney VR46 Racing Teamiga]]. Tema tiimikaaslaseks oli [[Luca Marini]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-01 |pealkiri=VR46: Three teams, two classes for 2022 Grand Prix season {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/990710/1/vr46-three-teams-two-classes-2022-grand-prix-season |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta sai oma esimese poodiumi [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-26 |pealkiri=2022 Dutch MotoGP, TT Circuit Assen - Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/1006690/1/2022-dutch-motogp-tt-circuit-assen-race-results |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> [[Tai mootorrataste Grand Prix|Tai Grand Prix]]'l sai ta oma esimese kvalifikatsioonivõidu. [[2023. aasta MotoGP hooaeg|2023. aastal]] sai Bezzecchi oma esimese MotoGP etapivõidu [[Argentina mootorrataste Grand Prix|Argentina Grand Prix]]'l ning esimest korda juhtis MotoGP maailmameistrivõistlusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-02 |pealkiri=MotoGP Argentina: Marco Bezzecchi: Without Valentino Rossi it was ‘impossible’, now ‘at one’ with Ducati {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1023708/1/bezzecchi-without-vale-it-was-impossible-now-one-ducati |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis Prantsusmaal 1000. MotoGP Grand Prix'.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-14 |pealkiri=MotoGP: Bezzecchi wins landmark French Grand Prix |url=https://news.motorsport.michelin.com/en/articles/motogp-bezzecchi-wins-landmark-french-grand-prix |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Michelin Motorsport News |keel=en-uk}}</ref> Hooaja kolmas ja viimane etapivõit tuli India Grand Prix'l<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-09-24 |pealkiri=MotoGP 2023: Marco Bezzechi wins the first Indian GP as Japanese bikes thrive at BIC |väljaanne=The Times of India |url=https://timesofindia.indiatimes.com/auto/motorsports/motogp-2023-marco-bezzechi-wins-the-first-indian-gp-as-japanese-bikes-thrive-at-bic/articleshow/103912570.cms |vaadatud=2026-05-19 |issn=0971-8257}}</ref> ning lõpetas hooaja üldarvestuses kolmandana. 2024. aastal oli Bezzecchi parim tulemus kolmas koht [[Hispaania mootorrataste Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 12. kohal. ==== Aprilia Racing (2025-) ==== 2024. aasta 24. juunil avalikustati, et Bezzecchi siirdub [[Jorge Martín|Jorge Martiniga]] [[Aprilia Racing|Aprilia Racingu]] meeskonda 2025. ja 2026. aastateks. Ta sai oma esimese etapivõidu [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti GP]]-l pärast 600. päeva. Ta sai ka [[TT Circuit Assen|Assenis]] ja [[Brno ringrada|Brnos]] kahte teise koha tulemust ning kukkus ja seega katkestas [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksa Grand Prix]]'l. Ta sai hooaja lõpupoole [[San Marino mootorrataste Grand Prix|San Marino]], [[Indoneesia mootorrataste Grand Prix|Indoneesia]], [[Portugali mootorrataste Grand Prix|Portugali]] ja [[Valencia mootorrataste Grand Prix|Valencia]] etappidel kvalifikatsioonivõidud ning võitis ka põhisõidud Portugalis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-09 |pealkiri=Marco Bezzecchi wins MotoGP in Portugal |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cx2d1eqgxnyo |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> ja Valencias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=17. november 2025 |pealkiri=Marco Bezzecchi explains Aprilia 'proposal' after Valencia GP victory |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marco-bezzecchi-explains-aprilia-proposal-after-valencia-gp-victory/10777256/ |vaadatud=19. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref> 2026. aasta veebruaris anti teada, et Bezzecchi pikendas oma Aprilia lepingut [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027.]] ja [[2028. aasta MotoGP hooaeg|2028.]] aastateks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. veebruar 2026 |pealkiri=Marco Bezzecchi signs new multi-year contract with Aprilia in MotoGP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marco-bezzecchi-signs-new-multi-year-contract-with-aprilia-in-motogp/10794560/ |vaadatud=19. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref> Bezzecchi alustas [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta hooaega]] võites põhisõidud esimesel kolmel etapil [[Tai mootorrataste Grand Prix|Tais]], [[Brasiilia mootorrataste Grand Prix|Brasiilias]] ja [[USA mootorrataste Grand Prix|USA]]-s.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-05-19}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=23. märts 2026 |pealkiri=MotoGP Brazilian GP: Marco Bezzecchi leads Jorge Martin in dominant Aprilia 1-2 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-brazilian-gp-marco-bezzecchi-leads-jorge-martin-in-dominant-aprilia-1-2/10807376/ |vaadatud=19. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=The records Marco Bezzecchi broke with his US GP win |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marco-bezzecchi-on-record-breaking-sunday-its-strange-to-hear-my-name-with-these-legends/10809649/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === CIV Moto3 === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !Koht !Punkte |- !2015 ![[Mahindra]] | style="background:#ffffbf;" |'''''MIS1''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''MIS2''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''VAL1''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''VAL2''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |MUG1 {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |MUG2 {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''IMO1''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''IMO2''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''MUG2''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''MUG2''' {{small|1}} ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |175 |} === FIM CEV Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2015 ![[Mahindra]] |ALG |LMS |CAT1 |CAT2 | style="background:#dfffdf;" |ARA1 {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |ARA2 {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |ALB {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |NAV {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |JER1 {{small|22}} | style="background:#cfcfff;" |JER2 {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |VAL2 {{small|Ret}} !16. !29 |- !2016 ![[Mahindra]] | style="background:#efcfff;" |VAL1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |VAL2 {{small|11}} | style="background:#cfcfff;" |LMS {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |ARA {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |CAT1 {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |CAT2 {{small|15}} | style="background:#efcfff;" |ALB {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |JER1 {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |JER2 {{small|6}} |VAL1 |VAL2 !18. !31 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ! rowspan="2" |2015 | rowspan="2" style="text-align:left;" |Moto3 | rowspan="2" style="text-align:left;" |[[Mahindra]] | style="text-align:left;" |San Carlo Team Italia |1 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |NC |- | style="text-align:left;" |Minimoto Portomaggiore |1 |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Mahindra]] | style="text-align:left;" |Mahindra Racing |2 |0 |0 |0 |0 |0 |47. |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Mahindra]] | style="text-align:left;" |CIP |18 |0 |1 |0 |0 |20 |23. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |Redox PrüstelGP |18 |3 |9 |2 |0 |214 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |19 |0 |0 |0 |0 |17 |23. |- !2020 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |15 |2 |7 |1 |1 |184 |4. |- !2021 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |18 |1 |7 |1 |0 |214 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2022 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Mooney VR46 Racing Team]] |20 |0 |1 |1 |0 |111 |14. |- !2023 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Mooney VR46 Racing Team]] |20 |3 |7 |3 |4 |329 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |20 |0 |1 |0 |0 |153 |12. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |[[Aprilia Racing]] |22 |3 |9 |5 |2 |353 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |[[Aprilia Racing]] |6* |3 |5 |1 |2 |128* | style="background:#FFFFBF;" |'''1.*''' |- ! colspan="4" |Kokku |'''178''' |'''15''' |'''45''' |'''14''' |'''9''' |'''1676''' | |} == Viited == 50yad3i5m8xojda2x2s3eiww940cuwb 7157624 7157419 2026-05-20T09:51:32Z Kasparkelk 204517 7157624 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Marco Bezzecchi | pilt = Marco Bezzecchi at the 2025 Malaysian motorcycle Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Marco Bezzecchi (2025) | riik = Itaalia | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1998|11|12}} | sünnikoht = [[Rimini]], Itaalia | pikkus = 176cm | kaal = 64kg | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 72 }} '''Marco Bezzecchi''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1998]]) on Itaalia [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta MotoGP maailmameistrivõistlustel]] [[Aprilia Racing|Aprilia Racingu]] meeskonnas. == Karjäär == === MotoGP === ==== Mooney VR46 Racing Team (2022-2024) ==== Bezzecchi siirdus [[2022. aasta MotoGP hooaeg|2022. aastaks]] MotoGP klassi [[VR46 Racing Team|Mooney VR46 Racing Teamiga]]. Tema tiimikaaslaseks oli [[Luca Marini]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2021-11-01 |pealkiri=VR46: Three teams, two classes for 2022 Grand Prix season {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/990710/1/vr46-three-teams-two-classes-2022-grand-prix-season |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta sai oma esimese poodiumi [[Hollandi TT]]-l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-26 |pealkiri=2022 Dutch MotoGP, TT Circuit Assen - Race Results {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/results/1006690/1/2022-dutch-motogp-tt-circuit-assen-race-results |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> [[Tai mootorrataste Grand Prix|Tai Grand Prix]]'l sai ta oma esimese kvalifikatsioonivõidu. [[2023. aasta MotoGP hooaeg|2023. aastal]] sai Bezzecchi oma esimese MotoGP etapivõidu [[Argentina mootorrataste Grand Prix|Argentina Grand Prix]]'l ning esimest korda juhtis MotoGP maailmameistrivõistlusi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-04-02 |pealkiri=MotoGP Argentina: Marco Bezzecchi: Without Valentino Rossi it was ‘impossible’, now ‘at one’ with Ducati {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1023708/1/bezzecchi-without-vale-it-was-impossible-now-one-ducati |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> Ta võitis Prantsusmaal 1000. MotoGP Grand Prix'.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-05-14 |pealkiri=MotoGP: Bezzecchi wins landmark French Grand Prix |url=https://news.motorsport.michelin.com/en/articles/motogp-bezzecchi-wins-landmark-french-grand-prix |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=Michelin Motorsport News |keel=en-uk}}</ref> Hooaja kolmas ja viimane etapivõit tuli India Grand Prix'l<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2023-09-24 |pealkiri=MotoGP 2023: Marco Bezzechi wins the first Indian GP as Japanese bikes thrive at BIC |väljaanne=The Times of India |url=https://timesofindia.indiatimes.com/auto/motorsports/motogp-2023-marco-bezzechi-wins-the-first-indian-gp-as-japanese-bikes-thrive-at-bic/articleshow/103912570.cms |vaadatud=2026-05-19 |issn=0971-8257}}</ref> ning lõpetas hooaja üldarvestuses kolmandana. 2024. aastal oli Bezzecchi parim tulemus kolmas koht [[Hispaania mootorrataste Grand Prix|Hispaania Grand Prix]]'l. Ta lõpetas hooaja üldarvestuses 12. kohal. ==== Aprilia Racing (2025-) ==== 2024. aasta 24. juunil avalikustati, et Bezzecchi siirdub [[Jorge Martín|Jorge Martiniga]] [[Aprilia Racing|Aprilia Racingu]] meeskonda 2025. ja 2026. aastateks. Ta sai oma esimese etapivõidu [[Silverstone'i ringrada|Silverstone]]'is [[Briti mootorrataste Grand Prix|Briti GP]]-l pärast 600. päeva. Ta sai ka [[TT Circuit Assen|Assenis]] ja [[Brno ringrada|Brnos]] kahte teise koha tulemust ning kukkus ja seega katkestas [[Saksa mootorrataste Grand Prix|Saksa Grand Prix]]'l. Ta sai hooaja lõpupoole [[San Marino mootorrataste Grand Prix|San Marino]], [[Indoneesia mootorrataste Grand Prix|Indoneesia]], [[Portugali mootorrataste Grand Prix|Portugali]] ja [[Valencia mootorrataste Grand Prix|Valencia]] etappidel kvalifikatsioonivõidud ning võitis ka põhisõidud Portugalis<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-11-09 |pealkiri=Marco Bezzecchi wins MotoGP in Portugal |url=https://www.bbc.com/sport/motorsport/articles/cx2d1eqgxnyo |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=BBC Sport |keel=en-GB}}</ref> ja Valencias.<ref>{{Netiviide |kuupäev=17. november 2025 |pealkiri=Marco Bezzecchi explains Aprilia 'proposal' after Valencia GP victory |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marco-bezzecchi-explains-aprilia-proposal-after-valencia-gp-victory/10777256/ |vaadatud=19. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref> 2026. aasta veebruaris anti teada, et Bezzecchi pikendas oma Aprilia lepingut [[2027. aasta MotoGP hooaeg|2027.]] ja [[2028. aasta MotoGP hooaeg|2028.]] aastateks.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2. veebruar 2026 |pealkiri=Marco Bezzecchi signs new multi-year contract with Aprilia in MotoGP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marco-bezzecchi-signs-new-multi-year-contract-with-aprilia-in-motogp/10794560/ |vaadatud=19. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref> Bezzecchi alustas [[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026. aasta hooaega]] võites põhisõidud esimesel kolmel etapil [[Tai mootorrataste Grand Prix|Tais]], [[Brasiilia mootorrataste Grand Prix|Brasiilias]] ja [[USA mootorrataste Grand Prix|USA]]-s.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=MotoGP Thai GP: Marco Bezzecchi's flawless Aprilia win ends Ducati's podium streak |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-thailand-gp-marco-bezzecchi-rebounds-to-win-tyre-drama-for-marc-marquez/10801280/ |vaadatud=2026-05-19}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=23. märts 2026 |pealkiri=MotoGP Brazilian GP: Marco Bezzecchi leads Jorge Martin in dominant Aprilia 1-2 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-brazilian-gp-marco-bezzecchi-leads-jorge-martin-in-dominant-aprilia-1-2/10807376/ |vaadatud=19. mail 2026 |väljaanne=Motorsport.com}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-05-19 |pealkiri=The records Marco Bezzecchi broke with his US GP win |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/marco-bezzecchi-on-record-breaking-sunday-its-strange-to-hear-my-name-with-these-legends/10809649/ |vaadatud=2026-05-19 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> == Tulemused == === CIV Moto3 === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !Koht !Punkte |- !2015 ![[Mahindra]] | style="background:#ffffbf;" |'''''MIS1''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''MIS2''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''VAL1''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''VAL2''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |MUG1 {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |MUG2 {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''IMO1''''' {{small|1}} | style="background:#efcfff;" |'''IMO2''' {{small|Ret}} | style="background:#ffffbf;" |'''''MUG2''''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''MUG2''' {{small|1}} ! style="background:#ffffbf;" |1. ! style="background:#ffffbf;" |175 |} === FIM CEV Moto3 juunioride maailmameistrivõistlused === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Tootja !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !9 !10 !11 !12 !Koht !Punkte |- !2015 ![[Mahindra]] |ALG |LMS |CAT1 |CAT2 | style="background:#dfffdf;" |ARA1 {{small|8}} | style="background:#dfffdf;" |ARA2 {{small|7}} | style="background:#efcfff;" |ALB {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |NAV {{small|8}} | style="background:#cfcfff;" |JER1 {{small|22}} | style="background:#cfcfff;" |JER2 {{small|17}} | style="background:#dfffdf;" |VAL1 {{small|12}} | style="background:#efcfff;" |VAL2 {{small|Ret}} !16. !29 |- !2016 ![[Mahindra]] | style="background:#efcfff;" |VAL1 {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |VAL2 {{small|11}} | style="background:#cfcfff;" |LMS {{small|18}} | style="background:#DFFFDF;" |ARA {{small|8}} | style="background:#efcfff;" |CAT1 {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |CAT2 {{small|15}} | style="background:#efcfff;" |ALB {{small|Ret}} | style="background:#dfffdf;" |ALG {{small|9}} | style="background:#efcfff;" |JER1 {{small|Ret}} | style="background:#DFFFDF;" |JER2 {{small|6}} |VAL1 |VAL2 !18. !31 |} === Grand Prix' mootorrataste võidusõit === {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Hooaeg !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- ! rowspan="2" |2015 | rowspan="2" style="text-align:left;" |Moto3 | rowspan="2" style="text-align:left;" |[[Mahindra]] | style="text-align:left;" |San Carlo Team Italia |1 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |0 | rowspan="2" |NC |- | style="text-align:left;" |Minimoto Portomaggiore |1 |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Mahindra]] | style="text-align:left;" |Mahindra Racing |2 |0 |0 |0 |0 |0 |47. |- !2017 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[Mahindra]] | style="text-align:left;" |CIP |18 |0 |1 |0 |0 |20 |23. |- !2018 | style="text-align:left;" |Moto3 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |Redox PrüstelGP |18 |3 |9 |2 |0 |214 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2019 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]] |19 |0 |0 |0 |0 |17 |23. |- !2020 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |15 |2 |7 |1 |1 |184 |4. |- !2021 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Sky Racing Team VR46]] |18 |1 |7 |1 |0 |214 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2022 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Mooney VR46 Racing Team]] |20 |0 |1 |1 |0 |111 |14. |- !2023 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Mooney VR46 Racing Team]] |20 |3 |7 |3 |4 |329 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- !2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]] |20 |0 |1 |0 |0 |153 |12. |- !2025 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |[[Aprilia Racing]] |22 |3 |9 |5 |2 |353 | style="background:#FFDF9F;" |'''3.''' |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |[[Aprilia Racing]] |6* |3 |5 |1 |2 |128* | style="background:#FFFFBF;" |'''1.*''' |- ! colspan="4" |Kokku |'''178''' |'''15''' |'''45''' |'''14''' |'''9''' |'''1676''' | |} == Viited == hu8zb3c9dy5fl4xdppqofc1i6tgf2nw Arutelu:Tuulemaa (Stockholm 1960–1976) 1 715361 7157423 2026-05-19T21:06:26Z Kruusamägi 1530 Uus lehekülg: 'Kas artiklinimi ei võiks olla lihtsalt "Tuulemaa"? ~~~~' 7157423 wikitext text/x-wiki Kas artiklinimi ei võiks olla lihtsalt "Tuulemaa"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 00:06 (EEST) o1bc4s8u63o3a5blppvo507nn8was1b 7157485 7157423 2026-05-20T00:52:26Z Andres 5 /* */ Vastus 7157485 wikitext text/x-wiki Kas artiklinimi ei võiks olla lihtsalt "Tuulemaa"? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 00:06 (EEST) :Võiks olla [[Tuulemaa (Stockholm)]]. Lühikest aega ilmus samanimeline ajaleht Torontos. Nime [[Tuulemaa]] ma jätaksin Gustav Suitsu luulekogule. On veel sellenimeline ansambel ja perekonnanimi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 03:52 (EEST) hdckxmidfjk4xuq408hzo4w339n0b75 Talca 0 715362 7157432 2026-05-19T21:25:55Z Metsavend 738 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Talca | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Talca | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo de Talca.svg | vapi_link = [[Talca vapp]] | pindala = 232 | elanikke = | asendikaart = Tšiili }} '''Talca''' on linn ja omavalitsusüksus [[Tšiili]]s, [[Maule piirkond|Maule piirkonna]] ja [[Talca provints]]i keskus. Asub 255 km [[Santiago]]st lõuna pool. Hispaania asunikud rajasid linna [[1692]]. aastal. 12. veebruaril [[1818]] allkirjastas...' 7157432 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Talca | hääldus = | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = Talca | lipp = | lipu_link = | vapp = Escudo de Talca.svg | vapi_link = [[Talca vapp]] | pindala = 232 | elanikke = | asendikaart = Tšiili }} '''Talca''' on linn ja omavalitsusüksus [[Tšiili]]s, [[Maule piirkond|Maule piirkonna]] ja [[Talca provints]]i keskus. Asub 255 km [[Santiago]]st lõuna pool. Hispaania asunikud rajasid linna [[1692]]. aastal. 12. veebruaril [[1818]] allkirjastas [[Bernardo O’Higgins]] seal Tšiili iseseisvusdeklaratsiooni. Talcas oli 2024. aasta seisuga 232 131 elanikku. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.talca.cl/ Linna koduleht] [[Kategooria:Tšiili linnad]] dt2b3wia99wr6nuaqw4zx2c5dv5blg8 Betty Heidler 0 715363 7157460 2026-05-19T22:23:50Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Betty Heidler | pilt = Osaka07 D6A Betty Heidler Medal1.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Betty Heidler (2007) | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1983|10|14}} | sünnikoht = [[Ida-Berliin]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,75 m | kaal = 83 kg | spordiklubi = LG Eintracht Frankfurt | treener = Bernd Bender | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamäng...' 7157460 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Betty Heidler | pilt = Osaka07 D6A Betty Heidler Medal1.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Betty Heidler (2007) | riik = Saksamaa | sünniaeg = {{süv|1983|10|14}} | sünnikoht = [[Ida-Berliin]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,75 m | kaal = 83 kg | spordiklubi = LG Eintracht Frankfurt | treener = Bernd Bender | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Hõbemedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Hõbemedal|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011 Daegu]]|[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Hõbemedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Universiaad]]}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta suveuniversiaad|2009 Belgrad]]|Vasaraheide}} }} '''Betty Heidler''' (sündinud [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1983]] [[Ida-Berliin]]is) on [[Saksamaa]] [[vasaraheitja]], maailmameister. Ta tuli [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Osaka]]s maailmameistriks tulemusega 74.76. [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis ta [[Anita Włodarczyk]]u järel hõbemedali Saksamaa rekordiga 77.12. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Barcelona]]s tuli Heidler Euroopa meistriks, heites 76.38. [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s jäi ta [[Tatjana Lõssenko]] järel teiseks. [[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is heitis ta 77.13 ja võitis esialgu Włodarczyku ja Lõssenko järel pronksmedali. Pärast Lõssenko diskvalifitseerimust tõusis ta teiseks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis Heidler tulemusega 75.77 taas Włodarczyku järel hõbemedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud|Sama aasta olümpial]] [[Rio de Janeiro]]s jäi ta 73.71-ga neljandaks. 2011. aastal püstitas ta [[Halle]]s [[Kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] '''79.42'''. Selle tulemuse ületas 2014. aastal Anita Włodarczyk. == Isiklikku == Heidler on õppinud [[Hageni ülikool]]is ja töötanud [[Saksamaa Bundespolizei]]s. ==Välislingid== * {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid naiste vasaraheites}} {{JÄRJESTA:Heidler, Betty}} [[Kategooria:Saksamaa kergejõustiklased]] [[Kategooria:Vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] f6cgl8h879s5rkjp28ma0gkxb7vzu3h Mustandi arutelu:Metsaistutus 103 715364 7157463 2026-05-19T22:28:43Z Frkakastrul 229836 /* Pealkirja muutmine */ uus alaosa 7157463 wikitext text/x-wiki == Pealkirja muutmine == Tere! Lõin selle artikli, kuid soovin pealkirja muuta "Mustand:Metsaistutus" vastu. [[Kasutaja:Frkakastrul|Frkakastrul]] ([[Kasutaja arutelu:Frkakastrul|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 01:28 (EEST) k8qf9j2vtn4wz8g9fhrz4y0g4cnh3fi 7157482 7157463 2026-05-20T00:37:38Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Metsaistutus]] pealkirja [[Mustandi arutelu:Metsaistutus]] alla 7157463 wikitext text/x-wiki == Pealkirja muutmine == Tere! Lõin selle artikli, kuid soovin pealkirja muuta "Mustand:Metsaistutus" vastu. [[Kasutaja:Frkakastrul|Frkakastrul]] ([[Kasutaja arutelu:Frkakastrul|arutelu]]) 20. mai 2026, kell 01:28 (EEST) k8qf9j2vtn4wz8g9fhrz4y0g4cnh3fi Metsaistutus 0 715365 7157481 2026-05-20T00:37:38Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Metsaistutus]] pealkirja [[Mustand:Metsaistutus]] alla 7157481 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mustand:Metsaistutus]] ml5crcy3jx5ohjpyq7t2umq3uwucvo2 Arutelu:Metsaistutus 1 715366 7157483 2026-05-20T00:37:38Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Arutelu:Metsaistutus]] pealkirja [[Mustandi arutelu:Metsaistutus]] alla 7157483 wikitext text/x-wiki #suuna [[Mustandi arutelu:Metsaistutus]] aru5mq0r7cf4kftbz30p7prj9w03jt4 Kuuba (perekonnanimi) 0 715367 7157492 2026-05-20T01:57:47Z Mathguy2718 220657 Uus lehekülg: ''''Kuuba''' on eesti [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Kuuba 20 mehel ja 17 naisel. Perekonnanimede levikult on Kuuba meeste puhul 6193. ja naiste puhul 8002. kohal.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/pere/Kuuba (vaadatud 20.05.2026)</ref> ==Nime kandjaid== *[[Gregor Kuuba]], eesti korvpallur (2003–) *[[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur (1997–) *[[Rainer Kuuba]], eesti looduskaitsja ja endine poliitik. (1971–) ==Viited==...' 7157492 wikitext text/x-wiki '''Kuuba''' on eesti [[perekonnanimi]]. 2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Kuuba 20 mehel ja 17 naisel. Perekonnanimede levikult on Kuuba meeste puhul 6193. ja naiste puhul 8002. kohal.<ref name="stat.ee">https://www.stat.ee/nimed/pere/Kuuba (vaadatud 20.05.2026)</ref> ==Nime kandjaid== *[[Gregor Kuuba]], eesti korvpallur (2003–) *[[Kristin Kuuba]], eesti sulgpallur (1997–) *[[Rainer Kuuba]], eesti looduskaitsja ja endine poliitik. (1971–) ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]] pwta962tsxw64umbog7mzf8vzcti4yl Altai gaasijuhe 0 715368 7157502 2026-05-20T04:21:26Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '[[Pilt:Power of Siberia gas pipelines.svg|pisi|Altai gaasijuhe kaardil (nr 2)]] '''Altai gaasijuhe''' (ka '''Siberi jõud 2''' ([[vene keel]]es Сила Сибири 2, [[hiina keel]]es 中俄东线天然气管道 2)) on plaanitav [[torujuhe]], millega saaks tarnida maagaasi [[Venemaa]]lt [[Lääne-Siber]]ist [[Altai Vabariik|Altaist]] [[Hiina]]. [[Kategooria:Venemaa ehitised]] [[Kategooria:Gaasijuhtmed]] [[Kategooria:Hiina ehitised]]' 7157502 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Power of Siberia gas pipelines.svg|pisi|Altai gaasijuhe kaardil (nr 2)]] '''Altai gaasijuhe''' (ka '''Siberi jõud 2''' ([[vene keel]]es Сила Сибири 2, [[hiina keel]]es 中俄东线天然气管道 2)) on plaanitav [[torujuhe]], millega saaks tarnida maagaasi [[Venemaa]]lt [[Lääne-Siber]]ist [[Altai Vabariik|Altaist]] [[Hiina]]. [[Kategooria:Venemaa ehitised]] [[Kategooria:Gaasijuhtmed]] [[Kategooria:Hiina ehitised]] qe6i5v5ilae0ro6ep1l0urvcb70hiub Siberi jõud 2 0 715369 7157503 2026-05-20T04:22:21Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Altai gaasijuhe]] 7157503 wikitext text/x-wiki #suuna [[Altai gaasijuhe]] ldf528grokqt7a4hyi5y5aqp7zm4nug Power of Siberia 2 0 715370 7157504 2026-05-20T04:22:31Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Altai gaasijuhe]] 7157504 wikitext text/x-wiki #suuna [[Altai gaasijuhe]] ldf528grokqt7a4hyi5y5aqp7zm4nug Filmitootmine 0 715371 7157505 2026-05-20T04:25:05Z Mona 355 Ümbersuunamine lehele [[Filmitootja]] 7157505 wikitext text/x-wiki #suuna[[Filmitootja]] c34sotyzndote3escksbahg3i3jya0l Aatu Räty 0 715372 7157509 2026-05-20T04:39:45Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:Aatu Raty 2022.08.15b.jpg|pisi|Aatu Räty 2022. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] '''Aatu Räty''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[2002]] [[Oulunsalo]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Vancouver Canucks]]. Ta on [[Oulun Kärpät]]e kasvandik. Ta debüteeris Soome kõrgliigas 24. septembril 2019 hooaja kuuendas mängus [[Tappara]] vastu. Samas mängus tegi debüüd...' 7157509 wikitext text/x-wiki [[File:Aatu Raty 2022.08.15b.jpg|pisi|Aatu Räty 2022. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] '''Aatu Räty''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[2002]] [[Oulunsalo]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Vancouver Canucks]]. Ta on [[Oulun Kärpät]]e kasvandik. Ta debüteeris Soome kõrgliigas 24. septembril 2019 hooaja kuuendas mängus [[Tappara]] vastu. Samas mängus tegi debüüdi ka tema vanem vend [[Aku Räty]]. Nad mängisid selles mängus teises ründeliinis koos [[Jari Sailio]]ga. Vendadel õnnestus meeskonda pääseda, kuna [[Jussi Jokinen]] oli saanud mängukeelu ja [[Janne Pesonen]] oli vigastusega välja jäänud. Aatu andis selles mängus söödu oma venna väravale. Esimese värava viskas Aatu liigas järgmises mängus 28. septembril [[Tampere Ilves (jäähoki)|Tampere Ilvese]] vastu. Esimesel hooajal sai Aatu Soome kõrgliigas 12 mänguga kirja kaks väravat ja kaks väravasöötu. Tema läbimurdehooaeg Soome kõrgliigas oli 2021/22, kui ta viskas [[Jukurit]]e meeskonnas 13 väravat ja andis 27 väravasöötu. 2021. aastal valis [[New York Islanders]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 52. valikuna. 2021. aastat augustis sõlmis ta Islandersiga kolmeaastase lepingu.<ref name=contr-tsn>{{Cite web|date=14 August 2021|title=Isles, Raty Agree to Three-Year Entry-Level Deal|url=https://www.tsn.ca/aatu-raty-new-york-islanders-entry-level-contract-1.1681685|access-date=15 August 2021|website=TSN.ca}}</ref><ref name=contr-nyi>{{Cite web|date=14 August 2021|title=Islanders Agree to Terms with Raty on Entry-Level Contract|url=https://www.nhl.com/islanders/news/islanders-agree-to-terms-with-raty-on-entry-level-contract/c-325972796|access-date=15 August 2021|website=NHL.com}}</ref> NHL-is debüteeris ta 23. detsembril 2022 mängus [[Florida Panthers]]i vastu ja viskas selles mängus ka värava..<ref>{{cite web |last1=Gorman |first1=Denis P. |title=Raty scores in NHL debut for Islanders in win against Panthers |url=https://www.nhl.com/news/florida-panthers-new-york-islanders-game-recap/c-339085728 |website=NHL.com |access-date=24 December 2022 |date=23 December 2022}}</ref><ref>{{cite web |last1=Flanigan |first1=John |title=Islanders center Aatu Raty buries first career goal in 'surreal' NHL debut |url=https://sports.yahoo.com/islanders-center-aatu-raty-buries-044841907.html |website=sports.yahoo.com |access-date=26 December 2022 |date=24 December 2022}}</ref> 2023. aasta jaanuaris kaubeldi Räty suurema tehingu raames Islandersist Vancouver Canucksi.<ref>{{cite web|url=https://www.tsn.ca/nhl/bo-horvat-traded-from-vancouver-canucks-to-new-york-islanders-1.1913142|title=Canucks deal Horvat to Islanders in multi-player deal|date=30 January 2023|accessdate=30 January 2023}}</ref> Ta sai esimestel hooaegadel enam mänguaega [[American Hockey League]]'is (AHL) Vancouver Canucksi tütarklubis [[Abbotsford Canucks]], kellega võitis 2025. aastal [[Calderi karikas|Calderi karika]]. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2025–2026|2025/26]] kuulus Räty Vancouver Canucksi põhikoosseisu ning sai 66 mänguga kirja neli väravat ja 10 väravasöötu. 2022. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel võitis Räty Soome kuni 20-aastaste koondisega hõbemedali. Ta oli turniiril [[Joakim Kemell]]i järel Soome resultatiivsuselt teine mängija (3+7). [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus osaleb ta [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/canucks/player/aatu-r%C3%A4ty-8482691 Aatu Räty NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=227734 Aatu Räty hockeydb.com lehel] {{Vancouver Canucksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Räty, Aatu}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Oulun Kärpäte mängijad]] [[Kategooria:Jukurite mängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] 1cvklna4m0gr6otfuz1yiw762bo4whp 7157520 7157509 2026-05-20T06:00:05Z Velirand 67997 7157520 wikitext text/x-wiki [[File:Aatu Raty 2022.08.15b.jpg|pisi|Aatu Räty 2022. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel]] '''Aatu Veli Eemeli Räty''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[2002]] [[Oulunsalo]]s) on [[Soome]] [[jäähokimängija]], kes mängib [[keskründaja (jäähoki)|keskründajana]] [[NHL]]-i klubis [[Vancouver Canucks]]. Ta on [[Oulun Kärpät]]e kasvandik. Ta debüteeris Soome kõrgliigas 24. septembril 2019 hooaja kuuendas mängus [[Tappara]] vastu. Samas mängus tegi debüüdi ka tema vanem vend [[Aku Räty]]. Nad mängisid selles mängus teises ründeliinis koos [[Jari Sailio]]ga. Vendadel õnnestus meeskonda pääseda, kuna [[Jussi Jokinen]] oli saanud mängukeelu ja [[Janne Pesonen]] oli vigastusega välja jäänud. Aatu andis selles mängus söödu oma venna väravale. Esimese värava viskas Aatu liigas järgmises mängus 28. septembril [[Tampere Ilves (jäähoki)|Tampere Ilvese]] vastu. Esimesel hooajal sai Aatu Soome kõrgliigas 12 mänguga kirja kaks väravat ja kaks väravasöötu. Tema läbimurdehooaeg Soome kõrgliigas oli 2021/22, kui ta viskas [[Jukurit]]e meeskonnas 13 väravat ja andis 27 väravasöötu. 2021. aastal valis [[New York Islanders]] ta NHL-i [[NHL Entry Draft|''draft'']]{{'}}is 52. valikuna. 2021. aastat augustis sõlmis ta Islandersiga kolmeaastase lepingu.<ref name=contr-tsn>{{Cite web|date=14 August 2021|title=Isles, Raty Agree to Three-Year Entry-Level Deal|url=https://www.tsn.ca/aatu-raty-new-york-islanders-entry-level-contract-1.1681685|access-date=15 August 2021|website=TSN.ca}}</ref><ref name=contr-nyi>{{Cite web|date=14 August 2021|title=Islanders Agree to Terms with Raty on Entry-Level Contract|url=https://www.nhl.com/islanders/news/islanders-agree-to-terms-with-raty-on-entry-level-contract/c-325972796|access-date=15 August 2021|website=NHL.com}}</ref> NHL-is debüteeris ta 23. detsembril 2022 mängus [[Florida Panthers]]i vastu ja viskas selles mängus ka värava..<ref>{{cite web |last1=Gorman |first1=Denis P. |title=Raty scores in NHL debut for Islanders in win against Panthers |url=https://www.nhl.com/news/florida-panthers-new-york-islanders-game-recap/c-339085728 |website=NHL.com |access-date=24 December 2022 |date=23 December 2022}}</ref><ref>{{cite web |last1=Flanigan |first1=John |title=Islanders center Aatu Raty buries first career goal in 'surreal' NHL debut |url=https://sports.yahoo.com/islanders-center-aatu-raty-buries-044841907.html |website=sports.yahoo.com |access-date=26 December 2022 |date=24 December 2022}}</ref> 2023. aasta jaanuaris kaubeldi Räty suurema tehingu raames Islandersist Vancouver Canucksi.<ref>{{cite web|url=https://www.tsn.ca/nhl/bo-horvat-traded-from-vancouver-canucks-to-new-york-islanders-1.1913142|title=Canucks deal Horvat to Islanders in multi-player deal|date=30 January 2023|accessdate=30 January 2023}}</ref> Ta sai esimestel hooaegadel enam mänguaega [[American Hockey League]]'is (AHL) Vancouver Canucksi tütarklubis [[Abbotsford Canucks]], kellega võitis 2025. aastal [[Calderi karikas|Calderi karika]]. Hooajal [[NHL-i hooaeg 2025–2026|2025/26]] kuulus Räty Vancouver Canucksi põhikoosseisu ning sai 66 mänguga kirja neli väravat ja 10 väravasöötu. 2022. aasta juunioride maailmameistrivõistlustel võitis Räty Soome kuni 20-aastaste koondisega hõbemedali. Ta oli turniiril [[Joakim Kemell]]i järel Soome resultatiivsuselt teine mängija (3+7). [[Soome jäähokikoondis]]e koosseisus osaleb ta [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused|2026. aasta maailmameistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.nhl.com/canucks/player/aatu-r%C3%A4ty-8482691 Aatu Räty NHL.com lehel] * [https://www.hockeydb.com/ihdb/stats/pdisplay.php?pid=227734 Aatu Räty hockeydb.com lehel] {{Vancouver Canucksi mängijad}} {{JÄRJESTA:Räty, Aatu}} [[Kategooria:Soome jäähokimängijad]] [[Kategooria:Oulun Kärpäte mängijad]] [[Kategooria:Jukurite mängijad]] [[Kategooria:New York Islandersi mängijad]] [[Kategooria:Vancouver Canucksi mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 2002]] skfjnvsfi6grgngs0pc9ro3kbj0iy9e Aatu Veli Eemeli Räty 0 715373 7157521 2026-05-20T06:01:37Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Aatu Räty]] 7157521 wikitext text/x-wiki #suuna [[Aatu Räty]] b64mddlfj25pevyyade5abn80v7gfrr Briti Bengal 0 715374 7157527 2026-05-20T06:21:19Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Briti asumaast|Suurmogulite Impeeriumi osariigi|Bengali Subah}} {{Endine riik |nimi = Briti Bengal |omakeelne-nimi = Presidency of Fort William in Bengal <br/> (1699–1937) <br/> Province of Bengal <br/> (1937–1947) |algusaasta = 1699 |lõppaasta = 1947 |lipp = Flag of British Bengal.svg |lipp-tekst = [[Bangladeshi lipp|Lipp]] |vapp = Badge of British Bengal.svg |vapp-tek...' 7157527 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Briti asumaast|Suurmogulite Impeeriumi osariigi|Bengali Subah}} {{Endine riik |nimi = Briti Bengal |omakeelne-nimi = Presidency of Fort William in Bengal <br/> (1699–1937) <br/> Province of Bengal <br/> (1937–1947) |algusaasta = 1699 |lõppaasta = 1947 |lipp = Flag of British Bengal.svg |lipp-tekst = [[Bangladeshi lipp|Lipp]] |vapp = Badge of British Bengal.svg |vapp-tekst = [[Lääne-Bengali vapp|Vapp]] |asendikaart = Bengal Presidency in British India with dependencies 1852.png |valitsusvorm = |osa = |riigipea = [[Bengali provintsi kuberneride loend|Kuberner]] |riigipea-nimi = Charles Eyre <br/> (esimene, 1699–1701) <br/> Frederick Burrows <br/> (viimane, 1946–1947) |riigipea2 = [[Bengali peaminister|Peaminister]] |riigipea-nimi2 = [[A. K. Fazlul Huq]] <br/> (esimene, 1937–1943) <br/> [[Huseyn Suhrawardy]] <br/> (viimane, 1946–1947) |pealinn = [[Calcutta]] |pealinn-nimetus = |religioon = |pindala = |pindala-aasta = |rahvaarv = 30 000 000 |rahvaarv-aasta = 1770 |rahvastikutihedus = |ajalugu1 = |sündmus1 = |ajalugu2 = |sündmus2 = |ajalugu3 = |sündmus3 = |ajalugu4 = |sündmus4 = |ajalugu5 = |sündmus5 = |riigikeel = |peamised-keeled = |rahaühik = [[India ruupia]] <br/> [[Suurbritannia naelsterling]] <br/> [[Väinadollar]] |deviis = |hümn = "[[God Save the King|God Save the King/Queen]]" <br/> ([[inglise keel]]est "''Jumal, hoia kuningat/kuningannat"'') <br /><div style="display:inline-block;margin-top:0.4em;">[[File:God Save the King Historical National Anthem of Great Britain(1914).ogg]]</div> |ajavöönd = |suunakood = |eelnes = {{flagicon image|Bengal subah flag (Nautical).svg}} [[Bengali Subah]] (1793) <br/> {{flagicon image|Flag of Kedah.svg}} [[Kedahi Sultaniriik]] (1800) <br/> {{flagicon image|National flag of Third Burmese Empire (Konbaung Dynasty).svg}} [[Konbaungi dünastia|Konbaungi Riik]] (1824) <br/> {{flagicon image|Flag of the Dutch East India Company.svg}} [[Hollandi Melaka]] (1825) <br/> {{flagicon image|Flag of the Dutch East India Company.svg}} [[Hollandi Bengal]] (1825) <br/> {{flagicon image|Flag of France.svg}} [[Prantsuse India]] (1825) <br/> {{flagicon image|Ahom insignia plain.svg}} [[Ahomi Kuningriik]] (1826) <br/> [[Dimasa Kuningriik]] (1832) <br/> [[Jaintia Kuningriik]] (1835) <br/> {{flagicon image|Naval Ensign of Denmark.svg}} [[Taani India]] (1869) |järgnes =[[Loodeprovintsid|Loodeprovintsid ja Oudh]] {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} (1838) <br/>[[Pandžabi provints (Briti India)|Pandžabi provints]] {{flagicon image|Flag of the Province of Punjab of British India.svg}} (1853) <br/>[[Ajmer-Merwara|Ajmer-Merwara provints]] {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} (1861) <br/>[[Briti Birma|Birma provints]] {{flagicon image|Flag of Burma (1939–1941, 1945–1948).svg}} (1862) <br/>[[Väinaasundused]] {{flagicon image|Flag of the British Straits Settlements (1925–1946).svg}} (1867) <br/>[[Keskprovintsid ja Berar]] {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} (1871) <br/>[[Assami provints|Kirdefrontiir]] {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} (1874) <br/>[[Ida-Bengal ja Assam]] {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} (1905) <br/>[[Bihari ja Orissa provints]] {{flagicon image|British Raj Red Ensign.svg}} (1912) <br/>[[Ida-Bengal (1947–1956)|Ida-Bengal]] {{flagicon image|Flag of Pakistan.svg}} (1947) <br/> ([[Pakistan]]) <br/>[[India]] {{flagicon image|Flag of India.svg}} (1947) }} '''Bengali provints''' ([[inglise keel]]es ''Province of Bengal''; varem '''Bengali presidentuur''' (''Bengal Presidency''), ametlikult '''Fort Williami presidetuur Bengalis''' (''Presidency of Fort William in Bengal'')) oli [[Briti India provintsid|provints]] [[India poolsaar]]el esmalt [[India Briti Ida-India Kompanii võimu all|Briti Ida-India Kompanii võimu]] ja seejärel [[Briti India]] ajal.<ref>{{cite web |url=https://www.theigc.org/sites/default/files/2014/08/Shaibal-Gupta-Economic-history-of-Bengal-presidency.pdf |title=Economic History of Bengal Presidency |website=International Growth Centre |access-date=20 September 2023 |archive-date=4 October 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20231004183251/https://www.theigc.org/sites/default/files/2014/08/Shaibal-Gupta-Economic-history-of-Bengal-presidency.pdf |url-status=live }}</ref> Provints kattis suurt osa [[Lõuna-Aasia|Lõuna]]- ja [[Kagu-Aasia]]st. Põhiosa asus [[Bengal]]is, mis on tänapäeva [[Bangladesh]] ja [[India]] [[Lääne-Bengali osariik]]. Bengali provintsi pealinn oli [[Fort William (Lääne-Bengal)|Fort Williami]] ümber kasvanud [[Calcutta]]. Pikka aega oli [[Bengali provintsi kuberneride loend|Bengali kuberner]] ühtlasi [[India kindralkuberner]] ning Calcutta [[India pealinnade loend|India pealinn]]. Bengali presidentuur sai alguse [[Suurmogulite Riigi keisrite loend|Suurmogulite keisri]] [[Jahangir]]i ajal aastal 1612 [[Suurmogulite Riik|Suurmogulite Riigi]] [[Bengali Subah|Bengali osariiki]] rajatud kaubandusasulatest. Bengaliga kauplemise pärast asus teiste [[Euroopa]] ettevõtetega konkureerima [[Briti Ida-India Kompanii]] (IIK). Kompanii alistas [[Bengali nawabid|Bengali valitseja]] [[Plassey lahing|Plassey]] (1757) ja [[Buxari lahing]]utes (1764) ning allutas piirkonna oma võimule. Keiser [[Shah Alam II]] andis Kompaniile aastal 1765 õiguse Bengalis makse koguda ning aastal 1793 seal oma seadusi rakendada. Britid liitsid Bengali provintsi oma Fort Williami presidentuuriga, aastani 1835 oli see vormiliselt veel Suurmogulite keisri võimu all. Bengali provints oli suurim 19. sajandi keskpaigas, kui see ulatus [[Khyberi kuru]]st [[Singapuri linn (ajalooline)|Singapurini]].<ref>{{cite book |last1=Llewellyn-Jones |first1=Rosie |title=Empire Building: The Construction of British India, 1690–1860 |url=https://books.google.com/books?id=vXysEAAAQBAJ&pg=PT26 |access-date=3 August 2023 |year=2023 |publisher=Hurst Publishers |isbn=978-1-80526-026-4 |page=25}}</ref><ref>{{cite web |url=https://www.isas.nus.edu.sg/wp-content/uploads/2019/12/Singapore-and-Kolkata-Publication-1.pdf |title=A Tale of Two Cities: Singapore and Kolkata Past and Present |author=Tan Tai Yong |publisher=National University of Singapore |page=3}}</ref><ref name="WhiteBoard">{{cite web | url=https://whiteboardmagazine.com/3987/the-commonwealth-and-dhaka/ | title=The Commonwealth and Dhaka | date=15 September 2023 | access-date=25 February 2024 | archive-date=4 October 2023 | archive-url=https://web.archive.org/web/20231004190303/https://whiteboardmagazine.com/3987/the-commonwealth-and-dhaka/ | url-status=live }}</ref> Aastal 1853 eraldati Bengalist [[Pandžabi provints (Briti India)|Pandžabi provints]]. Aastal 1861 eraldati [[Saugori ja Nerbudda alad]], mis liideti [[Nagpuri provints]]iga [[Keskprovintsid]]eks. Aastal 1871 eraldati [[Ajmer]] ja [[Marwar]], mis liideti [[Ajmer-Merwara|eraldi provintsiks]]. Aastal 1874 eraldati [[Assami provints]]. Aastal 1862 tehti [[Briti Birma|Birmast]] eraldi koloonia.<ref name="autogenerated2">{{cite web |url=http://eresources.nlb.gov.sg/history/events/bd541c73-58ef-4bb1-9de7-173f00913286 |title=The Straits Settlements becomes a residency – Singapore History |publisher=Eresources.nlb.gov.sg |access-date=30 March 2020 |archive-date=17 March 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200317190452/http://eresources.nlb.gov.sg/history/events/bd541c73-58ef-4bb1-9de7-173f00913286 |url-status=live }}</ref> Aastal 1877 eraldati Bengalist [[Loodeosariigid]], mis liideti [[Oudhi Riik|Oudhiga]] [[Agra ja Oudhi Ühendatud Provintsid]]eks. Pärast seda kattis Bengali presidentuur ainult [[Bihar]]i, [[Jharkhand]]i, [[Odisha]]t ja Bengalit. Aastal 1905 toimunud [[Begali jagamine (1905)|Bengali jagamise]] käigus tekkis Bengali provintsi kõrvale lühikeseks ajaks uus [[Ida-Bengal ja Assam|Ida-Bengali ja Assam]]i provints. Aastal 1912 taasliideti Ida-Bengal ja Assam Bengaliga ning eraldati hoopis [[Bihari ja Orissa provints]]. Aastal 1862 loodi Bengali parlament, mis oli Briti India esimene kohalikke kaasav seadusandlik kogu.<ref>{{cite web | url=https://pib.gov.in/newsite/erelcontent.aspx?relid=161805 | title=English Releases }}</ref><ref>{{cite web |url=https://en.banglapedia.org/index.php/Bengal_Legislative_Council |title=Bengal Legislative Council |website=Banglapedia}}</ref> Iseseisvuspüüdlused jätkusid ning aastal 1935 võttis [[Suurbritannia parlament]] vastu [[Government of India Act 1935|India valitsemise seaduse]], millega loodi aastal 1937 kahekojaline [[Bengali seadusandlik kogu]]. Samal aastal astus ametisse esimene [[Bengali peaminister]]. Aastal 1947 [[India jagamine|jagati India]] kaheks osaks ning pärast seda [[Bengali jagamine (1947)|jagati Bengal]] Lääne-Bengaliks ja [[Ida-Bengal (1947–1956)|Ida-Bengal]]iks (praegune Bangladesh). ==Vaata ka== * [[Bengali provintsi kuberneride loend]] * [[Bombay provints]] * [[Madrasi provints]] ==Viited== {{viited}} ==Allikad== * {{cite journal |last=Mandal | first=Mahitosh |year=2022 | title=Dalit Resistance during the Bengal Renaissance: Five Anti-Caste Thinkers from Colonial Bengal, India |journal=Caste: A Global Journal on Social Exclusion |volume=3 |issue=1 |pages=11–30 | doi=10.26812/caste.v3i1.367 | s2cid=249027627 |url=https://journals.library.brandeis.edu/index.php/caste/article/view/367/96|doi-access=free }} * [[Christopher Bayly|C. A. Bayly]] ''Indian Society and the Making of the British Empire'' (Cambridge) 1988 * {{Cite book |last=Bhattacharya |first=Nandini |title=Routledge Handbook of the History of Colonialism in South Asia |editor1-last= Fischer-Tiné |editor1-first=Harald |editor2-last=Framke |editor2-first=Maria |chapter=Imperial Sanctuaries: The hill stations of colonial South Asia |publisher=Routledge |year=2022 |isbn=978-1-138-36484-4 |doi=10.4324/9780429431012-26 |s2cid=238650973}} * C. E. Buckland ''Bengal under the Lieutenant-Governors'' (London) 1901 * Sir James Bourdillon, ''The Partition of Bengal'' (London: Society of Arts) 1905 * Susil Chaudhury ''From Prosperity to Decline. Eighteenth Century Bengal'' (Delhi) 1995 * [[William Wilson Hunter|Sir William Wilson Hunter]], ''Annals of Rural Bengal'' (London) 1868, and ''Odisha'' (London) 1872 * {{cite book |year=1909 |title=Imperial Gazetteer of India |volume=2 |url=https://dsal.uchicago.edu/reference/gazetteer/toc.html?volume=2 |location=Oxford |publisher=Clarendon Press |ref={{harvid|Imperial Gazetteer of India vol. II|1909}} |archive-date=7 March 2023 |access-date=24 June 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230307064237/https://dsal.uchicago.edu/reference/gazetteer/toc.html?volume=2 |url-status=dead }} * Ray, Indrajit [https://books.google.com/books?id=CHOrAgAAQBAJ ''Bengal Industries and the British Industrial Revolution (1757–1857)''] (Routledge) 2011 * John R. McLane ''Land and Local Kingship in eighteenth-century Bengal'' (Cambridge) 1993 [[Kategooria:Briti endised kolooniad]] [[Kategooria:Bangladesh]] [[Kategooria:India ajalugu]] [[Kategooria:Pakistani ajalugu]] [[Kategooria:Myanmar]] [[Kategooria:Malaisia ajalugu]] [[Kategooria:Singapuri ajalugu]] trrxpksdcmk49j926u9v4dfuqtx4eq0 Province of Bengal 0 715375 7157528 2026-05-20T06:22:12Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157528 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o Bengali presidentuur 0 715376 7157529 2026-05-20T06:22:17Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157529 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o Bengal Presidency 0 715377 7157530 2026-05-20T06:22:23Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157530 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o Bengali Presidency 0 715378 7157531 2026-05-20T06:22:32Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157531 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o Fort Williami presidetuur Bengalis 0 715379 7157532 2026-05-20T06:22:40Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157532 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o Presidency of Fort William in Bengal 0 715380 7157533 2026-05-20T06:22:42Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157533 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o Bengali provints 0 715381 7157535 2026-05-20T06:23:49Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Briti Bengal]] 7157535 wikitext text/x-wiki #suuna [[Briti Bengal]] hvgpn5gb5og0gzfyios3z55p2twd75o VR46 Racing Team 0 715382 7157543 2026-05-20T06:40:26Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '[[Fail:Pertamina Enduro VR46 Racing Team - logo.jpg|pisi|260x260px|Pertamina Enduro VR46 Racing Teami logo]] '''VR46 Racing Team''' on [[Valentino Rossi]] omatud [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] võistkond, mille peakorter asub [[Tavullia|Tavullias]] ([[Marche]], Itaalia). Võistkond võistleb MotoGP klassis Ducati mootorratastega '''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''' nimega. Võistkonna mänedžer on endine mootorrattavõidusõitja [[Pablo Nieto]]. Võis...' 7157543 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pertamina Enduro VR46 Racing Team - logo.jpg|pisi|260x260px|Pertamina Enduro VR46 Racing Teami logo]] '''VR46 Racing Team''' on [[Valentino Rossi]] omatud [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] võistkond, mille peakorter asub [[Tavullia|Tavullias]] ([[Marche]], Itaalia). Võistkond võistleb MotoGP klassis Ducati mootorratastega '''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''' nimega. Võistkonna mänedžer on endine mootorrattavõidusõitja [[Pablo Nieto]]. Võistkond on 20.05.2026 seisuga võitnud 32 etappi (9 Moto3-s, 19 Moto2-s ja 4 MotoGP-s), ühe sõitjate MM-tiitli ([[Francesco Bagnaia]] [[2018. aasta Moto2 hooaeg|2018. aastal Moto2]]-s) ja ühe võistkondade MM-tiitli ([[2020. aasta Moto2 hooaeg|2020. aastal Moto2]]-s). == Sponsorlused == {| class="wikitable" !Aastad !Nimisponsor !Riik !Viide |- |2022-2023 |Mooney Group |{{PisiLipp|Itaalia}} |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=GPone |kuupäev=2021-12-30 |pealkiri=MotoGP, Mooney set to become new title sponsor of the VR46 Racing Team in MotoGP {{!}} GPOne |url=https://www.gpone.com/en/2021/12/30/motogp/mooney-set-to-become-new-title-sponsor-of-the-vr46-racing-team-in-motogp.html |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.gpone.com |keel=en}}</ref> |- |2024-praegu |Pertamina |{{PisiLipp|Indoneesia}} |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-14 |pealkiri=Official: Pertamina becomes VR46 title sponsor for MotoGP 2024 {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1038056/1/valentino-rossis-vr46-motogp-team-confirms-new-title-sponsor-2024 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://vr46racingteam.it/ VR46 Racing Teami veebileht] s7dwvlomexwiay0wsl4btibg9frpob7 7157570 7157543 2026-05-20T07:36:35Z Kapsas123 209254 7157570 wikitext text/x-wiki [[Fail:Pertamina Enduro VR46 Racing Team - logo.jpg|pisi|260x260px|Pertamina Enduro VR46 Racing Teami logo]] '''VR46 Racing Team''' on [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|MotoGP]] võistkond, mille omanik on [[Valentino Rossi]] ja mille peakorter asub [[Tavullia|Tavullias]] ([[Marche]], Itaalia). Võistkond võistleb MotoGP klassis Ducati mootorratastega '''Pertamina Enduro VR46 Racing Team''' nime all. Võistkonna mänedžer on endine mootorrattavõidusõitja [[Pablo Nieto]]. Võistkond on 20.05.2026 seisuga võitnud 32 etappi (9 Moto3-s, 19 Moto2-s ja 4 MotoGP-s), ühe sõitjate MM-tiitli ([[Francesco Bagnaia]] [[2018. aasta Moto2 hooaeg|2018. aastal Moto2]]-s) ja ühe võistkondade MM-tiitli ([[2020. aasta Moto2 hooaeg|2020. aastal Moto2]]-s). == Sponsorlused == {| class="wikitable" !Aastad !Nimisponsor !Riik !Viide |- |2022–2023 |Mooney Group |{{PisiLipp|Itaalia}} |<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=GPone |kuupäev=2021-12-30 |pealkiri=MotoGP, Mooney set to become new title sponsor of the VR46 Racing Team in MotoGP {{!}} GPOne |url=https://www.gpone.com/en/2021/12/30/motogp/mooney-set-to-become-new-title-sponsor-of-the-vr46-racing-team-in-motogp.html |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.gpone.com |keel=en}}</ref> |- |2024–praegu |Pertamina |{{PisiLipp|Indoneesia}} |<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-14 |pealkiri=Official: Pertamina becomes VR46 title sponsor for MotoGP 2024 {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1038056/1/valentino-rossis-vr46-motogp-team-confirms-new-title-sponsor-2024 |vaadatud=2026-05-20 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> |} == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://vr46racingteam.it/ VR46 Racing Teami veebileht] [[Kategooria:Mootorrattasport]] qrt2b2zrxepaukrwc69lp78rojnl79w ARCH Motorcycle 0 715383 7157569 2026-05-20T07:36:11Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{ettevõte | nimi = ARCH Motorcycle | pilt = | logo = ARCH Motorcycle logo.svg | tüüp = | börsil = | asutamisaeg = 2011 ({{aega tagasi|2011}}) | lõpetatud = | asutajad = [[Keanu Reeves]] <br/> Gard Hollinger | peakorter = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = | tooted = [[Mootorratas|Mootorrattad]] | teenused = | käive...' 7157569 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = ARCH Motorcycle | pilt = | logo = ARCH Motorcycle logo.svg | tüüp = | börsil = | asutamisaeg = 2011 ({{aega tagasi|2011}}) | lõpetatud = | asutajad = [[Keanu Reeves]] <br/> Gard Hollinger | peakorter = [[Hawthorne]], [[California]], [[Ameerika Ühendriigid]] | piirkond = | võtmeisikud = | valdkonnad = | tooted = [[Mootorratas|Mootorrattad]] | teenused = | käive = | tegevuskasum = | puhaskasum = | vara = | omakapital = | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.archmotorcycle.com/ www.archmotorcycle.com] | märkused = }} '''ARCH Motorcycle Company, LLC''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[mootorratas|mootorrattatootja]]. Selle asutasid aastal 2011 [[Keanu Reeves]] ja Gard Hollinger.<ref name="msn1">{{Citation|title=The story of Arch Motorcycle|url=https://www.msn.com/en-us/autos/car-connections/the-story-of-arch-motorcycle/ar-BBucpto}}</ref><ref name=":0">{{Citation|last=Jay Leno's Garage|title=2017 ARCH KRGT-1- Jay Leno's Garage|date=2017-04-03|url=https://www.youtube.com/watch?v=WJsjZhTJWjM|access-date=2019-05-19}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.archmotorcycle.com/ Koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] [[Kategooria:Tööstusettevõtted]] hym4yyymoyghu5dtftpgl93t7cwlvha Penttilamyces romellii 0 715384 7157580 2026-05-20T07:51:04Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Penttilamyces romellii'' | pilt = Penttilamyces romellii.jpg | pildi_seletus = ''Penttilamyces romellii'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Mädikulised]] ''Coniophoraceae'' | perekond = ''[[Penttilamyces]]'' | liik = '''''Penttilamyces romellii''''' }...' 7157580 wikitext text/x-wiki {{pealkiri kaldkirjas}} {{Taksonitabel | nimi = ''Penttilamyces romellii'' | pilt = Penttilamyces romellii.jpg | pildi_seletus = ''Penttilamyces romellii'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales'' | sugukond = [[Mädikulised]] ''Coniophoraceae'' | perekond = ''[[Penttilamyces]]'' | liik = '''''Penttilamyces romellii''''' }} '''''Penttilamyces romellii''''' on [[Puravikulaadsed|puravikulaadsete]] seltsi kuuluv [[liik (bioloogia)|liik]] [[seen]]i. Seen kasvab okaspuudel ja on [[pehme mädiknahkis]]ega võrreldes vanemas eas heledam. == Välislingid == * {{Elurikkus|1191355}} [[Kategooria:Mädikulised]] 64d1casozovinvd3lxswmem2okb69wq Ingrid Pappel 0 715385 7157581 2026-05-20T07:52:52Z Tekatve 186289 Uus lehekülg: ''''Ingrid Pappel''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1976]]) on eesti informaatik.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2cebcc91-9f7c-4c17-a653-6ce362adb6e0 TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas]] magistrikraadi 2005 ja doktorikraadi 2...' 7157581 wikitext text/x-wiki '''Ingrid Pappel''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1976]]) on eesti informaatik.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2cebcc91-9f7c-4c17-a653-6ce362adb6e0 TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas]] magistrikraadi 2005 ja doktorikraadi 2014.<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Ingrid Pappel töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 2013. aastast. Ta oli informaatikainstituudi õppekavajuht 2013-15, lektor 2015-16 ja dotsent 2016; tarkvarateaduse instituudi dotsent 2017-22, kaasprofessor 2022-25 ning aastast 2026 täisprofessor tenuuris. Sügisest 2025 on ta TTÜ õppeprorektor.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teadustöö== Ingrid Pappel on digiriigi tehnoloogiate ja arhitektuuri uurimisrühma juht, keskendudes avaliku sektori teenuste parendamisele uuenduslike tehnoloogiate abil.<ref name='ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Ingrid Pappel] Eesti teadusinfosüsteemis * Ingrid Pappeli [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=95094 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Pappel, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli prorektorid]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] q7x3tpiontge0ale91o1m95bfck69sg 7157582 7157581 2026-05-20T07:53:34Z Tekatve 186289 7157582 wikitext text/x-wiki '''Ingrid Pappel''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1976]]) on eesti informaatik.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2cebcc91-9f7c-4c17-a653-6ce362adb6e0 TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas]] magistrikraadi 2005 ja doktorikraadi 2014.<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Ingrid Pappel töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 2013. aastast. Ta oli informaatikainstituudi õppekavajuht 2013-15, lektor 2015-16 ja dotsent 2016; tarkvarateaduse instituudi dotsent 2017-22, kaasprofessor 2022-25 ning aastast 2026 täisprofessor tenuuris. Sügisest 2025 on ta TTÜ õppeprorektor.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teadustöö== Ingrid Pappel on digiriigi tehnoloogiate ja arhitektuuri uurimisrühma juht, keskendudes avaliku sektori teenuste parendamisele uuenduslike tehnoloogiate abil.<ref name='ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Ingrid Pappel] Eesti teadusinfosüsteemis * Ingrid Pappeli [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=95094 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Pappel, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli prorektorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 1jj3ng7bm88ebp7dgao4j68zbz9c28n 7157591 7157582 2026-05-20T08:23:43Z Velirand 67997 /* Töökäik */ 7157591 wikitext text/x-wiki '''Ingrid Pappel''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1976]]) on eesti informaatik.<ref name='ETIS'>[https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Eesti Teadusinfosüsteem]</ref><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/2cebcc91-9f7c-4c17-a653-6ce362adb6e0 TalTech teadusportaal]</ref> ==Haridus== Ta omandas [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond|Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas]] magistrikraadi 2005 ja doktorikraadi 2014.<ref name='ETIS' /> ==Töökäik== Ingrid Pappel töötab [[Tallinna Tehnikaülikool]]is 2013. aastast. Ta oli informaatikainstituudi õppekavajuht 2013–15, lektor 2015–16 ja dotsent 2016; tarkvarateaduse instituudi dotsent 2017–22, kaasprofessor 2022–25 ning aastast 2026 täisprofessor tenuuris. Sügisest 2025 on ta TTÜ õppeprorektor.<ref name='ETIS' /><ref name='ISIK' /> ==Teadustöö== Ingrid Pappel on digiriigi tehnoloogiate ja arhitektuuri uurimisrühma juht, keskendudes avaliku sektori teenuste parendamisele uuenduslike tehnoloogiate abil.<ref name='ETIS' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.etis.ee/CV/Ingrid_Pappel/est/ Ingrid Pappel] Eesti teadusinfosüsteemis * Ingrid Pappeli [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=95094 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Pappel, Ingrid}} [[Kategooria:Eesti informaatikud]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli prorektorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] fnc0d4gec5j7y0y9n3mmjku0nxo547z Hit Me Hard and Soft 0 715386 7157615 2026-05-20T09:26:58Z Cassiopeia34N 224461 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1353350844|Hit Me Hard and Soft]]" tõlkimisel 7157615 wikitext text/x-wiki {{Music ratings|ADM=8.4/10<ref name="ADM">{{Cite web|url=http://www.anydecentmusic.com/review/13962/Billie-Eilish-Hit-Me-Hard-And-Soft.aspx|title=''Hit Me Hard and Soft'' by Billie Eilish Reviews|publisher=AnyDecentMusic?|access-date=May 23, 2024|url-status=live|archive-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517081958/http://www.anydecentmusic.com/review/13962/Billie-Eilish-Hit-Me-Hard-And-Soft.aspx}}</ref>|MC=89/100<ref name="MC">{{cite web |title=''Hit Me Hard and Soft'' by Billie Eilish |url=https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |publisher=[[Metacritic]] |access-date=May 22, 2024 |archive-date=May 15, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240515224601/https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |url-status=live }}</ref>|rev1=[[AllMusic]]|rev1score={{rating|4.5|5}}<ref name="AllMusic">{{cite web|url=https://www.allmusic.com/album/hit-me-hard-and-soft-mw0004265561|title=''Hit Me Hard and Soft'' by Billie Eilish|publisher=[[AllMusic]]|last=Yeung|first=Neil Z.|access-date=May 24, 2024}}</ref>|rev2=''[[Clash (magazine)|Clash]]''|rev2score=8/10<ref name=Clash>{{Cite magazine |last=Virdi |first=Amrit |date=May 17, 2024 |title=Billie Eilish – ''Hit Me Hard And Soft'' |url=https://www.clashmusic.com/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft/ |access-date=May 17, 2024 |magazine=[[Clash (magazine)|Clash]] |archive-date=May 17, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240517210138/https://www.clashmusic.com/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft/ |url-status=live }}</ref>|rev3=''[[The Daily Telegraph]]''|rev3score={{rating|5|5}}<ref name="McCormick" />|rev4=''[[The Guardian]]''|rev4score={{rating|4|5}}<ref name="Petrdis" />|rev5=''[[The Independent]]''|rev5score={{rating|5|5}}<ref name="Brown" />|rev6=''[[The Line of Best Fit]]''|rev6score=9/10<ref name="Khuttapan">{{Cite magazine |last=Khuttapan |first=Tanatat |date=May 17, 2024 |title=Billie Eilish's ''Hit Me Hard and Soft'' is a luminous treasure |url=https://www.thelineofbestfit.com/albums/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-luminous-treasure |url-status=live |access-date=May 17, 2024 |magazine=[[The Line of Best Fit]] |archive-date=May 17, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240517163500/https://www.thelineofbestfit.com/albums/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-luminous-treasure }}</ref>|rev7=''[[NME]]''|rev7score={{rating|4|5}}<ref name="Smith" />|rev8=''[[Pitchfork (website)|Pitchfork]]''|rev8score=6.8/10<ref name="Jocelyn">{{cite web |last=Jocelyn |first=Hannah |date=May 21, 2024 |title=Billie Eilish: ''Hit Me Hard and Soft'' Album Review |url=https://pitchfork.com/reviews/albums/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft/ |access-date=May 21, 2024 |website=[[Pitchfork (website)|Pitchfork]] |archive-date=May 21, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240521041252/https://pitchfork.com/reviews/albums/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft/ |url-status=live }}</ref>|rev9=''[[Rolling Stone]]''|rev9score={{rating|4|5}}<ref name="Sheffield">{{Cite magazine |last=Sheffield |first=Rob |author-link=Rob Sheffield |date=May 17, 2024 |title=Billie Eilish Is More Playful, More Pissed, and as Brilliant as Ever on ''Hit Me Hard and Soft'' |url=https://www.rollingstone.com/music/music-album-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-1235022854/ |url-access=limited |url-status=live |access-date=May 17, 2024 |magazine=[[Rolling Stone]] |archive-date=May 17, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240517135606/https://www.rollingstone.com/music/music-album-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-1235022854/ }}</ref>|rev10=''[[Slant Magazine]]''|rev10score={{rating|4.5|5}}<ref name="Slant">{{cite web|url=https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/|title=Billie Eilish ''Hit Me Hard and Soft Review'': Pop's Anti-Princess Gets Playful and Profound|last=Seip|first=Nick|date=May 17, 2024|magazine=[[Slant Magazine]]|access-date=May 18, 2024|archive-date=May 18, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240518103132/https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/|url-status=live}}</ref>}}{{Lugude nimekiri | headline = ''Hit Me Hard and Soft'' lugude nimekiri | all_writing = [[Billie Eilish]] ja [[Finneas O'Connell]] | title1 = [[Skinny]] | length1 = 3:39 | title2 = [[Lunch (song)|Lunch]] | length2 = 3:00 | title3 = [[Chihiro (song)|Chihiro]] | length3 = 5:03 | title4 = [[Birds of a Feather (Billie Eilish song)|Birds of a Feather]] | length4 = 3:30 | title5 = [[Wildflower (Billie Eilish song)|Wildflower]] | length5 = 4:21 | title6 = [[The Greatest (Billie Eilish song)|The Greatest]] | length6 = 4:53 | title7 = [[L'Amour de Ma Vie]] | length7 = 5:33 | title8 = [[The Diner]] | length8 = 3:06 | title9 = [[Bittersuite]] | length9 = 4:58 | title10 = [[Blue (Billie Eilish song)|Blue]] | length10 = 5:43 | total_length = 43:45 }} '''"Hit Me Hard and Soft"''' on [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]] [[Billie Eilish|Billie Eilishi]] kolmas [[stuudioalbum]], mis ilmus 17. mail 2024. aastal Darkroomi ja [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] alt. Ta kirjutas albumi koos oma venna ja sagedase koostööpartneri [[Finneas O'Connell|Finneas O'Connelliga]], kes on ka albumi [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Stiililiselt on seda nimetatud alternatiivpopi<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Seip |eesnimi=Nick |kuupäev=17. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard and Soft Review: Pop’s Anti-Princess Gets Playful and Profound |väljaanne=Slant Magazine |url=https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> ja [[Lo-fi muusika|''lo-fi'']] albumiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Thorpe-Tracey |eesnimi=CJ |kuupäev=18. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard And Soft |väljaanne=The Quietus |url=https://thequietus.com/quietus-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist pälvis "Hit Me Hard and Soft" [[Kriitik|kriitikutelt]] universaalse tunnustuse, kiites [[Muusikaproduktsioon|produtseerimist]], laulukirjutamist ja vokaalesitusi. See jõudis edetabelite tippu enam kui 20 riigis, sealhulgas [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]. Ameerika Ühendriikides debüteeris "Hit Me Hard and Soft" [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis teisel kohal ja albumi kõik 10 lugu jõudsid [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis 40 parema hulka. Lugu "Birds of a Feather" saavutas ''Billboard'' Hot 100 edetabelis teise koha ning sai 10 parema hulka mitmes teises edetabelis. Albumi toetuseks alustas Eilish oma seitsmendat kontserttuuri "Hit Me Hard and Soft: The Tour", mis kestis 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta novembrini. Tuuri [[Manchester|Manchesteri]] kontserditel filmiti kontsertfilm "Billie Eilish – Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live in 3D)''"'', mille esilinastus [[Kino|kinodes]] on 8. mail 2026. [[Grammy|67. Grammy auhinnagalal]] said album ja selle lood kokku seitse nominatsiooni, sealhulgas aasta albumi, parima popvokaalalbumi, aasta laulu ja aasta salvestise kategooriates . Järgmisel tseremoonial, 68. Grammy auhinnagalal, võitis [[singel]] "Wildflower" aasta laulu auhinna, mis tegi Eilishist ja Finneasest selles kategoorias enim võite kogunud artistid. Nad jagasid ka [[Adele|Adele'i]], [[Bruno Mars|Bruno Marsi]] ja [[Paul Simon|Paul Simoniga]] enim võite üldkategoorias, igaüks seitsme võiduga. Laul nomineeriti ka aasta salvestise kategoorias. == Taust ja salvestus == Billie Eilish kaaskirjutas ja salvestas oma teise stuudioalbumi "Happier Than Ever" oma venna Finneasega kodustuudios, mis asus tema [[Los Angeles|Los Angelese]] kodu keldris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Collins |eesnimi=Hattie |kuupäev=12. mai 2021 |pealkiri=Everything You Need to Know About Billie Eilish’s New Album |väljaanne=Vogue |url=https://www.vogue.com/article/everything-you-need-to-know-billie-eilish-new-album-happier-than-ever |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Salvestamine toimus igal nädalal 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini ning albumi lugude nimekiri pandi selle loomise käigus paika.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Spanos |eesnimi=Brittany |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=Billie Eilish and the Pursuit of Happiness |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-tour-1183156/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Billie Eilish to Drop New Album, ‘Happier Than Ever,’ on July 30 |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2021/music/news/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-1234961283/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 30. juulil 2021 ilmunud "Happier Than Ever"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=21. mai 2021 |pealkiri=Billie Eilish announces ‘Happier Than Ever’ 2022 world tour dates |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-announces-happier-than-ever-2022-world-tour-dates-2946067 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> pälvis kriitikute tunnustuse ja kommertsliku edu, jõudes [[Billboard 200|''Billboard'' 200 edetabeli]] tippu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=22. august 2021 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Happier Than Ever’ Tops Billboard 200 Chart for Third Week |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/pro/billie-eilish-happier-than-ever-tops-billboard-200-albums-chart-third-week/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> ja saades kaks nominatsiooni 64. iga-aastasel Grammy auhindade jagamisel.<ref>{{Cite news|last=Cohn|first=Gabe|url=https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|title=Grammy Awards 2022: The Full List of Nominees|work=[[The New York Times]]|date=November 23, 2021|access-date=November 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211123165418/https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|archive-date=November 23, 2021}}</ref> Eilish andis üllatuslikult välja oma teise[[Extended play|EP]] "Guitar Songs" 2022. aasta juulis. Järgmisel aastal andis ta välja loo "What Was I Made For?" fantaasiakomöödiafilmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) heliribale. Ta sai inspiratsiooni laulu kirjutamiseks pärast seda, kui nägi filmi tootmise ajal lõpetamata stseene.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=13. juuli 2023 |pealkiri=Billie Eilish Shares Self-Directed Video for ‘Barbie’ Ballad ‘What Was I Made For?’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-video-barbie-song-what-was-i-made-for-1234787731/ |vaadatud=18. mai 2026}}</ref> Laul võitis [[Parima filmilaulu Oscar|Oscari parima filmilaulu kategoorias]] ning [[Grammy|Grammy auhinnad]] aasta laulu ja parima visuaalmeediale kirjutatud laulu kategooriates.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grein |eesnimi=Paul |kuupäev=10. märts 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Barbie’ Ballad Becomes 10th Song to Win Both Oscar & Top Songwriting Grammy: Full List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/lists/best-song-oscar-song-of-the-year-grammy-winners/moon-river/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2021. aasta detsembris hakkas Eilish koos O'Connelliga oma kolmanda stuudioalbumi ideid formuleerima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=10. detsember 2021 |pealkiri=Billie Eilish has already started writing her third album with brother Finneas |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-has-already-started-writing-her-third-album-with-brother-finneas-3115539 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> [[Apple Music|Apple Musicu]] intervjuus Zane Lowe'iga mainis ta, et loodab albumi kirjutamist alustada 2023. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=DeSantis |eesnimi=Rachel |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Billie Eilish Shares Two-Track Release 'Guitar Songs' : 'A Little Surprise' |väljaanne=People |url=https://people.com/music/billie-eilish-shares-two-track-release-guitar-songs/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2023. aasta detsembris ütles Eilish saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon", et album on "peaaegu valmis".<ref>{{Cite web|last=Martin|first=Annie|url=https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|title=Billie Eilish says new album is 'almost done'|publisher=[[News World Communications]]|website=[[United Press International]]|date=December 15, 2023|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231215135051/https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|archive-date=December 15, 2023}}</ref> Kolm kuud hiljem kinnitas ta, et see on [[Masterdamine|masterdatud]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Avila |eesnimi=Daniela |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Billie Eilish Reveals Her Upcoming Third Album Is 'Mastered' |väljaanne=People |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Albumi kaanepilt, mille pildistas veealune fotograaf William Drumm,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Drumm |eesnimi=William |kuupäev=23. mai 2024 |pealkiri=It’s been surreal seeing the images I created with @billieeilish literally everywhere the last week. Billie was such a trooper during this shoot and her vision was perfect, just glad I was able to help share it with the world. |url=https://www.instagram.com/p/C7SjuCxA7Sz/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref> kujutab Eilishit kukkumas läbi ukseraami tumesinisesse vette. Eilish kirjeldas fotosessiooni, mille tegemine võttis aega kuus tundi ja mille käigus ta oli korduvalt kaheks minutiks vee all, õlgadele kinnitatud raskusega, ilma ujumisprillide ja ninaklambriteta,<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> kui ühte oma elu valusamat kogemust.<ref>{{Cite web|last=KIIS-FM|url=https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|title=Billie Eilish Talks 'Hit Me Hard And Soft', Creating Her Album Cover, 'Lunch' & MORE!|date=May 24, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525084626/https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|archive-date=May 25, 2024}}</ref><ref name=":0" /> == Reklaam ja avaldamine == [[Fail:BillieEilishO2140725-23_-_54666638953_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Eilish esinemas Hit Me Hard and Soft: The Tour tuuril 2025. aasta juulis]] 2024. aasta aprilli alguses teatasid mitmed uudised, et mitmetes [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades ilmusid albumi laulusõnu sisaldavad reklaamtahvlid.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish appears to tease new album on billboards around the world |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-appears-to-tease-new-album-on-billboards-around-the-world-3612309 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Kuigi need ei maininud artisti nime, oli tema signatuur "blohsh" äratuntav.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Billboards Pop Up, Apparently Teasing New Album |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2024/music/news/billie-eilish-billboards-new-album-1235957723/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Reklaamtahvlitel olid [[wiktionary:cryptic|krüptilised]] laulusõnad, sealhulgas "She's the headlights, I'm the deer" ja "Did I cross the line?".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Steffanee |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Everything We Know About Billie Eilish's New Album ‘Hit Me Hard And Soft’ |väljaanne=Nylon |url=https://www.nylon.com/entertainment/billie-eilishs-new-album-title-release-date-tracklist |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Hiljem muutis Eilish oma profiilipildi "siniseks ringiks" ja jagas pilti pealkirjaga "Do you know how to bend?".<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Dylan|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|title=Billie Eilish is teasing her next album on her Instagram "close friends" story|publisher=Hypebeast|date=April 4, 2024|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240404173150/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|archive-date=April 4, 2024}}</ref> 29. aprillil 2024 teatas Eilish oma seitsmendast kontserttuurist "Hit Me Hard and Soft: The Tour". Tuuri [[Põhja-Ameerika]] osa algas 29. septembril 2024 Videotron Centre'is [[Québec (linn)|Québecis]] Kanadas.<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Scoop|url=https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|title=Billie Eilish Announces "Hit Me Hard and Soft: The Tour"|website=Consequence|date=April 29, 2024|access-date=April 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240429135716/https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|archive-date=April 29, 2024}}</ref> Tuuri 2025. aasta osa, mis hõlmas [[Euroopa|Euroopat]] ja [[Okeaania|Okeaaniat]], algas 18. veebruaril Brisbane Entertainment Centre'is.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=HIT ME HARD AND SOFT: THE TOUR Dates |väljaanne=Genius |url=https://genius.com/Billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-dates-annotated |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish andis 13. aprillil 2024 [[Coachella festival|Coachellas]] toimunud üllatus-DJ-esinemisel eelvaate lugudele "Lunch", "L'Amour de Ma Vie" ja "Chihiro".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Geraghty |eesnimi=Hollie |kuupäev=15. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish previews new song ‘Lunch’ during secret Coachella DJ set |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-previews-new-song-lunch-during-secret-coachella-dj-set-3617881 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 24. aprillil avaldatud intervjuus ütles ta ajakirjale [[Rolling Stone]], et ta ei avalda enne albumi ilmumist [[Singel|singleid]]. Ta selgitas, et talle ei meeldi avaldada singleid enne albumi ilmumist, sest talle "tõesti ei meeldi, kui asjad on kontekstist väljas" ja võrdles "Hit Me Hard and Softi" "perekonnaga", lisades, et ta "ei taha ühte väikest last üksi keset tuba".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Mais avaldati "[[Fortnite|Fortnite'i]]" [[Treiler|treileris]] eelvaade loost "Chihiro", mis paljastas Eilishi teise mängusisese riietuse. Laul tehti kättesaadavaks ka "Jam Trackina", mida saab kasutada Fortnite'i festivali režiimis koos lugudega "Lunch" ja "The Diner".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tassi |eesnimi=Paul |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Teases New Song, CHIHIRO, In ‘Fortnite,’ Ahead Of Album Release Date |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/paultassi/2024/05/10/billie-eilish-debuts-new-song-chihiro-in-fortnite-ahead-of-album-release-date/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gutierrez|first=Luis Joshua|url=https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|title=Fortnite Festival Just Did Something It's Never Done Before|website=GameSpot|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517222042/https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Lisaks kasutati loo "Birds of a Feather" katkendit [[Netflix|Netflixi]] sarja "Heartstopper" kolmanda hooaja reklaamklipis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Legaspi |eesnimi=Althea |kuupäev=13. mai 2024 |pealkiri=‘Heartstopper’ Trailer Teases Season Three and Billie Eilish’s ‘Birds of a Feather’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/heartstopper-trailer-season-three-billie-eilish-birds-of-a-feather-1235019493/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish korraldas fännidele kuulamispeod 15. mail [[Brooklyn|Brooklynis]] [[Barclays Center|Barclays Centeris]] ja 16. mail [[Inglewood|Inglewoodis]] Kia Forumis, mõlemal juhul esitledes kogu albumit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Watch Billie Eilish preview ‘Hit Me Hard And Soft’ at huge New York listening party |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/watch-billie-eilish-preview-hit-me-hard-and-soft-at-huge-new-york-listening-party-3756835 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Singlid ja muusikavideod === "Lunch" ilmus esiksinglina parallelselt albumi väljandmisega ning sellele loole avaldati ka muusikavideo, mille lavastas Eilish ise.<ref>{{Cite web|last=Partridge|first=Ken|url=https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|title=Billie Eilish Celebrates Same-Sex Attraction On New Song "LUNCH"|publisher=[[Genius (company)|Genius]]|date=May 17, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517141228/https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Laul debüteeris ja jõudis USA edetabelis Billboard Hot 100 viiendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Samuti saavutas see rahvusvahelist edu, jõudes esiviisikusse Ühendkuningriigis,<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/charts/singles-chart/20240524/7501/|title=Official Singles Chart Top 100 on 24/5/2024|website=Official Charts|date=2024-05-29|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> [[Saksamaa|Saksamaal]],<ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/charts/titel-details-2451974|title=Offizielle Deutsche Charts|website=www.offiziellecharts.de|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Austraalia|Austraalias]],<ref>{{Cite web|url=https://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=australian-charts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]]<ref>{{Cite web|url=https://aotearoamusiccharts.co.nz/archive/singles/2024-05-24|title=Explore our 50 year history|website=aotearoamusiccharts.co.nz|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> ja mitmes Euroopa riigis.<ref>{{Cite web|url=https://sverigetopplistan.se/chart/41/?dspy=2024&dspp=22|title=Chart – Sverigetopplistan|access-date=2025-03-15|language=sv-SE}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=dutchcharts.nl|access-date=2025-03-15}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://portuguesecharts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=portuguesecharts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "L'Amour de Ma Vie" pikendatud versioon alapealkirjaga "Over Now" ilmus reklaamsinglina 22. mail 2024.<ref>{{Cite web|last=Rossignol|first=Derrick|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|title=Billie Eilish Shares A New 'Extended Edit' Of 'L'Amour De Ma Vie'|website=[[Uproxx]]|date=May 22, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525030456/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|archive-date=May 25, 2024}}</ref> Eilishi enda lavastatud muusikavideo loole "Chihiro" ilmus 6. juunil 2024.<ref>{{Cite web|last=Jones|first=Abby|url=https://www.stereogum.com/2266770/billie-eilish-channels-studio-ghibli-in-self-directed-chihiro-video/music/|title=Billie Eilish Shares Self-Directed "Chihiro" Video|website=[[Stereogum]]|date=June 6, 2024|access-date=July 4, 2024}}</ref> Laul debüteeris ''Billboard'' Hot 100 edetabelis 12. kohal ja püsis tänu voogedastusele edetabelis 20 nädalat, hoolimata sellest, et singlit ametlikult ei avaldatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> "Birds of a Feather" saadeti 2. juulil 2024 albumi teise ametliku singlina USA kommertspopraadiotesse.<ref>{{Cite web|url=https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|title=Chart Roundup: "Espresso" Leads At Pop/CHR|publisher=US Radio Updater|date=July 2, 2024|access-date=July 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812012049/https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|archive-date=August 12, 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2. juuli 2024 |pealkiri=YOUR RADIO ADD RECAPS |url=https://web.archive.org/web/20240926002102/https://m.hitsdailydouble.com/pop_mart%26id%3D341795%26title%3DYOUR-RADIO-ADD-RECAPS |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Hits Daily Double}}</ref> Loole avaldati 27. septembril 2024 ka muusikavideo, mille lavastas Aidan Zamiri.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mier |eesnimi=Tomás |kuupäev=27. september 2024 |pealkiri=Billie Eilish Relinquishes Control in ‘Birds of a Feather’ Video |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-drops-birds-of-a-feather-video-1235114370/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Lugu osutus juba alguses fännide lemmikuks, debüteerides Billboard Hot 100 edetabelis 13. kohal ning tõustes järgnevatel nädalatel esikümnesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of May 25, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-05-25/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of June 22, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-06-22/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Hiljem kujunes sellest ülemaailmne hitt, mis jõudis edetabelis teisele kohale ja Global 200 edetabelis esikohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Lisaks sai sellest 2024. aastal Spotify aasta enim voogedastatud lugu, edestades Sabrina Carpenteri laulu "Espresso".<ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=https://variety.com/2025/music/news/billie-eilish-birds-of-a-feather-spotify-most-streamed-song-2024-1236263521/|title=Billie Eilish's 'Birds of a Feather' Slips Past Sabrina Carpenter's 'Espresso' as Most-Streamed Spotify Song in 2024|website=Variety|date=2025-01-02|access-date=2025-03-15|language=en-US}}</ref> 2025. aastal nomineeriti lugu 67. Grammy auhindadel kategooriates Aasta laul, Aaasta salvestis ja Parim popsooloesitus.<ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/billie-eilish/251741|title=Billie Eilish {{!}} Artist {{!}} GRAMMY.com|website=grammy.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "Wildflower" jõudis albumi neljanda singlina 4. märtsil 2025. aastal USA kaasaegsete hittraadioteni.<ref>{{Cite web|url=https://www.hitsdailydouble.com/news/radio/pop-radio-recaps-2025-03-05|title=YOUR RADIO ADD RECAPS|website=www.hitsdailydouble.com|access-date=2026-02-08|language=en}}</ref> == Kriitikute vastuvõtt == „Hit Me Hard and Soft“ pälvis laialdast kriitikute tunnustust.<ref>{{Cite web|last=Bushby|first=Helen|url=https://www.bbc.com/news/articles/c8vzd111r3lo|title=Billie Eilish: Rave reviews for 'brilliant' Hit Me Hard and Soft|publisher=[[BBC]]|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024}}</ref> Metacriticus, mis määrab professionaalsete väljaannete hinnangutele normaliseeritud hinde 100-st, sai „Hit Me Hard and Soft“ 22 arvustuse põhjal [[Kaalutud keskmine|kaalutud keskmise hindeks]] 89, mis näitab „universaalset tunnustust“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hit Me Hard and Soft by Billie Eilish |url=https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Metacritic}}</ref> Viie tärni arvustuses kiitis Helen Brown, ajalehest [[The Independent]], kuidas album „sosistab läbi imelise muusikalabürindi, et pakkuda suuri emotsionaalseid lööke“.<ref name="Brown">{{Cite news|last=Brown|first=Helen|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|title=Billie Eilish review, ''Hit Me Hard and Soft'': Softly whispers its way to big emotional wallops|work=[[The Independent]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121645/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|archive-date=May 16, 2024}}</ref> Neil McCormick, ajalehest [[The Daily Telegraph]], nõustus eelnevaga oma viie tärni hinnanguga, leides, et „südantlõhestav meistriteos“ on „rikas, kummaline, nutikas, kurb ja piisavalt tark“, et võrrelda seda [[Joni Mitchell|Joni Mitchelli]] filmiga „Blue“ (1971).<ref name="McCormick">{{Cite news|last=McCormick|first=Neil|url=https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|title=Billie Eilish, ''Hit Me Hard and Soft'': explicit, sapphic and her best work yet|work=[[The Daily Telegraph]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121501/https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|archive-date=May 16, 2024|issn=0307-1235|author-link=Neil McCormick}}</ref> [[The Guardian|The Guardianile]] kirjutades kiitis Alexis Petridis albumi „Hit Me Hard and Soft“ "kauneid“ meloodiaid ja „iseloomulikke“ lüürilisi puudutusi, kuid mõtles, kas mõned selle elemendid võivad olla „liiga läbipaistmatud“ nende endi huvides.<ref name="Petrdis">{{Cite news|last=Petridis|first=Alexis|url=https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|title=Billie Eilish: ''Hit Me Hard and Soft'' review – still the great outlier of American pop|work=[[The Guardian]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517021151/https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|archive-date=May 17, 2024|issn=0261-3077|author-link=Alexis Petridis}}</ref> NME ajakirjanik Thomas Smith leidis, et kuigi Eilish kirjutas albumi iseendale, lõi ta teose, mis mõjub kuulajatele tugevamalt kui miski, mida ta varem on teinud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Thomas |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish – ‘Hit Me Hard and Soft’ review: bold, brilliant and somewhat brighter |väljaanne=[[NME]] |url=https://www.nme.com/reviews/album/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-tracklist-lyrics-3756826 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Aastalõpu edetabelid === "Hit Me Hard and Soft" jõudis mitme väljaande 2024. aasta parimate albumite edetabelitesse. {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+„Hit Me Hard and Softi” kohad aastalõpu edetabelites ! scope="col" | Väljaanne/kriitik ! class="unsortable" scope="col" | Loend ! data-sort-type="number" scope="col" | Koht ! class="unsortable" scope="col" | Viide |- ! scope="row" | [[BBC]] | Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c33d66n7p8ko|title=Best albums of 2024: Charli XCX, Beyonce, The Cure and more|website=[[BBC News]]|date=December 21, 2024|access-date=December 22, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Billboard]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=4. detsember 2024 |pealkiri=Staff List: The 50 Best Albums of 2024 |url=https://www.billboard.com/lists/best-albums-2024/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | [[Business Insider]] | The Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref name="BIYEL">{{Cite web|last=Alghrim|first=Callie|url=https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|title=The Best Albums of 2024|website=[[Business Insider]]|date=December 6, 2024|access-date=December 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241211230147/https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|archive-date=2024-12-11}}</ref> |- ! scope="row" | [[Complex]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/dimassanfiorenzo/best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Complex Networks]]|date=December 9, 2024|access-date=December 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Entertainment Weekly]] | The 10 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 |<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 2024 |pealkiri=The 10 best albums of 2024 |url=https://ew.com/the-best-albums-of-2024-8676285 |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Entertainment Weekly}}</ref> |- ! scope="row" | [[Hot Press]] | 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.hotpress.com/music/50-best-albums-of-2024-23063902|title=50 Best Albums of 2024|website=[[Hot Press]]|date=December 20, 2024|access-date=December 20, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[People]] | Top 10 Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 6 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|last=People|url=https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|title=PEOPLE Picks the Top 10 Albums of 2024, from Beyoncé and Taylor Swift to Billie Eilish|website=www.people.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241205023610/https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|archive-date=December 5, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Rolling Stone]] | The 100 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. detsember 2024 |pealkiri=The 100 Best Albums of 2024 |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-2024-1235031987 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Slant Magazine | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Slant Magazine]]|date=December 12, 2024|access-date=December 12, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213020714/https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Boston Globe | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bostonglobe.com/2024/12/17/arts/best-albums-of-the-year/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Boston Globe]]|date=December 17, 2024|access-date=December 18, 2024|url-access=subscription}}</ref> |- ! scope="row" | [[The Guardian]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/music/2024/dec/09/the-50-best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Guardian]]|date=December 18, 2024|access-date=December 18, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Hollywood Reporter | The 10 Best Albums of 2024 | 2 | style="text-align:center" | <ref>{{Cite web|last=Fekadu|first=Mesfin|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|title=The 10 Best Albums of 2024|website=The Hollywood Reporter|date=2024-12-17|access-date=2024-12-18|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241217161203/https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|archive-date=December 17, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Inquirer | The 15 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 7 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite news|last=DeLuca|first=Dan|url=https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|title=Best pop music albums of 2024, according to our pop music critic|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=2024-12-15|access-date=2024-12-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241215115516/https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|archive-date=December 15, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[The New York Times|New York Times]] | Jon Pareles' Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|title=The Best Albums of 2024|website=[[The New York Times]]|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204165520/https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|archive-date=December 4, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | Variety | Chris Willman's Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref name="VYEL">{{Cite web|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/lists/best-albums-2024/|title=The Best Albums of 2024|website=Variety|date=December 13, 2024|access-date=December 13, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213215722/https://variety.com/lists/best-albums-2024/|archive-date=December 13, 2024|last2=Garcia|first2=Thania|last3=Horowitz|first3=Steven J.|last4=Willman|first4=Chris}}</ref> |} == Tunnustused == 2026. aastal nimetas [[Spotify]] albumi „Hit Me Hard and Soft” voogedastusajastu 30 klassikalise popalbumi hulka. See toimus programmi Spotify Classics raames, mis tõstab esile albumeid ja laule, mille mõju ulatub edetabelitest, trendidest ja hetkemenust kaugemale. Voogedastusteenus lisas: „Voogedastusajastul, mida iseloomustavad juhuesitus ja üksikute lugude valimine, läks Eilish vastuollu normidega, korraldades areenisuurusi kuulamispidusid, et fännid saaksid albumit kogeda nii, nagu see oli ette nähtud. Album rikkus popmuusika väljaandmise reegleid, ilmudes ilma esisinglita ning võimaldades kuulajatel oma lemmiklood loomulikul viisil avastada.”<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2026-02-11/classic-pop-albums-streaming-era/|title=Classic Pop Albums of the streaming era|website=newsroom.spotify.com|date=February 11, 2026|access-date=February 11, 2026}}</ref> {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+Auhinnad ja nominatsioonid albumile "Hit Me Hard and Soft" ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Tulemus ! class="unsortable" | Viide |- | rowspan="3" style="text-align:center" | 2024. aastal ! scope="row" | Los 40 Music Awards | Best International Album | style="text-align:center;" | Nomineeritud | <ref>{{Cite web|url=https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|title=Estos son todos los nominados a LOS40 Music Awards Santander 2024|trans-title=These are all the nominees for LOS40 Music Awards Santander 2024|publisher=[[Los 40]]|date=October 15, 2014|access-date=October 26, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241009072810/https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|archive-date=October 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | ARIA Music Awards | Best International Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Royel Otis, Dom Dolla Lead Finalists for 2024 ARIA Awards |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/royel-otis-dom-dolla-finalists-2024-aria-awards-1235785128/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Danish Music Awards | International Album of the Year | style="text-align:center;" |Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Skjødt Nielsen |eesnimi=Lotte |kuupäev=8. november 2024 |pealkiri=DMA 2024: Her er de nominerede i kategorien Årets Nye Danske Navn |keel=taani |väljaanne=GAFFA |url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2024/november/dma-2024-her-er-de-nominerede-i-kategorien-arets-nye-danske-navn/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | rowspan="8" style="text-align:center" | 2025. aastal ! rowspan="2" scope="row" | Grammy Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Atkinson |eesnimi=Katie |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Here’s the 2025 Grammy Awards Winners List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/grammys-2025-winners-complete-list-1235889365/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | Best Pop Vocal Album |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | GLAAD Media Awards | Outstanding Music Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. jaanuar 2025 |pealkiri=GLAAD ANNOUNCES NOMINEES FOR THE 36th ANNUAL GLAAD MEDIA AWARDS |väljaanne=Glaad |url=https://glaad.org/releases/glaad-announces-nominees-for-the-36th-annual-glaad-media-awards/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9E">GAFFA</i></nowiki> Awards (Taani) | International Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|title=Her er vinderne af GAFFA-Prisen 2025|trans-title=Here are the winners of the GAFFA Awards 2025|website=[[Gaffa (magazine)|Gaffa]]|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=da|archive-url=https://web.archive.org/web/20250330191627/https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|archive-date=March 30, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9w">GAFFA</i></nowiki> Awards (Rootsi) | International Album of the Year | style="text-align:center;" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa-backend.azurewebsites.net/se/nyheter/2025/mars/gaffa-priset-2025-och-vinnarna-ar/|title=GAFFA-PRISET 2025: Och vinnarna är... GAFFA.se|date=March 26, 2025|access-date=May 27, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | iHeartRadio Music Awards | Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/2025/03/17/iheartradio-music-awards-2025-winners-full-list/|title=iHeartRadio Music Awards 2025 Winners: Full List|publisher=[[iHeart Radio]]|date=March 17, 2025|access-date=March 17, 2025}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" | American Music Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Võitis |<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oganesyan |eesnimi=Natalie |kuupäev=26. mai 2025 |pealkiri=Billie Eilish Dominates American Music Awards With Success In All Nominated Categories – See The Full Winners List |väljaanne=Deadline |url=https://deadline.com/2025/05/american-music-awards-2025-winners-list-1236411280/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- | Favorite Pop Album |<ref name=":2" /> |} == Äriline tulemuslikkus == === Voogesitus === Ilmumispäeval kogus „Hit Me Hard and Soft” ülemaailmselt Spotifys 72,7 miljonit kuulamist, saades Eilishi suurimaks voogedastusdebüüdiks sellel platvormil. Album kogus esimesel ilmumisnädalal üle maailma ka enam kui 500 miljonit kuulamist, tähistades tema senist edukaimat voogedastusnädalat.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=27. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Hit Me Hard And Soft’ Debuts With 500M Streams |väljaanne=Variety |url=https://au.variety.com/2024/music/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-debut-500m-streams-14249/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist tõusis album [[Apple Music|Apple Musicus]] kõikide žanrite albumiedetabelis esikohale 138 riigis. Lisaks nimetati Billie Eilish 2024. aasta artistiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|title=Billie Eilish is Apple Music's Artist of the Year for 2024|website=apple.com|date=November 21, 2024|access-date=June 6, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229135640/https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|archive-date=December 29, 2024}}</ref> Vähem kui kahe kuuga sai album üle 2 miljardi kuulamise, mis tegi sellest tema kiireima projekti, mis selle piiri ületas.<ref>{{Cite web|last=Sepe|first=Alexandra|url=https://glittermagazine.co/2024/07/17/billie-eilishs-new-album-surpasses-2-billion-streams-on-spotify/|title=Glitter Magazine {{!}} Billie Eilish's New Album Surpasses 2 Billion Streams on Spotify|website=glittermagazine.co|date=2024-07-17|access-date=2024-07-26|language=en-US}}</ref> Album oli 2024. aastal ülemaailmselt Spotifys kuulamiste arvult teisel kohal, jäädes alla [[Taylor Swift|Taylor Swifti]] albumile "[[The Tortured Poets Department]]".<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|title=Spotify most streamed artists of 2024|website=newsroom.spotify.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204131742/https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|archive-date=December 4, 2024}}</ref> [[Deezer|Deezeris]] oli „Hit Me Hard and Soft” aasta enim kuulatud album kogu maailmas.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom-deezer.com/2024/11/my-deezer-year-2024-en/|title=My Deezer Year 2024: The biggest sounds of the year and a personal review of your own taste in music|website=newsroom-deezer.com|date=November 19, 2024|access-date=April 14, 2025}}</ref> 2025. aastal oli „Hit Me Hard and Soft” Spotifys kuulamiste arvult kolmas album, olles ühtlasi Billie Eilishi esimene album, mis püsis kaks aastat järjest esikomikus.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title=The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025|website=newsroom.spotify.com|date=December 3, 2025|access-date=December 3, 2025}}</ref> „Birds of a Feather” oli 2024. aasta enim voogedastatud laul ja 2025. aasta teine enim kuulatud lugu.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title="2025 WRAPPED The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025."|date=December 3, 2025|access-date=December 19, 2025}}</ref> Samuti püstitas see rekordi kiireima lauluna, mis jõudis Spotifys nii 2 kui ka 3 miljardi kuulamiseni (hiljem purustas rekordi „[[Die with a Smile]]”).<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/billie-eilish-breaks-spotify-record-as-birds-of-a-feather-surpasses-3-billion-streams/|title="Billie Eilish Breaks Spotify Record as 'Birds of a Feather' Surpasses 3 Billion Streams."|date=September 11, 2025|access-date=December 17, 2025}}</ref> 1. märtsil 2026 ületas album Spotifys 10 miljardi kuulamise piiri, saades platvormi ajaloos kiireimaks naisartisti albumiks, mis selle saavutuseni jõudis. See tähistas Eilishi kolmandat projekti, mis selle läve ületas, pärast albumit [[When We All Fall Asleep, Where Do We Go?|„When We All Fall Asleep, Where Do We Go?”]] ja EP-d „Don't Smile at Me”.<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-10-billion-spotify-record/|title=Billie Eilish's 'Hit Me Hard and Soft' Breaks Spotify Record|date=March 2, 2026|access-date=March 3, 2026}}</ref> == Lugude nimekiri == <templatestyles src="Module:Track listing/styles.css"></templatestyles> == Viited == [[Kategooria:2024. aasta albumid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:CS1 allikad rootsi keeles (sv)]] [[Kategooria:CS1 allikad poola keeles (pl)]] [[Kategooria:CS1 allikad hollandi keeles (nl)]] [[Kategooria:CS1 allikad itaalia keeles (it)]] [[Kategooria:CS1 allikad islandi keeles (is)]] [[Kategooria:CS1 allikad portugali keeles (pt)]] [[Kategooria:CS1 allikad prantsuse keeles (fr)]] [[Kategooria:CS1 allikad saksa keeles (de)]] nz5v2rnuwggat0x37i5hopqiuy66xn3 7157616 7157615 2026-05-20T09:29:56Z Cassiopeia34N 224461 7157616 wikitext text/x-wiki '''"Hit Me Hard and Soft"''' on [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]] [[Billie Eilish|Billie Eilishi]] kolmas [[stuudioalbum]], mis ilmus 17. mail 2024. aastal Darkroomi ja [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] alt. Ta kirjutas albumi koos oma venna ja sagedase koostööpartneri [[Finneas O'Connell|Finneas O'Connelliga]], kes on ka albumi [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Stiililiselt on seda nimetatud alternatiivpopi<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Seip |eesnimi=Nick |kuupäev=17. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard and Soft Review: Pop’s Anti-Princess Gets Playful and Profound |väljaanne=Slant Magazine |url=https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> ja [[Lo-fi muusika|''lo-fi'']] albumiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Thorpe-Tracey |eesnimi=CJ |kuupäev=18. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard And Soft |väljaanne=The Quietus |url=https://thequietus.com/quietus-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist pälvis "Hit Me Hard and Soft" [[Kriitik|kriitikutelt]] universaalse tunnustuse, kiites [[Muusikaproduktsioon|produtseerimist]], laulukirjutamist ja vokaalesitusi. See jõudis edetabelite tippu enam kui 20 riigis, sealhulgas [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]. Ameerika Ühendriikides debüteeris "Hit Me Hard and Soft" [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis teisel kohal ja albumi kõik 10 lugu jõudsid [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis 40 parema hulka. Lugu "Birds of a Feather" saavutas ''Billboard'' Hot 100 edetabelis teise koha ning sai 10 parema hulka mitmes teises edetabelis. Albumi toetuseks alustas Eilish oma seitsmendat kontserttuuri "Hit Me Hard and Soft: The Tour", mis kestis 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta novembrini. Tuuri [[Manchester|Manchesteri]] kontserditel filmiti kontsertfilm "Billie Eilish – Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live in 3D)''"'', mille esilinastus [[Kino|kinodes]] on 8. mail 2026. [[Grammy|67. Grammy auhinnagalal]] said album ja selle lood kokku seitse nominatsiooni, sealhulgas aasta albumi, parima popvokaalalbumi, aasta laulu ja aasta salvestise kategooriates . Järgmisel tseremoonial, 68. Grammy auhinnagalal, võitis [[singel]] "Wildflower" aasta laulu auhinna, mis tegi Eilishist ja Finneasest selles kategoorias enim võite kogunud artistid. Nad jagasid ka [[Adele|Adele'i]], [[Bruno Mars|Bruno Marsi]] ja [[Paul Simon|Paul Simoniga]] enim võite üldkategoorias, igaüks seitsme võiduga. Laul nomineeriti ka aasta salvestise kategoorias. == Taust ja salvestus == Billie Eilish kaaskirjutas ja salvestas oma teise stuudioalbumi "Happier Than Ever" oma venna Finneasega kodustuudios, mis asus tema [[Los Angeles|Los Angelese]] kodu keldris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Collins |eesnimi=Hattie |kuupäev=12. mai 2021 |pealkiri=Everything You Need to Know About Billie Eilish’s New Album |väljaanne=Vogue |url=https://www.vogue.com/article/everything-you-need-to-know-billie-eilish-new-album-happier-than-ever |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Salvestamine toimus igal nädalal 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini ning albumi lugude nimekiri pandi selle loomise käigus paika.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Spanos |eesnimi=Brittany |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=Billie Eilish and the Pursuit of Happiness |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-tour-1183156/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Billie Eilish to Drop New Album, ‘Happier Than Ever,’ on July 30 |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2021/music/news/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-1234961283/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 30. juulil 2021 ilmunud "Happier Than Ever"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=21. mai 2021 |pealkiri=Billie Eilish announces ‘Happier Than Ever’ 2022 world tour dates |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-announces-happier-than-ever-2022-world-tour-dates-2946067 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> pälvis kriitikute tunnustuse ja kommertsliku edu, jõudes [[Billboard 200|''Billboard'' 200 edetabeli]] tippu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=22. august 2021 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Happier Than Ever’ Tops Billboard 200 Chart for Third Week |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/pro/billie-eilish-happier-than-ever-tops-billboard-200-albums-chart-third-week/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> ja saades kaks nominatsiooni 64. iga-aastasel Grammy auhindade jagamisel.<ref>{{Cite news|last=Cohn|first=Gabe|url=https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|title=Grammy Awards 2022: The Full List of Nominees|work=[[The New York Times]]|date=November 23, 2021|access-date=November 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211123165418/https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|archive-date=November 23, 2021}}</ref> Eilish andis üllatuslikult välja oma teise[[Extended play|EP]] "Guitar Songs" 2022. aasta juulis. Järgmisel aastal andis ta välja loo "What Was I Made For?" fantaasiakomöödiafilmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) heliribale. Ta sai inspiratsiooni laulu kirjutamiseks pärast seda, kui nägi filmi tootmise ajal lõpetamata stseene.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=13. juuli 2023 |pealkiri=Billie Eilish Shares Self-Directed Video for ‘Barbie’ Ballad ‘What Was I Made For?’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-video-barbie-song-what-was-i-made-for-1234787731/ |vaadatud=18. mai 2026}}</ref> Laul võitis [[Parima filmilaulu Oscar|Oscari parima filmilaulu kategoorias]] ning [[Grammy|Grammy auhinnad]] aasta laulu ja parima visuaalmeediale kirjutatud laulu kategooriates.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grein |eesnimi=Paul |kuupäev=10. märts 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Barbie’ Ballad Becomes 10th Song to Win Both Oscar & Top Songwriting Grammy: Full List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/lists/best-song-oscar-song-of-the-year-grammy-winners/moon-river/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2021. aasta detsembris hakkas Eilish koos O'Connelliga oma kolmanda stuudioalbumi ideid formuleerima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=10. detsember 2021 |pealkiri=Billie Eilish has already started writing her third album with brother Finneas |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-has-already-started-writing-her-third-album-with-brother-finneas-3115539 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> [[Apple Music|Apple Musicu]] intervjuus Zane Lowe'iga mainis ta, et loodab albumi kirjutamist alustada 2023. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=DeSantis |eesnimi=Rachel |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Billie Eilish Shares Two-Track Release 'Guitar Songs' : 'A Little Surprise' |väljaanne=People |url=https://people.com/music/billie-eilish-shares-two-track-release-guitar-songs/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2023. aasta detsembris ütles Eilish saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon", et album on "peaaegu valmis".<ref>{{Cite web|last=Martin|first=Annie|url=https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|title=Billie Eilish says new album is 'almost done'|publisher=[[News World Communications]]|website=[[United Press International]]|date=December 15, 2023|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231215135051/https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|archive-date=December 15, 2023}}</ref> Kolm kuud hiljem kinnitas ta, et see on [[Masterdamine|masterdatud]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Avila |eesnimi=Daniela |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Billie Eilish Reveals Her Upcoming Third Album Is 'Mastered' |väljaanne=People |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Albumi kaanepilt, mille pildistas veealune fotograaf William Drumm,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Drumm |eesnimi=William |kuupäev=23. mai 2024 |pealkiri=It’s been surreal seeing the images I created with @billieeilish literally everywhere the last week. Billie was such a trooper during this shoot and her vision was perfect, just glad I was able to help share it with the world. |url=https://www.instagram.com/p/C7SjuCxA7Sz/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref> kujutab Eilishit kukkumas läbi ukseraami tumesinisesse vette. Eilish kirjeldas fotosessiooni, mille tegemine võttis aega kuus tundi ja mille käigus ta oli korduvalt kaheks minutiks vee all, õlgadele kinnitatud raskusega, ilma ujumisprillide ja ninaklambriteta,<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> kui ühte oma elu valusamat kogemust.<ref>{{Cite web|last=KIIS-FM|url=https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|title=Billie Eilish Talks 'Hit Me Hard And Soft', Creating Her Album Cover, 'Lunch' & MORE!|date=May 24, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525084626/https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|archive-date=May 25, 2024}}</ref><ref name=":0" /> == Reklaam ja avaldamine == [[Fail:BillieEilishO2140725-23_-_54666638953_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Eilish esinemas Hit Me Hard and Soft: The Tour tuuril 2025. aasta juulis]] 2024. aasta aprilli alguses teatasid mitmed uudised, et mitmetes [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades ilmusid albumi laulusõnu sisaldavad reklaamtahvlid.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish appears to tease new album on billboards around the world |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-appears-to-tease-new-album-on-billboards-around-the-world-3612309 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Kuigi need ei maininud artisti nime, oli tema signatuur "blohsh" äratuntav.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Billboards Pop Up, Apparently Teasing New Album |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2024/music/news/billie-eilish-billboards-new-album-1235957723/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Reklaamtahvlitel olid [[wiktionary:cryptic|krüptilised]] laulusõnad, sealhulgas "She's the headlights, I'm the deer" ja "Did I cross the line?".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Steffanee |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Everything We Know About Billie Eilish's New Album ‘Hit Me Hard And Soft’ |väljaanne=Nylon |url=https://www.nylon.com/entertainment/billie-eilishs-new-album-title-release-date-tracklist |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Hiljem muutis Eilish oma profiilipildi "siniseks ringiks" ja jagas pilti pealkirjaga "Do you know how to bend?".<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Dylan|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|title=Billie Eilish is teasing her next album on her Instagram "close friends" story|publisher=Hypebeast|date=April 4, 2024|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240404173150/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|archive-date=April 4, 2024}}</ref> 29. aprillil 2024 teatas Eilish oma seitsmendast kontserttuurist "Hit Me Hard and Soft: The Tour". Tuuri [[Põhja-Ameerika]] osa algas 29. septembril 2024 Videotron Centre'is [[Québec (linn)|Québecis]] Kanadas.<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Scoop|url=https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|title=Billie Eilish Announces "Hit Me Hard and Soft: The Tour"|website=Consequence|date=April 29, 2024|access-date=April 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240429135716/https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|archive-date=April 29, 2024}}</ref> Tuuri 2025. aasta osa, mis hõlmas [[Euroopa|Euroopat]] ja [[Okeaania|Okeaaniat]], algas 18. veebruaril Brisbane Entertainment Centre'is.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=HIT ME HARD AND SOFT: THE TOUR Dates |väljaanne=Genius |url=https://genius.com/Billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-dates-annotated |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish andis 13. aprillil 2024 [[Coachella festival|Coachellas]] toimunud üllatus-DJ-esinemisel eelvaate lugudele "Lunch", "L'Amour de Ma Vie" ja "Chihiro".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Geraghty |eesnimi=Hollie |kuupäev=15. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish previews new song ‘Lunch’ during secret Coachella DJ set |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-previews-new-song-lunch-during-secret-coachella-dj-set-3617881 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 24. aprillil avaldatud intervjuus ütles ta ajakirjale [[Rolling Stone]], et ta ei avalda enne albumi ilmumist [[Singel|singleid]]. Ta selgitas, et talle ei meeldi avaldada singleid enne albumi ilmumist, sest talle "tõesti ei meeldi, kui asjad on kontekstist väljas" ja võrdles "Hit Me Hard and Softi" "perekonnaga", lisades, et ta "ei taha ühte väikest last üksi keset tuba".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Mais avaldati "[[Fortnite|Fortnite'i]]" [[Treiler|treileris]] eelvaade loost "Chihiro", mis paljastas Eilishi teise mängusisese riietuse. Laul tehti kättesaadavaks ka "Jam Trackina", mida saab kasutada Fortnite'i festivali režiimis koos lugudega "Lunch" ja "The Diner".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tassi |eesnimi=Paul |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Teases New Song, CHIHIRO, In ‘Fortnite,’ Ahead Of Album Release Date |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/paultassi/2024/05/10/billie-eilish-debuts-new-song-chihiro-in-fortnite-ahead-of-album-release-date/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gutierrez|first=Luis Joshua|url=https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|title=Fortnite Festival Just Did Something It's Never Done Before|website=GameSpot|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517222042/https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Lisaks kasutati loo "Birds of a Feather" katkendit [[Netflix|Netflixi]] sarja "Heartstopper" kolmanda hooaja reklaamklipis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Legaspi |eesnimi=Althea |kuupäev=13. mai 2024 |pealkiri=‘Heartstopper’ Trailer Teases Season Three and Billie Eilish’s ‘Birds of a Feather’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/heartstopper-trailer-season-three-billie-eilish-birds-of-a-feather-1235019493/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish korraldas fännidele kuulamispeod 15. mail [[Brooklyn|Brooklynis]] [[Barclays Center|Barclays Centeris]] ja 16. mail [[Inglewood|Inglewoodis]] Kia Forumis, mõlemal juhul esitledes kogu albumit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Watch Billie Eilish preview ‘Hit Me Hard And Soft’ at huge New York listening party |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/watch-billie-eilish-preview-hit-me-hard-and-soft-at-huge-new-york-listening-party-3756835 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Singlid ja muusikavideod === "Lunch" ilmus esiksinglina parallelselt albumi väljandmisega ning sellele loole avaldati ka muusikavideo, mille lavastas Eilish ise.<ref>{{Cite web|last=Partridge|first=Ken|url=https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|title=Billie Eilish Celebrates Same-Sex Attraction On New Song "LUNCH"|publisher=[[Genius (company)|Genius]]|date=May 17, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517141228/https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Laul debüteeris ja jõudis USA edetabelis Billboard Hot 100 viiendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Samuti saavutas see rahvusvahelist edu, jõudes esiviisikusse Ühendkuningriigis,<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/charts/singles-chart/20240524/7501/|title=Official Singles Chart Top 100 on 24/5/2024|website=Official Charts|date=2024-05-29|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> [[Saksamaa|Saksamaal]],<ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/charts/titel-details-2451974|title=Offizielle Deutsche Charts|website=www.offiziellecharts.de|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Austraalia|Austraalias]],<ref>{{Cite web|url=https://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=australian-charts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]]<ref>{{Cite web|url=https://aotearoamusiccharts.co.nz/archive/singles/2024-05-24|title=Explore our 50 year history|website=aotearoamusiccharts.co.nz|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> ja mitmes Euroopa riigis.<ref>{{Cite web|url=https://sverigetopplistan.se/chart/41/?dspy=2024&dspp=22|title=Chart – Sverigetopplistan|access-date=2025-03-15|language=sv-SE}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=dutchcharts.nl|access-date=2025-03-15}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://portuguesecharts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=portuguesecharts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "L'Amour de Ma Vie" pikendatud versioon alapealkirjaga "Over Now" ilmus reklaamsinglina 22. mail 2024.<ref>{{Cite web|last=Rossignol|first=Derrick|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|title=Billie Eilish Shares A New 'Extended Edit' Of 'L'Amour De Ma Vie'|website=[[Uproxx]]|date=May 22, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525030456/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|archive-date=May 25, 2024}}</ref> Eilishi enda lavastatud muusikavideo loole "Chihiro" ilmus 6. juunil 2024.<ref>{{Cite web|last=Jones|first=Abby|url=https://www.stereogum.com/2266770/billie-eilish-channels-studio-ghibli-in-self-directed-chihiro-video/music/|title=Billie Eilish Shares Self-Directed "Chihiro" Video|website=[[Stereogum]]|date=June 6, 2024|access-date=July 4, 2024}}</ref> Laul debüteeris ''Billboard'' Hot 100 edetabelis 12. kohal ja püsis tänu voogedastusele edetabelis 20 nädalat, hoolimata sellest, et singlit ametlikult ei avaldatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> "Birds of a Feather" saadeti 2. juulil 2024 albumi teise ametliku singlina USA kommertspopraadiotesse.<ref>{{Cite web|url=https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|title=Chart Roundup: "Espresso" Leads At Pop/CHR|publisher=US Radio Updater|date=July 2, 2024|access-date=July 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812012049/https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|archive-date=August 12, 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2. juuli 2024 |pealkiri=YOUR RADIO ADD RECAPS |url=https://web.archive.org/web/20240926002102/https://m.hitsdailydouble.com/pop_mart%26id%3D341795%26title%3DYOUR-RADIO-ADD-RECAPS |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Hits Daily Double}}</ref> Loole avaldati 27. septembril 2024 ka muusikavideo, mille lavastas Aidan Zamiri.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mier |eesnimi=Tomás |kuupäev=27. september 2024 |pealkiri=Billie Eilish Relinquishes Control in ‘Birds of a Feather’ Video |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-drops-birds-of-a-feather-video-1235114370/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Lugu osutus juba alguses fännide lemmikuks, debüteerides Billboard Hot 100 edetabelis 13. kohal ning tõustes järgnevatel nädalatel esikümnesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of May 25, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-05-25/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of June 22, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-06-22/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Hiljem kujunes sellest ülemaailmne hitt, mis jõudis edetabelis teisele kohale ja Global 200 edetabelis esikohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Lisaks sai sellest 2024. aastal Spotify aasta enim voogedastatud lugu, edestades Sabrina Carpenteri laulu "Espresso".<ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=https://variety.com/2025/music/news/billie-eilish-birds-of-a-feather-spotify-most-streamed-song-2024-1236263521/|title=Billie Eilish's 'Birds of a Feather' Slips Past Sabrina Carpenter's 'Espresso' as Most-Streamed Spotify Song in 2024|website=Variety|date=2025-01-02|access-date=2025-03-15|language=en-US}}</ref> 2025. aastal nomineeriti lugu 67. Grammy auhindadel kategooriates Aasta laul, Aaasta salvestis ja Parim popsooloesitus.<ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/billie-eilish/251741|title=Billie Eilish {{!}} Artist {{!}} GRAMMY.com|website=grammy.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "Wildflower" jõudis albumi neljanda singlina 4. märtsil 2025. aastal USA kaasaegsete hittraadioteni.<ref>{{Cite web|url=https://www.hitsdailydouble.com/news/radio/pop-radio-recaps-2025-03-05|title=YOUR RADIO ADD RECAPS|website=www.hitsdailydouble.com|access-date=2026-02-08|language=en}}</ref> == Kriitikute vastuvõtt == „Hit Me Hard and Soft“ pälvis laialdast kriitikute tunnustust.<ref>{{Cite web|last=Bushby|first=Helen|url=https://www.bbc.com/news/articles/c8vzd111r3lo|title=Billie Eilish: Rave reviews for 'brilliant' Hit Me Hard and Soft|publisher=[[BBC]]|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024}}</ref> Metacriticus, mis määrab professionaalsete väljaannete hinnangutele normaliseeritud hinde 100-st, sai „Hit Me Hard and Soft“ 22 arvustuse põhjal [[Kaalutud keskmine|kaalutud keskmise hindeks]] 89, mis näitab „universaalset tunnustust“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hit Me Hard and Soft by Billie Eilish |url=https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Metacritic}}</ref> Viie tärni arvustuses kiitis Helen Brown, ajalehest [[The Independent]], kuidas album „sosistab läbi imelise muusikalabürindi, et pakkuda suuri emotsionaalseid lööke“.<ref name="Brown">{{Cite news|last=Brown|first=Helen|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|title=Billie Eilish review, ''Hit Me Hard and Soft'': Softly whispers its way to big emotional wallops|work=[[The Independent]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121645/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|archive-date=May 16, 2024}}</ref> Neil McCormick, ajalehest [[The Daily Telegraph]], nõustus eelnevaga oma viie tärni hinnanguga, leides, et „südantlõhestav meistriteos“ on „rikas, kummaline, nutikas, kurb ja piisavalt tark“, et võrrelda seda [[Joni Mitchell|Joni Mitchelli]] filmiga „Blue“ (1971).<ref name="McCormick">{{Cite news|last=McCormick|first=Neil|url=https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|title=Billie Eilish, ''Hit Me Hard and Soft'': explicit, sapphic and her best work yet|work=[[The Daily Telegraph]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121501/https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|archive-date=May 16, 2024|issn=0307-1235|author-link=Neil McCormick}}</ref> [[The Guardian|The Guardianile]] kirjutades kiitis Alexis Petridis albumi „Hit Me Hard and Soft“ "kauneid“ meloodiaid ja „iseloomulikke“ lüürilisi puudutusi, kuid mõtles, kas mõned selle elemendid võivad olla „liiga läbipaistmatud“ nende endi huvides.<ref name="Petrdis">{{Cite news|last=Petridis|first=Alexis|url=https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|title=Billie Eilish: ''Hit Me Hard and Soft'' review – still the great outlier of American pop|work=[[The Guardian]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517021151/https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|archive-date=May 17, 2024|issn=0261-3077|author-link=Alexis Petridis}}</ref> NME ajakirjanik Thomas Smith leidis, et kuigi Eilish kirjutas albumi iseendale, lõi ta teose, mis mõjub kuulajatele tugevamalt kui miski, mida ta varem on teinud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Thomas |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish – ‘Hit Me Hard and Soft’ review: bold, brilliant and somewhat brighter |väljaanne=[[NME]] |url=https://www.nme.com/reviews/album/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-tracklist-lyrics-3756826 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Aastalõpu edetabelid === "Hit Me Hard and Soft" jõudis mitme väljaande 2024. aasta parimate albumite edetabelitesse. {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+„Hit Me Hard and Softi” kohad aastalõpu edetabelites ! scope="col" | Väljaanne/kriitik ! class="unsortable" scope="col" | Loend ! data-sort-type="number" scope="col" | Koht ! class="unsortable" scope="col" | Viide |- ! scope="row" | [[BBC]] | Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c33d66n7p8ko|title=Best albums of 2024: Charli XCX, Beyonce, The Cure and more|website=[[BBC News]]|date=December 21, 2024|access-date=December 22, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Billboard]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=4. detsember 2024 |pealkiri=Staff List: The 50 Best Albums of 2024 |url=https://www.billboard.com/lists/best-albums-2024/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | [[Business Insider]] | The Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref name="BIYEL">{{Cite web|last=Alghrim|first=Callie|url=https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|title=The Best Albums of 2024|website=[[Business Insider]]|date=December 6, 2024|access-date=December 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241211230147/https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|archive-date=2024-12-11}}</ref> |- ! scope="row" | [[Complex]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/dimassanfiorenzo/best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Complex Networks]]|date=December 9, 2024|access-date=December 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Entertainment Weekly]] | The 10 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 |<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 2024 |pealkiri=The 10 best albums of 2024 |url=https://ew.com/the-best-albums-of-2024-8676285 |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Entertainment Weekly}}</ref> |- ! scope="row" | [[Hot Press]] | 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.hotpress.com/music/50-best-albums-of-2024-23063902|title=50 Best Albums of 2024|website=[[Hot Press]]|date=December 20, 2024|access-date=December 20, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[People]] | Top 10 Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 6 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|last=People|url=https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|title=PEOPLE Picks the Top 10 Albums of 2024, from Beyoncé and Taylor Swift to Billie Eilish|website=www.people.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241205023610/https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|archive-date=December 5, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Rolling Stone]] | The 100 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. detsember 2024 |pealkiri=The 100 Best Albums of 2024 |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-2024-1235031987 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Slant Magazine | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Slant Magazine]]|date=December 12, 2024|access-date=December 12, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213020714/https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Boston Globe | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bostonglobe.com/2024/12/17/arts/best-albums-of-the-year/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Boston Globe]]|date=December 17, 2024|access-date=December 18, 2024|url-access=subscription}}</ref> |- ! scope="row" | [[The Guardian]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/music/2024/dec/09/the-50-best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Guardian]]|date=December 18, 2024|access-date=December 18, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Hollywood Reporter | The 10 Best Albums of 2024 | 2 | style="text-align:center" | <ref>{{Cite web|last=Fekadu|first=Mesfin|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|title=The 10 Best Albums of 2024|website=The Hollywood Reporter|date=2024-12-17|access-date=2024-12-18|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241217161203/https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|archive-date=December 17, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Inquirer | The 15 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 7 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite news|last=DeLuca|first=Dan|url=https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|title=Best pop music albums of 2024, according to our pop music critic|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=2024-12-15|access-date=2024-12-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241215115516/https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|archive-date=December 15, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[The New York Times|New York Times]] | Jon Pareles' Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|title=The Best Albums of 2024|website=[[The New York Times]]|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204165520/https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|archive-date=December 4, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | Variety | Chris Willman's Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref name="VYEL">{{Cite web|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/lists/best-albums-2024/|title=The Best Albums of 2024|website=Variety|date=December 13, 2024|access-date=December 13, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213215722/https://variety.com/lists/best-albums-2024/|archive-date=December 13, 2024|last2=Garcia|first2=Thania|last3=Horowitz|first3=Steven J.|last4=Willman|first4=Chris}}</ref> |} == Tunnustused == 2026. aastal nimetas [[Spotify]] albumi „Hit Me Hard and Soft” voogedastusajastu 30 klassikalise popalbumi hulka. See toimus programmi Spotify Classics raames, mis tõstab esile albumeid ja laule, mille mõju ulatub edetabelitest, trendidest ja hetkemenust kaugemale. Voogedastusteenus lisas: „Voogedastusajastul, mida iseloomustavad juhuesitus ja üksikute lugude valimine, läks Eilish vastuollu normidega, korraldades areenisuurusi kuulamispidusid, et fännid saaksid albumit kogeda nii, nagu see oli ette nähtud. Album rikkus popmuusika väljaandmise reegleid, ilmudes ilma esisinglita ning võimaldades kuulajatel oma lemmiklood loomulikul viisil avastada.”<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2026-02-11/classic-pop-albums-streaming-era/|title=Classic Pop Albums of the streaming era|website=newsroom.spotify.com|date=February 11, 2026|access-date=February 11, 2026}}</ref> {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+Auhinnad ja nominatsioonid albumile "Hit Me Hard and Soft" ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Tulemus ! class="unsortable" | Viide |- | rowspan="3" style="text-align:center" | 2024. aastal ! scope="row" | Los 40 Music Awards | Best International Album | style="text-align:center;" | Nomineeritud | <ref>{{Cite web|url=https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|title=Estos son todos los nominados a LOS40 Music Awards Santander 2024|trans-title=These are all the nominees for LOS40 Music Awards Santander 2024|publisher=[[Los 40]]|date=October 15, 2014|access-date=October 26, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241009072810/https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|archive-date=October 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | ARIA Music Awards | Best International Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Royel Otis, Dom Dolla Lead Finalists for 2024 ARIA Awards |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/royel-otis-dom-dolla-finalists-2024-aria-awards-1235785128/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Danish Music Awards | International Album of the Year | style="text-align:center;" |Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Skjødt Nielsen |eesnimi=Lotte |kuupäev=8. november 2024 |pealkiri=DMA 2024: Her er de nominerede i kategorien Årets Nye Danske Navn |keel=taani |väljaanne=GAFFA |url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2024/november/dma-2024-her-er-de-nominerede-i-kategorien-arets-nye-danske-navn/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | rowspan="8" style="text-align:center" | 2025. aastal ! rowspan="2" scope="row" | Grammy Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Atkinson |eesnimi=Katie |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Here’s the 2025 Grammy Awards Winners List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/grammys-2025-winners-complete-list-1235889365/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | Best Pop Vocal Album |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | GLAAD Media Awards | Outstanding Music Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. jaanuar 2025 |pealkiri=GLAAD ANNOUNCES NOMINEES FOR THE 36th ANNUAL GLAAD MEDIA AWARDS |väljaanne=Glaad |url=https://glaad.org/releases/glaad-announces-nominees-for-the-36th-annual-glaad-media-awards/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9E">GAFFA</i></nowiki> Awards (Taani) | International Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|title=Her er vinderne af GAFFA-Prisen 2025|trans-title=Here are the winners of the GAFFA Awards 2025|website=[[Gaffa (magazine)|Gaffa]]|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=da|archive-url=https://web.archive.org/web/20250330191627/https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|archive-date=March 30, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9w">GAFFA</i></nowiki> Awards (Rootsi) | International Album of the Year | style="text-align:center;" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa-backend.azurewebsites.net/se/nyheter/2025/mars/gaffa-priset-2025-och-vinnarna-ar/|title=GAFFA-PRISET 2025: Och vinnarna är... GAFFA.se|date=March 26, 2025|access-date=May 27, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | iHeartRadio Music Awards | Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/2025/03/17/iheartradio-music-awards-2025-winners-full-list/|title=iHeartRadio Music Awards 2025 Winners: Full List|publisher=[[iHeart Radio]]|date=March 17, 2025|access-date=March 17, 2025}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" | American Music Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Võitis |<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oganesyan |eesnimi=Natalie |kuupäev=26. mai 2025 |pealkiri=Billie Eilish Dominates American Music Awards With Success In All Nominated Categories – See The Full Winners List |väljaanne=Deadline |url=https://deadline.com/2025/05/american-music-awards-2025-winners-list-1236411280/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- | Favorite Pop Album |<ref name=":2" /> |} == Äriline tulemuslikkus == === Voogesitus === Ilmumispäeval kogus „Hit Me Hard and Soft” ülemaailmselt Spotifys 72,7 miljonit kuulamist, saades Eilishi suurimaks voogedastusdebüüdiks sellel platvormil. Album kogus esimesel ilmumisnädalal üle maailma ka enam kui 500 miljonit kuulamist, tähistades tema senist edukaimat voogedastusnädalat.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=27. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Hit Me Hard And Soft’ Debuts With 500M Streams |väljaanne=Variety |url=https://au.variety.com/2024/music/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-debut-500m-streams-14249/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist tõusis album [[Apple Music|Apple Musicus]] kõikide žanrite albumiedetabelis esikohale 138 riigis. Lisaks nimetati Billie Eilish 2024. aasta artistiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|title=Billie Eilish is Apple Music's Artist of the Year for 2024|website=apple.com|date=November 21, 2024|access-date=June 6, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229135640/https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|archive-date=December 29, 2024}}</ref> Vähem kui kahe kuuga sai album üle 2 miljardi kuulamise, mis tegi sellest tema kiireima projekti, mis selle piiri ületas.<ref>{{Cite web|last=Sepe|first=Alexandra|url=https://glittermagazine.co/2024/07/17/billie-eilishs-new-album-surpasses-2-billion-streams-on-spotify/|title=Glitter Magazine {{!}} Billie Eilish's New Album Surpasses 2 Billion Streams on Spotify|website=glittermagazine.co|date=2024-07-17|access-date=2024-07-26|language=en-US}}</ref> Album oli 2024. aastal ülemaailmselt Spotifys kuulamiste arvult teisel kohal, jäädes alla [[Taylor Swift|Taylor Swifti]] albumile "[[The Tortured Poets Department]]".<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|title=Spotify most streamed artists of 2024|website=newsroom.spotify.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204131742/https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|archive-date=December 4, 2024}}</ref> [[Deezer|Deezeris]] oli „Hit Me Hard and Soft” aasta enim kuulatud album kogu maailmas.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom-deezer.com/2024/11/my-deezer-year-2024-en/|title=My Deezer Year 2024: The biggest sounds of the year and a personal review of your own taste in music|website=newsroom-deezer.com|date=November 19, 2024|access-date=April 14, 2025}}</ref> 2025. aastal oli „Hit Me Hard and Soft” Spotifys kuulamiste arvult kolmas album, olles ühtlasi Billie Eilishi esimene album, mis püsis kaks aastat järjest esikomikus.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title=The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025|website=newsroom.spotify.com|date=December 3, 2025|access-date=December 3, 2025}}</ref> „Birds of a Feather” oli 2024. aasta enim voogedastatud laul ja 2025. aasta teine enim kuulatud lugu.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title="2025 WRAPPED The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025."|date=December 3, 2025|access-date=December 19, 2025}}</ref> Samuti püstitas see rekordi kiireima lauluna, mis jõudis Spotifys nii 2 kui ka 3 miljardi kuulamiseni (hiljem purustas rekordi „[[Die with a Smile]]”).<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/billie-eilish-breaks-spotify-record-as-birds-of-a-feather-surpasses-3-billion-streams/|title="Billie Eilish Breaks Spotify Record as 'Birds of a Feather' Surpasses 3 Billion Streams."|date=September 11, 2025|access-date=December 17, 2025}}</ref> 1. märtsil 2026 ületas album Spotifys 10 miljardi kuulamise piiri, saades platvormi ajaloos kiireimaks naisartisti albumiks, mis selle saavutuseni jõudis. See tähistas Eilishi kolmandat projekti, mis selle läve ületas, pärast albumit [[When We All Fall Asleep, Where Do We Go?|„When We All Fall Asleep, Where Do We Go?”]] ja EP-d „Don't Smile at Me”.<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-10-billion-spotify-record/|title=Billie Eilish's 'Hit Me Hard and Soft' Breaks Spotify Record|date=March 2, 2026|access-date=March 3, 2026}}</ref> == Lugude nimekiri == {{Lugude nimekiri | headline = ''Hit Me Hard and Soft'' lugude nimekiri | all_writing = [[Billie Eilish]] ja [[Finneas O'Connell]] | title1 = [[Skinny]] | length1 = 3:39 | title2 = [[Lunch (song)|Lunch]] | length2 = 3:00 | title3 = [[Chihiro (song)|Chihiro]] | length3 = 5:03 | title4 = [[Birds of a Feather (Billie Eilish song)|Birds of a Feather]] | length4 = 3:30 | title5 = [[Wildflower (Billie Eilish song)|Wildflower]] | length5 = 4:21 | title6 = [[The Greatest (Billie Eilish song)|The Greatest]] | length6 = 4:53 | title7 = [[L'Amour de Ma Vie]] | length7 = 5:33 | title8 = [[The Diner]] | length8 = 3:06 | title9 = [[Bittersuite]] | length9 = 4:58 | title10 = [[Blue (Billie Eilish song)|Blue]] | length10 = 5:43 | total_length = 43:45 }} == Viited == [[Kategooria:2024. aasta albumid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:CS1 allikad rootsi keeles (sv)]] [[Kategooria:CS1 allikad poola keeles (pl)]] [[Kategooria:CS1 allikad hollandi keeles (nl)]] [[Kategooria:CS1 allikad itaalia keeles (it)]] [[Kategooria:CS1 allikad islandi keeles (is)]] [[Kategooria:CS1 allikad portugali keeles (pt)]] [[Kategooria:CS1 allikad prantsuse keeles (fr)]] [[Kategooria:CS1 allikad saksa keeles (de)]] 8lmh3a5o3hyrsqkqm3wr9l62vvucmgs 7157627 7157616 2026-05-20T09:54:44Z Cassiopeia34N 224461 Lisasin infokasti. 7157627 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Hit Me Hard and Soft | liigitus = stuudio | esitaja omastav = [[Billie Eilish]]i | kaas = Hit Me Hard and Soft album logo.png | pildi kirjeldus = "Hit Me Hard and Soft" logo | väljaantud = {{algusaeg|2024|5|17}} | lindistatud = Oktoober 2022 – veebruar 2024,<ref name="Eilish">{{cite magazine |last=Avila |first=Daniela |title=Billie Eilish reveals her upcoming third album is 'mastered' |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |date=February 21, 2024 |access-date=April 4, 2024 |magazine=[[People (magazine)|People]] |publisher=[[Dotdash Meredith]] |archive-date=March 15, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240315093735/https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |url-status=live }}</ref> [[Finneas O'Connell]]i kodustuudio, [[Los Angeles]], [[California]] | stiil = [[Alternative pop]], [[lo-fi]] | pikkus = 43:45 | plaadifirma = [[Darkroom]], [[Interscope]] | produtsent = Finneas O'Connell | eelmine album = [[Guitar Songs]] <br/>(2022) | see album = '''Hit Me Hard and Soft''' <br/>(2024) | järgmine album = [[Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live)]]<br/>(2026) }} '''"Hit Me Hard and Soft"''' on [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]] [[Billie Eilish|Billie Eilishi]] kolmas [[stuudioalbum]], mis ilmus 17. mail 2024. aastal Darkroomi ja [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] alt. Ta kirjutas albumi koos oma venna ja sagedase koostööpartneri [[Finneas O'Connell|Finneas O'Connelliga]], kes on ka albumi [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Stiililiselt on seda nimetatud alternatiivpopi<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Seip |eesnimi=Nick |kuupäev=17. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard and Soft Review: Pop’s Anti-Princess Gets Playful and Profound |väljaanne=Slant Magazine |url=https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> ja [[Lo-fi muusika|''lo-fi'']] albumiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Thorpe-Tracey |eesnimi=CJ |kuupäev=18. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard And Soft |väljaanne=The Quietus |url=https://thequietus.com/quietus-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist pälvis "Hit Me Hard and Soft" [[Kriitik|kriitikutelt]] universaalse tunnustuse, kiites [[Muusikaproduktsioon|produtseerimist]], laulukirjutamist ja vokaalesitusi. See jõudis edetabelite tippu enam kui 20 riigis, sealhulgas [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]. Ameerika Ühendriikides debüteeris "Hit Me Hard and Soft" [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis teisel kohal ja albumi kõik 10 lugu jõudsid [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis 40 parema hulka. Lugu "Birds of a Feather" saavutas ''Billboard'' Hot 100 edetabelis teise koha ning sai 10 parema hulka mitmes teises edetabelis. Albumi toetuseks alustas Eilish oma seitsmendat kontserttuuri "Hit Me Hard and Soft: The Tour", mis kestis 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta novembrini. Tuuri [[Manchester|Manchesteri]] kontserditel filmiti kontsertfilm "Billie Eilish – Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live in 3D)''"'', mille esilinastus [[Kino|kinodes]] on 8. mail 2026. [[Grammy|67. Grammy auhinnagalal]] said album ja selle lood kokku seitse nominatsiooni, sealhulgas aasta albumi, parima popvokaalalbumi, aasta laulu ja aasta salvestise kategooriates . Järgmisel tseremoonial, 68. Grammy auhinnagalal, võitis [[singel]] "Wildflower" aasta laulu auhinna, mis tegi Eilishist ja Finneasest selles kategoorias enim võite kogunud artistid. Nad jagasid ka [[Adele|Adele'i]], [[Bruno Mars|Bruno Marsi]] ja [[Paul Simon|Paul Simoniga]] enim võite üldkategoorias, igaüks seitsme võiduga. Laul nomineeriti ka aasta salvestise kategoorias. == Taust ja salvestus == Billie Eilish kaaskirjutas ja salvestas oma teise stuudioalbumi "Happier Than Ever" oma venna Finneasega kodustuudios, mis asus tema [[Los Angeles|Los Angelese]] kodu keldris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Collins |eesnimi=Hattie |kuupäev=12. mai 2021 |pealkiri=Everything You Need to Know About Billie Eilish’s New Album |väljaanne=Vogue |url=https://www.vogue.com/article/everything-you-need-to-know-billie-eilish-new-album-happier-than-ever |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Salvestamine toimus igal nädalal 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini ning albumi lugude nimekiri pandi selle loomise käigus paika.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Spanos |eesnimi=Brittany |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=Billie Eilish and the Pursuit of Happiness |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-tour-1183156/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Billie Eilish to Drop New Album, ‘Happier Than Ever,’ on July 30 |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2021/music/news/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-1234961283/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 30. juulil 2021 ilmunud "Happier Than Ever"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=21. mai 2021 |pealkiri=Billie Eilish announces ‘Happier Than Ever’ 2022 world tour dates |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-announces-happier-than-ever-2022-world-tour-dates-2946067 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> pälvis kriitikute tunnustuse ja kommertsliku edu, jõudes [[Billboard 200|''Billboard'' 200 edetabeli]] tippu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=22. august 2021 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Happier Than Ever’ Tops Billboard 200 Chart for Third Week |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/pro/billie-eilish-happier-than-ever-tops-billboard-200-albums-chart-third-week/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> ja saades kaks nominatsiooni 64. iga-aastasel Grammy auhindade jagamisel.<ref>{{Cite news|last=Cohn|first=Gabe|url=https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|title=Grammy Awards 2022: The Full List of Nominees|work=[[The New York Times]]|date=November 23, 2021|access-date=November 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211123165418/https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|archive-date=November 23, 2021}}</ref> Eilish andis üllatuslikult välja oma teise[[Extended play|EP]] "Guitar Songs" 2022. aasta juulis. Järgmisel aastal andis ta välja loo "What Was I Made For?" fantaasiakomöödiafilmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) heliribale. Ta sai inspiratsiooni laulu kirjutamiseks pärast seda, kui nägi filmi tootmise ajal lõpetamata stseene.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=13. juuli 2023 |pealkiri=Billie Eilish Shares Self-Directed Video for ‘Barbie’ Ballad ‘What Was I Made For?’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-video-barbie-song-what-was-i-made-for-1234787731/ |vaadatud=18. mai 2026}}</ref> Laul võitis [[Parima filmilaulu Oscar|Oscari parima filmilaulu kategoorias]] ning [[Grammy|Grammy auhinnad]] aasta laulu ja parima visuaalmeediale kirjutatud laulu kategooriates.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grein |eesnimi=Paul |kuupäev=10. märts 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Barbie’ Ballad Becomes 10th Song to Win Both Oscar & Top Songwriting Grammy: Full List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/lists/best-song-oscar-song-of-the-year-grammy-winners/moon-river/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2021. aasta detsembris hakkas Eilish koos O'Connelliga oma kolmanda stuudioalbumi ideid formuleerima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=10. detsember 2021 |pealkiri=Billie Eilish has already started writing her third album with brother Finneas |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-has-already-started-writing-her-third-album-with-brother-finneas-3115539 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> [[Apple Music|Apple Musicu]] intervjuus Zane Lowe'iga mainis ta, et loodab albumi kirjutamist alustada 2023. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=DeSantis |eesnimi=Rachel |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Billie Eilish Shares Two-Track Release 'Guitar Songs' : 'A Little Surprise' |väljaanne=People |url=https://people.com/music/billie-eilish-shares-two-track-release-guitar-songs/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2023. aasta detsembris ütles Eilish saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon", et album on "peaaegu valmis".<ref>{{Cite web|last=Martin|first=Annie|url=https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|title=Billie Eilish says new album is 'almost done'|publisher=[[News World Communications]]|website=[[United Press International]]|date=December 15, 2023|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231215135051/https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|archive-date=December 15, 2023}}</ref> Kolm kuud hiljem kinnitas ta, et see on [[Masterdamine|masterdatud]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Avila |eesnimi=Daniela |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Billie Eilish Reveals Her Upcoming Third Album Is 'Mastered' |väljaanne=People |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Albumi kaanepilt, mille pildistas veealune fotograaf William Drumm,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Drumm |eesnimi=William |kuupäev=23. mai 2024 |pealkiri=It’s been surreal seeing the images I created with @billieeilish literally everywhere the last week. Billie was such a trooper during this shoot and her vision was perfect, just glad I was able to help share it with the world. |url=https://www.instagram.com/p/C7SjuCxA7Sz/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref> kujutab Eilishit kukkumas läbi ukseraami tumesinisesse vette. Eilish kirjeldas fotosessiooni, mille tegemine võttis aega kuus tundi ja mille käigus ta oli korduvalt kaheks minutiks vee all, õlgadele kinnitatud raskusega, ilma ujumisprillide ja ninaklambriteta,<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> kui ühte oma elu valusamat kogemust.<ref>{{Cite web|last=KIIS-FM|url=https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|title=Billie Eilish Talks 'Hit Me Hard And Soft', Creating Her Album Cover, 'Lunch' & MORE!|date=May 24, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525084626/https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|archive-date=May 25, 2024}}</ref><ref name=":0" /> == Reklaam ja avaldamine == [[Fail:BillieEilishO2140725-23_-_54666638953_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Eilish esinemas Hit Me Hard and Soft: The Tour tuuril 2025. aasta juulis]] 2024. aasta aprilli alguses teatasid mitmed uudised, et mitmetes [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades ilmusid albumi laulusõnu sisaldavad reklaamtahvlid.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish appears to tease new album on billboards around the world |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-appears-to-tease-new-album-on-billboards-around-the-world-3612309 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Kuigi need ei maininud artisti nime, oli tema signatuur "blohsh" äratuntav.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Billboards Pop Up, Apparently Teasing New Album |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2024/music/news/billie-eilish-billboards-new-album-1235957723/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Reklaamtahvlitel olid [[wiktionary:cryptic|krüptilised]] laulusõnad, sealhulgas "She's the headlights, I'm the deer" ja "Did I cross the line?".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Steffanee |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Everything We Know About Billie Eilish's New Album ‘Hit Me Hard And Soft’ |väljaanne=Nylon |url=https://www.nylon.com/entertainment/billie-eilishs-new-album-title-release-date-tracklist |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Hiljem muutis Eilish oma profiilipildi "siniseks ringiks" ja jagas pilti pealkirjaga "Do you know how to bend?".<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Dylan|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|title=Billie Eilish is teasing her next album on her Instagram "close friends" story|publisher=Hypebeast|date=April 4, 2024|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240404173150/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|archive-date=April 4, 2024}}</ref> 29. aprillil 2024 teatas Eilish oma seitsmendast kontserttuurist "Hit Me Hard and Soft: The Tour". Tuuri [[Põhja-Ameerika]] osa algas 29. septembril 2024 Videotron Centre'is [[Québec (linn)|Québecis]] Kanadas.<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Scoop|url=https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|title=Billie Eilish Announces "Hit Me Hard and Soft: The Tour"|website=Consequence|date=April 29, 2024|access-date=April 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240429135716/https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|archive-date=April 29, 2024}}</ref> Tuuri 2025. aasta osa, mis hõlmas [[Euroopa|Euroopat]] ja [[Okeaania|Okeaaniat]], algas 18. veebruaril Brisbane Entertainment Centre'is.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=HIT ME HARD AND SOFT: THE TOUR Dates |väljaanne=Genius |url=https://genius.com/Billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-dates-annotated |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish andis 13. aprillil 2024 [[Coachella festival|Coachellas]] toimunud üllatus-DJ-esinemisel eelvaate lugudele "Lunch", "L'Amour de Ma Vie" ja "Chihiro".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Geraghty |eesnimi=Hollie |kuupäev=15. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish previews new song ‘Lunch’ during secret Coachella DJ set |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-previews-new-song-lunch-during-secret-coachella-dj-set-3617881 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 24. aprillil avaldatud intervjuus ütles ta ajakirjale [[Rolling Stone]], et ta ei avalda enne albumi ilmumist [[Singel|singleid]]. Ta selgitas, et talle ei meeldi avaldada singleid enne albumi ilmumist, sest talle "tõesti ei meeldi, kui asjad on kontekstist väljas" ja võrdles "Hit Me Hard and Softi" "perekonnaga", lisades, et ta "ei taha ühte väikest last üksi keset tuba".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Mais avaldati "[[Fortnite|Fortnite'i]]" [[Treiler|treileris]] eelvaade loost "Chihiro", mis paljastas Eilishi teise mängusisese riietuse. Laul tehti kättesaadavaks ka "Jam Trackina", mida saab kasutada Fortnite'i festivali režiimis koos lugudega "Lunch" ja "The Diner".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tassi |eesnimi=Paul |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Teases New Song, CHIHIRO, In ‘Fortnite,’ Ahead Of Album Release Date |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/paultassi/2024/05/10/billie-eilish-debuts-new-song-chihiro-in-fortnite-ahead-of-album-release-date/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gutierrez|first=Luis Joshua|url=https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|title=Fortnite Festival Just Did Something It's Never Done Before|website=GameSpot|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517222042/https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Lisaks kasutati loo "Birds of a Feather" katkendit [[Netflix|Netflixi]] sarja "Heartstopper" kolmanda hooaja reklaamklipis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Legaspi |eesnimi=Althea |kuupäev=13. mai 2024 |pealkiri=‘Heartstopper’ Trailer Teases Season Three and Billie Eilish’s ‘Birds of a Feather’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/heartstopper-trailer-season-three-billie-eilish-birds-of-a-feather-1235019493/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish korraldas fännidele kuulamispeod 15. mail [[Brooklyn|Brooklynis]] [[Barclays Center|Barclays Centeris]] ja 16. mail [[Inglewood|Inglewoodis]] Kia Forumis, mõlemal juhul esitledes kogu albumit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Watch Billie Eilish preview ‘Hit Me Hard And Soft’ at huge New York listening party |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/watch-billie-eilish-preview-hit-me-hard-and-soft-at-huge-new-york-listening-party-3756835 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Singlid ja muusikavideod === "Lunch" ilmus esiksinglina parallelselt albumi väljandmisega ning sellele loole avaldati ka muusikavideo, mille lavastas Eilish ise.<ref>{{Cite web|last=Partridge|first=Ken|url=https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|title=Billie Eilish Celebrates Same-Sex Attraction On New Song "LUNCH"|publisher=[[Genius (company)|Genius]]|date=May 17, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517141228/https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Laul debüteeris ja jõudis USA edetabelis Billboard Hot 100 viiendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Samuti saavutas see rahvusvahelist edu, jõudes esiviisikusse Ühendkuningriigis,<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/charts/singles-chart/20240524/7501/|title=Official Singles Chart Top 100 on 24/5/2024|website=Official Charts|date=2024-05-29|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> [[Saksamaa|Saksamaal]],<ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/charts/titel-details-2451974|title=Offizielle Deutsche Charts|website=www.offiziellecharts.de|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Austraalia|Austraalias]],<ref>{{Cite web|url=https://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=australian-charts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]]<ref>{{Cite web|url=https://aotearoamusiccharts.co.nz/archive/singles/2024-05-24|title=Explore our 50 year history|website=aotearoamusiccharts.co.nz|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> ja mitmes Euroopa riigis.<ref>{{Cite web|url=https://sverigetopplistan.se/chart/41/?dspy=2024&dspp=22|title=Chart – Sverigetopplistan|access-date=2025-03-15|language=sv-SE}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=dutchcharts.nl|access-date=2025-03-15}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://portuguesecharts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=portuguesecharts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "L'Amour de Ma Vie" pikendatud versioon alapealkirjaga "Over Now" ilmus reklaamsinglina 22. mail 2024.<ref>{{Cite web|last=Rossignol|first=Derrick|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|title=Billie Eilish Shares A New 'Extended Edit' Of 'L'Amour De Ma Vie'|website=[[Uproxx]]|date=May 22, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525030456/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|archive-date=May 25, 2024}}</ref> Eilishi enda lavastatud muusikavideo loole "Chihiro" ilmus 6. juunil 2024.<ref>{{Cite web|last=Jones|first=Abby|url=https://www.stereogum.com/2266770/billie-eilish-channels-studio-ghibli-in-self-directed-chihiro-video/music/|title=Billie Eilish Shares Self-Directed "Chihiro" Video|website=[[Stereogum]]|date=June 6, 2024|access-date=July 4, 2024}}</ref> Laul debüteeris ''Billboard'' Hot 100 edetabelis 12. kohal ja püsis tänu voogedastusele edetabelis 20 nädalat, hoolimata sellest, et singlit ametlikult ei avaldatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> "Birds of a Feather" saadeti 2. juulil 2024 albumi teise ametliku singlina USA kommertspopraadiotesse.<ref>{{Cite web|url=https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|title=Chart Roundup: "Espresso" Leads At Pop/CHR|publisher=US Radio Updater|date=July 2, 2024|access-date=July 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812012049/https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|archive-date=August 12, 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2. juuli 2024 |pealkiri=YOUR RADIO ADD RECAPS |url=https://web.archive.org/web/20240926002102/https://m.hitsdailydouble.com/pop_mart%26id%3D341795%26title%3DYOUR-RADIO-ADD-RECAPS |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Hits Daily Double}}</ref> Loole avaldati 27. septembril 2024 ka muusikavideo, mille lavastas Aidan Zamiri.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mier |eesnimi=Tomás |kuupäev=27. september 2024 |pealkiri=Billie Eilish Relinquishes Control in ‘Birds of a Feather’ Video |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-drops-birds-of-a-feather-video-1235114370/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Lugu osutus juba alguses fännide lemmikuks, debüteerides Billboard Hot 100 edetabelis 13. kohal ning tõustes järgnevatel nädalatel esikümnesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of May 25, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-05-25/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of June 22, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-06-22/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Hiljem kujunes sellest ülemaailmne hitt, mis jõudis edetabelis teisele kohale ja Global 200 edetabelis esikohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Lisaks sai sellest 2024. aastal Spotify aasta enim voogedastatud lugu, edestades Sabrina Carpenteri laulu "Espresso".<ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=https://variety.com/2025/music/news/billie-eilish-birds-of-a-feather-spotify-most-streamed-song-2024-1236263521/|title=Billie Eilish's 'Birds of a Feather' Slips Past Sabrina Carpenter's 'Espresso' as Most-Streamed Spotify Song in 2024|website=Variety|date=2025-01-02|access-date=2025-03-15|language=en-US}}</ref> 2025. aastal nomineeriti lugu 67. Grammy auhindadel kategooriates Aasta laul, Aaasta salvestis ja Parim popsooloesitus.<ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/billie-eilish/251741|title=Billie Eilish {{!}} Artist {{!}} GRAMMY.com|website=grammy.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "Wildflower" jõudis albumi neljanda singlina 4. märtsil 2025. aastal USA kaasaegsete hittraadioteni.<ref>{{Cite web|url=https://www.hitsdailydouble.com/news/radio/pop-radio-recaps-2025-03-05|title=YOUR RADIO ADD RECAPS|website=www.hitsdailydouble.com|access-date=2026-02-08|language=en}}</ref> == Kriitikute vastuvõtt == „Hit Me Hard and Soft“ pälvis laialdast kriitikute tunnustust.<ref>{{Cite web|last=Bushby|first=Helen|url=https://www.bbc.com/news/articles/c8vzd111r3lo|title=Billie Eilish: Rave reviews for 'brilliant' Hit Me Hard and Soft|publisher=[[BBC]]|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024}}</ref> Metacriticus, mis määrab professionaalsete väljaannete hinnangutele normaliseeritud hinde 100-st, sai „Hit Me Hard and Soft“ 22 arvustuse põhjal [[Kaalutud keskmine|kaalutud keskmise hindeks]] 89, mis näitab „universaalset tunnustust“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hit Me Hard and Soft by Billie Eilish |url=https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Metacritic}}</ref> Viie tärni arvustuses kiitis Helen Brown, ajalehest [[The Independent]], kuidas album „sosistab läbi imelise muusikalabürindi, et pakkuda suuri emotsionaalseid lööke“.<ref name="Brown">{{Cite news|last=Brown|first=Helen|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|title=Billie Eilish review, ''Hit Me Hard and Soft'': Softly whispers its way to big emotional wallops|work=[[The Independent]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121645/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|archive-date=May 16, 2024}}</ref> Neil McCormick, ajalehest [[The Daily Telegraph]], nõustus eelnevaga oma viie tärni hinnanguga, leides, et „südantlõhestav meistriteos“ on „rikas, kummaline, nutikas, kurb ja piisavalt tark“, et võrrelda seda [[Joni Mitchell|Joni Mitchelli]] filmiga „Blue“ (1971).<ref name="McCormick">{{Cite news|last=McCormick|first=Neil|url=https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|title=Billie Eilish, ''Hit Me Hard and Soft'': explicit, sapphic and her best work yet|work=[[The Daily Telegraph]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121501/https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|archive-date=May 16, 2024|issn=0307-1235|author-link=Neil McCormick}}</ref> [[The Guardian|The Guardianile]] kirjutades kiitis Alexis Petridis albumi „Hit Me Hard and Soft“ "kauneid“ meloodiaid ja „iseloomulikke“ lüürilisi puudutusi, kuid mõtles, kas mõned selle elemendid võivad olla „liiga läbipaistmatud“ nende endi huvides.<ref name="Petrdis">{{Cite news|last=Petridis|first=Alexis|url=https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|title=Billie Eilish: ''Hit Me Hard and Soft'' review – still the great outlier of American pop|work=[[The Guardian]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517021151/https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|archive-date=May 17, 2024|issn=0261-3077|author-link=Alexis Petridis}}</ref> NME ajakirjanik Thomas Smith leidis, et kuigi Eilish kirjutas albumi iseendale, lõi ta teose, mis mõjub kuulajatele tugevamalt kui miski, mida ta varem on teinud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Thomas |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish – ‘Hit Me Hard and Soft’ review: bold, brilliant and somewhat brighter |väljaanne=[[NME]] |url=https://www.nme.com/reviews/album/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-tracklist-lyrics-3756826 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Aastalõpu edetabelid === "Hit Me Hard and Soft" jõudis mitme väljaande 2024. aasta parimate albumite edetabelitesse. {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+„Hit Me Hard and Softi” kohad aastalõpu edetabelites ! scope="col" | Väljaanne/kriitik ! class="unsortable" scope="col" | Loend ! data-sort-type="number" scope="col" | Koht ! class="unsortable" scope="col" | Viide |- ! scope="row" | [[BBC]] | Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c33d66n7p8ko|title=Best albums of 2024: Charli XCX, Beyonce, The Cure and more|website=[[BBC News]]|date=December 21, 2024|access-date=December 22, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Billboard]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=4. detsember 2024 |pealkiri=Staff List: The 50 Best Albums of 2024 |url=https://www.billboard.com/lists/best-albums-2024/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | [[Business Insider]] | The Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref name="BIYEL">{{Cite web|last=Alghrim|first=Callie|url=https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|title=The Best Albums of 2024|website=[[Business Insider]]|date=December 6, 2024|access-date=December 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241211230147/https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|archive-date=2024-12-11}}</ref> |- ! scope="row" | [[Complex]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/dimassanfiorenzo/best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Complex Networks]]|date=December 9, 2024|access-date=December 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Entertainment Weekly]] | The 10 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 |<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 2024 |pealkiri=The 10 best albums of 2024 |url=https://ew.com/the-best-albums-of-2024-8676285 |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Entertainment Weekly}}</ref> |- ! scope="row" | [[Hot Press]] | 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.hotpress.com/music/50-best-albums-of-2024-23063902|title=50 Best Albums of 2024|website=[[Hot Press]]|date=December 20, 2024|access-date=December 20, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[People]] | Top 10 Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 6 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|last=People|url=https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|title=PEOPLE Picks the Top 10 Albums of 2024, from Beyoncé and Taylor Swift to Billie Eilish|website=www.people.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241205023610/https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|archive-date=December 5, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Rolling Stone]] | The 100 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. detsember 2024 |pealkiri=The 100 Best Albums of 2024 |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-2024-1235031987 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Slant Magazine | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Slant Magazine]]|date=December 12, 2024|access-date=December 12, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213020714/https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Boston Globe | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bostonglobe.com/2024/12/17/arts/best-albums-of-the-year/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Boston Globe]]|date=December 17, 2024|access-date=December 18, 2024|url-access=subscription}}</ref> |- ! scope="row" | [[The Guardian]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/music/2024/dec/09/the-50-best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Guardian]]|date=December 18, 2024|access-date=December 18, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Hollywood Reporter | The 10 Best Albums of 2024 | 2 | style="text-align:center" | <ref>{{Cite web|last=Fekadu|first=Mesfin|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|title=The 10 Best Albums of 2024|website=The Hollywood Reporter|date=2024-12-17|access-date=2024-12-18|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241217161203/https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|archive-date=December 17, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Inquirer | The 15 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 7 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite news|last=DeLuca|first=Dan|url=https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|title=Best pop music albums of 2024, according to our pop music critic|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=2024-12-15|access-date=2024-12-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241215115516/https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|archive-date=December 15, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[The New York Times|New York Times]] | Jon Pareles' Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|title=The Best Albums of 2024|website=[[The New York Times]]|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204165520/https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|archive-date=December 4, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | Variety | Chris Willman's Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref name="VYEL">{{Cite web|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/lists/best-albums-2024/|title=The Best Albums of 2024|website=Variety|date=December 13, 2024|access-date=December 13, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213215722/https://variety.com/lists/best-albums-2024/|archive-date=December 13, 2024|last2=Garcia|first2=Thania|last3=Horowitz|first3=Steven J.|last4=Willman|first4=Chris}}</ref> |} == Tunnustused == 2026. aastal nimetas [[Spotify]] albumi „Hit Me Hard and Soft” voogedastusajastu 30 klassikalise popalbumi hulka. See toimus programmi Spotify Classics raames, mis tõstab esile albumeid ja laule, mille mõju ulatub edetabelitest, trendidest ja hetkemenust kaugemale. Voogedastusteenus lisas: „Voogedastusajastul, mida iseloomustavad juhuesitus ja üksikute lugude valimine, läks Eilish vastuollu normidega, korraldades areenisuurusi kuulamispidusid, et fännid saaksid albumit kogeda nii, nagu see oli ette nähtud. Album rikkus popmuusika väljaandmise reegleid, ilmudes ilma esisinglita ning võimaldades kuulajatel oma lemmiklood loomulikul viisil avastada.”<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2026-02-11/classic-pop-albums-streaming-era/|title=Classic Pop Albums of the streaming era|website=newsroom.spotify.com|date=February 11, 2026|access-date=February 11, 2026}}</ref> {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+Auhinnad ja nominatsioonid albumile "Hit Me Hard and Soft" ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Tulemus ! class="unsortable" | Viide |- | rowspan="3" style="text-align:center" | 2024. aastal ! scope="row" | Los 40 Music Awards | Best International Album | style="text-align:center;" | Nomineeritud | <ref>{{Cite web|url=https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|title=Estos son todos los nominados a LOS40 Music Awards Santander 2024|trans-title=These are all the nominees for LOS40 Music Awards Santander 2024|publisher=[[Los 40]]|date=October 15, 2014|access-date=October 26, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241009072810/https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|archive-date=October 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | ARIA Music Awards | Best International Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Royel Otis, Dom Dolla Lead Finalists for 2024 ARIA Awards |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/royel-otis-dom-dolla-finalists-2024-aria-awards-1235785128/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Danish Music Awards | International Album of the Year | style="text-align:center;" |Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Skjødt Nielsen |eesnimi=Lotte |kuupäev=8. november 2024 |pealkiri=DMA 2024: Her er de nominerede i kategorien Årets Nye Danske Navn |keel=taani |väljaanne=GAFFA |url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2024/november/dma-2024-her-er-de-nominerede-i-kategorien-arets-nye-danske-navn/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | rowspan="8" style="text-align:center" | 2025. aastal ! rowspan="2" scope="row" | Grammy Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Atkinson |eesnimi=Katie |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Here’s the 2025 Grammy Awards Winners List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/grammys-2025-winners-complete-list-1235889365/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | Best Pop Vocal Album |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | GLAAD Media Awards | Outstanding Music Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. jaanuar 2025 |pealkiri=GLAAD ANNOUNCES NOMINEES FOR THE 36th ANNUAL GLAAD MEDIA AWARDS |väljaanne=Glaad |url=https://glaad.org/releases/glaad-announces-nominees-for-the-36th-annual-glaad-media-awards/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9E">GAFFA</i></nowiki> Awards (Taani) | International Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|title=Her er vinderne af GAFFA-Prisen 2025|trans-title=Here are the winners of the GAFFA Awards 2025|website=[[Gaffa (magazine)|Gaffa]]|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=da|archive-url=https://web.archive.org/web/20250330191627/https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|archive-date=March 30, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9w">GAFFA</i></nowiki> Awards (Rootsi) | International Album of the Year | style="text-align:center;" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa-backend.azurewebsites.net/se/nyheter/2025/mars/gaffa-priset-2025-och-vinnarna-ar/|title=GAFFA-PRISET 2025: Och vinnarna är... GAFFA.se|date=March 26, 2025|access-date=May 27, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | iHeartRadio Music Awards | Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/2025/03/17/iheartradio-music-awards-2025-winners-full-list/|title=iHeartRadio Music Awards 2025 Winners: Full List|publisher=[[iHeart Radio]]|date=March 17, 2025|access-date=March 17, 2025}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" | American Music Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Võitis |<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oganesyan |eesnimi=Natalie |kuupäev=26. mai 2025 |pealkiri=Billie Eilish Dominates American Music Awards With Success In All Nominated Categories – See The Full Winners List |väljaanne=Deadline |url=https://deadline.com/2025/05/american-music-awards-2025-winners-list-1236411280/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- | Favorite Pop Album |<ref name=":2" /> |} == Äriline tulemuslikkus == === Voogesitus === Ilmumispäeval kogus „Hit Me Hard and Soft” ülemaailmselt Spotifys 72,7 miljonit kuulamist, saades Eilishi suurimaks voogedastusdebüüdiks sellel platvormil. Album kogus esimesel ilmumisnädalal üle maailma ka enam kui 500 miljonit kuulamist, tähistades tema senist edukaimat voogedastusnädalat.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=27. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Hit Me Hard And Soft’ Debuts With 500M Streams |väljaanne=Variety |url=https://au.variety.com/2024/music/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-debut-500m-streams-14249/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist tõusis album [[Apple Music|Apple Musicus]] kõikide žanrite albumiedetabelis esikohale 138 riigis. Lisaks nimetati Billie Eilish 2024. aasta artistiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|title=Billie Eilish is Apple Music's Artist of the Year for 2024|website=apple.com|date=November 21, 2024|access-date=June 6, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229135640/https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|archive-date=December 29, 2024}}</ref> Vähem kui kahe kuuga sai album üle 2 miljardi kuulamise, mis tegi sellest tema kiireima projekti, mis selle piiri ületas.<ref>{{Cite web|last=Sepe|first=Alexandra|url=https://glittermagazine.co/2024/07/17/billie-eilishs-new-album-surpasses-2-billion-streams-on-spotify/|title=Glitter Magazine {{!}} Billie Eilish's New Album Surpasses 2 Billion Streams on Spotify|website=glittermagazine.co|date=2024-07-17|access-date=2024-07-26|language=en-US}}</ref> Album oli 2024. aastal ülemaailmselt Spotifys kuulamiste arvult teisel kohal, jäädes alla [[Taylor Swift|Taylor Swifti]] albumile "[[The Tortured Poets Department]]".<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|title=Spotify most streamed artists of 2024|website=newsroom.spotify.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204131742/https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|archive-date=December 4, 2024}}</ref> [[Deezer|Deezeris]] oli „Hit Me Hard and Soft” aasta enim kuulatud album kogu maailmas.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom-deezer.com/2024/11/my-deezer-year-2024-en/|title=My Deezer Year 2024: The biggest sounds of the year and a personal review of your own taste in music|website=newsroom-deezer.com|date=November 19, 2024|access-date=April 14, 2025}}</ref> 2025. aastal oli „Hit Me Hard and Soft” Spotifys kuulamiste arvult kolmas album, olles ühtlasi Billie Eilishi esimene album, mis püsis kaks aastat järjest esikomikus.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title=The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025|website=newsroom.spotify.com|date=December 3, 2025|access-date=December 3, 2025}}</ref> „Birds of a Feather” oli 2024. aasta enim voogedastatud laul ja 2025. aasta teine enim kuulatud lugu.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title="2025 WRAPPED The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025."|date=December 3, 2025|access-date=December 19, 2025}}</ref> Samuti püstitas see rekordi kiireima lauluna, mis jõudis Spotifys nii 2 kui ka 3 miljardi kuulamiseni (hiljem purustas rekordi „[[Die with a Smile]]”).<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/billie-eilish-breaks-spotify-record-as-birds-of-a-feather-surpasses-3-billion-streams/|title="Billie Eilish Breaks Spotify Record as 'Birds of a Feather' Surpasses 3 Billion Streams."|date=September 11, 2025|access-date=December 17, 2025}}</ref> 1. märtsil 2026 ületas album Spotifys 10 miljardi kuulamise piiri, saades platvormi ajaloos kiireimaks naisartisti albumiks, mis selle saavutuseni jõudis. See tähistas Eilishi kolmandat projekti, mis selle läve ületas, pärast albumit [[When We All Fall Asleep, Where Do We Go?|„When We All Fall Asleep, Where Do We Go?”]] ja EP-d „Don't Smile at Me”.<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-10-billion-spotify-record/|title=Billie Eilish's 'Hit Me Hard and Soft' Breaks Spotify Record|date=March 2, 2026|access-date=March 3, 2026}}</ref> == Lugude nimekiri == {{Lugude nimekiri | headline = ''Hit Me Hard and Soft'' lugude nimekiri | all_writing = [[Billie Eilish]] ja [[Finneas O'Connell]] | title1 = [[Skinny]] | length1 = 3:39 | title2 = [[Lunch (song)|Lunch]] | length2 = 3:00 | title3 = [[Chihiro (song)|Chihiro]] | length3 = 5:03 | title4 = [[Birds of a Feather (Billie Eilish song)|Birds of a Feather]] | length4 = 3:30 | title5 = [[Wildflower (Billie Eilish song)|Wildflower]] | length5 = 4:21 | title6 = [[The Greatest (Billie Eilish song)|The Greatest]] | length6 = 4:53 | title7 = [[L'Amour de Ma Vie]] | length7 = 5:33 | title8 = [[The Diner]] | length8 = 3:06 | title9 = [[Bittersuite]] | length9 = 4:58 | title10 = [[Blue (Billie Eilish song)|Blue]] | length10 = 5:43 | total_length = 43:45 }} == Viited == [[Kategooria:2024. aasta albumid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:CS1 allikad rootsi keeles (sv)]] [[Kategooria:CS1 allikad poola keeles (pl)]] [[Kategooria:CS1 allikad hollandi keeles (nl)]] [[Kategooria:CS1 allikad itaalia keeles (it)]] [[Kategooria:CS1 allikad islandi keeles (is)]] [[Kategooria:CS1 allikad portugali keeles (pt)]] [[Kategooria:CS1 allikad prantsuse keeles (fr)]] [[Kategooria:CS1 allikad saksa keeles (de)]] clwdt89806hvqy0ryvg6kk5f0pta5ej 7157630 7157627 2026-05-20T09:56:08Z Cassiopeia34N 224461 7157630 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Hit Me Hard and Soft | liigitus = stuudio | esitaja omastav = [[Billie Eilish]]i | kaas = Hit Me Hard and Soft album logo.png | pildi kirjeldus = "Hit Me Hard and Soft" logo | väljaantud = {{algusaeg|2024|5|17}} | lindistatud = Oktoober 2022 – veebruar 2024,<ref name="Eilish">{{cite magazine |last=Avila |first=Daniela |title=Billie Eilish reveals her upcoming third album is 'mastered' |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |date=February 21, 2024 |access-date=April 4, 2024 |magazine=[[People (magazine)|People]] |publisher=[[Dotdash Meredith]] |archive-date=March 15, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240315093735/https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |url-status=live }}</ref> [[Finneas O'Connell]]i kodustuudio, [[Los Angeles]], [[California]] | stiil = [[Alternative pop]], [[lo-fi]] | pikkus = 43:45 | plaadifirma = [[Darkroom]], [[Interscope]] | produtsent = Finneas O'Connell | eelmine album = [[Guitar Songs]] <br/>(2022) | see album = '''Hit Me Hard and Soft''' <br/>(2024) | järgmine album = [[Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live)]]<br/>(2026) }} '''"Hit Me Hard and Soft"''' on [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]] [[Billie Eilish|Billie Eilishi]] kolmas [[stuudioalbum]], mis ilmus 17. mail 2024. aastal Darkroomi ja [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] alt. Ta kirjutas albumi koos oma venna ja sagedase koostööpartneri [[Finneas O'Connell|Finneas O'Connelliga]], kes on ka albumi [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Stiililiselt on seda nimetatud alternatiivpopi<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Seip |eesnimi=Nick |kuupäev=17. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard and Soft Review: Pop’s Anti-Princess Gets Playful and Profound |väljaanne=Slant Magazine |url=https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> ja [[Lo-fi muusika|''lo-fi'']] albumiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Thorpe-Tracey |eesnimi=CJ |kuupäev=18. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard And Soft |väljaanne=The Quietus |url=https://thequietus.com/quietus-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist pälvis "Hit Me Hard and Soft" [[Kriitik|kriitikutelt]] universaalse tunnustuse, kiites [[Muusikaproduktsioon|produtseerimist]], laulukirjutamist ja vokaalesitusi. See jõudis edetabelite tippu enam kui 20 riigis, sealhulgas [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]. Ameerika Ühendriikides debüteeris "Hit Me Hard and Soft" [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis teisel kohal ja albumi kõik 10 lugu jõudsid [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis 40 parema hulka. Lugu "Birds of a Feather" saavutas ''Billboard'' Hot 100 edetabelis teise koha ning sai 10 parema hulka mitmes teises edetabelis. Albumi toetuseks alustas Eilish oma seitsmendat kontsertturneed "Hit Me Hard and Soft: The Tour", mis kestis 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta novembrini. Turnee [[Manchester|Manchesteri]] kontserditel filmiti kontsertfilm "Billie Eilish – Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live in 3D)''"'', mille esilinastus [[Kino|kinodes]] on 8. mail 2026. [[Grammy|67. Grammy auhinnagalal]] said album ja selle lood kokku seitse nominatsiooni, sealhulgas aasta albumi, parima popvokaalalbumi, aasta laulu ja aasta salvestise kategooriates . Järgmisel tseremoonial, 68. Grammy auhinnagalal, võitis [[singel]] "Wildflower" aasta laulu auhinna, mis tegi Eilishist ja Finneasest selles kategoorias enim võite kogunud artistid. Nad jagasid ka [[Adele|Adele'i]], [[Bruno Mars|Bruno Marsi]] ja [[Paul Simon|Paul Simoniga]] enim võite üldkategoorias, igaüks seitsme võiduga. Laul nomineeriti ka aasta salvestise kategoorias. == Taust ja salvestus == Billie Eilish kaaskirjutas ja salvestas oma teise stuudioalbumi "Happier Than Ever" oma venna Finneasega kodustuudios, mis asus tema [[Los Angeles|Los Angelese]] kodu keldris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Collins |eesnimi=Hattie |kuupäev=12. mai 2021 |pealkiri=Everything You Need to Know About Billie Eilish’s New Album |väljaanne=Vogue |url=https://www.vogue.com/article/everything-you-need-to-know-billie-eilish-new-album-happier-than-ever |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Salvestamine toimus igal nädalal 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini ning albumi lugude nimekiri pandi selle loomise käigus paika.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Spanos |eesnimi=Brittany |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=Billie Eilish and the Pursuit of Happiness |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-tour-1183156/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Billie Eilish to Drop New Album, ‘Happier Than Ever,’ on July 30 |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2021/music/news/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-1234961283/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 30. juulil 2021 ilmunud "Happier Than Ever"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=21. mai 2021 |pealkiri=Billie Eilish announces ‘Happier Than Ever’ 2022 world tour dates |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-announces-happier-than-ever-2022-world-tour-dates-2946067 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> pälvis kriitikute tunnustuse ja kommertsliku edu, jõudes [[Billboard 200|''Billboard'' 200 edetabeli]] tippu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=22. august 2021 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Happier Than Ever’ Tops Billboard 200 Chart for Third Week |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/pro/billie-eilish-happier-than-ever-tops-billboard-200-albums-chart-third-week/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> ja saades kaks nominatsiooni 64. iga-aastasel Grammy auhindade jagamisel.<ref>{{Cite news|last=Cohn|first=Gabe|url=https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|title=Grammy Awards 2022: The Full List of Nominees|work=[[The New York Times]]|date=November 23, 2021|access-date=November 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211123165418/https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|archive-date=November 23, 2021}}</ref> Eilish andis üllatuslikult välja oma teise[[Extended play|EP]] "Guitar Songs" 2022. aasta juulis. Järgmisel aastal andis ta välja loo "What Was I Made For?" fantaasiakomöödiafilmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) heliribale. Ta sai inspiratsiooni laulu kirjutamiseks pärast seda, kui nägi filmi tootmise ajal lõpetamata stseene.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=13. juuli 2023 |pealkiri=Billie Eilish Shares Self-Directed Video for ‘Barbie’ Ballad ‘What Was I Made For?’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-video-barbie-song-what-was-i-made-for-1234787731/ |vaadatud=18. mai 2026}}</ref> Laul võitis [[Parima filmilaulu Oscar|Oscari parima filmilaulu kategoorias]] ning [[Grammy|Grammy auhinnad]] aasta laulu ja parima visuaalmeediale kirjutatud laulu kategooriates.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grein |eesnimi=Paul |kuupäev=10. märts 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Barbie’ Ballad Becomes 10th Song to Win Both Oscar & Top Songwriting Grammy: Full List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/lists/best-song-oscar-song-of-the-year-grammy-winners/moon-river/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2021. aasta detsembris hakkas Eilish koos O'Connelliga oma kolmanda stuudioalbumi ideid formuleerima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=10. detsember 2021 |pealkiri=Billie Eilish has already started writing her third album with brother Finneas |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-has-already-started-writing-her-third-album-with-brother-finneas-3115539 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> [[Apple Music|Apple Musicu]] intervjuus Zane Lowe'iga mainis ta, et loodab albumi kirjutamist alustada 2023. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=DeSantis |eesnimi=Rachel |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Billie Eilish Shares Two-Track Release 'Guitar Songs' : 'A Little Surprise' |väljaanne=People |url=https://people.com/music/billie-eilish-shares-two-track-release-guitar-songs/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2023. aasta detsembris ütles Eilish saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon", et album on "peaaegu valmis".<ref>{{Cite web|last=Martin|first=Annie|url=https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|title=Billie Eilish says new album is 'almost done'|publisher=[[News World Communications]]|website=[[United Press International]]|date=December 15, 2023|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231215135051/https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|archive-date=December 15, 2023}}</ref> Kolm kuud hiljem kinnitas ta, et see on [[Masterdamine|masterdatud]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Avila |eesnimi=Daniela |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Billie Eilish Reveals Her Upcoming Third Album Is 'Mastered' |väljaanne=People |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Albumi kaanepilt, mille pildistas veealune fotograaf William Drumm,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Drumm |eesnimi=William |kuupäev=23. mai 2024 |pealkiri=It’s been surreal seeing the images I created with @billieeilish literally everywhere the last week. Billie was such a trooper during this shoot and her vision was perfect, just glad I was able to help share it with the world. |url=https://www.instagram.com/p/C7SjuCxA7Sz/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref> kujutab Eilishit kukkumas läbi ukseraami tumesinisesse vette. Eilish kirjeldas fotosessiooni, mille tegemine võttis aega kuus tundi ja mille käigus ta oli korduvalt kaheks minutiks vee all, õlgadele kinnitatud raskusega, ilma ujumisprillide ja ninaklambriteta,<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> kui ühte oma elu valusamat kogemust.<ref>{{Cite web|last=KIIS-FM|url=https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|title=Billie Eilish Talks 'Hit Me Hard And Soft', Creating Her Album Cover, 'Lunch' & MORE!|date=May 24, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525084626/https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|archive-date=May 25, 2024}}</ref><ref name=":0" /> == Reklaam ja avaldamine == [[Fail:BillieEilishO2140725-23_-_54666638953_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Eilish esinemas Hit Me Hard and Soft: The Tour turneel 2025. aasta juulis]] 2024. aasta aprilli alguses teatasid mitmed uudised, et mitmetes [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades ilmusid albumi laulusõnu sisaldavad reklaamtahvlid.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish appears to tease new album on billboards around the world |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-appears-to-tease-new-album-on-billboards-around-the-world-3612309 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Kuigi need ei maininud artisti nime, oli tema signatuur "blohsh" äratuntav.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Billboards Pop Up, Apparently Teasing New Album |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2024/music/news/billie-eilish-billboards-new-album-1235957723/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Reklaamtahvlitel olid [[wiktionary:cryptic|krüptilised]] laulusõnad, sealhulgas "She's the headlights, I'm the deer" ja "Did I cross the line?".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Steffanee |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Everything We Know About Billie Eilish's New Album ‘Hit Me Hard And Soft’ |väljaanne=Nylon |url=https://www.nylon.com/entertainment/billie-eilishs-new-album-title-release-date-tracklist |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Hiljem muutis Eilish oma profiilipildi "siniseks ringiks" ja jagas pilti pealkirjaga "Do you know how to bend?".<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Dylan|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|title=Billie Eilish is teasing her next album on her Instagram "close friends" story|publisher=Hypebeast|date=April 4, 2024|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240404173150/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|archive-date=April 4, 2024}}</ref> 29. aprillil 2024 teatas Eilish oma seitsmendast kontsertturneest "Hit Me Hard and Soft: The Tour". Turnee [[Põhja-Ameerika]] osa algas 29. septembril 2024 Videotron Centre'is [[Québec (linn)|Québecis]] Kanadas.<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Scoop|url=https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|title=Billie Eilish Announces "Hit Me Hard and Soft: The Tour"|website=Consequence|date=April 29, 2024|access-date=April 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240429135716/https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|archive-date=April 29, 2024}}</ref> Turnee 2025. aasta osa, mis hõlmas [[Euroopa|Euroopat]] ja [[Okeaania|Okeaaniat]], algas 18. veebruaril Brisbane Entertainment Centre'is.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=HIT ME HARD AND SOFT: THE TOUR Dates |väljaanne=Genius |url=https://genius.com/Billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-dates-annotated |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish andis 13. aprillil 2024 [[Coachella festival|Coachellas]] toimunud üllatus-DJ-esinemisel eelvaate lugudele "Lunch", "L'Amour de Ma Vie" ja "Chihiro".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Geraghty |eesnimi=Hollie |kuupäev=15. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish previews new song ‘Lunch’ during secret Coachella DJ set |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-previews-new-song-lunch-during-secret-coachella-dj-set-3617881 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 24. aprillil avaldatud intervjuus ütles ta ajakirjale [[Rolling Stone]], et ta ei avalda enne albumi ilmumist [[Singel|singleid]]. Ta selgitas, et talle ei meeldi avaldada singleid enne albumi ilmumist, sest talle "tõesti ei meeldi, kui asjad on kontekstist väljas" ja võrdles "Hit Me Hard and Softi" "perekonnaga", lisades, et ta "ei taha ühte väikest last üksi keset tuba".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Mais avaldati "[[Fortnite|Fortnite'i]]" [[Treiler|treileris]] eelvaade loost "Chihiro", mis paljastas Eilishi teise mängusisese riietuse. Laul tehti kättesaadavaks ka "Jam Trackina", mida saab kasutada Fortnite'i festivali režiimis koos lugudega "Lunch" ja "The Diner".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tassi |eesnimi=Paul |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Teases New Song, CHIHIRO, In ‘Fortnite,’ Ahead Of Album Release Date |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/paultassi/2024/05/10/billie-eilish-debuts-new-song-chihiro-in-fortnite-ahead-of-album-release-date/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gutierrez|first=Luis Joshua|url=https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|title=Fortnite Festival Just Did Something It's Never Done Before|website=GameSpot|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517222042/https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Lisaks kasutati loo "Birds of a Feather" katkendit [[Netflix|Netflixi]] sarja "Heartstopper" kolmanda hooaja reklaamklipis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Legaspi |eesnimi=Althea |kuupäev=13. mai 2024 |pealkiri=‘Heartstopper’ Trailer Teases Season Three and Billie Eilish’s ‘Birds of a Feather’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/heartstopper-trailer-season-three-billie-eilish-birds-of-a-feather-1235019493/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish korraldas fännidele kuulamispeod 15. mail [[Brooklyn|Brooklynis]] [[Barclays Center|Barclays Centeris]] ja 16. mail [[Inglewood|Inglewoodis]] Kia Forumis, mõlemal juhul esitledes kogu albumit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Watch Billie Eilish preview ‘Hit Me Hard And Soft’ at huge New York listening party |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/watch-billie-eilish-preview-hit-me-hard-and-soft-at-huge-new-york-listening-party-3756835 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Singlid ja muusikavideod === "Lunch" ilmus esiksinglina parallelselt albumi väljandmisega ning sellele loole avaldati ka muusikavideo, mille lavastas Eilish ise.<ref>{{Cite web|last=Partridge|first=Ken|url=https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|title=Billie Eilish Celebrates Same-Sex Attraction On New Song "LUNCH"|publisher=[[Genius (company)|Genius]]|date=May 17, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517141228/https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Laul debüteeris ja jõudis USA edetabelis Billboard Hot 100 viiendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Samuti saavutas see rahvusvahelist edu, jõudes esiviisikusse Ühendkuningriigis,<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/charts/singles-chart/20240524/7501/|title=Official Singles Chart Top 100 on 24/5/2024|website=Official Charts|date=2024-05-29|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> [[Saksamaa|Saksamaal]],<ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/charts/titel-details-2451974|title=Offizielle Deutsche Charts|website=www.offiziellecharts.de|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Austraalia|Austraalias]],<ref>{{Cite web|url=https://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=australian-charts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]]<ref>{{Cite web|url=https://aotearoamusiccharts.co.nz/archive/singles/2024-05-24|title=Explore our 50 year history|website=aotearoamusiccharts.co.nz|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> ja mitmes Euroopa riigis.<ref>{{Cite web|url=https://sverigetopplistan.se/chart/41/?dspy=2024&dspp=22|title=Chart – Sverigetopplistan|access-date=2025-03-15|language=sv-SE}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=dutchcharts.nl|access-date=2025-03-15}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://portuguesecharts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=portuguesecharts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "L'Amour de Ma Vie" pikendatud versioon alapealkirjaga "Over Now" ilmus reklaamsinglina 22. mail 2024.<ref>{{Cite web|last=Rossignol|first=Derrick|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|title=Billie Eilish Shares A New 'Extended Edit' Of 'L'Amour De Ma Vie'|website=[[Uproxx]]|date=May 22, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525030456/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|archive-date=May 25, 2024}}</ref> Eilishi enda lavastatud muusikavideo loole "Chihiro" ilmus 6. juunil 2024.<ref>{{Cite web|last=Jones|first=Abby|url=https://www.stereogum.com/2266770/billie-eilish-channels-studio-ghibli-in-self-directed-chihiro-video/music/|title=Billie Eilish Shares Self-Directed "Chihiro" Video|website=[[Stereogum]]|date=June 6, 2024|access-date=July 4, 2024}}</ref> Laul debüteeris ''Billboard'' Hot 100 edetabelis 12. kohal ja püsis tänu voogedastusele edetabelis 20 nädalat, hoolimata sellest, et singlit ametlikult ei avaldatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> "Birds of a Feather" saadeti 2. juulil 2024 albumi teise ametliku singlina USA kommertspopraadiotesse.<ref>{{Cite web|url=https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|title=Chart Roundup: "Espresso" Leads At Pop/CHR|publisher=US Radio Updater|date=July 2, 2024|access-date=July 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812012049/https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|archive-date=August 12, 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2. juuli 2024 |pealkiri=YOUR RADIO ADD RECAPS |url=https://web.archive.org/web/20240926002102/https://m.hitsdailydouble.com/pop_mart%26id%3D341795%26title%3DYOUR-RADIO-ADD-RECAPS |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Hits Daily Double}}</ref> Loole avaldati 27. septembril 2024 ka muusikavideo, mille lavastas Aidan Zamiri.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mier |eesnimi=Tomás |kuupäev=27. september 2024 |pealkiri=Billie Eilish Relinquishes Control in ‘Birds of a Feather’ Video |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-drops-birds-of-a-feather-video-1235114370/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Lugu osutus juba alguses fännide lemmikuks, debüteerides Billboard Hot 100 edetabelis 13. kohal ning tõustes järgnevatel nädalatel esikümnesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of May 25, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-05-25/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of June 22, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-06-22/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Hiljem kujunes sellest ülemaailmne hitt, mis jõudis edetabelis teisele kohale ja Global 200 edetabelis esikohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Lisaks sai sellest 2024. aastal Spotify aasta enim voogedastatud lugu, edestades Sabrina Carpenteri laulu "Espresso".<ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=https://variety.com/2025/music/news/billie-eilish-birds-of-a-feather-spotify-most-streamed-song-2024-1236263521/|title=Billie Eilish's 'Birds of a Feather' Slips Past Sabrina Carpenter's 'Espresso' as Most-Streamed Spotify Song in 2024|website=Variety|date=2025-01-02|access-date=2025-03-15|language=en-US}}</ref> 2025. aastal nomineeriti lugu 67. Grammy auhindadel kategooriates Aasta laul, Aaasta salvestis ja Parim popsooloesitus.<ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/billie-eilish/251741|title=Billie Eilish {{!}} Artist {{!}} GRAMMY.com|website=grammy.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "Wildflower" jõudis albumi neljanda singlina 4. märtsil 2025. aastal USA kaasaegsete hittraadioteni.<ref>{{Cite web|url=https://www.hitsdailydouble.com/news/radio/pop-radio-recaps-2025-03-05|title=YOUR RADIO ADD RECAPS|website=www.hitsdailydouble.com|access-date=2026-02-08|language=en}}</ref> == Kriitikute vastuvõtt == „Hit Me Hard and Soft“ pälvis laialdast kriitikute tunnustust.<ref>{{Cite web|last=Bushby|first=Helen|url=https://www.bbc.com/news/articles/c8vzd111r3lo|title=Billie Eilish: Rave reviews for 'brilliant' Hit Me Hard and Soft|publisher=[[BBC]]|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024}}</ref> Metacriticus, mis määrab professionaalsete väljaannete hinnangutele normaliseeritud hinde 100-st, sai „Hit Me Hard and Soft“ 22 arvustuse põhjal [[Kaalutud keskmine|kaalutud keskmise hindeks]] 89, mis näitab „universaalset tunnustust“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hit Me Hard and Soft by Billie Eilish |url=https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Metacritic}}</ref> Viie tärni arvustuses kiitis Helen Brown, ajalehest [[The Independent]], kuidas album „sosistab läbi imelise muusikalabürindi, et pakkuda suuri emotsionaalseid lööke“.<ref name="Brown">{{Cite news|last=Brown|first=Helen|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|title=Billie Eilish review, ''Hit Me Hard and Soft'': Softly whispers its way to big emotional wallops|work=[[The Independent]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121645/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|archive-date=May 16, 2024}}</ref> Neil McCormick, ajalehest [[The Daily Telegraph]], nõustus eelnevaga oma viie tärni hinnanguga, leides, et „südantlõhestav meistriteos“ on „rikas, kummaline, nutikas, kurb ja piisavalt tark“, et võrrelda seda [[Joni Mitchell|Joni Mitchelli]] filmiga „Blue“ (1971).<ref name="McCormick">{{Cite news|last=McCormick|first=Neil|url=https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|title=Billie Eilish, ''Hit Me Hard and Soft'': explicit, sapphic and her best work yet|work=[[The Daily Telegraph]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121501/https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|archive-date=May 16, 2024|issn=0307-1235|author-link=Neil McCormick}}</ref> [[The Guardian|The Guardianile]] kirjutades kiitis Alexis Petridis albumi „Hit Me Hard and Soft“ "kauneid“ meloodiaid ja „iseloomulikke“ lüürilisi puudutusi, kuid mõtles, kas mõned selle elemendid võivad olla „liiga läbipaistmatud“ nende endi huvides.<ref name="Petrdis">{{Cite news|last=Petridis|first=Alexis|url=https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|title=Billie Eilish: ''Hit Me Hard and Soft'' review – still the great outlier of American pop|work=[[The Guardian]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517021151/https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|archive-date=May 17, 2024|issn=0261-3077|author-link=Alexis Petridis}}</ref> NME ajakirjanik Thomas Smith leidis, et kuigi Eilish kirjutas albumi iseendale, lõi ta teose, mis mõjub kuulajatele tugevamalt kui miski, mida ta varem on teinud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Thomas |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish – ‘Hit Me Hard and Soft’ review: bold, brilliant and somewhat brighter |väljaanne=[[NME]] |url=https://www.nme.com/reviews/album/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-tracklist-lyrics-3756826 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Aastalõpu edetabelid === "Hit Me Hard and Soft" jõudis mitme väljaande 2024. aasta parimate albumite edetabelitesse. {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+„Hit Me Hard and Softi” kohad aastalõpu edetabelites ! scope="col" | Väljaanne/kriitik ! class="unsortable" scope="col" | Loend ! data-sort-type="number" scope="col" | Koht ! class="unsortable" scope="col" | Viide |- ! scope="row" | [[BBC]] | Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c33d66n7p8ko|title=Best albums of 2024: Charli XCX, Beyonce, The Cure and more|website=[[BBC News]]|date=December 21, 2024|access-date=December 22, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Billboard]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=4. detsember 2024 |pealkiri=Staff List: The 50 Best Albums of 2024 |url=https://www.billboard.com/lists/best-albums-2024/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | [[Business Insider]] | The Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref name="BIYEL">{{Cite web|last=Alghrim|first=Callie|url=https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|title=The Best Albums of 2024|website=[[Business Insider]]|date=December 6, 2024|access-date=December 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241211230147/https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|archive-date=2024-12-11}}</ref> |- ! scope="row" | [[Complex]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/dimassanfiorenzo/best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Complex Networks]]|date=December 9, 2024|access-date=December 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Entertainment Weekly]] | The 10 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 |<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 2024 |pealkiri=The 10 best albums of 2024 |url=https://ew.com/the-best-albums-of-2024-8676285 |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Entertainment Weekly}}</ref> |- ! scope="row" | [[Hot Press]] | 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.hotpress.com/music/50-best-albums-of-2024-23063902|title=50 Best Albums of 2024|website=[[Hot Press]]|date=December 20, 2024|access-date=December 20, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[People]] | Top 10 Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 6 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|last=People|url=https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|title=PEOPLE Picks the Top 10 Albums of 2024, from Beyoncé and Taylor Swift to Billie Eilish|website=www.people.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241205023610/https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|archive-date=December 5, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Rolling Stone]] | The 100 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. detsember 2024 |pealkiri=The 100 Best Albums of 2024 |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-2024-1235031987 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Slant Magazine | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Slant Magazine]]|date=December 12, 2024|access-date=December 12, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213020714/https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Boston Globe | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bostonglobe.com/2024/12/17/arts/best-albums-of-the-year/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Boston Globe]]|date=December 17, 2024|access-date=December 18, 2024|url-access=subscription}}</ref> |- ! scope="row" | [[The Guardian]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/music/2024/dec/09/the-50-best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Guardian]]|date=December 18, 2024|access-date=December 18, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Hollywood Reporter | The 10 Best Albums of 2024 | 2 | style="text-align:center" | <ref>{{Cite web|last=Fekadu|first=Mesfin|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|title=The 10 Best Albums of 2024|website=The Hollywood Reporter|date=2024-12-17|access-date=2024-12-18|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241217161203/https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|archive-date=December 17, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Inquirer | The 15 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 7 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite news|last=DeLuca|first=Dan|url=https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|title=Best pop music albums of 2024, according to our pop music critic|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=2024-12-15|access-date=2024-12-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241215115516/https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|archive-date=December 15, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[The New York Times|New York Times]] | Jon Pareles' Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|title=The Best Albums of 2024|website=[[The New York Times]]|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204165520/https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|archive-date=December 4, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | Variety | Chris Willman's Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref name="VYEL">{{Cite web|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/lists/best-albums-2024/|title=The Best Albums of 2024|website=Variety|date=December 13, 2024|access-date=December 13, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213215722/https://variety.com/lists/best-albums-2024/|archive-date=December 13, 2024|last2=Garcia|first2=Thania|last3=Horowitz|first3=Steven J.|last4=Willman|first4=Chris}}</ref> |} == Tunnustused == 2026. aastal nimetas [[Spotify]] albumi „Hit Me Hard and Soft” voogedastusajastu 30 klassikalise popalbumi hulka. See toimus programmi Spotify Classics raames, mis tõstab esile albumeid ja laule, mille mõju ulatub edetabelitest, trendidest ja hetkemenust kaugemale. Voogedastusteenus lisas: „Voogedastusajastul, mida iseloomustavad juhuesitus ja üksikute lugude valimine, läks Eilish vastuollu normidega, korraldades areenisuurusi kuulamispidusid, et fännid saaksid albumit kogeda nii, nagu see oli ette nähtud. Album rikkus popmuusika väljaandmise reegleid, ilmudes ilma esisinglita ning võimaldades kuulajatel oma lemmiklood loomulikul viisil avastada.”<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2026-02-11/classic-pop-albums-streaming-era/|title=Classic Pop Albums of the streaming era|website=newsroom.spotify.com|date=February 11, 2026|access-date=February 11, 2026}}</ref> {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+Auhinnad ja nominatsioonid albumile "Hit Me Hard and Soft" ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Tulemus ! class="unsortable" | Viide |- | rowspan="3" style="text-align:center" | 2024. aastal ! scope="row" | Los 40 Music Awards | Best International Album | style="text-align:center;" | Nomineeritud | <ref>{{Cite web|url=https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|title=Estos son todos los nominados a LOS40 Music Awards Santander 2024|trans-title=These are all the nominees for LOS40 Music Awards Santander 2024|publisher=[[Los 40]]|date=October 15, 2014|access-date=October 26, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241009072810/https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|archive-date=October 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | ARIA Music Awards | Best International Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Royel Otis, Dom Dolla Lead Finalists for 2024 ARIA Awards |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/royel-otis-dom-dolla-finalists-2024-aria-awards-1235785128/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Danish Music Awards | International Album of the Year | style="text-align:center;" |Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Skjødt Nielsen |eesnimi=Lotte |kuupäev=8. november 2024 |pealkiri=DMA 2024: Her er de nominerede i kategorien Årets Nye Danske Navn |keel=taani |väljaanne=GAFFA |url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2024/november/dma-2024-her-er-de-nominerede-i-kategorien-arets-nye-danske-navn/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | rowspan="8" style="text-align:center" | 2025. aastal ! rowspan="2" scope="row" | Grammy Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Atkinson |eesnimi=Katie |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Here’s the 2025 Grammy Awards Winners List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/grammys-2025-winners-complete-list-1235889365/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | Best Pop Vocal Album |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | GLAAD Media Awards | Outstanding Music Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. jaanuar 2025 |pealkiri=GLAAD ANNOUNCES NOMINEES FOR THE 36th ANNUAL GLAAD MEDIA AWARDS |väljaanne=Glaad |url=https://glaad.org/releases/glaad-announces-nominees-for-the-36th-annual-glaad-media-awards/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9E">GAFFA</i></nowiki> Awards (Taani) | International Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|title=Her er vinderne af GAFFA-Prisen 2025|trans-title=Here are the winners of the GAFFA Awards 2025|website=[[Gaffa (magazine)|Gaffa]]|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=da|archive-url=https://web.archive.org/web/20250330191627/https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|archive-date=March 30, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | <nowiki><i id="mwA9w">GAFFA</i></nowiki> Awards (Rootsi) | International Album of the Year | style="text-align:center;" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa-backend.azurewebsites.net/se/nyheter/2025/mars/gaffa-priset-2025-och-vinnarna-ar/|title=GAFFA-PRISET 2025: Och vinnarna är... GAFFA.se|date=March 26, 2025|access-date=May 27, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | iHeartRadio Music Awards | Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/2025/03/17/iheartradio-music-awards-2025-winners-full-list/|title=iHeartRadio Music Awards 2025 Winners: Full List|publisher=[[iHeart Radio]]|date=March 17, 2025|access-date=March 17, 2025}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" | American Music Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Võitis |<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oganesyan |eesnimi=Natalie |kuupäev=26. mai 2025 |pealkiri=Billie Eilish Dominates American Music Awards With Success In All Nominated Categories – See The Full Winners List |väljaanne=Deadline |url=https://deadline.com/2025/05/american-music-awards-2025-winners-list-1236411280/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- | Favorite Pop Album |<ref name=":2" /> |} == Äriline tulemuslikkus == === Voogesitus === Ilmumispäeval kogus „Hit Me Hard and Soft” ülemaailmselt Spotifys 72,7 miljonit kuulamist, saades Eilishi suurimaks voogedastusdebüüdiks sellel platvormil. Album kogus esimesel ilmumisnädalal üle maailma ka enam kui 500 miljonit kuulamist, tähistades tema senist edukaimat voogedastusnädalat.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=27. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Hit Me Hard And Soft’ Debuts With 500M Streams |väljaanne=Variety |url=https://au.variety.com/2024/music/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-debut-500m-streams-14249/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist tõusis album [[Apple Music|Apple Musicus]] kõikide žanrite albumiedetabelis esikohale 138 riigis. Lisaks nimetati Billie Eilish 2024. aasta artistiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|title=Billie Eilish is Apple Music's Artist of the Year for 2024|website=apple.com|date=November 21, 2024|access-date=June 6, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229135640/https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|archive-date=December 29, 2024}}</ref> Vähem kui kahe kuuga sai album üle 2 miljardi kuulamise, mis tegi sellest tema kiireima projekti, mis selle piiri ületas.<ref>{{Cite web|last=Sepe|first=Alexandra|url=https://glittermagazine.co/2024/07/17/billie-eilishs-new-album-surpasses-2-billion-streams-on-spotify/|title=Glitter Magazine {{!}} Billie Eilish's New Album Surpasses 2 Billion Streams on Spotify|website=glittermagazine.co|date=2024-07-17|access-date=2024-07-26|language=en-US}}</ref> Album oli 2024. aastal ülemaailmselt Spotifys kuulamiste arvult teisel kohal, jäädes alla [[Taylor Swift|Taylor Swifti]] albumile "[[The Tortured Poets Department]]".<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|title=Spotify most streamed artists of 2024|website=newsroom.spotify.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204131742/https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|archive-date=December 4, 2024}}</ref> [[Deezer|Deezeris]] oli „Hit Me Hard and Soft” aasta enim kuulatud album kogu maailmas.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom-deezer.com/2024/11/my-deezer-year-2024-en/|title=My Deezer Year 2024: The biggest sounds of the year and a personal review of your own taste in music|website=newsroom-deezer.com|date=November 19, 2024|access-date=April 14, 2025}}</ref> 2025. aastal oli „Hit Me Hard and Soft” Spotifys kuulamiste arvult kolmas album, olles ühtlasi Billie Eilishi esimene album, mis püsis kaks aastat järjest esikomikus.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title=The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025|website=newsroom.spotify.com|date=December 3, 2025|access-date=December 3, 2025}}</ref> „Birds of a Feather” oli 2024. aasta enim voogedastatud laul ja 2025. aasta teine enim kuulatud lugu.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title="2025 WRAPPED The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025."|date=December 3, 2025|access-date=December 19, 2025}}</ref> Samuti püstitas see rekordi kiireima lauluna, mis jõudis Spotifys nii 2 kui ka 3 miljardi kuulamiseni (hiljem purustas rekordi „[[Die with a Smile]]”).<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/billie-eilish-breaks-spotify-record-as-birds-of-a-feather-surpasses-3-billion-streams/|title="Billie Eilish Breaks Spotify Record as 'Birds of a Feather' Surpasses 3 Billion Streams."|date=September 11, 2025|access-date=December 17, 2025}}</ref> 1. märtsil 2026 ületas album Spotifys 10 miljardi kuulamise piiri, saades platvormi ajaloos kiireimaks naisartisti albumiks, mis selle saavutuseni jõudis. See tähistas Eilishi kolmandat projekti, mis selle läve ületas, pärast albumit [[When We All Fall Asleep, Where Do We Go?|„When We All Fall Asleep, Where Do We Go?”]] ja EP-d „Don't Smile at Me”.<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-10-billion-spotify-record/|title=Billie Eilish's 'Hit Me Hard and Soft' Breaks Spotify Record|date=March 2, 2026|access-date=March 3, 2026}}</ref> == Lugude nimekiri == {{Lugude nimekiri | headline = ''Hit Me Hard and Soft'' lugude nimekiri | all_writing = [[Billie Eilish]] ja [[Finneas O'Connell]] | title1 = [[Skinny]] | length1 = 3:39 | title2 = [[Lunch (song)|Lunch]] | length2 = 3:00 | title3 = [[Chihiro (song)|Chihiro]] | length3 = 5:03 | title4 = [[Birds of a Feather (Billie Eilish song)|Birds of a Feather]] | length4 = 3:30 | title5 = [[Wildflower (Billie Eilish song)|Wildflower]] | length5 = 4:21 | title6 = [[The Greatest (Billie Eilish song)|The Greatest]] | length6 = 4:53 | title7 = [[L'Amour de Ma Vie]] | length7 = 5:33 | title8 = [[The Diner]] | length8 = 3:06 | title9 = [[Bittersuite]] | length9 = 4:58 | title10 = [[Blue (Billie Eilish song)|Blue]] | length10 = 5:43 | total_length = 43:45 }} == Viited == [[Kategooria:2024. aasta albumid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:CS1 allikad rootsi keeles (sv)]] [[Kategooria:CS1 allikad poola keeles (pl)]] [[Kategooria:CS1 allikad hollandi keeles (nl)]] [[Kategooria:CS1 allikad itaalia keeles (it)]] [[Kategooria:CS1 allikad islandi keeles (is)]] [[Kategooria:CS1 allikad portugali keeles (pt)]] [[Kategooria:CS1 allikad prantsuse keeles (fr)]] [[Kategooria:CS1 allikad saksa keeles (de)]] 5bziv99sbld53e6n8tthvq532hrth5u 7157632 7157630 2026-05-20T09:56:59Z Cassiopeia34N 224461 /* Tunnustused */ 7157632 wikitext text/x-wiki {{Albumi info | nimi = Hit Me Hard and Soft | liigitus = stuudio | esitaja omastav = [[Billie Eilish]]i | kaas = Hit Me Hard and Soft album logo.png | pildi kirjeldus = "Hit Me Hard and Soft" logo | väljaantud = {{algusaeg|2024|5|17}} | lindistatud = Oktoober 2022 – veebruar 2024,<ref name="Eilish">{{cite magazine |last=Avila |first=Daniela |title=Billie Eilish reveals her upcoming third album is 'mastered' |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |date=February 21, 2024 |access-date=April 4, 2024 |magazine=[[People (magazine)|People]] |publisher=[[Dotdash Meredith]] |archive-date=March 15, 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240315093735/https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |url-status=live }}</ref> [[Finneas O'Connell]]i kodustuudio, [[Los Angeles]], [[California]] | stiil = [[Alternative pop]], [[lo-fi]] | pikkus = 43:45 | plaadifirma = [[Darkroom]], [[Interscope]] | produtsent = Finneas O'Connell | eelmine album = [[Guitar Songs]] <br/>(2022) | see album = '''Hit Me Hard and Soft''' <br/>(2024) | järgmine album = [[Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live)]]<br/>(2026) }} '''"Hit Me Hard and Soft"''' on [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] [[laulja]] ja [[laulukirjutaja]] [[Billie Eilish|Billie Eilishi]] kolmas [[stuudioalbum]], mis ilmus 17. mail 2024. aastal Darkroomi ja [[Interscope Records|Interscope Recordsi]] alt. Ta kirjutas albumi koos oma venna ja sagedase koostööpartneri [[Finneas O'Connell|Finneas O'Connelliga]], kes on ka albumi [[Muusikaprodutsent|produtsent]]. Stiililiselt on seda nimetatud alternatiivpopi<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Seip |eesnimi=Nick |kuupäev=17. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard and Soft Review: Pop’s Anti-Princess Gets Playful and Profound |väljaanne=Slant Magazine |url=https://www.slantmagazine.com/music/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> ja [[Lo-fi muusika|''lo-fi'']] albumiks.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Thorpe-Tracey |eesnimi=CJ |kuupäev=18. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Hit Me Hard And Soft |väljaanne=The Quietus |url=https://thequietus.com/quietus-reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-album-review/ |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist pälvis "Hit Me Hard and Soft" [[Kriitik|kriitikutelt]] universaalse tunnustuse, kiites [[Muusikaproduktsioon|produtseerimist]], laulukirjutamist ja vokaalesitusi. See jõudis edetabelite tippu enam kui 20 riigis, sealhulgas [[Austraalia|Austraalias]], [[Kanada|Kanadas]], [[Saksamaa|Saksamaal]], [[Iirimaa|Iirimaal]], [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] ja [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]]. Ameerika Ühendriikides debüteeris "Hit Me Hard and Soft" [[Billboard 200|''Billboard'' 200]] edetabelis teisel kohal ja albumi kõik 10 lugu jõudsid [[Billboard Hot 100|''Billboard'' Hot 100]] edetabelis 40 parema hulka. Lugu "Birds of a Feather" saavutas ''Billboard'' Hot 100 edetabelis teise koha ning sai 10 parema hulka mitmes teises edetabelis. Albumi toetuseks alustas Eilish oma seitsmendat kontsertturneed "Hit Me Hard and Soft: The Tour", mis kestis 2024. aasta septembrist kuni 2025. aasta novembrini. Turnee [[Manchester|Manchesteri]] kontserditel filmiti kontsertfilm "Billie Eilish – Hit Me Hard and Soft: The Tour (Live in 3D)''"'', mille esilinastus [[Kino|kinodes]] on 8. mail 2026. [[Grammy|67. Grammy auhinnagalal]] said album ja selle lood kokku seitse nominatsiooni, sealhulgas aasta albumi, parima popvokaalalbumi, aasta laulu ja aasta salvestise kategooriates . Järgmisel tseremoonial, 68. Grammy auhinnagalal, võitis [[singel]] "Wildflower" aasta laulu auhinna, mis tegi Eilishist ja Finneasest selles kategoorias enim võite kogunud artistid. Nad jagasid ka [[Adele|Adele'i]], [[Bruno Mars|Bruno Marsi]] ja [[Paul Simon|Paul Simoniga]] enim võite üldkategoorias, igaüks seitsme võiduga. Laul nomineeriti ka aasta salvestise kategoorias. == Taust ja salvestus == Billie Eilish kaaskirjutas ja salvestas oma teise stuudioalbumi "Happier Than Ever" oma venna Finneasega kodustuudios, mis asus tema [[Los Angeles|Los Angelese]] kodu keldris.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Collins |eesnimi=Hattie |kuupäev=12. mai 2021 |pealkiri=Everything You Need to Know About Billie Eilish’s New Album |väljaanne=Vogue |url=https://www.vogue.com/article/everything-you-need-to-know-billie-eilish-new-album-happier-than-ever |vaadatud=5. mail 2026}}</ref> Salvestamine toimus igal nädalal 2020. aasta aprillist kuni 2021. aasta veebruarini ning albumi lugude nimekiri pandi selle loomise käigus paika.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Spanos |eesnimi=Brittany |kuupäev=17. juuni 2021 |pealkiri=Billie Eilish and the Pursuit of Happiness |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-tour-1183156/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=27. aprill 2021 |pealkiri=Billie Eilish to Drop New Album, ‘Happier Than Ever,’ on July 30 |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2021/music/news/billie-eilish-new-album-happier-than-ever-1234961283/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 30. juulil 2021 ilmunud "Happier Than Ever"<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=21. mai 2021 |pealkiri=Billie Eilish announces ‘Happier Than Ever’ 2022 world tour dates |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-announces-happier-than-ever-2022-world-tour-dates-2946067 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> pälvis kriitikute tunnustuse ja kommertsliku edu, jõudes [[Billboard 200|''Billboard'' 200 edetabeli]] tippu<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Caulfield |eesnimi=Keith |kuupäev=22. august 2021 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Happier Than Ever’ Tops Billboard 200 Chart for Third Week |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/pro/billie-eilish-happier-than-ever-tops-billboard-200-albums-chart-third-week/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> ja saades kaks nominatsiooni 64. iga-aastasel Grammy auhindade jagamisel.<ref>{{Cite news|last=Cohn|first=Gabe|url=https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|title=Grammy Awards 2022: The Full List of Nominees|work=[[The New York Times]]|date=November 23, 2021|access-date=November 23, 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20211123165418/https://www.nytimes.com/2021/11/23/arts/music/grammys-nominee-list.html|archive-date=November 23, 2021}}</ref> Eilish andis üllatuslikult välja oma teise[[Extended play|EP]] "Guitar Songs" 2022. aasta juulis. Järgmisel aastal andis ta välja loo "What Was I Made For?" fantaasiakomöödiafilmi "[[Barbie (film)|Barbie]]" (2023) heliribale. Ta sai inspiratsiooni laulu kirjutamiseks pärast seda, kui nägi filmi tootmise ajal lõpetamata stseene.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kreps |eesnimi=Daniel |kuupäev=13. juuli 2023 |pealkiri=Billie Eilish Shares Self-Directed Video for ‘Barbie’ Ballad ‘What Was I Made For?’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-video-barbie-song-what-was-i-made-for-1234787731/ |vaadatud=18. mai 2026}}</ref> Laul võitis [[Parima filmilaulu Oscar|Oscari parima filmilaulu kategoorias]] ning [[Grammy|Grammy auhinnad]] aasta laulu ja parima visuaalmeediale kirjutatud laulu kategooriates.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Grein |eesnimi=Paul |kuupäev=10. märts 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Barbie’ Ballad Becomes 10th Song to Win Both Oscar & Top Songwriting Grammy: Full List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/lists/best-song-oscar-song-of-the-year-grammy-winners/moon-river/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2021. aasta detsembris hakkas Eilish koos O'Connelliga oma kolmanda stuudioalbumi ideid formuleerima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Robinson |eesnimi=Ellie |kuupäev=10. detsember 2021 |pealkiri=Billie Eilish has already started writing her third album with brother Finneas |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-has-already-started-writing-her-third-album-with-brother-finneas-3115539 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> [[Apple Music|Apple Musicu]] intervjuus Zane Lowe'iga mainis ta, et loodab albumi kirjutamist alustada 2023. aastal.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=DeSantis |eesnimi=Rachel |kuupäev=21. juuli 2022 |pealkiri=Billie Eilish Shares Two-Track Release 'Guitar Songs' : 'A Little Surprise' |väljaanne=People |url=https://people.com/music/billie-eilish-shares-two-track-release-guitar-songs/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 2023. aasta detsembris ütles Eilish saates "The Tonight Show Starring Jimmy Fallon", et album on "peaaegu valmis".<ref>{{Cite web|last=Martin|first=Annie|url=https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|title=Billie Eilish says new album is 'almost done'|publisher=[[News World Communications]]|website=[[United Press International]]|date=December 15, 2023|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20231215135051/https://www.upi.com/Entertainment_News/Music/2023/12/15/Billie-Eilish-new-album-Barbie-Tonight-Show-Jimmy-Fallon/4091702645746/|archive-date=December 15, 2023}}</ref> Kolm kuud hiljem kinnitas ta, et see on [[Masterdamine|masterdatud]].<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Avila |eesnimi=Daniela |kuupäev=21. veebruar 2024 |pealkiri=Billie Eilish Reveals Her Upcoming Third Album Is 'Mastered' |väljaanne=People |url=https://people.com/billie-eilish-says-her-new-album-is-mastered-8598329 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Albumi kaanepilt, mille pildistas veealune fotograaf William Drumm,<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Drumm |eesnimi=William |kuupäev=23. mai 2024 |pealkiri=It’s been surreal seeing the images I created with @billieeilish literally everywhere the last week. Billie was such a trooper during this shoot and her vision was perfect, just glad I was able to help share it with the world. |url=https://www.instagram.com/p/C7SjuCxA7Sz/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Instagram}}</ref> kujutab Eilishit kukkumas läbi ukseraami tumesinisesse vette. Eilish kirjeldas fotosessiooni, mille tegemine võttis aega kuus tundi ja mille käigus ta oli korduvalt kaheks minutiks vee all, õlgadele kinnitatud raskusega, ilma ujumisprillide ja ninaklambriteta,<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> kui ühte oma elu valusamat kogemust.<ref>{{Cite web|last=KIIS-FM|url=https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|title=Billie Eilish Talks 'Hit Me Hard And Soft', Creating Her Album Cover, 'Lunch' & MORE!|date=May 24, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525084626/https://www.youtube.com/watch?v=xNQMaFzGXM8|archive-date=May 25, 2024}}</ref><ref name=":0" /> == Reklaam ja avaldamine == [[Fail:BillieEilishO2140725-23_-_54666638953_(cropped).jpg|vasakul|pisi|Eilish esinemas Hit Me Hard and Soft: The Tour turneel 2025. aasta juulis]] 2024. aasta aprilli alguses teatasid mitmed uudised, et mitmetes [[Austraalia]], [[Suurbritannia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] linnades ilmusid albumi laulusõnu sisaldavad reklaamtahvlid.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish appears to tease new album on billboards around the world |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-appears-to-tease-new-album-on-billboards-around-the-world-3612309 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Kuigi need ei maininud artisti nime, oli tema signatuur "blohsh" äratuntav.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Aswad |eesnimi=Jem |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Billboards Pop Up, Apparently Teasing New Album |väljaanne=Variety |url=https://variety.com/2024/music/news/billie-eilish-billboards-new-album-1235957723/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Reklaamtahvlitel olid [[wiktionary:cryptic|krüptilised]] laulusõnad, sealhulgas "She's the headlights, I'm the deer" ja "Did I cross the line?".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Steffanee |kuupäev=2. aprill 2024 |pealkiri=Everything We Know About Billie Eilish's New Album ‘Hit Me Hard And Soft’ |väljaanne=Nylon |url=https://www.nylon.com/entertainment/billie-eilishs-new-album-title-release-date-tracklist |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Hiljem muutis Eilish oma profiilipildi "siniseks ringiks" ja jagas pilti pealkirjaga "Do you know how to bend?".<ref>{{Cite web|last=Kelly|first=Dylan|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|title=Billie Eilish is teasing her next album on her Instagram "close friends" story|publisher=Hypebeast|date=April 4, 2024|access-date=April 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240404173150/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-fans-instagram-close-followers-story-reactions/|archive-date=April 4, 2024}}</ref> 29. aprillil 2024 teatas Eilish oma seitsmendast kontsertturneest "Hit Me Hard and Soft: The Tour". Turnee [[Põhja-Ameerika]] osa algas 29. septembril 2024 Videotron Centre'is [[Québec (linn)|Québecis]] Kanadas.<ref>{{Cite web|last=Harrison|first=Scoop|url=https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|title=Billie Eilish Announces "Hit Me Hard and Soft: The Tour"|website=Consequence|date=April 29, 2024|access-date=April 29, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240429135716/https://consequence.net/2024/04/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-2024-2025/|archive-date=April 29, 2024}}</ref> Turnee 2025. aasta osa, mis hõlmas [[Euroopa|Euroopat]] ja [[Okeaania|Okeaaniat]], algas 18. veebruaril Brisbane Entertainment Centre'is.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=HIT ME HARD AND SOFT: THE TOUR Dates |väljaanne=Genius |url=https://genius.com/Billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-the-tour-dates-annotated |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish andis 13. aprillil 2024 [[Coachella festival|Coachellas]] toimunud üllatus-DJ-esinemisel eelvaate lugudele "Lunch", "L'Amour de Ma Vie" ja "Chihiro".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Geraghty |eesnimi=Hollie |kuupäev=15. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish previews new song ‘Lunch’ during secret Coachella DJ set |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/billie-eilish-previews-new-song-lunch-during-secret-coachella-dj-set-3617881 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> 24. aprillil avaldatud intervjuus ütles ta ajakirjale [[Rolling Stone]], et ta ei avalda enne albumi ilmumist [[Singel|singleid]]. Ta selgitas, et talle ei meeldi avaldada singleid enne albumi ilmumist, sest talle "tõesti ei meeldi, kui asjad on kontekstist väljas" ja võrdles "Hit Me Hard and Softi" "perekonnaga", lisades, et ta "ei taha ühte väikest last üksi keset tuba".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Martoccio |eesnimi=Angie |kuupäev=24. aprill 2024 |pealkiri=Billie Eilish Would Like to Reintroduce Herself |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-features/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-mental-health-fame-1235003585/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Mais avaldati "[[Fortnite|Fortnite'i]]" [[Treiler|treileris]] eelvaade loost "Chihiro", mis paljastas Eilishi teise mängusisese riietuse. Laul tehti kättesaadavaks ka "Jam Trackina", mida saab kasutada Fortnite'i festivali režiimis koos lugudega "Lunch" ja "The Diner".<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Tassi |eesnimi=Paul |kuupäev=10. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish Teases New Song, CHIHIRO, In ‘Fortnite,’ Ahead Of Album Release Date |väljaanne=Forbes |url=https://www.forbes.com/sites/paultassi/2024/05/10/billie-eilish-debuts-new-song-chihiro-in-fortnite-ahead-of-album-release-date/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref><ref>{{Cite web|last=Gutierrez|first=Luis Joshua|url=https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|title=Fortnite Festival Just Did Something It's Never Done Before|website=GameSpot|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517222042/https://www.gamespot.com/articles/fortnite-festival-just-did-something-its-never-done-before/1100-6523556/|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Lisaks kasutati loo "Birds of a Feather" katkendit [[Netflix|Netflixi]] sarja "Heartstopper" kolmanda hooaja reklaamklipis.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Legaspi |eesnimi=Althea |kuupäev=13. mai 2024 |pealkiri=‘Heartstopper’ Trailer Teases Season Three and Billie Eilish’s ‘Birds of a Feather’ |väljaanne=Rolling Stone |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/heartstopper-trailer-season-three-billie-eilish-birds-of-a-feather-1235019493/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Eilish korraldas fännidele kuulamispeod 15. mail [[Brooklyn|Brooklynis]] [[Barclays Center|Barclays Centeris]] ja 16. mail [[Inglewood|Inglewoodis]] Kia Forumis, mõlemal juhul esitledes kogu albumit.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Jones |eesnimi=Damian |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Watch Billie Eilish preview ‘Hit Me Hard And Soft’ at huge New York listening party |väljaanne=NME |url=https://www.nme.com/news/music/watch-billie-eilish-preview-hit-me-hard-and-soft-at-huge-new-york-listening-party-3756835 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Singlid ja muusikavideod === "Lunch" ilmus esiksinglina parallelselt albumi väljandmisega ning sellele loole avaldati ka muusikavideo, mille lavastas Eilish ise.<ref>{{Cite web|last=Partridge|first=Ken|url=https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|title=Billie Eilish Celebrates Same-Sex Attraction On New Song "LUNCH"|publisher=[[Genius (company)|Genius]]|date=May 17, 2024|access-date=May 17, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517141228/https://genius.com/a/billie-eilish-celebrates-same-sex-attraction-on-new-song-lunch|archive-date=May 17, 2024}}</ref> Laul debüteeris ja jõudis USA edetabelis Billboard Hot 100 viiendale kohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Samuti saavutas see rahvusvahelist edu, jõudes esiviisikusse Ühendkuningriigis,<ref>{{Cite web|url=https://www.officialcharts.com/charts/singles-chart/20240524/7501/|title=Official Singles Chart Top 100 on 24/5/2024|website=Official Charts|date=2024-05-29|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> [[Saksamaa|Saksamaal]],<ref>{{Cite web|url=https://www.offiziellecharts.de/charts/titel-details-2451974|title=Offizielle Deutsche Charts|website=www.offiziellecharts.de|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Austraalia|Austraalias]],<ref>{{Cite web|url=https://australian-charts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=australian-charts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]]<ref>{{Cite web|url=https://aotearoamusiccharts.co.nz/archive/singles/2024-05-24|title=Explore our 50 year history|website=aotearoamusiccharts.co.nz|access-date=2025-03-15|language=en}}</ref> ja mitmes Euroopa riigis.<ref>{{Cite web|url=https://sverigetopplistan.se/chart/41/?dspy=2024&dspp=22|title=Chart – Sverigetopplistan|access-date=2025-03-15|language=sv-SE}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://dutchcharts.nl/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=dutchcharts.nl|access-date=2025-03-15}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://portuguesecharts.com/showitem.asp?interpret=Billie+Eilish&titel=Lunch&cat=s|title=Billie Eilish - Lunch|website=portuguesecharts.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "L'Amour de Ma Vie" pikendatud versioon alapealkirjaga "Over Now" ilmus reklaamsinglina 22. mail 2024.<ref>{{Cite web|last=Rossignol|first=Derrick|url=https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|title=Billie Eilish Shares A New 'Extended Edit' Of 'L'Amour De Ma Vie'|website=[[Uproxx]]|date=May 22, 2024|access-date=May 25, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240525030456/https://uproxx.com/pop/billie-eilish-lamour-de-ma-vie-extended-edit/|archive-date=May 25, 2024}}</ref> Eilishi enda lavastatud muusikavideo loole "Chihiro" ilmus 6. juunil 2024.<ref>{{Cite web|last=Jones|first=Abby|url=https://www.stereogum.com/2266770/billie-eilish-channels-studio-ghibli-in-self-directed-chihiro-video/music/|title=Billie Eilish Shares Self-Directed "Chihiro" Video|website=[[Stereogum]]|date=June 6, 2024|access-date=July 4, 2024}}</ref> Laul debüteeris ''Billboard'' Hot 100 edetabelis 12. kohal ja püsis tänu voogedastusele edetabelis 20 nädalat, hoolimata sellest, et singlit ametlikult ei avaldatud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> "Birds of a Feather" saadeti 2. juulil 2024 albumi teise ametliku singlina USA kommertspopraadiotesse.<ref>{{Cite web|url=https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|title=Chart Roundup: "Espresso" Leads At Pop/CHR|publisher=US Radio Updater|date=July 2, 2024|access-date=July 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240812012049/https://mcusercontent.com/cb3ab121510fa0c4bdebdd057/files/a25438cf-d4f0-f2d1-4c89-b5de964feb25/US_Radio_Updater_July_2_2024.pdf|archive-date=August 12, 2024}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2. juuli 2024 |pealkiri=YOUR RADIO ADD RECAPS |url=https://web.archive.org/web/20240926002102/https://m.hitsdailydouble.com/pop_mart%26id%3D341795%26title%3DYOUR-RADIO-ADD-RECAPS |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Hits Daily Double}}</ref> Loole avaldati 27. septembril 2024 ka muusikavideo, mille lavastas Aidan Zamiri.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Mier |eesnimi=Tomás |kuupäev=27. september 2024 |pealkiri=Billie Eilish Relinquishes Control in ‘Birds of a Feather’ Video |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-news/billie-eilish-drops-birds-of-a-feather-video-1235114370/ |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> Lugu osutus juba alguses fännide lemmikuks, debüteerides Billboard Hot 100 edetabelis 13. kohal ning tõustes järgnevatel nädalatel esikümnesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of May 25, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-05-25/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Billboard Hot 100 – Week of June 22, 2024 |url=https://www.billboard.com/charts/hot-100/2024-06-22/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Hiljem kujunes sellest ülemaailmne hitt, mis jõudis edetabelis teisele kohale ja Global 200 edetabelis esikohale.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Billie Eilish {{!}} Biography, Music & News |url=https://www.billboard.com/artist/billie-eilish/chart-history/hsi/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> Lisaks sai sellest 2024. aastal Spotify aasta enim voogedastatud lugu, edestades Sabrina Carpenteri laulu "Espresso".<ref>{{Cite web|last=Horowitz|first=Steven J.|url=https://variety.com/2025/music/news/billie-eilish-birds-of-a-feather-spotify-most-streamed-song-2024-1236263521/|title=Billie Eilish's 'Birds of a Feather' Slips Past Sabrina Carpenter's 'Espresso' as Most-Streamed Spotify Song in 2024|website=Variety|date=2025-01-02|access-date=2025-03-15|language=en-US}}</ref> 2025. aastal nomineeriti lugu 67. Grammy auhindadel kategooriates Aasta laul, Aaasta salvestis ja Parim popsooloesitus.<ref>{{Cite web|url=https://www.grammy.com/artists/billie-eilish/251741|title=Billie Eilish {{!}} Artist {{!}} GRAMMY.com|website=grammy.com|access-date=2025-03-15}}</ref> "Wildflower" jõudis albumi neljanda singlina 4. märtsil 2025. aastal USA kaasaegsete hittraadioteni.<ref>{{Cite web|url=https://www.hitsdailydouble.com/news/radio/pop-radio-recaps-2025-03-05|title=YOUR RADIO ADD RECAPS|website=www.hitsdailydouble.com|access-date=2026-02-08|language=en}}</ref> == Kriitikute vastuvõtt == „Hit Me Hard and Soft“ pälvis laialdast kriitikute tunnustust.<ref>{{Cite web|last=Bushby|first=Helen|url=https://www.bbc.com/news/articles/c8vzd111r3lo|title=Billie Eilish: Rave reviews for 'brilliant' Hit Me Hard and Soft|publisher=[[BBC]]|date=May 17, 2024|access-date=May 21, 2024}}</ref> Metacriticus, mis määrab professionaalsete väljaannete hinnangutele normaliseeritud hinde 100-st, sai „Hit Me Hard and Soft“ 22 arvustuse põhjal [[Kaalutud keskmine|kaalutud keskmise hindeks]] 89, mis näitab „universaalset tunnustust“.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hit Me Hard and Soft by Billie Eilish |url=https://www.metacritic.com/music/hit-me-hard-and-soft/billie-eilish |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Metacritic}}</ref> Viie tärni arvustuses kiitis Helen Brown, ajalehest [[The Independent]], kuidas album „sosistab läbi imelise muusikalabürindi, et pakkuda suuri emotsionaalseid lööke“.<ref name="Brown">{{Cite news|last=Brown|first=Helen|url=https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|title=Billie Eilish review, ''Hit Me Hard and Soft'': Softly whispers its way to big emotional wallops|work=[[The Independent]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121645/https://www.independent.co.uk/arts-entertainment/music/reviews/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-b2546074.html|archive-date=May 16, 2024}}</ref> Neil McCormick, ajalehest [[The Daily Telegraph]], nõustus eelnevaga oma viie tärni hinnanguga, leides, et „südantlõhestav meistriteos“ on „rikas, kummaline, nutikas, kurb ja piisavalt tark“, et võrrelda seda [[Joni Mitchell|Joni Mitchelli]] filmiga „Blue“ (1971).<ref name="McCormick">{{Cite news|last=McCormick|first=Neil|url=https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|title=Billie Eilish, ''Hit Me Hard and Soft'': explicit, sapphic and her best work yet|work=[[The Daily Telegraph]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240516121501/https://www.telegraph.co.uk/music/what-to-listen-to/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review/|archive-date=May 16, 2024|issn=0307-1235|author-link=Neil McCormick}}</ref> [[The Guardian|The Guardianile]] kirjutades kiitis Alexis Petridis albumi „Hit Me Hard and Soft“ "kauneid“ meloodiaid ja „iseloomulikke“ lüürilisi puudutusi, kuid mõtles, kas mõned selle elemendid võivad olla „liiga läbipaistmatud“ nende endi huvides.<ref name="Petrdis">{{Cite news|last=Petridis|first=Alexis|url=https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|title=Billie Eilish: ''Hit Me Hard and Soft'' review – still the great outlier of American pop|work=[[The Guardian]]|date=May 16, 2024|access-date=May 16, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20240517021151/https://www.theguardian.com/music/article/2024/may/16/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review|archive-date=May 17, 2024|issn=0261-3077|author-link=Alexis Petridis}}</ref> NME ajakirjanik Thomas Smith leidis, et kuigi Eilish kirjutas albumi iseendale, lõi ta teose, mis mõjub kuulajatele tugevamalt kui miski, mida ta varem on teinud.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Smith |eesnimi=Thomas |kuupäev=16. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish – ‘Hit Me Hard and Soft’ review: bold, brilliant and somewhat brighter |väljaanne=[[NME]] |url=https://www.nme.com/reviews/album/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-review-tracklist-lyrics-3756826 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> === Aastalõpu edetabelid === "Hit Me Hard and Soft" jõudis mitme väljaande 2024. aasta parimate albumite edetabelitesse. {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+„Hit Me Hard and Softi” kohad aastalõpu edetabelites ! scope="col" | Väljaanne/kriitik ! class="unsortable" scope="col" | Loend ! data-sort-type="number" scope="col" | Koht ! class="unsortable" scope="col" | Viide |- ! scope="row" | [[BBC]] | Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/c33d66n7p8ko|title=Best albums of 2024: Charli XCX, Beyonce, The Cure and more|website=[[BBC News]]|date=December 21, 2024|access-date=December 22, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Billboard]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Netiviide |kuupäev=4. detsember 2024 |pealkiri=Staff List: The 50 Best Albums of 2024 |url=https://www.billboard.com/lists/best-albums-2024/ |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Billboard}}</ref> |- ! scope="row" | [[Business Insider]] | The Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref name="BIYEL">{{Cite web|last=Alghrim|first=Callie|url=https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|title=The Best Albums of 2024|website=[[Business Insider]]|date=December 6, 2024|access-date=December 6, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241211230147/https://www.businessinsider.com/best-albums-2024|archive-date=2024-12-11}}</ref> |- ! scope="row" | [[Complex]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.complex.com/music/a/dimassanfiorenzo/best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Complex Networks]]|date=December 9, 2024|access-date=December 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Entertainment Weekly]] | The 10 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 |<ref>{{Netiviide |kuupäev=11. detsember 2024 |pealkiri=The 10 best albums of 2024 |url=https://ew.com/the-best-albums-of-2024-8676285 |vaadatud=18. mail 2026 |väljaanne=Entertainment Weekly}}</ref> |- ! scope="row" | [[Hot Press]] | 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.hotpress.com/music/50-best-albums-of-2024-23063902|title=50 Best Albums of 2024|website=[[Hot Press]]|date=December 20, 2024|access-date=December 20, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[People]] | Top 10 Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 6 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|last=People|url=https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|title=PEOPLE Picks the Top 10 Albums of 2024, from Beyoncé and Taylor Swift to Billie Eilish|website=www.people.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241205023610/https://people.com/people-picks-top-10-best-albums-2024-8754835|archive-date=December 5, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[Rolling Stone]] | The 100 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 5 | style="text-align: center;" | <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2. detsember 2024 |pealkiri=The 100 Best Albums of 2024 |väljaanne=[[Rolling Stone]] |url=https://www.rollingstone.com/music/music-lists/best-albums-2024-1235031987 |vaadatud=18. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Slant Magazine | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[Slant Magazine]]|date=December 12, 2024|access-date=December 12, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213020714/https://www.slantmagazine.com/music/the-50-best-albums-of-2024/|archive-date=December 13, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Boston Globe | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.bostonglobe.com/2024/12/17/arts/best-albums-of-the-year/|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Boston Globe]]|date=December 17, 2024|access-date=December 18, 2024|url-access=subscription}}</ref> |- ! scope="row" | [[The Guardian]] | The 50 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 3 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.theguardian.com/music/2024/dec/09/the-50-best-albums-of-2024|title=The 50 Best Albums of 2024|website=[[The Guardian]]|date=December 18, 2024|access-date=December 18, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Hollywood Reporter | The 10 Best Albums of 2024 | 2 | style="text-align:center" | <ref>{{Cite web|last=Fekadu|first=Mesfin|url=https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|title=The 10 Best Albums of 2024|website=The Hollywood Reporter|date=2024-12-17|access-date=2024-12-18|language=en-US|archive-url=https://web.archive.org/web/20241217161203/https://www.hollywoodreporter.com/lifestyle/arts/best-albums-of-2024-ranked-1236087681/|archive-date=December 17, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | The Inquirer | The 15 Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 7 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite news|last=DeLuca|first=Dan|url=https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|title=Best pop music albums of 2024, according to our pop music critic|work=[[The Philadelphia Inquirer]]|date=2024-12-15|access-date=2024-12-15|language=en|archive-url=https://web.archive.org/web/20241215115516/https://www.inquirer.com/entertainment/music/best-albums-2024-charli-xcx-beyonce-billie-eilish-sabrina-carpenter-waxahatchee-20241214.html|archive-date=December 15, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | [[The New York Times|New York Times]] | Jon Pareles' Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref>{{Cite web|url=https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|title=The Best Albums of 2024|website=[[The New York Times]]|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204165520/https://www.nytimes.com/2024/12/04/arts/music/best-albums-2024.html|archive-date=December 4, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | Variety | Chris Willman's Best Albums of 2024 | style="text-align: center;" | 4 | style="text-align: center;" | <ref name="VYEL">{{Cite web|last=Aswad|first=Jem|url=https://variety.com/lists/best-albums-2024/|title=The Best Albums of 2024|website=Variety|date=December 13, 2024|access-date=December 13, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241213215722/https://variety.com/lists/best-albums-2024/|archive-date=December 13, 2024|last2=Garcia|first2=Thania|last3=Horowitz|first3=Steven J.|last4=Willman|first4=Chris}}</ref> |} == Tunnustused == 2026. aastal nimetas [[Spotify]] albumi „Hit Me Hard and Soft” voogedastusajastu 30 klassikalise popalbumi hulka. See toimus programmi Spotify Classics raames, mis tõstab esile albumeid ja laule, mille mõju ulatub edetabelitest, trendidest ja hetkemenust kaugemale. Voogedastusteenus lisas: „Voogedastusajastul, mida iseloomustavad juhuesitus ja üksikute lugude valimine, läks Eilish vastuollu normidega, korraldades areenisuurusi kuulamispidusid, et fännid saaksid albumit kogeda nii, nagu see oli ette nähtud. Album rikkus popmuusika väljaandmise reegleid, ilmudes ilma esisinglita ning võimaldades kuulajatel oma lemmiklood loomulikul viisil avastada.”<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2026-02-11/classic-pop-albums-streaming-era/|title=Classic Pop Albums of the streaming era|website=newsroom.spotify.com|date=February 11, 2026|access-date=February 11, 2026}}</ref> {| class="wikitable sortable plainrowheaders" |+Auhinnad ja nominatsioonid albumile "Hit Me Hard and Soft" ! scope="col" | Aasta ! scope="col" | Auhind ! scope="col" | Kategooria ! scope="col" | Tulemus ! class="unsortable" | Viide |- | rowspan="3" style="text-align:center" | 2024. aastal ! scope="row" | Los 40 Music Awards | Best International Album | style="text-align:center;" | Nomineeritud | <ref>{{Cite web|url=https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|title=Estos son todos los nominados a LOS40 Music Awards Santander 2024|trans-title=These are all the nominees for LOS40 Music Awards Santander 2024|publisher=[[Los 40]]|date=October 15, 2014|access-date=October 26, 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20241009072810/https://los40.com/2024/10/08/estos-son-todos-los-nominados-a-los40-music-awards-santander-2024/|archive-date=October 9, 2024}}</ref> |- ! scope="row" | ARIA Music Awards | Best International Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=26. september 2024 |pealkiri=Royel Otis, Dom Dolla Lead Finalists for 2024 ARIA Awards |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/royel-otis-dom-dolla-finalists-2024-aria-awards-1235785128/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | Danish Music Awards | International Album of the Year | style="text-align:center;" |Nomineeritud | <ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Skjødt Nielsen |eesnimi=Lotte |kuupäev=8. november 2024 |pealkiri=DMA 2024: Her er de nominerede i kategorien Årets Nye Danske Navn |keel=taani |väljaanne=GAFFA |url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2024/november/dma-2024-her-er-de-nominerede-i-kategorien-arets-nye-danske-navn/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | rowspan="8" style="text-align:center" | 2025. aastal ! rowspan="2" scope="row" | Grammy Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Atkinson |eesnimi=Katie |kuupäev=2. veebruar 2025 |pealkiri=Here’s the 2025 Grammy Awards Winners List |väljaanne=Billboard |url=https://www.billboard.com/music/awards/grammys-2025-winners-complete-list-1235889365/ |vaadatud=19. mail 2026}}</ref> |- | Best Pop Vocal Album |<ref name=":1" /> |- ! scope="row" | GLAAD Media Awards | Outstanding Music Artist | style="text-align:center" | Nomineeritud |<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=22. jaanuar 2025 |pealkiri=GLAAD ANNOUNCES NOMINEES FOR THE 36th ANNUAL GLAAD MEDIA AWARDS |väljaanne=Glaad |url=https://glaad.org/releases/glaad-announces-nominees-for-the-36th-annual-glaad-media-awards/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- ! scope="row" | GAFFA Awards (Taani) | International Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|title=Her er vinderne af GAFFA-Prisen 2025|trans-title=Here are the winners of the GAFFA Awards 2025|website=[[Gaffa (magazine)|Gaffa]]|date=April 2, 2025|access-date=April 2, 2025|language=da|archive-url=https://web.archive.org/web/20250330191627/https://gaffa.dk/nyheder-fra-gaffa/2025/marts/her-er-vinderne-af-gaffa-prisen-2025/|archive-date=March 30, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | GAFFA Awards (Rootsi) | International Album of the Year | style="text-align:center;" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://gaffa-backend.azurewebsites.net/se/nyheter/2025/mars/gaffa-priset-2025-och-vinnarna-ar/|title=GAFFA-PRISET 2025: Och vinnarna är... GAFFA.se|date=March 26, 2025|access-date=May 27, 2025}}</ref> |- ! scope="row" | iHeartRadio Music Awards | Album of the Year | style="text-align:center" | Võitis |<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/2025/03/17/iheartradio-music-awards-2025-winners-full-list/|title=iHeartRadio Music Awards 2025 Winners: Full List|publisher=[[iHeart Radio]]|date=March 17, 2025|access-date=March 17, 2025}}</ref> |- ! rowspan="2" scope="row" | American Music Awards | Album of the Year | rowspan="2" style="text-align:center" | Võitis |<ref name=":2">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Oganesyan |eesnimi=Natalie |kuupäev=26. mai 2025 |pealkiri=Billie Eilish Dominates American Music Awards With Success In All Nominated Categories – See The Full Winners List |väljaanne=Deadline |url=https://deadline.com/2025/05/american-music-awards-2025-winners-list-1236411280/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> |- | Favorite Pop Album |<ref name=":2" /> |} == Äriline tulemuslikkus == === Voogesitus === Ilmumispäeval kogus „Hit Me Hard and Soft” ülemaailmselt Spotifys 72,7 miljonit kuulamist, saades Eilishi suurimaks voogedastusdebüüdiks sellel platvormil. Album kogus esimesel ilmumisnädalal üle maailma ka enam kui 500 miljonit kuulamist, tähistades tema senist edukaimat voogedastusnädalat.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Brandle |eesnimi=Lars |kuupäev=27. mai 2024 |pealkiri=Billie Eilish’s ‘Hit Me Hard And Soft’ Debuts With 500M Streams |väljaanne=Variety |url=https://au.variety.com/2024/music/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-debut-500m-streams-14249/ |vaadatud=20. mail 2026}}</ref> Pärast ilmumist tõusis album [[Apple Music|Apple Musicus]] kõikide žanrite albumiedetabelis esikohale 138 riigis. Lisaks nimetati Billie Eilish 2024. aasta artistiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|title=Billie Eilish is Apple Music's Artist of the Year for 2024|website=apple.com|date=November 21, 2024|access-date=June 6, 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20241229135640/https://www.apple.com/newsroom/2024/11/billie-eilish-is-apple-musics-artist-of-the-year-for-2024/|archive-date=December 29, 2024}}</ref> Vähem kui kahe kuuga sai album üle 2 miljardi kuulamise, mis tegi sellest tema kiireima projekti, mis selle piiri ületas.<ref>{{Cite web|last=Sepe|first=Alexandra|url=https://glittermagazine.co/2024/07/17/billie-eilishs-new-album-surpasses-2-billion-streams-on-spotify/|title=Glitter Magazine {{!}} Billie Eilish's New Album Surpasses 2 Billion Streams on Spotify|website=glittermagazine.co|date=2024-07-17|access-date=2024-07-26|language=en-US}}</ref> Album oli 2024. aastal ülemaailmselt Spotifys kuulamiste arvult teisel kohal, jäädes alla [[Taylor Swift|Taylor Swifti]] albumile "[[The Tortured Poets Department]]".<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|title=Spotify most streamed artists of 2024|website=newsroom.spotify.com|date=December 4, 2024|access-date=December 4, 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20241204131742/https://newsroom.spotify.com/2024-12-04/top-songs-artists-podcasts-audiobooks-albums-trends-2024/|archive-date=December 4, 2024}}</ref> [[Deezer|Deezeris]] oli „Hit Me Hard and Soft” aasta enim kuulatud album kogu maailmas.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom-deezer.com/2024/11/my-deezer-year-2024-en/|title=My Deezer Year 2024: The biggest sounds of the year and a personal review of your own taste in music|website=newsroom-deezer.com|date=November 19, 2024|access-date=April 14, 2025}}</ref> 2025. aastal oli „Hit Me Hard and Soft” Spotifys kuulamiste arvult kolmas album, olles ühtlasi Billie Eilishi esimene album, mis püsis kaks aastat järjest esikomikus.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title=The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025|website=newsroom.spotify.com|date=December 3, 2025|access-date=December 3, 2025}}</ref> „Birds of a Feather” oli 2024. aasta enim voogedastatud laul ja 2025. aasta teine enim kuulatud lugu.<ref>{{Cite web|url=https://newsroom.spotify.com/2025-12-03/wrapped-top-artists-songs-albums-podcasts-audiobooks/|title="2025 WRAPPED The Top Artists, Songs, Albums, Podcasts, and Audiobooks of 2025."|date=December 3, 2025|access-date=December 19, 2025}}</ref> Samuti püstitas see rekordi kiireima lauluna, mis jõudis Spotifys nii 2 kui ka 3 miljardi kuulamiseni (hiljem purustas rekordi „[[Die with a Smile]]”).<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/billie-eilish-breaks-spotify-record-as-birds-of-a-feather-surpasses-3-billion-streams/|title="Billie Eilish Breaks Spotify Record as 'Birds of a Feather' Surpasses 3 Billion Streams."|date=September 11, 2025|access-date=December 17, 2025}}</ref> 1. märtsil 2026 ületas album Spotifys 10 miljardi kuulamise piiri, saades platvormi ajaloos kiireimaks naisartisti albumiks, mis selle saavutuseni jõudis. See tähistas Eilishi kolmandat projekti, mis selle läve ületas, pärast albumit [[When We All Fall Asleep, Where Do We Go?|„When We All Fall Asleep, Where Do We Go?”]] ja EP-d „Don't Smile at Me”.<ref>{{Cite web|url=https://inmusicblog.com/news/billie-eilish-hit-me-hard-and-soft-10-billion-spotify-record/|title=Billie Eilish's 'Hit Me Hard and Soft' Breaks Spotify Record|date=March 2, 2026|access-date=March 3, 2026}}</ref> == Lugude nimekiri == {{Lugude nimekiri | headline = ''Hit Me Hard and Soft'' lugude nimekiri | all_writing = [[Billie Eilish]] ja [[Finneas O'Connell]] | title1 = [[Skinny]] | length1 = 3:39 | title2 = [[Lunch (song)|Lunch]] | length2 = 3:00 | title3 = [[Chihiro (song)|Chihiro]] | length3 = 5:03 | title4 = [[Birds of a Feather (Billie Eilish song)|Birds of a Feather]] | length4 = 3:30 | title5 = [[Wildflower (Billie Eilish song)|Wildflower]] | length5 = 4:21 | title6 = [[The Greatest (Billie Eilish song)|The Greatest]] | length6 = 4:53 | title7 = [[L'Amour de Ma Vie]] | length7 = 5:33 | title8 = [[The Diner]] | length8 = 3:06 | title9 = [[Bittersuite]] | length9 = 4:58 | title10 = [[Blue (Billie Eilish song)|Blue]] | length10 = 5:43 | total_length = 43:45 }} == Viited == [[Kategooria:2024. aasta albumid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:CS1 allikad rootsi keeles (sv)]] [[Kategooria:CS1 allikad poola keeles (pl)]] [[Kategooria:CS1 allikad hollandi keeles (nl)]] [[Kategooria:CS1 allikad itaalia keeles (it)]] [[Kategooria:CS1 allikad islandi keeles (is)]] [[Kategooria:CS1 allikad portugali keeles (pt)]] [[Kategooria:CS1 allikad prantsuse keeles (fr)]] [[Kategooria:CS1 allikad saksa keeles (de)]] 8n9bvzusimfhw5sakt5qosezumobaeq Umbjärv (Äntu) 0 715387 7157631 2026-05-20T09:56:21Z ~2026-30242-01 229876 Kõike 7157631 wikitext text/x-wiki Igav järve c7vcsno23mxk7ifl17hpbub3b3fmki7 Repsol Honda 0 715388 7157638 2026-05-20T10:16:11Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Honda Racing Corporation#MotoGP]] 7157638 wikitext text/x-wiki #suuna [[Honda Racing Corporation#MotoGP]] 366zay0alcyjps2v8qceqyymtjdnd9b HRC Honda Castrol 0 715389 7157639 2026-05-20T10:16:29Z Kasparkelk 204517 Ümbersuunamine lehele [[Honda Racing Corporation#MotoGP]] 7157639 wikitext text/x-wiki #suuna [[Honda Racing Corporation#MotoGP]] 366zay0alcyjps2v8qceqyymtjdnd9b Locarno lepped 0 715390 7157643 2026-05-20T10:23:04Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Locarno konverents]] 7157643 wikitext text/x-wiki #suuna [[Locarno konverents]] a6ky3dlnnioeznrhjimu5uzn1cmx362 Reinimaa okupeerimine 0 715391 7157652 2026-05-20T10:37:50Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Prantsuse okupatsioonist Saksamaal aastatel 1918–1930|Teisele maailmasõjale järgnenud okupatsiooni|Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal|Napoleoni sõdade aegse Prantsuse võimuperioodi|Reini vasakkallas}} {{Intsident | nimetus = Reinimaa okupeerimine | osa0 = | kujutis = Bundesarchiv Bild 102-08810, Koblenz, Französische Soldaten am Deutsche Eck.jpg | pildilaius = | pildiallkiri = [[Prantsusmaa|Prantsuse]] sõdurid Ehrenbrei...' 7157652 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Prantsuse okupatsioonist Saksamaal aastatel 1918–1930|Teisele maailmasõjale järgnenud okupatsiooni|Prantsuse okupatsioonitsoon Saksamaal|Napoleoni sõdade aegse Prantsuse võimuperioodi|Reini vasakkallas}} {{Intsident | nimetus = Reinimaa okupeerimine | osa0 = | kujutis = Bundesarchiv Bild 102-08810, Koblenz, Französische Soldaten am Deutsche Eck.jpg | pildilaius = | pildiallkiri = [[Prantsusmaa|Prantsuse]] sõdurid [[Ehrenbreitsteini linnus]]es (1929) | asendikaart3 = | kirje3 = | kellaaeg_UTC = | riik = | koht = [[Reinimaa]], [[Weimari Vabariik|Saksamaa]] | koordinaadid = | epitsenter = | kuupaev = | kellaaeg = | kestus = 1. detsember 1918 – 30. juuni 1930 <br/> (11 aastat, 6 kuud ja 29 päeva) | siht = | eesmark = | relv = | vahend = | pohjus = | liik = | osa = | hukkunud = | sünniaeg = | surmaaeg = | surma_põhjus = | hukkunuid = | vigastatuid = | kadunuid = | kurjategija(d)= | kurjategija = | toimepanija = | arreteerituid = | vastutus = | korraldus = | kahtlus = | osaleja = | osalejad = | kaasatud = | traumad = | syydi = | tulemus = | karistus = | jarelmid = | kahju = | varakahju = | motiiv = | syydistus = | asendikaart2 = | kirje = | commons = }} '''Reinimaa okupeerimine''' oli [[okupatsioon]], mille ajal oli [[Weimari Vabariik|Saksamaa]] osa [[Reini jõgi|Reini jõest]] läänes ning osaliselt idas 1. detsembrist 1918 kuni 30. juunini 1930 [[esimese maailmasõja liitlased|esimese maailmasõja liitlasriikide]] kontrolli all. Seda reguleerisid 11. novembri 1918. aasta [[Compiègne'i vaherahu]] ja 28. juuni 1919. aasta [[Versailles' rahu]] ning sellega koos sõlmitud lepingud. Kogu [[Reinimaa]] ning 50 kilomeetrit sellest idas demilitariseeriti ning seda hakkas haldama [[Liitlasvägede Rheinlandi Kõrge Komisjon|erikomisjon]]. Komisjoni juhtis [[Prantsusmaa]] ning sellesse kuulusid ka [[Belgia]], [[Suurbritannia]] ja vaatlejana [[Ameerika Ühendriigid]]. Okupatsiooni eesmärk oli kaitsta Prantsusmaad ja Belgiat võimaliku tulevase Saksa agressiooni eest ning tagada reparatsioonide maksmine. Saksamaa jäi maksegraafikust maha aastal 1922 ning seega [[Ruhrimaa okupeerimine|okupeeriti]] kolmeks aastaks ka [[Ruhrimaa]]. Okupatsiooni alguses tegutsesid Reinimaal osaliselt prantslaste toel separatistlikud rakud, kuid nende plaan rajada iseseisev ning prantsusemeelne Reinimaa oli rahva seas ebapopulaarne ning jäi seetõttu ära. Suhted okupantide ja kohalike vahel olid pingelised, seda eriti Prantsusmaa ja Belgia tsoonides. Nii Prantsuse kui Saksa võimud käivitasid okupatsiooni suhtes ulatuslikud propagandakampaaniad: Prantsusmaa proovis reinimaalasi enda poolele üle võita ning Saksamaa sütitada rahvuslikult meelestatud vastupanu. Saksa infosõja osa olid [[Schwarze Schmach|rassistlikud rünnakud mustade Prantsuse sõdurite vastu]]. 1925. aasta lõpus pandi [[Locarno konverents]]il paika Saksamaa läänepiir ning 1. jaanuaril 1926 viisid liitlased oma väed [[Köln]]ist välja. Liitlased lahkusid [[Koblenz]]ist novembris 1929. Reparatsioonimaksed "lahendati" [[Youngi plaan]]iga 1929. aastal ning okupatsioon lõppes 30. juunil 1930 ehk viis aastat varem kui Verseilles' rahuga kokku lepiti. ==Vaata ka== * [[Flaschenhalsi vabariik]] * [[Rheinlandbastard]] ==Kirjandus== * {{cite book|last=Edmonds|first=J.E.|orig-year=1943|year=1987|title=The Occupation of the Rhineland 1918–29|publisher=[[Office of Public Sector Information|HMSO]]|isbn=978-0-11-290454-0}} * {{cite book|last=Holzheimer |first=Marc |title=The American Occupation of the Rhineland, 1918–1923|date=2019|publisher=Independently Published |isbn=978-1-09-216093-3}} * {{cite book|last=Pawley|first=Margaret|title=The Watch on the Rhine: The Military Occupation of the Rhineland, 1918–1930|publisher=I.B.Tauris|date=2008|isbn=978-1-84511-457-2}} * {{cite book |last1=Godfroid |first1=Anne |title=La guerre après la guerre ? l'occupation belge de la rive gauche du Rhin, 1918–1930 |date=2023 |publisher=Éditions de l'Université de Bruxelles |location=Brussels |isbn=978-2800418452}} [[Kategooria:Okupatsioonid]] [[Kategooria:Weimari vabariik]] [[Kategooria:20. sajand Belgias]] [[Kategooria:Prantsusmaa Kolmas Vabariik]] [[Kategooria:20. sajand Suurbritannias]] [[Kategooria:20. sajand Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:1918]] [[Kategooria:1919]] [[Kategooria:1920. aastad]] [[Kategooria:1930]] atsn36bt54x2bk6090o7m3n4i8333ov Dino Risi 0 715392 7157655 2026-05-20T10:39:52Z Mona 355 Uus lehekülg: '[[Pilt:Dino Risi Cannes.jpg|pisi|Dino Risi 1993. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]] '''Dino Risi''' ([[23. detsember]] [[1916]] [[Milano]] – [[7. juuni]] [[2008]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] filmirežissöör ja stsenarist. Ta kuulus Itaalia sõjajärgse kino kesksete loojate hulka ning oli üks mõjukaimaid ''[[commedia all'italiana]]'' esindajaid. Risi filmid kujutasid sageli Itaalia ühiskonna muutusi, kombelisi vastuolusid ja moraalseid dilemmasid, ühendades huumori...' 7157655 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dino Risi Cannes.jpg|pisi|Dino Risi 1993. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]] '''Dino Risi''' ([[23. detsember]] [[1916]] [[Milano]] – [[7. juuni]] [[2008]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] filmirežissöör ja stsenarist. Ta kuulus Itaalia sõjajärgse kino kesksete loojate hulka ning oli üks mõjukaimaid ''[[commedia all'italiana]]'' esindajaid. Risi filmid kujutasid sageli Itaalia ühiskonna muutusi, kombelisi vastuolusid ja moraalseid dilemmasid, ühendades huumori kriitilise ühiskonnavaatlusega. Dino Risi sündis Milanos. Ta õppis [[Milano ülikool]]is [[arstiteadus]]t ning lõpetas meditsiiniõpingud [[psühhiaatria]] erialal. Huvi kino vastu tekkis tal juba ülikooliajal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus ta arstikarjäärist ja pühendus [[filmikunst]]ile, alustades tööd lühifilmide ja dokumentalistina. Risi mängufilmidebüüt toimus 1950. aastate alguses. Laiema tuntuse saavutas ta 1950ndate lõpus ja 1960ndatel aastatel, mil kujunes välja ''commedia all'italiana'' kui iseseisev filmisuund. Selle žanri filmides põimusid komöödia, satiir ja draama ning käsitleti sageli sotsiaalseid probleeme ja isiklikku egoismi. Risi tegi koostööd paljude oma aja tuntud Itaalia näitlejatega, sealhulgas [[Vittorio Gassman]]i, [[Ugo Tognazzi]], [[Alberto Sordi]], [[Nino Manfred]]i ja [[Marcello Mastroianni]]ga. Tema lavastajastiili iseloomustavad terav dialoog, must huumor ning sageli ambivalentne või pessimistlik lõpp. == Välislingid == * {{IMBd}} {{JÄRJESTA:Risi, Dino}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2008]] hhjo7cphmn7hyk99yvsnrr620jfs6z5 7157657 7157655 2026-05-20T10:40:38Z Mona 355 7157657 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dino Risi Cannes.jpg|pisi|Dino Risi 1993. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]] '''Dino Risi''' ([[23. detsember]] [[1916]] [[Milano]] – [[7. juuni]] [[2008]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] filmirežissöör ja stsenarist. Ta kuulus Itaalia sõjajärgse kino kesksete loojate hulka ning oli üks mõjukaimaid ''[[commedia all'italiana]]'' esindajaid. Risi filmid kujutasid sageli Itaalia ühiskonna muutusi, kombelisi vastuolusid ja moraalseid dilemmasid, ühendades huumori kriitilise ühiskonnavaatlusega. Dino Risi sündis Milanos. Ta õppis [[Milano ülikool]]is [[arstiteadus]]t ning lõpetas meditsiiniõpingud [[psühhiaatria]] erialal. Huvi kino vastu tekkis tal juba ülikooliajal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus ta arstikarjäärist ja pühendus [[filmikunst]]ile, alustades tööd lühifilmide ja dokumentalistina. Risi mängufilmidebüüt toimus 1950. aastate alguses. Laiema tuntuse saavutas ta 1950ndate lõpus ja 1960ndatel aastatel, mil kujunes välja ''commedia all'italiana'' kui iseseisev filmisuund. Selle žanri filmides põimusid komöödia, satiir ja draama ning käsitleti sageli sotsiaalseid probleeme ja isiklikku egoismi. Risi tegi koostööd paljude oma aja tuntud Itaalia näitlejatega, sealhulgas [[Vittorio Gassman]]i, [[Ugo Tognazzi]], [[Alberto Sordi]], [[Nino Manfred]]i ja [[Marcello Mastroianni]]ga. Tema lavastajastiili iseloomustavad terav dialoog, must huumor ning sageli ambivalentne või pessimistlik lõpp. == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Risi, Dino}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2008]] loabg5dy26tfijw21de7w1046mi8uyf 7157660 7157657 2026-05-20T10:42:55Z Mona 355 7157660 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dino Risi Cannes.jpg|pisi|Dino Risi 1993. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]] '''Dino Risi''' ([[23. detsember]] [[1916]] [[Milano]] – [[7. juuni]] [[2008]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] filmirežissöör ja stsenarist. Ta kuulus Itaalia sõjajärgse kino kesksete loojate hulka ning oli üks mõjukaimaid ''[[commedia all'italiana]]'' esindajaid. Risi filmid kujutasid sageli Itaalia ühiskonna muutusi, kombelisi vastuolusid ja moraalseid dilemmasid, ühendades huumori kriitilise ühiskonnavaatlusega. Dino Risi sündis Milanos. Ta õppis [[Milano ülikool]]is [[arstiteadus]]t ning lõpetas meditsiiniõpingud [[psühhiaatria]] erialal. Huvi kino vastu tekkis tal juba ülikooliajal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus ta arstikarjäärist ja pühendus [[filmikunst]]ile, alustades tööd lühifilmide ja dokumentalistina. Risi mängufilmidebüüt toimus 1950. aastate alguses. Laiema tuntuse saavutas ta 1950ndate lõpus ja 1960ndatel aastatel, mil kujunes välja ''commedia all'italiana'' kui iseseisev filmisuund. Selle žanri filmides põimusid komöödia, satiir ja draama ning käsitleti sageli sotsiaalseid probleeme ja isiklikku egoismi. Risi tegi koostööd paljude oma aja tuntud Itaalia näitlejatega, sealhulgas [[Vittorio Gassman]]i, [[Ugo Tognazzi]], [[Alberto Sordi]], [[Nino Manfred]]i ja [[Marcello Mastroianni]]ga. Tema lavastajastiili iseloomustavad terav dialoog, must huumor ning sageli ambivalentne või pessimistlik lõpp. == Välislingid == * {{IMDb}} {{Elutöö Kuldlõvi}} {{JÄRJESTA:Risi, Dino}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2008]] cl8zevyxptp14n5nt7kuysda5z5tnw8 7157665 7157660 2026-05-20T10:54:39Z Mona 355 7157665 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dino Risi Cannes.jpg|pisi|Dino Risi 1993. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]] '''Dino Risi''' ([[23. detsember]] [[1916]] [[Milano]] – [[7. juuni]] [[2008]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] filmirežissöör ja stsenarist. Ta kuulus Itaalia sõjajärgse kino kesksete loojate hulka ning oli üks mõjukaimaid ''[[commedia all'italiana]]'' esindajaid. Risi filmid kujutasid sageli Itaalia ühiskonna muutusi, kombelisi vastuolusid ja moraalseid dilemmasid, ühendades huumori kriitilise ühiskonnavaatlusega. Dino Risi sündis Milanos. Ta õppis [[Milano ülikool]]is [[arstiteadus]]t ning lõpetas meditsiiniõpingud [[psühhiaatria]] erialal. Huvi kino vastu tekkis tal juba ülikooliajal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus ta arstikarjäärist ja pühendus [[filmikunst]]ile, alustades tööd lühifilmide ja dokumentalistina. Risi mängufilmidebüüt toimus 1950. aastate alguses. Laiema tuntuse saavutas ta 1950ndate lõpus ja 1960ndatel aastatel, mil kujunes välja ''commedia all'italiana'' kui iseseisev filmisuund. Selle žanri filmides põimusid komöödia, satiir ja draama ning käsitleti sageli sotsiaalseid probleeme ja isiklikku egoismi. Risi tegi koostööd paljude oma aja tuntud Itaalia näitlejatega, sealhulgas [[Vittorio Gassman]]i, [[Ugo Tognazzi]], [[Alberto Sordi]], [[Nino Manfred]]i ja [[Marcello Mastroianni]]ga. Tema lavastajastiili iseloomustavad terav dialoog, must huumor ning sageli ambivalentne või pessimistlik lõpp. == Tunnustus == * 1982 – [[César d'honneur]] * 2002 – [[elutöö Kuldlõvi]] * 2002 – [[Academy Honorary Award]] == Välislingid == * {{IMDb}} {{Elutöö Kuldlõvi}} {{JÄRJESTA:Risi, Dino}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2008]] nvjrijdswhvq8by1au3k3j9nvqheeeg 7157668 7157665 2026-05-20T10:58:12Z Mona 355 /* Tunnustus */ 7157668 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dino Risi Cannes.jpg|pisi|Dino Risi 1993. aasta [[Cannes'i filmifestival]]il]] '''Dino Risi''' ([[23. detsember]] [[1916]] [[Milano]] – [[7. juuni]] [[2008]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] filmirežissöör ja stsenarist. Ta kuulus Itaalia sõjajärgse kino kesksete loojate hulka ning oli üks mõjukaimaid ''[[commedia all'italiana]]'' esindajaid. Risi filmid kujutasid sageli Itaalia ühiskonna muutusi, kombelisi vastuolusid ja moraalseid dilemmasid, ühendades huumori kriitilise ühiskonnavaatlusega. Dino Risi sündis Milanos. Ta õppis [[Milano ülikool]]is [[arstiteadus]]t ning lõpetas meditsiiniõpingud [[psühhiaatria]] erialal. Huvi kino vastu tekkis tal juba ülikooliajal. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] loobus ta arstikarjäärist ja pühendus [[filmikunst]]ile, alustades tööd lühifilmide ja dokumentalistina. Risi mängufilmidebüüt toimus 1950. aastate alguses. Laiema tuntuse saavutas ta 1950ndate lõpus ja 1960ndatel aastatel, mil kujunes välja ''commedia all'italiana'' kui iseseisev filmisuund. Selle žanri filmides põimusid komöödia, satiir ja draama ning käsitleti sageli sotsiaalseid probleeme ja isiklikku egoismi. Risi tegi koostööd paljude oma aja tuntud Itaalia näitlejatega, sealhulgas [[Vittorio Gassman]]i, [[Ugo Tognazzi]], [[Alberto Sordi]], [[Nino Manfred]]i ja [[Marcello Mastroianni]]ga. Tema lavastajastiili iseloomustavad terav dialoog, must huumor ning sageli ambivalentne või pessimistlik lõpp. == Tunnustus == * 2002 – [[elutöö Kuldlõvi]] == Välislingid == * {{IMDb}} {{Elutöö Kuldlõvi}} {{JÄRJESTA:Risi, Dino}} [[Kategooria:Itaalia filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1916]] [[Kategooria:Surnud 2008]] lfq7qjx3aqrlzxwlmvo4dzl6rigy4ul Mate Granić 0 715393 7157656 2026-05-20T10:40:30Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Mate Granić''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1947]] [[Baška Voda]]s) on [[Horvaatia]] arst, diplomaat ja poliitik, ta oli [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige. Ta oli [[28. mai]]st [[1993]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[2000]] Horvaatia valitsuse välisminister. == Elulugu == Ta sündis [[Baška Vodas]] (asub [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]]) [[Dalmaatsia]]s. Ta lõpetas [[Split]]is gümnaasiumi...' 7157656 wikitext text/x-wiki '''Mate Granić''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1947]] [[Baška Voda]]s) on [[Horvaatia]] arst, diplomaat ja poliitik, ta oli [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige. Ta oli [[28. mai]]st [[1993]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[2000]] Horvaatia valitsuse välisminister. == Elulugu == Ta sündis [[Baška Vodas]] (asub [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]]) [[Dalmaatsia]]s. Ta lõpetas [[Split]]is gümnaasiumi ja [[Zagrebi ülikool]]i arstiteaduskonna, et saada arstiks. Ta spetsialiseerus sisehaigustele ja oli üks rahvusvaheliselt tunnustatud diabeedikeskuse, WHO koostöökeskuse Vuk Vrhovaci ülikooli kliiniku asutajatest. Ta oli Horvaatia välisminister [[28. mai]]st [[1993]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[2000]]. Ta oli [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige ja [[Franjo Tuđman]]i lähedane kaaslane. Välisministrina aitas Granić [[1995]]. aastal pidada läbirääkimisi [[Daytoni leping]]u, [[Horvaatia]], [[Bosnia]] ja [[Serbia]] vahelise rahulepingu üle ning külastas Serbiat 1996. aastal. Teda peeti HDZ keskreformistliku tiiva juhiks. Tema eesmärk välisministrina oli kaitsta Horvaatia poliitikat okupeeritud alade ja [[Bosnia ja Hertsegoviina]] suhtes ning kaitsta Horvaatiat [[ÜRO]] sanktsioonide eest. Tema reformistlikud vaated tegid temast partei presidendikandidaadiks oportunistliku valiku pärast Tuđmani surma. 2000. aasta jaanuaris osales ta presidendivalimistel, kuid langes esimeses voorus välja, saavutades 22,5% häältega kolmanda koha. Kui samal kuul astus ametisse uus valitsuskabinet, kus HDZ-l polnud presidendiametit ega parlamendi kontrolli, kaotas Granić oma välisministri koha. Hiljem juhtis Granić HDZ-st lahku läinud fraktsiooni, et moodustada Demokraatlik Keskus (Demokratski Centar), kuna ta uskus, et HDZ-i võtavad täielikult üle Tuđmani endise nõuniku [[Ivić Pašalić]]i juhitud tuđmanistid. Kuid mitte kõik reformistid ei järginud teda ja 2002. aastal võitsid nad lõpuks tuđmanistidega kibeda parteisisese võitluse. Tema endisest protežeest [[Ivo Sanader]]ist sai partei juht ja see kõik muutis Demokraatliku Keskerakonna HDZ-st poliitiliselt eristuvaks. Selle tulemusel elas partei 2003. aasta valimistel napilt üle, kindlustades endale vaid ühe parlamendikoha [[Vesna Škare-Ožbolt]]ile, kellest sai hiljem Ivo Sanaderi valitsuse justiitsminister. Granić lahkus DC-st ja näis pärast valimisi avalikust elust taanduvat. 2004. aastal asutas ta Zagrebis konsultatsioonifirma nimega MAGRA Ltd. 2005. aastal sai temast Horvaatia Õiguste Partei (HSP) presidendi erinõunik. 2007. aasta parlamendivalimistel juhtis ta HSP valimisnimekirja 3. valimisüksuses. Nimekiri ei saanud parlamenti kohta. 2020. aasta märtsis naasis Granić Horvaatia Demokraatlikku Liitu. == Isiklikku == Ta on abielus ja kolme lapse isa. Tema vend [[Goran Granić]] on samuti Horvaatia poliitik. {{JÄRJESTA:Granic, Mate}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatia välisministrid]] [[Kategooria:Horvaatia arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 6ymm6jn4ohqz27w7slh2mvutwibvsti 7157659 7157656 2026-05-20T10:41:36Z Juhan121 25066 7157659 wikitext text/x-wiki '''Mate Granić''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[1947]] [[Baška Voda]]s) on [[Horvaatia]] arst, diplomaat ja poliitik, ta oli [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige. Ta oli [[28. mai]]st [[1993]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[2000]] Horvaatia valitsuse välisminister. == Elulugu == Ta sündis [[Baška Vodas]] (asub [[Spliti-Dalmaatsia maakond|Spliti-Dalmaatsia maakonnas]] [[Dalmaatsia]]s). Ta lõpetas [[Split]]is gümnaasiumi ja [[Zagrebi ülikool]]i arstiteaduskonna, et saada arstiks. Ta spetsialiseerus sisehaigustele ja oli üks rahvusvaheliselt tunnustatud diabeedikeskuse, WHO koostöökeskuse Vuk Vrhovaci ülikooli kliiniku asutajatest. Ta oli Horvaatia välisminister [[28. mai]]st [[1993]] kuni [[27. jaanuar]]ini [[2000]]. Ta oli [[Horvaatia Demokraatlik Liit|Horvaatia Demokraatliku Liidu]] (HDZ) liige ja [[Franjo Tuđman]]i lähedane kaaslane. Välisministrina aitas Granić [[1995]]. aastal pidada läbirääkimisi [[Daytoni leping]]u, [[Horvaatia]], [[Bosnia]] ja [[Serbia]] vahelise rahulepingu üle ning külastas Serbiat 1996. aastal. Teda peeti HDZ keskreformistliku tiiva juhiks. Tema eesmärk välisministrina oli kaitsta Horvaatia poliitikat okupeeritud alade ja [[Bosnia ja Hertsegoviina]] suhtes ning kaitsta Horvaatiat [[ÜRO]] sanktsioonide eest. Tema reformistlikud vaated tegid temast partei presidendikandidaadiks oportunistliku valiku pärast Tuđmani surma. 2000. aasta jaanuaris osales ta presidendivalimistel, kuid langes esimeses voorus välja, saavutades 22,5% häältega kolmanda koha. Kui samal kuul astus ametisse uus valitsuskabinet, kus HDZ-l polnud presidendiametit ega parlamendi kontrolli, kaotas Granić oma välisministri koha. Hiljem juhtis Granić HDZ-st lahku läinud fraktsiooni, et moodustada Demokraatlik Keskus (Demokratski Centar), kuna ta uskus, et HDZ-i võtavad täielikult üle Tuđmani endise nõuniku [[Ivić Pašalić]]i juhitud tuđmanistid. Kuid mitte kõik reformistid ei järginud teda ja 2002. aastal võitsid nad lõpuks tuđmanistidega kibeda parteisisese võitluse. Tema endisest protežeest [[Ivo Sanader]]ist sai partei juht ja see kõik muutis Demokraatliku Keskerakonna HDZ-st poliitiliselt eristuvaks. Selle tulemusel elas partei 2003. aasta valimistel napilt üle, kindlustades endale vaid ühe parlamendikoha [[Vesna Škare-Ožbolt]]ile, kellest sai hiljem Ivo Sanaderi valitsuse justiitsminister. Granić lahkus DC-st ja näis pärast valimisi avalikust elust taanduvat. 2004. aastal asutas ta Zagrebis konsultatsioonifirma nimega MAGRA Ltd. 2005. aastal sai temast Horvaatia Õiguste Partei (HSP) presidendi erinõunik. 2007. aasta parlamendivalimistel juhtis ta HSP valimisnimekirja 3. valimisüksuses. Nimekiri ei saanud parlamenti kohta. 2020. aasta märtsis naasis Granić Horvaatia Demokraatlikku Liitu. == Isiklikku == Ta on abielus ja kolme lapse isa. Tema vend [[Goran Granić]] on samuti Horvaatia poliitik. {{JÄRJESTA:Granic, Mate}} [[Kategooria:Horvaatia poliitikud]] [[Kategooria:Horvaatia välisministrid]] [[Kategooria:Horvaatia arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] me9vlks2x1zrzpm6dg4yl07c5z0ieso Kategooria:Horvaatia arstid 14 715394 7157662 2026-05-20T10:45:28Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Horvaatia inimesed|Arstid]] [[Kategooria:Arstid riigiti]]' 7157662 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Horvaatia inimesed|Arstid]] [[Kategooria:Arstid riigiti]] guod5w9zurhf4f24sc1zwcnhq06l840 Rein Munter 0 715395 7157674 2026-05-20T11:23:12Z Tekatve 186289 Uus lehekülg: ''''Rein Munter''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1936]] [[Tallinn]]as) on eesti keemik ja keskkonnateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Haridus== Rein Munter lõpetas [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkooli]] 1955 kuldmedaliga ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallina Polütehnilise Instituudi]] anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal 1960 ''cum laude''. Ta oli...' 7157674 wikitext text/x-wiki '''Rein Munter''' (sündinud [[23. detsember|23. detsembril]] [[1936]] [[Tallinn]]as) on eesti keemik ja keskkonnateadlane.<ref name='ETBL'>Eesti teaduse biograafiline leksikon, 2. köide, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.</ref> ==Haridus== Rein Munter lõpetas [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. Keskkooli]] 1955 kuldmedaliga ja [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallina Polütehnilise Instituudi]] anorgaaniliste ainete tehnoloogia erialal 1960 ''cum laude''. Ta oli TPI aspirant 1962-65 ja kaitses samas tehnikateaduste kandidaadi kraadi 1968 väitekirjaga "Исследование массообмена при озонировании воды в прямоточном ситчатом аппарате". Tehnikadoktori kraadi kaitses Rein Munter 1991 [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia|Ukraina Teaduste Akadeemia]] [[:uk:Інститут колоїдної хімії та хімії води імені А. В. Думанського НАН України|Kolloid- ja Veekeemia Instituudis]] väitekirjaga "Теория и практика озонирования природных и сточных вод". Ta täiendas end [[Peterburi Riiklik Tehnoloogiainstituut|Leningradi Tehnoloogiainstituudis]] 1970, [[:ru:Российский химико-технологический университет имени Д. И. Менделеева|Mendelejevi-nimelises Moskva Keemiatehnoloogiainstituudis]] 1975 ning [[:en:University of Mississippi|Mississippi]], [[Põhja-Carolina Ülikool|Põhja-Carolina]] ja [[Duke'i Ülikool]]is [[Ameerika Ühendriigid|USAs]] 1988-89.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF'>Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade, Tallinn: TTÜ, 2008.</ref> ==Töökäik== Rein Munter oli [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Keemia Instituut|Keemia Instituudis]] nooremteadur 1960-62 ja osakonnajuhataja 1992-97.<ref name='ETBL' /> [[Tallinna Tehnikaülikool]]is oli ta anorgaaniliste ainete tehnoloogia/keemiatööstuse protsesside ja aparaatide kateedri assistent 1962, vanemõpetaja 1963-65 ja dotsent 1965-91; keemiatehnika instituudi professor 1991-2012, ühtlasi [[Keemia Instituut|TTÜ Keemia Instituudi]] keskkonnakeemia ja -tehnoloogia osakonna juhataja 1997-2001 ning keemiatehnika instituudi direktor 1997-2002. Alates 2012. aastast on Rein Munter TTÜ energiatehnoloogia instituudi/[[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond|inseneriteaduskonna]] emeriitprofessor.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF' /><ref name='ISIK'>[https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/ISIK/Item/ef770efb-a44c-4311-8c7a-c3d00ff98adf TalTech teadusportaal]</ref> ==Teadustöö== Rein Munteri põhilised uurimisvaldkonnad on vee ja reovete puhastamine füüsikalis-keemiliste meetoditega, massivahetusprotsessid ja reaktsioonikineetika gaas-vedelik-süsteemides ning süvaoksüdatsiooniprotsessid.<ref name='ETBL' /><ref name='PROF' /> Ta on olnud külalisprofessor [[Toronto Ülikool]]is 1995, [[Cambridge'i Ülikool]]is 1996 ja [[Oxfordi Ülikool]]is 2002.<ref name='PROF' /> ==Tunnustus== * 1994 [[New Yorgi Teaduste Akadeemia]] liige * 1996 [[Mente et Manu]] teenetemedal * 2001 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] (kollektiivi juht) * 2024 Eesti Vee-ettevõtete Liidu elutööpreemia<ref name='PROF' /><ref name='ISIK' /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== Rein Munteri [https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/Publ/Search/Index?RegisterId=1386 publikatsioonid] {{JÄRJESTA:Munter, Rein}} [[Kategooria:Eesti keemikud]] [[Kategooria:Eesti keskkonnateadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] i0euo428dn0rzwm4m8a6kioxsdui52d Maire' ebamütsik 0 715396 7157684 2026-05-20T11:45:38Z Svencapoeira 67038 Svencapoeira teisaldas lehekülje [[Maire' ebamütsik]] pealkirja [[Maire'i ebamütsik]] alla 7157684 wikitext text/x-wiki #suuna [[Maire'i ebamütsik]] bdt1jbansdm9beklk0ypkgei5bzsofn